ICO wiki - User contributions [en]

Meeskond:IT Squad

2017-10-22T07:43:19Z

Akuksov: /* Blogi */

==Liikmed==
*Pavel Fleišer - projektijuht
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

==Idee==
Loome kulude haldamise programm, mille põhifunktsiooniks on enda eelarve kiire ja lihtne haldamine ja prognoseerimine. Programmis saab oma kuludekirjeid lisada, muuta ja kustutada andmeid. Samuti võib ka visualiseerida oma tulemused diagrammide abil, kasutada kalkulaatorit ning pangakontost andmete impordimine ja aruannete eksportimise võimalus.

==Tehnoloogia==
*C#
*Windows Presentation Foundation

==Projektihoidla==
https://itsquad.visualstudio.com/Kulude%20haldamise%20programm

==Blogi==
* 01.09.2016 Meeskonna moodustamine
* 16.10.2017 Projekti idee välja mõtlemine
* 17.10.2017 Projekti idee kinnitamine
* 21.10.2017 Wiki lehe loomine
* 22.10.2017 TFS-i seadistamine

''Coming soon'':
* Dokumentatsiooniga alustamine.

Meeskond:IT Squad

2017-10-22T07:43:06Z

Akuksov: /* Blogi */

==Liikmed==
*Pavel Fleišer - projektijuht
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

==Idee==
Loome kulude haldamise programm, mille põhifunktsiooniks on enda eelarve kiire ja lihtne haldamine ja prognoseerimine. Programmis saab oma kuludekirjeid lisada, muuta ja kustutada andmeid. Samuti võib ka visualiseerida oma tulemused diagrammide abil, kasutada kalkulaatorit ning pangakontost andmete impordimine ja aruannete eksportimise võimalus.

==Tehnoloogia==
*C#
*Windows Presentation Foundation

==Projektihoidla==
https://itsquad.visualstudio.com/Kulude%20haldamise%20programm

==Blogi==
* 01.09.2016 Meeskonna moodustamine
* 16.10.2017 Projekti idee välja mõtlemine
* 17.10.2017 Projekti idee kinnitamine
* 21.10.2017 Wiki lehe loomine
* 22.10/2017 TFS-i seadistamine

''Coming soon'':
* Dokumentatsiooniga alustamine.

Meeskond:IT Squad

2017-10-22T07:40:08Z

Akuksov:

==Liikmed==
*Pavel Fleišer - projektijuht
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

==Idee==
Loome kulude haldamise programm, mille põhifunktsiooniks on enda eelarve kiire ja lihtne haldamine ja prognoseerimine. Programmis saab oma kuludekirjeid lisada, muuta ja kustutada andmeid. Samuti võib ka visualiseerida oma tulemused diagrammide abil, kasutada kalkulaatorit ning pangakontost andmete impordimine ja aruannete eksportimise võimalus.

==Tehnoloogia==
*C#
*Windows Presentation Foundation

==Projektihoidla==
https://itsquad.visualstudio.com/Kulude%20haldamise%20programm

==Blogi==
* 01.09.2016 Meeskonna moodustamine
* 16.10.2017 Projekti idee välja mõtlemine
* 17.10.2017 Projekti idee kinnitamine
* 21.10.2017 Wiki lehe loomine

''Coming soon'':
* Dokumentatsiooniga alustamine, TFS-i seadistamine.

