ICO wiki - User contributions [en]

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2016)

2016-11-12T10:00:34Z

Aaasalai: /* Meeskond: Battle2048 */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''01.11.2016''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon(päevaõpe)''' 08.11.2016 (3p) 
'''Retsensioon(kaugõpe)''' 13.11.2016 (3p)

===Prototüüp + esitlemine===
'''Päevaõpe:20.11.2016 / Kaugõpe: 18.12.2016 '''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.
Kaugõppe puhul ei ole vaja koha peal eraldi oma prototüüpi kaitsta

===Lõpptoode===
'''Päevaõpe:18.12.2016 / Kaugõpe: 18.01.2016'''(30p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' Päevaõpe:08.01.2016 /Kaugõpe 25.01.2016 (4p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.

=Teemad 2016 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Mäng(Unit)==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2016=
==Päevaõpe==

===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===
Liikmed:
* Egert Aia
Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonnale [[CozinHero]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CozinHero siin]

'''Lõpptoode'''
Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc

Sisse saab logida jalutsis vajutades login

admini log: 1@eesti.ee

admini pw: a

PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)

===Meeskond: Pirate Netflix===
Liikmed:
* Arti Zirk
* Mihkel Vajak
* Janno Oolo
* Joosep Voolmaa

Meeskonna wikileht: [[Pirate_Netflix]]

TFS link: https://flowland.visualstudio.com/Pirate%20Netflix%20Demo

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskond Db kohta: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: D♭===
Liikmed:
* Semjon Greef
* Martin Arusalu
* Martin Nõukas
* Roomet Saadi
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Gurmaanid meeskond Gurmaanid] kohta.

'''Lõpptoode'''
TODO
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RJ meeskond RJ] kohta.

===Meeskond: ParkWell===
Liikmed:
* Taavi Vesinurm
* Raido Vell
* Madis Roosioks
Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]

Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Bomory===
Liikmed:
* Hando Laasmägi
* Tarvo Tammejuur
* Cathy Toomast
Meeskonna koduleht: [[Bomory]]

'''TFS'''
https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory

'''Analüüs'''
Õppejõule saadetud 01.11.2016.
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs

'''Retsensioonid'''
TODO: Vitamin C tiim teeb

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Kassarakendus===
Liikmed:
* Mikk Sarapuu
* Meelis Sääsk
* Piret Pomerants
Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]

'''Retsensioonid'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''B12''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:B12 siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Pie Piper===
Liikmed:
* Villem Markus Loigom
* Olari Pipenberg
* Uku-Mart Uprus
* Ardo Erik
Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]

'''Retsensioonid'''
*Retsensioon meeskonnale [[Hidden_Mustard]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hidden_Mustard#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon siin]

'''Lõpptoode'''
NA

===Meeskond: Hidden Mustard===
Liikmed:
* Andreas Kirotar
* Tõnn Vaher
* Aivar Romandi
* Anneli Asser
Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]

Meeskonna TFS https://hiddenmustard.visualstudio.com/Store/Store%20Team/_versionControl/changesets

'''Retsensioonid'''
*Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: B12===
Liikmed:
* Kerdo Kullamäe
* Marvin Mardiat
* Martin Paakspuu
Meeskonna koduleht: [[B12]]

Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/

'''Retsensioonid'''
*Retsensioon meeskonnale [[Sõnajalg]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:S%C3%B5najalg siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Elibrium ===
Liikmed:
* Märt Häkkinen
* Karl Frank
Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]

Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium

'''Retsensioonid'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: CozinHero ===
Liikmed:
* Taavi Metsvahi
* Kai Kallastu
Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]

Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero

'''Retsensioonid'''

Retsensioon meeskonnale [[Kuri Kohvikupidaja]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuri_Kohvikupidaja siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Bank ===
Liikmed:
* Aleksei Kopõlov
* Teet Adamson
* Sander Perens
* Tarvo Sbitnev
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]

Projekti TFS: https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi

'''Retsensioonid'''
Retsensiooni teinud meeskond Librarians: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank

'''Lõpptoode'''
Valmib 20.11.2016

===Meeskond: ATDV===
Liikmed:
* Aldin Talve - arendaja
* Delia Viirmaa - projektijuht
* Mart-Erki Nõumees - arendaja

Meeskonna koduleht: [[ATDV]]

ADTV TFS: [https://adtvmn.visualstudio.com/ADTV SIIN]

'''Retsensioonid'''

Retsensioon meeskonna "Korter Kõrgel Künkal" toote analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Korterid_K%C3%B5rgel_K%C3%BCnkal siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Sõnajalg===
'''Liikmed''':
* Argo Hansen
* Ragnar Rästas
'''Meeskonna koduleht:''' [[Sõnajalg]]

'''Projekti TFS:''' [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]

'''Retsensioonid:'''' 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna "B12" retsensioon]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond:Gurmaanid===
Liikmed:
* Koit Kõrvel
* Marko Kask
* Brita Pentšuk
* Ott Sõerumäe

Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]

'''Retsensioonid''' 
Analüüsi retsensioon ATDV kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ATDV ATDV]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===
Liikmed:
* Edward Mardo
Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]

'''Retsensioonid'''
Retsensiooni analüüsile teeb meeskond "ATDV"

TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Librarians===
Liikmed:
* Kerttu Liis Lootus
* Lisandra Noor
* Lisette Noor
Meeskonna koduleht: [[Librarians]]

Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonna Bank poolt: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Brainery===
Liikmed:
* Madis Lugus
* Elina Kuldkepp
* Berit Põldoja
* Taavi Teearu
Meeskonna koduleht: [[Brainery]]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Bomory

'''Lõpptoode'''
TODO

'''TFS'''
[https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad]

===Meeskond: Rent A Book===
Liikmed:
* Aapo Kersalu
* Kristjan Kotto
* Paul John Niidas

'''Meeskonna koduleht'''
 
[[Rent A Book]]

'''Retsensioonid'''
 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rent_A_Book#Retsensioon Meeskonna "Forevernotes" retsensioon]

'''Lõpptoode'''
 
TODO

'''TFS'''
 
[https://rentabookproject.visualstudio.com/Rent%20A%20Book Rent A Book]

===Meeskond: BMS===
Liikmed:
* Kert Kukk
Meeskonna koduleht: [[BMS]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Dogify===
Liikmed:
* Roland Soosaar
* Krista Norak
* Mihkel Roots

Meeskonna koduleht [[Dogify]]

'''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: ForeverNotes===
Liikmed:
* Margus Muru
* Joosep Koort
* Martin Nigul
Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]

Projekti TFS: [https://forevernotes.visualstudio.com/ForeverNotes SIIN]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: NullPointerException===
Liikmed:
* Kertu Nurmberg
* Tõnis Piirits
Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]

'''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: SuperSalajane===
Liikmed:
*Sirle Maarja Allikas
*Kaspar Kaal
*Jaan Kastõgov
*Rahel Kangur

Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane

Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com

'''Analüüs'''

Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon

'''Prototüüp'''

'''Lõpptoode'''

==Kaugõpe==

===Meeskond: Autoparandaja===
Liikmed:
* Mihkel Viilveer
Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensioon [[Talk:FoodCab]]

'''Lõpptoode'''
TODO

'''TFS'''
https://tostukid.visualstudio.com

===Meeskond: Paabel===
Liikmed:
* Rutt Lindström
* Esta Prangel
* Krista Rüütel
* Liina Abner

Meeskonna koduleht: [[Paabel]]

'''Retsensioonid'''
TODO Projekti "Isearve" retsensioon: [[Talk:Isearve]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Agraarbeib===

Liikmed:
* Kaia Runthal
* Marianne Trubetskoi
* Taavi Tilk
* Mihkel Matson

Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]

Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu

'''Analüüs (01.11)'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]

'''Analüüsi retsensioon (08.11) TODO'''
Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]

'''Prototüüp (20.11) TODO'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]

'''Lõpptoode (18.12) TODO'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]

'''Lõpptoote retsensioon (08.01) TODO'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/LõpptooteRetsensioon Retsensioon meeskonna ??? tootele]

===Meeskond: MoneyG 1.0===
Liikmed:
* Liina Saar
* Mart Raus
* Ando Kiidron
* Andres Kepler

Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]

Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon - [[Talk:Kingalaenutus]]

Lõpptoote retsensioon - TODO

'''Lõpptoode'''

TODO

===Meeskond: Laener===
Liikmed:
* Martin Kask - programmeerija
* Marko Nõu - programmeerija
* Anto Animägi - projektijuht

Meeskonna koduleht: [[Laener]]

Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Vitamin C#===
Liikmed:
* Marko Belzetski
* Rene Väli
* Kaia Tomson

Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]

Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Kingalaenutus===
Liikmed:
* Kristi Saare
* Kersti Maurer
* Liisi Taimre
* Siim Pääro

Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]

'''projekti TFS: [https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus Kingalaenutus]'''
NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.

