https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=AnkaskICO wiki - User contributions [en]2026-05-05T14:13:52ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&diff=131681Automated storage tiering2018-06-13T19:22:13Z<p>Ankask: /* Autor */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" (ATS) mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia.<br />
<br />
<br>'''Veel alternatiivseid nimesid:'''<br><br />
Fully automated storage tiering (FAST)<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref><ref name="solarwinds">[https://thwack.solarwinds.com/community/solarwinds-community/geek-speak/blog/2014/03/31/understanding-automated-storage-tiering V. Mohan. UNDERSTANDING AUTOMATED STORAGE TIERING. 31.03.2014]</ref><br><br />
Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Technopedia Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Gartner. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><ref name="wikipedia">[https://en.wikipedia.org/wiki/Automated_tiered_storage Automated tiered storage. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><br><br />
Automated tiered storage <ref name="wikipedia" /><br><br />
<br />
<br />
"Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" /><ref name="wikipedia" /><br />
<br />
<br />
<br />
=Sisu=<br />
<br />
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" /><br />
<br />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglasemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="The Register">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? The Register. Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" /><br />
<br />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUN-ide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Kuna LUN-id võivad olla väga suured, siis tänapäeval toimetatakse pigem LUN-ide siseselt (sub-LUN). Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="The Register" /><ref name="Dell" /><ref name="register2">[https://www.theregister.co.uk/2011/03/14/automated_storage_tiering/ Enrico Signoretti. How to evaluate ... automated storage tiering 360° review. The Register. Avaldatud: 14.03.2011]</ref> <br />
Konfigureerimine/optimeerimine on samas väga keeruline ja ajakulukas ning võib võtta mitmeid kuid andmete liikumise analüüsi. Lisaks võib iga väiksemgi viga valusalt hiljem tunda anda.<ref name="quora_fleeman">[https://www.quora.com/What-are-the-advantages-and-disadvantages-of-automated-storage-tiering C. Fleeman, T.Rush, B. Leach. What are the advantages and disadvantages of automated storage tiering? 5.1.2017]</ref><br />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab ehk andmete granuleeritus. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel.<ref name="register2" /> Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset, IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="The Register" /><br />
<br />
AST-s võib olla mitu kihti kettaid: näiteks SSD, FC, SAS ja SATA. Lisaks on seal tavaliselt mitu erinevat RAID taset ning andmete paigutuse optimeerimist. Samas võib mõnes süsteemis piisata ka lihtsalt kahest kihist. Lisaks võib olla oluline, millisele kihile alguses andmed kirjutatakse. Ühe allika arvates on parim, kui alguses kirjutada andmed kiiremale kettale, kust need hiljem aeglasematele üle viiakse, mitte vastupidi.<ref name="register2" /><ref name="cloudian">[https://cloudian.com/blog/introduction-data-tiering/ An Introduction to Data Tiering. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
Erinevatel ketastel kasutatakse erinevaid RAID-e andmete säilivuse ja ligipääsu tagamiseks.<ref name="cloudian" /> Näiteks Infortrendi tooted kasutavad RAID 0, 1, 3, 5, 6 oma toodetes<ref name="Infor3">[https://www.infortrend.com/ImageLoader/LoadDoc/381 ESVA Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref> <br />
<br />
Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos<ref name="youtube">[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018]</ref>. <br />
<br />
<br><br />
<br>'''Näide'''<br><br />
<br />
Infortrendi mitmetasemelise AST eelised on põhimõtteliselt ka teiste tootjate puhul samad:<br />
Saab peenhäälestada salvestamist erinevate kettatüüpide ja RAID-tasemete abil.<br />
Saab optimeerida salvestamise jõudlust.<br />
