ICO wiki - User contributions [en]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-25T15:07:19Z

Akitt: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-25T10:00:14Z

Akitt: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-25T09:59:52Z

Akitt: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt - Linuxi tööjaama paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-24T12:26:29Z

Akitt:

User:Akitt

2016-10-26T08:37:03Z

Akitt:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

= Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö =

Autor: Anni- Bessie Kitt

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

== Essee ==

Kolmandat kõrgharidust omandamas ehk mida õppida õpingukorraldusest ja erialatutvustusest?

Nähes esmakordselt enda õppekavas ainet õpingukorraldus ja erialatutvustus, ei osanud ma esialgu midagi sellest arvata. Küll aga osutus loengusari väga ootamatult huvitavaks ja mitmekesiseks, mis avas silmaringi nii erialaselt kui üldisemalt (lisaks õpingukorraldusega seotud küsimustele). Mulle väga meeldis, et põhilised valdkonnad olid ilmestatud oma ala spetsialistide kogemustega reaalsest elus, sest see võimaldab juba õpingu alguses tekitada seoseid ja paremat ettekujutust õpingu erinevatest valdkondadest ning siduda seda suurema eesmärgiga. Isegi kui vahepeal tekib küsimus, et miks mul seda kõike vaja on, siis tuleks antud loengusarja meenutada, sest annab natuke laiema pildi ning aitab tekitada seoseid reaalse elu ning tööga. Mida ma siis enda jaoks sellest loengusarjast meelde jätsin ja millised mõtted üles korjasin?

Sissejuhatav loeng 1 ja 2 <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu „Sissejuhatav loeng 1“ (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 23.09.2016 loengusalvestus] </ref> <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Loengu „Sissejuhatav loeng 2“ (Kristjan Karmo) 08.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Kuigi esialgu olin veidi skeptiline, siis esimene mõte, mis mul kohe alguses tekkis, oli see, kui kasulik tegelikult võib olla eriala tutvustav aine. Varasemalt mul sellise loenguvormiga kokkupuude puudus, kuid usun, et eriti otse keskkoolist tulnud tudengite jaoks on antud kursus eriti kasulik. Kordamine on tarkuse ema, seadused muutuvad ning kõigest kõike ei olegi võimalik teada, seega on väga oluline saada vahetut kogemust võimalikult erinevatelt selle valdkonna esindajatelt.
Õpingukorralduslik osa küll mingil määral sisaldas mulle juba tuttavat infot, sest olen varasemalt käinud nii Tallinna kui Tartu Ülikoolis ning läbinud nii bakalaureuse kui magistri õppekava. Küll aga oli ka mulle palju uut infot, sest koolide sisereeglid on erinevad ning vahepeal on toimunud kõrgharidusreform, seega tuli end uute nüanssidega kurssi viia. Kokkuvõtteks võin öelda, et esimene loeng ja teine loeng katsid just täpselt seda kõige olulisemat ja hädavajalikumat informatsiooni selles koolis ellu jäämiseks. Kui see oli osa, mida oskasin antud aines oodata, siis info laiapõhjalisest erialatutvustuse loengutest oli positiivselt üllatav võrreldes minu eelmise kogemusega ning seetõttu hakkasin suure huviga loenguid kuulama.

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus] </ref>

Esimeste loengute jätkuks, kus keskenduti rohkem bürokraatiale, oli heaks vahelduseks esimene erialatutvustuse loeng, kus Andres Kütt tõdes, et bürokraatia on paratamatu ning sellega peab õppima elama kuid samas tuleb sellega olla ettevaatlik, sest see võib tekitada segadusi, probleeme ning võib ka panna tundma, et eriala või ülikool ei sobi. Mul on kogemus nii Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppega kui Tartu Ülikooli magistriõppega (mõlemad lõpetatud) ning seetõttu olen õppeasutustega seotud bürokraatiaga päris palju kokku puutunud. Ma mõistan teatud määral selle vajadust korraldusliku poole pealt, kuid samas usun, et õpe ise võiks olla võimalikult praktiline ning mitte raamidesse surutud. Kuigi ma olen praegu veel alles esimesel kursusel IT-kolledžis, siis minu senine kogemus on väga positiivne, huvitav ja kaasav olnud (seda nii õpingukorralduse kui ka sisu mõttes).

Lisaks nõustun Andres Küti mõttega, et on ainult üks inimene, keda päriselt huvitab minu haridus ning see olen ma ise. Usun, et see on tõsi ning sellest on väga oluline aru saada – kuigi ka varasema psühholoogia bakalaureuse -ja magistrikraadi tehes teadsin seda, siis praegu ma tunnen ma rohkem kui kunagi varem, et ma teengi seda ainult iseenda jaoks.

Testimine ja startupid: Kristel & Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu „Testimine ja startupid“ (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Isegi kui teada eriala, mille vastu huvi on ning seda juba õpid, siis ilma varasema kogemuseta on siiski raske otsustada, millele spetsialiseeruda ning on julgustav, kui kuuled, et on ka teisi, kes pole algusest peale kindel olnud oma suunas, kuid on siiski leidnud oma kire ja valdkonna, millele pühenduda.
Olen ka ise olnud seotud alustava ettevõtte käivitamisega ja seetõttu oli Testlio lugu väga inspireeriv ning meenutas, et edu alus on sihikindlus ning mitte alla andmine. Usun, et see kehtib paljude asjade kohta elus, sealhulgas nii hariduse kui karjääri. Lisaks meeldis mulle kui Kristel lisas, et iga madalpunkt on uus võimalus – ma arvan, et sellest aru saada on väga oluline, sest selline suhtumine aitab ka sihikindlust hoida ning iga ebaõnnestumise või raskuse ees mitte alla anda.

"Süsadminnimisest": Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu „Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Hea süsadmin peab olema laisk ehk siis sa leiad viise, mis teevad su töö/elu automaatsemaks ehk tegelikult loob inimene sellisel juhul efektiivsemaid lahendusi. Ma usun, et seda võiks tegelikult kasutada ka elus üldisemalt, sest paljud sellised ülesanded, mida tuleb regulaarselt teha võiks tegelikult automatiseerida või luua mõni efektiivsem lahendus.

Tegelikult oli ka väga hea kuulda „mitte traditsioonilist“ lugu ja sellest loengust jätan ma kindlasti enda jaoks meelde ka seda, et enda väärtust peab teadma ning tuleb teha neid projekte ja panustada sellistesse tegemistesse, mis on enda jaoks huvitavad ja millest saab inimene ise ka lisaväärtust ja tunneb ennast hästi seda tehes. Ei tasu ennast siduda projektide ja ettevõtetega, kui ma ise ei ole hingega asja juures, ei lähe minu väärtushinnangutega kokku või mind ei väärtustata (olles loomulikult juba olukorras, kus ma olen ennast tõestanud).