I027 iseseisvad tööd

2017-05-24T08:55:30Z

Akuksov: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
*Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
*Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-04-24T09:08:54Z

Akuksov: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-25T09:52:57Z

Akuksov: /* 1.praktikum */

I027 iseseisvad tööd

2017-03-02T11:44:28Z

Akuksov: /* 1.praktikum */

User:Akuksov

2017-01-08T11:22:51Z

Akuksov: /* Essee */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Anton Kuksov 
Rühm: 12 
Tudengikood: ******39 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres kütt) 31.08.2016 loengusalvestus] </ref>

Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:
:1. Hea süsteemiadministraator on laisk aga ei tohi olla liiga laisk.
:2. Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.
Kuna ma õpin IT-süsteemide arendust selle loengu teema ei olnud mulle nii tähtsam. Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu ja saan asjast aru, kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09.2016 loengusalvetus] </ref>

Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi.
Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too.
Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10.2016 loengusalvestus] </ref>

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2]</ref> Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal]</ref>

===Küsimus 5===

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? 
:Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) 
:Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? 

'''Vastus:'''

:Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

:Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus Eesti.ee] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

:Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

===Ülesanne===

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

:Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>, seega aastas 27 * 2 = 54.

:X = 22 ja Y = 28
:22 + 28 = 50 EAP
:54 - 50 = 4 EAP

:Kui suur on teile esitatav arve?

:4 * 50 = 200€

'''Vastus:'''
:Tuleb tasuta 4 EAP eest ning esitatav arve on 200€

== Viited ==

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Akuksov

2017-01-08T11:20:30Z

Akuksov: /* Essee */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Anton Kuksov 
Rühm: 12 
Tudengikood: ******39 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres kütt) 31.08.2016 loengusalvestus] </ref>

Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09.2016 loengusalvestus] </ref>

class Sort_Matrix{
public static void main (String args[]){
int [][] M ={ {1,2,3,4},{2,3,4,5},
{5,6,7,8},{6,7,8,5},{3,7,9,3} };
for(int r=0;r<5;r++){
for(int c=0;c<4;c++){
System.out.print(M[r][c]+"\t ");
}
System.out.println();
}
for(int r=0;r<5;r++){
int maxEle=M[r][0];
for(int c=1;c<4;c++){
if(M[r][c]>maxEle){
int temp=maxEle;
maxEle=M[r][c];
M[r][c]=temp;
}
}
System.out.println(
"Maximum row "+(r+1)+"element is= "+maxEle);
}
}
}

Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:
:1. Hea süsteemiadministraator on laisk aga ei tohi olla liiga laisk.
:2. Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.
Kuna ma õpin IT-süsteemide arendust selle loengu teema ei olnud mulle nii tähtsam. Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu ja saan asjast aru, kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09.2016 loengusalvetus] </ref>

Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi.
Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too.
Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10.2016 loengusalvestus] </ref>

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2]</ref> Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal]</ref>

===Küsimus 5===

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? 
:Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) 
:Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? 

'''Vastus:'''

:Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

:Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus Eesti.ee] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

:Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

===Ülesanne===

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

:Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>, seega aastas 27 * 2 = 54.

:X = 22 ja Y = 28
:22 + 28 = 50 EAP
:54 - 50 = 4 EAP

:Kui suur on teile esitatav arve?

:4 * 50 = 200€

'''Vastus:'''
:Tuleb tasuta 4 EAP eest ning esitatav arve on 200€

== Viited ==

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Akuksov

2016-10-18T19:11:33Z

Akuksov:

User:Akuksov

2016-10-18T19:09:59Z

Akuksov: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Akuksov

2016-10-18T19:08:36Z

Akuksov: /* Essee */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Anton Kuksov 
Rühm: 12 
Tudengikood: ******39 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres kütt) 31.08.2016 loengusalvestus] </ref>

Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:
:1. Hea süsteemiadministraator on laisk aga ei tohi olla liiga laisk.
:2. Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.
Kuna ma õpin IT-süsteemide arendust selle loengu teema ei olnud mulle nii tähtsam. Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu ja saan asjast aru, kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09.2016 loengusalvetus] </ref>

Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi.
Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too.
Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10.2016 loengusalvestus] </ref>

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2</ref> Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal</ref>

===Küsimus 5===

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? 
:Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) 
:Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? 

'''Vastus:'''

:Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

:Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus Eesti.ee] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

:Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

===Ülesanne===

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

:Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>, seega aastas 27 * 2 = 54.