Efektiivne kasutamine parendab kasumit ja ka salvestusseadme eluiga.<br />
Paindlik mahtuvus, sest kasutatakse ka vahetasemeid.<br />
Väga efektiivne andmete migreerimine andmete kasutamise mustrite, mitmekihilise granulaarse andmete liigutamise, kasutuse alusel ajalise planeerimise ja SSD-l vajaliku mahu tagamise tõttu.<br />
Sobiva salvestuse kasutamine, mistõttu väheneb salvestuse jalajälg ja voolutarbimine.<br />
Lihtne haldamine, kus automatiseerimine vähendab IT töötajatel haldamisele kuluvat aega.<ref name="Infor2">[https://www.infortrend.com/ds/Solutions/Softwares/storage_tier Home/Solutions/Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
AST-d toetavad järgmisi operatsioonisüsteeme, kuid võivad toetada ka muid vastavalt tootjale ja tootele: Windows Server 2003 / 2008 / 2008 R2 / 2012/ 2012R2 (ka Hyper-V), Windows 7 Enterprise SP1, MAC OS X,SUSE Linux Enterprise, Sun Solaris, IBM AIX, HP-UX, Debian, CentOS, VMware ja Citrix XenServer.<ref name="Infor3" /><br />
<br />
Andmed jagatakse gruppidesse. Näiteks esimese taseme andmed on väga olulised ja sageli kasutatavad ning pannakse kõige kallimatele ketastele. Harvem kasutatavad andmed ja varundus on sageli teise taseme või vee madalamatel ketastel, mis on odavamad ja aeglasemad.<ref name="solarwinds" /> Näiteks OLTP andmebaasid, CRM, e-post ja virtuaalmasinad on 1. ja 2. taseme ketastel.<ref name="cloudian" /> Väga harva kasutatavad pannakse 3. taseme või veel madalama taseme ketastele.<ref name="solarwinds" /><br />
<br><br><br />
'''Probleemid'''<ref name="cloudian" /><br><br />
''Jõudlus'' - soovitatakse teha pilvevarundamist ainult vähemtähtsatest ja harvem kasutatavatest andmetest ning olulisemad varundada kohapeal.<br><br />
''Turvalisus'' - kõiki andmeid ei tohi pilves salvestada.<br><br />
''Kasutusmustrid'' - oma andmete kasutussagedust ja mustreid teades on võimalik hoida kulud allalaadimisele minimaalsed.<br><br />
''Hind'' - pilves suure hulga andmete salvestamine ei pruugi olla majanduslikult mõistlik.<br><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Andmete salvestamine, haldamine ja kasutamine on IT üks aluseid ning selleks on vaja võimalikult ökonoomselt toimivaid seadmeid. Lihtsalt serverile või kõvakettale salvestamine pole tänapäev enam piisavalt efektiivne. Seetõttu ongi leitud lahendus automated storage tieringu (automatiseeritud mitmekihiline salvestus vmt) näol.<br />
<br />
=Autor=<br />
Annika Kask<br><br />
AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&diff=131680Automated storage tiering2018-06-13T19:21:51Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" (ATS) mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia.<br />
<br />
<br>'''Veel alternatiivseid nimesid:'''<br><br />
Fully automated storage tiering (FAST)<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref><ref name="solarwinds">[https://thwack.solarwinds.com/community/solarwinds-community/geek-speak/blog/2014/03/31/understanding-automated-storage-tiering V. Mohan. UNDERSTANDING AUTOMATED STORAGE TIERING. 31.03.2014]</ref><br><br />
Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Technopedia Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Gartner. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><ref name="wikipedia">[https://en.wikipedia.org/wiki/Automated_tiered_storage Automated tiered storage. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><br><br />
Automated tiered storage <ref name="wikipedia" /><br><br />
<br />
<br />
"Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" /><ref name="wikipedia" /><br />
<br />
<br />
<br />
=Sisu=<br />
<br />
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" /><br />
<br />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglasemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="The Register">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? The Register. Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" /><br />
<br />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUN-ide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Kuna LUN-id võivad olla väga suured, siis tänapäeval toimetatakse pigem LUN-ide siseselt (sub-LUN). Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="The Register" /><ref name="Dell" /><ref name="register2">[https://www.theregister.co.uk/2011/03/14/automated_storage_tiering/ Enrico Signoretti. How to evaluate ... automated storage tiering 360° review. The Register. Avaldatud: 14.03.2011]</ref> <br />