"IT tööturg" "Karjäärikäänakud": Andres Septer ja Einar Koltšanov <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu „IT tööturg“ ja „IT Karjäärikäänakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Minu jaoks parim mõttetera, mida sellelt loengult endale kaasa võtan on see, et ülikool on see koht, kus hakata looma oma suhtlusvõrgustikku. Ma usun, et see peab paika, sest omada enda erialast kontaktvõrgustikku on nii huvitav (ühised huvid ja teemad) kui kasulik ja seda nii koolis kui ka hilisemas elus.

Ühtlasi sain enda jaoks palju huvitavat infot erinevate ettevõtete plussidest ja miinustest läbi IT-inimese vaatevinkli ning seda ülevaatlikult ja kokkuvõtlikult. Nii mõnedki infokillud on mul juba enda kogemusest olemas, kuid see ülevaade andis hea objektiivse pildi tööturust. Lisaks meeldis mulle väga realistlik ja mitte üleni positiivne info start-up’ide kohta.

Innustav oli ka see, et tavapärane on liikumine nii teiselt erialalt IT-sse kui IT-valdkonna sees, sest olen ka ise psühholoogia valdkonnast liikumas IT-valdkonda. Küll aga usun, et minu varasemad õpingud ja kogemus tuleb IT-valdkonnas kindlasti kasuks just inimestega suhtlemisel, sest tegelikult moodustab see suure osa sellest, kuidas teiste osakondade ja spetsialistidega läbi saada - head läbisaamised teevad ka enda töö lihtsamaks.

"Andmed ei allu analüüsile": Ivar Laur <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu „Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Esialgu tundus mullegi, et analüütika/andmeanalüüs on IT-ga seotud, kuid pole otseselt IT-valdkond. Küll aga oli väga värskendav kuulda ka kliendipoolset vaatenurka, ootusi ja arvamust. Eriti kui ettevõttes tuleb analüütikaosakonnaga ka koostöö raames tegutseda ehk siis tuleb mõista valdkonnalähedasi struktuuride.
Ühtlasi tekitas selle loengu kuulamine paralleele psühholoogia ja IT-valdkonna koostööst üldisemalt, mis tekitas minus erilist huvi ja äratundmisrõõmu. Eriti seetõttu, et olen andmeanalüüsiga kokku puutunud nii bakalaureusetöö kui magistritöö kirjutamisel ning seetõttu tean kui oluline on osata andmeid tõlgendada, kasutada ning viia need kokku ka reaalses elus toimuvaga.

Eesti Vabariigi küberkaitse: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Antud loengust jäi mulle eriliselt meelde kolm mõtet. Esiteks mõte ühe inimese kohta, kelle häda ei olnud mitte see, et ta ei osanud midagi, vaid see et ta ei uskunud endasse. Endasse uskumise ning enese väärtustamise teema on küll korduvalt läbi käinud erinevatest loengutest, kuid see on hea näide ilmestamaks olulist.

Teiseks ei ole keegi meist targem kui kõik teised kokku ehk meeskonnatöö on kõige olulisem. Siiani olen oma õpingute ning töökogemuse jooksul pidanud tegema pigem iseseisvalt tööd, kuid IT-kolledžis on mul juba esimeste kodutööde ja rühmatöödega tekkinud väga positiivsed tunded meeskonnatöö suhtes ja ma tunnetan selle efektiivsust ja jõudu. Lisaks on see hästi laiendatav ka üldisemale tasemele, mis hõlmab koostööd erinevate valdkondade vahel ehk siis suhtlusoskuse ja koostöö olulisust, mis on tegelikult olnud läbiv teema erinevate loengute jooksul.

Kolmandaks mulle meeldis ka mõte küberkaitsest kui eluviisikaitsest, sest see on ka selle tähendus reaalses elus ning arvutisüsteemid on vaid vahendiks. See on väga hea näide ilmestamaks, et on oluline aru saada miks me midagi teeme ning kuidas asjad omavahel tegelikult seotud on.

"IT ja turundus": Hedi Mardisoo <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu „IT ja turundus“ (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Ka viimane loeng kinnitas suhtluse ja koostöö olulisust, kuid seekord IT ja turunduse valdkonna võtmes, mille väga heaks näiteks oli Swedbank’i musta kasti näite, kus lektor viitas IT ja teiste osakondade omavahelisele kommunikatsiooni puudusele, mida oli vaja lahendada. Ühtlasi on väga oluline teada mida, miks ning mil viisil midagi tehakse, keskenduda oma tugevustele ja lasta teistel oma tugevustele keskenduda ja suurendada seeläbi efektiivsust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et see loengusari avardas kindlasti minu silmaringi valdkonnasiseselt ning rõhutas minu hinnangul väga olulisi aspekte läbi erinevate loengusarjade. Enda jaoks korjasin üles märksõnad: sihikindlus, enese väärtustamine, julgus proovida erinevaid asju, koostöö ja suhtlemisoskus, teistega suhtlemise olulisus, enda mõistetavaks tegemine ja küsimine, küsimine, küsimine. Olles õppinud psühholoogiat, tean kui oluline see on, kuid minu jaoks on see olnud mõnes mõttes iseenesestmõistetav, kuid just nii kipuvad paljud asjad tegelikult varju jääma. Kõik need märksõnad on tegelikult olulised juba ka ülikoolis, mitte ainult tööturule sisenedes.

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi.
*Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Eksamit on mul võimalik järgi teha ühe õppeaine piires kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.12] </ref>

*Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kordussooritus tuleb eraldi kokku leppida õppejõuga siis, kui soovin eksam/arvestus teha muus keeles. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.9] </ref>

*Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Kordussoorituse puhul pean eksamile/ arvestusele registreeruma ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1] </ref>

*Mis on tähtajad?
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1] </ref>

*Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] </ref>

=== Küsimus 1 ===

*Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks pean esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 7.1] </ref>

*Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Ei pea, juhul kui olen sooritanud õpinguaja jooksul kõik täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 1.3.6] </ref>

*Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Kui lõpetan õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 3.1.8] </ref>

Lisaks pean arvestama sellega, et iga ainepunkti eest üle arvestatud piiri, tuleb tasuda 50 EUR-i. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] </ref>

=== Ülesanne ===

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Lahendus:

Andmed:

X=19 EAP

Y=19 EAP

Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAP (27 EAP-d 1 semester) ning ühe EAP hind on 50 €.

