Network File System v.3

2009-12-15T18:02:57Z

Ajoonsaa: /* NFS serveri seadistamine */

=Grupi liikmed=
-Thomas Tomson A31 
-Laas Siimon A31 
-Arno Joonsaar A32

=Versioon=
1.0

==Viimase muutmise aeg==
15.12.2009 13:15

=Sissejuhatus=
Network File System (NFS) võimaldab serveri failisüsteemi välja jagamist klientidele nii, et see näib nende jaoks lokaalse failisüsteemina. Vaatluse all on varasem NFSv3 ja uus ning põnev NFSv4. Võrguketas võimaldab lihtsamat failide haldamist, varundamist ja monitooringut. 
Järgnev artikkel kirjeldab Network File System v.3 ja v.4 serveri ja kliendi seadistust, testimist ja varundamist Ubuntu 9.04 ja 9.10 versiooniga.

==Legend==
Eduka väikefirma töötajate töökal grupil on käsil uus ja põnev projekt, mille edukaks edendamiseks on vaja ligipääsu tsentreeritud serveris asuvatele dokumentidele. Nad kuuluvad kõik samasse gruppi ning sellel grupil on vaja pidevalt viimast versiooni töös olevatest failidest.

*Kõik teenuse kasutajad kuuluvad gruppi "nfsusers"
*Serveris on NFSv3 puhul jagatud kaust nimega /var/nfs
*Kliendile näib see mounditud kaustana /var/files
*Kõikidele klientidele on antud lugemis- ja kirjutamisõigus.
*Root kasutaja serverisse ühendumist ei lubata

==Eeldused==
-NFS-i testimiseks on vaja eraldi virtuaalmasinaid serveri ja kliendi jaoks. 
-Hetkel testitud Ubuntu Linuxi versioonidega 9.04 ja 9.10.

=NFS serveri installeerimine=

Logime ennast root kasutajaks:
<pre>
sudo -i
</pre>

Enne installerimist tasub uuendada tarkvara nimekirja:
<pre>
apt-get update
</pre>

Installeerimine apt-käsu abil:
<pre>
apt-get install nfs-kernel-server nfs-common portmap
</pre>

==NFS serveri seadistamine==

Luua kasutajagrupp ''nfsusers'':
<pre>
groupadd nfsusers
</pre>

Luua jagatavate failide jaoks kataloog, näiteks.
<pre>
mkdir /var/nfs
</pre>

Määrata loodud kausta grupiks ''nfsusers''.
<pre>
chgrp nfsusers /var/nfs
</pre>

Lisa loodud kausta grupiõigustele lugemis- ja kirjutamisbitt
<pre>
chmod g+rw /var/nfs
</pre>

Ava nanoga fail /etc/exports
<pre>
nano /etc/exports
</pre>

Lisada faili lõppu rida
<pre>
/var/nfs <kliendi masina ip>(rw,root_squash,no_subtree_check)
</pre>
Selgitus:
rw - lubame klientidele lugemist ja kirjutamist. 
root_squash - Serveriga ühenduda püüdev root kasutaja UID-ga 0 mapitakse anonüümseks kasutajaks. (st. turvariskide vähendamiseks ei lubada sharele ligi) 
no_subtree_check - suurendab mõningatel juhtudel natuke süsteemi töökindlust.

NFS serveri reloadiks kasuta järgmist käsklust:
<pre>
/etc/init.d/nfs-kernel-server restart
</pre>

Ainult failis /etc/exports tehtud muudatusi saad rakendada ka serverile restarti tegemata, kasutades käsku
<pre>
exportfs -a
</pre>

Kontrollida kasutusel olevaid porte käsuga
<pre>
netstat -lntu
</pre>

Vaata, et kuulatakse järgmiseid porte
<pre>
#Väljundist huvitavad meid read:
Active Internet connections (only servers)
Proto Recv-Q Send-Q Local Address Foreign Address State
tcp 0 0 0.0.0.0:2049 0.0.0.0:* LISTEN
tcp 0 0 0.0.0.0:111 0.0.0.0:* LISTEN
</pre>
Selgitus: 2049 - standard pordi number NFSi jaoks. 
111-portmapper

