ICO wiki - User contributions [en]

Piraatlus ja striiminguteenused

2020-12-14T10:30:19Z

Aituul:

==Piraatlus, artistid ja produtsendid==

===Piraatlus, muusika, artistid===
[[File:pirate_key.png|200px|border|right|Pirate key]]
Võib väita, et mingil määral on piraatlus vähenenud, kuid mitte igas valdkonnas. Vaadeldes piraatlust seoses muusikamaailmaga, on piraatlus veidi vähenenud. Mõnda aega tagasi, kui muusika kuulamiseks ei olnud veel spetsiaalseid voogedastusi ehk striiminguteenuseid, kasutati piraatlust rohkem.

2000. aastate alguses olid muusika kuulamiseks populaarsed cd-plaadid. Tõelised fännid ja ausamad inimesed ostsid originaalplaate, kuid ajapikku hakati neid ümber kirjutama/kopeerima. Mida kallim oli plaat, siis ilmselgelt seda suurem oli kiusatus ilma rahata tuttavalt laenata originaalplaat ning kodus see ümber kirjutada. Selline tegevus on küll ebaseduslik, kuid kasulik tarbijale vastupidiselt tootjale (siin kohal artistile). Artist teenib kasumit iga müüdud plaadi pealt, kui aga 1 inimene ostab plaadi ja teised 9 kopeerivad selle ümber, toob see ilmselgelt artistile kokkuvõttes rohkem kahju kui kasu. Sellist piraatlust on aidanud vähendada turule tulnud voogedastused. Nendest tuntumad on nt Spotify, Youtube, Soundcloud jpt.

Minnes konkreetsemalt üle Eesti muusika peale, on piraatluse põhjuseks ka see, et kogu Eesti muusika ei ole legaalsetel platvormidel kättesaadav. Selle probleemi lahendamisele saavad kaasa aidata artistid ja produtsendid põhiliselt ise. Kuidas? Tehes oma muusika digitaalselt võrgus kättesaadavaks kõigi inimeste jaoks. Tänapäeval on cd-plaatide populaarsus oluliselt vähenenud ja enamus inimesi kasutab muusika kuulamiseks oma telefone/arvuteid. Kaheks kõige populaarsemaks striiminguteenuseks on osutunud Youtube ja Spotify. Neid on väga mugav ja lihtne kasutada ja ilmselt leiab sealt üles enamus enda maitsele vastavad laulud/videod.

Uuringute põhiselt on veel üks oluline punkt, millele tuleks tähelepanu pöörata. Paljud inimesed ei tee vahet mis on legaalne ja mis mitte. Nimelt uuringute põhiselt peab koguni 52% vastanutest legaalseks muusika, filmide ja videote allalaadimist failivahetuskeskkondadest. See tähendab, et ligikaudu pooled inimesed ei pruugi teadagi mida tegelikult tähendab piraatlus, mis on üsna murettekitav probleem. Siinkohal oleks abiks see, kui muusikatööstused teeksid koostööd ning hariksid sel teemal inimesi rohkem. Ka see tooks arvatavasti kaasa piraatluse vähenemise.

===Piraatlus, filmitööstus, produtsendid===
[[File:thepiratebay_webpage.png|border|330px|right|The Pirate Bay]]
Vaadeldes järgmiseks filmitööstusi ja produtsente on piraatlus avaldanud ka neile negatiivset mõju. Kuigi tänapäeval on väga populaarseks osutunud Netflix, kus on suur valik filme ja sarju, ei raatsi kõik selle teenuse eest maksta ning on otsustanud piraatluse kasuks. Üsna lihtne on legaalselt võimalus internetist filme tasuta alla laadida või kasutada nende vaatamiseks mõnda veebilehekülge. See aga toob jällegi kahju ja probleeme filmitööstustele ja produtsentidele.

Selle probleemi lahendamiseks on tehtud mitmeid edusamme. Üheks silmapaistvamaks näiteks võib tuua NJORD Advokaadibüroo ettevõtmise Taanis. Nimelt hakkas 2012.aastal eelnimetatud büroo kaitsma õiguste valdajate õigusi saates otseteateid Taani eraisikutele, kelle internetivõrku oli kasutatud illegaalsete failide jagamiseks. Selle tegevuse eesmärgiks oli teleettevõtete, filmide, muusikute, produtsentide, režissööride, näitlejate ning teiste filmitööstuses osalejate õiguste jõustamine ja illegaalsete failide jagamise kohta teadlikkuse tõstmine. See on küllaltki suurelt langetanud piraatluse kasutamist. Sedalaadi meetodit on kasutama hakanud ka nt. Soome, Rootsi, Norra ja Island.

Filitööstustel, produtsentidel ning ka teistel, kes omavad autoriõigustega kaitstud materjale, on võimalus oma õiguseid jõustada. Nt. on olemas mitmesuguseid programme, mis skanneerivad internetivarusi illegaalse allalaadimise tuvastamiseks. Piraatlusvastane seadusandlus laieneb pidevalt ning seetõttu on ka piraatlusvastase edukuse määr kasvuteel.

Vaadeldes veel tarbijat ehk eraisikut, kes kasutab piraatlust, on rangelt soovitatav väga hoolikalt enne failide allalaadimist ja imelike veebilehekülgede külastamist kontollida, millega on täpselt tegu. Samuti tuleks kontrollida oma internetivõrgu turvalisust ning jälgida, kellel on sellele ligipääs. Kõige õigem oleks aga üldse piraatlusest loobuda ning austada teiste inimeste tööd ja kasutada seaduslikke meetmeid/vahendeid.

===Kokkuvõte===

Kokkuvõttes on piraatluse kasutamine iga inimese enda asi, kuid peab arvestama ka sellega, et ükspäev võib seaduse rikkumine kaasa tuua paksu pahandust. Parim valik oleks siiski järgida seadust. Nii austame ka muusikute ja produtsentide tööd ning näitame oma tänulikkust nende loodud teoste eest.

===Kasutatud allikad:===
*http://vanaweb.hkhk.edu.ee/autorioigus/piraatlus.html
*https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/muusika-uuring-eestlased-ei-utle-piraatlusest-ara/
*https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/plaadikompanii-juht-eesti-inimesed-huppavad-otse-piraatluse-ja-cd-juurest-voogedastusse/
*https://www.njordlaw.com/et/pohjamaades-kasutusel-filmide-ja-sarjade-piraatlusvastased-programmid-kas-jargmisena-voetakse-need-kasutusele-eestis/
*Pildid: https://www.google.ee/

==Piraatluse + ja - striiminguteenuste pakkujatest lähtuvalt==

Teatavasti on üsna tuntud striiminguteenuste pakkujad näiteks Netflix, YouTube kui ka Steam jpt. Teenused paistavad välja väga paljudes erinevates valdkondades ning neid kõiki seob omavahel piraatlus. Mis oleks piraatluse positiivsed ning negatiivsed küljed just striiminguteenuste pakkujatele ning tarbijatele?

Inglise poeet Ted Hughes on öelnud, et miski pole tasuta, igal asjal on maksumus. See tuleb eriti välja striiminguteenuste pakkujatel. On nähtud vaeva ja investeeritud raha, et mingisugust toodet pakkuda, olgu see siis näiteks mäng, tarkvara või film. Kui pakkujad ei küsiks tarbijatelt raha, siis poleks mõtet ka midagi pakkuda. Siit tuleb esimene piraatluse positiivne kui ka negatiivne külg, nimelt positiivseks küljeks oleks see, et on majanduslikult odav just tarbijale. Milleks maksta raha filmi eest, kui on võimalus see endale Torrent saidilt, näiteks Pirate Bay, kergelt enda arvutisse alla laadida ja vaadata? Tihtilugu ei nähta suuremat pilti. Ei mõelda sellele, kuidas film tarbija silme ette üldse jõudis, mis töö ja vaev selleks kulus. Ühe kahju, teise kasu ütleb Eesti vanasõna. Sellest järeldub piraatluse negatiivne külg, majanduslikult kaotab striiminguteenus oma mõju, mida aktiivsem piraatlus on. <ref name="viide 2" />

Pakkujad võitlevad selle vastu koguaeg, paljud riigid on kehtestanud seadused, mis keelavad ilma autori loata jagada teatud teenuste sisu, kuid ega piraatluse illegaalsus inimesi ju peata, sest piraatlus pakub tegelikult inimestele anonüümsust. Tarbija ei pea avalikustama oma nime, pangakaarti ega muud isiklikku informatsiooni, kui ta tõmbab enda arvutisse piraaditud faile. Striiminguteenused seda ei paku, vastupidi, just nõuavad tarbijate informatsiooni turvalisuse pärast. <ref name="viide 2" />

Isiklike andmete päring ei pruugi tegelikult halb ollagi. Kui teenus, mida pakutakse on vigane või sellega tekivad probleemid, siis saab pöörduda pakkuja poole ning leitakse probleemile vastav lahendus, kuid piraatluse korral ei tule tarbijale mitte keegi vastu, kui alla laetud toode ei tööta või tekitab mõne muu sõlme. <ref name="viide 2" /> <ref name="viide 3" />

Väga palju tarkvara ja tooteid on suvalistel interneti lehekülgedel müügil odavamalt kui toote originaal leheküljel. See tähendab, et piraaditud faile müüakse. See on piraatluse negatiivseks küljeks just striiminguteenuste pakkujatele, kuna nemad kaotavad seetõttu raha. Tarbijale võib see olla kasulik, kui ta saab originaal toote odavamalt, kuid mis juhtub siis kui toode on võlts ja ei tööta üldse? <ref name="viide 2" />

Kuigi näiteks filmide alla laadimine võib olla odav, siis ei kaitse see tarbijat ühe olulise negatiivse piraatluse külje eest, nimelt tarkvara viiruste eest. Millegi tasuta omistamine ahvatleb paljusid inimesi ning see võib neid pimestada. Kui teenuse pakkuja tuleb välja näiteks uue filmiga, siis tihtilugu luuakse uue filmi jaoks niinimetatud võltsitud Torrentid, mis paistavad välja nagu nad viitaks õigele asjale, kuid sisuliselt on need lihtsalt viirused, mis on tarbijale kahjulikud. Kasutatakse ära inimlikku usaldust. Lisaks viirustele saab läbi Torrentite ligipääsu ka tarbija IP-aadressile, mida on võimalik kuritarvitada. <ref name="viide 2" /> <ref name="viide 3" />

Kokkuvõtlikult on piraatlus striiminguteenuste pakkujatele pigem negatiivne kui positiivne. Pakkujad kaotavad raha ning seeläbi oma mõju. Tarbijatele on piraatlus isegi kasulik, kuid seejuures tuleb olla hoolikas, kuna kõik piraaditud failid ei pruugi olla koopiad originaalist ning seeläbi tuua tarbijale rohkem kahju kui kasu.



==Autoriõigused==
Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse seadust ei kohaldata ideedele, teooriatele, avastistele ja mõningatele teistele intellektuaalse tegevuse tulemustele. Teose autoril tekib teose loomise hetkest autoriõigus sellele teosele. <ref name="ref 1" />
Autoriõiguse põhieesmärgid on:
*Et julgustada kultuuri, teaduse ja innovatsiooni arendamist
*Et pakkuda autorõiguste omanikele nende tööde eest finantsilist kasu
*Et hõlbustada avalikku ligipääsu teabele ja meelelahutusele <ref name="ref 2" />
Üks Berne'i Konventsiooni baasprintsiipidest on “automaatne kaitse”, mis tähendab, et autorikaitse eksisteerib automaatselt alates ajast, mil vastav teos on kinnitatud käegakatsutavale meediumile (nagu näiteks paber, film ränikiip). <ref name="ref 2" /> Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste toimingute täitmist. Isiku autorsust, kes avaldab teose oma nime all, eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist.<ref name="ref 1" />
Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad autori eluajal. Need viitavad ideele,et autoriõigusega teos autori või looja isiksuse ja inimlikkuse väljendus. Need sisaldavad:

*Õigus olla tunnustatud kui teose autor,
*Õigus terviklikkusele (s.t. õigus keelata teose muutmine, moonutamine või väänamine) ja
*Õigus teose esmasele avalikustamisele. <ref name="ref 1" />
Autori varalised õigused on aga üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina. Autori mittevaraliste õiguste hulka kuuluvad muuhulgas õigus autorsusele, õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele. Autori varaliste õiguste hulka kuuluvad näiteks <ref name="ref 1" />

*õigus teose reprodutseerimisele (näiteks, teha koopiad digitaal või analoog vahenditega), <ref name="ref 2" />
*õigus teose levitamisele (näiteks, müües, rentides või koopiaid laenates), <ref name="ref 2" />
*õigus teose edasiandmisele avalikkusele, (sealhulgas avalik esitamine, avalik väljapanek and lävitamine üle digitaalvõrgu nagu näiteks Internet) <ref name="ref 2" />
*õigus teose ülekandmisele, (sealhulgas tekstiteose tõlke või näiteks filmiversiooni üle) <ref name="ref 2" />
*õigus teose töötlemisele. <ref name="ref 1" />
Autori isiklikud õigused ei pruugi alati olla üle viidavad autorilt kellelegi kolmandale ja osad neist ei aegu mõndades riikides. <ref name="ref 2" />
Kuna autorile kuulub ainuõigus lubada või keelata oma teose kasutamist teiste isikute poolt ning saada tulu (tasu) oma teose sellisest kasutamisest, siis võivad teised isikud autoriõigusega kaitstud teoseid kasutada ainult autori poolt antud loa (litsentsi) alusel. <ref name="ref 1" />

===Rahvusvahelised autoriõigused===
Autoriõigused seadused iga riigi enda teha ja seega ei ole sellist asja nagu rahvusvaheline autoriõiguste seadus. Sellele vaatamata on peaaegu 180 riiki ratifitseerinud kokkuleppe – Berne’i Konventsioon, mis on administreeritud Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) poolt – mis sätib miinimumstandardid autoriõiguslike loojate õiguste kaitseks üle maailma.
Lisaks on olnud ka püüdlusi, et harmoniseerida autoriõiguste seadused Euroopas või mujal regioonides. Erinevused riiklikes autoriõiguste seadustes loovad ka väljakutseid globaalsetele organisatsioonidele, kellel töötajaid eri riikides, kuid jagavad loomet üle piiride.