:X = 22 ja Y = 28
:22 + 28 = 50 EAP
:54 - 50 = 4 EAP

:Kui suur on teile esitatav arve?

:4 * 50 = 200€

'''Vastus:'''
:Tuleb tasuta 4 EAP eest ning esitatav arve on 200€

== Viited ==

User:Akuksov

2016-10-18T19:08:09Z

Akuksov: /* Essee */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Anton Kuksov 
Rühm: 12 
Tudengikood: ******39 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres kütt) 31.08.2016 loengusalvestus] </ref>

Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:
:1. Hea süsteemiadministraator on laisk aga ei tohi olla liiga laisk.
:2. Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.
Kuna ma õpin IT-süsteemide arendust selle loengu teema ei olnud mulle nii tähtsam. Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu ja saan asjast aru, kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09.2016 loengusalvetus] </ref>

Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09.2016 loengusalvestus] </ref>

Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus] </ref>

Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi.
Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too.
Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10.2016 loengusalvestus] </ref>

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2</ref> Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal</ref>

===Küsimus 5===

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? 
:Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) 
:Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? 

'''Vastus:'''

:Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

:Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus Eesti.ee] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

:Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

===Ülesanne===

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

:Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>, seega aastas 27 * 2 = 54.

:X = 22 ja Y = 28
:22 + 28 = 50 EAP
:54 - 50 = 4 EAP

:Kui suur on teile esitatav arve?

:4 * 50 = 200€

'''Vastus:'''
:Tuleb tasuta 4 EAP eest ning esitatav arve on 200€

== Viited ==

User:Akuksov

2016-10-18T19:02:18Z

Akuksov: /* Küsimus 5 */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Anton Kuksov 
Rühm: 12 
Tudengikood: ******39 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.

Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.

Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:

1. Hea süsteemiadministraator on laisk aga ei tohi olla liiga laisk 
2. Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea. 

Kuna ma õpin IT-süsteemide arendust selle loengu teema ei olnud mulle nii tähtsam. Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu ja saan asjast aru, kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas.

Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.

Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.

Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.

Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi.
Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too.
Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2</ref> Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal</ref>

===Küsimus 5===

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? 
:Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) 
:Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? 

'''Vastus:'''

:Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

:Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus Eesti.ee] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

:Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

===Ülesanne===

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

:Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>, seega aastas 27 * 2 = 54.

:X = 22 ja Y = 28
:22 + 28 = 50 EAP
:54 - 50 = 4 EAP

:Kui suur on teile esitatav arve?

:4 * 50 = 200€

'''Vastus:'''
:Tuleb tasuta 4 EAP eest ning esitatav arve on 200€

== Viited ==

User:Akuksov

2016-10-18T19:01:51Z

Akuksov: /* Ülesanne */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Anton Kuksov 
Rühm: 12 
Tudengikood: ******39 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.

Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.

Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:

1. Hea süsteemiadministraator on laisk aga ei tohi olla liiga laisk 
2. Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea. 

Kuna ma õpin IT-süsteemide arendust selle loengu teema ei olnud mulle nii tähtsam. Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu ja saan asjast aru, kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas.

Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.

Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.

Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.

Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi.
Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too.
Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2</ref> Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal</ref>

===Küsimus 5===

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? 
:Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) 
:Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? 

'''Vastus:'''

* Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

* Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus Eesti.ee] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

* Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

===Ülesanne===

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

:Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>, seega aastas 27 * 2 = 54.

:X = 22 ja Y = 28
:22 + 28 = 50 EAP
:54 - 50 = 4 EAP

:Kui suur on teile esitatav arve?

:4 * 50 = 200€

'''Vastus:'''
:Tuleb tasuta 4 EAP eest ning esitatav arve on 200€

== Viited ==

User:Akuksov

2016-10-18T19:01:33Z

Akuksov: /* Ülesanne */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Anton Kuksov 
Rühm: 12 
Tudengikood: ******39 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.

Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.

Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:

1. Hea süsteemiadministraator on laisk aga ei tohi olla liiga laisk 
2. Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea. 

Kuna ma õpin IT-süsteemide arendust selle loengu teema ei olnud mulle nii tähtsam. Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu ja saan asjast aru, kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas.

Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.

Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.

Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.

Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi.
Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too.
Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2</ref> Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal</ref>

===Küsimus 5===

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? 
:Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) 
:Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? 

'''Vastus:'''

* Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

* Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus Eesti.ee] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

* Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

===Ülesanne===

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

:Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>, seega aastas 27 * 2 = 54.

:X = 22 ja Y = 28

:22 + 28 = 50 EAP
:54 - 50 = 4 EAP

:Kui suur on teile esitatav arve?

:4 * 50 = 200€

'''Vastus:'''
:Tuleb tasuta 4 EAP eest ning esitatav arve on 200€

== Viited ==

User:Akuksov

2016-10-18T18:53:43Z

Akuksov: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Anton Kuksov 
Rühm: 12 
Tudengikood: ******39 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.

Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.

Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:

1. Hea süsteemiadministraator on laisk aga ei tohi olla liiga laisk 
2. Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea. 

Kuna ma õpin IT-süsteemide arendust selle loengu teema ei olnud mulle nii tähtsam. Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu ja saan asjast aru, kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas.

Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.

Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.

Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.

Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi.
Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too.
Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2</ref> Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal</ref>

===Küsimus 5===

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? 
:Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) 
:Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? 

'''Vastus:'''

* Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

* Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus Eesti.ee] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

* Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

===Ülesanne===

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

:Esimene semester:

:Teine semester:

== Viited ==

User:Akuksov

2016-10-18T18:53:31Z

Akuksov:

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Anton Kuksov 
Rühm: 12 
Tudengikood: ******39 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.

Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.

Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:

1. Hea süsteemiadministraator on laisk aga ei tohi olla liiga laisk 
2. Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea. 

Kuna ma õpin IT-süsteemide arendust selle loengu teema ei olnud mulle nii tähtsam. Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu ja saan asjast aru, kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas.

Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.

Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.

Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.

Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi.
Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too.
Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2</ref> Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal</ref>

===Küsimus 5===

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? 
:Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) 
:Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? 

'''Vastus:'''

* Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

* Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus Eesti.ee] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

* Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

===Ülesanne===

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

:Esimene semester:

:Teine semester:

== Viited ==

User:Akuksov

2016-10-18T18:48:01Z

Akuksov: /* Küsimus B */

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.

Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.

Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:

1. Hea süsteemiadministraator on laisk aga ei tohi olla liiga laisk 
2. Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea. 

Kuna ma õpin IT-süsteemide arendust selle loengu teema ei olnud mulle nii tähtsam. Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu ja saan asjast aru, kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas.

Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.

Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.

Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.

Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi.
Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too.
Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2</ref> Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal</ref>

===Küsimus 5===

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? 
:Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) 
:Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? 

'''Vastus:'''

* Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

* Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus Eesti.ee] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

* Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

===Ülesanne===

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

:Esimene semester:

:Teine semester:

== Viited ==

User:Akuksov

2016-10-18T18:47:44Z

Akuksov: /* Küsimus B */

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.

Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.

Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:

1. Hea süsteemiadministraator on laisk aga ei tohi olla liiga laisk 
2. Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea. 

Kuna ma õpin IT-süsteemide arendust selle loengu teema ei olnud mulle nii tähtsam. Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu ja saan asjast aru, kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas.

Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.

Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.

Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.

Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi.
Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too.
Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2</ref> Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal</ref>

===Küsimus 5===

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? 
:Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) 
:Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? 

'''Vastus:'''

* Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

* Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus Eesti.ee] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

* Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

===Ülesanne===

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

:Esimene semester:

:Teine semester:

== Viited ==

User:Akuksov

2016-10-18T18:45:58Z

Akuksov: /* Küsimus 5 */

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.

Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.

Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:

1. Hea süsteemiadministraator on laisk aga ei tohi olla liiga laisk 
2. Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea. 

