<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Aelken</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Aelken"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Aelken"/>
	<updated>2026-05-09T03:54:47Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2015)&amp;diff=101008</id>
		<title>Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot; (2015)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2015)&amp;diff=101008"/>
		<updated>2016-01-27T21:35:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: /* Meeskond: MinuKV */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;__NOINDEX__&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kodutöö aines &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).&lt;br /&gt;
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti loomine ja arendamine &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service&#039;it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tööde esitamine&#039;&#039;&#039; (prototüüb ja lõpptoode)&lt;br /&gt;
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Team Foundation Service kasutamine&#039;&#039;&#039; (tänasel päeval &#039;&#039; Visual Studio online&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtaegadest kinnipidamine==&lt;br /&gt;
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).&lt;br /&gt;
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskonna kokkupanek ja idee===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;25.10.2015&#039;&#039;&#039; (2p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb  kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Analüüs===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;01.11.2015&#039;&#039;&#039; (6p)&lt;br /&gt;
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.&#039;&#039;&#039;NB! Miinimum sõnade arv 700&#039;&#039;&#039; Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:&lt;br /&gt;
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.&lt;br /&gt;
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(&#039;&#039;Must have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(&#039;&#039;Nice to have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 8.11.2015 (3p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüüp===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;13.12.2015 23:58&#039;&#039;&#039;(10p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada).  Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 20.12.2015(5p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Lõpptoode===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;20.01.2016&#039;&#039;&#039;(20p)&lt;br /&gt;
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 27.01.2016(5p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Esitlus/Kaitsmine=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit&#039;&#039;&#039; &#039;&#039;(4p) &#039;&#039;&lt;br /&gt;
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks.  Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kaitsmise ajad====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on&lt;br /&gt;
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed&lt;br /&gt;
*idee&lt;br /&gt;
*realiseerimine&lt;br /&gt;
*mis oli keerukas?&lt;br /&gt;
*mida uut õpiti?&lt;br /&gt;
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine&lt;br /&gt;
*meeskonnaliikmete panus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Esmaspäev&#039;&#039;&#039; - 14.12.2015&lt;br /&gt;
*14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]&lt;br /&gt;
*14:15 -&lt;br /&gt;
*14:30 - &lt;br /&gt;
*14:45 -&lt;br /&gt;
*15:00 - Incman&lt;br /&gt;
*15:15 - &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*16:00 - &lt;br /&gt;
*16:15 - [[Meeskond: Travo]]&lt;br /&gt;
*16:30 - GlobalElite&lt;br /&gt;
*16:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BIT BIT]&lt;br /&gt;
*17:00 - &lt;br /&gt;
*17:15 - KTM Development&lt;br /&gt;
*17:30 - &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Neljapäev&#039;&#039;&#039; - 17.12.2015&lt;br /&gt;
*08:15 - VVA&lt;br /&gt;
*08:30 - mc2&lt;br /&gt;
*08:45 - &lt;br /&gt;
*09:00 - Sporto&lt;br /&gt;
*09:15 - MinuKV&lt;br /&gt;
*09:30 - &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*10:00 -Kodune raamat&lt;br /&gt;
*10:15 - &lt;br /&gt;
*10:30 - MSI&lt;br /&gt;
*10:45 -&lt;br /&gt;
*11:00 - Lebokeiss OÜ&lt;br /&gt;
*11:15 - OKVaatame&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2015 sügis=&lt;br /&gt;
Kodutööna tuleb luua:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded rakendusele==&lt;br /&gt;
Loodav rakendus peab:&lt;br /&gt;
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)&lt;br /&gt;
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit&lt;br /&gt;
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)&lt;br /&gt;
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse&lt;br /&gt;
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net&lt;br /&gt;
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga&lt;br /&gt;
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles&lt;br /&gt;
**Kuna aine nimi on &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles&lt;br /&gt;
* Rakendus on jaotatud kihtidesse&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
*Kood on kommenteeritud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodune raamatukogu==&lt;br /&gt;
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis&lt;br /&gt;
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud&lt;br /&gt;
* Võimaldaks luua laenutajate profiile&lt;br /&gt;
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)&lt;br /&gt;
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused  jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”&lt;br /&gt;
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.&lt;br /&gt;
* Lase lisada raamatutele pilt&lt;br /&gt;
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal  kodus veel alles on)&lt;br /&gt;
Või&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==CRM==&lt;br /&gt;
Oma klientidest peab olema ülevaade.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis võimaldab:&lt;br /&gt;
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada&lt;br /&gt;
* Võimalda sisestada kliendikontakte&lt;br /&gt;
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.&lt;br /&gt;
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega&lt;br /&gt;
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu&lt;br /&gt;
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mäng(Unit)==&lt;br /&gt;
Loodav mäng peab sisaldama:&lt;br /&gt;
* Erinevaid tasemeid&lt;br /&gt;
* Punktiarvestust&lt;br /&gt;
* XBox puldi tuge&lt;br /&gt;
* Klaviatuurilt juhtimise tuge&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea &#039;&#039;story&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonnad 2015=&lt;br /&gt;
==Päevaõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: MinuKV===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Martin Luik&lt;br /&gt;
*Ahto Elken&lt;br /&gt;
*Silver Ohlo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MinuKV]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale mc2 asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_mc2#Retsensioon_mc2_meeskonna_anal.C3.BC.C3.BCsist siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskond LetsDoIt lõpp-produktile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LetsDoIt#Retsensioon_meeskonna_LetsDoIt_l.C3.B5pp-produktile siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna MinuKV lõpptoode asub [http://enos.itcollege.ee/~sohlo/MinuKV.7z siin] ja juhend wiki meeskonna kodulehel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Travo===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Tarvo Reinpalu&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Lebokeiss_OÜ Retsensioon meeskonna Lebokeiss OÜ rakenduse analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Lebokeiss_OÜ Retsensioon meeskonna Lebokeiss OÜ rakenduse prototüübile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Lebokeiss_OÜ Retsensioon meeskonna Lebokeiss OÜ lõppproduktile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Freshmen===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Siim Haas - Projektijuht&lt;br /&gt;
*Piret Pomerants&lt;br /&gt;
*Semjon Greef &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Freshmen Freshmen]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon Qlibrium analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Qlibrium kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: mc2===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Martin Betlem&lt;br /&gt;
*Johannes Tamm&lt;br /&gt;
*Martin Mägi&lt;br /&gt;
*Jana Pipar &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: mc2]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_MinuKV_kohta#Retsensioon_MinuKV_kohta Retsensioon MinuKV kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_ruhmaVVAprototuubikohta Retsensioon rühma VVA prototüübi kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_VVA#Retsensioon_meeskond_VVA_l.C3.B5ppproduktile Retsensioon meeskond VVA lõppproduktile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meie prototüüp asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_mc2#Protot.C3.BC.C3.BCp SIIN]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Sporto===&lt;br /&gt;
Liikmed ja panus projekti:&lt;br /&gt;
*Kelli Lukas 100%&lt;br /&gt;
*Vladimir Rõkovanov 100%&lt;br /&gt;
*Alar Ameerikas 100%&lt;br /&gt;
*Mikk Raudsepp 100%&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht (&#039;&#039;&#039;Dokumentatsioon&#039;&#039;&#039;): [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sporto  Sporto]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_KTM_Development#Retsensioon_meeskond_KTM_Development_projekti_anal.C3.BC.C3.BCsile Retsensioon meeskonna KTM Development projekti analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_KTM_Development#KTM_protot.C3.BC.C3.BCbi_retsensioon Retsensioon meeskonna KTM Development projekti prototüübile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_KTM_Development#KTM_valmistoote_retsensioon Retsensioon meeskonna KTM Development projekti valmistootele]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://onedrive.live.com/redir?resid=B04DA53E21E8691B!30244&amp;amp;authkey=!AO2gXYl6yrrc1HM&amp;amp;ithint=file%2c7z Laadi alla]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://1drv.ms/1lSbvJz Laadi alla]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Juhend&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://www.youtube.com/watch?v=D2_KJu4yrtk asub siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: LetsDoIt===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Liisa Suurkaev(projektijuht)&lt;br /&gt;
*Melissa Eenmaa&lt;br /&gt;
*Tanel Vähk&lt;br /&gt;
*Taavi Kliss&lt;br /&gt;
*Aleks Luik&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale LendBook asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:LendBook retsensioon siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prototüübi retsensioon meeskonnale mc2 asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_mc2#Protot.C3.BC.C3.BCbi_retsensioon siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Valmis toode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna LetsDoIt valmis toode asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_LetsDoIt#Protot.C3.BC.C3.BCp siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: VVA===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Vladislav Lahtarin&lt;br /&gt;
*Vladislav Kovaltšuk&lt;br /&gt;
*Aleksandr Babõkin&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA Meeskond:_VVA]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale Sporto asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon_meeskonnale_.22Sporto.22 siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prototüübi retsensioon meeskonnale mc2 asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA#Protot.C3.BC.C3.BCbi_retsensioon_meeskonnale_.22mc2.22 siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon meeskonnale &amp;quot;Sporto&amp;quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA#L.C3.B5pptoote_retsensioon_meeskonnale_.22Sporto.22 siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~vkovalt/Csharp/Desktop.html Mäng] ja [http://enos.itcollege.ee/~vkovalt/LaeAllaProto/ lähtekood]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~vkovalt/Valmis/WEB/Desktop.html Mäng] ja [http://enos.itcollege.ee/~vkovalt/Valmis/Projekt/ lähtekood]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: IncMan===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Sergei Fatejev&lt;br /&gt;
*Nele Sergejeva&lt;br /&gt;
*Marko Koiduste&lt;br /&gt;
*Kaspar Tilk&lt;br /&gt;
*Jaanus Türnpuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Incman IncMan]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Analüüsi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;LetsDoIt&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LetsDoIt siin]&lt;br /&gt;
*Prototüübi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;GlobalLite&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GlobalLite siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Lebokeiss OÜ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Joonas Jõeleht - Projektijuht&lt;br /&gt;
*Iris Tambaum&lt;br /&gt;
*Timo Lanno&lt;br /&gt;
*Karell Veskimeister&lt;br /&gt;
*Kerli Edasi &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:_Lebokeiss_OÜ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Meeskond:_Travo | Retsensioon meeskond Travo analüüsile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Meeskond:_Travo#Retsensioon_meeskond_Travo_projekti_protot.C3.BC.C3.BCbile | Retsensioon meeskond Travo prototüübile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Meeskond:_Travo#Retsensioon_meeskond_Travo_projekti_l.C3.B5ppproduktile | Retsensioon meeskond Travo lõppproduktile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: MSI===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Siim Ivask&lt;br /&gt;
*Martin Saar&lt;br /&gt;
*Indrek Tamm&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MSI]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: LendBook===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Egle Arge&lt;br /&gt;
*Liina Kolk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[LendBook]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:PenguinHorde | Retsensioon meeskonna PenguinHorde analüüsile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: BIT===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Merilyn Renser&lt;br /&gt;
*Marko Hartikainen&lt;br /&gt;
*Ants Kristjan Rooma&lt;br /&gt;