Kontrollida et NFS on töökorras
<pre>
rpcinfo -p

#Väljundist huvitavad meid read:
program vers proto port
100000 2 tcp 111 portmapper
100000 2 udp 111 portmapper
100003 2 udp 2049 nfs
100003 3 udp 2049 nfs
100003 4 udp 2049 nfs
</pre>

Hiljem kliendi seadistamisel failide jagamise kontrollimiseks on abiks kui tekitada kausta /var/nfs mingi suvaline fail.
<pre>
touch foo.txt
</pre>

=NFS kliendi installeerimine=

Logime ennast root kasutajaks:
<pre>
sudo -i
</pre>

Enne installerimist tasub uuendada tarkvara nimekirja:
<pre>
apt-get update
</pre>

Installeerimine apt-käsu abil:
<pre>
apt-get install portmap nfs-common
</pre>

==NFS kliendi seadistamine==

Luua kasutajagrupp ''nfsusers'':
<pre>
groupadd nfsusers
</pre>

Jälgida et NFSi kasutaja kuuluks gruppi ''nfsusers''. Et kontrollida mis gruppi kasutaja kuulub kasuta ''groups'' käsku.
<pre>
groups <kasutajanimi>
</pre>

Juhul kui kasutaja ei kuulu nimetatud gruppi lisada ta sinna.
<pre>
addgroup <kasutajanimi> nfsusers
</pre>

Loo kataloog, näiteks /var/files, salvestatavate failide jaoks
<pre>
mkdir /var/files
</pre>

Määrata loodud kausta grupiks ''nfsusers''.
<pre>
chgrp nfsusers /var/files
</pre>

Testimiseks tuleb mountida eelmises punktis loodud kataloog esialgu käsitsi kasutades selleks ''mount'' käsku
<pre>
mount <serveri ip>:/var/nfs /var/files
</pre>

Mountimise õnnestumise kontrollimiseks sisesta käsk
<pre>
df -h
</pre>

Kontrollida et serverisse loodud foo.txt oleks nähtav kliendi /var/files kaustast.

Kontrollida kas on võimalik luua kliendi arvutist uut faili.

Mountimise lõpetamiseks kasutada käsku:
<pre>
umount /var/files
</pre>

Kui mountimine ja kausta jagamine õnnestusid muuda faili /etc/fstab
<pre>
nano /etc/fstab
</pre>

Faili lõppu lisada rida
<pre>
<serveri ip>:/var/nfs /var/files nfs rw 0 0
</pre>

Ühenda automaatselt kõik mis kuulub automaatsesse ühendamisesse
<pre>
mount -a
</pre>

=NFSv3 varundamine=

Luua serveris ja kliendi masinas kaustad varunduskoopiate jaoks, näiteks ''/var/backup''.
<pre>
mkdir /var/backup
</pre>

Serveris tee koopia failist
<pre>
cp /etc/exports /var/backup
</pre>

Kliendi arvutis tee koopia failist
<pre>
cp /etc/fstab /var/backup
</pre>

=Taastamine=
Taastamiseks kopeerida varem varundatud failid algupärastesse asukohtadesse.