Tasuda tuleb: I semestri eest (27-19)*2 EAP + II semestri eest (27-19) EAP, mis teeb kokku 16*50 + 8*50 = 1200 EUR

Vastus: Esitatav arve on 1200 €.

= Viited =
<references />

User:Akitt

2016-10-25T17:45:53Z

Akitt:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

= Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö =

Autor: Anni- Bessie Kitt

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

== Essee ==

Kolmandat kõrgharidust omandamas ehk mida õppida õpingukorraldusest ja erialatutvustusest?

Nähes esmakordselt enda õppekavas ainet õpingukorraldus ja erialatutvustus, ei osanud ma esialgu midagi sellest arvata. Küll aga osutus loengusari väga ootamatult huvitavaks ja mitmekesiseks, mis avas silmaringi nii erialaselt kui üldisemalt (lisaks õpingukorraldusega seotud küsimustele). Mulle väga meeldis, et põhilised valdkonnad olid ilmestatud oma ala spetsialistide kogemustega reaalsest elus, sest see võimaldab juba õpingu alguses tekitada seoseid ja paremat ettekujutust õpingu erinevatest valdkondadest ning siduda seda suurema eesmärgiga. Isegi kui vahepeal tekib küsimus, et miks mul seda kõike vaja on, siis tuleks antud loengusarja meenutada, sest annab natuke laiema pildi ning aitab tekitada seoseid reaalse elu ning tööga. Mida ma siis enda jaoks sellest loengusarjast meelde jätsin ja millised mõtted üles korjasin?

Sissejuhatav loeng 1 ja 2 <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu „Sissejuhatav loeng 1“ (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 23.09.2016 loengusalvestus] </ref> <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Loengu „Sissejuhatav loeng 2“ (Kristjan Karmo) 08.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Kuigi esialgu olin veidi skeptiline, siis esimene mõte, mis mul kohe alguses tekkis, oli see, kui kasulik tegelikult võib olla eriala tutvustav aine. Varasemalt mul sellise loenguvormiga kokkupuude puudus, kuid usun, et eriti otse keskkoolist tulnud tudengite jaoks on antud kursus eriti kasulik. Kordamine on tarkuse ema, seadused muutuvad ning kõigest kõike ei olegi võimalik teada, seega on väga oluline saada vahetut kogemust võimalikult erinevatelt selle valdkonna esindajatelt.
Õpingukorralduslik osa küll mingil määral sisaldas mulle juba tuttavat infot, sest olen varasemalt käinud nii Tallinna kui Tartu Ülikoolis ning läbinud nii bakalaureuse kui magistri õppekava. Küll aga oli ka mulle palju uut infot, sest koolide sisereeglid on erinevad ning vahepeal on toimunud kõrgharidusreform, seega tuli end uute nüanssidega kurssi viia. Kokkuvõtteks võin öelda, et esimene loeng ja teine loeng katsid just täpselt seda kõige olulisemat ja hädavajalikumat informatsiooni selles koolis ellu jäämiseks. Kui see oli osa, mida oskasin antud aines oodata, siis info laiapõhjalisest erialatutvustuse loengutest oli positiivselt üllatav võrreldes minu eelmise kogemusega ning seetõttu hakkasin suure huviga loenguid kuulama.

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus] </ref>

Esimeste loengute jätkuks, kus keskenduti rohkem bürokraatiale, oli heaks vahelduseks esimene erialatutvustuse loeng, kus Andres Kütt tõdes, et bürokraatia on paratamatu ning sellega peab õppima elama kuid samas tuleb sellega olla ettevaatlik, sest see võib tekitada segadusi, probleeme ning võib ka panna tundma, et eriala või ülikool ei sobi. Mul on kogemus nii Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppega kui Tartu Ülikooli magistriõppega (mõlemad lõpetatud) ning seetõttu olen õppeasutustega seotud bürokraatiaga päris palju kokku puutunud. Ma mõistan teatud määral selle vajadust korraldusliku poole pealt, kuid samas usun, et õpe ise võiks olla võimalikult praktiline ning mitte raamidesse surutud. Kuigi ma olen praegu veel alles esimesel kursusel IT-kolledžis, siis minu senine kogemus on väga positiivne, huvitav ja kaasav olnud (seda nii õpingukorralduse kui ka sisu mõttes).

Lisaks nõustun Andres Küti mõttega, et on ainult üks inimene, keda päriselt huvitab minu haridus ning see olen ma ise. Usun, et see on tõsi ning sellest on väga oluline aru saada – kuigi ka varasema psühholoogia bakalaureuse -ja magistrikraadi tehes teadsin seda, siis praegu ma tunnen ma rohkem kui kunagi varem, et ma teengi seda ainult iseenda jaoks.

Testimine ja startupid: Kristel & Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu „Testimine ja startupid“ (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Isegi kui teada eriala, mille vastu huvi on ning seda juba õpid, siis ilma varasema kogemuseta on siiski raske otsustada, millele spetsialiseeruda ning on julgustav, kui kuuled, et on ka teisi, kes pole algusest peale kindel olnud oma suunas, kuid on siiski leidnud oma kire ja valdkonna, millele pühenduda.
Olen ka ise olnud seotud alustava ettevõtte käivitamisega ja seetõttu oli Testlio lugu väga inspireeriv ning meenutas, et edu alus on sihikindlus ning mitte alla andmine. Usun, et see kehtib paljude asjade kohta elus, sealhulgas nii hariduse kui karjääri. Lisaks meeldis mulle kui Kristel lisas, et iga madalpunkt on uus võimalus – ma arvan, et sellest aru saada on väga oluline, sest selline suhtumine aitab ka sihikindlust hoida ning iga ebaõnnestumise või raskuse ees mitte alla anda.

"Süsadminnimisest": Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu „Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Hea süsadmin peab olema laisk ehk siis sa leiad viise, mis teevad su töö/elu automaatsemaks ehk tegelikult loob inimene sellisel juhul efektiivsemaid lahendusi. Ma usun, et seda võiks tegelikult kasutada ka elus üldisemalt, sest paljud sellised ülesanded, mida tuleb regulaarselt teha võiks tegelikult automatiseerida või luua mõni efektiivsem lahendus.

Tegelikult oli ka väga hea kuulda „mitte traditsioonilist“ lugu ja sellest loengust jätan ma kindlasti enda jaoks meelde ka seda, et enda väärtust peab teadma ning tuleb teha neid projekte ja panustada sellistesse tegemistesse, mis on enda jaoks huvitavad ja millest saab inimene ise ka lisaväärtust ja tunneb ennast hästi seda tehes. Ei tasu ennast siduda projektide ja ettevõtetega, kui ma ise ei ole hingega asja juures, ei lähe minu väärtushinnangutega kokku või mind ei väärtustata (olles loomulikult juba olukorras, kus ma olen ennast tõestanud).

