<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Alustei</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Alustei"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Alustei"/>
	<updated>2026-05-09T01:53:37Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122950</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122950"/>
		<updated>2017-05-25T19:46:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* 2.praktikum */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus&lt;br /&gt;
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta&lt;br /&gt;
* Marite Rammo - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus&lt;br /&gt;
* Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Windowsi teine GUI.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. &lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine &lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile &lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. &lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine&lt;br /&gt;
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine&lt;br /&gt;
* Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.&lt;br /&gt;
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Open Source asendus Skype-le.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122949</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122949"/>
		<updated>2017-05-25T19:45:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Probleemilahendus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus&lt;br /&gt;
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta&lt;br /&gt;
* Marite Rammo - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus&lt;br /&gt;
* Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. &lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine &lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile &lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. &lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine&lt;br /&gt;
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine&lt;br /&gt;
* Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.&lt;br /&gt;
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Open Source asendus Skype-le.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109372</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109372"/>
		<updated>2016-10-17T19:58:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* =Viited */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Essee=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesena jäi silma, et Andres tegeles väga paljude asjadega. Ta õppis ise ja õppis väga palju. Läbis mitmed koolid. Ta oskas väga hästi seletada oma ameti vajalikkust ja mis võib juhtuda süsteemiga, kui sellega ei tegele arhitekt õigeaegselt. Tema sõnul oli tema ajal kaks võimalust: kas tegeled arvutiga või oled punkar. Tema valis siiski arvuti, sest talle ei meeldinud õlu juua - mida punkaritele väga meeldis teha. Loengu ajal märkasin, et ta mõtles samal ajal ette kui ta rääkis, mis andis tunde, et ta polnud ette valmistunud. Mees sai väga hästi hakkama, kuulata oli väga huvitav, kuulata seda &amp;quot;backstory&#039;t&amp;quot; kunagisest arvuti kasutamisest jne. Mehelt võib võtta eeskuju, et palju õppides saab palju saavutatud, aga võib minna väga tihedaks ajaliselt. Kütt proovis käia tööl ja koolis samal ajal, aga nad hakkasid üksteist segama. Kumb kumba segama hakkas oli täitsa loogiline, mitte kool ei hakanud tööd segama, vaid vastupidi. Üldmulje oli hea, väga õpetlik, andis häid vihjeid, soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Teine loeng hakkas väga kirevalt ja suure energiaga. Kristel ja Marko on startupi tegijad, kes on väga palju saavutanud oma tegevusega. Mõlemad on ka ITK vilistlased ja nüüd tegelevad koos. Nemad on kui näide, kui palju saab teha kahekesi ja kui palju on võimalik saavutada lühikese ajaga. Võitnud palju konkursse, auhindu ja sellega on nad oma startupi viinud tippu. Nendes oli näha väga palju enesekindlust, julgust ja tahet. Neid kuulates tekkis tunne, mis justkui tõmbaks inimest tegema ise startupe ja ise alustada millegi huvitavaga. Samuti soovitati kasutada #estonianmaffia hashtagi, kui ise tahame teha startupi või sellest rääkida, näiteks Twitteris või kuskil mujal sotsiaalmeedias. Väga hästi jäi see loeng meelde ja see oli minu üks lemmikumaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lembitu jäi silma sellega, et tema oli kõike ise õppinud ja ennast ise üles ehitanud. Temalt jäi meelde see, et kui midagi teed hästi, siis ära kunagi tee seda tasuta, isegi sõbrale mitte. Muidugi see loogiline mõte ka, et pole mõtet ratast uuesti leiutada, pigem kasutada meetodeid mis töötavad, endal elu kergem. Ling tõi välja, et hea süsadmin on nähtamatu süsadmin, aga nähtamatu süsadmini tööd sageli ei märgata ja sellega palgakõrgendust eriti küsida ei saa. Kõrvu jäid paar head soovitust. Esiteks - ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks - Kõik mida sa teed, tee korralikult, pole mõtet teha midagi üle käe ja siis parandada seda. Hea süsadmin on ka laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Kokkuvõtlikult võib öelda, et väga huvitav teema oli, mitte päris mulle sobiv, aga kuulata oli ikka omapärane ja hariv.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Selles loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust, kuidas tööd leida ja kuidas sealne süsteem üldse töötab. Minul on tööturul väga vähe kogemust ja kõik tundus väga võõras ja arusaamatu. Peale loengut tekkis natukene parem arusaam olukorrast ja kuidas maailm pöörleb ümber selle. Einar rääkis oma kogemustest ja elust kui SCRUM master. Mulle meeldis see, et on projektiülemad, kes teevad oma alamatega koostööd, koostööd, et teha meeskonna elu nii mugavaks ja kiireks kui vähegi võimalik. Suhtlemine on võti. Igapäevane kokkusaamine, arutamine, takistuste eemaldamine, kõik see näitab head koostööd. Peale loengut tuli tunne, et kui kunagi kuskile tööle saada ja endale SCRUM masteri saad, siis on parem tööd teha kui ilma temata. Einariga meeldis mul see, et ta tegeles alguses meditsiini ja korrakaitsega, aga siis muutus tema see tööliin ja hakkas IT-ga rohkem tegelema, ja kõik sellepärast, et tal hakkas tervis natukene mängima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kohe alguses kui tuli juttu andmete analüüsist, siis ma ei saanud mitte midagi aru, kõik tundus keeruline ja &amp;quot;kõrgemate&amp;quot; inimeste teema. Loengu lõpus aga tekkis asju millest hakkasin ka juba arusaama, kuidas analüütika töötab. Juttu tuli pettustest, kuidas inimesed petavad rahaga jne. Kuidas riik sekkub ja mida MTA teha saab sellega. See loeng oli minu jaoks kõige mittemeeldivam, kuna mulle ei meeldi sellised rahalised analüüsid jne. Analüütika pole kunagi tugevam külg olnud ja see loeng eriti ei aidanud ka. Kuigi see mulle ei meeldinud, teadmised kogunesid ikka mällu mulle. Alati ei pea alati meeldima, aga mingit infot nende kohta ikka võiks omada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Küberkaitse oli samuti üks lemmikumaid, kuna mul oli plaan kooli tulles minna kas arendajaks või siis võtta tasuline küberkaitse õppekava. Filmidest on meelde jäänud, et inimesed kaitsevad süsteeme klahve klõbistades. Küberkaitse eesmärk on teha igapäeva elu lihtsamaks ja turvalisemaks. Loeng ise tõi ajalugu eesti küberkaitsest ja kuidas see arenenud on läbi aastate. Huvitav fakt oli see, et kübermaailmas kaubanduslik keel on vene keel. Pikalt oli ka juttu, kuidas Eestis võeti kasutusele digitaalallkirjastus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents. Nagu ta ütles, et kui Starmani teenindus oleks räpane või ebaviisakas, siis ei oleks vägevatel reklaamidel Reketi ja Tanel Padariga mõtet, sest need ei korvaks reaalseid ebameeldivusi. Kui reaalne teenindus on halb, siis on edu vaid ajutine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid väga harivad, mahukad ja väga mitmekülgsete inimestega. Kohati tekkis mõni haigutus peale, kas teema polnud minule kohane või mingi muu põhjus, aga üldpildis olid kõik väga head. Selliseid loengud peaks igas ülikoolis tegema algaastal, ka põhikoolis. See annab inimesele arusaamu, kuidas mis käib ja siis tunneb inimene end kindlamalt ja oskab paremini otsustada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109370</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109370"/>