Serveris:
<pre>
cp /var/backup/exports /etc
</pre>

Kliendi masinas:
<pre>
cp /var/backup/fstab /etc
</pre>

=Network File System version 4=
==NFSv3 ja NFSv4 võrdlus==

-NFSv4 peamine eelis on mitmed keerukad turvamehhanismid mis on kliendile kohustuslikud. Nende mehhanismide seas on Kerberos 5 ja SPKM3, lisaks tradistsioonilisele AUTH_SYS autentimisele. Uus API võimaldab lihtsat turvamehhanismide lisamist tulevikus. 
-NFSv4 võimaldab kliendi poolt anda failile seisundi (lukustamine, lugemine, kirjutamine jne) ning teavitada sellest serverit. 
-NFSv4 võimaldab faili delegeerimist - server võimaldab kliendil muuta faili oma cache'is, saatmata serverile päringuid kuni serverisse tuleb päring teiselt kliendilt sama faili kohta. See omakorda vähendab liiklust serveri ja kliendi vahel juhul kui teised kasutajad ei soovi ligi pääseda samaaegselt ühele failile. 
-NFSv4 kasutab kokkuliidetud RPCsid. NFSv4 klient suudab kombineerida mitu traditsioonilist NFS operatsiooni ühte RPC päringusse ning seega viia läbi keerulisi operatsioone tõhusamalt. 
-NFSv4 toetab nimedega atribuute. Kasutajate ja gruppide info talletatakse stringi, mitte numbrilise väärtuse kujul. ACLid, kasutajnimed, grupi nimed ja nimedega atribuudid talletatakse, kasutades UTF-8 kodeeringut. 
-NFSv4 kombineerib erinevad NFS protokollid ühte protokolli et võimaldada paremat ühilduvust võrgu tulemüüridega.

==Legend==
Otsustatakse üle minna NFSv4-le seoses Kerberose autentimise võimalusega. Hetkel toimub ainult NFS protokolli muutus ja Kerberost kasutusele ei võeta. Kui Kerberost mitte kasutada, tuleb ainult olemasolevat süsteemi konfiguratsiooni täiendada.

*Kasutajad kuuluvad gruppi "nfsusers"
*Pseudo failisüsteemi juur on kaust /var/nfs
*Kasutajatele on jagatud kaust nimega /var/nfs/files
*Kliendile näib see mounditud kaustana /var/files
*Kõikidele klientidele on antud lugemis- ja kirjutamisõigus.
*Root kasutaja serverisse ühendumist ei lubata

==Serveri uuendamine==

Luua kausta /var/nfs kaust nimega ''files''
<pre>
mkdir /var/nfs/files
</pre>

Avada nanoga fail /etc/default/nfs-kernel-server
<pre>
nano /etc/default/nfs-kernel-server
</pre>

Muuta faili sisu vastavalt
<pre>
NEED_SVCGSSD=no
</pre>
Selgitus: SVCGSSD on deemon Kerberosega ühendumiseks, mille lülitame välja. 'No' on vaikimisi seadistus juhul kui Kerberost ei kasutata.

Avada nanoga fail /etc/default/nfs-common
<pre>
nano /etc/default/nfs-common
</pre>

Muuta faili sisu vastavalt
<pre>
NEED_IDMAPD=yes
NEED_GSSD=no
</pre>
Selgitus: IDMAPD vajalik ainult NFS 4 puhul. Transleerib UID ja GID nimedeks. 
GSSD - võimaldab kasutada GSS teenuseid. Vastutab Kerberose mountide eest. 'No' on vaikimisi seadistus juhul kui Kerberost ei kasutata.

Avada nanoga fail /etc/exports
<pre>
nano /etc/exports
</pre>

Muuta varem faili lõppu lisatud rida ja lisada rida:
<pre>
/var/nfs <kliendi masina ip>(rw,fsid=0,no_subtree_check,async,root_squash)
/var/nfs/files <kliendi masina ip>(rw,no_subtree_check,async,root_squash)
</pre>

Avada nanoga fail /etc/idmapd.conf
<pre>
nano /etc/idmapd.conf
</pre>

Muuta failis domeeni parameeter õigeks.
<pre>
Domain = <sinu domeeni nimi>
</pre>

Tehke teenusele restart
<pre>
service nfs-kernel-server restart
</pre>

Failide jagamise kontrollimiseks tekita kausta /var/nfs/files suvaline fail.
<pre>
touch foo.txt
</pre>

==Kliendi uuendamine==

Mountida salvestatavate failide jaoks loodud kataloog esialgu käsitsi
<pre>
mount -t nfs4 <serveri ip>:/files /var/files
</pre>

Mountimise õnnestumise kontrollimiseks sisesta käsk
<pre>
df -h
</pre>

Kontrollida et serverisse loodud foo.txt oleks nähtav kliendi /var/files kaustast.

