ICO wiki - User contributions [en]

Osadmin referaadi teemad

2016-11-06T07:56:14Z

Akarjus: /* Valitud teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.
*Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]
* Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21
* [[DDoS]] Katariina Purru A21
* [[Lsblk]] Margus Sumla A21
* [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21
* [[Tmux]] Siim Saar A21
* [[Byobu]] Peep Oks AK21
* [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21
* [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11
* [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21
* [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21
* [[Livepatch]] - Martin Kraus A31
** https://www.ubuntu.com/server/livepatch
* [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21
* [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21
* [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21
* [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21
* [[Passwd]] Kaspar Kannik A21
* [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21
* [[/proc]] Richard Rõngelep A21
* [[FHS]] - Filesystem Hierarchy Aleksandr Pikalo A21
* [[Finger]] Aleksandr Laada A21
* [[Split]] Karl Oskar V. Kukke A21
* [[Join]] Priit Koppel A21
* [[Rm]] Priit Saar A21
* [[Journalctl]] Mart-Erki Nõumees D21
* [[Lsb_release]] Heimar Kroonsaare AK51
* [[lxc]] Marvin Martinson
* [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]] Joosep Voolmaa A21 Probleem on, et külalise kasutaja all ID-kaart vaikimisi ei toimi Ubuntus. Vaja on ID-kaardi toimimine tagada nii veebilehitsejas (nt Firefox, Chromium) kui ka DigiDoc klientprogrammiga. Siin on lahendus olemas ja hea oleks see dokumenteerida viki artiklina. Selle töö maht ei ole kokkuvõttes suur ent aega võib võtta teema uurimine ja testimine.
* [[Apropos]] Kaidar Viikman AK31
* [[File]] Jürgen Lätte AK21
* [[Login]] + [[Logout]] Laura Pirso A21
* [[More]] Artur Nadarjan A21
* [[Whatis]] Ave Karjus DK21

=Vabad teemad=
* [[History]]
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[GPT]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[Mcedit]] + [[Mcview]]
** Midnight Commander'i alamprogrammid
* [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]]
* [[Tr]]
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command
* [[Setuid]] + [[Setgid]]
* [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad
* [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Osadmin referaadi teemad

2016-11-06T07:54:54Z

Akarjus: /* Vabad teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.
*Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]
* Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21
* [[DDoS]] Katariina Purru A21
* [[Lsblk]] Margus Sumla A21
* [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21
* [[Tmux]] Siim Saar A21
* [[Byobu]] Peep Oks AK21
* [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21
* [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11
* [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21
* [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21
* [[Livepatch]] - Martin Kraus A31
** https://www.ubuntu.com/server/livepatch
* [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21
* [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21
* [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21
* [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21
* [[Passwd]] Kaspar Kannik A21
* [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21
* [[/proc]] Richard Rõngelep A21
* [[FHS]] - Filesystem Hierarchy Aleksandr Pikalo A21
* [[Finger]] Aleksandr Laada A21
* [[Split]] Karl Oskar V. Kukke A21
* [[Join]] Priit Koppel A21
* [[Rm]] Priit Saar A21
* [[Journalctl]] Mart-Erki Nõumees D21
* [[Lsb_release]] Heimar Kroonsaare AK51
* [[lxc]] Marvin Martinson
* [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]] Joosep Voolmaa A21 Probleem on, et külalise kasutaja all ID-kaart vaikimisi ei toimi Ubuntus. Vaja on ID-kaardi toimimine tagada nii veebilehitsejas (nt Firefox, Chromium) kui ka DigiDoc klientprogrammiga. Siin on lahendus olemas ja hea oleks see dokumenteerida viki artiklina. Selle töö maht ei ole kokkuvõttes suur ent aega võib võtta teema uurimine ja testimine.
* [[Apropos]] Kaidar Viikman AK31
* [[File]] Jürgen Lätte AK21
* [[Login]] + [[Logout]] Laura Pirso A21
* [[More]] Artur Nadarjan A21

=Vabad teemad=
* [[History]]
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[GPT]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[Mcedit]] + [[Mcview]]
** Midnight Commander'i alamprogrammid
* [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]]
* [[Tr]]
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command
* [[Setuid]] + [[Setgid]]
* [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad
* [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks)

2015-12-29T20:14:08Z

Akarjus: /* Prototüüp */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]
== Meeskond ja rollid ==
*'''Kaidar Viikman''' - Wiki pidaja
*'''Joonatan Uusväli''' - Projektijuht
*'''Ave Karjus'''
*'''Oliver Tiks'''

== Idee ==
Raamaturinglus. Luua rakendus, kus kasutajad loovad ise omale profiili ning sisestavad raamatute info, mida nad pakuvad teistele laenutamiseks. Samuti on võimalik laenutada teiste kasutajate sisestatud raamatuid.

== Analüüs ==
Käesoleva projekti eesmärgiks on luua Visual Studio arenduskeskkonna võimalusi kasutades C# programmeerimiskeeles rakendus, mis võimaldab kasutajatel isiklikke raamatuid välja laenutada ning samuti ise laenutada teiste kasutajate raamatuid. See on mõeldud koduseks kasutamiseks ning sobiks hästi näiteks ühes piirkonnas elavatele inimestele, et hõlbustada ning populariseerida raamatute lugemist. Peamine idee on see, et kõik rakenduse kasutajad loovad omale kasutajakontod ning need, kes soovivad raamatuid välja laenutada, peavad lisama endale kuuluvate raamatute info andmebaasi. Kasutajad, kes soovivad raamatuid laenutada, saavad valida nende kirjete hulgast raamatuid ning alustada aktiivset laenutust.

Esimest korda rakendust avades peab kasutaja looma omale kasutajakonto. Profiili salvestatakse andmed kasutaja kohta (nimi, parool (SHA-1 räsi), emaili aadress, telefoninumber). Pärast profiili loomist on võimalik rakendusse sisse logimine, kus kasutaja saab hakata lisama endale kuuluvaid raamatuid. Täielik raamatute andmebaas on süsteemi eelnevalt sisestatud. Selleks tuleb hankida täielik bibliograafia ja seda perioodiliselt uuendada. Kasutaja sisestab endale kuuluvate raamatute info valides juba eelnevalt andmebaasis eksisteeriva raamatu kirje. Lisatavate raamatute maht ei ole piiratud. Kogumike korral on kasutajal võimalik süsteemi sisestada ka raamatus sisalduvate artiklite kirjed. Kõik kasutaja lisatud raamatud kuvatakse edaspidi rakenduses menüüpunkti “Minu raamatud” all ning samuti on peale raamatu lisamist ka teistel kasutajatel võimalik nende raamatute laenutamine.

Kasutaja, kes soovib raamatut laenutada, kasutab rakenduses otsingut kas raamatu pealkirja, autori nime või kategooria järgi. Otsingutulemustes kuvatakse välja vaid teoseid, mille kohta on aktiivne kirje teise kasutaja (raamatu omaniku) poolt loodud. Kui kasutaja leiab tulemustest sobiva raamatu, mida ta soovib laenutada, siis ta avab rakenduses selle raamatu lisainfo, kus kuvatakse kõiki kasutajate raamatuid valitud raamatu kohta ning mittelaenutatud kasutajate raamatute juures on võimalus alustada laenutamist. Laenutuse vaikimisi pikkuseks on määratud 14 päeva, mida saab vajadusel ka manuaalselt muuta. Juhul kui raamat on parasjagu juba välja laenutatud, siis kuvatakse jooksva laenutusperioodi lõpu kuupäeva koos selgitava infoga, et see konkreetne eksemplar on juba välja laenutatud. Uue laenutuse algkuupäev saab olla üks päev pärast jooksva laenutuse lõppemist. Raamatu tagastamisel märgib raamatu omanik süsteemi, et raamat on tagastatud ning võib raamatu jälle uuesti laenutamiseks valmis panna.

Esialgu realiseerime projekti WPF rakendusena, mis tähendab, et iga kasutaja peab selle oma arvutisse paigaldama. WPF rakenduse loomisel kasutame MVVM arendusmustrit, hoides üksteisest lahus andmed ja äriloogika, kasutajaliidese loogika ja presentatsiooni loogika. Andmebaasi realiseerime MS SQL tehnoloogial. Edaspidi on mõeldav ka süsteemi laiendamine veebi ja ASP.NET tehnoloogia rakendamine, et kasutajad ei peaks hankima spetsiifilist rakendust, vaid saaksid kõiki toiminguid teostada vabalt valitud veebibrauseris. Selleks tuleb programmile täiendavad osad juurde kirjutada.

Projekt teostatakse Visual Studio Online keskkonnas, kasutades Git versioonihaldustarkvara.

'''“''Must have''” funktsionaalsused:'''
*Kasutajate registreerimine (loob uue kirje tabelisse USER)
*Kasutajatel on võimalus sisse logida
*Kasutajatel on võimalik lisada endale kuuluvaid raamatuid
*Kasutaja saab alustada laenutust
*Kasutaja saab lõpetada laenutust
*Kasutaja näeb infot enda aktiivsete laenutuste kohta (välja antud ja sisse laenatud)
*Raamatute otsimise võimalus
*Raamatu laenutamise tähtaeg vaikimisi 14 päeva
*Laenutamise tähtaja manuaalse muutmise võimalus
*Väljalaenutatud raamatute juures kirje laenutustähtaja kohta

'''“''Nice to have''” funktsionaalsused:'''
*Saab UI-st lisada raamatuid
*Kasutajaid saab hinnata
*Raamatuid saab hinnata
*Kasutaja raamatuid saab hinnata
*Kasutajaid saab kommenteerida
*Raamatuid saab kommenteerida
*Kasutaja raamatuid saab kommenteerida
*Laenutuse lõppemise hoiatuse saatmine emailile
*Madala hindega kasutaja või kasutaja raamatu puhul vastav hoiatus
*Võimalus mitte lubada laenata enda raamatuid liiga madala hinnanguga kasutajatel
*Parooli algseadistamise võimalus
*Top X raamatute (laenutuste) list viimasel kuul
*X viimati lisatud uut raamatut
*Liidestus Facebookiga / sõprade kutsumise võimalus
*Raamatute nimekirja automaatne uuendamine välistest andmebaasidest
*Kasutajate õiguste piiramine/kasutajate haldus
*Täiuslik ACL
*Raamatute graafiline materjal

'''Andmebaasi ülesehitus'''

Andmebaas koosneb kümnest põhitabelist, mis peavad kindlasti olema tehtud, et tagada süsteemi “''must have''” funktsionaalsuste toimimine:

*USER - kasutaja andmed ja parool
*USER_BOOK - kasutaja raamatukogu, kus kasutaja ID seotakse raamatu ID-ga
*BOOK - bibliograafia, kust võetakse raamatute kirjed kasutaja raamatukogu jaoks, raamatud seotakse autori ID-ga ja kategooria ID-ga
*ARTICLE - artiklite kirjed, mis seotakse raamatu ID-ga ja autori ID-ga
*AUTHOR – autori andmed
*CATEGORY - raamatute kategooriad
*RENT - laenutus, kus seotakse kasutaja (laenutaja) ID laenutatud raamatu ID-ga
*RENT_STATUS - laenutuse staatus, laenutuse ID seotakse hetkeajaga
*CONTACT - kasutaja kontaktid
*CONTACTTYPE - lubatud võimalikud kontaktiliigid

“''Nice to have''” funktsionaalsuste lisamise korral tuleb teha täiendavaid tabeleid (kommentaarid, hinded jm).

'''Võimalikud probleemid'''
*Bibliograafia leidmine, mis hõlmaks kõiki võimalikke kasutaja raamatuid
*Tegijate vähene kogemus C# programmeerimiskeelega
*Rakenduse laiendamine veebi ja sobitamine ASP.NET tehnoloogiaga

Andmebaasi struktuur
[[File:DB skeem.JPG]]

== Projekti kirjeldus ==
=== Tehnoloogiad ===
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/vstudio/hh341490.aspx C#]
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/library/aa970268%28v=vs.110%29.aspx WPF]
*[https://www.microsoft.com/en-us/server-cloud/products/sql-server/ MSSQL]
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/data/ef.aspx/ Entity Framework]
*[https://www.microsoft.com/en-us/Windows Microsoft Windows]
*[http://www.asp.net/ ASP.NET] + [https://www.iis.net/ IIS] (kui aega üle jääb, siis laiendame projekti veebi)

=== Arendusmustrid ===
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/library/hh848246.aspx MVVM]
* võimalikud ASP.NET arendusmustrid

=== Versioonikontroll ===
*[https://www.visualstudio.com/products/what-is-visual-studio-online-vs Visual Studio Online]
*[http://www.git-scm.com/ Git]

== Avaldatud failid ==

== Arendusprotsess ==

*'''29.09.2015''' - grupi kokkupanek ning idee arutamine
*'''20.10.2015''' - wiki lehe loomine. Esialgse idee sõnastamine
*'''21.10.2015''' - grupiliikmete kogunemine. Idee täpsem sõnastamine. Esialgse analüüsi teostamine. Visual Studio Online konto loomine
*'''01.11.2015''' - põhjalikuma analüüsi koostamine ja esitamine wiki lehel
*'''09.12.2015''' - Wireframe loomine. Userjourney analüüs. Arhitektuuriliste küsimuste arutamine. Tehnoloogiliste võimaluste katsetamine.
*'''17.12.2015''' - Prototüübi valmimine ja üleslaadimine.
*'''29.12.2015''' - Retsensiooni kirjutamine meeskonna Premium prototüübile.

== Prototüüp ==

Prototüübi saab .rar failina alla laadida siit [https://www.upload.ee/files/5409902/Raamaturinglus.zip.html]

Hetkeseisuga on prototüübis olemas järgmised funktsionaalsused:
*kasutajaks registreerimine
*raamatute otsimine
*raamatute laenutamine
*laenutuste pikendamine/lõpetamine
*raamatute ringlusesse lisamine
*kasutaja parooli ja kontaktide muutmine

== Lisad ==

Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks)

2015-12-29T20:13:09Z

Akarjus: /* Prototüüp */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]
== Meeskond ja rollid ==
*'''Kaidar Viikman''' - Wiki pidaja
*'''Joonatan Uusväli''' - Projektijuht
*'''Ave Karjus'''
*'''Oliver Tiks'''

== Idee ==
Raamaturinglus. Luua rakendus, kus kasutajad loovad ise omale profiili ning sisestavad raamatute info, mida nad pakuvad teistele laenutamiseks. Samuti on võimalik laenutada teiste kasutajate sisestatud raamatuid.

== Analüüs ==
Käesoleva projekti eesmärgiks on luua Visual Studio arenduskeskkonna võimalusi kasutades C# programmeerimiskeeles rakendus, mis võimaldab kasutajatel isiklikke raamatuid välja laenutada ning samuti ise laenutada teiste kasutajate raamatuid. See on mõeldud koduseks kasutamiseks ning sobiks hästi näiteks ühes piirkonnas elavatele inimestele, et hõlbustada ning populariseerida raamatute lugemist. Peamine idee on see, et kõik rakenduse kasutajad loovad omale kasutajakontod ning need, kes soovivad raamatuid välja laenutada, peavad lisama endale kuuluvate raamatute info andmebaasi. Kasutajad, kes soovivad raamatuid laenutada, saavad valida nende kirjete hulgast raamatuid ning alustada aktiivset laenutust.

Esimest korda rakendust avades peab kasutaja looma omale kasutajakonto. Profiili salvestatakse andmed kasutaja kohta (nimi, parool (SHA-1 räsi), emaili aadress, telefoninumber). Pärast profiili loomist on võimalik rakendusse sisse logimine, kus kasutaja saab hakata lisama endale kuuluvaid raamatuid. Täielik raamatute andmebaas on süsteemi eelnevalt sisestatud. Selleks tuleb hankida täielik bibliograafia ja seda perioodiliselt uuendada. Kasutaja sisestab endale kuuluvate raamatute info valides juba eelnevalt andmebaasis eksisteeriva raamatu kirje. Lisatavate raamatute maht ei ole piiratud. Kogumike korral on kasutajal võimalik süsteemi sisestada ka raamatus sisalduvate artiklite kirjed. Kõik kasutaja lisatud raamatud kuvatakse edaspidi rakenduses menüüpunkti “Minu raamatud” all ning samuti on peale raamatu lisamist ka teistel kasutajatel võimalik nende raamatute laenutamine.

Kasutaja, kes soovib raamatut laenutada, kasutab rakenduses otsingut kas raamatu pealkirja, autori nime või kategooria järgi. Otsingutulemustes kuvatakse välja vaid teoseid, mille kohta on aktiivne kirje teise kasutaja (raamatu omaniku) poolt loodud. Kui kasutaja leiab tulemustest sobiva raamatu, mida ta soovib laenutada, siis ta avab rakenduses selle raamatu lisainfo, kus kuvatakse kõiki kasutajate raamatuid valitud raamatu kohta ning mittelaenutatud kasutajate raamatute juures on võimalus alustada laenutamist. Laenutuse vaikimisi pikkuseks on määratud 14 päeva, mida saab vajadusel ka manuaalselt muuta. Juhul kui raamat on parasjagu juba välja laenutatud, siis kuvatakse jooksva laenutusperioodi lõpu kuupäeva koos selgitava infoga, et see konkreetne eksemplar on juba välja laenutatud. Uue laenutuse algkuupäev saab olla üks päev pärast jooksva laenutuse lõppemist. Raamatu tagastamisel märgib raamatu omanik süsteemi, et raamat on tagastatud ning võib raamatu jälle uuesti laenutamiseks valmis panna.

Esialgu realiseerime projekti WPF rakendusena, mis tähendab, et iga kasutaja peab selle oma arvutisse paigaldama. WPF rakenduse loomisel kasutame MVVM arendusmustrit, hoides üksteisest lahus andmed ja äriloogika, kasutajaliidese loogika ja presentatsiooni loogika. Andmebaasi realiseerime MS SQL tehnoloogial. Edaspidi on mõeldav ka süsteemi laiendamine veebi ja ASP.NET tehnoloogia rakendamine, et kasutajad ei peaks hankima spetsiifilist rakendust, vaid saaksid kõiki toiminguid teostada vabalt valitud veebibrauseris. Selleks tuleb programmile täiendavad osad juurde kirjutada.

Projekt teostatakse Visual Studio Online keskkonnas, kasutades Git versioonihaldustarkvara.

