ICO wiki - User contributions [en]

Ldd

2017-12-21T07:25:53Z

Alaada: /* Skripti näide */

'''Ldd''' on UNIX / Linux-skript, mis aitab kindlaks määrata jagatud raamatukogude nimekirja, millest programm sõltub.
- annab sõltuvusi jagatud raamatukogude jaoks.

===Skripti näide===

$ ldd /usr/bin/arping 
linux-gate.so.1 => (0x00fe9000) 
libsysfs.so.2 => /lib/libsysfs.so.2 (0x00533000) 
libc.so.6 => /lib/i386-linux-gnu/libc.so.6 (0x009d3000) 
/lib/ld-linux.so.2 (0x00d59000 

===Võimalused===

'''-V --version''' - Väljundi number preguse versiooni ldd. 

'''-v --verbose''' - Annab välja kõik informatsiooni, mis on seotud selle versiooniga. 

'''-d --data-relocs''' - Teostab ümberpaigutusi ja kuvab sõnumeid puuduvad esemed (ainult ELF-i jaoks). 

'''-r --function-relocs''' - Teostab ümberpaigutusi nii andme kui kafunktsioonide jaoks. Kuvab puuduvate objektide kohta sõnumeid või funktsioone (ainult ELF). 

'''--help''' - Kuidas kasutada. 

'''-u, --unused''' - Kasutamata otsese sõltuvuse printimine. 

===Märkused===

Ldd standardversioonil on glibc2. Süsteemide jaoks kasutatakse vanemat versiooni, tarnitakse libc5. Libc5 ei toeta pikki valikuid. Teisest küljest glibc2 versioon ei toeta -V ja on ainult selle ekvivalent on --versioon.

===Bugs===

Ldd ei tööta a.out direktoridega, väga vana programmidega mis oli loodud enne ldd supporti.
Ärge kunagi käivitage ldd ebausaldusväärse programmi vastu, kuna käsk võib seda tegelikult käivitada.

==Kasutataud kirjandus==
http://man7.org/linux/man-pages/man1/ldd.1.html

Ln

2017-12-21T07:24:47Z

Alaada:

LN käsk loob lingid nii kõva, kui ka sümboolsetele failidele. Sellel on järgmine formaat (sarnane mv käsuga argumentide järjekorras):

===Syntax===
Ln (-s) <faili nimi > < faili nime link>

===Võimalused:===

'''-f''' Keelata kinnitustaotlus olemasolevate failide (linkide) ülekirjutamisel.

'''-s''' Loo sümboolne link.

===Käsu kasutamise näited:===

user @ desktop ~ $ ln text / alex / linux.html working / linux-todo.html

'''Kataloogi sümboolse linki loomine:'''

user @ desktop ~ $ ln -s images / my / photos photos

===Töötamis viis===

ln <fail> <linginimi> 
# Kõva lingi loomine (hard link) 

ln -s <fail> <linfinimi> 
# Sümboolse lingi loomine (symbolic link) 

See käsk loob kõva lingi faili ( fail 1), mis näeb välja ja asub nagu (fail2). Seega on failisüsteemi jaoks määratud fail (fail1) ja link sellele (fail2) on tegelikult füüsiliselt sama faili. Kõvad lingid ei suuda osutada failidele, mis paiknevad erinevates ketta vaheseinates ja ei suudeta luua kõva link ka kataloogile.

Kui luuakse sümboolne link( kasutatakse võtit s), siis selle faili (fail 1) võib mitte olemas olla. Sümboolne link nimega ( fail 2) luuakse nii kui nii. ( Näide : "# ln -s /media/home/ed /home/ed" - loob kataloogis sümboolse lingi "/home/ed" kataloogile "/media/home/ed").

== Kasutatud kirjandus ==
1. http://man7.org/linux/man-pages/man1/ln.1.html

Add-apt-key

2017-12-21T07:22:17Z

Alaada: /* Syntax */

'''add-apt-key'''
- Käsurea tööriist, et lisada APT võtmerõnga GPG võtmed.
- Taotleb määratud GPG-klahvi avalikultvõtmeserverit ja sisesta see APT võtmerõngasse, nii et arhiivid oleksid allkirjastatud seda võtit usaldatakse.

===Syntax===
add-apt-key [ --help ] [ --verbose ] [ --keyserver name ] keyid

===Võimalused===

'''-h''', --help 
saame näha mis ta veel oskab. 

'''-v''', --verbose 
verbose režiim näitab iga käsku enne selle käivitamist.