*Konstantin Burdakov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[BIT]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&amp;lt;br/&amp;gt;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BIT#L.C3.95PPTOODE Lõpptoode]&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BIT#BIT_.C3.A4rin.C3.B5uete_rakenduse_kasutusjuhend Lõpptoote kasutusjuhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_VVA#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon analüüsi retsensioon meeskonnale VVA]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_VVA#Proto_retsensioon proto retsensioon meeskonnale VVA]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_VVA#Retsensioon_meeskond_VVA_m.C3.A4ngu_l.C3.B5pptootele_Meeskonnalt_BIT Lõpptoote retsensioon meeskonnale VVA]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: PenguinHorde===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Laura Leon&lt;br /&gt;
*Marko Saluste&lt;br /&gt;
*Terje Sõelsepp&lt;br /&gt;
*Mari-Liis Oldja&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[PenguinHorde]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BIT Retsensioon meeskond BIT analüüsile.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_mc2#Meeskonnalt_PenguinHorde Retsensioon meeskond mc2 prototüübile.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_mc2#Meeskonnalt_PenguinHorde_2 Retsensioon meeskond mc2 lõppproduktile.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: GlobalElite===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Marek Kivikink&lt;br /&gt;
*Indrek Nurja&lt;br /&gt;
*Imre Teras&lt;br /&gt;
*Aapo Kersalu&lt;br /&gt;
*Erling Tammisto&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[GlobalLite]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[https://www.dropbox.com/s/i7i01x3450umarh/GlobalElite_proto.rar?dl=0 Lae alla (RAR fail)]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RJ meeskond RJ] kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prototüübi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VVA meeskond VVA] kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: KTM Development===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kristian Laupa&lt;br /&gt;
*Tauno Otti&lt;br /&gt;
*Mart Abel&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_KTM_Development KTM Development]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote kasutusjuhend: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KasutusjuhendKTM Simple Team Manager Kasutusjuhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Analüüsi&#039;&#039;&#039; retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;mc2&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Klaupa siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüübi&#039;&#039;&#039; retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;mc2&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_KTM_Development#Protot.C3.BC.C3.BCbi_retsensioon_meeskonnale_mc2 siin] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoote&#039;&#039;&#039; retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;VVA&#039;&#039;&#039; asub&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_KTM_Development#L.C3.B5pptoote_retsentsioon_meeskond_KTM_Development_poolt_meeskonnale_VVA siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Bob?===&lt;br /&gt;
Liige:&lt;br /&gt;
*Priit Aarne&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob Bob?]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Meeskonna IncMan analüüsi retsensioon]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Meeskonna IncMan prototüübi retsensioon]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://drive.google.com/open?id=0B1B6XMjJFSULTFFpR0RaTEdBdjg Lõpptoode]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: RJ===&lt;br /&gt;
Liige:&lt;br /&gt;
*Richard Jalonen&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[RJ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Qlibrium===&lt;br /&gt;
Liige:&lt;br /&gt;
*Karl Frank&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht [[Qlibrium]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_GlobalLite_*#Meeskonna_GlobalLite_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kodune Raamat===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Siim Osa&lt;br /&gt;
*Taavi Kivimaa&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Kodune_Raamat Kodune Raamat]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TaTa===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Talis Tammearu&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:TaTa]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bob Retsensioon meeskonna Bob? lõpptootele]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Ktreikel===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kert Treikelder&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ktreikel]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: OkVaatame===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Aleks Tatter&lt;br /&gt;
*Vaiko Vällik&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:_Ok_Vaatame]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OkVaatame_retsensioon_Qlibriumile]&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OkVaatame_retsensioon_KTMile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaugõpe==&lt;br /&gt;
===Meeskond: Premium===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Tarmo Petrovits&lt;br /&gt;
*Karin Talumäe&lt;br /&gt;
*Jevgeni Gavrilov &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Premium]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;LIB&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LIB siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prototüübi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;LIB&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LIB siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Spooky Scary Skeletons===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kärt Palm DK22 &lt;br /&gt;
*Karina Egipt DK22 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Erika Ehmann D32 &lt;br /&gt;
*Silver Saks AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Spooky Scary Skeletons]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;[https://pilv.mana.ee/public.php?service=files&amp;amp;t=0e79ef0570f39b8743f046c70f724404 Esimene Prototüüp (13.12.2015)]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;[https://pilv.mana.ee/public.php?service=files&amp;amp;t=00ce781b71759d6f66017ad40dc81901 Rakenduse Server (20.01.2016) - Lõpptoode]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;[https://pilv.mana.ee/public.php?service=files&amp;amp;t=dd72ab32e4900f3970d484317c94a94c Rakenduse Klient (20.01.2016) - Lõpptoode]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote kohta lugeda kindlasti ka meie wikist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Premium Retsensioon meeskonna Premium projekti HomeLibrary analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Fontastic#Retsensioon_protot.C3.BC.C3.BCbile Retsensioon meeskonna Fontastic projekti Fontastic prototüübile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_GreekQMark#Retsensioon_meeskonna_GreekQMark_l.C3.B5.pptootele Retsensioon meeskonna GreekQMark lõpptootele]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*10142848 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*10090107&lt;br /&gt;
*10143193&lt;br /&gt;
*10143313&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Fontastic Retsensioon meeskonna Fontastic rakenduse analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Fontastic Retsensioon meeskonna Fontastic rakenduse prototüübile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: LIB===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Sigrid Pachel DK22 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Diana Nikolajeva DK22&lt;br /&gt;
*Kristjan Adrat DK41&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: LIB]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Mardo Analüüsi retsensioon Mardo meeskonnale]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Pohjavesi Retsensioon meeskonnale Põhjavesi]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Greek?Mark===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Karit Kilgi DK22 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Sten Kaasik DK22&lt;br /&gt;
*Siim Veskilt DK22 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: GreekQMark]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons Retsensioon meeskonna Spooky Scary Skeletons rakenduse AVE 2.0 analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons#Retsensioon_meeskonna_Spooky_Scary_Skeletons_rakenduse_AVE_2.0_protot.C3.BC.C3.BCbile Retsensioon meeskonna Spooky Scary Skeletons rakenduse AVE 2.0 prototüübile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons#Retsensioon_meeskonna_Spooky_Scary_Skeletons_rakenduse_AVE_2.0_l.C3.B5pptootele Retsensioon meeskonna Spooky Scary Skeletons rakenduse AVE 2.0 lõpptootele]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Tarraxacum===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Silja Kralik DK21 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Liina Laumets DK21 &lt;br /&gt;
*Ragne Auling DK22 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Tarraxacum]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Retsensioon meeskonnale Põhjavesi]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Retsensioon prototüübile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Fontastic===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Erik Hirmo DK22 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Piret Reinumägi DK21 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Fontastic]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Konsa Retsensioon meeskonna Konsa projekti Ostukorv analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TTT===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Ave Karjus DK22 &lt;br /&gt;
*Joonatan Uusväli DK22 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Kaidar Viikman DK21 (Wiki pidaja)&lt;br /&gt;
*Oliver Tiks AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks) | TTT (Trellid Teevad Tugevaks)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Meeskond:_GreekQMark#section=1 | Retsensioon meeskonna Greek?Mark projekti analüüsile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Meeskond:_Premium#section=2 | Retsensioon meeskonna Premium projekti prototüübile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Codezilla===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Anna Linskaja DK21 (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Alisa Dudinova DK21 &lt;br /&gt;
*Sergei Hristoforov DK21 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Codezilla]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Maker Retsensioon meeskonna Maker projekti analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TTT_(Trellid_Teevad_Tugevaks)  Retsensioon meeskonna TTT (Trellid Teevad Tugevaks) prototüübile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Konsa===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Marko Konsa DK13&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Ostukorv]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
===Meeskond: Johhaidii===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Yogesh Sharma&lt;br /&gt;
*Juhan Trink&lt;br /&gt;
*Marju Niinemaa&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Johhaidii]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_Makerile Retsensioon meeskonna Maker analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Sildur===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Andreas Papp (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Germo Väli&lt;br /&gt;
*Andres Trei&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Sildur]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
===Meeskond: JT===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Tõnis Luik (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Juri Nikitin&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[JT]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Maker===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Marek Öövel (Projektijuht)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Maker]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Codezilla Retsensioon meeskonna Codezilla analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Põhjavesi===&lt;br /&gt;
Liikmed&lt;br /&gt;
*Indrek Pruul (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Jan Eerik&lt;br /&gt;
*Eeva Koplimets&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Pohjavesi]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pohjavesi Retsensioon meeskonnale Spooky Scary Skeletons analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: MMTL development===&lt;br /&gt;
Liikmed&lt;br /&gt;
*Martin Mänd (Projektijuht)&lt;br /&gt;
*Taavi Lõhmus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MMTL development]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Mardo===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Mardo Halapuu&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Mardo Mardo]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:_LetsDoIt&amp;diff=101007</id>
		<title>Talk:Meeskond: LetsDoIt</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:_LetsDoIt&amp;diff=101007"/>
		<updated>2016-01-27T21:34:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: /* Retsensioon meeskonna LetsDoIt lõpp-produktile */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Retsensioon meeskonna LetsDoIt analüüsile ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna LetsDoIt analüüs on lihtsasti mõistetav ning ülevaatlik sellest kuidas nende poolt arendatav rakendus toimima hakkab. On välja toodud must-have võimalused, kuid ka nice-to-have võimalused, mis rakendust veelgi paremaks teeksid. Positiivse poole pealt saab veel lisada, et meeskond on juba mõelnud, kuidas rakenduse andmebaas reaalselt välja nägema hakkab ning on teinud ka vastava joonise.&lt;br /&gt;
Uurides antud ERD andmebaasimudelit, leidsime sealt mitmed puudused, mis süsteemi realiseerimisel võivad probleeme tekitada. Mitmes kohas võiks üks - üks, mitmele seose asemel olla üks - null, üks või mitmele seos. Näiteks kontakti ja kontakti liigi, veretüübi ja kasutaja vahel. Süsteemis ei ole kindlasti kohe algusest peale olemas kasutajaid iga eksisteeriva veretüübiga. Kasutaja rolli seoses võiks olla märgitud ka seose alguse ja lõpu kuupäevad, et saaks ülevaate ajaloost. Skeemi puuduseks on veel asjaolu, et näiteks medõde või arst ei saa ise doonoriks olla. Samuti võiks mudelis olla kirjas inimene, kes verd võttis.&lt;br /&gt;
