Category:Windows Server administreerimine:Referaat:2013

2013-12-17T15:19:25Z

Aivanov: /* Valminud referaadid ja retsensioonid */

Vritual smart card

2013-12-10T12:01:44Z

Aivanov:

= Mis login meetod on turvalisem? =

Tavaline parooli kasutus logimiseks on küll turvaline. Kuid selle probleemiks on see, et juhul, kui parool on kompromiteeritud, siis kasutaja jaoks on raske aru saada, et keegi teine teab parooli. Ja sellepärast saab häkker mõne aja jooksul kasutada vabalt süsteemi selle kompromiteeritud parooliga.

Sellepärast on turvalisem kasutada logimiseks VSCd. Smart Card ehk kiipkaart on füüsiline autentimise seade, mis parooliga erinevalt eeldab seda, et sisselogijal on SC kaasas koos PINiga selleks, et kasutada SC autentimist.
Kiipkaardil on kolm peamist omadust, mis aitavad säilitada selle turvalisust:
* Non-exportability - Infot kaardi pealt ei saa eksportida ja kasutada kuskil mujal.
* Isoleeritud krüptograafia - Kõik krüpteerimisega seotud operatsioonid on teostatud kiipkaardi peal oleval krüptoprotsessoril, nii, et arvuti pealt ei saa seda jälgida.
* Anti-hammering - Selles, et vältida kaardile pääsemist brute-force abil, on kaardil mehhanism, mis paneb kaardi lukku peale kindlat arvu ebaõnnestunud PIN koode.

SC on palju turvalisem meetod logimiseks kui tavaline parool, aga kahjuks toob see täiendavaid kulusid ja lisamaterjale. Tavaline kiipkaart oleks liiga kallis igalpool kasutamiseks.

= Mis on VSC? =

Eelnevate probleemide lahendamiseks on Microsoft töötanud välja tehnoloogia, mis taga turvalisuse nagu tavaline kiipkaart, aga vähendab kulusid selle kasutamiseks. VSC ehk virtuaalne kiipkaart. Selleks, et emuleerida SC tegevust ja selle omadusi, kasutab VSC tehnoloogia uutel arvutitel olemasolevat TPM ehk Trusted Platform Module kiipi. Seda tehnoloogiat võib leida peaaegu kõikidel uuemate arvutite emaplaatidel, alates aastast 2006.

== SC ja VSC erinevus ==

<table border="1">
<tr>
<th>Tavaline Virtual Card</th>
<th>TPM Virtual Smart Card</th>
</tr>
<tr>
<td> Kaitseb private key´d sisseehitatud protsessori abil. </td>
<td> Kaitseb private key´d TPM kiibi abil. </td>
</tr>
<tr>
<td> Hoiab private key´d isoleeritult kaardi peal ja ligipääsu nendele saab ainult läbi kaardi. </td>
<td> Hoiab private key´d kõvakettal. Krüpteering tagab seda, et krüpteerida ja dekrüpteerida neid saab ainult TPM abil. </td>
</tr>
<tr>
<td> Non-exportability garanteeritud kaardi valmistaja poolt. </td>
<td> Non-exportability garanteeritud TPM kiibi tootja poolt. </td>
</tr>
<tr>
<td> Krüptoalgoritmilised operatsioonid on isoleeritud ja teostatud kaardi peal. </td>
<td> Krüptoalgoritmilised operatsioonid on isoleeritud ja teostatud TPM poolt. </td>
</tr>
<tr>
<td> Anti-hammering on tagatud kaardi enda poolt, pärast kindla vale PIN arvu paneb kaard ennast lukku. </td>
<td> Anti-hammering on tagatud TPM poolt. Valed PIN'id tõstavad ooteaja millal kasutaja saab jälle proovida logimist kaardiga. Seda saab muuta süsteemi administraator. </td>
</tr>
<tr>
<td> Kasutaja peab kaasas kandma kaardi ja kaardilugeja, selleks, et logida sisse sealt kus on vaja. </td>
<td> Kasutajal ei ole vaja rohkem kui TPM võimaldavad arvutit. </td>
</tr>
<tr>
<td> Andmeid saab kasutada mujal, siis kui kannad kaasas kaardi ja -lugeja. </td>
<td> Andmeid ei saa kasutada mujal. Aga VSC'd saab sättida kasutamiseks mitmes arvutis, kasutades täiendavaid sertifikaate. </td>
</tr>
<tr>
<td> Erinevad kasutajad saavad kasutada ühte arvutit, kasutades enda kaarti. </td>
<td> Erinevad kasutajad saavad kasutada ühte arvutit, kui neil on olemas VSC antud TPM poolt sellel kindlal arvutil. </td>
</tr>
<tr>
<td> SC on kaasaskantav seade selleks, et logida turvaliselt sisse. Saab lihtsasti unustada seda valesse kohta või kaotada. </td>
<td> VSC on installitud arvutil, mida kasutaja kasutab ka teisteks asjadeks. Seda oleks suht raske ära kaotada. </td>
</tr>
<tr>
<td> Kui on varastatud või kaotatud, kasutaja saab sellest aru ainult siis, kui proovib sisse logida. </td>
<td> Kuna VSC on installitud arvutil, mida kasutaja kasutab ka teisteks asjadeks, siis selle ununemisest või varastamisest saab ta teada palju kiiremini. </td>
</tr>
</table>