'''-k''', --keyserver name
Valige konkreetne võtmeserver, mida soovite kasutada.

'''keyid''' Lisa GPG võtme identifikaator.

===Config failid===
'''/etc/default/add-apt-key'''
Konfiguratsioonifail, mis määrab ära avaliku võtmehalduri.

===Exit koodid===
Kasutatakse järgmisi väljumisväärtusi:

'''0''' Võtme lisamine oli edukas.

'''1''' Kehtetu skripti argumendid.

'''2''' GPG klahvi ei saa alla laadida (või on valesti vormistatud).

'''3''' Viga APT võtmerõnga võtmehoidja lisamisel.

==Kasutatud kirjandus==

1. http://manpages.ubuntu.com/manpages/precise/man8/add-apt-key.8.html

Ldd

2017-12-21T07:21:47Z

Alaada: /* Skripti näide */

'''Ldd''' on UNIX / Linux-skript, mis aitab kindlaks määrata jagatud raamatukogude nimekirja, millest programm sõltub.
- annab sõltuvusi jagatud raamatukogude jaoks.

===Skripti näide===

$ ldd /usr/bin/arping 

linux-gate.so.1 => (0x00fe9000) 
libsysfs.so.2 => /lib/libsysfs.so.2 (0x00533000) 
libc.so.6 => /lib/i386-linux-gnu/libc.so.6 (0x009d3000) 
/lib/ld-linux.so.2 (0x00d59000 

===Võimalused===

'''-V --version''' - Väljundi number preguse versiooni ldd. 

'''-v --verbose''' - Annab välja kõik informatsiooni, mis on seotud selle versiooniga. 

'''-d --data-relocs''' - Teostab ümberpaigutusi ja kuvab sõnumeid puuduvad esemed (ainult ELF-i jaoks). 

'''-r --function-relocs''' - Teostab ümberpaigutusi nii andme kui kafunktsioonide jaoks. Kuvab puuduvate objektide kohta sõnumeid või funktsioone (ainult ELF). 

'''--help''' - Kuidas kasutada. 

'''-u, --unused''' - Kasutamata otsese sõltuvuse printimine. 

===Märkused===

Ldd standardversioonil on glibc2. Süsteemide jaoks kasutatakse vanemat versiooni, tarnitakse libc5. Libc5 ei toeta pikki valikuid. Teisest küljest glibc2 versioon ei toeta -V ja on ainult selle ekvivalent on --versioon.

===Bugs===

Ldd ei tööta a.out direktoridega, väga vana programmidega mis oli loodud enne ldd supporti.
Ärge kunagi käivitage ldd ebausaldusväärse programmi vastu, kuna käsk võib seda tegelikult käivitada.

==Kasutataud kirjandus==
http://man7.org/linux/man-pages/man1/ldd.1.html

Ldd

2017-12-21T07:21:00Z

Alaada: /* Võimalused */

Ln

2017-12-21T07:15:39Z

Alaada:

LN käsk loob lingid nii kõva, kui ka sümboolsetele failidele. Sellel on järgmine formaat (sarnane mv käsuga argumentide järjekorras):

Ln (-s) <faili nimi > < faili nime link>

===Võimalused:===

'''-f'''
Keelata kinnitustaotlus olemasolevate failide (linkide) ülekirjutamisel.

'''-s'''
Loo sümboolne link.

===Käsu kasutamise näited:===

user @ desktop ~ $ ln text / alex / linux.html working / linux-todo.html

'''Kataloogi sümboolse linki loomine:'''

user @ desktop ~ $ ln -s images / my / photos photos

===Töötamis viis===

ln <fail> <linginimi> 
# Kõva lingi loomine (hard link) 

ln -s <fail> <linfinimi> 
# Sümboolse lingi loomine (symbolic link) 

See käsk loob kõva lingi faili ( fail 1), mis näeb välja ja asub nagu (fail2). Seega on failisüsteemi jaoks määratud fail (fail1) ja link sellele (fail2) on tegelikult füüsiliselt sama faili. Kõvad lingid ei suuda osutada failidele, mis paiknevad erinevates ketta vaheseinates ja ei suudeta luua kõva link ka kataloogile.

Kui luuakse sümboolne link( kasutatakse võtit s), siis selle faili (fail 1) võib mitte olemas olla. Sümboolne link nimega ( fail 2) luuakse nii kui nii. ( Näide : "# ln -s /media/home/ed /home/ed" - loob kataloogis sümboolse lingi "/home/ed" kataloogile "/media/home/ed").