"IT tööturg" "Karjäärikäänakud": Andres Septer ja Einar Koltšanov <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu „IT tööturg“ ja „IT Karjäärikäänakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Minu jaoks parim mõttetera, mida sellelt loengult endale kaasa võtan on see, et ülikool on see koht, kus hakata looma oma suhtlusvõrgustikku. Ma usun, et see peab paika, sest omada enda erialast kontaktvõrgustikku on nii huvitav (ühised huvid ja teemad) kui kasulik ja seda nii koolis kui ka hilisemas elus.

Ühtlasi sain enda jaoks palju huvitavat infot erinevate ettevõtete plussidest ja miinustest läbi IT-inimese vaatevinkli ning seda ülevaatlikult ja kokkuvõtlikult. Nii mõnedki infokillud on mul juba enda kogemusest olemas, kuid see ülevaade andis hea objektiivse pildi tööturust. Lisaks meeldis mulle väga realistlik ja mitte üleni positiivne info start-up’ide kohta.

Innustav oli ka see, et tavapärane on liikumine nii teiselt erialalt IT-sse kui IT-valdkonna sees, sest olen ka ise psühholoogia valdkonnast liikumas IT-valdkonda. Küll aga usun, et minu varasemad õpingud ja kogemus tuleb IT-valdkonnas kindlasti kasuks just inimestega suhtlemisel, sest tegelikult moodustab see suure osa sellest, kuidas teiste osakondade ja spetsialistidega läbi saada - head läbisaamised teevad ka enda töö lihtsamaks.

"Andmed ei allu analüüsile": Ivar Laur <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu „Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Esialgu tundus mullegi, et analüütika/andmeanalüüs on IT-ga seotud, kuid pole otseselt IT-valdkond. Küll aga oli väga värskendav kuulda ka kliendipoolset vaatenurka, ootusi ja arvamust. Eriti kui ettevõttes tuleb analüütikaosakonnaga ka koostöö raames tegutseda ehk siis tuleb mõista valdkonnalähedasi struktuuride.
Ühtlasi tekitas selle loengu kuulamine paralleele psühholoogia ja IT-valdkonna koostööst üldisemalt, mis tekitas minus erilist huvi ja äratundmisrõõmu. Eriti seetõttu, et olen andmeanalüüsiga kokku puutunud nii bakalaureusetöö kui magistritöö kirjutamisel ning seetõttu tean kui oluline on osata andmeid tõlgendada, kasutada ning viia need kokku ka reaalses elus toimuvaga.

Eesti Vabariigi küberkaitse: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Antud loengust jäi mulle eriliselt meelde kolm mõtet. Esiteks mõte ühe inimese kohta, kelle häda ei olnud mitte see, et ta ei osanud midagi, vaid see et ta ei uskunud endasse. Endasse uskumise ning enese väärtustamise teema on küll korduvalt läbi käinud erinevatest loengutest, kuid see on hea näide ilmestamaks olulist.

Teiseks ei ole keegi meist targem kui kõik teised kokku ehk meeskonnatöö on kõige olulisem. Siiani olen oma õpingute ning töökogemuse jooksul pidanud tegema pigem iseseisvalt tööd, kuid IT-kolledžis on mul juba esimeste kodutööde ja rühmatöödega tekkinud väga positiivsed tunded meeskonnatöö suhtes ja ma tunnetan selle efektiivsust ja jõudu. Lisaks on see hästi laiendatav ka üldisemale tasemele, mis hõlmab koostööd erinevate valdkondade vahel ehk siis suhtlusoskuse ja koostöö olulisust, mis on tegelikult olnud läbiv teema erinevate loengute jooksul.

Kolmandaks mulle meeldis ka mõte küberkaitsest kui eluviisikaitsest, sest see on ka selle tähendus reaalses elus ning arvutisüsteemid on vaid vahendiks. See on väga hea näide ilmestamaks, et on oluline aru saada miks me midagi teeme ning kuidas asjad omavahel tegelikult seotud on.

"IT ja turundus": Hedi Mardisoo <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu „IT ja turundus“ (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Ka viimane loeng kinnitas suhtluse ja koostöö olulisust, kuid seekord IT ja turunduse valdkonna võtmes, mille väga heaks näiteks oli Swedbank’i musta kasti näite, kus lektor viitas IT ja teiste osakondade omavahelisele kommunikatsiooni puudusele, mida oli vaja lahendada. Ühtlasi on väga oluline teada mida, miks ning mil viisil midagi tehakse, keskenduda oma tugevustele ja lasta teistel oma tugevustele keskenduda ja suurendada seeläbi efektiivsust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et see loengusari avardas kindlasti minu silmaringi valdkonnasiseselt ning rõhutas minu hinnangul väga olulisi aspekte läbi erinevate loengusarjade. Enda jaoks korjasin üles märksõnad: sihikindlus, enese väärtustamine, julgus proovida erinevaid asju, koostöö ja suhtlemisoskus, teistega suhtlemise olulisus, enda mõistetavaks tegemine ja küsimine, küsimine, küsimine. Olles õppinud psühholoogiat, tean kui oluline see on, kuid minu jaoks on see olnud mõnes mõttes iseenesestmõistetav, kuid just nii kipuvad paljud asjad tegelikult varju jääma. Kõik need märksõnad on tegelikult olulised juba ka ülikoolis, mitte ainult tööturule sisenedes.

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi.
*Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Eksamit on mul võimalik järgi teha ühe õppeaine piires kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.12] </ref>

*Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kordussooritus tuleb eraldi kokku leppida õppejõuga siis, kui soovin eksam/arvestus teha muus keeles. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.9] </ref>

*Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Kordussoorituse puhul pean eksamile/ arvestusele registreeruma ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1] </ref>

*Mis on tähtajad?
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1] </ref>

*Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] </ref>

=== Küsimus 1 ===

*Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks pean esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 7.1] </ref>

*Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Ei pea, juhul kui olen sooritanud õpinguaja jooksul kõik täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 1.3.6] </ref>

*Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Kui lõpetan õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 3.1.8] </ref>

Lisaks pean arvestama sellega, et iga ainepunkti eest üle arvestatud piiri, tuleb tasuda 50 EUR-i. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] </ref>

=== Ülesanne ===

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Lahendus:

Andmed:

X=19 EAP

Y=19 EAP

Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAP (27 EAP-d 1 semester) ning ühe EAP hind on 50 €.

Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 19 + 19 = 38 EAP

54 – 38 = 16, 16 * 50 = 800 EUR

Vastus: Esitatav arve on 800 €.