'''“''Must have''” funktsionaalsused:'''
*Kasutajate registreerimine (loob uue kirje tabelisse USER)
*Kasutajatel on võimalus sisse logida
*Kasutajatel on võimalik lisada endale kuuluvaid raamatuid
*Kasutaja saab alustada laenutust
*Kasutaja saab lõpetada laenutust
*Kasutaja näeb infot enda aktiivsete laenutuste kohta (välja antud ja sisse laenatud)
*Raamatute otsimise võimalus
*Raamatu laenutamise tähtaeg vaikimisi 14 päeva
*Laenutamise tähtaja manuaalse muutmise võimalus
*Väljalaenutatud raamatute juures kirje laenutustähtaja kohta

'''“''Nice to have''” funktsionaalsused:'''
*Saab UI-st lisada raamatuid
*Kasutajaid saab hinnata
*Raamatuid saab hinnata
*Kasutaja raamatuid saab hinnata
*Kasutajaid saab kommenteerida
*Raamatuid saab kommenteerida
*Kasutaja raamatuid saab kommenteerida
*Laenutuse lõppemise hoiatuse saatmine emailile
*Madala hindega kasutaja või kasutaja raamatu puhul vastav hoiatus
*Võimalus mitte lubada laenata enda raamatuid liiga madala hinnanguga kasutajatel
*Parooli algseadistamise võimalus
*Top X raamatute (laenutuste) list viimasel kuul
*X viimati lisatud uut raamatut
*Liidestus Facebookiga / sõprade kutsumise võimalus
*Raamatute nimekirja automaatne uuendamine välistest andmebaasidest
*Kasutajate õiguste piiramine/kasutajate haldus
*Täiuslik ACL
*Raamatute graafiline materjal

'''Andmebaasi ülesehitus'''

Andmebaas koosneb kümnest põhitabelist, mis peavad kindlasti olema tehtud, et tagada süsteemi “''must have''” funktsionaalsuste toimimine:

*USER - kasutaja andmed ja parool
*USER_BOOK - kasutaja raamatukogu, kus kasutaja ID seotakse raamatu ID-ga
*BOOK - bibliograafia, kust võetakse raamatute kirjed kasutaja raamatukogu jaoks, raamatud seotakse autori ID-ga ja kategooria ID-ga
*ARTICLE - artiklite kirjed, mis seotakse raamatu ID-ga ja autori ID-ga
*AUTHOR – autori andmed
*CATEGORY - raamatute kategooriad
*RENT - laenutus, kus seotakse kasutaja (laenutaja) ID laenutatud raamatu ID-ga
*RENT_STATUS - laenutuse staatus, laenutuse ID seotakse hetkeajaga
*CONTACT - kasutaja kontaktid
*CONTACTTYPE - lubatud võimalikud kontaktiliigid

“''Nice to have''” funktsionaalsuste lisamise korral tuleb teha täiendavaid tabeleid (kommentaarid, hinded jm).

'''Võimalikud probleemid'''
*Bibliograafia leidmine, mis hõlmaks kõiki võimalikke kasutaja raamatuid
*Tegijate vähene kogemus C# programmeerimiskeelega
*Rakenduse laiendamine veebi ja sobitamine ASP.NET tehnoloogiaga

Andmebaasi struktuur
[[File:DB skeem.JPG]]

== Projekti kirjeldus ==
=== Tehnoloogiad ===
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/vstudio/hh341490.aspx C#]
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/library/aa970268%28v=vs.110%29.aspx WPF]
*[https://www.microsoft.com/en-us/server-cloud/products/sql-server/ MSSQL]
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/data/ef.aspx/ Entity Framework]
*[https://www.microsoft.com/en-us/Windows Microsoft Windows]
*[http://www.asp.net/ ASP.NET] + [https://www.iis.net/ IIS] (kui aega üle jääb, siis laiendame projekti veebi)

=== Arendusmustrid ===
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/library/hh848246.aspx MVVM]
* võimalikud ASP.NET arendusmustrid

=== Versioonikontroll ===
*[https://www.visualstudio.com/products/what-is-visual-studio-online-vs Visual Studio Online]
*[http://www.git-scm.com/ Git]

== Avaldatud failid ==

== Arendusprotsess ==

*'''29.09.2015''' - grupi kokkupanek ning idee arutamine
*'''20.10.2015''' - wiki lehe loomine. Esialgse idee sõnastamine
*'''21.10.2015''' - grupiliikmete kogunemine. Idee täpsem sõnastamine. Esialgse analüüsi teostamine. Visual Studio Online konto loomine
*'''01.11.2015''' - põhjalikuma analüüsi koostamine ja esitamine wiki lehel
*'''09.12.2015''' - Wireframe loomine. Userjourney analüüs. Arhitektuuriliste küsimuste arutamine. Tehnoloogiliste võimaluste katsetamine.
*'''17.12.2015''' - Prototüübi valmimine ja üleslaadimine.
*'''29.12.2015''' - Retsensiooni kirjutamine meeskonna Premium prototüübile.

== Prototüüp ==

Prototüübi saab .rar failina alla laadida siit [https://www.upload.ee/files/5409902/Raamaturinglus.zip.html]

Hetkel on rakenduses võimalik:
*kasutajaks registreerimine
*raamatute otsimine
*raamatute laenutamine
*laenutuste pikendamine/lõpetamine
*raamatute ringlusesse lisamine
*kasutaja parooli ja kontaktide muutmine

== Lisad ==

Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks)

2015-12-29T20:12:16Z

Akarjus: /* Prototüüp */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]
== Meeskond ja rollid ==
*'''Kaidar Viikman''' - Wiki pidaja
*'''Joonatan Uusväli''' - Projektijuht
*'''Ave Karjus'''
*'''Oliver Tiks'''

== Idee ==
Raamaturinglus. Luua rakendus, kus kasutajad loovad ise omale profiili ning sisestavad raamatute info, mida nad pakuvad teistele laenutamiseks. Samuti on võimalik laenutada teiste kasutajate sisestatud raamatuid.

== Analüüs ==
Käesoleva projekti eesmärgiks on luua Visual Studio arenduskeskkonna võimalusi kasutades C# programmeerimiskeeles rakendus, mis võimaldab kasutajatel isiklikke raamatuid välja laenutada ning samuti ise laenutada teiste kasutajate raamatuid. See on mõeldud koduseks kasutamiseks ning sobiks hästi näiteks ühes piirkonnas elavatele inimestele, et hõlbustada ning populariseerida raamatute lugemist. Peamine idee on see, et kõik rakenduse kasutajad loovad omale kasutajakontod ning need, kes soovivad raamatuid välja laenutada, peavad lisama endale kuuluvate raamatute info andmebaasi. Kasutajad, kes soovivad raamatuid laenutada, saavad valida nende kirjete hulgast raamatuid ning alustada aktiivset laenutust.

Esimest korda rakendust avades peab kasutaja looma omale kasutajakonto. Profiili salvestatakse andmed kasutaja kohta (nimi, parool (SHA-1 räsi), emaili aadress, telefoninumber). Pärast profiili loomist on võimalik rakendusse sisse logimine, kus kasutaja saab hakata lisama endale kuuluvaid raamatuid. Täielik raamatute andmebaas on süsteemi eelnevalt sisestatud. Selleks tuleb hankida täielik bibliograafia ja seda perioodiliselt uuendada. Kasutaja sisestab endale kuuluvate raamatute info valides juba eelnevalt andmebaasis eksisteeriva raamatu kirje. Lisatavate raamatute maht ei ole piiratud. Kogumike korral on kasutajal võimalik süsteemi sisestada ka raamatus sisalduvate artiklite kirjed. Kõik kasutaja lisatud raamatud kuvatakse edaspidi rakenduses menüüpunkti “Minu raamatud” all ning samuti on peale raamatu lisamist ka teistel kasutajatel võimalik nende raamatute laenutamine.

Kasutaja, kes soovib raamatut laenutada, kasutab rakenduses otsingut kas raamatu pealkirja, autori nime või kategooria järgi. Otsingutulemustes kuvatakse välja vaid teoseid, mille kohta on aktiivne kirje teise kasutaja (raamatu omaniku) poolt loodud. Kui kasutaja leiab tulemustest sobiva raamatu, mida ta soovib laenutada, siis ta avab rakenduses selle raamatu lisainfo, kus kuvatakse kõiki kasutajate raamatuid valitud raamatu kohta ning mittelaenutatud kasutajate raamatute juures on võimalus alustada laenutamist. Laenutuse vaikimisi pikkuseks on määratud 14 päeva, mida saab vajadusel ka manuaalselt muuta. Juhul kui raamat on parasjagu juba välja laenutatud, siis kuvatakse jooksva laenutusperioodi lõpu kuupäeva koos selgitava infoga, et see konkreetne eksemplar on juba välja laenutatud. Uue laenutuse algkuupäev saab olla üks päev pärast jooksva laenutuse lõppemist. Raamatu tagastamisel märgib raamatu omanik süsteemi, et raamat on tagastatud ning võib raamatu jälle uuesti laenutamiseks valmis panna.

Esialgu realiseerime projekti WPF rakendusena, mis tähendab, et iga kasutaja peab selle oma arvutisse paigaldama. WPF rakenduse loomisel kasutame MVVM arendusmustrit, hoides üksteisest lahus andmed ja äriloogika, kasutajaliidese loogika ja presentatsiooni loogika. Andmebaasi realiseerime MS SQL tehnoloogial. Edaspidi on mõeldav ka süsteemi laiendamine veebi ja ASP.NET tehnoloogia rakendamine, et kasutajad ei peaks hankima spetsiifilist rakendust, vaid saaksid kõiki toiminguid teostada vabalt valitud veebibrauseris. Selleks tuleb programmile täiendavad osad juurde kirjutada.

Projekt teostatakse Visual Studio Online keskkonnas, kasutades Git versioonihaldustarkvara.

'''“''Must have''” funktsionaalsused:'''
*Kasutajate registreerimine (loob uue kirje tabelisse USER)
*Kasutajatel on võimalus sisse logida
*Kasutajatel on võimalik lisada endale kuuluvaid raamatuid
*Kasutaja saab alustada laenutust
*Kasutaja saab lõpetada laenutust
*Kasutaja näeb infot enda aktiivsete laenutuste kohta (välja antud ja sisse laenatud)
*Raamatute otsimise võimalus
*Raamatu laenutamise tähtaeg vaikimisi 14 päeva
*Laenutamise tähtaja manuaalse muutmise võimalus
*Väljalaenutatud raamatute juures kirje laenutustähtaja kohta

'''“''Nice to have''” funktsionaalsused:'''
*Saab UI-st lisada raamatuid
*Kasutajaid saab hinnata
*Raamatuid saab hinnata
*Kasutaja raamatuid saab hinnata
*Kasutajaid saab kommenteerida
*Raamatuid saab kommenteerida
*Kasutaja raamatuid saab kommenteerida
*Laenutuse lõppemise hoiatuse saatmine emailile
*Madala hindega kasutaja või kasutaja raamatu puhul vastav hoiatus
*Võimalus mitte lubada laenata enda raamatuid liiga madala hinnanguga kasutajatel
*Parooli algseadistamise võimalus
*Top X raamatute (laenutuste) list viimasel kuul
*X viimati lisatud uut raamatut
*Liidestus Facebookiga / sõprade kutsumise võimalus
*Raamatute nimekirja automaatne uuendamine välistest andmebaasidest
*Kasutajate õiguste piiramine/kasutajate haldus
*Täiuslik ACL
*Raamatute graafiline materjal

'''Andmebaasi ülesehitus'''

Andmebaas koosneb kümnest põhitabelist, mis peavad kindlasti olema tehtud, et tagada süsteemi “''must have''” funktsionaalsuste toimimine:

*USER - kasutaja andmed ja parool
*USER_BOOK - kasutaja raamatukogu, kus kasutaja ID seotakse raamatu ID-ga
*BOOK - bibliograafia, kust võetakse raamatute kirjed kasutaja raamatukogu jaoks, raamatud seotakse autori ID-ga ja kategooria ID-ga
*ARTICLE - artiklite kirjed, mis seotakse raamatu ID-ga ja autori ID-ga
*AUTHOR – autori andmed
*CATEGORY - raamatute kategooriad
*RENT - laenutus, kus seotakse kasutaja (laenutaja) ID laenutatud raamatu ID-ga
*RENT_STATUS - laenutuse staatus, laenutuse ID seotakse hetkeajaga
*CONTACT - kasutaja kontaktid
*CONTACTTYPE - lubatud võimalikud kontaktiliigid

“''Nice to have''” funktsionaalsuste lisamise korral tuleb teha täiendavaid tabeleid (kommentaarid, hinded jm).

'''Võimalikud probleemid'''
*Bibliograafia leidmine, mis hõlmaks kõiki võimalikke kasutaja raamatuid
*Tegijate vähene kogemus C# programmeerimiskeelega
*Rakenduse laiendamine veebi ja sobitamine ASP.NET tehnoloogiaga

Andmebaasi struktuur
[[File:DB skeem.JPG]]

== Projekti kirjeldus ==
=== Tehnoloogiad ===
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/vstudio/hh341490.aspx C#]
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/library/aa970268%28v=vs.110%29.aspx WPF]
*[https://www.microsoft.com/en-us/server-cloud/products/sql-server/ MSSQL]
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/data/ef.aspx/ Entity Framework]
*[https://www.microsoft.com/en-us/Windows Microsoft Windows]
*[http://www.asp.net/ ASP.NET] + [https://www.iis.net/ IIS] (kui aega üle jääb, siis laiendame projekti veebi)

=== Arendusmustrid ===
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/library/hh848246.aspx MVVM]
* võimalikud ASP.NET arendusmustrid

=== Versioonikontroll ===
*[https://www.visualstudio.com/products/what-is-visual-studio-online-vs Visual Studio Online]
*[http://www.git-scm.com/ Git]

== Avaldatud failid ==

== Arendusprotsess ==

*'''29.09.2015''' - grupi kokkupanek ning idee arutamine
*'''20.10.2015''' - wiki lehe loomine. Esialgse idee sõnastamine
*'''21.10.2015''' - grupiliikmete kogunemine. Idee täpsem sõnastamine. Esialgse analüüsi teostamine. Visual Studio Online konto loomine
*'''01.11.2015''' - põhjalikuma analüüsi koostamine ja esitamine wiki lehel
*'''09.12.2015''' - Wireframe loomine. Userjourney analüüs. Arhitektuuriliste küsimuste arutamine. Tehnoloogiliste võimaluste katsetamine.
*'''17.12.2015''' - Prototüübi valmimine ja üleslaadimine.
*'''29.12.2015''' - Retsensiooni kirjutamine meeskonna Premium prototüübile.

== Prototüüp ==

Prototüübi saab .rar failina alla laadida siit [https://www.upload.ee/files/5409902/Raamaturinglus.zip.html]

Hetkel on rakenduses võimalik:
kasutajaks registreerimine
raamatute otsimine
raamatute laenutamine
laenutuste pikendamine/lõpetamine
raamatute ringlusesse lisamine
kasutaja parooli ja kontaktide muutmine

== Lisad ==

Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks)

2015-12-29T20:08:21Z

Akarjus: /* Analüüs */

Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks)

2015-12-29T19:43:29Z

Akarjus: /* Arendusprotsess */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]
== Meeskond ja rollid ==
*'''Kaidar Viikman''' - Wiki pidaja
*'''Joonatan Uusväli''' - Projektijuht
*'''Ave Karjus'''
*'''Oliver Tiks'''

== Idee ==
Raamaturinglus. Luua rakendus, kus kasutajad loovad ise omale profiili ning sisestavad raamatute info, mida nad pakuvad teistele laenutamiseks. Samuti on võimalik laenutada teiste kasutajate sisestatud raamatuid.

== Analüüs ==
Käesoleva projekti eesmärgiks on luua Visual Studio arenduskeskkonna võimalusi kasutades C# programmeerimiskeeles rakendus, mis võimaldab kasutajatel isiklikke raamatuid välja laenutada ning samuti ise laenutada teiste kasutajate raamatuid. See on mõeldud koduseks kasutamiseks ning sobiks hästi näiteks ühes piirkonnas elavatele inimestele, et hõlbustada ning populariseerida raamatute lugemist. Peamine idee on see, et kõik rakenduse kasutajad loovad omale kasutajakontod ning need, kes soovivad raamatuid välja laenutada, peavad lisama endale kuuluvate raamatute info andmebaasi. Kasutajad, kes soovivad raamatuid laenutada, saavad valida nende kirjete hulgast raamatuid ning alustada aktiivset laenutust.

Esimest korda rakendust avades peab kasutaja looma omale kasutajakonto. Profiili salvestatakse andmed kasutaja kohta (nimi, parool (SHA-1 räsi), emaili aadress, telefoninumber). Pärast profiili loomist on võimalik rakendusse sisse logimine, kus kasutaja saab hakata lisama endale kuuluvaid raamatuid. Täielik raamatute andmebaas on süsteemi eelnevalt sisestatud. Selleks tuleb hankida täielik bibliograafia ja seda perioodiliselt uuendada. Kasutaja sisestab endale kuuluvate raamatute info valides juba eelnevalt andmebaasis eksisteeriva raamatu kirje. Lisatavate raamatute maht ei ole piiratud. Kogumike korral on kasutajal võimalik süsteemi sisestada ka raamatus sisalduvate artiklite kirjed. Kõik kasutaja lisatud raamatud kuvatakse edaspidi rakenduses menüüpunkti “Minu raamatud” all ning samuti on peale raamatu lisamist ka teistel kasutajatel võimalik nende raamatute laenutamine.

Kasutaja, kes soovib raamatut laenutada, kasutab rakenduses otsingut kas raamatu pealkirja, autori nime või kategooria järgi. Otsingutulemustes kuvatakse välja vaid teoseid, mille kohta on aktiivne kirje teise kasutaja (raamatu omaniku) poolt loodud. Kui kasutaja leiab tulemustest sobiva raamatu, mida ta soovib laenutada, siis ta avab rakenduses selle raamatu lisainfo, kus kuvatakse kõiki kasutajate raamatuid valitud raamatu kohta ning mittelaenutatud kasutajate raamatute juures on võimalus alustada laenutamist. Laenutuse vaikimisi pikkuseks on määratud 14 päeva, mida saab vajadusel ka manuaalselt muuta. Juhul kui raamat on parasjagu juba välja laenutatud, siis kuvatakse jooksva laenutusperioodi lõpu kuupäeva koos selgitava infoga, et see konkreetne eksemplar on juba välja laenutatud. Uue laenutuse algkuupäev saab olla üks päev pärast jooksva laenutuse lõppemist. Raamatu tagastamisel märgib raamatu omanik süsteemi, et raamat on tagastatud ning võib raamatu jälle uuesti laenutamiseks valmis panna.