Esialgsest tekstist jääb segaseks ka asjaolu, kes seda süsteemi haldama hakkab ning kuidas kasutajad sisse hakkavad logima. Kuna käsitletakse delikaatseid inimeste andmeid (terviseinfo), siis võiks mõelda ka andmebaasi turvalisusele ehk kasutada andmebaasis mingit sorti krüpteerimist. Lisaks eelnevale võiks 0-tüüpi vere annetamise järel automaatselt saata haiglatele kirja, et selline veri on lattu tekkinud, kuna teadupärast 0-tüüpi veri sobib kõigile ja on väga nõutud, eriti kriisiolukordades. Disainimisel ja parema üldpildi saamiseks, võiks meeskond uurida ka Eestis reaalselt toimivat samalaadset lahendust - www.verekeskus.ee ja www.kliinikum.ee/verekeskus/. Üldjoontes võib öelda, et tegu on asjakohase rakendusega, mis võib ka reaalses elus kasutust leida. Lõpetuseks soovime edu meeskonnale oma ideede realiseerimisel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Retsenseeris Incman &#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Retsensioon meeskonna LetsDoIt lõpp-produktile ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna Wiki lehel oli kenasti ja lühidalt välja toodud, mis programmiga on tegu ning mida see endast kujutab. Programmi käivitamiseks peab avama BloodtoBankSolutioni Visual Studios ja käivitada PageSwitcher.xaml. Kasutusjuhendi puudumise tõttu pidi selle peale ise tulema. Sellele vaatamata on programmi idee on originaalne ning esmane ülevaade on viisakas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis oli hästi?&lt;br /&gt;
- Idee ning selle täideviimine&lt;br /&gt;
- Projektis kasutatud struktuur&lt;br /&gt;
- Kena disain nii väiksel- kui ma maksimeeritud vaatel ning ka graafiline pool&lt;br /&gt;
- Projekti valmimisaeg&lt;br /&gt;
- Blogi pidamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis oleks võinud olla?&lt;br /&gt;
- Jäta kasutaja meelde checkbox sisselogimise vaates oleks võinud teha ka seda, milleks see mõeldud on, ehk jätta kasutaja andmed meelde.&lt;br /&gt;
- Registreerimisel tekib viga lubatust lühema parooli puhul, kuid kasutajale ei kuvata parooli miinimum pikkust. Sama kehtib kasutajanime puhul.&lt;br /&gt;
- Uue tellimuse lisades ei ole teada suurimat lubatud kogust.&lt;br /&gt;
- Koodi kommenteerimine on puudu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuskil mingi kala tekkis?&lt;br /&gt;
- Tellimuste vaates &amp;quot;Märgi tehtuks&amp;quot; nupu vajutamisel läheb asi katki.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks&lt;br /&gt;
Projekti võib pidada üldjoontes edukalt sooritatuks. Projektil oli enam tugevaid külgi ja toode jättis positiivse mulje. Esines küll üksikuid vigu, kuid mis on andestatavad arvestades projekti esitamise aega. Lõppkokkuvõttes võib öelda, et projekt on täide viidud edukalt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&#039;Retsenseeris meeskond &amp;quot;MinuKV&amp;quot;&#039;&#039;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:_LetsDoIt&amp;diff=101006</id>
		<title>Talk:Meeskond: LetsDoIt</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:_LetsDoIt&amp;diff=101006"/>
		<updated>2016-01-27T21:33:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: /* Retsensioon meeskonna LetsDoIt analüüsile */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Retsensioon meeskonna LetsDoIt analüüsile ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna LetsDoIt analüüs on lihtsasti mõistetav ning ülevaatlik sellest kuidas nende poolt arendatav rakendus toimima hakkab. On välja toodud must-have võimalused, kuid ka nice-to-have võimalused, mis rakendust veelgi paremaks teeksid. Positiivse poole pealt saab veel lisada, et meeskond on juba mõelnud, kuidas rakenduse andmebaas reaalselt välja nägema hakkab ning on teinud ka vastava joonise.&lt;br /&gt;
Uurides antud ERD andmebaasimudelit, leidsime sealt mitmed puudused, mis süsteemi realiseerimisel võivad probleeme tekitada. Mitmes kohas võiks üks - üks, mitmele seose asemel olla üks - null, üks või mitmele seos. Näiteks kontakti ja kontakti liigi, veretüübi ja kasutaja vahel. Süsteemis ei ole kindlasti kohe algusest peale olemas kasutajaid iga eksisteeriva veretüübiga. Kasutaja rolli seoses võiks olla märgitud ka seose alguse ja lõpu kuupäevad, et saaks ülevaate ajaloost. Skeemi puuduseks on veel asjaolu, et näiteks medõde või arst ei saa ise doonoriks olla. Samuti võiks mudelis olla kirjas inimene, kes verd võttis.&lt;br /&gt;
Esialgsest tekstist jääb segaseks ka asjaolu, kes seda süsteemi haldama hakkab ning kuidas kasutajad sisse hakkavad logima. Kuna käsitletakse delikaatseid inimeste andmeid (terviseinfo), siis võiks mõelda ka andmebaasi turvalisusele ehk kasutada andmebaasis mingit sorti krüpteerimist. Lisaks eelnevale võiks 0-tüüpi vere annetamise järel automaatselt saata haiglatele kirja, et selline veri on lattu tekkinud, kuna teadupärast 0-tüüpi veri sobib kõigile ja on väga nõutud, eriti kriisiolukordades. Disainimisel ja parema üldpildi saamiseks, võiks meeskond uurida ka Eestis reaalselt toimivat samalaadset lahendust - www.verekeskus.ee ja www.kliinikum.ee/verekeskus/. Üldjoontes võib öelda, et tegu on asjakohase rakendusega, mis võib ka reaalses elus kasutust leida. Lõpetuseks soovime edu meeskonnale oma ideede realiseerimisel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Retsenseeris Incman &#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Retsensioon meeskonna LetsDoIt lõpp-produktile ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna Wiki lehel oli kenasti ja lühidalt välja toodud, mis programmiga on tegu ning mida see endast kujutab. Programmi käivitamiseks peab avama BloodtoBankSolutioni Visual Studios ja käivitada PageSwitcher.xaml. Kasutusjuhendi puudumise tõttu pidi selle peale ise tulema. Sellele vaatamata on programmi idee on originaalne ning esmane ülevaade on viisakas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis oli hästi?&lt;br /&gt;
- Idee ning selle täideviimine&lt;br /&gt;
- Projektis kasutatud struktuur&lt;br /&gt;
- Kena disain nii väiksel- kui ma maksimeeritud vaatel ning ka graafiline pool&lt;br /&gt;
- Projekti valmimisaeg&lt;br /&gt;
- Blogi pidamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis oleks võinud olla?&lt;br /&gt;
- Jäta kasutaja meelde checkbox sisselogimise vaates oleks võinud teha ka seda, milleks see mõeldud on, ehk jätta kasutaja andmed meelde.&lt;br /&gt;
- Registreerimisel tekib viga lubatust lühema parooli puhul, kuid kasutajale ei kuvata parooli miinimum pikkust. Sama kehtib kasutajanime puhul.&lt;br /&gt;
- Uue tellimuse lisades ei ole teada suurimat lubatud kogust.&lt;br /&gt;
- Koodi kommenteerimine on puudu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuskil mingi kala tekkis?&lt;br /&gt;
- Tellimuste vaates &amp;quot;Märgi tehtuks&amp;quot; nupu vajutamisel läheb asi katki.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks&lt;br /&gt;
Projekti võib pidada üldjoontes edukalt sooritatuks. Projektil oli enam tugevaid külgi ja toode jättis positiivse mulje. Esines küll üksikuid vigu, kuid mis on andestatavad arvestades projekti esitamise aega. Lõppkokkuvõttes võib öelda, et projekt on täide viidud edukalt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris meeskond &amp;quot;MinuKV&amp;quot;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MinuKV&amp;diff=100747</id>
		<title>Meeskond: MinuKV</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MinuKV&amp;diff=100747"/>
		<updated>2016-01-20T11:54:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: /* Rakenduse kasutusjuhend */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== C# projekt MinuKV ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna nimi: MinuKV&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Projekt=&lt;br /&gt;
Kinnisvara maaklerite CRM.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Meeskonna koosseis==&lt;br /&gt;
*Martin Luik&lt;br /&gt;
*Ahto Elken&lt;br /&gt;
*Silver Ohlo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projektijuht: TBA&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Projektist=&lt;br /&gt;
==Analüüs==&lt;br /&gt;
Käesolev kirjutis kujutab endast aine &amp;quot;Programmeerimine C# keeles” raames teostatava ühisprojekti analüüsi. Oma meeskonna nime valimisel lähtusime projekti aluseks oleva rakenduse sisust ehk siis meie meeskonna nimeks sai ühisel otsusel MinuKV (loe: Minu Kinnisvara). Meeskonna koosseisu kuulub 3 liiget: Martin Luik, Ahto Elken, Silver Ohlo.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alljärgnevalt anname lühida ülevaate projektist ja selle eesmärkidest.&lt;br /&gt;
Tegu on kinnisvara maaklerite CRM (ingl. Customer Relationship Manager) süsteemiga. Projekti teostamiseks kasutame järgnevaid tehnoloogiaid: C#, Windows Presentation Foundation, Entity Framework, LINQ. Seega kujutab rakendus endast WPF (Windows Presentation Foundation) raamistikul põhinevat desktop applikatsiooni, mille sisuks on kinnisvara kliendisuhete haldussüsteem. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse eesmärgiks on pakkuda maakleritele ja klientidele keskkonda, mis võimaldab maakleritel lisada süsteemi kinnisvara objekte ning siduda huvilised objektidega. Maaklerid saavad registreerida end firma alt või FIE-na. Kliendid saavad pakkumisi vaadata sisselogituna (nice to have) või anonüümselt (must) ehk huvi tundmisel saavad jätta kommentaari enda nime ja meiliga. Huvilise ehk kliendi profiili saab hiljem täiendada. Täienduste alla kuuluvad kohtumiste logi, spetsiaalsed soovid, mille kaudu saaks klientidele soovitada kliendile muid pakkumisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakendus sisaldab endas graafilist kasutajaliidest (GUI ehk Graphical User Interface) lokaalse kinnisvara andmebaasiga. Andmebaas kujutab endast Entity Framework’il põhinevat ja LINQToEntities päringukeelt kasutavat kinnisvara andmekogumit, kuhu maaklerid saavad lisada kinnisvara pakkumisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakendus hõlmab endas paljudokumendilist töökeskkonda (MDI ehk multiple-document interface), mis võimaldab mugavalt navigeerida erinevate tööakende (sh kasutajakonto, pakkumiste kirjeldus, kontaktid jt) vahel. Rakenduse käivitamisel kuvatakse kasutajale süsteemi sisselogimise dialoogiaken, kus kasutaja sisestab oma kasutajanime ja parooli, mille vastavust kontrollitakse WPF rakenduses asuva kohaliku (ingl. local database) andmebaasi kirjetega. Alternatiivselt sisenetakse ajutise külalisena, millel puuduvad erinevad hüved. Eduka sisselogimise järgselt suunatakse kasutaja edasi uude vaateaknasse, kus maakler saab sisestada ja redigeerida kinnisvara pakkumisi (info, pildid, kaardiinfo, kontaktandmed jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavakasutajale on antud meie rakenduse eesmärgist lähtuvalt vähem õigusi kui maakleritele. Tavakasutaja võib luua endale konto, et süsteemi sisselogida või kasutab süsteemi anonüümselt. Tavakasutajal ei ole õigusi kinnisvara pakkumisi sisestada või neid regigeerida. Tavakasutaja saab süsteemist kasu ennekõike kui mugavast ja ülevaatlikust viisist info hankimiseks erinevate kinnisvara pakkumiste kohta, et langetada talle sobilikke otsuseid soodsate ja kasulike võimaluste osas. Kõikidel kasutajatel on võimalik hallata oma kontakte filtritega, mille tulemusena peaks kahepoolne suhtlus kliendi ja maaklri vahel olema sujuvam kui on võimalik eraldada käimasolevad läbirääkimised, lõpetatud tehingud, oksjonite hinnapakkumised ja muud kihid otsitavast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Problemaatiliseks võib osutuda näiteks teatud keerulisemate või töömahukamate funktsionaalsuste (nagu nt kaardiinfo, oksjonisüsteem jt) täielik realiseerimine tulenevalt võimalikust ajapuudusest. Lisaks sellele ka erinevate rakenduskihtide või andmebaaside omavaheline effektiivne sidumine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Must have==&lt;br /&gt;
* Sisselogimise- ja registreerimise funktsionaalsus&lt;br /&gt;
* Kõikide lisatud pakkumiste kuvamine avalehel.&lt;br /&gt;
* Saadaval on erinevad filtrid, lihtsustades soovitud pakkumiste leidmist,&lt;br /&gt;
* Anonüümselt saab küsimusi küsida ja hinnapakkumisi teha. Vajalikud on nimi ja e-mail, kuhu maakler saab enda vastuse saata (väljaspool süsteemi) ehk maakler peab nägema huvilise reageeringu sisu.&lt;br /&gt;
* Maaklerid saavad sisestada, muuta ja kustutada enda sisestatud kinnisvara kuulutusi, &lt;br /&gt;
* Võimalik on sisestada teksti ehk täita väljad ja lisada pildimaterjali (esialgu üks pilt),&lt;br /&gt;
* Maakleril on võimalik kontakte hallata ehk näeb, milline huviline on mis pakkumisega seotud ehk sellele reageerinud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nice to have==&lt;br /&gt;
* Kasutajate postkasti haldus vastavalt jooksvatele läbirääkimistele, hinnapakkumistele, küsimustele vms.&lt;br /&gt;
* Keskonda saavad registreeruda ka tavakasutajad.&lt;br /&gt;
* Kasutajatel on samuti võimalik kõrgema prioriteediga küsimusi esitada ja hinnapakkumisi teha võrreldes mittekasutajatega,&lt;br /&gt;
* Kasutajad saavad &amp;quot;follow&amp;quot;-ida pakkumisi. Selle tulemusena teavitatakse kasutajat muutuste ja uuenduste osas (Näiteks hinna muutus või maakler vastas kasutaja küsimusele),&lt;br /&gt;
* Registeeritud kasutajad saavad jätta tagasisidet maakleri kohta, kaebusi ehk nn hinnangusüsteem.&lt;br /&gt;
* Maakleritel on võimalik panna ühistuid oksjonitele, kuhu pakkumisi saavad teha ainult registreeritud kasutajad,&lt;br /&gt;
* Maakleritel on võimalik lisada rohkem kui üks pilt iga kuulutuse juurde,&lt;br /&gt;
* Postkasti suunamine,&lt;br /&gt;
* Kaartide implemeteerimine,&lt;br /&gt;
* Uudiskirjad kasutajatele.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ülevaade==&lt;br /&gt;
Eesmärk on luua kinnisvara maakleritele kliendisuhete haldamissüsteem. Maaklerid saavad registreerida end firma alt või FIE-na. See süsteem võimaldab maakleritel lisada kinnisvara pakkumisi (korter, maja) ning siduda huvilised objektidega. Kliendid saavad pakkumisi vaadata anonüümselt, kuid huvi tundmisel saavad jätta kommentaari enda nime ja meiliga. Huvilise ehk kliendi profiili saab hiljem täiendada. Täienduste alla kuuluvad kohtumiste logi, spetsiaalsed soovid, mille kaudu saaks klientidele soovitada kliendile muid pakkumisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatame projekti tegemisel ==&lt;br /&gt;
Kasutatav tehnoloogia: C#, Windows Presentation Foundation, Entity Framework, LINQ&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutatav muster: MVVM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rakenduse kasutusjuhend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev dokument sisaldab kasutusjuhendit töötamiseks rakendusega MinuKV.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. Programmi installeerimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    Programmi MinuKV installeerimiseks paki lahti MinuKV.rar fail sobilikku kausta C: kettal. Pärast lahtipakkimist leiad  &lt;br /&gt;