= VSC paigaldus Windows Serverile =

Selleks et paigaldada TPMiga VSC tuleb teha järgmist:

== Valmistage sertifikaadi template'i ==

'''1) Enda serveril ava Microsoft Management Console (MMC). Seda saad teha kirjutades mmc stardi menüüs.'''

'''2) Vali File -> Add/Remove Snap-in.'''

[[File:Vsc1.jpg]]

'''3) Snap-in loendis valige Certificate Templates ja lisage see.'''

[[File:Vsc2.jpg]]

'''4) Sertifikaadi template'i nüüd asub Console Root all MMC aknas. Avage see, et näha kõik olemasolevat Sertifikaatide template'id'''

'''5) Parem hiireklõpsuga valige Smartcard Logon ja sealt valige Duplicate Template'''

[[File:Vsc3.jpg]]

'''6) Avaga Compability aken Certificate Authority all ja valige Windows Server 2003.'''

[[File:Vsc4.jpg]]

'''7) Aknas General'''

a. Valige nimi nagu TMP Virtual Smart Card Logon

b. Valige sobiv kehtivusaeg

'''8) Aknas Request Handling'''

a. Purpose all valige Signature and smartcard logon

b. Klõpsake Prompt the user during enrollment

'''9) Aknas Cryptography'''

a. Valige miinimum võti suurus 2048

b. Klõpsake Requests must use one of the following providers ja selle all valige Microsoft Base Smart Card Crypto Provider

'''10) Security akna all valige grupp, kellele te tahate anda SVC kasutamise õigust. Kui tahate anda kõikidele useritele, siis valige Authenticated Users grupp.'''

'''11) Klõpsake OK, et teha valmis uus Template, teie uus Template peaks nüüd olema listis nähtav.'''

'''12) Nüüd samas MMC konsoolis valige Certification Authority snap-in.'''

[[File:Vsc5.jpg]]

'''13) MMC konsooli vasakus servas valige Certification Authority(Local)'''

'''14) Parema nuppuga klõpsake Certificate Templates ja sealt valige New -> Certificate Template to Issue.'''

[[File:Vsc6.jpg]]

'''15) Listist valige Template mida te alles tegite, TPM Virtual Smart Card Logon, ja valige OK.'''

[[File:Vsc7.jpg]]

'''16) Peale seda kui Template on ennast replicate'inud, restartige CA. Selleks right click'ige CA akna Cerification Authority all MMC's ja valige All Tasks -> Stop Service. Peale seda right click'ige jälle ja valige All Tasks -> Start Service.'''

[[File:Vsc8.jpg]]

== Valmistage TPM virtual smart card ==

'''1) Domeeniga ühendadut arvutil, mis jookseb Windows 8 peal, avage CMD Adminni õigustega. Selleks Start menüüs kirjutage cmd, right click'ige ikoon ja valige Run as administrator.'''

[[File:Vsc9.jpg]]

'''2) CMD's kirjutage järgmist ja vajutage enter:'''

tpmvscmgr.exe create /name tpmvsc /pin default /adminkey random /generate

See loob VSC nimega TestVSC, jättes välja unlock'i ja genereerib failisüsteemi kaardil.

