https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Amezenin 2026-05-09T12:58:37Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Power_Of_Two&diff=128802 2017-12-24T15:57:55Z

<p>Amezenin: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>==Idee== <br /> Luua persoanliotsingu firmale CRM, kus oleksid kokku viidud kliendid, kandidaadid, konkurssid.<br /> <br /> ==Liikmed== <br /> * Andrei Pugatšov – projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> <br /> ==Tehnoloogia== <br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> * Hallata klientide andmed<br /> * Hallata kandidaatide andmed<br /> * Hallata konkursse<br /> * Kasutada paindlike otsingufiltreid<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> ===Töö kirjeldus===<br /> Tellija on personaliotsingu firma. Ülesandeks on projekteerida uus CRM (Customer Relationship Management). CRM peab võimaldama:<br /> * Hallata klientide andmed<br /> * Hallata kandidaatide andmed<br /> * Hallata konkursse<br /> * Kasutada paindlike otsingufiltreid<br /> <br /> ===Sissejuhatus===<br /> Vaadeldavaks organsatsiooniks on personaliotsingu ettevõte. Peamine eesmärk/teenus on kliendi tellimuse järgi leida neile sobiliku kandidaadi vajaliku ameti positsiooni täitmiseks. Ülesanne lihtsustamiseks meie firma tegeleb ainult arendajate otsimisega.<br /> Igapäevased tegevused on järgnevad:<br /> * Klientidega kohtumine, nende vajaduse selgitamine, pakkumiste tegemine.<br /> * Töökuulutuste koostamine ning avaldamine pabermeedias ja interneti kanalite kaudu.<br /> * Kandidaatide otsimine, sobilikke kandidaatide välja sorteerimine, sobilike kandidaatide intervjueerimine.<br /> <br /> ===Mida see endas sisaldab?===<br /> Tegemist on CRM-ga, ehk tuumik on klientide ja kandidaatide andmebaas, koos kontaktidega ja muu vajaliku informatsiooniga. Kuna tegemist on personaliotsingufirmaga, siis selles CRM-s lisaks tava kontaktiinfole on veel ja konkursside, arendajate oskuste, töötingimuste, ametite ja hariduse andmebaasid infokogumid. Kui jätkub aega, siis tuleb ka mingisugune kalendri realisatsioon, mis saadab meeldetuletusi e-postiga.<br /> <br /> ===Mis on selle eesmärk?===<br /> Eesmärk on teha üks rakendus klientide, kandidaatide ning konkursside haldamiseks. Info ühes kohas hoidmine kiirendab tööd ning võimaldab teha seoseid, mille abil info muutub rohkem organiseerituks. Ja muidugi eesmärgiks on ka andmete mugav töötlemine tavakasutajale, et ta ei peaks SQL päringutega andmebaasist midagi otsima või lisama, vaid selle jaoks oleks mugav ja kasutajasõbralik kasutajaliides.<br /> <br /> ===Mida tavakasutaja sellega teha saab?===<br /> Tavakasutaja saab lisada uut infot (kliendid, ametid, kandidaadid jne) ning muuta seda. Lisaks ta saab teha otsinguid kandidaatide ja klientide seas, seda erinevate parameetrite järgi, näiteks leida kandidaati, kellel oleks vähemalt 5-aastane C# kogemus ning kes on nõus töötama välismaal. Või näiteks saab vaadata aktiivseid konkursse, et hinnata kuivõrd on koormatud konsultandid ning kellel anda haldamiseks uut konkurssi.<br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutada problemaatiliseks?===<br /> Hetkel tundub, et kalendri realiseerimine on kõige keerulisem, kuna pole veel arusaamu kuidas see võiks töötada.<br /> <br /> ===Kasutuslood / Must have===<br /> * Kasutajana soovin luua uusi konkursse. <br /> * Kasutajana soovin lisada kandidaatide ankeete, kes soovisid kandideerida.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kandideerijate nimekirja.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kandidaatide ankeete.<br /> * Kasutajana soovin filtreerida kandidaate nende oskuste, töötingimuste, hariduse järgi.<br /> * Kasutajana soovin lisada uusi klient-ettevõtteid ja muuta nende andmeid.<br /> * Kasutajana soovin otsida klient-ettevõtteid, et vaadata nende infot. <br /> * Kasutajana soovin sulgeda konkurssi, et vastav teade oleks edastatud raamatupidajale kes koostab arvet. <br /> * Kasutajana soovin näha sobilike kandidaatide kontkatandmed, et leppida nendega aega intervjuuks.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta ameteid.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta töötingimusi.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta oskusi.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kes ja millal muutis kliendi andmeid<br /> * Kasutajana soovin vaadata kes ja millal muutis kandidaatide andmeid.<br /> * Administraatorina soovin lisada või kustutada kasutajaid.<br /> * Administraatorina soovin vaadata aktiivseid konkursse ning konsultante kes neid haldab.<br /> <br /> ===Kasutuslood / Nice to have===<br /> * Kasutajana soovin lisada kalendrisse sündmusi (kohtumisi).<br /> * Kasutajana soovin näha kalendris minu sündmusi, et valmistada ette ja planeerida oma aega.<br /> * Kasutajana soovin broneerida ruume (ja muid ressursse) intervjuude jaoks.<br /> * Kasutajana soovin saada e-postile meeldetuletust tuleva sündmuse kohta.<br /> <br /> ===Nõudmised rakendusele:===<br /> * Muudatuste logi, et saaks näha kes ja millal lisas või muutis ankeete.<br /> * Mugav, kasutajasõbralik graafiline liides.<br /> * Erinevad kasutajad (et saaks eristada kes ja mis muudatuse tegi).<br /> * Skaleeruv, et vajadusel saab lisada funktsionaalsust juurde.<br /> <br /> ===Esialgne planeeritav ERD===<br /> [[File:power-of-two-erd-1.png]]<br /> <br /> ==Prototüüp== <br /> 24.12.2017 [https://thepoweroftwo.visualstudio.com/CRM/CRM%20Team/_git/CRMgit Link koodile]<br /> <br /> ==Logi==<br /> * 10.10.2017 Meeskonna moodustamine<br /> * 15.10.2017 Idee moodustamine ja eelanalüüs<br /> * 22.10.2017 Wiki lehe loomine<br /> * 05.11.2017 Analüüs<br /> * 12.11.2017 Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> * 24.12.2017 Prototüüpi esitamine, [https://thepoweroftwo.visualstudio.com/CRM/CRM%20Team/_git/CRMgit Prototüüp]</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Power_Of_Two&diff=128801 2017-12-24T15:57:21Z

<p>Amezenin: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>==Idee== <br /> Luua persoanliotsingu firmale CRM, kus oleksid kokku viidud kliendid, kandidaadid, konkurssid.<br /> <br /> ==Liikmed== <br /> * Andrei Pugatšov – projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> <br /> ==Tehnoloogia== <br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> * Hallata klientide andmed<br /> * Hallata kandidaatide andmed<br /> * Hallata konkursse<br /> * Kasutada paindlike otsingufiltreid<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> ===Töö kirjeldus===<br /> Tellija on personaliotsingu firma. Ülesandeks on projekteerida uus CRM (Customer Relationship Management). CRM peab võimaldama:<br /> * Hallata klientide andmed<br /> * Hallata kandidaatide andmed<br /> * Hallata konkursse<br /> * Kasutada paindlike otsingufiltreid<br /> <br /> ===Sissejuhatus===<br /> Vaadeldavaks organsatsiooniks on personaliotsingu ettevõte. Peamine eesmärk/teenus on kliendi tellimuse järgi leida neile sobiliku kandidaadi vajaliku ameti positsiooni täitmiseks. Ülesanne lihtsustamiseks meie firma tegeleb ainult arendajate otsimisega.<br /> Igapäevased tegevused on järgnevad:<br /> * Klientidega kohtumine, nende vajaduse selgitamine, pakkumiste tegemine.<br /> * Töökuulutuste koostamine ning avaldamine pabermeedias ja interneti kanalite kaudu.<br /> * Kandidaatide otsimine, sobilikke kandidaatide välja sorteerimine, sobilike kandidaatide intervjueerimine.<br /> <br /> ===Mida see endas sisaldab?===<br /> Tegemist on CRM-ga, ehk tuumik on klientide ja kandidaatide andmebaas, koos kontaktidega ja muu vajaliku informatsiooniga. Kuna tegemist on personaliotsingufirmaga, siis selles CRM-s lisaks tava kontaktiinfole on veel ja konkursside, arendajate oskuste, töötingimuste, ametite ja hariduse andmebaasid infokogumid. Kui jätkub aega, siis tuleb ka mingisugune kalendri realisatsioon, mis saadab meeldetuletusi e-postiga.<br /> <br /> ===Mis on selle eesmärk?===<br /> Eesmärk on teha üks rakendus klientide, kandidaatide ning konkursside haldamiseks. Info ühes kohas hoidmine kiirendab tööd ning võimaldab teha seoseid, mille abil info muutub rohkem organiseerituks. Ja muidugi eesmärgiks on ka andmete mugav töötlemine tavakasutajale, et ta ei peaks SQL päringutega andmebaasist midagi otsima või lisama, vaid selle jaoks oleks mugav ja kasutajasõbralik kasutajaliides.<br /> <br /> ===Mida tavakasutaja sellega teha saab?===<br /> Tavakasutaja saab lisada uut infot (kliendid, ametid, kandidaadid jne) ning muuta seda. Lisaks ta saab teha otsinguid kandidaatide ja klientide seas, seda erinevate parameetrite järgi, näiteks leida kandidaati, kellel oleks vähemalt 5-aastane C# kogemus ning kes on nõus töötama välismaal. Või näiteks saab vaadata aktiivseid konkursse, et hinnata kuivõrd on koormatud konsultandid ning kellel anda haldamiseks uut konkurssi.<br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutada problemaatiliseks?===<br /> Hetkel tundub, et kalendri realiseerimine on kõige keerulisem, kuna pole veel arusaamu kuidas see võiks töötada.<br /> <br /> ===Kasutuslood / Must have===<br /> * Kasutajana soovin luua uusi konkursse. <br /> * Kasutajana soovin lisada kandidaatide ankeete, kes soovisid kandideerida.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kandideerijate nimekirja.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kandidaatide ankeete.<br /> * Kasutajana soovin filtreerida kandidaate nende oskuste, töötingimuste, hariduse järgi.<br /> * Kasutajana soovin lisada uusi klient-ettevõtteid ja muuta nende andmeid.<br /> * Kasutajana soovin otsida klient-ettevõtteid, et vaadata nende infot. <br /> * Kasutajana soovin sulgeda konkurssi, et vastav teade oleks edastatud raamatupidajale kes koostab arvet. <br /> * Kasutajana soovin näha sobilike kandidaatide kontkatandmed, et leppida nendega aega intervjuuks.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta ameteid.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta töötingimusi.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta oskusi.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kes ja millal muutis kliendi andmeid<br /> * Kasutajana soovin vaadata kes ja millal muutis kandidaatide andmeid.<br /> * Administraatorina soovin lisada või kustutada kasutajaid.<br /> * Administraatorina soovin vaadata aktiivseid konkursse ning konsultante kes neid haldab.<br /> <br /> ===Kasutuslood / Nice to have===<br /> * Kasutajana soovin lisada kalendrisse sündmusi (kohtumisi).<br /> * Kasutajana soovin näha kalendris minu sündmusi, et valmistada ette ja planeerida oma aega.<br /> * Kasutajana soovin broneerida ruume (ja muid ressursse) intervjuude jaoks.<br /> * Kasutajana soovin saada e-postile meeldetuletust tuleva sündmuse kohta.<br /> <br /> ===Nõudmised rakendusele:===<br /> * Muudatuste logi, et saaks näha kes ja millal lisas või muutis ankeete.<br /> * Mugav, kasutajasõbralik graafiline liides.<br /> * Erinevad kasutajad (et saaks eristada kes ja mis muudatuse tegi).<br /> * Skaleeruv, et vajadusel saab lisada funktsionaalsust juurde.<br /> <br /> ===Esialgne planeeritav ERD===<br /> [[File:power-of-two-erd-1.png]]<br /> <br /> ==Prototüüp== <br /> 24.12.2017<br /> [https://thepoweroftwo.visualstudio.com/CRM/CRM%20Team/_git/CRMgit Link koodile]<br /> <br /> ==Logi==<br /> * 10.10.2017 Meeskonna moodustamine<br /> * 15.10.2017 Idee moodustamine ja eelanalüüs<br /> * 22.10.2017 Wiki lehe loomine<br /> * 05.11.2017 Analüüs<br /> * 12.11.2017 Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> * 24.12.2017 Prototüüpi esitamine, [https://thepoweroftwo.visualstudio.com/CRM/CRM%20Team/_git/CRMgit Prototüüp]</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Power_Of_Two&diff=128800 2017-12-24T15:56:58Z