= Viited =
<references />

User:Akitt

2016-10-25T17:44:12Z

Akitt:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

= Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö =

Autor: Anni- Bessie Kitt

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

== Essee ==

Kolmandat kõrgharidust omandamas ehk mida õppida õpingukorraldusest ja erialatutvustusest?

Nähes esmakordselt enda õppekavas ainet õpingukorraldus ja erialatutvustus, ei osanud ma esialgu midagi sellest arvata. Küll aga osutus loengusari väga ootamatult huvitavaks ja mitmekesiseks, mis avas silmaringi nii erialaselt kui üldisemalt (lisaks õpingukorraldusega seotud küsimustele). Mulle väga meeldis, et põhilised valdkonnad olid ilmestatud oma ala spetsialistide kogemustega reaalsest elus, sest see võimaldab juba õpingu alguses tekitada seoseid ja paremat ettekujutust õpingu erinevatest valdkondadest ning siduda seda suurema eesmärgiga. Isegi kui vahepeal tekib küsimus, et miks mul seda kõike vaja on, siis tuleks antud loengusarja meenutada, sest annab natuke laiema pildi ning aitab tekitada seoseid reaalse elu ning tööga. Mida ma siis enda jaoks sellest loengusarjast meelde jätsin ja millised mõtted üles korjasin?

Sissejuhatav loeng 1 ja 2 <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu „Sissejuhatav loeng 1“ (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 23.09.2016 loengusalvestus] </ref> <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Loengu „Sissejuhatav loeng 2“ (Kristjan Karmo) 08.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Kuigi esialgu olin veidi skeptiline, siis esimene mõte, mis mul kohe alguses tekkis, oli see, kui kasulik tegelikult võib olla eriala tutvustav aine. Varasemalt mul sellise loenguvormiga kokkupuude puudus, kuid usun, et eriti otse keskkoolist tulnud tudengite jaoks on antud kursus eriti kasulik. Kordamine on tarkuse ema, seadused muutuvad ning kõigest kõike ei olegi võimalik teada, seega on väga oluline saada vahetut kogemust võimalikult erinevatelt selle valdkonna esindajatelt.
Õpingukorralduslik osa küll mingil määral sisaldas mulle juba tuttavat infot, sest olen varasemalt käinud nii Tallinna kui Tartu Ülikoolis ning läbinud nii bakalaureuse kui magistri õppekava. Küll aga oli ka mulle palju uut infot, sest koolide sisereeglid on erinevad ning vahepeal on toimunud kõrgharidusreform, seega tuli end uute nüanssidega kurssi viia. Kokkuvõtteks võin öelda, et esimene loeng ja teine loeng katsid just täpselt seda kõige olulisemat ja hädavajalikumat informatsiooni selles koolis ellu jäämiseks. Kui see oli osa, mida oskasin antud aines oodata, siis info laiapõhjalisest erialatutvustuse loengutest oli positiivselt üllatav võrreldes minu eelmise kogemusega ning seetõttu hakkasin suure huviga loenguid kuulama.

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus] </ref>

Esimeste loengute jätkuks, kus keskenduti rohkem bürokraatiale, oli heaks vahelduseks esimene erialatutvustuse loeng, kus Andres Kütt tõdes, et bürokraatia on paratamatu ning sellega peab õppima elama kuid samas tuleb sellega olla ettevaatlik, sest see võib tekitada segadusi, probleeme ning võib ka panna tundma, et eriala või ülikool ei sobi. Mul on kogemus nii Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppega kui Tartu Ülikooli magistriõppega (mõlemad lõpetatud) ning seetõttu olen õppeasutustega seotud bürokraatiaga päris palju kokku puutunud. Ma mõistan teatud määral selle vajadust korraldusliku poole pealt, kuid samas usun, et õpe ise võiks olla võimalikult praktiline ning mitte raamidesse surutud. Kuigi ma olen praegu veel alles esimesel kursusel IT-kolledžis, siis minu senine kogemus on väga positiivne, huvitav ja kaasav olnud (seda nii õpingukorralduse kui ka sisu mõttes).

Lisaks nõustun Andres Küti mõttega, et on ainult üks inimene, keda päriselt huvitab minu haridus ning see olen ma ise. Usun, et see on tõsi ning sellest on väga oluline aru saada – kuigi ka varasema psühholoogia bakalaureuse -ja magistrikraadi tehes teadsin seda, siis praegu ma tunnen ma rohkem kui kunagi varem, et ma teengi seda ainult iseenda jaoks.

Testimine ja startupid: Kristel & Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu „Testimine ja startupid“ (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Isegi kui teada eriala, mille vastu huvi on ning seda juba õpid, siis ilma varasema kogemuseta on siiski raske otsustada, millele spetsialiseeruda ning on julgustav, kui kuuled, et on ka teisi, kes pole algusest peale kindel olnud oma suunas, kuid on siiski leidnud oma kire ja valdkonna, millele pühenduda.
Olen ka ise olnud seotud alustava ettevõtte käivitamisega ja seetõttu oli Testlio lugu väga inspireeriv ning meenutas, et edu alus on sihikindlus ning mitte alla andmine. Usun, et see kehtib paljude asjade kohta elus, sealhulgas nii hariduse kui karjääri. Lisaks meeldis mulle kui Kristel lisas, et iga madalpunkt on uus võimalus – ma arvan, et sellest aru saada on väga oluline, sest selline suhtumine aitab ka sihikindlust hoida ning iga ebaõnnestumise või raskuse ees mitte alla anda.

"Süsadminnimisest": Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu „Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Hea süsadmin peab olema laisk ehk siis sa leiad viise, mis teevad su töö/elu automaatsemaks ehk tegelikult loob inimene sellisel juhul efektiivsemaid lahendusi. Ma usun, et seda võiks tegelikult kasutada ka elus üldisemalt, sest paljud sellised ülesanded, mida tuleb regulaarselt teha võiks tegelikult automatiseerida või luua mõni efektiivsem lahendus.

Tegelikult oli ka väga hea kuulda „mitte traditsioonilist“ lugu ja sellest loengust jätan ma kindlasti enda jaoks meelde ka seda, et enda väärtust peab teadma ning tuleb teha neid projekte ja panustada sellistesse tegemistesse, mis on enda jaoks huvitavad ja millest saab inimene ise ka lisaväärtust ja tunneb ennast hästi seda tehes. Ei tasu ennast siduda projektide ja ettevõtetega, kui ma ise ei ole hingega asja juures, ei lähe minu väärtushinnangutega kokku või mind ei väärtustata (olles loomulikult juba olukorras, kus ma olen ennast tõestanud).