		<updated>2016-10-17T19:58:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Viited */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Essee=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesena jäi silma, et Andres tegeles väga paljude asjadega. Ta õppis ise ja õppis väga palju. Läbis mitmed koolid. Ta oskas väga hästi seletada oma ameti vajalikkust ja mis võib juhtuda süsteemiga, kui sellega ei tegele arhitekt õigeaegselt. Tema sõnul oli tema ajal kaks võimalust: kas tegeled arvutiga või oled punkar. Tema valis siiski arvuti, sest talle ei meeldinud õlu juua - mida punkaritele väga meeldis teha. Loengu ajal märkasin, et ta mõtles samal ajal ette kui ta rääkis, mis andis tunde, et ta polnud ette valmistunud. Mees sai väga hästi hakkama, kuulata oli väga huvitav, kuulata seda &amp;quot;backstory&#039;t&amp;quot; kunagisest arvuti kasutamisest jne. Mehelt võib võtta eeskuju, et palju õppides saab palju saavutatud, aga võib minna väga tihedaks ajaliselt. Kütt proovis käia tööl ja koolis samal ajal, aga nad hakkasid üksteist segama. Kumb kumba segama hakkas oli täitsa loogiline, mitte kool ei hakanud tööd segama, vaid vastupidi. Üldmulje oli hea, väga õpetlik, andis häid vihjeid, soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Teine loeng hakkas väga kirevalt ja suure energiaga. Kristel ja Marko on startupi tegijad, kes on väga palju saavutanud oma tegevusega. Mõlemad on ka ITK vilistlased ja nüüd tegelevad koos. Nemad on kui näide, kui palju saab teha kahekesi ja kui palju on võimalik saavutada lühikese ajaga. Võitnud palju konkursse, auhindu ja sellega on nad oma startupi viinud tippu. Nendes oli näha väga palju enesekindlust, julgust ja tahet. Neid kuulates tekkis tunne, mis justkui tõmbaks inimest tegema ise startupe ja ise alustada millegi huvitavaga. Samuti soovitati kasutada #estonianmaffia hashtagi, kui ise tahame teha startupi või sellest rääkida, näiteks Twitteris või kuskil mujal sotsiaalmeedias. Väga hästi jäi see loeng meelde ja see oli minu üks lemmikumaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lembitu jäi silma sellega, et tema oli kõike ise õppinud ja ennast ise üles ehitanud. Temalt jäi meelde see, et kui midagi teed hästi, siis ära kunagi tee seda tasuta, isegi sõbrale mitte. Muidugi see loogiline mõte ka, et pole mõtet ratast uuesti leiutada, pigem kasutada meetodeid mis töötavad, endal elu kergem. Ling tõi välja, et hea süsadmin on nähtamatu süsadmin, aga nähtamatu süsadmini tööd sageli ei märgata ja sellega palgakõrgendust eriti küsida ei saa. Kõrvu jäid paar head soovitust. Esiteks - ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks - Kõik mida sa teed, tee korralikult, pole mõtet teha midagi üle käe ja siis parandada seda. Hea süsadmin on ka laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Kokkuvõtlikult võib öelda, et väga huvitav teema oli, mitte päris mulle sobiv, aga kuulata oli ikka omapärane ja hariv.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Selles loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust, kuidas tööd leida ja kuidas sealne süsteem üldse töötab. Minul on tööturul väga vähe kogemust ja kõik tundus väga võõras ja arusaamatu. Peale loengut tekkis natukene parem arusaam olukorrast ja kuidas maailm pöörleb ümber selle. Einar rääkis oma kogemustest ja elust kui SCRUM master. Mulle meeldis see, et on projektiülemad, kes teevad oma alamatega koostööd, koostööd, et teha meeskonna elu nii mugavaks ja kiireks kui vähegi võimalik. Suhtlemine on võti. Igapäevane kokkusaamine, arutamine, takistuste eemaldamine, kõik see näitab head koostööd. Peale loengut tuli tunne, et kui kunagi kuskile tööle saada ja endale SCRUM masteri saad, siis on parem tööd teha kui ilma temata. Einariga meeldis mul see, et ta tegeles alguses meditsiini ja korrakaitsega, aga siis muutus tema see tööliin ja hakkas IT-ga rohkem tegelema, ja kõik sellepärast, et tal hakkas tervis natukene mängima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kohe alguses kui tuli juttu andmete analüüsist, siis ma ei saanud mitte midagi aru, kõik tundus keeruline ja &amp;quot;kõrgemate&amp;quot; inimeste teema. Loengu lõpus aga tekkis asju millest hakkasin ka juba arusaama, kuidas analüütika töötab. Juttu tuli pettustest, kuidas inimesed petavad rahaga jne. Kuidas riik sekkub ja mida MTA teha saab sellega. See loeng oli minu jaoks kõige mittemeeldivam, kuna mulle ei meeldi sellised rahalised analüüsid jne. Analüütika pole kunagi tugevam külg olnud ja see loeng eriti ei aidanud ka. Kuigi see mulle ei meeldinud, teadmised kogunesid ikka mällu mulle. Alati ei pea alati meeldima, aga mingit infot nende kohta ikka võiks omada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Küberkaitse oli samuti üks lemmikumaid, kuna mul oli plaan kooli tulles minna kas arendajaks või siis võtta tasuline küberkaitse õppekava. Filmidest on meelde jäänud, et inimesed kaitsevad süsteeme klahve klõbistades. Küberkaitse eesmärk on teha igapäeva elu lihtsamaks ja turvalisemaks. Loeng ise tõi ajalugu eesti küberkaitsest ja kuidas see arenenud on läbi aastate. Huvitav fakt oli see, et kübermaailmas kaubanduslik keel on vene keel. Pikalt oli ka juttu, kuidas Eestis võeti kasutusele digitaalallkirjastus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents. Nagu ta ütles, et kui Starmani teenindus oleks räpane või ebaviisakas, siis ei oleks vägevatel reklaamidel Reketi ja Tanel Padariga mõtet, sest need ei korvaks reaalseid ebameeldivusi. Kui reaalne teenindus on halb, siis on edu vaid ajutine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid väga harivad, mahukad ja väga mitmekülgsete inimestega. Kohati tekkis mõni haigutus peale, kas teema polnud minule kohane või mingi muu põhjus, aga üldpildis olid kõik väga head. Selliseid loengud peaks igas ülikoolis tegema algaastal, ka põhikoolis. See annab inimesele arusaamu, kuidas mis käib ja siis tunneb inimene end kindlamalt ja oskab paremini otsustada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109369</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109369"/>
		<updated>2016-10-17T19:58:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Essee=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesena jäi silma, et Andres tegeles väga paljude asjadega. Ta õppis ise ja õppis väga palju. Läbis mitmed koolid. Ta oskas väga hästi seletada oma ameti vajalikkust ja mis võib juhtuda süsteemiga, kui sellega ei tegele arhitekt õigeaegselt. Tema sõnul oli tema ajal kaks võimalust: kas tegeled arvutiga või oled punkar. Tema valis siiski arvuti, sest talle ei meeldinud õlu juua - mida punkaritele väga meeldis teha. Loengu ajal märkasin, et ta mõtles samal ajal ette kui ta rääkis, mis andis tunde, et ta polnud ette valmistunud. Mees sai väga hästi hakkama, kuulata oli väga huvitav, kuulata seda &amp;quot;backstory&#039;t&amp;quot; kunagisest arvuti kasutamisest jne. Mehelt võib võtta eeskuju, et palju õppides saab palju saavutatud, aga võib minna väga tihedaks ajaliselt. Kütt proovis käia tööl ja koolis samal ajal, aga nad hakkasid üksteist segama. Kumb kumba segama hakkas oli täitsa loogiline, mitte kool ei hakanud tööd segama, vaid vastupidi. Üldmulje oli hea, väga õpetlik, andis häid vihjeid, soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Teine loeng hakkas väga kirevalt ja suure energiaga. Kristel ja Marko on startupi tegijad, kes on väga palju saavutanud oma tegevusega. Mõlemad on ka ITK vilistlased ja nüüd tegelevad koos. Nemad on kui näide, kui palju saab teha kahekesi ja kui palju on võimalik saavutada lühikese ajaga. Võitnud palju konkursse, auhindu ja sellega on nad oma startupi viinud tippu. Nendes oli näha väga palju enesekindlust, julgust ja tahet. Neid kuulates tekkis tunne, mis justkui tõmbaks inimest tegema ise startupe ja ise alustada millegi huvitavaga. Samuti soovitati kasutada #estonianmaffia hashtagi, kui ise tahame teha startupi või sellest rääkida, näiteks Twitteris või kuskil mujal sotsiaalmeedias. Väga hästi jäi see loeng meelde ja see oli minu üks lemmikumaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lembitu jäi silma sellega, et tema oli kõike ise õppinud ja ennast ise üles ehitanud. Temalt jäi meelde see, et kui midagi teed hästi, siis ära kunagi tee seda tasuta, isegi sõbrale mitte. Muidugi see loogiline mõte ka, et pole mõtet ratast uuesti leiutada, pigem kasutada meetodeid mis töötavad, endal elu kergem. Ling tõi välja, et hea süsadmin on nähtamatu süsadmin, aga nähtamatu süsadmini tööd sageli ei märgata ja sellega palgakõrgendust eriti küsida ei saa. Kõrvu jäid paar head soovitust. Esiteks - ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks - Kõik mida sa teed, tee korralikult, pole mõtet teha midagi üle käe ja siis parandada seda. Hea süsadmin on ka laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Kokkuvõtlikult võib öelda, et väga huvitav teema oli, mitte päris mulle sobiv, aga kuulata oli ikka omapärane ja hariv.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Selles loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust, kuidas tööd leida ja kuidas sealne süsteem üldse töötab. Minul on tööturul väga vähe kogemust ja kõik tundus väga võõras ja arusaamatu. Peale loengut tekkis natukene parem arusaam olukorrast ja kuidas maailm pöörleb ümber selle. Einar rääkis oma kogemustest ja elust kui SCRUM master. Mulle meeldis see, et on projektiülemad, kes teevad oma alamatega koostööd, koostööd, et teha meeskonna elu nii mugavaks ja kiireks kui vähegi võimalik. Suhtlemine on võti. Igapäevane kokkusaamine, arutamine, takistuste eemaldamine, kõik see näitab head koostööd. Peale loengut tuli tunne, et kui kunagi kuskile tööle saada ja endale SCRUM masteri saad, siis on parem tööd teha kui ilma temata. Einariga meeldis mul see, et ta tegeles alguses meditsiini ja korrakaitsega, aga siis muutus tema see tööliin ja hakkas IT-ga rohkem tegelema, ja kõik sellepärast, et tal hakkas tervis natukene mängima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kohe alguses kui tuli juttu andmete analüüsist, siis ma ei saanud mitte midagi aru, kõik tundus keeruline ja &amp;quot;kõrgemate&amp;quot; inimeste teema. Loengu lõpus aga tekkis asju millest hakkasin ka juba arusaama, kuidas analüütika töötab. Juttu tuli pettustest, kuidas inimesed petavad rahaga jne. Kuidas riik sekkub ja mida MTA teha saab sellega. See loeng oli minu jaoks kõige mittemeeldivam, kuna mulle ei meeldi sellised rahalised analüüsid jne. Analüütika pole kunagi tugevam külg olnud ja see loeng eriti ei aidanud ka. Kuigi see mulle ei meeldinud, teadmised kogunesid ikka mällu mulle. Alati ei pea alati meeldima, aga mingit infot nende kohta ikka võiks omada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Küberkaitse oli samuti üks lemmikumaid, kuna mul oli plaan kooli tulles minna kas arendajaks või siis võtta tasuline küberkaitse õppekava. Filmidest on meelde jäänud, et inimesed kaitsevad süsteeme klahve klõbistades. Küberkaitse eesmärk on teha igapäeva elu lihtsamaks ja turvalisemaks. Loeng ise tõi ajalugu eesti küberkaitsest ja kuidas see arenenud on läbi aastate. Huvitav fakt oli see, et kübermaailmas kaubanduslik keel on vene keel. Pikalt oli ka juttu, kuidas Eestis võeti kasutusele digitaalallkirjastus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents. Nagu ta ütles, et kui Starmani teenindus oleks räpane või ebaviisakas, siis ei oleks vägevatel reklaamidel Reketi ja Tanel Padariga mõtet, sest need ei korvaks reaalseid ebameeldivusi. Kui reaalne teenindus on halb, siis on edu vaid ajutine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid väga harivad, mahukad ja väga mitmekülgsete inimestega. Kohati tekkis mõni haigutus peale, kas teema polnud minule kohane või mingi muu põhjus, aga üldpildis olid kõik väga head. Selliseid loengud peaks igas ülikoolis tegema algaastal, ka põhikoolis. See annab inimesele arusaamu, kuidas mis käib ja siis tunneb inimene end kindlamalt ja oskab paremini otsustada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109368</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109368"/>