Mitmed rahvusvahelised lepingud soodustavad autoriõiguste mõistlikku ühtset kaitset riigide vahele. Nad kehtestavad miinimumstandardid kaitsele, mida iga allakirjutanud riik siis rakendab omaenda autoriõigusseaduste piires. <ref name="ref 2" />

=====Berne Konventsioon=====
* Vanim ja tähtsaim lepe
* Allkirjastatud 1886 (aga on sellest ajast saati mitmeid korda uuendatud)
*Ratifitseeritud peaaegu 180 osapoole poolt.
*kaitse miinimumstandardid
*Kaitstud tööde tübid
*Kaitse pikkus
*Erandite ulatus
*Kitsendused
*Printsiibid, nagu näiteks “rahvuslik kokkulepe” (loomele, mis pärineb ühest riigist, antakse samasugune kaitse teises allkirjastanud riigis, justkui tegu oleks oma riigi elanikuga.
*Printsiibid, nagu näiteks “automaatne kaitse” (autoriõigus eksisteerib automaatselt vastavas loometöös kui ta on kinnitatud käegakatsutavale meediumile ja seda ilma nõutud eelneva formaalse toiminguta.<ref name="ref 2" />

==Allikad==
<references>
*https://www.thepiratebay.wiki/thepiratebay-pros-cons/
<ref name="viide 2">https://cs.stanford.edu/people/eroberts/cs201/projects/1999-00/software-piracy/personal.html </ref>
<ref name="viide 3">https://www.howtogeek.com/141257/htg-explains-how-does-bittorrent-work/#:~:text=torrent%20file.&text=Once%20connected%2C%20a%20BitTorrent%20client,BitTorrent%20clients%20in%20the%20swarm.</ref>
<ref name="ref 1"> https://www.eau.org/see-on-eau/autorioigus/ </ref>
<ref name="ref 2"> https://www.rightsdirect.com/international-copyright-basics/ </ref>

</references>
*https://www.thepiratebay.wiki/thepiratebay-pros-cons/

Piraatlus ja striiminguteenused

2020-12-14T10:23:15Z

Aituul:

==Piraatlus, artistid ja produtsendid==

===Piraatlus, muusika, artistid===
[[File:pirate_key.png|200px|border|right|Pirate key]]
Võib väita, et mingil määral on piraatlus vähenenud, kuid mitte igas valdkonnas. Vaadeldes piraatlust seoses muusikamaailmaga, on piraatlus veidi vähenenud. Mõnda aega tagasi, kui muusika kuulamiseks ei olnud veel spetsiaalseid voogedastusi ehk striiminguteenuseid, kasutati piraatlust rohkem.

2000. aastate alguses olid muusika kuulamiseks populaarsed cd-plaadid. Tõelised fännid ja ausamad inimesed ostsid originaalplaate, kuid ajapikku hakati neid ümber kirjutama/kopeerima. Mida kallim oli plaat, siis ilmselgelt seda suurem oli kiusatus ilma rahata tuttavalt laenata originaalplaat ning kodus see ümber kirjutada. Selline tegevus on küll ebaseduslik, kuid kasulik tarbijale vastupidiselt tootjale (siin kohal artistile). Artist teenib kasumit iga müüdud plaadi pealt, kui aga 1 inimene ostab plaadi ja teised 9 kopeerivad selle ümber, toob see ilmselgelt artistile kokkuvõttes rohkem kahju kui kasu. Sellist piraatlust on aidanud vähendada turule tulnud voogedastused. Nendest tuntumad on nt Spotify, Youtube, Soundcloud jpt.

Minnes konkreetsemalt üle Eesti muusika peale, on piraatluse põhjuseks ka see, et kogu Eesti muusika ei ole legaalsetel platvormidel kättesaadav. Selle probleemi lahendamisele saavad kaasa aidata artistid ja produtsendid põhiliselt ise. Kuidas? Tehes oma muusika digitaalselt võrgus kättesaadavaks kõigi inimeste jaoks. Tänapäeval on cd-plaatide populaarsus oluliselt vähenenud ja enamus inimesi kasutab muusika kuulamiseks oma telefone/arvuteid. Kaheks kõige populaarsemaks striiminguteenuseks on osutunud Youtube ja Spotify. Neid on väga mugav ja lihtne kasutada ja ilmselt leiab sealt üles enamus enda maitsele vastavad laulud/videod.

Uuringute põhiselt on veel üks oluline punkt, millele tuleks tähelepanu pöörata. Paljud inimesed ei tee vahet mis on legaalne ja mis mitte. Nimelt uuringute põhiselt peab koguni 52% vastanutest legaalseks muusika, filmide ja videote allalaadimist failivahetuskeskkondadest. See tähendab, et ligikaudu pooled inimesed ei pruugi teadagi mida tegelikult tähendab piraatlus, mis on üsna murettekitav probleem. Siinkohal oleks abiks see, kui muusikatööstused teeksid koostööd ning hariksid sel teemal inimesi rohkem. Ka see tooks arvatavasti kaasa piraatluse vähenemise.

===Piraatlus, filmitööstus, produtsendid===
[[File:thepiratebay_webpage.png|border|330px|right|The Pirate Bay]]
Vaadeldes järgmiseks filmitööstusi ja produtsente on piraatlus avaldanud ka neile negatiivset mõju. Kuigi tänapäeval on väga populaarseks osutunud Netflix, kus on suur valik filme ja sarju, ei raatsi kõik selle teenuse eest maksta ning on otsustanud piraatluse kasuks. Üsna lihtne on legaalselt võimalus internetist filme tasuta alla laadida või kasutada nende vaatamiseks mõnda veebilehekülge. See aga toob jällegi kahju ja probleeme filmitööstustele ja produtsentidele.

Selle probleemi lahendamiseks on tehtud mitmeid edusamme. Üheks silmapaistvamaks näiteks võib tuua NJORD Advokaadibüroo ettevõtmise Taanis. Nimelt hakkas 2012.aastal eelnimetatud büroo kaitsma õiguste valdajate õigusi saates otseteateid Taani eraisikutele, kelle internetivõrku oli kasutatud illegaalsete failide jagamiseks. Selle tegevuse eesmärgiks oli teleettevõtete, filmide, muusikute, produtsentide, režissööride, näitlejate ning teiste filmitööstuses osalejate õiguste jõustamine ja illegaalsete failide jagamise kohta teadlikkuse tõstmine. See on küllaltki suurelt langetanud piraatluse kasutamist. Sedalaadi meetodit on kasutama hakanud ka nt. Soome, Rootsi, Norra ja Island.

Filitööstustel, produtsentidel ning ka teistel, kes omavad autoriõigustega kaitstud materjale, on võimalus oma õiguseid jõustada. Nt. on olemas mitmesuguseid programme, mis skanneerivad internetivarusi illegaalse allalaadimise tuvastamiseks. Piraatlusvastane seadusandlus laieneb pidevalt ning seetõttu on ka piraatlusvastase edukuse määr kasvuteel.

Vaadeldes veel tarbijat ehk eraisikut, kes kasutab piraatlust, on rangelt soovitatav väga hoolikalt enne failide allalaadimist ja imelike veebilehekülgede külastamist kontollida, millega on täpselt tegu. Samuti tuleks kontrollida oma internetivõrgu turvalisust ning jälgida, kellel on sellele ligipääs. Kõige õigem oleks aga üldse piraatlusest loobuda ning austada teiste inimeste tööd ja kasutada seaduslikke meetmeid/vahendeid.

===Kokkuvõte===

Kokkuvõttes on piraatluse kasutamine iga inimese enda asi, kuid peab arvestama ka sellega, et ükspäev võib seaduse rikkumine kaasa tuua paksu pahandust. Parim valik oleks siiski järgida seadust. Nii austame ka muusikute ja produtsentide tööd ning näitame oma tänulikkust nende loodud teoste eest.

===Kasutatud allikad:===
*http://vanaweb.hkhk.edu.ee/autorioigus/piraatlus.html
*https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/muusika-uuring-eestlased-ei-utle-piraatlusest-ara/
*https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/plaadikompanii-juht-eesti-inimesed-huppavad-otse-piraatluse-ja-cd-juurest-voogedastusse/
*https://www.njordlaw.com/et/pohjamaades-kasutusel-filmide-ja-sarjade-piraatlusvastased-programmid-kas-jargmisena-voetakse-need-kasutusele-eestis/
*Pildid: https://www.google.ee/

==Piraatluse + ja - striiminguteenuste pakkujatest lähtuvalt==

Teatavasti on üsna tuntud striiminguteenuste pakkujad näiteks Netflix, YouTube kui ka Steam jpt. Teenused paistavad välja väga paljudes erinevates valdkondades ning neid kõiki seob omavahel piraatlus. Mis oleks piraatluse positiivsed ning negatiivsed küljed just striiminguteenuste pakkujatele ning tarbijatele?

Inglise poeet Ted Hughes on öelnud, et miski pole tasuta, igal asjal on maksumus. See tuleb eriti välja striiminguteenuste pakkujatel. On nähtud vaeva ja investeeritud raha, et mingisugust toodet pakkuda, olgu see siis näiteks mäng, tarkvara või film. Kui pakkujad ei küsiks tarbijatelt raha, siis poleks mõtet ka midagi pakkuda. Siit tuleb esimene piraatluse positiivne kui ka negatiivne külg, nimelt positiivseks küljeks oleks see, et on majanduslikult odav just tarbijale. Milleks maksta raha filmi eest, kui on võimalus see endale Torrent saidilt, näiteks Pirate Bay, kergelt enda arvutisse alla laadida ja vaadata? Tihtilugu ei nähta suuremat pilti. Ei mõelda sellele, kuidas film tarbija silme ette üldse jõudis, mis töö ja vaev selleks kulus. Ühe kahju, teise kasu ütleb Eesti vanasõna. Sellest järeldub piraatluse negatiivne külg, majanduslikult kaotab striiminguteenus oma mõju, mida aktiivsem piraatlus on. <ref name="viide 2" />

Pakkujad võitlevad selle vastu koguaeg, paljud riigid on kehtestanud seadused, mis keelavad ilma autori loata jagada teatud teenuste sisu, kuid ega piraatluse illegaalsus inimesi ju peata, sest piraatlus pakub tegelikult inimestele anonüümsust. Tarbija ei pea avalikustama oma nime, pangakaarti ega muud isiklikku informatsiooni, kui ta tõmbab enda arvutisse piraaditud faile. Striiminguteenused seda ei paku, vastupidi, just nõuavad tarbijate informatsiooni turvalisuse pärast. <ref name="viide 2" />

Isiklike andmete päring ei pruugi tegelikult halb ollagi. Kui teenus, mida pakutakse on vigane või sellega tekivad probleemid, siis saab pöörduda pakkuja poole ning leitakse probleemile vastav lahendus, kuid piraatluse korral ei tule tarbijale mitte keegi vastu, kui alla laetud toode ei tööta või tekitab mõne muu sõlme. <ref name="viide 2" /> <ref name="viide 3" />

Väga palju tarkvara ja tooteid on suvalistel interneti lehekülgedel müügil odavamalt kui toote originaal leheküljel. See tähendab, et piraaditud faile müüakse. See on piraatluse negatiivseks küljeks just striiminguteenuste pakkujatele, kuna nemad kaotavad seetõttu raha. Tarbijale võib see olla kasulik, kui ta saab originaal toore odavamalt, kuid mis juhtub siis kui toode on võlts ja ei tööta üldse? <ref name="viide 2" />

Kuigi näiteks filmide alla laadimine võib olla odav, siis ei kaitse see tarbijat ühe olulise negatiivse piraatluse külje eest, nimelt tarkvara viiruste eest. Millegi tasuta omistamine ahvatleb paljusid inimesi ning see võib neid pimestada. Kui teenuse pakkuja tuleb välja näiteks uue filmiga, siis tihtilugu luuakse uue filmi jaoks niinimetatud võltsitud Torrentid, mis paistavad välja nagu nad viitaks õigele asjale, kuid sisuliselt on need lihtsalt viirused, mis on tarbijale kahjulikud. Kasutatakse ära inimlikku usaldust. Lisaks viirustele saab läbi Torrentite ligipääsu ka tarbija IP-aadressile, mida on võimalik kuritarvitada. <ref name="viide 2" /> <ref name="viide 3" />

Kokkuvõtlikult on piraatlus striiminguteenuste pakkujatele pigem negatiivne kui positiivne. Pakkujad kaotavad raha ning seeläbi oma mõju. Tarbijatele on piraatlus isegi kasulik, kuid seejuures tuleb olla hoolikas, kuna kõik piraaditud failid ei pruugi olla koopiad originaalist ning seeläbi tuua tarbijale rohkem kahju kui kasu.



==Autoriõigused==
Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse seadust ei kohaldata ideedele, teooriatele, avastistele ja mõningatele teistele intellektuaalse tegevuse tulemustele. Teose autoril tekib teose loomise hetkest autoriõigus sellele teosele. <ref name="ref 1" />
Autoriõiguse põhieesmärgid on:
*Et julgustada kultuuri, teaduse ja innovatsiooni arendamist
*Et pakkuda autorõiguste omanikele nende tööde eest finantsilist kasu
*Et hõlbustada avalikku ligipääsu teabele ja meelelahutusele <ref name="ref 2" />
Üks Berne'i Konventsiooni baasprintsiipidest on “automaatne kaitse”, mis tähendab, et autorikaitse eksisteerib automaatselt alates ajast, mil vastav teos on kinnitatud käegakatsutavale meediumile (nagu näiteks paber, film ränikiip). <ref name="ref 2" /> Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste toimingute täitmist. Isiku autorsust, kes avaldab teose oma nime all, eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist.<ref name="ref 1" />
Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad autori eluajal. Need viitavad ideele,et autoriõigusega teos autori või looja isiksuse ja inimlikkuse väljendus. Need sisaldavad:

*Õigus olla tunnustatud kui teose autor,
*Õigus terviklikkusele (s.t. õigus keelata teose muutmine, moonutamine või väänamine) ja
*Õigus teose esmasele avalikustamisele. <ref name="ref 1" />
Autori varalised õigused on aga üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina. Autori mittevaraliste õiguste hulka kuuluvad muuhulgas õigus autorsusele, õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele. Autori varaliste õiguste hulka kuuluvad näiteks <ref name="ref 1" />

*õigus teose reprodutseerimisele (näiteks, teha koopiad digitaal või analoog vahenditega), <ref name="ref 2" />
*õigus teose levitamisele (näiteks, müües, rentides või koopiaid laenates), <ref name="ref 2" />
*õigus teose edasiandmisele avalikkusele, (sealhulgas avalik esitamine, avalik väljapanek and lävitamine üle digitaalvõrgu nagu näiteks Internet) <ref name="ref 2" />
*õigus teose ülekandmisele, (sealhulgas tekstiteose tõlke või näiteks filmiversiooni üle) <ref name="ref 2" />
*õigus teose töötlemisele. <ref name="ref 1" />
Autori isiklikud õigused ei pruugi alati olla üle viidavad autorilt kellelegi kolmandale ja osad neist ei aegu mõndades riikides. <ref name="ref 2" />
Kuna autorile kuulub ainuõigus lubada või keelata oma teose kasutamist teiste isikute poolt ning saada tulu (tasu) oma teose sellisest kasutamisest, siis võivad teised isikud autoriõigusega kaitstud teoseid kasutada ainult autori poolt antud loa (litsentsi) alusel. <ref name="ref 1" />

===Rahvusvahelised autoriõigused===
Autoriõigused seadused iga riigi enda teha ja seega ei ole sellist asja nagu rahvusvaheline autoriõiguste seadus. Sellele vaatamata on peaaegu 180 riiki ratifitseerinud kokkuleppe – Berne’i Konventsioon, mis on administreeritud Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) poolt – mis sätib miinimumstandardid autoriõiguslike loojate õiguste kaitseks üle maailma.
Lisaks on olnud ka püüdlusi, et harmoniseerida autoriõiguste seadused Euroopas või mujal regioonides. Erinevused riiklikes autoriõiguste seadustes loovad ka väljakutseid globaalsetele organisatsioonidele, kellel töötajaid eri riikides, kuid jagavad loomet üle piiride.