"IT tööturg" "Karjäärikäänakud": Andres Septer ja Einar Koltšanov <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu „IT tööturg“ ja „IT Karjäärikäänakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Minu jaoks parim mõttetera, mida sellelt loengult endale kaasa võtan on see, et ülikool on see koht, kus hakata looma oma suhtlusvõrgustikku. Ma usun, et see peab paika, sest omada enda erialast kontaktvõrgustikku on nii huvitav (ühised huvid ja teemad) kui kasulik ja seda nii koolis kui ka hilisemas elus.

Ühtlasi sain enda jaoks palju huvitavat infot erinevate ettevõtete plussidest ja miinustest läbi IT-inimese vaatevinkli ning seda ülevaatlikult ja kokkuvõtlikult. Nii mõnedki infokillud on mul juba enda kogemusest olemas, kuid see ülevaade andis hea objektiivse pildi tööturust. Lisaks meeldis mulle väga realistlik ja mitte üleni positiivne info start-up’ide kohta.

Innustav oli ka see, et tavapärane on liikumine nii teiselt erialalt IT-sse kui IT-valdkonna sees, sest olen ka ise psühholoogia valdkonnast liikumas IT-valdkonda. Küll aga usun, et minu varasemad õpingud ja kogemus tuleb IT-valdkonnas kindlasti kasuks just inimestega suhtlemisel, sest tegelikult moodustab see suure osa sellest, kuidas teiste osakondade ja spetsialistidega läbi saada - head läbisaamised teevad ka enda töö lihtsamaks.

"Andmed ei allu analüüsile": Ivar Laur <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu „Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Esialgu tundus mullegi, et analüütika/andmeanalüüs on IT-ga seotud, kuid pole otseselt IT-valdkond. Küll aga oli väga värskendav kuulda ka kliendipoolset vaatenurka, ootusi ja arvamust. Eriti kui ettevõttes tuleb analüütikaosakonnaga ka koostöö raames tegutseda ehk siis tuleb mõista valdkonnalähedasi struktuuride.
Ühtlasi tekitas selle loengu kuulamine paralleele psühholoogia ja IT-valdkonna koostööst üldisemalt, mis tekitas minus erilist huvi ja äratundmisrõõmu. Eriti seetõttu, et olen andmeanalüüsiga kokku puutunud nii bakalaureusetöö kui magistritöö kirjutamisel ning seetõttu tean kui oluline on osata andmeid tõlgendada, kasutada ning viia need kokku ka reaalses elus toimuvaga.

Eesti Vabariigi küberkaitse: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Antud loengust jäi mulle eriliselt meelde kolm mõtet. Esiteks mõte ühe inimese kohta, kelle häda ei olnud mitte see, et ta ei osanud midagi, vaid see et ta ei uskunud endasse. Endasse uskumise ning enese väärtustamise teema on küll korduvalt läbi käinud erinevatest loengutest, kuid see on hea näide ilmestamaks olulist.

Teiseks ei ole keegi meist targem kui kõik teised kokku ehk meeskonnatöö on kõige olulisem. Siiani olen oma õpingute ning töökogemuse jooksul pidanud tegema pigem iseseisvalt tööd, kuid IT-kolledžis on mul juba esimeste kodutööde ja rühmatöödega tekkinud väga positiivsed tunded meeskonnatöö suhtes ja ma tunnetan selle efektiivsust ja jõudu. Lisaks on see hästi laiendatav ka üldisemale tasemele, mis hõlmab koostööd erinevate valdkondade vahel ehk siis suhtlusoskuse ja koostöö olulisust, mis on tegelikult olnud läbiv teema erinevate loengute jooksul.

Kolmandaks mulle meeldis ka mõte küberkaitsest kui eluviisikaitsest, sest see on ka selle tähendus reaalses elus ning arvutisüsteemid on vaid vahendiks. See on väga hea näide ilmestamaks, et on oluline aru saada miks me midagi teeme ning kuidas asjad omavahel tegelikult seotud on.

"IT ja turundus": Hedi Mardisoo <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu „IT ja turundus“ (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Ka viimane loeng kinnitas suhtluse ja koostöö olulisust, kuid seekord IT ja turunduse valdkonna võtmes, mille väga heaks näiteks oli Swedbank’i musta kasti näite, kus lektor viitas IT ja teiste osakondade omavahelisele kommunikatsiooni puudusele, mida oli vaja lahendada. Ühtlasi on väga oluline teada mida, miks ning mil viisil midagi tehakse, keskenduda oma tugevustele ja lasta teistel oma tugevustele keskenduda ja suurendada seeläbi efektiivsust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et see loengusari avardas kindlasti minu silmaringi valdkonnasiseselt ning rõhutas minu hinnangul väga olulisi aspekte läbi erinevate loengusarjade. Enda jaoks korjasin üles märksõnad: sihikindlus, enese väärtustamine, julgus proovida erinevaid asju, koostöö ja suhtlemisoskus, teistega suhtlemise olulisus, enda mõistetavaks tegemine ja küsimine, küsimine, küsimine. Olles õppinud psühholoogiat, tean kui oluline see on, kuid minu jaoks on see olnud mõnes mõttes iseenesestmõistetav, kuid just nii kipuvad paljud asjad tegelikult varju jääma. Kõik need märksõnad on tegelikult olulised juba ka ülikoolis, mitte ainult tööturule sisenedes.

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi.
*Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Eksamit on mul võimalik järgi teha ühe õppeaine piires kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.12] </ref>

*Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kordussooritus tuleb eraldi kokku leppida õppejõuga siis, kui soovin eksam/arvestus teha muus keeles. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.9] </ref>

*Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Kordussoorituse puhul pean eksamile/ arvestusele registreeruma ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1] </ref>

*Mis on tähtajad?
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1] </ref>

*Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] </ref>

=== Küsimus 1 ===

*Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks pean esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 7.1] </ref>

*Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Ei pea, juhul kui olen sooritanud õpinguaja jooksul kõik täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 1.3.6] </ref>

*Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Kui lõpetan õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 3.1.8] </ref>

Lisaks pean arvestama sellega, et iga ainepunkti eest üle arvestatud piiri, tuleb tasuda 50 EUR-i. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] </ref>

=== Ülesanne ===

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas number X = 19 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Lahendus:

Andmed:
X=19 EAP

Y=19 EAP

Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAP (27 EAP-d 1 semester) ning ühe EAP hind on 50 €.

Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 19 + 19 = 38 EAP

54 – 38 = 16, 16 * 50 = 800 EUR

Vastus: Esitatav arve on 800 €.