'''3) Pärast seda sinult küsitakse PIN'i. Sisestage PIN mis on vähemalt 8 märki pikk.'''

'''4) Oodake natukene kuni protsess lõpetab. Siis kui protsess saab valmis, teile näidatakse seade ID'd, TPM VSC jaoks. Jätke see meelde, juhul kui teil on vaja midagi muuta või kustutada VSC.'''

== Registreerige login sertifikaat VSC jaoks ==

'''1) Avage Certificate's konsool. Selleks kirjutage certmgr.msc Start menüüs.'''

'''2) Parem nuppuga klõpsake Personal ja valige All Tasks -> Request New Certificate.'''

[[File:Vsc10.jpg]]

'''3) Võimalike Template'ide listis valige Template mida te hiljuti tegite, TPM Virtual Smart Card Logon.'''

[[File:Vsc11.jpg]]

'''4) Juhul kui küsitakse seade, valige Microsofti virtual smart card mida te tegite valmis varem. See näeks välja nagu Identity Device (Microsoft Profile).'''

'''5) Sisestage PIN mida te valisite varem valmistates TPM VSC kaardi.'''

'''6) Registreerimise lõpetamisel, vajutage Finish.'''

Nüüd te saate kasutada VSC Logon option'i teiste option'ite seas. Testimiseks, logige arvutist välja ja jälle sisse.

= Kasutatud Allikad =

* http://technet.microsoft.com/en-us/library/hh849637.aspx

* Understanding and Evaluating Virtual Smart Cards, Microsoft

* http://www.windowsecurity.com/articles-tutorials/authentication_and_encryption/Using-Virtual-Smart-Cards-Windows-8.html

* http://msdn.microsoft.com/en-us/library/hh880895.aspx

= Author =

Andres Ivanov A22

Vritual smart card

2013-12-10T11:57:37Z

Aivanov:

Vritual smart card

2013-12-10T11:55:05Z

Fsck

2013-12-01T16:08:56Z

Aivanov:

Fsck

2013-12-01T16:07:45Z

Aivanov:

Fsck

2013-12-01T16:07:15Z

Aivanov:

Autor : Andres Ivanov

= Sissejuhatus =

Fsck on käsurea tööriist, mille abil saab kontrollida kõvakettaste seisukorda ja võimalusel parandada nii ühe, kui ka mitme Linuxi failisüsteeme. Tavaliselt üritab Fsck käsitleda failisüsteeme erinevatel kõvakettastel paralleelselt, selleks, et vähendada aega, mis kuulub kõikide failisüsteemide kontrollimiseks. Tavaliselt Fsck käivitub süsteemi käivitamisel automaatselt ja kontrollib failisüsteeme üle.

= Kasu süntaks =
[http://www.computerhope.com/unix/fsck.htm]

fsck [-lsAVRTMNP] [-C [fd]] [-t fstype] [filesys...] [--] [fs-specific-options]

<table border="1">
<tr>
<th>Option</th>
<th>Tähendus</th>
</tr>
<tr>
<td> -l </td>
<td> Lukustab kogu kettaseadme. </td>
</tr>
<tr>
<td> -s </td>
<td> Serialiseerib Fsck operatsioone. </td>
</tr>
<tr>
<td> -t </td>
<td> Määrab, mis tüüpi või tüüpe failisüsteeme tuleb kontrollida </td>
</tr>
<tr>
<td> -A </td>
<td> Käib läbi /etc/fstab faili ja üritab kontrollida kõik failisüsteemid ühe hoobiga. </td>
</tr>
<tr>
<td> -C </td>
<td> Näitab failiüsteemi kontrollimise progress bar'i. Hetkel progess bar'i kuvamist kontrollimisel võimaldavad ainult ext2 ja ext3 failisüsteemid </td>
</tr>
<tr>
<td> -M </td>
<td> Lõpetab failisüsteemide kontrollimise ilma kontrollimata ja tagastab return koodiks 0. </td>
</tr>
<tr>
<td> -N </td>
<td> Ei tee midagi, näitab aga mis oleks tehtud, imiteerib. </td>
</tr>
<tr>
<td> -T </td>
<td> Ei näita pealkirja käivitamisel </td>
</tr>
<tr>
<td> -V </td>
<td> Koostab sõnalise väljundi, sellest mis on tehtud. Kaasaarvatult ka failisüsteemi käsud, mis olid teostatud </td>
</tr>
</table>