<p>Amezenin: /* Logi */</p> <hr /> <div>==Idee== <br /> Luua persoanliotsingu firmale CRM, kus oleksid kokku viidud kliendid, kandidaadid, konkurssid.<br /> <br /> ==Liikmed== <br /> * Andrei Pugatšov – projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> <br /> ==Tehnoloogia== <br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> * Hallata klientide andmed<br /> * Hallata kandidaatide andmed<br /> * Hallata konkursse<br /> * Kasutada paindlike otsingufiltreid<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> ===Töö kirjeldus===<br /> Tellija on personaliotsingu firma. Ülesandeks on projekteerida uus CRM (Customer Relationship Management). CRM peab võimaldama:<br /> * Hallata klientide andmed<br /> * Hallata kandidaatide andmed<br /> * Hallata konkursse<br /> * Kasutada paindlike otsingufiltreid<br /> <br /> ===Sissejuhatus===<br /> Vaadeldavaks organsatsiooniks on personaliotsingu ettevõte. Peamine eesmärk/teenus on kliendi tellimuse järgi leida neile sobiliku kandidaadi vajaliku ameti positsiooni täitmiseks. Ülesanne lihtsustamiseks meie firma tegeleb ainult arendajate otsimisega.<br /> Igapäevased tegevused on järgnevad:<br /> * Klientidega kohtumine, nende vajaduse selgitamine, pakkumiste tegemine.<br /> * Töökuulutuste koostamine ning avaldamine pabermeedias ja interneti kanalite kaudu.<br /> * Kandidaatide otsimine, sobilikke kandidaatide välja sorteerimine, sobilike kandidaatide intervjueerimine.<br /> <br /> ===Mida see endas sisaldab?===<br /> Tegemist on CRM-ga, ehk tuumik on klientide ja kandidaatide andmebaas, koos kontaktidega ja muu vajaliku informatsiooniga. Kuna tegemist on personaliotsingufirmaga, siis selles CRM-s lisaks tava kontaktiinfole on veel ja konkursside, arendajate oskuste, töötingimuste, ametite ja hariduse andmebaasid infokogumid. Kui jätkub aega, siis tuleb ka mingisugune kalendri realisatsioon, mis saadab meeldetuletusi e-postiga.<br /> <br /> ===Mis on selle eesmärk?===<br /> Eesmärk on teha üks rakendus klientide, kandidaatide ning konkursside haldamiseks. Info ühes kohas hoidmine kiirendab tööd ning võimaldab teha seoseid, mille abil info muutub rohkem organiseerituks. Ja muidugi eesmärgiks on ka andmete mugav töötlemine tavakasutajale, et ta ei peaks SQL päringutega andmebaasist midagi otsima või lisama, vaid selle jaoks oleks mugav ja kasutajasõbralik kasutajaliides.<br /> <br /> ===Mida tavakasutaja sellega teha saab?===<br /> Tavakasutaja saab lisada uut infot (kliendid, ametid, kandidaadid jne) ning muuta seda. Lisaks ta saab teha otsinguid kandidaatide ja klientide seas, seda erinevate parameetrite järgi, näiteks leida kandidaati, kellel oleks vähemalt 5-aastane C# kogemus ning kes on nõus töötama välismaal. Või näiteks saab vaadata aktiivseid konkursse, et hinnata kuivõrd on koormatud konsultandid ning kellel anda haldamiseks uut konkurssi.<br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutada problemaatiliseks?===<br /> Hetkel tundub, et kalendri realiseerimine on kõige keerulisem, kuna pole veel arusaamu kuidas see võiks töötada.<br /> <br /> ===Kasutuslood / Must have===<br /> * Kasutajana soovin luua uusi konkursse. <br /> * Kasutajana soovin lisada kandidaatide ankeete, kes soovisid kandideerida.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kandideerijate nimekirja.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kandidaatide ankeete.<br /> * Kasutajana soovin filtreerida kandidaate nende oskuste, töötingimuste, hariduse järgi.<br /> * Kasutajana soovin lisada uusi klient-ettevõtteid ja muuta nende andmeid.<br /> * Kasutajana soovin otsida klient-ettevõtteid, et vaadata nende infot. <br /> * Kasutajana soovin sulgeda konkurssi, et vastav teade oleks edastatud raamatupidajale kes koostab arvet. <br /> * Kasutajana soovin näha sobilike kandidaatide kontkatandmed, et leppida nendega aega intervjuuks.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta ameteid.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta töötingimusi.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta oskusi.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kes ja millal muutis kliendi andmeid<br /> * Kasutajana soovin vaadata kes ja millal muutis kandidaatide andmeid.<br /> * Administraatorina soovin lisada või kustutada kasutajaid.<br /> * Administraatorina soovin vaadata aktiivseid konkursse ning konsultante kes neid haldab.<br /> <br /> ===Kasutuslood / Nice to have===<br /> * Kasutajana soovin lisada kalendrisse sündmusi (kohtumisi).<br /> * Kasutajana soovin näha kalendris minu sündmusi, et valmistada ette ja planeerida oma aega.<br /> * Kasutajana soovin broneerida ruume (ja muid ressursse) intervjuude jaoks.<br /> * Kasutajana soovin saada e-postile meeldetuletust tuleva sündmuse kohta.<br /> <br /> ===Nõudmised rakendusele:===<br /> * Muudatuste logi, et saaks näha kes ja millal lisas või muutis ankeete.<br /> * Mugav, kasutajasõbralik graafiline liides.<br /> * Erinevad kasutajad (et saaks eristada kes ja mis muudatuse tegi).<br /> * Skaleeruv, et vajadusel saab lisada funktsionaalsust juurde.<br /> <br /> ===Esialgne planeeritav ERD===<br /> [[File:power-of-two-erd-1.png]]<br /> <br /> ==Prototüüp== <br /> 24.12.2017<br /> Link koodile [https://thepoweroftwo.visualstudio.com/CRM/CRM%20Team/_git/CRMgit]<br /> <br /> ==Logi==<br /> * 10.10.2017 Meeskonna moodustamine<br /> * 15.10.2017 Idee moodustamine ja eelanalüüs<br /> * 22.10.2017 Wiki lehe loomine<br /> * 05.11.2017 Analüüs<br /> * 12.11.2017 Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> * 24.12.2017 Prototüüpi esitamine, [https://thepoweroftwo.visualstudio.com/CRM/CRM%20Team/_git/CRMgit Prototüüp]</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Power_Of_Two&diff=128799 2017-12-24T15:55:04Z