Mitmed rahvusvahelised lepingud soodustavad autoriõiguste mõistlikku ühtset kaitset riigide vahele. Nad kehtestavad miinimumstandardid kaitsele, mida iga allakirjutanud riik siis rakendab omaenda autoriõigusseaduste piires. <ref name="ref 2" />

=====Berne Konventsioon=====
* Vanim ja tähtsaim lepe
* Allkirjastatud 1886 (aga on sellest ajast saati mitmeid korda uuendatud)
*Ratifitseeritud peaaegu 180 osapoole poolt.
*kaitse miinimumstandardid
*Kaitstud tööde tübid
*Kaitse pikkus
*Erandite ulatus
*Kitsendused
*Printsiibid, nagu näiteks “rahvuslik kokkulepe” (loomele, mis pärineb ühest riigist, antakse samasugune kaitse teises allkirjastanud riigis, justkui tegu oleks oma riigi elanikuga.
*Printsiibid, nagu näiteks “automaatne kaitse” (autoriõigus eksisteerib automaatselt vastavas loometöös kui ta on kinnitatud käegakatsutavale meediumile ja seda ilma nõutud eelneva formaalse toiminguta.<ref name="ref 2" />

==Allikad==
<references>
*https://www.thepiratebay.wiki/thepiratebay-pros-cons/
<ref name="viide 2">https://cs.stanford.edu/people/eroberts/cs201/projects/1999-00/software-piracy/personal.html </ref>
<ref name="viide 3">https://www.howtogeek.com/141257/htg-explains-how-does-bittorrent-work/#:~:text=torrent%20file.&text=Once%20connected%2C%20a%20BitTorrent%20client,BitTorrent%20clients%20in%20the%20swarm.</ref>
<ref name="ref 1"> https://www.eau.org/see-on-eau/autorioigus/ </ref>
<ref name="ref 2"> https://www.rightsdirect.com/international-copyright-basics/ </ref>

</references>
*https://www.thepiratebay.wiki/thepiratebay-pros-cons/

ITSPEA wiki-kirjatööde leht

2020-12-14T10:20:50Z

Aituul:

[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]]

See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.

== Individuaalsed kirjatööd ==

=== sügis 2012 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]

=== sügis 2013 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]

=== sügis 2015 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]

== Rühmatööd ==

=== kevad 2017 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F "Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?" - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis "IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis" - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad"Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?" - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_"Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule" - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_"Industry 4.0" - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed "Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu"- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism "IT ja terrorism" - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused "Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused" - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum "Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_"Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas" - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga "X-tee - kodanik kohtub riigiga" - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks "E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks" - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus "IT - haridus ja - haritus"] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''
* [["Robootika, AI ja eetika"]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika "Arvutikriminalistika"] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel "Turundusest Facebooki näitel"] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel "IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel"] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must

=== sügis 2017 ===
* [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis
* [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma
* [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa
* [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv
* [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme
* [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa
* [["Avalik või privaatne pilveteenus?"]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet
* [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu
* [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront
* [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit
* [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru
* [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap
* [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde
* [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli

=== Kevad 2019 ===
* [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla
* [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.
* [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.
* [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru
* [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann
* [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas
* [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov
* [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan

=== Kevad 2020 ===
* [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter
* [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma
* [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa
* [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson
* [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa
* [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees
* [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps
* [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino

=== Sügis 2020 ===

* [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma
* [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev
* [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem
* [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste
*[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu
* [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv
* [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd
* [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav
* [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli
* [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell
* [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko
* [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov
* [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner
* [[Andmepüügi liigid ja võtted]] - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova
* [[Tumeveeb]] - Steven Teras, Paul Siht, Sebastian Magagni, Marko Paumere, Cer-Lyn Luhasaar
* [[Suur Vend ja (pahade) asjade internet]] - Ragnar Kramm, Ragnar Leon Sonny Kaarneem, Kristjan Paloots, Taavi Tikkerber
* [[E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated]] - Rasmus Vahelaan, Karl Markus Kõivastik, Joonas Kaal, Magnar Markvart
* [[Šifreerimismasinad]] - Mait Uusmäe, Hans Kristian Laur, Kerli Raudsepp, Anne-Mai Agukas
* [[Arvutimängude areng ja mõju]] - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel
* [[Piraatlus ja striiminguteenused]] - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma

[[Category:ITSPEA]]
[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]]

Piraatlus ja striiminguteenused

2020-12-14T00:54:00Z

Aituul:

==Piraatlus, artistid ja produtsendid==

Piraatlus on õigusvastane tegevus. Lihtsamalt öeldes on piraatlus see, kui inimesed paljundavad või müüvad autoriõigusega kaitstud teost olles ise sellest teadlikud.

===Piraatlus, muusika, artistid===
[[File:pirate_key.png|200px|border|right|Pirate key]]
Võib väita, et mingil määral on piraatlus vähenenud, kuid mitte igas valdkonnas. Vaadeldes piraatlust seoses muusikamaailmaga, on piraatlus veidi vähenenud. Mõnda aega tagasi, kui muusika kuulamiseks ei olnud veel spetsiaalseid voogedastusi ehk striiminguteenuseid, kasutati piraatlust rohkem.

2000. aastate alguses olid muusika kuulamiseks populaarsed cd-plaadid. Tõelised fännid ja ausamad inimesed ostsid originaalplaate, kuid ajapikku hakati neid ümber kirjutama/kopeerima. Mida kallim oli plaat, siis ilmselgelt seda suurem oli kiusatus ilma rahata tuttavalt laenata originaalplaat ning kodus see ümber kirjutada. Selline tegevus on küll ebaseduslik, kuid kasulik tarbijale vastupidiselt tootjale (siin kohal artistile). Artist teenib kasumit iga müüdud plaadi pealt, kui aga 1 inimene ostab plaadi ja teised 9 kopeerivad selle ümber, toob see ilmselgelt artistile kokkuvõttes rohkem kahju kui kasu. Sellist piraatlust on aidanud vähendada turule tulnud voogedastused. Nendest tuntumad on nt Spotify, Youtube, Soundcloud jpt.

Minnes konkreetsemalt üle Eesti muusika peale, on piraatluse põhjuseks ka see, et kogu Eesti muusika ei ole legaalsetel platvormidel kättesaadav. Selle probleemi lahendamisele saavad kaasa aidata artistid ja produtsendid põhiliselt ise. Kuidas? Tehes oma muusika digitaalselt võrgus kättesaadavaks kõigi inimeste jaoks. Tänapäeval on cd-plaatide populaarsus oluliselt vähenenud ja enamus inimesi kasutab muusika kuulamiseks oma telefone/arvuteid. Kaheks kõige populaarsemaks striiminguteenuseks on osutunud Youtube ja Spotify. Neid on väga mugav ja lihtne kasutada ja ilmselt leiab sealt üles enamus enda maitsele vastavad laulud/videod.

Uuringute põhiselt on veel üks oluline punkt, millele tuleks tähelepanu pöörata. Paljud inimesed ei tee vahet mis on legaalne ja mis mitte. Nimelt uuringute põhiselt peab koguni 52% vastanutest legaalseks muusika, filmide ja videote allalaadimist failivahetuskeskkondadest. See tähendab, et ligikaudu pooled inimesed ei pruugi teadagi mida tegelikult tähendab piraatlus, mis on üsna murettekitav probleem. Siinkohal oleks abiks see, kui muusikatööstused teeksid koostööd ning hariksid sel teemal inimesi rohkem. Ka see tooks arvatavasti kaasa piraatluse vähenemise.

===Piraatlus, filmitööstus, produtsendid===
[[File:thepiratebay_webpage.png|border|330px|right|The Pirate Bay]]
Vaadeldes järgmiseks filmitööstusi ja produtsente on piraatlus avaldanud ka neile negatiivset mõju. Kuigi tänapäeval on väga populaarseks osutunud Netflix, kus on suur valik filme ja sarju, ei raatsi kõik selle teenuse eest maksta ning on otsustanud piraatluse kasuks. Üsna lihtne on legaalselt võimalus internetist filme tasuta alla laadida või kasutada nende vaatamiseks mõnda veebilehekülge. See aga toob jällegi kahju ja probleeme filmitööstustele ja produtsentidele.

Selle probleemi lahendamiseks on tehtud mitmeid edusamme. Üheks silmapaistvamaks näiteks võib tuua NJORD Advokaadibüroo ettevõtmise Taanis. Nimelt hakkas 2012.aastal eelnimetatud büroo kaitsma õiguste valdajate õigusi saates otseteateid Taani eraisikutele, kelle internetivõrku oli kasutatud illegaalsete failide jagamiseks. Selle tegevuse eesmärgiks oli teleettevõtete, filmide, muusikute, produtsentide, režissööride, näitlejate ning teiste filmitööstuses osalejate õiguste jõustamine ja illegaalsete failide jagamise kohta teadlikkuse tõstmine. See on küllaltki suurelt langetanud piraatluse kasutamist. Sedalaadi meetodit on kasutama hakanud ka nt. Soome, Rootsi, Norra ja Island.

Filitööstustel, produtsentidel ning ka teistel, kes omavad autoriõigustega kaitstud materjale, on võimalus oma õiguseid jõustada. Nt. on olemas mitmesuguseid programme, mis skanneerivad internetivarusi illegaalse allalaadimise tuvastamiseks. Piraatlusvastane seadusandlus laieneb pidevalt ning seetõttu on ka piraatlusvastase edukuse määr kasvuteel.

Vaadeldes veel tarbijat ehk eraisikut, kes kasutab piraatlust, on rangelt soovitatav väga hoolikalt enne failide allalaadimist ja imelike veebilehekülgede külastamist kontollida, millega on täpselt tegu. Samuti tuleks kontrollida oma internetivõrgu turvalisust ning jälgida, kellel on sellele ligipääs. Kõige õigem oleks aga üldse piraatlusest loobuda ning austada teiste inimeste tööd ja kasutada seaduslikke meetmeid/vahendeid.

===Kokkuvõte===

Kokkuvõttes on piraatluse kasutamine iga inimese enda asi, kuid peab arvestama ka sellega, et ükspäev võib seaduse rikkumine kaasa tuua paksu pahandust. Parim valik oleks siiski järgida seadust. Nii austame ka muusikute ja produtsentide tööd ning näitame oma tänulikkust nende loodud teoste eest.

===Kasutatud allikad:===
*http://vanaweb.hkhk.edu.ee/autorioigus/piraatlus.html
*https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/muusika-uuring-eestlased-ei-utle-piraatlusest-ara/
*https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/plaadikompanii-juht-eesti-inimesed-huppavad-otse-piraatluse-ja-cd-juurest-voogedastusse/
*https://www.njordlaw.com/et/pohjamaades-kasutusel-filmide-ja-sarjade-piraatlusvastased-programmid-kas-jargmisena-voetakse-need-kasutusele-eestis/
*Pildid: https://www.google.ee/

==Piraatluse + ja - striiminguteenuste pakkujatest lähtuvalt==

Teatavasti on üsna tuntud striiminguteenuste pakkujad näiteks Netflix, YouTube kui ka Steam jpt. Teenused paistavad välja väga paljudes erinevates valdkondades ning neid kõiki seob omavahel piraatlus. Mis oleks piraatluse positiivsed ning negatiivsed küljed just striiminguteenuste pakkujatele ning tarbijatele?

Inglise poeet Ted Hughes on öelnud, et miski pole tasuta, igal asjal on maksumus. See tuleb eriti välja striiminguteenuste pakkujatel. On nähtud vaeva ja investeeritud raha, et mingisugust toodet pakkuda, olgu see siis näiteks mäng, tarkvara või film. Kui pakkujad ei küsiks tarbijatelt raha, siis poleks mõtet ka midagi pakkuda. Siit tuleb esimene piraatluse positiivne kui ka negatiivne külg, nimelt positiivseks küljeks oleks see, et on majanduslikult odav just tarbijale. Milleks maksta raha filmi eest, kui on võimalus see endale Torrent saidilt, näiteks Pirate Bay, kergelt enda arvutisse alla laadida ja vaadata? Tihtilugu ei nähta suuremat pilti. Ei mõelda sellele, kuidas film tarbija silme ette üldse jõudis, mis töö ja vaev selleks kulus. Ühe kahju, teise kasu ütleb Eesti vanasõna. Sellest järeldub piraatluse negatiivne külg, majanduslikult kaotab striiminguteenus oma mõju, mida aktiivsem piraatlus on. <ref name="viide 2" />

Pakkujad võitlevad selle vastu koguaeg, paljud riigid on kehtestanud seadused, mis keelavad ilma autori loata jagada teatud teenuste sisu, kuid ega piraatluse illegaalsus inimesi ju peata, sest piraatlus pakub tegelikult inimestele anonüümsust. Tarbija ei pea avalikustama oma nime, pangakaarti ega muud isiklikku informatsiooni, kui ta tõmbab enda arvutisse piraaditud faile. Striiminguteenused seda ei paku, vastupidi, just nõuavad tarbijate informatsiooni turvalisuse pärast. <ref name="viide 2" />

Isiklike andmete päring ei pruugi tegelikult halb ollagi. Kui teenus, mida pakutakse on vigane või sellega tekivad probleemid, siis saab pöörduda pakkuja poole ning leitakse probleemile vastav lahendus, kuid piraatluse korral ei tule tarbijale mitte keegi vastu, kui alla laetud toode ei tööta või tekitab mõne muu sõlme. <ref name="viide 2" /> <ref name="viide 3" />

Väga palju tarkvara ja tooteid on suvalistel interneti lehekülgedel müügil odavamalt kui toote originaal leheküljel. See tähendab, et piraaditud faile müüakse. See on piraatluse negatiivseks küljeks just striiminguteenuste pakkujatele, kuna nemad kaotavad seetõttu raha. Tarbijale võib see olla kasulik, kui ta saab originaal toore odavamalt, kuid mis juhtub siis kui toode on võlts ja ei tööta üldse? <ref name="viide 2" />

Kuigi näiteks filmide alla laadimine võib olla odav, siis ei kaitse see tarbijat ühe olulise negatiivse piraatluse külje eest, nimelt tarkvara viiruste eest. Millegi tasuta omistamine ahvatleb paljusid inimesi ning see võib neid pimestada. Kui teenuse pakkuja tuleb välja näiteks uue filmiga, siis tihtilugu luuakse uue filmi jaoks niinimetatud võltsitud Torrentid, mis paistavad välja nagu nad viitaks õigele asjale, kuid sisuliselt on need lihtsalt viirused, mis on tarbijale kahjulikud. Kasutatakse ära inimlikku usaldust. Lisaks viirustele saab läbi Torrentite ligipääsu ka tarbija IP-aadressile, mida on võimalik kuritarvitada. <ref name="viide 2" /> <ref name="viide 3" />

Kokkuvõtlikult on piraatlus striiminguteenuste pakkujatele pigem negatiivne kui positiivne. Pakkujad kaotavad raha ning seeläbi oma mõju. Tarbijatele on piraatlus isegi kasulik, kuid seejuures tuleb olla hoolikas, kuna kõik piraaditud failid ei pruugi olla koopiad originaalist ning seeläbi tuua tarbijale rohkem kahju kui kasu.



