ICO wiki - User contributions [en]

User:Abendi

2014-10-20T14:23:57Z

Abendi: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Arvo Bendi

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014
==Essee==
Esimene kord, kui ma selle aine pealkirja lugesin, tekkis mul küsimus, et kas ma olen ikka infotehnoloogia kooli sattunud, aga mida rohkem loenguid olin ma kuulanud, seda selgemaks sai mulle antud aine mõte. Minu jaoks oli see aine järgmine pusletükk üldpildi saavutamiseks. Peale selle sain veel ka kasulikke nõuandeid, teadmisi ja väikese ''boost''i õppimismotivatsioonile. Ainukene takistuskivi loengutesse jõudmiseks oli varajane ülestõusmine. Kuna see oli mul ka ainukene aine päevas, siis tundus ebaefektiivne alustada oma päeva kell seitse ja nii jäidki kahjuks mõned loengud külastamata, aga õnneks on neid võimalus järelkuulata.

Esimesed loengud olid minu arvates liiga üldised ja jätsid mind suhteliselt külmaks. Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> räägiti õppekavadest, nende täitmisest, stipendiumitest ja probleemidest, mis võivad õppimisel ette tulla. Ma olin selle informatsiooniga juba eelnevalt tuttav ja seega oli igav kuulata, aga nagu öeldakse, siis kordamine on tarkuse ema. Sama informatsiooni saab tegelikult leida ka IT-Kolledži koduleheküljelt <ref> [http://www.itcollege.ee/ IT-Kolledži kodulehekülg]</ref>, seega võib vajaduse korral endale asjad uuesti selgeks teha.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> tundsin, et jutt käiks täpselt nagu minu pihta. Näiteks jutt sellest, kuidas sõbrale kodutöö tegemine on tegelikult halb, motivatsiooni puudumine teatud õppeainetes, mis on minu puhul tõsine probleem ja enda motivatsioonipuudus tirib alla ka õppejõu motivatsiooni. Ühes slaidis käis läbi, et õppimine peab olema mänguline ja praktiline, millega ma olen vägagi nõus. Tuli välja ka asjaolu, et ainult loengutest õpitu ei ole piisav, ise tuleb juurde täiendavalt juurde vaadata/uurida.

Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> algul olin elevil, kuna mõtlesin, et juttu tuleb kräkkimisest (minu jaoks häkkimisest), aga sain teada, et häkkimine tähendab eesti keeles hoopis arvutientusiasti ja seda kasutatakse vales tähenduses. Kodus guugeldasin asja igaks juhuks üle ning leidsin teatud vasturääkivuse: häkker eesti keeles tähendab arvutientusiasti, inglise keeles sõna „häkker“ on „''hacker''“, mis definitsiooni järgi on inimene, kes kasutab arvuteid saamaks volitamata ligipääsu andmetele.

Tutvustati ka erinevaid koolis tegutsevaid klubisid, millest ma mõtlesin ka ise osa võtta, aga siiamaani pole veel suutnud otsustada, kas mul on selleks viitsimist ja tahet. Praegu tegutsen Lapikute Helpdeskis, mis on mulle väga meelepärane, kuna ma olen väikesest saati nokitsenud arvutite kallal. Plaanis on mul käia Lapikute kontoris neljapäeval, et kuidagi oma päeva sisustada. Seda eriti siis, kui antud aine läbi saab ja neljapäev koolivabaks jääb.

Üldistatult öeldes meeldisid mulle välisesinejate loengud kronoloogilises järjekorras ehk kõige huvitavam oli viimane, Elar Langi loeng <ref name="Lang">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Igast esinejast suutsin midagi kasulikku omandada, mõnest vähem, mõnest rohkem. Janika Liivi loengu juures meeldis mulle see, et ta oskas energiliselt rääkida naiste stereotüüpidest IT-maailmas, mis olid suunatud pigem saalisolevatele naistele, aga selle juures ka paralleelselt anda näpunäiteid programmeerimisest üldiselt. Ma polnud varem kuulnudki sellistest asjast nagu GitHub, mis tundub igati kiire ja huvitav lahendus programmikoodide valmimiseks. Mängurina pakkus mulle huumorit ja äratundmisrõõmu pilt, kus mängija pidi valima mees– või naiskasutaja vahel.

Janika Liivi loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> ja Carolyn Fischeri loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT-süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> vahel tuli välja seesama probleem, et naisi on IT-maailmas tunduvalt vähem kui mehi. Nad mõlemad ütlesid, et IT-d õppides ei olnud neil väga palju sõbrannasid, kellega oleks saanud end koos vabalt tunda, kuigi nad olid õppinud erivaldkondi (arendaja ja admininistraator). Ma ei mäleta, kas ainult nemad seda ütlesid, aga üks teine asi, mis mul loengutest meelde jäi oli see, et mõlemad pooled peavad oskama natukene teise valdkonna asju - arendaja peab oskama hallata servereid ja administraator peab oskama koodi kirjutada. Kahjuks ei kehti sama nähtus kooli aula projektorite kohta – tihtipeale kulub õppejõududel üle 10 minuti, et seinale pilt manada.

Mulle, kui arendamist õppivale tudengile jäi Skype’is töötava administraatori töö natukene kaugemaks kui eelnev, programmeerija töö. Vaatamata sellele, sain teada, kuidas käib töö suurfirmas nagu seda on Skype, tutvusin administraatori palganumbrite ja IT-lahendustega, mida kasutatakse suurte süsteemide haldamisel. Sain ka teada, et Facebook kasutab videokõnes Skype teenust.

Kui eelmised loengud olid mulle veel n-ö lähedased, siis ma mõtlesin, et Kristjan Karmo loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> testimisest ei puuduta mind kohe üldse. Tegelikult jäi asi sellest kaugeks. Loengu alguses rääkis ta analüütikute müüdist, sellest, kuidas kõik testijad on läbikukkunud arendajad või administraatorid. Ta küll eitas selle müüdi tõepärasust, aga minu arvates on see osaliselt tõsi. On ju teada, et kõige suuremad palganumbrid on arendajatel. Sellepärast ongi arendajate osakaal koolis kõige suurem, kuigi IT-süsteemide toimimiseks on kõiki kolme osapooli vaja ja analüütikute roll ei ole selles üldsegi väike.
Kristjan oskas hästi selgitada, miks on testijad ja testimine oluline hammasratas IT-maailmas. Testija on nagu IT-pere must lammas, kes saab nii vasakult ja paremalt. Kui mingi süsteem ei tööta, siis on väga hea just neid süüdistada. Lisaks sellele, et neid saab võtta kui peksukotti, võivad nad ennetada vigu, mis võivad hiljem väga karmilt kätte maksta. Seega, kui ma peaksin tulevikus enda ettevõtte looma, siis tasub mõelda ka analüütikute palkamisele.

Kui eelnevad loengud olid varustatud rohkete värviliste pildimaterjalidega, siis Andres Septeri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT-tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref> IT-tööturust oli slaidivaba. See loeng meeldis mulle kõige rohkem, soovitasin ka oma keskkooli, majandust õppival, klassivennal seda kuulata. Ise kuulasin seda loengut uuesti, kuna see mulle tõesti meeldis. Mees oli hea jutuga, tundis end auditooriumi ees mugavalt ja pookis oma jutu sisse häid kilde. Tema loengust sai üpris palju tarkuseteri IT-firmade toimimisest, plussidest ja miinustest, sellest, kuidas tuleb küsida hinda nii, et endal ka häbi hakkab jpm. Tema mainis ka seda, et kõigest tuleb midagi teada, millega olen ma nõus. Vastasel juhul ongi see, et üks vend ühendab juhtmed, teine paneb asja tööle ja kolmas konfigureerib. Keskkoolis sai natuke oldud ühes MTÜ-s, kus mulle räägiti, kuidas on asjad suures ja väikeses IT-firmas. See klappis Andres Septeri jutuga: suures firmas ajab iga üks oma asja ja erilist kommunikatsiooni ei toimu, väikeses firmas tuleb Java programmeerijana osata ka printereid putitada. Sain ka teada, et karjääriredelil liikumine samas firmas on suhteliselt lootusetu ja riigiga äri ajada ei tasu. Juba mitmendat korda käis ka läbi range soovitus kasutada Linuxit igasuguste serverite haldamisel.

Viimane loeng <ref name="Lang" /> pani mind mõtlema selle üle, kui palju ma tegelikult peaksin usaldama oma andmeid erinevate saitide kätte. Tavalise kodanikuna ei pea loodetavasti põdema, et keegi minu andmetest väga huvitatud oleks, aga kui üks kord juhtub, et saan edukaks IT-tegelaseks, siis tasub hakata mõtlema kõikide saitide üle, kuhu ma olen oma paroolid sisestanud. Seda, et parool peab olema pikk ja keeruline, teadsin ma juba enne. Paljud saidid on selle ka kohustuslikuks teinud, et kasutaja sisestaks parooli, mis sisaldab nii väike- ja suurtähti, numbreid ja oleks näiteks vähemalt 8 sümbolit pikk.

Antud aine raames sain parema ülevaate IT-maailmas levivatest tendentsidest, õppimise tähendusest ja väärtusest, mis andis mulle motivatsiooni igavate ainete õppimiseks. Erinevates loengutes käis läbi soovitus lõpetada õpingud vaatamata tööpakkumistele, olla suhtlemisaldis ja töötada meeskonnana. Viimast kuuleb pea igas teises õppeaines. Introverdina üritan iseseisvalt hakkama saada, mis minu arvates väldib liigset spetsialiseerumist, sest igasugustele probleemidele tuleb ise lahendus leida. Seega peaks ma väikefirmasse paremini sobituma, samas aga seal on vaja jälle rohkem suhelda. Minu jaoks oli see aine pigem test, kus ma sain teada, milliseid teadmisi, oskuseid ja isikuomadusi on kuskil vaja ja selle järgi ennast kuidagi „liigitada“.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerumine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Järelarvestus tuleb kokkuleppida aine õppejõuga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Järelarvestusele registreerumine toimub läbi õppeinfosüsteemi (ÕIS). [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1].

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK KKK].

Tasulisel (OF) õppekohal on kordussoorituse tasu 20 €. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK KKK].

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1].

Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine ei pea tingimata olema sooritatud kolledži lõpetamiseks, kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on juba sooritatud. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õpingukorralduse eeskiri punkt 1.3.6].

Õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK].

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Võlg:

27 - 27 = 0 EAP

27 - 20 = 7 EAP

7 + 0 = 7 EAP

Arve:

1 EAP = 50 €

7 * 50 = 350 €

=Viited=
<references/>

User:Abendi

2014-10-20T14:23:49Z

Abendi: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Arvo Bendi

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014
==Essee==
Esimene kord, kui ma selle aine pealkirja lugesin, tekkis mul küsimus, et kas ma olen ikka infotehnoloogia kooli sattunud, aga mida rohkem loenguid olin ma kuulanud, seda selgemaks sai mulle antud aine mõte. Minu jaoks oli see aine järgmine pusletükk üldpildi saavutamiseks. Peale selle sain veel ka kasulikke nõuandeid, teadmisi ja väikese ''boost''i õppimismotivatsioonile. Ainukene takistuskivi loengutesse jõudmiseks oli varajane ülestõusmine. Kuna see oli mul ka ainukene aine päevas, siis tundus ebaefektiivne alustada oma päeva kell seitse ja nii jäidki kahjuks mõned loengud külastamata, aga õnneks on neid võimalus järelkuulata.

Esimesed loengud olid minu arvates liiga üldised ja jätsid mind suhteliselt külmaks. Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> räägiti õppekavadest, nende täitmisest, stipendiumitest ja probleemidest, mis võivad õppimisel ette tulla. Ma olin selle informatsiooniga juba eelnevalt tuttav ja seega oli igav kuulata, aga nagu öeldakse, siis kordamine on tarkuse ema. Sama informatsiooni saab tegelikult leida ka IT-Kolledži koduleheküljelt <ref> [http://www.itcollege.ee/ IT-Kolledži kodulehekülg]</ref>, seega võib vajaduse korral endale asjad uuesti selgeks teha.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> tundsin, et jutt käiks täpselt nagu minu pihta. Näiteks jutt sellest, kuidas sõbrale kodutöö tegemine on tegelikult halb, motivatsiooni puudumine teatud õppeainetes, mis on minu puhul tõsine probleem ja enda motivatsioonipuudus tirib alla ka õppejõu motivatsiooni. Ühes slaidis käis läbi, et õppimine peab olema mänguline ja praktiline, millega ma olen vägagi nõus. Tuli välja ka asjaolu, et ainult loengutest õpitu ei ole piisav, ise tuleb juurde täiendavalt juurde vaadata/uurida.

Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> algul olin elevil, kuna mõtlesin, et juttu tuleb kräkkimisest (minu jaoks häkkimisest), aga sain teada, et häkkimine tähendab eesti keeles hoopis arvutientusiasti ja seda kasutatakse vales tähenduses. Kodus guugeldasin asja igaks juhuks üle ning leidsin teatud vasturääkivuse: häkker eesti keeles tähendab arvutientusiasti, inglise keeles sõna „häkker“ on „''hacker''“, mis definitsiooni järgi on inimene, kes kasutab arvuteid saamaks volitamata ligipääsu andmetele.

Tutvustati ka erinevaid koolis tegutsevaid klubisid, millest ma mõtlesin ka ise osa võtta, aga siiamaani pole veel suutnud otsustada, kas mul on selleks viitsimist ja tahet. Praegu tegutsen Lapikute Helpdeskis, mis on mulle väga meelepärane, kuna ma olen väikesest saati nokitsenud arvutite kallal. Plaanis on mul käia Lapikute kontoris neljapäeval, et kuidagi oma päeva sisustada. Seda eriti siis, kui antud aine läbi saab ja neljapäev koolivabaks jääb.

Üldistatult öeldes meeldisid mulle välisesinejate loengud kronoloogilises järjekorras ehk kõige huvitavam oli viimane, Elar Langi loeng <ref name="Lang">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Igast esinejast suutsin midagi kasulikku omandada, mõnest vähem, mõnest rohkem. Janika Liivi loengu juures meeldis mulle see, et ta oskas energiliselt rääkida naiste stereotüüpidest IT-maailmas, mis olid suunatud pigem saalisolevatele naistele, aga selle juures ka paralleelselt anda näpunäiteid programmeerimisest üldiselt. Ma polnud varem kuulnudki sellistest asjast nagu GitHub, mis tundub igati kiire ja huvitav lahendus programmikoodide valmimiseks. Mängurina pakkus mulle huumorit ja äratundmisrõõmu pilt, kus mängija pidi valima mees– või naiskasutaja vahel.

Janika Liivi loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> ja Carolyn Fischeri loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT-süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> vahel tuli välja seesama probleem, et naisi on IT-maailmas tunduvalt vähem kui mehi. Nad mõlemad ütlesid, et IT-d õppides ei olnud neil väga palju sõbrannasid, kellega oleks saanud end koos vabalt tunda, kuigi nad olid õppinud erivaldkondi (arendaja ja admininistraator). Ma ei mäleta, kas ainult nemad seda ütlesid, aga üks teine asi, mis mul loengutest meelde jäi oli see, et mõlemad pooled peavad oskama natukene teise valdkonna asju - arendaja peab oskama hallata servereid ja administraator peab oskama koodi kirjutada. Kahjuks ei kehti sama nähtus kooli aula projektorite kohta – tihtipeale kulub õppejõududel üle 10 minuti, et seinale pilt manada.

Mulle, kui arendamist õppivale tudengile jäi Skype’is töötava administraatori töö natukene kaugemaks kui eelnev, programmeerija töö. Vaatamata sellele, sain teada, kuidas käib töö suurfirmas nagu seda on Skype, tutvusin administraatori palganumbrite ja IT-lahendustega, mida kasutatakse suurte süsteemide haldamisel. Sain ka teada, et Facebook kasutab videokõnes Skype teenust.

Kui eelmised loengud olid mulle veel n-ö lähedased, siis ma mõtlesin, et Kristjan Karmo loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> testimisest ei puuduta mind kohe üldse. Tegelikult jäi asi sellest kaugeks. Loengu alguses rääkis ta analüütikute müüdist, sellest, kuidas kõik testijad on läbikukkunud arendajad või administraatorid. Ta küll eitas selle müüdi tõepärasust, aga minu arvates on see osaliselt tõsi. On ju teada, et kõige suuremad palganumbrid on arendajatel. Sellepärast ongi arendajate osakaal koolis kõige suurem, kuigi IT-süsteemide toimimiseks on kõiki kolme osapooli vaja ja analüütikute roll ei ole selles üldsegi väike.
Kristjan oskas hästi selgitada, miks on testijad ja testimine oluline hammasratas IT-maailmas. Testija on nagu IT-pere must lammas, kes saab nii vasakult ja paremalt. Kui mingi süsteem ei tööta, siis on väga hea just neid süüdistada. Lisaks sellele, et neid saab võtta kui peksukotti, võivad nad ennetada vigu, mis võivad hiljem väga karmilt kätte maksta. Seega, kui ma peaksin tulevikus enda ettevõtte looma, siis tasub mõelda ka analüütikute palkamisele.