    kaustast programmi käivitamise faili nimega MinuKV.exe.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
2. Programmi käivitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    Programmi käivitamiseks tee topeltklikk failil MinuKV.exe. Avaneb rakenduse MinuKV kasutajaliides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. Programmi kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    Rakenduse kasutajaliides on väga kasutajasõbralik ja lihtne navigeerida. Programmi kasutajaliides koosneb kolmest   &lt;br /&gt;
    vaatest: 1) Sisselogimine/Registreerimine, 2) Kuulutuste otsimine, 3) Uue kuulutuse lisamine. Pärast rakenduse          &lt;br /&gt;
    käivitamist kuvatakse kasutajale Sisselogimise/Registreerimise aken, kus saab end süsteemi uueks kasutajaks   &lt;br /&gt;
    registreerida, &lt;br /&gt;
    sisestades enda eesnime, perenime, e-maili aadressi, telefoni ja parooli ning seejärel vajutades nupul &amp;quot;Loo kasutaja&amp;quot;. &lt;br /&gt;
    Süsteemis eelnevalt juba registreeritud kasutaja saab end Sisselogimise/Registreerimise akna kuvamisel sisselogida &lt;br /&gt;
    kasutades selleks oma e-maili aadressi ja parooli.&lt;br /&gt;
    Kui sisselogimisel sisestatud kasutajaandmed ei olud korrektsed, siis kuvatakse süsteemi poolt ekraanile  &lt;br /&gt;
    veateade &amp;quot;Viga! &lt;br /&gt;
    Sisestage valiidne email&amp;quot;. Seega tuleks üle kontrollida, kas sisestati õiged andmed ja proovida uuesti sisse logida. &lt;br /&gt;
    Kui sisselogimine õnnestus, siis suunatakse kasutaja edasi &amp;quot;Kuulutuste otsimise&amp;quot; vaatesse, kus kasutaja saab otsida &lt;br /&gt;
    kinnisvara &lt;br /&gt;
    kuulutusi/pakkumisi. Kuulutuste otsimise aken koosneb järgmistest elementidest: Tehing, Tüüp, Linn, Tubade Arv, &lt;br /&gt;
    Hinnavahemik, Ruutmeetrid rippmenüüd, &amp;quot;Otsi&amp;quot; nupp, Otsingutulemuste kuvamise kast. Lisaks asuvad akna ülemises ääres &lt;br /&gt;
    järgmised valikud: &amp;quot;Värskenda andmeid&amp;quot;, &amp;quot;Lisa uus kuulutus&amp;quot;, &amp;quot;Minu kuulutused&amp;quot;, &amp;quot;Koik kuulutused&amp;quot;, &amp;quot;Välju&amp;quot; nupp, &lt;br /&gt;
    kasutajanimi ning &amp;quot;hammasratta&amp;quot; ikooniga nupp, mis kuvab kasutaja andmed (Eesnimi, Perenimi, Email, Parool). &amp;quot;Värskenda &lt;br /&gt;
    andmeid&amp;quot; nupp laeb andmebaasist alla kõik kuulutused. &amp;quot;Lisa uus kuulutus&amp;quot; nupp kuvab kasutajale vaate, kus saab täita &lt;br /&gt;
    vastavad väljad ja lisada uue kuulutuse. &amp;quot;Minu kuulutused&amp;quot; nupp kuvab kõik konkreetse sisselogitud kasutaja poolt &lt;br /&gt;
    avaldatud &lt;br /&gt;
    kuulutused. &amp;quot;Koik kuulutused&amp;quot; nupp kuvab kõik kuulutused, mis asuvad andmebaasis sõltumata omanikust. &amp;quot;Välju&amp;quot; nupp &lt;br /&gt;
    logib &lt;br /&gt;
    kasutaja rakendusest välja. &lt;br /&gt;
    Tehingu rippmenüü alt kuvatakse kinnisvara tehingu liikide (Ost, Müük, Rent) loetelu. Tüüp rippmenüüst saab valida &lt;br /&gt;
    kinnisvara tüübi (Korter, Maja, Suvila jne). Linn rippmenüü kuvab linnade loetelu. Tubade arvu rippmenüü kuvab tubade &lt;br /&gt;
    arvu &lt;br /&gt;
    loetelu. Hinnavahemiku lahtrid võimaldavad kasutajal sisestada soovitud hinnavahemiku. Suuruse vahemik võimaldab &lt;br /&gt;
    kasutajal määrata kinnisvara soovitud ruutmeetrite väärtust. &amp;quot;Otsi&amp;quot; nupp filtreerib eelnevalt määratud tingimuste   &lt;br /&gt;
    põhjal &lt;br /&gt;
    välja sobivad kuulutused ning kuvab need loeteluna üksteise all vastavas kastis. Loetelu kasti all kuvatakse vastavalt &lt;br /&gt;
    leitud kuulutuste arvule ka teade (nt. &amp;quot;Leitud kuulutused: 2) &amp;quot;Vaata&amp;quot; nupp kuvab uue vaate, kus on näidatud kuulutuste &lt;br /&gt;
    detailid ning kus saab kuulutust ka kustutada või muuta.&lt;br /&gt;
    Rakenduse teist olulist funktsionaalsust täidab &amp;quot;Lisa uus kuulutus&amp;quot; vaade. Antud vaatesse minnes kuvatakse vastavad &lt;br /&gt;
    rippmenüüd ja tekstiväljd, kus kasutaja saab sisestada andmed ja avaldada uue kuulutuse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Logi=&lt;br /&gt;
==31.08==&lt;br /&gt;
* Tiimi kokku panek&lt;br /&gt;
* FB kommuuni tekitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==03.09==&lt;br /&gt;
* Ideede genereerimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==17.09==&lt;br /&gt;
* Õppejõu tagasiside abil CRM kasuks otsustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==04.10==&lt;br /&gt;
* Kaitsmisaja/tähtaja kokkuleppimine 14.12 kell 17.30&lt;br /&gt;
* Rühma ja tiimi nime mõtlemine&lt;br /&gt;
* Süsteemi funktsionaalsuste ja esimeste mockup&#039;ide tegemine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==21.10==&lt;br /&gt;
* Visual Studio Online konto tegemine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==25.10==&lt;br /&gt;
* WIKI lehekülje tegemine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==01.11==&lt;br /&gt;
* Analüüsi esitamine&lt;br /&gt;
==05.11==&lt;br /&gt;
*Esimene andmebaasi mudeli iteratsioon&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVab.PNG|400px|Andmebaasi mudel]]&lt;br /&gt;
==07.11==&lt;br /&gt;
*Piltide loomine sellest kuidas projekt võiks välja paista&lt;br /&gt;
*Retsensioon meeskonna mc2 analüüsist&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVliides3.jpg|400px]]&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVliides.jpg|400px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVliides1.jpg|400px]]&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVliides2.jpg|400px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==14.11==&lt;br /&gt;
*Konsultatsioon õppejõuga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==26.11==&lt;br /&gt;
*WPF vaadete valmimine&lt;br /&gt;
==30.11==&lt;br /&gt;
*Visual Studio Online-ga tutvumine lähemalt, senise töö üleslaadimine ja MVVMiga tegelemine.&lt;br /&gt;
==13.12 prototüüp==&lt;br /&gt;
*Senine töö [http://enos.itcollege.ee/~sohlo/MinuKV.7z siin.]&lt;br /&gt;
==15.01 prototüüp==&lt;br /&gt;
*Sisselogimise, väljalogimise ja registreerumise funktsionaalsuste lisamine rakendusse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MinuKV&amp;diff=100746</id>
		<title>Meeskond: MinuKV</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MinuKV&amp;diff=100746"/>
		<updated>2016-01-20T11:49:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: /* Rakenduse kasutusjuhend */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== C# projekt MinuKV ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna nimi: MinuKV&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Projekt=&lt;br /&gt;
Kinnisvara maaklerite CRM.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Meeskonna koosseis==&lt;br /&gt;
*Martin Luik&lt;br /&gt;
*Ahto Elken&lt;br /&gt;
*Silver Ohlo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projektijuht: TBA&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Projektist=&lt;br /&gt;
==Analüüs==&lt;br /&gt;
Käesolev kirjutis kujutab endast aine &amp;quot;Programmeerimine C# keeles” raames teostatava ühisprojekti analüüsi. Oma meeskonna nime valimisel lähtusime projekti aluseks oleva rakenduse sisust ehk siis meie meeskonna nimeks sai ühisel otsusel MinuKV (loe: Minu Kinnisvara). Meeskonna koosseisu kuulub 3 liiget: Martin Luik, Ahto Elken, Silver Ohlo.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alljärgnevalt anname lühida ülevaate projektist ja selle eesmärkidest.&lt;br /&gt;
Tegu on kinnisvara maaklerite CRM (ingl. Customer Relationship Manager) süsteemiga. Projekti teostamiseks kasutame järgnevaid tehnoloogiaid: C#, Windows Presentation Foundation, Entity Framework, LINQ. Seega kujutab rakendus endast WPF (Windows Presentation Foundation) raamistikul põhinevat desktop applikatsiooni, mille sisuks on kinnisvara kliendisuhete haldussüsteem. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse eesmärgiks on pakkuda maakleritele ja klientidele keskkonda, mis võimaldab maakleritel lisada süsteemi kinnisvara objekte ning siduda huvilised objektidega. Maaklerid saavad registreerida end firma alt või FIE-na. Kliendid saavad pakkumisi vaadata sisselogituna (nice to have) või anonüümselt (must) ehk huvi tundmisel saavad jätta kommentaari enda nime ja meiliga. Huvilise ehk kliendi profiili saab hiljem täiendada. Täienduste alla kuuluvad kohtumiste logi, spetsiaalsed soovid, mille kaudu saaks klientidele soovitada kliendile muid pakkumisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakendus sisaldab endas graafilist kasutajaliidest (GUI ehk Graphical User Interface) lokaalse kinnisvara andmebaasiga. Andmebaas kujutab endast Entity Framework’il põhinevat ja LINQToEntities päringukeelt kasutavat kinnisvara andmekogumit, kuhu maaklerid saavad lisada kinnisvara pakkumisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakendus hõlmab endas paljudokumendilist töökeskkonda (MDI ehk multiple-document interface), mis võimaldab mugavalt navigeerida erinevate tööakende (sh kasutajakonto, pakkumiste kirjeldus, kontaktid jt) vahel. Rakenduse käivitamisel kuvatakse kasutajale süsteemi sisselogimise dialoogiaken, kus kasutaja sisestab oma kasutajanime ja parooli, mille vastavust kontrollitakse WPF rakenduses asuva kohaliku (ingl. local database) andmebaasi kirjetega. Alternatiivselt sisenetakse ajutise külalisena, millel puuduvad erinevad hüved. Eduka sisselogimise järgselt suunatakse kasutaja edasi uude vaateaknasse, kus maakler saab sisestada ja redigeerida kinnisvara pakkumisi (info, pildid, kaardiinfo, kontaktandmed jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavakasutajale on antud meie rakenduse eesmärgist lähtuvalt vähem õigusi kui maakleritele. Tavakasutaja võib luua endale konto, et süsteemi sisselogida või kasutab süsteemi anonüümselt. Tavakasutajal ei ole õigusi kinnisvara pakkumisi sisestada või neid regigeerida. Tavakasutaja saab süsteemist kasu ennekõike kui mugavast ja ülevaatlikust viisist info hankimiseks erinevate kinnisvara pakkumiste kohta, et langetada talle sobilikke otsuseid soodsate ja kasulike võimaluste osas. Kõikidel kasutajatel on võimalik hallata oma kontakte filtritega, mille tulemusena peaks kahepoolne suhtlus kliendi ja maaklri vahel olema sujuvam kui on võimalik eraldada käimasolevad läbirääkimised, lõpetatud tehingud, oksjonite hinnapakkumised ja muud kihid otsitavast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Problemaatiliseks võib osutuda näiteks teatud keerulisemate või töömahukamate funktsionaalsuste (nagu nt kaardiinfo, oksjonisüsteem jt) täielik realiseerimine tulenevalt võimalikust ajapuudusest. Lisaks sellele ka erinevate rakenduskihtide või andmebaaside omavaheline effektiivne sidumine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Must have==&lt;br /&gt;
* Sisselogimise- ja registreerimise funktsionaalsus&lt;br /&gt;
* Kõikide lisatud pakkumiste kuvamine avalehel.&lt;br /&gt;
* Saadaval on erinevad filtrid, lihtsustades soovitud pakkumiste leidmist,&lt;br /&gt;
* Anonüümselt saab küsimusi küsida ja hinnapakkumisi teha. Vajalikud on nimi ja e-mail, kuhu maakler saab enda vastuse saata (väljaspool süsteemi) ehk maakler peab nägema huvilise reageeringu sisu.&lt;br /&gt;
* Maaklerid saavad sisestada, muuta ja kustutada enda sisestatud kinnisvara kuulutusi, &lt;br /&gt;
* Võimalik on sisestada teksti ehk täita väljad ja lisada pildimaterjali (esialgu üks pilt),&lt;br /&gt;
* Maakleril on võimalik kontakte hallata ehk näeb, milline huviline on mis pakkumisega seotud ehk sellele reageerinud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nice to have==&lt;br /&gt;
* Kasutajate postkasti haldus vastavalt jooksvatele läbirääkimistele, hinnapakkumistele, küsimustele vms.&lt;br /&gt;
* Keskonda saavad registreeruda ka tavakasutajad.&lt;br /&gt;
* Kasutajatel on samuti võimalik kõrgema prioriteediga küsimusi esitada ja hinnapakkumisi teha võrreldes mittekasutajatega,&lt;br /&gt;
* Kasutajad saavad &amp;quot;follow&amp;quot;-ida pakkumisi. Selle tulemusena teavitatakse kasutajat muutuste ja uuenduste osas (Näiteks hinna muutus või maakler vastas kasutaja küsimusele),&lt;br /&gt;
* Registeeritud kasutajad saavad jätta tagasisidet maakleri kohta, kaebusi ehk nn hinnangusüsteem.&lt;br /&gt;
* Maakleritel on võimalik panna ühistuid oksjonitele, kuhu pakkumisi saavad teha ainult registreeritud kasutajad,&lt;br /&gt;
* Maakleritel on võimalik lisada rohkem kui üks pilt iga kuulutuse juurde,&lt;br /&gt;
* Postkasti suunamine,&lt;br /&gt;
* Kaartide implemeteerimine,&lt;br /&gt;
* Uudiskirjad kasutajatele.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ülevaade==&lt;br /&gt;
Eesmärk on luua kinnisvara maakleritele kliendisuhete haldamissüsteem. Maaklerid saavad registreerida end firma alt või FIE-na. See süsteem võimaldab maakleritel lisada kinnisvara pakkumisi (korter, maja) ning siduda huvilised objektidega. Kliendid saavad pakkumisi vaadata anonüümselt, kuid huvi tundmisel saavad jätta kommentaari enda nime ja meiliga. Huvilise ehk kliendi profiili saab hiljem täiendada. Täienduste alla kuuluvad kohtumiste logi, spetsiaalsed soovid, mille kaudu saaks klientidele soovitada kliendile muid pakkumisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatame projekti tegemisel ==&lt;br /&gt;
Kasutatav tehnoloogia: C#, Windows Presentation Foundation, Entity Framework, LINQ&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutatav muster: MVVM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rakenduse kasutusjuhend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev dokument sisaldab kasutusjuhendit töötamiseks rakendusega MinuKV.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. Programmi installeerimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    Programmi MinuKV installeerimiseks paki lahti MinuKV.rar fail sobilikku kausta C: kettal. Pärast lahtipakkimist leiad  &lt;br /&gt;
    kaustast programmi käivitamise faili nimega MinuKV.exe.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
2. Programmi käivitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    Programmi käivitamiseks tee topeltklikk failil MinuKV.exe. Avaneb rakenduse MinuKV kasutajaliides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. Programmi kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    Rakenduse kasutajaliides on väga kasutajasõbralik ja lihtne navigeerida. Programmi kasutajaliides koosneb kolmest   &lt;br /&gt;
    vaatest: 1) Sisselogimise/Registreerimine, 2) Kuulutuste otsimine, 3) Uue kuulutuse lisamine. Pärast rakenudse          &lt;br /&gt;
    käivitamist kuvatakse kasutajale Sisselogimise/Registreerimise aken, kus saab end süsteemi uueks kasutajaks   &lt;br /&gt;