Konfigureerimine/optimeerimine on samas väga keeruline ja ajakulukas ning võib võtta mitmeid kuid andmete liikumise analüüsi. Lisaks võib iga väiksemgi viga valusalt hiljem tunda anda.<ref name="quora_fleeman">[https://www.quora.com/What-are-the-advantages-and-disadvantages-of-automated-storage-tiering C. Fleeman, T.Rush, B. Leach. What are the advantages and disadvantages of automated storage tiering? 5.1.2017]</ref><br />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab ehk andmete granuleeritus. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel.<ref name="register2" /> Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset, IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="The Register" /><br />
<br />
AST-s võib olla mitu kihti kettaid: näiteks SSD, FC, SAS ja SATA. Lisaks on seal tavaliselt mitu erinevat RAID taset ning andmete paigutuse optimeerimist. Samas võib mõnes süsteemis piisata ka lihtsalt kahest kihist. Lisaks võib olla oluline, millisele kihile alguses andmed kirjutatakse. Ühe allika arvates on parim, kui alguses kirjutada andmed kiiremale kettale, kust need hiljem aeglasematele üle viiakse, mitte vastupidi.<ref name="register2" /><ref name="cloudian">[https://cloudian.com/blog/introduction-data-tiering/ An Introduction to Data Tiering. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
Erinevatel ketastel kasutatakse erinevaid RAID-e andmete säilivuse ja ligipääsu tagamiseks.<ref name="cloudian" /> Näiteks Infortrendi tooted kasutavad RAID 0, 1, 3, 5, 6 oma toodetes<ref name="Infor3">[https://www.infortrend.com/ImageLoader/LoadDoc/381 ESVA Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref> <br />
<br />
Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos<ref name="youtube">[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018]</ref>. <br />
<br />
<br><br />
<br>'''Näide'''<br><br />
<br />
Infortrendi mitmetasemelise AST eelised on põhimõtteliselt ka teiste tootjate puhul samad:<br />
Saab peenhäälestada salvestamist erinevate kettatüüpide ja RAID-tasemete abil.<br />
Saab optimeerida salvestamise jõudlust.<br />
Efektiivne kasutamine parendab kasumit ja ka salvestusseadme eluiga.<br />
Paindlik mahtuvus, sest kasutatakse ka vahetasemeid.<br />
Väga efektiivne andmete migreerimine andmete kasutamise mustrite, mitmekihilise granulaarse andmete liigutamise, kasutuse alusel ajalise planeerimise ja SSD-l vajaliku mahu tagamise tõttu.<br />
Sobiva salvestuse kasutamine, mistõttu väheneb salvestuse jalajälg ja voolutarbimine.<br />
Lihtne haldamine, kus automatiseerimine vähendab IT töötajatel haldamisele kuluvat aega.<ref name="Infor2">[https://www.infortrend.com/ds/Solutions/Softwares/storage_tier Home/Solutions/Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
AST-d toetavad järgmisi operatsioonisüsteeme, kuid võivad toetada ka muid vastavalt tootjale ja tootele: Windows Server 2003 / 2008 / 2008 R2 / 2012/ 2012R2 (ka Hyper-V), Windows 7 Enterprise SP1, MAC OS X,SUSE Linux Enterprise, Sun Solaris, IBM AIX, HP-UX, Debian, CentOS, VMware ja Citrix XenServer.<ref name="Infor3" /><br />
<br />
Andmed jagatakse gruppidesse. Näiteks esimese taseme andmed on väga olulised ja sageli kasutatavad ning pannakse kõige kallimatele ketastele. Harvem kasutatavad andmed ja varundus on sageli teise taseme või vee madalamatel ketastel, mis on odavamad ja aeglasemad.<ref name="solarwinds" /> Näiteks OLTP andmebaasid, CRM, e-post ja virtuaalmasinad on 1. ja 2. taseme ketastel.<ref name="cloudian" /> Väga harva kasutatavad pannakse 3. taseme või veel madalama taseme ketastele.<ref name="solarwinds" /><br />
<br><br><br />
'''Probleemid'''<ref name="cloudian" /><br><br />
''Jõudlus'' - soovitatakse teha pilvevarundamist ainult vähemtähtsatest ja harvem kasutatavatest andmetest ning olulisemad varundada kohapeal.<br><br />
''Turvalisus'' - kõiki andmeid ei tohi pilves salvestada.<br><br />
''Kasutusmustrid'' - oma andmete kasutussagedust ja mustreid teades on võimalik hoida kulud allalaadimisele minimaalsed.<br><br />