'''Retsensioonid: '''
Retsensioon projektile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rahaplaneerija Rahaplaneerija]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Isearve ===
Liikmed:
* Siim Kallari
* Priit Tiganik

Meeskonna koduleht: [[Isearve]]

Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: DevHelp===
Liikmed:
* Martin Jääger (projektijuht)
* Mikk Erlenheim
* Kristo Leemets
Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]

===Meeskond: Elekter ===
'''Liikmed:'''
* Sigrid Aasma
* Kristo Oidermaa
* Tiit Post

'''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]

'''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/Elekter]

'''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes [[Talk:FoodBytes]]

===Meeskond: Battle2048===
Liikmed:
*Andrus Seiman
*Annely Aasalaid
*Kristjan Peterson

Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]

Projekti TFS:
https://battle2048.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''
[[Talk:Vitamin_C]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: EasyDesk===
Liikmed:
* Marju Pütsepp

Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]

Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk

'''Retsensioonid'''
* Projekti "Agraarbeib" analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Ajamasin===
Liikmed:
* Liina Hellerma
* Teele Sepman

Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]

Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)

'''Retsensioonid''':
Analüüsi retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OnTime OnTime]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Jarvis===
Liikmed:

* Grigori Palamartšuk - Scrum Master & Product owner
* Andrei Grigorjev - arendaja
* Artyom Likhachev - arendaja
* Maksim Tšeljabov - arendaja

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]

Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]

'''Retsensioonid'''
TBD

'''Lõpptoode'''
TBD

===Meeskond: TikTokTek===
Liikmed:
* Eva Ibrus
* Rain Saarmäe
'''Meeskonna koduleht'''
[[TikTokTek]]

'''TFS'''
https://tiktoktek.visualstudio.com

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Rahaplaneerija===
Liikmed:
* Maila Keerus
* Kersti Miller
* Evelin Jõgi

Meeskonna koduleht:
[[Rahaplaneerija]]

Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]

'''Retsensioonid''':
[[Talk:EasyDesk]]

'''Lõpptoode''':
TODO

===Meeskond: Garden of Towers===
Liikmed:
* Nele Sergejeva

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers

Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: FoodCab===
Liikmed:
* Mario Mustasaar
* Peeter Ploom
* Rain Elken
* Roland Türi

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab

Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: MyLibrary===
Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Projekti TFS:

'''Lõpptoode'''
TODO

=== Meeskond: OnTime ===
'''Liikmed''':
*Tatjana Kruglova

'''Meeskonna koduleht''':
https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime

'''Projetki TFS''': https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/

'''Retsensioonid'''
TODO
'''Retsenseeritav''':
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek

'''Lõpptoode'''
TODO

=== Meeskond: FoodBytes ===
Liikmed:
*Aet Udusaar
*Taavi Põder

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes

Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Autoparandaja Autoparandaja analüüsile]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: SeDuM===
Liikmed:
*Liina Laumets

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]

Projekti TFS:

'''Retsensioonid'''

'''Prototüüp'''

'''Lõpptoode'''

Talk:Vitamin C

2016-11-12T09:57:55Z

Aaasalai:

'''Retsensioon meeskonna Vitamiin C# analüüsile.'''

Retsenseerija: meeskond [[Battle2048]]

Meeskond Vitamiin C# loob kuluhalduseks mõeldud klient-server-süsteemi. Rakendus aitaks inimesel hoida silma peal oma kuludel ja tuludel ning teha selle põhjal otsuseid oma ostukäitumise muutmiseks.

'''Toote sisuline pool:'''

Toote praktilisuse koha pealt võiks läbi mõelda rohkem elulisi stsenaariume. Näiteks, mis siis saab, kui kasutajal on kasutusel mitu pangakaarti või -kontot. Sel juhul tahaks kasutaja kindlasti arvutada bilansse eraldi pangaarvetele. Hetkel pole kulud-tulud pangaarvetega seotud. Kui potentsiaalne kasutaja sooviks näiteks veenduda, et programmi poolt pakutud bilanss klapiks tegeliku kontojäägiga, siis oleks eraldi pangakontode haldamine mõistlik. Sel juhul tekiks muidugi kohe ka teine küsimus, et kuidas näidata sularaha makseid ja sularaha väljavõtmisi pangakontolt. Hetkel on maksetüübi valik (debit/cash) planeeritud nice-to-have’na, kuid miks on tehtud selline valik? Iseenesest ei tohiks see olla keeruline arendus.
Väga huvitav funktsionaalsus on erinevate kulude hindamine skaalal hädavajalik/mugavusteenus/ebavajalik kulutus. Sooviks juba näha, mismoodi antakse kasutajale tagasisidet konkreetse kulutuste kategooria vajalikkuse kohta. Kindlasti on sellisest kategooriast kasu, et suunata kasutajat läbi enesedistsipliini säästlikumale käitumisele.

Kulu lisamise juures on välja jäetud nö „kulutekitaja“ (nt Rimi, bitStop kohvik, club Hollywood jne ), mis on samuti lisaks kulutüübile oluline indikaator raha kasutamisest. Muidugi võib selleks kasutada selgituse välja (mis on hetkel planeeritud millegipärast ainult tulude lisamisel), kuid ideaalis võiks rakendus tulevikus juba ära tunda, et seda kulutekitajat on juba kasutatud, neid kulusid selle kaudu ühendada ja vastavalt sellele ka statistikat näidata.

'''Tehniline pool:'''

Analüüsist ei selgu, mis kasu saab endaloodud serverist. Seni kuni server tegeleb vaid andmete talletamise ja päringutele vastamisega võiks serveriks kasutada tavalist andmebaasi serverit (MySQL, Microsoft SQL Sevrer, vms.). Enda serveritarkara loomine võiks olla põhjendatud, kui soovitakse anda serverile spetsiifilisi ülesandeid, millega andmebaasi server hakkama ei saa. Näiteks meeldetuletused püsimaksete sooritamiseks, jne.
Teien soovitud, on kasutada rahaliste summade märkimiseks muutujatüübi Double asemele Integeri sendi täpsusega.

'''Kokkuvõtteks'''

Leiame, et meeskonna Vitamiin C# väljatöötatud idee on hea ja vajalik. Vastavaid rakendusi on küll tegelikult juba palju (nii mobiilirakendustena, kui pankade poolt pakutud internetipanga lisavõimalusena), kuid neil on praegu hea võimalus võtta „konkurentidelt“ üle häid ideid ning luua seeläbi eriti hästi toimiv süsteem. Tundub, et esialgne lähenemine on teha võimalikult lihtne rakendus, kus kasutaja saab minimaalse vaevaga sisestada ainult kõige olulisema info – soovitame sel juhul läbi mõelda, mis see kõige olulisem siis ikkagi on ning kui minimaalne peab rakenduse sisu olema, et kasutaja sellest siiski veel kasu saaks.

Battle2048

2016-10-30T17:32:14Z

Aaasalai: /* Kasutajaliidese disain */

== Meeskond ==
Andrus Seiman, Annely Aasalaid, Kristjan Peterson

== Idee ==
Luua tuntud arvutimängu “2048” uusversioon, mis võimaldab lisaks klassikalisele mänguvariandile mängida ka mitmel mängijal üksteise vastu.

Arvutimäng “2048” on väga lihtne kuid väga kaasahaarav mäng, kus mängija eesmärgiks on liigutada 4x4 mõõtmelisel ruutudeväljal erinevate väärtustega klotse eesmärgiga teenida punkte läbikombineerida ühesuguse väärtusega klotse. Esimene versioon mängust ilmus veebis vabavarlisena aastal 2014 ning ositus väga populaarseks.

== Rakenduse sisu ==

Mäng baseerub klassikalisel “2048”-l, kuid sisaldab uudseid variatsioone. Näiteks järgmised neli stsenaariumi:
# Klassikaline 2048 üksikmäng, kuid ilma 2048 piiranguta. Mäng kestab seni, kuni enam liikuda ei saa. Mitte siis kui ühes ruudu väärtuseks saab 2048 nagu klassikalises mängus. Mängu eesmärk on koguda maksimaalselt punkte.
# Üksikmäng kella vastu (näiteks 2 või 3 minuti piirang). Mängu eesmärk on koguda lühikese ajaga maksimaalselt punkte. Aeg võiks olla piisavalt lühike, et kasutajal oleks pidevalt kiusatus mängu lõppedes uuesti proovida, sest uue tulemuse saab ruttu teade. Klassikaline mäng võib vahete vahel venida mitmekümne minuti pikkuseks, seega oleks uusversioon sellele hea alternatiiv.
# Mäng üksteise vasu ühel mängulaual. Kaks mängijat mängivad ühel mängulaual ja tehes kordamööda käike. Mängu algul on kummalgi piiratud hulk mõtlemisaega (näiteks 2 minutit). Mõtlemisaeg väheneb vastavalt sellele kaua aega kulub käigu tegemiseks (mäng malekellaga). Kui ühel mängijal aeg otsa saab, siis tema enam käia ei saa. Teine mängija saab oma aja lõpuni mängida. Võidab see kes rohkem punkte teenib. Kui ajapiirangu jooksul käia enam ei saa, siis võidab see, kes tegi viimase käigu.
# Mäng üksteise vastu kahel mängu laual. Kaks mängijat mängivad paralleelselt eraldi mängulaudadel. Kummalgi on mängijal on mängu algul 3 minutit mõtlemisaega. Igakord kui mängija teenib punkte lahutatakse vastase mõtlemisajast mingi mõtteline osa ja liidetakse punkti saanud mängija mõtleimsajale. Mäng käib seni kuni mõlemal mängijal on mõtlemisaeg otsas. Võidab see kel rohkem punkte. Et mäng oleks tasakaalus tuleb katseeksitus meetodil selgitada, kui palju peaks aega liitma või lahutama punkte teenides. Esialgu võiks proovida näiteks võtta arvu 2 aste ja muuta see sekunditeks - näiteks teenides 2, 4, 8, 16, 32, 64, jne. Punkti liidetakse/lahutatakse 1, 2, 3, 4, 5, 6, jne sekundit. Kui mõju liiga väike, siis peaks mängitavuse huvides korrutama mingi teguriga.

Mängu kaasahaaravust tõstmiseks tuleb kindlasti salvestada erinevaid “edetabeleid”, et mängijal oleks pidevalt soovi oma tulemusi ja miks mitte ka teiste mängijate omasid üle trumbata. Lisaks tavapärasele max. punktidele võiks talletada ka muid karakteristikuid, milles mõõtu võtta. Näiteks:
* Max. punktid
* Max. punktid esimese 3 minuti jooksul (vms. aeg)
* Vähim aeg, mis kulus esimese 100 punkti saavutamiseks
* Vähim aeg, mis kulus 2048 saavutamiseks
* jne.

Erinevad edetabelid tuleks hoida lokaalses või võrgu andmebaasis. Ideaalis võiks olla võrguadnembaas (näiteks enos.itcollege.ee-s), mille suhtes siis aegajalt sünkroniseeritakse lokaalset andmebaasi.

Lisaks võiks pidada meeles ka kasutajaid meeles, et mängijad saaksid jälgida ka iseenda kohta käivaid näitajaid. Samas võiks jääda võimalus mängida ilma sisse logimata anonüümselt.