== Kasutatud kirjandus ==
1. http://man7.org/linux/man-pages/man1/ln.1.html

Pwd

2017-12-21T07:15:29Z

Alaada:

'''PWD (Print Working Directory)''' - näitab direktorile, kus asub kasutaja. PWD käsku loetakse üheks enim kasutatavamaks käsuks Linux, AIX, HP-UX, BSD ja teistes Unix-i sarnastes operatsioonisüsteemides. Käsk võib olla kasutatud järgnevate ülessannete jaoks Apple OS X nii ka Unix või Linux-i operatsioonisüsteemides.

===Töötamis viis===

bash-3.00$ cd /export/home/sergey/ 
bash-3.00$ pwd 
/export/home/sergey 
bash-3.00$ 

'''/''' - Kaldkriips - juurkataloog.

== Kasutataud kirjandus ==

1. http://manpages.ubuntu.com/manpages/artful/en/man1/pwd.1.html

Ldd

2017-12-21T07:15:26Z

Alaada:

'''Ldd''' on UNIX / Linux-skript, mis aitab kindlaks määrata jagatud raamatukogude nimekirja, millest programm sõltub.
- annab sõltuvusi jagatud raamatukogude jaoks.

===Skripti näide===

$ ldd /usr/bin/arping 
linux-gate.so.1 => (0x00fe9000) 
libsysfs.so.2 => /lib/libsysfs.so.2 (0x00533000) 
libc.so.6 => /lib/i386-linux-gnu/libc.so.6 (0x009d3000) 
/lib/ld-linux.so.2 (0x00d59000 

===Võimalused===

-V --version - Väljundi number preguse versiooni ldd. 
-v --verbose - Annab välja kõik informatsiooni, mis on seotud selle versiooniga. 
-d --data-relocs - Teostab ümberpaigutusi ja kuvab sõnumeid puuduvad esemed (ainult ELF-i jaoks). 
-r --function-relocs - Teostab ümberpaigutusi nii andme kui kafunktsioonide jaoks. Kuvab puuduvate objektide kohta sõnumeid või funktsioone (ainult ELF). 
--help - Kuidas kasutada. 
-u, --unused - Kasutamata otsese sõltuvuse printimine. 

===Märkused===

Ldd standardversioonil on glibc2. Süsteemide jaoks kasutatakse vanemat versiooni, tarnitakse libc5. Libc5 ei toeta pikki valikuid. Teisest küljest glibc2 versioon ei toeta -V ja on ainult selle ekvivalent on --versioon.

===Bugs===

Ldd ei tööta a.out direktoridega, väga vana programmidega mis oli loodud enne ldd supporti.
Ärge kunagi käivitage ldd ebausaldusväärse programmi vastu, kuna käsk võib seda tegelikult käivitada.

==Kasutataud kirjandus==
http://man7.org/linux/man-pages/man1/ldd.1.html

Add-apt-key

2017-12-21T07:15:23Z

Alaada:

Finger

2016-12-07T21:28:16Z

Alaada:

{{DISPLAYTITLE:Finger}}

= Author =

'''Nimi:''' Aleksandr Laada A21

'''Esitamise kuupaev:''' 07.12.2016

'''Retsensioon:'''

== Description ==

'''<code>finger</code>''' utility displays information about the system users.

==Syntax==

finger [-options] [user ...] [user@host ...]

==Options==

Options are:

*'''-4''' - Forces finger to use IPv4 addresses only.
*'''-6''' - Forces finger to use IPv6 addresses only.
*'''-s''' - Display the user's login name, real name, terminal name and write status (as a <nowiki>``*''</nowiki> before the terminal name if write permission is denied), idle time, login time, and either office location and office phone number, or the remote host.
Unknown devices as well as nonexistent idle and login times are displayed as single asterisks.
*'''-h''' - When used in conjunction with the -s option, the name of the remote host is displayed instead of the office location and office phone.
*'''-o''' - When used in conjunction with the -s option, the office location and office phone information is displayed instead of the name of the remote host.

*'''-g''' - This option restricts the gecos output to only the users' real name. It also has the side-effect of restricting the output of the remote host when used in conjunction with the -h option.

*'''-k''' - Disable all use of the user accounting database.

*'''-l''' - Produce a multi-line format displaying all of the information described for the -s option as well as the user's home directory, home phone number, login shell, mail status, and the contents of the files .forward, .plan, .project and .pubkey from the user's home directory.