Kui eelnevad loengud olid varustatud rohkete värviliste pildimaterjalidega, siis Andres Septeri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT-tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref> IT-tööturust oli slaidivaba. See loeng meeldis mulle kõige rohkem, soovitasin ka oma keskkooli, majandust õppival, klassivennal seda kuulata. Ise kuulasin seda loengut uuesti, kuna see mulle tõesti meeldis. Mees oli hea jutuga, tundis end auditooriumi ees mugavalt ja pookis oma jutu sisse häid kilde. Tema loengust sai üpris palju tarkuseteri IT-firmade toimimisest, plussidest ja miinustest, sellest, kuidas tuleb küsida hinda nii, et endal ka häbi hakkab jpm. Tema mainis ka seda, et kõigest tuleb midagi teada, millega olen ma nõus. Vastasel juhul ongi see, et üks vend ühendab juhtmed, teine paneb asja tööle ja kolmas konfigureerib. Keskkoolis sai natuke oldud ühes MTÜ-s, kus mulle räägiti, kuidas on asjad suures ja väikeses IT-firmas. See klappis Andres Septeri jutuga: suures firmas ajab iga üks oma asja ja erilist kommunikatsiooni ei toimu, väikeses firmas tuleb Java programmeerijana osata ka printereid putitada. Sain ka teada, et karjääriredelil liikumine samas firmas on suhteliselt lootusetu ja riigiga äri ajada ei tasu. Juba mitmendat korda käis ka läbi range soovitus kasutada Linuxit igasuguste serverite haldamisel.

Viimane loeng <ref name="Lang" /> pani mind mõtlema selle üle, kui palju ma tegelikult peaksin usaldama oma andmeid erinevate saitide kätte. Tavalise kodanikuna ei pea loodetavasti põdema, et keegi minu andmetest väga huvitatud oleks, aga kui üks kord juhtub, et saan edukaks IT-tegelaseks, siis tasub hakata mõtlema kõikide saitide üle, kuhu ma olen oma paroolid sisestanud. Seda, et parool peab olema pikk ja keeruline, teadsin ma juba enne. Paljud saidid on selle ka kohustuslikuks teinud, et kasutaja sisestaks parooli, mis sisaldab nii väike- ja suurtähti, numbreid ja oleks näiteks vähemalt 8 sümbolit pikk.

Antud aine raames sain parema ülevaate IT-maailmas levivatest tendentsidest, õppimise tähendusest ja väärtusest, mis andis mulle motivatsiooni igavate ainete õppimiseks. Erinevates loengutes käis läbi soovitus lõpetada õpingud vaatamata tööpakkumistele, olla suhtlemisaldis ja töötada meeskonnana. Viimast kuuleb pea igas teises õppeaines. Introverdina üritan iseseisvalt hakkama saada, mis minu arvates väldib liigset spetsialiseerumist, sest igasugustele probleemidele tuleb ise lahendus leida. Seega peaks ma väikefirmasse paremini sobituma, samas aga seal on vaja jälle rohkem suhelda. Minu jaoks oli see aine pigem test, kus ma sain teada, milliseid teadmisi, oskuseid ja isikuomadusi on kuskil vaja ja selle järgi ennast kuidagi „liigitada“.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerumine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Järelarvestus tuleb kokkuleppida aine õppejõuga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Järelarvestusele registreerumine toimub läbi õppeinfosüsteemi (ÕIS). [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1].

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK KKK].

Tasulisel (OF) õppekohal on kordussoorituse tasu 20 €. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK KKK].

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1].

Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine ei pea tingimata olema sooritatud kolledži lõpetamiseks, kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on juba sooritatud. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õpingukorralduse eeskiri punkt 1.3.6].

Õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK].

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Võlg:

27 - 27 = 0 EAP

27 - 20 = 7 EAP

7 + 0 = 7 EAP

Arve:
1 EAP = 50 €

7 * 50 = 350 €

=Viited=
<references/>

User:Abendi

2014-10-20T14:23:31Z

Abendi: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Arvo Bendi

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014
==Essee==
Esimene kord, kui ma selle aine pealkirja lugesin, tekkis mul küsimus, et kas ma olen ikka infotehnoloogia kooli sattunud, aga mida rohkem loenguid olin ma kuulanud, seda selgemaks sai mulle antud aine mõte. Minu jaoks oli see aine järgmine pusletükk üldpildi saavutamiseks. Peale selle sain veel ka kasulikke nõuandeid, teadmisi ja väikese ''boost''i õppimismotivatsioonile. Ainukene takistuskivi loengutesse jõudmiseks oli varajane ülestõusmine. Kuna see oli mul ka ainukene aine päevas, siis tundus ebaefektiivne alustada oma päeva kell seitse ja nii jäidki kahjuks mõned loengud külastamata, aga õnneks on neid võimalus järelkuulata.

Esimesed loengud olid minu arvates liiga üldised ja jätsid mind suhteliselt külmaks. Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> räägiti õppekavadest, nende täitmisest, stipendiumitest ja probleemidest, mis võivad õppimisel ette tulla. Ma olin selle informatsiooniga juba eelnevalt tuttav ja seega oli igav kuulata, aga nagu öeldakse, siis kordamine on tarkuse ema. Sama informatsiooni saab tegelikult leida ka IT-Kolledži koduleheküljelt <ref> [http://www.itcollege.ee/ IT-Kolledži kodulehekülg]</ref>, seega võib vajaduse korral endale asjad uuesti selgeks teha.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> tundsin, et jutt käiks täpselt nagu minu pihta. Näiteks jutt sellest, kuidas sõbrale kodutöö tegemine on tegelikult halb, motivatsiooni puudumine teatud õppeainetes, mis on minu puhul tõsine probleem ja enda motivatsioonipuudus tirib alla ka õppejõu motivatsiooni. Ühes slaidis käis läbi, et õppimine peab olema mänguline ja praktiline, millega ma olen vägagi nõus. Tuli välja ka asjaolu, et ainult loengutest õpitu ei ole piisav, ise tuleb juurde täiendavalt juurde vaadata/uurida.

Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> algul olin elevil, kuna mõtlesin, et juttu tuleb kräkkimisest (minu jaoks häkkimisest), aga sain teada, et häkkimine tähendab eesti keeles hoopis arvutientusiasti ja seda kasutatakse vales tähenduses. Kodus guugeldasin asja igaks juhuks üle ning leidsin teatud vasturääkivuse: häkker eesti keeles tähendab arvutientusiasti, inglise keeles sõna „häkker“ on „''hacker''“, mis definitsiooni järgi on inimene, kes kasutab arvuteid saamaks volitamata ligipääsu andmetele.

Tutvustati ka erinevaid koolis tegutsevaid klubisid, millest ma mõtlesin ka ise osa võtta, aga siiamaani pole veel suutnud otsustada, kas mul on selleks viitsimist ja tahet. Praegu tegutsen Lapikute Helpdeskis, mis on mulle väga meelepärane, kuna ma olen väikesest saati nokitsenud arvutite kallal. Plaanis on mul käia Lapikute kontoris neljapäeval, et kuidagi oma päeva sisustada. Seda eriti siis, kui antud aine läbi saab ja neljapäev koolivabaks jääb.

Üldistatult öeldes meeldisid mulle välisesinejate loengud kronoloogilises järjekorras ehk kõige huvitavam oli viimane, Elar Langi loeng <ref name="Lang">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Igast esinejast suutsin midagi kasulikku omandada, mõnest vähem, mõnest rohkem. Janika Liivi loengu juures meeldis mulle see, et ta oskas energiliselt rääkida naiste stereotüüpidest IT-maailmas, mis olid suunatud pigem saalisolevatele naistele, aga selle juures ka paralleelselt anda näpunäiteid programmeerimisest üldiselt. Ma polnud varem kuulnudki sellistest asjast nagu GitHub, mis tundub igati kiire ja huvitav lahendus programmikoodide valmimiseks. Mängurina pakkus mulle huumorit ja äratundmisrõõmu pilt, kus mängija pidi valima mees– või naiskasutaja vahel.

Janika Liivi loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> ja Carolyn Fischeri loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT-süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> vahel tuli välja seesama probleem, et naisi on IT-maailmas tunduvalt vähem kui mehi. Nad mõlemad ütlesid, et IT-d õppides ei olnud neil väga palju sõbrannasid, kellega oleks saanud end koos vabalt tunda, kuigi nad olid õppinud erivaldkondi (arendaja ja admininistraator). Ma ei mäleta, kas ainult nemad seda ütlesid, aga üks teine asi, mis mul loengutest meelde jäi oli see, et mõlemad pooled peavad oskama natukene teise valdkonna asju - arendaja peab oskama hallata servereid ja administraator peab oskama koodi kirjutada. Kahjuks ei kehti sama nähtus kooli aula projektorite kohta – tihtipeale kulub õppejõududel üle 10 minuti, et seinale pilt manada.

Mulle, kui arendamist õppivale tudengile jäi Skype’is töötava administraatori töö natukene kaugemaks kui eelnev, programmeerija töö. Vaatamata sellele, sain teada, kuidas käib töö suurfirmas nagu seda on Skype, tutvusin administraatori palganumbrite ja IT-lahendustega, mida kasutatakse suurte süsteemide haldamisel. Sain ka teada, et Facebook kasutab videokõnes Skype teenust.

Kui eelmised loengud olid mulle veel n-ö lähedased, siis ma mõtlesin, et Kristjan Karmo loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> testimisest ei puuduta mind kohe üldse. Tegelikult jäi asi sellest kaugeks. Loengu alguses rääkis ta analüütikute müüdist, sellest, kuidas kõik testijad on läbikukkunud arendajad või administraatorid. Ta küll eitas selle müüdi tõepärasust, aga minu arvates on see osaliselt tõsi. On ju teada, et kõige suuremad palganumbrid on arendajatel. Sellepärast ongi arendajate osakaal koolis kõige suurem, kuigi IT-süsteemide toimimiseks on kõiki kolme osapooli vaja ja analüütikute roll ei ole selles üldsegi väike.
Kristjan oskas hästi selgitada, miks on testijad ja testimine oluline hammasratas IT-maailmas. Testija on nagu IT-pere must lammas, kes saab nii vasakult ja paremalt. Kui mingi süsteem ei tööta, siis on väga hea just neid süüdistada. Lisaks sellele, et neid saab võtta kui peksukotti, võivad nad ennetada vigu, mis võivad hiljem väga karmilt kätte maksta. Seega, kui ma peaksin tulevikus enda ettevõtte looma, siis tasub mõelda ka analüütikute palkamisele.

Kui eelnevad loengud olid varustatud rohkete värviliste pildimaterjalidega, siis Andres Septeri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT-tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref> IT-tööturust oli slaidivaba. See loeng meeldis mulle kõige rohkem, soovitasin ka oma keskkooli, majandust õppival, klassivennal seda kuulata. Ise kuulasin seda loengut uuesti, kuna see mulle tõesti meeldis. Mees oli hea jutuga, tundis end auditooriumi ees mugavalt ja pookis oma jutu sisse häid kilde. Tema loengust sai üpris palju tarkuseteri IT-firmade toimimisest, plussidest ja miinustest, sellest, kuidas tuleb küsida hinda nii, et endal ka häbi hakkab jpm. Tema mainis ka seda, et kõigest tuleb midagi teada, millega olen ma nõus. Vastasel juhul ongi see, et üks vend ühendab juhtmed, teine paneb asja tööle ja kolmas konfigureerib. Keskkoolis sai natuke oldud ühes MTÜ-s, kus mulle räägiti, kuidas on asjad suures ja väikeses IT-firmas. See klappis Andres Septeri jutuga: suures firmas ajab iga üks oma asja ja erilist kommunikatsiooni ei toimu, väikeses firmas tuleb Java programmeerijana osata ka printereid putitada. Sain ka teada, et karjääriredelil liikumine samas firmas on suhteliselt lootusetu ja riigiga äri ajada ei tasu. Juba mitmendat korda käis ka läbi range soovitus kasutada Linuxit igasuguste serverite haldamisel.

Viimane loeng <ref name="Lang" /> pani mind mõtlema selle üle, kui palju ma tegelikult peaksin usaldama oma andmeid erinevate saitide kätte. Tavalise kodanikuna ei pea loodetavasti põdema, et keegi minu andmetest väga huvitatud oleks, aga kui üks kord juhtub, et saan edukaks IT-tegelaseks, siis tasub hakata mõtlema kõikide saitide üle, kuhu ma olen oma paroolid sisestanud. Seda, et parool peab olema pikk ja keeruline, teadsin ma juba enne. Paljud saidid on selle ka kohustuslikuks teinud, et kasutaja sisestaks parooli, mis sisaldab nii väike- ja suurtähti, numbreid ja oleks näiteks vähemalt 8 sümbolit pikk.

Antud aine raames sain parema ülevaate IT-maailmas levivatest tendentsidest, õppimise tähendusest ja väärtusest, mis andis mulle motivatsiooni igavate ainete õppimiseks. Erinevates loengutes käis läbi soovitus lõpetada õpingud vaatamata tööpakkumistele, olla suhtlemisaldis ja töötada meeskonnana. Viimast kuuleb pea igas teises õppeaines. Introverdina üritan iseseisvalt hakkama saada, mis minu arvates väldib liigset spetsialiseerumist, sest igasugustele probleemidele tuleb ise lahendus leida. Seega peaks ma väikefirmasse paremini sobituma, samas aga seal on vaja jälle rohkem suhelda. Minu jaoks oli see aine pigem test, kus ma sain teada, milliseid teadmisi, oskuseid ja isikuomadusi on kuskil vaja ja selle järgi ennast kuidagi „liigitada“.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerumine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Järelarvestus tuleb kokkuleppida aine õppejõuga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Järelarvestusele registreerumine toimub läbi õppeinfosüsteemi (ÕIS). [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1].

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK KKK].

Tasulisel (OF) õppekohal on kordussoorituse tasu 20 €. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK KKK].

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1].

Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine ei pea tingimata olema sooritatud kolledži lõpetamiseks, kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on juba sooritatud. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õpingukorralduse eeskiri punkt 1.3.6].

Õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK].

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Võlg:

27 - 27 = 0 EAP
27 - 20 = 7 EAP
7 + 0 = 7 EAP

Arve:
1 EAP = 50 €
7 * 50 = 350 €

=Viited=
<references/>

User:Abendi

2014-10-20T14:13:15Z

Abendi: /* Küsimus 1 */

User:Abendi

2014-10-20T14:13:06Z

Abendi: /* Küsimus 1 */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Arvo Bendi

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014
==Essee==
Esimene kord, kui ma selle aine pealkirja lugesin, tekkis mul küsimus, et kas ma olen ikka infotehnoloogia kooli sattunud, aga mida rohkem loenguid olin ma kuulanud, seda selgemaks sai mulle antud aine mõte. Minu jaoks oli see aine järgmine pusletükk üldpildi saavutamiseks. Peale selle sain veel ka kasulikke nõuandeid, teadmisi ja väikese ''boost''i õppimismotivatsioonile. Ainukene takistuskivi loengutesse jõudmiseks oli varajane ülestõusmine. Kuna see oli mul ka ainukene aine päevas, siis tundus ebaefektiivne alustada oma päeva kell seitse ja nii jäidki kahjuks mõned loengud külastamata, aga õnneks on neid võimalus järelkuulata.

Esimesed loengud olid minu arvates liiga üldised ja jätsid mind suhteliselt külmaks. Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> räägiti õppekavadest, nende täitmisest, stipendiumitest ja probleemidest, mis võivad õppimisel ette tulla. Ma olin selle informatsiooniga juba eelnevalt tuttav ja seega oli igav kuulata, aga nagu öeldakse, siis kordamine on tarkuse ema. Sama informatsiooni saab tegelikult leida ka IT-Kolledži koduleheküljelt <ref> [http://www.itcollege.ee/ IT-Kolledži kodulehekülg]</ref>, seega võib vajaduse korral endale asjad uuesti selgeks teha.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> tundsin, et jutt käiks täpselt nagu minu pihta. Näiteks jutt sellest, kuidas sõbrale kodutöö tegemine on tegelikult halb, motivatsiooni puudumine teatud õppeainetes, mis on minu puhul tõsine probleem ja enda motivatsioonipuudus tirib alla ka õppejõu motivatsiooni. Ühes slaidis käis läbi, et õppimine peab olema mänguline ja praktiline, millega ma olen vägagi nõus. Tuli välja ka asjaolu, et ainult loengutest õpitu ei ole piisav, ise tuleb juurde täiendavalt juurde vaadata/uurida.

Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> algul olin elevil, kuna mõtlesin, et juttu tuleb kräkkimisest (minu jaoks häkkimisest), aga sain teada, et häkkimine tähendab eesti keeles hoopis arvutientusiasti ja seda kasutatakse vales tähenduses. Kodus guugeldasin asja igaks juhuks üle ning leidsin teatud vasturääkivuse: häkker eesti keeles tähendab arvutientusiasti, inglise keeles sõna „häkker“ on „''hacker''“, mis definitsiooni järgi on inimene, kes kasutab arvuteid saamaks volitamata ligipääsu andmetele.

Tutvustati ka erinevaid koolis tegutsevaid klubisid, millest ma mõtlesin ka ise osa võtta, aga siiamaani pole veel suutnud otsustada, kas mul on selleks viitsimist ja tahet. Praegu tegutsen Lapikute Helpdeskis, mis on mulle väga meelepärane, kuna ma olen väikesest saati nokitsenud arvutite kallal. Plaanis on mul käia Lapikute kontoris neljapäeval, et kuidagi oma päeva sisustada. Seda eriti siis, kui antud aine läbi saab ja neljapäev koolivabaks jääb.