Kontrollida kas on võimalik luua kliendi arvutist uut faili.

Avada nanoga fail /etc/fstab
<pre>
nano /etc/fstab
</pre>

Muuta viimast rida
<pre>
<serveri ip>:/files /var/files nfs4 _netdev,auto 0 0
</pre>

Avada nanoga fail /etc/idmapd.conf
<pre>
nano /etc/idmapd.conf
</pre>

Muuta failis domeeni parameeter õigeks.
<pre>
Domain = <sinu domeeni nimi>
</pre>

Kui tegu on aeglase võrguga või peale alglaadimist on mountimisega probleeme, muuta faili /etc/rc.local
<pre>
sleep 5
mount /var/files
</pre>

=NFSv4 varundamine=

Serveris tee koopia failidest
<pre>
cp /etc/exports /var/backup
</pre>

<pre>
cp /etc/default/nfs-kernel-server /var/backup
</pre>

<pre>
cp /etc/default/nfs-common /var/backup
</pre>

<pre>
cp /etc/idmapd.conf /var/backup
</pre>

Kliendi arvutis tee koopia failidest
<pre>
cp /etc/fstab /var/backup
</pre>

<pre>
cp /etc/idmapd.conf /var/backup
</pre>

=Taastamine=
Taastamiseks kopeerida varem varundatud failid algupärastesse asukohtadesse.

Serveris:
<pre>
cp /var/backup/exports /etc
</pre>

<pre>
cp /var/backup/nfs-kernel-server /etc/default
</pre>

<pre>
cp /var/backup/nfs-common /etc/default
</pre>

<pre>
cp /var/backup/idmapd.conf /etc
</pre>

Kliendi masinas:
<pre>
cp /var/backup/fstab /etc
</pre>

<pre>
cp /var/backup/idmapd.conf /etc
</pre>

=Logid=
NFS saadab oma logiteateid syslogisse, kust neid saab vajadusel grepiga otsida. Kuna NFS töötab kerneli teenusena (syslog prefix kernel), ei ole võimalik NFSi logisid eraldi välja suunata. Lahendseks oleks NFS kasutamine userspace teenusena, kuid sellel on jällegi omad puudused.

=Lingid=
-http://nfs.sourceforge.net/ (ülevaate saamiseks NFS-ist tervikuna) 
-http://www.ubuntugeek.com/nfs-server-and-client-configuration-in-ubuntu.html (väga hea step-by-step õpetus NFSv3 jaoks) 
-https://help.ubuntu.com/community/NFSv4Howto (väga hea step-by-step õpetus NFSv4 jaoks) 
-http://www.redhat.com/docs/manuals/enterprise/RHEL-5-manual/Deployment_Guide-en-US/s1-nfs-client-config-options.html (veel mountimise optioneid)

[[Category: IT infrastruktuuri teenused]]

Talk:Network File System v.3

2009-12-15T11:32:15Z

Ajoonsaa:

2009-12-15T10:20:14Z

Ajoonsaa:

Retsenseerivad Thomas Tomson ja Arno Joonsaar.
Hindamine toimub 5-palli süsteemis. 
Meie viimased täiendused on tehtud 14.12.2009 20:03.

NB, see ei ole veel hindamisele minev versioon.
Hindamisele läheb versioon 1.0, sellest ka puuduvad osad.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
! PÕHJUSED
|-
| Versioonide ajalugu
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Autorid
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Viimase muutmise aeg
| 1
| 4
| Olemas, kellaaeg lisada.
| Sellise juhendi puhul on päevaline täpsus piisav, kellaaja pärast norimine pole sellise juhendi puhul mõttekas.
|-
| Skoop
| 1
| 5
| On selgitatud miks just seda teenust kasutatakse.
|-
| Sissejuhatus
| 1
| 5
| Selgitab piisavalt püstitatud ülesande lahendust.
|-
| Nõuded
| 1
| 5
| Süsteemi nõuded on piisava täpsusega lahti kirjeldatud.
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa
| 3
| 4
| Logifaili seadistamise osa võiks veel täiendada.
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)
| 3
| 5
| Juhend on tehniliselt korrektne.
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad
| 1
| 4
| Korraldused on selgelt tekstist eristatud.
|-
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad
| 1
| -
| -
|-
| Muutuvad osad on eristatavad
| 1
| 0
| Muutuvad osad konfiguratsioonis tuleks selgelt eristada, näiteks <siia tuleb sinu broadcast aadress>.
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)
| 1
| 4
| Tekst on struktureeritud ja loetav.
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)
| 1
| 5
| Tekst on tavainimesele lihtsalt loetav, vajalikud terminite selgitused on olemas.
|-
| Teenuse varundamine
| 1
| 5
| Varundamine on kirjeldatud korrektselt.
|-
| Teenuse taastamine
| 2
| 4
| Lisada võiks käsu 'etc/init.d/dhcp3-server status' või siis analoogse käsu 'top' abil.
|-
| Kokku
| 20
|
|}

Peatükk labori läbiviimiseks vajalik võiks asuda wiki alguses. Sissejuhatusest tuleks ära kaotada viide legendile. 
Peale staatilise IP loomist tuleks serverile teha restart, sest muidu on kõik XXX. 
Välja kirjutada kasutatud versioonid (täpsustada) (XXX andis otsingus teisi tulemusi). 
'dhcp3-server.conf' faili ei ole olemas.

<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
...
</pre>
Mis sellega tegema peab?

Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-15T10:13:26Z

Ajoonsaa:

Retsenseerivad Thomas Tomson ja Arno Joonsaar.
Hindamine toimub 5-palli süsteemis. 
Meie viimased täiendused on tehtud 14.12.2009 20:03.

NB, see ei ole veel hindamisele minev versioon.
Hindamisele läheb versioon 1.0, sellest ka puuduvad osad.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
! PÕHJUSED
|-
| Versioonide ajalugu
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Autorid
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Viimase muutmise aeg
| 1
| 4
| Olemas, kellaaeg lisada.
| Sellise juhendi puhul on päevaline täpsus piisav, kellaaja pärast norimine pole sellise juhendi puhul mõttekas.
|-
| Skoop
| 1
| 5
| On selgitatud miks just seda teenust kasutatakse.
|-
| Sissejuhatus
| 1
| 5
| Selgitab piisavalt püstitatud ülesande lahendust.
|-
| Nõuded
| 1
| 5
| Süsteemi nõuded on piisava täpsusega lahti kirjeldatud.
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa
| 3
| 4
| Logifaili seadistamise osa võiks veel täiendada.
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)
| 3
| 5
| Juhend on tehniliselt korrektne.
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad
| 1
| 4
| Korraldused on selgelt tekstist eristatud.
|-
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad
| 1
| -
| -
|-
| Muutuvad osad on eristatavad
| 1
| 0
| Muutuvad osad konfiguratsioonis tuleks selgelt eristada, näiteks <siia tuleb sinu broadcast aadress>.
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)
| 1
| 4
| Tekst on struktureeritud ja loetav.
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)
| 1
| 5
| Tekst on tavainimesele lihtsalt loetav, vajalikud terminite selgitused on olemas.
|-
| Teenuse varundamine
| 1
| 5
| Varundamine on kirjeldatud korrektselt.
|-
| Teenuse taastamine
| 2
| 4
| Lisada võiks käsu 'etc/init.d/dhcp3-server status' või siis analoogse käsu 'top' abil.
|-
| Kokku
| 20
|
|}

Peatükk labori läbiviimiseks vajalik võiks asuda wiki alguses. Sissejuhatusest tuleks ära kaotada viide legendile.

Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-14T18:03:22Z

Ajoonsaa:

Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-14T18:02:25Z

Ajoonsaa:

Retsenseerivad Thomas Tomson ja Arno Joonsaar.
Hindamine toimub 5-palli süsteemis. 
Meie viimased täiendused on tehtud 15:37 14.12.2009.

