ICO wiki - User contributions [en]

Meeskond:IT Squad

2017-10-23T09:04:45Z

Alevijev:

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

==Liikmed==
*Pavel Fleišer - projektijuht
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

==Idee==
Loome kulude haldamise programm, mille põhifunktsiooniks on enda eelarve kiire ja lihtne haldamine ja prognoseerimine. Programmis saab oma kuludekirjeid lisada, muuta ja kustutada andmeid. Samuti võib ka visualiseerida oma tulemused diagrammide abil, kasutada kalkulaatorit ning pangakontost andmete impordimine ja aruannete eksportimise võimalus.

==Tehnoloogia==
*C#
*Windows Presentation Foundation

==Projektihoidla==
https://itsquad.visualstudio.com/Kulude%20haldamise%20programm

==Blogi==
* 01.09.2016 Meeskonna moodustamine
* 16.10.2017 Projekti idee välja mõtlemine
* 17.10.2017 Projekti idee kinnitamine
* 21.10.2017 Wiki lehe loomine
* 22.10.2017 TFS-i seadistamine

''Coming soon'':
* Dokumentatsiooniga alustamine.

I027 iseseisvad tööd

2017-05-24T08:25:45Z

Alevijev: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
*Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
*Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-15T14:57:11Z

Alevijev: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxi
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-25T21:23:03Z

Alevijev: /* 1.praktikum */

GitHub tudengipaketi taotlemine (Anna Levijeva)

2017-02-13T11:35:19Z

Alevijev: Created page with "see juhend koos ekraanipiltidega selgitab, kuidas taotleda GitHub tudengipaketti kasutades EIK e-posti. <ref>https://education.github.com/pack Learn How to Code Using the Stu..."

see juhend koos ekraanipiltidega selgitab, kuidas taotleda GitHub tudengipaketti kasutades EIK e-posti.
<ref>https://education.github.com/pack Learn How to Code Using the Student Developer Pack - GitHub Education</ref>

===Juhend===

1. Avan aadress https://education.github.com/pack

2. Vajutan nupule "Get your pack"

[[File:anna_levijeva_github_1.png|800px]]

3. Avanenud lehel login oma GitHub kontosse sisse.

[[File:anna_levijeva_github_2.png|800px]]

4. Avanenud lehel vajutan nuppu "Yes, I am a student".

[[File:anna_levijeva_github_3.png|800px]]

11. Täitan välju, sisestades IT Kolledži nimi inglise keeles, oma eeldatav lõpetamise aasta ning kirjeldan paari lausega, millisel otstarbel soovid GitHubi kasutada. Siis vajutan nuppu "Submit Request".

[[File:anna_levijeva_github_4.png|800px]]

12. Taotlus on esitatud, ja ma saan selle kohta teate.

[[File:anna_levijeva_github_5.png|800px]]

13. Pärast saan sõnumi tudengipaketi aktiveerimise kohta.

[[File:anna_levijeva_github_6.png|800px]]

Valmis!

===Viited===
<references />

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

File:Anna levijeva github 6.png

2017-02-13T11:21:26Z

Alevijev: Alevijev uploaded a new version of File:Anna levijeva github 6.png

File:Anna levijeva github 6.png

2017-02-13T11:19:52Z

Alevijev:

File:Anna levijeva github 5.png

2017-02-13T11:19:38Z

Alevijev:

File:Anna levijeva github 4.png

2017-02-13T11:19:09Z

Alevijev:

File:Anna levijeva github 3.png

2017-02-13T11:18:51Z

Alevijev:

File:Anna levijeva github 2.png

2017-02-13T11:18:32Z

Alevijev:

File:Anna levijeva github 1.png

2017-02-13T11:17:21Z

Alevijev:

User:Alevijev

2017-02-13T10:46:52Z

Alevijev: Blanked the page

User:Alevijev

2017-02-13T10:45:17Z

Alevijev: Alevijev moved page User:Alevijev to Category:Erialatutvustuse arvestustöö

#REDIRECT [[:Category:Erialatutvustuse arvestustöö]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2017-02-13T10:45:17Z

Alevijev: Alevijev moved page User:Alevijev to Category:Erialatutvustuse arvestustöö

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Nimi: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatav loeng]</ref>

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu]</ref>

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid]</ref>

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest]</ref>

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja Karjäärikäänakud]</ref>

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]</ref>

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]</ref>

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus]</ref>

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]</ref>''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]</ref>''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]</ref>''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]</ref>''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]</ref>''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]</ref>''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega ning lisada taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

:* tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
:* tehtud tööde näidised;
:* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

:* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
:* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
:* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
:* on kajastatud kogemusest õpitut;
:* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
:* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]</ref>

Millised on tähtajad?