		<updated>2016-10-17T19:58:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Essee=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesena jäi silma, et Andres tegeles väga paljude asjadega. Ta õppis ise ja õppis väga palju. Läbis mitmed koolid. Ta oskas väga hästi seletada oma ameti vajalikkust ja mis võib juhtuda süsteemiga, kui sellega ei tegele arhitekt õigeaegselt. Tema sõnul oli tema ajal kaks võimalust: kas tegeled arvutiga või oled punkar. Tema valis siiski arvuti, sest talle ei meeldinud õlu juua - mida punkaritele väga meeldis teha. Loengu ajal märkasin, et ta mõtles samal ajal ette kui ta rääkis, mis andis tunde, et ta polnud ette valmistunud. Mees sai väga hästi hakkama, kuulata oli väga huvitav, kuulata seda &amp;quot;backstory&#039;t&amp;quot; kunagisest arvuti kasutamisest jne. Mehelt võib võtta eeskuju, et palju õppides saab palju saavutatud, aga võib minna väga tihedaks ajaliselt. Kütt proovis käia tööl ja koolis samal ajal, aga nad hakkasid üksteist segama. Kumb kumba segama hakkas oli täitsa loogiline, mitte kool ei hakanud tööd segama, vaid vastupidi. Üldmulje oli hea, väga õpetlik, andis häid vihjeid, soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Teine loeng hakkas väga kirevalt ja suure energiaga. Kristel ja Marko on startupi tegijad, kes on väga palju saavutanud oma tegevusega. Mõlemad on ka ITK vilistlased ja nüüd tegelevad koos. Nemad on kui näide, kui palju saab teha kahekesi ja kui palju on võimalik saavutada lühikese ajaga. Võitnud palju konkursse, auhindu ja sellega on nad oma startupi viinud tippu. Nendes oli näha väga palju enesekindlust, julgust ja tahet. Neid kuulates tekkis tunne, mis justkui tõmbaks inimest tegema ise startupe ja ise alustada millegi huvitavaga. Samuti soovitati kasutada #estonianmaffia hashtagi, kui ise tahame teha startupi või sellest rääkida, näiteks Twitteris või kuskil mujal sotsiaalmeedias. Väga hästi jäi see loeng meelde ja see oli minu üks lemmikumaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lembitu jäi silma sellega, et tema oli kõike ise õppinud ja ennast ise üles ehitanud. Temalt jäi meelde see, et kui midagi teed hästi, siis ära kunagi tee seda tasuta, isegi sõbrale mitte. Muidugi see loogiline mõte ka, et pole mõtet ratast uuesti leiutada, pigem kasutada meetodeid mis töötavad, endal elu kergem. Ling tõi välja, et hea süsadmin on nähtamatu süsadmin, aga nähtamatu süsadmini tööd sageli ei märgata ja sellega palgakõrgendust eriti küsida ei saa. Kõrvu jäid paar head soovitust. Esiteks - ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks - Kõik mida sa teed, tee korralikult, pole mõtet teha midagi üle käe ja siis parandada seda. Hea süsadmin on ka laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Kokkuvõtlikult võib öelda, et väga huvitav teema oli, mitte päris mulle sobiv, aga kuulata oli ikka omapärane ja hariv.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Selles loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust, kuidas tööd leida ja kuidas sealne süsteem üldse töötab. Minul on tööturul väga vähe kogemust ja kõik tundus väga võõras ja arusaamatu. Peale loengut tekkis natukene parem arusaam olukorrast ja kuidas maailm pöörleb ümber selle. Einar rääkis oma kogemustest ja elust kui SCRUM master. Mulle meeldis see, et on projektiülemad, kes teevad oma alamatega koostööd, koostööd, et teha meeskonna elu nii mugavaks ja kiireks kui vähegi võimalik. Suhtlemine on võti. Igapäevane kokkusaamine, arutamine, takistuste eemaldamine, kõik see näitab head koostööd. Peale loengut tuli tunne, et kui kunagi kuskile tööle saada ja endale SCRUM masteri saad, siis on parem tööd teha kui ilma temata. Einariga meeldis mul see, et ta tegeles alguses meditsiini ja korrakaitsega, aga siis muutus tema see tööliin ja hakkas IT-ga rohkem tegelema, ja kõik sellepärast, et tal hakkas tervis natukene mängima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kohe alguses kui tuli juttu andmete analüüsist, siis ma ei saanud mitte midagi aru, kõik tundus keeruline ja &amp;quot;kõrgemate&amp;quot; inimeste teema. Loengu lõpus aga tekkis asju millest hakkasin ka juba arusaama, kuidas analüütika töötab. Juttu tuli pettustest, kuidas inimesed petavad rahaga jne. Kuidas riik sekkub ja mida MTA teha saab sellega. See loeng oli minu jaoks kõige mittemeeldivam, kuna mulle ei meeldi sellised rahalised analüüsid jne. Analüütika pole kunagi tugevam külg olnud ja see loeng eriti ei aidanud ka. Kuigi see mulle ei meeldinud, teadmised kogunesid ikka mällu mulle. Alati ei pea alati meeldima, aga mingit infot nende kohta ikka võiks omada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Küberkaitse oli samuti üks lemmikumaid, kuna mul oli plaan kooli tulles minna kas arendajaks või siis võtta tasuline küberkaitse õppekava. Filmidest on meelde jäänud, et inimesed kaitsevad süsteeme klahve klõbistades. Küberkaitse eesmärk on teha igapäeva elu lihtsamaks ja turvalisemaks. Loeng ise tõi ajalugu eesti küberkaitsest ja kuidas see arenenud on läbi aastate. Huvitav fakt oli see, et kübermaailmas kaubanduslik keel on vene keel. Pikalt oli ka juttu, kuidas Eestis võeti kasutusele digitaalallkirjastus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents. Nagu ta ütles, et kui Starmani teenindus oleks räpane või ebaviisakas, siis ei oleks vägevatel reklaamidel Reketi ja Tanel Padariga mõtet, sest need ei korvaks reaalseid ebameeldivusi. Kui reaalne teenindus on halb, siis on edu vaid ajutine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid väga harivad, mahukad ja väga mitmekülgsete inimestega. Kohati tekkis mõni haigutus peale, kas teema polnud minule kohane või mingi muu põhjus, aga üldpildis olid kõik väga head. Selliseid loengud peaks igas ülikoolis tegema algaastal, ka põhikoolis. See annab inimesele arusaamu, kuidas mis käib ja siis tunneb inimene end kindlamalt ja oskab paremini otsustada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109359</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109359"/>
		<updated>2016-10-17T19:54:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesena jäi silma, et Andres tegeles väga paljude asjadega. Ta õppis ise ja õppis väga palju. Läbis mitmed koolid. Ta oskas väga hästi seletada oma ameti vajalikkust ja mis võib juhtuda süsteemiga, kui sellega ei tegele arhitekt õigeaegselt. Tema sõnul oli tema ajal kaks võimalust: kas tegeled arvutiga või oled punkar. Tema valis siiski arvuti, sest talle ei meeldinud õlu juua - mida punkaritele väga meeldis teha. Loengu ajal märkasin, et ta mõtles samal ajal ette kui ta rääkis, mis andis tunde, et ta polnud ette valmistunud. Mees sai väga hästi hakkama, kuulata oli väga huvitav, kuulata seda &amp;quot;backstory&#039;t&amp;quot; kunagisest arvuti kasutamisest jne. Mehelt võib võtta eeskuju, et palju õppides saab palju saavutatud, aga võib minna väga tihedaks ajaliselt. Kütt proovis käia tööl ja koolis samal ajal, aga nad hakkasid üksteist segama. Kumb kumba segama hakkas oli täitsa loogiline, mitte kool ei hakanud tööd segama, vaid vastupidi. Üldmulje oli hea, väga õpetlik, andis häid vihjeid, soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Teine loeng hakkas väga kirevalt ja suure energiaga. Kristel ja Marko on startupi tegijad, kes on väga palju saavutanud oma tegevusega. Mõlemad on ka ITK vilistlased ja nüüd tegelevad koos. Nemad on kui näide, kui palju saab teha kahekesi ja kui palju on võimalik saavutada lühikese ajaga. Võitnud palju konkursse, auhindu ja sellega on nad oma startupi viinud tippu. Nendes oli näha väga palju enesekindlust, julgust ja tahet. Neid kuulates tekkis tunne, mis justkui tõmbaks inimest tegema ise startupe ja ise alustada millegi huvitavaga. Samuti soovitati kasutada #estonianmaffia hashtagi, kui ise tahame teha startupi või sellest rääkida, näiteks Twitteris või kuskil mujal sotsiaalmeedias. Väga hästi jäi see loeng meelde ja see oli minu üks lemmikumaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lembitu jäi silma sellega, et tema oli kõike ise õppinud ja ennast ise üles ehitanud. Temalt jäi meelde see, et kui midagi teed hästi, siis ära kunagi tee seda tasuta, isegi sõbrale mitte. Muidugi see loogiline mõte ka, et pole mõtet ratast uuesti leiutada, pigem kasutada meetodeid mis töötavad, endal elu kergem. Ling tõi välja, et hea süsadmin on nähtamatu süsadmin, aga nähtamatu süsadmini tööd sageli ei märgata ja sellega palgakõrgendust eriti küsida ei saa. Kõrvu jäid paar head soovitust. Esiteks - ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks - Kõik mida sa teed, tee korralikult, pole mõtet teha midagi üle käe ja siis parandada seda. Hea süsadmin on ka laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Kokkuvõtlikult võib öelda, et väga huvitav teema oli, mitte päris mulle sobiv, aga kuulata oli ikka omapärane ja hariv.