=== Funktsionaalsus===
Esialgu võib jagada ülesande kolmeks suureks osaks:
* Kasutaja liidese loomine, valikmenüüd, menüüdes liikumine, jne.:
** kasutaja loomine/sisse logimine (ideaalis võiks kasutada näiteks Microsofti kasutajakontosid),
** mängude valik
** statistikaga tutvumine
* “2048” mängumooduli loomine.
** Esimene ülesanne on luua klasikalise 2048 variant, mida täiendades luua uudsed variandid.
*** Mäng üksi kella vastu
*** Mäng üksteise vastu kahel laual
*** Mäng üksteise vastu ühel laual
* Andmebaasiga tulemuste salvestamise ära sidumine:
** Lokaalne andmebaas
** Ideaalis võiks olla ka online andmebaas (näiteks enos.itcollege.ee), millega siis aegajalt sünkroniseeritaks andmeid. Sel juhul saaksid kasutajad erinevatest arvutitest üksteisega kaudselt mõõtu võtta.

==== “Must have” ====
* “2048” mängu funktsionaalsus
* erinevad mängu variatsioonid
* mängijate registreerimine / sisse logimine
* edetableite salvestamine lokaalsesse andmebaasi
==== “Nice to have” ====
* online andmebaasiga sünkroniseerimine,
* Microsofti kasutajanime kasutamine
* üldine “silmailu”

=== Andmebaasi disain ===
(lisatakse hiljem)

=== Kasutajaliidese disain ===
Vaated:

1. Sisselogimine/Registreerimine

Kasutaja registreerib end sisestades kasutajanime ning kaks korda parooli. Vajutades nupule „Registreeri“ viiakse kasutaja koheselt rakenduse pealehele, kus ta saab valida endale sobiva mängustiili.

Kui kasutajal on eelnevalt konto loodud vajutab ta „Logi sisse“ tabile, misjärel saab ta sisestada enda kasutajanime ning parooli. Vajutades nupule „Sisene“ viiakse kasutaja rakenduse pealehele, kus ta saab valida endale sobiva mängustiili.

2. Mäng (Pealeht sisseloginutele)

Nimekiri erinevatest mängustiilidest, kus kasutaja saab algatada uue mängu vastava nupu peale klikkides

- Üksikmäng

- Üksikmäng kella vastu

- Mäng arvutiga

- Mäng esimese uue vaba mängijaga (Battle)

2.1 Mänguvaated (Täpsustamisel)

3. Rekordite tabel

Nimekiri erinevatest mängustiilidest, kus kasutaja saab valida, millise stiili rekordeid ta vaadata tahab. Klikkides vastava stiili peale avaneb allpool tabel 10 parima tulemusega.

- Üksikmäng

- Üksikmäng kella vastu

- Mäng arvutiga

- Mäng esimese uue vaba mängijaga (Battle)

4. Seaded

Kasutaja saab muuta oma parooli. Nicetohave’na ka rakenduse välimust

=== Tööjaotus ===
Esialgne vastustus jaguneb järgmiselt:
# Kasutajaliides disain ja arendus (Annely)
# “2048” mängumooduli loomine (Kristjan)
# Andmebaasi disain ja andmebaasi ühenduse arendus (Andrus)

Kui mingid osad hakkavad valmis saama, siis panustatakse ühiselt aeglasemalt liikunud osadesse ja lisafunktsionaalsuste loomisesse.

=== Tehnoloogiad ===
* GUI: Windows Presentation Foundation
* Database: mingi andmebaasi teek
* ...

== Arendusprotsess ==
'''29.09.2016''' Meeskonna loomine. Projekti idees kokku leppimine.

'''01.10.2016 - 10.10.2016''' Idee kallal töötamine. Tööjaotuse kokku leppimine.

'''11.10.2016''' Wiki lehe loomine.

'''11.10.2016 - XX.YY.2016''' Projekti funktsionaalsuse anaalüüs.

User:Aaasalai

2015-10-27T19:27:46Z

Aaasalai:

[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Annely Aasalaid

Esitamise kuupäev: 27.oktoober 2015

== Essee ==

Läksin „Õpingukorraldus ja erialatutvustuse“ ainele vastu rõõmsa meele ning optimismiga. Seda siis just peamiselt erialatutvustuse osa pärast. Kuna olen tulnud IT-valdkonda täiesti kogenematuna, siis ootasin silmaringi avardavaid sõnavõtte, mis teeksid mulle selgeks, kuhu ma ennast õieti seganud olen.

Esimesena kuulasin Tiina Seemani loengut IT projektide juhtimise teemal<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3.september loengusalvestus]</ref>. Kuna olen muudes valdkondades projektijuhtimisega tegelenud, siis ootasin põnevusega infot, kuidas see kõik IT valdkonda edasi kandub. Lektor ei valmistanud pettumust ning tekitas huvipakkuva pildi projektijuhtimisest IT-s. Eriti jäi mulle kõrva tema mõte, et projekti tehakse kliendi jaoks, mitte arendajate ega tööandjate jaoks. Klienti peab hoidma kursis asjade käiguga ning tema soovidele tuleb (võimaluste piires) vastu tulla. Lisaks oli põnev mõttekäik, et projektijuhi väärtus on muutustega toimetulek – kui kõik läheks ludinal, siis ei oleks seda ametikohta vajagi. Ning kõige olulisem – raha PEAB alati juurde küsima.

Järgmisena nägin Elar Lang’i loengu teemal „Õppimisest. Omast kogemusest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang) 10.september loengusalvestus]</ref>. Kuna olen varem päris palju olnud seotud koolitusvaldkonnaga ning kuulnud „õppima õppimisest“ söögi alla ja peale, siis ei olnud ma sellest teemast just eriti vaimustuses. Sellegi poolest on hea endale aeg-ajalt ka kõige vanemaid tõdesid jälle meelde tuletada. Näiteks jäi mulle kõrva tuntud Henry Ford’i tsitaat “Whether you think you can, or you think you can't--you're right.” Kui ma otsustasin IT Kolledžisse kandideerida, hoidsin seda üpriski saladuses. Ka juba sissesaanud, ei julenud ma seda suuresti laiale maailmale kuulutada – ootan vähemalt ühe semestri ära, siis näen, kas üldse hakkama saan.. See tsitaat aga tuletas mulle meelde, et ma kas otsustan hakkama saada või mitte ning muidugi saan! Peale seda loengut otsustasin, et minu õpingud ei ole enam salajane „vaatab-mis-saab“ hobi, vaid otsus, et ma tulin, õpin ning saan hakkama.

„Millega tegeleb süsteemiadministraator“ oli üks järjekordsetest oodatud loengutest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu „Millega tegeleb süsteemiadministraator“ (Taavi Tuisk) 17.september loengusalvestus]</ref>. Kahjuks aga pean tunnistama (riskides sellega ehk essee hinde madaldamisega), et sellest loengust ma eriti aru ei saanud. Lektor Taavi Tuisk valdas oma teemat väga hästi ning rääkis sügavuti süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli see aga liiga keeruline ning praeguste teadmiste põhjal ei mõistnud tihti asja sisu. Proovin loengut ehk peale esimest õppeaastat uuesti kuulata ning siis saan kindlasti ajale paremini pihta.

Kert Suvi rääkis „Testimisest ja tarkvara kvaliteedist“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.september loengusalvestus]</ref>. See oli minu jaoks väga põnev ning sain uut arusaamist IT projektide elutsüklist. Lisaks, kuna sain teada, et testijatele meeldivad kassid + minule meeldivad kassid => minust võib saada testija. Igal juhul oli meeldiv näha oma valdkonnast innustunud inimest ning tema ettekanne tekitas kindlasti huvi ka testimise kui protsessi vastu.

„Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ (Targo Tennisberg) 1.oktoober loengusalvestus]</ref> loengut pidas Targo Tennisberg ning andis oma esinemise jooksul edasi palju põnevaid mõtteid, mis mõjusid koos inspireerivalt. Näiteks rääkis ta sellest, et oluline ei ole idee vaid teostus - 1% edust moodustab idee ning 99% töö. Lisaks peame me olema võimelised eristuma. Mitte osutama sama teenust, mida teised, vaid midagi erilist ning sealhulgas kvaliteetset.

Tanel Unt rääkis oma IT ettevõtte loomisest ja selle juhtimisest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 1.oktoober loengusalvestus]</ref>. Oli näha, et ta on palju vaeva näinud ning väga sihipäraselt edasi liikunud. Selles mõttes tekkis isegi väheke hirm – kas mina üldse oleksin selleks valmis. Nagu ta ka ise ütles – enamus Start-Up’e kukkuvad läbi ja see on normaalne. Niimoodi me arenemegi – kukkume läbi, et siis püsti tõusta, sellest õppida ning edasi minna. Eriti eredalt jäävad tema esinemisest meelde Kosovo seiklused.

Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak rääkisid andmeanalüüsi olulisusest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15.oktoober loengusalvestus]</ref>. Toodi palju prakitlisi näiteid, kus andmeanalüüsi põhjal tehakse olulisi majanduslikke otsuseid. Jällegi rääkisid väga vaimustunud inimesed väga põnevatel teemadel ning kuigi töö sisust otseselt ei räägitud, siis igal juhul tekkis huvi ka selle ameti vastu. Väga motiveeriv oli ka nende lõpumõte, et selle asemel, et keskenduda mingisugusele praegu populaarsele IT valdkonnale, võiksime me avastada nö.äärealasid ning leida teemasid, mis pakuks just meile endale huvi.

Kokkuvõtteks leian, et aines läbitud teemad olid kõik vajalikud ning suurendasid minu arusaamist erialast ning tulevikuvõimalustest. Küll aga tekitas vahepeal mõtteid, et kas siis tõesti kõik õnnestuvad. Meie ette toodi noored, edukad ning üldiselt väga varakult oma valdkondades tegutsema hakanud inimesed. See tekitas natuke tunnet, et kas mina olen nüüd lootusetult hiljaks jäänud, et ma pole veel enda huvi suutnud defineerida ning sellega juba alustada. Oleks tahtnud kuulata ka nende inimeste lugusid, kes ehk peale kooli lõpetamist on kätt proovinud ühe ning teise ametiga ning ka vahel feilinud. Kuid kuidas nad on siiski sellest välja tulnud ja ka edu saavutanud.

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Eksamit on võimalik järele teha 2 semestri jooksul, st. ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.13</ref>
Korduseksamile on kohustuslik registreeruda ÕIS'is, kusjuures registreeruma peab vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.8</ref>
Kordussoorituse tasu 20 €, kehtib ainult tasulisel (OF) õppekohal.