Üldistatult öeldes meeldisid mulle välisesinejate loengud kronoloogilises järjekorras ehk kõige huvitavam oli viimane, Elar Langi loeng <ref name="Lang">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Igast esinejast suutsin midagi kasulikku omandada, mõnest vähem, mõnest rohkem. Janika Liivi loengu juures meeldis mulle see, et ta oskas energiliselt rääkida naiste stereotüüpidest IT-maailmas, mis olid suunatud pigem saalisolevatele naistele, aga selle juures ka paralleelselt anda näpunäiteid programmeerimisest üldiselt. Ma polnud varem kuulnudki sellistest asjast nagu GitHub, mis tundub igati kiire ja huvitav lahendus programmikoodide valmimiseks. Mängurina pakkus mulle huumorit ja äratundmisrõõmu pilt, kus mängija pidi valima mees– või naiskasutaja vahel.

Janika Liivi loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> ja Carolyn Fischeri loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT-süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> vahel tuli välja seesama probleem, et naisi on IT-maailmas tunduvalt vähem kui mehi. Nad mõlemad ütlesid, et IT-d õppides ei olnud neil väga palju sõbrannasid, kellega oleks saanud end koos vabalt tunda, kuigi nad olid õppinud erivaldkondi (arendaja ja admininistraator). Ma ei mäleta, kas ainult nemad seda ütlesid, aga üks teine asi, mis mul loengutest meelde jäi oli see, et mõlemad pooled peavad oskama natukene teise valdkonna asju - arendaja peab oskama hallata servereid ja administraator peab oskama koodi kirjutada. Kahjuks ei kehti sama nähtus kooli aula projektorite kohta – tihtipeale kulub õppejõududel üle 10 minuti, et seinale pilt manada.

Mulle, kui arendamist õppivale tudengile jäi Skype’is töötava administraatori töö natukene kaugemaks kui eelnev, programmeerija töö. Vaatamata sellele, sain teada, kuidas käib töö suurfirmas nagu seda on Skype, tutvusin administraatori palganumbrite ja IT-lahendustega, mida kasutatakse suurte süsteemide haldamisel. Sain ka teada, et Facebook kasutab videokõnes Skype teenust.

Kui eelmised loengud olid mulle veel n-ö lähedased, siis ma mõtlesin, et Kristjan Karmo loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> testimisest ei puuduta mind kohe üldse. Tegelikult jäi asi sellest kaugeks. Loengu alguses rääkis ta analüütikute müüdist, sellest, kuidas kõik testijad on läbikukkunud arendajad või administraatorid. Ta küll eitas selle müüdi tõepärasust, aga minu arvates on see osaliselt tõsi. On ju teada, et kõige suuremad palganumbrid on arendajatel. Sellepärast ongi arendajate osakaal koolis kõige suurem, kuigi IT-süsteemide toimimiseks on kõiki kolme osapooli vaja ja analüütikute roll ei ole selles üldsegi väike.
Kristjan oskas hästi selgitada, miks on testijad ja testimine oluline hammasratas IT-maailmas. Testija on nagu IT-pere must lammas, kes saab nii vasakult ja paremalt. Kui mingi süsteem ei tööta, siis on väga hea just neid süüdistada. Lisaks sellele, et neid saab võtta kui peksukotti, võivad nad ennetada vigu, mis võivad hiljem väga karmilt kätte maksta. Seega, kui ma peaksin tulevikus enda ettevõtte looma, siis tasub mõelda ka analüütikute palkamisele.

Kui eelnevad loengud olid varustatud rohkete värviliste pildimaterjalidega, siis Andres Septeri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT-tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref> IT-tööturust oli slaidivaba. See loeng meeldis mulle kõige rohkem, soovitasin ka oma keskkooli, majandust õppival, klassivennal seda kuulata. Ise kuulasin seda loengut uuesti, kuna see mulle tõesti meeldis. Mees oli hea jutuga, tundis end auditooriumi ees mugavalt ja pookis oma jutu sisse häid kilde. Tema loengust sai üpris palju tarkuseteri IT-firmade toimimisest, plussidest ja miinustest, sellest, kuidas tuleb küsida hinda nii, et endal ka häbi hakkab jpm. Tema mainis ka seda, et kõigest tuleb midagi teada, millega olen ma nõus. Vastasel juhul ongi see, et üks vend ühendab juhtmed, teine paneb asja tööle ja kolmas konfigureerib. Keskkoolis sai natuke oldud ühes MTÜ-s, kus mulle räägiti, kuidas on asjad suures ja väikeses IT-firmas. See klappis Andres Septeri jutuga: suures firmas ajab iga üks oma asja ja erilist kommunikatsiooni ei toimu, väikeses firmas tuleb Java programmeerijana osata ka printereid putitada. Sain ka teada, et karjääriredelil liikumine samas firmas on suhteliselt lootusetu ja riigiga äri ajada ei tasu. Juba mitmendat korda käis ka läbi range soovitus kasutada Linuxit igasuguste serverite haldamisel.

Viimane loeng <ref name="Lang" /> pani mind mõtlema selle üle, kui palju ma tegelikult peaksin usaldama oma andmeid erinevate saitide kätte. Tavalise kodanikuna ei pea loodetavasti põdema, et keegi minu andmetest väga huvitatud oleks, aga kui üks kord juhtub, et saan edukaks IT-tegelaseks, siis tasub hakata mõtlema kõikide saitide üle, kuhu ma olen oma paroolid sisestanud. Seda, et parool peab olema pikk ja keeruline, teadsin ma juba enne. Paljud saidid on selle ka kohustuslikuks teinud, et kasutaja sisestaks parooli, mis sisaldab nii väike- ja suurtähti, numbreid ja oleks näiteks vähemalt 8 sümbolit pikk.

Antud aine raames sain parema ülevaate IT-maailmas levivatest tendentsidest, õppimise tähendusest ja väärtusest, mis andis mulle motivatsiooni igavate ainete õppimiseks. Erinevates loengutes käis läbi soovitus lõpetada õpingud vaatamata tööpakkumistele, olla suhtlemisaldis ja töötada meeskonnana. Viimast kuuleb pea igas teises õppeaines. Introverdina üritan iseseisvalt hakkama saada, mis minu arvates väldib liigset spetsialiseerumist, sest igasugustele probleemidele tuleb ise lahendus leida. Seega peaks ma väikefirmasse paremini sobituma, samas aga seal on vaja jälle rohkem suhelda. Minu jaoks oli see aine pigem test, kus ma sain teada, milliseid teadmisi, oskuseid ja isikuomadusi on kuskil vaja ja selle järgi ennast kuidagi „liigitada“.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerumine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Järelarvestus tuleb kokkuleppida aine õppejõuga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Järelarvestusele registreerumine toimub läbi õppeinfosüsteemi (ÕIS). [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1].

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK KKK].

Tasulisel (OF) õppekohal on kordussoorituse tasu 20 €. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK KKK].

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1].

Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine ei pea tingimata olema sooritatud kolledži lõpetamiseks, kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on juba sooritatud. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õpingukorralduse eeskiri punkt 1.3.6].

Õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK].

=Viited=
<references/>

User:Abendi

2014-10-20T14:09:20Z

Abendi: /* Küsimus 1 */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Arvo Bendi

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014
==Essee==
Esimene kord, kui ma selle aine pealkirja lugesin, tekkis mul küsimus, et kas ma olen ikka infotehnoloogia kooli sattunud, aga mida rohkem loenguid olin ma kuulanud, seda selgemaks sai mulle antud aine mõte. Minu jaoks oli see aine järgmine pusletükk üldpildi saavutamiseks. Peale selle sain veel ka kasulikke nõuandeid, teadmisi ja väikese ''boost''i õppimismotivatsioonile. Ainukene takistuskivi loengutesse jõudmiseks oli varajane ülestõusmine. Kuna see oli mul ka ainukene aine päevas, siis tundus ebaefektiivne alustada oma päeva kell seitse ja nii jäidki kahjuks mõned loengud külastamata, aga õnneks on neid võimalus järelkuulata.

Esimesed loengud olid minu arvates liiga üldised ja jätsid mind suhteliselt külmaks. Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> räägiti õppekavadest, nende täitmisest, stipendiumitest ja probleemidest, mis võivad õppimisel ette tulla. Ma olin selle informatsiooniga juba eelnevalt tuttav ja seega oli igav kuulata, aga nagu öeldakse, siis kordamine on tarkuse ema. Sama informatsiooni saab tegelikult leida ka IT-Kolledži koduleheküljelt <ref> [http://www.itcollege.ee/ IT-Kolledži kodulehekülg]</ref>, seega võib vajaduse korral endale asjad uuesti selgeks teha.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> tundsin, et jutt käiks täpselt nagu minu pihta. Näiteks jutt sellest, kuidas sõbrale kodutöö tegemine on tegelikult halb, motivatsiooni puudumine teatud õppeainetes, mis on minu puhul tõsine probleem ja enda motivatsioonipuudus tirib alla ka õppejõu motivatsiooni. Ühes slaidis käis läbi, et õppimine peab olema mänguline ja praktiline, millega ma olen vägagi nõus. Tuli välja ka asjaolu, et ainult loengutest õpitu ei ole piisav, ise tuleb juurde täiendavalt juurde vaadata/uurida.

Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> algul olin elevil, kuna mõtlesin, et juttu tuleb kräkkimisest (minu jaoks häkkimisest), aga sain teada, et häkkimine tähendab eesti keeles hoopis arvutientusiasti ja seda kasutatakse vales tähenduses. Kodus guugeldasin asja igaks juhuks üle ning leidsin teatud vasturääkivuse: häkker eesti keeles tähendab arvutientusiasti, inglise keeles sõna „häkker“ on „''hacker''“, mis definitsiooni järgi on inimene, kes kasutab arvuteid saamaks volitamata ligipääsu andmetele.

Tutvustati ka erinevaid koolis tegutsevaid klubisid, millest ma mõtlesin ka ise osa võtta, aga siiamaani pole veel suutnud otsustada, kas mul on selleks viitsimist ja tahet. Praegu tegutsen Lapikute Helpdeskis, mis on mulle väga meelepärane, kuna ma olen väikesest saati nokitsenud arvutite kallal. Plaanis on mul käia Lapikute kontoris neljapäeval, et kuidagi oma päeva sisustada. Seda eriti siis, kui antud aine läbi saab ja neljapäev koolivabaks jääb.

Üldistatult öeldes meeldisid mulle välisesinejate loengud kronoloogilises järjekorras ehk kõige huvitavam oli viimane, Elar Langi loeng <ref name="Lang">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Igast esinejast suutsin midagi kasulikku omandada, mõnest vähem, mõnest rohkem. Janika Liivi loengu juures meeldis mulle see, et ta oskas energiliselt rääkida naiste stereotüüpidest IT-maailmas, mis olid suunatud pigem saalisolevatele naistele, aga selle juures ka paralleelselt anda näpunäiteid programmeerimisest üldiselt. Ma polnud varem kuulnudki sellistest asjast nagu GitHub, mis tundub igati kiire ja huvitav lahendus programmikoodide valmimiseks. Mängurina pakkus mulle huumorit ja äratundmisrõõmu pilt, kus mängija pidi valima mees– või naiskasutaja vahel.

Janika Liivi loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> ja Carolyn Fischeri loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT-süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> vahel tuli välja seesama probleem, et naisi on IT-maailmas tunduvalt vähem kui mehi. Nad mõlemad ütlesid, et IT-d õppides ei olnud neil väga palju sõbrannasid, kellega oleks saanud end koos vabalt tunda, kuigi nad olid õppinud erivaldkondi (arendaja ja admininistraator). Ma ei mäleta, kas ainult nemad seda ütlesid, aga üks teine asi, mis mul loengutest meelde jäi oli see, et mõlemad pooled peavad oskama natukene teise valdkonna asju - arendaja peab oskama hallata servereid ja administraator peab oskama koodi kirjutada. Kahjuks ei kehti sama nähtus kooli aula projektorite kohta – tihtipeale kulub õppejõududel üle 10 minuti, et seinale pilt manada.

Mulle, kui arendamist õppivale tudengile jäi Skype’is töötava administraatori töö natukene kaugemaks kui eelnev, programmeerija töö. Vaatamata sellele, sain teada, kuidas käib töö suurfirmas nagu seda on Skype, tutvusin administraatori palganumbrite ja IT-lahendustega, mida kasutatakse suurte süsteemide haldamisel. Sain ka teada, et Facebook kasutab videokõnes Skype teenust.

Kui eelmised loengud olid mulle veel n-ö lähedased, siis ma mõtlesin, et Kristjan Karmo loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> testimisest ei puuduta mind kohe üldse. Tegelikult jäi asi sellest kaugeks. Loengu alguses rääkis ta analüütikute müüdist, sellest, kuidas kõik testijad on läbikukkunud arendajad või administraatorid. Ta küll eitas selle müüdi tõepärasust, aga minu arvates on see osaliselt tõsi. On ju teada, et kõige suuremad palganumbrid on arendajatel. Sellepärast ongi arendajate osakaal koolis kõige suurem, kuigi IT-süsteemide toimimiseks on kõiki kolme osapooli vaja ja analüütikute roll ei ole selles üldsegi väike.
Kristjan oskas hästi selgitada, miks on testijad ja testimine oluline hammasratas IT-maailmas. Testija on nagu IT-pere must lammas, kes saab nii vasakult ja paremalt. Kui mingi süsteem ei tööta, siis on väga hea just neid süüdistada. Lisaks sellele, et neid saab võtta kui peksukotti, võivad nad ennetada vigu, mis võivad hiljem väga karmilt kätte maksta. Seega, kui ma peaksin tulevikus enda ettevõtte looma, siis tasub mõelda ka analüütikute palkamisele.

Kui eelnevad loengud olid varustatud rohkete värviliste pildimaterjalidega, siis Andres Septeri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT-tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref> IT-tööturust oli slaidivaba. See loeng meeldis mulle kõige rohkem, soovitasin ka oma keskkooli, majandust õppival, klassivennal seda kuulata. Ise kuulasin seda loengut uuesti, kuna see mulle tõesti meeldis. Mees oli hea jutuga, tundis end auditooriumi ees mugavalt ja pookis oma jutu sisse häid kilde. Tema loengust sai üpris palju tarkuseteri IT-firmade toimimisest, plussidest ja miinustest, sellest, kuidas tuleb küsida hinda nii, et endal ka häbi hakkab jpm. Tema mainis ka seda, et kõigest tuleb midagi teada, millega olen ma nõus. Vastasel juhul ongi see, et üks vend ühendab juhtmed, teine paneb asja tööle ja kolmas konfigureerib. Keskkoolis sai natuke oldud ühes MTÜ-s, kus mulle räägiti, kuidas on asjad suures ja väikeses IT-firmas. See klappis Andres Septeri jutuga: suures firmas ajab iga üks oma asja ja erilist kommunikatsiooni ei toimu, väikeses firmas tuleb Java programmeerijana osata ka printereid putitada. Sain ka teada, et karjääriredelil liikumine samas firmas on suhteliselt lootusetu ja riigiga äri ajada ei tasu. Juba mitmendat korda käis ka läbi range soovitus kasutada Linuxit igasuguste serverite haldamisel.

Viimane loeng <ref name="Lang" /> pani mind mõtlema selle üle, kui palju ma tegelikult peaksin usaldama oma andmeid erinevate saitide kätte. Tavalise kodanikuna ei pea loodetavasti põdema, et keegi minu andmetest väga huvitatud oleks, aga kui üks kord juhtub, et saan edukaks IT-tegelaseks, siis tasub hakata mõtlema kõikide saitide üle, kuhu ma olen oma paroolid sisestanud. Seda, et parool peab olema pikk ja keeruline, teadsin ma juba enne. Paljud saidid on selle ka kohustuslikuks teinud, et kasutaja sisestaks parooli, mis sisaldab nii väike- ja suurtähti, numbreid ja oleks näiteks vähemalt 8 sümbolit pikk.

Antud aine raames sain parema ülevaate IT-maailmas levivatest tendentsidest, õppimise tähendusest ja väärtusest, mis andis mulle motivatsiooni igavate ainete õppimiseks. Erinevates loengutes käis läbi soovitus lõpetada õpingud vaatamata tööpakkumistele, olla suhtlemisaldis ja töötada meeskonnana. Viimast kuuleb pea igas teises õppeaines. Introverdina üritan iseseisvalt hakkama saada, mis minu arvates väldib liigset spetsialiseerumist, sest igasugustele probleemidele tuleb ise lahendus leida. Seega peaks ma väikefirmasse paremini sobituma, samas aga seal on vaja jälle rohkem suhelda. Minu jaoks oli see aine pigem test, kus ma sain teada, milliseid teadmisi, oskuseid ja isikuomadusi on kuskil vaja ja selle järgi ennast kuidagi „liigitada“.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerumine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Järelarvestus tuleb kokkuleppida aine õppejõuga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Järelarvestusele registreerumine toimub läbi õppeinfosüsteemi (ÕIS). [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1].

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK KKK].

Tasulisel (OF) õppekohal on kordussoorituse tasu 20 €. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK KKK].

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1].

Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine ei pea tingimata olema sooritatud kolledži lõpetamiseks, kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on juba sooritatud. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õpingukorralduse eeskiri punkt 1.3.6]

=Viited=
<references/>

User:Abendi

2014-10-20T14:03:26Z

Abendi: /* Küsimus 1 */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Arvo Bendi

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014
==Essee==
Esimene kord, kui ma selle aine pealkirja lugesin, tekkis mul küsimus, et kas ma olen ikka infotehnoloogia kooli sattunud, aga mida rohkem loenguid olin ma kuulanud, seda selgemaks sai mulle antud aine mõte. Minu jaoks oli see aine järgmine pusletükk üldpildi saavutamiseks. Peale selle sain veel ka kasulikke nõuandeid, teadmisi ja väikese ''boost''i õppimismotivatsioonile. Ainukene takistuskivi loengutesse jõudmiseks oli varajane ülestõusmine. Kuna see oli mul ka ainukene aine päevas, siis tundus ebaefektiivne alustada oma päeva kell seitse ja nii jäidki kahjuks mõned loengud külastamata, aga õnneks on neid võimalus järelkuulata.

Esimesed loengud olid minu arvates liiga üldised ja jätsid mind suhteliselt külmaks. Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> räägiti õppekavadest, nende täitmisest, stipendiumitest ja probleemidest, mis võivad õppimisel ette tulla. Ma olin selle informatsiooniga juba eelnevalt tuttav ja seega oli igav kuulata, aga nagu öeldakse, siis kordamine on tarkuse ema. Sama informatsiooni saab tegelikult leida ka IT-Kolledži koduleheküljelt <ref> [http://www.itcollege.ee/ IT-Kolledži kodulehekülg]</ref>, seega võib vajaduse korral endale asjad uuesti selgeks teha.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> tundsin, et jutt käiks täpselt nagu minu pihta. Näiteks jutt sellest, kuidas sõbrale kodutöö tegemine on tegelikult halb, motivatsiooni puudumine teatud õppeainetes, mis on minu puhul tõsine probleem ja enda motivatsioonipuudus tirib alla ka õppejõu motivatsiooni. Ühes slaidis käis läbi, et õppimine peab olema mänguline ja praktiline, millega ma olen vägagi nõus. Tuli välja ka asjaolu, et ainult loengutest õpitu ei ole piisav, ise tuleb juurde täiendavalt juurde vaadata/uurida.

Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> algul olin elevil, kuna mõtlesin, et juttu tuleb kräkkimisest (minu jaoks häkkimisest), aga sain teada, et häkkimine tähendab eesti keeles hoopis arvutientusiasti ja seda kasutatakse vales tähenduses. Kodus guugeldasin asja igaks juhuks üle ning leidsin teatud vasturääkivuse: häkker eesti keeles tähendab arvutientusiasti, inglise keeles sõna „häkker“ on „''hacker''“, mis definitsiooni järgi on inimene, kes kasutab arvuteid saamaks volitamata ligipääsu andmetele.

Tutvustati ka erinevaid koolis tegutsevaid klubisid, millest ma mõtlesin ka ise osa võtta, aga siiamaani pole veel suutnud otsustada, kas mul on selleks viitsimist ja tahet. Praegu tegutsen Lapikute Helpdeskis, mis on mulle väga meelepärane, kuna ma olen väikesest saati nokitsenud arvutite kallal. Plaanis on mul käia Lapikute kontoris neljapäeval, et kuidagi oma päeva sisustada. Seda eriti siis, kui antud aine läbi saab ja neljapäev koolivabaks jääb.

Üldistatult öeldes meeldisid mulle välisesinejate loengud kronoloogilises järjekorras ehk kõige huvitavam oli viimane, Elar Langi loeng <ref name="Lang">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Igast esinejast suutsin midagi kasulikku omandada, mõnest vähem, mõnest rohkem. Janika Liivi loengu juures meeldis mulle see, et ta oskas energiliselt rääkida naiste stereotüüpidest IT-maailmas, mis olid suunatud pigem saalisolevatele naistele, aga selle juures ka paralleelselt anda näpunäiteid programmeerimisest üldiselt. Ma polnud varem kuulnudki sellistest asjast nagu GitHub, mis tundub igati kiire ja huvitav lahendus programmikoodide valmimiseks. Mängurina pakkus mulle huumorit ja äratundmisrõõmu pilt, kus mängija pidi valima mees– või naiskasutaja vahel.

Janika Liivi loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> ja Carolyn Fischeri loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT-süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> vahel tuli välja seesama probleem, et naisi on IT-maailmas tunduvalt vähem kui mehi. Nad mõlemad ütlesid, et IT-d õppides ei olnud neil väga palju sõbrannasid, kellega oleks saanud end koos vabalt tunda, kuigi nad olid õppinud erivaldkondi (arendaja ja admininistraator). Ma ei mäleta, kas ainult nemad seda ütlesid, aga üks teine asi, mis mul loengutest meelde jäi oli see, et mõlemad pooled peavad oskama natukene teise valdkonna asju - arendaja peab oskama hallata servereid ja administraator peab oskama koodi kirjutada. Kahjuks ei kehti sama nähtus kooli aula projektorite kohta – tihtipeale kulub õppejõududel üle 10 minuti, et seinale pilt manada.

Mulle, kui arendamist õppivale tudengile jäi Skype’is töötava administraatori töö natukene kaugemaks kui eelnev, programmeerija töö. Vaatamata sellele, sain teada, kuidas käib töö suurfirmas nagu seda on Skype, tutvusin administraatori palganumbrite ja IT-lahendustega, mida kasutatakse suurte süsteemide haldamisel. Sain ka teada, et Facebook kasutab videokõnes Skype teenust.

Kui eelmised loengud olid mulle veel n-ö lähedased, siis ma mõtlesin, et Kristjan Karmo loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> testimisest ei puuduta mind kohe üldse. Tegelikult jäi asi sellest kaugeks. Loengu alguses rääkis ta analüütikute müüdist, sellest, kuidas kõik testijad on läbikukkunud arendajad või administraatorid. Ta küll eitas selle müüdi tõepärasust, aga minu arvates on see osaliselt tõsi. On ju teada, et kõige suuremad palganumbrid on arendajatel. Sellepärast ongi arendajate osakaal koolis kõige suurem, kuigi IT-süsteemide toimimiseks on kõiki kolme osapooli vaja ja analüütikute roll ei ole selles üldsegi väike.
Kristjan oskas hästi selgitada, miks on testijad ja testimine oluline hammasratas IT-maailmas. Testija on nagu IT-pere must lammas, kes saab nii vasakult ja paremalt. Kui mingi süsteem ei tööta, siis on väga hea just neid süüdistada. Lisaks sellele, et neid saab võtta kui peksukotti, võivad nad ennetada vigu, mis võivad hiljem väga karmilt kätte maksta. Seega, kui ma peaksin tulevikus enda ettevõtte looma, siis tasub mõelda ka analüütikute palkamisele.

Kui eelnevad loengud olid varustatud rohkete värviliste pildimaterjalidega, siis Andres Septeri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT-tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref> IT-tööturust oli slaidivaba. See loeng meeldis mulle kõige rohkem, soovitasin ka oma keskkooli, majandust õppival, klassivennal seda kuulata. Ise kuulasin seda loengut uuesti, kuna see mulle tõesti meeldis. Mees oli hea jutuga, tundis end auditooriumi ees mugavalt ja pookis oma jutu sisse häid kilde. Tema loengust sai üpris palju tarkuseteri IT-firmade toimimisest, plussidest ja miinustest, sellest, kuidas tuleb küsida hinda nii, et endal ka häbi hakkab jpm. Tema mainis ka seda, et kõigest tuleb midagi teada, millega olen ma nõus. Vastasel juhul ongi see, et üks vend ühendab juhtmed, teine paneb asja tööle ja kolmas konfigureerib. Keskkoolis sai natuke oldud ühes MTÜ-s, kus mulle räägiti, kuidas on asjad suures ja väikeses IT-firmas. See klappis Andres Septeri jutuga: suures firmas ajab iga üks oma asja ja erilist kommunikatsiooni ei toimu, väikeses firmas tuleb Java programmeerijana osata ka printereid putitada. Sain ka teada, et karjääriredelil liikumine samas firmas on suhteliselt lootusetu ja riigiga äri ajada ei tasu. Juba mitmendat korda käis ka läbi range soovitus kasutada Linuxit igasuguste serverite haldamisel.

Viimane loeng <ref name="Lang" /> pani mind mõtlema selle üle, kui palju ma tegelikult peaksin usaldama oma andmeid erinevate saitide kätte. Tavalise kodanikuna ei pea loodetavasti põdema, et keegi minu andmetest väga huvitatud oleks, aga kui üks kord juhtub, et saan edukaks IT-tegelaseks, siis tasub hakata mõtlema kõikide saitide üle, kuhu ma olen oma paroolid sisestanud. Seda, et parool peab olema pikk ja keeruline, teadsin ma juba enne. Paljud saidid on selle ka kohustuslikuks teinud, et kasutaja sisestaks parooli, mis sisaldab nii väike- ja suurtähti, numbreid ja oleks näiteks vähemalt 8 sümbolit pikk.

Antud aine raames sain parema ülevaate IT-maailmas levivatest tendentsidest, õppimise tähendusest ja väärtusest, mis andis mulle motivatsiooni igavate ainete õppimiseks. Erinevates loengutes käis läbi soovitus lõpetada õpingud vaatamata tööpakkumistele, olla suhtlemisaldis ja töötada meeskonnana. Viimast kuuleb pea igas teises õppeaines. Introverdina üritan iseseisvalt hakkama saada, mis minu arvates väldib liigset spetsialiseerumist, sest igasugustele probleemidele tuleb ise lahendus leida. Seega peaks ma väikefirmasse paremini sobituma, samas aga seal on vaja jälle rohkem suhelda. Minu jaoks oli see aine pigem test, kus ma sain teada, milliseid teadmisi, oskuseid ja isikuomadusi on kuskil vaja ja selle järgi ennast kuidagi „liigitada“.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerumine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Järelarvestus tuleb kokkuleppida aine õppejõuga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Järelarvestusele registreerumine toimub läbi õppeinfosüsteemi (ÕIS). [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1].

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK KKK].

Tasulisel (OF) õppekohal on kordussoorituse tasu 20 €. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK KKK].

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava vahetamine. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1].

=Viited=
<references/>

User:Abendi

2014-10-20T14:03:10Z

Abendi: /* Küsimus 1 */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Arvo Bendi

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014
==Essee==
Esimene kord, kui ma selle aine pealkirja lugesin, tekkis mul küsimus, et kas ma olen ikka infotehnoloogia kooli sattunud, aga mida rohkem loenguid olin ma kuulanud, seda selgemaks sai mulle antud aine mõte. Minu jaoks oli see aine järgmine pusletükk üldpildi saavutamiseks. Peale selle sain veel ka kasulikke nõuandeid, teadmisi ja väikese ''boost''i õppimismotivatsioonile. Ainukene takistuskivi loengutesse jõudmiseks oli varajane ülestõusmine. Kuna see oli mul ka ainukene aine päevas, siis tundus ebaefektiivne alustada oma päeva kell seitse ja nii jäidki kahjuks mõned loengud külastamata, aga õnneks on neid võimalus järelkuulata.

Esimesed loengud olid minu arvates liiga üldised ja jätsid mind suhteliselt külmaks. Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> räägiti õppekavadest, nende täitmisest, stipendiumitest ja probleemidest, mis võivad õppimisel ette tulla. Ma olin selle informatsiooniga juba eelnevalt tuttav ja seega oli igav kuulata, aga nagu öeldakse, siis kordamine on tarkuse ema. Sama informatsiooni saab tegelikult leida ka IT-Kolledži koduleheküljelt <ref> [http://www.itcollege.ee/ IT-Kolledži kodulehekülg]</ref>, seega võib vajaduse korral endale asjad uuesti selgeks teha.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> tundsin, et jutt käiks täpselt nagu minu pihta. Näiteks jutt sellest, kuidas sõbrale kodutöö tegemine on tegelikult halb, motivatsiooni puudumine teatud õppeainetes, mis on minu puhul tõsine probleem ja enda motivatsioonipuudus tirib alla ka õppejõu motivatsiooni. Ühes slaidis käis läbi, et õppimine peab olema mänguline ja praktiline, millega ma olen vägagi nõus. Tuli välja ka asjaolu, et ainult loengutest õpitu ei ole piisav, ise tuleb juurde täiendavalt juurde vaadata/uurida.

Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> algul olin elevil, kuna mõtlesin, et juttu tuleb kräkkimisest (minu jaoks häkkimisest), aga sain teada, et häkkimine tähendab eesti keeles hoopis arvutientusiasti ja seda kasutatakse vales tähenduses. Kodus guugeldasin asja igaks juhuks üle ning leidsin teatud vasturääkivuse: häkker eesti keeles tähendab arvutientusiasti, inglise keeles sõna „häkker“ on „''hacker''“, mis definitsiooni järgi on inimene, kes kasutab arvuteid saamaks volitamata ligipääsu andmetele.

Tutvustati ka erinevaid koolis tegutsevaid klubisid, millest ma mõtlesin ka ise osa võtta, aga siiamaani pole veel suutnud otsustada, kas mul on selleks viitsimist ja tahet. Praegu tegutsen Lapikute Helpdeskis, mis on mulle väga meelepärane, kuna ma olen väikesest saati nokitsenud arvutite kallal. Plaanis on mul käia Lapikute kontoris neljapäeval, et kuidagi oma päeva sisustada. Seda eriti siis, kui antud aine läbi saab ja neljapäev koolivabaks jääb.

Üldistatult öeldes meeldisid mulle välisesinejate loengud kronoloogilises järjekorras ehk kõige huvitavam oli viimane, Elar Langi loeng <ref name="Lang">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Igast esinejast suutsin midagi kasulikku omandada, mõnest vähem, mõnest rohkem. Janika Liivi loengu juures meeldis mulle see, et ta oskas energiliselt rääkida naiste stereotüüpidest IT-maailmas, mis olid suunatud pigem saalisolevatele naistele, aga selle juures ka paralleelselt anda näpunäiteid programmeerimisest üldiselt. Ma polnud varem kuulnudki sellistest asjast nagu GitHub, mis tundub igati kiire ja huvitav lahendus programmikoodide valmimiseks. Mängurina pakkus mulle huumorit ja äratundmisrõõmu pilt, kus mängija pidi valima mees– või naiskasutaja vahel.

Janika Liivi loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> ja Carolyn Fischeri loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT-süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> vahel tuli välja seesama probleem, et naisi on IT-maailmas tunduvalt vähem kui mehi. Nad mõlemad ütlesid, et IT-d õppides ei olnud neil väga palju sõbrannasid, kellega oleks saanud end koos vabalt tunda, kuigi nad olid õppinud erivaldkondi (arendaja ja admininistraator). Ma ei mäleta, kas ainult nemad seda ütlesid, aga üks teine asi, mis mul loengutest meelde jäi oli see, et mõlemad pooled peavad oskama natukene teise valdkonna asju - arendaja peab oskama hallata servereid ja administraator peab oskama koodi kirjutada. Kahjuks ei kehti sama nähtus kooli aula projektorite kohta – tihtipeale kulub õppejõududel üle 10 minuti, et seinale pilt manada.

Mulle, kui arendamist õppivale tudengile jäi Skype’is töötava administraatori töö natukene kaugemaks kui eelnev, programmeerija töö. Vaatamata sellele, sain teada, kuidas käib töö suurfirmas nagu seda on Skype, tutvusin administraatori palganumbrite ja IT-lahendustega, mida kasutatakse suurte süsteemide haldamisel. Sain ka teada, et Facebook kasutab videokõnes Skype teenust.

Kui eelmised loengud olid mulle veel n-ö lähedased, siis ma mõtlesin, et Kristjan Karmo loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> testimisest ei puuduta mind kohe üldse. Tegelikult jäi asi sellest kaugeks. Loengu alguses rääkis ta analüütikute müüdist, sellest, kuidas kõik testijad on läbikukkunud arendajad või administraatorid. Ta küll eitas selle müüdi tõepärasust, aga minu arvates on see osaliselt tõsi. On ju teada, et kõige suuremad palganumbrid on arendajatel. Sellepärast ongi arendajate osakaal koolis kõige suurem, kuigi IT-süsteemide toimimiseks on kõiki kolme osapooli vaja ja analüütikute roll ei ole selles üldsegi väike.
Kristjan oskas hästi selgitada, miks on testijad ja testimine oluline hammasratas IT-maailmas. Testija on nagu IT-pere must lammas, kes saab nii vasakult ja paremalt. Kui mingi süsteem ei tööta, siis on väga hea just neid süüdistada. Lisaks sellele, et neid saab võtta kui peksukotti, võivad nad ennetada vigu, mis võivad hiljem väga karmilt kätte maksta. Seega, kui ma peaksin tulevikus enda ettevõtte looma, siis tasub mõelda ka analüütikute palkamisele.

Kui eelnevad loengud olid varustatud rohkete värviliste pildimaterjalidega, siis Andres Septeri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT-tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref> IT-tööturust oli slaidivaba. See loeng meeldis mulle kõige rohkem, soovitasin ka oma keskkooli, majandust õppival, klassivennal seda kuulata. Ise kuulasin seda loengut uuesti, kuna see mulle tõesti meeldis. Mees oli hea jutuga, tundis end auditooriumi ees mugavalt ja pookis oma jutu sisse häid kilde. Tema loengust sai üpris palju tarkuseteri IT-firmade toimimisest, plussidest ja miinustest, sellest, kuidas tuleb küsida hinda nii, et endal ka häbi hakkab jpm. Tema mainis ka seda, et kõigest tuleb midagi teada, millega olen ma nõus. Vastasel juhul ongi see, et üks vend ühendab juhtmed, teine paneb asja tööle ja kolmas konfigureerib. Keskkoolis sai natuke oldud ühes MTÜ-s, kus mulle räägiti, kuidas on asjad suures ja väikeses IT-firmas. See klappis Andres Septeri jutuga: suures firmas ajab iga üks oma asja ja erilist kommunikatsiooni ei toimu, väikeses firmas tuleb Java programmeerijana osata ka printereid putitada. Sain ka teada, et karjääriredelil liikumine samas firmas on suhteliselt lootusetu ja riigiga äri ajada ei tasu. Juba mitmendat korda käis ka läbi range soovitus kasutada Linuxit igasuguste serverite haldamisel.