:Taotlus tuleb esitada vormikohane ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]</ref>

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. punkt 6]</ref>

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>, seega aastas 27 * 2 = 54. ''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Viited==

<references />

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T19:07:13Z

Alevijev:

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T18:59:56Z

Alevijev:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Nimi: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu]

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid]

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest]

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja Karjäärikäänakud]

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus]

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega ning lisada taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

:* tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
:* tehtud tööde näidised;
:* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

:* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
:* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
:* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
:* on kajastatud kogemusest õpitut;
:* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
:* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Millised on tähtajad?

:Taotlus tuleb esitada vormikohane ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

:[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. punkt 6]

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27, seega aastas 27 * 2 = 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Viited==

<references />

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T18:59:38Z

Alevijev: /* Allikad */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Nimi: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu]

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid]

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest]

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja Karjäärikäänakud]

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus]

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega ning lisada taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

:* tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
:* tehtud tööde näidised;
:* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

:* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
:* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
:* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
:* on kajastatud kogemusest õpitut;
:* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
:* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Millised on tähtajad?

:Taotlus tuleb esitada vormikohane ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

:[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. punkt 6]

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27, seega aastas 27 * 2 = 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Viited==

<references />

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T18:59:09Z

Alevijev: /* Sissejuhatav loeng */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Nimi: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu]

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid]

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest]

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja Karjäärikäänakud]

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus]

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega ning lisada taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

:* tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
:* tehtud tööde näidised;
:* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

:* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
:* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
:* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
:* on kajastatud kogemusest õpitut;
:* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
:* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Millised on tähtajad?

:Taotlus tuleb esitada vormikohane ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

:[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. punkt 6]

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27, seega aastas 27 * 2 = 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja Karjäärikäänakud]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]
# [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. punkt 6]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T18:58:55Z

Alevijev:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Nimi: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu]

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid]

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest]

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja Karjäärikäänakud]

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus]

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega ning lisada taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

:* tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
:* tehtud tööde näidised;
:* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

:* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
:* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
:* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
:* on kajastatud kogemusest õpitut;
:* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
:* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Millised on tähtajad?

:Taotlus tuleb esitada vormikohane ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

:[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. punkt 6]

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27, seega aastas 27 * 2 = 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja Karjäärikäänakud]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]
# [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. punkt 6]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T18:48:21Z

Alevijev: /* Allikad */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Nimi: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus]

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu]

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid]

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest]

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja Karjäärikäänakud]

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus]

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega ning lisada taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

:* tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
:* tehtud tööde näidised;
:* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

:* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
:* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
:* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
:* on kajastatud kogemusest õpitut;
:* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
:* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Millised on tähtajad?

:Taotlus tuleb esitada vormikohane ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

:[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. punkt 6]

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27, seega aastas 27 * 2 = 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja Karjäärikäänakud]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]
# [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]
# [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. punkt 6]
# [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T18:42:09Z

Alevijev: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Nimi: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus]

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu]

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid]

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest]

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja Karjäärikäänakud]

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus]

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega ning lisada taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

:* tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
:* tehtud tööde näidised;
:* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

:* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
:* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
:* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
:* on kajastatud kogemusest õpitut;
:* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
:* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Millised on tähtajad?

:Taotlus tuleb esitada vormikohane ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

:[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. punkt 6]

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27, seega aastas 27 * 2 = 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T18:37:50Z

Alevijev: /* Küsimus 4 */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Nimi: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega ning lisada taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

:* tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
:* tehtud tööde näidised;
:* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

:* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
:* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
:* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
:* on kajastatud kogemusest õpitut;
:* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
:* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Millised on tähtajad?

:Taotlus tuleb esitada vormikohane ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

:[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. punkt 6]

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27, seega aastas 27 * 2 = 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T18:37:35Z

Alevijev: /* Küsimus 4 */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Nimi: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega ning lisada taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

:* tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
:* tehtud tööde näidised;
:* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

:* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
:* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
:* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
:* on kajastatud kogemusest õpitut;
:* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
:* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Millised on tähtajad?