==Autoriõigused==
Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse seadust ei kohaldata ideedele, teooriatele, avastistele ja mõningatele teistele intellektuaalse tegevuse tulemustele. Teose autoril tekib teose loomise hetkest autoriõigus sellele teosele. <ref name="ref 1" />
Autoriõiguse põhieesmärgid on:
*Et julgustada kultuuri, teaduse ja innovatsiooni arendamist
*Et pakkuda autorõiguste omanikele nende tööde eest finantsilist kasu
*Et hõlbustada avalikku ligipääsu teabele ja meelelahutusele <ref name="ref 2" />
Üks Berne'i Konventsiooni baasprintsiipidest on “automaatne kaitse”, mis tähendab, et autorikaitse eksisteerib automaatselt alates ajast, mil vastav teos on kinnitatud käegakatsutavale meediumile (nagu näiteks paber, film ränikiip). <ref name="ref 2" /> Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste toimingute täitmist. Isiku autorsust, kes avaldab teose oma nime all, eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist.<ref name="ref 1" />
Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad autori eluajal. Need viitavad ideele,et autoriõigusega teos autori või looja isiksuse ja inimlikkuse väljendus. Need sisaldavad:

*Õigus olla tunnustatud kui teose autor,
*Õigus terviklikkusele (s.t. õigus keelata teose muutmine, moonutamine või väänamine) ja
*Õigus teose esmasele avalikustamisele. <ref name="ref 1" />
Autori varalised õigused on aga üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina. Autori mittevaraliste õiguste hulka kuuluvad muuhulgas õigus autorsusele, õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele. Autori varaliste õiguste hulka kuuluvad näiteks <ref name="ref 1" />

*õigus teose reprodutseerimisele (näiteks, teha koopiad digitaal või analoog vahenditega), <ref name="ref 2" />
*õigus teose levitamisele (näiteks, müües, rentides või koopiaid laenates), <ref name="ref 2" />
*õigus teose edasiandmisele avalikkusele, (sealhulgas avalik esitamine, avalik väljapanek and lävitamine üle digitaalvõrgu nagu näiteks Internet) <ref name="ref 2" />
*õigus teose ülekandmisele, (sealhulgas tekstiteose tõlke või näiteks filmiversiooni üle) <ref name="ref 2" />
*õigus teose töötlemisele. <ref name="ref 1" />
Autori isiklikud õigused ei pruugi alati olla üle viidavad autorilt kellelegi kolmandale ja osad neist ei aegu mõndades riikides. <ref name="ref 2" />
Kuna autorile kuulub ainuõigus lubada või keelata oma teose kasutamist teiste isikute poolt ning saada tulu (tasu) oma teose sellisest kasutamisest, siis võivad teised isikud autoriõigusega kaitstud teoseid kasutada ainult autori poolt antud loa (litsentsi) alusel. <ref name="ref 1" />

===Rahvusvahelised autoriõigused===
Autoriõigused seadused iga riigi enda teha ja seega ei ole sellist asja nagu rahvusvaheline autoriõiguste seadus. Sellele vaatamata on peaaegu 180 riiki ratifitseerinud kokkuleppe – Berne’i Konventsioon, mis on administreeritud Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) poolt – mis sätib miinimumstandardid autoriõiguslike loojate õiguste kaitseks üle maailma.
Lisaks on olnud ka püüdlusi, et harmoniseerida autoriõiguste seadused Euroopas või mujal regioonides. Erinevused riiklikes autoriõiguste seadustes loovad ka väljakutseid globaalsetele organisatsioonidele, kellel töötajaid eri riikides, kuid jagavad loomet üle piiride.

Mitmed rahvusvahelised lepingud soodustavad autoriõiguste mõistlikku ühtset kaitset riigide vahele. Nad kehtestavad miinimumstandardid kaitsele, mida iga allakirjutanud riik siis rakendab omaenda autoriõigusseaduste piires. <ref name="ref 2" />

=====Berne Konventsioon=====
* Vanim ja tähtsaim lepe
* Allkirjastatud 1886 (aga on sellest ajast saati mitmeid korda uuendatud)
*Ratifitseeritud peaaegu 180 osapoole poolt.
*kaitse miinimumstandardid
*Kaitstud tööde tübid
*Kaitse pikkus
*Erandite ulatus
*Kitsendused
*Printsiibid, nagu näiteks “rahvuslik kokkulepe” (loomele, mis pärineb ühest riigist, antakse samasugune kaitse teises allkirjastanud riigis, justkui tegu oleks oma riigi elanikuga.
*Printsiibid, nagu näiteks “automaatne kaitse” (autoriõigus eksisteerib automaatselt vastavas loometöös kui ta on kinnitatud käegakatsutavale meediumile ja seda ilma nõutud eelneva formaalse toiminguta.<ref name="ref 2" />

==Allikad==
<references>
*https://www.thepiratebay.wiki/thepiratebay-pros-cons/
<ref name="viide 2">https://cs.stanford.edu/people/eroberts/cs201/projects/1999-00/software-piracy/personal.html </ref>
<ref name="viide 3">https://www.howtogeek.com/141257/htg-explains-how-does-bittorrent-work/#:~:text=torrent%20file.&text=Once%20connected%2C%20a%20BitTorrent%20client,BitTorrent%20clients%20in%20the%20swarm.</ref>
<ref name="ref 1"> https://www.eau.org/see-on-eau/autorioigus/ </ref>
<ref name="ref 2"> https://www.rightsdirect.com/international-copyright-basics/ </ref>

</references>
*https://www.thepiratebay.wiki/thepiratebay-pros-cons/

Piraatlus ja striiminguteenused

2020-12-14T00:44:12Z

Aituul:

==Piraatlus, artistid ja produtsendid==

Piraatlus on õigusvastane tegevus. Lihtsamalt öeldes on piraatlus see, kui inimesed paljundavad või müüvad autoriõigusega kaitstud teost olles ise sellest teadlikud.

===Piraatlus, muusika, artistid===
[[File:pirate_key.png|200px|border|right|Pirate key]]
Võib väita, et mingil määral on piraatlus vähenenud, kuid mitte igas valdkonnas. Vaadeldes piraatlust seoses muusikamaailmaga, on piraatlus veidi vähenenud. Mõnda aega tagasi, kui muusika kuulamiseks ei olnud veel spetsiaalseid voogedastusi ehk striiminguteenuseid, kasutati piraatlust rohkem.

2000. aastate alguses olid muusika kuulamiseks populaarsed cd-plaadid. Tõelised fännid ja ausamad inimesed ostsid originaalplaate, kuid ajapikku hakati neid ümber kirjutama/kopeerima. Mida kallim oli plaat, siis ilmselgelt seda suurem oli kiusatus ilma rahata tuttavalt laenata originaalplaat ning kodus see ümber kirjutada. Selline tegevus on küll ebaseduslik, kuid kasulik tarbijale vastupidiselt tootjale (siin kohal artistile). Artist teenib kasumit iga müüdud plaadi pealt, kui aga 1 inimene ostab plaadi ja teised 9 kopeerivad selle ümber, toob see ilmselgelt artistile kokkuvõttes rohkem kahju kui kasu. Sellist piraatlust on aidanud vähendada turule tulnud voogedastused. Nendest tuntumad on nt Spotify, Youtube, Soundcloud jpt.

Minnes konkreetsemalt üle Eesti muusika peale, on piraatluse põhjuseks ka see, et kogu Eesti muusika ei ole legaalsetel platvormidel kättesaadav. Selle probleemi lahendamisele saavad kaasa aidata artistid ja produtsendid põhiliselt ise. Kuidas? Tehes oma muusika digitaalselt võrgus kättesaadavaks kõigi inimeste jaoks. Tänapäeval on cd-plaatide populaarsus oluliselt vähenenud ja enamus inimesi kasutab muusika kuulamiseks oma telefone/arvuteid. Kaheks kõige populaarsemaks striiminguteenuseks on osutunud Youtube ja Spotify. Neid on väga mugav ja lihtne kasutada ja ilmselt leiab sealt üles enamus enda maitsele vastavad laulud/videod.

Uuringute põhiselt on veel üks oluline punkt, millele tuleks tähelepanu pöörata. Paljud inimesed ei tee vahet mis on legaalne ja mis mitte. Nimelt uuringute põhiselt peab koguni 52% vastanutest legaalseks muusika, filmide ja videote allalaadimist failivahetuskeskkondadest. See tähendab, et ligikaudu pooled inimesed ei pruugi teadagi mida tegelikult tähendab piraatlus, mis on üsna murettekitav probleem. Siinkohal oleks abiks see, kui muusikatööstused teeksid koostööd ning hariksid sel teemal inimesi rohkem. Ka see tooks arvatavasti kaasa piraatluse vähenemise.

===Piraatlus, filmitööstus, produtsendid===
[[File:thepiratebay_webpage.png|border|330px|right|The Pirate Bay]]
Vaadeldes järgmiseks filmitööstusi ja produtsente on piraatlus avaldanud ka neile negatiivset mõju. Kuigi tänapäeval on väga populaarseks osutunud Netflix, kus on suur valik filme ja sarju, ei raatsi kõik selle teenuse eest maksta ning on otsustanud piraatluse kasuks. Üsna lihtne on legaalselt võimalus internetist filme tasuta alla laadida või kasutada nende vaatamiseks mõnda veebilehekülge. See aga toob jällegi kahju ja probleeme filmitööstustele ja produtsentidele.

Selle probleemi lahendamiseks on tehtud mitmeid edusamme. Üheks silmapaistvamaks näiteks võib tuua NJORD Advokaadibüroo ettevõtmise Taanis. Nimelt hakkas 2012.aastal eelnimetatud büroo kaitsma õiguste valdajate õigusi saates otseteateid Taani eraisikutele, kelle internetivõrku oli kasutatud illegaalsete failide jagamiseks. Selle tegevuse eesmärgiks oli teleettevõtete, filmide, muusikute, produtsentide, režissööride, näitlejate ning teiste filmitööstuses osalejate õiguste jõustamine ja illegaalsete failide jagamise kohta teadlikkuse tõstmine. See on küllaltki suurelt langetanud piraatluse kasutamist. Sedalaadi meetodit on kasutama hakanud ka nt. Soome, Rootsi, Norra ja Island.

Filitööstustel, produtsentidel ning ka teistel, kes omavad autoriõigustega kaitstud materjale, on võimalus oma õiguseid jõustada. Nt. on olemas mitmesuguseid programme, mis skanneerivad internetivarusi illegaalse allalaadimise tuvastamiseks. Piraatlusvastane seadusandlus laieneb pidevalt ning seetõttu on ka piraatlusvastase edukuse määr kasvuteel.

Vaadeldes veel tarbijat ehk eraisikut, kes kasutab piraatlust, on rangelt soovitatav väga hoolikalt enne failide allalaadimist ja imelike veebilehekülgede külastamist kontollida, millega on täpselt tegu. Samuti tuleks kontrollida oma internetivõrgu turvalisust ning jälgida, kellel on sellele ligipääs. Kõige õigem oleks aga üldse piraatlusest loobuda ning austada teiste inimeste tööd ja kasutada seaduslikke meetmeid/vahendeid.

===Kokkuvõte===

Kokkuvõttes on piraatluse kasutamine iga inimese enda asi, kuid peab arvestama ka sellega, et ükspäev võib seaduse rikkumine kaasa tuua paksu pahandust. Parim valik oleks siiski järgida seadust. Nii austame ka muusikute ja produtsentide tööd ning näitame oma tänulikkust nende loodud teoste eest.

===Kasutatud allikad:===
*http://vanaweb.hkhk.edu.ee/autorioigus/piraatlus.html
*https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/muusika-uuring-eestlased-ei-utle-piraatlusest-ara/
*https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/plaadikompanii-juht-eesti-inimesed-huppavad-otse-piraatluse-ja-cd-juurest-voogedastusse/
*https://www.njordlaw.com/et/pohjamaades-kasutusel-filmide-ja-sarjade-piraatlusvastased-programmid-kas-jargmisena-voetakse-need-kasutusele-eestis/
*Pildid: https://www.google.ee/

==Piraatluse + ja - striiminguteenuste pakkujatest lähtuvalt==

Teatavasti on üsna tuntud striiminguteenuste pakkujad näiteks Netflix, YouTube kui ka Steam jpt. Teenused paistavad välja väga paljudes erinevates valdkondades ning neid kõiki seob omavahel piraatlus. Mis oleks piraatluse positiivsed ning negatiivsed küljed just striiminguteenuste pakkujatele ning tarbijatele?

Inglise poeet Ted Hughes on öelnud, et miski pole tasuta, igal asjal on maksumus. See tuleb eriti välja striiminguteenuste pakkujatel. On nähtud vaeva ja investeeritud raha, et mingisugust toodet pakkuda, olgu see siis näiteks mäng, tarkvara või film. Kui pakkujad ei küsiks tarbijatelt raha, siis poleks mõtet ka midagi pakkuda. Siit tuleb esimene piraatluse positiivne kui ka negatiivne külg, nimelt positiivseks küljeks oleks see, et on majanduslikult odav just tarbijale. Milleks maksta raha filmi eest, kui on võimalus see endale Torrent saidilt, näiteks Pirate Bay, kergelt enda arvutisse alla laadida ja vaadata? Tihtilugu ei nähta suuremat pilti. Ei mõelda sellele, kuidas film tarbija silme ette üldse jõudis, mis töö ja vaev selleks kulus. Ühe kahju, teise kasu ütleb Eesti vanasõna. Sellest järeldub piraatluse negatiivne külg, majanduslikult kaotab striiminguteenus oma mõju, mida aktiivsem piraatlus on. <ref name="viide 2" />

Pakkujad võitlevad selle vastu koguaeg, paljud riigid on kehtestanud seadused, mis keelavad ilma autori loata jagada teatud teenuste sisu, kuid ega piraatluse illegaalsus inimesi ju peata, sest piraatlus pakub tegelikult inimestele anonüümsust. Tarbija ei pea avalikustama oma nime, pangakaarti ega muud isiklikku informatsiooni, kui ta tõmbab enda arvutisse piraaditud faile. Striiminguteenused seda ei paku, vastupidi, just nõuavad tarbijate informatsiooni turvalisuse pärast. <ref name="viide 2" />

Isiklike andmete päring ei pruugi tegelikult halb ollagi. Kui teenus, mida pakutakse on vigane või sellega tekivad probleemid, siis saab pöörduda pakkuja poole ning leitakse probleemile vastav lahendus, kuid piraatluse korral ei tule tarbijale mitte keegi vastu, kui alla laetud toode ei tööta või tekitab mõne muu sõlme. <ref name="viide 2" /> <ref name="viide 3" />

Väga palju tarkvara ja tooteid on suvalistel interneti lehekülgedel müügil odavamalt kui toote originaal leheküljel. See tähendab, et piraaditud faile müüakse. See on piraatluse negatiivseks küljeks just striiminguteenuste pakkujatele, kuna nemad kaotavad seetõttu raha. Tarbijale võib see olla kasulik, kui ta saab originaal toore odavamalt, kuid mis juhtub siis kui toode on võlts ja ei tööta üldse? <ref name="viide 2" />

Kuigi näiteks filmide alla laadimine võib olla odav, siis ei kaitse see tarbijat ühe olulise negatiivse piraatluse külje eest, nimelt tarkvara viiruste eest. Millegi tasuta omistamine ahvatleb paljusid inimesi ning see võib neid pimestada. Kui teenuse pakkuja tuleb välja näiteks uue filmiga, siis tihtilugu luuakse uue filmi jaoks niinimetatud võltsitud Torrentid, mis paistavad välja nagu nad viitaks õigele asjale, kuid sisuliselt on need lihtsalt viirused, mis on tarbijale kahjulikud. Kasutatakse ära inimlikku usaldust. Lisaks viirustele saab läbi Torrentite ligipääsu ka tarbija IP-aadressile, mida on võimalik kuritarvitada. <ref name="viide 2" /> <ref name="viide 3" />

Kokkuvõtlikult on piraatlus striiminguteenuste pakkujatele pigem negatiivne kui positiivne. Pakkujad kaotavad raha ning seeläbi oma mõju. Tarbijatele on piraatlus isegi kasulik, kuid seejuures tuleb olla hoolikas, kuna kõik piraaditud failid ei pruugi olla koopiad originaalist ning seeläbi tuua tarbijale rohkem kahju kui kasu.