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Selles loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust, kuidas tööd leida ja kuidas sealne süsteem üldse töötab. Minul on tööturul väga vähe kogemust ja kõik tundus väga võõras ja arusaamatu. Peale loengut tekkis natukene parem arusaam olukorrast ja kuidas maailm pöörleb ümber selle. Einar rääkis oma kogemustest ja elust kui SCRUM master. Mulle meeldis see, et on projektiülemad, kes teevad oma alamatega koostööd, koostööd, et teha meeskonna elu nii mugavaks ja kiireks kui vähegi võimalik. Suhtlemine on võti. Igapäevane kokkusaamine, arutamine, takistuste eemaldamine, kõik see näitab head koostööd. Peale loengut tuli tunne, et kui kunagi kuskile tööle saada ja endale SCRUM masteri saad, siis on parem tööd teha kui ilma temata. Einariga meeldis mul see, et ta tegeles alguses meditsiini ja korrakaitsega, aga siis muutus tema see tööliin ja hakkas IT-ga rohkem tegelema, ja kõik sellepärast, et tal hakkas tervis natukene mängima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kohe alguses kui tuli juttu andmete analüüsist, siis ma ei saanud mitte midagi aru, kõik tundus keeruline ja &amp;quot;kõrgemate&amp;quot; inimeste teema. Loengu lõpus aga tekkis asju millest hakkasin ka juba arusaama, kuidas analüütika töötab. Juttu tuli pettustest, kuidas inimesed petavad rahaga jne. Kuidas riik sekkub ja mida MTA teha saab sellega. See loeng oli minu jaoks kõige mittemeeldivam, kuna mulle ei meeldi sellised rahalised analüüsid jne. Analüütika pole kunagi tugevam külg olnud ja see loeng eriti ei aidanud ka. Kuigi see mulle ei meeldinud, teadmised kogunesid ikka mällu mulle. Alati ei pea alati meeldima, aga mingit infot nende kohta ikka võiks omada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Küberkaitse oli samuti üks lemmikumaid, kuna mul oli plaan kooli tulles minna kas arendajaks või siis võtta tasuline küberkaitse õppekava. Filmidest on meelde jäänud, et inimesed kaitsevad süsteeme klahve klõbistades. Küberkaitse eesmärk on teha igapäeva elu lihtsamaks ja turvalisemaks. Loeng ise tõi ajalugu eesti küberkaitsest ja kuidas see arenenud on läbi aastate. Huvitav fakt oli see, et kübermaailmas kaubanduslik keel on vene keel. Pikalt oli ka juttu, kuidas Eestis võeti kasutusele digitaalallkirjastus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents. Nagu ta ütles, et kui Starmani teenindus oleks räpane või ebaviisakas, siis ei oleks vägevatel reklaamidel Reketi ja Tanel Padariga mõtet, sest need ei korvaks reaalseid ebameeldivusi. Kui reaalne teenindus on halb, siis on edu vaid ajutine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid väga harivad, mahukad ja väga mitmekülgsete inimestega. Kohati tekkis mõni haigutus peale, kas teema polnud minule kohane või mingi muu põhjus, aga üldpildis olid kõik väga head. Selliseid loengud peaks igas ülikoolis tegema algaastal, ka põhikoolis. See annab inimesele arusaamu, kuidas mis käib ja siis tunneb inimene end kindlamalt ja oskab paremini otsustada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109357</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109357"/>
		<updated>2016-10-17T19:53:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesena jäi silma, et Andres tegeles väga paljude asjadega. Ta õppis ise ja õppis väga palju. Läbis mitmed koolid. Ta oskas väga hästi seletada oma ameti vajalikkust ja mis võib juhtuda süsteemiga, kui sellega ei tegele arhitekt õigeaegselt. Tema sõnul oli tema ajal kaks võimalust: kas tegeled arvutiga või oled punkar. Tema valis siiski arvuti, sest talle ei meeldinud õlu juua - mida punkaritele väga meeldis teha. Loengu ajal märkasin, et ta mõtles samal ajal ette kui ta rääkis, mis andis tunde, et ta polnud ette valmistunud. Mees sai väga hästi hakkama, kuulata oli väga huvitav, kuulata seda &amp;quot;backstory&#039;t&amp;quot; kunagisest arvuti kasutamisest jne. Mehelt võib võtta eeskuju, et palju õppides saab palju saavutatud, aga võib minna väga tihedaks ajaliselt. Kütt proovis käia tööl ja koolis samal ajal, aga nad hakkasid üksteist segama. Kumb kumba segama hakkas oli täitsa loogiline, mitte kool ei hakanud tööd segama, vaid vastupidi. Üldmulje oli hea, väga õpetlik, andis häid vihjeid, soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Teine loeng hakkas väga kirevalt ja suure energiaga. Kristel ja Marko on startupi tegijad, kes on väga palju saavutanud oma tegevusega. Mõlemad on ka ITK vilistlased ja nüüd tegelevad koos. Nemad on kui näide, kui palju saab teha kahekesi ja kui palju on võimalik saavutada lühikese ajaga. Võitnud palju konkursse, auhindu ja sellega on nad oma startupi viinud tippu. Nendes oli näha väga palju enesekindlust, julgust ja tahet. Neid kuulates tekkis tunne, mis justkui tõmbaks inimest tegema ise startupe ja ise alustada millegi huvitavaga. Samuti soovitati kasutada #estonianmaffia hashtagi, kui ise tahame teha startupi või sellest rääkida, näiteks Twitteris või kuskil mujal sotsiaalmeedias. Väga hästi jäi see loeng meelde ja see oli minu üks lemmikumaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 SLembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lembitu jäi silma sellega, et tema oli kõike ise õppinud ja ennast ise üles ehitanud. Temalt jäi meelde see, et kui midagi teed hästi, siis ära kunagi tee seda tasuta, isegi sõbrale mitte. Muidugi see loogiline mõte ka, et pole mõtet ratast uuesti leiutada, pigem kasutada meetodeid mis töötavad, endal elu kergem. Ling tõi välja, et hea süsadmin on nähtamatu süsadmin, aga nähtamatu süsadmini tööd sageli ei märgata ja sellega palgakõrgendust eriti küsida ei saa. Kõrvu jäid paar head soovitust. Esiteks - ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks - Kõik mida sa teed, tee korralikult, pole mõtet teha midagi üle käe ja siis parandada seda. Hea süsadmin on ka laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Kokkuvõtlikult võib öelda, et väga huvitav teema oli, mitte päris mulle sobiv, aga kuulata oli ikka omapärane ja hariv.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Selles loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust, kuidas tööd leida ja kuidas sealne süsteem üldse töötab. Minul on tööturul väga vähe kogemust ja kõik tundus väga võõras ja arusaamatu. Peale loengut tekkis natukene parem arusaam olukorrast ja kuidas maailm pöörleb ümber selle. Einar rääkis oma kogemustest ja elust kui SCRUM master. Mulle meeldis see, et on projektiülemad, kes teevad oma alamatega koostööd, koostööd, et teha meeskonna elu nii mugavaks ja kiireks kui vähegi võimalik. Suhtlemine on võti. Igapäevane kokkusaamine, arutamine, takistuste eemaldamine, kõik see näitab head koostööd. Peale loengut tuli tunne, et kui kunagi kuskile tööle saada ja endale SCRUM masteri saad, siis on parem tööd teha kui ilma temata. Einariga meeldis mul see, et ta tegeles alguses meditsiini ja korrakaitsega, aga siis muutus tema see tööliin ja hakkas IT-ga rohkem tegelema, ja kõik sellepärast, et tal hakkas tervis natukene mängima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kohe alguses kui tuli juttu andmete analüüsist, siis ma ei saanud mitte midagi aru, kõik tundus keeruline ja &amp;quot;kõrgemate&amp;quot; inimeste teema. Loengu lõpus aga tekkis asju millest hakkasin ka juba arusaama, kuidas analüütika töötab. Juttu tuli pettustest, kuidas inimesed petavad rahaga jne. Kuidas riik sekkub ja mida MTA teha saab sellega. See loeng oli minu jaoks kõige mittemeeldivam, kuna mulle ei meeldi sellised rahalised analüüsid jne. Analüütika pole kunagi tugevam külg olnud ja see loeng eriti ei aidanud ka. Kuigi see mulle ei meeldinud, teadmised kogunesid ikka mällu mulle. Alati ei pea alati meeldima, aga mingit infot nende kohta ikka võiks omada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Küberkaitse oli samuti üks lemmikumaid, kuna mul oli plaan kooli tulles minna kas arendajaks või siis võtta tasuline küberkaitse õppekava. Filmidest on meelde jäänud, et inimesed kaitsevad süsteeme klahve klõbistades. Küberkaitse eesmärk on teha igapäeva elu lihtsamaks ja turvalisemaks. Loeng ise tõi ajalugu eesti küberkaitsest ja kuidas see arenenud on läbi aastate. Huvitav fakt oli see, et kübermaailmas kaubanduslik keel on vene keel. Pikalt oli ka juttu, kuidas Eestis võeti kasutusele digitaalallkirjastus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents. Nagu ta ütles, et kui Starmani teenindus oleks räpane või ebaviisakas, siis ei oleks vägevatel reklaamidel Reketi ja Tanel Padariga mõtet, sest need ei korvaks reaalseid ebameeldivusi. Kui reaalne teenindus on halb, siis on edu vaid ajutine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid väga harivad, mahukad ja väga mitmekülgsete inimestega. Kohati tekkis mõni haigutus peale, kas teema polnud minule kohane või mingi muu põhjus, aga üldpildis olid kõik väga head. Selliseid loengud peaks igas ülikoolis tegema algaastal, ka põhikoolis. See annab inimesele arusaamu, kuidas mis käib ja siis tunneb inimene end kindlamalt ja oskab paremini otsustada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109354</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109354"/>
		<updated>2016-10-17T19:52:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesena jäi silma, et Andres tegeles väga paljude asjadega. Ta õppis ise ja õppis väga palju. Läbis mitmed koolid. Ta oskas väga hästi seletada oma ameti vajalikkust ja mis võib juhtuda süsteemiga, kui sellega ei tegele arhitekt õigeaegselt. Tema sõnul oli tema ajal kaks võimalust: kas tegeled arvutiga või oled punkar. Tema valis siiski arvuti, sest talle ei meeldinud õlu juua - mida punkaritele väga meeldis teha. Loengu ajal märkasin, et ta mõtles samal ajal ette kui ta rääkis, mis andis tunde, et ta polnud ette valmistunud. Mees sai väga hästi hakkama, kuulata oli väga huvitav, kuulata seda &amp;quot;backstory&#039;t&amp;quot; kunagisest arvuti kasutamisest jne. Mehelt võib võtta eeskuju, et palju õppides saab palju saavutatud, aga võib minna väga tihedaks ajaliselt. Kütt proovis käia tööl ja koolis samal ajal, aga nad hakkasid üksteist segama. Kumb kumba segama hakkas oli täitsa loogiline, mitte kool ei hakanud tööd segama, vaid vastupidi. Üldmulje oli hea, väga õpetlik, andis häid vihjeid, soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Teine loeng hakkas väga kirevalt ja suure energiaga. Kristel ja Marko on startupi tegijad, kes on väga palju saavutanud oma tegevusega. Mõlemad on ka ITK vilistlased ja nüüd tegelevad koos. Nemad on kui näide, kui palju saab teha kahekesi ja kui palju on võimalik saavutada lühikese ajaga. Võitnud palju konkursse, auhindu ja sellega on nad oma startupi viinud tippu. Nendes oli näha väga palju enesekindlust, julgust ja tahet. Neid kuulates tekkis tunne, mis justkui tõmbaks inimest tegema ise startupe ja ise alustada millegi huvitavaga. Samuti soovitati kasutada #estonianmaffia hashtagi, kui ise tahame teha startupi või sellest rääkida, näiteks Twitteris või kuskil mujal sotsiaalmeedias. Väga hästi jäi see loeng meelde ja see oli minu üks lemmikumaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 SLembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lembitu jäi silma sellega, et tema oli kõike ise õppinud ja ennast ise üles ehitanud. Temalt jäi meelde see, et kui midagi teed hästi, siis ära kunagi tee seda tasuta, isegi sõbrale mitte. Muidugi see loogiline mõte ka, et pole mõtet ratast uuesti leiutada, pigem kasutada meetodeid mis töötavad, endal elu kergem. Ling tõi välja, et hea süsadmin on nähtamatu süsadmin, aga nähtamatu süsadmini tööd sageli ei märgata ja sellega palgakõrgendust eriti küsida ei saa. Kõrvu jäid paar head soovitust. Esiteks - ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks - Kõik mida sa teed, tee korralikult, pole mõtet teha midagi üle käe ja siis parandada seda. Hea süsadmin on ka laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Kokkuvõtlikult võib öelda, et väga huvitav teema oli, mitte päris mulle sobiv, aga kuulata oli ikka omapärane ja hariv.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Selles loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust, kuidas tööd leida ja kuidas sealne süsteem üldse töötab. Minul on tööturul väga vähe kogemust ja kõik tundus väga võõras ja arusaamatu. Peale loengut tekkis natukene parem arusaam olukorrast ja kuidas maailm pöörleb ümber selle. Einar rääkis oma kogemustest ja elust kui SCRUM master. Mulle meeldis see, et on projektiülemad, kes teevad oma alamatega koostööd, koostööd, et teha meeskonna elu nii mugavaks ja kiireks kui vähegi võimalik. Suhtlemine on võti. Igapäevane kokkusaamine, arutamine, takistuste eemaldamine, kõik see näitab head koostööd. Peale loengut tuli tunne, et kui kunagi kuskile tööle saada ja endale SCRUM masteri saad, siis on parem tööd teha kui ilma temata. Einariga meeldis mul see, et ta tegeles alguses meditsiini ja korrakaitsega, aga siis muutus tema see tööliin ja hakkas IT-ga rohkem tegelema, ja kõik sellepärast, et tal hakkas tervis natukene mängima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kohe alguses kui tuli juttu andmete analüüsist, siis ma ei saanud mitte midagi aru, kõik tundus keeruline ja &amp;quot;kõrgemate&amp;quot; inimeste teema. Loengu lõpus aga tekkis asju millest hakkasin ka juba arusaama, kuidas analüütika töötab. Juttu tuli pettustest, kuidas inimesed petavad rahaga jne. Kuidas riik sekkub ja mida MTA teha saab sellega. See loeng oli minu jaoks kõige mittemeeldivam, kuna mulle ei meeldi sellised rahalised analüüsid jne. Analüütika pole kunagi tugevam külg olnud ja see loeng eriti ei aidanud ka. Kuigi see mulle ei meeldinud, teadmised kogunesid ikka mällu mulle. Alati ei pea alati meeldima, aga mingit infot nende kohta ikka võiks omada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Küberkaitse oli samuti üks lemmikumaid, kuna mul oli plaan kooli tulles minna kas arendajaks või siis võtta tasuline küberkaitse õppekava. Filmidest on meelde jäänud, et inimesed kaitsevad süsteeme klahve klõbistades. Küberkaitse eesmärk on teha igapäeva elu lihtsamaks ja turvalisemaks. Loeng ise tõi ajalugu eesti küberkaitsest ja kuidas see arenenud on läbi aastate. Huvitav fakt oli see, et kübermaailmas kaubanduslik keel on vene keel. Pikalt oli ka juttu, kuidas Eestis võeti kasutusele digitaalallkirjastus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents. Nagu ta ütles, et kui Starmani teenindus oleks räpane või ebaviisakas, siis ei oleks vägevatel reklaamidel Reketi ja Tanel Padariga mõtet, sest need ei korvaks reaalseid ebameeldivusi. Kui reaalne teenindus on halb, siis on edu vaid ajutine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid väga harivad, mahukad ja väga mitmekülgsete inimestega. Kohati tekkis mõni haigutus peale, kas teema polnud minule kohane või mingi muu põhjus, aga üldpildis olid kõik väga head. Selliseid loengud peaks igas ülikoolis tegema algaastal, ka põhikoolis. See annab inimesele arusaamu, kuidas mis käib ja siis tunneb inimene end kindlamalt ja oskab paremini otsustada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109333</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109333"/>
		<updated>2016-10-17T19:42:19Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesena jäi silma, et Andres tegeles väga paljude asjadega. Ta õppis ise ja õppis väga palju. Läbis mitmed koolid. Ta oskas väga hästi seletada oma ameti vajalikkust ja mis võib juhtuda süsteemiga, kui sellega ei tegele arhitekt õigeaegselt. Tema sõnul oli tema ajal kaks võimalust: kas tegeled arvutiga või oled punkar. Tema valis siiski arvuti, sest talle ei meeldinud õlu juua - mida punkaritele väga meeldis teha. Loengu ajal märkasin, et ta mõtles samal ajal ette kui ta rääkis, mis andis tunde, et ta polnud ette valmistunud. Mees sai väga hästi hakkama, kuulata oli väga huvitav, kuulata seda &amp;quot;backstory&#039;t&amp;quot; kunagisest arvuti kasutamisest jne. Mehelt võib võtta eeskuju, et palju õppides saab palju saavutatud, aga võib minna väga tihedaks ajaliselt. Kütt proovis käia tööl ja koolis samal ajal, aga nad hakkasid üksteist segama. Kumb kumba segama hakkas oli täitsa loogiline, mitte kool ei hakanud tööd segama, vaid vastupidi. Üldmulje oli hea, väga õpetlik, andis häid vihjeid, soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Teine loeng hakkas väga kirevalt ja suure energiaga. Kristel ja Marko on startupi tegijad, kes on väga palju saavutanud oma tegevusega. Mõlemad on ka ITK vilistlased ja nüüd tegelevad koos. Nemad on kui näide, kui palju saab teha kahekesi ja kui palju on võimalik saavutada lühikese ajaga. Võitnud palju konkursse, auhindu ja sellega on nad oma startupi viinud tippu. Nendes oli näha väga palju enesekindlust, julgust ja tahet. Neid kuulates tekkis tunne, mis justkui tõmbaks inimest tegema ise startupe ja ise alustada millegi huvitavaga. Samuti soovitati kasutada #estonianmaffia hashtagi, kui ise tahame teha startupi või sellest rääkida, näiteks Twitteris või kuskil mujal sotsiaalmeedias. Väga hästi jäi see loeng meelde ja see oli minu üks lemmikumaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 SLembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lembitu jäi silma sellega, et tema oli kõike ise õppinud ja ennast ise üles ehitanud. Temalt jäi meelde see, et kui midagi teed hästi, siis ära kunagi tee seda tasuta, isegi sõbrale mitte. Muidugi see loogiline mõte ka, et pole mõtet ratast uuesti leiutada, pigem kasutada meetodeid mis töötavad, endal elu kergem. Ling tõi välja, et hea süsadmin on nähtamatu süsadmin, aga nähtamatu süsadmini tööd sageli ei märgata ja sellega palgakõrgendust eriti küsida ei saa. Kõrvu jäid paar head soovitust. Esiteks - ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks - Kõik mida sa teed, tee korralikult, pole mõtet teha midagi üle käe ja siis parandada seda. Hea süsadmin on ka laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Kokkuvõtlikult võib öelda, et väga huvitav teema oli, mitte päris mulle sobiv, aga kuulata oli ikka omapärane ja hariv.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Selles loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust, kuidas tööd leida ja kuidas sealne süsteem üldse töötab. Minul on tööturul väga vähe kogemust ja kõik tundus väga võõras ja arusaamatu. Peale loengut tekkis natukene parem arusaam olukorrast ja kuidas maailm pöörleb ümber selle. Einar rääkis oma kogemustest ja elust kui SCRUM master. Mulle meeldis see, et on projektiülemad, kes teevad oma alamatega koostööd, koostööd, et teha meeskonna elu nii mugavaks ja kiireks kui vähegi võimalik. Suhtlemine on võti. Igapäevane kokkusaamine, arutamine, takistuste eemaldamine, kõik see näitab head koostööd. Peale loengut tuli tunne, et kui kunagi kuskile tööle saada ja endale SCRUM masteri saad, siis on parem tööd teha kui ilma temata. Einariga meeldis mul see, et ta tegeles alguses meditsiini ja korrakaitsega, aga siis muutus tema see tööliin ja hakkas IT-ga rohkem tegelema, ja kõik sellepärast, et tal hakkas tervis natukene mängima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kohe alguses kui tuli juttu andmete analüüsist, siis ma ei saanud mitte midagi aru, kõik tundus keeruline ja &amp;quot;kõrgemate&amp;quot; inimeste teema. Loengu lõpus aga tekkis asju millest hakkasin ka juba arusaama, kuidas analüütika töötab. Juttu tuli pettustest, kuidas inimesed petavad rahaga jne. Kuidas riik sekkub ja mida MTA teha saab sellega. See loeng oli minu jaoks kõige mittemeeldivam, kuna mulle ei meeldi sellised rahalised analüüsid jne. Analüütika pole kunagi tugevam külg olnud ja see loeng eriti ei aidanud ka. Kuigi see mulle ei meeldinud, teadmised kogunesid ikka mällu mulle. Alati ei pea alati meeldima, aga mingit infot nende kohta ikka võiks omada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Küberkaitse oli samuti üks lemmikumaid, kuna mul oli plaan kooli tulles minna kas arendajaks või siis võtta tasuline küberkaitse õppekava. Filmidest on meelde jäänud, et inimesed kaitsevad süsteeme klahve klõbistades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid väga harivad, mahukad ja väga mitmekülgsete inimestega. Kohati tekkis mõni haigutus peale, kas teema polnud minule kohane või mingi muu põhjus, aga üldpildis olid kõik väga head. Selliseid loengud peaks igas ülikoolis tegema algaastal, ka põhikoolis. See annab inimesele arusaamu, kuidas mis käib ja siis tunneb inimene end kindlamalt ja oskab paremini otsustada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109329</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109329"/>
		<updated>2016-10-17T19:40:50Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesena jäi silma, et Andres tegeles väga paljude asjadega. Ta õppis ise ja õppis väga palju. Läbis mitmed koolid. Ta oskas väga hästi seletada oma ameti vajalikkust ja mis võib juhtuda süsteemiga, kui sellega ei tegele arhitekt õigeaegselt. Tema sõnul oli tema ajal kaks võimalust: kas tegeled arvutiga või oled punkar. Tema valis siiski arvuti, sest talle ei meeldinud õlu juua - mida punkaritele väga meeldis teha. Loengu ajal märkasin, et ta mõtles samal ajal ette kui ta rääkis, mis andis tunde, et ta polnud ette valmistunud. Mees sai väga hästi hakkama, kuulata oli väga huvitav, kuulata seda &amp;quot;backstory&#039;t&amp;quot; kunagisest arvuti kasutamisest jne. Mehelt võib võtta eeskuju, et palju õppides saab palju saavutatud, aga võib minna väga tihedaks ajaliselt. Kütt proovis käia tööl ja koolis samal ajal, aga nad hakkasid üksteist segama. Kumb kumba segama hakkas oli täitsa loogiline, mitte kool ei hakanud tööd segama, vaid vastupidi. Üldmulje oli hea, väga õpetlik, andis häid vihjeid, soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Teine loeng hakkas väga kirevalt ja suure energiaga. Kristel ja Marko on startupi tegijad, kes on väga palju saavutanud oma tegevusega. Mõlemad on ka ITK vilistlased ja nüüd tegelevad koos. Nemad on kui näide, kui palju saab teha kahekesi ja kui palju on võimalik saavutada lühikese ajaga. Võitnud palju konkursse, auhindu ja sellega on nad oma startupi viinud tippu. Nendes oli näha väga palju enesekindlust, julgust ja tahet. Neid kuulates tekkis tunne, mis justkui tõmbaks inimest tegema ise startupe ja ise alustada millegi huvitavaga. Samuti soovitati kasutada #estonianmaffia hashtagi, kui ise tahame teha startupi või sellest rääkida, näiteks Twitteris või kuskil mujal sotsiaalmeedias. Väga hästi jäi see loeng meelde ja see oli minu üks lemmikumaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 SLembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lembitu jäi silma sellega, et tema oli kõike ise õppinud ja ennast ise üles ehitanud. Temalt jäi meelde see, et kui midagi teed hästi, siis ära kunagi tee seda tasuta, isegi sõbrale mitte. Muidugi see loogiline mõte ka, et pole mõtet ratast uuesti leiutada, pigem kasutada meetodeid mis töötavad, endal elu kergem. Ling tõi välja, et hea süsadmin on nähtamatu süsadmin, aga nähtamatu süsadmini tööd sageli ei märgata ja sellega palgakõrgendust eriti küsida ei saa. Kõrvu jäid paar head soovitust. Esiteks - ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks - Kõik mida sa teed, tee korralikult, pole mõtet teha midagi üle käe ja siis parandada seda. Hea süsadmin on ka laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Kokkuvõtlikult võib öelda, et väga huvitav teema oli, mitte päris mulle sobiv, aga kuulata oli ikka omapärane ja hariv.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Selles loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust, kuidas tööd leida ja kuidas sealne süsteem üldse töötab. Minul on tööturul väga vähe kogemust ja kõik tundus väga võõras ja arusaamatu. Peale loengut tekkis natukene parem arusaam olukorrast ja kuidas maailm pöörleb ümber selle. Einar rääkis oma kogemustest ja elust kui SCRUM master. Mulle meeldis see, et on projektiülemad, kes teevad oma alamatega koostööd, koostööd, et teha meeskonna elu nii mugavaks ja kiireks kui vähegi võimalik. Suhtlemine on võti. Igapäevane kokkusaamine, arutamine, takistuste eemaldamine, kõik see näitab head koostööd. Peale loengut tuli tunne, et kui kunagi kuskile tööle saada ja endale SCRUM masteri saad, siis on parem tööd teha kui ilma temata. Einariga meeldis mul see, et ta tegeles alguses meditsiini ja korrakaitsega, aga siis muutus tema see tööliin ja hakkas IT-ga rohkem tegelema, ja kõik sellepärast, et tal hakkas tervis natukene mängima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kohe alguses kui tuli juttu andmete analüüsist, siis ma ei saanud mitte midagi aru, kõik tundus keeruline ja &amp;quot;kõrgemate&amp;quot; inimeste teema. Loengu lõpus aga tekkis asju millest hakkasin ka juba arusaama, kuidas analüütika töötab. Juttu tuli pettustest, kuidas inimesed petavad rahaga jne. Kuidas riik sekkub ja mida MTA teha saab sellega. See loeng oli minu jaoks kõige mittemeeldivam, kuna mulle ei meeldi sellised rahalised analüüsid jne. Analüütika pole kunagi tugevam külg olnud ja see loeng eriti ei aidanud ka. Kuigi see mulle ei meeldinud, teadmised kogunesid ikka mällu mulle. Alati ei pea alati meeldima, aga mingit infot nende kohta ikka võiks omada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Küberkaitse oli samuti üks lemmikumaid, kuna mul oli plaan kooli tulles minna kas arendajaks või siis võtta tasuline küberkaitse õppekava. Filmidest on meelde jäänud, et inimesed kaitsevad süsteeme klahve klõbistades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid väga harivad, mahukad ja väga mitmekülgsete inimestega. Kohati tekkis mõni haigutus peale, kas teema polnud minule kohane või mingi muu põhjus, aga üldpildis olid kõik väga head. Selliseid loengud peaks igas ülikoolis tegema algaastal, ka põhikoolis. See annab inimesele arusaamu, kuidas mis käib ja siis tunneb inimene end kindlamalt ja oskab paremini otsustada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109261</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109261"/>
		<updated>2016-10-17T18:53:05Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesena jäi silma, et Andres tegeles väga paljude asjadega. Ta õppis ise ja õppis väga palju. Läbis mitmed koolid. Ta oskas väga hästi seletada oma ameti vajalikkust ja mis võib juhtuda süsteemiga, kui sellega ei tegele arhitekt õigeaegselt. Tema sõnul oli tema ajal kaks võimalust: kas tegeled arvutiga või oled punkar. Tema valis siiski arvuti, sest talle ei meeldinud õlu juua - mida punkaritele väga meeldis teha. Loengu ajal märkasin, et ta mõtles samal ajal ette kui ta rääkis, mis andis tunde, et ta polnud ette valmistunud. Mees sai väga hästi hakkama, kuulata oli väga huvitav, kuulata seda &amp;quot;backstory&#039;t&amp;quot; kunagisest arvuti kasutamisest jne. Mehelt võib võtta eeskuju, et palju õppides saab palju saavutatud, aga võib minna väga tihedaks ajaliselt. Kütt proovis käia tööl ja koolis samal ajal, aga nad hakkasid üksteist segama. Kumb kumba segama hakkas oli täitsa loogiline, mitte kool ei hakanud tööd segama, vaid vastupidi. Üldmulje oli hea, väga õpetlik, andis häid vihjeid, soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Teine loeng hakkas väga kirevalt ja suure energiaga. Kristel ja Marko on startupi tegijad, kes on väga palju saavutanud oma tegevusega. Mõlemad on ka ITK vilistlased ja nüüd tegelevad koos. Nemad on kui näide, kui palju saab teha kahekesi ja kui palju on võimalik saavutada lühikese ajaga. Võitnud palju konkursse, auhindu ja sellega on nad oma startupi viinud tippu. Nendes oli näha väga palju enesekindlust, julgust ja tahet. Neid kuulates tekkis tunne, mis justkui tõmbaks inimest tegema ise startupe ja ise alustada millegi huvitavaga. Samuti soovitati kasutada #estonianmaffia hashtagi, kui ise tahame teha startupi või sellest rääkida, näiteks Twitteris või kuskil mujal sotsiaalmeedias. Väga hästi jäi see loeng meelde ja see oli minu üks lemmikumaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 SLembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lembitu jäi silma sellega, et tema oli kõike ise õppinud ja ennast ise üles ehitanud. Temalt jäi meelde see, et kui midagi teed hästi, siis ära kunagi tee seda tasuta, isegi sõbrale mitte. Muidugi see loogiline mõte ka, et pole mõtet ratast uuesti leiutada, pigem kasutada meetodeid mis töötavad, endal elu kergem. Ling tõi välja, et hea süsadmin on nähtamatu süsadmin, aga nähtamatu süsadmini tööd sageli ei märgata ja sellega palgakõrgendust eriti küsida ei saa. Kõrvu jäid paar head soovitust. Esiteks - ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks - Kõik mida sa teed, tee korralikult, pole mõtet teha midagi üle käe ja siis parandada seda. Hea süsadmin on ka laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Kokkuvõtlikult võib öelda, et väga huvitav teema oli, mitte päris mulle sobiv, aga kuulata oli ikka omapärane ja hariv.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Selles loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust, kuidas tööd leida ja kuidas sealne süsteem üldse töötab. Minul on tööturul väga vähe kogemust ja kõik tundus väga võõras ja arusaamatu. Peale loengut tekkis natukene parem arusaam olukorrast ja kuidas maailm pöörleb ümber selle. Einar rääkis oma kogemustest ja elust kui SCRUM master. Mulle meeldis see, et on projektiülemad, kes teevad oma alamatega koostööd, koostööd, et teha meeskonna elu nii mugavaks ja kiireks kui vähegi võimalik. Suhtlemine on võti. Igapäevane kokkusaamine, arutamine, takistuste eemaldamine, kõik see näitab head koostööd. Peale loengut tuli tunne, et kui kunagi kuskile tööle saada ja endale SCRUM masteri saad, siis on parem tööd teha kui ilma temata. Einariga meeldis mul see, et ta tegeles alguses meditsiini ja korrakaitsega, aga siis muutus tema see tööliin ja hakkas IT-ga rohkem tegelema, ja kõik sellepärast, et tal hakkas tervis natukene mängima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid väga harivad, mahukad ja väga mitmekülgsete inimestega. Kohati tekkis mõni haigutus peale, kas teema polnud minule kohane või mingi muu põhjus, aga üldpildis olid kõik väga head. Selliseid loengud peaks igas ülikoolis tegema algaastal, ka põhikoolis. See annab inimesele arusaamu, kuidas mis käib ja siis tunneb inimene end kindlamalt ja oskab paremini otsustada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109156</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109156"/>
		<updated>2016-10-17T17:55:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesena jäi silma, et Andres tegeles väga paljude asjadega. Ta õppis ise ja õppis väga palju. Läbis mitmed koolid. Ta oskas väga hästi seletada oma ameti vajalikkust ja mis võib juhtuda süsteemiga, kui sellega ei tegele arhitekt õigeaegselt. Tema sõnul oli tema ajal kaks võimalust: kas tegeled arvutiga või oled punkar. Tema valis siiski arvuti, sest talle ei meeldinud õlu juua - mida punkaritele väga meeldis teha. Loengu ajal märkasin, et ta mõtles samal ajal ette kui ta rääkis, mis andis tunde, et ta polnud ette valmistunud. Mees sai väga hästi hakkama, kuulata oli väga huvitav, kuulata seda &amp;quot;backstory&#039;t&amp;quot; kunagisest arvuti kasutamisest jne. Mehelt võib võtta eeskuju, et palju õppides saab palju saavutatud, aga võib minna väga tihedaks ajaliselt. Kütt proovis käia tööl ja koolis samal ajal, aga nad hakkasid üksteist segama. Kumb kumba segama hakkas oli täitsa loogiline, mitte kool ei hakanud tööd segama, vaid vastupidi. Üldmulje oli hea, väga õpetlik, andis häid vihjeid, soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Teine loeng hakkas väga kirevalt ja suure energiaga. Kristel ja Marko on startupi tegijad, kes on väga palju saavutanud oma tegevusega. Mõlemad on ka ITK vilistlased ja nüüd tegelevad koos. Nemad on kui näide, kui palju saab teha kahekesi ja kui palju on võimalik saavutada lühikese ajaga. Võitnud palju konkursse, auhindu ja sellega on nad oma startupi viinud tippu. Nendes oli näha väga palju enesekindlust, julgust ja tahet. Neid kuulates tekkis tunne, mis justkui tõmbaks inimest tegema ise startupe ja ise alustada millegi huvitavaga. Samuti soovitati kasutada #estonianmaffia hashtagi, kui ise tahame teha startupi või sellest rääkida, näiteks Twitteris või kuskil mujal sotsiaalmeedias. Väga hästi jäi see loeng meelde ja see oli minu üks lemmikumaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 SLembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lembitu jäi silma sellega, et tema oli kõike ise õppinud ja ennast ise üles ehitanud. Temalt jäi meelde see, et kui midagi teed hästi, siis ära kunagi tee seda tasuta, isegi sõbrale mitte. Muidugi see loogiline mõte ka, et pole mõtet ratast uuesti leiutada, pigem kasutada meetodeid mis töötavad, endal elu kergem. Ling tõi välja, et hea süsadmin on nähtamatu süsadmin, aga nähtamatu süsadmini tööd sageli ei märgata ja sellega palgakõrgendust eriti küsida ei saa. Kõrvu jäid paar head soovitust. Esiteks - ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks - Kõik mida sa teed, tee korralikult, pole mõtet teha midagi üle käe ja siis parandada seda. Hea süsadmin on ka laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Kokkuvõtlikult võib öelda, et väga huvitav teema oli, mitte päris mulle sobiv, aga kuulata oli ikka omapärane ja hariv.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109084</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109084"/>
		<updated>2016-10-17T17:11:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesena jäi silma, et Andres tegeles väga paljude asjadega. Ta õppis ise ja õppis väga palju. Läbis mitmed koolid. Ta oskas väga hästi seletada oma ameti vajalikkust ja mis võib juhtuda süsteemiga, kui sellega ei tegele arhitekt õigeaegselt. Tema sõnul oli tema ajal kaks võimalust: kas tegeled arvutiga või oled punkar. Tema valis siiski arvuti, sest talle ei meeldinud õlu juua - mida punkaritele väga meeldis teha. Loengu ajal märkasin, et ta mõtles samal ajal ette kui ta rääkis, mis andis tunde, et ta polnud ette valmistunud. Mees sai väga hästi hakkama, kuulata oli väga huvitav, kuulata seda &amp;quot;backstory&#039;t&amp;quot; kunagisest arvuti kasutamisest jne. Mehelt võib võtta eeskuju, et palju õppides saab palju saavutatud, aga võib minna väga tihedaks ajaliselt. Kütt proovis käia tööl ja koolis samal ajal, aga nad hakkasid üksteist segama. Kumb kumba segama hakkas oli täitsa loogiline, mitte kool ei hakanud tööd segama, vaid vastupidi. Üldmulje oli hea, väga õpetlik, andis häid vihjeid, soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Teine loeng hakkas väga kirevalt ja suure energiaga. Kristel ja Marko on startupi tegijad, kes on väga palju saavutanud oma tegevusega. Mõlemad on ka ITK vilistlased ja nüüd tegelevad koos. Nemad on kui näide, kui palju saab teha kahekesi ja kui palju on võimalik saavutada lühikese ajaga. Võitnud palju konkursse, auhindu ja sellega on nad oma startupi viinud tippu. Nendes oli näha väga palju enesekindlust, julgust ja tahet. Neid kuulates tekkis tunne, mis justkui tõmbaks inimest tegema ise startupe ja ise alustada millegi huvitavaga. Samuti soovitati kasutada #estonianmaffia hashtagi, kui ise tahame teha startupi või sellest rääkida, näiteks Twitteris või kuskil mujal sotsiaalmeedias. Väga hästi jäi see loeng meelde ja see oli minu üks lemmikumaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 SLembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109077</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109077"/>
		<updated>2016-10-17T17:04:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesena jäi silma, et Andres tegeles väga paljude asjadega. Ta õppis ise ja õppis väga palju. Läbis mitmed koolid. Tema sõnul oli tema ajal kaks võimalust: kas tegeled arvutiga või oled punkar. Tema valis siiski arvuti, sest talle ei meeldinud õlu juua - mida punkaritele väga meeldis teha. Loengu ajal märkasin, et ta mõtles samal ajal ette kui ta rääkis, mis andis tunde, et ta polnud ette valmistunud. Mees sai väga hästi hakkama, kuulata oli väga huvitav, kuulata seda &amp;quot;backstory&#039;t&amp;quot; kunagisest arvuti kasutamisest jne. Mehelt võib võtta eeskuju, et palju õppides saab palju saavutatud, aga võib minna väga tihedaks ajaliselt. Kütt proovis käia tööl ja koolis samal ajal, aga nad hakkasid üksteist segama. Kumb kumba segama hakkas oli täitsa loogiline, mitte kool ei hakanud tööd segama, vaid vastupidi. Üldmulje oli hea, väga õpetlik, andis häid vihjeid, soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Teine loeng hakkas väga kirevalt ja suure energiaga. Kristel ja Marko on startupi tegijad, kes on väga palju saavutanud oma tegevusega. Mõlemad on ka ITK vilistlased ja nüüd tegelevad koos. Nemad on kui näide, kui palju saab teha kahekesi ja kui palju on võimalik saavutada lühikese ajaga. Võitnud palju konkursse, auhindu ja sellega on nad oma startupi viinud tippu. Nendes oli näha väga palju enesekindlust, julgust ja tahet. Neid kuulates tekkis tunne, mis justkui tõmbaks inimest tegema ise startupe ja ise alustada millegi huvitava&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 SLembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109057</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109057"/>
		<updated>2016-10-17T16:40:05Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesena jäi silma, et Andres tegeles väga paljude asjadega. Ta õppis ise ja õppis väga palju. Läbis mitmed koolid. Tema sõnul oli tema ajal kaks võimalust: kas tegeled arvutiga või oled punkar. Tema valis siiski arvuti, sest talle ei meeldinud õlu juua - mida punkaritele väga meeldis teha. Loengu ajal märkasin, et ta mõtles samal ajal ette kui ta rääkis, mis andis tunde, et ta polnud ette valmistunud. Mees sai väga hästi hakkama, kuulata oli väga huvitav, kuulata seda &amp;quot;backstory&#039;t&amp;quot; kunagisest arvuti kasutamisest jne. Mehelt võib võtta eeskuju, et palju õppides saab palju saavutatud, aga võib minna väga tihedaks ajaliselt. Kütt proovis käia tööl ja koolis samal ajal, aga nad hakkasid üksteist segama. Kumb kumba segama hakkas oli täitsa loogiline, mitte kool ei hakanud tööd segama, vaid vastupidi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 SLembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109035</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109035"/>
		<updated>2016-10-17T16:05:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Küsimus 1 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 SLembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109033</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109033"/>
		<updated>2016-10-17T16:04:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Küsimus 1 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 SLembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109031</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=109031"/>