Viimane loeng <ref name="Lang" /> pani mind mõtlema selle üle, kui palju ma tegelikult peaksin usaldama oma andmeid erinevate saitide kätte. Tavalise kodanikuna ei pea loodetavasti põdema, et keegi minu andmetest väga huvitatud oleks, aga kui üks kord juhtub, et saan edukaks IT-tegelaseks, siis tasub hakata mõtlema kõikide saitide üle, kuhu ma olen oma paroolid sisestanud. Seda, et parool peab olema pikk ja keeruline, teadsin ma juba enne. Paljud saidid on selle ka kohustuslikuks teinud, et kasutaja sisestaks parooli, mis sisaldab nii väike- ja suurtähti, numbreid ja oleks näiteks vähemalt 8 sümbolit pikk.

Antud aine raames sain parema ülevaate IT-maailmas levivatest tendentsidest, õppimise tähendusest ja väärtusest, mis andis mulle motivatsiooni igavate ainete õppimiseks. Erinevates loengutes käis läbi soovitus lõpetada õpingud vaatamata tööpakkumistele, olla suhtlemisaldis ja töötada meeskonnana. Viimast kuuleb pea igas teises õppeaines. Introverdina üritan iseseisvalt hakkama saada, mis minu arvates väldib liigset spetsialiseerumist, sest igasugustele probleemidele tuleb ise lahendus leida. Seega peaks ma väikefirmasse paremini sobituma, samas aga seal on vaja jälle rohkem suhelda. Minu jaoks oli see aine pigem test, kus ma sain teada, milliseid teadmisi, oskuseid ja isikuomadusi on kuskil vaja ja selle järgi ennast kuidagi „liigitada“.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerumine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Järelarvestus tuleb kokkuleppida aine õppejõuga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Järelarvestusele registreerumine toimub läbi õppeinfosüsteemi (ÕIS). [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1].

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK KKK].

Tasulisel (OF) õppekohal on kordussoorituse tasu 20 €. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK KKK].

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava vahetamine. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri (vt punkt 7.2.1)].

=Viited=
<references/>

User:Abendi

2014-10-20T14:02:10Z

Abendi: /* Küsimus 1 */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Arvo Bendi

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014
==Essee==
Esimene kord, kui ma selle aine pealkirja lugesin, tekkis mul küsimus, et kas ma olen ikka infotehnoloogia kooli sattunud, aga mida rohkem loenguid olin ma kuulanud, seda selgemaks sai mulle antud aine mõte. Minu jaoks oli see aine järgmine pusletükk üldpildi saavutamiseks. Peale selle sain veel ka kasulikke nõuandeid, teadmisi ja väikese ''boost''i õppimismotivatsioonile. Ainukene takistuskivi loengutesse jõudmiseks oli varajane ülestõusmine. Kuna see oli mul ka ainukene aine päevas, siis tundus ebaefektiivne alustada oma päeva kell seitse ja nii jäidki kahjuks mõned loengud külastamata, aga õnneks on neid võimalus järelkuulata.

Esimesed loengud olid minu arvates liiga üldised ja jätsid mind suhteliselt külmaks. Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> räägiti õppekavadest, nende täitmisest, stipendiumitest ja probleemidest, mis võivad õppimisel ette tulla. Ma olin selle informatsiooniga juba eelnevalt tuttav ja seega oli igav kuulata, aga nagu öeldakse, siis kordamine on tarkuse ema. Sama informatsiooni saab tegelikult leida ka IT-Kolledži koduleheküljelt <ref> [http://www.itcollege.ee/ IT-Kolledži kodulehekülg]</ref>, seega võib vajaduse korral endale asjad uuesti selgeks teha.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> tundsin, et jutt käiks täpselt nagu minu pihta. Näiteks jutt sellest, kuidas sõbrale kodutöö tegemine on tegelikult halb, motivatsiooni puudumine teatud õppeainetes, mis on minu puhul tõsine probleem ja enda motivatsioonipuudus tirib alla ka õppejõu motivatsiooni. Ühes slaidis käis läbi, et õppimine peab olema mänguline ja praktiline, millega ma olen vägagi nõus. Tuli välja ka asjaolu, et ainult loengutest õpitu ei ole piisav, ise tuleb juurde täiendavalt juurde vaadata/uurida.

Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> algul olin elevil, kuna mõtlesin, et juttu tuleb kräkkimisest (minu jaoks häkkimisest), aga sain teada, et häkkimine tähendab eesti keeles hoopis arvutientusiasti ja seda kasutatakse vales tähenduses. Kodus guugeldasin asja igaks juhuks üle ning leidsin teatud vasturääkivuse: häkker eesti keeles tähendab arvutientusiasti, inglise keeles sõna „häkker“ on „''hacker''“, mis definitsiooni järgi on inimene, kes kasutab arvuteid saamaks volitamata ligipääsu andmetele.

Tutvustati ka erinevaid koolis tegutsevaid klubisid, millest ma mõtlesin ka ise osa võtta, aga siiamaani pole veel suutnud otsustada, kas mul on selleks viitsimist ja tahet. Praegu tegutsen Lapikute Helpdeskis, mis on mulle väga meelepärane, kuna ma olen väikesest saati nokitsenud arvutite kallal. Plaanis on mul käia Lapikute kontoris neljapäeval, et kuidagi oma päeva sisustada. Seda eriti siis, kui antud aine läbi saab ja neljapäev koolivabaks jääb.

Üldistatult öeldes meeldisid mulle välisesinejate loengud kronoloogilises järjekorras ehk kõige huvitavam oli viimane, Elar Langi loeng <ref name="Lang">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Igast esinejast suutsin midagi kasulikku omandada, mõnest vähem, mõnest rohkem. Janika Liivi loengu juures meeldis mulle see, et ta oskas energiliselt rääkida naiste stereotüüpidest IT-maailmas, mis olid suunatud pigem saalisolevatele naistele, aga selle juures ka paralleelselt anda näpunäiteid programmeerimisest üldiselt. Ma polnud varem kuulnudki sellistest asjast nagu GitHub, mis tundub igati kiire ja huvitav lahendus programmikoodide valmimiseks. Mängurina pakkus mulle huumorit ja äratundmisrõõmu pilt, kus mängija pidi valima mees– või naiskasutaja vahel.

Janika Liivi loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> ja Carolyn Fischeri loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT-süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> vahel tuli välja seesama probleem, et naisi on IT-maailmas tunduvalt vähem kui mehi. Nad mõlemad ütlesid, et IT-d õppides ei olnud neil väga palju sõbrannasid, kellega oleks saanud end koos vabalt tunda, kuigi nad olid õppinud erivaldkondi (arendaja ja admininistraator). Ma ei mäleta, kas ainult nemad seda ütlesid, aga üks teine asi, mis mul loengutest meelde jäi oli see, et mõlemad pooled peavad oskama natukene teise valdkonna asju - arendaja peab oskama hallata servereid ja administraator peab oskama koodi kirjutada. Kahjuks ei kehti sama nähtus kooli aula projektorite kohta – tihtipeale kulub õppejõududel üle 10 minuti, et seinale pilt manada.

Mulle, kui arendamist õppivale tudengile jäi Skype’is töötava administraatori töö natukene kaugemaks kui eelnev, programmeerija töö. Vaatamata sellele, sain teada, kuidas käib töö suurfirmas nagu seda on Skype, tutvusin administraatori palganumbrite ja IT-lahendustega, mida kasutatakse suurte süsteemide haldamisel. Sain ka teada, et Facebook kasutab videokõnes Skype teenust.

Kui eelmised loengud olid mulle veel n-ö lähedased, siis ma mõtlesin, et Kristjan Karmo loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> testimisest ei puuduta mind kohe üldse. Tegelikult jäi asi sellest kaugeks. Loengu alguses rääkis ta analüütikute müüdist, sellest, kuidas kõik testijad on läbikukkunud arendajad või administraatorid. Ta küll eitas selle müüdi tõepärasust, aga minu arvates on see osaliselt tõsi. On ju teada, et kõige suuremad palganumbrid on arendajatel. Sellepärast ongi arendajate osakaal koolis kõige suurem, kuigi IT-süsteemide toimimiseks on kõiki kolme osapooli vaja ja analüütikute roll ei ole selles üldsegi väike.
Kristjan oskas hästi selgitada, miks on testijad ja testimine oluline hammasratas IT-maailmas. Testija on nagu IT-pere must lammas, kes saab nii vasakult ja paremalt. Kui mingi süsteem ei tööta, siis on väga hea just neid süüdistada. Lisaks sellele, et neid saab võtta kui peksukotti, võivad nad ennetada vigu, mis võivad hiljem väga karmilt kätte maksta. Seega, kui ma peaksin tulevikus enda ettevõtte looma, siis tasub mõelda ka analüütikute palkamisele.

Kui eelnevad loengud olid varustatud rohkete värviliste pildimaterjalidega, siis Andres Septeri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT-tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref> IT-tööturust oli slaidivaba. See loeng meeldis mulle kõige rohkem, soovitasin ka oma keskkooli, majandust õppival, klassivennal seda kuulata. Ise kuulasin seda loengut uuesti, kuna see mulle tõesti meeldis. Mees oli hea jutuga, tundis end auditooriumi ees mugavalt ja pookis oma jutu sisse häid kilde. Tema loengust sai üpris palju tarkuseteri IT-firmade toimimisest, plussidest ja miinustest, sellest, kuidas tuleb küsida hinda nii, et endal ka häbi hakkab jpm. Tema mainis ka seda, et kõigest tuleb midagi teada, millega olen ma nõus. Vastasel juhul ongi see, et üks vend ühendab juhtmed, teine paneb asja tööle ja kolmas konfigureerib. Keskkoolis sai natuke oldud ühes MTÜ-s, kus mulle räägiti, kuidas on asjad suures ja väikeses IT-firmas. See klappis Andres Septeri jutuga: suures firmas ajab iga üks oma asja ja erilist kommunikatsiooni ei toimu, väikeses firmas tuleb Java programmeerijana osata ka printereid putitada. Sain ka teada, et karjääriredelil liikumine samas firmas on suhteliselt lootusetu ja riigiga äri ajada ei tasu. Juba mitmendat korda käis ka läbi range soovitus kasutada Linuxit igasuguste serverite haldamisel.

Viimane loeng <ref name="Lang" /> pani mind mõtlema selle üle, kui palju ma tegelikult peaksin usaldama oma andmeid erinevate saitide kätte. Tavalise kodanikuna ei pea loodetavasti põdema, et keegi minu andmetest väga huvitatud oleks, aga kui üks kord juhtub, et saan edukaks IT-tegelaseks, siis tasub hakata mõtlema kõikide saitide üle, kuhu ma olen oma paroolid sisestanud. Seda, et parool peab olema pikk ja keeruline, teadsin ma juba enne. Paljud saidid on selle ka kohustuslikuks teinud, et kasutaja sisestaks parooli, mis sisaldab nii väike- ja suurtähti, numbreid ja oleks näiteks vähemalt 8 sümbolit pikk.

Antud aine raames sain parema ülevaate IT-maailmas levivatest tendentsidest, õppimise tähendusest ja väärtusest, mis andis mulle motivatsiooni igavate ainete õppimiseks. Erinevates loengutes käis läbi soovitus lõpetada õpingud vaatamata tööpakkumistele, olla suhtlemisaldis ja töötada meeskonnana. Viimast kuuleb pea igas teises õppeaines. Introverdina üritan iseseisvalt hakkama saada, mis minu arvates väldib liigset spetsialiseerumist, sest igasugustele probleemidele tuleb ise lahendus leida. Seega peaks ma väikefirmasse paremini sobituma, samas aga seal on vaja jälle rohkem suhelda. Minu jaoks oli see aine pigem test, kus ma sain teada, milliseid teadmisi, oskuseid ja isikuomadusi on kuskil vaja ja selle järgi ennast kuidagi „liigitada“.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerumine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Järelarvestus tuleb kokkuleppida aine õppejõuga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Järelarvestusele registreerumine toimub läbi õppeinfosüsteemi (ÕIS). [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1].

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4].

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK KKK].

Tasulisel (OF) õppekohal on kordussoorituse tasu 20 €. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? EIK KKK].

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava vahetamine. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine (vt punkt 7.2.1)].

=Viited=
<references/>

User:Abendi

2014-10-20T13:54:04Z

Abendi: /* Küsimus B */

User:Abendi

2014-10-20T13:50:24Z

Abendi: /* Küsimus B */

User:Abendi

2014-10-20T13:49:07Z

Abendi:

Erialatutvustus ISa ja ISd 2014

2014-10-20T12:48:43Z

Abendi:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]

Aine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] IT süsteemide administreerimine (ISa) ja IT süsteemide arendus (ISd) õppekavadele kategoorialehega 2014 õppeaasta sügissemestril.

Selleks, et teie leht siia ilmuks peab teil viki lehe koodis olema viide antud kategooriale. '''Vikilehe koodi tuleb panna tekst <nowiki>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</nowiki>'''

Muid vormistamise soovitusi vaadake Margus Ernits [[User:Mernits|kasutaja leheküljel]] lehe koodist.

<hr>
== Aine info ==
Tegemist on aine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] IT süsteemide administreerimine (ISa) ja IT süsteemide arendus (ISd) õppekavadele kodulehega.

Ainet läbiviivaks õppejõuks on Margus Ernits.

Siia lehele tuleb kogu ainega seotud info.

== Loengud ==
Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15 - 9.45 auditooriumis 314.

{|border="1"
!
! Teema
! Esineja(d)
! Aeg
! Materjal
|-
| 1 ||  Õppekorraldus ja sisekord  ||  Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi  ||  27. august ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu salvestus]
|-
| 2 ||  Õppimine ja motivatsioon  ||  Margus Ernits  ||  4. september  ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 loengusalvestus] [http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%c3%95ppet%c3%b6%c3%b6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Slaidid]
|-
| 3 ||  Robootika ja häkkimine  ||  Margus Ernits  ||  11. september  ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 loengusalvestus]
|-
| 4 ||  Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast  ||  Janika Liiv  ||  18. september  ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 loengusalvestus]
|-
| 5 ||  IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele  ||  Carolyn Fischer   ||  25. september  ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc loengusalvestus]
|-
| 6 ||  Testimine ja tarkvara kvaliteet ||  Kristjan Karmo   ||  2. oktoober  ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 loengusalvestus] ja [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 lõpus lubatud video]
|-
| 7 ||  IT tööturust ||  Andres Septer ||  9. oktoober  ||   [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c loengusalvestus]

|-
| 8 ||  Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus ||  Elar Lang ||  16. oktoober  ||   [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true loengusalvestus]
|}

Aktiivset osalemist loengutes premeeritakse.

===Loengutes antud soovitused===
Andrese loengust laekus kirjanduse loetelu, mida ta tungivalt soovitab:

* Masters of DOOM kuidas kamp karvaseid "'äkkereid" eikusagilt tegid valmis mängu, mis vallutas maailma ning muutis igaveseks meie arusaama aruvtimängudest ja arvutimängude ärist. Eriti soovitav neile, kes mõtlevad oma startupi peale.

* Halt and Catch Fire. Seriaal. Tehnoloogiliselt korrektne. 80-ndate PC revolutsioon ja kuidas see muutis igaveseks arvutustehnika äri. Hea sisevaade kuidas üks tehnoloogiafirma töötab.

* Silicon Valley Piraadid Kuidas alustasid oma võidukäiku Microsoft ja Apple.

== Arvestus ==
Arvestuse töö jaotatud kahte ossa:<br>
Õpingukorraldus
* 2 küsimuse ja ülesande lahendamine kasutades [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ õppekorralduse eeskirja]
Erialatutvustus
* kokkuvõtlik essee vormis arvamus, mis on kajastus toimunud loengutest – mis oli ühist, siduvat, kokkulangevat, erinevat. Oma arvamus on väga tervitatud.

Kokkuvõtlik essee on kirjalik analüüsiv ülevaade võrdselt kõigi käsitletud valdkondade kohta kogumahus 800-1000 sõna (alamõõduline töö ei saa reeglina arvestust, ülemine piir pole kriitiline). Soovitav on otsida ja kirjeldada erinevates esinemistes leiduvaid kokkulangevusi, sarnaseid käsitlusi või siis hoopis erinevusi. Kui palju aitas iga loeng kaasa aine eesmärgi saavutamisele? Täitmata ootused ja soovitused?