Esialgu realiseerime projekti WPF rakendusena, mis tähendab, et iga kasutaja peab selle oma arvutisse paigaldama. WPF rakenduse loomisel kasutame MVVM arendusmustrit, hoides üksteisest lahus andmed ja äriloogika, kasutajaliidese loogika ja presentatsiooni loogika. Andmebaasi realiseerime MS SQL tehnoloogial. Edaspidi on mõeldav ka süsteemi laiendamine veebi ja ASP.NET tehnoloogia rakendamine, et kasutajad ei peaks hankima spetsiifilist rakendust, vaid saaksid kõiki toiminguid teostada vabalt valitud veebibrauseris. Selleks tuleb programmile täiendavad osad juurde kirjutada.

Projekt teostatakse Visual Studio Online keskkonnas, kasutades Git versioonihaldustarkvara.

'''“''Must have''” funktsionaalsused:'''
*Kasutajate registreerimine (loob uue kirje tabelisse USER)
*Kasutajatel on võimalus sisse logida
*Kasutajatel on võimalik lisada endale kuuluvaid raamatuid
*Kasutaja saab alustada laenutust
*Kasutaja saab lõpetada laenutust
*Kasutaja näeb infot enda aktiivsete laenutuste kohta (välja antud ja sisse laenatud)
*Raamatute otsimise võimalus
*Raamatu laenutamise tähtaeg vaikimisi 14 päeva
*Laenutamise tähtaja manuaalse muutmise võimalus
*Väljalaenutatud raamatute juures kirje laenutustähtaja kohta

'''“''Nice to have''” funktsionaalsused:'''
*Saab UI-st lisada raamatuid
*Kasutajaid saab hinnata
*Raamatuid saab hinnata
*Kasutaja raamatuid saab hinnata
*Kasutajaid saab kommenteerida
*Raamatuid saab kommenteerida
*Kasutaja raamatuid saab kommenteerida
*Laenutuse lõppemise hoiatuse saatmine emailile
*Madala hindega kasutaja või kasutaja raamatu puhul vastav hoiatus
*Võimalus mitte lubada laenata enda raamatuid liiga madala hinnanguga kasutajatel
*Parooli algseadistamise võimalus
*Top X raamatute (laenutuste) list viimasel kuul
*X viimati lisatud uut raamatut
*Liidestus Facebookiga / sõprade kutsumise võimalus
*Raamatute nimekirja automaatne uuendamine välistest andmebaasidest
*Kasutajate õiguste piiramine/kasutajate haldus
*Täiuslik ACL
*Raamatute graafiline materjal

'''Andmebaasi ülesehitus'''

Andmebaas koosneb kaheksast põhitabelist, mis peavad kindlasti olema tehtud, et tagada süsteemi “''must have''” funktsionaalsuste toimimine:

*USER - kasutaja andmed ja parool
*USER_BOOK - kasutaja raamatukogu, kus kasutaja ID seotakse raamatu ID-ga
*BOOK - bibliograafia, kust võetakse raamatute kirjed kasutaja raamatukogu jaoks, raamatud seotakse autori ID-ga ja kategooria ID-ga
*ARTICLE - artiklite kirjed, mis seotakse raamatu ID-ga ja autori ID-ga
*AUTHOR – autori andmed
*CATEGORY - raamatute kategooriad
*RENT - laenutus, kus seotakse kasutaja (laenutaja) ID laenutatud raamatu ID-ga
*RENT_STATUS - laenutuse staatus, laenutuse ID seotakse hetkeajaga

“''Nice to have''” funktsionaalsuste lisamise korral tuleb teha täiendavaid tabeleid (kommentaarid, hinded jm).

'''Võimalikud probleemid'''
*Bibliograafia leidmine, mis hõlmaks kõiki võimalikke kasutaja raamatuid
*Tegijate vähene kogemus C# programmeerimiskeelega
*Rakenduse laiendamine veebi ja sobitamine ASP.NET tehnoloogiaga

== Projekti kirjeldus ==
=== Tehnoloogiad ===
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/vstudio/hh341490.aspx C#]
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/library/aa970268%28v=vs.110%29.aspx WPF]
*[https://www.microsoft.com/en-us/server-cloud/products/sql-server/ MSSQL]
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/data/ef.aspx/ Entity Framework]
*[https://www.microsoft.com/en-us/Windows Microsoft Windows]
*[http://www.asp.net/ ASP.NET] + [https://www.iis.net/ IIS] (kui aega üle jääb, siis laiendame projekti veebi)

=== Arendusmustrid ===
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/library/hh848246.aspx MVVM]
* võimalikud ASP.NET arendusmustrid

=== Versioonikontroll ===
*[https://www.visualstudio.com/products/what-is-visual-studio-online-vs Visual Studio Online]
*[http://www.git-scm.com/ Git]

== Avaldatud failid ==

== Arendusprotsess ==

*'''29.09.2015''' - grupi kokkupanek ning idee arutamine
*'''20.10.2015''' - wiki lehe loomine. Esialgse idee sõnastamine
*'''21.10.2015''' - grupiliikmete kogunemine. Idee täpsem sõnastamine. Esialgse analüüsi teostamine. Visual Studio Online konto loomine
*'''01.11.2015''' - põhjalikuma analüüsi koostamine ja esitamine wiki lehel
*'''09.12.2015''' - Wireframe loomine. Userjourney analüüs. Arhitektuuriliste küsimuste arutamine. Tehnoloogiliste võimaluste katsetamine.
*'''17.12.2015''' - Prototüübi valmimine ja üleslaadimine.
*'''29.12.2015''' - Retsensiooni kirjutamine meeskonna Premium prototüübile.

== Prototüüp ==

Prototüübi saab .rar failina alla laadida siit [https://www.upload.ee/files/5409902/Raamaturinglus.zip.html]

== Lisad ==

Talk:Meeskond: Premium

2015-12-29T19:41:21Z

Akarjus: /* Retsensioon Premium esmasele prototüübile */

= Retsensioon meeskonna Premium projekti HomeLibrary analüüsile =
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Premium https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Premium]

'''Koostaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons Meeskond Scary Spooky Skeletons]'''

On näha, et loodava rakenduse funktsionaalsus on detailideni läbi mõeldud. Loodud on ka kasutajaliidese esialgsed sketch’id, mis ilmselt on olnud ka analüüsi koostamisel suureks abiks (pilt ise on küll kõrvalise vaataja jaoks üsnagi raskesti hoomatav, st tundub olevat arutelu käigus valminud mustand).

Analüüsi loetavust hõlbustaks teksti parem liigendamine (nt bulletpointide kasutamine, oluliste mõistete esile toomine jmt). Palju annaks arusaadavusele juurde ka see, kui lõpus toodud vaadete joonised oleks kajastatud kohe vastavate analüüsi peatükkide juures.

Peamine küsimus, mis analüüsi lugedes tekib, on et kellele on rakendus mõeldud?
Kui koduse raamatukogu pidajale (st näiteks kui mina tahan oma olemasolevaid raamatuid hallata ja vahel välja laenata), siis milleks on vajalik kasutajakontode loomine (ja parooliga sisse logimine)? Vaevalt, et te olete plaaninud oma kodu nurka iseteenindusterminali paigutada :)
Kui see on mõeldud nö välisele laenutajale (st näiteks mina tahan sõbra „raamatukogust“ omale raamatuid laenutada), siis kuidas mina sellele tarkvarale ligi pääsen? St kas on olemas mingi keskserver, millele ma rakenduse kaudu saan ligi pääseda? Või soovite rakenduse luua veebipõhisena?
Arusaamatuks jääb ka see, kust kasutaja oma soovitud raamatu lõpuks füüsiliselt kätte saab.

Kokkuvõtteks, on näha, et olete palju vaeva näinud ja rakenduse üsnagi põhjalikult läbi mõelnud. Kui suudate ära vastata ka ülaltoodud küsimustele, siis võib sellest täitsa tore töö tulla (st midagi, mida saaks ka praktikas kasutada).

PS. Analüüsi lõpus toodud diagramm on vast siiski ERD-diagramm, mitte UML :)

[https://en.wikipedia.org/wiki/Entity%E2%80%93relationship_model https://en.wikipedia.org/wiki/Entity%E2%80%93relationship_model]

[https://en.wikipedia.org/wiki/Unified_Modeling_Language https://en.wikipedia.org/wiki/Unified_Modeling_Language]

= Retsensioon meeskonna Premium esmasele prototüübile =

'''Koostaja:''' [[Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks)|Meeskond TTT (Trellid Teevad Tugevaks)]]

'''Business Logic Layer'''
BO-d on paksult täis service´te koode. Meetodid tagastavad alati ühe või mitu BO-d ja kõik need BO-d, mis on tagastatud, on muuhulgas juba laetud. Meetod, mille nimi sisaldab sõna „load“ jätab mulje, justkui tuleks laadimist eraldi teha. (See peaks olema tegelikult servise´is) Näiteks createBook teeb iseenda klooni, aga meetodi nimi ise sellele kuidagi ei vihja.

'''Rakendus ise'''
Rakenduse üldmulje on väga hea. Tore, et on jõutud tegeleda graafilise poolega. Hetkel on töökorras (st avanevad) Book Lending ja Log. Aga kuna BLL on võrdlemisi tühi, siis ei ole võimalik lõpuni funktsionaalsust testida.

'''Andmebaasi struktuur'''
Lending ja Person tabelite vahel on kaks sidusust, kuid Lending tabelis ei ole välju, mis seda võimaldaks. Vea parandamiseks soovitame enne diagrammi uuendamist vana diagramm ära kustutada.
Wiki analüüsis Lisa 2 kujutatud andmebaasi struktuur ei vasta reaalsele andmebaasi struktuurile?

'''Lisamõtted'''
Meetodite nimed võiksid olla rohkem ette ennustatavad, ehk siis võiks luua ühtsema nimede süsteemi. Näiteks, kui mul on meetod, mis annab kõik raamatud, siis selle nimi võikski olla „annaKõikRaamatud“.
Autoformat´it võiks ka kasutada alati enne Commit´imist (nt üleliigsed tab´id jms)
Lisakiitus wireframe joonistuse ja põhjaliku Wiki lehe eest!

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2015)

2015-12-29T19:40:25Z

Akarjus: /* Meeskond: TTT */

__NOINDEX__

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''25.10.2015''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''01.11.2015''' (6p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 8.11.2015 (3p)

===Prototüüp===
'''13.12.2015 23:58'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.

'''Retsensioon''' 20.12.2015(5p)

===Lõpptoode===
'''20.01.2016'''(20p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 27.01.2016(5p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.

'''Esmaspäev''' - 14.12.2015
*14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]
*14:15 -
*14:30 -
*14:45 -
*15:00 - Incman
*15:15 -

*16:00 -
*16:15 - [[Meeskond: Travo]]
*16:30 - GlobalElite
*16:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BIT BIT]
*17:00 -
*17:15 - KTM Development
*17:30 -

'''Neljapäev''' - 17.12.2015
*08:15 - VVA
*08:30 - mc2
*08:45 -
*09:00 - Sporto
*09:15 - MinuKV
*09:30 -

*10:00 -Kodune raamat
*10:15 -
*10:30 - MSI
*10:45 -
*11:00 - Lebokeiss OÜ
*11:15 - OKVaatame

=Teemad 2015 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Mäng(Unit)==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2015=
==Päevaõpe==

===Meeskond: MinuKV===
Liikmed:
*Martin Luik
*Ahto Elken
*Silver Ohlo

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MinuKV]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Travo===
Liikmed:
*Tarvo Reinpalu
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo]]

'''Retsensioonid'''
===Meeskond: Freshmen===
Liikmed:
*Siim Haas - Projektijuht
*Piret Pomerants
*Semjon Greef

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Freshmen Freshmen]

'''Retsensioonid'''

Retsensioon Qlibrium analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Qlibrium kohta]

===Meeskond: mc2===
Liikmed:
*Martin Betlem
*Johannes Tamm
*Martin Mägi
*Jana Pipar

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: mc2]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_MinuKV_kohta#Retsensioon_MinuKV_kohta Retsensioon MinuKV kohta]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_ruhmaVVAprototuubikohta Retsensioon rühma VVA prototüübi kohta]

'''Prototüüp'''

Meie prototüüp asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_mc2#Protot.C3.BC.C3.BCp SIIN]

===Meeskond: Sporto===
Liikmed:
*Kelli Lukas
*Vladimir Rõkovanov
*Alar Ameerikas
*Mikk Raudsepp
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sporto Sporto]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_KTM_Development Retsensioon meeskonna KTM Development projekti analüüsile]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_KTM_Development Retsensioon meeskonna KTM Development projekti prototüübile]

'''Prototüüp'''

[https://onedrive.live.com/redir?resid=B04DA53E21E8691B!30244&authkey=!AO2gXYl6yrrc1HM&ithint=file%2c7z Laadi alla]

'''Lõpptoode'''

[http://1drv.ms/1lSbvJz Laadi alla]

===Meeskond: LetsDoIt===
Liikmed:
*Liisa Suurkaev(projektijuht)
*Melissa Eenmaa
*Tanel Vähk
*Taavi Kliss
*Aleks Luik
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale LendBook asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:LendBook retsensioon siin].

===Meeskond: VVA===
Liikmed:
*Vladislav Lahtarin
*Vladislav Kovaltšuk
*Aleksandr Babõkin

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA Meeskond:_VVA]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale Sporto asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon_meeskonnale_.22Sporto.22 siin]

Prototüübi retsensioon meeskonnale mc2 asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA#Protot.C3.BC.C3.BCbi_retsensioon_meeskonnale_.22mc2.22 siin]

'''Prototüüp'''

[http://enos.itcollege.ee/~vkovalt/Csharp/Desktop.html Mäng] ja [http://enos.itcollege.ee/~vkovalt/LaeAllaProto/ lähtekood]

===Meeskond: IncMan===
Liikmed:
*Sergei Fatejev
*Nele Sergejeva
*Marko Koiduste
*Kaspar Tilk
*Jaanus Türnpuu

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Incman IncMan]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale '''LetsDoIt''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LetsDoIt siin]

===Meeskond: Lebokeiss OÜ===
Liikmed:
*Joonas Jõeleht - Projektijuht
*Iris Tambaum
*Timo Lanno
*Karell Veskimeister
*Kerli Edasi

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:_Lebokeiss_OÜ]]

'''Retsensioonid'''

[[Talk:Meeskond:_Travo | Retsensioon meeskond Travo analüüsile]]

[[Talk:Meeskond:_Travo#Retsensioon_meeskond_Travo_projekti_protot.C3.BC.C3.BCbile | Retsensioon meeskond Travo prototüübile]]

===Meeskond: MSI===
Liikmed:
*Siim Ivask
*Martin Saar
*Indrek Tamm

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MSI]]

===Meeskond: LendBook===
Liikmed:
*Egle Arge
*Liina Kolk

Meeskonna koduleht: [[LendBook]]

'''Retsensioonid'''

[[Talk:PenguinHorde | Retsensioon meeskonna PenguinHorde analüüsile]]

===Meeskond: BIT===
Liikmed:
*Merilyn Renser
*Marko Hartikainen
*Ants Kristjan Rooma
*Konstantin Burdakov

Meeskonna koduleht: [[BIT]]

'''Retsensioonid''' 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_VVA#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon VVA analüüsi retsensioon]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_VVA#Proto_retsensioon VVA proto retsensioon]

===Meeskond: PenguinHorde===
Liikmed:
*Laura Leon
*Marko Saluste
*Terje Sõelsepp
*Mari-Liis Oldja
Meeskonna koduleht: [[PenguinHorde]]

'''Retsensioonid'''
Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BIT meeskond BIT] analüüsile.

===Meeskond: GlobalElite===
Liikmed:
*Marek Kivikink
*Indrek Nurja
*Imre Teras
*Aapo Kersalu
*Erling Tammisto
Meeskonna koduleht: [[GlobalLite]]

'''Prototüüp'''
[https://www.dropbox.com/s/i7i01x3450umarh/GlobalElite_proto.rar?dl=0 Lae alla (RAR fail)]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: KTM Development===
Liikmed:
*Kristian Laupa
*Tauno Otti
*Mart Abel
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_KTM_Development KTM Development]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale '''mc2''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Klaupa siin]

===Meeskond: Bob?===
Liige:
*Priit Aarne

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob Bob?]