= Viited =
<references />

User:Akitt

2016-10-25T17:43:18Z

Akitt:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

= Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö =

Autor: Anni- Bessie Kitt

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

== Essee ==

Kolmandat kõrgharidust omandamas ehk mida õppida õpingukorraldusest ja erialatutvustusest?

Nähes esmakordselt enda õppekavas ainet õpingukorraldus ja erialatutvustus, ei osanud ma esialgu midagi sellest arvata. Küll aga osutus loengusari väga ootamatult huvitavaks ja mitmekesiseks, mis avas silmaringi nii erialaselt kui üldisemalt (lisaks õpingukorraldusega seotud küsimustele). Mulle väga meeldis, et põhilised valdkonnad olid ilmestatud oma ala spetsialistide kogemustega reaalsest elus, sest see võimaldab juba õpingu alguses tekitada seoseid ja paremat ettekujutust õpingu erinevatest valdkondadest ning siduda seda suurema eesmärgiga. Isegi kui vahepeal tekib küsimus, et miks mul seda kõike vaja on, siis tuleks antud loengusarja meenutada, sest annab natuke laiema pildi ning aitab tekitada seoseid reaalse elu ning tööga. Mida ma siis enda jaoks sellest loengusarjast meelde jätsin ja millised mõtted üles korjasin?

Sissejuhatav loeng 1 ja 2 <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu „Sissejuhatav loeng 1“ (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 23.09.2016 loengusalvestus] </ref> <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Loengu „Sissejuhatav loeng 2“ (Kristjan Karmo) 08.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Kuigi esialgu olin veidi skeptiline, siis esimene mõte, mis mul kohe alguses tekkis, oli see, kui kasulik tegelikult võib olla eriala tutvustav aine. Varasemalt mul sellise loenguvormiga kokkupuude puudus, kuid usun, et eriti otse keskkoolist tulnud tudengite jaoks on antud kursus eriti kasulik. Kordamine on tarkuse ema, seadused muutuvad ning kõigest kõike ei olegi võimalik teada, seega on väga oluline saada vahetut kogemust võimalikult erinevatelt selle valdkonna esindajatelt.
Õpingukorralduslik osa küll mingil määral sisaldas mulle juba tuttavat infot, sest olen varasemalt käinud nii Tallinna kui Tartu Ülikoolis ning läbinud nii bakalaureuse kui magistri õppekava. Küll aga oli ka mulle palju uut infot, sest koolide sisereeglid on erinevad ning vahepeal on toimunud kõrgharidusreform, seega tuli end uute nüanssidega kurssi viia. Kokkuvõtteks võin öelda, et esimene loeng ja teine loeng katsid just täpselt seda kõige olulisemat ja hädavajalikumat informatsiooni selles koolis ellu jäämiseks. Kui see oli osa, mida oskasin antud aines oodata, siis info laiapõhjalisest erialatutvustuse loengutest oli positiivselt üllatav võrreldes minu eelmise kogemusega ning seetõttu hakkasin suure huviga loenguid kuulama.

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus] </ref>

Esimeste loengute jätkuks, kus keskenduti rohkem bürokraatiale, oli heaks vahelduseks esimene erialatutvustuse loeng, kus Andres Kütt tõdes, et bürokraatia on paratamatu ning sellega peab õppima elama kuid samas tuleb sellega olla ettevaatlik, sest see võib tekitada segadusi, probleeme ning võib ka panna tundma, et eriala või ülikool ei sobi. Mul on kogemus nii Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppega kui Tartu Ülikooli magistriõppega (mõlemad lõpetatud) ning seetõttu olen õppeasutustega seotud bürokraatiaga päris palju kokku puutunud. Ma mõistan teatud määral selle vajadust korraldusliku poole pealt, kuid samas usun, et õpe ise võiks olla võimalikult praktiline ning mitte raamidesse surutud. Kuigi ma olen praegu veel alles esimesel kursusel IT-kolledžis, siis minu senine kogemus on väga positiivne, huvitav ja kaasav olnud (seda nii õpingukorralduse kui ka sisu mõttes).

Lisaks nõustun Andres Küti mõttega, et on ainult üks inimene, keda päriselt huvitab minu haridus ning see olen ma ise. Usun, et see on tõsi ning sellest on väga oluline aru saada – kuigi ka varasema psühholoogia bakalaureuse -ja magistrikraadi tehes teadsin seda, siis praegu ma tunnen ma rohkem kui kunagi varem, et ma teengi seda ainult iseenda jaoks.

Testimine ja startupid: Kristel & Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu „Testimine ja startupid“ (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Isegi kui teada eriala, mille vastu huvi on ning seda juba õpid, siis ilma varasema kogemuseta on siiski raske otsustada, millele spetsialiseeruda ning on julgustav, kui kuuled, et on ka teisi, kes pole algusest peale kindel olnud oma suunas, kuid on siiski leidnud oma kire ja valdkonna, millele pühenduda.
Olen ka ise olnud seotud alustava ettevõtte käivitamisega ja seetõttu oli Testlio lugu väga inspireeriv ning meenutas, et edu alus on sihikindlus ning mitte alla andmine. Usun, et see kehtib paljude asjade kohta elus, sealhulgas nii hariduse kui karjääri. Lisaks meeldis mulle kui Kristel lisas, et iga madalpunkt on uus võimalus – ma arvan, et sellest aru saada on väga oluline, sest selline suhtumine aitab ka sihikindlust hoida ning iga ebaõnnestumise või raskuse ees mitte alla anda.

"Süsadminnimisest": Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu „Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Hea süsadmin peab olema laisk ehk siis sa leiad viise, mis teevad su töö/elu automaatsemaks ehk tegelikult loob inimene sellisel juhul efektiivsemaid lahendusi. Ma usun, et seda võiks tegelikult kasutada ka elus üldisemalt, sest paljud sellised ülesanded, mida tuleb regulaarselt teha võiks tegelikult automatiseerida või luua mõni efektiivsem lahendus.

Tegelikult oli ka väga hea kuulda „mitte traditsioonilist“ lugu ja sellest loengust jätan ma kindlasti enda jaoks meelde ka seda, et enda väärtust peab teadma ning tuleb teha neid projekte ja panustada sellistesse tegemistesse, mis on enda jaoks huvitavad ja millest saab inimene ise ka lisaväärtust ja tunneb ennast hästi seda tehes. Ei tasu ennast siduda projektide ja ettevõtetega, kui ma ise ei ole hingega asja juures, ei lähe minu väärtushinnangutega kokku või mind ei väärtustata (olles loomulikult juba olukorras, kus ma olen ennast tõestanud).