=== Esitamine ===
Töö tuleb esitada wiki.itcollege.ee viki keskkonnas. Sisene oma EIK kasutajanime ja parooliga viki keskkonda ja kliki '''oma kasutajanimel''' ja vali '''Create'''
Avanenud lehel saad sisestada oma vastused õpingukorralduse küsimustele ja essee. Margus Ernits [[User:Mernits|kasutaja leheküljel]] on toodud näite vormistus, mida võite võtta oma vormistuse aluseks. Kui teil on kõik valmis, siis pange viki lehe koodi viide antud aine kategooriale "Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)". Vikilehe koodi tuleb panna tekst '''<nowiki>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</nowiki>'''

Väike juhend viki lehe koostamiseks http://en.wikipedia.org/wiki/Help:Wiki_markup

=== Tähtaeg ===
'''Tööde esitamise tähtaeg on 23.10.2014 kell 10:00.''' Selleks kellaks peavad essee ja vastused küsimustele valmis olema. Peale tähtaega esitatud töid ei hinnata. Peale töö esitamise tähtaega tehtud muudatusi ei arvestata.
Kui on teada, et mõjuval põhjusel tähtajaks töö valmis ei saa, siis andke aine õppejõule Margus Ernitsale e-kirja teel sellest teada enne tähtaja saabumist.

=== Hindamine ===

Töö vastuvõetust hindamiseks näeb ÕIS-s. Tulemust (arvestatud/mittearvestatud) näeb ÕIS-s hiljemalt kaks (2) nädalat pärast arvestustöö esitamise tähtaega. Osadel juhtudel - mingil põhjusel erilisem töö, annan individuaalset tagasisidet.

Suurepärased tööd mida võib eeskujuks võtta: [[User:Isuur]], [[User:Mtammepo]] ja [[User:Troja]].

===Õpingukorralduse küsimused===

Lisaks essee kirjutamisele tuleb arvestuse saamiseks ära lahendada 2 küsimust ja üks ülesanne. Üks lahendatavatest küsimustest on kas küsimus A või B. Tudengid kelle viimane koodinumber on paarisarv lahendavad küsimuse A, kelle viimane koodinumber on paarituarv lahendavad küsimuse B. Teine lahendatav küsimus on üks küsimus küsimustest üks kuni viis. Vastatava küsimuse numbrit vaadake allpool olevast tabelist ja see sõltub koodi viimasest numbrist.

{|border="1"
! Koodi viimane number
! Küsimus
|-
| 0 || 1
|-
| 1 || 1
|-
| 2 || 2
|-
| 3 || 2
|-
| 4 || 3
|-
| 5 || 3
|-
| 6 || 4
|-
| 7 || 4
|-
| 8 || 5
|-
| 9 || 5
|}

;Küsimus A
: Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
;Küsimus B
: Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

;Küsimus 1
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

;Küsimus 2
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

;Küsimus 3
: Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

;Küsimus 4
: Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

;Küsimus 5
: Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

;Ülesanne
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

{|border="1"
! Koodi number
! Ainepunkte
|-
| 0 || 19
|-
| 1 || 20
|-
| 2 || 21
|-
| 3 || 22
|-
| 4 || 23
|-
| 5 || 24
|-
| 6 || 25
|-
| 7 || 26
|-
| 8 || 27
|-
| 9 || 28
|}

== Ajalugu ==
Aine viki lehed [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2013 2013.], [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2012 2012.] ja[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2011 2011.] aastal.

Varasematel aastatel luges ainet Kalle Tammemäe ja materjalid on kättesaadavad [http://enos.itcollege.ee/~kalle/eriala/ tema kodulehelt].

User:Abendi

2014-10-20T12:47:07Z

Abendi:

User:Abendi

2014-10-20T12:44:28Z

Abendi:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Arvo Bendi

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014
==Essee==
Esimene kord, kui ma selle aine pealkirja lugesin, tekkis mul küsimus, et kas ma olen ikka infotehnoloogia kooli sattunud, aga mida rohkem loenguid olin ma kuulanud, seda selgemaks sai mulle antud aine mõte. Minu jaoks oli see aine järgmine pusletükk üldpildi saavutamiseks. Peale selle sain veel ka kasulikke nõuandeid, teadmisi ja väikese ''boost''i õppimismotivatsioonile. Ainukene takistuskivi loengutesse jõudmiseks oli varajane ülestõusmine. Kuna see oli mul ka ainukene aine päevas, siis tundus ebaefektiivne alustada oma päeva kell seitse ja nii jäidki kahjuks mõned loengud külastamata, aga õnneks on neid võimalus järelkuulata.

Esimesed loengud olid minu arvates liiga üldised ja jätsid mind suhteliselt külmaks. Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> räägiti õppekavadest, nende täitmisest, stipendiumitest ja probleemidest, mis võivad õppimisel ette tulla. Ma olin selle informatsiooniga juba eelnevalt tuttav ja seega oli igav kuulata, aga nagu öeldakse, siis kordamine on tarkuse ema. Sama informatsiooni saab tegelikult leida ka IT-Kolledži koduleheküljelt <ref> [http://www.itcollege.ee/ IT-Kolledži kodulehekülg]</ref>, seega võib vajaduse korral endale asjad uuesti selgeks teha.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> tundsin, et jutt käiks täpselt nagu minu pihta. Näiteks jutt sellest, kuidas sõbrale kodutöö tegemine on tegelikult halb, motivatsiooni puudumine teatud õppeainetes, mis on minu puhul tõsine probleem ja enda motivatsioonipuudus tirib alla ka õppejõu motivatsiooni. Ühes slaidis käis läbi, et õppimine peab olema mänguline ja praktiline, millega ma olen vägagi nõus. Tuli välja ka asjaolu, et ainult loengutest õpitu ei ole piisav, ise tuleb juurde täiendavalt juurde vaadata/uurida.

Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> algul olin elevil, kuna mõtlesin, et juttu tuleb kräkkimisest (minu jaoks häkkimisest), aga sain teada, et häkkimine tähendab eesti keeles hoopis arvutientusiasti ja seda kasutatakse vales tähenduses. Kodus guugeldasin asja igaks juhuks üle ning leidsin teatud vasturääkivuse: häkker eesti keeles tähendab arvutientusiasti, inglise keeles sõna „häkker“ on „''hacker''“, mis definitsiooni järgi on inimene, kes kasutab arvuteid saamaks volitamata ligipääsu andmetele.

Tutvustati ka erinevaid koolis tegutsevaid klubisid, millest ma mõtlesin ka ise osa võtta, aga siiamaani pole veel suutnud otsustada, kas mul on selleks viitsimist ja tahet. Praegu tegutsen Lapikute Helpdeskis, mis on mulle väga meelepärane, kuna ma olen väikesest saati nokitsenud arvutite kallal. Plaanis on mul käia Lapikute kontoris neljapäeval, et kuidagi oma päeva sisustada. Seda eriti siis, kui antud aine läbi saab ja neljapäev koolivabaks jääb.

Üldistatult öeldes meeldisid mulle välisesinejate loengud kronoloogilises järjekorras ehk kõige huvitavam oli viimane, Elar Langi loeng <ref name="Lang">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Igast esinejast suutsin midagi kasulikku omandada, mõnest vähem, mõnest rohkem. Janika Liivi loengu juures meeldis mulle see, et ta oskas energiliselt rääkida naiste stereotüüpidest IT-maailmas, mis olid suunatud pigem saalisolevatele naistele, aga selle juures ka paralleelselt anda näpunäiteid programmeerimisest üldiselt. Ma polnud varem kuulnudki sellistest asjast nagu GitHub, mis tundub igati kiire ja huvitav lahendus programmikoodide valmimiseks. Mängurina pakkus mulle huumorit ja äratundmisrõõmu pilt, kus mängija pidi valima mees– või naiskasutaja vahel.

Janika Liivi loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> ja Carolyn Fischeri loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT-süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> vahel tuli välja seesama probleem, et naisi on IT-maailmas tunduvalt vähem kui mehi. Nad mõlemad ütlesid, et IT-d õppides ei olnud neil väga palju sõbrannasid, kellega oleks saanud end koos vabalt tunda, kuigi nad olid õppinud erivaldkondi (arendaja ja admininistraator). Ma ei mäleta, kas ainult nemad seda ütlesid, aga üks teine asi, mis mul loengutest meelde jäi oli see, et mõlemad pooled peavad oskama natukene teise valdkonna asju - arendaja peab oskama hallata servereid ja administraator peab oskama koodi kirjutada. Kahjuks ei kehti sama nähtus kooli aula projektorite kohta – tihtipeale kulub õppejõududel üle 10 minuti, et seinale pilt manada.

Mulle, kui arendamist õppivale tudengile jäi Skype’is töötava administraatori töö natukene kaugemaks kui eelnev, programmeerija töö. Vaatamata sellele, sain teada, kuidas käib töö suurfirmas nagu seda on Skype, tutvusin administraatori palganumbrite ja IT-lahendustega, mida kasutatakse suurte süsteemide haldamisel. Sain ka teada, et Facebook kasutab videokõnes Skype teenust.

Kui eelmised loengud olid mulle veel n-ö lähedased, siis ma mõtlesin, et Kristjan Karmo loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> testimisest ei puuduta mind kohe üldse. Tegelikult jäi asi sellest kaugeks. Loengu alguses rääkis ta analüütikute müüdist, sellest, kuidas kõik testijad on läbikukkunud arendajad või administraatorid. Ta küll eitas selle müüdi tõepärasust, aga minu arvates on see osaliselt tõsi. On ju teada, et kõige suuremad palganumbrid on arendajatel. Sellepärast ongi arendajate osakaal koolis kõige suurem, kuigi IT-süsteemide toimimiseks on kõiki kolme osapooli vaja ja analüütikute roll ei ole selles üldsegi väike.
Kristjan oskas hästi selgitada, miks on testijad ja testimine oluline hammasratas IT-maailmas. Testija on nagu IT-pere must lammas, kes saab nii vasakult ja paremalt. Kui mingi süsteem ei tööta, siis on väga hea just neid süüdistada. Lisaks sellele, et neid saab võtta kui peksukotti, võivad nad ennetada vigu, mis võivad hiljem väga karmilt kätte maksta. Seega, kui ma peaksin tulevikus enda ettevõtte looma, siis tasub mõelda ka analüütikute palkamisele.

Kui eelnevad loengud olid varustatud rohkete värviliste pildimaterjalidega, siis Andres Septeri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref> IT tööturust oli slaidivaba. See loeng meeldis mulle kõige rohkem, soovitasin ka oma keskkooli, majandust õppival, klassivennal seda kuulata. Ise kuulasin seda loengut uuesti, kuna see mulle tõesti meeldis. Mees oli hea jutuga, tundis end auditooriumi ees mugavalt ja pookis oma jutu sisse häid kilde. Tema loengust sai üpris palju tarkuseteri IT-firmade toimimisest, plussidest ja miinustest, sellest, kuidas tuleb küsida hinda nii, et endal ka häbi hakkab jpm. Tema mainis ka seda, et kõigest tuleb midagi teada, millega olen ma nõus. Vastasel juhul ongi see, et üks vend ühendab juhtmed, teine paneb asja tööle ja kolmas konfigureerib. Keskkoolis sai natuke oldud ühes MTÜ-s, kus mulle räägiti, kuidas on asjad suures ja väikeses IT-firmas. See klappis Andres Septeri jutuga: suures firmas ajab iga üks oma asja ja erilist kommunikatsiooni ei toimu, väikeses firmas tuleb Java programmeerijana osata ka printereid putitada. Sain ka teada, et karjääriredelil liikumine samas firmas on suhteliselt lootusetu ja riigiga äri ajada ei tasu. Juba mitmendat korda käis ka läbi range soovitus kasutada Linuxit igasuguste serverite haldamisel.

Viimane loeng <ref name="Lang" /> pani mind mõtlema selle üle, kui palju ma tegelikult peaksin usaldama oma andmeid erinevate saitide kätte. Tavalise kodanikuna ei pea loodetavasti põdema, et keegi minu andmetest väga huvitatud oleks, aga kui üks kord juhtub, et saan edukaks IT-tegelaseks, siis tasub hakata mõtlema kõikide saitide üle, kuhu ma olen oma paroolid sisestanud. Seda, et parool peab olema pikk ja keeruline, teadsin ma juba enne. Paljud saidid on selle ka kohustuslikuks teinud, et kasutaja sisestaks parooli, mis sisaldab nii väike- ja suurtähti, numbreid ja oleks näiteks vähemalt 8 sümbolit pikk.

Antud aine raames sain parema ülevaate IT-maailmas levivatest tendentsidest, õppimise tähendusest ja väärtusest, mis andis mulle motivatsiooni igavate ainete õppimiseks. Erinevates loengutes käis läbi soovitus lõpetada õpingud vaatamata tööpakkumistele, olla suhtlemisaldis ja töötada meeskonnana. Viimast kuuleb pea igas teises õppeaines. Introverdina üritan iseseisvalt hakkama saada, mis minu arvates väldib liigset spetsialiseerumist, sest igasugustele probleemidele tuleb ise lahendus leida. Seega peaks ma väikefirmasse paremini sobituma, samas aga seal on vaja jälle rohkem suhelda. Minu jaoks oli see aine pigem test, kus ma sain teada, milliseid teadmisi, oskuseid ja isikuomadusi on kuskil vaja ja selle järgi ennast kuidagi „liigitada“.

=Viited=
<references/>

User:Abendi

2014-10-20T12:43:39Z

Abendi:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Arvo Bendi

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014
==Essee==
Esimene kord, kui ma selle aine pealkirja lugesin, tekkis mul küsimus, et kas ma olen ikka infotehnoloogia kooli sattunud, aga mida rohkem loenguid olin ma kuulanud, seda selgemaks sai mulle antud aine mõte. Minu jaoks oli see aine järgmine pusletükk üldpildi saavutamiseks. Peale selle sain veel ka kasulikke nõuandeid, teadmisi ja väikese ''boost''i õppimismotivatsioonile. Ainukene takistuskivi loengutesse jõudmiseks oli varajane ülestõusmine. Kuna see oli mul ka ainukene aine päevas, siis tundus ebaefektiivne alustada oma päeva kell seitse ja nii jäidki kahjuks mõned loengud külastamata, aga õnneks on neid võimalus järelkuulata.

Esimesed loengud olid minu arvates liiga üldised ja jätsid mind suhteliselt külmaks. Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> räägiti õppekavadest, nende täitmisest, stipendiumitest ja probleemidest, mis võivad õppimisel ette tulla. Ma olin selle informatsiooniga juba eelnevalt tuttav ja seega oli igav kuulata, aga nagu öeldakse, siis kordamine on tarkuse ema. Sama informatsiooni saab tegelikult leida ka IT-Kolledži koduleheküljelt <ref> [http://www.itcollege.ee/ IT-Kolledži kodulehekülg]</ref>, seega võib vajaduse korral endale asjad uuesti selgeks teha.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> tundsin, et jutt käiks täpselt nagu minu pihta. Näiteks jutt sellest, kuidas sõbrale kodutöö tegemine on tegelikult halb, motivatsiooni puudumine teatud õppeainetes, mis on minu puhul tõsine probleem ja enda motivatsioonipuudus tirib alla ka õppejõu motivatsiooni. Ühes slaidis käis läbi, et õppimine peab olema mänguline ja praktiline, millega ma olen vägagi nõus. Tuli välja ka asjaolu, et ainult loengutest õpitu ei ole piisav, ise tuleb juurde täiendavalt juurde vaadata/uurida.

Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> algul olin elevil, kuna mõtlesin, et juttu tuleb kräkkimisest (minu jaoks häkkimisest), aga sain teada, et häkkimine tähendab eesti keeles hoopis arvutientusiasti ja seda kasutatakse vales tähenduses. Kodus guugeldasin asja igaks juhuks üle ning leidsin teatud vasturääkivuse: häkker eesti keeles tähendab arvutientusiasti, inglise keeles sõna „häkker“ on „''hacker''“, mis definitsiooni järgi on inimene, kes kasutab arvuteid saamaks volitamata ligipääsu andmetele.

Tutvustati ka erinevaid koolis tegutsevaid klubisid, millest ma mõtlesin ka ise osa võtta, aga siiamaani pole veel suutnud otsustada, kas mul on selleks viitsimist ja tahet. Praegu tegutsen Lapikute Helpdeskis, mis on mulle väga meelepärane, kuna ma olen väikesest saati nokitsenud arvutite kallal. Plaanis on mul käia Lapikute kontoris neljapäeval, et kuidagi oma päeva sisustada. Seda eriti siis, kui antud aine läbi saab ja neljapäev koolivabaks jääb.

Üldistatult öeldes meeldisid mulle välisesinejate loengud kronoloogilises järjekorras ehk kõige huvitavam oli viimane, Elar Langi loeng <ref name="Lang">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Igast esinejast suutsin midagi kasulikku omandada, mõnest vähem, mõnest rohkem. Janika Liivi loengu juures meeldis mulle see, et ta oskas energiliselt rääkida naiste stereotüüpidest IT-maailmas, mis olid suunatud pigem saalisolevatele naistele, aga selle juures ka paralleelselt anda näpunäiteid programmeerimisest üldiselt. Ma polnud varem kuulnudki sellistest asjast nagu GitHub, mis tundub igati kiire ja huvitav lahendus programmikoodide valmimiseks. Mängurina pakkus mulle huumorit ja äratundmisrõõmu pilt, kus mängija pidi valima mees– või naiskasutaja vahel.