Kuna ma õpin IT-süsteemide arendust selle loengu teema ei olnud mulle nii tähtsam. Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu ja saan asjast aru, kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas.

Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.

Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.

Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.

Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi.
Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too.
Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

===Küsimus 5===

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? 
:Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) 
:Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? 

'''Vastus:'''

* Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

* Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus Eesti.ee] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

* Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

===Ülesanne===

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

:Esimene semester:

:Teine semester:

== Viited ==

User:Akuksov

2016-10-18T18:45:08Z

Akuksov: /* Küsimus 5 */

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.

Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.

Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:

1. Hea süsteemiadministraator on laisk aga ei tohi olla liiga laisk 
2. Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea. 

Kuna ma õpin IT-süsteemide arendust selle loengu teema ei olnud mulle nii tähtsam. Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu ja saan asjast aru, kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas.

Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.

Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.

Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.

Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi.
Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too.
Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

===Küsimus 5===

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus:'''

* Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

* Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus Eesti.ee] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

* Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

===Ülesanne===

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

:Esimene semester:

:Teine semester:

== Viited ==

User:Akuksov

2016-10-18T18:44:07Z

Akuksov: /* Õpingukorralduse küsimused */

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.

Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.

Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:

1. Hea süsteemiadministraator on laisk aga ei tohi olla liiga laisk 
2. Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea. 

Kuna ma õpin IT-süsteemide arendust selle loengu teema ei olnud mulle nii tähtsam. Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu ja saan asjast aru, kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas.

Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.

Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.

Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.

Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi.
Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too.
Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

===Küsimus 5===

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus:'''

* Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 17.10.2016</ref>

* Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus Eesti.ee] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 17.10.2016</ref>

* Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 17.10.2016</ref>

===Ülesanne===

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

:Esimene semester:

:Teine semester:

== Viited ==

User:Akuksov

2016-10-18T18:34:42Z

Akuksov: /* Essee */

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.

Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.

Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:

1. Hea süsteemiadministraator on laisk aga ei tohi olla liiga laisk 
2. Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea. 

Kuna ma õpin IT-süsteemide arendust selle loengu teema ei olnud mulle nii tähtsam. Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu ja saan asjast aru, kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas.

Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.

Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.

Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.

Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi.
Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too.
Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.

== Õpingukorralduse küsimused ==

;Küsimus B

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:answer here

;Küsimus 5

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus:'''

:answer here

;Ülesanne

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

:Esimene semester:

:Teine semester:

== Viited ==

User:Akuksov

2016-10-18T17:58:38Z

Akuksov: /* Essee */

User:Akuksov

2016-10-18T17:57:44Z

Akuksov: /* Essee */

User:Akuksov

2016-10-18T17:12:02Z

Akuksov: /* Essee */

User:Akuksov

2016-10-18T17:04:26Z

Akuksov: /* Essee */

User:Akuksov

2016-10-18T16:48:59Z

Akuksov: /* Essee */

User:Akuksov

2016-10-18T11:29:48Z

Akuksov: /* Essee */

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i opingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Sammuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et, loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. Loo oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta asutus EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis oppeained ei anda piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samal ajal kui ettevõtete. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalused õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.

Kolmas esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisest. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja sai 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. Seda edulugu oli väga kasulikku, sest me nägisime elusaid EIK lõpetajaid, kes tegisid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liig monotoonne, ja kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.

== Õpingukorralduse küsimused ==

;Küsimus B

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:answer here

;Küsimus 5

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus:'''

:answer here

;Ülesanne

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

:Esimene semester:

:Teine semester:

== Viited ==

User:Akuksov

2016-10-18T11:15:05Z

Akuksov:

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i opingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Sammuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et, loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. Loo oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta asutus EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis oppeained ei anda piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samal ajal kui ettevõtete. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalused õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.