    registreerida, &lt;br /&gt;
    sisestades enda eesnime, perenime, e-maili aadressi, telefoni ja parooli ning seejärel vajutades nupul &amp;quot;Loo kasutaja&amp;quot;. &lt;br /&gt;
    Süsteemis eelnevalt juba registreeritud kasutaja saab end Sisselogimise/Registreerimise akna kuvamisel sisselogida &lt;br /&gt;
    kasutades selleks oma e-maili aadressi ja parooli.&lt;br /&gt;
    Kui sisselogimisel sisestatud kasutajaandmed ei olud korrektsed, siis kuvatakse süsteemi poolt ekraanile  &lt;br /&gt;
    veateade &amp;quot;Viga! &lt;br /&gt;
    Sisestage valiidne email&amp;quot;. Seega tuelks üle kontrollida, kas sisestati õiged andmed ja proovida uuesti sisse logida. &lt;br /&gt;
    Kui sisselogimine õnnestus, siis suunatakse kasutaja edasi &amp;quot;Kuulutuste otsimise&amp;quot; vaatesse, kus kasutaja saab otsida &lt;br /&gt;
    kinnisvara &lt;br /&gt;
    kuulutusi/pakkumisi. Kuulutuste otsimise aken koosneb järgmistest elementidest: Tehing, Tüüp, Linn, Tubade Arv, &lt;br /&gt;
    Hinnavahemik, Ruutmeetrid rippmenüü, &amp;quot;Otsi&amp;quot; nupp, Otsingutulemuste kuvamise kast. Lisaks asuvad akna ülemises ääres &lt;br /&gt;
    järgmised valikud: &amp;quot;Värskenda andmeid&amp;quot;, &amp;quot;Lisa uus kuulutus&amp;quot;, &amp;quot;Minu kuulutused&amp;quot;, &amp;quot;Koik kuulutused&amp;quot;, &amp;quot;Välju&amp;quot; nupp, &lt;br /&gt;
    kasutajanimi ning &amp;quot;hammasratta&amp;quot; ikooniga nupp, mis kuvab kasutaja andmed (Eesnimi, Perenimi, Email, Parool). &amp;quot;Värskenda &lt;br /&gt;
    andmeid&amp;quot; nupp laeb andmebaasist alla kõik kuulutused. &amp;quot;Lisa uus kuulutus&amp;quot; nupp kuvab kasutajale vaate, kus saab täita &lt;br /&gt;
    vastavad välad ja lisada uue kuulutuse. &amp;quot;Minu kuulutused&amp;quot; nupp kuvab kõik konkreetse sisselogitud kasutaja poolt &lt;br /&gt;
    avaldatud &lt;br /&gt;
    kuulutused. &amp;quot;Koik kuulutused&amp;quot; nupp kuvab kõik kuulutused, mis asuvad andmebaasis sõltumata omanikust. &amp;quot;Välju&amp;quot; nupp &lt;br /&gt;
    logib &lt;br /&gt;
    kasutaja rakendusest välja. &lt;br /&gt;
    Tehingu rippmenüü alt kuvatakse kinnisvara tehingu liikide (Ost, Müük, Rent) loetelu. Tüüp rippmenüüst saab valida &lt;br /&gt;
    kinnisvara tüübi (Korter, Maja, Suvila jne). Linn rippmenüü kuvab linnade loetelu. Tubade arvu rippmenüü kuvab tubade &lt;br /&gt;
    arvu &lt;br /&gt;
    loetelu. Hinnavahemiku lahtirdid võimaldavad kasutajal sisestada soovitud hinnavahemikku. Suuruse vahemik võimaldab &lt;br /&gt;
    kasutajal määrata kinnisvara soovitud ruutmeetrite väärtust. &amp;quot;Otsi&amp;quot; nupp filtreerib eelnevalt määratud tingimuste   &lt;br /&gt;
    põhjal &lt;br /&gt;
    välja sobivad kuulutused ning kuvab need loeteluna üksteise all vastavas kastis. Loetelu kasti all kuvatakse vastavalt &lt;br /&gt;
    leitud kuulutuste arvule ka teade (nt. &amp;quot;Leitud kuulutused: 2) &amp;quot;Vaata&amp;quot; nupp kuvab uue vaate, kus on näidatud kuulutuste &lt;br /&gt;
    detailid ning kus saab kuulutust ka kustutada või muuta.&lt;br /&gt;
    Rakenduse tesit olulist funktsionaalsust täidab &amp;quot;Lisa uus kuulutus&amp;quot; vaade. Antud vaatesse minnes kuvatakse vastavad &lt;br /&gt;
    rippmenüüd ja tekstiväljd, kus kasutaja saab sisestada andmed ja avaldada uue kuulutuse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Logi=&lt;br /&gt;
==31.08==&lt;br /&gt;
* Tiimi kokku panek&lt;br /&gt;
* FB kommuuni tekitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==03.09==&lt;br /&gt;
* Ideede genereerimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==17.09==&lt;br /&gt;
* Õppejõu tagasiside abil CRM kasuks otsustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==04.10==&lt;br /&gt;
* Kaitsmisaja/tähtaja kokkuleppimine 14.12 kell 17.30&lt;br /&gt;
* Rühma ja tiimi nime mõtlemine&lt;br /&gt;
* Süsteemi funktsionaalsuste ja esimeste mockup&#039;ide tegemine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==21.10==&lt;br /&gt;
* Visual Studio Online konto tegemine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==25.10==&lt;br /&gt;
* WIKI lehekülje tegemine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==01.11==&lt;br /&gt;
* Analüüsi esitamine&lt;br /&gt;
==05.11==&lt;br /&gt;
*Esimene andmebaasi mudeli iteratsioon&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVab.PNG|400px|Andmebaasi mudel]]&lt;br /&gt;
==07.11==&lt;br /&gt;
*Piltide loomine sellest kuidas projekt võiks välja paista&lt;br /&gt;
*Retsensioon meeskonna mc2 analüüsist&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVliides3.jpg|400px]]&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVliides.jpg|400px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVliides1.jpg|400px]]&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVliides2.jpg|400px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==14.11==&lt;br /&gt;
*Konsultatsioon õppejõuga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==26.11==&lt;br /&gt;
*WPF vaadete valmimine&lt;br /&gt;
==30.11==&lt;br /&gt;
*Visual Studio Online-ga tutvumine lähemalt, senise töö üleslaadimine ja MVVMiga tegelemine.&lt;br /&gt;
==13.12 prototüüp==&lt;br /&gt;
*Senine töö [http://enos.itcollege.ee/~sohlo/MinuKV.7z siin.]&lt;br /&gt;
==15.01 prototüüp==&lt;br /&gt;
*Sisselogimise, väljalogimise ja registreerumise funktsionaalsuste lisamine rakendusse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MinuKV&amp;diff=100745</id>
		<title>Meeskond: MinuKV</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MinuKV&amp;diff=100745"/>
		<updated>2016-01-20T11:44:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== C# projekt MinuKV ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna nimi: MinuKV&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Projekt=&lt;br /&gt;
Kinnisvara maaklerite CRM.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Meeskonna koosseis==&lt;br /&gt;
*Martin Luik&lt;br /&gt;
*Ahto Elken&lt;br /&gt;
*Silver Ohlo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projektijuht: TBA&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Projektist=&lt;br /&gt;
==Analüüs==&lt;br /&gt;
Käesolev kirjutis kujutab endast aine &amp;quot;Programmeerimine C# keeles” raames teostatava ühisprojekti analüüsi. Oma meeskonna nime valimisel lähtusime projekti aluseks oleva rakenduse sisust ehk siis meie meeskonna nimeks sai ühisel otsusel MinuKV (loe: Minu Kinnisvara). Meeskonna koosseisu kuulub 3 liiget: Martin Luik, Ahto Elken, Silver Ohlo.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alljärgnevalt anname lühida ülevaate projektist ja selle eesmärkidest.&lt;br /&gt;
Tegu on kinnisvara maaklerite CRM (ingl. Customer Relationship Manager) süsteemiga. Projekti teostamiseks kasutame järgnevaid tehnoloogiaid: C#, Windows Presentation Foundation, Entity Framework, LINQ. Seega kujutab rakendus endast WPF (Windows Presentation Foundation) raamistikul põhinevat desktop applikatsiooni, mille sisuks on kinnisvara kliendisuhete haldussüsteem. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse eesmärgiks on pakkuda maakleritele ja klientidele keskkonda, mis võimaldab maakleritel lisada süsteemi kinnisvara objekte ning siduda huvilised objektidega. Maaklerid saavad registreerida end firma alt või FIE-na. Kliendid saavad pakkumisi vaadata sisselogituna (nice to have) või anonüümselt (must) ehk huvi tundmisel saavad jätta kommentaari enda nime ja meiliga. Huvilise ehk kliendi profiili saab hiljem täiendada. Täienduste alla kuuluvad kohtumiste logi, spetsiaalsed soovid, mille kaudu saaks klientidele soovitada kliendile muid pakkumisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakendus sisaldab endas graafilist kasutajaliidest (GUI ehk Graphical User Interface) lokaalse kinnisvara andmebaasiga. Andmebaas kujutab endast Entity Framework’il põhinevat ja LINQToEntities päringukeelt kasutavat kinnisvara andmekogumit, kuhu maaklerid saavad lisada kinnisvara pakkumisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakendus hõlmab endas paljudokumendilist töökeskkonda (MDI ehk multiple-document interface), mis võimaldab mugavalt navigeerida erinevate tööakende (sh kasutajakonto, pakkumiste kirjeldus, kontaktid jt) vahel. Rakenduse käivitamisel kuvatakse kasutajale süsteemi sisselogimise dialoogiaken, kus kasutaja sisestab oma kasutajanime ja parooli, mille vastavust kontrollitakse WPF rakenduses asuva kohaliku (ingl. local database) andmebaasi kirjetega. Alternatiivselt sisenetakse ajutise külalisena, millel puuduvad erinevad hüved. Eduka sisselogimise järgselt suunatakse kasutaja edasi uude vaateaknasse, kus maakler saab sisestada ja redigeerida kinnisvara pakkumisi (info, pildid, kaardiinfo, kontaktandmed jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavakasutajale on antud meie rakenduse eesmärgist lähtuvalt vähem õigusi kui maakleritele. Tavakasutaja võib luua endale konto, et süsteemi sisselogida või kasutab süsteemi anonüümselt. Tavakasutajal ei ole õigusi kinnisvara pakkumisi sisestada või neid regigeerida. Tavakasutaja saab süsteemist kasu ennekõike kui mugavast ja ülevaatlikust viisist info hankimiseks erinevate kinnisvara pakkumiste kohta, et langetada talle sobilikke otsuseid soodsate ja kasulike võimaluste osas. Kõikidel kasutajatel on võimalik hallata oma kontakte filtritega, mille tulemusena peaks kahepoolne suhtlus kliendi ja maaklri vahel olema sujuvam kui on võimalik eraldada käimasolevad läbirääkimised, lõpetatud tehingud, oksjonite hinnapakkumised ja muud kihid otsitavast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Problemaatiliseks võib osutuda näiteks teatud keerulisemate või töömahukamate funktsionaalsuste (nagu nt kaardiinfo, oksjonisüsteem jt) täielik realiseerimine tulenevalt võimalikust ajapuudusest. Lisaks sellele ka erinevate rakenduskihtide või andmebaaside omavaheline effektiivne sidumine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Must have==&lt;br /&gt;
* Sisselogimise- ja registreerimise funktsionaalsus&lt;br /&gt;
* Kõikide lisatud pakkumiste kuvamine avalehel.&lt;br /&gt;
* Saadaval on erinevad filtrid, lihtsustades soovitud pakkumiste leidmist,&lt;br /&gt;
* Anonüümselt saab küsimusi küsida ja hinnapakkumisi teha. Vajalikud on nimi ja e-mail, kuhu maakler saab enda vastuse saata (väljaspool süsteemi) ehk maakler peab nägema huvilise reageeringu sisu.&lt;br /&gt;
* Maaklerid saavad sisestada, muuta ja kustutada enda sisestatud kinnisvara kuulutusi, &lt;br /&gt;
* Võimalik on sisestada teksti ehk täita väljad ja lisada pildimaterjali (esialgu üks pilt),&lt;br /&gt;
* Maakleril on võimalik kontakte hallata ehk näeb, milline huviline on mis pakkumisega seotud ehk sellele reageerinud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nice to have==&lt;br /&gt;
* Kasutajate postkasti haldus vastavalt jooksvatele läbirääkimistele, hinnapakkumistele, küsimustele vms.&lt;br /&gt;
* Keskonda saavad registreeruda ka tavakasutajad.&lt;br /&gt;
* Kasutajatel on samuti võimalik kõrgema prioriteediga küsimusi esitada ja hinnapakkumisi teha võrreldes mittekasutajatega,&lt;br /&gt;
* Kasutajad saavad &amp;quot;follow&amp;quot;-ida pakkumisi. Selle tulemusena teavitatakse kasutajat muutuste ja uuenduste osas (Näiteks hinna muutus või maakler vastas kasutaja küsimusele),&lt;br /&gt;
* Registeeritud kasutajad saavad jätta tagasisidet maakleri kohta, kaebusi ehk nn hinnangusüsteem.&lt;br /&gt;
* Maakleritel on võimalik panna ühistuid oksjonitele, kuhu pakkumisi saavad teha ainult registreeritud kasutajad,&lt;br /&gt;
* Maakleritel on võimalik lisada rohkem kui üks pilt iga kuulutuse juurde,&lt;br /&gt;
* Postkasti suunamine,&lt;br /&gt;
* Kaartide implemeteerimine,&lt;br /&gt;
* Uudiskirjad kasutajatele.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ülevaade==&lt;br /&gt;
Eesmärk on luua kinnisvara maakleritele kliendisuhete haldamissüsteem. Maaklerid saavad registreerida end firma alt või FIE-na. See süsteem võimaldab maakleritel lisada kinnisvara pakkumisi (korter, maja) ning siduda huvilised objektidega. Kliendid saavad pakkumisi vaadata anonüümselt, kuid huvi tundmisel saavad jätta kommentaari enda nime ja meiliga. Huvilise ehk kliendi profiili saab hiljem täiendada. Täienduste alla kuuluvad kohtumiste logi, spetsiaalsed soovid, mille kaudu saaks klientidele soovitada kliendile muid pakkumisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatame projekti tegemisel ==&lt;br /&gt;
Kasutatav tehnoloogia: C#, Windows Presentation Foundation, Entity Framework, LINQ&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutatav muster: MVVM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rakenduse kasutusjuhend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev dokument sisaldab kasutusjuhiseid töötamiseks rekendusega MinuKV.&lt;br /&gt;
1. Programmi installeerimine&lt;br /&gt;
Programmi MinuKV installeerimiseks paki lahti MinuKV.rar fail sobilikku kausta C: kettal. Pärast lahtipakkimist leiad kaustast programmi käivitamise faili nimega MinuKV.exe. &lt;br /&gt;
2. Programmi käivitamine&lt;br /&gt;
Programmi käivitamiseks tee topeltklikk failil MinuKV.exe. Avaneb rakenduse MinuKV kasutajaliides.&lt;br /&gt;
3. Programmi kasutamine&lt;br /&gt;
Rakenduse kasutajaliides on väga kasutajasõbralik ja lihtne navigeerida. Programmi kasutajaliides koosneb kolmest vaatest: 1) Sisselogimise/Registreerimine, 2) Kuulutuste otsimine, 3) Uue kuulutuse lisamine. Pärast rakenudse käivitamist kuvatakse kasutajale Sisselogimise/Registreerimise aken, kus saab end süsteemi uueks kasutajaks registreerida, sisestades enda eesnime, perenime, e-maili aadressi, telefoni ja parooli ning seejärel vajutades nupul &amp;quot;Loo kasutaja&amp;quot;. Süsteemis eelnevalt juba registreeritud kasutaja saab end Sisselogimise/Registreerimise akna kuvamisel sisselogida kasutades selleks oma e-maili aadressi ja parooli.&lt;br /&gt;
Kui sisselogimisel sisestatud kasutajaandmed ei olud korrektsed, siis kuvatakse süsteemi poolt ekraanile veateade &amp;quot;Viga! Sisestage valiidne email&amp;quot;. Seega tuelks üle kontrollida, kas sisestati õiged andmed ja proovida uuesti sisse logida. Kui sisselogimine õnnestus, siis suunatakse kasutaja edasi &amp;quot;Kuulutuste otsimise&amp;quot; vaatesse, kus kasutaja saab otsida kinnisvara kuulutusi/pakkumisi. Kuulutuste otsimise aken koosneb järgmistest elementidest: Tehing, Tüüp, Linn, Tubade Arv, Hinnavahemik, Ruutmeetrid rippmenüü, &amp;quot;Otsi&amp;quot; nupp, Otsingutulemuste kuvamise kast. Lisaks asuvad akna ülemises ääres järgmised valikud: &amp;quot;Värskenda andmeid&amp;quot;, &amp;quot;Lisa uus kuulutus&amp;quot;, &amp;quot;Minu kuulutused&amp;quot;, &amp;quot;Koik kuulutused&amp;quot;, &amp;quot;Välju&amp;quot; nupp, kasutajanimi ning &amp;quot;hammasratta&amp;quot; ikooniga nupp, mis kuvab kasutaja andmed (Eesnimi, Perenimi, Email, Parool). &amp;quot;Värskenda andmeid&amp;quot; nupp laeb andmebaasist alla kõik kuulutused. &amp;quot;Lisa uus kuulutus&amp;quot; nupp kuvab kasutajale vaate, kus saab täita vastavad välad ja lisada uue kuulutuse. &amp;quot;Minu kuulutused&amp;quot; nupp kuvab kõik konkreetse sisselogitud kasutaja poolt avaldatud kuulutused. &amp;quot;Koik kuulutused&amp;quot; nupp kuvab kõik kuulutused, mis asuvad andmebaasis sõltumata omanikust. &amp;quot;Välju&amp;quot; nupp logib kasutaja rakendusest välja. &lt;br /&gt;