:Taotlus tuleb esitada vormikohane ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. punkt 6]

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27, seega aastas 27 * 2 = 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T18:36:59Z

Alevijev: /* Küsimus 4 */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Nimi: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega ning lisada taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

:* tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
:* tehtud tööde näidised;
:* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

:* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
:* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
:* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
:* on kajastatud kogemusest õpitut;
:* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
:* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Millised on tähtajad?

:Taotlus tuleb esitada vormikohane ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? Vastused korduma kippuvatele küsimustele. punkt 6]

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27, seega aastas 27 * 2 = 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T18:28:32Z

Alevijev: /* Tudengi andmed */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Nimi: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega ning lisada taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

:* tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
:* tehtud tööde näidised;
:* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

:* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
:* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
:* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
:* on kajastatud kogemusest õpitut;
:* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
:* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Millised on tähtajad?

:Taotlus tuleb esitada vormikohane ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27, seega aastas 27 * 2 = 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T18:27:55Z

Alevijev: /* Küsimus 4 */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega ning lisada taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

:* tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
:* tehtud tööde näidised;
:* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

:* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
:* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
:* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
:* on kajastatud kogemusest õpitut;
:* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
:* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Millised on tähtajad?

:Taotlus tuleb esitada vormikohane ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

:[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27, seega aastas 27 * 2 = 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T18:27:05Z

Alevijev: /* Küsimus 4 */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega ning lisada taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

:* tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
:* tehtud tööde näidised;
:* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

:* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
:* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
:* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
:* on kajastatud kogemusest õpitut;
:* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
:* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Millised on tähtajad?

:Taotlus tuleb esitada vormikohane ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27, seega aastas 27 * 2 = 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T18:21:03Z

Alevijev: /* Küsimus 4 */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega ning lisada taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

:* tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
:* tehtud tööde näidised;
:* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

:* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
:* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
:* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
:* on kajastatud kogemusest õpitut;
:* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
:* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord. Taotlus II]

Millised on tähtajad?

:Taotlus tuleb esitada vormikohane ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27, seega aastas 27 * 2 = 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T18:12:52Z

Alevijev: /* Küsimus 4 */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega ning lisada taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

:* tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
:* tehtud tööde näidised;
:* kolmandate osapoolte tagasiside jms.

:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

:* kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
:* kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
:* on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
:* on kajastatud kogemusest õpitut;
:* taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
:* analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27, seega aastas 27 * 2 = 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:51:27Z

Alevijev: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27, seega aastas 27 * 2 = 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:51:05Z

Alevijev: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27, seega aastas 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:49:03Z

Alevijev: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppeaastas on 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

:''21 + 25 = 46 EAP ''
:''54 - 46 = 8 EAP ''
:''8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
:''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:48:30Z

Alevijev: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppeaastas on 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]''

'':21 + 25 = 46 EAP ''

'':54 - 46 = 8 EAP ''

'':8 * 50 = 400€''

'''Vastus:'''
''Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:47:24Z

Alevijev: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppeaastas on 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]

:21 + 25 = 46 EAP
:54 - 46 = 8 EAP
:8 * 50 = 400€

'''Vastus:''' Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:45:36Z

Alevijev: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppeaastas on 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]

:21 + 25 = 46 EAP
:54 - 46 = 8 EAP
:8 * 50 = 400€

'''Vastus:''' Esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:44:29Z

Alevijev: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppeaastas on 54. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]

21+25=46 EAP
54-46=8 EAP
8*50=400€

Esitatav arve on 400€''

==Allikad==

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:41:50Z

Alevijev:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Tudengi andmed==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

==Õpingukorralduse küsimused==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''answer here''

==Allikad==

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:33:47Z

Alevijev: /* Allikad */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

== Õpingukorralduse küsimused ==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''answer here''

= Allikad =

# http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:33:27Z

Alevijev: /* Allikad */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

== Õpingukorralduse küsimused ==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''answer here''

= Allikad =

5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:31:06Z

Alevijev: /* Küsimus A */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

== Õpingukorralduse küsimused ==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''answer here''

= Allikad =

[1] 5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[2] 5.2.13 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[3] 5.2.8 ja 5.2.8.1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

[5] 5.2.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

[7] 7.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[8] 7.2.1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[9] 1.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[10] 3.1.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:30:29Z

Alevijev: /* Küsimus A */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

== Õpingukorralduse küsimused ==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Mis on tähtajad?