Kolmas esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisest. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja sai 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. Seda edulugu oli väga kasulikku, sest me nägisime elusaid EIK lõpetajaid, kes tegisid omast startup'ist terve ettevõtet.

== Õpingukorralduse küsimused ==

;Küsimus B

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:answer here

;Küsimus 5

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus:'''

:answer here

;Ülesanne

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

:Esimene semester:

:Teine semester:

== Viited ==

User:Akuksov

2016-10-18T10:43:52Z

Akuksov:

== Essee ==

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i opingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Sammuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et, loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. Loo oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta asutus EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis oppeained ei anda piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samal ajal kui ettevõtete. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalused õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.

Kolmas esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisest.

== Õpingukorralduse küsimused ==

;Küsimus B

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:answer here

;Küsimus 5

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus:'''

:answer here

;Ülesanne

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

:Esimene semester:

:Teine semester:

== Viited ==

User:Akuksov

2016-10-17T11:58:18Z

Akuksov: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Anton Kuksov 
Rühm: 12 
Tudengikood: ******39 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

== Essee ==
Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i opingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Sammuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et, loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a] loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer</ref>

== Õpingukorralduse küsimused ==

;Küsimus B

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:answer here

;Küsimus 5

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus:'''

:answer here

;Ülesanne

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

:Esimene semester:

:Teine semester:

== Viited ==

User:Akuksov

2016-10-17T11:58:00Z

Akuksov: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

User:Akuksov

2016-10-17T11:57:21Z

Akuksov: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

User:Akuksov

2016-10-17T11:43:09Z

Akuksov: /* Essee */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Anton Kuksov 
Rühm: 12 
Tudengikood: ******39 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

== Essee ==
Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i opingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Sammuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et, loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.

== Õpingukorralduse küsimused ==

;Küsimus B

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:answer here

;Küsimus 5

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus:'''

:answer here

;Ülesanne

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

:Esimene semester:

:Teine semester:

User:Akuksov

2016-10-17T09:18:53Z

Akuksov: /* Essee */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Anton Kuksov 
Rühm: 12 
Tudengikood: ******39 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

== Essee ==
Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejõududega, kes rääkisid üldiselt EIK-i õpingu korraldusest.

== Õpingukorralduse küsimused ==

;Küsimus B

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:answer here

;Küsimus 5

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus:'''

:answer here

;Ülesanne

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

:Esimene semester:

:Teine semester:

User:Akuksov

2016-10-17T08:17:22Z

Akuksov: /* Õpingukorralduse küsimused */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Anton Kuksov 
Rühm: 12 
Tudengikood: ******39 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

== Essee ==

== Õpingukorralduse küsimused ==

;Küsimus B

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:answer here

;Küsimus 5

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus:'''

:answer here

;Ülesanne

:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

:Esimene semester:

:Teine semester:

User:Akuksov

2016-10-17T08:12:04Z

Akuksov: /* Õpingukorralduse küsimused */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Anton Kuksov 
Rühm: 12 
Tudengikood: ******39 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

== Essee ==

== Õpingukorralduse küsimused ==

;Küsimus B

:Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

:answer here

;Küsimus 5

:Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus:'''

:answer here

;Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

:Esimene semester:

:Teine semester:

User:Akuksov

2016-10-17T08:07:31Z

Akuksov: /* Õpingukorralduse küsimused */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Anton Kuksov 
Rühm: 12 
Tudengikood: ******39 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

== Essee ==

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

'''Küsimus 5'''

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus:'''

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Esimene semester:

Teine semester:

User:Akuksov

2016-10-17T08:06:22Z

Akuksov: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

User:Akuksov

2016-10-17T08:03:10Z

Akuksov: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Anton Kuksov 
Rühm: 12 
Tudengikood: ******39 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

== Essee ==

User:Akuksov

2016-10-17T08:00:37Z

Akuksov: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Anton Kuksov 
Rühm: 12 
Tudengikood: ******39 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016