*'''-p''' - Prevent the -l option of finger from displaying the contents of the .forward, .plan, .project and .pubkey files.

*'''-m''' - Prevent matching of user names. User is usually a login name; however, matching will also be done on the users' real names-, unless the -m option is supplied. All name matching performed by finger is case insensitive.

===Notice===

*If no options are specified, finger defaults to the -l style output if operands are provided, otherwise to the -s style. Note that some fields may be missing, in either format, if information is not available for them.

*If no arguments are specified, finger will print an entry for each user currently logged into the system.

*The finger utility may be used to look up users on a remote machine. The format is to specify a user as ``user@host'', or ``@host'', where the default output format for the former is the -l style, and the default output format for the latter is the -s style. The -l option is the only option that may be passed to a remote machine.

*If the file .nofinger exists in the user's home directory, and the program is not run with superuser privileges, finger behaves as if the user in question does not exist.

*The optional finger.conf configuration file can be used to specify aliases. Since finger is invoked by fingerd, aliases will work for both local and network queries.

==Examples==

1. View detail about a particular user

finger command will display login, username, home directory, shell information about a particular user as shown below.

$ finger sathiya
Login: sathiya Name: (null)
Directory: /home/sathiya Shell: /bin/bash
On since Mon Nov 1 18:45 (IST) on :0 (messages off)
On since Mon Nov 1 18:46 (IST) on pts/0 from :0.0
New mail received Fri May 7 10:33 2010 (IST)
Unread since Sat Jun 7 12:59 2008 (IST)
No Plan.
2. View login details and Idle status about an user

You can use finger -s option to view the login detail for a particular user.

$ finger -s root
Login Name Tty Idle Login Time Office Office Phone
root root *1 19d Wed 17:45
root root *2 3d Fri 16:53
root root *3 Mon 20:20
root root *ta 2 Tue 15:43
root root *tb 2 Tue 15:44

==Files==

/etc/finger.conf - alias definition data base

/var/log/utx.lastlogin - last login data base

==Environment==

<code>finger</code> This variable may be set with favored options to finger.

==Notes==

*To use Finger, it is necessary for the host computer to run the Finger daemon (a program running in the background) which will answer Finger requests.

*Finger is not designed to log requests. So finding out who is Fingering you is complicated.

==Bugs==

*The finger utility does not recognize multibyte characters.

==History==

<code>finger</code> command appeared in 3.0BSD

Finger was one of the first computer network applications. It enabled people to see who else was using the computer system as well as find basic information on that user. (Zimmerman 1991)

Last version: 0.17-15

==Standarts==

* [https://tools.ietf.org/html/rfc742 RFC 742](December 1977)
* [https://tools.ietf.org/html/rfc1288 RFC 1288](December 1991)

==References==

http://www.unix.com/man-page/freebsd/1/finger/

http://www.rajivshah.com/Case_Studies/Finger/Finger.htm#_Toc484593855

http://linux.101hacks.com/unix/finger/

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Finger

2016-12-07T21:25:52Z

Alaada:

{{DISPLAYTITLE:Finger}}

= Author =

Aleksandr Laada A21

07.12.2016

Retsensioon:

== Description ==

'''<code>finger</code>''' utility displays information about the system users.

==Syntax==
finger [-options] [user ...] [user@host ...]

==Options==

Options are:

*'''-4''' - Forces finger to use IPv4 addresses only.
*'''-6''' - Forces finger to use IPv6 addresses only.
*'''-s''' - Display the user's login name, real name, terminal name and write status (as a <nowiki>``*''</nowiki> before the terminal name if write permission is denied), idle time, login time, and either office location and office phone number, or the remote host.
Unknown devices as well as nonexistent idle and login times are displayed as single asterisks.
*'''-h''' - When used in conjunction with the -s option, the name of the remote host is displayed instead of the office location and office phone.
*'''-o''' - When used in conjunction with the -s option, the office location and office phone information is displayed instead of the name of the remote host.

*'''-g''' - This option restricts the gecos output to only the users' real name. It also has the side-effect of restricting the output of the remote host when used in conjunction with the -h option.

*'''-k''' - Disable all use of the user accounting database.

*'''-l''' - Produce a multi-line format displaying all of the information described for the -s option as well as the user's home directory, home phone number, login shell, mail status, and the contents of the files .forward, .plan, .project and .pubkey from the user's home directory.