'''Retsensioonid'''

[[Meeskonna IncMan analüüsi retsensioon]]

===Meeskond: RJ===
Liige:
*Richard Jalonen
Meeskonna koduleht: [[RJ]]

===Meeskond: Qlibrium===
Liige:
*Karl Frank
Meeskonna koduleht [[Qlibrium]]

'''Retsensioon'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_GlobalLite_*#Meeskonna_GlobalLite_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon]

===Meeskond: Kodune Raamat===
Liikmed:
*Siim Osa
*Taavi Kivimaa
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Kodune_Raamat Kodune Raamat]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: TaTa===
Liikmed:
*Talis Tammearu
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:TaTa]]

===Meeskond: Ktreikel===
Liikmed:
*Kert Treikelder
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ktreikel]

[[Category: Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]

==Kaugõpe==
===Meeskond: Premium===
Liikmed:
*Tarmo Petrovits
*Karin Talumäe
*Jevgeni Gavrilov

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Premium]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale '''LIB''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LIB siin]

Prototüübi retsensioon meeskonnale '''LIB''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LIB siin]

===Meeskond: Spooky Scary Skeletons===
Liikmed:
*Kärt Palm DK22
*Karina Egipt DK22 (Projektijuht)
*Erika Ehmann D32
*Silver Saks AK21

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Spooky Scary Skeletons]]

'''[https://pilv.mana.ee/public.php?service=files&t=0e79ef0570f39b8743f046c70f724404 Esimene Prototüüp (13.12.2015)]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Premium Retsensioon meeskonna Premium projekti HomeLibrary analüüsile]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Fontastic#Retsensioon_protot.C3.BC.C3.BCbile Retsensioon meeskonna Fontastic projekti Fontastic prototüübile]

=== Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor ===
Liikmed:
*10142848 (Projektijuht)
*10090107
*10143193
*10143313

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Fontastic Retsensioon meeskonna Fontastic rakenduse analüüsile]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Fontastic Retsensioon meeskonna Fontastic rakenduse prototüübile]

===Meeskond: LIB===
Liikmed:
*Sigrid Pachel DK22 (Projektijuht)
*Diana Nikolajeva DK22
*Kristjan Adrat DK41

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: LIB]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Mardo Analüüsi retsensioon Mardo meeskonnale]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Pohjavesi Retsensioon meeskonnale Põhjavesi]

===Meeskond: Greek?Mark===
Liikmed:
*Karit Kilgi DK22 (Projektijuht)
*Sten Kaasik DK22
*Siim Veskilt DK22

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: GreekQMark]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons Retsensioon meeskonna Spooky Scary Skeletons rakenduse AVE 2.0 analüüsile]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons Retsensioon meeskonna Spooky Scary Skeletons rakenduse AVE 2.0 prototüübile]

===Meeskond: Tarraxacum===
Liikmed:
*Silja Kralik DK21 (Projektijuht)
*Liina Laumets DK21
*Ragne Auling DK22

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Tarraxacum]]

[[Retsensioon meeskonnale Põhjavesi]]

[[Retsensioon prototüübile]]

===Meeskond: Fontastic===
Liikmed:
*Erik Hirmo DK22 (Projektijuht)
*Piret Reinumägi DK21

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Fontastic]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Konsa Retsensioon meeskonna Konsa projekti Ostukorv analüüsile]

===Meeskond: TTT===
Liikmed:
*Ave Karjus DK22
*Joonatan Uusväli DK22 (Projektijuht)
*Kaidar Viikman DK21 (Wiki pidaja)
*Oliver Tiks AK21

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks) | TTT (Trellid Teevad Tugevaks)]]

'''Retsensioonid'''

[[Talk:Meeskond:_GreekQMark#section=1 | Retsensioon meeskonna Greek?Mark projekti analüüsile]]

[[Talk:Meeskond:_Premium#section=2 | Retsensioon meeskonna Premium projekti prototüübile]]

===Meeskond: Codezilla===
Liikmed:
*Anna Linskaja DK21 (Projektijuht)
*Alisa Dudinova DK21
*Sergei Hristoforov DK21

Meeskonna koduleht: [[Codezilla]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Maker Retsensioon meeskonna Maker projekti analüüsile]

===Meeskond: Konsa===
Liikmed:

*Marko Konsa DK13

Meeskonna koduleht: [[Ostukorv]]

'''Retsensioonid'''
===Meeskond: Johhaidii===
Liikmed:
*Yogesh Sharma
*Juhan Trink
*Marju Niinemaa

Meeskonna koduleht: [[Johhaidii]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_Makerile Retsensioon meeskonna Maker analüüsile]

===Meeskond: Sildur===
Liikmed:
*Andreas Papp (Projektijuht)
*Germo Väli
*Andres Trei

Meeskonna koduleht: [[Sildur]]

'''Retsensioonid'''
===Meeskond: JT===
Liikmed:
*Tõnis Luik (Projektijuht)
*Juri Nikitin

Meeskonna koduleht: [[JT]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Maker===
Liikmed:
*Marek Öövel (Projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[Maker]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Codezilla Retsensioon meeskonna Codezilla analüüsile]

===Meeskond: Põhjavesi===
Liikmed
*Indrek Pruul (Projektijuht)
*Jan Eerik
*Eeva Koplimets

Meeskonna koduleht: [[Pohjavesi]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pohjavesi Retsensioon meeskonnale Spooky Scary Skeletons analüüsile]

===Meeskond: MMTL development===
Liikmed
*Martin Mänd (Projektijuht)
*Taavi Lõhmus

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MMTL development]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Mardo===
Liikmed:
*Mardo Halapuu
Meeskonna koduleht:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Mardo Mardo]

Talk:Meeskond: Premium

2015-12-29T19:38:08Z

Akarjus: /* Retsensioon Premium esmasele prototüübile */

= Retsensioon meeskonna Premium projekti HomeLibrary analüüsile =
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Premium https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Premium]

'''Koostaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons Meeskond Scary Spooky Skeletons]'''

On näha, et loodava rakenduse funktsionaalsus on detailideni läbi mõeldud. Loodud on ka kasutajaliidese esialgsed sketch’id, mis ilmselt on olnud ka analüüsi koostamisel suureks abiks (pilt ise on küll kõrvalise vaataja jaoks üsnagi raskesti hoomatav, st tundub olevat arutelu käigus valminud mustand).

Analüüsi loetavust hõlbustaks teksti parem liigendamine (nt bulletpointide kasutamine, oluliste mõistete esile toomine jmt). Palju annaks arusaadavusele juurde ka see, kui lõpus toodud vaadete joonised oleks kajastatud kohe vastavate analüüsi peatükkide juures.

Peamine küsimus, mis analüüsi lugedes tekib, on et kellele on rakendus mõeldud?
Kui koduse raamatukogu pidajale (st näiteks kui mina tahan oma olemasolevaid raamatuid hallata ja vahel välja laenata), siis milleks on vajalik kasutajakontode loomine (ja parooliga sisse logimine)? Vaevalt, et te olete plaaninud oma kodu nurka iseteenindusterminali paigutada :)
Kui see on mõeldud nö välisele laenutajale (st näiteks mina tahan sõbra „raamatukogust“ omale raamatuid laenutada), siis kuidas mina sellele tarkvarale ligi pääsen? St kas on olemas mingi keskserver, millele ma rakenduse kaudu saan ligi pääseda? Või soovite rakenduse luua veebipõhisena?
Arusaamatuks jääb ka see, kust kasutaja oma soovitud raamatu lõpuks füüsiliselt kätte saab.

Kokkuvõtteks, on näha, et olete palju vaeva näinud ja rakenduse üsnagi põhjalikult läbi mõelnud. Kui suudate ära vastata ka ülaltoodud küsimustele, siis võib sellest täitsa tore töö tulla (st midagi, mida saaks ka praktikas kasutada).

PS. Analüüsi lõpus toodud diagramm on vast siiski ERD-diagramm, mitte UML :)

[https://en.wikipedia.org/wiki/Entity%E2%80%93relationship_model https://en.wikipedia.org/wiki/Entity%E2%80%93relationship_model]

[https://en.wikipedia.org/wiki/Unified_Modeling_Language https://en.wikipedia.org/wiki/Unified_Modeling_Language]

= Retsensioon Premium esmasele prototüübile =

'''Koostaja:''' [[Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks)|Meeskond TTT (Trellid Teevad Tugevaks)]]

'''Business Logic Layer'''
BO-d on paksult täis service´te koode. Meetodid tagastavad alati ühe või mitu BO-d ja kõik need BO-d, mis on tagastatud, on muuhulgas juba laetud. Meetod, mille nimi sisaldab sõna „load“ jätab mulje, justkui tuleks laadimist eraldi teha. (See peaks olema tegelikult servise´is) Näiteks createBook teeb iseenda klooni, aga meetodi nimi ise sellele kuidagi ei vihja.

'''Rakendus ise'''
Rakenduse üldmulje on väga hea. Tore, et on jõutud tegeleda graafilise poolega. Hetkel on töökorras (st avanevad) Book Lending ja Log. Aga kuna BLL on võrdlemisi tühi, siis ei ole võimalik lõpuni funktsionaalsust testida.

'''Andmebaasi struktuur'''
Lending ja Person tabelite vahel on kaks sidusust, kuid Lending tabelis ei ole välju, mis seda võimaldaks. Vea parandamiseks soovitame enne diagrammi uuendamist vana diagramm ära kustutada.
Wiki analüüsis Lisa 2 kujutatud andmebaasi struktuur ei vasta reaalsele andmebaasi struktuurile?

'''Lisamõtted'''
Meetodite nimed võiksid olla rohkem ette ennustatavad, ehk siis võiks luua ühtsema nimede süsteemi. Näiteks, kui mul on meetod, mis annab kõik raamatud, siis selle nimi võikski olla „annaKõikRaamatud“.
Autoformat´it võiks ka kasutada alati enne Commit´imist (nt üleliigsed tab´id jms)
Lisakiitus wireframe joonistuse ja põhjaliku Wiki lehe eest!

Talk:Meeskond: Premium

2015-12-29T19:36:53Z

Akarjus: /* Retsensioon Premium esmasele prototüübile */

= Retsensioon meeskonna Premium projekti HomeLibrary analüüsile =
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Premium https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Premium]

'''Koostaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons Meeskond Scary Spooky Skeletons]'''

On näha, et loodava rakenduse funktsionaalsus on detailideni läbi mõeldud. Loodud on ka kasutajaliidese esialgsed sketch’id, mis ilmselt on olnud ka analüüsi koostamisel suureks abiks (pilt ise on küll kõrvalise vaataja jaoks üsnagi raskesti hoomatav, st tundub olevat arutelu käigus valminud mustand).

Analüüsi loetavust hõlbustaks teksti parem liigendamine (nt bulletpointide kasutamine, oluliste mõistete esile toomine jmt). Palju annaks arusaadavusele juurde ka see, kui lõpus toodud vaadete joonised oleks kajastatud kohe vastavate analüüsi peatükkide juures.

Peamine küsimus, mis analüüsi lugedes tekib, on et kellele on rakendus mõeldud?
Kui koduse raamatukogu pidajale (st näiteks kui mina tahan oma olemasolevaid raamatuid hallata ja vahel välja laenata), siis milleks on vajalik kasutajakontode loomine (ja parooliga sisse logimine)? Vaevalt, et te olete plaaninud oma kodu nurka iseteenindusterminali paigutada :)
Kui see on mõeldud nö välisele laenutajale (st näiteks mina tahan sõbra „raamatukogust“ omale raamatuid laenutada), siis kuidas mina sellele tarkvarale ligi pääsen? St kas on olemas mingi keskserver, millele ma rakenduse kaudu saan ligi pääseda? Või soovite rakenduse luua veebipõhisena?
Arusaamatuks jääb ka see, kust kasutaja oma soovitud raamatu lõpuks füüsiliselt kätte saab.

Kokkuvõtteks, on näha, et olete palju vaeva näinud ja rakenduse üsnagi põhjalikult läbi mõelnud. Kui suudate ära vastata ka ülaltoodud küsimustele, siis võib sellest täitsa tore töö tulla (st midagi, mida saaks ka praktikas kasutada).

PS. Analüüsi lõpus toodud diagramm on vast siiski ERD-diagramm, mitte UML :)

[https://en.wikipedia.org/wiki/Entity%E2%80%93relationship_model https://en.wikipedia.org/wiki/Entity%E2%80%93relationship_model]

[https://en.wikipedia.org/wiki/Unified_Modeling_Language https://en.wikipedia.org/wiki/Unified_Modeling_Language]

== Retsensioon Premium esmasele prototüübile ==

'''Koostaja:''' [[Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks)|Meeskond TTT (Trellid Teevad Tugevaks)]]

'''Business Logic Layer'''
BO-d on paksult täis service´te koode. Meetodid tagastavad alati ühe või mitu BO-d ja kõik need BO-d, mis on tagastatud, on muuhulgas juba laetud. Meetod, mille nimi sisaldab sõna „load“ jätab mulje, justkui tuleks laadimist eraldi teha. (See peaks olema tegelikult servise´is) Näiteks createBook teeb iseenda klooni, aga meetodi nimi ise sellele kuidagi ei vihja.

'''Rakendus ise'''
Rakenduse üldmulje on väga hea. Tore, et on jõutud tegeleda graafilise poolega. Hetkel on töökorras (st avanevad) Book Lending ja Log. Aga kuna BLL on võrdlemisi tühi, siis ei ole võimalik lõpuni funktsionaalsust testida.

'''Andmebaasi struktuur'''
Lending ja Person tabelite vahel on kaks sidusust, kuid Lending tabelis ei ole välju, mis seda võimaldaks. Vea parandamiseks soovitame enne diagrammi uuendamist vana diagramm ära kustutada.
Wiki analüüsis Lisa 2 kujutatud andmebaasi struktuur ei vasta reaalsele andmebaasi struktuurile?

'''Lisamõtted'''
Meetodite nimed võiksid olla rohkem ette ennustatavad, ehk siis võiks luua ühtsema nimede süsteemi. Näiteks, kui mul on meetod, mis annab kõik raamatud, siis selle nimi võikski olla „annaKõikRaamatud“.
Autoformat´it võiks ka kasutada alati enne Commit´imist (nt üleliigsed tab´id jms)
Lisakiitus wireframe joonistuse ja põhjaliku Wiki lehe eest!

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2015)

2015-12-29T19:34:23Z

Akarjus: /* Meeskond: TTT */

__NOINDEX__

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''25.10.2015''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''01.11.2015''' (6p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 8.11.2015 (3p)

===Prototüüp===
'''13.12.2015 23:58'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.

'''Retsensioon''' 20.12.2015(5p)

===Lõpptoode===
'''20.01.2016'''(20p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 27.01.2016(5p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.

'''Esmaspäev''' - 14.12.2015
*14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]
*14:15 -
*14:30 -
*14:45 -
*15:00 - Incman
*15:15 -

*16:00 -
*16:15 - [[Meeskond: Travo]]
*16:30 - GlobalElite
*16:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BIT BIT]
*17:00 -
*17:15 - KTM Development
*17:30 -

'''Neljapäev''' - 17.12.2015
*08:15 - VVA
*08:30 - mc2
*08:45 -
*09:00 - Sporto
*09:15 - MinuKV
*09:30 -

*10:00 -Kodune raamat
*10:15 -
*10:30 - MSI
*10:45 -
*11:00 - Lebokeiss OÜ
*11:15 - OKVaatame

=Teemad 2015 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Mäng(Unit)==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2015=
==Päevaõpe==

===Meeskond: MinuKV===
Liikmed:
*Martin Luik
*Ahto Elken
*Silver Ohlo

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MinuKV]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Travo===
Liikmed:
*Tarvo Reinpalu
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo]]

'''Retsensioonid'''
===Meeskond: Freshmen===
Liikmed:
*Siim Haas - Projektijuht
*Piret Pomerants
*Semjon Greef

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Freshmen Freshmen]

'''Retsensioonid'''

Retsensioon Qlibrium analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Qlibrium kohta]

===Meeskond: mc2===
Liikmed:
*Martin Betlem
*Johannes Tamm
*Martin Mägi
*Jana Pipar

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: mc2]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_MinuKV_kohta#Retsensioon_MinuKV_kohta Retsensioon MinuKV kohta]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_ruhmaVVAprototuubikohta Retsensioon rühma VVA prototüübi kohta]

'''Prototüüp'''

Meie prototüüp asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_mc2#Protot.C3.BC.C3.BCp SIIN]

===Meeskond: Sporto===
Liikmed:
*Kelli Lukas
*Vladimir Rõkovanov
*Alar Ameerikas
*Mikk Raudsepp
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sporto Sporto]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_KTM_Development Retsensioon meeskonna KTM Development projekti analüüsile]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_KTM_Development Retsensioon meeskonna KTM Development projekti prototüübile]

'''Prototüüp'''

[https://onedrive.live.com/redir?resid=B04DA53E21E8691B!30244&authkey=!AO2gXYl6yrrc1HM&ithint=file%2c7z Laadi alla]

'''Lõpptoode'''

[http://1drv.ms/1lSbvJz Laadi alla]

===Meeskond: LetsDoIt===
Liikmed:
*Liisa Suurkaev(projektijuht)
*Melissa Eenmaa
*Tanel Vähk
*Taavi Kliss
*Aleks Luik
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale LendBook asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:LendBook retsensioon siin].

===Meeskond: VVA===
Liikmed:
*Vladislav Lahtarin
*Vladislav Kovaltšuk
*Aleksandr Babõkin

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA Meeskond:_VVA]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale Sporto asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon_meeskonnale_.22Sporto.22 siin]

Prototüübi retsensioon meeskonnale mc2 asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA#Protot.C3.BC.C3.BCbi_retsensioon_meeskonnale_.22mc2.22 siin]

'''Prototüüp'''

[http://enos.itcollege.ee/~vkovalt/Csharp/Desktop.html Mäng] ja [http://enos.itcollege.ee/~vkovalt/LaeAllaProto/ lähtekood]

===Meeskond: IncMan===
Liikmed:
*Sergei Fatejev
*Nele Sergejeva
*Marko Koiduste
*Kaspar Tilk
*Jaanus Türnpuu

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Incman IncMan]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale '''LetsDoIt''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LetsDoIt siin]

===Meeskond: Lebokeiss OÜ===
Liikmed:
*Joonas Jõeleht - Projektijuht
*Iris Tambaum
*Timo Lanno
*Karell Veskimeister
*Kerli Edasi

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:_Lebokeiss_OÜ]]

'''Retsensioonid'''

[[Talk:Meeskond:_Travo | Retsensioon meeskond Travo analüüsile]]

[[Talk:Meeskond:_Travo#Retsensioon_meeskond_Travo_projekti_protot.C3.BC.C3.BCbile | Retsensioon meeskond Travo prototüübile]]

===Meeskond: MSI===
Liikmed:
*Siim Ivask
*Martin Saar
*Indrek Tamm

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MSI]]

===Meeskond: LendBook===
Liikmed:
*Egle Arge
*Liina Kolk

Meeskonna koduleht: [[LendBook]]

'''Retsensioonid'''

[[Talk:PenguinHorde | Retsensioon meeskonna PenguinHorde analüüsile]]

===Meeskond: BIT===
Liikmed:
*Merilyn Renser
*Marko Hartikainen
*Ants Kristjan Rooma
*Konstantin Burdakov

Meeskonna koduleht: [[BIT]]

'''Retsensioonid''' 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_VVA#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon VVA analüüsi retsensioon]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_VVA#Proto_retsensioon VVA proto retsensioon]

===Meeskond: PenguinHorde===
Liikmed:
*Laura Leon
*Marko Saluste
*Terje Sõelsepp
*Mari-Liis Oldja
Meeskonna koduleht: [[PenguinHorde]]

'''Retsensioonid'''
Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BIT meeskond BIT] analüüsile.