==Autoriõigused==
Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse seadust ei kohaldata ideedele, teooriatele, avastistele ja mõningatele teistele intellektuaalse tegevuse tulemustele. Teose autoril tekib teose loomise hetkest autoriõigus sellele teosele. <ref name="ref 1" />
Autoriõiguse põhieesmärgid on:
*Et julgustada kultuuri, teaduse ja innovatsiooni arendamist
*Et pakkuda autorõiguste omanikele nende tööde eest finantsilist kasu
*Et hõlbustada avalikku ligipääsu teabele ja meelelahutusele <ref name="ref 2" />
Üks Berne'i Konventsiooni baasprintsiipidest on “automaatne kaitse”, mis tähendab, et autorikaitse eksisteerib automaatselt alates ajast, mil vastav teos on kinnitatud käegakatsutavale meediumile (nagu näiteks paber, film ränikiip). <ref name="ref 2" /> Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste toimingute täitmist. Isiku autorsust, kes avaldab teose oma nime all, eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist.<ref name="ref 1" />
Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad autori eluajal. Need viitavad ideele,et autoriõigusega teos autori või looja isiksuse ja inimlikkuse väljendus. Need sisaldavad:

*Õigus olla tunnustatud kui teose autor,
*Õigus terviklikkusele (s.t. õigus keelata teose muutmine, moonutamine või väänamine) ja
*Õigus teose esmasele avalikustamisele. <ref name="ref 1" />
Autori varalised õigused on aga üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina. Autori mittevaraliste õiguste hulka kuuluvad muuhulgas õigus autorsusele, õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele. Autori varaliste õiguste hulka kuuluvad näiteks <ref name="ref 1" />

*õigus teose reprodutseerimisele (näiteks, teha koopiad digitaal või analoog vahenditega), <ref name="ref 2" />
*õigus teose levitamisele (näiteks, müües, rentides või koopiaid laenates), <ref name="ref 2" />
*õigus teose edasiandmisele avalikkusele, (sealhulgas avalik esitamine, avalik väljapanek and lävitamine üle digitaalvõrgu nagu näiteks Internet) <ref name="ref 2" />
*õigus teose ülekandmisele, (sealhulgas tekstiteose tõlke või näiteks filmiversiooni üle) <ref name="ref 2" />
*õigus teose töötlemisele. <ref name="ref 1" />
Autori isiklikud õigused ei pruugi alati olla üle viidavad autorilt kellelegi kolmandale ja osad neist ei aegu mõndades riikides. <ref name="ref 2" />
Kuna autorile kuulub ainuõigus lubada või keelata oma teose kasutamist teiste isikute poolt ning saada tulu (tasu) oma teose sellisest kasutamisest, siis võivad teised isikud autoriõigusega kaitstud teoseid kasutada ainult autori poolt antud loa (litsentsi) alusel. <ref name="ref 1" />

===Rahvusvahelised autoriõigused===
Autoriõigused seadused iga riigi enda teha ja seega ei ole sellist asja nagu rahvusvaheline autoriõiguste seadus. Sellele vaatamata on peaaegu 180 riiki ratifitseerinud kokkuleppe – Berne’i Konventsioon, mis on administreeritud Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) poolt – mis sätib miinimumstandardid autoriõiguslike loojate õiguste kaitseks üle maailma.
Lisaks on olnud ka püüdlusi, et harmoniseerida autoriõiguste seadused Euroopas või mujal regioonides. Erinevused riiklikes autoriõiguste seadustes loovad ka väljakutseid globaalsetele organisatsioonidele, kellel töötajaid eri riikides, kuid jagavad loomet üle piiride.

====Rahvusvahelised autoriõiguste kokkulepped====
Mitmed rahvusvahelised lepingud soodustavad autoriõiguste mõistlikku ühtset kaitset riigide vahele. Nad kehtestavad miinimumstandardid kaitsele, mida iga allakirjutanud riik siis rakendab omaenda autoriõigusseaduste piires. <ref name="ref 2" />

=====Berne Konventsioon=====
* Vanim ja tähtsaim lepe
* Allkirjastatud 1886 (aga on sellest ajast saati mitmeid korda uuendatud)
*Ratifitseeritud peaaegu 180 osapoole poolt.
*kaitse miinimumstandardid
*Kaitstud tööde tübid
*Kaitse pikkus
*Erandite ulatus
*Kitsendused
*Printsiibid, nagu näiteks “rahvuslik kokkulepe” (loomele, mis pärineb ühest riigist, antakse samasugune kaitse teises allkirjastanud riigis, justkui tegu oleks oma riigi elanikuga.
*Printsiibid, nagu näiteks “automaatne kaitse” (autoriõigus eksisteerib automaatselt vastavas loometöös kui ta on kinnitatud käegakatsutavale meediumile ja seda ilma nõutud eelneva formaalse toiminguta.<ref name="ref 2" />

==Allikad==
<references>
*https://www.thepiratebay.wiki/thepiratebay-pros-cons/
<ref name="viide 2">https://cs.stanford.edu/people/eroberts/cs201/projects/1999-00/software-piracy/personal.html </ref>
<ref name="viide 3">https://www.howtogeek.com/141257/htg-explains-how-does-bittorrent-work/#:~:text=torrent%20file.&text=Once%20connected%2C%20a%20BitTorrent%20client,BitTorrent%20clients%20in%20the%20swarm.</ref>
<ref name="ref 1"> https://www.eau.org/see-on-eau/autorioigus/ </ref>
<ref name="ref 2"> https://www.rightsdirect.com/international-copyright-basics/ </ref>

</references>
*https://www.thepiratebay.wiki/thepiratebay-pros-cons/

Piraatlus ja striiminguteenused

2020-12-14T00:05:22Z

Aituul:

==Piraatlus, artistid ja produtsendid==

Piraatlus on õigusvastane tegevus. Lihtsamalt öeldes on piraatlus see, kui inimesed paljundavad või müüvad autoriõigusega kaitstud teost olles ise sellest teadlikud.

===Piraatlus, muusika, artistid===
[[File:pirate_key.png|200px|border|right|Pirate key]]
Võib väita, et mingil määral on piraatlus vähenenud, kuid mitte igas valdkonnas. Vaadeldes piraatlust seoses muusikamaailmaga, on piraatlus veidi vähenenud. Mõnda aega tagasi, kui muusika kuulamiseks ei olnud veel spetsiaalseid voogedastusi ehk striiminguteenuseid, kasutati piraatlust rohkem.

2000. aastate alguses olid muusika kuulamiseks populaarsed cd-plaadid. Tõelised fännid ja ausamad inimesed ostsid originaalplaate, kuid ajapikku hakati neid ümber kirjutama/kopeerima. Mida kallim oli plaat, siis ilmselgelt seda suurem oli kiusatus ilma rahata tuttavalt laenata originaalplaat ning kodus see ümber kirjutada. Selline tegevus on küll ebaseduslik, kuid kasulik tarbijale vastupidiselt tootjale (siin kohal artistile). Artist teenib kasumit iga müüdud plaadi pealt, kui aga 1 inimene ostab plaadi ja teised 9 kopeerivad selle ümber, toob see ilmselgelt artistile kokkuvõttes rohkem kahju kui kasu. Sellist piraatlust on aidanud vähendada turule tulnud voogedastused. Nendest tuntumad on nt Spotify, Youtube, Soundcloud jpt.

Minnes konkreetsemalt üle Eesti muusika peale, on piraatluse põhjuseks ka see, et kogu Eesti muusika ei ole legaalsetel platvormidel kättesaadav. Selle probleemi lahendamisele saavad kaasa aidata artistid ja produtsendid põhiliselt ise. Kuidas? Tehes oma muusika digitaalselt võrgus kättesaadavaks kõigi inimeste jaoks. Tänapäeval on cd-plaatide populaarsus oluliselt vähenenud ja enamus inimesi kasutab muusika kuulamiseks oma telefone/arvuteid. Kaheks kõige populaarsemaks striiminguteenuseks on osutunud Youtube ja Spotify. Neid on väga mugav ja lihtne kasutada ja ilmselt leiab sealt üles enamus enda maitsele vastavad laulud/videod.

Uuringute põhiselt on veel üks oluline punkt, millele tuleks tähelepanu pöörata. Paljud inimesed ei tee vahet mis on legaalne ja mis mitte. Nimelt uuringute põhiselt peab koguni 52% vastanutest legaalseks muusika, filmide ja videote allalaadimist failivahetuskeskkondadest. See tähendab, et ligikaudu pooled inimesed ei pruugi teadagi mida tegelikult tähendab piraatlus, mis on üsna murettekitav probleem. Siinkohal oleks abiks see, kui muusikatööstused teeksid koostööd ning hariksid sel teemal inimesi rohkem. Ka see tooks arvatavasti kaasa piraatluse vähenemise.

===Piraatlus, filmitööstus, produtsendid===
[[File:thepiratebay_webpage.png|border|330px|right|The Pirate Bay]]
Vaadeldes järgmiseks filmitööstusi ja produtsente on piraatlus avaldanud ka neile negatiivset mõju. Kuigi tänapäeval on väga populaarseks osutunud Netflix, kus on suur valik filme ja sarju, ei raatsi kõik selle teenuse eest maksta ning on otsustanud piraatluse kasuks. Üsna lihtne on legaalselt võimalus internetist filme tasuta alla laadida või kasutada nende vaatamiseks mõnda veebilehekülge. See aga toob jällegi kahju ja probleeme filmitööstustele ja produtsentidele.

Selle probleemi lahendamiseks on tehtud mitmeid edusamme. Üheks silmapaistvamaks näiteks võib tuua NJORD Advokaadibüroo ettevõtmise Taanis. Nimelt hakkas 2012.aastal eelnimetatud büroo kaitsma õiguste valdajate õigusi saates otseteateid Taani eraisikutele, kelle internetivõrku oli kasutatud illegaalsete failide jagamiseks. Selle tegevuse eesmärgiks oli teleettevõtete, filmide, muusikute, produtsentide, režissööride, näitlejate ning teiste filmitööstuses osalejate õiguste jõustamine ja illegaalsete failide jagamise kohta teadlikkuse tõstmine. See on küllaltki suurelt langetanud piraatluse kasutamist. Sedalaadi meetodit on kasutama hakanud ka nt. Soome, Rootsi, Norra ja Island.

Filitööstustel, produtsentidel ning ka teistel, kes omavad autoriõigustega kaitstud materjale, on võimalus oma õiguseid jõustada. Nt. on olemas mitmesuguseid programme, mis skanneerivad internetivarusi illegaalse allalaadimise tuvastamiseks. Piraatlusvastane seadusandlus laieneb pidevalt ning seetõttu on ka piraatlusvastase edukuse määr kasvuteel.

Vaadeldes veel tarbijat ehk eraisikut, kes kasutab piraatlust, on rangelt soovitatav väga hoolikalt enne failide allalaadimist ja imelike veebilehekülgede külastamist kontollida, millega on täpselt tegu. Samuti tuleks kontrollida oma internetivõrgu turvalisust ning jälgida, kellel on sellele ligipääs. Kõige õigem oleks aga üldse piraatlusest loobuda ning austada teiste inimeste tööd ja kasutada seaduslikke meetmeid/vahendeid.

===Kokkuvõte===

Kokkuvõttes on piraatluse kasutamine iga inimese enda asi, kuid peab arvestama ka sellega, et ükspäev võib seaduse rikkumine kaasa tuua paksu pahandust. Parim valik oleks siiski järgida seadust. Nii austame ka muusikute ja produtsentide tööd ning näitame oma tänulikkust nende loodud teoste eest.

===Kasutatud allikad:===
*http://vanaweb.hkhk.edu.ee/autorioigus/piraatlus.html
*https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/muusika-uuring-eestlased-ei-utle-piraatlusest-ara/
*https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/plaadikompanii-juht-eesti-inimesed-huppavad-otse-piraatluse-ja-cd-juurest-voogedastusse/
*https://www.njordlaw.com/et/pohjamaades-kasutusel-filmide-ja-sarjade-piraatlusvastased-programmid-kas-jargmisena-voetakse-need-kasutusele-eestis/
*Pildid: https://www.google.ee/

==Piraatluse + ja - striiminguteenuste pakkujatest lähtuvalt==

Teatavasti on üsna tuntud striiminguteenuste pakkujad näiteks Netflix, YouTube kui ka Steam jpt. Teenused paistavad välja väga paljudes erinevates valdkondades ning neid kõiki seob omavahel piraatlus. Mis oleks piraatluse positiivsed ning negatiivsed küljed just striiminguteenuste pakkujatele ning tarbijatele?

Inglise poeet Ted Hughes on öelnud, et miski pole tasuta, igal asjal on maksumus. See tuleb eriti välja striiminguteenuste pakkujatel. On nähtud vaeva ja investeeritud raha, et mingisugust toodet pakkuda, olgu see siis näiteks mäng, tarkvara või film. Kui pakkujad ei küsiks tarbijatelt raha, siis poleks mõtet ka midagi pakkuda. Siit tuleb esimene piraatluse positiivne kui ka negatiivne külg, nimelt positiivseks küljeks oleks see, et on majanduslikult odav just tarbijale. Milleks maksta raha filmi eest, kui on võimalus see endale Torrent saidilt, näiteks Pirate Bay, kergelt enda arvutisse alla laadida ja vaadata? Tihtilugu ei nähta suuremat pilti. Ei mõelda sellele, kuidas film tarbija silme ette üldse jõudis, mis töö ja vaev selleks kulus. Ühe kahju, teise kasu ütleb Eesti vanasõna. Sellest järeldub piraatluse negatiivne külg, majanduslikult kaotab striiminguteenus oma mõju, mida aktiivsem piraatlus on. <ref name="viide 2" />

Pakkujad võitlevad selle vastu koguaeg, paljud riigid on kehtestanud seadused, mis keelavad ilma autori loata jagada teatud teenuste sisu, kuid ega piraatluse illegaalsus inimesi ju peata, sest piraatlus pakub tegelikult inimestele anonüümsust. Tarbija ei pea avalikustama oma nime, pangakaarti ega muud isiklikku informatsiooni, kui ta tõmbab enda arvutisse piraaditud faile. Striiminguteenused seda ei paku, vastupidi, just nõuavad tarbijate informatsiooni turvalisuse pärast. <ref name="viide 2" />

Isiklike andmete päring ei pruugi tegelikult halb ollagi. Kui teenus, mida pakutakse on vigane või sellega tekivad probleemid, siis saab pöörduda pakkuja poole ning leitakse probleemile vastav lahendus, kuid piraatluse korral ei tule tarbijale mitte keegi vastu, kui alla laetud toode ei tööta või tekitab mõne muu sõlme. <ref name="viide 2" /> <ref name="viide 3" />

Väga palju tarkvara ja tooteid on suvalistel interneti lehekülgedel müügil odavamalt kui toote originaal leheküljel. See tähendab, et piraaditud faile müüakse. See on piraatluse negatiivseks küljeks just striiminguteenuste pakkujatele, kuna nemad kaotavad seetõttu raha. Tarbijale võib see olla kasulik, kui ta saab originaal toore odavamalt, kuid mis juhtub siis kui toode on võlts ja ei tööta üldse? <ref name="viide 2" />

Kuigi näiteks filmide alla laadimine võib olla odav, siis ei kaitse see tarbijat ühe olulise negatiivse piraatluse külje eest, nimelt tarkvara viiruste eest. Millegi tasuta omistamine ahvatleb paljusid inimesi ning see võib neid pimestada. Kui teenuse pakkuja tuleb välja näiteks uue filmiga, siis tihtilugu luuakse uue filmi jaoks niinimetatud võltsitud Torrentid, mis paistavad välja nagu nad viitaks õigele asjale, kuid sisuliselt on need lihtsalt viirused, mis on tarbijale kahjulikud. Kasutatakse ära inimlikku usaldust. Lisaks viirustele saab läbi Torrentite ligipääsu ka tarbija IP-aadressile, mida on võimalik kuritarvitada. <ref name="viide 2" /> <ref name="viide 3" />

Kokkuvõtlikult on piraatlus striiminguteenuste pakkujatele pigem negatiivne kui positiivne. Pakkujad kaotavad raha ning seeläbi oma mõju. Tarbijatele on piraatlus isegi kasulik, kuid seejuures tuleb olla hoolikas, kuna kõik piraaditud failid ei pruugi olla koopiad originaalist ning seeläbi tuua tarbijale rohkem kahju kui kasu.