Tehingu rippmenüü alt kuvatakse kinnisvara tehingu liikide (Ost, Müük, Rent) loetelu. Tüüp rippmenüüst saab valida kinnisvara tüübi (Korter, Maja, Suvila jne). Linn rippmenüü kuvab linnade loetelu. Tubade arvu rippmenüü kuvab tubade arvu loetelu. Hinnavahemiku lahtirdid võimaldavad kasutajal sisestada soovitud hinnavahemikku. Suuruse vahemik võimaldab kasutajal määrata kinnisvara soovitud ruutmeetrite väärtust. &amp;quot;Otsi&amp;quot; nupp filtreerib eelnevalt määratud tingimuste põhjal välja sobivad kuulutused ning kuvab need loeteluna üksteise all vastavas kastis. Loetelu kasti all kuvatakse vastavalt leitud kuulutuste arvule ka teade (nt. &amp;quot;Leitud kuulutused: 2) &amp;quot;Vaata&amp;quot; nupp kuvab uue vaate, kus on näidatud kuulutuste detailid ning kus saab kuulutust ka kustutada või muuta.&lt;br /&gt;
Rakenduse tesit olulist funktsionaalsust täidab &amp;quot;Lisa uus kuulutus&amp;quot; vaade. Antud vaatesse minnes kuvatakse vastavad rippmenüüd ja tekstiväljd, kus kasutaja saab sisestada andmed ja avaldada uue kuulutuse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Logi=&lt;br /&gt;
==31.08==&lt;br /&gt;
* Tiimi kokku panek&lt;br /&gt;
* FB kommuuni tekitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==03.09==&lt;br /&gt;
* Ideede genereerimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==17.09==&lt;br /&gt;
* Õppejõu tagasiside abil CRM kasuks otsustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==04.10==&lt;br /&gt;
* Kaitsmisaja/tähtaja kokkuleppimine 14.12 kell 17.30&lt;br /&gt;
* Rühma ja tiimi nime mõtlemine&lt;br /&gt;
* Süsteemi funktsionaalsuste ja esimeste mockup&#039;ide tegemine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==21.10==&lt;br /&gt;
* Visual Studio Online konto tegemine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==25.10==&lt;br /&gt;
* WIKI lehekülje tegemine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==01.11==&lt;br /&gt;
* Analüüsi esitamine&lt;br /&gt;
==05.11==&lt;br /&gt;
*Esimene andmebaasi mudeli iteratsioon&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVab.PNG|400px|Andmebaasi mudel]]&lt;br /&gt;
==07.11==&lt;br /&gt;
*Piltide loomine sellest kuidas projekt võiks välja paista&lt;br /&gt;
*Retsensioon meeskonna mc2 analüüsist&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVliides3.jpg|400px]]&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVliides.jpg|400px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVliides1.jpg|400px]]&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVliides2.jpg|400px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==14.11==&lt;br /&gt;
*Konsultatsioon õppejõuga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==26.11==&lt;br /&gt;
*WPF vaadete valmimine&lt;br /&gt;
==30.11==&lt;br /&gt;
*Visual Studio Online-ga tutvumine lähemalt, senise töö üleslaadimine ja MVVMiga tegelemine.&lt;br /&gt;
==13.12 prototüüp==&lt;br /&gt;
*Senine töö [http://enos.itcollege.ee/~sohlo/MinuKV.7z siin.]&lt;br /&gt;
==15.01 prototüüp==&lt;br /&gt;
*Sisselogimise, väljalogimise ja registreerumise funktsionaalsuste lisamine rakendusse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MinuKV&amp;diff=100621</id>
		<title>Meeskond: MinuKV</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MinuKV&amp;diff=100621"/>
		<updated>2016-01-15T12:06:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== C# projekt MinuKV ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna nimi: MinuKV&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Projekt=&lt;br /&gt;
Kinnisvara maaklerite CRM.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Meeskonna koosseis==&lt;br /&gt;
*Martin Luik&lt;br /&gt;
*Ahto Elken&lt;br /&gt;
*Silver Ohlo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projektijuht: TBA&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Projektist=&lt;br /&gt;
==Analüüs==&lt;br /&gt;
Käesolev kirjutis kujutab endast aine &amp;quot;Programmeerimine C# keeles” raames teostatava ühisprojekti analüüsi. Oma meeskonna nime valimisel lähtusime projekti aluseks oleva rakenduse sisust ehk siis meie meeskonna nimeks sai ühisel otsusel MinuKV (loe: Minu Kinnisvara). Meeskonna koosseisu kuulub 3 liiget: Martin Luik, Ahto Elken, Silver Ohlo.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alljärgnevalt anname lühida ülevaate projektist ja selle eesmärkidest.&lt;br /&gt;
Tegu on kinnisvara maaklerite CRM (ingl. Customer Relationship Manager) süsteemiga. Projekti teostamiseks kasutame järgnevaid tehnoloogiaid: C#, Windows Presentation Foundation, Entity Framework, LINQ. Seega kujutab rakendus endast WPF (Windows Presentation Foundation) raamistikul põhinevat desktop applikatsiooni, mille sisuks on kinnisvara kliendisuhete haldussüsteem. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse eesmärgiks on pakkuda maakleritele ja klientidele keskkonda, mis võimaldab maakleritel lisada süsteemi kinnisvara objekte ning siduda huvilised objektidega. Maaklerid saavad registreerida end firma alt või FIE-na. Kliendid saavad pakkumisi vaadata sisselogituna (nice to have) või anonüümselt (must) ehk huvi tundmisel saavad jätta kommentaari enda nime ja meiliga. Huvilise ehk kliendi profiili saab hiljem täiendada. Täienduste alla kuuluvad kohtumiste logi, spetsiaalsed soovid, mille kaudu saaks klientidele soovitada kliendile muid pakkumisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakendus sisaldab endas graafilist kasutajaliidest (GUI ehk Graphical User Interface) lokaalse kinnisvara andmebaasiga. Andmebaas kujutab endast Entity Framework’il põhinevat ja LINQToEntities päringukeelt kasutavat kinnisvara andmekogumit, kuhu maaklerid saavad lisada kinnisvara pakkumisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakendus hõlmab endas paljudokumendilist töökeskkonda (MDI ehk multiple-document interface), mis võimaldab mugavalt navigeerida erinevate tööakende (sh kasutajakonto, pakkumiste kirjeldus, kontaktid jt) vahel. Rakenduse käivitamisel kuvatakse kasutajale süsteemi sisselogimise dialoogiaken, kus kasutaja sisestab oma kasutajanime ja parooli, mille vastavust kontrollitakse WPF rakenduses asuva kohaliku (ingl. local database) andmebaasi kirjetega. Alternatiivselt sisenetakse ajutise külalisena, millel puuduvad erinevad hüved. Eduka sisselogimise järgselt suunatakse kasutaja edasi uude vaateaknasse, kus maakler saab sisestada ja redigeerida kinnisvara pakkumisi (info, pildid, kaardiinfo, kontaktandmed jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavakasutajale on antud meie rakenduse eesmärgist lähtuvalt vähem õigusi kui maakleritele. Tavakasutaja võib luua endale konto, et süsteemi sisselogida või kasutab süsteemi anonüümselt. Tavakasutajal ei ole õigusi kinnisvara pakkumisi sisestada või neid regigeerida. Tavakasutaja saab süsteemist kasu ennekõike kui mugavast ja ülevaatlikust viisist info hankimiseks erinevate kinnisvara pakkumiste kohta, et langetada talle sobilikke otsuseid soodsate ja kasulike võimaluste osas. Kõikidel kasutajatel on võimalik hallata oma kontakte filtritega, mille tulemusena peaks kahepoolne suhtlus kliendi ja maaklri vahel olema sujuvam kui on võimalik eraldada käimasolevad läbirääkimised, lõpetatud tehingud, oksjonite hinnapakkumised ja muud kihid otsitavast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Problemaatiliseks võib osutuda näiteks teatud keerulisemate või töömahukamate funktsionaalsuste (nagu nt kaardiinfo, oksjonisüsteem jt) täielik realiseerimine tulenevalt võimalikust ajapuudusest. Lisaks sellele ka erinevate rakenduskihtide või andmebaaside omavaheline effektiivne sidumine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Must have==&lt;br /&gt;
* Sisselogimise- ja registreerimise funktsionaalsus&lt;br /&gt;
* Kõikide lisatud pakkumiste kuvamine avalehel.&lt;br /&gt;
* Saadaval on erinevad filtrid, lihtsustades soovitud pakkumiste leidmist,&lt;br /&gt;
* Anonüümselt saab küsimusi küsida ja hinnapakkumisi teha. Vajalikud on nimi ja e-mail, kuhu maakler saab enda vastuse saata (väljaspool süsteemi) ehk maakler peab nägema huvilise reageeringu sisu.&lt;br /&gt;
* Maaklerid saavad sisestada, muuta ja kustutada enda sisestatud kinnisvara kuulutusi, &lt;br /&gt;
* Võimalik on sisestada teksti ehk täita väljad ja lisada pildimaterjali (esialgu üks pilt),&lt;br /&gt;
* Maakleril on võimalik kontakte hallata ehk näeb, milline huviline on mis pakkumisega seotud ehk sellele reageerinud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nice to have==&lt;br /&gt;
* Kasutajate postkasti haldus vastavalt jooksvatele läbirääkimistele, hinnapakkumistele, küsimustele vms.&lt;br /&gt;
* Keskonda saavad registreeruda ka tavakasutajad.&lt;br /&gt;
* Kasutajatel on samuti võimalik kõrgema prioriteediga küsimusi esitada ja hinnapakkumisi teha võrreldes mittekasutajatega,&lt;br /&gt;
* Kasutajad saavad &amp;quot;follow&amp;quot;-ida pakkumisi. Selle tulemusena teavitatakse kasutajat muutuste ja uuenduste osas (Näiteks hinna muutus või maakler vastas kasutaja küsimusele),&lt;br /&gt;
* Registeeritud kasutajad saavad jätta tagasisidet maakleri kohta, kaebusi ehk nn hinnangusüsteem.&lt;br /&gt;
* Maakleritel on võimalik panna ühistuid oksjonitele, kuhu pakkumisi saavad teha ainult registreeritud kasutajad,&lt;br /&gt;
* Maakleritel on võimalik lisada rohkem kui üks pilt iga kuulutuse juurde,&lt;br /&gt;
* Postkasti suunamine,&lt;br /&gt;
* Kaartide implemeteerimine,&lt;br /&gt;
* Uudiskirjad kasutajatele.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ülevaade==&lt;br /&gt;
Eesmärk on luua kinnisvara maakleritele kliendisuhete haldamissüsteem. Maaklerid saavad registreerida end firma alt või FIE-na. See süsteem võimaldab maakleritel lisada kinnisvara pakkumisi (korter, maja) ning siduda huvilised objektidega. Kliendid saavad pakkumisi vaadata anonüümselt, kuid huvi tundmisel saavad jätta kommentaari enda nime ja meiliga. Huvilise ehk kliendi profiili saab hiljem täiendada. Täienduste alla kuuluvad kohtumiste logi, spetsiaalsed soovid, mille kaudu saaks klientidele soovitada kliendile muid pakkumisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatame projekti tegemisel ==&lt;br /&gt;
Kasutatav tehnoloogia: C#, Windows Presentation Foundation, Entity Framework, LINQ&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutatav muster: MVVM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Logi=&lt;br /&gt;
==31.08==&lt;br /&gt;
* Tiimi kokku panek&lt;br /&gt;
* FB kommuuni tekitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==03.09==&lt;br /&gt;
* Ideede genereerimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==17.09==&lt;br /&gt;
* Õppejõu tagasiside abil CRM kasuks otsustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==04.10==&lt;br /&gt;
* Kaitsmisaja/tähtaja kokkuleppimine 14.12 kell 17.30&lt;br /&gt;
* Rühma ja tiimi nime mõtlemine&lt;br /&gt;
* Süsteemi funktsionaalsuste ja esimeste mockup&#039;ide tegemine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==21.10==&lt;br /&gt;
* Visual Studio Online konto tegemine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==25.10==&lt;br /&gt;
* WIKI lehekülje tegemine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==01.11==&lt;br /&gt;
* Analüüsi esitamine&lt;br /&gt;
==05.11==&lt;br /&gt;
*Esimene andmebaasi mudeli iteratsioon&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVab.PNG|400px|Andmebaasi mudel]]&lt;br /&gt;
==07.11==&lt;br /&gt;
*Piltide loomine sellest kuidas projekt võiks välja paista&lt;br /&gt;
*Retsensioon meeskonna mc2 analüüsist&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVliides3.jpg|400px]]&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVliides.jpg|400px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVliides1.jpg|400px]]&lt;br /&gt;
[[File:MinuKVliides2.jpg|400px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==14.11==&lt;br /&gt;
*Konsultatsioon õppejõuga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==26.11==&lt;br /&gt;
*WPF vaadete valmimine&lt;br /&gt;
==30.11==&lt;br /&gt;
*Visual Studio Online-ga tutvumine lähemalt, senise töö üleslaadimine ja MVVMiga tegelemine.&lt;br /&gt;
==13.12 prototüüp==&lt;br /&gt;
*Senine töö [http://enos.itcollege.ee/~sohlo/MinuKV.7z siin.]&lt;br /&gt;
==15.01 prototüüp==&lt;br /&gt;
*Sisselogimise, väljalogimise ja registreerumise funktsionaalsuste lisamine rakendusse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78759</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78759"/>
		<updated>2014-10-21T06:43:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loengus räägiti taaskord põgusalt õpingukorraldusest ja jagati nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas Margus Ernits meile IT Kolledži huviklubisid, täpsemalt siis Robootikaklubi. Sain loengust teada, et ühe lihtsa roboti ehitamine nõuab tegelikult väga laialdasi teadmisi ja oskusi mitmetest valdkondadest, sh. tehnikast, programmeerimisest ja tootedisainist. Samuti sain teada, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Viimane keskendub peaasjalikult tarkvara lahtimuukimisele, seevastu häkkimine hõlmab aga kõiki tegevusi riistvaraga, sh. kõikvõimalike seadmete lahtilammutamist, selle toimemehhanismidest arusaamist ning seejärel taas kokkupanemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuste tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis, jättes registreerumise ja soorituse vahele vähemalt 2 tööpäeva &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Aine korduv deklareerimine on tasuline &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD II Taotlus P1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. &lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele P6.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78747</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78747"/>