===Meeskond: GlobalElite===
Liikmed:
*Marek Kivikink
*Indrek Nurja
*Imre Teras
*Aapo Kersalu
*Erling Tammisto
Meeskonna koduleht: [[GlobalLite]]

'''Prototüüp'''
[https://www.dropbox.com/s/i7i01x3450umarh/GlobalElite_proto.rar?dl=0 Lae alla (RAR fail)]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: KTM Development===
Liikmed:
*Kristian Laupa
*Tauno Otti
*Mart Abel
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_KTM_Development KTM Development]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale '''mc2''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Klaupa siin]

===Meeskond: Bob?===
Liige:
*Priit Aarne

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob Bob?]

'''Retsensioonid'''

[[Meeskonna IncMan analüüsi retsensioon]]

===Meeskond: RJ===
Liige:
*Richard Jalonen
Meeskonna koduleht: [[RJ]]

===Meeskond: Qlibrium===
Liige:
*Karl Frank
Meeskonna koduleht [[Qlibrium]]

'''Retsensioon'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_GlobalLite_*#Meeskonna_GlobalLite_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon]

===Meeskond: Kodune Raamat===
Liikmed:
*Siim Osa
*Taavi Kivimaa
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Kodune_Raamat Kodune Raamat]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: TaTa===
Liikmed:
*Talis Tammearu
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:TaTa]]

===Meeskond: Ktreikel===
Liikmed:
*Kert Treikelder
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ktreikel]

[[Category: Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]

==Kaugõpe==
===Meeskond: Premium===
Liikmed:
*Tarmo Petrovits
*Karin Talumäe
*Jevgeni Gavrilov

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Premium]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale '''LIB''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LIB siin]

Prototüübi retsensioon meeskonnale '''LIB''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LIB siin]

===Meeskond: Spooky Scary Skeletons===
Liikmed:
*Kärt Palm DK22
*Karina Egipt DK22 (Projektijuht)
*Erika Ehmann D32
*Silver Saks AK21

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Spooky Scary Skeletons]]

'''[https://pilv.mana.ee/public.php?service=files&t=0e79ef0570f39b8743f046c70f724404 Esimene Prototüüp (13.12.2015)]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Premium Retsensioon meeskonna Premium projekti HomeLibrary analüüsile]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Fontastic#Retsensioon_protot.C3.BC.C3.BCbile Retsensioon meeskonna Fontastic projekti Fontastic prototüübile]

=== Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor ===
Liikmed:
*10142848 (Projektijuht)
*10090107
*10143193
*10143313

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Fontastic Retsensioon meeskonna Fontastic rakenduse analüüsile]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Fontastic Retsensioon meeskonna Fontastic rakenduse prototüübile]

===Meeskond: LIB===
Liikmed:
*Sigrid Pachel DK22 (Projektijuht)
*Diana Nikolajeva DK22
*Kristjan Adrat DK41

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: LIB]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Mardo Analüüsi retsensioon Mardo meeskonnale]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Pohjavesi Retsensioon meeskonnale Põhjavesi]

===Meeskond: Greek?Mark===
Liikmed:
*Karit Kilgi DK22 (Projektijuht)
*Sten Kaasik DK22
*Siim Veskilt DK22

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: GreekQMark]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons Retsensioon meeskonna Spooky Scary Skeletons rakenduse AVE 2.0 analüüsile]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons Retsensioon meeskonna Spooky Scary Skeletons rakenduse AVE 2.0 prototüübile]

===Meeskond: Tarraxacum===
Liikmed:
*Silja Kralik DK21 (Projektijuht)
*Liina Laumets DK21
*Ragne Auling DK22

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Tarraxacum]]

[[Retsensioon meeskonnale Põhjavesi]]

[[Retsensioon prototüübile]]

===Meeskond: Fontastic===
Liikmed:
*Erik Hirmo DK22 (Projektijuht)
*Piret Reinumägi DK21

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Fontastic]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Konsa Retsensioon meeskonna Konsa projekti Ostukorv analüüsile]

===Meeskond: TTT===
Liikmed:
*Ave Karjus DK22
*Joonatan Uusväli DK22 (Projektijuht)
*Kaidar Viikman DK21 (Wiki pidaja)
*Oliver Tiks AK21

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks) | TTT (Trellid Teevad Tugevaks)]]

'''Retsensioonid'''

[[Talk:Meeskond:_GreekQMark#section=1 | Retsensioon meeskonna Greek?Mark projekti analüüsile]]
[[Talk:Meeskond:_Premium#section=2 | Retsensioon meeskonna Premium projekti prototüübile]]

===Meeskond: Codezilla===
Liikmed:
*Anna Linskaja DK21 (Projektijuht)
*Alisa Dudinova DK21
*Sergei Hristoforov DK21

Meeskonna koduleht: [[Codezilla]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Maker Retsensioon meeskonna Maker projekti analüüsile]

===Meeskond: Konsa===
Liikmed:

*Marko Konsa DK13

Meeskonna koduleht: [[Ostukorv]]

'''Retsensioonid'''
===Meeskond: Johhaidii===
Liikmed:
*Yogesh Sharma
*Juhan Trink
*Marju Niinemaa

Meeskonna koduleht: [[Johhaidii]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_Makerile Retsensioon meeskonna Maker analüüsile]

===Meeskond: Sildur===
Liikmed:
*Andreas Papp (Projektijuht)
*Germo Väli
*Andres Trei

Meeskonna koduleht: [[Sildur]]

'''Retsensioonid'''
===Meeskond: JT===
Liikmed:
*Tõnis Luik (Projektijuht)
*Juri Nikitin

Meeskonna koduleht: [[JT]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Maker===
Liikmed:
*Marek Öövel (Projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[Maker]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Codezilla Retsensioon meeskonna Codezilla analüüsile]

===Meeskond: Põhjavesi===
Liikmed
*Indrek Pruul (Projektijuht)
*Jan Eerik
*Eeva Koplimets

Meeskonna koduleht: [[Pohjavesi]]

'''Retsensioonid'''

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pohjavesi Retsensioon meeskonnale Spooky Scary Skeletons analüüsile]

===Meeskond: MMTL development===
Liikmed
*Martin Mänd (Projektijuht)
*Taavi Lõhmus

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MMTL development]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Mardo===
Liikmed:
*Mardo Halapuu
Meeskonna koduleht:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Mardo Mardo]

Talk:Meeskond: Premium

2015-12-29T19:29:19Z

Akarjus: /* Retsensioon Premium esmasele prototüübile */ new section

= Retsensioon meeskonna Premium projekti HomeLibrary analüüsile =
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Premium https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Premium]

'''Koostaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons Meeskond Scary Spooky Skeletons]'''

On näha, et loodava rakenduse funktsionaalsus on detailideni läbi mõeldud. Loodud on ka kasutajaliidese esialgsed sketch’id, mis ilmselt on olnud ka analüüsi koostamisel suureks abiks (pilt ise on küll kõrvalise vaataja jaoks üsnagi raskesti hoomatav, st tundub olevat arutelu käigus valminud mustand).

Analüüsi loetavust hõlbustaks teksti parem liigendamine (nt bulletpointide kasutamine, oluliste mõistete esile toomine jmt). Palju annaks arusaadavusele juurde ka see, kui lõpus toodud vaadete joonised oleks kajastatud kohe vastavate analüüsi peatükkide juures.

Peamine küsimus, mis analüüsi lugedes tekib, on et kellele on rakendus mõeldud?
Kui koduse raamatukogu pidajale (st näiteks kui mina tahan oma olemasolevaid raamatuid hallata ja vahel välja laenata), siis milleks on vajalik kasutajakontode loomine (ja parooliga sisse logimine)? Vaevalt, et te olete plaaninud oma kodu nurka iseteenindusterminali paigutada :)
Kui see on mõeldud nö välisele laenutajale (st näiteks mina tahan sõbra „raamatukogust“ omale raamatuid laenutada), siis kuidas mina sellele tarkvarale ligi pääsen? St kas on olemas mingi keskserver, millele ma rakenduse kaudu saan ligi pääseda? Või soovite rakenduse luua veebipõhisena?
Arusaamatuks jääb ka see, kust kasutaja oma soovitud raamatu lõpuks füüsiliselt kätte saab.

Kokkuvõtteks, on näha, et olete palju vaeva näinud ja rakenduse üsnagi põhjalikult läbi mõelnud. Kui suudate ära vastata ka ülaltoodud küsimustele, siis võib sellest täitsa tore töö tulla (st midagi, mida saaks ka praktikas kasutada).

PS. Analüüsi lõpus toodud diagramm on vast siiski ERD-diagramm, mitte UML :)

[https://en.wikipedia.org/wiki/Entity%E2%80%93relationship_model https://en.wikipedia.org/wiki/Entity%E2%80%93relationship_model]

[https://en.wikipedia.org/wiki/Unified_Modeling_Language https://en.wikipedia.org/wiki/Unified_Modeling_Language]

== Retsensioon Premium esmasele prototüübile ==

'''Business Logic Layer'''
BO-d on paksult täis service´te koode. Meetodid tagastavad alati ühe või mitu BO-d ja kõik need BO-d, mis on tagastatud, on muuhulgas juba laetud. Meetod, mille nimi sisaldab sõna „load“ jätab mulje, justkui tuleks laadimist eraldi teha. (See peaks olema tegelikult servise´is) Näiteks createBook teeb iseenda klooni, aga meetodi nimi ise sellele kuidagi ei vihja.

'''Rakendus ise'''
Rakenduse üldmulje on väga hea. Tore, et on jõutud tegeleda graafilise poolega. Hetkel on töökorras (st avanevad) Book Lending ja Log. Aga kuna BLL on võrdlemisi tühi, siis ei ole võimalik lõpuni funktsionaalsust testida.

'''Andmebaasi struktuur'''
Lending ja Person tabelite vahel on kaks sidusust, kuid Lending tabelis ei ole välju, mis seda võimaldaks. Vea parandamiseks soovitame enne diagrammi uuendamist vana diagramm ära kustutada.
Wiki analüüsis Lisa 2 kujutatud andmebaasi struktuur ei vasta reaalsele andmebaasi struktuurile?

'''Lisamõtted'''
Meetodite nimed võiksid olla rohkem ette ennustatavad, ehk siis võiks luua ühtsema nimede süsteemi. Näiteks, kui mul on meetod, mis annab kõik raamatud, siis selle nimi võikski olla „annaKõikRaamatud“.
Autoformat´it võiks ka kasutada alati enne Commit´imist (nt üleliigsed tab´id jms)
Lisakiitus wireframe joonistuse ja põhjaliku Wiki lehe eest!

User:Akarjus

2014-11-07T08:24:24Z

Akarjus:

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Ave Karjus

Esitamise kuupäev: 21.10.2014

==Essee==
Käesolev essee on IT Kolledži õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" iseseisva töö osa, mille raames pidi kuulama päevaõppe loengusalvestusi. Pean tunnistama, et enne esimest loengut, mis kaugõppel toimus siiski auditoorumis, ei osanud ma suurt midagi oodata. Samas olin üsna avatud meelega, seda enam, et astusin kooli ilma eelnevat IT kogemust omamata.

Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 „Õppekorraldus ja sisekord“ (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov) videoloeng. EIK, 27.08.2014.]</ref> oli põhirõhk kogu koolisüsteemi ja tudengitele oluliste asjade tutvustamisel. Kuna tegu pole mu esimese ülikooliga, tekkis mul äärmiselt meeldiv võrdlusmoment, kui kohe alguses räägitakse põhjalikult kõigist vajalikest aspektidest. Kindlasti on see kasulik kõigile tudengitele kogu kooliperioodi ajal ning ma usun, et see vähendab ka õppeosakonna töökoormust, kui enamus korduma kippuvatest küsimustest enne nende küsimist juba vastatud saavad.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) videoloeng. EIK, 4.09.2014.]</ref> rääkis lektor Margus Ernits õppimisest ning motivatsioonist. Minu jaoks üsna uus vaatenurk, kuidas nii õppurid kui ka õppejõud üksteist võrdselt motiveerida või siis demotiveerida saavad. Mida motiveeritumad on tudengid, seda rohkem pingutab ka õppejõud, et oma aine kõigile arusaadavaks ja selgeks teha, kokkuvõttes võidavad sellest mõlemad pooled. Samuti oli loengu oluline osa teemal akadeemiline petturlus. Ma ei tea, kas hiljuti on koolis juhtunud mõni tõsisem vahejuhtum, kuid seda petturluse probleemi on toonitatud päris mitmes loengus. Olen täiesti nõus, et kaasõpilaste abi võib kasutada nii palju kui võimalik, kuid vaid selleks, et konkreetne aine või murekoht paremini selgeks saada. Igasugune keelatud abi eksamitel vms olukordades on tõesti halb ning viib kooli kui ka iseenda mainet alla. Ja kuna Eesti on väike, veel väiksem on tulevane tööturg, võib esmalt üsna süütuna tunduva abi kasutamine kokkuvõttes palju tõsisemate tagajärgedega olla.

Kolmas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) videoloeng. EIK, 11.09.2014.]</ref> pühendus robootikale ja häkkimisele. IT Kolledži robootikaklubisse tulevad reeglina inimesed, kes IT-st veel väga midagi ei tea, kuid õpivad robotite ehitamise käigus äärmiselt palju. Samuti oli juttu väljendite häkkimine ja kräkkimine erinevustest.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv) videoloeng. EIK, 18.09.2014.]</ref> oli esimene külalislektor Janika Liiv ning teemaks „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest". Esiteks kirjeldas ta, kuidas ta IT Kolledžisse sattus ning millised olid tema emotsioonid. Mind valdas suur äratundmisrõõm, kuna ka minu praegune koolitee on küll mitte sarnaste põhjustega, kuid siiski olen ka üsna roheline selles valdkonnas. Samuti kiitis Janika robootikaklubi, kus ta omandas palju uusi teadmisi ning enda sõnul elas palju paremini IT valdkonda sisse. Ka oma esimese töökoha analüütikuna leidis ta just tänu käesoleva aine loengule. Taaskord kinnitus, et need loengud ja see konkreetne õppeaine on tudengitele igati kasuks. Pikemalt peatus Janika programmeerimise teemadel. Meelde jäi mõte, et programmeerimine on loovtöö, kus mittemillestki saab luua midagi. Samuti oli väga huvitav võrdlusmoment programmeerimise ja filmistsenaariumi kirjutamise vahel. Leian, et alati on hea täiesti tundmatu teema omale veidi tuttavamate näidete põhjal paremini arusaadavamaks teha. Peale seda tundub ka see tundmatu teema palju paremini hoomatav. Sama kehtib ka erialase sõnavara kasutamise kohta, mida olen ka praeguses töökohas omal nahal tunda saanud. Näiteks päris alguses kõlas arendajaga vesteldes tema suust minule täiesti tundmatuid väljendeid/ lühendeid kuid mida aeg edasi, seda selgemaks olen need omale saanud. Seega on kindlasti kasulik enamkasutatavad väljendid selgeks teha ning püüda neid ka ise kasutada, siis kinnistuvad need paremini.
Lisaks kirjeldas Janika põhjalikult oma praegust tööd. Tollal kui ta oma firmasse programmeerijana tööle läks, polnud tal tegelikult üldse programmeerimise koegmust, kuid tööandja oli nõus ta täiesti nullist välja koolitama. Programmeerimiskeeleks on nende firmas Ruby, mille loomisest ning telgitagustest räägiti samuti väga värvikaid seikasid.

Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ (Carolyn Fischer) videoloeng. EIK, 25.09.2014.]</ref> jutustas Carolyn Fischer teemal „It süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ . Carolyn on samuti IT Kolledži vilistlane, kes lõpetas 10 aastat tagasi. Loengu alguses kirjeldas ta oma teekonda IT erialale. Erinevalt Janikast oli Carolynil IT huvi juba põhikoolis. Nüüdseks töötab ta Skypes süsteemi administraatorina. Põnev oli kuulata administreerimise telgitaguseid ning meelde jäi lause: "Administreerimine on süstemaatiline mõtlemine ja suurest pildist väikeste vigade otsimine". Põhiülesandeks on hoida kliendid rahul, et nad ei saaks aru, kui tasutal peaks olema ka mõni suurem mure, mida lahendatakse.

Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) videoloeng. EIK, 2.10.2014.]</ref> teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet" ning esitajaks Kristjan Karmo, kes lõpetas kolledži 2 aastat tagasi. Üsna loengu alguses tõi ta näiteid suurtest programmeerimisvigadest ning nende maksumustest. Need numbrid tundusid üüratud ja ma tabasin end mõttelt kui oluline on iga IT arenduse juures ka testimine. Pisut olen ka ise sellega kokku puutunud, kuid nüüd tundub minu senine testimine loengust kõlanud "Las sekretär testib" näite sarnane. Edaspidi võtan kindlasti seda ülesannet hoopis tõsisemalt. Edasi rääkis Kristjan testija olemise miinustest ja plussidest. Kui miinused tundusid üsna loogilised, siis plussid panid mind üllatuma, ma polnud varem testimist kuigi loomingulise tööna vaadelnud. Samuti rõhutati, et testija on justkui vahendaja rollis ning peab kõigi teiste osapooltega (programmeerija, analüütik) suhtlema.

Hoopis põnevaks läks seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c „IT tööturust“ (Andres Septer) videoloeng. EIK, 9.10.2014.]</ref>. Teemaks "IT tööturust" ning külalislektorina Andres Septer. Kõigepealt selgitati, et IT valdkonnas on võimalik töötada 2 sorti ettevõtetes - IT valdkonnaga tegelevad firmad ning firmad, kus tegevusvaldkond on teine, kuid ometi on IT teenuseid vaja. Samuti sa üsna kiirelt selgeks plussid ja miinused nii suures kui ka väikeses IT ettevõttes töötamise kohta. Ise arvan, et väiksemates ettevõtetes võivad tööülesanded teinekord nii laiali valguda kuid suures ettevõttes on jällegi head tugevat meeskonnatunnet raskem saavutada. Niiet parim valik peaks olema optimaalse suurusega ettevõte. Aga see selleks, kindlasti sobivad erinevatele inimestele erineva suurusega ettevõtted. Eriliselt halvamaigulise tooniga räägiti riigiettevõtetest, kus justkui keegi suurt midagi ei teegi. Usun, et päris nii halb olukord ka ei ole, kuigi mine tea, otsest kokkupuudet pole mul olnud. Oma firma loomise kohta rääkis Andres seda, et alustamine on üsna raske. On vaja äärmiselt head ideed ning ka turundus peab tasemel olema, et konkurentsitihedal turul läbi lüüa. Loengu lõpus sain targemaks selles osas, et näiteks populaarsetes töökuulutuste portaalides on IT valdkonna pakkumised pigem nn riismed ning neid ei tasu väga tõsiselt võtta. Suurem osa värbamisest käib läbi tutvuste. Seega tuleb hoolega uusi tutvusi sobitama hakata.

Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) videoloeng. EIK, 16.10.2014.]</ref> rääkis Elar Lang teemal "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" . Ka Elar on IT Kolledži vilistlane, lisaks on ta õppinud Tallinna Polütehnikumis ning magistrantuuris TTÜs. Ta rääkis, et koolis õppimisse tuleb suhtuda sama tõsiselt kui näiteks tööl käimisesse. Suhtumine on üleüldse väga oluline aspekt. Kooli tuleb minna ikka teadmiste, mitte paberi pärast. Kui teadmised omandatud, saab paberi justkui preemiana lisaks. Lisaks rõhutas ta, et praegused kaasõpilased on tulevikus sinu kritiseerijad ning soovitajad, igal juhul tuleb anda endast parim. Loengu teises osas käsitleti turvalisuse teemasid. Näiteks paroolide turvalisuse osa pani mind kaasa mõtlema, et peaks ka oma paroolid paremaks muutma, et end võimalike rünnakute eest kaitsta. Kindlasti plaanin ka oma lähedastele toonitada enda kaitsmise olulisuse tähtsusesse.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik 8 loengut olid äärmiselt huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain teada palju uusi aspekte ning ka häid näpunäiteid, kuidas paremini hakkama saada nii koolis kui ka peale kooli lõppu juba tööturul.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>

===Küsimus 2===
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?''' ''Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.''

Enne punase joone päeva peavad olema tehtud järgmised tegevused:

1. Õpingukava deklareerimine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] </ref>

2. VÕTA taotluse esitamine<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Võta kord 2.2] </ref>

3. Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4] </ref>

4. Osalemine kordusarvestustel<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4]</ref>

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.11] </ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

'''Vastus'''

X=19
Y=22

Õppekulude osalise hüvitamise aluseks on õppekava täies mahus täitmise määr, mis 2014/2015 aastal on 27 EAP-d semestris. Antud näite puhul on esimese semestri lõpuks kogutud 19 EAP, mis on 8 EAP vähem, kui kehtestatud määr, mille tõttu tuleb teise semestri alguses tasuda 8 x 50€ = 400€.
Teise semestri lõpuks on kumulatiivselt kogutud 19 + 22= 41 EAP-d, mis on 13 EAP-d vähem, kui kehtestatud määr ning nende eest tuleb tasuda 13 x 50 = 650€.
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 21 EAP ulatuses, mille tõttu tuleb kokku tasuda 1050€.
<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppemaksu info]</ref>

=Viited=
<references />

User:Akarjus

2014-10-21T20:27:24Z

Akarjus:

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Ave Karjus

Esitamise kuupäev: 21.10.2014

==Essee==
Käesolev essee on IT Kolledži õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" iseseisva töö osa, mille raames pidi kuulama päevaõppe loengusalvestusi. Pean tunnistama, et enne esimest loengut, mis kaugõppel toimus siiski auditoorumis, ei osanud ma suurt midagi oodata. Samas olin üsna avatud meelega, seda enam, et astusin kooli ilma eelnevat IT kogemust omamata.

Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 „Õppekorraldus ja sisekord“ (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov) videoloeng. EIK, 27.08.2014.]</ref> oli põhirõhk kogu koolisüsteemi ja tudengitele oluliste asjade tutvustamisel. Kuna tegu pole mu esimese ülikooliga, tekkis mul äärmiselt meeldiv võrdlusmoment, kui kohe alguses räägitakse põhjalikult kõigist vajalikest aspektidest. Kindlasti on see kasulik kõigile tudengitele kogu kooliperioodi ajal ning ma usun, et see vähendab ka õppeosakonna töökoormust, kui enamus korduma kippuvatest küsimustest enne nende küsimist juba vastatud saavad.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) videoloeng. EIK, 4.09.2014.]</ref> rääkis lektor Margus Ernits õppimisest ning motivatsioonist. Minu jaoks üsna uus vaatenurk, kuidas nii õppurid kui ka õppejõud üksteist võrdselt motiveerida või siis demotiveerida saavad. Mida motiveeritumad on tudengid, seda rohkem pingutab ka õppejõud, et oma aine kõigile arusaadavaks ja selgeks teha, kokkuvõttes võidavad sellest mõlemad pooled. Samuti oli loengu oluline osa teemal akadeemiline petturlus. Ma ei tea, kas hiljuti on koolis juhtunud mõni tõsisem vahejuhtum, kuid seda petturluse probleemi on toonitatud päris mitmes loengus. Olen täiesti nõus, et kaasõpilaste abi võib kasutada nii palju kui võimalik, kuid vaid selleks, et konkreetne aine või murekoht paremini selgeks saada. Igasugune keelatud abi eksamitel vms olukordades on tõesti halb ning viib kooli kui ka iseenda mainet alla. Ja kuna Eesti on väike, veel väiksem on tulevane tööturg, võib esmalt üsna süütuna tunduva abi kasutamine kokkuvõttes palju tõsisemate tagajärgedega olla.

Kolmas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) videoloeng. EIK, 11.09.2014.]</ref> pühendus robootikale ja häkkimisele. IT Kolledži robootikaklubisse tulevad reeglina inimesed, kes IT-st veel väga midagi ei tea, kuid õpivad robotite ehitamise käigus äärmiselt palju. Samuti oli juttu väljendite häkkimine ja kräkkimine erinevustest.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv) videoloeng. EIK, 18.09.2014.]</ref> oli esimene külalislektor Janika Liiv ning teemaks „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest". Esiteks kirjeldas ta, kuidas ta IT Kolledžisse sattus ning millised olid tema emotsioonid. Mind valdas suur äratundmisrõõm, kuna ka minu praegune koolitee on küll mitte sarnaste põhjustega, kuid siiski olen ka üsna roheline selles valdkonnas. Samuti kiitis Janika robootikaklubi, kus ta omandas palju uusi teadmisi ning enda sõnul elas palju paremini IT valdkonda sisse. Ka oma esimese töökoha analüütikuna leidis ta just tänu käesoleva aine loengule. Taaskord kinnitus, et need loengud ja see konkreetne õppeaine on tudengitele igati kasuks. Pikemalt peatus Janika programmeerimise teemadel. Meelde jäi mõte, et programmeerimine on loovtöö, kus mittemillestki saab luua midagi. Samuti oli väga huvitav võrdlusmoment programmeerimise ja filmistsenaariumi kirjutamise vahel. Leian, et alati on hea täiesti tundmatu teema omale veidi tuttavamate näidete põhjal paremini arusaadavamaks teha. Peale seda tundub ka see tundmatu teema palju paremini hoomatav. Sama kehtib ka erialase sõnavara kasutamise kohta, mida olen ka praeguses töökohas omal nahal tunda saanud. Näiteks päris alguses kõlas arendajaga vesteldes tema suust minule täiesti tundmatuid väljendeid/ lühendeid kuid mida aeg edasi, seda selgemaks olen need omale saanud. Seega on kindlasti kasulik enamkasutatavad väljendid selgeks teha ning püüda neid ka ise kasutada, siis kinnistuvad need paremini.
Lisaks kirjeldas Janika põhjalikult oma praegust tööd. Tollal kui ta oma firmasse programmeerijana tööle läks, polnud tal tegelikult üldse programmeerimise koegmust, kuid tööandja oli nõus ta täiesti nullist välja koolitama. Programmeerimiskeeleks on nende firmas Ruby, mille loomisest ning telgitagustest räägiti samuti väga värvikaid seikasid.

Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ (Carolyn Fischer) videoloeng. EIK, 25.09.2014.]</ref> jutustas Carolyn Fischer teemal „It süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ . Carolyn on samuti IT Kolledži vilistlane, kes lõpetas 10 aastat tagasi. Loengu alguses kirjeldas ta oma teekonda IT erialale. Erinevalt Janikast oli Carolynil IT huvi juba põhikoolis. Nüüdseks töötab ta Skypes süsteemi administraatorina. Põnev oli kuulata administreerimise telgitaguseid ning meelde jäi lause: "Administreerimine on süstemaatiline mõtlemine ja suurest pildist väikeste vigade otsimine". Põhiülesandeks on hoida kliendid rahul, et nad ei saaks aru, kui tasutal peaks olema ka mõni suurem mure, mida lahendatakse.

Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) videoloeng. EIK, 2.10.2014.]</ref> teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet" ning esitajaks Kristjan Karmo, kes lõpetas kolledži 2 aastat tagasi. Üsna loengu alguses tõi ta näiteid suurtest programmeerimisvigadest ning nende maksumustest. Need numbrid tundusid üüratud ja ma tabasin end mõttelt kui oluline on iga IT arenduse juures ka testimine. Pisut olen ka ise sellega kokku puutunud, kuid nüüd tundub minu senine testimine loengust kõlanud "Las sekretär testib" näite sarnane. Edaspidi võtan kindlasti seda ülesannet hoopis tõsisemalt. Edasi rääkis Kristjan testija olemise miinustest ja plussidest. Kui miinused tundusid üsna loogilised, siis plussid panid mind üllatuma, ma polnud varem testimist kuigi loomingulise tööna vaadelnud. Samuti rõhutati, et testija on justkui vahendaja rollis ning peab kõigi teiste osapooltega (programmeerija, analüütik) suhtlema.

Hoopis põnevaks läks seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c „IT tööturust“ (Andres Septer) videoloeng. EIK, 9.10.2014.]</ref>. Teemaks "IT tööturust" ning külalislektorina Andres Septer. Kõigepealt selgitati, et IT valdkonnas on võimalik töötada 2 sorti ettevõtetes - IT valdkonnaga tegelevad firmad ning firmad, kus tegevusvaldkond on teine, kuid ometi on IT teenuseid vaja. Samuti sa üsna kiirelt selgeks plussid ja miinused nii suures kui ka väikeses IT ettevõttes töötamise kohta. Ise arvan, et väiksemates ettevõtetes võivad tööülesanded teinekord nii laiali valguda kuid suures ettevõttes on jällegi head tugevat meeskonnatunnet raskem saavutada. Niiet parim valik peaks olema optimaalse suurusega ettevõte. Aga see selleks, kindlasti sobivad erinevatele inimestele erineva suurusega ettevõtted. Eriliselt halvamaigulise tooniga räägiti riigiettevõtetest, kus justkui keegi suurt midagi ei teegi. Usun, et päris nii halb olukord ka ei ole, kuigi mine tea, otsest kokkupuudet pole mul olnud. Oma firma loomise kohta rääkis Andres seda, et alustamine on üsna raske. On vaja äärmiselt head ideed ning ka turundus peab tasemel olema, et konkurentsitihedal turul läbi lüüa. Loengu lõpus sain targemaks selles osas, et näiteks populaarsetes töökuulutuste portaalides on IT valdkonna pakkumised pigem nn riismed ning neid ei tasu väga tõsiselt võtta. Suurem osa värbamisest käib läbi tutvuste. Seega tuleb hoolega uusi tutvusi sobitama hakata.

Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) videoloeng. EIK, 16.10.2014.]</ref> rääkis Elar Lang teemal "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" . Ka Elar on IT Kolledži vilistlane, lisaks on ta õppinud Tallinna Polütehnikumis ning magistrantuuris TTÜs. Ta rääkis, et koolis õppimisse tuleb suhtuda sama tõsiselt kui näiteks tööl käimisesse. Suhtumine on üleüldse väga oluline aspekt. Kooli tuleb minna ikka teadmiste, mitte paberi pärast. Kui teadmised omandatud, saab paberi justkui preemiana lisaks. Lisaks rõhutas ta, et praegused kaasõpilased on tulevikus sinu kritiseerijad ning soovitajad, igal juhul tuleb anda endast parim. Loengu teises osas käsitleti turvalisuse teemasid. Näiteks paroolide turvalisuse osa pani mind kaasa mõtlema, et peaks ka oma paroolid paremaks muutma, et end võimalike rünnakute eest kaitsta. Kindlasti plaanin ka oma lähedastele toonitada enda kaitsmise olulisuse tähtsusesse.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik 8 loengut olid äärmiselt huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain teada palju uusi aspekte ning ka häid näpunäiteid, kuidas paremini hakkama saada nii koolis kui ka peale kooli lõppu juba tööturul.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>

===Küsimus 2===
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?''' ''Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.''

Enne punase joone päeva peavad olema tehtud järgmised tegevused:

1. Õpingukava deklareerimine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] </ref>

2. VÕTA taotluse esitamine<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Võta kord 2.2] </ref>

3. Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4] </ref>

4. Osalemine kordusarvestustel<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4]</ref>

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.11] </ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

'''Vastus'''

X=19
Y=22

54 -(19+22) = 13 EAP
13*50=650.-
<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppemaksu info]</ref>

=Viited=
<references />

User:Akarjus

2014-10-21T20:21:41Z

Akarjus: Created page with "Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Ave Karjus Esitamise kuupäev: 21.10.2014 ==Essee== Käesolev essee on IT Kolledži õp…"

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Ave Karjus

Esitamise kuupäev: 21.10.2014

==Essee==
Käesolev essee on IT Kolledži õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" iseseisva töö osa, mille raames pidi kuulama päevaõppe loengusalvestusi. Pean tunnistama, et enne esimest loengut, mis kaugõppel toimus siiski auditoorumis, ei osanud ma suurt midagi oodata. Samas olin üsna avatud meelega, seda enam, et astusin kooli ilma eelnevat IT kogemust omamata.

Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 „Õppekorraldus ja sisekord“ (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov) videoloeng. EIK, 27.08.2014.]</ref> oli põhirõhk kogu koolisüsteemi ja tudengitele oluliste asjade tutvustamisel. Kuna tegu pole mu esimese ülikooliga, tekkis mul äärmiselt meeldiv võrdlusmoment, kui kohe alguses räägitakse põhjalikult kõigist vajalikest aspektidest. Kindlasti on see kasulik kõigile tudengitele kogu kooliperioodi ajal ning ma usun, et see vähendab ka õppeosakonna töökoormust, kui enamus korduma kippuvatest küsimustest enne nende küsimist juba vastatud saavad.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) videoloeng. EIK, 4.09.2014.]</ref> rääkis lektor Margus Ernits õppimisest ning motivatsioonist. Minu jaoks üsna uus vaatenurk, kuidas nii õppurid kui ka õppejõud üksteist võrdselt motiveerida või siis demotiveerida saavad. Mida motiveeritumad on tudengid, seda rohkem pingutab ka õppejõud, et oma aine kõigile arusaadavaks ja selgeks teha, kokkuvõttes võidavad sellest mõlemad pooled. Samuti oli loengu oluline osa teemal akadeemiline petturlus. Ma ei tea, kas hiljuti on koolis juhtunud mõni tõsisem vahejuhtum, kuid seda petturluse probleemi on toonitatud päris mitmes loengus. Olen täiesti nõus, et kaasõpilaste abi võib kasutada nii palju kui võimalik, kuid vaid selleks, et konkreetne aine või murekoht paremini selgeks saada. Igasugune keelatud abi eksamitel vms olukordades on tõesti halb ning viib kooli kui ka iseenda mainet alla. Ja kuna Eesti on väike, veel väiksem on tulevane tööturg, võib esmalt üsna süütuna tunduva abi kasutamine kokkuvõttes palju tõsisemate tagajärgedega olla.

Kolmas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) videoloeng. EIK, 11.09.2014.]</ref> pühendus robootikale ja häkkimisele. IT Kolledži robootikaklubisse tulevad reeglina inimesed, kes IT-st veel väga midagi ei tea, kuid õpivad robotite ehitamise käigus äärmiselt palju. Samuti oli juttu väljendite häkkimine ja kräkkimine erinevustest.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv) videoloeng. EIK, 18.09.2014.]</ref> oli esimene külalislektor Janika Liiv ning teemaks „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest". Esiteks kirjeldas ta, kuidas ta IT Kolledžisse sattus ning millised olid tema emotsioonid. Mind valdas suur äratundmisrõõm, kuna ka minu praegune koolitee on küll mitte sarnaste põhjustega, kuid siiski olen ka üsna roheline selles valdkonnas. Samuti kiitis Janika robootikaklubi, kus ta omandas palju uusi teadmisi ning enda sõnul elas palju paremini IT valdkonda sisse. Ka oma esimese töökoha analüütikuna leidis ta just tänu käesoleva aine loengule. Taaskord kinnitus, et need loengud ja see konkreetne õppeaine on tudengitele igati kasuks. Pikemalt peatus Janika programmeerimise teemadel. Meelde jäi mõte, et programmeerimine on loovtöö, kus mittemillestki saab luua midagi. Samuti oli väga huvitav võrdlusmoment programmeerimise ja filmistsenaariumi kirjutamise vahel. Leian, et alati on hea täiesti tundmatu teema omale veidi tuttavamate näidete põhjal paremini arusaadavamaks teha. Peale seda tundub ka see tundmatu teema palju paremini hoomatav. Sama kehtib ka erialase sõnavara kasutamise kohta, mida olen ka praeguses töökohas omal nahal tunda saanud. Näiteks päris alguses kõlas arendajaga vesteldes tema suust minule täiesti tundmatuid väljendeid/ lühendeid kuid mida aeg edasi, seda selgemaks olen need omale saanud. Seega on kindlasti kasulik enamkasutatavad väljendid selgeks teha ning püüda neid ka ise kasutada, siis kinnistuvad need paremini.
Lisaks kirjeldas Janika põhjalikult oma praegust tööd. Tollal kui ta oma firmasse programmeerijana tööle läks, polnud tal tegelikult üldse programmeerimise koegmust, kuid tööandja oli nõus ta täiesti nullist välja koolitama. Programmeerimiskeeleks on nende firmas Ruby, mille loomisest ning telgitagustest räägiti samuti väga värvikaid seikasid.

Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ (Carolyn Fischer) videoloeng. EIK, 25.09.2014.]</ref> jutustas Carolyn Fischer teemal „It süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ . Carolyn on samuti IT Kolledži vilistlane, kes lõpetas 10 aastat tagasi. Loengu alguses kirjeldas ta oma teekonda IT erialale. Erinevalt Janikast oli Carolynil IT huvi juba põhikoolis. Nüüdseks töötab ta Skypes süsteemi administraatorina. Põnev oli kuulata administreerimise telgitaguseid ning meelde jäi lause: "Administreerimine on süstemaatiline mõtlemine ja suurest pildist väikeste vigade otsimine". Põhiülesandeks on hoida kliendid rahul, et nad ei saaks aru, kui tasutal peaks olema ka mõni suurem mure, mida lahendatakse.

Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) videoloeng. EIK, 2.10.2014.]</ref> teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet" ning esitajaks Kristjan Karmo, kes lõpetas kolledži 2 aastat tagasi. Üsna loengu alguses tõi ta näiteid suurtest programmeerimisvigadest ning nende maksumustest. Need numbrid tundusid üüratud ja ma tabasin end mõttelt kui oluline on iga IT arenduse juures ka testimine. Pisut olen ka ise sellega kokku puutunud, kuid nüüd tundub minu senine testimine loengust kõlanud "Las sekretär testib" näite sarnane. Edaspidi võtan kindlasti seda ülesannet hoopis tõsisemalt. Edasi rääkis Kristjan testija olemise miinustest ja plussidest. Kui miinused tundusid üsna loogilised, siis plussid panid mind üllatuma, ma polnud varem testimist kuigi loomingulise tööna vaadelnud. Samuti rõhutati, et testija on justkui vahendaja rollis ning peab kõigi teiste osapooltega (programmeerija, analüütik) suhtlema.

Hoopis põnevaks läks seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c „IT tööturust“ (Andres Septer) videoloeng. EIK, 9.10.2014.]</ref>. Teemaks "IT tööturust" ning külalislektorina Andres Septer. Kõigepealt selgitati, et IT valdkonnas on võimalik töötada 2 sorti ettevõtetes - IT valdkonnaga tegelevad firmad ning firmad, kus tegevusvaldkond on teine, kuid ometi on IT teenuseid vaja. Samuti sa üsna kiirelt selgeks plussid ja miinused nii suures kui ka väikeses IT ettevõttes töötamise kohta. Ise arvan, et väiksemates ettevõtetes võivad tööülesanded teinekord nii laiali valguda kuid suures ettevõttes on jällegi head tugevat meeskonnatunnet raskem saavutada. Niiet parim valik peaks olema optimaalse suurusega ettevõte. Aga see selleks, kindlasti sobivad erinevatele inimestele erineva suurusega ettevõtted. Eriliselt halvamaigulise tooniga räägiti riigiettevõtetest, kus justkui keegi suurt midagi ei teegi. Usun, et päris nii halb olukord ka ei ole, kuigi mine tea, otsest kokkupuudet pole mul olnud. Oma firma loomise kohta rääkis Andres seda, et alustamine on üsna raske. On vaja äärmiselt head ideed ning ka turundus peab tasemel olema, et konkurentsitihedal turul läbi lüüa. Loengu lõpus sain targemaks selles osas, et näiteks populaarsetes töökuulutuste portaalides on IT valdkonna pakkumised pigem nn riismed ning neid ei tasu väga tõsiselt võtta. Suurem osa värbamisest käib läbi tutvuste. Seega tuleb hoolega uusi tutvusi sobitama hakata.

Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) videoloeng. EIK, 16.10.2014.]</ref> rääkis Elar Lang teemal "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" . Ka Elar on IT Kolledži vilistlane, lisaks on ta õppinud Tallinna Polütehnikumis ning magistrantuuris TTÜs. Ta rääkis, et koolis õppimisse tuleb suhtuda sama tõsiselt kui näiteks tööl käimisesse. Suhtumine on üleüldse väga oluline aspekt. Kooli tuleb minna ikka teadmiste, mitte paberi pärast. Kui teadmised omandatud, saab paberi justkui preemiana lisaks. Lisaks rõhutas ta, et praegused kaasõpilased on tulevikus sinu kritiseerijad ning soovitajad, igal juhul tuleb anda endast parim. Loengu teises osas käsitleti turvalisuse teemasid. Näiteks paroolide turvalisuse osa pani mind kaasa mõtlema, et peaks ka oma paroolid paremaks muutma, et end võimalike rünnakute eest kaitsta. Kindlasti plaanin ka oma lähedastele toonitada enda kaitsmise olulisuse tähtsusesse.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik 8 loengut olid äärmiselt huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain teada palju uusi aspekte ning ka häid näpunäiteid, kuidas paremini hakkama saada nii koolis kui ka peale kooli lõppu juba tööturul.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppkorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppkorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppkorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>

===Küsimus 2===
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?''' ''Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.''

Enne punase joone päeva peavad olema tehtud järgmised tegevused:

1. Õpingukava deklareerimine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] </ref>

2. VÕTA taotluse esitamine<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Võta kord 2.2] </ref>

3. Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4] </ref>

4. Osalemine kordusarvestustel<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppkorralduse eeskiri 5.4]</ref>

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.11] </ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

'''Vastus'''

X=19
Y=22

54 -(19+22) = 13 EAP
13*50=650.-
<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppemaksu info]</ref>

=Viited=
<references />

User talk:Akarjus

2014-10-21T20:21:30Z

Akarjus: Blanked the page

User talk:Akarjus

2014-10-21T20:20:46Z

Akarjus:

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Ave Karjus

Esitamise kuupäev: 21.10.2014

==Essee==
Käesolev essee on IT Kolledži õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" iseseisva töö osa, mille raames pidi kuulama päevaõppe loengusalvestusi. Pean tunnistama, et enne esimest loengut, mis kaugõppel toimus siiski auditoorumis, ei osanud ma suurt midagi oodata. Samas olin üsna avatud meelega, seda enam, et astusin kooli ilma eelnevat IT kogemust omamata.

Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 „Õppekorraldus ja sisekord“ (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov) videoloeng. EIK, 27.08.2014.]</ref> oli põhirõhk kogu koolisüsteemi ja tudengitele oluliste asjade tutvustamisel. Kuna tegu pole mu esimese ülikooliga, tekkis mul äärmiselt meeldiv võrdlusmoment, kui kohe alguses räägitakse põhjalikult kõigist vajalikest aspektidest. Kindlasti on see kasulik kõigile tudengitele kogu kooliperioodi ajal ning ma usun, et see vähendab ka õppeosakonna töökoormust, kui enamus korduma kippuvatest küsimustest enne nende küsimist juba vastatud saavad.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) videoloeng. EIK, 4.09.2014.]</ref> rääkis lektor Margus Ernits õppimisest ning motivatsioonist. Minu jaoks üsna uus vaatenurk, kuidas nii õppurid kui ka õppejõud üksteist võrdselt motiveerida või siis demotiveerida saavad. Mida motiveeritumad on tudengid, seda rohkem pingutab ka õppejõud, et oma aine kõigile arusaadavaks ja selgeks teha, kokkuvõttes võidavad sellest mõlemad pooled. Samuti oli loengu oluline osa teemal akadeemiline petturlus. Ma ei tea, kas hiljuti on koolis juhtunud mõni tõsisem vahejuhtum, kuid seda petturluse probleemi on toonitatud päris mitmes loengus. Olen täiesti nõus, et kaasõpilaste abi võib kasutada nii palju kui võimalik, kuid vaid selleks, et konkreetne aine või murekoht paremini selgeks saada. Igasugune keelatud abi eksamitel vms olukordades on tõesti halb ning viib kooli kui ka iseenda mainet alla. Ja kuna Eesti on väike, veel väiksem on tulevane tööturg, võib esmalt üsna süütuna tunduva abi kasutamine kokkuvõttes palju tõsisemate tagajärgedega olla.

Kolmas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) videoloeng. EIK, 11.09.2014.]</ref> pühendus robootikale ja häkkimisele. IT Kolledži robootikaklubisse tulevad reeglina inimesed, kes IT-st veel väga midagi ei tea, kuid õpivad robotite ehitamise käigus äärmiselt palju. Samuti oli juttu väljendite häkkimine ja kräkkimine erinevustest.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv) videoloeng. EIK, 18.09.2014.]</ref> oli esimene külalislektor Janika Liiv ning teemaks „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest". Esiteks kirjeldas ta, kuidas ta IT Kolledžisse sattus ning millised olid tema emotsioonid. Mind valdas suur äratundmisrõõm, kuna ka minu praegune koolitee on küll mitte sarnaste põhjustega, kuid siiski olen ka üsna roheline selles valdkonnas. Samuti kiitis Janika robootikaklubi, kus ta omandas palju uusi teadmisi ning enda sõnul elas palju paremini IT valdkonda sisse. Ka oma esimese töökoha analüütikuna leidis ta just tänu käesoleva aine loengule. Taaskord kinnitus, et need loengud ja see konkreetne õppeaine on tudengitele igati kasuks. Pikemalt peatus Janika programmeerimise teemadel. Meelde jäi mõte, et programmeerimine on loovtöö, kus mittemillestki saab luua midagi. Samuti oli väga huvitav võrdlusmoment programmeerimise ja filmistsenaariumi kirjutamise vahel. Leian, et alati on hea täiesti tundmatu teema omale veidi tuttavamate näidete põhjal paremini arusaadavamaks teha. Peale seda tundub ka see tundmatu teema palju paremini hoomatav. Sama kehtib ka erialase sõnavara kasutamise kohta, mida olen ka praeguses töökohas omal nahal tunda saanud. Näiteks päris alguses kõlas arendajaga vesteldes tema suust minule täiesti tundmatuid väljendeid/ lühendeid kuid mida aeg edasi, seda selgemaks olen need omale saanud. Seega on kindlasti kasulik enamkasutatavad väljendid selgeks teha ning püüda neid ka ise kasutada, siis kinnistuvad need paremini.
Lisaks kirjeldas Janika põhjalikult oma praegust tööd. Tollal kui ta oma firmasse programmeerijana tööle läks, polnud tal tegelikult üldse programmeerimise koegmust, kuid tööandja oli nõus ta täiesti nullist välja koolitama. Programmeerimiskeeleks on nende firmas Ruby, mille loomisest ning telgitagustest räägiti samuti väga värvikaid seikasid.

Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ (Carolyn Fischer) videoloeng. EIK, 25.09.2014.]</ref> jutustas Carolyn Fischer teemal „It süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ . Carolyn on samuti IT Kolledži vilistlane, kes lõpetas 10 aastat tagasi. Loengu alguses kirjeldas ta oma teekonda IT erialale. Erinevalt Janikast oli Carolynil IT huvi juba põhikoolis. Nüüdseks töötab ta Skypes süsteemi administraatorina. Põnev oli kuulata administreerimise telgitaguseid ning meelde jäi lause: "Administreerimine on süstemaatiline mõtlemine ja suurest pildist väikeste vigade otsimine". Põhiülesandeks on hoida kliendid rahul, et nad ei saaks aru, kui tasutal peaks olema ka mõni suurem mure, mida lahendatakse.

Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) videoloeng. EIK, 2.10.2014.]</ref> teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet" ning esitajaks Kristjan Karmo, kes lõpetas kolledži 2 aastat tagasi. Üsna loengu alguses tõi ta näiteid suurtest programmeerimisvigadest ning nende maksumustest. Need numbrid tundusid üüratud ja ma tabasin end mõttelt kui oluline on iga IT arenduse juures ka testimine. Pisut olen ka ise sellega kokku puutunud, kuid nüüd tundub minu senine testimine loengust kõlanud "Las sekretär testib" näite sarnane. Edaspidi võtan kindlasti seda ülesannet hoopis tõsisemalt. Edasi rääkis Kristjan testija olemise miinustest ja plussidest. Kui miinused tundusid üsna loogilised, siis plussid panid mind üllatuma, ma polnud varem testimist kuigi loomingulise tööna vaadelnud. Samuti rõhutati, et testija on justkui vahendaja rollis ning peab kõigi teiste osapooltega (programmeerija, analüütik) suhtlema.

Hoopis põnevaks läks seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c „IT tööturust“ (Andres Septer) videoloeng. EIK, 9.10.2014.]</ref>. Teemaks "IT tööturust" ning külalislektorina Andres Septer. Kõigepealt selgitati, et IT valdkonnas on võimalik töötada 2 sorti ettevõtetes - IT valdkonnaga tegelevad firmad ning firmad, kus tegevusvaldkond on teine, kuid ometi on IT teenuseid vaja. Samuti sa üsna kiirelt selgeks plussid ja miinused nii suures kui ka väikeses IT ettevõttes töötamise kohta. Ise arvan, et väiksemates ettevõtetes võivad tööülesanded teinekord nii laiali valguda kuid suures ettevõttes on jällegi head tugevat meeskonnatunnet raskem saavutada. Niiet parim valik peaks olema optimaalse suurusega ettevõte. Aga see selleks, kindlasti sobivad erinevatele inimestele erineva suurusega ettevõtted. Eriliselt halvamaigulise tooniga räägiti riigiettevõtetest, kus justkui keegi suurt midagi ei teegi. Usun, et päris nii halb olukord ka ei ole, kuigi mine tea, otsest kokkupuudet pole mul olnud. Oma firma loomise kohta rääkis Andres seda, et alustamine on üsna raske. On vaja äärmiselt head ideed ning ka turundus peab tasemel olema, et konkurentsitihedal turul läbi lüüa. Loengu lõpus sain targemaks selles osas, et näiteks populaarsetes töökuulutuste portaalides on IT valdkonna pakkumised pigem nn riismed ning neid ei tasu väga tõsiselt võtta. Suurem osa värbamisest käib läbi tutvuste. Seega tuleb hoolega uusi tutvusi sobitama hakata.

Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) videoloeng. EIK, 16.10.2014.]</ref> rääkis Elar Lang teemal "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" . Ka Elar on IT Kolledži vilistlane, lisaks on ta õppinud Tallinna Polütehnikumis ning magistrantuuris TTÜs. Ta rääkis, et koolis õppimisse tuleb suhtuda sama tõsiselt kui näiteks tööl käimisesse. Suhtumine on üleüldse väga oluline aspekt. Kooli tuleb minna ikka teadmiste, mitte paberi pärast. Kui teadmised omandatud, saab paberi justkui preemiana lisaks. Lisaks rõhutas ta, et praegused kaasõpilased on tulevikus sinu kritiseerijad ning soovitajad, igal juhul tuleb anda endast parim. Loengu teises osas käsitleti turvalisuse teemasid. Näiteks paroolide turvalisuse osa pani mind kaasa mõtlema, et peaks ka oma paroolid paremaks muutma, et end võimalike rünnakute eest kaitsta. Kindlasti plaanin ka oma lähedastele toonitada enda kaitsmise olulisuse tähtsusesse.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik 8 loengut olid äärmiselt huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain teada palju uusi aspekte ning ka häid näpunäiteid, kuidas paremini hakkama saada nii koolis kui ka peale kooli lõppu juba tööturul.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppkorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppkorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppkorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>

===Küsimus 2===
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?''' ''Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.''

Enne punase joone päeva peavad olema tehtud järgmised tegevused:

1. Õpingukava deklareerimine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] </ref>

2. VÕTA taotluse esitamine<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Võta kord 2.2] </ref>

3. Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4] </ref>

4. Osalemine kordusarvestustel<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppkorralduse eeskiri 5.4]</ref>

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.11] </ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

'''Vastus'''

X=19
Y=22

54 -(19+22) = 13 EAP
13*50=650.-
<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppemaksu info]</ref>

=Viited=
<references />

User talk:Akarjus

2014-10-21T20:17:57Z

Akarjus: Created page with "Category:Erialatutvustus 2014 (Kaugõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Ave Karjus Esitamise kuupäev: 21.10.2014 ==Essee== Käesolev essee on IT Kolledži …"

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Kaugõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Ave Karjus

Esitamise kuupäev: 21.10.2014

==Essee==
Käesolev essee on IT Kolledži õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" iseseisva töö osa, mille raames pidi kuulama päevaõppe loengusalvestusi. Pean tunnistama, et enne esimest loengut, mis kaugõppel toimus siiski auditoorumis, ei osanud ma suurt midagi oodata. Samas olin üsna avatud meelega, seda enam, et astusin kooli ilma eelnevat IT kogemust omamata.

Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 „Õppekorraldus ja sisekord“ (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov) videoloeng. EIK, 27.08.2014.]</ref> oli põhirõhk kogu koolisüsteemi ja tudengitele oluliste asjade tutvustamisel. Kuna tegu pole mu esimese ülikooliga, tekkis mul äärmiselt meeldiv võrdlusmoment, kui kohe alguses räägitakse põhjalikult kõigist vajalikest aspektidest. Kindlasti on see kasulik kõigile tudengitele kogu kooliperioodi ajal ning ma usun, et see vähendab ka õppeosakonna töökoormust, kui enamus korduma kippuvatest küsimustest enne nende küsimist juba vastatud saavad.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) videoloeng. EIK, 4.09.2014.]</ref> rääkis lektor Margus Ernits õppimisest ning motivatsioonist. Minu jaoks üsna uus vaatenurk, kuidas nii õppurid kui ka õppejõud üksteist võrdselt motiveerida või siis demotiveerida saavad. Mida motiveeritumad on tudengid, seda rohkem pingutab ka õppejõud, et oma aine kõigile arusaadavaks ja selgeks teha, kokkuvõttes võidavad sellest mõlemad pooled. Samuti oli loengu oluline osa teemal akadeemiline petturlus. Ma ei tea, kas hiljuti on koolis juhtunud mõni tõsisem vahejuhtum, kuid seda petturluse probleemi on toonitatud päris mitmes loengus. Olen täiesti nõus, et kaasõpilaste abi võib kasutada nii palju kui võimalik, kuid vaid selleks, et konkreetne aine või murekoht paremini selgeks saada. Igasugune keelatud abi eksamitel vms olukordades on tõesti halb ning viib kooli kui ka iseenda mainet alla. Ja kuna Eesti on väike, veel väiksem on tulevane tööturg, võib esmalt üsna süütuna tunduva abi kasutamine kokkuvõttes palju tõsisemate tagajärgedega olla.