*'''-p''' - Prevent the -l option of finger from displaying the contents of the .forward, .plan, .project and .pubkey files.

*'''-m''' - Prevent matching of user names. User is usually a login name; however, matching will also be done on the users' real names-, unless the -m option is supplied. All name matching performed by finger is case insensitive.

===Notice===

*If no options are specified, finger defaults to the -l style output if operands are provided, otherwise to the -s style. Note that some fields may be missing, in either format, if information is not available for them.

*If no arguments are specified, finger will print an entry for each user currently logged into the system.

*The finger utility may be used to look up users on a remote machine. The format is to specify a user as ``user@host'', or ``@host'', where the default output format for the former is the -l style, and the default output format for the latter is the -s style. The -l option is the only option that may be passed to a remote machine.

*If the file .nofinger exists in the user's home directory, and the program is not run with superuser privileges, finger behaves as if the user in question does not exist.

*The optional finger.conf configuration file can be used to specify aliases. Since finger is invoked by fingerd, aliases will work for both local and network queries.

==Examples==

1. View detail about a particular user

finger command will display login, username, home directory, shell information about a particular user as shown below.

$ finger sathiya
Login: sathiya Name: (null)
Directory: /home/sathiya Shell: /bin/bash
On since Mon Nov 1 18:45 (IST) on :0 (messages off)
On since Mon Nov 1 18:46 (IST) on pts/0 from :0.0
New mail received Fri May 7 10:33 2010 (IST)
Unread since Sat Jun 7 12:59 2008 (IST)
No Plan.
2. View login details and Idle status about an user

You can use finger -s option to view the login detail for a particular user.

$ finger -s root
Login Name Tty Idle Login Time Office Office Phone
root root *1 19d Wed 17:45
root root *2 3d Fri 16:53
root root *3 Mon 20:20
root root *ta 2 Tue 15:43
root root *tb 2 Tue 15:44

==Files==

/etc/finger.conf - alias definition data base

/var/log/utx.lastlogin - last login data base

==Environment==

<code>finger</code> This variable may be set with favored options to finger.

==Notes==

*To use Finger, it is necessary for the host computer to run the Finger daemon (a program running in the background) which will answer Finger requests.

*Finger is not designed to log requests. So finding out who is Fingering you is complicated.

==Bugs==

*The finger utility does not recognize multibyte characters.

==History==

<code>finger</code> command appeared in 3.0BSD

Finger was one of the first computer network applications. It enabled people to see who else was using the computer system as well as find basic information on that user. (Zimmerman 1991)

Last version: 0.17-15

==Standarts==

* [https://tools.ietf.org/html/rfc742 RFC 742](December 1977)
* [https://tools.ietf.org/html/rfc1288 RFC 1288](December 1991)

==References==

http://www.unix.com/man-page/freebsd/1/finger/

http://www.rajivshah.com/Case_Studies/Finger/Finger.htm#_Toc484593855

http://linux.101hacks.com/unix/finger/

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Finger

2016-12-07T21:25:34Z

Alaada: Created page with "{{DISPLAYTITLE:Finger}} = Author = Aleksandr Laada A21 07.12.2016 Retsensioon: == Description == '''<code>finger</code>''' utility displays information about the syste..."

Uniq:Retsensioon

2016-12-07T02:03:32Z

Alaada:

== Retsensioon ==

''Author: Aleksandr Laada A21''

''Hinnang oli tehtud 07.12.2016 kell 4.00''

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0.4
| Selle Unix Utility kohta palju õelda ei saa.
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
| Kogu töö on tehtud inglise keeles, aga on kasutanud hea kirjandus.
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Sissejuhatuses on õeldnud, mille jaoks me kasutame seda utilidi ja milline võib olla vasus
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| Käsku syntax's on korrektne, ka on olemas võimalikud operandid ja nende selgitused
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Mina ei ledsin mingi muud informatsiooni, aga oli kasutanud Man leht
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 0,8
| Tehniliselt kõik mis toodud Näite artiklis hästi töötab, aga seda ei ole kõik võimalused kuidas võib Uniq töötada. On võimalik midagi veel panna.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 3
| Sisuga kõik korras aga on võimalik lisada, et kuskilt aluses panna mingi sõnum, et selline käsk mitte parim käsk, ja paremini kasutada teist käsud. Versionil 5,97 oli viga, et kirillitsa tähtega oli suur probleemid, aga pärast v 6,4 rohkem probleeemi sellega ei olnud
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Artikli ehitus on ilus ja loogiline
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 1
| Grammatikad mina ei saa hinnata, et minu grammatika inglise keeles ja eesti keeles on nõrk tasemel.
| -

|-
| Kokku
| 10
| 8,7
| Töö põhimõteliselt tehtud hästi, on olemas väike nüansid aga seda ei muutub kogu pilt. Mis on Uniq käsk ja kuidas seda kasutada.
|-
|}