===Viited:===
<references>
*https://www.thepiratebay.wiki/thepiratebay-pros-cons/
<ref name="viide 2">https://cs.stanford.edu/people/eroberts/cs201/projects/1999-00/software-piracy/personal.html </ref>
<ref name="viide 3">https://www.howtogeek.com/141257/htg-explains-how-does-bittorrent-work/#:~:text=torrent%20file.&text=Once%20connected%2C%20a%20BitTorrent%20client,BitTorrent%20clients%20in%20the%20swarm.</ref>
</references>
==Autoriõigused==
Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse seadust ei kohaldata ideedele, teooriatele, avastistele ja mõningatele teistele intellektuaalse tegevuse tulemustele. Teose autoril tekib teose loomise hetkest autoriõigus sellele teosele.
Autoriõiguse põhieesmärgid on:
*Et julgustada kultuuri, teaduse ja innovatsiooni arendamist
*Et pakkuda autorõiguste omanikele nende tööde eest finantsilist kasu
*Et hõlbustada avalikku ligipääsu teabele ja meelelahutusele
Üks Berne'i Konventsiooni baasprintsiipidest on “automaatne kaitse”, mis tähendab, et autorikaitse eksisteerib automaatselt alates ajast, mil vastav teos on kinnitatud käegakatsutavale meediumile (nagu näiteks paber, film ränikiip). Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste toimingute täitmist. Isiku autorsust, kes avaldab teose oma nime all, eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist.
Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad autori eluajal. Need viitavad ideele,et autoriõigusega teos autori või looja isiksuse ja inimlikkuse väljendus. Need sisaldavad:

*Õigus olla tunnustatud kui teose autor,
*Õigus terviklikkusele (s.t. õigus keelata teose muutmine, moonutamine või väänamine) ja
*Õigus teose esmasele avalikustamisele.
Autori varalised õigused on aga üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina. Autori mittevaraliste õiguste hulka kuuluvad muuhulgas õigus autorsusele, õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele. Autori varaliste õiguste hulka kuuluvad näiteks

*õigus teose reprodutseerimisele (näiteks, teha koopiad digitaal või analoog vahenditega),
*õigus teose levitamisele (näiteks, müües, rentides või koopiaid laenates),
*õigus teose edasiandmisele avalikkusele, (sealhulgas avalik esitamine, avalik väljapanek and lävitamine üle digitaalvõrgu nagu näiteks Internet)
*õigus teose ülekandmisele, (sealhulgas tekstiteose tõlke või näiteks filmiversiooni üle)
*õigus teose töötlemisele.
Autori isiklikud õigused ei pruugi alati olla üle viidavad autorilt kellelegi kolmandale ja osad neist ei aegu mõndades riikides.
Kuna autorile kuulub ainuõigus lubada või keelata oma teose kasutamist teiste isikute poolt ning saada tulu (tasu) oma teose sellisest kasutamisest, siis võivad teised isikud autoriõigusega kaitstud teoseid kasutada ainult autori poolt antud loa (litsentsi) alusel.
Rahvusvahelised autoriõigused
Autoriõigused seadused iga riigi enda teha ja seega ei ole sellist asja nagu rahvusvaheline autoriõiguste seadus. Sellele vaatamata on peaaegu 180 riiki ratifitseerinud kokkuleppe – Berne’i Konventsioon, mis on administreeritud Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) poolt – mis sätib miinimumstandardid autoriõiguslike loojate õiguste kaitseks üle maailma.
Lisaks on olnud ka püüdlusi, et harmoniseerida autoriõiguste seadused Euroopas või mujal regioonides. Erinevused riiklikes autoriõiguste seadustes loovad ka väljakutseid globaalsetele organisatsioonidele, kellel töötajaid eri riikides, kuid jagavad loomet üle piiride.
Rahvusvahelised autoriõiguste kokkulepped
Mitmed rahvusvahelised lepingud soodustavad autoriõiguste mõistlikku ühtset kaitset riigide vahele. Nad kehtestavad miinimumstandardid kaitsele, mida iga allakirjutanud riik siis rakendab omaenda autoriõigusseaduste piires.

===Berne Konventsioon===
* Vanim ja tähtsaim lepe
* Allkirjastatud 1886 (aga on sellest ajast saati mitmeid korda uuendatud)
*Ratifitseeritud peaaegu 180 osapoole poolt.
*kaitse miinimumstandardid
*Kaitstud tööde tübid
*Kaitse pikkus
*Erandite ulatus
*Kitsendused
*Printsiibid, nagu näiteks “rahvuslik kokkulepe” (loomele, mis pärineb ühest riigist, antakse samasugune kaitse teises allkirjastanud riigis, justkui tegu oleks oma riigi elanikuga.
*Printsiibid, nagu näiteks “automaatne kaitse” (autoriõigus eksisteerib automaatselt vastavas loometöös kui ta on kinnitatud käegakatsutavale meediumile ja seda ilma nõutud eelneva formaalse toiminguta.
==Allikad:==
*https://www.eau.org/see-on-eau/autorioigus/
*https://www.rightsdirect.com/international-copyright-basics/
*https://www.riigiteataja.ee/akt/810714?leiaKehtiv

File:Pirate key.png

2020-12-14T00:00:06Z

Aituul:

File:Thepiratebay webpage.png

2020-12-13T23:30:57Z

Aituul:

Piraatlus ja striiminguteenused

2020-12-13T23:24:17Z

Aituul:

==Piraatlus, artistid ja produtsendid==

Piraatlus on õigusvastane tegevus. Lihtsamalt öeldes on piraatlus see, kui inimesed paljundavad või müüvad autoriõigusega kaitstud teost olles ise sellest teadlikud.

===Piraatlus, muusika, artistid===

Võib väita, et mingil määral on piraatlus vähenenud, kuid mitte igas valdkonnas. Vaadeldes piraatlust seoses muusikamaailmaga, on piraatlus veidi vähenenud. Mõnda aega tagasi, kui muusika kuulamiseks ei olnud veel spetsiaalseid voogedastusi ehk striiminguteenuseid, kasutati piraatlust rohkem.

2000. aastate alguses olid muusika kuulamiseks populaarsed cd-plaadid. Tõelised fännid ja ausamad inimesed ostsid originaalplaate, kuid ajapikku hakati neid ümber kirjutama/kopeerima. Mida kallim oli plaat, siis ilmselgelt seda suurem oli kiusatus ilma rahata tuttavalt laenata originaalplaat ning kodus see ümber kirjutada. Selline tegevus on küll ebaseduslik, kuid kasulik tarbijale vastupidiselt tootjale (siin kohal artistile). Artist teenib kasumit iga müüdud plaadi pealt, kui aga 1 inimene ostab plaadi ja teised 9 kopeerivad selle ümber, toob see ilmselgelt artistile kokkuvõttes rohkem kahju kui kasu. Sellist piraatlust on aidanud vähendada turule tulnud voogedastused. Nendest tuntumad on nt Spotify, Youtube, Soundcloud jpt.

Minnes konkreetsemalt üle Eesti muusika peale, on piraatluse põhjuseks ka see, et kogu Eesti muusika ei ole legaalsetel platvormidel kättesaadav. Selle probleemi lahendamisele saavad kaasa aidata artistid ja produtsendid põhiliselt ise. Kuidas? Tehes oma muusika digitaalselt võrgus kättesaadavaks kõigi inimeste jaoks. Tänapäeval on cd-plaatide populaarsus oluliselt vähenenud ja enamus inimesi kasutab muusika kuulamiseks oma telefone/arvuteid. Kaheks kõige populaarsemaks striiminguteenuseks on osutunud Youtube ja Spotify. Neid on väga mugav ja lihtne kasutada ja ilmselt leiab sealt üles enamus enda maitsele vastavad laulud/videod.

Uuringute põhiselt on veel üks oluline punkt, millele tuleks tähelepanu pöörata. Paljud inimesed ei tee vahet mis on legaalne ja mis mitte. Nimelt uuringute põhiselt peab koguni 52% vastanutest legaalseks muusika, filmide ja videote allalaadimist failivahetuskeskkondadest. See tähendab, et ligikaudu pooled inimesed ei pruugi teadagi mida tegelikult tähendab piraatlus, mis on üsna murettekitav probleem. Siinkohal oleks abiks see, kui muusikatööstused teeksid koostööd ning hariksid sel teemal inimesi rohkem. Ka see tooks arvatavasti kaasa piraatluse vähenemise.

===Piraatlus, filmitööstus, produtsendid===

Vaadeldes järgmiseks filmitööstusi ja produtsente on piraatlus avaldanud ka neile negatiivset mõju. Kuigi tänapäeval on väga populaarseks osutunud Netflix, kus on suur valik filme ja sarju, ei raatsi kõik selle teenuse eest maksta ning on otsustanud piraatluse kasuks. Üsna lihtne on legaalselt võimalus internetist filme tasuta alla laadida või kasutada nende vaatamiseks mõnda veebilehekülge. See aga toob jällegi kahju ja probleeme filmitööstustele ja produtsentidele.

Selle probleemi lahendamiseks on tehtud mitmeid edusamme. Üheks silmapaistvamaks näiteks võib tuua NJORD Advokaadibüroo ettevõtmise Taanis. Nimelt hakkas 2012.aastal eelnimetatud büroo kaitsma õiguste valdajate õigusi saates otseteateid Taani eraisikutele, kelle internetivõrku oli kasutatud illegaalsete failide jagamiseks. Selle tegevuse eesmärgiks oli teleettevõtete, filmide, muusikute, produtsentide, režissööride, näitlejate ning teiste filmitööstuses osalejate õiguste jõustamine ja illegaalsete failide jagamise kohta teadlikkuse tõstmine. See on küllaltki suurelt langetanud piraatluse kasutamist. Sedalaadi meetodit on kasutama hakanud ka nt. Soome, Rootsi, Norra ja Island.

Filitööstustel, produtsentidel ning ka teistel, kes omavad autoriõigustega kaitstud materjale, on võimalus oma õiguseid jõustada. Nt. on olemas mitmesuguseid programme, mis skanneerivad internetivarusi illegaalse allalaadimise tuvastamiseks. Piraatlusvastane seadusandlus laieneb pidevalt ning seetõttu on ka piraatlusvastase edukuse määr kasvuteel.

Vaadeldes veel tarbijat ehk eraisikut, kes kasutab piraatlust, on rangelt soovitatav väga hoolikalt enne failide allalaadimist ja imelike veebilehekülgede külastamist kontollida, millega on täpselt tegu. Samuti tuleks kontrollida oma internetivõrgu turvalisust ning jälgida, kellel on sellele ligipääs. Kõige õigem oleks aga üldse piraatlusest loobuda ning austada teiste inimeste tööd ja kasutada seaduslikke meetmeid/vahendeid.

===Kokkuvõte===

Kokkuvõttes on piraatluse kasutamine iga inimese enda asi, kuid peab arvestama ka sellega, et ükspäev võib seaduse rikkumine kaasa tuua paksu pahandust. Parim valik oleks siiski järgida seadust. Nii austame ka muusikute ja produtsentide tööd ning näitame oma tänulikkust nende loodud teoste eest.

===Kasutatud allikad:===
*http://vanaweb.hkhk.edu.ee/autorioigus/piraatlus.html
*https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/muusika-uuring-eestlased-ei-utle-piraatlusest-ara/
*https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/plaadikompanii-juht-eesti-inimesed-huppavad-otse-piraatluse-ja-cd-juurest-voogedastusse/
*https://www.njordlaw.com/et/pohjamaades-kasutusel-filmide-ja-sarjade-piraatlusvastased-programmid-kas-jargmisena-voetakse-need-kasutusele-eestis/
*Pildid: https://www.google.ee/

==Piraatluse + ja - striiminguteenuste pakkujatest lähtuvalt==

Teatavasti on üsna tuntud striiminguteenuste pakkujad näiteks Netflix, YouTube kui ka Steam jpt. Teenused paistavad välja väga paljudes erinevates valdkondades ning neid kõiki seob omavahel piraatlus. Mis oleks piraatluse positiivsed ning negatiivsed küljed just striiminguteenuste pakkujatele ning tarbijatele?

Inglise poeet Ted Hughes on öelnud, et miski pole tasuta, igal asjal on maksumus. See tuleb eriti välja striiminguteenuste pakkujatel. On nähtud vaeva ja investeeritud raha, et mingisugust toodet pakkuda, olgu see siis näiteks mäng, tarkvara või film. Kui pakkujad ei küsiks tarbijatelt raha, siis poleks mõtet ka midagi pakkuda. Siit tuleb esimene piraatluse positiivne kui ka negatiivne külg, nimelt positiivseks küljeks oleks see, et on majanduslikult odav just tarbijale. Milleks maksta raha filmi eest, kui on võimalus see endale Torrent saidilt, näiteks Pirate Bay, kergelt enda arvutisse alla laadida ja vaadata? Tihtilugu ei nähta suuremat pilti. Ei mõelda sellele, kuidas film tarbija silme ette üldse jõudis, mis töö ja vaev selleks kulus. Ühe kahju, teise kasu ütleb Eesti vanasõna. Sellest järeldub piraatluse negatiivne külg, majanduslikult kaotab striiminguteenus oma mõju, mida aktiivsem piraatlus on.

Pakkujad võitlevad selle vastu koguaeg, paljud riigid on kehtestanud seadused, mis keelavad ilma autori loata jagada teatud teenuste sisu, kuid ega piraatluse illegaalsus inimesi ju peata, sest piraatlus pakub tegelikult inimestele anonüümsust. Tarbija ei pea avalikustama oma nime, pangakaarti ega muud isiklikku informatsiooni, kui ta tõmbab enda arvutisse piraaditud faile. Striiminguteenused seda ei paku, vastupidi, just nõuavad tarbijate informatsiooni turvalisuse pärast.

Isiklike andmete päring ei pruugi tegelikult halb ollagi. Kui teenus, mida pakutakse on vigane või sellega tekivad probleemid, siis saab pöörduda pakkuja poole ning leitakse probleemile vastav lahendus, kuid piraatluse korral ei tule tarbijale mitte keegi vastu, kui alla laetud toode ei tööta või tekitab mõne muu sõlme.