:''Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''answer here''

= Allikad =

[1] 5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[2] 5.2.13 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[3] 5.2.8 ja 5.2.8.1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

[5] 5.2.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

[7] 7.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[8] 7.2.1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[9] 1.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[10] 3.1.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:18:58Z

Alevijev: /* Küsimus A */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

== Õpingukorralduse küsimused ==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2]''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''answer here''

Mis on tähtajad?

:''answer here''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''answer here''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''answer here''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''answer here''

= Allikad =

[1] 5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[2] 5.2.13 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[3] 5.2.8 ja 5.2.8.1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

[5] 5.2.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

[7] 7.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[8] 7.2.1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[9] 1.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[10] 3.1.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:16:42Z

Alevijev: /* Küsimus A */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

== Õpingukorralduse küsimused ==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''answer here''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''answer here''

Mis on tähtajad?

:''answer here''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''answer here''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''answer here''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''answer here''

= Allikad =

[1] 5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[2] 5.2.13 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[3] 5.2.8 ja 5.2.8.1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

[5] 5.2.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

[7] 7.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[8] 7.2.1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[9] 1.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[10] 3.1.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:16:15Z

Alevijev: /* Küsimus A */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

== Õpingukorralduse küsimused ==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Eksamit saab uuesti teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''answer here''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''answer here''

Mis on tähtajad?

:''answer here''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''answer here''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''answer here''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''answer here''

= Allikad =

[1] 5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[2] 5.2.13 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[3] 5.2.8 ja 5.2.8.1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

[5] 5.2.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

[7] 7.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[8] 7.2.1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[9] 1.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[10] 3.1.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:15:17Z

Alevijev: /* Küsimus A */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

== Õpingukorralduse küsimused ==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Eksamit saab uuesti teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''answer here''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''answer here''

Mis on tähtajad?

:''answer here''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''answer here''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''answer here''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''answer here''

= Allikad =

[1] 5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[2] 5.2.13 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[3] 5.2.8 ja 5.2.8.1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

[5] 5.2.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

[7] 7.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[8] 7.2.1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[9] 1.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[10] 3.1.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:15:03Z

Alevijev: /* Küsimus A */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

== Õpingukorralduse küsimused ==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Eksamit saab uuesti teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus][[Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''answer here''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''answer here''

Mis on tähtajad?

:''answer here''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''answer here''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''answer here''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''answer here''

= Allikad =

[1] 5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[2] 5.2.13 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[3] 5.2.8 ja 5.2.8.1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

[5] 5.2.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

[7] 7.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[8] 7.2.1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[9] 1.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[10] 3.1.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:13:22Z

Alevijev: /* Viited */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

== Õpingukorralduse küsimused ==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Eksamit saab uuesti teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''answer here''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''answer here''

Mis on tähtajad?

:''answer here''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''answer here''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''answer here''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''answer here''

= Allikad =

[1] 5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[2] 5.2.13 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[3] 5.2.8 ja 5.2.8.1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

[5] 5.2.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

[7] 7.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[8] 7.2.1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[9] 1.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[10] 3.1.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:12:02Z

Alevijev:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

== Õpingukorralduse küsimused ==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Eksamit saab uuesti teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''answer here''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''answer here''

Mis on tähtajad?

:''answer here''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''answer here''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''answer here''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''answer here''

=Viited=
<references />

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Category:Erialatutvustuse arvestustöö

2016-10-17T17:10:03Z

Alevijev: /* Küsimus A */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
__FORCETOC__

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

====Sissejuhatav loeng====

*Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta.
Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast.

====Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.====

*Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda.
Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla.
Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse.

====Testimine ja startupid====

*Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012.
Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost.

====Süsadminnimisest====

*Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja.
Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

====IT tööturg ja Karjäärikäänakud====

*Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust.
Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda.
Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline.

====Andmed ei allu analüüsile====

*Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele.

====Eesti Vabariigi küberkaitse====

*Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks.
Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega.

====IT ja turundus====

*Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus.
Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.

;Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

== Õpingukorralduse küsimused ==

====Küsimus A====

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

:''Eksamit saab uuesti teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus]''

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

:''answer here''

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

:''answer here''

Mis on tähtajad?

:''answer here''

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

:''answer here''

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

:''answer here''

====Küsimus 4====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

:''answer here''

Millised on tähtajad?

:''answer here''

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

:''answer here''

====Ülesanne====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

:''answer here''