Uniq:Retsensioon

2016-12-07T01:59:06Z

Alaada: Created page with "{| class="wikitable" border="1" |- ! KRITEERIUM ! KAAL ! HINNANG ! SELGITUS |- |- | Skoop | 0,5 | 0.4 | Selle Unix Utility kohta palju õelda ei saa. |- |- | A..."

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0.4
| Selle Unix Utility kohta palju õelda ei saa.
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
| Kogu töö on tehtud inglise keeles, aga on kasutanud hea kirjandus.
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Sissejuhatuses on õeldnud, mille jaoks me kasutame seda utilidi ja milline võib olla vasus
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| Käsku syntax's on korrektne, ka on olemas võimalikud operandid ja nende selgitused
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Mina ei ledsin mingi muud informatsiooni, aga oli kasutanud Man leht
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 0,8
| Tehniliselt kõik mis toodud Näite artiklis hästi töötab, aga seda ei ole kõik võimalused kuidas võib Uniq töötada. On võimalik midagi veel panna.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 3
| Sisuga kõik korras aga on võimalik lisada, et kuskilt aluses panna mingi sõnum, et selline käsk mitte parim käsk, ja paremini kasutada teist käsud. Versionil 5,97 oli viga, et kirillitsa tähtega oli suur probleemid, aga pärast v 6,4 rohkem probleeemi sellega ei olnud
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Artikli ehitus on ilus ja loogiline
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 1
| Grammatikad mina ei saa hinnata, et minu grammatika inglise keeles ja eesti keeles on nõrk tasemel.
| -

|-
| Kokku
| 10
| 8,7
| Töö põhimõteliselt tehtud hästi, on olemas väike nüansid aga seda ei muutub kogu pilt. Mis on Uniq käsk ja kuidas seda kasutada.
|-
|}

Osadmin referaadi teemad

2016-11-01T08:50:50Z

Alaada: /* Vabad teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.
*Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]
* Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21
* [[DDoS]] Katariina Purru A21
* [[Lsblk]] Margus Sumla A21
* [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21
* [[Tmux]] Siim Saar A21
* [[Byobu]] Peep Oks AK21
* [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21
* [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11
* [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21
* [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21
* [[Livepatch]] - Martin Kraus A31
** https://www.ubuntu.com/server/livepatch
* [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21
* [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21
* [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21
* [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21
* [[Passwd]] Kaspar Kannik A21
* [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21
* [[/proc]] Richard Rõngelep A21
* [[Grep kasutamine]] Aleksandr Pikalo A21
* [[Finger]] Aleksandr Laada A21

=Vabad teemad=
* [[File]]
* [[History]]
* [[Journalctl]]
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[GPT]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[Login]] + [[Logout]]
* [[Lsb_release]]
* [[Passwd]]
* [[Rm]]
* [[Apropos]]
* [[Whatis]]
* [[More]]
* [[Mcedit]] + [[Mcview]]
** Midnight Commander'i alamprogrammid
* [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]]
* [[Join]]
* [[Split]]
* [[Tr]]
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command
* [[Setuid]] + [[Setgid]]
* [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad
* [[FHS]] - Filesystem Hierarchy - vt ka [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf loeng sellel teemal]
* [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview
* [[Init]] (artikli täiendamine)

==Mahukamad teemad==
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.
* [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]]

=Viiteid=
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Osadmin referaadi teemad

2016-11-01T08:50:22Z

Alaada: /* Valitud teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.
*Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]
* Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21
* [[DDoS]] Katariina Purru A21
* [[Lsblk]] Margus Sumla A21
* [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21
* [[Tmux]] Siim Saar A21
* [[Byobu]] Peep Oks AK21
* [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21
* [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11
* [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21
* [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21
* [[Livepatch]] - Martin Kraus A31
** https://www.ubuntu.com/server/livepatch
* [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21
* [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21
* [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21
* [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21
* [[Passwd]] Kaspar Kannik A21
* [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21
* [[/proc]] Richard Rõngelep A21
* [[Grep kasutamine]] Aleksandr Pikalo A21
* [[Finger]] Aleksandr Laada A21