=== Küsimus 2 ===

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus:'''

1.Kõik akadeemilised liikumised peavad olema tehtud enne punase joone päeva <ref>Õppekorralduse eeskiri P7.1.</ref>

2. Selleks kuupäevaks peab olema esitatud semestri õpingukava <ref>Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.</ref>

3. Registreerida ained, mida õpilane soovib läbida külalisüliõpilasena teises ülikoolis <ref>Õppekorralduse eeskiri P3.1.1</ref>

4. Esitada avalduse akadeemilisele puhkusele jäämiseks <ref>Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.</ref>

Kui eksam on sooritatud positiivsele hindele, võib tudeng kahe semestri jooksul taotleda ühe korduseksami. Akadeemilisele õiendile läheb kahest eksamist kõrgeim hinne <ref>Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 28EAP

Y = 21EAP

Kuna ainepunkte arvestatakse kumulatiivselt, siis aasta peale tuleb kokku 49 EAP-d. Vastavalt EIK Nõukogu otsusele<ref>Protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013</ref> on õppekava täies mahus täitmiseks vaja läbida 27 EAP-d semestris, ehk 54 EAP-d aastas. Vastavalt näitele on sooritatud 49 EAP-d ning puudu on 5 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, seega peab õppur tasuma arve 250€.

=Viited=
<references />

User:Aaasalai

2015-10-27T19:26:20Z

Aaasalai:

[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Annely Aasalaid

Esitamise kuupäev: Loodame parimat

== Essee ==

Läksin „Õpingukorraldus ja erialatutvustuse“ ainele vastu rõõmsa meele ning optimismiga. Seda siis just peamiselt erialatutvustuse osa pärast. Kuna olen tulnud IT-valdkonda täiesti kogenematuna, siis ootasin silmaringi avardavaid sõnavõtte, mis teeksid mulle selgeks, kuhu ma ennast õieti seganud olen.

Esimesena kuulasin Tiina Seemani loengut IT projektide juhtimise teemal<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3.september loengusalvestus]</ref>. Kuna olen muudes valdkondades projektijuhtimisega tegelenud, siis ootasin põnevusega infot, kuidas see kõik IT valdkonda edasi kandub. Lektor ei valmistanud pettumust ning tekitas huvipakkuva pildi projektijuhtimisest IT-s. Eriti jäi mulle kõrva tema mõte, et projekti tehakse kliendi jaoks, mitte arendajate ega tööandjate jaoks. Klienti peab hoidma kursis asjade käiguga ning tema soovidele tuleb (võimaluste piires) vastu tulla. Lisaks oli põnev mõttekäik, et projektijuhi väärtus on muutustega toimetulek – kui kõik läheks ludinal, siis ei oleks seda ametikohta vajagi. Ning kõige olulisem – raha PEAB alati juurde küsima.

Järgmisena nägin Elar Lang’i loengu teemal „Õppimisest. Omast kogemusest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang) 10.september loengusalvestus]</ref>. Kuna olen varem päris palju olnud seotud koolitusvaldkonnaga ning kuulnud „õppima õppimisest“ söögi alla ja peale, siis ei olnud ma sellest teemast just eriti vaimustuses. Sellegi poolest on hea endale aeg-ajalt ka kõige vanemaid tõdesid jälle meelde tuletada. Näiteks jäi mulle kõrva tuntud Henry Ford’i tsitaat “Whether you think you can, or you think you can't--you're right.” Kui ma otsustasin IT Kolledžisse kandideerida, hoidsin seda üpriski saladuses. Ka juba sissesaanud, ei julenud ma seda suuresti laiale maailmale kuulutada – ootan vähemalt ühe semestri ära, siis näen, kas üldse hakkama saan.. See tsitaat aga tuletas mulle meelde, et ma kas otsustan hakkama saada või mitte ning muidugi saan! Peale seda loengut otsustasin, et minu õpingud ei ole enam salajane „vaatab-mis-saab“ hobi, vaid otsus, et ma tulin, õpin ning saan hakkama.

„Millega tegeleb süsteemiadministraator“ oli üks järjekordsetest oodatud loengutest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu „Millega tegeleb süsteemiadministraator“ (Taavi Tuisk) 17.september loengusalvestus]</ref>. Kahjuks aga pean tunnistama (riskides sellega ehk essee hinde madaldamisega), et sellest loengust ma eriti aru ei saanud. Lektor Taavi Tuisk valdas oma teemat väga hästi ning rääkis sügavuti süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli see aga liiga keeruline ning praeguste teadmiste põhjal ei mõistnud tihti asja sisu. Proovin loengut ehk peale esimest õppeaastat uuesti kuulata ning siis saan kindlasti ajale paremini pihta.

Kert Suvi rääkis „Testimisest ja tarkvara kvaliteedist“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.september loengusalvestus]</ref>. See oli minu jaoks väga põnev ning sain uut arusaamist IT projektide elutsüklist. Lisaks, kuna sain teada, et testijatele meeldivad kassid + minule meeldivad kassid => minust võib saada testija. Igal juhul oli meeldiv näha oma valdkonnast innustunud inimest ning tema ettekanne tekitas kindlasti huvi ka testimise kui protsessi vastu.

„Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ (Targo Tennisberg) 1.oktoober loengusalvestus]</ref> loengut pidas Targo Tennisberg ning andis oma esinemise jooksul edasi palju põnevaid mõtteid, mis mõjusid koos inspireerivalt. Näiteks rääkis ta sellest, et oluline ei ole idee vaid teostus - 1% edust moodustab idee ning 99% töö. Lisaks peame me olema võimelised eristuma. Mitte osutama sama teenust, mida teised, vaid midagi erilist ning sealhulgas kvaliteetset.

Tanel Unt rääkis oma IT ettevõtte loomisest ja selle juhtimisest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 1.oktoober loengusalvestus]</ref>. Oli näha, et ta on palju vaeva näinud ning väga sihipäraselt edasi liikunud. Selles mõttes tekkis isegi väheke hirm – kas mina üldse oleksin selleks valmis. Nagu ta ka ise ütles – enamus Start-Up’e kukkuvad läbi ja see on normaalne. Niimoodi me arenemegi – kukkume läbi, et siis püsti tõusta, sellest õppida ning edasi minna. Eriti eredalt jäävad tema esinemisest meelde Kosovo seiklused.

Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak rääkisid andmeanalüüsi olulisusest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15.oktoober loengusalvestus]</ref>. Toodi palju prakitlisi näiteid, kus andmeanalüüsi põhjal tehakse olulisi majanduslikke otsuseid. Jällegi rääkisid väga vaimustunud inimesed väga põnevatel teemadel ning kuigi töö sisust otseselt ei räägitud, siis igal juhul tekkis huvi ka selle ameti vastu. Väga motiveeriv oli ka nende lõpumõte, et selle asemel, et keskenduda mingisugusele praegu populaarsele IT valdkonnale, võiksime me avastada nö.äärealasid ning leida teemasid, mis pakuks just meile endale huvi.

Kokkuvõtteks leian, et aines läbitud teemad olid kõik vajalikud ning suurendasid minu arusaamist erialast ning tulevikuvõimalustest. Küll aga tekitas vahepeal mõtteid, et kas siis tõesti kõik õnnestuvad. Meie ette toodi noored, edukad ning üldiselt väga varakult oma valdkondades tegutsema hakanud inimesed. See tekitas natuke tunnet, et kas mina olen nüüd lootusetult hiljaks jäänud, et ma pole veel enda huvi suutnud defineerida ning sellega juba alustada. Oleks tahtnud kuulata ka nende inimeste lugusid, kes ehk peale kooli lõpetamist on kätt proovinud ühe ning teise ametiga ning ka vahel feilinud. Kuid kuidas nad on siiski sellest välja tulnud ja ka edu saavutanud.

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Eksamit on võimalik järele teha 2 semestri jooksul, st. ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.13</ref>
Korduseksamile on kohustuslik registreeruda ÕIS'is, kusjuures registreeruma peab vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.8</ref>
Kordussoorituse tasu 20 €, kehtib ainult tasulisel (OF) õppekohal.

=== Küsimus 2 ===

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus:'''

1.Kõik akadeemilised liikumised peavad olema tehtud enne punase joone päeva <ref>Õppekorralduse eeskiri P7.1.</ref>

2. Selleks kuupäevaks peab olema esitatud semestri õpingukava <ref>Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.</ref>

3. Registreerida ained, mida õpilane soovib läbida külalisüliõpilasena teises ülikoolis <ref>Õppekorralduse eeskiri P3.1.1</ref>

4. Esitada avalduse akadeemilisele puhkusele jäämiseks <ref>Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.</ref>

Kui eksam on sooritatud positiivsele hindele, võib tudeng kahe semestri jooksul taotleda ühe korduseksami. Akadeemilisele õiendile läheb kahest eksamist kõrgeim hinne <ref>Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 28EAP

Y = 21EAP

Kuna ainepunkte arvestatakse kumulatiivselt, siis aasta peale tuleb kokku 49 EAP-d. Vastavalt EIK Nõukogu otsusele<ref>Protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013</ref> on õppekava täies mahus täitmiseks vaja läbida 27 EAP-d semestris, ehk 54 EAP-d aastas. Vastavalt näitele on sooritatud 49 EAP-d ning puudu on 5 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, seega peab õppur tasuma arve 250€.

=Viited=
<references />

User:Aaasalai

2015-10-27T19:25:12Z

Aaasalai: /* Õpingukorralduse küsimused */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Annely Aasalaid

Esitamise kuupäev: Loodame parimat

== Essee ==

Läksin „Õpingukorraldus ja erialatutvustuse“ ainele vastu rõõmsa meele ning optimismiga. Seda siis just peamiselt erialatutvustuse osa pärast. Kuna olen tulnud IT-valdkonda täiesti kogenematuna, siis ootasin silmaringi avardavaid sõnavõtte, mis teeksid mulle selgeks, kuhu ma ennast õieti seganud olen.