''Hind'' - pilves suure hulga andmete salvestamine ei pruugi olla majanduslikult mõistlik.<br><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Andmete salvestamine, haldamine ja kasutamine on IT üks aluseid ning selleks on vaja võimalikult ökonoomselt toimivaid seadmeid. Lihtsalt serverile või kõvakettale salvestamine pole tänapäev enam piisavalt efektiivne. Seetõttu ongi leitud lahendus automated storage tieringu (automatiseeritud mitmekihiline salvestus vmt) näol.<br />
<br />
=Autor=<br />
Annika Kask<br />
AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&diff=131676Automated storage tiering2018-06-13T09:09:44Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" (ATS) mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia.<br />
<br />
<br>'''Veel alternatiivseid nimesid:'''<br><br />
Fully automated storage tiering (FAST)<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref><ref name="solarwinds">[https://thwack.solarwinds.com/community/solarwinds-community/geek-speak/blog/2014/03/31/understanding-automated-storage-tiering V. Mohan. UNDERSTANDING AUTOMATED STORAGE TIERING. 31.03.2014]</ref><br><br />
Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Technopedia Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Gartner. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><ref name="wikipedia">[https://en.wikipedia.org/wiki/Automated_tiered_storage Automated tiered storage. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><br><br />
Automated tiered storage <ref name="wikipedia" /><br><br />
<br />
<br />
"Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" /><ref name="wikipedia" /><br />
<br />
<br />
<br />
=Sisu=<br />
<br />
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" /><br />
<br />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglasemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="The Register">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? The Register. Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" /><br />
<br />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUN-ide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Kuna LUN-id võivad olla väga suured, siis tänapäeval toimetatakse pigem LUN-ide siseselt (sub-LUN). Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="The Register" /><ref name="Dell" /><ref name="register2">[https://www.theregister.co.uk/2011/03/14/automated_storage_tiering/ Enrico Signoretti. How to evaluate ... automated storage tiering 360° review. The Register. Avaldatud: 14.03.2011]</ref> <br />
Konfigureerimine/optimeerimine on samas väga keeruline ja ajakulukas ning võib võtta mitmeid kuid andmete liikumise analüüsi. Lisaks võib iga väiksemgi viga valusalt hiljem tunda anda.<ref name="quora_fleeman">[https://www.quora.com/What-are-the-advantages-and-disadvantages-of-automated-storage-tiering C. Fleeman, T.Rush, B. Leach. What are the advantages and disadvantages of automated storage tiering? 5.1.2017]</ref><br />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab ehk andmete granuleeritus. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel.<ref name="register2" /> Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset, IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="The Register" /><br />
<br />
AST-s võib olla mitu kihti kettaid: näiteks SSD, FC, SAS ja SATA. Lisaks on seal tavaliselt mitu erinevat RAID taset ning andmete paigutuse optimeerimist. Samas võib mõnes süsteemis piisata ka lihtsalt kahest kihist. Lisaks võib olla oluline, millisele kihile alguses andmed kirjutatakse. Ühe allika arvates on parim, kui alguses kirjutada andmed kiiremale kettale, kust need hiljem aeglasematele üle viiakse, mitte vastupidi.<ref name="register2" /><ref name="cloudian">[https://cloudian.com/blog/introduction-data-tiering/ An Introduction to Data Tiering. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
Erinevatel ketastel kasutatakse erinevaid RAID-e andmete säilivuse ja ligipääsu tagamiseks.<ref name="cloudian" /> Näiteks Infortrendi tooted kasutavad RAID 0, 1, 3, 5, 6 oma toodetes<ref name="Infor3">[https://www.infortrend.com/ImageLoader/LoadDoc/381 ESVA Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref> <br />
<br />
Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos<ref name="youtube">[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018]</ref>. <br />