Exit koodid, mida Fsck väljastab
<table border="1">
<tr>
<th>Kood</th>
<th>Tähendus</th>
</tr>
<tr>
<td> 0 </td>
<td> Pole vigu. </td>
</tr>
<tr>
<td> 1 </td>
<td> Failisüsteemiga seotud vead parandatud. </td>
</tr>
<tr>
<td> 2 </td>
<td> Süsteem tuleb restartida. </td>
</tr>
<tr>
<td> 4 </td>
<td> Failisüsteemi vead on jäetud parandamata </td>
</tr>
<tr>
<td> 8 </td>
<td> Viga töös. </td>
</tr>
<tr>
<td> 16 </td>
<td> Viga süntaksis. </td>
</tr>
<tr>
<td> 32 </td>
<td> Fsck peatatud kasutaja poolt. </td>
</tr>
<tr>
<td> 128 </td>
<td> Viga Shared-Library's </td>
</tr>
</table>

= FSCK Kasutus =
[http://www.howtogeek.com/howto/37659/]

Alguses võib tunduda, et FSCK on eriti raske tööriist, mõeldud geek'idele, kes armastavad kasutada käsuriba.
Tegelikult on asi palju lihtstam. Enne FSCK kasutamist tuleb meeles pidada, et failisüsteem tuleb alguses unmountida "umount" käsuga. Juhul, kui jätta see vahele ja üritada parandada mounditud failisüsteemi, võib tekitada rohkem kahju, kui alguses sellel failisüsteemil oli.

"umount" käsu näide
<pre>sudo umount /dev/sdb</pre>

FSCK käsk siis ise. See käsk kontrollib ext4 failisüsteemi /dev/sdb vigade peale.
<pre>sudo fsck -t ext4 /dev/sdb</pre>

Selleks, et vaadata enda failisüsteemid, võib kasutada fdisk käsku.
<pre>sudo fdisk -l</pre>

== Mõned FSCK kasutamise võimaluse näited ==
[http://landoflinux.com/linux_fsck_filesystem_check.html]
Näitab mounditud failisüsteeme
<pre>[root@centos ~]# mount | grep "/dev/sd*"
tmpfs on /dev/shm type tmpfs
(rw,rootcontext="system_u:object_r:tmpfs_t:s0")
/dev/sda1 on /boot type ext4 (rw)
/dev/sdb1 on /test1 type ext3 (rw)
/dev/sdb2 on /test2 type ext3 (rw)
/dev/sdb3 on /test3 type ext3 (rw)</pre>

FSCK tavaline failisüsteemi kontroll, ilma igasuguste optioniteta.
<pre>[root@centos ~]# fsck /dev/sdb1
fsck from util-linux-ng 2.17.2
e2fsck 1.41.12 (17-May-2010)
/dev/sdb1: clean, 14/74296 files, 19679/297168 blocks</pre>

FSCK optioniga -M, käivitad FSCK ainult siis, kui failisüsteem ei ole mounditud.
<pre>[root@centos ~]# fsck -M /dev/sdb3
fsck from util-linux-ng 2.17.2</pre>

Sunnib FSCK käivituda puhtal failisüsteemil
<pre>[root@centos ~]# fsck /dev/sdb3 -f
fsck from util-linux-ng 2.17.2
e2fsck 1.41.12 (17-May-2010)
Pass 1: Checking inodes, blocks, and sizes
Pass 2: Checking directory structure
Pass 3: Checking directory connectivity
Pass 4: Checking reference counts
Pass 5: Checking group summary information
/dev/sdb3: 11/76608 files (0.0% non-contiguous), 19964/305232 blocks</pre>

FSCK üritab automaatselt parandada kõik vead.
<pre>[root@centos ~]# fsck -y /dev/sdb3
fsck from util-linux-ng 2.17.2
e2fsck 1.41.12 (17-May-2010)
/dev/sdb3: clean, 11/76608 files, 19964/305232 blocks</pre>

FSCK käivitub, aga ei paranda vead.
<pre>[root@centos ~]# fsck -n /dev/sdb3
fsck from util-linux-ng 2.17.2
e2fsck 1.41.12 (17-May-2010)
/dev/sdb3: clean, 11/76608 files, 19964/305232 blocks</pre>