Esimesena kuulasin Tiina Seemani loengut IT projektide juhtimise teemal<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3.september loengusalvestus]</ref>. Kuna olen muudes valdkondades projektijuhtimisega tegelenud, siis ootasin põnevusega infot, kuidas see kõik IT valdkonda edasi kandub. Lektor ei valmistanud pettumust ning tekitas huvipakkuva pildi projektijuhtimisest IT-s. Eriti jäi mulle kõrva tema mõte, et projekti tehakse kliendi jaoks, mitte arendajate ega tööandjate jaoks. Klienti peab hoidma kursis asjade käiguga ning tema soovidele tuleb (võimaluste piires) vastu tulla. Lisaks oli põnev mõttekäik, et projektijuhi väärtus on muutustega toimetulek – kui kõik läheks ludinal, siis ei oleks seda ametikohta vajagi. Ning kõige olulisem – raha PEAB alati juurde küsima.

Järgmisena nägin Elar Lang’i loengu teemal „Õppimisest. Omast kogemusest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang) 10.september loengusalvestus]</ref>. Kuna olen varem päris palju olnud seotud koolitusvaldkonnaga ning kuulnud „õppima õppimisest“ söögi alla ja peale, siis ei olnud ma sellest teemast just eriti vaimustuses. Sellegi poolest on hea endale aeg-ajalt ka kõige vanemaid tõdesid jälle meelde tuletada. Näiteks jäi mulle kõrva tuntud Henry Ford’i tsitaat “Whether you think you can, or you think you can't--you're right.” Kui ma otsustasin IT Kolledžisse kandideerida, hoidsin seda üpriski saladuses. Ka juba sissesaanud, ei julenud ma seda suuresti laiale maailmale kuulutada – ootan vähemalt ühe semestri ära, siis näen, kas üldse hakkama saan.. See tsitaat aga tuletas mulle meelde, et ma kas otsustan hakkama saada või mitte ning muidugi saan! Peale seda loengut otsustasin, et minu õpingud ei ole enam salajane „vaatab-mis-saab“ hobi, vaid otsus, et ma tulin, õpin ning saan hakkama.

„Millega tegeleb süsteemiadministraator“ oli üks järjekordsetest oodatud loengutest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu „Millega tegeleb süsteemiadministraator“ (Taavi Tuisk) 17.september loengusalvestus]</ref>. Kahjuks aga pean tunnistama (riskides sellega ehk essee hinde madaldamisega), et sellest loengust ma eriti aru ei saanud. Lektor Taavi Tuisk valdas oma teemat väga hästi ning rääkis sügavuti süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli see aga liiga keeruline ning praeguste teadmiste põhjal ei mõistnud tihti asja sisu. Proovin loengut ehk peale esimest õppeaastat uuesti kuulata ning siis saan kindlasti ajale paremini pihta.

Kert Suvi rääkis „Testimisest ja tarkvara kvaliteedist“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.september loengusalvestus]</ref>. See oli minu jaoks väga põnev ning sain uut arusaamist IT projektide elutsüklist. Lisaks, kuna sain teada, et testijatele meeldivad kassid + minule meeldivad kassid => minust võib saada testija. Igal juhul oli meeldiv näha oma valdkonnast innustunud inimest ning tema ettekanne tekitas kindlasti huvi ka testimise kui protsessi vastu.

„Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ (Targo Tennisberg) 1.oktoober loengusalvestus]</ref> loengut pidas Targo Tennisberg ning andis oma esinemise jooksul edasi palju põnevaid mõtteid, mis mõjusid koos inspireerivalt. Näiteks rääkis ta sellest, et oluline ei ole idee vaid teostus - 1% edust moodustab idee ning 99% töö. Lisaks peame me olema võimelised eristuma. Mitte osutama sama teenust, mida teised, vaid midagi erilist ning sealhulgas kvaliteetset.

Tanel Unt rääkis oma IT ettevõtte loomisest ja selle juhtimisest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 1.oktoober loengusalvestus]</ref>. Oli näha, et ta on palju vaeva näinud ning väga sihipäraselt edasi liikunud. Selles mõttes tekkis isegi väheke hirm – kas mina üldse oleksin selleks valmis. Nagu ta ka ise ütles – enamus Start-Up’e kukkuvad läbi ja see on normaalne. Niimoodi me arenemegi – kukkume läbi, et siis püsti tõusta, sellest õppida ning edasi minna. Eriti eredalt jäävad tema esinemisest meelde Kosovo seiklused.

Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak rääkisid andmeanalüüsi olulisusest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15.oktoober loengusalvestus]</ref>. Toodi palju prakitlisi näiteid, kus andmeanalüüsi põhjal tehakse olulisi majanduslikke otsuseid. Jällegi rääkisid väga vaimustunud inimesed väga põnevatel teemadel ning kuigi töö sisust otseselt ei räägitud, siis igal juhul tekkis huvi ka selle ameti vastu. Väga motiveeriv oli ka nende lõpumõte, et selle asemel, et keskenduda mingisugusele praegu populaarsele IT valdkonnale, võiksime me avastada nö.äärealasid ning leida teemasid, mis pakuks just meile endale huvi.

Kokkuvõtteks leian, et aines läbitud teemad olid kõik vajalikud ning suurendasid minu arusaamist erialast ning tulevikuvõimalustest. Küll aga tekitas vahepeal mõtteid, et kas siis tõesti kõik õnnestuvad. Meie ette toodi noored, edukad ning üldiselt väga varakult oma valdkondades tegutsema hakanud inimesed. See tekitas natuke tunnet, et kas mina olen nüüd lootusetult hiljaks jäänud, et ma pole veel enda huvi suutnud defineerida ning sellega juba alustada. Oleks tahtnud kuulata ka nende inimeste lugusid, kes ehk peale kooli lõpetamist on kätt proovinud ühe ning teise ametiga ning ka vahel feilinud. Kuid kuidas nad on siiski sellest välja tulnud ja ka edu saavutanud.

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Eksamit on võimalik järele teha 2 semestri jooksul, st. ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.13</ref>
Korduseksamile on kohustuslik registreeruda ÕIS'is, kusjuures registreeruma peab vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.8</ref>
Kordussoorituse tasu 20 €, kehtib ainult tasulisel (OF) õppekohal.

=== Küsimus 2 ===

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus:'''

1.Kõik akadeemilised liikumised peavad olema tehtud enne punase joone päeva <ref>Õppekorralduse eeskiri P7.1.</ref>

2. Selleks kuupäevaks peab olema esitatud semestri õpingukava <ref>Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.</ref>

3. Registreerida ained, mida õpilane soovib läbida külalisüliõpilasena teises ülikoolis <ref>Õppekorralduse eeskiri P3.1.1</ref>

4. Esitada avalduse akadeemilisele puhkusele jäämiseks <ref>Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.</ref>

Kui eksam on sooritatud positiivsele hindele, võib tudeng kahe semestri jooksul taotleda ühe korduseksami. Akadeemilisele õiendile läheb kahest eksamist kõrgeim hinne <ref>Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 28EAP

Y = 21EAP

Kuna ainepunkte arvestatakse kumulatiivselt, siis aasta peale tuleb kokku 49 EAP-d. Vastavalt EIK Nõukogu otsusele<ref>Protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013</ref> on õppekava täies mahus täitmiseks vaja läbida 27 EAP-d semestris, ehk 54 EAP-d aastas. Vastavalt näitele on sooritatud 49 EAP-d ning puudu on 5 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, seega peab õppur tasuma arve 250€.

=Viited=
<references />

User:Aaasalai

2015-10-27T19:24:00Z

Aaasalai: /* Essee */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Annely Aasalaid

Esitamise kuupäev: Loodame parimat

== Essee ==

Läksin „Õpingukorraldus ja erialatutvustuse“ ainele vastu rõõmsa meele ning optimismiga. Seda siis just peamiselt erialatutvustuse osa pärast. Kuna olen tulnud IT-valdkonda täiesti kogenematuna, siis ootasin silmaringi avardavaid sõnavõtte, mis teeksid mulle selgeks, kuhu ma ennast õieti seganud olen.

Esimesena kuulasin Tiina Seemani loengut IT projektide juhtimise teemal<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3.september loengusalvestus]</ref>. Kuna olen muudes valdkondades projektijuhtimisega tegelenud, siis ootasin põnevusega infot, kuidas see kõik IT valdkonda edasi kandub. Lektor ei valmistanud pettumust ning tekitas huvipakkuva pildi projektijuhtimisest IT-s. Eriti jäi mulle kõrva tema mõte, et projekti tehakse kliendi jaoks, mitte arendajate ega tööandjate jaoks. Klienti peab hoidma kursis asjade käiguga ning tema soovidele tuleb (võimaluste piires) vastu tulla. Lisaks oli põnev mõttekäik, et projektijuhi väärtus on muutustega toimetulek – kui kõik läheks ludinal, siis ei oleks seda ametikohta vajagi. Ning kõige olulisem – raha PEAB alati juurde küsima.

Järgmisena nägin Elar Lang’i loengu teemal „Õppimisest. Omast kogemusest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang) 10.september loengusalvestus]</ref>. Kuna olen varem päris palju olnud seotud koolitusvaldkonnaga ning kuulnud „õppima õppimisest“ söögi alla ja peale, siis ei olnud ma sellest teemast just eriti vaimustuses. Sellegi poolest on hea endale aeg-ajalt ka kõige vanemaid tõdesid jälle meelde tuletada. Näiteks jäi mulle kõrva tuntud Henry Ford’i tsitaat “Whether you think you can, or you think you can't--you're right.” Kui ma otsustasin IT Kolledžisse kandideerida, hoidsin seda üpriski saladuses. Ka juba sissesaanud, ei julenud ma seda suuresti laiale maailmale kuulutada – ootan vähemalt ühe semestri ära, siis näen, kas üldse hakkama saan.. See tsitaat aga tuletas mulle meelde, et ma kas otsustan hakkama saada või mitte ning muidugi saan! Peale seda loengut otsustasin, et minu õpingud ei ole enam salajane „vaatab-mis-saab“ hobi, vaid otsus, et ma tulin, õpin ning saan hakkama.

„Millega tegeleb süsteemiadministraator“ oli üks järjekordsetest oodatud loengutest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu „Millega tegeleb süsteemiadministraator“ (Taavi Tuisk) 17.september loengusalvestus]</ref>. Kahjuks aga pean tunnistama (riskides sellega ehk essee hinde madaldamisega), et sellest loengust ma eriti aru ei saanud. Lektor Taavi Tuisk valdas oma teemat väga hästi ning rääkis sügavuti süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli see aga liiga keeruline ning praeguste teadmiste põhjal ei mõistnud tihti asja sisu. Proovin loengut ehk peale esimest õppeaastat uuesti kuulata ning siis saan kindlasti ajale paremini pihta.