<br />
<br><br />
<br>'''Näide'''<br><br />
<br />
Infortrendi mitmetasemelise AST eelised on põhimõtteliselt ka teiste tootjate puhul samad:<br />
Saab peenhäälestada salvestamist erinevate kettatüüpide ja RAID-tasemete abil.<br />
Saab optimeerida salvestamise jõudlust.<br />
Efektiivne kasutamine parendab kasumit ja ka salvestusseadme eluiga.<br />
Paindlik mahtuvus, sest kasutatakse ka vahetasemeid.<br />
Väga efektiivne andmete migreerimine andmete kasutamise mustrite, mitmekihilise granulaarse andmete liigutamise, kasutuse alusel ajalise planeerimise ja SSD-l vajaliku mahu tagamise tõttu.<br />
Sobiva salvestuse kasutamine, mistõttu väheneb salvestuse jalajälg ja voolutarbimine.<br />
Lihtne haldamine, kus automatiseerimine vähendab IT töötajatel haldamisele kuluvat aega.<ref name="Infor2">[https://www.infortrend.com/ds/Solutions/Softwares/storage_tier Home/Solutions/Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
AST-d toetavad järgmisi operatsioonisüsteeme, kuid võivad toetada ka muid vastavalt tootjale ja tootele: Windows Server 2003 / 2008 / 2008 R2 / 2012/ 2012R2 (ka Hyper-V), Windows 7 Enterprise SP1, MAC OS X,SUSE Linux Enterprise, Sun Solaris, IBM AIX, HP-UX, Debian, CentOS, VMware ja Citrix XenServer.<ref name="Infor3" /><br />
<br />
Andmed jagatakse gruppidesse. Näiteks esimese taseme andmed on väga olulised ja sageli kasutatavad ning pannakse kõige kallimatele ketastele. Harvem kasutatavad andmed ja varundus on sageli teise taseme või vee madalamatel ketastel, mis on odavamad ja aeglasemad.<ref name="solarwinds" /> Näiteks OLTP andmebaasid, CRM, e-post ja virtuaalmasinad on 1. ja 2. taseme ketastel.<ref name="cloudian" /> Väga harva kasutatavad pannakse 3. taseme või veel madalama taseme ketastele.<ref name="solarwinds" /><br />
<br><br><br />
'''Probleemid'''<ref name="cloudian" /><br><br />
''Jõudlus'' - soovitatakse teha pilvevarundamist ainult vähemtähtsatest ja harvem kasutatavatest andmetest ning olulisemad varundada kohapeal.<br><br />
''Turvalisus'' - kõiki andmeid ei tohi pilves salvestada.<br><br />
''Kasutusmustrid'' - oma andmete kasutussagedust ja mustreid teades on võimalik hoida kulud allalaadimisele minimaalsed.<br><br />
''Hind'' - pilves suure hulga andmete salvestamine ei pruugi olla majanduslikult mõistlik.<br><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Andmete salvestamine, haldamine ja kasutamine on IT üks aluseid ning selleks on vaja võimalikult ökonoomselt toimivaid seadmeid. Lihtsalt serverile või kõvakettale salvestamine pole tänapäev enam piisavalt efektiivne. Seetõttu ongi leitud lahendus automated storage tieringu (automatiseeritud mitmekihiline salvestus vmt) näol.<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&diff=131675Automated storage tiering2018-06-13T09:04:07Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" (ATS) mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia.<br />
<br />
<br>'''Veel alternatiivseid nimesid:'''<br><br />
Fully automated storage tiering (FAST)<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref><ref name="solarwinds">[https://thwack.solarwinds.com/community/solarwinds-community/geek-speak/blog/2014/03/31/understanding-automated-storage-tiering V. Mohan. UNDERSTANDING AUTOMATED STORAGE TIERING. 31.03.2014]</ref><br><br />
Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Technopedia Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Gartner. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><ref name="wikipedia">[https://en.wikipedia.org/wiki/Automated_tiered_storage Automated tiered storage. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><br><br />
Automated tiered storage <ref name="wikipedia" /><br><br />
<br />
<br />
"Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" /><ref name="wikipedia" /><br />
<br />
<br />
<br />
=Sisu=<br />
<br />
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" /><br />
<br />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="The Register">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? The Register. Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" /><br />