<p>Amezenin: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>==Idee== <br /> Luua persoanliotsingu firmale CRM, kus oleksid kokku viidud kliendid, kandidaadid, konkurssid.<br /> <br /> ==Liikmed== <br /> * Andrei Pugatšov – projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> <br /> ==Tehnoloogia== <br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> * Hallata klientide andmed<br /> * Hallata kandidaatide andmed<br /> * Hallata konkursse<br /> * Kasutada paindlike otsingufiltreid<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> ===Töö kirjeldus===<br /> Tellija on personaliotsingu firma. Ülesandeks on projekteerida uus CRM (Customer Relationship Management). CRM peab võimaldama:<br /> * Hallata klientide andmed<br /> * Hallata kandidaatide andmed<br /> * Hallata konkursse<br /> * Kasutada paindlike otsingufiltreid<br /> <br /> ===Sissejuhatus===<br /> Vaadeldavaks organsatsiooniks on personaliotsingu ettevõte. Peamine eesmärk/teenus on kliendi tellimuse järgi leida neile sobiliku kandidaadi vajaliku ameti positsiooni täitmiseks. Ülesanne lihtsustamiseks meie firma tegeleb ainult arendajate otsimisega.<br /> Igapäevased tegevused on järgnevad:<br /> * Klientidega kohtumine, nende vajaduse selgitamine, pakkumiste tegemine.<br /> * Töökuulutuste koostamine ning avaldamine pabermeedias ja interneti kanalite kaudu.<br /> * Kandidaatide otsimine, sobilikke kandidaatide välja sorteerimine, sobilike kandidaatide intervjueerimine.<br /> <br /> ===Mida see endas sisaldab?===<br /> Tegemist on CRM-ga, ehk tuumik on klientide ja kandidaatide andmebaas, koos kontaktidega ja muu vajaliku informatsiooniga. Kuna tegemist on personaliotsingufirmaga, siis selles CRM-s lisaks tava kontaktiinfole on veel ja konkursside, arendajate oskuste, töötingimuste, ametite ja hariduse andmebaasid infokogumid. Kui jätkub aega, siis tuleb ka mingisugune kalendri realisatsioon, mis saadab meeldetuletusi e-postiga.<br /> <br /> ===Mis on selle eesmärk?===<br /> Eesmärk on teha üks rakendus klientide, kandidaatide ning konkursside haldamiseks. Info ühes kohas hoidmine kiirendab tööd ning võimaldab teha seoseid, mille abil info muutub rohkem organiseerituks. Ja muidugi eesmärgiks on ka andmete mugav töötlemine tavakasutajale, et ta ei peaks SQL päringutega andmebaasist midagi otsima või lisama, vaid selle jaoks oleks mugav ja kasutajasõbralik kasutajaliides.<br /> <br /> ===Mida tavakasutaja sellega teha saab?===<br /> Tavakasutaja saab lisada uut infot (kliendid, ametid, kandidaadid jne) ning muuta seda. Lisaks ta saab teha otsinguid kandidaatide ja klientide seas, seda erinevate parameetrite järgi, näiteks leida kandidaati, kellel oleks vähemalt 5-aastane C# kogemus ning kes on nõus töötama välismaal. Või näiteks saab vaadata aktiivseid konkursse, et hinnata kuivõrd on koormatud konsultandid ning kellel anda haldamiseks uut konkurssi.<br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutada problemaatiliseks?===<br /> Hetkel tundub, et kalendri realiseerimine on kõige keerulisem, kuna pole veel arusaamu kuidas see võiks töötada.<br /> <br /> ===Kasutuslood / Must have===<br /> * Kasutajana soovin luua uusi konkursse. <br /> * Kasutajana soovin lisada kandidaatide ankeete, kes soovisid kandideerida.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kandideerijate nimekirja.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kandidaatide ankeete.<br /> * Kasutajana soovin filtreerida kandidaate nende oskuste, töötingimuste, hariduse järgi.<br /> * Kasutajana soovin lisada uusi klient-ettevõtteid ja muuta nende andmeid.<br /> * Kasutajana soovin otsida klient-ettevõtteid, et vaadata nende infot. <br /> * Kasutajana soovin sulgeda konkurssi, et vastav teade oleks edastatud raamatupidajale kes koostab arvet. <br /> * Kasutajana soovin näha sobilike kandidaatide kontkatandmed, et leppida nendega aega intervjuuks.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta ameteid.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta töötingimusi.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta oskusi.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kes ja millal muutis kliendi andmeid<br /> * Kasutajana soovin vaadata kes ja millal muutis kandidaatide andmeid.<br /> * Administraatorina soovin lisada või kustutada kasutajaid.<br /> * Administraatorina soovin vaadata aktiivseid konkursse ning konsultante kes neid haldab.<br /> <br /> ===Kasutuslood / Nice to have===<br /> * Kasutajana soovin lisada kalendrisse sündmusi (kohtumisi).<br /> * Kasutajana soovin näha kalendris minu sündmusi, et valmistada ette ja planeerida oma aega.<br /> * Kasutajana soovin broneerida ruume (ja muid ressursse) intervjuude jaoks.<br /> * Kasutajana soovin saada e-postile meeldetuletust tuleva sündmuse kohta.<br /> <br /> ===Nõudmised rakendusele:===<br /> * Muudatuste logi, et saaks näha kes ja millal lisas või muutis ankeete.<br /> * Mugav, kasutajasõbralik graafiline liides.<br /> * Erinevad kasutajad (et saaks eristada kes ja mis muudatuse tegi).<br /> * Skaleeruv, et vajadusel saab lisada funktsionaalsust juurde.<br /> <br /> ===Esialgne planeeritav ERD===<br /> [[File:power-of-two-erd-1.png]]<br /> <br /> ==Prototüüp== <br /> 24.12.2017<br /> Link koodile [https://thepoweroftwo.visualstudio.com/CRM/CRM%20Team/_git/CRMgit]<br /> <br /> ==Logi==<br /> * 10.10.2017 Meeskonna moodustamine<br /> * 15.10.2017 Idee moodustamine ja eelanalüüs<br /> * 22.10.2017 Wiki lehe loomine<br /> * 05.11.2017 Analüüs<br /> * 12.11.2017 Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> * 24.12.2017 Prototüüpi esitamine, Prototüüp [https://thepoweroftwo.visualstudio.com/CRM/CRM%20Team/_git/CRMgit]</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Power_Of_Two&diff=128798 2017-12-24T15:54:36Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>==Idee== <br /> Luua persoanliotsingu firmale CRM, kus oleksid kokku viidud kliendid, kandidaadid, konkurssid.<br /> <br /> ==Liikmed== <br /> * Andrei Pugatšov – projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> <br /> ==Tehnoloogia== <br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> * Hallata klientide andmed<br /> * Hallata kandidaatide andmed<br /> * Hallata konkursse<br /> * Kasutada paindlike otsingufiltreid<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> ===Töö kirjeldus===<br /> Tellija on personaliotsingu firma. Ülesandeks on projekteerida uus CRM (Customer Relationship Management). CRM peab võimaldama:<br /> * Hallata klientide andmed<br /> * Hallata kandidaatide andmed<br /> * Hallata konkursse<br /> * Kasutada paindlike otsingufiltreid<br /> <br /> ===Sissejuhatus===<br /> Vaadeldavaks organsatsiooniks on personaliotsingu ettevõte. Peamine eesmärk/teenus on kliendi tellimuse järgi leida neile sobiliku kandidaadi vajaliku ameti positsiooni täitmiseks. Ülesanne lihtsustamiseks meie firma tegeleb ainult arendajate otsimisega.<br /> Igapäevased tegevused on järgnevad:<br /> * Klientidega kohtumine, nende vajaduse selgitamine, pakkumiste tegemine.<br /> * Töökuulutuste koostamine ning avaldamine pabermeedias ja interneti kanalite kaudu.<br /> * Kandidaatide otsimine, sobilikke kandidaatide välja sorteerimine, sobilike kandidaatide intervjueerimine.<br /> <br /> ===Mida see endas sisaldab?===<br /> Tegemist on CRM-ga, ehk tuumik on klientide ja kandidaatide andmebaas, koos kontaktidega ja muu vajaliku informatsiooniga. Kuna tegemist on personaliotsingufirmaga, siis selles CRM-s lisaks tava kontaktiinfole on veel ja konkursside, arendajate oskuste, töötingimuste, ametite ja hariduse andmebaasid infokogumid. Kui jätkub aega, siis tuleb ka mingisugune kalendri realisatsioon, mis saadab meeldetuletusi e-postiga.<br /> <br /> ===Mis on selle eesmärk?===<br /> Eesmärk on teha üks rakendus klientide, kandidaatide ning konkursside haldamiseks. Info ühes kohas hoidmine kiirendab tööd ning võimaldab teha seoseid, mille abil info muutub rohkem organiseerituks. Ja muidugi eesmärgiks on ka andmete mugav töötlemine tavakasutajale, et ta ei peaks SQL päringutega andmebaasist midagi otsima või lisama, vaid selle jaoks oleks mugav ja kasutajasõbralik kasutajaliides.<br /> <br /> ===Mida tavakasutaja sellega teha saab?===<br /> Tavakasutaja saab lisada uut infot (kliendid, ametid, kandidaadid jne) ning muuta seda. Lisaks ta saab teha otsinguid kandidaatide ja klientide seas, seda erinevate parameetrite järgi, näiteks leida kandidaati, kellel oleks vähemalt 5-aastane C# kogemus ning kes on nõus töötama välismaal. Või näiteks saab vaadata aktiivseid konkursse, et hinnata kuivõrd on koormatud konsultandid ning kellel anda haldamiseks uut konkurssi.<br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutada problemaatiliseks?===<br /> Hetkel tundub, et kalendri realiseerimine on kõige keerulisem, kuna pole veel arusaamu kuidas see võiks töötada.<br /> <br /> ===Kasutuslood / Must have===<br /> * Kasutajana soovin luua uusi konkursse. <br /> * Kasutajana soovin lisada kandidaatide ankeete, kes soovisid kandideerida.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kandideerijate nimekirja.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kandidaatide ankeete.<br /> * Kasutajana soovin filtreerida kandidaate nende oskuste, töötingimuste, hariduse järgi.<br /> * Kasutajana soovin lisada uusi klient-ettevõtteid ja muuta nende andmeid.<br /> * Kasutajana soovin otsida klient-ettevõtteid, et vaadata nende infot. <br /> * Kasutajana soovin sulgeda konkurssi, et vastav teade oleks edastatud raamatupidajale kes koostab arvet. <br /> * Kasutajana soovin näha sobilike kandidaatide kontkatandmed, et leppida nendega aega intervjuuks.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta ameteid.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta töötingimusi.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta oskusi.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kes ja millal muutis kliendi andmeid<br /> * Kasutajana soovin vaadata kes ja millal muutis kandidaatide andmeid.<br /> * Administraatorina soovin lisada või kustutada kasutajaid.<br /> * Administraatorina soovin vaadata aktiivseid konkursse ning konsultante kes neid haldab.<br /> <br /> ===Kasutuslood / Nice to have===<br /> * Kasutajana soovin lisada kalendrisse sündmusi (kohtumisi).<br /> * Kasutajana soovin näha kalendris minu sündmusi, et valmistada ette ja planeerida oma aega.<br /> * Kasutajana soovin broneerida ruume (ja muid ressursse) intervjuude jaoks.<br /> * Kasutajana soovin saada e-postile meeldetuletust tuleva sündmuse kohta.<br /> <br /> ===Nõudmised rakendusele:===<br /> * Muudatuste logi, et saaks näha kes ja millal lisas või muutis ankeete.<br /> * Mugav, kasutajasõbralik graafiline liides.<br /> * Erinevad kasutajad (et saaks eristada kes ja mis muudatuse tegi).<br /> * Skaleeruv, et vajadusel saab lisada funktsionaalsust juurde.<br /> <br /> ===Esialgne planeeritav ERD===<br /> [[File:power-of-two-erd-1.png]]<br /> <br /> ==Prototüüp== <br /> Link koodile [https://thepoweroftwo.visualstudio.com/CRM/CRM%20Team/_git/CRMgit]<br /> <br /> <br /> ==Logi==<br /> * 10.10.2017 Meeskonna moodustamine<br /> * 15.10.2017 Idee moodustamine ja eelanalüüs<br /> * 22.10.2017 Wiki lehe loomine<br /> * 05.11.2017 Analüüs<br /> * 12.11.2017 Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> * 24.12.2017 Prototüüpi esitamine, Prototüüp [https://thepoweroftwo.visualstudio.com/CRM/CRM%20Team/_git/CRMgit]</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Power_Of_Two&diff=128797 2017-12-24T15:52:12Z

<p>Amezenin: /* Logi */</p> <hr /> <div>==Idee== <br /> Luua persoanliotsingu firmale CRM, kus oleksid kokku viidud kliendid, kandidaadid, konkurssid.<br /> <br /> ==Liikmed== <br /> * Andrei Pugatšov – projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> <br /> ==Tehnoloogia== <br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> * Hallata klientide andmed<br /> * Hallata kandidaatide andmed<br /> * Hallata konkursse<br /> * Kasutada paindlike otsingufiltreid<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> ===Töö kirjeldus===<br /> Tellija on personaliotsingu firma. Ülesandeks on projekteerida uus CRM (Customer Relationship Management). CRM peab võimaldama:<br /> * Hallata klientide andmed<br /> * Hallata kandidaatide andmed<br /> * Hallata konkursse<br /> * Kasutada paindlike otsingufiltreid<br /> <br /> ===Sissejuhatus===<br /> Vaadeldavaks organsatsiooniks on personaliotsingu ettevõte. Peamine eesmärk/teenus on kliendi tellimuse järgi leida neile sobiliku kandidaadi vajaliku ameti positsiooni täitmiseks. Ülesanne lihtsustamiseks meie firma tegeleb ainult arendajate otsimisega.<br /> Igapäevased tegevused on järgnevad:<br /> * Klientidega kohtumine, nende vajaduse selgitamine, pakkumiste tegemine.<br /> * Töökuulutuste koostamine ning avaldamine pabermeedias ja interneti kanalite kaudu.<br /> * Kandidaatide otsimine, sobilikke kandidaatide välja sorteerimine, sobilike kandidaatide intervjueerimine.<br /> <br /> ===Mida see endas sisaldab?===<br /> Tegemist on CRM-ga, ehk tuumik on klientide ja kandidaatide andmebaas, koos kontaktidega ja muu vajaliku informatsiooniga. Kuna tegemist on personaliotsingufirmaga, siis selles CRM-s lisaks tava kontaktiinfole on veel ja konkursside, arendajate oskuste, töötingimuste, ametite ja hariduse andmebaasid infokogumid. Kui jätkub aega, siis tuleb ka mingisugune kalendri realisatsioon, mis saadab meeldetuletusi e-postiga.<br /> <br /> ===Mis on selle eesmärk?===<br /> Eesmärk on teha üks rakendus klientide, kandidaatide ning konkursside haldamiseks. Info ühes kohas hoidmine kiirendab tööd ning võimaldab teha seoseid, mille abil info muutub rohkem organiseerituks. Ja muidugi eesmärgiks on ka andmete mugav töötlemine tavakasutajale, et ta ei peaks SQL päringutega andmebaasist midagi otsima või lisama, vaid selle jaoks oleks mugav ja kasutajasõbralik kasutajaliides.<br /> <br /> ===Mida tavakasutaja sellega teha saab?===<br /> Tavakasutaja saab lisada uut infot (kliendid, ametid, kandidaadid jne) ning muuta seda. Lisaks ta saab teha otsinguid kandidaatide ja klientide seas, seda erinevate parameetrite järgi, näiteks leida kandidaati, kellel oleks vähemalt 5-aastane C# kogemus ning kes on nõus töötama välismaal. Või näiteks saab vaadata aktiivseid konkursse, et hinnata kuivõrd on koormatud konsultandid ning kellel anda haldamiseks uut konkurssi.<br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutada problemaatiliseks?===<br /> Hetkel tundub, et kalendri realiseerimine on kõige keerulisem, kuna pole veel arusaamu kuidas see võiks töötada.<br /> <br /> ===Kasutuslood / Must have===<br /> * Kasutajana soovin luua uusi konkursse. <br /> * Kasutajana soovin lisada kandidaatide ankeete, kes soovisid kandideerida.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kandideerijate nimekirja.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kandidaatide ankeete.<br /> * Kasutajana soovin filtreerida kandidaate nende oskuste, töötingimuste, hariduse järgi.<br /> * Kasutajana soovin lisada uusi klient-ettevõtteid ja muuta nende andmeid.<br /> * Kasutajana soovin otsida klient-ettevõtteid, et vaadata nende infot. <br /> * Kasutajana soovin sulgeda konkurssi, et vastav teade oleks edastatud raamatupidajale kes koostab arvet. <br /> * Kasutajana soovin näha sobilike kandidaatide kontkatandmed, et leppida nendega aega intervjuuks.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta ameteid.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta töötingimusi.<br /> * Kasutajana soovin lisada ja muuta oskusi.<br /> * Kasutajana soovin vaadata kes ja millal muutis kliendi andmeid<br /> * Kasutajana soovin vaadata kes ja millal muutis kandidaatide andmeid.<br /> * Administraatorina soovin lisada või kustutada kasutajaid.<br /> * Administraatorina soovin vaadata aktiivseid konkursse ning konsultante kes neid haldab.<br /> <br /> ===Kasutuslood / Nice to have===<br /> * Kasutajana soovin lisada kalendrisse sündmusi (kohtumisi).<br /> * Kasutajana soovin näha kalendris minu sündmusi, et valmistada ette ja planeerida oma aega.<br /> * Kasutajana soovin broneerida ruume (ja muid ressursse) intervjuude jaoks.<br /> * Kasutajana soovin saada e-postile meeldetuletust tuleva sündmuse kohta.<br /> <br /> ===Nõudmised rakendusele:===<br /> * Muudatuste logi, et saaks näha kes ja millal lisas või muutis ankeete.<br /> * Mugav, kasutajasõbralik graafiline liides.<br /> * Erinevad kasutajad (et saaks eristada kes ja mis muudatuse tegi).<br /> * Skaleeruv, et vajadusel saab lisada funktsionaalsust juurde.<br /> <br /> ===Esialgne planeeritav ERD===<br /> [[File:power-of-two-erd-1.png]]<br /> <br /> ==Logi==<br /> * 10.10.2017 Meeskonna moodustamine<br /> * 15.10.2017 Idee moodustamine ja eelanalüüs<br /> * 22.10.2017 Wiki lehe loomine<br /> * 05.11.2017 Analüüs<br /> * 12.11.2017 Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> * 24.12.2017 Prototüüpi esitamine, Prototüüp [https://thepoweroftwo.visualstudio.com/CRM/CRM%20Team/_git/CRMgit]</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122616 2017-05-20T16:34:45Z

<p>Amezenin: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxi<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122615 2017-05-20T16:34:15Z

<p>Amezenin: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxi<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118904 2017-03-20T06:45:02Z

<p>Amezenin: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO -&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110541 2016-10-19T09:03:19Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustus aine arvestustöö =<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov.] (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo.] (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt] (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)] (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman] (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> '''&quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)] (21.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> 21 septembril Andres Septer loengus rääkis kuhu ja kuidas tuleb ennast müüa. Oli väga informatiivne kõne. Olen nõus sellega, et töövestlusel müüvad ennast nii tööline kui ettevõtte. Tavaliselt kui ma lähen uue töökohta siis teen proovipäeva. Kaks korda ma juba peale esimese tööpäeva ütlesin, et see töö mulle ei sobi. Minu kogemusest saan öelda ka, et parimad töökohad ma leidsin mitte CV-portaalidest. Oli jutt karjäärist ja palga tõusmisest. Ise töötan riigiasutuses ja palk meil fikseeritud ja karjääri kasvu minu juhul ei saa olla. Kui tahan palk suurem või karjääri kasvu, siis tõesti pean lihtsalt tööd vahetama. Mina töötasin erasektoris ka, kuid see oli rohkem stressirohke kui töö riigiasutuses. Mina olin seal üksi kahe ametikoha peal, algul see situatsioon pidi olema ajutiline. Kuid nad ei leidnud inimest, ma töötasin üksi kahel ametikohal terve aasta. Siis läksin ära. Järgmine asi mis jäi meelde, et mõnedel töökohal on oht ülikitsalt spetsialiseeruda. Kuna töötasin kalatööstuses peatehnoloogina, ma tegelisn kõikide valdkondadega mis on seotud tööprotsessiga. Kuid oli raske, sest olin üksi. Hakkasin uut töö otsima. Leidsin, et üks teine kalatööstus otsib endale tehnoloogi. Tuli välja nii, et nad otsivad tehnoloogi, kes tegeleb ainult toodete etikettidega. Väga kitsas valdkond, minu jaoks oleks see töö väga igab. <br /> <br /> Sama loengu ajal rääkis veel Einar Koltšanov. Ta andis häid soovitusi. Kui tahate välismaal töötada, siis tuleb võrrelda kõiki tingimusi: elatustase, igapäevased kulud selles riigis ja tulud. Saab juhtuda nii, et palk võrreldes eesti palkadega suurem, kuid elu seal ka palju kallim. <br /> <br /> '''&quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja ''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja] (28.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Analüütik Ivar Laur rääkis kuidas tehakse analüüsitööd Maksu- ja Tolliametis. Millised probleemid saavad tekkida analüüsi ajal. Näiteks valed tulemused kui mitte piisavalt andmed. Andmeanalüüs on vaja, et panna prioriteedid, kuhu vaja ressurse suunata ja kuhu mitte. Minu jaoks oli huvitav kuulata, kuidas nad uurivad kus on tegu maksupettusega. Hetkel maailmas erinevates töövaldkondades kasvab sõltuvust IT-st. Andres Septer lisas selles loengus, et kui inimene spetsialist IT-s ja andmeanalüüsis, siis ta saab palju teenida. Mina arvan, et teiste valdkondadega sama asi. IT spetsialist kellel on suur kogemus teises valdkonnas, saab tööprotsessid selles valdkonas lihtsamaks teha. <br /> <br /> '''Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu] (05.10.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Jaan Priisalu esines 5 oktoobril oma loenguga, teema oli Eesti Vabariigi Küberkaitse. Loeng oli hästi jagatud teemadena ja arusaadav. Huvitav oli jutt inimesest, kes kirjutas arvuti viirustest. Ta ei uskunud endasse, seepärast ei otsinud endale tööd. Ma arvan, mõnedel inimestel on selline probleem, kahtlevad, kas saavad hakkama. Väga meeldiv oli kuulda, et Eesti on tipptasemel küberkaitses ja palju konvirentsid toimuvad Tallinnas. Küsimused lõpus ka olid mõtekad, näiteks elektroonilised kaardid. Saaks panna kõik need kaardid kokku, aga nagu vastas Jaan see on piigem merkeetingu tegevus. Iga firma teeb reklaami kardide kaudu. Hetkel näiteks mul juba apteeki kliendi kaart ID kardi peale, väga mugav kui teised tehakse ka nii. Elektroonilise raha teema ka oli tõstatatud, et selle kaudu saab jälgida kuidas rahad liikuvad. Kuid ma tean palju inimesi, kes eelistavad maksta sularahaga. Mina näiteks maksan kardiga, kus see võimalik on. <br /> <br /> '''&quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo, Starman AS''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo, Starman AS] (12.10.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hedi Mardisoo rääkis oma kogemusest IT ja turunduses, loeng toimus 12 oktroobirl. Hedi seletas, mis on tähtis turunduse jaoks. Tahaks rääkida oma kogemusest, mis ma saan siduda oma kogemusega. Näiteks on tähtis koht, kus müüakse kaupa. Üks kalafarm asub kaugel linnast ja müüb kala 6,5eur/kg. Teine farm asub linna piiril ja müüb kala 8eur/kg. Inimesed ostavad rohkem kala teisest farmis, kus on hind kõrgem, kuid mugavam osta. Veel üks hea punkt seal oli – inimesed. Saan öelda kogemuste järgi, et mitte kõik inimesed saavad töötada turunduses. Tean üks elunäidis, heas reklaamitud poes oli müügil hea kaup, kuid müüjana töötas jõhker naine. Omanik ei saanud aru miks kasum oli väike ja klientid ei ostnud midagi. Siis ta sai oma sõbra käest tagasiside, milles on asi. Vahetas müüjat ja müük läks kohe paremaks. Ka oli jutt IT ja Ärist, kuidas nad omavahel seotud hetkel maailmas. <br /> <br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.12.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.2.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusreform (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Kõrgharidusreform (KKK)] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 1.2.11.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 7.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.10.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Algandmed:'''<br /> <br /> X = 27<br /> Y=22<br /> <br /> '''Vastus:''' <br /> <br /> Kui esimese semesti eest vähem kui 27 EAP, siis 1 EAP maksab 50 euro. Finantsinfo. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeses semestris kogus piisavalt EAP, siis vaatan ainult teine semester. <br /> (27 – 22)*50 = 250 eur<br /> <br /> Kui vaadata kahe semestri eest kokku, siis arvestus kumulatiivne ja saab lugeda nii:<br /> (27-27)*50 + (27-22)*50 = 250 eur, tulemus sama. <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110539 2016-10-19T08:58:15Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustus aine arvestustöö =<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov.] (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo.] (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt] (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)] (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman] (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> '''&quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)] (21.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> 21 septembril Andres Septer loengus rääkis kuhu ja kuidas tuleb ennast müüa. Oli väga informatiivne kõne. Olen nõus sellega, et töövestlusel müüvad ennast nii tööline kui ettevõtte. Tavaliselt kui ma lähen uue töökohta siis teen proovipäeva. Kaks korda ma juba peale esimese tööpäeva ütlesin, et see töö mulle ei sobi. Minu kogemusest saan öelda ka, et parimad töökohad ma leidsin mitte CV-portaalidest. Oli jutt karjäärist ja palga tõusmisest. Ise töötan riigiasutuses ja palk meil fikseeritud ja karjääri kasvu minu juhul ei saa olla. Kui tahan palk suurem või karjääri kasvu, siis tõesti pean lihtsalt tööd vahetama. Mina töötasin erasektoris ka, kuid see oli rohkem stressirohke kui töö riigiasutuses. Mina olin seal üksi kahe ametikoha peal, algul see situatsioon pidi olema ajutiline. Kuid nad ei leidnud inimest, ma töötasin üksi kahel ametikohal terve aasta. Siis läksin ära. Järgmine asi mis jäi meelde, et mõnedel töökohal on oht ülikitsalt spetsialiseeruda. Kuna töötasin kalatööstuses peatehnoloogina, ma tegelisn kõikide valdkondadega mis on seotud tööprotsessiga. Kuid oli raske, sest olin üksi. Hakkasin uut töö otsima. Leidsin, et üks teine kalatööstus otsib endale tehnoloogi. Tuli välja nii, et nad otsivad tehnoloogi, kes tegeleb ainult toodete etikettidega. Väga kitsas valdkond, minu jaoks oleks see töö väga igab. <br /> <br /> Sama loengu ajal rääkis veel Einar Koltšanov. Ta andis häid soovitusi. Kui tahate välismaal töötada, siis tuleb võrrelda kõiki tingimusi: elatustase, igapäevased kulud selles riigis ja tulud. Saab juhtuda nii, et palk võrreldes eesti palkadega suurem, kuid elu seal ka palju kallim. <br /> <br /> '''&quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja ''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja] (28.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Analüütik Ivar Laur rääkis kuidas tehakse analüüsitööd Maksu- ja Tolliametis. Millised probleemid saavad tekkida analüüsi ajal. Näiteks valed tulemused kui mitte piisavalt andmed. Andmeanalüüs on vaja, et panna prioriteedid, kuhu vaja ressurse suunata ja kuhu mitte. Minu jaoks oli huvitav kuulata, kuidas nad uurivad kus on tegu maksupettusega. Hetkel maailmas erinevates töövaldkondades kasvab sõltuvust IT-st. Andres Septer lisas selles loengus, et kui inimene spetsialist IT-s ja andmeanalüüsis, siis ta saab palju teenida. Mina arvan, et teiste valdkondadega sama asi. IT spetsialist kellel on suur kogemus teises valdkonnas, saab tööprotsessid selles valdkonas lihtsamaks teha. <br /> <br /> '''Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu] (05.10.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Jaan Priisalu esines 5 oktoobril oma loenguga, teema oli Eesti Vabariigi Küberkaitse. Loeng oli hästi jagatud teemadena ja arusaadav. Huvitav oli jutt inimesest, kes kirjutas arvuti viirustest. Ta ei uskunud endasse, seepärast ei otsinud endale tööd. Ma arvan, mõnedel inimestel on selline probleem, kahtlevad, kas saavad hakkama. Väga meeldiv oli kuulda, et Eesti on tipptasemel küberkaitses ja palju konvirentsid toimuvad Tallinnas. Küsimused lõpus ka olid mõtekad, näiteks elektroonilised kaardid. Saaks panna kõik need kaardid kokku, aga nagu vastas Jaan see on piigem merkeetingu tegevus. Iga firma teeb reklaami kardide kaudu. Hetkel näiteks mul juba apteeki kliendi kaart ID kardi peale, väga mugav kui teised tehakse ka nii. Elektroonilise raha teema ka oli tõstatatud, et selle kaudu saab jälgida kuidas rahad liikuvad. Kuid ma tean palju inimesi, kes eelistavad maksta sularahaga. Mina näiteks maksan kardiga, kus see võimalik on. <br /> <br /> '''&quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo, Starman AS''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo, Starman AS] (12.10.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hedi Mardisoo rääkis oma kogemusest IT ja turunduses, loeng toimus 12 oktroobirl. Hedi seletas, mis on tähtis turunduse jaoks. Tahaks rääkida oma kogemusest, mis ma saan siduda oma kogemusega. Näiteks on tähtis koht, kus müüakse kaupa. Üks kalafarm asub kaugel linnast ja müüb kala 6,5eur/kg. Teine farm asub linna piiril ja müüb kala 8eur/kg. Inimesed ostavad rohkem kala teisest farmis, kus on hind kõrgem, kuid mugavam osta. Veel üks hea punkt seal oli – inimesed. Saan öelda kogemuste järgi, et mitte kõik inimesed saavad töötada turunduses. Tean üks elunäidis, heas reklaamitud poes oli müügil hea kaup, kuid müüjana töötas jõhker naine. Omanik ei saanud aru miks kasum oli väike ja klientid ei ostnud midagi. Siis ta sai oma sõbra käest tagasiside, milles on asi. Vahetas müüjat ja müük läks kohe paremaks. Ka oli jutt IT ja Ärist, kuidas nad omavahel seotud hetkel maailmas. <br /> <br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.12.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.2.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusreform (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Kõrgharidusreform (KKK)] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 1.2.11.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 7.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.10.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Algandmed:'''<br /> <br /> X = 27<br /> Y=22<br /> <br /> '''Vastus:''' <br /> <br /> Kui esimese semesti eest vähem kui 27 EAP, siis 1 EAP maksab 50 euro. Finantsinfo. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeses semestris kogus piisavalt EAP, siis vaatan ainult teine semester. <br /> (27 – 22)*50 = 250 eur<br /> <br /> Kui vaadata kahe semestri eest kokku, siis arvestus kumulatiivne ja saab lugeda nii:<br /> (27-27)*50 + (27-22)*50 = 250 eur, tulemus sama. <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110538 2016-10-19T08:57:34Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustus aine arvestustöö =<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov.] (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo.] (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt] (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)] (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman] (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> '''&quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)] (21.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> 21 septembril Andres Septer loengus rääkis kuhu ja kuidas tuleb ennast müüa. Oli väga informatiivne kõne. Olen nõus sellega, et töövestlusel müüvad ennast nii tööline kui ettevõtte. Tavaliselt kui ma lähen uue töökohta siis teen proovipäeva. Kaks korda ma juba peale esimese tööpäeva ütlesin, et see töö mulle ei sobi. Minu kogemusest saan öelda ka, et parimad töökohad ma leidsin mitte CV-portaalidest. Oli jutt karjäärist ja palga tõusmisest. Ise töötan riigiasutuses ja palk meil fikseeritud ja karjääri kasvu minu juhul ei saa olla. Kui tahan palk suurem või karjääri kasvu, siis tõesti pean lihtsalt tööd vahetama. Mina töötasin erasektoris ka, kuid see oli rohkem stressirohke kui töö riigiasutuses. Mina olin seal üksi kahe ametikoha peal, algul see situatsioon pidi olema ajutiline. Kuid nad ei leidnud inimest, ma töötasin üksi kahel ametikohal terve aasta. Siis läksin ära. Järgmine asi mis jäi meelde, et mõnedel töökohal on oht ülikitsalt spetsialiseeruda. Kuna töötasin kalatööstuses peatehnoloogina, ma tegelisn kõikide valdkondadega mis on seotud tööprotsessiga. Kuid oli raske, sest olin üksi. Hakkasin uut töö otsima. Leidsin, et üks teine kalatööstus otsib endale tehnoloogi. Tuli välja nii, et nad otsivad tehnoloogi, kes tegeleb ainult toodete etikettidega. Väga kitsas valdkond, minu jaoks oleks see töö väga igab. <br /> <br /> Sama loengu ajal rääkis veel Einar Koltšanov. Ta andis häid soovitusi. Kui tahate välismaal töötada, siis tuleb võrrelda kõiki tingimusi: elatustase, igapäevased kulud selles riigis ja tulud. Saab juhtuda nii, et palk võrreldes eesti palkadega suurem, kuid elu seal ka palju kallim. <br /> <br /> '''&quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja ''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja] (28.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Analüütik Ivar Laur rääkis kuidas tehakse analüüsitööd Maksu- ja Tolliametis. Millised probleemid saavad tekkida analüüsi ajal. Näiteks valed tulemused kui mitte piisavalt andmed. Andmeanalüüs on vaja, et panna prioriteedid, kuhu vaja ressurse suunata ja kuhu mitte. Minu jaoks oli huvitav kuulata, kuidas nad uurivad kus on tegu maksupettusega. Hetkel maailmas erinevates töövaldkondades kasvab sõltuvust IT-st. Andres Septer lisas selles loengus, et kui inimene spetsialist IT-s ja andmeanalüüsis, siis ta saab palju teenida. Mina arvan, et teiste valdkondadega sama asi. IT spetsialist kellel on suur kogemus teises valdkonnas, saab tööprotsessid selles valdkonas lihtsamaks teha. <br /> <br /> '''Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu] (05.10.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Jaan Priisalu esines 5 oktoobril oma loenguga, teema oli Eesti Vabariigi Küberkaitse. Loeng oli hästi jagatud teemadena ja arusaadav. Huvitav oli jutt inimesest, kes kirjutas arvuti viirustest. Ta ei uskunud endasse, seepärast ei otsinud endale tööd. Ma arvan, mõnedel inimestel on selline probleem, kahtlevad, kas saavad hakkama. Väga meeldiv oli kuulda, et Eesti on tipptasemel küberkaitses ja palju konvirentsid toimuvad Tallinnas. Küsimused lõpus ka olid mõtekad, näiteks elektroonilised kaardid. Saaks panna kõik need kaardid kokku, aga nagu vastas Jaan see on piigem merkeetingu tegevus. Iga firma teeb reklaami kardide kaudu. Hetkel näiteks mul juba apteeki kliendi kaart ID kardi peale, väga mugav kui teised tehakse ka nii. Elektroonilise raha teema ka oli tõstatatud, et selle kaudu saab jälgida kuidas rahad liikuvad. Kuid ma tean palju inimesi, kes eelistavad maksta sularahaga. Mina näiteks maksan kardiga, kus see võimalik on. <br /> <br /> '''&quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo, Starman AS''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo, Starman AS] (12.10.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hedi Mardisoo rääkis oma kogemusest IT ja turunduses, loeng toimus 12 oktroobirl. Hedi seletas, mis on tähtis turunduse jaoks. Tahaks rääkida oma kogemusest, mis ma saan siduda oma kogemusega. Näiteks on tähtis koht, kus müüakse kaupa. Üks kalafarm asub kaugel linnast ja müüb kala 6,5eur/kg. Teine farm asub linna piiril ja müüb kala 8eur/kg. Inimesed ostavad rohkem kala teisest farmis, kus on hind kõrgem, kuid mugavam osta. Veel üks hea punkt seal oli – inimesed. Saan öelda kogemuste järgi, et mitte kõik inimesed saavad töötada turunduses. Tean üks elunäidis, heas reklaamitud poes oli müügil hea kaup, kuid müüjana töötas jõhker naine. Omanik ei saanud aru miks kasum oli väike ja klientid ei ostnud midagi. Siis ta sai oma sõbra käest tagasiside, milles on asi. Vahetas müüjat ja müük läks kohe paremaks. Ka oli jutt IT ja Ärist, kuidas nad omavahel seotud hetkel maailmas. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.12.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.2.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusreform (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Kõrgharidusreform (KKK)] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 1.2.11.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 7.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.10.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Algandmed:'''<br /> <br /> X = 27<br /> Y=22<br /> <br /> '''Vastus:''' <br /> <br /> Kui esimese semesti eest vähem kui 27 EAP, siis 1 EAP maksab 50 euro. Finantsinfo. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeses semestris kogus piisavalt EAP, siis vaatan ainult teine semester. <br /> (27 – 22)*50 = 250 eur<br /> <br /> Kui vaadata kahe semestri eest kokku, siis arvestus kumulatiivne ja saab lugeda nii:<br /> (27-27)*50 + (27-22)*50 = 250 eur, tulemus sama. <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110536 2016-10-19T08:56:38Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustus aine arvestustöö =<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov.] (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo.] (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt] (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)] (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman] (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> '''&quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)] (21.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> 21 septembril Andres Septer loengus rääkis kuhu ja kuidas tuleb ennast müüa. Oli väga informatiivne kõne. Olen nõus sellega, et töövestlusel müüvad ennast nii tööline kui ettevõtte. Tavaliselt kui ma lähen uue töökohta siis teen proovipäeva. Kaks korda ma juba peale esimese tööpäeva ütlesin, et see töö mulle ei sobi. Minu kogemusest saan öelda ka, et parimad töökohad ma leidsin mitte CV-portaalidest. Oli jutt karjäärist ja palga tõusmisest. Ise töötan riigiasutuses ja palk meil fikseeritud ja karjääri kasvu minu juhul ei saa olla. Kui tahan palk suurem või karjääri kasvu, siis tõesti pean lihtsalt tööd vahetama. Mina töötasin erasektoris ka, kuid see oli rohkem stressirohke kui töö riigiasutuses. Mina olin seal üksi kahe ametikoha peal, algul see situatsioon pidi olema ajutiline. Kuid nad ei leidnud inimest, ma töötasin üksi kahel ametikohal terve aasta. Siis läksin ära. Järgmine asi mis jäi meelde, et mõnedel töökohal on oht ülikitsalt spetsialiseeruda. Kuna töötasin kalatööstuses peatehnoloogina, ma tegelisn kõikide valdkondadega mis on seotud tööprotsessiga. Kuid oli raske, sest olin üksi. Hakkasin uut töö otsima. Leidsin, et üks teine kalatööstus otsib endale tehnoloogi. Tuli välja nii, et nad otsivad tehnoloogi, kes tegeleb ainult toodete etikettidega. Väga kitsas valdkond, minu jaoks oleks see töö väga igab. <br /> <br /> Sama loengu ajal rääkis veel Einar Koltšanov. Ta andis häid soovitusi. Kui tahate välismaal töötada, siis tuleb võrrelda kõiki tingimusi: elatustase, igapäevased kulud selles riigis ja tulud. Saab juhtuda nii, et palk võrreldes eesti palkadega suurem, kuid elu seal ka palju kallim. <br /> <br /> '''&quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja ''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja] (28.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Analüütik Ivar Laur rääkis kuidas tehakse analüüsitööd Maksu- ja Tolliametis. Millised probleemid saavad tekkida analüüsi ajal. Näiteks valed tulemused kui mitte piisavalt andmed. Andmeanalüüs on vaja, et panna prioriteedid, kuhu vaja ressurse suunata ja kuhu mitte. Minu jaoks oli huvitav kuulata, kuidas nad uurivad kus on tegu maksupettusega. Hetkel maailmas erinevates töövaldkondades kasvab sõltuvust IT-st. Andres Septer lisas selles loengus, et kui inimene spetsialist IT-s ja andmeanalüüsis, siis ta saab palju teenida. Mina arvan, et teiste valdkondadega sama asi. IT spetsialist kellel on suur kogemus teises valdkonnas, saab tööprotsessid selles valdkonas lihtsamaks teha. <br /> <br /> '''Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu] (05.10.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Jaan Priisalu esines 5 oktoobril oma loenguga, teema oli Eesti Vabariigi Küberkaitse. Loeng oli hästi jagatud teemadena ja arusaadav. Huvitav oli jutt inimesest, kes kirjutas arvuti viirustest. Ta ei uskunud endasse, seepärast ei otsinud endale tööd. Ma arvan, mõnedel inimestel on selline probleem, kahtlevad, kas saavad hakkama. Väga meeldiv oli kuulda, et Eesti on tipptasemel küberkaitses ja palju konvirentsid toimuvad Tallinnas. Küsimused lõpus ka olid mõtekad, näiteks elektroonilised kaardid. Saaks panna kõik need kaardid kokku, aga nagu vastas Jaan see on piigem merkeetingu tegevus. Iga firma teeb reklaami kardide kaudu. Hetkel näiteks mul juba apteeki kliendi kaart ID kardi peale, väga mugav kui teised tehakse ka nii. Elektroonilise raha teema ka oli tõstatatud, et selle kaudu saab jälgida kuidas rahad liikuvad. Kuid ma tean palju inimesi, kes eelistavad maksta sularahaga. Mina näiteks maksan kardiga, kus see võimalik on. <br /> <br /> '''&quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo, Starman AS''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo, Starman AS] (12.10.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hedi Mardisoo rääkis oma kogemusest IT ja turunduses, loeng toimus 12 oktroobirl. Hedi seletas, mis on tähtis turunduse jaoks. Tahaks rääkida oma kogemusest, mis ma saan siduda oma kogemusega. Näiteks on tähtis koht, kus müüakse kaupa. Üks kalafarm asub kaugel linnast ja müüb kala 6,5eur/kg. Teine farm asub linna piiril ja müüb kala 8eur/kg. Inimesed ostavad rohkem kala teisest farmis, kus on hind kõrgem, kuid mugavam osta. Veel üks hea punkt seal oli – inimesed. Saan öelda kogemuste järgi, et mitte kõik inimesed saavad töötada turunduses. Tean üks elunäidis, heas reklaamitud poes oli müügil hea kaup, kuid müüjana töötas jõhker naine. Omanik ei saanud aru miks kasum oli väike ja klientid ei ostnud midagi. Siis ta sai oma sõbra käest tagasiside, milles on asi. Vahetas müüjat ja müük läks kohe paremaks. Ka oli jutt IT ja Ärist, kuidas nad omavahel seotud hetkel maailmas. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==='''Küsimus B'''===<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.12.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.2.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusreform (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Kõrgharidusreform (KKK)] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ==='''Küsimus 2'''===<br /> <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 1.2.11.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 7.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.10.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==='''Ülesanne'''===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Algandmed:'''<br /> <br /> X = 27<br /> Y=22<br /> <br /> '''Vastus:''' <br /> <br /> Kui esimese semesti eest vähem kui 27 EAP, siis 1 EAP maksab 50 euro. Finantsinfo. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeses semestris kogus piisavalt EAP, siis vaatan ainult teine semester. <br /> (27 – 22)*50 = 250 eur<br /> <br /> Kui vaadata kahe semestri eest kokku, siis arvestus kumulatiivne ja saab lugeda nii:<br /> (27-27)*50 + (27-22)*50 = 250 eur, tulemus sama. <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110533 2016-10-19T08:50:25Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustus aine arvestustöö =<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov.] (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo.] (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt] (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)] (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman] (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> '''&quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)] (21.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> 21 septembril Andres Septer loengus rääkis kuhu ja kuidas tuleb ennast müüa. Oli väga informatiivne kõne. Olen nõus sellega, et töövestlusel müüvad ennast nii tööline kui ettevõtte. Tavaliselt kui ma lähen uue töökohta siis teen proovipäeva. Kaks korda ma juba peale esimese tööpäeva ütlesin, et see töö mulle ei sobi. Minu kogemusest saan öelda ka, et parimad töökohad ma leidsin mitte CV-portaalidest. Oli jutt karjäärist ja palga tõusmisest. Ise töötan riigiasutuses ja palk meil fikseeritud ja karjääri kasvu minu juhul ei saa olla. Kui tahan palk suurem või karjääri kasvu, siis tõesti pean lihtsalt tööd vahetama. Mina töötasin erasektoris ka, kuid see oli rohkem stressirohke kui töö riigiasutuses. Mina olin seal üksi kahe ametikoha peal, algul see situatsioon pidi olema ajutiline. Kuid nad ei leidnud inimest, ma töötasin üksi kahel ametikohal terve aasta. Siis läksin ära. Järgmine asi mis jäi meelde, et mõnedel töökohal on oht ülikitsalt spetsialiseeruda. Kuna töötasin kalatööstuses peatehnoloogina, ma tegelisn kõikide valdkondadega mis on seotud tööprotsessiga. Kuid oli raske, sest olin üksi. Hakkasin uut töö otsima. Leidsin, et üks teine kalatööstus otsib endale tehnoloogi. Tuli välja nii, et nad otsivad tehnoloogi, kes tegeleb ainult toodete etikettidega. Väga kitsas valdkond, minu jaoks oleks see töö väga igab. <br /> <br /> Sama loengu ajal rääkis veel Einar Koltšanov. Ta andis häid soovitusi. Kui tahate välismaal töötada, siis tuleb võrrelda kõiki tingimusi: elatustase, igapäevased kulud selles riigis ja tulud. Saab juhtuda nii, et palk võrreldes eesti palkadega suurem, kuid elu seal ka palju kallim. <br /> <br /> '''&quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja ''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja] (28.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Analüütik Ivar Laur rääkis kuidas tehakse analüüsitööd Maksu- ja Tolliametis. Millised probleemid saavad tekkida analüüsi ajal. Näiteks valed tulemused kui mitte piisavalt andmed. Andmeanalüüs on vaja, et panna prioriteedid, kuhu vaja ressurse suunata ja kuhu mitte. Minu jaoks oli huvitav kuulata, kuidas nad uurivad kus on tegu maksupettusega. Hetkel maailmas erinevates töövaldkondades kasvab sõltuvust IT-st. Andres Septer lisas selles loengus, et kui inimene spetsialist IT-s ja andmeanalüüsis, siis ta saab palju teenida. Mina arvan, et teiste valdkondadega sama asi. IT spetsialist kellel on suur kogemus teises valdkonnas, saab tööprotsessid selles valdkonas lihtsamaks teha. <br /> <br /> '''Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu] (05.10.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Jaan Priisalu esines 5 oktoobril oma loenguga, teema oli Eesti Vabariigi Küberkaitse. Loeng oli hästi jagatud teemadena ja arusaadav. Huvitav oli jutt inimesest, kes kirjutas arvuti viirustest. Ta ei uskunud endasse, seepärast ei otsinud endale tööd. Ma arvan, mõnedel inimestel on selline probleem, kahtlevad, kas saavad hakkama. Väga meeldiv oli kuulda, et Eesti on tipptasemel küberkaitses ja palju konvirentsid toimuvad Tallinnas. Küsimused lõpus ka olid mõtekad, näiteks elektroonilised kaardid. Saaks panna kõik need kaardid kokku, aga nagu vastas Jaan see on piigem merkeetingu tegevus. Iga firma teeb reklaami kardide kaudu. Hetkel näiteks mul juba apteeki kliendi kaart ID kardi peale, väga mugav kui teised tehakse ka nii. Elektroonilise raha teema ka oli tõstatatud, et selle kaudu saab jälgida kuidas rahad liikuvad. Kuid ma tean palju inimesi, kes eelistavad maksta sularahaga. Mina näiteks maksan kardiga, kus see võimalik on. <br /> <br /> '''&quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo, Starman AS''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo, Starman AS] (12.10.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hedi Mardisoo rääkis oma kogemusest IT ja turunduses, loeng toimus 12 oktroobirl. Hedi seletas, mis on tähtis turunduse jaoks. Tahaks rääkida oma kogemusest, mis ma saan siduda oma kogemusega. Näiteks on tähtis koht, kus müüakse kaupa. Üks kalafarm asub kaugel linnast ja müüb kala 6,5eur/kg. Teine farm asub linna piiril ja müüb kala 8eur/kg. Inimesed ostavad rohkem kala teisest farmis, kus on hind kõrgem, kuid mugavam osta. Veel üks hea punkt seal oli – inimesed. Saan öelda kogemuste järgi, et mitte kõik inimesed saavad töötada turunduses. Tean üks elunäidis, heas reklaamitud poes oli müügil hea kaup, kuid müüjana töötas jõhker naine. Omanik ei saanud aru miks kasum oli väike ja klientid ei ostnud midagi. Siis ta sai oma sõbra käest tagasiside, milles on asi. Vahetas müüjat ja müük läks kohe paremaks. Ka oli jutt IT ja Ärist, kuidas nad omavahel seotud hetkel maailmas. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.12.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.2.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusreform (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Kõrgharidusreform (KKK)] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 2'''<br /> <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 1.2.11.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 7.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.10.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Algandmed:'''<br /> <br /> X = 27<br /> Y=22<br /> <br /> '''Vastus:''' <br /> <br /> Kui esimese semesti eest vähem kui 27 EAP, siis 1 EAP maksab 50 euro. Finantsinfo. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeses semestris kogus piisavalt EAP, siis vaatan ainult teine semester. <br /> (27 – 22)*50 = 250 eur<br /> <br /> Kui vaadata kahe semestri eest kokku, siis arvestus kumulatiivne ja saab lugeda nii:<br /> (27-27)*50 + (27-22)*50 = 250 eur, tulemus sama. <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110532 2016-10-19T08:45:24Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustus aine arvestustöö =<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov.] (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo.] (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt] (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)] (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman] (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> '''&quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)] (21.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> 21 septembril Andres Septer loengus rääkis kuhu ja kuidas tuleb ennast müüa. Oli väga informatiivne kõne. Olen nõus sellega, et töövestlusel müüvad ennast nii tööline kui ettevõtte. Tavaliselt kui ma lähen uue töökohta siis teen proovipäeva. Kaks korda ma juba peale esimese tööpäeva ütlesin, et see töö mulle ei sobi. Minu kogemusest saan öelda ka, et parimad töökohad ma leidsin mitte CV-portaalidest. Oli jutt karjäärist ja palga tõusmisest. Ise töötan riigiasutuses ja palk meil fikseeritud ja karjääri kasvu minu juhul ei saa olla. Kui tahan palk suurem või karjääri kasvu, siis tõesti pean lihtsalt tööd vahetama. Mina töötasin erasektoris ka, kuid see oli rohkem stressirohke kui töö riigiasutuses. Mina olin seal üksi kahe ametikoha peal, algul see situatsioon pidi olema ajutiline. Kuid nad ei leidnud inimest, ma töötasin üksi kahel ametikohal terve aasta. Siis läksin ära. Järgmine asi mis jäi meelde, et mõnedel töökohal on oht ülikitsalt spetsialiseeruda. Kuna töötasin kalatööstuses peatehnoloogina, ma tegelisn kõikide valdkondadega mis on seotud tööprotsessiga. Kuid oli raske, sest olin üksi. Hakkasin uut töö otsima. Leidsin, et üks teine kalatööstus otsib endale tehnoloogi. Tuli välja nii, et nad otsivad tehnoloogi, kes tegeleb ainult toodete etikettidega. Väga kitsas valdkond, minu jaoks oleks see töö väga igab. <br /> <br /> Sama loengu ajal rääkis veel Einar Koltšanov. Ta andis häid soovitusi. Kui tahate välismaal töötada, siis tuleb võrrelda kõiki tingimusi: elatustase, igapäevased kulud selles riigis ja tulud. Saab juhtuda nii, et palk võrreldes eesti palkadega suurem, kuid elu seal ka palju kallim. <br /> <br /> '''&quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja ''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja] (28.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Analüütik Ivar Laur rääkis kuidas tehakse analüüsitööd Maksu- ja Tolliametis. Millised probleemid saavad tekkida analüüsi ajal. Näiteks valed tulemused kui mitte piisavalt andmed. Andmeanalüüs on vaja, et panna prioriteedid, kuhu vaja ressurse suunata ja kuhu mitte. Minu jaoks oli huvitav kuulata, kuidas nad uurivad kus on tegu maksupettusega. Hetkel maailmas erinevates töövaldkondades kasvab sõltuvust IT-st. Andres Septer lisas selles loengus, et kui inimene spetsialist IT-s ja andmeanalüüsis, siis ta saab palju teenida. Mina arvan, et teiste valdkondadega sama asi. IT spetsialist kellel on suur kogemus teises valdkonnas, saab tööprotsessid selles valdkonas lihtsamaks teha. <br /> <br /> '''Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu] (05.10.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Jaan Priisalu esines 5 oktoobril oma loenguga, teema oli Eesti Vabariigi Küberkaitse. Loeng oli hästi jagatud teemadena ja arusaadav. Huvitav oli jutt inimesest, kes kirjutas arvuti viirustest. Ta ei uskunud endasse, seepärast ei otsinud endale tööd. Ma arvan, mõnedel inimestel on selline probleem, kahtlevad, kas saavad hakkama. Väga meeldiv oli kuulda, et Eesti on tipptasemel küberkaitses ja palju konvirentsid toimuvad Tallinnas. Küsimused lõpus ka olid mõtekad, näiteks elektroonilised kaardid. Saaks panna kõik need kaardid kokku, aga nagu vastas Jaan see on piigem merkeetingu tegevus. Iga firma teeb reklaami kardide kaudu. Hetkel näiteks mul juba apteeki kliendi kaart ID kardi peale, väga mugav kui teised tehakse ka nii. Elektroonilise raha teema ka oli tõstatatud, et selle kaudu saab jälgida kuidas rahad liikuvad. Kuid ma tean palju inimesi, kes eelistavad maksta sularahaga. Mina näiteks maksan kardiga, kus see võimalik on. <br /> <br /> '''&quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo, Starman AS''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo, Starman AS] (12.10.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hedi Mardisoo rääkis oma kogemusest IT ja turunduses, loeng toimus 12 oktroobirl. Hedi seletas, mis on tähtis turunduse jaoks. Tahaks rääkida oma kogemusest, mis ma saan siduda oma kogemusega. Näiteks on tähtis koht, kus müüakse kaupa. Üks kalafarm asub kaugel linnast ja müüb kala 6,5eur/kg. Teine farm asub linna piiril ja müüb kala 8eur/kg. Inimesed ostavad rohkem kala teisest farmis, kus on hind kõrgem, kuid mugavam osta. Veel üks hea punkt seal oli – inimesed. Saan öelda kogemuste järgi, et mitte kõik inimesed saavad töötada turunduses. Tean üks elunäidis, heas reklaamitud poes oli müügil hea kaup, kuid müüjana töötas jõhker naine. Omanik ei saanud aru miks kasum oli väike ja klientid ei ostnud midagi. Siis ta sai oma sõbra käest tagasiside, milles on asi. Vahetas müüjat ja müük läks kohe paremaks. Ka oli jutt IT ja Ärist, kuidas nad omavahel seotud hetkel maailmas. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.12.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.2.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusreform (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Kõrgharidusreform (KKK)] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 2'''<br /> <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 1.2.11.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 7.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.10.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Algandmed:'''<br /> <br /> X = 27<br /> Y=22<br /> <br /> '''Vastus:''' <br /> <br /> Kui esimese semesti eest vähem kui 27 EAP, siis 1 EAP maksab 50 euro. Finantsinfo. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeses semestris kogus piisavalt EAP, siis vaatan ainul teine semester. <br /> (27 – 22)*50 = 250 eur<br /> <br /> Kui vaadata kahe semestri eest, siis arvestus kumulatiivne ja saab lugeda nii:<br /> (27-27)*50 + (27-22)*50 = 250 eur, tulemus sama. <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110531 2016-10-19T08:36:42Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustus aine arvestustöö =<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov.] (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo.] (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt] (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)] (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman] (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> '''&quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)] (21.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> 21 septembril Andres Septer loengus &lt;ref&gt;&lt;/ref&gt; rääkis kuhu ja kuidas tuleb ennast müüa. Oli väga informatiivne kõne. Olen nõus sellega, et töövestlusel müüvad ennast nii tööline kui ettevõtte. Tavaliselt kui ma lähen uue töökohta siis teen proovipäeva. Kaks korda ma juba peale esimese tööpäeva ütlesin, et see töö mulle ei sobi. Minu kogemusest saan öelda ka, et parimad töökohad ma leidsin mitte CV-portaalidest. Oli jutt karjäärist ja palga tõusmisest. Ise töötan riigiasutuses ja palk meil fikseeritud ja karjääri kasvu minu juhul ei saa olla. Kui tahan palk suurem või karjääri kasvu, siis tõesti pean lihtsalt tööd vahetama. Mina töötasin erasektoris ka, kuid see oli rohkem stressirohke kui töö riigiasutuses. Mina olin seal üksi kahe ametikoha peal, algul see situatsioon pidi olema ajutiline. Kuid nad ei leidnud inimest, ma töötasin üksi kahel ametikohal terve aasta. Siis läksin ära. Järgmine asi mis jäi meelde, et mõnedel töökohal on oht ülikitsalt spetsialiseeruda. Kuna töötasin kalatööstuses peatehnoloogina, ma tegelisn kõikide valdkondadega mis on seotud tööprotsessiga. Kuid oli raske, sest olin üksi. Hakkasin uut töö otsima. Leidsin, et üks teine kalatööstus otsib endale tehnoloogi. Tuli välja nii, et nad otsivad tehnoloogi, kes tegeleb ainult toodete etikettidega. Väga kitsas valdkond, minu jaoks oleks see töö väga igab. <br /> <br /> Sama loengu ajal rääkis veel Einar Koltšanov. Ta andis häid soovitusi. Kui tahate välismaal töötada, siis tuleb võrrelda kõiki tingimusi: elatustase, igapäevased kulud selles riigis ja tulud. Saab juhtuda nii, et palk võrreldes eesti palkadega suurem, kuid elu seal ka palju kallim. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.12.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.2.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusreform (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Kõrgharidusreform (KKK)] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 2'''<br /> <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 1.2.11.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 7.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.10.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Algandmed:'''<br /> <br /> X = 27<br /> Y=22<br /> <br /> '''Vastus:''' <br /> <br /> Kui esimese semesti eest vähem kui 27 EAP, siis 1 EAP maksab 50 euro. Finantsinfo. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeses semestris kogus piisavalt EAP, siis vaatan ainul teine semester. <br /> (27 – 22)*50 = 250 eur<br /> <br /> Kui vaadata kahe semestri eest, siis arvestus kumulatiivne ja saab lugeda nii:<br /> (27-27)*50 + (27-22)*50 = 250 eur, tulemus sama. <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110530 2016-10-19T08:29:51Z

<p>Amezenin: /* Erialatutvustus aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus aine arvestustöö =<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov.] (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo.] (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt] (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)] (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman] (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.12.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.2.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusreform (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Kõrgharidusreform (KKK)] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 2'''<br /> <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 1.2.11.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 7.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.10.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Algandmed:'''<br /> <br /> X = 27<br /> Y=22<br /> <br /> '''Vastus:''' <br /> <br /> Kui esimese semesti eest vähem kui 27 EAP, siis 1 EAP maksab 50 euro. Finantsinfo. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeses semestris kogus piisavalt EAP, siis vaatan ainul teine semester. <br /> (27 – 22)*50 = 250 eur<br /> <br /> Kui vaadata kahe semestri eest, siis arvestus kumulatiivne ja saab lugeda nii:<br /> (27-27)*50 + (27-22)*50 = 250 eur, tulemus sama. <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110529 2016-10-19T08:29:15Z

<p>Amezenin: /* Erialatutvustus aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>== Erialatutvustus aine arvestustöö ==<br /> '''<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov.] (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo.] (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt] (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)] (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman] (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.12.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.2.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusreform (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Kõrgharidusreform (KKK)] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 2'''<br /> <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 1.2.11.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 7.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.10.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Algandmed:'''<br /> <br /> X = 27<br /> Y=22<br /> <br /> '''Vastus:''' <br /> <br /> Kui esimese semesti eest vähem kui 27 EAP, siis 1 EAP maksab 50 euro. Finantsinfo. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeses semestris kogus piisavalt EAP, siis vaatan ainul teine semester. <br /> (27 – 22)*50 = 250 eur<br /> <br /> Kui vaadata kahe semestri eest, siis arvestus kumulatiivne ja saab lugeda nii:<br /> (27-27)*50 + (27-22)*50 = 250 eur, tulemus sama. <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110528 2016-10-19T08:28:32Z

<p>Amezenin: /* Erialatutvustus */</p> <hr /> <div>== Erialatutvustus aine arvestustöö ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov.] (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo.] (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt] (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)] (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman] (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.12.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.2.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusreform (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Kõrgharidusreform (KKK)] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 2'''<br /> <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 1.2.11.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 7.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.10.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Algandmed:'''<br /> <br /> X = 27<br /> Y=22<br /> <br /> '''Vastus:''' <br /> <br /> Kui esimese semesti eest vähem kui 27 EAP, siis 1 EAP maksab 50 euro. Finantsinfo. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeses semestris kogus piisavalt EAP, siis vaatan ainul teine semester. <br /> (27 – 22)*50 = 250 eur<br /> <br /> Kui vaadata kahe semestri eest, siis arvestus kumulatiivne ja saab lugeda nii:<br /> (27-27)*50 + (27-22)*50 = 250 eur, tulemus sama. <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110526 2016-10-19T08:27:17Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov.] (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo.] (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt] (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)] (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman] (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.12.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.2.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusreform (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Kõrgharidusreform (KKK)] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 2'''<br /> <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 1.2.11.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 7.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.10.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Algandmed:'''<br /> <br /> X = 27<br /> Y=22<br /> <br /> '''Vastus:''' <br /> <br /> Kui esimese semesti eest vähem kui 27 EAP, siis 1 EAP maksab 50 euro. Finantsinfo. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeses semestris kogus piisavalt EAP, siis vaatan ainul teine semester. <br /> (27 – 22)*50 = 250 eur<br /> <br /> Kui vaadata kahe semestri eest, siis arvestus kumulatiivne ja saab lugeda nii:<br /> (27-27)*50 + (27-22)*50 = 250 eur, tulemus sama. <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110525 2016-10-19T08:24:16Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov.] (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo.] (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt] (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)] (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman] (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.12.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.2.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Kõrgharidusrefosrm (KKK)] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 2'''<br /> <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 1.2.11.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 6.1.4.] &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 7.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduseeskiri 5.3.10.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Algandmed:'''<br /> <br /> X = 27<br /> Y=22<br /> <br /> '''Vastus:''' <br /> <br /> Kui esimese semesti eest vähem kui 27 EAP, siis 1 EAP maksab 50 euro. Finantsinfo. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo.] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeses semestris kogus piisavalt EAP, siis vaatan ainul teine semester. <br /> (27 – 22)*50 = 250 eur<br /> <br /> Kui vaadata kahe semestri eest, siis arvestus kumulatiivne ja saab lugeda nii:<br /> (27-27)*50 + (27-22)*50 = 250 eur, tulemus sama. <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110524 2016-10-19T08:21:45Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016)] &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk] Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 2'''<br /> <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 1.2.11. &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4. &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 6.1.4. &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 7. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Algandmed:'''<br /> <br /> X = 27<br /> Y=22<br /> <br /> '''Vastus:''' <br /> <br /> Kui esimese semesti eest vähem kui 27 EAP, siis 1 EAP maksab 50 euro. Finantsinfo. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] Finantsinfo. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeses semestris kogus piisavalt EAP, siis vaatan ainul teine semester. <br /> (27 – 22)*50 = 250 eur<br /> <br /> Kui vaadata kahe semestri eest, siis arvestus kumulatiivne ja saab lugeda nii:<br /> (27-27)*50 + (27-22)*50 = 250 eur, tulemus sama. <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110522 2016-10-19T08:17:39Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk] Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 2'''<br /> <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 1.2.11. &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4. &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 6.1.4. &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 7. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Algandmed:'''<br /> <br /> X = 27<br /> Y=22<br /> <br /> '''Vastus:''' <br /> <br /> Kui esimese semesti eest vähem kui 27 EAP, siis 1 EAP maksab 50 euro. Finantsinfo. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] Finantsinfo. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeses semestris kogus piisavalt EAP, siis vaatan ainul teine semester. <br /> (27 – 22)*50 = 250 eur<br /> <br /> Kui vaadata kahe semestri eest, siis arvestus kumulatiivne ja saab lugeda nii:<br /> (27-27)*50 + (27-22)*50 = 250 eur, tulemus sama. <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110518 2016-10-19T08:13:08Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk] Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 2'''<br /> <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 1.2.11. &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4. &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 6.1.4. &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 7. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110516 2016-10-19T08:12:48Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk] Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 2'''<br /> <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 1.2.11. &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4. &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 6.1.4. &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 7. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110515 2016-10-19T08:12:16Z

<p>Amezenin: /* Essee */</p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk] Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 2'''<br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 1.2.11. &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4. &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 6.1.4. &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 7. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.3.10. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110513 2016-10-19T08:06:18Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk] Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 2'''<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> * Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 1.2.11. &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 6.1.3.4. &lt;/ref&gt;<br /> * Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 6.1.4. &lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 7. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110511 2016-10-19T08:02:41Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk] Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110510 2016-10-19T08:02:08Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk] Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt;Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110509 2016-10-19T08:01:38Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk] Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt;[Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal](http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110508 2016-10-19T08:00:57Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk] Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt;(Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal)[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110507 2016-10-19T08:00:09Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk] Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt;[#http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110506 2016-10-19T07:59:29Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk] Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110505 2016-10-19T07:58:28Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus] Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid] Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus] Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?] Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110504 2016-10-19T07:56:53Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus: '''<br /> <br /> * Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus] Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid] Õppekorralduseeskiri 5.3.2. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> * Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus] Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. &lt;/ref&gt;<br /> <br /> RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?] Kõrgharidusrefosrm (KKK) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110501 2016-10-19T07:47:26Z

<p>Amezenin: /* Essee */</p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman (14.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. <br /> Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110498 2016-10-19T07:42:55Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110497 2016-10-19T07:42:18Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. &lt;ref&gt;&lt;/ref&gt;. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.<br /> <br /> '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) (07.09.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu &lt;ref&gt;&lt;/ref&gt; väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110492 2016-10-19T07:33:17Z

<p>Amezenin: /* Essee */</p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. (23.09.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. (8.10.2016) &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.<br /> <br /> '''Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt (31.08.2016) &lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110484 2016-10-19T07:04:59Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov. 23.09.2016 &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> '''Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e] Sissejuhatav loeng 2. Kristjan Karmo. 8.10.2016 &lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku. <br /> <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110481 2016-10-19T06:59:54Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1 Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references/&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110478 2016-10-19T06:54:20Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1 Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;<br /> '''</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110474 2016-10-19T06:53:11Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1 Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> <br /> <br /> == Viited ==</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110471 2016-10-19T06:51:35Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> '''Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1 Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> == Essee ==</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110470 2016-10-19T06:51:08Z

<p>Amezenin: /* Erialatutvustus */</p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 19.10.2016<br /> <br /> ***Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov*** &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c] Sissejuhatav loeng 1 Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.<br /> <br /> == Essee ==</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110440 2016-10-19T06:24:29Z

<p>Amezenin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 18.10.2016<br /> <br /> == Essee ==</div>

Amezenin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amezenin&diff=110093 2016-10-18T19:55:53Z

<p>Amezenin: Created page with &quot;== Erialatutvustus == Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe) Autor: Anton Meženin Esitatud: 18.10.2016 == Essee ==&quot;</p> <hr /> <div>== Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> Autor: Anton Meženin<br /> <br /> Esitatud: 18.10.2016<br /> <br /> == Essee ==</div>

Amezenin