Kert Suvi rääkis „Testimisest ja tarkvara kvaliteedist“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.september loengusalvestus]</ref>. See oli minu jaoks väga põnev ning sain uut arusaamist IT projektide elutsüklist. Lisaks, kuna sain teada, et testijatele meeldivad kassid + minule meeldivad kassid => minust võib saada testija. Igal juhul oli meeldiv näha oma valdkonnast innustunud inimest ning tema ettekanne tekitas kindlasti huvi ka testimise kui protsessi vastu.

„Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ (Targo Tennisberg) 1.oktoober loengusalvestus]</ref> loengut pidas Targo Tennisberg ning andis oma esinemise jooksul edasi palju põnevaid mõtteid, mis mõjusid koos inspireerivalt. Näiteks rääkis ta sellest, et oluline ei ole idee vaid teostus - 1% edust moodustab idee ning 99% töö. Lisaks peame me olema võimelised eristuma. Mitte osutama sama teenust, mida teised, vaid midagi erilist ning sealhulgas kvaliteetset.

Tanel Unt rääkis oma IT ettevõtte loomisest ja selle juhtimisest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 1.oktoober loengusalvestus]</ref>. Oli näha, et ta on palju vaeva näinud ning väga sihipäraselt edasi liikunud. Selles mõttes tekkis isegi väheke hirm – kas mina üldse oleksin selleks valmis. Nagu ta ka ise ütles – enamus Start-Up’e kukkuvad läbi ja see on normaalne. Niimoodi me arenemegi – kukkume läbi, et siis püsti tõusta, sellest õppida ning edasi minna. Eriti eredalt jäävad tema esinemisest meelde Kosovo seiklused.

Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak rääkisid andmeanalüüsi olulisusest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15.oktoober loengusalvestus]</ref>. Toodi palju prakitlisi näiteid, kus andmeanalüüsi põhjal tehakse olulisi majanduslikke otsuseid. Jällegi rääkisid väga vaimustunud inimesed väga põnevatel teemadel ning kuigi töö sisust otseselt ei räägitud, siis igal juhul tekkis huvi ka selle ameti vastu. Väga motiveeriv oli ka nende lõpumõte, et selle asemel, et keskenduda mingisugusele praegu populaarsele IT valdkonnale, võiksime me avastada nö.äärealasid ning leida teemasid, mis pakuks just meile endale huvi.

Kokkuvõtteks leian, et aines läbitud teemad olid kõik vajalikud ning suurendasid minu arusaamist erialast ning tulevikuvõimalustest. Küll aga tekitas vahepeal mõtteid, et kas siis tõesti kõik õnnestuvad. Meie ette toodi noored, edukad ning üldiselt väga varakult oma valdkondades tegutsema hakanud inimesed. See tekitas natuke tunnet, et kas mina olen nüüd lootusetult hiljaks jäänud, et ma pole veel enda huvi suutnud defineerida ning sellega juba alustada. Oleks tahtnud kuulata ka nende inimeste lugusid, kes ehk peale kooli lõpetamist on kätt proovinud ühe ning teise ametiga ning ka vahel feilinud. Kuid kuidas nad on siiski sellest välja tulnud ja ka edu saavutanud.

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Eksamit on võimalik järele teha 2 semestri jooksul, st. ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>[Õppekorralduse eeskiri P5.2.13]</ref>
Korduseksamile on kohustuslik registreeruda ÕIS'is, kusjuures registreeruma peab vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref>[Õppekorralduse eeskiri P5.2.8]</ref>
Kordussoorituse tasu 20 €, kehtib ainult tasulisel (OF) õppekohal.

=== Küsimus 2 ===

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus:'''

1.Kõik akadeemilised liikumised peavad olema tehtud enne punase joone päeva <ref>[Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref>

2. Selleks kuupäevaks peab olema esitatud semestri õpingukava <ref>[Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref>

3. Registreerida ained, mida õpilane soovib läbida külalisüliõpilasena teises ülikoolis <ref>[Õppekorralduse eeskiri P3.1.1]</ref>

4. Esitada avalduse akadeemilisele puhkusele jäämiseks <ref>[Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref>

Kui eksam on sooritatud positiivsele hindele, võib tudeng kahe semestri jooksul taotleda ühe korduseksami. Akadeemilisele õiendile läheb kahest eksamist kõrgeim hinne <ref>[Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 28EAP

Y = 21EAP

Kuna ainepunkte arvestatakse kumulatiivselt, siis aasta peale tuleb kokku 49 EAP-d. Vastavalt EIK Nõukogu otsusele<ref>Protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013</ref> on õppekava täies mahus täitmiseks vaja läbida 27 EAP-d semestris, ehk 54 EAP-d aastas. Vastavalt näitele on sooritatud 49 EAP-d ning puudu on 5 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, seega peab õppur tasuma arve 250€.

=Viited=
<references />

User:Aaasalai

2015-10-27T19:23:35Z

Aaasalai: /* Essee */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Annely Aasalaid

Esitamise kuupäev: Loodame parimat

== Essee ==

Läksin „Õpingukorraldus ja erialatutvustuse“ ainele vastu rõõmsa meele ning optimismiga. Seda siis just peamiselt erialatutvustuse osa pärast. Kuna olen tulnud IT-valdkonda täiesti kogenematuna, siis ootasin silmaringi avardavaid sõnavõtte, mis teeksid mulle selgeks, kuhu ma ennast õieti seganud olen.

Esimesena kuulasin Tiina Seemani loengut IT projektide juhtimise teemal<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3.september loengusalvestus]</ref>. Kuna olen muudes valdkondades projektijuhtimisega tegelenud, siis ootasin põnevusega infot, kuidas see kõik IT valdkonda edasi kandub. Lektor ei valmistanud pettumust ning tekitas huvipakkuva pildi projektijuhtimisest IT-s. Eriti jäi mulle kõrva tema mõte, et projekti tehakse kliendi jaoks, mitte arendajate ega tööandjate jaoks. Klienti peab hoidma kursis asjade käiguga ning tema soovidele tuleb (võimaluste piires) vastu tulla. Lisaks oli põnev mõttekäik, et projektijuhi väärtus on muutustega toimetulek – kui kõik läheks ludinal, siis ei oleks seda ametikohta vajagi. Ning kõige olulisem – raha PEAB alati juurde küsima.

Järgmisena nägin Elar Lang’i loengu teemal „Õppimisest. Omast kogemusest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=trueLoengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang) 10.september loengusalvestus]</ref>. Kuna olen varem päris palju olnud seotud koolitusvaldkonnaga ning kuulnud „õppima õppimisest“ söögi alla ja peale, siis ei olnud ma sellest teemast just eriti vaimustuses. Sellegi poolest on hea endale aeg-ajalt ka kõige vanemaid tõdesid jälle meelde tuletada. Näiteks jäi mulle kõrva tuntud Henry Ford’i tsitaat “Whether you think you can, or you think you can't--you're right.” Kui ma otsustasin IT Kolledžisse kandideerida, hoidsin seda üpriski saladuses. Ka juba sissesaanud, ei julenud ma seda suuresti laiale maailmale kuulutada – ootan vähemalt ühe semestri ära, siis näen, kas üldse hakkama saan.. See tsitaat aga tuletas mulle meelde, et ma kas otsustan hakkama saada või mitte ning muidugi saan! Peale seda loengut otsustasin, et minu õpingud ei ole enam salajane „vaatab-mis-saab“ hobi, vaid otsus, et ma tulin, õpin ning saan hakkama.

„Millega tegeleb süsteemiadministraator“ oli üks järjekordsetest oodatud loengutest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu „Millega tegeleb süsteemiadministraator“ (Taavi Tuisk) 17.september loengusalvestus]</ref>. Kahjuks aga pean tunnistama (riskides sellega ehk essee hinde madaldamisega), et sellest loengust ma eriti aru ei saanud. Lektor Taavi Tuisk valdas oma teemat väga hästi ning rääkis sügavuti süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli see aga liiga keeruline ning praeguste teadmiste põhjal ei mõistnud tihti asja sisu. Proovin loengut ehk peale esimest õppeaastat uuesti kuulata ning siis saan kindlasti ajale paremini pihta.

Kert Suvi rääkis „Testimisest ja tarkvara kvaliteedist“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.september loengusalvestus]</ref>. See oli minu jaoks väga põnev ning sain uut arusaamist IT projektide elutsüklist. Lisaks, kuna sain teada, et testijatele meeldivad kassid + minule meeldivad kassid => minust võib saada testija. Igal juhul oli meeldiv näha oma valdkonnast innustunud inimest ning tema ettekanne tekitas kindlasti huvi ka testimise kui protsessi vastu.

„Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ (Targo Tennisberg) 1.oktoober loengusalvestus]</ref> loengut pidas Targo Tennisberg ning andis oma esinemise jooksul edasi palju põnevaid mõtteid, mis mõjusid koos inspireerivalt. Näiteks rääkis ta sellest, et oluline ei ole idee vaid teostus - 1% edust moodustab idee ning 99% töö. Lisaks peame me olema võimelised eristuma. Mitte osutama sama teenust, mida teised, vaid midagi erilist ning sealhulgas kvaliteetset.

Tanel Unt rääkis oma IT ettevõtte loomisest ja selle juhtimisest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 1.oktoober loengusalvestus]</ref>. Oli näha, et ta on palju vaeva näinud ning väga sihipäraselt edasi liikunud. Selles mõttes tekkis isegi väheke hirm – kas mina üldse oleksin selleks valmis. Nagu ta ka ise ütles – enamus Start-Up’e kukkuvad läbi ja see on normaalne. Niimoodi me arenemegi – kukkume läbi, et siis püsti tõusta, sellest õppida ning edasi minna. Eriti eredalt jäävad tema esinemisest meelde Kosovo seiklused.

Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak rääkisid andmeanalüüsi olulisusest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15.oktoober loengusalvestus]</ref>. Toodi palju prakitlisi näiteid, kus andmeanalüüsi põhjal tehakse olulisi majanduslikke otsuseid. Jällegi rääkisid väga vaimustunud inimesed väga põnevatel teemadel ning kuigi töö sisust otseselt ei räägitud, siis igal juhul tekkis huvi ka selle ameti vastu. Väga motiveeriv oli ka nende lõpumõte, et selle asemel, et keskenduda mingisugusele praegu populaarsele IT valdkonnale, võiksime me avastada nö.äärealasid ning leida teemasid, mis pakuks just meile endale huvi.

Kokkuvõtteks leian, et aines läbitud teemad olid kõik vajalikud ning suurendasid minu arusaamist erialast ning tulevikuvõimalustest. Küll aga tekitas vahepeal mõtteid, et kas siis tõesti kõik õnnestuvad. Meie ette toodi noored, edukad ning üldiselt väga varakult oma valdkondades tegutsema hakanud inimesed. See tekitas natuke tunnet, et kas mina olen nüüd lootusetult hiljaks jäänud, et ma pole veel enda huvi suutnud defineerida ning sellega juba alustada. Oleks tahtnud kuulata ka nende inimeste lugusid, kes ehk peale kooli lõpetamist on kätt proovinud ühe ning teise ametiga ning ka vahel feilinud. Kuid kuidas nad on siiski sellest välja tulnud ja ka edu saavutanud.

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Eksamit on võimalik järele teha 2 semestri jooksul, st. ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>[Õppekorralduse eeskiri P5.2.13]</ref>
Korduseksamile on kohustuslik registreeruda ÕIS'is, kusjuures registreeruma peab vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref>[Õppekorralduse eeskiri P5.2.8]</ref>
Kordussoorituse tasu 20 €, kehtib ainult tasulisel (OF) õppekohal.

=== Küsimus 2 ===

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus:'''

1.Kõik akadeemilised liikumised peavad olema tehtud enne punase joone päeva <ref>[Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref>

2. Selleks kuupäevaks peab olema esitatud semestri õpingukava <ref>[Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref>

3. Registreerida ained, mida õpilane soovib läbida külalisüliõpilasena teises ülikoolis <ref>[Õppekorralduse eeskiri P3.1.1]</ref>

4. Esitada avalduse akadeemilisele puhkusele jäämiseks <ref>[Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref>

Kui eksam on sooritatud positiivsele hindele, võib tudeng kahe semestri jooksul taotleda ühe korduseksami. Akadeemilisele õiendile läheb kahest eksamist kõrgeim hinne <ref>[Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 28EAP

Y = 21EAP

Kuna ainepunkte arvestatakse kumulatiivselt, siis aasta peale tuleb kokku 49 EAP-d. Vastavalt EIK Nõukogu otsusele<ref>Protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013</ref> on õppekava täies mahus täitmiseks vaja läbida 27 EAP-d semestris, ehk 54 EAP-d aastas. Vastavalt näitele on sooritatud 49 EAP-d ning puudu on 5 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, seega peab õppur tasuma arve 250€.

=Viited=
<references />

User:Aaasalai

2015-10-27T19:21:27Z

Aaasalai: /* Õpingukorralduse küsimused */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Annely Aasalaid

Esitamise kuupäev: Loodame parimat

== Essee ==

Läksin „Õpingukorraldus ja erialatutvustuse“ ainele vastu rõõmsa meele ning optimismiga. Seda siis just peamiselt erialatutvustuse osa pärast. Kuna olen tulnud IT-valdkonda täiesti kogenematuna, siis ootasin silmaringi avardavaid sõnavõtte, mis teeksid mulle selgeks, kuhu ma ennast õieti seganud olen.

Esimesena kuulasin Tiina Seemani loengut IT projektide juhtimise teemal<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3.september loengusalvestus]</ref>. Kuna olen muudes valdkondades projektijuhtimisega tegelenud, siis ootasin põnevusega infot, kuidas see kõik IT valdkonda edasi kandub. Lektor ei valmistanud pettumust ning tekitas huvipakkuva pildi projektijuhtimisest IT-s. Eriti jäi mulle kõrva tema mõte, et projekti tehakse kliendi jaoks, mitte arendajate ega tööandjate jaoks. Klienti peab hoidma kursis asjade käiguga ning tema soovidele tuleb (võimaluste piires) vastu tulla. Lisaks oli põnev mõttekäik, et projektijuhi väärtus on muutustega toimetulek – kui kõik läheks ludinal, siis ei oleks seda ametikohta vajagi. Ning kõige olulisem – raha PEAB alati juurde küsima.

Järgmisena nägin Elar Lang’i loengu teemal „Õppimisest. Omast kogemusest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=trueLoengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang) 10.september loengusalvestus]</ref>. Kuna olen varem päris palju olnud seotud koolitusvaldkonnaga ning kuulnud „õppima õppimisest“ söögi alla ja peale, siis ei olnud ma sellest teemast just eriti vaimustuses. Sellegi poolest on hea endale aeg-ajalt ka kõige vanemaid tõdesid jälle meelde tuletada. Näiteks jäi mulle kõrva tuntud Henry Ford’i tsitaat “Whether you think you can, or you think you can't--you're right.” Kui ma otsustasin IT Kolledžisse kandideerida, hoidsin seda üpriski saladuses. Ka juba sissesaanud, ei julenud ma seda suuresti laiale maailmale kuulutada – ootan vähemalt ühe semestri ära, siis näen, kas üldse hakkama saan.. See tsitaat aga tuletas mulle meelde, et ma kas otsustan hakkama saada või mitte ning muidugi saan! Peale seda loengut otsustasin, et minu õpingud ei ole enam salajane „vaatab-mis-saab“ hobi, vaid otsus, et ma tulin, õpin ning saan hakkama.

„Millega tegeleb süsteemiadministraator“ oli üks järjekordsetest oodatud loengutest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu „Millega tegeleb süsteemiadministraator“ (Taavi Tuisk) 17.september loengusalvestus]</ref>. Kahjuks aga pean tunnistama (riskides sellega ehk essee hinde madaldamisega), et sellest loengust ma eriti aru ei saanud. Lektor Taavi Tuisk valdas oma teemat väga hästi ning rääkis sügavuti süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli see aga liiga keeruline ning praeguste teadmiste põhjal ei mõistnud tihti asja sisu. Proovin loengut ehk peale esimest õppeaastat uuesti kuulata ning siis saan kindlasti ajale paremini pihta.

Kert Suvi rääkis „Testimisest ja tarkvara kvaliteedist“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.september loengusalvestus]</ref>. See oli minu jaoks väga põnev ning sain uut arusaamist IT projektide elutsüklist. Lisaks, kuna sain teada, et testijatele meeldivad kassid + minule meeldivad kassid => minust võib saada testija. Igal juhul oli meeldiv näha oma valdkonnast innustunud inimest ning tema ettekanne tekitas kindlasti huvi ka testimise kui protsessi vastu.

„Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ (Targo Tennisberg) 1.oktoober loengusalvestus]</ref> loengut pidas Targo Tennisberg ning andis oma esinemise jooksul edasi palju põnevaid mõtteid, mis mõjusid koos inspireerivalt. Näiteks rääkis ta sellest, et oluline ei ole idee vaid teostus - 1% edust moodustab idee ning 99% töö. Lisaks peame me olema võimelised eristuma. Mitte osutama sama teenust, mida teised, vaid midagi erilist ning sealhulgas kvaliteetset.

Tanel Unt rääkis oma IT ettevõtte loomisest ja selle juhtimisest<ref>[Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 1.oktoober loengusalvestus]</ref>. Oli näha, et ta on palju vaeva näinud ning väga sihipäraselt edasi liikunud. Selles mõttes tekkis isegi väheke hirm – kas mina üldse oleksin selleks valmis. Nagu ta ka ise ütles – enamus Start-Up’e kukkuvad läbi ja see on normaalne. Niimoodi me arenemegi – kukkume läbi, et siis püsti tõusta, sellest õppida ning edasi minna. Eriti eredalt jäävad tema esinemisest meelde Kosovo seiklused.

Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak rääkisid andmeanalüüsi olulisusest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15.oktoober loengusalvestus]</ref>. Toodi palju prakitlisi näiteid, kus andmeanalüüsi põhjal tehakse olulisi majanduslikke otsuseid. Jällegi rääkisid väga vaimustunud inimesed väga põnevatel teemadel ning kuigi töö sisust otseselt ei räägitud, siis igal juhul tekkis huvi ka selle ameti vastu. Väga motiveeriv oli ka nende lõpumõte, et selle asemel, et keskenduda mingisugusele praegu populaarsele IT valdkonnale, võiksime me avastada nö.äärealasid ning leida teemasid, mis pakuks just meile endale huvi.

Kokkuvõtteks leian, et aines läbitud teemad olid kõik vajalikud ning suurendasid minu arusaamist erialast ning tulevikuvõimalustest. Küll aga tekitas vahepeal mõtteid, et kas siis tõesti kõik õnnestuvad. Meie ette toodi noored, edukad ning üldiselt väga varakult oma valdkondades tegutsema hakanud inimesed. See tekitas natuke tunnet, et kas mina olen nüüd lootusetult hiljaks jäänud, et ma pole veel enda huvi suutnud defineerida ning sellega juba alustada. Oleks tahtnud kuulata ka nende inimeste lugusid, kes ehk peale kooli lõpetamist on kätt proovinud ühe ning teise ametiga ning ka vahel feilinud. Kuid kuidas nad on siiski sellest välja tulnud ja ka edu saavutanud.

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Eksamit on võimalik järele teha 2 semestri jooksul, st. ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>[Õppekorralduse eeskiri P5.2.13]</ref>
Korduseksamile on kohustuslik registreeruda ÕIS'is, kusjuures registreeruma peab vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref>[Õppekorralduse eeskiri P5.2.8]</ref>
Kordussoorituse tasu 20 €, kehtib ainult tasulisel (OF) õppekohal.