=Vabad teemad=
* [[File]]
* [[History]]
* [[Journalctl]]
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[GPT]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[Login]] + [[Logout]]
* [[Lsb_release]]
* [[Passwd]]
* [[Rm]]
* [[Apropos]]
* [[Finger]]
* [[Whatis]]
* [[More]]
* [[Mcedit]] + [[Mcview]]
** Midnight Commander'i alamprogrammid
* [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]]
* [[Join]]
* [[Split]]
* [[Tr]]
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command
* [[Setuid]] + [[Setgid]]
* [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad
* [[FHS]] - Filesystem Hierarchy - vt ka [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf loeng sellel teemal]
* [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview
* [[Init]] (artikli täiendamine)

==Mahukamad teemad==
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.
* [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]]

=Viiteid=
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

User:Alaada

2015-10-17T20:40:33Z

Alaada: Created page with "Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe) == Erialatutvustus aine arvestustõõ == Autor: Aleksandr Laada Esitamise kuupäev: 22.10.2015 Kood: ..*27 === Esse === Õppe..."

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
== Erialatutvustus aine arvestustõõ ==
Autor: Aleksandr Laada

Esitamise kuupäev: 22.10.2015

Kood: ..*27

=== Esse ===
Õppeaine eesmärgiks on tutvusta neid inimised, kes tulnud IT Kolledzisse, ja motiveerida tudengeid oma õpinguteese. Loengut toimub iga neljapäev ja igal loengul meil oli külalised, kes seotud IT-valdkonnaga. On hea, et kõik loengut on salvestatud, sest mitte kõik võib olla kõikidel loegutel. Sellises aines räägitakse IT eriala kohta, millissugused võib olla takistused mis on vaja teha, et edukalt õppima edasi.

Esimese loengul esines Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo, kes rääkinud meie õppekorraldust ja sisekorrast. Nad markinud et meie on võimalus kasutada TTÜ raamatukogu ja võtta osa erinevates klubi tegevutest. Lauri Võsandi rääkis meile ülikooli tegevustest, näiteks Robotikaklubi, Meediakluubi ja Pythonikluubi, mille asuvad lähedal IT Kolledzil . Merle Varendu rääkis stipendiumitest ja toetust. Ta ütles, et 1/3 administratorit ja ½ süsteemi arendajad saavad stipendiumi. Esimesed stipendiumid tulevad juba novembris.

Teise loengul esines Tiina Seeman. Ta õppis TTüs haldusjuhtimist ja IT Kolledzis infosüsteemide analüsi. Ta rääkis meile proektijuhtimist ja selgitas miks see on vajalik. Ta soovitas arendada oskust planeerida, näiteks raha kuulutuste planeerima, kui palju sul on vaba raha ja kuidas seda võib kasulikum kulutuda. Talle esitluses olnud pildid ja tabelid. Ta rääkis miks palju proektid läbi kukkuvad ja kuidas võib seda parandada. Ta ütles, et oskus tööma meeskonnas ja suhtlemis oskust see on vajalikum tööoskuseid.

Kolmandal loengul esines Elar Lang, kes on veebirakenduste testija ja koolituste läbiviija veebirakenduste turvalisuse teema. Selle loeng eesmärgiks oli tudengite motiveerida oppida edasi. Ta rääkis oma kogemusest ja kooliteest. Ta rääkis et tuntuim isikud kes ei käinud ülikoolise, temal oli väga kõrgeva eesmärk ja nad saavutasid seda. Aga seda ei tähendab, et kõik võib ei tulla ülikoolisse. Ülikool läiendab meie silmaringi ja annab meil võimalus oma ideed kehastada.

Neljandal loengul esines Taavi Tuisk. Ta on süsteemi administrator ja alustas oma tööks TTÜ-s. Tä rakkis meile milline peab olema süsteemiadministrator ja kuidas välja näeb süsteemi-administratori töö, milliseid võivad olla probleemid jne. Mulle meeldis pilt kus näidanud mingi rööv, kus inimised tehti kõik mille rääkinud nende boss, aga süsteemi administrator kõik parandas. Ta töötas ka Skypis ja teistes suur IT-firmades.Ta rääkis et tänapaeval ilma programeerimise oksusega on raske hakkama saama, ja selle ühenduses adminstratorit peavad töötama koos programeerijatega.Ta ütles seda, et administatori töö mõnikord kaasneb stress, ka juhtub seda et teil on vaja palju aega töös olema, et midagi parandada.