Väga palju tarkvara ja tooteid on suvalistel interneti lehekülgedel müügil odavamalt kui toote originaal leheküljel. See tähendab, et piraaditud faile müüakse. See on piraatluse negatiivseks küljeks just striiminguteenuste pakkujatele, kuna nemad kaotavad seetõttu raha. Tarbijale võib see olla kasulik, kui ta saab originaal toore odavamalt, kuid mis juhtub siis kui toode on võlts ja ei tööta üldse?

Kuigi näiteks filmide alla laadimine võib olla odav, siis ei kaitse see tarbijat ühe olulise negatiivse piraatluse külje eest, nimelt tarkvara viiruste eest. Millegi tasuta omistamine ahvatleb paljusid inimesi ning see võib neid pimestada. Kui teenuse pakkuja tuleb välja näiteks uue filmiga, siis tihtilugu luuakse uue filmi jaoks niinimetatud võltsitud Torrentid, mis paistavad välja nagu nad viitaks õigele asjale, kuid sisuliselt on need lihtsalt viirused, mis on tarbijale kahjulikud. Kasutatakse ära inimlikku usaldust. Lisaks viirustele saab läbi Torrentite ligipääsu ka tarbija IP-aadressile, mida on võimalik kuritarvitada.

Kokkuvõtlikult on piraatlus striiminguteenuste pakkujatele pigem negatiivne kui positiivne. Pakkujad kaotavad raha ning seeläbi oma mõju. Tarbijatele on piraatlus isegi kasulik, kuid seejuures tuleb olla hoolikas, kuna kõik piraaditud failid ei pruugi olla koopiad originaalist ning seeläbi tuua tarbijale rohkem kahju kui kasu.

===Viited:===
*https://www.thepiratebay.wiki/thepiratebay-pros-cons/
*https://cs.stanford.edu/people/eroberts/cs201/projects/1999-00/software-piracy/personal.html
*https://www.howtogeek.com/141257/htg-explains-how-does-bittorrent-work/#:~:text=torrent%20file.&text=Once%20connected%2C%20a%20BitTorrent%20client,BitTorrent%20clients%20in%20the%20swarm.

==Autoriõigused==
Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse seadust ei kohaldata ideedele, teooriatele, avastistele ja mõningatele teistele intellektuaalse tegevuse tulemustele. Teose autoril tekib teose loomise hetkest autoriõigus sellele teosele.
Autoriõiguse põhieesmärgid on:
*Et julgustada kultuuri, teaduse ja innovatsiooni arendamist
*Et pakkuda autorõiguste omanikele nende tööde eest finantsilist kasu
*Et hõlbustada avalikku ligipääsu teabele ja meelelahutusele
Üks Berne'i Konventsiooni baasprintsiipidest on “automaatne kaitse”, mis tähendab, et autorikaitse eksisteerib automaatselt alates ajast, mil vastav teos on kinnitatud käegakatsutavale meediumile (nagu näiteks paber, film ränikiip). Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste toimingute täitmist. Isiku autorsust, kes avaldab teose oma nime all, eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist.
Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad autori eluajal. Need viitavad ideele,et autoriõigusega teos autori või looja isiksuse ja inimlikkuse väljendus. Need sisaldavad:

*Õigus olla tunnustatud kui teose autor,
*Õigus terviklikkusele (s.t. õigus keelata teose muutmine, moonutamine või väänamine) ja
*Õigus teose esmasele avalikustamisele.
Autori varalised õigused on aga üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina. Autori mittevaraliste õiguste hulka kuuluvad muuhulgas õigus autorsusele, õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele. Autori varaliste õiguste hulka kuuluvad näiteks

*õigus teose reprodutseerimisele (näiteks, teha koopiad digitaal või analoog vahenditega),
*õigus teose levitamisele (näiteks, müües, rentides või koopiaid laenates),
*õigus teose edasiandmisele avalikkusele, (sealhulgas avalik esitamine, avalik väljapanek and lävitamine üle digitaalvõrgu nagu näiteks Internet)
*õigus teose ülekandmisele, (sealhulgas tekstiteose tõlke või näiteks filmiversiooni üle)
*õigus teose töötlemisele.
Autori isiklikud õigused ei pruugi alati olla üle viidavad autorilt kellelegi kolmandale ja osad neist ei aegu mõndades riikides.
Kuna autorile kuulub ainuõigus lubada või keelata oma teose kasutamist teiste isikute poolt ning saada tulu (tasu) oma teose sellisest kasutamisest, siis võivad teised isikud autoriõigusega kaitstud teoseid kasutada ainult autori poolt antud loa (litsentsi) alusel.
Rahvusvahelised autoriõigused
Autoriõigused seadused iga riigi enda teha ja seega ei ole sellist asja nagu rahvusvaheline autoriõiguste seadus. Sellele vaatamata on peaaegu 180 riiki ratifitseerinud kokkuleppe – Berne’i Konventsioon, mis on administreeritud Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) poolt – mis sätib miinimumstandardid autoriõiguslike loojate õiguste kaitseks üle maailma.
Lisaks on olnud ka püüdlusi, et harmoniseerida autoriõiguste seadused Euroopas või mujal regioonides. Erinevused riiklikes autoriõiguste seadustes loovad ka väljakutseid globaalsetele organisatsioonidele, kellel töötajaid eri riikides, kuid jagavad loomet üle piiride.
Rahvusvahelised autoriõiguste kokkulepped
Mitmed rahvusvahelised lepingud soodustavad autoriõiguste mõistlikku ühtset kaitset riigide vahele. Nad kehtestavad miinimumstandardid kaitsele, mida iga allakirjutanud riik siis rakendab omaenda autoriõigusseaduste piires.

===Berne Konventsioon===
* Vanim ja tähtsaim lepe
* Allkirjastatud 1886 (aga on sellest ajast saati mitmeid korda uuendatud)
*Ratifitseeritud peaaegu 180 osapoole poolt.
*kaitse miinimumstandardid
*Kaitstud tööde tübid
*Kaitse pikkus
*Erandite ulatus
*Kitsendused
*Printsiibid, nagu näiteks “rahvuslik kokkulepe” (loomele, mis pärineb ühest riigist, antakse samasugune kaitse teises allkirjastanud riigis, justkui tegu oleks oma riigi elanikuga.
*Printsiibid, nagu näiteks “automaatne kaitse” (autoriõigus eksisteerib automaatselt vastavas loometöös kui ta on kinnitatud käegakatsutavale meediumile ja seda ilma nõutud eelneva formaalse toiminguta.
==Allikad:==
*https://www.eau.org/see-on-eau/autorioigus/
*https://www.rightsdirect.com/international-copyright-basics/
*https://www.riigiteataja.ee/akt/810714?leiaKehtiv

Piraatlus ja striiminguteenused

2020-12-13T22:41:20Z

Aituul: Created page with "==Piraatlus, artistid ja produtsendid== Piraatlus on õigusvastane tegevus. Lihtsamalt öeldes on piraatlus see, kui inimesed paljundavad või müüvad autoriõigusega kaitst..."

==Piraatlus, artistid ja produtsendid==

Piraatlus on õigusvastane tegevus. Lihtsamalt öeldes on piraatlus see, kui inimesed paljundavad või müüvad autoriõigusega kaitstud teost olles ise sellest teadlikud.

===Piraatlus, muusika, artistid===

Võib väita, et mingil määral on piraatlus vähenenud, kuid mitte igas valdkonnas. Vaadeldes piraatlust seoses muusikamaailmaga, on piraatlus veidi vähenenud. Mõnda aega tagasi, kui muusika kuulamiseks ei olnud veel spetsiaalseid voogedastusi ehk striiminguteenuseid, kasutati piraatlust rohkem.
2000. aastate alguses olid muusika kuulamiseks populaarsed cd-plaadid. Tõelised fännid ja ausamad inimesed ostsid originaalplaate, kuid ajapikku hakati neid ümber kirjutama/kopeerima. Mida kallim oli plaat, siis ilmselgelt seda suurem oli kiusatus ilma rahata tuttavalt laenata originaalplaat ning kodus see ümber kirjutada. Selline tegevus on küll ebaseduslik, kuid kasulik tarbijale vastupidiselt tootjale (siin kohal artistile). Artist teenib kasumit iga müüdud plaadi pealt, kui aga 1 inimene ostab plaadi ja teised 9 kopeerivad selle ümber, toob see ilmselgelt artistile kokkuvõttes rohkem kahju kui kasu. Sellist piraatlust on aidanud vähendada turule tulnud voogedastused. Nendest tuntumad on nt Spotify, Youtube, Soundcloud jpt.
Minnes konkreetsemalt üle Eesti muusika peale, on piraatluse põhjuseks ka see, et kogu Eesti muusika ei ole legaalsetel platvormidel kättesaadav. Selle probleemi lahendamisele saavad kaasa aidata artistid ja produtsendid põhiliselt ise. Kuidas? Tehes oma muusika digitaalselt võrgus kättesaadavaks kõigi inimeste jaoks. Tänapäeval on cd-plaatide populaarsus oluliselt vähenenud ja enamus inimesi kasutab muusika kuulamiseks oma telefone/arvuteid. Kaheks kõige populaarsemaks striiminguteenuseks on osutunud Youtube ja Spotify. Neid on väga mugav ja lihtne kasutada ja ilmselt leiab sealt üles enamus enda maitsele vastavad laulud/videod.
Uuringute põhiselt on veel üks oluline punkt, millele tuleks tähelepanu pöörata. Paljud inimesed ei tee vahet mis on legaalne ja mis mitte. Nimelt uuringute põhiselt peab koguni 52% vastanutest legaalseks muusika, filmide ja videote allalaadimist failivahetuskeskkondadest. See tähendab, et ligikaudu pooled inimesed ei pruugi teadagi mida tegelikult tähendab piraatlus, mis on üsna murettekitav probleem. Siinkohal oleks abiks see, kui muusikatööstused teeksid koostööd ning hariksid sel teemal inimesi rohkem. Ka see tooks arvatavasti kaasa piraatluse vähenemise.

===Piraatlus, filmitööstus, produtsendid===

Vaadeldes järgmiseks filmitööstusi ja produtsente on piraatlus avaldanud ka neile negatiivset mõju. Kuigi tänapäeval on väga populaarseks osutunud Netflix, kus on suur valik filme ja sarju, ei raatsi kõik selle teenuse eest maksta ning on otsustanud piraatluse kasuks. Üsna lihtne on legaalselt võimalus internetist filme tasuta alla laadida või kasutada nende vaatamiseks mõnda veebilehekülge. See aga toob jällegi kahju ja probleeme filmitööstustele ja produtsentidele.
Selle probleemi lahendamiseks on tehtud mitmeid edusamme. Üheks silmapaistvamaks näiteks võib tuua NJORD Advokaadibüroo ettevõtmise Taanis. Nimelt hakkas 2012.aastal eelnimetatud büroo kaitsma õiguste valdajate õigusi saates otseteateid Taani eraisikutele, kelle internetivõrku oli kasutatud illegaalsete failide jagamiseks. Selle tegevuse eesmärgiks oli teleettevõtete, filmide, muusikute, produtsentide, režissööride, näitlejate ning teiste filmitööstuses osalejate õiguste jõustamine ja illegaalsete failide jagamise kohta teadlikkuse tõstmine. See on küllaltki suurelt langetanud piraatluse kasutamist. Sedalaadi meetodit on kasutama hakanud ka nt. Soome, Rootsi, Norra ja Island.
Filitööstustel, produtsentidel ning ka teistel, kes omavad autoriõigustega kaitstud materjale, on võimalus oma õiguseid jõustada. Nt. on olemas mitmesuguseid programme, mis skanneerivad internetivarusi illegaalse allalaadimise tuvastamiseks. Piraatlusvastane seadusandlus laieneb pidevalt ning seetõttu on ka piraatlusvastase edukuse määr kasvuteel.
Vaadeldes veel tarbijat ehk eraisikut, kes kasutab piraatlust, on rangelt soovitatav väga hoolikalt enne failide allalaadimist ja imelike veebilehekülgede külastamist kontollida, millega on täpselt tegu. Samuti tuleks kontrollida oma internetivõrgu turvalisust ning jälgida, kellel on sellele ligipääs. Kõige õigem oleks aga üldse piraatlusest loobuda ning austada teiste inimeste tööd ja kasutada seaduslikke meetmeid/vahendeid.

===Kokkuvõte===

Kokkuvõttes on piraatluse kasutamine iga inimese enda asi, kuid peab arvestama ka sellega, et ükspäev võib seaduse rikkumine kaasa tuua paksu pahandust. Parim valik oleks siiski järgida seadust. Nii austame ka muusikute ja produtsentide tööd ning näitame oma tänulikkust nende loodud teoste eest.

===Kasutatud allikad:===
*http://vanaweb.hkhk.edu.ee/autorioigus/piraatlus.html
*https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/muusika-uuring-eestlased-ei-utle-piraatlusest-ara/
*https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/plaadikompanii-juht-eesti-inimesed-huppavad-otse-piraatluse-ja-cd-juurest-voogedastusse/
*https://www.njordlaw.com/et/pohjamaades-kasutusel-filmide-ja-sarjade-piraatlusvastased-programmid-kas-jargmisena-voetakse-need-kasutusele-eestis/
*Pildid: https://www.google.ee/

==Piraatluse + ja - striiminguteenuste pakkujatest lähtuvalt==

Teatavasti on üsna tuntud striiminguteenuste pakkujad näiteks Netflix, YouTube kui ka Steam jpt. Teenused paistavad välja väga paljudes erinevates valdkondades ning neid kõiki seob omavahel piraatlus. Mis oleks piraatluse positiivsed ning negatiivsed küljed just striiminguteenuste pakkujatele ning tarbijatele?