Enamkasutatavad failisüsteemid, millel saab käivitada FSCK käsku
<pre>fsck.ext2 fsck.ext4dev fsck.msdos fsck.vfat
fsck.btrfs fsck.ext3 fsck.jfs fsck.nfs fsck.xfs
fsck.cramfs fsck.ext4 fsck.minix fsck.reiserfs </pre>

== FSCK kontrolli sageduse muutmine ==
[https://wiki.archlinux.org/index.php/fsck]
Vaikimisi FSCK kontrollib automaatselt failisüsteeme iga 30nes käivitus ( Iga partitsiooni jaoks eraldi ).

Selles, et muuta kontrolli sagedus tuleb sisestada
<pre>tune2fs -c 20 /dev/sda1</pre>
Näites on number 20, mis tähendab eti failisüsteem hakatakse kontrollima iga 20nes käivitus. Kui panna Number 1, siis kontrollitakse igal käivitusel. Number 0 puhul ei tehta automaatset kontrollimist üldse.

Juhul, kui te tahate näha hetkel olevat sagedust kontrollimiseks ja olemasolevate käivituste numbrit, siis sisestage
<pre>dumpe2fs -h /dev/sda1 | grep -i 'mount count'</pre>

= Kokkuvõte =
FSCK on hea utiliit failisüsteemide kontrollimiseks, mis on lihtne kasutuseks nii tavakasutajale, kui ka võimaldab palju erinevaid option'eid süs. adminni jaoks. Nt. saab mõnel failisüsteemil lülitada automaatkontroll välja, juhul kui selleks tekib vajadus.

= Autor =
Andres Ivanov A22 (õppeaasta 2013/2014).

== Kasutatud Allikad ==
http://www.computerhope.com/unix/fsck.htm
http://www.howtogeek.com/howto/37659/
http://landoflinux.com/linux_fsck_filesystem_check.html
https://wiki.archlinux.org/index.php/fsck

Fsck

2013-10-13T08:36:39Z

Aivanov: Created page with "Autor : Andres Ivanov"

Autor : Andres Ivanov

User:Aivanov

2011-10-18T12:35:43Z

Aivanov:

== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==

Autor: Andres Ivanov

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

==Essee==

Algusest vaadates selle aine nimele, milleks on Õpingukorraldus ja erialatutvustus, ei uskunud tol hetkel selline, et selline aine võib muutuda päris huvitavaks ja põnevaks. Esmapilgult tundus see rutiinse ainena, milles omandatud teadmisi õpilased unustavad kiiresti ära nagu rääkis meile Margus Ernits enda loengus robotikaklubist. Kui imelik see ka ei kõlaks, aga pärast esimest loengut, milleks minu jaoks oli Linnar Viigi loeng, muutus aine päris põnevaks, mille kõikidel loengutel tasus käia ja kuulata põnevate meeste juttu.

Esimeses loengus rääkis meile Linnar Viik innovatsiooni olemusest ja juhtimisest. Võib isegi öelda, et see loeng meeldis mulle kõige rohkem, sest Indrek rääkis päris huvitavalt sellest, mis innovatsioon on ja tõi näided, mis väga mulle meeldisid. Näiteks sain teada, et iga väike nn. update pole innovatsioon, vaid innovatsiooniks võib kutsuda mingit uut lahendust jms. , mis on väga kõvasti muutnud selle lahenduse valdkonna arendust ja kasutust. Samuti jäi kõvasti meelde see, et Indrek lõhkus müüti sellest, kes saab tulla välja hea innovatsiooniga. Nimelt enne seda loengut arvasin ka mina, et ennekuulmatu innovatsiooniga saavad tulla välja ainult suured firmad, kuna selleks, et teha innovatsiooni peab kulutama suurt rahakogust ja tavaline inimene sellega hakkama ei saa. Aga nüüd ma tean, et innovatsiooniga saab tulla välja ka päris tavaline inimene, lihtsalt selle jaoks peab tegema kõvasti tööd, näiteks võib tulla Swedpanga asutajad, kes alustasid enda tööd nn. väikes kontoris, kus WC oli paarisaja meetri kaugusel. Samuti sain teada seda, et innovatsioonid tekkivad tihemini valdkondades, mida inimesed sel ajal rohkem vajavad, näiteks tänapäeval rohkem osa innovatsioonidest tuleb meditsiini valdkonnast.