Janika Liivi loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> ja Carolyn Fischeri loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> vahel tuli välja seesama probleem, et naisi on IT-maailmas tunduvalt vähem kui mehi. Nad mõlemad ütlesid, et IT-d õppides ei olnud neil väga palju sõbrannasid, kellega oleks saanud end koos vabalt tunda, kuigi nad olid õppinud erivaldkondi (arendaja ja admininistraator). Ma ei mäleta, kas ainult nemad seda ütlesid, aga üks teine asi, mis mul loengutest meelde jäi oli see, et mõlemad pooled peavad oskama natukene teise valdkonna asju - arendaja peab oskama hallata servereid ja administraator peab oskama koodi kirjutada. Kahjuks ei kehti sama nähtus kooli aula projektorite kohta – tihtipeale kulub õppejõududel üle 10 minuti, et seinale pilt manada.

Mulle, kui arendamist õppivale tudengile jäi Skype’is töötava administraatori töö natukene kaugemaks kui eelnev, programmeerija töö. Vaatamata sellele, sain teada, kuidas käib töö suurfirmas nagu seda on Skype, tutvusin administraatori palganumbrite ja IT-lahendustega, mida kasutatakse suurte süsteemide haldamisel. Sain ka teada, et Facebook kasutab videokõnes Skype teenust.

Kui eelmised loengud olid mulle veel n-ö lähedased, siis ma mõtlesin, et Kristjan Karmo loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> testimisest ei puuduta mind kohe üldse. Tegelikult jäi asi sellest kaugeks. Loengu alguses rääkis ta analüütikute müüdist, sellest, kuidas kõik testijad on läbikukkunud arendajad või administraatorid. Ta küll eitas selle müüdi tõepärasust, aga minu arvates on see osaliselt tõsi. On ju teada, et kõige suuremad palganumbrid on arendajatel. Sellepärast ongi arendajate osakaal koolis kõige suurem, kuigi IT-süsteemide toimimiseks on kõiki kolme osapooli vaja ja analüütikute roll ei ole selles üldsegi väike.
Kristjan oskas hästi selgitada, miks on testijad ja testimine oluline hammasratas IT-maailmas. Testija on nagu IT-pere must lammas, kes saab nii vasakult ja paremalt. Kui mingi süsteem ei tööta, siis on väga hea just neid süüdistada. Lisaks sellele, et neid saab võtta kui peksukotti, võivad nad ennetada vigu, mis võivad hiljem väga karmilt kätte maksta. Seega, kui ma peaksin tulevikus enda ettevõtte looma, siis tasub mõelda ka analüütikute palkamisele.

Kui eelnevad loengud olid varustatud rohkete värviliste pildimaterjalidega, siis Andres Septeri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref> IT tööturust oli slaidivaba. See loeng meeldis mulle kõige rohkem, soovitasin ka oma keskkooli, majandust õppival, klassivennal seda kuulata. Ise kuulasin seda loengut uuesti, kuna see mulle tõesti meeldis. Mees oli hea jutuga, tundis end auditooriumi ees mugavalt ja pookis oma jutu sisse häid kilde. Tema loengust sai üpris palju tarkuseteri IT-firmade toimimisest, plussidest ja miinustest, sellest, kuidas tuleb küsida hinda nii, et endal ka häbi hakkab jpm. Tema mainis ka seda, et kõigest tuleb midagi teada, millega olen ma nõus. Vastasel juhul ongi see, et üks vend ühendab juhtmed, teine paneb asja tööle ja kolmas konfigureerib. Keskkoolis sai natuke oldud ühes MTÜ-s, kus mulle räägiti, kuidas on asjad suures ja väikeses IT-firmas. See klappis Andres Septeri jutuga: suures firmas ajab iga üks oma asja ja erilist kommunikatsiooni ei toimu, väikeses firmas tuleb Java programmeerijana osata ka printereid putitada. Sain ka teada, et karjääriredelil liikumine samas firmas on suhteliselt lootusetu ja riigiga äri ajada ei tasu. Juba mitmendat korda käis ka läbi range soovitus kasutada Linuxit igasuguste serverite haldamisel.

Viimane loeng <ref name="Lang" /> pani mind mõtlema selle üle, kui palju ma tegelikult peaksin usaldama oma andmeid erinevate saitide kätte. Tavalise kodanikuna ei pea loodetavasti põdema, et keegi minu andmetest väga huvitatud oleks, aga kui üks kord juhtub, et saan edukaks IT-tegelaseks, siis tasub hakata mõtlema kõikide saitide üle, kuhu ma olen oma paroolid sisestanud. Seda, et parool peab olema pikk ja keeruline, teadsin ma juba enne. Paljud saidid on selle ka kohustuslikuks teinud, et kasutaja sisestaks parooli, mis sisaldab nii väike- ja suurtähti, numbreid ja oleks näiteks vähemalt 8 sümbolit pikk.

Antud aine raames sain parema ülevaate IT-maailmas levivatest tendentsidest, õppimise tähendusest ja väärtusest, mis andis mulle motivatsiooni igavate ainete õppimiseks. Erinevates loengutes käis läbi soovitus lõpetada õpingud vaatamata tööpakkumistele, olla suhtlemisaldis ja töötada meeskonnana. Viimast kuuleb pea igas teises õppeaines. Introverdina üritan iseseisvalt hakkama saada, mis minu arvates väldib liigset spetsialiseerumist, sest igasugustele probleemidele tuleb ise lahendus leida. Seega peaks ma väikefirmasse paremini sobituma, samas aga seal on vaja jälle rohkem suhelda. Minu jaoks oli see aine pigem test, kus ma sain teada, milliseid teadmisi, oskuseid ja isikuomadusi on kuskil vaja ja selle järgi ennast kuidagi „liigitada“.

=Viited=
<references/>

User:Abendi

2014-10-20T12:41:03Z

Abendi:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Arvo Bendi

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014
==Essee==
Esimene kord, kui ma selle aine pealkirja lugesin, tekkis mul küsimus, et kas ma olen ikka infotehnoloogia kooli sattunud, aga mida rohkem loenguid olin ma kuulanud, seda selgemaks sai mulle antud aine mõte. Minu jaoks oli see aine järgmine pusletükk üldpildi saavutamiseks. Peale selle sain veel ka kasulikke nõuandeid, teadmisi ja väikese ''boost''i õppimismotivatsioonile. Ainukene takistuskivi loengutesse jõudmiseks oli varajane ülestõusmine. Kuna see oli mul ka ainukene aine päevas, siis tundus ebaefektiivne alustada oma päeva kell seitse ja nii jäidki kahjuks mõned loengud külastamata, aga õnneks on neid võimalus järelkuulata.

Esimesed loengud olid minu arvates liiga üldised ja jätsid mind suhteliselt külmaks. Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> räägiti õppekavadest, nende täitmisest, stipendiumitest ja probleemidest, mis võivad õppimisel ette tulla. Ma olin selle informatsiooniga juba eelnevalt tuttav ja seega oli igav kuulata, aga nagu öeldakse, siis kordamine on tarkuse ema. Sama informatsiooni saab tegelikult leida ka IT-Kolledži koduleheküljelt <ref> [http://www.itcollege.ee/ IT-Kolledži kodulehekülg]</ref>, seega võib vajaduse korral endale asjad uuesti selgeks teha.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> tundsin, et jutt käiks täpselt nagu minu pihta. Näiteks jutt sellest, kuidas sõbrale kodutöö tegemine on tegelikult halb, motivatsiooni puudumine teatud õppeainetes, mis on minu puhul tõsine probleem ja enda motivatsioonipuudus tirib alla ka õppejõu motivatsiooni. Ühes slaidis käis läbi, et õppimine peab olema mänguline ja praktiline, millega ma olen vägagi nõus. Tuli välja ka asjaolu, et ainult loengutest õpitu ei ole piisav, ise tuleb juurde täiendavalt juurde vaadata/uurida.

Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11.septembri loengusalvestus]</ref> algul olin elevil, kuna mõtlesin, et juttu tuleb kräkkimisest (minu jaoks häkkimisest), aga sain teada, et häkkimine tähendab eesti keeles hoopis arvutientusiasti ja seda kasutatakse vales tähenduses. Kodus guugeldasin asja igaks juhuks üle ning leidsin teatud vasturääkivuse: häkker eesti keeles tähendab arvutientusiasti, inglise keeles sõna „häkker“ on „''hacker''“, mis definitsiooni järgi on inimene, kes kasutab arvuteid saamaks volitamata ligipääsu andmetele.

Tutvustati ka erinevaid koolis tegutsevaid klubisid, millest ma mõtlesin ka ise osa võtta, aga siiamaani pole veel suutnud otsustada, kas mul on selleks viitsimist ja tahet. Praegu tegutsen Lapikute Helpdeskis, mis on mulle väga meelepärane, kuna ma olen väikesest saati nokitsenud arvutite kallal. Plaanis on mul käia Lapikute kontoris neljapäeval, et kuidagi oma päeva sisustada. Seda eriti siis, kui antud aine läbi saab ja neljapäev koolivabaks jääb.

Üldistatult öeldes meeldisid mulle välisesinejate loengud kronoloogilises järjekorras ehk kõige huvitavam oli viimane, Elar Langi loeng <ref name="Lang">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16.oktoobri loengusalvestus]</ref>. Igast esinejast suutsin midagi kasulikku omandada, mõnest vähem, mõnest rohkem. Janika Liivi loengu juures meeldis mulle see, et ta oskas energiliselt rääkida naiste stereotüüpidest IT-maailmas, mis olid suunatud pigem saalisolevatele naistele, aga selle juures ka paralleelselt anda näpunäiteid programmeerimisest üldiselt. Ma polnud varem kuulnudki sellistest asjast nagu GitHub, mis tundub igati kiire ja huvitav lahendus programmikoodide valmimiseks. Mängurina pakkus mulle huumorit ja äratundmisrõõmu pilt, kus mängija pidi valima mees– või naiskasutaja vahel.

Janika Liivi loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18.septembri loengusalvestus]</ref> ja Carolyn Fischeri loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25.septembri loengusalvestus]</ref> vahel tuli välja seesama probleem, et naisi on IT-maailmas tunduvalt vähem kui mehi. Nad mõlemad ütlesid, et IT-d õppides ei olnud neil väga palju sõbrannasid, kellega oleks saanud end koos vabalt tunda, kuigi nad olid õppinud erivaldkondi (arendaja ja admininistraator). Ma ei mäleta, kas ainult nemad seda ütlesid, aga üks teine asi, mis mul loengutest meelde jäi oli see, et mõlemad pooled peavad oskama natukene teise valdkonna asju - arendaja peab oskama hallata servereid ja administraator peab oskama koodi kirjutada. Kahjuks ei kehti sama nähtus kooli aula projektorite kohta – tihtipeale kulub õppejõududel üle 10 minuti, et seinale pilt manada.

Mulle, kui arendamist õppivale tudengile jäi Skype’is töötava administraatori töö natukene kaugemaks kui eelnev, programmeerija töö. Vaatamata sellele, sain teada, kuidas käib töö suurfirmas nagu seda on Skype, tutvusin administraatori palganumbrite ja IT-lahendustega, mida kasutatakse suurte süsteemide haldamisel. Sain ka teada, et Facebook kasutab videokõnes Skype teenust.

Kui eelmised loengud olid mulle veel n-ö lähedased, siis ma mõtlesin, et Kristjan Karmo loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2.oktoobri loengusalvestus]</ref> testimisest ei puuduta mind kohe üldse. Tegelikult jäi asi sellest kaugeks. Loengu alguses rääkis ta analüütikute müüdist, sellest, kuidas kõik testijad on läbikukkunud arendajad või administraatorid. Ta küll eitas selle müüdi tõepärasust, aga minu arvates on see osaliselt tõsi. On ju teada, et kõige suuremad palganumbrid on arendajatel. Sellepärast ongi arendajate osakaal koolis kõige suurem, kuigi IT-süsteemide toimimiseks on kõiki kolme osapooli vaja ja analüütikute roll ei ole selles üldsegi väike.
Kristjan oskas hästi selgitada, miks on testijad ja testimine oluline hammasratas IT-maailmas. Testija on nagu IT-pere must lammas, kes saab nii vasakult ja paremalt. Kui mingi süsteem ei tööta, siis on väga hea just neid süüdistada. Lisaks sellele, et neid saab võtta kui peksukotti, võivad nad ennetada vigu, mis võivad hiljem väga karmilt kätte maksta. Seega, kui ma peaksin tulevikus enda ettevõtte looma, siis tasub mõelda ka analüütikute palkamisele.

Kui eelnevad loengud olid varustatud rohkete värviliste pildimaterjalidega, siis Andres Septeri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9.oktoobri loengusalvestus]</ref> IT tööturust oli slaidivaba. See loeng meeldis mulle kõige rohkem, soovitasin ka oma keskkooli, majandust õppival, klassivennal seda kuulata. Ise kuulasin seda loengut uuesti, kuna see mulle tõesti meeldis. Mees oli hea jutuga, tundis end auditooriumi ees mugavalt ja pookis oma jutu sisse häid kilde. Tema loengust sai üpris palju tarkuseteri IT-firmade toimimisest, plussidest ja miinustest, sellest, kuidas tuleb küsida hinda nii, et endal ka häbi hakkab jpm. Tema mainis ka seda, et kõigest tuleb midagi teada, millega olen ma nõus. Vastasel juhul ongi see, et üks vend ühendab juhtmed, teine paneb asja tööle ja kolmas konfigureerib. Keskkoolis sai natuke oldud ühes MTÜ-s, kus mulle räägiti, kuidas on asjad suures ja väikeses IT-firmas. See klappis Andres Septeri jutuga: suures firmas ajab iga üks oma asja ja erilist kommunikatsiooni ei toimu, väikeses firmas tuleb Java programmeerijana osata ka printereid putitada. Sain ka teada, et karjääriredelil liikumine samas firmas on suhteliselt lootusetu ja riigiga äri ajada ei tasu. Juba mitmendat korda käis ka läbi range soovitus kasutada Linuxit igasuguste serverite haldamisel.

Viimane loeng <ref name="Lang" /> pani mind mõtlema selle üle, kui palju ma tegelikult peaksin usaldama oma andmeid erinevate saitide kätte. Tavalise kodanikuna ei pea loodetavasti põdema, et keegi minu andmetest väga huvitatud oleks, aga kui üks kord juhtub, et saan edukaks IT-tegelaseks, siis tasub hakata mõtlema kõikide saitide üle, kuhu ma olen oma paroolid sisestanud. Seda, et parool peab olema pikk ja keeruline, teadsin ma juba enne. Paljud saidid on selle ka kohustuslikuks teinud, et kasutaja sisestaks parooli, mis sisaldab nii väike- ja suurtähti, numbreid ja oleks näiteks vähemalt 8 sümbolit pikk.

Antud aine raames sain parema ülevaate IT-maailmas levivatest tendentsidest, õppimise tähendusest ja väärtusest, mis andis mulle motivatsiooni igavate ainete õppimiseks. Erinevates loengutes käis läbi soovitus lõpetada õpingud vaatamata tööpakkumistele, olla suhtlemisaldis ja töötada meeskonnana. Viimast kuuleb pea igas teises õppeaines. Introverdina üritan iseseisvalt hakkama saada, mis minu arvates väldib liigset spetsialiseerumist, sest igasugustele probleemidele tuleb ise lahendus leida. Seega peaks ma väikefirmasse paremini sobituma, samas aga seal on vaja jälle rohkem suhelda. Minu jaoks oli see aine pigem test, kus ma sain teada, milliseid teadmisi, oskuseid ja isikuomadusi on kuskil vaja ja selle järgi ennast kuidagi „liigitada“.

=Viited=
<references/>

User:Abendi

2014-10-20T12:13:18Z

Abendi:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
Esimene kord, kui ma selle aine pealkirja lugesin, tekkis mul küsimus, et kas ma olen ikka infotehnoloogia kooli sattunud, aga mida rohkem loenguid olin ma kuulanud, seda selgemaks sai mulle antud aine mõte. Minu jaoks oli see aine järgmine pusletükk üldpildi saavutamiseks. Peale selle sain veel ka kasulikke nõuandeid, teadmisi ja väikese ''boost''i õppimismotivatsioonile. Ainukene takistuskivi loengutesse jõudmiseks oli varajane ülestõusmine. Kuna see oli mul ka ainukene aine päevas, siis tundus ebaefektiivne alustada oma päeva kell seitse ja nii jäidki kahjuks mõned loengud külastamata, aga õnneks on neid võimalus järelkuulata.

Esimesed loengud olid minu arvates liiga üldised ja jätsid mind suhteliselt külmaks. Esimeses loengus (viide) räägiti õppekavadest, nende täitmisest, stipendiumitest ja probleemidest, mis võivad õppimisel ette tulla. Ma olin selle informatsiooniga juba eelnevalt tuttav ja seega oli igav kuulata, aga nagu öeldakse, siis kordamine on tarkuse ema. Sama informatsioon on tegelikult olemas ka IT-Kolledži koduleheküljel (viide), seega võib vajaduse korral endale asjad uuesti selgeks teha.

Teises loengus (viide) tundsin, et jutt käiks täpselt nagu minu pihta. Näiteks jutt sellest, kuidas sõbrale kodutöö tegemine on tegelikult halb, motivatsiooni puudumine teatud õppeainetes, mis on minu puhul tõsine probleem ja enda motivatsioonipuudus tirib alla ka õppejõu motivatsiooni. Ühes slaidis käis läbi, et õppimine peab olema mänguline ja praktiline, millega ma olen vägagi nõus. Tuli välja ka asjaolu, et ainult loengutest õpitu ei ole piisav, ise tuleb juurde täiendavalt juurde vaadata/uurida.