Kolmas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) videoloeng. EIK, 11.09.2014.]</ref> pühendus robootikale ja häkkimisele. IT Kolledži robootikaklubisse tulevad reeglina inimesed, kes IT-st veel väga midagi ei tea, kuid õpivad robotite ehitamise käigus äärmiselt palju. Samuti oli juttu väljendite häkkimine ja kräkkimine erinevustest.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv) videoloeng. EIK, 18.09.2014.]</ref> oli esimene külalislektor Janika Liiv ning teemaks „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest". Esiteks kirjeldas ta, kuidas ta IT Kolledžisse sattus ning millised olid tema emotsioonid. Mind valdas suur äratundmisrõõm, kuna ka minu praegune koolitee on küll mitte sarnaste põhjustega, kuid siiski olen ka üsna roheline selles valdkonnas. Samuti kiitis Janika robootikaklubi, kus ta omandas palju uusi teadmisi ning enda sõnul elas palju paremini IT valdkonda sisse. Ka oma esimese töökoha analüütikuna leidis ta just tänu käesoleva aine loengule. Taaskord kinnitus, et need loengud ja see konkreetne õppeaine on tudengitele igati kasuks. Pikemalt peatus Janika programmeerimise teemadel. Meelde jäi mõte, et programmeerimine on loovtöö, kus mittemillestki saab luua midagi. Samuti oli väga huvitav võrdlusmoment programmeerimise ja filmistsenaariumi kirjutamise vahel. Leian, et alati on hea täiesti tundmatu teema omale veidi tuttavamate näidete põhjal paremini arusaadavamaks teha. Peale seda tundub ka see tundmatu teema palju paremini hoomatav. Sama kehtib ka erialase sõnavara kasutamise kohta, mida olen ka praeguses töökohas omal nahal tunda saanud. Näiteks päris alguses kõlas arendajaga vesteldes tema suust minule täiesti tundmatuid väljendeid/ lühendeid kuid mida aeg edasi, seda selgemaks olen need omale saanud. Seega on kindlasti kasulik enamkasutatavad väljendid selgeks teha ning püüda neid ka ise kasutada, siis kinnistuvad need paremini.
Lisaks kirjeldas Janika põhjalikult oma praegust tööd. Tollal kui ta oma firmasse programmeerijana tööle läks, polnud tal tegelikult üldse programmeerimise koegmust, kuid tööandja oli nõus ta täiesti nullist välja koolitama. Programmeerimiskeeleks on nende firmas Ruby, mille loomisest ning telgitagustest räägiti samuti väga värvikaid seikasid.

Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ (Carolyn Fischer) videoloeng. EIK, 25.09.2014.]</ref> jutustas Carolyn Fischer teemal „It süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ . Carolyn on samuti IT Kolledži vilistlane, kes lõpetas 10 aastat tagasi. Loengu alguses kirjeldas ta oma teekonda IT erialale. Erinevalt Janikast oli Carolynil IT huvi juba põhikoolis. Nüüdseks töötab ta Skypes süsteemi administraatorina. Põnev oli kuulata administreerimise telgitaguseid ning meelde jäi lause: "Administreerimine on süstemaatiline mõtlemine ja suurest pildist väikeste vigade otsimine". Põhiülesandeks on hoida kliendid rahul, et nad ei saaks aru, kui tasutal peaks olema ka mõni suurem mure, mida lahendatakse.

Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) videoloeng. EIK, 2.10.2014.]</ref> teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet" ning esitajaks Kristjan Karmo, kes lõpetas kolledži 2 aastat tagasi. Üsna loengu alguses tõi ta näiteid suurtest programmeerimisvigadest ning nende maksumustest. Need numbrid tundusid üüratud ja ma tabasin end mõttelt kui oluline on iga IT arenduse juures ka testimine. Pisut olen ka ise sellega kokku puutunud, kuid nüüd tundub minu senine testimine loengust kõlanud "Las sekretär testib" näite sarnane. Edaspidi võtan kindlasti seda ülesannet hoopis tõsisemalt. Edasi rääkis Kristjan testija olemise miinustest ja plussidest. Kui miinused tundusid üsna loogilised, siis plussid panid mind üllatuma, ma polnud varem testimist kuigi loomingulise tööna vaadelnud. Samuti rõhutati, et testija on justkui vahendaja rollis ning peab kõigi teiste osapooltega (programmeerija, analüütik) suhtlema.

Hoopis põnevaks läks seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c „IT tööturust“ (Andres Septer) videoloeng. EIK, 9.10.2014.]</ref>. Teemaks "IT tööturust" ning külalislektorina Andres Septer. Kõigepealt selgitati, et IT valdkonnas on võimalik töötada 2 sorti ettevõtetes - IT valdkonnaga tegelevad firmad ning firmad, kus tegevusvaldkond on teine, kuid ometi on IT teenuseid vaja. Samuti sa üsna kiirelt selgeks plussid ja miinused nii suures kui ka väikeses IT ettevõttes töötamise kohta. Ise arvan, et väiksemates ettevõtetes võivad tööülesanded teinekord nii laiali valguda kuid suures ettevõttes on jällegi head tugevat meeskonnatunnet raskem saavutada. Niiet parim valik peaks olema optimaalse suurusega ettevõte. Aga see selleks, kindlasti sobivad erinevatele inimestele erineva suurusega ettevõtted. Eriliselt halvamaigulise tooniga räägiti riigiettevõtetest, kus justkui keegi suurt midagi ei teegi. Usun, et päris nii halb olukord ka ei ole, kuigi mine tea, otsest kokkupuudet pole mul olnud. Oma firma loomise kohta rääkis Andres seda, et alustamine on üsna raske. On vaja äärmiselt head ideed ning ka turundus peab tasemel olema, et konkurentsitihedal turul läbi lüüa. Loengu lõpus sain targemaks selles osas, et näiteks populaarsetes töökuulutuste portaalides on IT valdkonna pakkumised pigem nn riismed ning neid ei tasu väga tõsiselt võtta. Suurem osa värbamisest käib läbi tutvuste. Seega tuleb hoolega uusi tutvusi sobitama hakata.

Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) videoloeng. EIK, 16.10.2014.]</ref> rääkis Elar Lang teemal "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" . Ka Elar on IT Kolledži vilistlane, lisaks on ta õppinud Tallinna Polütehnikumis ning magistrantuuris TTÜs. Ta rääkis, et koolis õppimisse tuleb suhtuda sama tõsiselt kui näiteks tööl käimisesse. Suhtumine on üleüldse väga oluline aspekt. Kooli tuleb minna ikka teadmiste, mitte paberi pärast. Kui teadmised omandatud, saab paberi justkui preemiana lisaks. Lisaks rõhutas ta, et praegused kaasõpilased on tulevikus sinu kritiseerijad ning soovitajad, igal juhul tuleb anda endast parim. Loengu teises osas käsitleti turvalisuse teemasid. Näiteks paroolide turvalisuse osa pani mind kaasa mõtlema, et peaks ka oma paroolid paremaks muutma, et end võimalike rünnakute eest kaitsta. Kindlasti plaanin ka oma lähedastele toonitada enda kaitsmise olulisuse tähtsusesse.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik 8 loengut olid äärmiselt huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain teada palju uusi aspekte ning ka häid näpunäiteid, kuidas paremini hakkama saada nii koolis kui ka peale kooli lõppu juba tööturul.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppkorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppkorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppkorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>

===Küsimus 2===
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?''' ''Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.''

Enne punase joone päeva peavad olema tehtud järgmised tegevused:

1. Õpingukava deklareerimine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] </ref>

2. VÕTA taotluse esitamine<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Võta kord 2.2] </ref>

3. Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4] </ref>

4. Osalemine kordusarvestustel<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppkorralduse eeskiri 5.4]</ref>

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.11] </ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

'''Vastus'''

X=19
Y=22

54 -(19+22) = 13 EAP
13*50=650.-
<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppemaksu info]</ref>

=Viited=
<references />

Category talk:Erialatutvustus 2014 kaugõpe

2014-10-21T20:17:44Z

Akarjus: Blanked the page

Category talk:Erialatutvustus 2014 kaugõpe

2014-10-21T20:17:05Z

Akarjus:

Category talk:Erialatutvustus 2014 kaugõpe

2014-10-21T20:12:53Z

Akarjus: Created page with "Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe Autor: Ave Karjus Esitamise kuupäev: 21.10.2014 ==Essee== Käesolev essee on IT Kolledži õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutv…"

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

Autor: Ave Karjus

Esitamise kuupäev: 21.10.2014

==Essee==
Käesolev essee on IT Kolledži õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" iseseisva töö osa, mille raames pidi kuulama päevaõppe loengusalvestusi. Pean tunnistama, et enne esimest loengut, mis kaugõppel toimus siiski auditoorumis, ei osanud ma suurt midagi oodata. Samas olin üsna avatud meelega, seda enam, et astusin kooli ilma eelnevat IT kogemust omamata.

Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 „Õppekorraldus ja sisekord“ (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov) videoloeng. EIK, 27.08.2014.]</ref> oli põhirõhk kogu koolisüsteemi ja tudengitele oluliste asjade tutvustamisel. Kuna tegu pole mu esimese ülikooliga, tekkis mul äärmiselt meeldiv võrdlusmoment, kui kohe alguses räägitakse põhjalikult kõigist vajalikest aspektidest. Kindlasti on see kasulik kõigile tudengitele kogu kooliperioodi ajal ning ma usun, et see vähendab ka õppeosakonna töökoormust, kui enamus korduma kippuvatest küsimustest enne nende küsimist juba vastatud saavad.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) videoloeng. EIK, 4.09.2014.]</ref> rääkis lektor Margus Ernits õppimisest ning motivatsioonist. Minu jaoks üsna uus vaatenurk, kuidas nii õppurid kui ka õppejõud üksteist võrdselt motiveerida või siis demotiveerida saavad. Mida motiveeritumad on tudengid, seda rohkem pingutab ka õppejõud, et oma aine kõigile arusaadavaks ja selgeks teha, kokkuvõttes võidavad sellest mõlemad pooled. Samuti oli loengu oluline osa teemal akadeemiline petturlus. Ma ei tea, kas hiljuti on koolis juhtunud mõni tõsisem vahejuhtum, kuid seda petturluse probleemi on toonitatud päris mitmes loengus. Olen täiesti nõus, et kaasõpilaste abi võib kasutada nii palju kui võimalik, kuid vaid selleks, et konkreetne aine või murekoht paremini selgeks saada. Igasugune keelatud abi eksamitel vms olukordades on tõesti halb ning viib kooli kui ka iseenda mainet alla. Ja kuna Eesti on väike, veel väiksem on tulevane tööturg, võib esmalt üsna süütuna tunduva abi kasutamine kokkuvõttes palju tõsisemate tagajärgedega olla.

Kolmas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) videoloeng. EIK, 11.09.2014.]</ref> pühendus robootikale ja häkkimisele. IT Kolledži robootikaklubisse tulevad reeglina inimesed, kes IT-st veel väga midagi ei tea, kuid õpivad robotite ehitamise käigus äärmiselt palju. Samuti oli juttu väljendite häkkimine ja kräkkimine erinevustest.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv) videoloeng. EIK, 18.09.2014.]</ref> oli esimene külalislektor Janika Liiv ning teemaks „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest". Esiteks kirjeldas ta, kuidas ta IT Kolledžisse sattus ning millised olid tema emotsioonid. Mind valdas suur äratundmisrõõm, kuna ka minu praegune koolitee on küll mitte sarnaste põhjustega, kuid siiski olen ka üsna roheline selles valdkonnas. Samuti kiitis Janika robootikaklubi, kus ta omandas palju uusi teadmisi ning enda sõnul elas palju paremini IT valdkonda sisse. Ka oma esimese töökoha analüütikuna leidis ta just tänu käesoleva aine loengule. Taaskord kinnitus, et need loengud ja see konkreetne õppeaine on tudengitele igati kasuks. Pikemalt peatus Janika programmeerimise teemadel. Meelde jäi mõte, et programmeerimine on loovtöö, kus mittemillestki saab luua midagi. Samuti oli väga huvitav võrdlusmoment programmeerimise ja filmistsenaariumi kirjutamise vahel. Leian, et alati on hea täiesti tundmatu teema omale veidi tuttavamate näidete põhjal paremini arusaadavamaks teha. Peale seda tundub ka see tundmatu teema palju paremini hoomatav. Sama kehtib ka erialase sõnavara kasutamise kohta, mida olen ka praeguses töökohas omal nahal tunda saanud. Näiteks päris alguses kõlas arendajaga vesteldes tema suust minule täiesti tundmatuid väljendeid/ lühendeid kuid mida aeg edasi, seda selgemaks olen need omale saanud. Seega on kindlasti kasulik enamkasutatavad väljendid selgeks teha ning püüda neid ka ise kasutada, siis kinnistuvad need paremini.
Lisaks kirjeldas Janika põhjalikult oma praegust tööd. Tollal kui ta oma firmasse programmeerijana tööle läks, polnud tal tegelikult üldse programmeerimise koegmust, kuid tööandja oli nõus ta täiesti nullist välja koolitama. Programmeerimiskeeleks on nende firmas Ruby, mille loomisest ning telgitagustest räägiti samuti väga värvikaid seikasid.

Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ (Carolyn Fischer) videoloeng. EIK, 25.09.2014.]</ref> jutustas Carolyn Fischer teemal „It süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ . Carolyn on samuti IT Kolledži vilistlane, kes lõpetas 10 aastat tagasi. Loengu alguses kirjeldas ta oma teekonda IT erialale. Erinevalt Janikast oli Carolynil IT huvi juba põhikoolis. Nüüdseks töötab ta Skypes süsteemi administraatorina. Põnev oli kuulata administreerimise telgitaguseid ning meelde jäi lause: "Administreerimine on süstemaatiline mõtlemine ja suurest pildist väikeste vigade otsimine". Põhiülesandeks on hoida kliendid rahul, et nad ei saaks aru, kui tasutal peaks olema ka mõni suurem mure, mida lahendatakse.

Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) videoloeng. EIK, 2.10.2014.]</ref> teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet" ning esitajaks Kristjan Karmo, kes lõpetas kolledži 2 aastat tagasi. Üsna loengu alguses tõi ta näiteid suurtest programmeerimisvigadest ning nende maksumustest. Need numbrid tundusid üüratud ja ma tabasin end mõttelt kui oluline on iga IT arenduse juures ka testimine. Pisut olen ka ise sellega kokku puutunud, kuid nüüd tundub minu senine testimine loengust kõlanud "Las sekretär testib" näite sarnane. Edaspidi võtan kindlasti seda ülesannet hoopis tõsisemalt. Edasi rääkis Kristjan testija olemise miinustest ja plussidest. Kui miinused tundusid üsna loogilised, siis plussid panid mind üllatuma, ma polnud varem testimist kuigi loomingulise tööna vaadelnud. Samuti rõhutati, et testija on justkui vahendaja rollis ning peab kõigi teiste osapooltega (programmeerija, analüütik) suhtlema.

Hoopis põnevaks läks seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c „IT tööturust“ (Andres Septer) videoloeng. EIK, 9.10.2014.]</ref>. Teemaks "IT tööturust" ning külalislektorina Andres Septer. Kõigepealt selgitati, et IT valdkonnas on võimalik töötada 2 sorti ettevõtetes - IT valdkonnaga tegelevad firmad ning firmad, kus tegevusvaldkond on teine, kuid ometi on IT teenuseid vaja. Samuti sa üsna kiirelt selgeks plussid ja miinused nii suures kui ka väikeses IT ettevõttes töötamise kohta. Ise arvan, et väiksemates ettevõtetes võivad tööülesanded teinekord nii laiali valguda kuid suures ettevõttes on jällegi head tugevat meeskonnatunnet raskem saavutada. Niiet parim valik peaks olema optimaalse suurusega ettevõte. Aga see selleks, kindlasti sobivad erinevatele inimestele erineva suurusega ettevõtted. Eriliselt halvamaigulise tooniga räägiti riigiettevõtetest, kus justkui keegi suurt midagi ei teegi. Usun, et päris nii halb olukord ka ei ole, kuigi mine tea, otsest kokkupuudet pole mul olnud. Oma firma loomise kohta rääkis Andres seda, et alustamine on üsna raske. On vaja äärmiselt head ideed ning ka turundus peab tasemel olema, et konkurentsitihedal turul läbi lüüa. Loengu lõpus sain targemaks selles osas, et näiteks populaarsetes töökuulutuste portaalides on IT valdkonna pakkumised pigem nn riismed ning neid ei tasu väga tõsiselt võtta. Suurem osa värbamisest käib läbi tutvuste. Seega tuleb hoolega uusi tutvusi sobitama hakata.

Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) videoloeng. EIK, 16.10.2014.]</ref> rääkis Elar Lang teemal "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" . Ka Elar on IT Kolledži vilistlane, lisaks on ta õppinud Tallinna Polütehnikumis ning magistrantuuris TTÜs. Ta rääkis, et koolis õppimisse tuleb suhtuda sama tõsiselt kui näiteks tööl käimisesse. Suhtumine on üleüldse väga oluline aspekt. Kooli tuleb minna ikka teadmiste, mitte paberi pärast. Kui teadmised omandatud, saab paberi justkui preemiana lisaks. Lisaks rõhutas ta, et praegused kaasõpilased on tulevikus sinu kritiseerijad ning soovitajad, igal juhul tuleb anda endast parim. Loengu teises osas käsitleti turvalisuse teemasid. Näiteks paroolide turvalisuse osa pani mind kaasa mõtlema, et peaks ka oma paroolid paremaks muutma, et end võimalike rünnakute eest kaitsta. Kindlasti plaanin ka oma lähedastele toonitada enda kaitsmise olulisuse tähtsusesse.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik 8 loengut olid äärmiselt huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain teada palju uusi aspekte ning ka häid näpunäiteid, kuidas paremini hakkama saada nii koolis kui ka peale kooli lõppu juba tööturul.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppkorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppkorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppkorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>

===Küsimus 2===
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?''' ''Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.''

Enne punase joone päeva peavad olema tehtud järgmised tegevused:

1. Õpingukava deklareerimine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] </ref>

2. VÕTA taotluse esitamine<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Võta kord 2.2] </ref>

3. Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4] </ref>

4. Osalemine kordusarvestustel<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppkorralduse eeskiri 5.4]</ref>

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.11] </ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

'''Vastus'''

X=19
Y=22

54 -(19+22) = 13 EAP
13*50=650.-
<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppemaksu info]</ref>

=Viited=
<references />