		<updated>2014-10-21T06:35:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loengus räägiti taaskord põgusalt õpingukorraldusest ja jagati nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas Margus Ernits meile IT Kolledži huviklubisid, täpsemalt siis Robootikaklubi. Sain loengust teada, et ühe lihtsa roboti ehitamine nõuab tegelikult väga laialdasi teadmisi ja oskusi mitmetest valdkondadest, sh. tehnikast, programmeerimisest ja tootedisainist. Samuti sain teada, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Viimane keskendub peaasjalikult tarkvara lahtimuukimisele, seevastu häkkimine hõlmab aga kõiki tegevusi riistvaraga, sh. kõikvõimalike seadmete lahtilammutamist, selle toimemehhanismidest arusaamist ning seejärel taas kokkupanemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuste tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis, jättes registreerumise ja soorituse vahele vähemalt 2 tööpäeva &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Aine korduv deklareerimine on tasuline &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD II Taotlus P1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. &lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele P6.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78745</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78745"/>
		<updated>2014-10-21T06:34:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loengus räägiti taaskord põgusalt õpingukorraldusest ja jagati nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas Margus Ernits meile IT Kolledži huviklubisid, täpsemalt siis Robootikaklubi. Sain loengust teada, et ühe lihtsa roboti ehitamine nõuab tegelikult väga laialdasi teadmisi ja oskusi mitmetest valdkondadest, sh. tehnikast, programmeerimisest ja tootedisainist. Samuti sain teada, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Viimane keskendub peaasjalikult tarkvara lahti muukimisele, seevastu häkkimine hõlmab aga kõiki tegevusi riistvaraga, sh. kõikvõimalike seadmete lahtilammutamist, selle toimemehhanismidest arusaamist ning seejärel taas kokkupanemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuste tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis, jättes registreerumise ja soorituse vahele vähemalt 2 tööpäeva &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Aine korduv deklareerimine on tasuline &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD II Taotlus P1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. &lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele P6.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78743</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78743"/>
		<updated>2014-10-21T06:34:26Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loengus räägiti taaskord põgusalt õpingukorraldusest ja jagati nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas Margus Ernits meile IT Kolledži huviklubisid, lähemalt siis Robootikaklubi tegevusi. Sain loengust teada, et ühe lihtsa roboti ehitamine nõuab tegelikult väga laialdasi teadmisi ja oskusi mitmetest valdkondadest, sh. tehnikast, programmeerimisest ja tootedisainist. Samuti sain teada, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Viimane keskendub peaasjalikult tarkvara lahti muukimisele, seevastu häkkimine hõlmab aga kõiki tegevusi riistvaraga, sh. kõikvõimalike seadmete lahtilammutamist, selle toimemehhanismidest arusaamist ning seejärel taas kokkupanemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuste tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis, jättes registreerumise ja soorituse vahele vähemalt 2 tööpäeva &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Aine korduv deklareerimine on tasuline &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD II Taotlus P1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. &lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele P6.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78741</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78741"/>
		<updated>2014-10-21T06:32:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loengus räägiti taaskord põgusalt õpingukorraldusest ja jagati nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas Margus Ernits meile IT Kolledži huviklubisid, lähemalt siis Robootikaklubi tegevusi. Sain loengust teada, et ühe lihtsa roboti ehitamine nõuab tegelikult väga laialdasi teadmisi ja oskusi mitmetest valdkondadest, sh. tehnikast, programmeerimisest ja tootedisainist. Samuti sain teada, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Viimane keskendub peaasjalikult tarkvara lahti muukimisele, seevastu häkkimine hõlmab aga kõiki tegevusi riistvaraga, sh. kõikvõimalike seadmete lahtilammutamist, selle toimemehhanismidest arusaamist ning seejärel taas kokkupanemist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuste tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis, jättes registreerumise ja soorituse vahele vähemalt 2 tööpäeva &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Aine korduv deklareerimine on tasuline &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD II Taotlus P1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. &lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele P6.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78738</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78738"/>
		<updated>2014-10-21T06:20:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loengus räägiti taaskord põgusalt õpingukorraldusest ja jagati nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; räägiti...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuste tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis, jättes registreerumise ja soorituse vahele vähemalt 2 tööpäeva &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Aine korduv deklareerimine on tasuline &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD II Taotlus P1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. &lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele P6.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78735</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78735"/>
		<updated>2014-10-21T06:11:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; räägiti...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuste tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis, jättes registreerumise ja soorituse vahele vähemalt 2 tööpäeva &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Aine korduv deklareerimine on tasuline &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD II Taotlus P1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. &lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele P6.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78733</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78733"/>
		<updated>2014-10-21T06:05:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; räägiti...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuste tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis, jättes registreerumise ja soorituse vahele vähemalt 2 tööpäeva &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Aine korduv deklareerimine on tasuline &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD II Taotlus P1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78732</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78732"/>
		<updated>2014-10-21T06:04:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; räägiti...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuste tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis, jättes registreerumise ja soorituse vahele vähemalt 2 tööpäeva &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Aine korduv deklareerimine on tasuline &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs &amp;lt;ref [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD II Taotlus P1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78727</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78727"/>
		<updated>2014-10-21T06:01:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; räägiti...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuste tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis, jättes registreerumise ja soorituse vahele vähemalt 2 tööpäeva &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Aine korduv deklareerimine on tasuline &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78726</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78726"/>
		<updated>2014-10-21T05:59:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; räägiti...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuste tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis, jättes registreerumise ja soorituse vahele vähemalt 2 tööpäeva &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Aine korduv deklareerimine on tasuline &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.1.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78724</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78724"/>
		<updated>2014-10-21T05:56:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; räägiti...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuste tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis, jättes registreerumise ja soorituse vahele vähemalt 2 tööpäeva &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78723</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78723"/>
		<updated>2014-10-21T05:55:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; räägiti...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuste tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78720</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78720"/>
		<updated>2014-10-21T05:52:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; räägiti...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78719</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78719"/>
		<updated>2014-10-21T05:51:14Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; räägiti...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika) &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78715</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78715"/>
		<updated>2014-10-21T05:45:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; räägiti...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika) &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78710</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78710"/>
		<updated>2014-10-21T05:41:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; räägiti...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika) &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri P5.4.4.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS&lt;br /&gt;
5.2.8.1. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78640</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78640"/>
		<updated>2014-10-20T20:21:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; räägiti...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4. ARVESTUSED&lt;br /&gt;
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS&lt;br /&gt;
5.2.8.1. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78639</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78639"/>
		<updated>2014-10-20T20:20:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; räägiti...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4. ARVESTUSED&lt;br /&gt;
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS&lt;br /&gt;
5.2.8.1. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Ehk nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78637</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78637"/>
		<updated>2014-10-20T20:16:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; räägiti...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk seitsmendas tunnis &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases ehk kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4. ARVESTUSED&lt;br /&gt;
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS&lt;br /&gt;
5.2.8.1. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Ehk nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78496</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78496"/>
		<updated>2014-10-20T12:03:14Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4. ARVESTUSED&lt;br /&gt;
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS&lt;br /&gt;
5.2.8.1. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Ehk nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78434</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78434"/>
		<updated>2014-10-20T07:50:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4. ARVESTUSED&lt;br /&gt;
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS&lt;br /&gt;
5.2.8.1. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Ehk nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78433</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78433"/>
		<updated>2014-10-20T07:49:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4. ARVESTUSED&lt;br /&gt;
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS&lt;br /&gt;
5.2.8.1. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Ehk nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑&amp;lt;ref name=#cite_ref-1/&amp;gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78430</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78430"/>
		<updated>2014-10-20T07:46:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref name=Foot00/&amp;gt; räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref name=#cite_note-1/&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4. ARVESTUSED&lt;br /&gt;
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS&lt;br /&gt;
5.2.8.1. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Ehk nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#&amp;lt;li id=&amp;quot;$1&amp;quot;&amp;gt;[[#$2|↑]] [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑&amp;lt;ref name=#cite_ref-1/&amp;gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78427</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78427"/>
		<updated>2014-10-20T07:45:22Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref name=Foot00/&amp;gt; räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref name=#cite_note-1/&amp;gt; käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4. ARVESTUSED&lt;br /&gt;
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS&lt;br /&gt;
5.2.8.1. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Ehk nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#&amp;lt;li id=&amp;quot;$1&amp;quot;&amp;gt;[[#$2|↑]] [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78422</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78422"/>
		<updated>2014-10-20T07:41:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref name=Foot00/&amp;gt; räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4. ARVESTUSED&lt;br /&gt;
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS&lt;br /&gt;