		<updated>2016-10-17T16:03:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Küsimus 1 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 SLembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;br /&gt;
:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108662</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108662"/>
		<updated>2016-10-17T07:26:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 SLembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108450</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108450"/>
		<updated>2016-10-16T18:31:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 SLembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108416</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108416"/>
		<updated>2016-10-16T17:49:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel &amp;amp; Marko Kruustük loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 SLembitu Ling loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Einar Koltšanovi loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo loengu videosalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108406</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108406"/>
		<updated>2016-10-16T17:44:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108404</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108404"/>
		<updated>2016-10-16T17:42:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng nr. 1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108403</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108403"/>
		<updated>2016-10-16T17:41:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer.&lt;br /&gt;
Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108327</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108327"/>
		<updated>2016-10-16T16:09:56Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108326</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108326"/>
		<updated>2016-10-16T16:09:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Essee===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108325</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108325"/>
		<updated>2016-10-16T16:08:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108307</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108307"/>
		<updated>2016-10-16T14:45:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108306</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108306"/>
		<updated>2016-10-16T14:44:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
:Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108305</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108305"/>
		<updated>2016-10-16T14:43:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgusharidusreform]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108304</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108304"/>
		<updated>2016-10-16T14:42:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Viited */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108303</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108303"/>
		<updated>2016-10-16T14:42:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Viited */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108302</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108302"/>
		<updated>2016-10-16T14:42:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108301</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108301"/>
		<updated>2016-10-16T14:41:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:Andmed: &lt;br /&gt;
::X=23 EAP&lt;br /&gt;
::Y=19 EAP&lt;br /&gt;
::Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP&lt;br /&gt;
::Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
:Lahendus:&lt;br /&gt;
::Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP&lt;br /&gt;
:Vastus: &lt;br /&gt;
::Esitatav arve on 150 €&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108285</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108285"/>
		<updated>2016-10-16T14:22:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108274</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108274"/>
		<updated>2016-10-16T14:04:50Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esimene loeng: Andres Kütt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teine loeng: Kristel &amp;amp; Marko Kruustük (Testlio)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuues loeng: Jaan Priisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 3===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108267</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108267"/>
		<updated>2016-10-16T13:51:50Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 3===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108266</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108266"/>
		<updated>2016-10-16T13:51:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 3===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108265</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108265"/>
		<updated>2016-10-16T13:51:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 3===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülesanne=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108264</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108264"/>
		<updated>2016-10-16T13:51:26Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 3===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülesanne=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108263</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108263"/>
		<updated>2016-10-16T13:51:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Küsimus 4 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 3===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Küsimus 5=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülesanne=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108262</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108262"/>
		<updated>2016-10-16T13:51:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 3===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Küsimus 4=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Küsimus 5=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülesanne=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108261</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108261"/>
		<updated>2016-10-16T13:50:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha jär...&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 3===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Küsimus 4=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Küsimus 5=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülesanne=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108260</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108260"/>
		<updated>2016-10-16T13:50:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Küsimus 3 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 3===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Küsimus 4=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Küsimus 5=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülesanne=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108259</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108259"/>
		<updated>2016-10-16T13:50:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 3===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Küsimus 3=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Küsimus 4=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Küsimus 5=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülesanne=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108253</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108253"/>
		<updated>2016-10-16T13:48:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpingukorralduse küsimused ja vastused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 3===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus A==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus B==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus 1==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus 2==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Küsimus 3=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Küsimus 4=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Küsimus 5=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülesanne=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108249</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108249"/>
		<updated>2016-10-16T13:38:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus A==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus B==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus 1==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br /&gt;
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus 2==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Küsimus 3=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Küsimus 4=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Küsimus 5=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülesanne=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108248</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108248"/>
		<updated>2016-10-16T13:33:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108247</id>
		<title>User:Alustei</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Alustei&amp;diff=108247"/>
		<updated>2016-10-16T13:33:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Alustei: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Erialatutvustuse aine arvestustöö==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor: Arthur Luste-Itchev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Alustei</name></author>
	</entry>
</feed>