Teises loengus esines meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane Mart Mangus teemaga "Ideest teostuseni". Ta alustas päris julge enesetutvustusega ja rääkis meile tema enda katsetest ettevõtluses, millest päris paljud kukkusid läbi, aga lõpuks kogus ta päris palju kogemust ja tema ettevõted hakkasid minema ülesmäge. Mart näitas meile, kui raske on tegelikult ettevõtlusega tegeleda ja et esimesest katsest läheb hea ettevõte pihta ainult väga vähestel inimestel. Loengu lõpupool oli ka päris põnev gruppitöö, mis näitas, millised ideed ettevõtluseks on teistel tudengitel ja kui kiiresti tekkivad inimestel uusi ideid, kui mängu tuleb mingi hea motivatsioon, näiteks selle grupitööl oli motivatsiooniks aine hinne, aga reaalses elus võib selleks olla kas-või näiteks inimese enda palga suurus. Lisaks ka seda, et Marti ja Linnari loengud olid väga sarnased või pigem üks jätkas teist, sest Linnar rääkis meile innovatsioonidest, mis tulevad parasjagu uute ettevõtetena ja Mart nagu jätkas seda teemat sellest, kui raske on teha enda ettevõtet nullist peale.

Kolmandas loengus esines meile Margus Ernits, kes rääkis Robotikaklubist ja õppesüsteemist ITCollege's võrreldes teiste koolisüsteemidega. Väga meeldiv oli kuulata, kui Margus rääkis sellest, kuidas väga paljud ained koolis on nii mõtetud ja igavad, et õpilased ei saagi aru milleks neid on üldse vaja. Võib olla meeldis see teema just seepärast, et samuti mõtlesin 3 aastat gümnaasiumis, milleks me üldse õppime nii palju aineid, mida unustame kohe kui kool on lõppenud. Hea on kuulda, et õppejõud saab aru sinu vaadetest ja õpid ülikoolis, kus õpinguid alustatakse pigem praktikaga, mitte igavate teooriatega. Põnevust robotiteemas tõi juurde see, kui ta rääkis meile sellest, kuidas Kunstikoolide tudengid tulevad meie juurde, et paluda abi mõnes päris imelikus nende välja mõeldud asja ehitamises. Meelde jäi ka RoboCode'i tutvustus ja see, et see põnev mäng võib aidata programmeerimise õppimises ja toob ka võistlusehimu, mis omakorda paneb meid õppima kiiremini.

Neljanda loengu teemaks oli "Serverikeskuste võrguarhitektuur" ja esinesid meile Net Group'i töötaja Toomas Mõttus ja üks Net Group'i asutajatest Jaan Feldmann. Kuna Net Group on eesti suurim firma, mis tegeleb serverihaldustega ja selle valdkonnaga, siis oli loengut päris põnev kuulata. Toomas rääkis meile üldisest , millest firma üldse tegeleb ja Jaan juba rohkem sellest, kuidas servereid hooldatakse ja sisemist tööd firmas tehakse. See loeng oli väga sarnane Linnar Viigi loenguga ja mõnes kohtades ka Mart Manguse loenguga. Linnar'i loenguga oli see sarnane selle poolest, et Jaan tõi palju näiteid uute innovatsioonide kohta. Näiteks rääkis ta kuidas on muutunud kaablite lahendus viimaste aastatega ja serverite suurused, et veel paar aastat tagasi oli serveri taha ühendadut sadu kaableid, milles oli väga raske midagi aru saada, aga nüüd kõik kokku ühendatud ainult paari kaabliga ja see on tõeline innovatsioon. Teise loenguga oli see sarnane selle poolest, et Mart rääkis meile rohkem pinnapealsest tegevusest firmas ja Jaan juba läks firma seedeelunditesse ja seletas päris hästi, kuidas mingi tegevus võrgus toimub.