=== Küsimus 2 ===

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus:'''

1.Kõik akadeemilised liikumised peavad olema tehtud enne punase joone päeva <ref>[Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref>

2. Selleks kuupäevaks peab olema esitatud semestri õpingukava <ref>[Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref>

3. Registreerida ained, mida õpilane soovib läbida külalisüliõpilasena teises ülikoolis <ref>[Õppekorralduse eeskiri P3.1.1]</ref>

4. Esitada avalduse akadeemilisele puhkusele jäämiseks <ref>[Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref>

Kui eksam on sooritatud positiivsele hindele, võib tudeng kahe semestri jooksul taotleda ühe korduseksami. Akadeemilisele õiendile läheb kahest eksamist kõrgeim hinne <ref>[Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 28EAP

Y = 21EAP

Kuna ainepunkte arvestatakse kumulatiivselt, siis aasta peale tuleb kokku 49 EAP-d. Vastavalt EIK Nõukogu otsusele<ref>Protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013</ref> on õppekava täies mahus täitmiseks vaja läbida 27 EAP-d semestris, ehk 54 EAP-d aastas. Vastavalt näitele on sooritatud 49 EAP-d ning puudu on 5 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, seega peab õppur tasuma arve 250€.

=Viited=
<references />

User:Aaasalai

2015-10-27T19:06:50Z

Aaasalai: /* Essee */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Annely Aasalaid

Esitamise kuupäev: Loodame parimat

== Essee ==

Läksin „Õpingukorraldus ja erialatutvustuse“ ainele vastu rõõmsa meele ning optimismiga. Seda siis just peamiselt erialatutvustuse osa pärast. Kuna olen tulnud IT-valdkonda täiesti kogenematuna, siis ootasin silmaringi avardavaid sõnavõtte, mis teeksid mulle selgeks, kuhu ma ennast õieti seganud olen.

Esimesena kuulasin Tiina Seemani loengut IT projektide juhtimise teemal<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3.september loengusalvestus]</ref>. Kuna olen muudes valdkondades projektijuhtimisega tegelenud, siis ootasin põnevusega infot, kuidas see kõik IT valdkonda edasi kandub. Lektor ei valmistanud pettumust ning tekitas huvipakkuva pildi projektijuhtimisest IT-s. Eriti jäi mulle kõrva tema mõte, et projekti tehakse kliendi jaoks, mitte arendajate ega tööandjate jaoks. Klienti peab hoidma kursis asjade käiguga ning tema soovidele tuleb (võimaluste piires) vastu tulla. Lisaks oli põnev mõttekäik, et projektijuhi väärtus on muutustega toimetulek – kui kõik läheks ludinal, siis ei oleks seda ametikohta vajagi. Ning kõige olulisem – raha PEAB alati juurde küsima.

Järgmisena nägin Elar Lang’i loengu teemal „Õppimisest. Omast kogemusest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=trueLoengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang) 10.september loengusalvestus]</ref>. Kuna olen varem päris palju olnud seotud koolitusvaldkonnaga ning kuulnud „õppima õppimisest“ söögi alla ja peale, siis ei olnud ma sellest teemast just eriti vaimustuses. Sellegi poolest on hea endale aeg-ajalt ka kõige vanemaid tõdesid jälle meelde tuletada. Näiteks jäi mulle kõrva tuntud Henry Ford’i tsitaat “Whether you think you can, or you think you can't--you're right.” Kui ma otsustasin IT Kolledžisse kandideerida, hoidsin seda üpriski saladuses. Ka juba sissesaanud, ei julenud ma seda suuresti laiale maailmale kuulutada – ootan vähemalt ühe semestri ära, siis näen, kas üldse hakkama saan.. See tsitaat aga tuletas mulle meelde, et ma kas otsustan hakkama saada või mitte ning muidugi saan! Peale seda loengut otsustasin, et minu õpingud ei ole enam salajane „vaatab-mis-saab“ hobi, vaid otsus, et ma tulin, õpin ning saan hakkama.

„Millega tegeleb süsteemiadministraator“ oli üks järjekordsetest oodatud loengutest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu „Millega tegeleb süsteemiadministraator“ (Taavi Tuisk) 17.september loengusalvestus]</ref>. Kahjuks aga pean tunnistama (riskides sellega ehk essee hinde madaldamisega), et sellest loengust ma eriti aru ei saanud. Lektor Taavi Tuisk valdas oma teemat väga hästi ning rääkis sügavuti süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli see aga liiga keeruline ning praeguste teadmiste põhjal ei mõistnud tihti asja sisu. Proovin loengut ehk peale esimest õppeaastat uuesti kuulata ning siis saan kindlasti ajale paremini pihta.

Kert Suvi rääkis „Testimisest ja tarkvara kvaliteedist“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.september loengusalvestus]</ref>. See oli minu jaoks väga põnev ning sain uut arusaamist IT projektide elutsüklist. Lisaks, kuna sain teada, et testijatele meeldivad kassid + minule meeldivad kassid => minust võib saada testija. Igal juhul oli meeldiv näha oma valdkonnast innustunud inimest ning tema ettekanne tekitas kindlasti huvi ka testimise kui protsessi vastu.

„Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ (Targo Tennisberg) 1.oktoober loengusalvestus]</ref> loengut pidas Targo Tennisberg ning andis oma esinemise jooksul edasi palju põnevaid mõtteid, mis mõjusid koos inspireerivalt. Näiteks rääkis ta sellest, et oluline ei ole idee vaid teostus - 1% edust moodustab idee ning 99% töö. Lisaks peame me olema võimelised eristuma. Mitte osutama sama teenust, mida teised, vaid midagi erilist ning sealhulgas kvaliteetset.

Tanel Unt rääkis oma IT ettevõtte loomisest ja selle juhtimisest<ref>[Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 1.oktoober loengusalvestus]</ref>. Oli näha, et ta on palju vaeva näinud ning väga sihipäraselt edasi liikunud. Selles mõttes tekkis isegi väheke hirm – kas mina üldse oleksin selleks valmis. Nagu ta ka ise ütles – enamus Start-Up’e kukkuvad läbi ja see on normaalne. Niimoodi me arenemegi – kukkume läbi, et siis püsti tõusta, sellest õppida ning edasi minna. Eriti eredalt jäävad tema esinemisest meelde Kosovo seiklused.

Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak rääkisid andmeanalüüsi olulisusest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15.oktoober loengusalvestus]</ref>. Toodi palju prakitlisi näiteid, kus andmeanalüüsi põhjal tehakse olulisi majanduslikke otsuseid. Jällegi rääkisid väga vaimustunud inimesed väga põnevatel teemadel ning kuigi töö sisust otseselt ei räägitud, siis igal juhul tekkis huvi ka selle ameti vastu. Väga motiveeriv oli ka nende lõpumõte, et selle asemel, et keskenduda mingisugusele praegu populaarsele IT valdkonnale, võiksime me avastada nö.äärealasid ning leida teemasid, mis pakuks just meile endale huvi.

Kokkuvõtteks leian, et aines läbitud teemad olid kõik vajalikud ning suurendasid minu arusaamist erialast ning tulevikuvõimalustest. Küll aga tekitas vahepeal mõtteid, et kas siis tõesti kõik õnnestuvad. Meie ette toodi noored, edukad ning üldiselt väga varakult oma valdkondades tegutsema hakanud inimesed. See tekitas natuke tunnet, et kas mina olen nüüd lootusetult hiljaks jäänud, et ma pole veel enda huvi suutnud defineerida ning sellega juba alustada. Oleks tahtnud kuulata ka nende inimeste lugusid, kes ehk peale kooli lõpetamist on kätt proovinud ühe ning teise ametiga ning ka vahel feilinud. Kuid kuidas nad on siiski sellest välja tulnud ja ka edu saavutanud.

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Eksamit on võimalik järele teha 2 semestri jooksul, st. ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>[Õppekorralduse eeskiri P5.2.13]</ref>
Korduseksamile on kohustuslik registreeruda ÕIS'is, kusjuures registreeruma peab vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref>[Õppekorralduse eeskiri P5.2.8]</ref>
Kordussoorituse tasu 20 €, kehtib ainult tasulisel (OF) õppekohal.

=== Küsimus 2 ===

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus:'''

1.Kõik akadeemilised liikumised peavad olema tehtud enne punase joone päeva <ref>[Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref>

2. Selleks kuupäevaks peab olema esitatud semestri õpingukava <ref>[Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref>

3. Registreerida ained, mida õpilane soovib läbida külalisüliõpilasena teises ülikoolis <ref>[Õppekorralduse eeskiri P3.1.1]</ref>

4. Esitada avalduse akadeemilisele puhkusele jäämiseks <ref>[Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref>

Kui eksam on sooritatud positiivsele hindele, võib tudeng kahe semestri jooksul taotleda ühe korduseksami. Akadeemilisele õiendile läheb kahest eksamist kõrgeim hinne <ref>[Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref>

=Viited=
<references />

User:Aaasalai

2015-10-27T16:55:12Z

Aaasalai:

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Annely Aasalaid

Esitamise kuupäev: Loodame parimat

== Essee ==
To be continued..

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Eksamit on võimalik järele teha 2 semestri jooksul, st. ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>[Õppekorralduse eeskiri P5.2.13]</ref>
Korduseksamile on kohustuslik registreeruda ÕIS'is, kusjuures registreeruma peab vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust <ref>[Õppekorralduse eeskiri P5.2.8]</ref>
Kordussoorituse tasu 20 €, kehtib ainult tasulisel (OF) õppekohal.

=== Küsimus 2 ===

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus:'''

1.Kõik akadeemilised liikumised peavad olema tehtud enne punase joone päeva <ref>[Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref>

2. Selleks kuupäevaks peab olema esitatud semestri õpingukava <ref>[Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref>

3. Registreerida ained, mida õpilane soovib läbida külalisüliõpilasena teises ülikoolis <ref>[Õppekorralduse eeskiri P3.1.1]</ref>

4. Esitada avalduse akadeemilisele puhkusele jäämiseks <ref>[Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref>

Kui eksam on sooritatud positiivsele hindele, võib tudeng kahe semestri jooksul taotleda ühe korduseksami. Akadeemilisele õiendile läheb kahest eksamist kõrgeim hinne <ref>[Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref>

=Viited=
<references />

User:Aaasalai

2015-10-27T16:07:23Z

Aaasalai: Created page with "Erialatutvustuse aine arvestustöö"

Erialatutvustuse aine arvestustöö