"IT tööturg" "Karjäärikäänakud": Andres Septer ja Einar Koltšanov <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu „IT tööturg“ ja „IT Karjäärikäänakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Minu jaoks parim mõttetera, mida sellelt loengult endale kaasa võtan on see, et ülikool on see koht, kus hakata looma oma suhtlusvõrgustikku. Ma usun, et see peab paika, sest omada enda erialast kontaktvõrgustikku on nii huvitav (ühised huvid ja teemad) kui kasulik ja seda nii koolis kui ka hilisemas elus.

Ühtlasi sain enda jaoks palju huvitavat infot erinevate ettevõtete plussidest ja miinustest läbi IT-inimese vaatevinkli ning seda ülevaatlikult ja kokkuvõtlikult. Nii mõnedki infokillud on mul juba enda kogemusest olemas, kuid see ülevaade andis hea objektiivse pildi tööturust. Lisaks meeldis mulle väga realistlik ja mitte üleni positiivne info start-up’ide kohta.

Innustav oli ka see, et tavapärane on liikumine nii teiselt erialalt IT-sse kui IT-valdkonna sees, sest olen ka ise psühholoogia valdkonnast liikumas IT-valdkonda. Küll aga usun, et minu varasemad õpingud ja kogemus tuleb IT-valdkonnas kindlasti kasuks just inimestega suhtlemisel, sest tegelikult moodustab see suure osa sellest, kuidas teiste osakondade ja spetsialistidega läbi saada - head läbisaamised teevad ka enda töö lihtsamaks.

"Andmed ei allu analüüsile": Ivar Laur <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu „Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Esialgu tundus mullegi, et analüütika/andmeanalüüs on IT-ga seotud, kuid pole otseselt IT-valdkond. Küll aga oli väga värskendav kuulda ka kliendipoolset vaatenurka, ootusi ja arvamust. Eriti kui ettevõttes tuleb analüütikaosakonnaga ka koostöö raames tegutseda ehk siis tuleb mõista valdkonnalähedasi struktuuride.
Ühtlasi tekitas selle loengu kuulamine paralleele psühholoogia ja IT-valdkonna koostööst üldisemalt, mis tekitas minus erilist huvi ja äratundmisrõõmu. Eriti seetõttu, et olen andmeanalüüsiga kokku puutunud nii bakalaureusetöö kui magistritöö kirjutamisel ning seetõttu tean kui oluline on osata andmeid tõlgendada, kasutada ning viia need kokku ka reaalses elus toimuvaga.

Eesti Vabariigi küberkaitse: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Antud loengust jäi mulle eriliselt meelde kolm mõtet. Esiteks mõte ühe inimese kohta, kelle häda ei olnud mitte see, et ta ei osanud midagi, vaid see et ta ei uskunud endasse. Endasse uskumise ning enese väärtustamise teema on küll korduvalt läbi käinud erinevatest loengutest, kuid see on hea näide ilmestamaks olulist.

Teiseks ei ole keegi meist targem kui kõik teised kokku ehk meeskonnatöö on kõige olulisem. Siiani olen oma õpingute ning töökogemuse jooksul pidanud tegema pigem iseseisvalt tööd, kuid IT-kolledžis on mul juba esimeste kodutööde ja rühmatöödega tekkinud väga positiivsed tunded meeskonnatöö suhtes ja ma tunnetan selle efektiivsust ja jõudu. Lisaks on see hästi laiendatav ka üldisemale tasemele, mis hõlmab koostööd erinevate valdkondade vahel ehk siis suhtlusoskuse ja koostöö olulisust, mis on tegelikult olnud läbiv teema erinevate loengute jooksul.

Kolmandaks mulle meeldis ka mõte küberkaitsest kui eluviisikaitsest, sest see on ka selle tähendus reaalses elus ning arvutisüsteemid on vaid vahendiks. See on väga hea näide ilmestamaks, et on oluline aru saada miks me midagi teeme ning kuidas asjad omavahel tegelikult seotud on.

"IT ja turundus": Hedi Mardisoo <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu „IT ja turundus“ (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Ka viimane loeng kinnitas suhtluse ja koostöö olulisust, kuid seekord IT ja turunduse valdkonna võtmes, mille väga heaks näiteks oli Swedbank’i musta kasti näite, kus lektor viitas IT ja teiste osakondade omavahelisele kommunikatsiooni puudusele, mida oli vaja lahendada. Ühtlasi on väga oluline teada mida, miks ning mil viisil midagi tehakse, keskenduda oma tugevustele ja lasta teistel oma tugevustele keskenduda ja suurendada seeläbi efektiivsust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et see loengusari avardas kindlasti minu silmaringi valdkonnasiseselt ning rõhutas minu hinnangul väga olulisi aspekte läbi erinevate loengusarjade. Enda jaoks korjasin üles märksõnad: sihikindlus, enese väärtustamine, julgus proovida erinevaid asju, koostöö ja suhtlemisoskus, teistega suhtlemise olulisus, enda mõistetavaks tegemine ja küsimine, küsimine, küsimine. Olles õppinud psühholoogiat, tean kui oluline see on, kuid minu jaoks on see olnud mõnes mõttes iseenesestmõistetav, kuid just nii kipuvad paljud asjad tegelikult varju jääma. Kõik need märksõnad on tegelikult olulised juba ka ülikoolis, mitte ainult tööturule sisenedes.

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi.
*Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Eksamit on mul võimalik järgi teha ühe õppeaine piires kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.12] </ref>

*Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kordussooritus tuleb eraldi kokku leppida õppejõuga siis, kui soovin eksam/arvestus teha muus keeles. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.9] </ref>

*Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Kordussoorituse puhul pean eksamile/ arvestusele registreeruma ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1] </ref>

*Mis on tähtajad?
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1] </ref>

*Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] </ref>

=== Küsimus 1 ===

*Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks pean esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 7.1] </ref>

*Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Ei pea, juhul kui olen sooritanud õpinguaja jooksul kõik täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 1.3.6] </ref>

*Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Kui lõpetan õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 3.1.8] </ref>

Lisaks pean arvestama sellega, et iga ainepunkti eest üle arvestatud piiri, tuleb tasuda 50 EUR-i. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] </ref>

=== Ülesanne ===

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas number X = 19 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Lahendus:
Andmed:
X=19 EAP
Y=19 EAP
Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAP (27 EAP-d 1 semester) ning ühe EAP hind on 50 €.

Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 19 + 19 = 38 EAP
54 – 38 = 16, 16 * 50 = 800 EUR
Vastus: Esitatav arve on 800 €.

= Viited =
<references />

2016-10-19T16:25:06Z

Akitt:

User:Akitt

2016-10-19T16:22:54Z

Akitt: