https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Alsepp 2026-05-05T10:08:52Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=130590 2018-05-11T19:25:41Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div><br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab faile virtuaalmälus. Ajutiselt tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> Tmpfs süsteemi kasud:<br /> <br /> Dünaamiliselt muutuv failisüsteemi suurus, ehk kui kopeeritakse Tmpfs failisüsteemi täiendavaid faile, siis süsteem automaatselt suurendab Tmpfs failisüsteemi mälumahtu ning vastupidi, kui kustutada faile, siis süsteem vabastab ressursi virtuaalmälule. Tingimustes kus Virtuaalmälu hakkab väheks jääma ja swap on seadistatud, suudab süsteem suunata Tmpfs failiandmeid swap ruumi, vabastades virtuaalmälu teisteks vajadusteks. Metadatat ja kataloogi sisukirjeldust üldjuhul ei suunata swap vahendusel, tõstetakse ringi ainult failide sisu.<br /> <br /> Kiirus. Kuna Tmpfs süsteem hoiab failide metadatad ja ja faile virtuaalmälus, siis failide kirjutamine ja lugemine toimub praktiliselt silmapilkselt.<br /> <br /> Failide kustustamine toimub automaatselt, peale süsteemi taaskäivitamist või ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil).<br /> <br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälus ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> size=bytes määratakse maksimaalne võimalik kasutatav mälu maht. Maht on etteantud bittides. on võimalik kasutada täpsustavaid parameetreid nagu k, m, g, ki, mi, bi ja %.(size=50%)<br /> <br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Mõningad katalogid mille puhul üldjuhul Tmpfs süsteemi kasutatakse on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> Kuid ei ole soovitatav kasutada /var/tmp katalogi puhul kuna antud katalogi failid on mõeldud säilima ka peale süsteemi taaskäivitust.<br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=130589 2018-05-11T19:16:19Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab faile virtuaalmälus. Ajutiselt tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> Tmpfs süsteemi kasud:<br /> <br /> Dünaamiliselt muutuv failisüsteemi suurus, ehk kui kopeeritakse Tmpfs failisüsteemi täiendavaid faile, siis süsteem automaatselt suurendab Tmpfs failisüsteemi mälumahtu ning vastupidi, kui kustutada faile, siis süsteem vabastab ressursi virtuaalmälule. Tingimustes kus Virtuaalmälu hakkab väheks jääma ja swap on seadistatud, suudab süsteem suunata Tmpfs failiandmeid swap ruumi, vabastades virtuaalmälu teisteks vajadusteks. Metadatat ja kataloogi sisukirjeldust üldjuhul ei suunata swap vahendusel, tõstetakse ringi ainult failide sisu.<br /> <br /> Kiirus. Kuna Tmpfs süsteem hoiab failide metadatad ja ja faile virtuaalmälus, siis failide kirjutamine ja lugemine toimub praktiliselt silmapilkselt.<br /> <br /> Failide kustustamine toimub automaatselt, peale süsteemi taaskäivitamist või ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil).<br /> <br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälus ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> size=bytes määratakse maksimaalne võimalik kasutatav mälu maht. Maht on etteantud bittides. on võimalik kasutada täpsustavaid parameetreid nagu k, m, g, ki, mi, bi ja %.(size=50%)<br /> <br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Mõningad katalogid mille puhul üldjuhul Tmpfs süsteemi kasutatakse on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> Kuid ei ole soovitatav kasutada /var/tmp katalogi puhul kuna antud katalogi failid on mõeldud säilima ka peale süsteemi taaskäivitust.<br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=130588 2018-05-11T19:15:53Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab faile virtuaalmälus. Ajutiselt tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> Tmpfs süsteemi kasud:<br /> <br /> Dünaamiliselt muutuv failisüsteemi suurus, ehk kui kopeeritakse Tmpfs failisüsteemi täiendavaid faile, siis süsteem automaatselt suurendab Tmpfs failisüsteemi mälumahtu ning vastupidi, kui kustutada faile, siis süsteem vabastab ressursi virtuaalmälule. Tingimustes kus Virtuaalmälu hakkab väheks jääma ja swap on seadistatud, suudab süsteem suunata Tmpfs failiandmeid swap ruumi, vabastades virtuaalmälu teisteks vajadusteks. Metadatat ja kataloogi sisukirjeldust üldjuhul ei suunata swap vahendusel, tõstetakse ringi ainult failide sisu.<br /> <br /> Kiirus. Kuna Tmpfs süsteem hoiab failide metadatad ja ja faile virtuaalmälus, siis failide kirjutamine ja lugemine toimub praktiliselt silmapilkselt.<br /> <br /> Failide kustustamine toimub automaatselt, peale süsteemi taaskäivitamist või ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil).<br /> <br /> size=bytes määratakse maksimaalne võimalik kasutatav mälu maht. Maht on etteantud bittides. on võimalik kasutada täpsustavaid parameetreid nagu k, m, g, ki, mi, bi ja %.(size=50%)<br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälus ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> size=bytes määratakse maksimaalne võimalik kasutatav mälu maht. Maht on etteantud bittides. on võimalik kasutada täpsustavaid parameetreid nagu k, m, g, ki, mi, bi ja %.(size=50%)<br /> <br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Mõningad katalogid mille puhul üldjuhul Tmpfs süsteemi kasutatakse on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> Kuid ei ole soovitatav kasutada /var/tmp katalogi puhul kuna antud katalogi failid on mõeldud säilima ka peale süsteemi taaskäivitust.<br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=130587 2018-05-11T19:13:29Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab faile virtuaalmälus. Ajutiselt tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> Tmpfs süsteemi kasud:<br /> <br /> Dünaamiliselt muutuv failisüsteemi suurus, ehk kui kopeeritakse Tmpfs failisüsteemi täiendavaid faile, siis süsteem automaatselt suurendab Tmpfs failisüsteemi mälumahtu ning vastupidi, kui kustutada faile, siis süsteem vabastab ressursi virtuaalmälule. Tingimustes kus Virtuaalmälu hakkab väheks jääma ja swap on seadistatud, suudab süsteem suunata Tmpfs failiandmeid swap ruumi, vabastades virtuaalmälu teisteks vajadusteks. Metadatat ja kataloogi sisukirjeldust üldjuhul ei suunata swap vahendusel, tõstetakse ringi ainult failide sisu.<br /> <br /> Kiirus. Kuna Tmpfs süsteem hoiab failide metadatad ja ja faile virtuaalmälus, siis failide kirjutamine ja lugemine toimub praktiliselt silmapilkselt.<br /> <br /> Failide kustustamine toimub automaatselt, peale süsteemi taaskäivitamist või ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil).<br /> <br /> <br /> size=bytes määratakse maksimaalne võimalik kasutatav mälu maht. Maht on etteantud bittides. on võimalik kasutada täpsustavaid parameetreid nagu k, m, g, ki, mi, bi ja %.(size=50%)<br /> <br /> <br /> http://man7.org/linux/man-pages/man5/tmpfs.5.html<br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälus ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> size=bytes määratakse maksimaalne võimalik kasutatav mälu maht. Maht on etteantud bittides. on võimalik kasutada täpsustavaid parameetreid nagu k, m, g, ki, mi, bi ja %.(size=50%)<br /> <br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Mõningad katalogid mille puhul üldjuhul Tmpfs süsteemi kasutatakse on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> Kuid ei ole soovitatav kasutada /var/tmp katalogi puhul kuna antud katalogi failid on mõeldud säilima ka peale süsteemi taaskäivitust.<br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=130586 2018-05-11T19:12:00Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab faile virtuaalmälus. Ajutiselt tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> Tmpfs süsteemi kasud:<br /> <br /> Dünaamiliselt muutuv failisüsteemi suurus, ehk kui kopeeritakse Tmpfs failisüsteemi täiendavaid faile, siis süsteem automaatselt suurendab Tmpfs failisüsteemi mälumahtu ning vastupidi, kui kustutada faile, siis süsteem vabastab ressursi virtuaalmälule. Tingimustes kus Virtuaalmälu hakkab väheks jääma ja swap on seadistatud, suudab süsteem suunata Tmpfs failiandmeid swap ruumi, vabastades virtuaalmälu teisteks vajadusteks. Metadatat ja kataloogi sisukirjeldust üldjuhul ei suunata swap vahendusel, tõstetakse ringi ainult failide sisu.<br /> <br /> Kiirus. Kuna Tmpfs süsteem hoiab failide metadatad ja ja faile virtuaalmälus, siis failide kirjutamine ja lugemine toimub praktiliselt silmapilkselt.<br /> <br /> Failide kustustamine toimub automaatselt, peale süsteemi taaskäivitamist või ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil).<br /> <br /> <br /> size=bytes määratakse maksimaalne võimalik kasutatav mälu maht. Maht on etteantud bittides. on võimalik kasutada täpsustavaid parameetreid nagu k, m, g, ki, mi, bi ja %.(size=50%)<br /> <br /> <br /> http://man7.org/linux/man-pages/man5/tmpfs.5.html<br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälus ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> size=bytes määratakse maksimaalne võimalik kasutatav mälu maht. Maht on etteantud bittides. on võimalik kasutada täpsustavaid parameetreid nagu k, m, g, ki, mi, bi ja %.(size=50%)<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Mõningad katalogid mille puhul üldjuhul Tmpfs süsteemi kasutatakse on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> Kuid ei ole soovitatav kasutada /var/tmp katalogi puhul kuna antud katalogi failid on mõeldud säilima ka peale süsteemi taaskäivitust.<br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=130543 2018-05-08T19:13:53Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab faile virtuaalmälus. Ajutiselt tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> Tmpfs süsteemi kasud:<br /> <br /> Dünaamiliselt muutuv failisüsteemi suurus, ehk kui kopeeritakse Tmpfs failisüsteemi täiendavaid faile, siis süsteem automaatselt suurendab Tmpfs failisüsteemi mälumahtu ning vastupidi, kui kustutada faile, siis süsteem vabastab ressursi virtuaalmälule. Tingimustes kus Virtuaalmälu hakkab väheks jääma ja swap on seadistatud, suudab süsteem suunata Tmpfs failiandmeid swap ruumi vabastamaks virtuaalmälu teisteks vajadusteks. Metadatat ja kataloogi sisu üldjuhul ei suunata swap vahendusel mujale.<br /> <br /> Kiirus. Kuna Tmpfs süsteem hoiab failide metadatad ja ja faile virtuaalmälus, siis failide kirjutamine ja lugemine toimub praktiliselt silmapilkselt.<br /> <br /> Failide kustustamine toimub automaatselt, peale süsteemi taaskäivitamist.<br /> <br /> ==Tmpfs süsteemi täiendavate parameetrite võimalused==<br /> size=bytes määratakse maksimaalne võimalik kasutatav mälu maht. Maht on etteantud bittides. on võimalik kasutada täpsustavaid parameetreid nagu k, m, g, ki, mi, bi ja %.(size=50%)<br /> <br /> <br /> http://man7.org/linux/man-pages/man5/tmpfs.5.html<br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälus ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Mõningad katalogid mille puhul üldjuhul Tmpfs süsteemi kasutatakse on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> Kuid ei ole soovitatav kasutada /var/tmp katalogi puhul kuna antud katalogi failid on mõeldud säilima ka peale süsteemi taaskäivitust.<br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=130542 2018-05-08T19:13:11Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab faile virtuaalmälus. Ajutiselt tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> Tmpfs süsteemi kasud:<br /> <br /> Dünaamiliselt muutuv failisüsteemi suurus, ehk kui kopeeritakse Tmpfs failisüsteemi täiendavaid faile, siis süsteem automaatselt suurendab Tmpfs failisüsteemi mälumahtu ning vastupidi, kui kustutada faile, siis süsteem vabastab ressursi virtuaalmälule. Tingimustes kus Virtuaalmälu hakkab väheks jääma ja swap on seadistatud, suudab süsteem suunata Tmpfs failiandmeid swap ruumi vabastamaks virtuaalmälu teisteks vajadusteks. Metadatat ja kataloogi sisu üldjuhul ei suunata swap vahendusel mujale.<br /> <br /> Kiirus. Kuna Tmpfs süsteem hoiab failide metadatad ja ja faile virtuaalmälus, siis failide kirjutamine ja lugemine toimub praktiliselt silmapilkselt.<br /> <br /> Failide kustustamine toimub automaatselt, peale süsteemi taaskäivitamist.<br /> <br /> ==Tmpfs süsteemi täiendavate parameetrite võimalused==<br /> size=bytes määratakse maksimaalne võimalik kasutatav mälu maht. Maht on etteantud bittides. on võimalik kasutada täpsustavaid parameetreid nagu k, m, g, ki, mi, bi ja %.(size=50%)<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälus ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Mõningad katalogid mille puhul üldjuhul Tmpfs süsteemi kasutatakse on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> Kuid ei ole soovitatav kasutada /var/tmp katalogi puhul kuna antud katalogi failid on mõeldud säilima ka peale süsteemi taaskäivitust.<br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=130541 2018-05-08T18:56:55Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab faile virtuaalmälus. Ajutiselt tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> Tmpfs süsteemi kasud:<br /> <br /> Dünaamiliselt muutuv failisüsteemi suurus, ehk kui kopeeritakse Tmpfs failisüsteemi täiendavaid faile, siis süsteem automaatselt suurendab Tmpfs failisüsteemi mälumahtu ning vastupidi, kui kustutada faile, siis süsteem vabastab ressursi virtuaalmälule. Tingimustes kus Virtuaalmälu hakkab väheks jääma ja swap on seadistatud, suudab süsteem suunata Tmpfs failiandmeid swap ruumi vabastamaks virtuaalmälu teisteks vajadusteks. Metadatat ja kataloogi sisu üldjuhul ei suunata swap vahendusel mujale.<br /> <br /> Kiirus. Kuna Tmpfs süsteem hoiab failide metadatad ja ja faile virtuaalmälus, siis failide kirjutamine ja lugemine toimub praktiliselt silmapilkselt.<br /> <br /> Failide kustustamine toimub automaatselt, peale süsteemi taaskäivitamist.<br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälus ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Mõningad katalogid mille puhul üldjuhul Tmpfs süsteemi kasutatakse on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> Kuid ei ole soovitatav kasutada /var/tmp katalogi puhul kuna antud katalogi failid on mõeldud säilima ka peale süsteemi taaskäivitust.<br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=130540 2018-05-08T18:54:49Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab faile virtuaalmälus. Ajutiselt tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> Tmpfs süsteemi kasud:<br /> <br /> Dünaamiliselt muutuv failisüsteemi suurus, ehk kui kopeeritakse Tmpfs failisüsteemi täiendavaid faile, siis süsteem automaatselt suurendab Tmpfs failisüsteemi mälumahtu ning vastupidi, kui kustutada faile, siis süsteem vabastab ressursi virtuaalmälule. Tingimustes kus Virtuaalmälu hakkab väheks jääma ja swap on seadistatud, suudab süsteem suunata Tmpfs failiandmeid swap ruumi vabastamaks virtuaalmälu teisteks vajadusteks. Metadatat ja kataloogi sisu üldjuhul ei suunata swap vahendusel mujale.<br /> <br /> Kiirus. Kuna Tmpfs süsteem hoiab failide metadatad ja ja faile virtuaalmälus, siis failide kirjutamine ja lugemine toimub praktiliselt silmapilkselt.<br /> <br /> Failide kustustamine toimub automaatselt, peale süsteemi taaskäivitamist.<br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälus ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> Mõningad katalogid mille puhul üldjuhul Tmpfs süsteemi kasutatakse on /tmp, /var/lock ja /var/run. Kuid ei ole soovitatav kasutada /var/tmp katalogi puhul kuna antud katalogi failid on mõeldud säilima ka peale süsteemi taaskäivitust.<br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=130539 2018-05-08T18:53:32Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab faile virtuaalmälus. Ajutiselt tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> Tmpfs süsteemi kasud:<br /> <br /> Dünaamiliselt muutuv failisüsteemi suurus, ehk kui kopeeritakse Tmpfs failisüsteemi täiendavaid faile, siis süsteem automaatselt suurendab Tmpfs failisüsteemi mälumahtu ning vastupidi, kui kustutada faile, siis süsteem vabastab ressursi virtuaalmälule. Tingimustes kus Virtuaalmälu hakkab väheks jääma ja swap on seadistatud, suudab süsteem suunata Tmpfs failiandmeid swap ruumi vabastamaks virtuaalmälu teisteks vajadusteks. Metadatat ja kataloogi sisu üldjuhul ei suunata swap vahendusel mujale.<br /> <br /> Kiirus. Kuna Tmpfs süsteem hoiab failide metadatad ja ja faile virtuaalmälus, siis failide kirjutamine ja lugemine toimub praktiliselt silmapilkselt.<br /> <br /> Failide kustustamine toimub automaatselt, peale süsteemi taaskäivitamist.<br /> <br /> ==Kasutusvaldkond==<br /> Mõningad katalogid mille puhul üldjuhul Tmpfs süsteemi kasutatakse on /tmp, /var/lock ja /var/run. Kuid ei ole soovitatav kasutada /var/tmp katalogi puhul kuna antud katalogi failid on mõeldud säilima ka peale süsteemi taaskäivitust.<br /> <br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälus ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=130538 2018-05-08T18:50:17Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab faile virtuaalmälus. Ajutiselt tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> Tmpfs süsteemi kasud:<br /> <br /> Dünaamiliselt muutuv failisüsteemi suurus, ehk kui kopeeritakse Tmpfs failisüsteemi täiendavaid faile, siis süsteem automaatselt suurendab Tmpfs failisüsteemi mälumahtu ning vastupidi, kui kustutada faile, siis süsteem vabastab ressursi virtuaalmälule. Tingimustes kus Virtuaalmälu hakkab väheks jääma ja swap on seadistatud, suudab süsteem suunata Tmpfs ressursi swap ruumi vabastamaks virtuaalmälu teisteks vajadusteks.<br /> <br /> Kiirus. Kuna Tmpfs süsteem hoiab failide metadatad ja ja faile virtuaalmälus, siis failide kirjutamine ja lugemine toimub praktiliselt silmapilkselt.<br /> <br /> Failide kustustamine toimub automaatselt, peale süsteemi taaskäivitamist.<br /> <br /> ==Kasutusvaldkond==<br /> Mõningad katalogid mille puhul üldjuhul Tmpfs süsteemi kasutatakse on /tmp, /var/lock ja /var/run. Kuid ei ole soovitatav kasutada /var/tmp katalogi puhul kuna antud katalogi failid on mõeldud säilima ka peale süsteemi taaskäivitust.<br /> <br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälus ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=130537 2018-05-08T18:43:20Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab faile virtuaalmälus. Ajutiselt tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> Tmpfs süsteemi kasud:<br /> <br /> Dünaamiliselt muutuv failisüsteemi suurus, ehk kui kopeeritakse Tmpfs failisüsteemi täiendavaid faile, siis süsteem automaatselt suurendab Tmpfs failisüsteemi mälumahtu ning vastupidi, kui kustutada faile, siis süsteem vabastab ressursi virtuaalmälule.<br /> Kiirus. Kuna Tmpfs süsteemi failid on laetud virtuaal mällu, siis failide kirjutamine ja lugemine toimub praktiliselt silmapilkselt.<br /> Failide kustustamine toimub automaatselt, peale süsteemi taaskäivitamist.<br /> <br /> ==Kasutusvaldkond==<br /> Mõningad katalogid mille puhul üldjuhul Tmpfs süsteemi kasutatakse on /tmp, /var/lock ja /var/run. Kuid ei ole soovitatav kasutada /var/tmp katalogi puhul kuna antud katalogi failid on mõeldud säilima ka peale süsteemi taaskäivitust.<br /> <br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälus ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=130536 2018-05-08T18:42:51Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab faile virtuaalmälus. Ajutiselt tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> Tmpfs süsteemi kasud:<br /> <br /> Dünaamiliselt muutuv failisüsteemi suurus, ehk kui kopeeritakse Tmpfs failisüsteemi täiendavaid faile, siis süsteem automaatselt suurendab Tmpfs failisüsteemi mälumahtu ning vastupidi, kui kustutada faile, siis süsteem vabastab ressursi virtuaalmälule.<br /> <br /> Kiirus. Kuna Tmpfs süsteemi failid on laetud virtuaal mällu, siis failide kirjutamine ja lugemine toimub praktiliselt silmapilkselt.<br /> <br /> Failide kustustamine toimub automaatselt, peale süsteemi taaskäivitamist.<br /> <br /> ==Kasutusvaldkond==<br /> Mõningad katalogid mille puhul üldjuhul Tmpfs süsteemi kasutatakse on /tmp, /var/lock ja /var/run. Kuid ei ole soovitatav kasutada /var/tmp katalogi puhul kuna antud katalogi failid on mõeldud säilima ka peale süsteemi taaskäivitust.<br /> <br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälus ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=130535 2018-05-08T18:41:10Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab faile virtuaalmälus. Ajutiselt tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> Tmpfs süsteemi kasud:<br /> Dünaamiliselt muutuv failisüsteemi suurus, ehk kui kopeeritakse Tmpfs failisüsteemi täiendavaid faile, siis süsteem automaatselt suurendab Tmpfs failisüsteemi mälumahtu ning vastupidi, kui kustutada faile, siis süsteem vabastab ressursi virtuaalmälule.<br /> Kiirus. Kuna Tmpfs süsteemi failid on laetud virtuaal mällu, siis failide kirjutamine ja lugemine toimub praktiliselt silmapilkselt.<br /> Failide kustustamine toimub automaatselt, peale süsteemi taaskäivitamist.<br /> <br /> ==Kasutusvaldkond==<br /> Mõningad katalogid mille puhul üldjuhul Tmpfs süsteemi kasutatakse on /tmp, /var/lock ja /var/run. Kuid ei ole soovitatav kasutada /var/tmp katalogi puhul kuna antud katalogi failid on mõeldud säilima ka peale süsteemi taaskäivitust.<br /> <br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälus ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=130534 2018-05-08T18:35:20Z

<p>Alsepp: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab faile virtuaalmälus. Ajutiselt tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> TMpfs süsteemi kasud:<br /> Dünaamiliselt muutuv failisüsteemi suurus, ehk kui kopeeritakse Tmpfs failisüsteemi täiendavaid faile, siis süsteem automaatselt suurendab Tmpfs failisüsteemi mälumahtu ning vastupidi, kui kustutada faile, siis süsteem vabastab ressursi virtuaalmälule.<br /> Kiirus. Kuna Tmpfs süsteemi failid on laetud virtuaal mällu, siis failide kirjutamine ja lugemine toimub praktiliselt silmapilkselt.<br /> Failide kustustamine toimub automaatselt, peale süsteemi taaskäivitamist.<br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälus ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=130533 2018-05-08T18:33:52Z

<p>Alsepp: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab faile virtuaalmälus. Ajutiselt tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> TMpfs süsteemi kasud:<br /> Dünaamiliselt muutuv failisüsteemi suurus, ehk kui kopeeritakse Tmpfs failisüsteemi täiendavaid faile, siis süsteem automaatselt suurendab Tmpfs failisüsteemi mälumahtu ning vastupidi, kui kustutada faile, siis süsteem vabastab ressursi virtuaalmälule.<br /> Kiirus. Kuna Tmpfs süsteemi failid on laetud virtuaal mällu, siis nende kirjutamine ja lugemine on praktiliselt silmapilksed.<br /> Failide kustustamine toimub automaatselt, peale süsteemi taaskäivitamist.<br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälus ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129482 2018-02-28T15:09:56Z

<p>Alsepp: /* Kuidas tmpfs töötab */</p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab kõiki faile virtuaalmälus. Ajutine tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälus ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129481 2018-02-28T15:06:11Z

<p>Alsepp: /* Kuidas tmpfs töötab */</p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab kõiki faile virtuaalmälus. Ajutine tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub muutmälu kettas ([https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAM_drive RAM]), muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129473 2018-02-26T09:27:02Z

<p>Alsepp: /* Kasutatud materjalid */</p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab kõiki faile virtuaalmälus. Ajutine tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub RAM-is, muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> #http://citforum.ru/operating_systems/linux/robbins/fs03.shtml<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129472 2018-02-26T09:26:35Z

<p>Alsepp: /* Kuidas tmpfs töötab */</p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab kõiki faile virtuaalmälus. Ajutine tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub RAM-is, muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs tmpfs /tmp<br /> <br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129471 2018-02-26T08:56:07Z

<p>Alsepp: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab kõiki faile virtuaalmälus. Ajutine tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) või peale süsteemi taaskäivitamist kõik, mis oli sinna salvestatud - kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub RAM-is, muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129470 2018-02-26T08:49:19Z

<p>Alsepp: /* Tmpfs vs ramfs */</p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab kõiki faile virtuaalmälus. Ajutine tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) kõik, mis oli sinna salvestatud - peale taaskäivitamist kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub RAM-is, muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |+ Tmpfs ja ramfs võrdlustabel<br /> |-<br /> ! Võimalused !! Tmpfs !! Ramfs<br /> |-<br /> | Kasutab ära maksimum kettaruumi ning jätkab kirjutamist || Kuvab veateade || Jätkab kirjutamist<br /> |-<br /> | Piiratud maht || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Kasutab Swap'i || Jah || Ei<br /> |-<br /> | Lühiajaline andmesalvestus || Jah || Jah<br /> |}<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129429 2018-02-21T08:25:09Z

<p>Alsepp: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab kõiki faile virtuaalmälus. Ajutine tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) kõik, mis oli sinna salvestatud - peale taaskäivitamist kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt].<br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub RAM-is, muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129428 2018-02-21T07:49:21Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab kõiki faile virtuaalmälus. Ajutine tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) kõik, mis oli sinna salvestatud peale taaskäivitamist kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt]. <br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub RAM-is, muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> ''df -k'' käsu abil näeme, et viimane rida näitab eespool paigaldatud '''/mnt/tmp''' ''tmpfs'' faili süsteemi:<br /> df -k<br /> Filesystem 1K-blocks Used Available Use% Mounted on<br /> /dev/sda2 32705400 5002488 26041576 17% /<br /> /dev/sda1 194442 18567 165836 11% /boot<br /> tmpfs 517320 0 517320 0% /dev/shm<br /> '''tmpfs 20480 0 20480 0% /mnt/tmp'''<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129425 2018-02-20T14:44:21Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab kõiki faile virtuaalmälus. Ajutine tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) kõik, mis oli sinna salvestatud peale taaskäivitamist kaob ära [https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt]. <br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub RAM-is, muutub see oluliselt kiiremaks[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp &lt;br/&gt;<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''[https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs].<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega[https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux].<br /> <br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> #https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.archlinux.org/index.php/tmpfs<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129424 2018-02-20T14:17:40Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> [[File:Tmpfs.jpg|right|]]<br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab kõiki faile virtuaalmälus. Ajutine tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) kõik, mis oli sinna salvestatud peale taaskäivitamist kaob ära. <br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub RAM-is, muutub see oluliselt kiiremaks.<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp &lt;br/&gt;<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> (1) (2)<br /> Kataloogid, kus tmpfs'i kasutamine on enamlevinud on '''/tmp''', '''/var/lock''' ja '''/var/run'''.<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> (3)<br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega.<br /> <br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ''Tmpfs''’i on mõistlik kasutada kiiremaks juurdepääsuks andmetele, mis ei ole kriitilised. <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> ? https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Tmpfs.jpg&diff=129423 2018-02-20T13:46:32Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div></div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129422 2018-02-20T13:32:02Z

<p>Alsepp: /* Kuidas tmpfs töötab */</p> <hr /> <div>in a progress...<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab kõiki faile virtuaalmälus. Ajutine tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) kõik, mis oli sinna salvestatud peale taaskäivitamist kaob ära. <br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub RAM-is, muutub see oluliselt kiiremaks.<br /> <br /> Kõigepealt on vaja luua kaust käsuga:<br /> mkdir -p /mnt/tmp &lt;br/&gt;<br /> Seejärel haakime külge ''tmpfs'':<br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> (1)<br /> <br /> ==Tugevused ja nõrkused== <br /> (2)<br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> (3)<br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega.<br /> <br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> ? https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129421 2018-02-20T13:24:19Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides, mis hoiab kõiki faile virtuaalmälus. Ajutine tähendab seda, et reaalselt mitte ükski fail ei salvestu kõvakettale. ''tmpfs''-i lahtiühendamisel (''umount'' käsu abil) kõik, mis oli sinna salvestatud peale taaskäivitamist kaob ära. <br /> <br /> ==Kuidas tmpfs töötab==<br /> ''Tmpfs''’i abil on võimalik eraldada osa füüsilisest mälust, mida saab kasutada partitsioonina. Partitsiooni saate külge haakida (''mount'' käsuga) ning hakata kirjutama ja lugema faile sama moodi, nagu kõvaketta partitsiooni puhul. Kuid kuna kirjutamine ja lugemine toimub RAM-is, muutub see oluliselt kiiremaks.<br /> <br /> Ühendamiseks on vajalikud käsud:<br /> mkdir -p /mnt/tmp &lt;br/&gt;<br /> mount -t tmpfs -o size=20m tmpfs /mnt/tmp<br /> <br /> ==Kasutusalad== <br /> (1)<br /> <br /> ==Tugevused ja nõrkused== <br /> (2)<br /> <br /> <br /> ==Tmpfs vs ramfs== <br /> (3)<br /> Üldiselt nii tmpfs kui ka ramfs teevad sama asja väikeste erinevustega.<br /> <br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> #https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> #https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> #https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> ? https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> veebruar 2018 a.<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=L%C3%B5busad_k%C3%A4sud_Linuxis&diff=129420 2018-02-20T13:10:27Z

<p>Alsepp: /* Kasutatud kirjandus */</p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Aleksandra Sepp, AK21 &lt;br&gt;<br /> 10.november 2017 &lt;br&gt;<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Kas teadsite, et Linux ei olegi ainult administraatorite ja professionaalide jaoks mõeldud? Te võite mängida sõnamänge, rääkida oma Linuxi terminaliga või hoopis luua ilusaid ASCII pilte ja palju muud. Seda kõike saab ise katsetada, teades õigeid käske. Antud artiklis tutvume mõnede käskudega, mis teevad tuju heaks ning aitavad saada positiivsele lainele peale pingelist tööpäeva. <br /> <br /> <br /> Enne uue tarkvara paigaldamist tuleb eelkõige uuendada varamu pakettide nimekirja käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get update<br /> <br /> Järgmisena paigaldame pakette:<br /> <br /> sudo apt-get install ssh openssh-blacklist* -y<br /> <br /> Nüüd võime alustada!<br /> <br /> == Lõbusate käskude tuntuimad näited ==<br /> ===Cowsay===<br /> <br /> &quot;Cowsay&quot; on ilmselt kõige tuntuim lõbus käsk Linux'is. Ta tagastab kasutaja tekstisisendit lehma või mõnel muul kasutaja poolt valitud looma kujul.<br /> Paigaldame cowsay järgmise käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install cowsay<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cow.png]]<br /> <br /> Selleks, et näha kogu loomade nimekirja, kasutame käsu:<br /> <br /> cowsay -l<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Animals.PNG]]<br /> <br /> Valime meelepärast looma - näiteks koalat, ja soovime, et ta ütleks, et eukalüptid on toredad. Kasutame selleks järgmist lauset:<br /> cowsay -f koala Eucalypts are cool!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Coala.png]]<br /> <br /> ===CMatrix===<br /> CMatrix võimaldab teil oma terminalis näha maatriksfilmi sarnaselt ekraanisäästjatele. Paigaldamine teostatakse käsuga:<br /> sudo apt-get install cmatrix<br /> Paneme käima käsuga:<br /> cmatrix<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cmatrix.png]]<br /> <br /> ===Fortune===<br /> Fortune käsu abil saate lugeda oma terminalis juhuslikke tsitaate ja naljakaid ennustusi. Paigaldame enda süsteemi fortune paketi:<br /> sudo apt-get install fortune <br /> Käivitame käsuga:<br /> fortune -s<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Fortune.png]]<br /> <br /> ===Figlet===<br /> <br /> Figlet'it kasutatakse suurte bännerite tegemiseks. Kõigepealt paigaldame Figlet'it käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install figlet<br /> <br /> Käivitame käsu abil:<br /> <br /> figlet Ta-daa!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Figlet.png]]<br /> <br /> ===Lolcat===<br /> Lolcati kasutatakse Linuxi terminalis peamiselt teksti vikerkaare värvidega värvimiseks.<br /> Paigaldame käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install lolcat<br /> Kõigepealt vaatame olemasolevaid valikuid kasutamiseks, abi info kuvamiseks kasutame järgmist käsku:<br /> lolcat -h<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Lolcat.png]]<br /> <br /> ===Ls===<br /> <br /> Ls on klassikaline UNIX'i naljamäng. Iga kord, kui kasutaja kogemata sisestab &quot;ls&quot; asemel &quot;sl&quot; (Steam Locomotive), ilmub ekraanile vedur. Seda muidugi, kui sl on enne seda paigaldatud:<br /> <br /> sudo apt-get install sl<br /> <br /> sl<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:sl.png]]<br /> <br /> ==Käskude kombineerimine==<br /> Veelgi põnevam on see, et kui kõik varem vaadatud programmid on paigaldatud, saab nad omavahel kombineerida! Vaatame mõned näited:<br /> <br /> ===Figlet ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Figletandlolcat.png]]<br /> <br /> ===Lolcat ja cowsay===<br /> <br /> [[File:Lolcat_cowsay.png]]<br /> <br /> ===Cowsay, fortune ja lolcat===<br /> <br /> &lt;tt&gt;fortune | cowsay | lolcat&lt;/tt&gt;<br /> <br /> [[File:Cow_fortune_lolcat.PNG]]<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> Antud artiklis uurisime käske, mida on põnev ise läbi proovida. Kuid on olemas veel selliseid, mille abil saab teiste kasutajate üle nalja teha. <br /> Näiteks [https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/ bash-insulter'i] abil, mis peale paigaldamist ehmatab kasutajat juhul, kui sisestatud parool või käsk polnud õige.<br /> <br /> Artikli autor usub, et elus kõik peab olema tasakaalus. Põhiliste käskude teadmine Linux terminali jaoks on väga vajalik, kuid vahest peab ennast ümberlülitama ja lahutama meelt. Vahendid jäävad küll samaks, aga tulemus on palju lõbusam.<br /> <br /> Peale töö lõpetamist on alati soovituslik tühjendada APT'i puhvri käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get clean<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #http://smashingtips.com/linux/cool-terminal-commands-for-linux <br /> #http://www.binarytides.com/linux-fun-commands/<br /> #https://www.tecmint.com/lolcat-command-to-output-rainbow-of-colors-in-linux-terminal/<br /> #https://www.tecmint.com/linux-funny-commands/<br /> #https://www.linuxtechi.com/12-interesting-linux-commands-make-you-laugh/<br /> #https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129414 2018-02-16T13:08:05Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides. Sarnase konstruktsiooniga on RAM-ketas, mis näeb välja nagu virtuaalne kettaseade ning majutab ketta failisüsteemi.<br /> <br /> Kuidas ''tmpfs'' töötab? ''tmpfs'' loob virtuaalse failisüsteemi tuumade lehe vahemälu ruumis. See tähendab, et tmpf-id, nagu näiteks lehe vahemälu, on mälu toiteahela põhjas. Niipea, kui jooksva süsteemi rakendused täidavad kogu mitte-vahemällu, tühjendab vahemälu ruumi enne selle lõppemist väiksemat ja väiksemat. Kui tmpfs ei leia enam lehe vahemällu, lükatakse see vahele. Tõhusalt tühistab selle kiiruse kasu, sest tmpfs istuvad nüüd aeglasel kõvakettal, selle asemel et lõhkeda kiire RAM.<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ...<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> 1. https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> 2. https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> 3. https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> ? https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tmpfs#end &lt;br/&gt;<br /> <br /> <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> kevad 2018 a.<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129413 2018-02-16T12:51:28Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides. Sarnase konstruktsiooniga on RAM-ketas, mis näeb välja nagu virtuaalne kettaseade ning majutab ketta failisüsteemi.<br /> <br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ...<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> 1. https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> 2. https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> 3. https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> <br /> <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> kevad 2018 a.<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129412 2018-02-16T10:00:49Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in a progress...<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides. Sarnase konstruktsiooniga on RAM-ketas, mis näeb välja nagu virtuaalne kettaseade ning majutab ketta failisüsteemi.<br /> <br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ...<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> 1. https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> 2. https://ru.wikipedia.org/wiki/Tmpfs &lt;br/&gt;<br /> 3. https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> 4. https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> <br /> <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> kevad 2018 a.<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129411 2018-02-16T09:28:56Z

<p>Alsepp: /* Autor */</p> <hr /> <div>in progress...<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides. Sarnase konstruktsiooniga on RAM-ketas, mis näeb välja nagu virtuaalne kettaseade ning majutab ketta failisüsteemi.<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ...<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> 1. https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> 2. https://ru.wikipedia.org/wiki/Tmpfs &lt;br/&gt;<br /> 3. https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> 4. https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> <br /> <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21 &lt;br/&gt;<br /> kevad 2018 a.<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129410 2018-02-16T09:21:31Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>in progress...<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> '''Tmpfs''' on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides. Sarnase konstruktsiooniga on RAM-ketas, mis näeb välja nagu virtuaalne kettaseade ning majutab ketta failisüsteemi.<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> ...<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> <br /> 1. https://www.kernel.org/doc/Documentation/filesystems/tmpfs.txt &lt;br/&gt;<br /> 2. https://ru.wikipedia.org/wiki/Tmpfs &lt;br/&gt;<br /> 3. https://wiki.centos.org/TipsAndTricks/TmpOnTmpfs &lt;br/&gt;<br /> 4. https://www.thegeekstuff.com/2008/11/overview-of-ramfs-and-tmpfs-on-linux &lt;br/&gt;<br /> <br /> <br /> ==Autor==<br /> Aleksandra Sepp AK21<br /> kevad 2018 a.<br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tmpfs&diff=129409 2018-02-16T08:37:18Z

<p>Alsepp: Created page with &quot;&#039;&#039;&#039;Tmpfs&#039;&#039;&#039; - on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides. --to be continued--&quot;</p> <hr /> <div>'''Tmpfs''' - on ajutine failivaramu paljudes UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides.<br /> <br /> --to be continued--</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&diff=129408 2018-02-16T08:31:00Z

<p>Alsepp: </p> <hr /> <div>Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.<br /> <br /> Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:<br /> <br /> '''&lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &lt;nowiki&gt;[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/nowiki&gt;&lt;/span&gt;'''<br /> <br /> <br /> <br /> ''teema - nimi, grupp''<br /> <br /> [[Holographic data storage]] - Marko Esna AK21<br /> <br /> [[SMB/CIFS]] - Madis Võrklaev AK21<br /> <br /> [[iLO, iDRAC]] - Rudolf Purge AK21<br /> <br /> [[SSHFS]] - Annely Vattis AK21<br /> <br /> [[Tmpfs]] - Aleksandra Sepp, AK21<br /> <br /> Teema kirjutada kahekordsete nurksulgude vahele.<br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Andmesalvestustehnoloogiad&diff=129407 2018-02-16T08:29:20Z

<p>Alsepp: /* Tudengite poolt tehtud viki artiklid */</p> <hr /> <div>=Andmesalvestustehnoloogiad ainekaart=<br /> <br /> [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/I395_2012.pdf I395 aineprogramm]<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> <br /> Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate<br /> põhialuseid.<br /> Aine käigus õpib tudeng eristama olemasolevaid andmete salvestustehnoloogiaid ning<br /> praktikumides õpitu põhjal ka kasutama neid reaalses töökeskkonnas.<br /> Kursuse lõpuks oskab tudeng määratleda salvestustehnoloogia vajadust ettevõttes,<br /> rakendada õpitud teadmisi süsteemide haldamisel ja loomisel ning varundada olemasolevaid<br /> salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.<br /> <br /> ==Lühitutvustus==<br /> <br /> Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (Information Storage Technologies)<br /> <br /> Aine kood: I395<br /> <br /> Aine tüüp: Valikaine<br /> <br /> Õppekavadele: IT süsteemide administreerimine<br /> <br /> Õpetamise aeg: sügissemestri II pool<br /> <br /> Aine maht: 3 EAP <br /> <br /> Hindamisviis: Arvestuslik<br /> <br /> Eeldusained: Soovituslik: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233)<br /> <br /> Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid.<br /> Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.<br /> <br /> ==Õppejõud==<br /> [[User:Edmund|Edmund Laugasson]]<br /> <br /> =Koostöö=<br /> &lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;Küsi asju, mis segaseks jäid!&lt;/span&gt; <br /> <br /> * [https://discord.gg/smMYYzx aine kiirsuhtluskanal]<br /> ** aine kiirsuhtluskanal luuakse kokkuleppelises keskkonnas (soovitavalt [https://viki.pingviin.org/Vaba_tarkvara vabavaraline]), nt [http://matrix.org/ Matrix]+[https://riot.im Riot], [https://keybase.io/ Keybase], [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Telegram/Telegramm.html Telegramm], [https://en.wikipedia.org/wiki/Discord_(software) Discord] jne (vt [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_instant_messaging_clients klientide võrdlus] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_instant_messaging_protocols protokollide võrdlus]); mitu klienti koos: [https://meetfranz.com/ Franz], [http://rambox.pro/ Rambox].<br /> * [https://meet.jit.si/ast pildi jagamine] ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/videoconference.txt lisainfot leiab siit], [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_remote_desktop_software tarkvaravalik])<br /> * [https://codeshare.io/ast koodi jagamine] (veel võimalusi: [https://public.etherpad-mozilla.org/ etherpad], [https://pad.riseup.net/ riseup], [http://piratepad.net/ piratepad], [https://cryptpad.fr/ cryptpad], [https://www.protectedtext.com/ protectedtext])<br /> * [http://linux.itcollege.ee:3000/r/ast käsurea jagamine] (vaid vaatamisrežiimis), [https://github.com/vitorbaptista/shellshare lisainfo]<br /> <br /> ==Õppematerjalid==<br /> <br /> Aine teemade kohta '''lühispikker''' (mõistekaarditarkvara: [http://freemind.sourceforge.net/ Freemind] | [http://freeplane.sourceforge.net/ Freeplane] baasil)<br /> <br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/AST_aineteemad/AST_aineteemad.html Flashiga avatav]<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/AST_aineteemad/AST_aineteemad.mm mõistekaarditarkvaraga avatav]<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ aine materjalid]<br /> * [http://upload.itcollege.ee/edmund/ova/ valmiskujul virtuaalmasinad (sh laborid)]<br /> * [http://upload.itcollege.ee/edmund/iso/ ISO-failid]<br /> <br /> <br /> I - Kasulikke linke (Jooksvalt täienemisel):<br /> * http://www.emc.com/products/interoperability/topology-resource-center.htm<br /> * http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Salvestusseadmete_kasutamine<br /> * http://www.hardwaresecrets.com/article/Anatomy-of-a-Hard-Disk-Drive/177 &lt;&lt; Kõvaketta lahkamine<br /> * http://www.itcollege.ee/blog/2014/11/13/bob-blumridge-public-lecture/ - Avalik loeng salvestustehnoloogiate vallas! (2014)<br /> <br /> <br /> II - RAID<br /> * http://www.linux-mag.com/id/7924/ &lt;&lt; Introduction to RAID (By Jeffrey B. Layton Tuesday, January 4th, 2011)<br /> * http://www.acnc.com/raidedu/0<br /> * http://en.wikipedia.org/wiki/RAID<br /> * http://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm<br /> * http://www.arkf.net/blog/?p=47 &lt;&lt; RAID1 &gt; RAID5 (loe ka kommentaare!)<br /> * https://www.youtube.com/watch?v=yAuEgepZG_8<br /> * https://www.youtube.com/watch?v=pv9smNQ5fG0<br /> <br /> <br /> III - LVM<br /> * http://www.howtoforge.com/linux_lvm<br /> * http://www.tldp.org/HOWTO/LVM-HOWTO/<br /> * http://www.howtogeek.com/howto/40702/how-to-manage-and-use-lvm-logical-volume-management-in-ubuntu/<br /> * http://wiki.tldp.org/LVM-HOWTO#A13.7._Splitting_a_volume_group<br /> <br /> <br /> IV - Intelligentsed salvestussüsteemid<br /> * http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/bsdinstall.html &lt;-- FreeBSD install<br /> * http://doc.freenas.org/index.php/Main_Page &lt;-- FreeNas dokumentatsioon<br /> * http://www.freenas.org/<br /> * http://www.freenas.org/images/resources/freenas8.3.0/freenas8.3_guide.html#__RefHeading__978_145473606 &lt;-- FreeNas Manual<br /> * http://doc.freenas.org/index.php/Unix_(NFS)_Shares<br /> <br /> <br /> V - Varundamine ja taaste<br /> * http://searchdatabackup.techtarget.com/tip/CAS-and-data-deduplication-Partners-in-archiving CAS vs deduplication<br /> <br /> <br /> '''Kasulikud raamatud:''' <br /> <br /> * &quot;Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data&quot; by Hitachi Data Systems Acadamy<br /> <br /> * &quot;Information Storage and Management: Storing, Managing, and Protecting Digital Information” by EMC Education Services<br /> <br /> ==Õppeaine ajakava== <br /> <br /> ===Päevaõpe===<br /> <br /> * Sissejuhatus ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/sissejuhatus/sissejuhatus.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/sissejuhatus/sissejuhatus.pdf PDF]) + [https://goo.gl/forms/yHoCizKqRCtLCtYi1 Tasemetest]&lt;br&gt;<br /> * Virtualiseerimissüsteemiga tutvumine ja kordamisülesanne&lt;br&gt;<br /> * Informatsioon/andmed, andmete elutsükkel, liidesed, salvestusvahendid [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/andmed/andmed.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/andmed/andmed.pdf PDF]&lt;br&gt;<br /> * Redundant Array of Independent Disks ehk RAID-ide sisemaailm [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/RAID/RAID.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/RAID/RAID.pdf PDF]&lt;br&gt;<br /> * Ülevaade Logical Volume Manager-ist [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/LVM/LVM.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/LVM/LVM.pdf PDF] &lt;br&gt;<br /> * Sissejuhatus intelligentsetesse salvestussüsteemidesse ja ülevaade DAS tehnoloogiast [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ISS-liidesed-DAS/ISS-liidesed-DAS.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ISS-liidesed-DAS/ISS-liidesed-DAS.pdf PDF]&lt;br&gt;<br /> * Jätk eelmisele teemale: Ülevaade SAN, IP-SAN, NAS ja CAS tehnoloogiatest [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/SAN_IPSAN_NAS_CAS/SAN_IPSAN_NAS_CAS.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/SAN_IPSAN_NAS_CAS/SAN_IPSAN_NAS_CAS.pdf PDF] &lt;br&gt;<br /> * Varundamine ja taaste [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/varundamine-taastamine/varundamine-taastamine.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/varundamine-taastamine/varundamine-taastamine.pdf PDF]&lt;br&gt;<br /> * Seminar: Juhtumiuuringu kaitsmine&lt;br&gt;<br /> * Arvestus - praktikumide kaitsmine<br /> <br /> ===Kaugõpe===<br /> [https://echo360.org.uk/section/5d2bd49e-2644-45d0-9c40-565820afac0a/public Videosalvestused]<br /> <br /> vt päevaõppe materjalid.<br /> <br /> ==Õpiväljundid==<br /> <br /> Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida,<br /> rakendada ja hallata vajalikule ning spetsiifilisele andmetesalvestust vajavale rakendusele<br /> sobivat tehnoloogiat. Teab ja oskab rakendada andmete varundamise, taastamise<br /> ja replikeerimise tehnoloogiaid. Oskab rakendada andmete haldamise ja turvamise<br /> kaasaegseid tehnikaid.<br /> <br /> '''Õpiväljund1''':<br /> Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid<br /> <br /> Lävend: <br /> Tudeng oskab sõnastada ja selgitada aines käsitletud<br /> andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi.<br /> <br /> '''Õpiväljund2''':<br /> Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud<br /> tulemusi ning järeldusi põhjendada.<br /> <br /> Lävend:<br /> Tudengi tehtud iseseisva töö juhtumiuuringus pakutud lahendus on<br /> kirjeldatud teemakohaste terminitega ja lahendab tegeliku probleemi<br /> korrektselt.<br /> <br /> '''Õpiväljund3''':<br /> Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat.<br /> <br /> Lävend:<br /> Tudengi valitud andmesalvestustehnoloogia (nt RAID) on kasutatav andmete<br /> salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist.<br /> <br /> '''Õpiväljund4''':<br /> Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba<br /> olemasolevale süsteemile.<br /> <br /> Lävend:<br /> Tudengi rakendatud varundamisplaani tulemusena on andmed tõrke eest<br /> kaitstud.<br /> <br /> '''Õpiväljund5''':<br /> Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis.<br /> <br /> Lävend:<br /> Tudeng lahendab praktikumides etteantud ülesanded iseseisvalt ja leiab<br /> lahenduse iseseisva töö raames püstitatud probleemile meeskonnatöö<br /> tulemusena.<br /> <br /> '''Õpiväljund6''':<br /> Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas.<br /> <br /> Lävend:<br /> Iseseisva töö kirjatöös ja ettekandel kasutab tudeng aines omandatud<br /> termineid õiges kontekstis.<br /> <br /> ==Kodutööde/Iseseisvate tööde info== <br /> <br /> Iseseisev töö toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid on õppejõu poolt (edastatakse grupijuhile). Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette.<br /> Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt kuni 15 minutit grupi kohta (koos küsimuste, vastustega). Grupis võiks olla 2-3 inimest. Töö on soovitav teostada ühises elektroonilises dokumendis ja grupitöö lingi saab edastada ÕISi kaudu teatena või ka otse õppejõule.<br /> <br /> ==Arvestuse kujunemine== <br /> <br /> '''Arvestuse''' saamiseks peavad olema tehtud:<br /> 1) suuliselt kaitstud '''kolm''' laborites tehtavast praktilisest ülesandest<br /> 2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring).<br /> 2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne või [[#Viki artikkel|viki artikkel]] ainet puudutaval teemal<br /> <br /> '''Boonuspunkte''' saab:<br /> <br /> 1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine)<br /> 2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest<br /> 3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest<br /> 4) [http://lug.itcollege.ee LUG'il] jt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Floss-vabavara-skeem.png vabavaraga] seotud kogunemistel ettekande tegemise eest<br /> <br /> ==Praktikumid==<br /> Sooritatakse kas virtuaallaborite keskkonnas I-Tee või ka mõnes teises arvutis.<br /> * https://labnet.itcollege.ee/<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/labs/virtuaallaborid.pdf virtuaallaborite kasutusjuhend]<br /> * http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/praktikumid/<br /> <br /> ==Tähtajad== <br /> <br /> '''Päevaõppele:'''<br /> <br /> * Juhtumiuuring<br /> * arvestus, 1.võimalus<br /> * arvestus, 2.võimalus<br /> * arvestus, 3.võimalus<br /> <br /> <br /> '''Kaugõppele:'''<br /> <br /> * Ettekande (individuaaltöö või [[#Viki artikkel|viki artikkel]])<br /> ** teema teatamine teiseks õppesessiooniks, pannes selle kirja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AST-artiklid vastavasse viki artiklisse]<br /> ** ettekanne teha hiljemalt viimasel õppesessioonil<br /> * Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: hiljemalt viimasel õppesessioonil<br /> <br /> ==Viki artikkel==<br /> <br /> Viki artiklid panna kirja siia [[AST-artiklid]]<br /> <br /> Tutvuge materjaliga:<br /> * [[Artikli kondikava]]<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/pohilised-vead-viki-artiklites_AST.html Põhilised vead viki artiklites]<br /> <br /> PS: Mainitud vead korduvad aastast aastasse ja antud materjaliga tuleks kindlasti tutvuda. Artiklite kirjutamine on üks ettevalmistus lõputöö tegemiseks ja on soovitatav sellesse väga tõsiselt suhtuda.<br /> <br /> *Teema valib tudeng ning panna kirja siia: [[AST-artiklid]]<br /> *Õppejõud kinnitab teema<br /> *Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br /> *Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br /> *Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata<br /> <br /> '''Viki artikli formaat'''<br /> * Sissejuhatus<br /> * Sisu<br /> ** Eelteadmised ja -tingimused artikli lugejale<br /> ** Tehnilised nõuded (kui on)<br /> ** Artikli sisu (vastav teemale!)<br /> ** Näited <br /> * Kokkuvõte<br /> ** Teema kokkuvõte + autori arvamus<br /> * Kasutatud materjalid<br /> <br /> ==Tagasiside==<br /> <br /> ... saab anda [https://goo.gl/forms/GXYO9QVdPyS9HkNq1 siin veebivormis].<br /> <br /> ==Varasemad õppematerjalid==<br /> <br /> Aastate kaupa: <br /> <br /> * [[2015. aasta materjalid AST]]<br /> * [[2016. aasta materjalid AST]]<br /> * [[2017. aasta materjalid AST]]<br /> <br /> ==Tudengite poolt tehtud viki artiklid ==<br /> <br /> '''Vabad teemad:'''<br /> <br /> * [[Provisioning]]<br /> * [[Storage cache]]<br /> * [[Automated storage tiering]]<br /> * [[Cloud storage]]<br /> * [[Holographic data storage]]<br /> * [[EMC ScaleIO]]<br /> * [[shm]]<br /> * [[RapidDisk]]<br /> * [[ramfs]]<br /> * [[ZFS]]<br /> * [[MooseFS]]<br /> * [[Lustre]]<br /> * [[GlusterFS]]<br /> * [[OrangeFS]]<br /> * [[XtreemFS]]<br /> * [[ntfs-3g]]<br /> * [[ntfsprogs]]<br /> * [[e2fsprogs]]<br /> * [[Skylable Sx]]<br /> * [[Logical disk]]<br /> * [[LUKS]]<br /> * [[EncFS]]<br /> * [[eCryptfs]]<br /> * [[VeraCrypt]]<br /> * [[Steganograafia]]<br /> * [[Steganograafia programmid]]<br /> * [[WebDAV]]<br /> <br /> <br /> Kui siit midagi valitakse siis võib selle siit ära võtta ja lisada [[AST-artiklid]] alla ning oma nimi, grupp taha.<br /> <br /> Ideid leiab veel nt:<br /> * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Computer_data_storage<br /> * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Cloud_storage<br /> * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:File_hosting_for_Linux<br /> * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:File_hosting_for_MacOS<br /> * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:File_hosting_for_Windows<br /> * https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_cryptographic_file_systems<br /> * https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_disk_encryption_software<br /> * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Steganography<br /> * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Network_file_systems<br /> * https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_online_backup_services<br /> * https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_disk_cloning_software<br /> * https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_backup_software<br /> * https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_hosting_services</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=L%C3%B5busad_k%C3%A4sud_Linuxis&diff=127230 2017-11-26T20:47:20Z

<p>Alsepp: /* Ls */</p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Aleksandra Sepp, AK21 &lt;br&gt;<br /> 10.november 2017 &lt;br&gt;<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Kas teadsite, et Linux ei olegi ainult administraatorite ja professionaalide jaoks mõeldud? Te võite mängida sõnamänge, rääkida oma Linuxi terminaliga või hoopis luua ilusaid ASCII pilte ja palju muud. Seda kõike saab ise katsetada, teades õigeid käske. Antud artiklis tutvume mõnede käskudega, mis teevad tuju heaks ning aitavad saada positiivsele lainele peale pingelist tööpäeva. <br /> <br /> <br /> Enne uue tarkvara paigaldamist tuleb eelkõige uuendada varamu pakettide nimekirja käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get update<br /> <br /> Järgmisena paigaldame pakette:<br /> <br /> sudo apt-get install ssh openssh-blacklist* -y<br /> <br /> Nüüd võime alustada!<br /> <br /> == Lõbusate käskude tuntuimad näited ==<br /> ===Cowsay===<br /> <br /> &quot;Cowsay&quot; on ilmselt kõige tuntuim lõbus käsk Linux'is. Ta tagastab kasutaja tekstisisendit lehma või mõnel muul kasutaja poolt valitud looma kujul.<br /> Paigaldame cowsay järgmise käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install cowsay<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cow.png]]<br /> <br /> Selleks, et näha kogu loomade nimekirja, kasutame käsu:<br /> <br /> cowsay -l<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Animals.PNG]]<br /> <br /> Valime meelepärast looma - näiteks koalat, ja soovime, et ta ütleks, et eukalüptid on toredad. Kasutame selleks järgmist lauset:<br /> cowsay -f koala Eucalypts are cool!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Coala.png]]<br /> <br /> ===CMatrix===<br /> CMatrix võimaldab teil oma terminalis näha maatriksfilmi sarnaselt ekraanisäästjatele. Paigaldamine teostatakse käsuga:<br /> sudo apt-get install cmatrix<br /> Paneme käima käsuga:<br /> cmatrix<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cmatrix.png]]<br /> <br /> ===Fortune===<br /> Fortune käsu abil saate lugeda oma terminalis juhuslikke tsitaate ja naljakaid ennustusi. Paigaldame enda süsteemi fortune paketi:<br /> sudo apt-get install fortune <br /> Käivitame käsuga:<br /> fortune -s<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Fortune.png]]<br /> <br /> ===Figlet===<br /> <br /> Figlet'it kasutatakse suurte bännerite tegemiseks. Kõigepealt paigaldame Figlet'it käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install figlet<br /> <br /> Käivitame käsu abil:<br /> <br /> figlet Ta-daa!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Figlet.png]]<br /> <br /> ===Lolcat===<br /> Lolcati kasutatakse Linuxi terminalis peamiselt teksti vikerkaare värvidega värvimiseks.<br /> Paigaldame käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install lolcat<br /> Kõigepealt vaatame olemasolevaid valikuid kasutamiseks, abi info kuvamiseks kasutame järgmist käsku:<br /> lolcat -h<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Lolcat.png]]<br /> <br /> ===Ls===<br /> <br /> Ls on klassikaline UNIX'i naljamäng. Iga kord, kui kasutaja kogemata sisestab &quot;ls&quot; asemel &quot;sl&quot; (Steam Locomotive), ilmub ekraanile vedur. Seda muidugi, kui sl on enne seda paigaldatud:<br /> <br /> sudo apt-get install sl<br /> <br /> sl<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:sl.png]]<br /> <br /> ==Käskude kombineerimine==<br /> Veelgi põnevam on see, et kui kõik varem vaadatud programmid on paigaldatud, saab nad omavahel kombineerida! Vaatame mõned näited:<br /> <br /> ===Figlet ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Figletandlolcat.png]]<br /> <br /> ===Lolcat ja cowsay===<br /> <br /> [[File:Lolcat_cowsay.png]]<br /> <br /> ===Cowsay, fortune ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Cow_fortune_lolcat.PNG]]<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> Antud artiklis uurisime käske, mida on põnev ise läbi proovida. Kuid on olemas veel selliseid, mille abil saab teiste kasutajate üle nalja teha. <br /> Näiteks [https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/ bash-insulter'i] abil, mis peale paigaldamist ehmatab kasutajat juhul, kui sisestatud parool või käsk polnud õige.<br /> <br /> Artikli autor usub, et elus kõik peab olema tasakaalus. Põhiliste käskude teadmine Linux terminali jaoks on väga vajalik, kuid vahest peab ennast ümberlülitama ja lahutama meelt. Vahendid jäävad küll samaks, aga tulemus on palju lõbusam.<br /> <br /> Peale töö lõpetamist on alati soovituslik tühjendada APT'i puhvri käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get clean<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #http://www.libreoffice.ee/abimaterjalid/paigaldamisopetus-linuxile/<br /> #http://smashingtips.com/linux/cool-terminal-commands-for-linux <br /> #http://www.binarytides.com/linux-fun-commands/<br /> #https://www.tecmint.com/lolcat-command-to-output-rainbow-of-colors-in-linux-terminal/<br /> #https://www.tecmint.com/linux-funny-commands/<br /> #https://www.linuxtechi.com/12-interesting-linux-commands-make-you-laugh/<br /> #https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=L%C3%B5busad_k%C3%A4sud_Linuxis&diff=127229 2017-11-26T20:46:43Z

<p>Alsepp: /* Lolcat */</p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Aleksandra Sepp, AK21 &lt;br&gt;<br /> 10.november 2017 &lt;br&gt;<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Kas teadsite, et Linux ei olegi ainult administraatorite ja professionaalide jaoks mõeldud? Te võite mängida sõnamänge, rääkida oma Linuxi terminaliga või hoopis luua ilusaid ASCII pilte ja palju muud. Seda kõike saab ise katsetada, teades õigeid käske. Antud artiklis tutvume mõnede käskudega, mis teevad tuju heaks ning aitavad saada positiivsele lainele peale pingelist tööpäeva. <br /> <br /> <br /> Enne uue tarkvara paigaldamist tuleb eelkõige uuendada varamu pakettide nimekirja käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get update<br /> <br /> Järgmisena paigaldame pakette:<br /> <br /> sudo apt-get install ssh openssh-blacklist* -y<br /> <br /> Nüüd võime alustada!<br /> <br /> == Lõbusate käskude tuntuimad näited ==<br /> ===Cowsay===<br /> <br /> &quot;Cowsay&quot; on ilmselt kõige tuntuim lõbus käsk Linux'is. Ta tagastab kasutaja tekstisisendit lehma või mõnel muul kasutaja poolt valitud looma kujul.<br /> Paigaldame cowsay järgmise käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install cowsay<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cow.png]]<br /> <br /> Selleks, et näha kogu loomade nimekirja, kasutame käsu:<br /> <br /> cowsay -l<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Animals.PNG]]<br /> <br /> Valime meelepärast looma - näiteks koalat, ja soovime, et ta ütleks, et eukalüptid on toredad. Kasutame selleks järgmist lauset:<br /> cowsay -f koala Eucalypts are cool!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Coala.png]]<br /> <br /> ===CMatrix===<br /> CMatrix võimaldab teil oma terminalis näha maatriksfilmi sarnaselt ekraanisäästjatele. Paigaldamine teostatakse käsuga:<br /> sudo apt-get install cmatrix<br /> Paneme käima käsuga:<br /> cmatrix<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cmatrix.png]]<br /> <br /> ===Fortune===<br /> Fortune käsu abil saate lugeda oma terminalis juhuslikke tsitaate ja naljakaid ennustusi. Paigaldame enda süsteemi fortune paketi:<br /> sudo apt-get install fortune <br /> Käivitame käsuga:<br /> fortune -s<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Fortune.png]]<br /> <br /> ===Figlet===<br /> <br /> Figlet'it kasutatakse suurte bännerite tegemiseks. Kõigepealt paigaldame Figlet'it käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install figlet<br /> <br /> Käivitame käsu abil:<br /> <br /> figlet Ta-daa!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Figlet.png]]<br /> <br /> ===Lolcat===<br /> Lolcati kasutatakse Linuxi terminalis peamiselt teksti vikerkaare värvidega värvimiseks.<br /> Paigaldame käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install lolcat<br /> Kõigepealt vaatame olemasolevaid valikuid kasutamiseks, abi info kuvamiseks kasutame järgmist käsku:<br /> lolcat -h<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Lolcat.png]]<br /> <br /> ===Ls===<br /> <br /> Ls on klassikaline UNIX'i naljamäng. Iga kord, kui kasutaja kogemata sisestab &quot;ls&quot; asemel &quot;sl&quot; (Steam Locomotive), ilmub ekraanile vedur. Seda muidugi, kui sl on enne seda installitud:<br /> <br /> sudo apt-get install sl<br /> <br /> sl<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:sl.png]]<br /> <br /> ==Käskude kombineerimine==<br /> Veelgi põnevam on see, et kui kõik varem vaadatud programmid on paigaldatud, saab nad omavahel kombineerida! Vaatame mõned näited:<br /> <br /> ===Figlet ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Figletandlolcat.png]]<br /> <br /> ===Lolcat ja cowsay===<br /> <br /> [[File:Lolcat_cowsay.png]]<br /> <br /> ===Cowsay, fortune ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Cow_fortune_lolcat.PNG]]<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> Antud artiklis uurisime käske, mida on põnev ise läbi proovida. Kuid on olemas veel selliseid, mille abil saab teiste kasutajate üle nalja teha. <br /> Näiteks [https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/ bash-insulter'i] abil, mis peale paigaldamist ehmatab kasutajat juhul, kui sisestatud parool või käsk polnud õige.<br /> <br /> Artikli autor usub, et elus kõik peab olema tasakaalus. Põhiliste käskude teadmine Linux terminali jaoks on väga vajalik, kuid vahest peab ennast ümberlülitama ja lahutama meelt. Vahendid jäävad küll samaks, aga tulemus on palju lõbusam.<br /> <br /> Peale töö lõpetamist on alati soovituslik tühjendada APT'i puhvri käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get clean<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #http://www.libreoffice.ee/abimaterjalid/paigaldamisopetus-linuxile/<br /> #http://smashingtips.com/linux/cool-terminal-commands-for-linux <br /> #http://www.binarytides.com/linux-fun-commands/<br /> #https://www.tecmint.com/lolcat-command-to-output-rainbow-of-colors-in-linux-terminal/<br /> #https://www.tecmint.com/linux-funny-commands/<br /> #https://www.linuxtechi.com/12-interesting-linux-commands-make-you-laugh/<br /> #https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=L%C3%B5busad_k%C3%A4sud_Linuxis&diff=127228 2017-11-26T20:45:01Z

<p>Alsepp: /* Lolcat */</p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Aleksandra Sepp, AK21 &lt;br&gt;<br /> 10.november 2017 &lt;br&gt;<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Kas teadsite, et Linux ei olegi ainult administraatorite ja professionaalide jaoks mõeldud? Te võite mängida sõnamänge, rääkida oma Linuxi terminaliga või hoopis luua ilusaid ASCII pilte ja palju muud. Seda kõike saab ise katsetada, teades õigeid käske. Antud artiklis tutvume mõnede käskudega, mis teevad tuju heaks ning aitavad saada positiivsele lainele peale pingelist tööpäeva. <br /> <br /> <br /> Enne uue tarkvara paigaldamist tuleb eelkõige uuendada varamu pakettide nimekirja käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get update<br /> <br /> Järgmisena paigaldame pakette:<br /> <br /> sudo apt-get install ssh openssh-blacklist* -y<br /> <br /> Nüüd võime alustada!<br /> <br /> == Lõbusate käskude tuntuimad näited ==<br /> ===Cowsay===<br /> <br /> &quot;Cowsay&quot; on ilmselt kõige tuntuim lõbus käsk Linux'is. Ta tagastab kasutaja tekstisisendit lehma või mõnel muul kasutaja poolt valitud looma kujul.<br /> Paigaldame cowsay järgmise käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install cowsay<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cow.png]]<br /> <br /> Selleks, et näha kogu loomade nimekirja, kasutame käsu:<br /> <br /> cowsay -l<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Animals.PNG]]<br /> <br /> Valime meelepärast looma - näiteks koalat, ja soovime, et ta ütleks, et eukalüptid on toredad. Kasutame selleks järgmist lauset:<br /> cowsay -f koala Eucalypts are cool!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Coala.png]]<br /> <br /> ===CMatrix===<br /> CMatrix võimaldab teil oma terminalis näha maatriksfilmi sarnaselt ekraanisäästjatele. Paigaldamine teostatakse käsuga:<br /> sudo apt-get install cmatrix<br /> Paneme käima käsuga:<br /> cmatrix<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cmatrix.png]]<br /> <br /> ===Fortune===<br /> Fortune käsu abil saate lugeda oma terminalis juhuslikke tsitaate ja naljakaid ennustusi. Paigaldame enda süsteemi fortune paketi:<br /> sudo apt-get install fortune <br /> Käivitame käsuga:<br /> fortune -s<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Fortune.png]]<br /> <br /> ===Figlet===<br /> <br /> Figlet'it kasutatakse suurte bännerite tegemiseks. Kõigepealt paigaldame Figlet'it käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install figlet<br /> <br /> Käivitame käsu abil:<br /> <br /> figlet Ta-daa!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Figlet.png]]<br /> <br /> ===Lolcat===<br /> Lolcati kasutatakse Linuxi terminalis peamiselt teksti vikerkaare värvidega värvimiseks.<br /> Paigaldame käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install lolcat<br /> Kõigepealt vaatame olemasolevaid valikuid kasutamiseks, mille abiks kasutame järgmist käsku:<br /> lolcat -h<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Lolcat.png]]<br /> <br /> ===Ls===<br /> <br /> Ls on klassikaline UNIX'i naljamäng. Iga kord, kui kasutaja kogemata sisestab &quot;ls&quot; asemel &quot;sl&quot; (Steam Locomotive), ilmub ekraanile vedur. Seda muidugi, kui sl on enne seda installitud:<br /> <br /> sudo apt-get install sl<br /> <br /> sl<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:sl.png]]<br /> <br /> ==Käskude kombineerimine==<br /> Veelgi põnevam on see, et kui kõik varem vaadatud programmid on paigaldatud, saab nad omavahel kombineerida! Vaatame mõned näited:<br /> <br /> ===Figlet ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Figletandlolcat.png]]<br /> <br /> ===Lolcat ja cowsay===<br /> <br /> [[File:Lolcat_cowsay.png]]<br /> <br /> ===Cowsay, fortune ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Cow_fortune_lolcat.PNG]]<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> Antud artiklis uurisime käske, mida on põnev ise läbi proovida. Kuid on olemas veel selliseid, mille abil saab teiste kasutajate üle nalja teha. <br /> Näiteks [https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/ bash-insulter'i] abil, mis peale paigaldamist ehmatab kasutajat juhul, kui sisestatud parool või käsk polnud õige.<br /> <br /> Artikli autor usub, et elus kõik peab olema tasakaalus. Põhiliste käskude teadmine Linux terminali jaoks on väga vajalik, kuid vahest peab ennast ümberlülitama ja lahutama meelt. Vahendid jäävad küll samaks, aga tulemus on palju lõbusam.<br /> <br /> Peale töö lõpetamist on alati soovituslik tühjendada APT'i puhvri käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get clean<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #http://www.libreoffice.ee/abimaterjalid/paigaldamisopetus-linuxile/<br /> #http://smashingtips.com/linux/cool-terminal-commands-for-linux <br /> #http://www.binarytides.com/linux-fun-commands/<br /> #https://www.tecmint.com/lolcat-command-to-output-rainbow-of-colors-in-linux-terminal/<br /> #https://www.tecmint.com/linux-funny-commands/<br /> #https://www.linuxtechi.com/12-interesting-linux-commands-make-you-laugh/<br /> #https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=L%C3%B5busad_k%C3%A4sud_Linuxis&diff=127227 2017-11-26T20:41:22Z

<p>Alsepp: /* Kokkuvõte */</p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Aleksandra Sepp, AK21 &lt;br&gt;<br /> 10.november 2017 &lt;br&gt;<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Kas teadsite, et Linux ei olegi ainult administraatorite ja professionaalide jaoks mõeldud? Te võite mängida sõnamänge, rääkida oma Linuxi terminaliga või hoopis luua ilusaid ASCII pilte ja palju muud. Seda kõike saab ise katsetada, teades õigeid käske. Antud artiklis tutvume mõnede käskudega, mis teevad tuju heaks ning aitavad saada positiivsele lainele peale pingelist tööpäeva. <br /> <br /> <br /> Enne uue tarkvara paigaldamist tuleb eelkõige uuendada varamu pakettide nimekirja käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get update<br /> <br /> Järgmisena paigaldame pakette:<br /> <br /> sudo apt-get install ssh openssh-blacklist* -y<br /> <br /> Nüüd võime alustada!<br /> <br /> == Lõbusate käskude tuntuimad näited ==<br /> ===Cowsay===<br /> <br /> &quot;Cowsay&quot; on ilmselt kõige tuntuim lõbus käsk Linux'is. Ta tagastab kasutaja tekstisisendit lehma või mõnel muul kasutaja poolt valitud looma kujul.<br /> Paigaldame cowsay järgmise käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install cowsay<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cow.png]]<br /> <br /> Selleks, et näha kogu loomade nimekirja, kasutame käsu:<br /> <br /> cowsay -l<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Animals.PNG]]<br /> <br /> Valime meelepärast looma - näiteks koalat, ja soovime, et ta ütleks, et eukalüptid on toredad. Kasutame selleks järgmist lauset:<br /> cowsay -f koala Eucalypts are cool!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Coala.png]]<br /> <br /> ===CMatrix===<br /> CMatrix võimaldab teil oma terminalis näha maatriksfilmi sarnaselt ekraanisäästjatele. Paigaldamine teostatakse käsuga:<br /> sudo apt-get install cmatrix<br /> Paneme käima käsuga:<br /> cmatrix<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cmatrix.png]]<br /> <br /> ===Fortune===<br /> Fortune käsu abil saate lugeda oma terminalis juhuslikke tsitaate ja naljakaid ennustusi. Paigaldame enda süsteemi fortune paketi:<br /> sudo apt-get install fortune <br /> Käivitame käsuga:<br /> fortune -s<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Fortune.png]]<br /> <br /> ===Figlet===<br /> <br /> Figlet'it kasutatakse suurte bännerite tegemiseks. Kõigepealt paigaldame Figlet'it käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install figlet<br /> <br /> Käivitame käsu abil:<br /> <br /> figlet Ta-daa!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Figlet.png]]<br /> <br /> ===Lolcat===<br /> Lolcati kasutatakse Linuxi terminali peamiselt teksti vikerkaare värvidega värvimiseks.<br /> Paigaldame käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install lolcat<br /> Kõigepealt vaatame olemasolevaid valikuid kasutamiseks, mille abiks kasutame järgmist käsku:<br /> lolcat -h<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Lolcat.png]]<br /> <br /> ===Ls===<br /> <br /> Ls on klassikaline UNIX'i naljamäng. Iga kord, kui kasutaja kogemata sisestab &quot;ls&quot; asemel &quot;sl&quot; (Steam Locomotive), ilmub ekraanile vedur. Seda muidugi, kui sl on enne seda installitud:<br /> <br /> sudo apt-get install sl<br /> <br /> sl<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:sl.png]]<br /> <br /> ==Käskude kombineerimine==<br /> Veelgi põnevam on see, et kui kõik varem vaadatud programmid on paigaldatud, saab nad omavahel kombineerida! Vaatame mõned näited:<br /> <br /> ===Figlet ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Figletandlolcat.png]]<br /> <br /> ===Lolcat ja cowsay===<br /> <br /> [[File:Lolcat_cowsay.png]]<br /> <br /> ===Cowsay, fortune ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Cow_fortune_lolcat.PNG]]<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> Antud artiklis uurisime käske, mida on põnev ise läbi proovida. Kuid on olemas veel selliseid, mille abil saab teiste kasutajate üle nalja teha. <br /> Näiteks [https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/ bash-insulter'i] abil, mis peale paigaldamist ehmatab kasutajat juhul, kui sisestatud parool või käsk polnud õige.<br /> <br /> Artikli autor usub, et elus kõik peab olema tasakaalus. Põhiliste käskude teadmine Linux terminali jaoks on väga vajalik, kuid vahest peab ennast ümberlülitama ja lahutama meelt. Vahendid jäävad küll samaks, aga tulemus on palju lõbusam.<br /> <br /> Peale töö lõpetamist on alati soovituslik tühjendada APT'i puhvri käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get clean<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #http://www.libreoffice.ee/abimaterjalid/paigaldamisopetus-linuxile/<br /> #http://smashingtips.com/linux/cool-terminal-commands-for-linux <br /> #http://www.binarytides.com/linux-fun-commands/<br /> #https://www.tecmint.com/lolcat-command-to-output-rainbow-of-colors-in-linux-terminal/<br /> #https://www.tecmint.com/linux-funny-commands/<br /> #https://www.linuxtechi.com/12-interesting-linux-commands-make-you-laugh/<br /> #https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=L%C3%B5busad_k%C3%A4sud_Linuxis&diff=127225 2017-11-26T20:40:51Z

<p>Alsepp: /* Kokkuvõte */</p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Aleksandra Sepp, AK21 &lt;br&gt;<br /> 10.november 2017 &lt;br&gt;<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Kas teadsite, et Linux ei olegi ainult administraatorite ja professionaalide jaoks mõeldud? Te võite mängida sõnamänge, rääkida oma Linuxi terminaliga või hoopis luua ilusaid ASCII pilte ja palju muud. Seda kõike saab ise katsetada, teades õigeid käske. Antud artiklis tutvume mõnede käskudega, mis teevad tuju heaks ning aitavad saada positiivsele lainele peale pingelist tööpäeva. <br /> <br /> <br /> Enne uue tarkvara paigaldamist tuleb eelkõige uuendada varamu pakettide nimekirja käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get update<br /> <br /> Järgmisena paigaldame pakette:<br /> <br /> sudo apt-get install ssh openssh-blacklist* -y<br /> <br /> Nüüd võime alustada!<br /> <br /> == Lõbusate käskude tuntuimad näited ==<br /> ===Cowsay===<br /> <br /> &quot;Cowsay&quot; on ilmselt kõige tuntuim lõbus käsk Linux'is. Ta tagastab kasutaja tekstisisendit lehma või mõnel muul kasutaja poolt valitud looma kujul.<br /> Paigaldame cowsay järgmise käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install cowsay<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cow.png]]<br /> <br /> Selleks, et näha kogu loomade nimekirja, kasutame käsu:<br /> <br /> cowsay -l<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Animals.PNG]]<br /> <br /> Valime meelepärast looma - näiteks koalat, ja soovime, et ta ütleks, et eukalüptid on toredad. Kasutame selleks järgmist lauset:<br /> cowsay -f koala Eucalypts are cool!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Coala.png]]<br /> <br /> ===CMatrix===<br /> CMatrix võimaldab teil oma terminalis näha maatriksfilmi sarnaselt ekraanisäästjatele. Paigaldamine teostatakse käsuga:<br /> sudo apt-get install cmatrix<br /> Paneme käima käsuga:<br /> cmatrix<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cmatrix.png]]<br /> <br /> ===Fortune===<br /> Fortune käsu abil saate lugeda oma terminalis juhuslikke tsitaate ja naljakaid ennustusi. Paigaldame enda süsteemi fortune paketi:<br /> sudo apt-get install fortune <br /> Käivitame käsuga:<br /> fortune -s<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Fortune.png]]<br /> <br /> ===Figlet===<br /> <br /> Figlet'it kasutatakse suurte bännerite tegemiseks. Kõigepealt paigaldame Figlet'it käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install figlet<br /> <br /> Käivitame käsu abil:<br /> <br /> figlet Ta-daa!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Figlet.png]]<br /> <br /> ===Lolcat===<br /> Lolcati kasutatakse Linuxi terminali peamiselt teksti vikerkaare värvidega värvimiseks.<br /> Paigaldame käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install lolcat<br /> Kõigepealt vaatame olemasolevaid valikuid kasutamiseks, mille abiks kasutame järgmist käsku:<br /> lolcat -h<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Lolcat.png]]<br /> <br /> ===Ls===<br /> <br /> Ls on klassikaline UNIX'i naljamäng. Iga kord, kui kasutaja kogemata sisestab &quot;ls&quot; asemel &quot;sl&quot; (Steam Locomotive), ilmub ekraanile vedur. Seda muidugi, kui sl on enne seda installitud:<br /> <br /> sudo apt-get install sl<br /> <br /> sl<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:sl.png]]<br /> <br /> ==Käskude kombineerimine==<br /> Veelgi põnevam on see, et kui kõik varem vaadatud programmid on paigaldatud, saab nad omavahel kombineerida! Vaatame mõned näited:<br /> <br /> ===Figlet ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Figletandlolcat.png]]<br /> <br /> ===Lolcat ja cowsay===<br /> <br /> [[File:Lolcat_cowsay.png]]<br /> <br /> ===Cowsay, fortune ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Cow_fortune_lolcat.PNG]]<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> Antud artiklis uurisime käske, mida on põnev ise läbi proovida. Kuid on olemas veel selliseid, mille abil saab teiste kasutajate üle nalja teha. <br /> Näiteks [https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/ bash-insulter'i] abil, mis peale paigaldamist ehmatab kasutajat juhul, kui sisestatud parool või käsk polnud õige.<br /> Artikli autor usub, et elus kõik peab olema tasakaalus. Põhiliste käskude teadmine Linux terminali jaoks on väga vajalik, kuid vahest peab ennast ümberlülitama ja lahutama meelt. Vahendid jäävad küll samaks, aga tulemus on palju lõbusam.<br /> <br /> Peale töö lõpetamist on alati soovituslik tühjendada APT'i puhvri käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get clean<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #http://www.libreoffice.ee/abimaterjalid/paigaldamisopetus-linuxile/<br /> #http://smashingtips.com/linux/cool-terminal-commands-for-linux <br /> #http://www.binarytides.com/linux-fun-commands/<br /> #https://www.tecmint.com/lolcat-command-to-output-rainbow-of-colors-in-linux-terminal/<br /> #https://www.tecmint.com/linux-funny-commands/<br /> #https://www.linuxtechi.com/12-interesting-linux-commands-make-you-laugh/<br /> #https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=L%C3%B5busad_k%C3%A4sud_Linuxis&diff=127221 2017-11-26T20:25:07Z

<p>Alsepp: /* Kokkuvõte */</p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Aleksandra Sepp, AK21 &lt;br&gt;<br /> 10.november 2017 &lt;br&gt;<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Kas teadsite, et Linux ei olegi ainult administraatorite ja professionaalide jaoks mõeldud? Te võite mängida sõnamänge, rääkida oma Linuxi terminaliga või hoopis luua ilusaid ASCII pilte ja palju muud. Seda kõike saab ise katsetada, teades õigeid käske. Antud artiklis tutvume mõnede käskudega, mis teevad tuju heaks ning aitavad saada positiivsele lainele peale pingelist tööpäeva. <br /> <br /> <br /> Enne uue tarkvara paigaldamist tuleb eelkõige uuendada varamu pakettide nimekirja käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get update<br /> <br /> Järgmisena paigaldame pakette:<br /> <br /> sudo apt-get install ssh openssh-blacklist* -y<br /> <br /> Nüüd võime alustada!<br /> <br /> == Lõbusate käskude tuntuimad näited ==<br /> ===Cowsay===<br /> <br /> &quot;Cowsay&quot; on ilmselt kõige tuntuim lõbus käsk Linux'is. Ta tagastab kasutaja tekstisisendit lehma või mõnel muul kasutaja poolt valitud looma kujul.<br /> Paigaldame cowsay järgmise käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install cowsay<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cow.png]]<br /> <br /> Selleks, et näha kogu loomade nimekirja, kasutame käsu:<br /> <br /> cowsay -l<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Animals.PNG]]<br /> <br /> Valime meelepärast looma - näiteks koalat, ja soovime, et ta ütleks, et eukalüptid on toredad. Kasutame selleks järgmist lauset:<br /> cowsay -f koala Eucalypts are cool!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Coala.png]]<br /> <br /> ===CMatrix===<br /> CMatrix võimaldab teil oma terminalis näha maatriksfilmi sarnaselt ekraanisäästjatele. Paigaldamine teostatakse käsuga:<br /> sudo apt-get install cmatrix<br /> Paneme käima käsuga:<br /> cmatrix<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cmatrix.png]]<br /> <br /> ===Fortune===<br /> Fortune käsu abil saate lugeda oma terminalis juhuslikke tsitaate ja naljakaid ennustusi. Paigaldame enda süsteemi fortune paketi:<br /> sudo apt-get install fortune <br /> Käivitame käsuga:<br /> fortune -s<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Fortune.png]]<br /> <br /> ===Figlet===<br /> <br /> Figlet'it kasutatakse suurte bännerite tegemiseks. Kõigepealt paigaldame Figlet'it käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install figlet<br /> <br /> Käivitame käsu abil:<br /> <br /> figlet Ta-daa!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Figlet.png]]<br /> <br /> ===Lolcat===<br /> Lolcati kasutatakse Linuxi terminali peamiselt teksti vikerkaare värvidega värvimiseks.<br /> Paigaldame käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install lolcat<br /> Kõigepealt vaatame olemasolevaid valikuid kasutamiseks, mille abiks kasutame järgmist käsku:<br /> lolcat -h<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Lolcat.png]]<br /> <br /> ===Ls===<br /> <br /> Ls on klassikaline UNIX'i naljamäng. Iga kord, kui kasutaja kogemata sisestab &quot;ls&quot; asemel &quot;sl&quot; (Steam Locomotive), ilmub ekraanile vedur. Seda muidugi, kui sl on enne seda installitud:<br /> <br /> sudo apt-get install sl<br /> <br /> sl<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:sl.png]]<br /> <br /> ==Käskude kombineerimine==<br /> Veelgi põnevam on see, et kui kõik varem vaadatud programmid on paigaldatud, saab nad omavahel kombineerida! Vaatame mõned näited:<br /> <br /> ===Figlet ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Figletandlolcat.png]]<br /> <br /> ===Lolcat ja cowsay===<br /> <br /> [[File:Lolcat_cowsay.png]]<br /> <br /> ===Cowsay, fortune ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Cow_fortune_lolcat.PNG]]<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> Antud artiklis uurisime käske, mida on põnev ise läbi proovida. Kuid on olemas veel selliseid, mille abil saab teiste kasutajate üle nalja teha. <br /> Näiteks bash-insulter'i abil, mis peale paigaldamist ehmatab kasutajat juhul, kui sisestatud parool või käsk polnud õige.<br /> Artikli autor usub, et elus kõik peab olema tasakaalus. Põhiliste käskude teadmine Linux terminali jaoks on väga vajalik, kuid vahest peab ennast ümberlülitama ja lahutama meelt. Vahendid jäävad küll samaks, aga tulemus on palju lõbusam.<br /> <br /> Peale töö lõpetamist on alati soovituslik tühjendada APT'i puhvri käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get clean<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #http://www.libreoffice.ee/abimaterjalid/paigaldamisopetus-linuxile/<br /> #http://smashingtips.com/linux/cool-terminal-commands-for-linux <br /> #http://www.binarytides.com/linux-fun-commands/<br /> #https://www.tecmint.com/lolcat-command-to-output-rainbow-of-colors-in-linux-terminal/<br /> #https://www.tecmint.com/linux-funny-commands/<br /> #https://www.linuxtechi.com/12-interesting-linux-commands-make-you-laugh/<br /> #https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=L%C3%B5busad_k%C3%A4sud_Linuxis&diff=127218 2017-11-26T20:13:57Z

<p>Alsepp: /* Kokkuvõte */</p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Aleksandra Sepp, AK21 &lt;br&gt;<br /> 10.november 2017 &lt;br&gt;<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Kas teadsite, et Linux ei olegi ainult administraatorite ja professionaalide jaoks mõeldud? Te võite mängida sõnamänge, rääkida oma Linuxi terminaliga või hoopis luua ilusaid ASCII pilte ja palju muud. Seda kõike saab ise katsetada, teades õigeid käske. Antud artiklis tutvume mõnede käskudega, mis teevad tuju heaks ning aitavad saada positiivsele lainele peale pingelist tööpäeva. <br /> <br /> <br /> Enne uue tarkvara paigaldamist tuleb eelkõige uuendada varamu pakettide nimekirja käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get update<br /> <br /> Järgmisena paigaldame pakette:<br /> <br /> sudo apt-get install ssh openssh-blacklist* -y<br /> <br /> Nüüd võime alustada!<br /> <br /> == Lõbusate käskude tuntuimad näited ==<br /> ===Cowsay===<br /> <br /> &quot;Cowsay&quot; on ilmselt kõige tuntuim lõbus käsk Linux'is. Ta tagastab kasutaja tekstisisendit lehma või mõnel muul kasutaja poolt valitud looma kujul.<br /> Paigaldame cowsay järgmise käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install cowsay<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cow.png]]<br /> <br /> Selleks, et näha kogu loomade nimekirja, kasutame käsu:<br /> <br /> cowsay -l<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Animals.PNG]]<br /> <br /> Valime meelepärast looma - näiteks koalat, ja soovime, et ta ütleks, et eukalüptid on toredad. Kasutame selleks järgmist lauset:<br /> cowsay -f koala Eucalypts are cool!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Coala.png]]<br /> <br /> ===CMatrix===<br /> CMatrix võimaldab teil oma terminalis näha maatriksfilmi sarnaselt ekraanisäästjatele. Paigaldamine teostatakse käsuga:<br /> sudo apt-get install cmatrix<br /> Paneme käima käsuga:<br /> cmatrix<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cmatrix.png]]<br /> <br /> ===Fortune===<br /> Fortune käsu abil saate lugeda oma terminalis juhuslikke tsitaate ja naljakaid ennustusi. Paigaldame enda süsteemi fortune paketi:<br /> sudo apt-get install fortune <br /> Käivitame käsuga:<br /> fortune -s<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Fortune.png]]<br /> <br /> ===Figlet===<br /> <br /> Figlet'it kasutatakse suurte bännerite tegemiseks. Kõigepealt paigaldame Figlet'it käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install figlet<br /> <br /> Käivitame käsu abil:<br /> <br /> figlet Ta-daa!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Figlet.png]]<br /> <br /> ===Lolcat===<br /> Lolcati kasutatakse Linuxi terminali peamiselt teksti vikerkaare värvidega värvimiseks.<br /> Paigaldame käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install lolcat<br /> Kõigepealt vaatame olemasolevaid valikuid kasutamiseks, mille abiks kasutame järgmist käsku:<br /> lolcat -h<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Lolcat.png]]<br /> <br /> ===Ls===<br /> <br /> Ls on klassikaline UNIX'i naljamäng. Iga kord, kui kasutaja kogemata sisestab &quot;ls&quot; asemel &quot;sl&quot; (Steam Locomotive), ilmub ekraanile vedur. Seda muidugi, kui sl on enne seda installitud:<br /> <br /> sudo apt-get install sl<br /> <br /> sl<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:sl.png]]<br /> <br /> ==Käskude kombineerimine==<br /> Veelgi põnevam on see, et kui kõik varem vaadatud programmid on paigaldatud, saab nad omavahel kombineerida! Vaatame mõned näited:<br /> <br /> ===Figlet ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Figletandlolcat.png]]<br /> <br /> ===Lolcat ja cowsay===<br /> <br /> [[File:Lolcat_cowsay.png]]<br /> <br /> ===Cowsay, fortune ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Cow_fortune_lolcat.PNG]]<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> Artikli autor usub, et elus kõik peab olema tasakaalus. Põhiliste käskude teadmine Linux terminali jaoks on väga vajalik, kuid vahest peab ennast ümberlülitama ja lahutama meelt. Vahendid jäävad küll samaks, aga tulemus on palju lõbusam.<br /> <br /> Peale töö lõpetamist on alati soovituslik tühjendada APT'i puhvri käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get clean<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #http://www.libreoffice.ee/abimaterjalid/paigaldamisopetus-linuxile/<br /> #http://smashingtips.com/linux/cool-terminal-commands-for-linux <br /> #http://www.binarytides.com/linux-fun-commands/<br /> #https://www.tecmint.com/lolcat-command-to-output-rainbow-of-colors-in-linux-terminal/<br /> #https://www.tecmint.com/linux-funny-commands/<br /> #https://www.linuxtechi.com/12-interesting-linux-commands-make-you-laugh/<br /> #https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=L%C3%B5busad_k%C3%A4sud_Linuxis&diff=127217 2017-11-26T20:13:22Z

<p>Alsepp: /* Kokkuvõte */</p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Aleksandra Sepp, AK21 &lt;br&gt;<br /> 10.november 2017 &lt;br&gt;<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Kas teadsite, et Linux ei olegi ainult administraatorite ja professionaalide jaoks mõeldud? Te võite mängida sõnamänge, rääkida oma Linuxi terminaliga või hoopis luua ilusaid ASCII pilte ja palju muud. Seda kõike saab ise katsetada, teades õigeid käske. Antud artiklis tutvume mõnede käskudega, mis teevad tuju heaks ning aitavad saada positiivsele lainele peale pingelist tööpäeva. <br /> <br /> <br /> Enne uue tarkvara paigaldamist tuleb eelkõige uuendada varamu pakettide nimekirja käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get update<br /> <br /> Järgmisena paigaldame pakette:<br /> <br /> sudo apt-get install ssh openssh-blacklist* -y<br /> <br /> Nüüd võime alustada!<br /> <br /> == Lõbusate käskude tuntuimad näited ==<br /> ===Cowsay===<br /> <br /> &quot;Cowsay&quot; on ilmselt kõige tuntuim lõbus käsk Linux'is. Ta tagastab kasutaja tekstisisendit lehma või mõnel muul kasutaja poolt valitud looma kujul.<br /> Paigaldame cowsay järgmise käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install cowsay<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cow.png]]<br /> <br /> Selleks, et näha kogu loomade nimekirja, kasutame käsu:<br /> <br /> cowsay -l<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Animals.PNG]]<br /> <br /> Valime meelepärast looma - näiteks koalat, ja soovime, et ta ütleks, et eukalüptid on toredad. Kasutame selleks järgmist lauset:<br /> cowsay -f koala Eucalypts are cool!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Coala.png]]<br /> <br /> ===CMatrix===<br /> CMatrix võimaldab teil oma terminalis näha maatriksfilmi sarnaselt ekraanisäästjatele. Paigaldamine teostatakse käsuga:<br /> sudo apt-get install cmatrix<br /> Paneme käima käsuga:<br /> cmatrix<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cmatrix.png]]<br /> <br /> ===Fortune===<br /> Fortune käsu abil saate lugeda oma terminalis juhuslikke tsitaate ja naljakaid ennustusi. Paigaldame enda süsteemi fortune paketi:<br /> sudo apt-get install fortune <br /> Käivitame käsuga:<br /> fortune -s<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Fortune.png]]<br /> <br /> ===Figlet===<br /> <br /> Figlet'it kasutatakse suurte bännerite tegemiseks. Kõigepealt paigaldame Figlet'it käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install figlet<br /> <br /> Käivitame käsu abil:<br /> <br /> figlet Ta-daa!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Figlet.png]]<br /> <br /> ===Lolcat===<br /> Lolcati kasutatakse Linuxi terminali peamiselt teksti vikerkaare värvidega värvimiseks.<br /> Paigaldame käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install lolcat<br /> Kõigepealt vaatame olemasolevaid valikuid kasutamiseks, mille abiks kasutame järgmist käsku:<br /> lolcat -h<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Lolcat.png]]<br /> <br /> ===Ls===<br /> <br /> Ls on klassikaline UNIX'i naljamäng. Iga kord, kui kasutaja kogemata sisestab &quot;ls&quot; asemel &quot;sl&quot; (Steam Locomotive), ilmub ekraanile vedur. Seda muidugi, kui sl on enne seda installitud:<br /> <br /> sudo apt-get install sl<br /> <br /> sl<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:sl.png]]<br /> <br /> ==Käskude kombineerimine==<br /> Veelgi põnevam on see, et kui kõik varem vaadatud programmid on paigaldatud, saab nad omavahel kombineerida! Vaatame mõned näited:<br /> <br /> ===Figlet ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Figletandlolcat.png]]<br /> <br /> ===Lolcat ja cowsay===<br /> <br /> [[File:Lolcat_cowsay.png]]<br /> <br /> ===Cowsay, fortune ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Cow_fortune_lolcat.PNG]]<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> Artikli autor usub, et elus kõik peab olema tasakaalus. Põhiliste käskude teadmine Linux terminali jaoks on väga vajalik, kuid vahest peab ennast ümberlülitama ja lahutama meelt. Vahendid jäävad küll samaks, kuid tulemus on palju lõbusam.<br /> <br /> Peale töö lõpetamist on alati soovituslik tühjendada APT'i puhvri käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get clean<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #http://www.libreoffice.ee/abimaterjalid/paigaldamisopetus-linuxile/<br /> #http://smashingtips.com/linux/cool-terminal-commands-for-linux <br /> #http://www.binarytides.com/linux-fun-commands/<br /> #https://www.tecmint.com/lolcat-command-to-output-rainbow-of-colors-in-linux-terminal/<br /> #https://www.tecmint.com/linux-funny-commands/<br /> #https://www.linuxtechi.com/12-interesting-linux-commands-make-you-laugh/<br /> #https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=L%C3%B5busad_k%C3%A4sud_Linuxis&diff=127216 2017-11-26T20:01:42Z

<p>Alsepp: /* Käskude koombineerimine */</p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Aleksandra Sepp, AK21 &lt;br&gt;<br /> 10.november 2017 &lt;br&gt;<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Kas teadsite, et Linux ei olegi ainult administraatorite ja professionaalide jaoks mõeldud? Te võite mängida sõnamänge, rääkida oma Linuxi terminaliga või hoopis luua ilusaid ASCII pilte ja palju muud. Seda kõike saab ise katsetada, teades õigeid käske. Antud artiklis tutvume mõnede käskudega, mis teevad tuju heaks ning aitavad saada positiivsele lainele peale pingelist tööpäeva. <br /> <br /> <br /> Enne uue tarkvara paigaldamist tuleb eelkõige uuendada varamu pakettide nimekirja käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get update<br /> <br /> Järgmisena paigaldame pakette:<br /> <br /> sudo apt-get install ssh openssh-blacklist* -y<br /> <br /> Nüüd võime alustada!<br /> <br /> == Lõbusate käskude tuntuimad näited ==<br /> ===Cowsay===<br /> <br /> &quot;Cowsay&quot; on ilmselt kõige tuntuim lõbus käsk Linux'is. Ta tagastab kasutaja tekstisisendit lehma või mõnel muul kasutaja poolt valitud looma kujul.<br /> Paigaldame cowsay järgmise käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install cowsay<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cow.png]]<br /> <br /> Selleks, et näha kogu loomade nimekirja, kasutame käsu:<br /> <br /> cowsay -l<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Animals.PNG]]<br /> <br /> Valime meelepärast looma - näiteks koalat, ja soovime, et ta ütleks, et eukalüptid on toredad. Kasutame selleks järgmist lauset:<br /> cowsay -f koala Eucalypts are cool!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Coala.png]]<br /> <br /> ===CMatrix===<br /> CMatrix võimaldab teil oma terminalis näha maatriksfilmi sarnaselt ekraanisäästjatele. Paigaldamine teostatakse käsuga:<br /> sudo apt-get install cmatrix<br /> Paneme käima käsuga:<br /> cmatrix<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cmatrix.png]]<br /> <br /> ===Fortune===<br /> Fortune käsu abil saate lugeda oma terminalis juhuslikke tsitaate ja naljakaid ennustusi. Paigaldame enda süsteemi fortune paketi:<br /> sudo apt-get install fortune <br /> Käivitame käsuga:<br /> fortune -s<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Fortune.png]]<br /> <br /> ===Figlet===<br /> <br /> Figlet'it kasutatakse suurte bännerite tegemiseks. Kõigepealt paigaldame Figlet'it käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install figlet<br /> <br /> Käivitame käsu abil:<br /> <br /> figlet Ta-daa!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Figlet.png]]<br /> <br /> ===Lolcat===<br /> Lolcati kasutatakse Linuxi terminali peamiselt teksti vikerkaare värvidega värvimiseks.<br /> Paigaldame käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install lolcat<br /> Kõigepealt vaatame olemasolevaid valikuid kasutamiseks, mille abiks kasutame järgmist käsku:<br /> lolcat -h<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Lolcat.png]]<br /> <br /> ===Ls===<br /> <br /> Ls on klassikaline UNIX'i naljamäng. Iga kord, kui kasutaja kogemata sisestab &quot;ls&quot; asemel &quot;sl&quot; (Steam Locomotive), ilmub ekraanile vedur. Seda muidugi, kui sl on enne seda installitud:<br /> <br /> sudo apt-get install sl<br /> <br /> sl<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:sl.png]]<br /> <br /> ==Käskude kombineerimine==<br /> Veelgi põnevam on see, et kui kõik varem vaadatud programmid on paigaldatud, saab nad omavahel kombineerida! Vaatame mõned näited:<br /> <br /> ===Figlet ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Figletandlolcat.png]]<br /> <br /> ===Lolcat ja cowsay===<br /> <br /> [[File:Lolcat_cowsay.png]]<br /> <br /> ===Cowsay, fortune ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Cow_fortune_lolcat.PNG]]<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> ...<br /> <br /> Peale lõpetamist on soovituslik tühjendada APT'i puhvri käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get clean<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #http://www.libreoffice.ee/abimaterjalid/paigaldamisopetus-linuxile/<br /> #http://smashingtips.com/linux/cool-terminal-commands-for-linux <br /> #http://www.binarytides.com/linux-fun-commands/<br /> #https://www.tecmint.com/lolcat-command-to-output-rainbow-of-colors-in-linux-terminal/<br /> #https://www.tecmint.com/linux-funny-commands/<br /> #https://www.linuxtechi.com/12-interesting-linux-commands-make-you-laugh/<br /> #https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=L%C3%B5busad_k%C3%A4sud_Linuxis&diff=127215 2017-11-26T20:01:01Z

<p>Alsepp: /* Näited */</p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Aleksandra Sepp, AK21 &lt;br&gt;<br /> 10.november 2017 &lt;br&gt;<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Kas teadsite, et Linux ei olegi ainult administraatorite ja professionaalide jaoks mõeldud? Te võite mängida sõnamänge, rääkida oma Linuxi terminaliga või hoopis luua ilusaid ASCII pilte ja palju muud. Seda kõike saab ise katsetada, teades õigeid käske. Antud artiklis tutvume mõnede käskudega, mis teevad tuju heaks ning aitavad saada positiivsele lainele peale pingelist tööpäeva. <br /> <br /> <br /> Enne uue tarkvara paigaldamist tuleb eelkõige uuendada varamu pakettide nimekirja käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get update<br /> <br /> Järgmisena paigaldame pakette:<br /> <br /> sudo apt-get install ssh openssh-blacklist* -y<br /> <br /> Nüüd võime alustada!<br /> <br /> == Lõbusate käskude tuntuimad näited ==<br /> ===Cowsay===<br /> <br /> &quot;Cowsay&quot; on ilmselt kõige tuntuim lõbus käsk Linux'is. Ta tagastab kasutaja tekstisisendit lehma või mõnel muul kasutaja poolt valitud looma kujul.<br /> Paigaldame cowsay järgmise käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install cowsay<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cow.png]]<br /> <br /> Selleks, et näha kogu loomade nimekirja, kasutame käsu:<br /> <br /> cowsay -l<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Animals.PNG]]<br /> <br /> Valime meelepärast looma - näiteks koalat, ja soovime, et ta ütleks, et eukalüptid on toredad. Kasutame selleks järgmist lauset:<br /> cowsay -f koala Eucalypts are cool!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Coala.png]]<br /> <br /> ===CMatrix===<br /> CMatrix võimaldab teil oma terminalis näha maatriksfilmi sarnaselt ekraanisäästjatele. Paigaldamine teostatakse käsuga:<br /> sudo apt-get install cmatrix<br /> Paneme käima käsuga:<br /> cmatrix<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cmatrix.png]]<br /> <br /> ===Fortune===<br /> Fortune käsu abil saate lugeda oma terminalis juhuslikke tsitaate ja naljakaid ennustusi. Paigaldame enda süsteemi fortune paketi:<br /> sudo apt-get install fortune <br /> Käivitame käsuga:<br /> fortune -s<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Fortune.png]]<br /> <br /> ===Figlet===<br /> <br /> Figlet'it kasutatakse suurte bännerite tegemiseks. Kõigepealt paigaldame Figlet'it käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install figlet<br /> <br /> Käivitame käsu abil:<br /> <br /> figlet Ta-daa!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Figlet.png]]<br /> <br /> ===Lolcat===<br /> Lolcati kasutatakse Linuxi terminali peamiselt teksti vikerkaare värvidega värvimiseks.<br /> Paigaldame käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install lolcat<br /> Kõigepealt vaatame olemasolevaid valikuid kasutamiseks, mille abiks kasutame järgmist käsku:<br /> lolcat -h<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Lolcat.png]]<br /> <br /> ===Ls===<br /> <br /> Ls on klassikaline UNIX'i naljamäng. Iga kord, kui kasutaja kogemata sisestab &quot;ls&quot; asemel &quot;sl&quot; (Steam Locomotive), ilmub ekraanile vedur. Seda muidugi, kui sl on enne seda installitud:<br /> <br /> sudo apt-get install sl<br /> <br /> sl<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:sl.png]]<br /> <br /> ==Käskude koombineerimine==<br /> Veelgi põnevam on see, et kui kõik varem vaadatud programmid on paigaldatud, saab nad omavahel kombineerida! Vaatame mõned näited:<br /> <br /> ===Figlet ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Figletandlolcat.png]]<br /> <br /> ===Lolcat ja cowsay===<br /> <br /> [[File:Lolcat_cowsay.png]]<br /> <br /> ===Cowsay, fortune ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Cow_fortune_lolcat.PNG]]<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> ...<br /> <br /> Peale lõpetamist on soovituslik tühjendada APT'i puhvri käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get clean<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #http://www.libreoffice.ee/abimaterjalid/paigaldamisopetus-linuxile/<br /> #http://smashingtips.com/linux/cool-terminal-commands-for-linux <br /> #http://www.binarytides.com/linux-fun-commands/<br /> #https://www.tecmint.com/lolcat-command-to-output-rainbow-of-colors-in-linux-terminal/<br /> #https://www.tecmint.com/linux-funny-commands/<br /> #https://www.linuxtechi.com/12-interesting-linux-commands-make-you-laugh/<br /> #https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=L%C3%B5busad_k%C3%A4sud_Linuxis&diff=127214 2017-11-26T19:56:53Z

<p>Alsepp: /* Käskude koombineerimine */</p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Aleksandra Sepp, AK21 &lt;br&gt;<br /> 10.november 2017 &lt;br&gt;<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Kas teadsite, et Linux ei olegi ainult administraatorite ja professionaalide jaoks mõeldud? Te võite mängida sõnamänge, rääkida oma Linuxi terminaliga või hoopis luua ilusaid ASCII pilte ja palju muud. Seda kõike saab ise katsetada, teades õigeid käske. Antud artiklis tutvume mõnede käskudega, mis teevad tuju heaks ning aitavad saada positiivsele lainele peale pingelist tööpäeva. <br /> <br /> <br /> Enne uue tarkvara paigaldamist tuleb eelkõige uuendada varamu pakettide nimekirja käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get update<br /> <br /> Järgmisena paigaldame pakette:<br /> <br /> sudo apt-get install ssh openssh-blacklist* -y<br /> <br /> Nüüd võime alustada!<br /> <br /> == Näited ==<br /> ===Cowsay===<br /> <br /> &quot;Cowsay&quot; on ilmselt kõige tuntuim lõbus käsk Linux'is. Ta tagastab kasutaja tekstisisendit lehma või mõnel muul kasutaja poolt valitud looma kujul.<br /> Paigaldame cowsay järgmise käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install cowsay<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cow.png]]<br /> <br /> Selleks, et näha kogu loomade nimekirja, kasutame käsu:<br /> <br /> cowsay -l<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Animals.PNG]]<br /> <br /> Valime meelepärast looma - näiteks koalat, ja soovime, et ta ütleks, et eukalüptid on toredad. Kasutame selleks järgmist lauset:<br /> cowsay -f koala Eucalypts are cool!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Coala.png]]<br /> <br /> ===CMatrix===<br /> CMatrix võimaldab teil oma terminalis näha maatriksfilmi sarnaselt ekraanisäästjatele. Paigaldamine teostatakse käsuga:<br /> sudo apt-get install cmatrix<br /> Paneme käima käsuga:<br /> cmatrix<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cmatrix.png]]<br /> <br /> ===Fortune===<br /> Fortune käsu abil saate lugeda oma terminalis juhuslikke tsitaate ja naljakaid ennustusi. Paigaldame enda süsteemi fortune paketi:<br /> sudo apt-get install fortune <br /> Käivitame käsuga:<br /> fortune -s<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Fortune.png]]<br /> <br /> ===Figlet===<br /> <br /> Figlet'it kasutatakse suurte bännerite tegemiseks. Kõigepealt paigaldame Figlet'it käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install figlet<br /> <br /> Käivitame käsu abil:<br /> <br /> figlet Ta-daa!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Figlet.png]]<br /> <br /> ===Lolcat===<br /> Lolcati kasutatakse Linuxi terminali peamiselt teksti vikerkaare värvidega värvimiseks.<br /> Paigaldame käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install lolcat<br /> Kõigepealt vaatame olemasolevaid valikuid kasutamiseks, mille abiks kasutame järgmist käsku:<br /> lolcat -h<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Lolcat.png]]<br /> <br /> ===Ls===<br /> <br /> Ls on klassikaline UNIX'i naljamäng. Iga kord, kui kasutaja kogemata sisestab &quot;ls&quot; asemel &quot;sl&quot; (Steam Locomotive), ilmub ekraanile vedur. Seda muidugi, kui sl on enne seda installitud:<br /> <br /> sudo apt-get install sl<br /> <br /> sl<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:sl.png]]<br /> <br /> ==Käskude koombineerimine==<br /> Veelgi põnevam on see, et kui kõik varem vaadatud programmid on paigaldatud, saab nad omavahel kombineerida! Vaatame mõned näited:<br /> <br /> ===Figlet ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Figletandlolcat.png]]<br /> <br /> ===Lolcat ja cowsay===<br /> <br /> [[File:Lolcat_cowsay.png]]<br /> <br /> ===Cowsay, fortune ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Cow_fortune_lolcat.PNG]]<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> ...<br /> <br /> Peale lõpetamist on soovituslik tühjendada APT'i puhvri käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get clean<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #http://www.libreoffice.ee/abimaterjalid/paigaldamisopetus-linuxile/<br /> #http://smashingtips.com/linux/cool-terminal-commands-for-linux <br /> #http://www.binarytides.com/linux-fun-commands/<br /> #https://www.tecmint.com/lolcat-command-to-output-rainbow-of-colors-in-linux-terminal/<br /> #https://www.tecmint.com/linux-funny-commands/<br /> #https://www.linuxtechi.com/12-interesting-linux-commands-make-you-laugh/<br /> #https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Alsepp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=L%C3%B5busad_k%C3%A4sud_Linuxis&diff=127207 2017-11-26T18:23:52Z

<p>Alsepp: /* Käskude koombineerimine */</p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Aleksandra Sepp, AK21 &lt;br&gt;<br /> 10.november 2017 &lt;br&gt;<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Kas teadsite, et Linux ei olegi ainult administraatorite ja professionaalide jaoks mõeldud? Te võite mängida sõnamänge, rääkida oma Linuxi terminaliga või hoopis luua ilusaid ASCII pilte ja palju muud. Seda kõike saab ise katsetada, teades õigeid käske. Antud artiklis tutvume mõnede käskudega, mis teevad tuju heaks ning aitavad saada positiivsele lainele peale pingelist tööpäeva. <br /> <br /> <br /> Enne uue tarkvara paigaldamist tuleb eelkõige uuendada varamu pakettide nimekirja käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get update<br /> <br /> Järgmisena paigaldame pakette:<br /> <br /> sudo apt-get install ssh openssh-blacklist* -y<br /> <br /> Nüüd võime alustada!<br /> <br /> == Näited ==<br /> ===Cowsay===<br /> <br /> &quot;Cowsay&quot; on ilmselt kõige tuntuim lõbus käsk Linux'is. Ta tagastab kasutaja tekstisisendit lehma või mõnel muul kasutaja poolt valitud looma kujul.<br /> Paigaldame cowsay järgmise käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install cowsay<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cow.png]]<br /> <br /> Selleks, et näha kogu loomade nimekirja, kasutame käsu:<br /> <br /> cowsay -l<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Animals.PNG]]<br /> <br /> Valime meelepärast looma - näiteks koalat, ja soovime, et ta ütleks, et eukalüptid on toredad. Kasutame selleks järgmist lauset:<br /> cowsay -f koala Eucalypts are cool!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Coala.png]]<br /> <br /> ===CMatrix===<br /> CMatrix võimaldab teil oma terminalis näha maatriksfilmi sarnaselt ekraanisäästjatele. Paigaldamine teostatakse käsuga:<br /> sudo apt-get install cmatrix<br /> Paneme käima käsuga:<br /> cmatrix<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Cmatrix.png]]<br /> <br /> ===Fortune===<br /> Fortune käsu abil saate lugeda oma terminalis juhuslikke tsitaate ja naljakaid ennustusi. Paigaldame enda süsteemi fortune paketi:<br /> sudo apt-get install fortune <br /> Käivitame käsuga:<br /> fortune -s<br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Fortune.png]]<br /> <br /> ===Figlet===<br /> <br /> Figlet'it kasutatakse suurte bännerite tegemiseks. Kõigepealt paigaldame Figlet'it käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install figlet<br /> <br /> Käivitame käsu abil:<br /> <br /> figlet Ta-daa!<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Figlet.png]]<br /> <br /> ===Lolcat===<br /> Lolcati kasutatakse Linuxi terminali peamiselt teksti vikerkaare värvidega värvimiseks.<br /> Paigaldame käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get install lolcat<br /> Kõigepealt vaatame olemasolevaid valikuid kasutamiseks, mille abiks kasutame järgmist käsku:<br /> lolcat -h<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:Lolcat.png]]<br /> <br /> ===Ls===<br /> <br /> Ls on klassikaline UNIX'i naljamäng. Iga kord, kui kasutaja kogemata sisestab &quot;ls&quot; asemel &quot;sl&quot; (Steam Locomotive), ilmub ekraanile vedur. Seda muidugi, kui sl on enne seda installitud:<br /> <br /> sudo apt-get install sl<br /> <br /> sl<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> [[File:sl.png]]<br /> <br /> ==Käskude koombineerimine==<br /> Veelgi põnevam on see, et kui kõik varem vaadatud programmid on paigaldatud, saame nad omavahel kombineerida! Vaatame mõned näited:<br /> <br /> ===Figlet ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Figletandlolcat.png]]<br /> <br /> ===Lolcat ja cowsay===<br /> <br /> [[File:Lolcat_cowsay.png]]<br /> <br /> ===Cowsay, fortune ja lolcat===<br /> <br /> [[File:Cow_fortune_lolcat.PNG]]<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> ...<br /> <br /> Peale lõpetamist on soovituslik tühjendada APT'i puhvri käsuga:<br /> <br /> sudo apt-get clean<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #http://www.libreoffice.ee/abimaterjalid/paigaldamisopetus-linuxile/<br /> #http://smashingtips.com/linux/cool-terminal-commands-for-linux <br /> #http://www.binarytides.com/linux-fun-commands/<br /> #https://www.tecmint.com/lolcat-command-to-output-rainbow-of-colors-in-linux-terminal/<br /> #https://www.tecmint.com/linux-funny-commands/<br /> #https://www.linuxtechi.com/12-interesting-linux-commands-make-you-laugh/<br /> #https://www.cyberciti.biz/howto/insult-linux-unix-bash-user-when-typing-wrong-command/<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Alsepp