Kolmanda loengu (viide) algul olin elevil, kuna mõtlesin, et juttu tuleb kräkkimisest (minu jaoks häkkimisest), aga sain teada, et häkkimine tähendab eesti keeles hoopis arvutientusiasti ja seda kasutatakse vales tähenduses. Kodus guugeldasin asja igaks juhuks üle ning leidsin teatud vasturääkivuse: häkker eesti keeles tähendab arvutientusiasti, inglise keeles sõna „häkker“ on „''hacker''“, mis definitsiooni järgi on inimene, kes kasutab arvuteid saamaks volitamata ligipääsu andmetele.

Tutvustati ka erinevaid koolis tegutsevaid klubisid, millest ma mõtlesin ka ise osa võtta, aga siiamaani pole veel suutnud otsustada, kas mul on selleks viitsimist ja tahet. Praegu tegutsen Lapikute Helpdeskis, mis on mulle väga meelepärane, kuna ma olen väikesest saati nokitsenud arvutite kallal. Plaanis on mul käia Lapikute kontoris neljapäeval, et kuidagi oma päeva sisustada. Seda eriti siis, kui antud aine läbi saab ja neljapäev koolivabaks jääb.

Üldistatult öeldes meeldisid mulle välisesinejate loengud kronoloogilises järjekorras ehk kõige huvitavam oli viimane, Elar Langi loeng (viide). Igast esinejast suutsin midagi kasulikku omandada, mõnest vähem, mõnest rohkem. Janika Liivi loengu juures meeldis mulle see, et ta oskas energiliselt rääkida naiste stereotüüpidest IT-maailmas, mis olid suunatud pigem saalisolevatele naistele, aga selle juures ka paralleelselt anda näpunäiteid programmeerimisest üldiselt. Ma polnud varem kuulnudki sellistest asjast nagu GitHub, mis tundub igati kiire ja huvitav lahendus programmikoodide valmimiseks. Mängurina pakkus mulle huumorit ja äratundmisrõõmu pilt, kus mängija pidi valima mees– või naiskasutaja vahel.

Janika Liivi loengu (viide) ja Carolyn Fischeri loengu (viide) vahel tuli välja seesama probleem, et naisi on IT-maailmas tunduvalt vähem kui mehi. Nad mõlemad ütlesid, et IT-d õppides ei olnud neil väga palju sõbrannasid, kellega oleks saanud end koos vabalt tunda, kuigi nad olid õppinud erivaldkondi (arendaja ja admininistraator). Ma ei mäleta, kas ainult nemad seda ütlesid, aga üks teine asi, mis mul loengutest meelde jäi oli see, et mõlemad pooled peavad oskama natukene teise valdkonna asju - arendaja peab oskama hallata servereid ja administraator peab oskama koodi kirjutada. Kahjuks ei kehti sama nähtus kooli aula projektorite kohta – tihtipeale kulub õppejõududel üle 10 minuti, et seinale pilt manada.

Mulle, kui arendamist õppivale tudengile jäi Skype’is töötava administraatori töö natukene kaugemaks kui eelnev, programmeerija töö. Vaatamata sellele, sain teada, kuidas käib töö suurfirmas nagu seda on Skype, tutvusin administraatori palganumbrite ja IT-lahendustega, mida kasutatakse suurte süsteemide haldamisel. Sain ka teada, et Facebook kasutab videokõnes Skype teenust.

Kui eelmised loengud olid mulle veel n-ö lähedased, siis ma mõtlesin, et Kristjan Karmo loeng (viide) testimisest ei puuduta mind kohe üldse. Tegelikult jäi asi sellest kaugeks. Loengu alguses rääkis ta analüütikute müüdist, sellest, kuidas kõik testijad on läbikukkunud arendajad või administraatorid. Ta küll eitas selle müüdi tõepärasust, aga minu arvates on see osaliselt tõsi. On ju teada, et kõige suuremad palganumbrid on arendajatel. Sellepärast ongi arendajate osakaal koolis kõige suurem, kuigi IT-süsteemide toimimiseks on kõiki kolme osapooli vaja ja analüütikute roll ei ole selles üldsegi väike.
Kristjan oskas hästi selgitada, miks on testijad ja testimine oluline hammasratas IT-maailmas. Testija on nagu IT-pere must lammas, kes saab nii vasakult ja paremalt. Kui mingi süsteem ei tööta, siis on väga hea just neid süüdistada. Lisaks sellele, et neid saab võtta kui peksukotti, võivad nad ennetada vigu, mis võivad hiljem väga karmilt kätte maksta. Seega, kui ma peaksin tulevikus enda ettevõtte looma, siis tasub mõelda ka analüütikute palkamisele.

Kui eelnevad loengud olid varustatud rohkete värviliste pildimaterjalidega, siis Andres Septeri loeng (viide) IT tööturust oli slaidivaba. See loeng meeldis mulle kõige rohkem, soovitasin ka oma keskkooli, majandust õppival, klassivennal seda kuulata. Ise kuulasin seda loengut uuesti, kuna see mulle tõesti meeldis. Mees oli hea jutuga, tundis end auditooriumi ees mugavalt ja pookis oma jutu sisse häid kilde. Tema loengust sai üpris palju tarkuseteri IT-firmade toimimisest, plussidest ja miinustest, sellest, kuidas tuleb küsida hinda nii, et endal ka häbi hakkab jpm. Tema mainis ka seda, et kõigest tuleb midagi teada, millega olen ma nõus. Vastasel juhul ongi see, et üks vend ühendab juhtmed, teine paneb asja tööle ja kolmas konfigureerib. Keskkoolis sai natuke oldud ühes MTÜ-s, kus mulle räägiti, kuidas on asjad suures ja väikeses IT-firmas. See klappis Andres Septeri jutuga: suures firmas ajab iga üks oma asja ja erilist kommunikatsiooni ei toimu, väikeses firmas tuleb Java programmeerijana osata ka printereid putitada. Sain ka teada, et karjääriredelil liikumine samas firmas on suhteliselt lootusetu ja riigiga äri ajada ei tasu. Juba mitmendat korda käis ka läbi range soovitus kasutada Linuxit igasuguste serverite haldamisel.

Viimane loeng (viide) pani mind mõtlema selle üle, kui palju ma tegelikult peaksin usaldama oma andmeid erinevate saitide kätte. Tavalise kodanikuna ei pea loodetavasti põdema, et keegi minu andmetest väga huvitatud oleks, aga kui üks kord juhtub, et saan edukaks IT-tegelaseks, siis tasub hakata mõtlema kõikide saitide üle, kuhu ma olen oma paroolid sisestanud. Seda, et parool peab olema pikk ja keeruline, teadsin ma juba enne. Paljud saidid on selle ka kohustuslikuks teinud, et kasutaja sisestaks parooli, mis sisaldab nii väike- ja suurtähti, numbreid ja oleks näiteks vähemalt 8 sümbolit pikk.

Antud aine raames sain parema ülevaate IT-maailmas levivatest tendentsidest, õppimise tähendusest ja väärtusest, mis andis mulle motivatsiooni igavate ainete õppimiseks. Erinevates loengutes käis läbi soovitus lõpetada õpingud vaatamata tööpakkumistele, olla suhtlemisaldis ja töötada meeskonnana. Viimast kuuleb pea igas teises õppeaines. Introverdina üritan iseseisvalt hakkama saada, mis minu arvates väldib liigset spetsialiseerumist, sest igasugustele probleemidele tuleb ise lahendus leida. Seega peaks ma väikefirmasse paremini sobituma, samas aga seal on vaja jälle rohkem suhelda. Minu jaoks oli see aine pigem test, kus ma sain teada, milliseid teadmisi, oskuseid ja isikuomadusi on kuskil vaja ja selle järgi ennast kuidagi „liigitada“.

User:Abendi

2014-10-20T12:11:33Z

Abendi: Created page with "Esimene kord, kui ma selle aine pealkirja lugesin, tekkis mul küsimus, et kas ma olen ikka infotehnoloogia kooli sattunud, aga mida rohkem loenguid olin ma kuulanud, seda selgem…"

Esimene kord, kui ma selle aine pealkirja lugesin, tekkis mul küsimus, et kas ma olen ikka infotehnoloogia kooli sattunud, aga mida rohkem loenguid olin ma kuulanud, seda selgemaks sai mulle antud aine mõte. Minu jaoks oli see aine järgmine pusletükk üldpildi saavutamiseks. Peale selle sain veel ka kasulikke nõuandeid, teadmisi ja väikese ''boost''i õppimismotivatsioonile. Ainukene takistuskivi loengutesse jõudmiseks oli varajane ülestõusmine. Kuna see oli mul ka ainukene aine päevas, siis tundus ebaefektiivne alustada oma päeva kell seitse ja nii jäidki kahjuks mõned loengud külastamata, aga õnneks on neid võimalus järelkuulata.

Esimesed loengud olid minu arvates liiga üldised ja jätsid mind suhteliselt külmaks. Esimeses loengus (viide) räägiti õppekavadest, nende täitmisest, stipendiumitest ja probleemidest, mis võivad õppimisel ette tulla. Ma olin selle informatsiooniga juba eelnevalt tuttav ja seega oli igav kuulata, aga nagu öeldakse, siis kordamine on tarkuse ema. Sama informatsioon on tegelikult olemas ka IT-Kolledži koduleheküljel (viide), seega võib vajaduse korral endale asjad uuesti selgeks teha.

Teises loengus (viide) tundsin, et jutt käiks täpselt nagu minu pihta. Näiteks jutt sellest, kuidas sõbrale kodutöö tegemine on tegelikult halb, motivatsiooni puudumine teatud õppeainetes, mis on minu puhul tõsine probleem ja enda motivatsioonipuudus tirib alla ka õppejõu motivatsiooni. Ühes slaidis käis läbi, et õppimine peab olema mänguline ja praktiline, millega ma olen vägagi nõus. Tuli välja ka asjaolu, et ainult loengutest õpitu ei ole piisav, ise tuleb juurde täiendavalt juurde vaadata/uurida.

Kolmanda loengu (viide) algul olin elevil, kuna mõtlesin, et juttu tuleb kräkkimisest (minu jaoks häkkimisest), aga sain teada, et häkkimine tähendab eesti keeles hoopis arvutientusiasti ja seda kasutatakse vales tähenduses. Kodus guugeldasin asja igaks juhuks üle ning leidsin teatud vasturääkivuse: häkker eesti keeles tähendab arvutientusiasti, inglise keeles sõna „häkker“ on „''hacker''“, mis definitsiooni järgi on inimene, kes kasutab arvuteid saamaks volitamata ligipääsu andmetele.

Tutvustati ka erinevaid koolis tegutsevaid klubisid, millest ma mõtlesin ka ise osa võtta, aga siiamaani pole veel suutnud otsustada, kas mul on selleks viitsimist ja tahet. Praegu tegutsen Lapikute Helpdeskis, mis on mulle väga meelepärane, kuna ma olen väikesest saati nokitsenud arvutite kallal. Plaanis on mul käia Lapikute kontoris neljapäeval, et kuidagi oma päeva sisustada. Seda eriti siis, kui antud aine läbi saab ja neljapäev koolivabaks jääb.

Üldistatult öeldes meeldisid mulle välisesinejate loengud kronoloogilises järjekorras ehk kõige huvitavam oli viimane, Elar Langi loeng (viide). Igast esinejast suutsin midagi kasulikku omandada, mõnest vähem, mõnest rohkem. Janika Liivi loengu juures meeldis mulle see, et ta oskas energiliselt rääkida naiste stereotüüpidest IT-maailmas, mis olid suunatud pigem saalisolevatele naistele, aga selle juures ka paralleelselt anda näpunäiteid programmeerimisest üldiselt. Ma polnud varem kuulnudki sellistest asjast nagu GitHub, mis tundub igati kiire ja huvitav lahendus programmikoodide valmimiseks. Mängurina pakkus mulle huumorit ja äratundmisrõõmu pilt, kus mängija pidi valima mees– või naiskasutaja vahel.

Janika Liivi loengu (viide) ja Carolyn Fischeri loengu (viide) vahel tuli välja seesama probleem, et naisi on IT-maailmas tunduvalt vähem kui mehi. Nad mõlemad ütlesid, et IT-d õppides ei olnud neil väga palju sõbrannasid, kellega oleks saanud end koos vabalt tunda, kuigi nad olid õppinud erivaldkondi (arendaja ja admininistraator). Ma ei mäleta, kas ainult nemad seda ütlesid, aga üks teine asi, mis mul loengutest meelde jäi oli see, et mõlemad pooled peavad oskama natukene teise valdkonna asju - arendaja peab oskama hallata servereid ja administraator peab oskama koodi kirjutada. Kahjuks ei kehti sama nähtus kooli aula projektorite kohta – tihtipeale kulub õppejõududel üle 10 minuti, et seinale pilt manada.

Mulle, kui arendamist õppivale tudengile jäi Skype’is töötava administraatori töö natukene kaugemaks kui eelnev, programmeerija töö. Vaatamata sellele, sain teada, kuidas käib töö suurfirmas nagu seda on Skype, tutvusin administraatori palganumbrite ja IT-lahendustega, mida kasutatakse suurte süsteemide haldamisel. Sain ka teada, et Facebook kasutab videokõnes Skype teenust.

Kui eelmised loengud olid mulle veel n-ö lähedased, siis ma mõtlesin, et Kristjan Karmo loeng (viide) testimisest ei puuduta mind kohe üldse. Tegelikult jäi asi sellest kaugeks. Loengu alguses rääkis ta analüütikute müüdist, sellest, kuidas kõik testijad on läbikukkunud arendajad või administraatorid. Ta küll eitas selle müüdi tõepärasust, aga minu arvates on see osaliselt tõsi. On ju teada, et kõige suuremad palganumbrid on arendajatel. Sellepärast ongi arendajate osakaal koolis kõige suurem, kuigi IT-süsteemide toimimiseks on kõiki kolme osapooli vaja ja analüütikute roll ei ole selles üldsegi väike.
Kristjan oskas hästi selgitada, miks on testijad ja testimine oluline hammasratas IT-maailmas. Testija on nagu IT-pere must lammas, kes saab nii vasakult ja paremalt. Kui mingi süsteem ei tööta, siis on väga hea just neid süüdistada. Lisaks sellele, et neid saab võtta kui peksukotti, võivad nad ennetada vigu, mis võivad hiljem väga karmilt kätte maksta. Seega, kui ma peaksin tulevikus enda ettevõtte looma, siis tasub mõelda ka analüütikute palkamisele.

Kui eelnevad loengud olid varustatud rohkete värviliste pildimaterjalidega, siis Andres Septeri loeng (viide) IT tööturust oli slaidivaba. See loeng meeldis mulle kõige rohkem, soovitasin ka oma keskkooli, majandust õppival, klassivennal seda kuulata. Ise kuulasin seda loengut uuesti, kuna see mulle tõesti meeldis. Mees oli hea jutuga, tundis end auditooriumi ees mugavalt ja pookis oma jutu sisse häid kilde. Tema loengust sai üpris palju tarkuseteri IT-firmade toimimisest, plussidest ja miinustest, sellest, kuidas tuleb küsida hinda nii, et endal ka häbi hakkab jpm. Tema mainis ka seda, et kõigest tuleb midagi teada, millega olen ma nõus. Vastasel juhul ongi see, et üks vend ühendab juhtmed, teine paneb asja tööle ja kolmas konfigureerib. Keskkoolis sai natuke oldud ühes MTÜ-s, kus mulle räägiti, kuidas on asjad suures ja väikeses IT-firmas. See klappis Andres Septeri jutuga: suures firmas ajab iga üks oma asja ja erilist kommunikatsiooni ei toimu, väikeses firmas tuleb Java programmeerijana osata ka printereid putitada. Sain ka teada, et karjääriredelil liikumine samas firmas on suhteliselt lootusetu ja riigiga äri ajada ei tasu. Juba mitmendat korda käis ka läbi range soovitus kasutada Linuxit igasuguste serverite haldamisel.

Viimane loeng (viide) pani mind mõtlema selle üle, kui palju ma tegelikult peaksin usaldama oma andmeid erinevate saitide kätte. Tavalise kodanikuna ei pea loodetavasti põdema, et keegi minu andmetest väga huvitatud oleks, aga kui üks kord juhtub, et saan edukaks IT-tegelaseks, siis tasub hakata mõtlema kõikide saitide üle, kuhu ma olen oma paroolid sisestanud. Seda, et parool peab olema pikk ja keeruline, teadsin ma juba enne. Paljud saidid on selle ka kohustuslikuks teinud, et kasutaja sisestaks parooli, mis sisaldab nii väike- ja suurtähti, numbreid ja oleks näiteks vähemalt 8 sümbolit pikk.

Antud aine raames sain parema ülevaate IT-maailmas levivatest tendentsidest, õppimise tähendusest ja väärtusest, mis andis mulle motivatsiooni igavate ainete õppimiseks. Erinevates loengutes käis läbi soovitus lõpetada õpingud vaatamata tööpakkumistele, olla suhtlemisaldis ja töötada meeskonnana. Viimast kuuleb pea igas teises õppeaines. Introverdina üritan iseseisvalt hakkama saada, mis minu arvates väldib liigset spetsialiseerumist, sest igasugustele probleemidele tuleb ise lahendus leida. Seega peaks ma väikefirmasse paremini sobituma, samas aga seal on vaja jälle rohkem suhelda. Minu jaoks oli see aine pigem test, kus ma sain teada, milliseid teadmisi, oskuseid ja isikuomadusi on kuskil vaja ja selle järgi ennast kuidagi „liigitada“.