5.2.8.1. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Ehk nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#&amp;lt;li id=&amp;quot;$1&amp;quot;&amp;gt;[[#$2|↑]] [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78407</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78407"/>
		<updated>2014-10-20T07:26:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref name=Foot00/&amp;gt; räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4. ARVESTUSED&lt;br /&gt;
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS&lt;br /&gt;
5.2.8.1. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tegevused?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD&lt;br /&gt;
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;br /&gt;
2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.&lt;br /&gt;
3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;br /&gt;
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrgharidusreform (KKK)&lt;br /&gt;
Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#&amp;lt;li id=&amp;quot;$1&amp;quot;&amp;gt;[[#$2|↑]] [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78393</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78393"/>
		<updated>2014-10-20T06:58:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref name=Foot00/&amp;gt; räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4. ARVESTUSED&lt;br /&gt;
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS&lt;br /&gt;
5.2.8.1. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#&amp;lt;li id=&amp;quot;$1&amp;quot;&amp;gt;[[#$2|↑]] [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78392</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78392"/>
		<updated>2014-10-20T06:57:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref name=Foot00/&amp;gt; räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4. ARVESTUSED&lt;br /&gt;
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS&lt;br /&gt;
5.2.8.1. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;br /&gt;
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 3===&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#&amp;lt;li id=&amp;quot;$1&amp;quot;&amp;gt;[[#$2|↑]] [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78390</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78390"/>
		<updated>2014-10-20T06:53:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref name=Foot00/&amp;gt; räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4. ARVESTUSED&lt;br /&gt;
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS&lt;br /&gt;
5.2.8.1. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 3===&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#&amp;lt;li id=&amp;quot;$1&amp;quot;&amp;gt;[[#$2|↑]] [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78383</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78383"/>
		<updated>2014-10-20T06:36:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref name=Foot00/&amp;gt; räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 3===&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Vastus====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#&amp;lt;li id=&amp;quot;$1&amp;quot;&amp;gt;[[#$2|↑]] [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78211</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78211"/>
		<updated>2014-10-19T11:06:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus &amp;lt;ref name=Foot00/&amp;gt; räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus B&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus 3&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#&amp;lt;li id=&amp;quot;$1&amp;quot;&amp;gt;[[#$2|↑]] [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78204</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78204"/>
		<updated>2014-10-19T10:27:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus B&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus 3&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Notes&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78202</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78202"/>
		<updated>2014-10-19T10:24:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
User:Aelken&lt;br /&gt;
Contents [hide]&lt;br /&gt;
1 Erialatutvustuse aine arvestustöö&lt;br /&gt;
1.1 Essee&lt;br /&gt;
1.2 Notes&lt;br /&gt;
1.3 Õpingukorralduse küsimused&lt;br /&gt;
1.3.1 Küsimus B&lt;br /&gt;
1.3.2 Küsimus 3&lt;br /&gt;
2 Viited&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus B&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus 3&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Notes&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78196</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78196"/>
		<updated>2014-10-19T10:17:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
User:Aelken&lt;br /&gt;
Contents [hide]&lt;br /&gt;
1 Erialatutvustuse aine arvestustöö&lt;br /&gt;
1.1 Essee&lt;br /&gt;
1.2 Notes&lt;br /&gt;
1.3 Õpingukorralduse küsimused&lt;br /&gt;
1.3.1 Küsimus B&lt;br /&gt;
1.3.2 Küsimus 3&lt;br /&gt;
2 Viited&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus B&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus 3&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Notes&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;br /&gt;
#↑ Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus&lt;br /&gt;
#↑ Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus&lt;br /&gt;
#↑ Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus&lt;br /&gt;
#↑ Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus&lt;br /&gt;
#↑ Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus&lt;br /&gt;
#↑ Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78193</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78193"/>
		<updated>2014-10-19T10:08:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
User:Aelken&lt;br /&gt;
Contents [hide]&lt;br /&gt;
1 Erialatutvustuse aine arvestustöö&lt;br /&gt;
1.1 Essee&lt;br /&gt;
1.2 Notes&lt;br /&gt;
1.3 Õpingukorralduse küsimused&lt;br /&gt;
1.3.1 Küsimus B&lt;br /&gt;
1.3.2 Küsimus 3&lt;br /&gt;
2 Viited&lt;br /&gt;
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Essee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Notes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse küsimused&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus B&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus 3&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Notes&lt;br /&gt;
Viited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78192</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78192"/>
		<updated>2014-10-19T10:08:19Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
User:Aelken&lt;br /&gt;
Contents [hide]&lt;br /&gt;
1 Erialatutvustuse aine arvestustöö&lt;br /&gt;
1.1 Essee&lt;br /&gt;
1.2 Notes&lt;br /&gt;
1.3 Õpingukorralduse küsimused&lt;br /&gt;
1.3.1 Küsimus B&lt;br /&gt;
1.3.2 Küsimus 3&lt;br /&gt;
2 Viited&lt;br /&gt;
===Erialatutvustuse aine arvestustöö===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Essee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Notes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse küsimused&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus B&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus 3&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Notes&lt;br /&gt;
Viited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78182</id>
		<title>User:Aelken</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aelken&amp;diff=78182"/>
		<updated>2014-10-19T09:46:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
User:Aelken&lt;br /&gt;
Contents [hide]&lt;br /&gt;
1 Erialatutvustuse aine arvestustöö&lt;br /&gt;
1.1 Essee&lt;br /&gt;
1.2 Notes&lt;br /&gt;
1.3 Õpingukorralduse küsimused&lt;br /&gt;
1.3.1 Küsimus B&lt;br /&gt;
1.3.2 Küsimus 3&lt;br /&gt;
2 Viited&lt;br /&gt;
Erialatutvustuse aine arvestustöö&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Ahto Elken&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Essee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust [1] sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt; märgistega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Notes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õpingukorralduse küsimused&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus B&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus 3&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Notes&lt;br /&gt;
Viited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus&lt;br /&gt;
↑ Loengu &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Erialatutvustus2014(P%C3%A4eva%C3%B5pe)&amp;diff=78155</id>
		<title>Category:Erialatutvustus2014(Päevaõpe)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Erialatutvustus2014(P%C3%A4eva%C3%B5pe)&amp;diff=78155"/>
		<updated>2014-10-19T09:10:20Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha.&lt;br /&gt;
Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu.&lt;br /&gt;
Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt.&lt;br /&gt;
Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Erialatutvustus2014(P%C3%A4eva%C3%B5pe)&amp;diff=78153</id>
		<title>Category:Erialatutvustus2014(Päevaõpe)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Erialatutvustus2014(P%C3%A4eva%C3%B5pe)&amp;diff=78153"/>
		<updated>2014-10-19T09:08:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha.&lt;br /&gt;
Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu.&lt;br /&gt;
Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt.&lt;br /&gt;
Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Erialatutvustus2014(P%C3%A4eva%C3%B5pe)&amp;diff=77267</id>
		<title>Category:Erialatutvustus2014(Päevaõpe)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Erialatutvustus2014(P%C3%A4eva%C3%B5pe)&amp;diff=77267"/>
		<updated>2014-10-11T12:56:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse kõigepealt lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe teise aine õppejõu poolt tõdetud faktile, et IT maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena IT Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks teine õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, sisenes saali ning seejärel alustas oma improviseeritud loengut. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. &lt;br /&gt;
Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. &lt;br /&gt;
Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais IT-spetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks IT-valdkonda jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerijaameti vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev, kui mitte veelgi põnevam kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda napisõnaliselt, ning koodilugemist metafoore täis luuletuse lugemisega. &lt;br /&gt;
Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. &lt;br /&gt;
Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele/sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma tööelus muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - äri ja arenduse - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertset loomust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust arendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
...&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Erialatutvustus2014(P%C3%A4eva%C3%B5pe)&amp;diff=77266</id>
		<title>Category:Erialatutvustus2014(Päevaõpe)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Erialatutvustus2014(P%C3%A4eva%C3%B5pe)&amp;diff=77266"/>
		<updated>2014-10-11T12:56:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse kõigepealt lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe teise aine õppejõu poolt tõdetud faktile, et IT maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena IT Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks teine õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, sisenes saali ning seejärel alustas oma improviseeritud loengut. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. &lt;br /&gt;
Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. &lt;br /&gt;
Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais IT-spetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks IT-valdkonda jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerijaameti vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev, kui mitte veelgi põnevam kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda napisõnaliselt, ning koodilugemist metafoore täis luuletuse lugemisega. &lt;br /&gt;
Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. &lt;br /&gt;
Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele/sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma tööelus muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - äri ja arenduse - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertset loomust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust arendada.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Erialatutvustus2014(P%C3%A4eva%C3%B5pe)&amp;diff=77265</id>
		<title>Category:Erialatutvustus2014(Päevaõpe)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Erialatutvustus2014(P%C3%A4eva%C3%B5pe)&amp;diff=77265"/>
		<updated>2014-10-11T12:55:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Aelken: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse kõigepealt lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe teise aine õppejõu poolt tõdetud faktile, et IT maailm on väga kirju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena IT Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks teine õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, sisenes saali ning seejärel alustas oma improviseeritud loengut. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. &lt;br /&gt;
Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. &lt;br /&gt;
Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais IT-spetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks IT-valdkonda jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerijaameti vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev, kui mitte veelgi põnevam kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda napisõnaliselt, ning koodilugemist metafoore täis luuletuse lugemisega. &lt;br /&gt;
Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. &lt;br /&gt;
Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele/sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuelks oma tööelus muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - äri ja arenduse - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertset loomust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu arvates aga IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet enda suhtlemisoskusi arendada.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Aelken</name></author>
	</entry>
</feed>