Inglise poeet Ted Hughes on öelnud, et miski pole tasuta, igal asjal on maksumus. See tuleb eriti välja striiminguteenuste pakkujatel. On nähtud vaeva ja investeeritud raha, et mingisugust toodet pakkuda, olgu see siis näiteks mäng, tarkvara või film. Kui pakkujad ei küsiks tarbijatelt raha, siis poleks mõtet ka midagi pakkuda. Siit tuleb esimene piraatluse positiivne kui ka negatiivne külg, nimelt positiivseks küljeks oleks see, et on majanduslikult odav just tarbijale. Milleks maksta raha filmi eest, kui on võimalus see endale Torrent saidilt, näiteks Pirate Bay, kergelt enda arvutisse alla laadida ja vaadata? Tihtilugu ei nähta suuremat pilti. Ei mõelda sellele, kuidas film tarbija silme ette üldse jõudis, mis töö ja vaev selleks kulus. Ühe kahju, teise kasu ütleb Eesti vanasõna. Sellest järeldub piraatluse negatiivne külg, majanduslikult kaotab striiminguteenus oma mõju, mida aktiivsem piraatlus on.
Pakkujad võitlevad selle vastu koguaeg, paljud riigid on kehtestanud seadused, mis keelavad ilma autori loata jagada teatud teenuste sisu, kuid ega piraatluse illegaalsus inimesi ju peata, sest piraatlus pakub tegelikult inimestele anonüümsust. Tarbija ei pea avalikustama oma nime, pangakaarti ega muud isiklikku informatsiooni, kui ta tõmbab enda arvutisse piraaditud faile. Striiminguteenused seda ei paku, vastupidi, just nõuavad tarbijate informatsiooni turvalisuse pärast.
Isiklike andmete päring ei pruugi tegelikult halb ollagi. Kui teenus, mida pakutakse on vigane või sellega tekivad probleemid, siis saab pöörduda pakkuja poole ning leitakse probleemile vastav lahendus, kuid piraatluse korral ei tule tarbijale mitte keegi vastu, kui alla laetud toode ei tööta või tekitab mõne muu sõlme.
Väga palju tarkvara ja tooteid on suvalistel interneti lehekülgedel müügil odavamalt kui toote originaal leheküljel. See tähendab, et piraaditud faile müüakse. See on piraatluse negatiivseks küljeks just striiminguteenuste pakkujatele, kuna nemad kaotavad seetõttu raha. Tarbijale võib see olla kasulik, kui ta saab originaal toore odavamalt, kuid mis juhtub siis kui toode on võlts ja ei tööta üldse?
Kuigi näiteks filmide alla laadimine võib olla odav, siis ei kaitse see tarbijat ühe olulise negatiivse piraatluse külje eest, nimelt tarkvara viiruste eest. Millegi tasuta omistamine ahvatleb paljusid inimesi ning see võib neid pimestada. Kui teenuse pakkuja tuleb välja näiteks uue filmiga, siis tihtilugu luuakse uue filmi jaoks niinimetatud võltsitud Torrentid, mis paistavad välja nagu nad viitaks õigele asjale, kuid sisuliselt on need lihtsalt viirused, mis on tarbijale kahjulikud. Kasutatakse ära inimlikku usaldust. Lisaks viirustele saab läbi Torrentite ligipääsu ka tarbija IP-aadressile, mida on võimalik kuritarvitada.
Kokkuvõtlikult on piraatlus striiminguteenuste pakkujatele pigem negatiivne kui positiivne. Pakkujad kaotavad raha ning seeläbi oma mõju. Tarbijatele on piraatlus isegi kasulik, kuid seejuures tuleb olla hoolikas, kuna kõik piraaditud failid ei pruugi olla koopiad originaalist ning seeläbi tuua tarbijale rohkem kahju kui kasu.

===Viited:===
*https://www.thepiratebay.wiki/thepiratebay-pros-cons/
*https://cs.stanford.edu/people/eroberts/cs201/projects/1999-00/software-piracy/personal.html
*https://www.howtogeek.com/141257/htg-explains-how-does-bittorrent-work/#:~:text=torrent%20file.&text=Once%20connected%2C%20a%20BitTorrent%20client,BitTorrent%20clients%20in%20the%20swarm.

==Autoriõigused==
Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse seadust ei kohaldata ideedele, teooriatele, avastistele ja mõningatele teistele intellektuaalse tegevuse tulemustele. Teose autoril tekib teose loomise hetkest autoriõigus sellele teosele.
Autoriõiguse põhieesmärgid on:
*Et julgustada kultuuri, teaduse ja innovatsiooni arendamist
*Et pakkuda autorõiguste omanikele nende tööde eest finantsilist kasu
*Et hõlbustada avalikku ligipääsu teabele ja meelelahutusele
Üks Berne'i Konventsiooni baasprintsiipidest on “automaatne kaitse”, mis tähendab, et autorikaitse eksisteerib automaatselt alates ajast, mil vastav teos on kinnitatud käegakatsutavale meediumile (nagu näiteks paber, film ränikiip). Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste toimingute täitmist. Isiku autorsust, kes avaldab teose oma nime all, eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist.
Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad autori eluajal. Need viitavad ideele,et autoriõigusega teos autori või looja isiksuse ja inimlikkuse väljendus. Need sisaldavad:

*Õigus olla tunnustatud kui teose autor,
*Õigus terviklikkusele (s.t. õigus keelata teose muutmine, moonutamine või väänamine) ja
*Õigus teose esmasele avalikustamisele.
Autori varalised õigused on aga üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina. Autori mittevaraliste õiguste hulka kuuluvad muuhulgas õigus autorsusele, õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele. Autori varaliste õiguste hulka kuuluvad näiteks

*õigus teose reprodutseerimisele (näiteks, teha koopiad digitaal või analoog vahenditega),
*õigus teose levitamisele (näiteks, müües, rentides või koopiaid laenates),
*õigus teose edasiandmisele avalikkusele, (sealhulgas avalik esitamine, avalik väljapanek and lävitamine üle digitaalvõrgu nagu näiteks Internet)
*õigus teose ülekandmisele, (sealhulgas tekstiteose tõlke või näiteks filmiversiooni üle)
*õigus teose töötlemisele.
Autori isiklikud õigused ei pruugi alati olla üle viidavad autorilt kellelegi kolmandale ja osad neist ei aegu mõndades riikides.
Kuna autorile kuulub ainuõigus lubada või keelata oma teose kasutamist teiste isikute poolt ning saada tulu (tasu) oma teose sellisest kasutamisest, siis võivad teised isikud autoriõigusega kaitstud teoseid kasutada ainult autori poolt antud loa (litsentsi) alusel.
Rahvusvahelised autoriõigused
Autoriõigused seadused iga riigi enda teha ja seega ei ole sellist asja nagu rahvusvaheline autoriõiguste seadus. Sellele vaatamata on peaaegu 180 riiki ratifitseerinud kokkuleppe – Berne’i Konventsioon, mis on administreeritud Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) poolt – mis sätib miinimumstandardid autoriõiguslike loojate õiguste kaitseks üle maailma.
Lisaks on olnud ka püüdlusi, et harmoniseerida autoriõiguste seadused Euroopas või mujal regioonides. Erinevused riiklikes autoriõiguste seadustes loovad ka väljakutseid globaalsetele organisatsioonidele, kellel töötajaid eri riikides, kuid jagavad loomet üle piiride.
Rahvusvahelised autoriõiguste kokkulepped
Mitmed rahvusvahelised lepingud soodustavad autoriõiguste mõistlikku ühtset kaitset riigide vahele. Nad kehtestavad miinimumstandardid kaitsele, mida iga allakirjutanud riik siis rakendab omaenda autoriõigusseaduste piires.

===Berne Konventsioon===
* Vanim ja tähtsaim lepe
* Allkirjastatud 1886 (aga on sellest ajast saati mitmeid korda uuendatud)
*Ratifitseeritud peaaegu 180 osapoole poolt.
*kaitse miinimumstandardid
*Kaitstud tööde tübid
*Kaitse pikkus
*Erandite ulatus
*Kitsendused
*Printsiibid, nagu näiteks “rahvuslik kokkulepe” (loomele, mis pärineb ühest riigist, antakse samasugune kaitse teises allkirjastanud riigis, justkui tegu oleks oma riigi elanikuga.
*Printsiibid, nagu näiteks “automaatne kaitse” (autoriõigus eksisteerib automaatselt vastavas loometöös kui ta on kinnitatud käegakatsutavale meediumile ja seda ilma nõutud eelneva formaalse toiminguta.
==Allikad:==
*https://www.eau.org/see-on-eau/autorioigus/
*https://www.rightsdirect.com/international-copyright-basics/
*https://www.riigiteataja.ee/akt/810714?leiaKehtiv

E-ITSPEA rühmatööd

2020-09-28T08:23:19Z

Aituul:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad.

'''Piraatlus vs ''striimingu''teenused''' - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]

E-ITSPEA osalejad

2020-09-14T09:04:24Z

Aituul:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.

NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(

Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net

Tudengid:
* Platon Matšinski https://platon1721.blogspot.com/
* Kristiina Melissa Jõeäär https://itblogi924580776.wordpress.com/
* Paul Siht https://itimeespaul.blogspot.com/2020/09/suured-investeeringud-ja-veel-suuremad.html
* Carina Ruut https://ca-itspea.blogspot.com/
* Andre-Andy Bernhardt https://bernhardt2310.wordpress.com/
* Tanel Saar http://suur.varvas.net/
* Roman Malõsev https://wordpress.com/home/romanmal405897434.wordpress.com
* Siim Lukas Simmo https://siimls-it-eet-sots-ja-prof.blogspot.com/
* Anna Borissova
* Kaari Kargu https://it-kaarik.blogspot.com/
* Dan-Andre Leesment https://danandreleesment.blogspot.com/
* Rainer Aas https://raineraas-itespa.blogspot.com/
* Marko Rillo https://rillo.ee/category/programmeerimine/ [https://rillo.ee/category/programmeerimine/feed/ RSS]
* Marko Lindeberg https://itspea2020.wordpress.com/blogipostitused/ [https://itspea2020.wordpress.com/feed/ RSS]
* Edvin Põiklik https://edpoik.blogspot.com
* Hanna-Kristella Lehtsaar https://haleht.blogspot.com/2020/09/it-lahendused-mis-ei-loonud-labi.html
* Karl-Kevin Köörna https://karlkoorna.wordpress.com [https://karlkoorna.wordpress.com/feed RSS]
* Martin Vool https://icy0004mvool.wordpress.com/blog/ [https://icy0004mvool.wordpress.com/feed RSS]
* Kuldar Vakker https://arendaja.blogspot.com/
* Kristi Rikma https://itespaspektid.blogspot.com/
* Kenert Laak https://kelaak.blogspot.com/
* Hans Kristian Laur https://itlaur.blogspot.com/
* Kristjan Mänd https://kriman-it.blogspot.com/
* Karl Kivisild https://karlkblogi.wordpress.com/
* Margus Laanem https://mlaane.blogspot.com/
* Anne-Mai Agukas https://aagukas.wordpress.com/
* Ergas-Ever Kask https://erkask.wordpress.com/
* Eric Rodionov https://errodi-itspea.blogspot.com/
* Aleksander Ozerov https://it-aozero.blogspot.com/
* Marek Enn https://printhelloblog.blogspot.com/ [https://printhelloblog.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]
* Rupert Pirson https://rupertpirson.blogspot.com/
* Aleksandr Jefimov https://altispeajefi.blogspot.com/
* Artjom Strelkov https://arstre-itspea.blogspot.com
* Jan Solovjov https://jasolo-itspea.blogspot.com/
* Cer-Lyn Luhasaar https://cerlynluhasaar.blogspot.com/
* Jan Ulrich Sütt https://itspea-jsutt.blogspot.com/
* Ivo Veimen https://papsonkoolis.blogspot.com/
* Kelly Roosilill https://kellyroos467482262.wordpress.com/
* Ragnar Leon Sonny Kaarneem https://rkaarn-itspea.blogspot.com/
* Marko Paumere https://mapaum.blogspot.com/
* Saara Denisov https://saarait.blogspot.com/
* Artjom Burašnikov https://arburas.blogspot.com/
* Mähämmäd Ibrahimov https://maxammad2000.blogspot.com/?m=1
* Karl-Steven Valdmaa https://kvaldm.wordpress.com/
* Vladislav Stepanenko https://ttuvstepa.blogspot.com/ [https://ttuvstepa.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]
* Kristiina Heinloo https://kheinl-itspea.blogspot.com/
* Sigrid Pihel https://ittudeng.blogspot.com/
* Ekaterina Afanasjeva https://ekafan-e-itspea-blog.blogspot.com/
* Tarvo Mets https://wordpress.com/home/myblog618090614.wordpress.com
* Martin Siitam https://martinsiitam.wordpress.com/
* Jörgen Jõgiste https://jjogisteit.blogspot.com
* Kerli Raudsepp https://keraudttu.blogspot.com/
* Sebastian Mikael Magagni https://magannii.blogspot.com/ [https://magannii.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]
* Grete-Liis Paavo https://glpaavo.blogspot.com/
* Helerin Heinsalu https://handsonlearningit.wordpress.com
* Indrek Möldre https://imoldre.blogspot.com/
* Konstantin Donets https://flip-flop-blogg.blogspot.com/
* Mihkel Koks https://mikoks.wordpress.com
* Maria Kaasik-Aaslav https://makaam981882991.wordpress.com
* Artur Semjonov https://artursemjonov.blogspot.com/ [https://artursemjonov.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]
* Madis Järve https://madisjarve-itspea.blogspot.com/
* Marko Karpats https://taltechmkarpa.blogspot.com/
* Rodion Lehmus https://rodionl-itspea.blogspot.com/
* Ekke Kaha http://www.pacbook.xyz//
* Jegert Uusküla https://jeuusk.blogspot.com/
* Artjom Ljuboženko https://arljub.blogspot.com/
* Julia Ruzu https://juruzu.blogspot.com/
* Vadim Zolotarenko https://vazolo.blogspot.com/
* Mihkel Väli https://mihkelvali.blogspot.com/
* Oleg Žukov https://olzuko.blogspot.com/
* Regina Novikova https://itrenovi.blogspot.com/
* Saskia Rohtla https://it-spea-k.blogspot.com/
* Gleb Engalychev https://glenga1.blogspot.com/
* Adeele Tuuleveski https://itvaade.wordpress.com/
* Mia Ööbik https://miaoblogi.wordpress.com/
* Tregetter Ling https://treling-it.blogspot.com/
* Ragnar Kramm https://rakram79784094.wordpress.com
* Annette Kits https://annettekas.wordpress.com/
* Raul Vesinurm https://itspea-raulves.blogspot.com/
* Mikael Tüür https://e-itspeamikaelt.blogspot.com/
* Joonas Kaal https://jokaal.blogspot.com/
* Kristjan Paloots https://kpaloots.blogspot.com/
* Ivan Vidjajev https://ivan-vidjajev.blogspot.com/
* Marion Claudia Striž https://strizleit.wordpress.com
* Alisa Tarassova https://alisatarassova.blogspot.com/
* Joel Juhanson https://joelitspea.blogspot.com/
* Andreas Jürgenson https://jurgensonandreas.blogspot.com
* Taavi Rannu https://icy0004trannu.blogspot.com/
* Laada Tereštšenkova https://laadat.wordpress.com
* Anastasia Gavrilova https://gavrilovaanastasia.blogspot.com
* Ilja Vasilenko https://ilvasi.wordpress.com
* Tim Tammer https://tammer-itspea.blogspot.com/
* Rasmus Vare https://it-minister.blogspot.com
* Kristian Alex Laherand https://krlahe.blogspot.com/
* Tormi Puri https://baxublogi.wordpress.com/
* Merilin Veeber https://it-merilin.blogspot.com/
* Mait Uusmäe https://itblogimu.wordpress.com/
* Jan Erik Alliksaar https://anonyymseditartiklid.wordpress.com/
* Talis Petersell https://talispeter.blogspot.com
* Maria Harkina https://mariaharkina.blogspot.com
* Rasmus Ilmjärv https://railmjitspea.blogspot.com
* Aleksandr Haruzin https://aharuz.blogspot.com/
* Gregor Kaljulaid [https://gkaljulaid.blogspot.com Blogger] [https://gkaljulaid.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]
* Paavel Makarenko https://paavelmakarenko.blogspot.com/
* Oliver Loorits https://206329.blogspot.com
* Alina Kablutško https://alinakablutsko.blogspot.com/
* Carmen Unt https://carmenitspea.blogspot.com/
* Susanna Abner https://suabner.blogspot.com
* Renee Balent https://reneebalentrebale.wordpress.com/
* Martin Borissov https://mabori806935749.wordpress.com/blog/
* Rasmus Vahelaan https://vahelaan.eu/
* Aimar Tuul https://feedmeone.blogspot.com/

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]