NB, see ei ole veel hindamisele minev versioon.
Hindamisele läheb versioon 1.0, sellest ka puuduvad osad.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
! PÕHJUSED
|-
| Versioonide ajalugu
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Autorid
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Viimase muutmise aeg
| 1
| 4
| Olemas, kellaaeg lisada.
| Sellise juhendi puhul on päevaline täpsus piisav, kellaaja pärast norimine pole sellise juhendi puhul mõttekas.
|-
| Skoop
| 1
| 5
| On selgitatud miks just seda teenust kasutatakse.
|-
| Sissejuhatus
| 1
| 5
| Selgitab piisavalt püstitatud ülesande lahendust.
|-
| Nõuded
| 1
| 5
| Süsteemi nõuded on piisava täpsusega lahti kirjeldatud.
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa
| 3
| 4
| Logifaili seadistamise osa võiks veel täiendada.
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)
| 3
| 5
| Juhend on tehniliselt korrektne.
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad
| 1
| 4
| Korraldused on selgelt tekstist eristatud.
|-
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad
| 1
| -
| -
|-
| Muutuvad osad on eristatavad
| 1
| 0
| Muutuvad osad konfiguratsioonis tuleks selgelt eristada, näiteks <siia tuleb sinu broadcast aadress>.
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)
| 1
| 4
| Tekst on struktureeritud ja loetav.
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)
| 1
| 5
| Tekst on tavainimesele lihtsalt loetav, vajalikud terminite selgitused on olemas.
|-
| Teenuse varundamine
| 1
| 5
| Varundamine on kirjeldatud korrektselt.
|-
| Teenuse taastamine
| 2
| 4
| Lisada võiks käsu 'etc/init.d/dhcp3-server status' või siis analoogse käsu 'top' abil.
|-
| Kokku
| 20
|
|}

Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-14T17:53:27Z

Ajoonsaa:

Retsenseerivad Thomas Tomson ja Arno Joonsaar.
Hindamine toimub 5-palli süsteemis. 
Meie viimased täiendused on tehtud 15:37 14.12.2009.

NB, see ei ole veel hindamisele minev versioon.
Hindamisele läheb versioon 1.0, sellest ka puuduvad osad.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
! PÕHJUSED
|-
| Versioonide ajalugu
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Autorid
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Viimase muutmise aeg
| 1
| 4
| Olemas, kellaaeg lisada.
| Sellise juhendi puhul on päevaline täpsus piisav, kellaaja pärast norimine pole sellise juhendi puhul mõttekas.
|-
| Skoop
| 1
| 5
| On selgitatud miks just seda teenust kasutatakse.
|-
| Sissejuhatus
| 1
| 5
| Selgitab piisavalt püstitatud ülesande lahendust.
|-
| Nõuded
| 1
| 5
| Süsteemi nõuded on piisava täpsusega lahti kirjeldatud.
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa
| 3
| 4
| Konfiguratsioonifaili selgituste osas ei ole tekst korralikult loetav ega liigendatud (täiendage). Logifailide osa võiks olla eraldi peatüki all.
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)
| 3
| 5
| Juhend on tehniliselt korrektne.
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad
| 1
| 4
| Korraldused on selgelt tekstist eristatud.
|-
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad
| 1
| -
| -
|-
| Muutuvad osad on eristatavad
| 1
| 0
| Muutuvad osad tuleks selgelt eristada, näiteks <siia tuleb sinu broadcast aadress>.
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)
| 1
| 4
| Konfiguratsioonifaili selgituste osa struktuur on kohati ebaselge ning puudub kindel struktuur.(täiendage)
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)
| 1
| 5
| Tekst on tavainimesele lihtsalt loetav, vajalikud terminite selgitused on olemas.
|-
| Teenuse varundamine
| 1
| 5
| Varundamine on kirjeldatud korrektselt.
|-
| Teenuse taastamine
| 2
| 4
| Lisada võiks käsu 'etc/init.d/dhcp3-server status' või siis analoogse käsu 'top' abil.
|-
| Kokku
| 20
|
|}