Viienda loengu ettekandjaks oli Agu Leinfeld teemaga "Kas sellist IT-d me tahtsimegi?". Ta rääkis sellest, kuidas IT valdkond on arenenud viimastel aastatel ja kuidas see mõjutab ühiskonda. Meelde oli kõige rohkem jäänud tema tuleviku prognoosid sellest, kuidas muutub ühiskonda ja IT valdkond. Näiteks ütles ta, et tulevikus loodetakse energiakulu vähendada ja suurendada uute tehnoloogiate kättesaadavust kõikidele inimestele, aga sellega kaasneb ka küberkuritegevuse suurenemine. Palju uut küll ei saanud sellest loengust kahjuks teada, sest Agu rääkis IT mõjust meie ühiskonnale, aga arvan et iga nooruk, kes istub internetis ja loeb uudiseid, teab kuidas IT mõjutab ühiskond ja teise valdkondi.

Kuuendaks loenguks oli "Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas" ja esines Anto Veldre. Loeng oli põhimõtteliselt sellest, mis see CSIRT üldse on ja millega nad tegelevad. See oli minu esimene kord, kui kuulsin, et riik lõi sellise tiimi, mis tegeleks sellega, mille jaoks eraldi palgata inimesi oleks mõtetu. Näiteks suurte firmade küberrunnakutega tegeleb samuti CSIRT, sest see on ebatavaline olukord, mida vaevalt selle firma IT-spetsialist suudab üksi lahendada. Väga meeldib oli kuulda, et meie riik hakkab tegema selliseid tiime, kes lahendavad ebatavalisi probleeme IT valdkonnas.

Seitsmendat ja viimast loengut pidas meile Kalle Tammemäe teemaga "Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi". See loeng sisaldas päris palju fatke, näiteks andis Kalle mõningaid kohti, kus võib lugeda viimaseid teadustöid. Loengus võrreldi rohkesti ka Soome ja Eesti ülikoole, millega näidati, et ülikoolide arv on kõvasti vähenemas mõlemas riigis. Väga põnev oli ka see, et ta rääkis meile TTU Campus'est lähemalt, näiteks tõi välja mõningaid kohti, kus Campuses saab tudeng viita vaba aega. Uudiseks oli ka see, et TTU hakkab ehitama uut IT Akadeemia hoonet.

Kokkuvõteks võib öelda, et kõik loengut olid väga põnevad ja informatiivsed. Said tänu nendele teade palju uut IT,ettevõtete valdkonnast ja avardasin enda silmaringi. Loengute ülesehitus on väga eriline, sest iga loeng nagu jätkaks eelmist lisades midagi enda poolt. Tänu sellele ei tekkinud tunnet uuel loengul, et oled unustanud paljut informatsiooni eelmisest loengust. Arvan, et see aine sisaldas kõikke võimalikku informatsiooni aine tutvustuseks uutele tudengitele ja loodan, et tulevikkus sellele lisandub veel paar väga põnevaid loenguid, kus näiteks firmajuhid räägiksid sellest, kuidas nad on saanud hakkama firma loomisega enda kogemusest.

==Õpingukorralduse küsimused==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''

Arvestuse uuesti sooritamiseks pean kõike kooskõlastama selle aine õppejõuga, kellel on võimalus anda mulle täiendavat iseseisvat tööd, mingis piiratud mahus ja mida ma pean ära tegema enne arvestuse järelsooritamist. Õigus kordusarvestuseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, aga täpsemad tähtajad määrab õppejõud. Järelarvestusele registreerimine toimub õppeosakonnas. Järelarvestus RE kohal on tasuta ja REV kohal maksab see 2011/2012 aastal 13eurot.

'''Küsimus 2'''

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

'''Vastus'''

Juhul, kui olen kaotanud uksekaardi, siis pean sisenema www.minukool.ee keskkonda, valima “kaardi tellimine” akna ja klikima “telli asenduskaart”. Asenduskaardi tellimisel kaotab vana kaart kehtivuse ja asenduskaardi tellimise protsess on sarnane uue kaardi tellimisega, et valid, kas panga- või tavakaart ja maksad asenduskaardi väljastamise eest 6.5eurot ( Summa on kehtestatud Eesti Üliõpilasliidu hinnakirjaga. ).
Juhul, kui olen kaotanud kapivõtme siis pöördun kohe õppeosakonda.

[[Category:Erialatutvustus 2011]]

User:Aivanov

2011-10-18T12:34:16Z

Aivanov: