https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Amolter 2026-05-05T12:04:09Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PowerShell:_Artur_M%C3%B6lter,_AdDeadAccounts.ps1&diff=45737 2012-01-26T14:12:17Z

<p>Amolter: Created page with &#039;&lt;source lang=&quot;powershell&quot;&gt; &lt;# .SYNOPSIS Eesmärk on leida AD-st võimalikud &quot;surnud&quot; kontod. Leiab antud kasutajaga samas AD OU-s olevad kasutajad. Kontrollib nende vii…&#039;</p> <hr /> <div>&lt;source lang=&quot;powershell&quot;&gt;<br /> <br /> &lt;#<br /> .SYNOPSIS<br /> Eesmärk on leida AD-st võimalikud &quot;surnud&quot; kontod. Leiab antud kasutajaga samas AD <br /> OU-s olevad kasutajad. Kontrollib nende viimast sisselogimist ja kuvab otsingule <br /> vastavad tulemused ekraanil, ning kirjutab tulemuse ka CSV faili<br /> <br /> .DESCRIPTION<br /> Skript otsib AD-st kontosid, mille viimane sisselogimise aeg on etteantud ajast vanem.<br /> Otsing teostatakse üle etteantud kasutaja OU. Kui kasutaja parameetrit ei ole ette antud,<br /> siis kasutatakse skripti käivitaja kasutajanime. Teise parameetrina saab määrata otsitavat<br /> ajamäära päevades. Tulemus kuvatakse nii ekeaanil kui ka kirjutatakse CSV faili skripti<br /> töökataloogis.<br /> <br /> .NOTES<br /> Autor : Artur Mölter AK31<br /> <br /> .EXAMPLE<br /> <br /> PS&gt; DeadAccounts<br /> <br /> Ilma parameetriteta käivitades leiab skript käesoleva kasutaja asukoha AD-s ja teostab otsingu<br /> üle selle asukoha. Otsitavaks vanuseks kasutab 30 päeva.<br /> <br /> PS&gt; DeadAccounts user1 60<br /> <br /> Otstakse AD-st kasutajat &quot;user1&quot;. Selle kasutaja alusel valitakse otsingu piirkond (OU).<br /> Otsitakse kasutajait, kes ei ole sisse loginud viimase 60 päeva jooksul.<br /> <br /> .PARAMETER Kasutaja<br /> Ei ole kohustuslik. Vaikimisi skripti käivitaja<br /> <br /> .PARAMETER Paevad<br /> Ei ole kohustuslik. Vaikimisi 30 (päeva)<br /> <br /> <br /> #&gt;<br /> Function DeadAccounts<br /> {<br /> param <br /> (<br /> # kasutan etteantud kasutajanime. Puudumisel skripti käivitajat<br /> [Parameter(Position=1, Mandatory=$false, ValueFromPipeline=$True)]<br /> [string] $kasutaja = $env:username,<br /> <br /> # kasutan otsitavaks terminiks etteantud päevade arvu. Puudumisel 30 päeva<br /> [Parameter(Position=2, Mandatory=$false, ValueFromPipeline=$True)]<br /> [int]$paevad = 30 <br /> )<br /> <br /> cls<br /> Import-Module ActiveDirectory<br /> <br /> # kuvan otsingu alusena kasutatava kasutaja nime<br /> Write-Host &quot;otsingu aluseks on kasutaja: &quot;, $kasutaja<br /> <br /> # vaikimisi kasutan skripti käivitja asukohta domeenipuus<br /> $asukoht = Get-ADUser $kasutaja -Properties * | Select-Object DistinguishedName<br /> #$asukoht<br /> <br /> # eraldan osadeks ja eemaldan CN rea<br /> $asukoht_str = $asukoht.DistinguishedName.ToString()<br /> $location = $asukoht_str.Replace(&quot;CN=$kasutaja,&quot;,&quot;&quot;)<br /> <br /> Write-Host &quot; otsingu asukohaks on: &quot;, $location<br /> Write-Host &quot; otsingu vanuseks on: &quot;, $paevad,&quot; päeva&quot;<br /> <br /> $today = Get-Date<br /> $otsitav = ($today.AddDays(-$paevad))<br /> Write-Host &quot; tänane kuupäev on: &quot;, $today.Date<br /> Write-Host &quot; otsitav aeg enne: &quot;, $otsitav.Date<br /> <br /> <br /> $kasutajad = Get-ADUser -Filter {LastLogonDate -lt $otsitav} -Properties * -SearchBase &quot;$location&quot;<br /> <br /> $kasutajad | Export-Csv deadAccounts.csv -ErrorAction silentlycontinue<br /> $kasutajad | Format-Table Name,LastLogonDate -AutoSize<br /> }</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled:_powershelli_kodut%C3%B6%C3%B6d_2011,_s%C3%BCgis,_kaug%C3%B5pe&diff=45736 2012-01-26T14:06:44Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==Jaan Igamees==<br /> Lühike jutt, mida skript teeb... bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla. <br /> <br /> [[PowerShell: Jaan Igamees, kavalskript]]<br /> <br /> ==Dmitri Šlõkov==<br /> Skript otsib arvutist meediafailid. Käivitades skripti võtmega -stage x, otsitakse keelatud failid. Kõik tulemused kirjutakse tekstifaili.<br /> <br /> [[PowerShell: Dmitri Šlõkov, kodutööskript]]<br /> <br /> <br /> ==Pavel Kodotšigov==<br /> Skript loob AD kasutajaid antud csv-failist, lisab ettemääratud gruppi (kui vastavaid gruppe ei ole siis script loob neid)<br /> <br /> [[PowerShell: Pavel Kodotšigov, CreateFromCSV.ps1]]<br /> <br /> [[naidis.csv]]<br /> <br /> ==Margus Nairis==<br /> Skript otsib Active Directory masinatest installitud programme ja 'vilistab' kui leiab parameetriga kaasa antud või torrenti nimelise.<br /> <br /> [[PowerShell: Margus Nairis, AD-FindInstalledPrograms.ps1 ]]<br /> <br /> ==Karmen Kattai==<br /> Skript võrdleb kohalikus arvutis installeeritud programmide nimekirja tekstifailis toodud programmide kontrollnimekirjaga.<br /> <br /> [[PowerShell: Karmen Kattai, VõrdleNimekirju.ps1]]<br /> <br /> ==Andres Kõrvemaa==<br /> Skript kontrollib kas etteantud hostidel on pordid lahti või suletud. Hostide ja portide nimekiri antakse tekstifailina ette.<br /> <br /> [[PowerShell: Andres Kõrvemaa, testports.ps1]]<br /> <br /> <br /> ==Andres Kahk==<br /> Skript otsib etteantud serveritest kasutaja sessioone ning lubab valitud kasutajaga <br /> sessiooni lõpetada või luku panna.<br /> <br /> [[PowerShell: Andres Kahk, Kasutaja-Sessioon.ps1 ]]<br /> <br /> ==Aleksei Issaikin==<br /> Skript otsib kõik domeenis olevad arvutid Active Directory-ist ja genereerib HTML-i nende kõvaketta vaba ruumist.<br /> <br /> [[PowerShell: Aleksei Issaikin, GetSpace.ps1]]<br /> <br /> ==Vahur Laas ==<br /> Skript, mis leiab 200 kallima NASDAQi tehnoloogiafirma aktsiate andmed ning teeb nende baasil naiivseid soovitusi osta, müüa või hoida.<br /> <br /> [[PowerShell: Vahur Laas, stock.ps1]]<br /> <br /> ==Artur Mölter==<br /> Skript otsib AD-st võimalikud &quot;surnud&quot; kontod.<br /> <br /> [[PowerShell: Artur Mölter, AdDeadAccounts.ps1]]<br /> <br /> ==Kristiina Kaarna ==<br /> <br /> Video sellest, kuidas toimib Powershelli skript, mille ülesanne on:<br /> <br /> - kaugteel tuvastada, kas kasutaja arvutis töötab keelatud protsess (antud näites programm WmPlayer);<br /> <br /> - keelatud protsessi tuvastamisel:<br /> <br /> a) sulgeda keelatud protsess;<br /> <br /> b) genereerida kasutaja arvuti töölauale hoiatuse, mille sisu teavitab kasutajat keeleatud tegevusest.<br /> <br /> <br /> Powershell: Kristiina Kaarna,&lt;u&gt;Skripti käivitamise video [http://vimeo.com/35624951]&lt;/u&gt;</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33463 2011-05-31T16:04:28Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na.<br /> ===Wimax(802.16)===<br /> Wimax baaseerub IEEE802.16 standardil, mis loodi 1999 a. laivõrgu (MAN- Metropolitan area network) tarbeks. Standard kannab ametlikult nime WirelessMAN®, aga kommerts valdkonnas kasutatakse nime WiMAX™. Wimax on suures osas välja vahetanud 802.11 (wifi) standardi kasutamise pikamaa ühenduses. Tihti kombineeritakse juhtmevaba võrgu loomisel neid omavahel – Wimax´iga edastakse signaal ISP`lt kliendini ja kliendi kohtvõrgus jagatakse edasi wifit kasutades. Wimaxiga seotud arenduste ja küsimustega tegeleb aktiivselt WiMAX Forum®, mis on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad paljud wimaxiga seotud seadmeid tootvad ettevõtted. <br /> ===Wimax 2 (802.16m)===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk WirelessMAN® (IEEE802.16) tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse tagasiulatuv ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda ISP-l kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab statsionaarsetel seadmetel teoreetiliselt arendada kiirusi kuni 1Gb/s ja mobiilsetel seadmetel kuni 100Mb/s. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> ===WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative)===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> ===Omadused===<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt; Kuigi standard on kinnitatud, siis ilmselt ei jõua see klientideni enne 2012-st.<br /> &lt;li&gt; Leviala on sama mis Wimax1-l, 80 ruutkilomeetrit<br /> &lt;li&gt; sagedusvahemik on 5MHz – 20MHz<br /> &lt;li&gt; statsionaarseadmetel kiirus kuni 1Gb/s<br /> &lt;li&gt; mobiilsetele seadmetele kiirus kuni 100Mb/s ja seda kuni 500km/h kiiruse korral<br /> &lt;li&gt; 802.16m ühildub 802.16e`ga<br /> &lt;li&gt; suured edastuskiirused saavutatakse ühel suunal mitme andmekanali samaaegse rakendamise abil.<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> Standard on värske ja ilmselt ootab nii mõnigi asi veel lõplikku paikaloksumist. Tundub, et paljud tootjad/arendajad on arengusse palju panustanud. Juba 2010 aasta lõpu poole tutvustas Samsung Wimax2 kasutusvõimalusi ([http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/]). Ilmselt läheb veel aega kuni Wimax2 laiemalt levima hakkab, aga hetkel näib see tehnoloogia olevat hea potentsiaaliga. <br /> <br /> ==Lisainfo==<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.wisegeek.com/what-is-80216m.htm&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.ieee802.org/16/tgm/docs/80216m-07_002r4.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33462 2011-05-31T16:02:32Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na.<br /> ===Wimax(802.16)===<br /> Wimax baaseerub IEEE802.16 standardil, mis loodi 1999 a. laivõrgu (MAN- Metropolitan area network) tarbeks. Standard kannab ametlikult nime WirelessMAN®, aga kommerts valdkonnas kasutatakse nime WiMAX™. Wimax on suures osas välja vahetanud 802.11 (wifi) standardi kasutamise pikamaa ühenduses. Tihti kombineeritakse juhtmevaba võrgu loomisel neid omavahel – Wimax´iga edastakse signaal ISP`lt kliendini ja kliendi kohtvõrgus jagatakse edasi wifit kasutades. Wimaxiga seotud arenduste ja küsimustega tegeleb aktiivselt WiMAX Forum®, mis on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad paljud wimaxiga seotud seadmeid tootvad ettevõtted. <br /> ===Wimax 2 (802.16m)===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk WirelessMAN® (IEEE802.16) tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse tagasiulatuv ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda ISP-l kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab statsionaarsetel seadmetel teoreetiliselt arendada kiirusi kuni 1Gb/s ja mobiilsetel seadmetel kuni 100Mb/s. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> ===WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative)===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> ===Omadused===<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt; Kuigi standard on kinnitatud, siis ilmselt ei jõua see klientideni enne 2012-st.<br /> &lt;li&gt; Leviala on sama mis Wimax1-l, 80 ruutkilomeetrit<br /> &lt;li&gt; sagedusvahemik on 5MHz – 20MHz<br /> &lt;li&gt; statsionaarseadmetel kiirus kuni 1Gb/s<br /> &lt;li&gt; mobiilsetele seadmetele kiirus kuni 100Mb/s ja seda kuni 500km/h kiiruse korral<br /> &lt;li&gt; 802.16m ühildub 802.16e`ga<br /> &lt;li&gt; suured edastuskiirused saavutatakse ühel suunal mitme andmekanali samaaegse rakendamise abil.<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> Standard on värske ja ilmselt ootab nii mõnigi asi veel lõplikku paikaloksumist. Tundub, et paljud tootjad/arendajad on arengusse palju panustanud. Juba 2010 aasta lõpu poole tutvustas Samsung Wimax2 kasutusvõimalusi mobiilis ([http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/]). Ilmselt läheb veel aega kuni Wimax2 laiemalt levima hakkab, aga hetkel näib see tehnoloogia olevat hea potentsiaaliga. <br /> <br /> ==Lisainfo==<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.wisegeek.com/what-is-80216m.htm&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.ieee802.org/16/tgm/docs/80216m-07_002r4.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33461 2011-05-31T15:57:42Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na.<br /> ===Wimax(802.16)===<br /> Wimax baaseerub IEEE802.16 standardil, mis loodi 1999 a. laivõrgu (MAN- Metropolitan area network) tarbeks. Standard kannab ametlikult nime WirelessMAN®, aga kommerts valdkonnas kasutatakse nime WiMAX™. Wimax on suures osas välja vahetanud 802.11 (wifi) standardi kasutamise pikamaa ühenduses. Tihti kombineeritakse juhtmevaba võrgu loomisel neid omavahel – Wimax´iga edastakse signaal ISP`lt kliendini ja kliendi kohtvõrgus jagatakse edasi wifit kasutades. Wimaxiga seotud arenduste ja küsimustega tegeleb aktiivselt WiMAX Forum®, mis on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad paljud wimaxiga seotud seadmeid tootvad ettevõtted. <br /> ===Wimax 2 (802.16m)===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk WirelessMAN® (IEEE802.16) tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse tagasiulatuv ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda ISP-l kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab statsionaarsetel seadmetel teoreetiliselt arendada kiirusi kuni 1Gb/s ja mobiilsetel seadmetel kuni 100Mb/s. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> ===WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative)===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> ===Omadused===<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt; Kuigi standard on kinnitatud, siis ilmselt ei jõua see klientideni enne 2012-st.<br /> &lt;li&gt; Leviala on sama mis Wimax1-l, 80 ruutkilomeetrit<br /> &lt;li&gt; sagedusvahemik on 5MHz – 20MHz<br /> &lt;li&gt; statsionaarseadmetel kiirus kuni 1Gb/s<br /> &lt;li&gt; mobiilsetele seadmetele kiirus kuni 100Mb/s ja seda kuni 500km/h kiiruse korral<br /> &lt;li&gt; 802.16m ühildub 802.16e`ga<br /> &lt;li&gt; suured edastuskiirused saavutatakse ühel suunal mitme andmekanali samaaegse rakendamise abil.<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> Standard on värske ja ilmselt ootab nii mõnigi asi veel lõplikku paikaloksumist. Tundub, et paljud tootjad/arendajad on arengusse palju panustanud. Juba 2010 aasta lõpu poole tutvustas Samsung [[http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/|Wimax2 kasutusvõimalusi mobiilis]]. Ilmselt läheb veel aega kuni Wimax2 laiemalt levima hakkab, aga hetkel näib see tehnoloogia olevat hea potentsiaaliga. <br /> <br /> ==Lisainfo==<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.wisegeek.com/what-is-80216m.htm&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.ieee802.org/16/tgm/docs/80216m-07_002r4.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33460 2011-05-31T15:54:22Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na.<br /> ===Wimax(802.16)===<br /> Wimax baaseerub IEEE802.16 standardil, mis loodi 1999 a. laivõrgu (MAN- Metropolitan area network) tarbeks. Standard kannab ametlikult nime WirelessMAN®, aga kommerts valdkonnas kasutatakse nime WiMAX™. Wimax on suures osas välja vahetanud 802.11 (wifi) standardi kasutamise pikamaa ühenduses. Tihti kombineeritakse juhtmevaba võrgu loomisel neid omavahel – Wimax´iga edastakse signaal ISP`lt kliendini ja kliendi kohtvõrgus jagatakse edasi wifit kasutades. Wimaxiga seotud arenduste ja küsimustega tegeleb aktiivselt WiMAX Forum®, mis on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad paljud wimaxiga seotud seadmeid tootvad ettevõtted. <br /> ===Wimax 2 (802.16m)===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk WirelessMAN® (IEEE802.16) tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse tagasiulatuv ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda ISP-l kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab statsionaarsetel seadmetel teoreetiliselt arendada kiirusi kuni 1Gb/s ja mobiilsetel seadmetel kuni 100Mb/s. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> ===WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative)===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> ===Omadused===<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt; Kuigi standard on kinnitatud, siis ilmselt ei jõua see klientideni enne 2012-st.<br /> &lt;li&gt; Leviala on sama mis Wimax1-l, 80 ruutkilomeetrit<br /> &lt;li&gt; sagedusvahemik on 5MHz – 20MHz<br /> &lt;li&gt; statsionaarseadmetel kiirus kuni 1Gb/s<br /> &lt;li&gt; mobiilsetele seadmetele kiirus kuni 100Mb/s ja seda kuni 500km/h kiiruse korral<br /> &lt;li&gt; 802.16m ühildub 802.16e`ga<br /> &lt;li&gt; suured edastuskiirused saavutatakse ühel suunal mitme andmekanali samaaegse rakendamise abil.<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> ==kokkuvõte==<br /> Standard on värske ja ilmselt ootab nii mõnigi asi veel lõplikku paikaloksumist. Tundub, et paljud tootjad/arendajad on arengusse palju panustanud. Juba 2010 aasta lõpu poole tutvustas Samsung Wimax2 kasutusvõimalusi mobiilis. Ilmselt läheb veel aega kuni Wimax2 laiemalt levima hakkab, aga hetkel näib see tehnoloogia olevat hea potentsiaaliga. <br /> ==Lisainfo==<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.wisegeek.com/what-is-80216m.htm&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.ieee802.org/16/tgm/docs/80216m-07_002r4.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33459 2011-05-31T15:50:03Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na.<br /> ===Wimax(802.16)===<br /> Wimax baaseerub IEEE802.16 standardil, mis loodi 1999 a. laivõrgu (MAN- Metropolitan area network) tarbeks. Standard kannab ametlikult nime WirelessMAN®, aga kommerts valdkonnas kasutatakse nime WiMAX™. Wimax on suures osas välja vahetanud 802.11 (wifi) standardi kasutamise pikamaa ühenduses. Tihti kombineeritakse juhtmevaba võrgu loomisel neid omavahel – Wimax´iga edastakse signaal ISP`lt kliendini ja kliendi kohtvõrgus jagatakse edasi wifit kasutades. Wimaxiga seotud arenduste ja küsimustega tegeleb aktiivselt WiMAX Forum®, mis on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad paljud wimaxiga seotud seadmeid tootvad ettevõtted. <br /> ===Wimax 2 (802.16m)===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk WirelessMAN® (IEEE802.16) tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse tagasiulatuv ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda ISP-l kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab statsionaarsetel seadmetel teoreetiliselt arendada kiirusi kuni 1Gb/s ja mobiilsetel seadmetel kuni 100Mb/s. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> ===WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative)===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> ===Omadused===<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt; Kuigi standard on kinnitatud, siis ilmselt ei jõua see klientideni enne 2012-st.<br /> &lt;li&gt; Leviala on sama mis Wimax1-l, 80 ruutkilomeetrit<br /> &lt;li&gt; sagedusvahemik on 5MHz – 20MHz<br /> &lt;li&gt; statsionaarseadmetel kiirus kuni 1Gb/s<br /> &lt;li&gt; mobiilsetele seadmetele kiirus kuni 100Mb/s ja seda kuni 500km/h kiiruse korral<br /> &lt;li&gt; 802.16m ühildub 802.16e`ga<br /> &lt;li&gt; suured edastuskiirused saavutatakse ühel suunal mitme andmekanali samaaegse rakendamise abil.<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> ==kokkuvõte==<br /> Standard on värske ja ilmselt ootab nii mõnigi asi veel lõplikku paikaloksumist. Tundub, et paljud tootjad/arendajad on arengusse palju panustanud. Juba 2010 aasta lõpu poole tutvustas Samsung Wimax2 kasutusvõimalusi mobiilis. Ilmselt läheb veel aega kuni Wimax2 laiemalt levima hakkab, aga hetkel näib see tehnoloogia olevat hea potentsiaaliga. <br /> ==Lisainfo==<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.wisegeek.com/what-is-80216m.htm&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.ieee802.org/16/tgm/docs/80216m-07_002r4.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33458 2011-05-31T15:49:40Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na.<br /> ===Wimax(802.16)===<br /> Wimax baaseerub IEEE802.16 standardil, mis loodi 1999 a. laivõrgu (MAN- Metropolitan area network) tarbeks. Standard kannab ametlikult nime WirelessMAN®, aga kommerts valdkonnas kasutatakse nime WiMAX™. Wimax on suures osas välja vahetanud 802.11 (wifi) standardi kasutamise pikamaa ühenduses. Tihti kombineeritakse juhtmevaba võrgu loomisel neid omavahel – Wimax´iga edastakse signaal ISP`lt kliendini ja kliendi kohtvõrgus jagatakse edasi wifit kasutades. Wimaxiga seotud arenduste ja küsimustega tegeleb aktiivselt WiMAX Forum®, mis on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad paljud wimaxiga seotud seadmeid tootvad ettevõtted. <br /> ===Wimax 2 (802.16m)===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk WirelessMAN® (IEEE802.16) tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse tagasiulatuv ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda ISP-l kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab statsionaarsetel seadmetel teoreetiliselt arendada kiirusi kuni 1Gb/s ja mobiilsetel seadmetel kuni 100Mb/s. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> ===WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative)===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> ===Omadused===<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt; Kuigi standard on kinnitatud, siis ilmselt ei jõua see klientideni enne 2012-st.<br /> &lt;li&gt; Leviala on sama mis Wimax1-l, 80 ruutkilomeetrit<br /> &lt;li&gt; sagedusvahemik on 5MHz – 20MHz<br /> &lt;li&gt; statsionaarseadmetel kiirus kuni 1Gb/s<br /> &lt;li&gt; mobiilsetele seadmetele kiirus kuni 100Mb/s ja seda kuni 500km/h kiiruse korral<br /> &lt;li&gt; 802.16m ühildub 802.16e`ga<br /> &lt;li&gt; suured edastuskiirused saavutatakse ühel suunal mitme andmekanali samaaegse rakendamise abil.<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> ==kokuvõte==<br /> Standard on värske ja ilmselt ootab nii mõnigi asi veel lõplikku paikaloksumist. Tundub, et paljud tootjad/arendajad on arengusse palju panustanud. Juba 2010 aasta lõpu poole tutvustas Samsung Wimax2 kasutusvõimalusi mobiilis. Ilmselt läheb veel aega kuni Wimax2 laiemalt levima hakkab, aga hetkel näib see tehnoloogia olevat hea potentsiaaliga. <br /> ==Lisainfo==<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.wisegeek.com/what-is-80216m.htm&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.ieee802.org/16/tgm/docs/80216m-07_002r4.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33457 2011-05-31T15:34:59Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na.<br /> ===Wimax(802.16)===<br /> Wimax baaseerub IEEE802.16 standardil, mis loodi 1999 a. laivõrgu (MAN - Metropolitan area network) tarbeks. Standard kannab ametlikult nime WirelessMAN®, aga kommerts valdkonnas kasutatakse nime WiMAX™. Wimax on suures osas välja vahetanud 802.11 (wifi) standardi kasutamise pikamaa ühenduses. Tihti kombineeritakse juhtmevaba võrgu loomisel neid omavahel – Wimax´iga edastakse signaal ISP`lt kliendini ja kliendi kohtvõrgus jagatakse edasi wifit kasutades. Wimaxiga seotud arenduste ja küsimustega tegeleb aktiivselt WiMAX Forum®, mis on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad paljud wimaxiga seotud seadmeid tootvad ettevõtted. <br /> ===Wimax 2 (802.16m)===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk WirelessMAN® (IEEE802.16) tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse tagasiulatuv ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda ISP-l kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab statsionaarsetel seadmetel teoreetiliselt arendada kiirusi kuni 1Gb/s ja mobiilsetel seadmetel kuni 100Mb/s. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> ===WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative)===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> ===Omadused===<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt; Kuigi standard on kinnitatud, siis ilmselt ei jõua see klientideni enne 2012-st.<br /> &lt;li&gt; Leviala on sama mis Wimax1-l, 80 ruutkilomeetrit<br /> &lt;li&gt; sagedusvahemik on 5MHz – 20MHz<br /> &lt;li&gt; statsionaarseadmetel kiirus kuni 1Gb/s<br /> &lt;li&gt; mobiilsetele seadmetele kiirus kuni 100Mb/s ja seda kuni 500km/h kiiruse korral<br /> &lt;li&gt; 802.16m ühildub 802.16e`ga<br /> &lt;li&gt; suured edastuskiirused saavutatakse ühel suunal mitme andmekanali samaaegse rakendamise abil.<br /> &lt;/ul&gt; <br /> ==Lingid==<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.wisegeek.com/what-is-80216m.htm&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.ieee802.org/16/tgm/docs/80216m-07_002r4.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33456 2011-05-31T15:32:47Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na.<br /> ===Wimax(802.16)===<br /> Wimax baaseerub IEEE802.16 standardil, mis loodi 1999 a. laivõrgu (MAN - Metropolitan area network) tarbeks. Standard kannab ametlikult nime WirelessMAN®, aga kommerts valdkonnas kasutatakse nime WiMAX™. Wimax on suures osas välja vahetanud 802.11 (wifi) standardi kasutamise pikamaa ühenduses. Tihti kombineeritakse juhtmevaba võrgu loomisel neid omavahel – Wimax´iga edastakse signaal ISP`lt kliendini ja kliendi kohtvõrgus jagatakse edasi wifit kasutades. Wimaxiga seotud arenduste ja küsimustega tegeleb aktiivselt WiMAX Forum®, mis on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad paljud wimaxiga seotud seadmeid tootvad ettevõtted. <br /> ===Wimax 2 (802.16m)===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk WirelessMAN®(IEEE802.16) tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse tagasiulatuv ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda ISP-l kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab statsionaarsetel seadmetel teoreetiliselt arendada kiirusi kuni 1Gb/s ja mobiilsetel seadmetel kuni 100Mb/s. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> ===WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative)===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> ===Omadused===<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt; Kuigi standard on kinnitatud, siis ilmselt ei jõua see klientideni enne 2012-st.<br /> &lt;li&gt; Leviala on sama mis Wimax1-l, 80 ruutkilomeetrit<br /> &lt;li&gt; sagedusvahemik on 5MHz – 20MHz<br /> &lt;li&gt; statsionaarseadmetel kiirus kuni 1Gb/s<br /> &lt;li&gt; mobiilsetele seadmetele kiirus kuni 100Mb/s ja seda kuni 500km/h kiiruse korral<br /> &lt;li&gt; 802.16m ühildub 802.16e`ga<br /> &lt;li&gt; suured edastuskiirused saavutatakse ühel suunal mitme andmekanali samaaegse rakendamise abil.<br /> &lt;/ul&gt; <br /> ==Lingid==<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.wisegeek.com/what-is-80216m.htm&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.ieee802.org/16/tgm/docs/80216m-07_002r4.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33455 2011-05-31T15:29:33Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na.<br /> ===Wimax(802.16)===<br /> Wimax baaseerub IEEE802.16 standardil, mis loodi 1999 a. laivõrgu (MAN) tarbeks. Standard kannab ametlikult nime WirelessMAN®, aga kommerts valdkonnas kasutatakse nime WiMAX™. Wimax on suures osas välja vahetanud 802.11 (wifi) standardi kasutamise pikamaa ühenduses. Tihti kombineeritakse juhtmevaba võrgu loomisel neid omavahel – Wimax´iga edastakse signaal ISP`lt kliendini ja kliendi kohtvõrgus jagatakse edasi wifit kasutades. Wimaxiga seotud arenduste ja küsimustega tegeleb aktiivselt WiMAX Forum®, mis on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad paljud wimaxiga seotud seadmeid tootvad ettevõtted. <br /> ===Wimax 2 (802.16m)===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk WirelessMAN®(IEEE802.16) tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse tagasiulatuv ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda ISP-l kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab statsionaarsetel seadmetel teoreetiliselt arendada kiirusi kuni 1Gb/s ja mobiilsetel seadmetel kuni 100Mb/s. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> ===WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative)===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> ===Omadused===<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt; Kuigi standard on kinnitatud, siis ilmselt ei jõua see klientideni enne 2012-st.<br /> &lt;li&gt; Leviala on sama mis Wimax1-l, 80 ruutkilomeetrit<br /> &lt;li&gt; sagedusvahemik on 5MHz – 20MHz<br /> &lt;li&gt; statsionaarseadmetel kiirus kuni 1Gb/s<br /> &lt;li&gt; mobiilsetele seadmetele kiirus kuni 100Mb/s ja seda kuni 500km/h kiiruse korral<br /> &lt;li&gt; 802.16m ühildub 802.16e`ga<br /> &lt;li&gt; suured edastuskiirused saavutatakse ühel suunal mitme andmekanali samaaegse rakendamise abil.<br /> &lt;/ul&gt; <br /> ==Lingid==<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.wisegeek.com/what-is-80216m.htm&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.ieee802.org/16/tgm/docs/80216m-07_002r4.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33454 2011-05-31T15:28:48Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na.<br /> ===Wimax(802.16)===<br /> Wimax baaseerub IEEE802.16 standardil, mis loodi 1999 a. laivõrgu (MAN) tarbeks. Standard kannab ametlikult nime WirelessMAN®, aga kommerts valdkonnas kasutatakse nime WiMAX™. Wimax on suures osas välja vahetanud 802.11 (wifi) standardi kasutamise pikamaa ühenduses. Tihti kombineeritakse juhtmevaba võrgu loomisel neid omavahel – Wimax´iga edastakse signaal ISP`lt kliendini ja kliendi kohtvõrgus jagatakse edasi wifit kasutades. Wimaxiga seotud arenduste ja küsimustega tegeleb aktiivselt WiMAX Forum®, mis on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad paljud wimaxiga seotud seadmeid tootvad ettevõtted. <br /> ===Wimax 2 (802.16m)===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk WirelessMAN®(IEEE802.16) tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse tagasiulatuv ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda ISP-l kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab statsionaarsetel seadmetel teoreetiliselt arendada kiirusi kuni 1Gb/s ja mobiilsetel seadmetel kuni 100Mb/s. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> ===WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative)===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> ===Omadused===<br /> &lt;ol&gt;<br /> &lt;li&gt; Kuigi standard on kinnitatud, siis ilmselt ei jõua see klientideni enne 2012-st.<br /> &lt;li&gt; Leviala on sama mis Wimax1-l, 80 ruutkilomeetrit<br /> &lt;li&gt; sagedusvahemik on 5MHz – 20MHz<br /> &lt;li&gt; statsionaarseadmetel kiirus kuni 1Gb/s<br /> &lt;li&gt; mobiilsetele seadmetele kiirus kuni 100Mb/s ja seda kuni 500km/h kiiruse korral<br /> &lt;li&gt; 802.16m ühildub 802.16e`ga<br /> &lt;li&gt; suured edastuskiirused saavutatakse ühel suunal mitme andmekanali samaaegse rakendamise abil.<br /> &lt;/ol&gt; <br /> ==Lingid==<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.wisegeek.com/what-is-80216m.htm&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.ieee802.org/16/tgm/docs/80216m-07_002r4.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33451 2011-05-31T14:26:36Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>===IEEE 802.16m - WIMAX2===<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na.<br /> ===Wimax(802.16)===<br /> Wimax baaseerub IEEE802.16 standardil, mis loodi 1999 a. laivõrgu (MAN) tarbeks. Standard kannab ametlikult nime WirelessMAN®, aga kommerts valdkonnas kasutatakse nime WiMAX™. Wimax on suures osas välja vahetanud 802.11 (wifi) standardi kasutamise pikamaa ühenduses. Tihti kombineeritakse juhtmevaba võrgu loomisel neid omavahel – Wimax´iga edastakse signaal ISP`lt kliendini ja kliendi kohtvõrgus jagatakse edasi wifit kasutades. Wimax(1) maksimaalne edastuskiirus on 40 Mbps. Wimaxiga seotud arenduste ja küsimustega tegeleb aktiivselt WiMAX Forum®, mis on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad paljud wimaxiga seotud seadmeid tootvad ettevõtted. <br /> ===Wimax 2 (802.16m)===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk WirelessMAN®(IEEE802.16) tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse tagasiulatuv ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda ISP-l kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab statsionaarsetel seadmetel teoreetiliselt arendada kiirusi kuni 1Gbps ja mobiilsetel seadmetel kuni 100Mbs. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> ===WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative)===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> <br /> ===Eelised===<br /> 802.16m puhul saavutatakse oluliselt suurem läbilaske võime tänu antennide arendusele ja mitme-kanali lähenemisele üleminekuga. See tähendab, et korraga on ühel suunal kasutusel mitu andmekanalit. Seepärast ei too kiiruste suurendamine kaasa leviala olulist vähenemist.<br /> <br /> ==Lingid==<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.wisegeek.com/what-is-80216m.htm&lt;br&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33450 2011-05-31T14:23:55Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na.<br /> ===Mis on Wimax===<br /> Wimax baaseerub IEEE802.16 standardil, mis loodi 1999 a. laivõrgu (MAN) tarbeks. Standard kannab ametlikult nime WirelessMAN®, aga kommerts valdkonnas kasutatakse nime WiMAX™. Wimax on suures osas välja vahetanud 802.11 (wifi) standardi kasutamise pikamaa ühenduses. Tihti kombineeritakse juhtmevaba võrgu loomisel neid omavahel – Wimax´iga edastakse signaal ISP`lt kliendini ja kliendi kohtvõrgus jagatakse edasi wifit kasutades. Wimax(1) maksimaalne edastuskiirus on 40 Mbps. Wimaxiga seotud arenduste ja küsimustega tegeleb aktiivselt WiMAX Forum®, mis on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad paljud wimaxiga seotud seadmeid tootvad ettevõtted. <br /> ===Mis on Wimax 2===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk WirelessMAN®(IEEE802.16) tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse tagasiulatuv ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda ISP-l kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab statsionaarsetel seadmetel teoreetiliselt arendada kiirusi kuni 1Gbps ja mobiilsetel seadmetel kuni 100Mbs. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> ===WCI===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> <br /> ===Eelised===<br /> 802.16m puhul saavutatakse oluliselt suurem läbilaske võime tänu antennide arendusele ja mitme-kanali lähenemisele üleminekuga. See tähendab, et korraga on ühel suunal kasutusel mitu andmekanalit. Seepärast ei too kiiruste suurendamine kaasa leviala olulist vähenemist.<br /> <br /> ==Lingid==<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.wisegeek.com/what-is-80216m.htm&lt;br&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33449 2011-05-31T14:23:38Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na.<br /> ===Mis on Wimax===<br /> Wimax baaseerub IEEE802.16 standardil, mis loodi 1999 a. laivõrgu (MAN) tarbeks. Standard kannab ametlikult nime WirelessMAN®, aga kommerts valdkonnas kasutatakse nime WiMAX™. Wimax on suures osas välja vahetanud 802.11 (wifi) standardi kasutamise pikamaa ühenduses. Tihti kombineeritakse juhtmevaba võrgu loomisel neid omavahel – Wimax´iga edastakse signaal ISP`lt kliendini ja kliendi kohtvõrgus jagatakse edasi wifit kasutades. Wimax(1) maksimaalne edastuskiirus on 40 Mbps. Wimaxiga seotud arenduste ja küsimustega tegeleb aktiivselt WiMAX Forum®, mis on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad paljud wimaxiga seotud seadmeid tootvad ettevõtted. <br /> ===Mis on Wimax 2===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk WirelessMAN®(IEEE802.16) tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse tagasiulatuv ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda ISP-l kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab statsionaarsetel seadmetel teoreetiliselt arendada kiirusi kuni 1Gbps ja mobiilsetel seadmetel kuni 100Mbs. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> ===WCI===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> <br /> ===Eelised===<br /> 802.16m puhul saavutatakse oluliselt suurem läbilaske võime tänu antennide arendusele ja mitme-kanali lähenemisele üleminekuga. See tähendab, et korraga on ühel suunal kasutusel mitu andmekanalit. Seepärast ei too kiiruste suurendamine kaasa leviala olulist vähenemist.<br /> <br /> ==Lingid==<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.wisegeek.com/what-is-80216m.htm&lt;br&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33448 2011-05-31T14:22:40Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>===IEEE 802.16m - WIMAX2===<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na.<br /> ===Mis on Wimax===<br /> Wimax baaseerub IEEE802.16 standardil, mis loodi 1999 a. laivõrgu (MAN) tarbeks. Standard kannab ametlikult nime WirelessMAN®, aga kommerts valdkonnas kasutatakse nime WiMAX™. Wimax on suures osas välja vahetanud 802.11 (wifi) standardi kasutamise pikamaa ühenduses. Tihti kombineeritakse juhtmevaba võrgu loomisel neid omavahel – Wimax´iga edastakse signaal ISP`lt kliendini ja kliendi kohtvõrgus jagatakse edasi wifit kasutades. Wimax(1) maksimaalne edastuskiirus on 40 Mbps. Wimaxiga seotud arenduste ja küsimustega tegeleb aktiivselt WiMAX Forum®, mis on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad paljud wimaxiga seotud seadmeid tootvad ettevõtted. <br /> ===Mis on Wimax 2===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk WirelessMAN®(IEEE802.16) tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse tagasiulatuv ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda ISP-l kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab statsionaarsetel seadmetel teoreetiliselt arendada kiirusi kuni 1Gbps ja mobiilsetel seadmetel kuni 100Mbs. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> ===WCI===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> <br /> ===Eelised===<br /> 802.16m puhul saavutatakse oluliselt suurem läbilaske võime tänu antennide arendusele ja mitme-kanali lähenemisele üleminekuga. See tähendab, et korraga on ühel suunal kasutusel mitu andmekanalit. Seepärast ei too kiiruste suurendamine kaasa leviala olulist vähenemist.<br /> <br /> ==Lingid==<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.wisegeek.com/what-is-80216m.htm&lt;br&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33447 2011-05-31T14:21:07Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na.<br /> ===Mis on Wimax===<br /> Wimax baaseerub IEEE802.16 standardil, mis loodi 1999 a. laivõrgu (MAN) tarbeks. Standard kannab ametlikult nime WirelessMAN®, aga kommerts valdkonnas kasutatakse nime WiMAX™. Wimax on suures osas välja vahetanud 802.11 (wifi) standardi kasutamise pikamaa ühenduses. Tihti kombineeritakse juhtmevaba võrgu loomisel neid omavahel – Wimax´iga edastakse signaal ISP`lt kliendini ja kliendi kohtvõrgus jagatakse edasi wifit kasutades. Wimax(1) maksimaalne edastuskiirus on 40 Mbps. Wimaxiga seotud arenduste ja küsimustega tegeleb aktiivselt WiMAX Forum®, mis on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad paljud wimaxiga seotud seadmeid tootvad ettevõtted. <br /> ===Mis on Wimax 2===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk WirelessMAN®(IEEE802.16) tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse tagasiulatuv ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda ISP-l kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab statsionaarsetel seadmetel teoreetiliselt arendada kiirusi kuni 1Gbps ja mobiilsetel seadmetel kuni 100Mbs. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> ===WCI===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> <br /> ===Eelised===<br /> 802.16m puhul saavutatakse oluliselt suurem läbilaske võime tänu antennide arendusele ja mitme-kanali lähenemisele üleminekuga. See tähendab, et korraga on ühel suunal kasutusel mitu andmekanalit. Seepärast ei too kiiruste suurendamine kaasa leviala olulist vähenemist.<br /> <br /> ==Lingid==<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.wisegeek.com/what-is-80216m.htm&lt;br&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33446 2011-05-31T14:20:17Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> &lt;p&gt;<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na. <br /> &lt;/p&gt;<br /> ===Mis on Wimax===<br /> Wimax baaseerub IEEE802.16 standardil, mis loodi 1999 a. laivõrgu (MAN) tarbeks. Standard kannab ametlikult nime WirelessMAN®, aga kommerts valdkonnas kasutatakse nime WiMAX™. Wimax on suures osas välja vahetanud 802.11 (wifi) standardi kasutamise pikamaa ühenduses. Tihti kombineeritakse juhtmevaba võrgu loomisel neid omavahel – Wimax´iga edastakse signaal ISP`lt kliendini ja kliendi kohtvõrgus jagatakse edasi wifit kasutades. Wimax(1) maksimaalne edastuskiirus on 40 Mbps. Wimaxiga seotud arenduste ja küsimustega tegeleb aktiivselt WiMAX Forum®, mis on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad paljud wimaxiga seotud seadmeid tootvad ettevõtted. <br /> ===Mis on Wimax 2===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk WirelessMAN®(IEEE802.16) tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse tagasiulatuv ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda ISP-l kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab statsionaarsetel seadmetel teoreetiliselt arendada kiirusi kuni 1Gbps ja mobiilsetel seadmetel kuni 100Mbs. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> ===WCI===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> <br /> ===Eelised===<br /> 802.16m puhul saavutatakse oluliselt suurem läbilaske võime tänu antennide arendusele ja mitme-kanali lähenemisele üleminekuga. See tähendab, et korraga on ühel suunal kasutusel mitu andmekanalit. Seepärast ei too kiiruste suurendamine kaasa leviala olulist vähenemist.<br /> <br /> ==Lingid==<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.wisegeek.com/what-is-80216m.htm&lt;br&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33425 2011-05-30T21:44:42Z

<p>Amolter: /* Lingid */</p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> &lt;p&gt;<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na. <br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ===Mis on Wimax 2===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk Wimax`i tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse nende vaheline ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab arendada kiirusi kuni 300 Mbs ja enamgi. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> <br /> ===Eelised===<br /> 802.16m puhul saavutatakse oluliselt suurem läbilaske võime tänu antennide arendusele ja mitme-kanali lähenemisele üleminekuga. See tähendab, et korraga on ühel suunal kasutusel mitu andmekanalit. Seepärast ei too kiiruste suurendamine kaasa leviala olulist vähenemist.<br /> <br /> ===WCI===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> <br /> ==Lingid==<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> &lt;li&gt;http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33424 2011-05-30T21:43:39Z

<p>Amolter: /* Lingid */</p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> &lt;p&gt;<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na. <br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ===Mis on Wimax 2===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk Wimax`i tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse nende vaheline ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab arendada kiirusi kuni 300 Mbs ja enamgi. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> <br /> ===Eelised===<br /> 802.16m puhul saavutatakse oluliselt suurem läbilaske võime tänu antennide arendusele ja mitme-kanali lähenemisele üleminekuga. See tähendab, et korraga on ühel suunal kasutusel mitu andmekanalit. Seepärast ei too kiiruste suurendamine kaasa leviala olulist vähenemist.<br /> <br /> ===WCI===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> <br /> ==Lingid==<br /> http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/&lt;br&gt;<br /> http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html&lt;br&gt;<br /> http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16&lt;br&gt;<br /> http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html&lt;br&gt;<br /> http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf&lt;br&gt;<br /> http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33423 2011-05-30T21:42:53Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> &lt;p&gt;<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na. <br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ===Mis on Wimax 2===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk Wimax`i tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse nende vaheline ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab arendada kiirusi kuni 300 Mbs ja enamgi. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> <br /> ===Eelised===<br /> 802.16m puhul saavutatakse oluliselt suurem läbilaske võime tänu antennide arendusele ja mitme-kanali lähenemisele üleminekuga. See tähendab, et korraga on ühel suunal kasutusel mitu andmekanalit. Seepärast ei too kiiruste suurendamine kaasa leviala olulist vähenemist.<br /> <br /> ===WCI===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> <br /> ==Lingid==<br /> IEEE (Institute of Electrical and Electronic Engineers)<br /> http://www.goingwimax.com/ieee-approves-wimax-2-as-true-4g-12841/<br /> http://standards.ieee.org/news/2011/80216m.html<br /> http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.16<br /> http://www.pcworld.com/article/188205/watch_for_wimax_2_in_2011.html<br /> http://docbox.etsi.org/3gppETSI/2010-01-13_ITU-R_IMT-Adv_eval_IEEEwkshp/L80216-10_0002.pdf<br /> http://www.engadget.com/2010/10/04/samsung-showing-off-330mbps-wimax-2-mobile-broadband-over-at-cea/<br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33422 2011-05-30T21:39:31Z

<p>Amolter: /* IEEE 802.16m - WIMAX2 */</p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> &lt;p&gt;<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na. <br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> ===Mis on Wimax 2===<br /> Wimax 2 on järgmine arengujärk Wimax`i tehnoloogias, mis baseerub IEEE 802.16m standardil. IEEE 802.16m laiendab IEEE 802.16e võimekust, aga seejuures säilitatakse nende vaheline ühilduvus. Seega on Wimax1-lt üleminek Wimax2-le suhteliselt lihtne ja ei eelda kogu võrgutehnika väljavahetamist. Wimax2 võimaldab arendada kiirusi kuni 300 Mbs ja enamgi. Seejuures väheneb kosteaeg (latency). Erilist tähelepanu on pööratud VoIP võimekuse parandamisele, et vastata 4G võrgu nõudmistele.<br /> <br /> ===Eelised===<br /> 802.16m puhul saavutatakse oluliselt suurem läbilaske võime tänu antennide arendusele ja mitme-kanali lähenemisele üleminekuga. See tähendab, et korraga on ühel suunal kasutusel mitu andmekanalit. Seepärast ei too kiiruste suurendamine kaasa leviala olulist vähenemist.<br /> <br /> ===WCI===<br /> Wimax2-st oodatakse palju. Pea aasta enne IEEE 802.16m standardi kinnitamist loodi organisatsioon nimega WCI (Wimax 2 Collaboration Initiative). WCI ühendab seadmete tootjaid ja teadlasi, et kiirendada Wimax2-l baseeruvate lahenduste arengut ning turuvalmiduse saavutamist. Sellesse organisatsiooni kuuluvad enamik Wimax seadmete tootjatest nagu näiteks Alvarion, Beceem, GCT Semiconductor, Intel, Motorola, Samsung, Sequans, XRONet ja ZTE. Lisaks veel mitmed uurimiskeskused. Koostööd on Wimax Forum`iga, sest mitmed liikmed on nii WCI kui ka WF`s. <br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33421 2011-05-30T21:35:38Z

<p>Amolter: /* IEEE 802.16m - WIMAX2 */</p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> &lt;p&gt;<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na. <br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> <br /> [[Category:Traadita side alused]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33420 2011-05-30T21:34:22Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> [[Category:Traadita side alused]]<br /> <br /> ===WIMAX2 (IEEE 802.16m)===<br /> &lt;p&gt;<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na. <br /> &lt;/p&gt;</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33419 2011-05-30T21:33:49Z

<p>Amolter: /* IEEE 802.16m */</p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> [[Category:Traadita side alused]]<br /> <br /> =WIMAX2 (IEEE 802.16m)=<br /> &lt;p&gt;<br /> IEEE-SA (IEEE Standards Association Standards Board) kinnitas 31. Märtsil 2011 IEEE 802.16m standardi, mis omab laiemat tuntust WIMAX2-na. <br /> &lt;/p&gt;</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33418 2011-05-30T21:30:05Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m==<br /> [[Category:Traadita side alused]]<br /> WIMAX2</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IEEE_802.16m_-_WIMAX2&diff=33417 2011-05-30T21:29:40Z

<p>Amolter: moved IEEE 802.16m - WIMAX2 to 802.16m</p> <hr /> <div>#REDIRECT [[802.16m]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33416 2011-05-30T21:29:40Z

<p>Amolter: moved IEEE 802.16m - WIMAX2 to 802.16m</p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m==<br /> [[Category:&quot;Traadita side alused&quot;]]<br /> WIMAX2</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=802.16m&diff=33415 2011-05-30T21:24:08Z

<p>Amolter: Created page with &#039;==IEEE 802.16m== Category:&quot;Traadita side alused&quot; WIMAX2&#039;</p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m==<br /> [[Category:&quot;Traadita side alused&quot;]]<br /> WIMAX2</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amolter&diff=33414 2011-05-30T21:09:12Z

<p>Amolter: Blanked the page</p> <hr /> <div></div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Amolter&diff=33413 2011-05-30T21:08:47Z

<p>Amolter: Created page with &#039;==IEEE 802.16m - WIMAX2== Category:&quot;Traadita side alused&quot;&#039;</p> <hr /> <div>==IEEE 802.16m - WIMAX2==<br /> [[Category:&quot;Traadita side alused&quot;]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iozone&diff=33034 2011-05-27T09:25:52Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>Artur Mölter<br /> =Üldinfo=<br /> Iozone on failisüsteemi jõudlust testiv utiliit, mida saab kasutada mitmete operatsioonisüsteemidega. Programm aitab võrrelda erinevate tarkvaraplatvormide ja riistvara seadistuste sobivust soovitud ülesanneteks. Testi tulemuste alusel saab erineva olemusega ülesanded jagada serverite vahel optimaalsemalt või leida jõudlusprobleemide põhjuseid.<br /> <br /> IOZone on kasutatav operatsioonisüsteemidega: AIX, BSDI, HP-UX, IRIX, FreeBSD, Linux, OpenBSD, NetBSD, OSFV3, OSFV4, OSFV5, SCO OpenServer, Solaris, MAC OS X, Windows (95/98/Me/NT/2K/XP) <br /> <br /> =Mõõdetavad operatsioonid=<br /> *read/write – Andmehulk kirjutatakse uude faili ja loodud fail loetakse algusest lõpuni<br /> *re-write/re-read – Andmehulga korduskirjutamine ja korduslugemine. Jõudlus enamasti parem kui lugemisel ja kirjutamisel kuna osa infot on puhvris.<br /> *Backwards rear – andmed loetaks tagurpidi, faili lõpust alguseni. Mõned aplikatsioonid kasutavad sellist lugemise meetodit.<br /> *Radom read/write – andmehulgad kirjutatakse ja loetakse faili/failist juhuslikus kohas (faili raames)<br /> *Strided read – andmehulgad loetakse kindla ajalise intervalliga, faili algusest lõpuni (N: loeb 4Kb,“kerib“ 200Kb edasi, loeb 4Kb jne kuni faili lõpuni<br /> *Fread/fwrite - neid funktsioone kasutatakse uude faili kirjutamiseks ja sealt lugemiseks kasutades puhvrit<br /> *Pread/pwrite – mõnes operatsioonisysteemis kasutusel olev kirjutamis/lugemis funktsioon.<br /> *Aio_read/aio_write – testib POSIX asünkroonse I/O mehhanismi jõudlust.<br /> *Mmap – testib mmap() funktsiooniga mäluna kasutatavate failide jõudlust<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> ==Windows==<br /> <br /> Windowsi versioon IOZone`st kasutab Cygwin`i komponente (linux`i keskkonna emuleerimise tarkvara windowsile), aga Cygwin`i ennast installeerima ei pea. Installeri saab IOZone kodulehelt. Paigaldamine on lihtne ja mingeid eriseadistusi ei vaja. Programmi käivitamiseks tuleb käsureal minna IOZone`i kataloogi (vaikekataloog: C:\Program Files\Benchmarks\Iozone3.381) ja käivitada iozone.exe. Käsurea parameetrid on samad üle erinevate operatsioonisysteemide.<br /> <br /> ==Linux (ubuntu)==<br /> IOZone on olemas paljudes paketivaramutes. Ubuntu korral piirdub installeerimine käsu<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> sudo apt-get install iozone3<br /> &lt;/source&gt;<br /> sisestamisega ja programm on kasutamiseks valmis.<br /> <br /> =Kasutamine=<br /> IOZone saab käivitada käsurealt. Graafilist liidest ei ole. <br /> <br /> ==Alustuseks==<br /> <br /> *Lihtsaim käsk alustamiseks. Automaatne režiim:<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> iozone –a &gt; fail.txt<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> *Exceli režiim. Vormindab väljundi sobivaks Excelisse importimiseks<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> iozone –Ra &gt; fail.txt<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> *Mõistlik on maksimaalne failisuurus tõsta kahekordse operatiivmälu suuruseni. Näiteks kui on 1Gb mälu:<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> iozone –Ra –g 2G &gt; fail.txt<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> *Kui soovid läbida ainult teatud testi, siis tuleb ükshaaval määrata testid mida läbitakse. Näiteks lugemise ja kirjutamise testimisesk:<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> iozone –Ra –g 2G –i 0 –i 1 &gt; fail.txt<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> ==Veel mõned käivitusparameetrid==<br /> <br /> &lt;table border=1&gt;<br /> &lt;tr&gt;&lt;td&gt;-a &lt;td&gt;Automaatne režiim. Kõik testid, andmehulk(record) 4K-16M, failisuurus 64K-512M<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-A &lt;td&gt;-a põhjalikum variant. Võib võtta oluliselt rohkem aega<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-b filename &lt;td&gt;Teeb binaarfaili excelis kasutatava andmestruktuuriga<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-B &lt;td&gt;Kõik ajutised failid luuakse mmap() funktsiooniga (saab kasutada mälu osana)<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-C &lt;td&gt;Näitab edastatud baite läbilaske testis<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-g # &lt;td&gt;Max faili suurus „–a“ režiimis<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-i # &lt;td&gt;Saab määrata, milliseid teste soovid läbida. (0=write/rewrite, 1=read/re-read, 2=random-read/write 3=Read-backwards, 4=Re-write-record, 5=stride-read, 6=fwrite/re-fwrite, 7=fread/Re-fread, 8=random mix, 9=pwrite/Re-pwrite, 10=pread/Re-pread, 11=pwritev/Re-pwritev, 12=preadv/Repreadv) (-i # -i # -i # jne ...)<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-K &lt;td&gt;Tekitab juhuslikke pöördumisi tavatseti käigus<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-n &lt;td&gt;Saab määrata vähima failisuuruse „-a“ režiimile<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-O &lt;td&gt;Annab sekundis teostatud operatsioonide arvu<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-p &lt;td&gt;Puhastab protsessori puhvri enne igat operatsiooni<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-r # &lt;td&gt;Määrab andmehulga(record) suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-q # &lt;td&gt;Määrab max andmehulga(record) suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-y # &lt;td&gt;Määrab min andmehulga(record) suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-R &lt;td&gt;Genereerib exceli raporti<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-s # &lt;td&gt;Saab määrata testfaili suuruse<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-S # &lt;td&gt;Saab määrata protsessori puhvri suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-W &lt;td&gt;Lukustab faili kuhu kirjutatakse või millest loetakse<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;+-t &lt;td&gt;Tehakse ka võrgu jõudluse test (vajab parameetrit +-m)<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> =Graafikud=<br /> Kui testi raporti loomisel kasutati exceli režiimi, siis on võimalik info importida tabelarvutusprogrammi ja seal koostada graafik soovitud andmete kohta. Näitena toodud andmete lugemise jõudluse graafik IOzone`i manualist. Graafikult paistab kuidas lugemise kiirus muutub vastavalt failisuuruse ja andmehulga muutumisel. Graafikult paistab ka kuidas pärast protsessori puhvri suuruse ületamist jõudlus langeb. <br /> <br /> [[File:readperf2.jpg]]&lt;br/&gt;<br /> [http://www.iozone.org/docs/IOzone_msword_98.pdf joonis pärit manualist]<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjalid=<br /> <br /> *[http://www.iozone.org/ http://www.iozone.org/]<br /> *[http://www.linux.com/archive/feature/139744? http://www.linux.com/archive/feature/]<br /> *[http://www.iozone.org/docs/NFSClientPerf_revised.pdf http://www.iozone.org/docs/NFSClientPerf_revised.pdf]<br /> *[http://www.iozone.org/docs/IOzone_msword_98.pdf http://www.iozone.org/docs/IOzone_msword_98.pdf]<br /> *[https://raid.wiki.kernel.org/index.php/Performance https://raid.wiki.kernel.org/index.php/Performance]<br /> *[http://www.cygwin.com/ http://www.cygwin.com/]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iozone&diff=33033 2011-05-27T09:25:11Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>Artur Mölter<br /> =Üldinfo=<br /> Iozone on failisüsteemi jõudlust testiv utiliit, mida saab kasutada mitmete operatsioonisüsteemidega. Programm aitab võrrelda erinevate tarkvaraplatvormide ja riistvara seadistuste sobivust soovitud ülesanneteks. Testi tulemuste alusel saab erineva olemusega ülesanded jagada serverite vahel optimaalsemalt või leida jõudlusprobleemide põhjuseid.<br /> <br /> IOZone on kasutatav operatsioonisüsteemidega: AIX, BSDI, HP-UX, IRIX, FreeBSD, Linux, OpenBSD, NetBSD, OSFV3, OSFV4, OSFV5, SCO OpenServer, Solaris, MAC OS X, Windows (95/98/Me/NT/2K/XP) <br /> <br /> =Mõõdetavad operatsioonid=<br /> *read/write – Andmehulk kirjutatakse uude faili ja loodud fail loetakse algusest lõpuni<br /> *re-write/re-read – Andmehulga korduskirjutamine ja korduslugemine. Jõudlus enamasti parem kui lugemisel ja kirjutamisel kuna osa infot on puhvris.<br /> *Backwards rear – andmed loetaks tagurpidi, faili lõpust alguseni. Mõned aplikatsioonid kasutavad sellist lugemise meetodit.<br /> *Radom read/write – andmehulgad kirjutatakse ja loetakse faili/failist juhuslikus kohas (faili raames)<br /> *Strided read – andmehulgad loetakse kindla ajalise intervalliga, faili algusest lõpuni (N: loeb 4Kb,“kerib“ 200Kb edasi, loeb 4Kb jne kuni faili lõpuni<br /> *Fread/fwrite - neid funktsioone kasutatakse uude faili kirjutamiseks ja sealt lugemiseks kasutades puhvrit<br /> *Pread/pwrite – mõnes operatsioonisysteemis kasutusel olev kirjutamis/lugemis funktsioon.<br /> *Aio_read/aio_write – testib POSIX asünkroonse I/O mehhanismi jõudlust.<br /> *Mmap – testib mmap() funktsiooniga mäluna kasutatavate failide jõudlust<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> ==Windows==<br /> <br /> Windowsi versioon IOZone`st kasutab Cygwin`i komponente (linux`i keskkonna emuleerimise tarkvara windowsile), aga Cygwin`i ennast installeerima ei pea. Installeri saab IOZone kodulehelt. Paigaldamine on lihtne ja mingeid eriseadistusi ei vaja. Programmi käivitamiseks tuleb käsureal minna IOZone`i kataloogi (vaikekataloog: C:\Program Files\Benchmarks\Iozone3.381) ja käivitada iozone.exe. Käsurea parameetrid on samad üle erinevate operatsioonisysteemide.<br /> <br /> ==Linux (ubuntu)==<br /> IOZone on olemas paljudes paketivaramutes. Ubuntu korral piirdub installeerimine käsu<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> sudo apt-get install iozone3<br /> &lt;source&gt;<br /> sisestamisega ja programm on kasutamiseks valmis.<br /> <br /> =Kasutamine=<br /> IOZone saab käivitada käsurealt. Graafilist liidest ei ole. <br /> <br /> ==Alustuseks==<br /> <br /> *Lihtsaim käsk alustamiseks. Automaatne režiim:<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> iozone –a &gt; fail.txt<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> *Exceli režiim. Vormindab väljundi sobivaks Excelisse importimiseks<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> iozone –Ra &gt; fail.txt<br /> &lt;source&gt;<br /> <br /> *Mõistlik on maksimaalne failisuurus tõsta kahekordse operatiivmälu suuruseni. Näiteks kui on 1Gb mälu:<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> iozone –Ra –g 2G &gt; fail.txt<br /> &lt;source&gt;<br /> <br /> *Kui soovid läbida ainult teatud testi, siis tuleb ükshaaval määrata testid mida läbitakse. Näiteks lugemise ja kirjutamise testimisesk:<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> iozone –Ra –g 2G –i 0 –i 1 &gt; fail.txt<br /> &lt;source&gt;<br /> <br /> ==Veel mõned käivitusparameetrid==<br /> <br /> &lt;table border=1&gt;<br /> &lt;tr&gt;&lt;td&gt;-a &lt;td&gt;Automaatne režiim. Kõik testid, andmehulk(record) 4K-16M, failisuurus 64K-512M<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-A &lt;td&gt;-a põhjalikum variant. Võib võtta oluliselt rohkem aega<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-b filename &lt;td&gt;Teeb binaarfaili excelis kasutatava andmestruktuuriga<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-B &lt;td&gt;Kõik ajutised failid luuakse mmap() funktsiooniga (saab kasutada mälu osana)<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-C &lt;td&gt;Näitab edastatud baite läbilaske testis<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-g # &lt;td&gt;Max faili suurus „–a“ režiimis<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-i # &lt;td&gt;Saab määrata, milliseid teste soovid läbida. (0=write/rewrite, 1=read/re-read, 2=random-read/write 3=Read-backwards, 4=Re-write-record, 5=stride-read, 6=fwrite/re-fwrite, 7=fread/Re-fread, 8=random mix, 9=pwrite/Re-pwrite, 10=pread/Re-pread, 11=pwritev/Re-pwritev, 12=preadv/Repreadv) (-i # -i # -i # jne ...)<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-K &lt;td&gt;Tekitab juhuslikke pöördumisi tavatseti käigus<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-n &lt;td&gt;Saab määrata vähima failisuuruse „-a“ režiimile<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-O &lt;td&gt;Annab sekundis teostatud operatsioonide arvu<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-p &lt;td&gt;Puhastab protsessori puhvri enne igat operatsiooni<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-r # &lt;td&gt;Määrab andmehulga(record) suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-q # &lt;td&gt;Määrab max andmehulga(record) suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-y # &lt;td&gt;Määrab min andmehulga(record) suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-R &lt;td&gt;Genereerib exceli raporti<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-s # &lt;td&gt;Saab määrata testfaili suuruse<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-S # &lt;td&gt;Saab määrata protsessori puhvri suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-W &lt;td&gt;Lukustab faili kuhu kirjutatakse või millest loetakse<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;+-t &lt;td&gt;Tehakse ka võrgu jõudluse test (vajab parameetrit +-m)<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> =Graafikud=<br /> Kui testi raporti loomisel kasutati exceli režiimi, siis on võimalik info importida tabelarvutusprogrammi ja seal koostada graafik soovitud andmete kohta. Näitena toodud andmete lugemise jõudluse graafik IOzone`i manualist. Graafikult paistab kuidas lugemise kiirus muutub vastavalt failisuuruse ja andmehulga muutumisel. Graafikult paistab ka kuidas pärast protsessori puhvri suuruse ületamist jõudlus langeb. <br /> <br /> [[File:readperf2.jpg]]&lt;br/&gt;<br /> [http://www.iozone.org/docs/IOzone_msword_98.pdf joonis pärit manualist]<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjalid=<br /> <br /> *[http://www.iozone.org/ http://www.iozone.org/]<br /> *[http://www.linux.com/archive/feature/139744? http://www.linux.com/archive/feature/]<br /> *[http://www.iozone.org/docs/NFSClientPerf_revised.pdf http://www.iozone.org/docs/NFSClientPerf_revised.pdf]<br /> *[http://www.iozone.org/docs/IOzone_msword_98.pdf http://www.iozone.org/docs/IOzone_msword_98.pdf]<br /> *[https://raid.wiki.kernel.org/index.php/Performance https://raid.wiki.kernel.org/index.php/Performance]<br /> *[http://www.cygwin.com/ http://www.cygwin.com/]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iozone&diff=33032 2011-05-27T09:24:22Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>Artur Mölter<br /> =Üldinfo=<br /> Iozone on failisüsteemi jõudlust testiv utiliit, mida saab kasutada mitmete operatsioonisüsteemidega. Programm aitab võrrelda erinevate tarkvaraplatvormide ja riistvara seadistuste sobivust soovitud ülesanneteks. Testi tulemuste alusel saab erineva olemusega ülesanded jagada serverite vahel optimaalsemalt või leida jõudlusprobleemide põhjuseid.<br /> <br /> IOZone on kasutatav operatsioonisüsteemidega: AIX, BSDI, HP-UX, IRIX, FreeBSD, Linux, OpenBSD, NetBSD, OSFV3, OSFV4, OSFV5, SCO OpenServer, Solaris, MAC OS X, Windows (95/98/Me/NT/2K/XP) <br /> <br /> =Mõõdetavad operatsioonid=<br /> *read/write – Andmehulk kirjutatakse uude faili ja loodud fail loetakse algusest lõpuni<br /> *re-write/re-read – Andmehulga korduskirjutamine ja korduslugemine. Jõudlus enamasti parem kui lugemisel ja kirjutamisel kuna osa infot on puhvris.<br /> *Backwards rear – andmed loetaks tagurpidi, faili lõpust alguseni. Mõned aplikatsioonid kasutavad sellist lugemise meetodit.<br /> *Radom read/write – andmehulgad kirjutatakse ja loetakse faili/failist juhuslikus kohas (faili raames)<br /> *Strided read – andmehulgad loetakse kindla ajalise intervalliga, faili algusest lõpuni (N: loeb 4Kb,“kerib“ 200Kb edasi, loeb 4Kb jne kuni faili lõpuni<br /> *Fread/fwrite - neid funktsioone kasutatakse uude faili kirjutamiseks ja sealt lugemiseks kasutades puhvrit<br /> *Pread/pwrite – mõnes operatsioonisysteemis kasutusel olev kirjutamis/lugemis funktsioon.<br /> *Aio_read/aio_write – testib POSIX asünkroonse I/O mehhanismi jõudlust.<br /> *Mmap – testib mmap() funktsiooniga mäluna kasutatavate failide jõudlust<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> ==Windows==<br /> <br /> Windowsi versioon IOZone`st kasutab Cygwin`i komponente (linux`i keskkonna emuleerimise tarkvara windowsile), aga Cygwin`i ennast installeerima ei pea. Installeri saab IOZone kodulehelt. Paigaldamine on lihtne ja mingeid eriseadistusi ei vaja. Programmi käivitamiseks tuleb käsureal minna IOZone`i kataloogi (vaikekataloog: C:\Program Files\Benchmarks\Iozone3.381) ja käivitada iozone.exe. Käsurea parameetrid on samad üle erinevate operatsioonisysteemide.<br /> <br /> ==Linux (ubuntu)==<br /> IOZone on olemas paljudes paketivaramutes. Ubuntu korral piirdub installeerimine käsu<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> sudo apt-get install iozone3<br /> sisestamisega ja programm on kasutamiseks valmis.<br /> <br /> =Kasutamine=<br /> IOZone saab käivitada käsurealt. Graafilist liidest ei ole. <br /> <br /> ==Alustuseks==<br /> <br /> *Lihtsaim käsk alustamiseks. Automaatne režiim:<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> iozone –a &gt; fail.txt<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> *Exceli režiim. Vormindab väljundi sobivaks Excelisse importimiseks<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> iozone –Ra &gt; fail.txt<br /> &lt;source&gt;<br /> <br /> *Mõistlik on maksimaalne failisuurus tõsta kahekordse operatiivmälu suuruseni. Näiteks kui on 1Gb mälu:<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> iozone –Ra –g 2G &gt; fail.txt<br /> &lt;source&gt;<br /> <br /> *Kui soovid läbida ainult teatud testi, siis tuleb ükshaaval määrata testid mida läbitakse. Näiteks lugemise ja kirjutamise testimisesk:<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> iozone –Ra –g 2G –i 0 –i 1 &gt; fail.txt<br /> &lt;source&gt;<br /> <br /> ==Veel mõned käivitusparameetrid==<br /> <br /> &lt;table border=1&gt;<br /> &lt;tr&gt;&lt;td&gt;-a &lt;td&gt;Automaatne režiim. Kõik testid, andmehulk(record) 4K-16M, failisuurus 64K-512M<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-A &lt;td&gt;-a põhjalikum variant. Võib võtta oluliselt rohkem aega<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-b filename &lt;td&gt;Teeb binaarfaili excelis kasutatava andmestruktuuriga<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-B &lt;td&gt;Kõik ajutised failid luuakse mmap() funktsiooniga (saab kasutada mälu osana)<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-C &lt;td&gt;Näitab edastatud baite läbilaske testis<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-g # &lt;td&gt;Max faili suurus „–a“ režiimis<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-i # &lt;td&gt;Saab määrata, milliseid teste soovid läbida. (0=write/rewrite, 1=read/re-read, 2=random-read/write 3=Read-backwards, 4=Re-write-record, 5=stride-read, 6=fwrite/re-fwrite, 7=fread/Re-fread, 8=random mix, 9=pwrite/Re-pwrite, 10=pread/Re-pread, 11=pwritev/Re-pwritev, 12=preadv/Repreadv) (-i # -i # -i # jne ...)<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-K &lt;td&gt;Tekitab juhuslikke pöördumisi tavatseti käigus<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-n &lt;td&gt;Saab määrata vähima failisuuruse „-a“ režiimile<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-O &lt;td&gt;Annab sekundis teostatud operatsioonide arvu<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-p &lt;td&gt;Puhastab protsessori puhvri enne igat operatsiooni<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-r # &lt;td&gt;Määrab andmehulga(record) suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-q # &lt;td&gt;Määrab max andmehulga(record) suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-y # &lt;td&gt;Määrab min andmehulga(record) suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-R &lt;td&gt;Genereerib exceli raporti<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-s # &lt;td&gt;Saab määrata testfaili suuruse<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-S # &lt;td&gt;Saab määrata protsessori puhvri suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-W &lt;td&gt;Lukustab faili kuhu kirjutatakse või millest loetakse<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;+-t &lt;td&gt;Tehakse ka võrgu jõudluse test (vajab parameetrit +-m)<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> =Graafikud=<br /> Kui testi raporti loomisel kasutati exceli režiimi, siis on võimalik info importida tabelarvutusprogrammi ja seal koostada graafik soovitud andmete kohta. Näitena toodud andmete lugemise jõudluse graafik IOzone`i manualist. Graafikult paistab kuidas lugemise kiirus muutub vastavalt failisuuruse ja andmehulga muutumisel. Graafikult paistab ka kuidas pärast protsessori puhvri suuruse ületamist jõudlus langeb. <br /> <br /> [[File:readperf2.jpg]]&lt;br/&gt;<br /> [http://www.iozone.org/docs/IOzone_msword_98.pdf joonis pärit manualist]<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjalid=<br /> <br /> *[http://www.iozone.org/ http://www.iozone.org/]<br /> *[http://www.linux.com/archive/feature/139744? http://www.linux.com/archive/feature/]<br /> *[http://www.iozone.org/docs/NFSClientPerf_revised.pdf http://www.iozone.org/docs/NFSClientPerf_revised.pdf]<br /> *[http://www.iozone.org/docs/IOzone_msword_98.pdf http://www.iozone.org/docs/IOzone_msword_98.pdf]<br /> *[https://raid.wiki.kernel.org/index.php/Performance https://raid.wiki.kernel.org/index.php/Performance]<br /> *[http://www.cygwin.com/ http://www.cygwin.com/]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Zentyal&diff=30603 2011-05-08T08:27:29Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>&lt;p&gt;&lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;Arvustuse kirjutamisel on kasutatud versiooni 2.0-3<br /> &lt;/ul&gt;&lt;/p&gt;<br /> &lt;p&gt; Artikkel annab ülevaate väga huvitava tarkavara paigaldamisest. Artikkel <br /> <br /> on ülevaatlik ja annab samm-sammulise juhendi tarkvara paigaldamiseks. <br /> <br /> Üldinfo on sissejuhatuses hästi välja toodud. Nimekiri programmi omadustest <br /> <br /> annab võimaluse enne installeerimist hinnata kas see tarkvara vastab lugeja <br /> <br /> vajadustele. Struktuur selge ja hästi loetav.&lt;/p&gt;<br /> <br /> &lt;p&gt; Mõned tähelepanekud:<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt; Kuna artikkel keskendub Zentyal`i paigaldamise protseduurile, siis <br /> <br /> võiks artikli pealkirja muuta ka &quot;Zentyal`i paigaldamine&quot;, sest ilmselt <br /> <br /> selle tarkvara seadistuste kohta võiks veel nii mõnegi artikli kirjutada.<br /> &lt;li&gt; Juhendi loomisel kasutatud tarkvara versioon võiks olla selgelt välja <br /> <br /> toodud juhendi alguses. Versiooni tähis on küll omaduste nimekirja alguses <br /> <br /> olemas(2.0), aga sellise paigutusega jääb küsimus, et kas see kehtib ka <br /> <br /> ülejäänud juhendi kohta. Lisaks versiooni tähis tuleks ilmselt välja tuua <br /> <br /> võimalikult täpselt, antud juhul siis ilmselt 2.0-1 (ekraanipiltidelt <br /> <br /> paistis). <br /> &lt;li&gt; Sõnastuses võiks vältida reklaamlauseid nagu &quot;// Esimest korda on Sul võimalus kõike oma võrgutoiminguid ühes üksuses teha. //&quot; <br /> &lt;/ul&gt;&lt;/p&gt;<br /> &lt;p&gt;Kuna tegu on samm-sammulise juhendiga, siis peab jälgima, et põhisammude pildid oleksid olemas või oleks kirjeldatud, et mõni pilt on puudu.<br /> &lt;/p&gt;&lt;p&gt;<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt; pärast esmase keele ja installatsioonitüübi (Install Zentyal 2.0-1 (delete all disk) valimist tuleb uuesti keele valik)&lt;br/&gt;<br /> [[Image:1_choose_language.JPG|200px]]&lt;br/&gt;<br /> &lt;li&gt; Seejärel pakutakse keele valiku alusel asukoha riiki nagu artiklis kirjas.<br /> &lt;li&gt;Klaviatuuri valiku juures on kommentaar, et // Samuti on võimalus automaatse klaviatuuri seadete tuvastamisel. Vastasel juhul tuleb järgmisel menüül klaviatuuri layout käsitsi valida.// Sellest aga ei selgu üheselt, et kumb valida. Kuna pildil on valitud &quot;No&quot;, siis järgin seda.<br /> &lt;li&gt; Klaviatuuri layout`i määramise ekraanipildid puudu. Tuleb valida keel ja seejärel sellele keele vastavate layout`ide vahel. Valin Estonia ja &quot;eliminate dead keys&quot;<br /> &lt;br/&gt;[[Image:2_choose_language2.JPG|200px]]&lt;br/&gt;<br /> &lt;br/&gt;[[Image:3_choose_language3.JPG|200px]]<br /> &lt;br/&gt; Pärast layouti valimist laetakse osad installatsiooni failid ja püütakse tuvastada võrgu olemasolu.<br /> &lt;li&gt; Edasi jätkub arvuti nime (hostname) seadistamine, nagu artiklis kirjas.<br /> &lt;li&gt; Ei tea kas ajatsoon saadakse võrgust, regiooni seadetest või klaviatuuri seadetest, aga minu katse puhul saadi aru, et regiooniks on &quot;Europe/Tallinn&quot;. <br /> &lt;li&gt;Kasutaja seadistus. Turvalisuse huvides võiks soovitada ka kasutajanime muutmist.<br /> &lt;li&gt; Pärast kasutaja seadistamist näidatakse eelkoostatud partitsioonitabelit ja palutakse see kinnitada, et kettale kirjutada. See valik oleks ilmselt mõistlik kasutajale lahti kirjutada.<br /> &lt;br/&gt;[[Image:5_partition_disks.JPG|200px]]&lt;br/&gt;<br /> &lt;li&gt;//Zentyal’i profiilide ja/või moodulite konfigureerimiseks tuleb sisestada kasutajanimi ning parool.// võiks lisada, et &quot;, mis said installeerimise käigus seadistatud.&quot;, siis on selge, et need on varem sisestatud paroolid, mitte mingid default paroolid.<br /> &lt;/ul&gt;&lt;/p&gt;<br /> &lt;p&gt; Tähelepanekuid on mitmeid, aga suurem jagu on arvamused ja täiendused. Loodetavasti on mõned märkused abiks artikli kvaliteedile. Kokkuvõttes on tegu huvitava tarkvaraga ja ilmselt ei näe selle juhendi lugejad arvutit esimest korda ning on võimelised selle artikli alusel Zentyal Server`i edukalt installeerima kuid juhendi täiuse huvides võiks mõned kohad üle vaadata. &lt;br/&gt;<br /> &lt;b&gt;Hindaks artikli 7 punktiga 10-st&lt;/b&gt;&lt;/p&gt;<br /> &lt;p align=&quot;right&quot;&gt;&lt;b&gt;Artur Mölter&lt;/b&gt; (AK22_2011)&lt;/p&gt;</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Zentyal&diff=30602 2011-05-08T08:20:24Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>&lt;p&gt;Artur Mölter AK22 2011&lt;/p&gt;<br /> &lt;p&gt;&lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;Arvustuse kirjutamisel on kasutatud versiooni 2.0-3<br /> &lt;/ul&gt;&lt;/p&gt;<br /> &lt;p&gt; Artikkel annab ülevaate väga huvitava tarkavara paigaldamisest. Artikkel <br /> <br /> on ülevaatlik ja annab samm-sammulise juhendi tarkvara paigaldamiseks. <br /> <br /> Üldinfo on sissejuhatuses hästi välja toodud. Nimekiri programmi omadustest <br /> <br /> annab võimaluse enne installeerimist hinnata kas see tarkvara vastab lugeja <br /> <br /> vajadustele. Struktuur selge ja hästi loetav.&lt;/p&gt;<br /> <br /> &lt;p&gt; Mõned tähelepanekud:<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt; Kuna artikkel keskendub Zentyal`i paigaldamise protseduurile, siis <br /> <br /> võiks artikli pealkirja muuta ka &quot;Zentyal`i paigaldamine&quot;, sest ilmselt <br /> <br /> selle tarkvara seadistuste kohta võiks veel nii mõnegi artikli kirjutada.<br /> &lt;li&gt; Juhendi loomisel kasutatud tarkvara versioon võiks olla selgelt välja <br /> <br /> toodud juhendi alguses. Versiooni tähis on küll omaduste nimekirja alguses <br /> <br /> olemas(2.0), aga sellise paigutusega jääb küsimus, et kas see kehtib ka <br /> <br /> ülejäänud juhendi kohta. Lisaks versiooni tähis tuleks ilmselt välja tuua <br /> <br /> võimalikult täpselt, antud juhul siis ilmselt 2.0-1 (ekraanipiltidelt <br /> <br /> paistis). <br /> &lt;li&gt; Sõnastuses võiks vältida reklaamlauseid nagu &quot;// Esimest korda on Sul võimalus kõike oma võrgutoiminguid ühes üksuses teha. //&quot; <br /> &lt;/ul&gt;&lt;/p&gt;<br /> &lt;p&gt;Kuna tegu on samm-sammulise juhendiga, siis peab jälgima, et põhisammude pildid oleksid olemas või oleks kirjeldatud, et mõni pilt on puudu.<br /> &lt;/p&gt;&lt;p&gt;<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt; pärast esmase keele ja installatsioonitüübi (Install Zentyal 2.0-1 (delete all disk) valimist tuleb uuesti keele valik)&lt;br/&gt;<br /> [[Image:1_choose_language.JPG|200px]]&lt;br/&gt;<br /> &lt;li&gt; Seejärel pakutakse keele valiku alusel asukoha riiki nagu artiklis kirjas.<br /> &lt;li&gt;Klaviatuuri valiku juures on kommentaar, et // Samuti on võimalus automaatse klaviatuuri seadete tuvastamisel. Vastasel juhul tuleb järgmisel menüül klaviatuuri layout käsitsi valida.// Sellest aga ei selgu üheselt, et kumb valida. Kuna pildil on valitud &quot;No&quot;, siis järgin seda.<br /> &lt;li&gt; Klaviatuuri layout`i määramise ekraanipildid puudu. Tuleb valida keel ja seejärel sellele keele vastavate layout`ide vahel. Valin Estonia ja &quot;eliminate dead keys&quot;<br /> &lt;br/&gt;[[Image:2_choose_language2.JPG|200px]]&lt;br/&gt;<br /> &lt;br/&gt;[[Image:3_choose_language3.JPG|200px]]<br /> &lt;br/&gt; Pärast layouti valimist laetakse osad installatsiooni failid ja püütakse tuvastada võrgu olemasolu.<br /> &lt;li&gt; Edasi jätkub arvuti nime (hostname) seadistamine, nagu artiklis kirjas.<br /> &lt;li&gt; Ei tea kas ajatsoon saadakse võrgust, regiooni seadetest või klaviatuuri seadetest, aga minu katse puhul saadi aru, et regiooniks on &quot;Europe/Tallinn&quot;. <br /> &lt;li&gt;Kasutaja seadistus. Turvalisuse huvides võiks soovitada ka kasutajanime muutmist.<br /> &lt;li&gt; Pärast kasutaja seadistamist näidatakse eelkoostatud partitsioonitabelit ja palutakse see kinnitada, et kettale kirjutada. See valik oleks ilmselt mõistlik kasutajale lahti kirjutada.<br /> &lt;br/&gt;[[Image:5_partition_disks.JPG|200px]]&lt;br/&gt;<br /> &lt;li&gt;//Zentyal’i profiilide ja/või moodulite konfigureerimiseks tuleb sisestada kasutajanimi ning parool.// võiks lisada, et &quot;, mis said installeerimise käigus seadistatud.&quot;, siis on selge, et need on varem sisestatud paroolid, mitte mingid default paroolid.<br /> &lt;/ul&gt;&lt;/p&gt;<br /> &lt;p&gt; Tähelepanekuid on mitmeid, aga suurem jagu on arvamused ja täiendused. Loodetavasti on mõned märkused abiks artikli kvaliteedile. Kokkuvõttes on tegu huvitava tarkvaraga ja ilmselt ei näe selle juhendi lugejad arvutit esimest korda ning on võimelised selle artikli alusel Zentyal Server`i edukalt installeerima kuid juhendi täiuse huvides võiks mõned kohad üle vaadata. &lt;br/&gt;<br /> &lt;b&gt;Hindaks artikli 7 punktiga 10-st&lt;/b&gt;&lt;/p&gt;</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:6_finish.JPG&diff=30601 2011-05-08T06:58:26Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div></div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:5_partition_disks.JPG&diff=30600 2011-05-08T06:58:13Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div></div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:4_configure_clock.JPG&diff=30599 2011-05-08T06:57:52Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div></div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:3_choose_language3.JPG&diff=30598 2011-05-08T06:57:37Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div></div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:2_choose_language2.JPG&diff=30597 2011-05-08T06:57:23Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div></div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:1_choose_language.JPG&diff=30596 2011-05-08T06:56:41Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div></div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Linux_saaleala_ehk_swap&diff=30515 2011-05-07T10:02:23Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>&lt;p&gt;<br /> Autor on päris hästi selgitanud mis on swap, millised on erinevad võimalused, milleks kasutatakse ja kuidas praktiliselt seadistada.<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> &lt;p&gt;<br /> Virtuaalmälu osa vajaks ülevaatamist/täpsustamist. Virtuaalmälu on mälu kasutamise tehnoloogia. Virtuaalmälu suuruse moodustub RAM ja saaleala suurused kokku. Virtuaalmälu kasutavd operatsioonisüsteemid seovad kokku füüslise RAM`i ja saaleala ning presenteerivad seda ühe mäluseadmena - virtuaalmäluna.<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> &lt;p&gt;<br /> Nii swap-partitsiooni kui ka swap-faili saab tekitada igal ajal kui on olemas selleks vajalik ketta pind. Esialgse hinnangu, et &quot;Swap partitsiooni on võimalik tekitada Linuxi instaleerimise käigus. Faili aga võib tekitada igal ajal.&quot; lükkab autor hiljem ise ilusti ümber, tuues vajalikud käsud ka swap partitsiooni loomiseks töötavas süsteemis.<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> &lt;P&gt;<br /> Võibolla võiks ära jätta selle minimaalse swap`i suuruse soovitamise, või siis vähendada seda poole RAM`i suuruseni. Mõnel juhul suurem swap ei lase õigel ajal märgata, et süsteem vajaks lisa RAM`i. Aga see on suhteline ja nagu autor lõigu lõpus ütleb, siis sõltub kõik konkreetsest süsteemist.<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> &lt;p&gt;<br /> Artikkel on lihstsalt jälgitava struktuuriga ja sobivalt liigendatud. Kui teha mõned täpsustused, siis sobib artikkel saalealaga tutvumiseks hästi.<br /> &lt;/p&gt;<br /> &lt;p&gt;&lt;b&gt;Arvestades mõningaid eeltoodud ebatäpsusi, hindaksin artiklit 8 punktiga 10-st.&lt;/b&gt;&lt;/p&gt;<br /> &lt;p&gt;&lt;/p&gt;<br /> &lt;p align=&quot;right&quot;&gt;&lt;b&gt;Artur Mölter&lt;/b&gt; (AK22_2011)&lt;/p&gt;<br /> ---------------</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Zentyal&diff=30465 2011-05-07T08:12:59Z

<p>Amolter: Created page with &#039;Artur Mölter AK22 2011&#039;</p> <hr /> <div>Artur Mölter AK22 2011</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Linux_saaleala_ehk_swap&diff=29956 2011-05-02T21:20:27Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>&lt;p&gt;<br /> Autor on päris hästi selgitanud mis on swap, millised on erinevad võimalused, milleks kasutatakse ja kuidas praktiliselt seadistada.<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> &lt;p&gt;<br /> Virtuaalmälu osa vajaks ülevaatamist/täpsustamist. Virtuaalmälu on mälu kasutamise tehnoloogia. Virtuaalmälu suuruse moodustub RAM ja saaleala suurused kokku. Virtuaalmälu kasutavd operatsioonisüsteemid seovad kokku füüslise RAM`i ja saaleala ning presenteerivad seda ühe mäluseadmena - virtuaalmäluna.<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> &lt;p&gt;<br /> Nii swap-partitsiooni kui ka swap-faili saab tekitada igal ajal kui on olemas selleks vajalik ketta pind. Esialgse hinnangu, et &quot;Swap partitsiooni on võimalik tekitada Linuxi instaleerimise käigus. Faili aga võib tekitada igal ajal.&quot; lükkab autor hiljem ise ilusti ümber, tuues vajalikud käsud ka swap partitsiooni loomiseks töötavas süsteemis.<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> &lt;P&gt;<br /> Võibolla võiks ära jätta selle minimaalse swap`i suuruse soovitamise, või siis vähendada seda poole RAM`i suuruseni. Mõnel juhul suurem swap ei lase õigel ajal märgata, et süsteem vajaks lisa RAM`i. Aga see on suhteline ja nagu autor lõigu lõpus ütleb, siis sõltub kõik konkreetsest süsteemist.<br /> &lt;/p&gt;<br /> <br /> &lt;p&gt;<br /> Artikkel on lihstsalt jälgitava struktuuriga ja sobivalt liigendatud. Kui teha mõned täpsustused, siis sobib artikkel saalealaga tutvumiseks hästi.<br /> &lt;/p&gt;<br /> &lt;p&gt;&lt;/p&gt;<br /> &lt;p align=&quot;right&quot;&gt;&lt;b&gt;Artur Mölter&lt;/b&gt; (AK22_2011)&lt;/p&gt;<br /> ---------------</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Linux_saaleala_ehk_swap&diff=28901 2011-04-30T16:21:45Z