Viiendal loengul esines Kert Suvi, kes on ettevõtte juhtija ja testija. Ta rääkis natuke iseendast ja tarkvara testimisest. Ta andis meile aru saama, et testimine on vajalik osa tarkvara kostamises. Testimine tehakse, et oma tarkvara kvaliteedi parandada. Kõneleja selgitas, et selles valdkonnas on probleemid. Esimeseks on seda, et testijaid on vahe kui ka spetsialistijaid. See on tinginud, sellega, et testija palk on madal ja testimine võib olla igav.

Kuuendal loengul esines Targo Tennisberg. See oli väga huvitav loeng, Alguses ta pandi endale maagi riietus, ja alustas rääkida et programeerija töö on sarnane alkeemiku töö. Alkeemikud ja programeerijad segavad ja segavad, ja pärast seda saavad midagi. Ta töötanud erinevatest tarkvara tootmise nii vaiksetse kui ka suurest firmades. Ta rääkis meile missuguseid raskused kohtuda IT ellujäämiskursusest. Tuleb melde jäätma, et hea projekt sõltub ressursidest,ajast ja kvaliteedist. Ta ütles loengus, et leida head töökohti on vaja olla taiplik, teha asjad õigeaglaselt ära ja olla hea tiimikaaslane. Oli huvitav millal ta tehti küsitlus, ja lõppuks oli ainult 10% vastusi oli õiged.

Seitsmendal loengul esines Tanel Unt. Ta on firmajuht ja tarkvaraarendaja. Koos oma sõbradega ta tehti oma digiboksi, aga see oli väga raske. Praegu Tanel on firma, mis tegeleb GPS lahendusega. Ta andis meile nõu – õppima õppida, sest tänapaeva maailm muutub nii kiiresti, et praegu võib juhtuda nii et uued tehnoloogiad luuakse ja sellele peab olema õppida iseseisvalt. Ta rääkis meile, et kui sina tahab saada ettevõtjaks teil on vaja tulla ettevõtte koolitusele. Sellises koolituses räägitakse, kust saab võtta raha ja kuidas leida investorid, et oma ettevõte arendada. Ta rääkis CV koostamine on ka vajalik oskus.

Kaheksandal loengul esinejad oli Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Külalised rääkis meile statistikat ja analüütikast ja milline roll nad mängivad IT-st. Oleg Bogdanov rääkinud vähe, ta rääkinud ainult seda, kuidas ta 1974 aastal alustas programeerimisega paberil ja siis oli laevaprogrameerija, kes reaalselt pidi ka koguaeg kohapeal olema, sest mingit välisühendust leavaga polnud. Rohkem rääkis Oliver Kadak, kes rääkis meile andmeanalüüsi olilisest.

Kokkuvõteks ma tahan õelda, et selline aine andis mulle ülevaade minule eriala ja missuguseid probleemid võib kohtuda tööst. Mõned loengut oli natuke igav, mõned oli väga huvitav, aga sellised külalised läendanud meie silmaringi. Kõik see andab meile motivatsionni õppima edasi. Ma sain aru, et on vaja individuaalset õppida, sest koguaeg IT-valdkonnas kõik muutub ja kool ei saa seda anda oma õpilastele. Läbi loengute rõhuti seda et kõik on oma vahel seotud, kui suur on programeerimisoskus väärtus, et miite üksi administratori ei saa olla ilma automatikata, ja miks on vajalik hea projektijuht oskus.

=== Küsimused ===
==== Küsimus B ====
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

1. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[1]

2. Korduseksamile pääsemiseks tuleb kontakteeruda õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavad ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks[2].

3. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.[3]

4. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[6]

5. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [8]

6. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; [9]

==== Küsimus 4 ====
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

1.1 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. [8]

2.1 Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

2.2 õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

2.3 tehtud tööde näidised;

2.4 kolmandate osapoolte tagasiside jms. [9]

3.1 VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse. [10].

==== Ülesanne ====
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

X = 21

Y = 26

Kogutud EAP on 21 + 26 = 47

Vajalik EAP arv on 27 + 27 = 54

Puudub 7 EAP

Inimine peab maksma 7 * 50 = 350 € [11]

==Allikad==
1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [5.2.13]

2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [5.2.13]

3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [5.2.8.1]

4. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [5.2.14.2]

5. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [5.2.8]

6. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ [9.]

7. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ [9.]

8. http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/

9. http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/

10. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ [2.]

11. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ [3.]