<p>Amolter: Created page with &#039;Artur Mölter AK22&#039;</p> <hr /> <div>Artur Mölter AK22</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=28526 2011-04-26T05:10:35Z

<p>Amolter: /* Artur Mölter AK22 */</p> <hr /> <div>=Kaugõpe=<br /> ==Rene Albin AK31==<br /> ==Lembit Elmik AK21== <br /> ==Aleksei Issaikin AK21==<br /> [[Ubuntu Serveri Install]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Andre Jõgi AK21== <br /> ==Pavel Kodotšigov AK22==<br /> <br /> [[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br /> <br /> ==Ivo Kruusamäe AK21==<br /> <br /> [[Gzip]] - pisut veel nokitsen<br /> <br /> ==Andres Kõrvemaa AK21==<br /> <br /> [[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Lauri Liibert AK21==<br /> ==Siim Kullerkupp AK21==<br /> [[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Märt Lindre AK21==<br /> <br /> [[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Rasmus Linnamäe AK22==<br /> [[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br /> ==Priit Lume AK31==<br /> <br /> [[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Tiit Maripuu AK22== <br /> ==Marko Megerild AK21== <br /> ==Artur Mölter AK22==<br /> [[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Margus Nairis AK31==<br /> <br /> [[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Karel Niine AK22==<br /> [[PXE boot]] (Preboot Execution Environment) - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Ulvar Petmanson AK22== <br /> ==Märten Rodes AK22==<br /> [[htop]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Tanel Štaub AK22== <br /> ==Alvar Teearu AK31==<br /> KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br /> <br /> ==Aleksei Timošenko AK21==<br /> =Päevaõpe=<br /> <br /> ==Rasmus Aav A21==<br /> ==Pavel Abin 12==<br /> ==Allar Adoberg A22==<br /> ==Arvi Alamaa A21==<br /> ==Ivar Ambos A22==<br /> ==Sergei Gorjunov A21==<br /> ==Merili Gutmann A31==<br /> Referaat teemal &quot;Lsof&quot; valmib kahe nädala jooksul.<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lsof]<br /> <br /> ==Rene Haavre A32== <br /> ==Kristjan Kalder A22==<br /> ==Kadri Kalme A22==<br /> [[Fdisk]]<br /> <br /> ==Alfi Kannus A21==<br /> ==Nikolai Klõga G11==<br /> ==Reio Kokla A31== <br /> ==Vladimir Kolesnik A22==<br /> <br /> [[init]]<br /> <br /> ==Ivar Krustok A22== <br /> ==Katrin Kukk A22== <br /> <br /> [[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br /> ==Rain Kõrgmaa A22== <br /> ==Siim Kängsepp A22== <br /> ==Urmo Laaneots A21== <br /> ==Karel Laid A31==<br /> [[Puppet]]<br /> <br /> ==Henrik Leinola A22==<br /> <br /> [[Manpremo]]<br /> <br /> ==Kaspar Leivo A41== <br /> ==Juhan Liiva A21== <br /> ==Kaido Loonurm A41==<br /> [[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Urmas Luuk A22== <br /> ==Andres Mill A22== <br /> ==Janar Märjama A22== <br /> ==Kairo Ostapenko A31== <br /> ==Kristjan Pajumaa A22== <br /> ==Ilja Peters 12== <br /> ==Veiko Pilt A31==<br /> [[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] <br /> ==Jagnar Pindmaa A31== <br /> ==Priit Pobbul A22== <br /> ==Arina Püvi A21== <br /> ==Karet Rikko A21== <br /> ==Toomas Rohumets A21== <br /> ==Taavi Salumets A21== <br /> ==Risto Siitan A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage]<br /> <br /> ==Oliver Soom A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine/ Debiani paki loomine]<br /> <br /> ==Kaspar Steinberg A32== <br /> ==Andres Sumin A22== <br /> ==Meelis Suursalu A22== <br /> ==Meelis Tamm A21==<br /> [[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Ott Telga A31== <br /> ==Tavo Toomemägi A41== <br /> ==Taavi Toppi A21==<br /> <br /> iptables<br /> Töö on hetkel koostamisel.<br /> <br /> ==Tarmo Trumm A21== <br /> ==Timo Trummer A32== <br /> ==Olle Tuur A22==<br /> Arvutiklassi Linux (valmimisel)<br /> <br /> ==Arto Vaas A32== <br /> ==Andres Vaher A22== <br /> ==Jaan Vahtre A21== <br /> ==Kristjan Vaik A21== <br /> ==Sten Vaisma A22== <br /> ==Kristjan Vask A21== <br /> ==Vadim Vinogradin A21== <br /> ==Heigo Võsujalg A21== <br /> ==Kristjan Väljako A21==</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=26805 2011-04-15T13:45:49Z

<p>Amolter: /* Artur Mölter AK22 */</p> <hr /> <div>=Kaugõpe=<br /> ==Rene Albin AK31==<br /> ==Lembit Elmik AK21== <br /> ==Aleksei Issaikin AK21==<br /> [[Ubuntu Serveri Install]]<br /> <br /> ==Andre Jõgi AK21== <br /> ==Pavel Kodotšigov AK22==<br /> <br /> [[FreeBSD_Packet_Filter_tulemüüriga]] (FreeBSD Packet Filter tulemüüriga) - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Ivo Kruusamäe AK21== <br /> ==Siim Kullerkupp AK21== <br /> ==Andres Kõrvemaa AK21== <br /> ==Lauri Liibert AK21== <br /> ==Märt Lindre AK21==<br /> <br /> [[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Rasmus Linnamäe AK22== <br /> ==Priit Lume AK31== <br /> ==Tiit Maripuu AK22== <br /> ==Marko Megerild AK21== <br /> ==Artur Mölter AK22==<br /> [[Iozone]]<br /> <br /> ==Margus Nairis AK31==<br /> <br /> [[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Karel Niine AK22==<br /> [[PXE boot]] (Preboot Execution Environment) - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Ulvar Petmanson AK22== <br /> ==Märten Rodes AK22== <br /> ==Tanel Štaub AK22== <br /> ==Alvar Teearu AK31== <br /> ==Aleksei Timošenko AK21==<br /> =Päevaõpe=</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iozone&diff=26750 2011-04-15T10:51:11Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>Artur Mölter<br /> =Üldinfo=<br /> Iozone on failisüsteemi jõudlust testiv utiliit, mida saab kasutada mitmete operatsioonisüsteemidega. Programm aitab võrrelda erinevate tarkvaraplatvormide ja riistvara seadistuste sobivust soovitud ülesanneteks. Testi tulemuste alusel saab erineva olemusega ülesanded jagada serverite vahel optimaalsemalt või leida jõudlusprobleemide põhjuseid.<br /> <br /> IOZone on kasutatav operatsioonisüsteemidega: AIX, BSDI, HP-UX, IRIX, FreeBSD, Linux, OpenBSD, NetBSD, OSFV3, OSFV4, OSFV5, SCO OpenServer, Solaris, MAC OS X, Windows (95/98/Me/NT/2K/XP) <br /> <br /> =Mõõdetavad operatsioonid=<br /> *read/write – Andmehulk kirjutatakse uude faili ja loodud fail loetakse algusest lõpuni<br /> *re-write/re-read – Andmehulga korduskirjutamine ja korduslugemine. Jõudlus enamasti parem kui lugemisel ja kirjutamisel kuna osa infot on puhvris.<br /> *Backwards rear – andmed loetaks tagurpidi, faili lõpust alguseni. Mõned aplikatsioonid kasutavad sellist lugemise meetodit.<br /> *Radom read/write – andmehulgad kirjutatakse ja loetakse faili/failist juhuslikus kohas (faili raames)<br /> *Strided read – andmehulgad loetakse kindla ajalise intervalliga, faili algusest lõpuni (N: loeb 4Kb,“kerib“ 200Kb edasi, loeb 4Kb jne kuni faili lõpuni<br /> *Fread/fwrite - neid funktsioone kasutatakse uude faili kirjutamiseks ja sealt lugemiseks kasutades puhvrit<br /> *Pread/pwrite – mõnes operatsioonisysteemis kasutusel olev kirjutamis/lugemis funktsioon.<br /> *Aio_read/aio_write – testib POSIX asünkroonse I/O mehhanismi jõudlust.<br /> *Mmap – testib mmap() funktsiooniga mäluna kasutatavate failide jõudlust<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> ==Windows==<br /> <br /> Windowsi versioon IOZone`st kasutab Cygwin`i komponente (linux`i keskkonna emuleerimise tarkvara windowsile), aga Cygwin`i ennast installeerima ei pea. Installeri saab IOZone kodulehelt. Paigaldamine on lihtne ja mingeid eriseadistusi ei vaja. Programmi käivitamiseks tuleb käsureal minna IOZone`i kataloogi (vaikekataloog: C:\Program Files\Benchmarks\Iozone3.381) ja käivitada iozone.exe. Käsurea parameetrid on samad üle erinevate operatsioonisysteemide.<br /> <br /> ==Linux (ubuntu)==<br /> IOZone on olemas paljudes paketivaramutes. Ubuntu korral piirdub installeerimine käsu „apt-get install iozone3“ sisestamisega ja programm on kasutamiseks valmis.<br /> <br /> =Kasutamine=<br /> IOZone saab käivitada käsurealt. Graafilist liidest ei ole. <br /> <br /> ==Alustuseks==<br /> <br /> *Lihtsaim käsk alustamiseks. Automaatne režiim:<br /> **Iozone –a &gt; fail.txt<br /> <br /> *Exceli režiim. Vormindab väljundi sobivaks Excelisse importimiseks<br /> **Iozone –Ra &gt; fail.txt<br /> <br /> *Mõistlik on maksimaalne failisuurus tõsta kahekordse operatiivmälu suuruseni. Näiteks kui on 1Gb mälu:<br /> **Iozone –Ra –g 2G &gt; fail.txt<br /> <br /> *Kui soovid läbida ainult teatud testi, siis tuleb ükshaaval määrata testid mida läbitakse. Näiteks lugemise ja kirjutamise testimisesk:<br /> **Iozone –Ra –g 2G –i 0 –i 1 &gt; fail.txt<br /> <br /> ==Veel mõned käivitusparameetrid==<br /> <br /> &lt;table border=1&gt;<br /> &lt;tr&gt;&lt;td&gt;-a &lt;td&gt;Automaatne režiim. Kõik testid, andmehulk(record) 4K-16M, failisuurus 64K-512M<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-A &lt;td&gt;-a põhjalikum variant. Võib võtta oluliselt rohkem aega<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-b filename &lt;td&gt;Teeb binaarfaili excelis kasutatava andmestruktuuriga<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-B &lt;td&gt;Kõik ajutised failid luuakse mmap() funktsiooniga (saab kasutada mälu osana)<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-C &lt;td&gt;Näitab edastatud baite läbilaske testis<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-g # &lt;td&gt;Max faili suurus „–a“ režiimis<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-i # &lt;td&gt;Saab määrata, milliseid teste soovid läbida. (0=write/rewrite, 1=read/re-read, 2=random-read/write 3=Read-backwards, 4=Re-write-record, 5=stride-read, 6=fwrite/re-fwrite, 7=fread/Re-fread, 8=random mix, 9=pwrite/Re-pwrite, 10=pread/Re-pread, 11=pwritev/Re-pwritev, 12=preadv/Repreadv) (-i # -i # -i # jne ...)<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-K &lt;td&gt;Tekitab juhuslikke pöördumisi tavatseti käigus<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-n &lt;td&gt;Saab määrata vähima failisuuruse „-a“ režiimile<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-O &lt;td&gt;Annab sekundis teostatud operatsioonide arvu<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-p &lt;td&gt;Puhastab protsessori puhvri enne igat operatsiooni<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-r # &lt;td&gt;Määrab andmehulga(record) suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-q # &lt;td&gt;Määrab max andmehulga(record) suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-y # &lt;td&gt;Määrab min andmehulga(record) suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-R &lt;td&gt;Genereerib exceli raporti<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-s # &lt;td&gt;Saab määrata testfaili suuruse<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-S # &lt;td&gt;Saab määrata protsessori puhvri suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-W &lt;td&gt;Lukustab faili kuhu kirjutatakse või millest loetakse<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;+-t &lt;td&gt;Tehakse ka võrgu jõudluse test (vajab parameetrit +-m)<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> =Graafikud=<br /> Kui testi raporti loomisel kasutati exceli režiimi, siis on võimalik info importida tabelarvutusprogrammi ja seal koostada graafik soovitud andmete kohta. Näitena toodud andmete lugemise jõudluse graafik IOzone`i manualist. Graafikult paistab kuidas lugemise kiirus muutub vastavalt failisuuruse ja andmehulga muutumisel. Graafikult paistab ka kuidas pärast protsessori puhvri suuruse ületamist jõudlus langeb. <br /> <br /> [[File:readperf2.jpg]]&lt;br/&gt;<br /> [http://www.iozone.org/docs/IOzone_msword_98.pdf joonis pärit manualist]<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjalid=<br /> <br /> *[http://www.iozone.org/ http://www.iozone.org/]<br /> *[http://www.linux.com/archive/feature/139744? http://www.linux.com/archive/feature/]<br /> *[http://www.iozone.org/docs/NFSClientPerf_revised.pdf http://www.iozone.org/docs/NFSClientPerf_revised.pdf]<br /> *[http://www.iozone.org/docs/IOzone_msword_98.pdf http://www.iozone.org/docs/IOzone_msword_98.pdf]<br /> *[https://raid.wiki.kernel.org/index.php/Performance https://raid.wiki.kernel.org/index.php/Performance]<br /> *[http://www.cygwin.com/ http://www.cygwin.com/]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Amolter https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iozone&diff=26454 2011-04-13T20:46:49Z

<p>Amolter: </p> <hr /> <div>=Üldinfo=<br /> Iozone on failisüsteemi jõudlust testiv utiliit, mida saab kasutada mitmete operatsioonisüsteemidega. Programm aitab võrrelda erinevate tarkvaraplatvormide ja riistvara seadistuste sobivust soovitud ülesanneteks. Testi tulemuste alusel saab erineva olemusega ülesanded jagada serverite vahel optimaalsemalt või leida jõudlusprobleemide põhjuseid.<br /> <br /> IOZone on kasutatav operatsioonisüsteemidega: AIX, BSDI, HP-UX, IRIX, FreeBSD, Linux, OpenBSD, NetBSD, OSFV3, OSFV4, OSFV5, SCO OpenServer, Solaris, MAC OS X, Windows (95/98/Me/NT/2K/XP) <br /> <br /> =Mõõdetavad operatsioonid=<br /> *read/write – Andmehulk kirjutatakse uude faili ja loodud fail loetakse algusest lõpuni<br /> *re-write/re-read – Andmehulga korduskirjutamine ja korduslugemine. Jõudlus enamasti parem kui lugemisel ja kirjutamisel kuna osa infot on puhvris.<br /> *Backwards rear – andmed loetaks tagurpidi, faili lõpust alguseni. Mõned aplikatsioonid kasutavad sellist lugemise meetodit.<br /> *Radom read/write – andmehulgad kirjutatakse ja loetakse faili/failist juhuslikus kohas (faili raames)<br /> *Strided read – andmehulgad loetakse kindla ajalise intervalliga, faili algusest lõpuni (N: loeb 4Kb,“kerib“ 200Kb edasi, loeb 4Kb jne kuni faili lõpuni<br /> *Fread/fwrite - neid funktsioone kasutatakse uude faili kirjutamiseks ja sealt lugemiseks kasutades puhvrit<br /> *Pread/pwrite – mõnes operatsioonisysteemis kasutusel olev kirjutamis/lugemis funktsioon.<br /> *Aio_read/aio_write – testib POSIX asünkroonse I/O mehhanismi jõudlust.<br /> *Mmap – testib mmap() funktsiooniga mäluna kasutatavate failide jõudlust<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> ==Windows==<br /> <br /> Windowsi versioon IOZone`st kasutab Cygwin`i komponente (linux`i keskkonna emuleerimise tarkvara windowsile), aga Cygwin`i ennast installeerima ei pea. Installeri saab IOZone kodulehelt. Paigaldamine on lihtne ja mingeid eriseadistusi ei vaja. Programmi käivitamiseks tuleb käsureal minna IOZone`i kataloogi (vaikekataloog: C:\Program Files\Benchmarks\Iozone3.381) ja käivitada iozone.exe. Käsurea parameetrid on samad üle erinevate operatsioonisysteemide.<br /> <br /> ==Linux (ubuntu)==<br /> IOZone on olemas paljudes paketivaramutes. Ubuntu korral piirdub installeerimine käsu „apt-get install iozone3“ sisestamisega ja programm on kasutamiseks valmis.<br /> <br /> =Kasutamine=<br /> IOZone saab käivitada käsurealt. Graafilist liidest ei ole. <br /> <br /> ==Alustuseks==<br /> <br /> *Lihtsaim käsk alustamiseks. Automaatne režiim:<br /> **Iozone –a &gt; fail.txt<br /> <br /> *Exceli režiim. Vormindab väljundi sobivaks Excelisse importimiseks<br /> **Iozone –Ra &gt; fail.txt<br /> <br /> *Mõistlik on maksimaalne failisuurus tõsta kahekordse operatiivmälu suuruseni. Näiteks kui on 1Gb mälu:<br /> **Iozone –Ra –g 2G &gt; fail.txt<br /> <br /> *Kui soovid läbida ainult teatud testi, siis tuleb ükshaaval määrata testid mida läbitakse. Näiteks lugemise ja kirjutamise testimisesk:<br /> **Iozone –Ra –g 2G –i 0 –i 1 &gt; fail.txt<br /> <br /> ==Veel mõned käivitusparameetrid==<br /> <br /> &lt;table border=1&gt;<br /> &lt;tr&gt;&lt;td&gt;-a &lt;td&gt;Automaatne režiim. Kõik testid, andmehulk(record) 4K-16M, failisuurus 64K-512M<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-A &lt;td&gt;-a põhjalikum variant. Võib võtta oluliselt rohkem aega<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-b filename &lt;td&gt;Teeb binaarfaili excelis kasutatava andmestruktuuriga<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-B &lt;td&gt;Kõik ajutised failid luuakse mmap() funktsiooniga (saab kasutada mälu osana)<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-C &lt;td&gt;Näitab edastatud baite läbilaske testis<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-g # &lt;td&gt;Max faili suurus „–a“ režiimis<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-i # &lt;td&gt;Saab määrata, milliseid teste soovid läbida. (0=write/rewrite, 1=read/re-read, 2=random-read/write 3=Read-backwards, 4=Re-write-record, 5=stride-read, 6=fwrite/re-fwrite, 7=fread/Re-fread, 8=random mix, 9=pwrite/Re-pwrite, 10=pread/Re-pread, 11=pwritev/Re-pwritev, 12=preadv/Repreadv) (-i # -i # -i # jne ...)<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-K &lt;td&gt;Tekitab juhuslikke pöördumisi tavatseti käigus<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-n &lt;td&gt;Saab määrata vähima failisuuruse „-a“ režiimile<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-O &lt;td&gt;Annab sekundis teostatud operatsioonide arvu<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-p &lt;td&gt;Puhastab protsessori puhvri enne igat operatsiooni<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-r # &lt;td&gt;Määrab andmehulga(record) suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-q # &lt;td&gt;Määrab max andmehulga(record) suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-y # &lt;td&gt;Määrab min andmehulga(record) suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-R &lt;td&gt;Genereerib exceli raporti<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-s # &lt;td&gt;Saab määrata testfaili suuruse<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-S # &lt;td&gt;Saab määrata protsessori puhvri suuruse Kb<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;-W &lt;td&gt;Lukustab faili kuhu kirjutatakse või millest loetakse<br /> &lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td&gt;+-t &lt;td&gt;Tehakse ka võrgu jõudluse test (vajab parameetrit +-m)<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> =Graafikud=<br /> Kui testi raporti loomisel kasutati exceli režiimi, siis on võimalik info importida tabelarvutusprogrammi ja seal koostada graafik soovitud andmete kohta. Näitena toodud andmete lugemise jõudluse graafik IOzone`i manualist. Graafikult paistab kuidas lugemise kiirus muutub vastavalt failisuuruse ja andmehulga muutumisel. Graafikult paistab ka kuidas pärast protsessori puhvri suuruse ületamist jõudlus langeb. <br /> <br /> [[File:readperf2.jpg]]&lt;br/&gt;<br /> [http://www.iozone.org/docs/IOzone_msword_98.pdf joonis pärit manualist]<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjalid=<br /> <br /> *[http://www.iozone.org/ http://www.iozone.org/]<br /> *[http://www.linux.com/archive/feature/139744? http://www.linux.com/archive/feature/]<br /> *[http://www.iozone.org/docs/NFSClientPerf_revised.pdf http://www.iozone.org/docs/NFSClientPerf_revised.pdf]<br /> *[http://www.iozone.org/docs/IOzone_msword_98.pdf http://www.iozone.org/docs/IOzone_msword_98.pdf]<br /> *[https://raid.wiki.kernel.org/index.php/Performance https://raid.wiki.kernel.org/index.php/Performance]<br /> *[http://www.cygwin.com/ http://www.cygwin.com/]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Amolter