<br />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Kuna LUNid võivad olla väga suured, siis tänapäeval toimetatakse pigem LUNide siseselt (sub-LUN). Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="The Register" /><ref name="Dell" /><ref name="register2">[https://www.theregister.co.uk/2011/03/14/automated_storage_tiering/ Enrico Signoretti. How to evaluate ... automated storage tiering 360° review. The Register. Avaldatud: 14.03.2011]</ref> <br />
Konfigureerimine/optimeerimine on samas väga keeruline ja ajakulukas ning võib võtta mitmeid kuid andmete liikumise analüüsi. Lisaks võib iga väiksemgi viga valusalt hiljem tunda anda.<ref name="quora_fleeman">[https://www.quora.com/What-are-the-advantages-and-disadvantages-of-automated-storage-tiering C. Fleeman, T.Rush, B. Leach. What are the advantages and disadvantages of automated storage tiering? 5.1.2017]</ref><br />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab ehk andmete granuleeritus. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel.<ref name="register2" /> Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="The Register" /><br />
<br />
AST-s võib olla mitu kihti kettaid: näiteks SSD, FC, SAS ja SATA. Lisaks on seal tavaliselt mitu erinevat RAIDi taset ning andmete paigutuse optimeerimist. Samas võib mõnes süsteemis piisata ka lihtsalt kahest kihist. Lisaks võib olla oluline, millisele kihile alguses andmed kirjutatakse. Ühe allika arvates on parim, kui alguses kirjutada andmed kiiremale kettale, kust need hiljem aeglasematele üle viiakse, mitte vastupidi.<ref name="register2" /><ref name="cloudian">[https://cloudian.com/blog/introduction-data-tiering/ An Introduction to Data Tiering. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
Erinevatel ketastel kasutatakse erinevaid RAIDe andmete säilivuse ja ligipääsu tagamiseks.<ref name="cloudian" /> Näiteks Infortrendi tooted kasutavad RAID 0, 1, 3, 5, 6 oma toodetes<ref name="Infor3">[https://www.infortrend.com/ImageLoader/LoadDoc/381 ESVA Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref> <br />
<br />
Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos<ref name="youtube">[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018]</ref>. <br />
<br />
<br><br />
<br>'''Näide'''<br><br />
<br />
Infortrendi mitmetasemelise AST eelised on põhimõtteliselt ka teiste tootjate puhul samad:<br />
Saab peenhäälestada salvestamist erinevate kettatüüpide ja RAID-tasemete abil.<br />
Saab optimeerida salvestamise jõudlust.<br />
Efektiivne kasutamine parendab kasumit ja ka salvestusseadme eluiga.<br />
Paindlik mahtuvus, sest kasutatakse ka vahetasemeid.<br />
Väga efektiivne andmete migreerimine andmete kasutamise mustrite, mitmekihilise granulaarse andmete liigutamise, kasutuse alusel ajalise planeerimise ja SSD-l vajaliku mahu tagamise tõttu.<br />
Sobiva salvestuse kasutamine, mistõttu väheneb salvestuse jalajälg ja voolutarbimine.<br />
Lihtne haldamine, kus automatiseerimine vähendab IT töötajatel haldamisele kuluvat aega.<ref name="Infor2">[https://www.infortrend.com/ds/Solutions/Softwares/storage_tier Home/Solutions/Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
AST-d toetavad järgmisi operatsioonisüsteeme, kuid võivad toetada ka muid vastavalt tootjale ja tootele: Windows Server 2003 / 2008 / 2008 R2 / 2012/ 2012R2 (ka Hyper-V), Windows 7 Enterprise SP1, MAC OS X,SUSE Linux Enterprise, Sun Solaris, IBM AIX, HP-UX, Debian, CentOS, VMware ja Citrix XenServer.<ref name="Infor3" /><br />
<br />
Andmed jagatakse gruppidesse. Näiteks esimese taseme andmed on väga olulised ja sageli kasutatavad ning pannakse kõige kallimatele ketastele. Harvem kasutatavad andmed ja varundus on sageli teise taseme või vee madalamatel ketastel, mis on odavamad ja aeglasemad.<ref name="solarwinds" /> Näiteks OLTP andmebaasid, CRM, e-post ja virtuaalmasinad on 1. ja 2. taseme ketastel.<ref name="cloudian" /> Väga harva kasutatavad pannakse 3. taseme või veel madalama taseme ketastele.<ref name="solarwinds" /><br />
<br><br><br />
'''Probleemid'''<ref name="cloudian" /><br><br />
''Jõudlus'' - soovitatakse teha pilvevarundamist ainult vähemtähtsatest ja harvem kasutatavatest andmetest ning olulisemad varundada kohapeal.<br><br />
''Turvalisus'' - kõiki andmeid ei tohi pilves salvestada.<br><br />
''Kasutusmustrid'' - oma andmete kasutussagedust ja mustreid teades on võimalik hoida kulud allalaadimisele minimaalsed.<br><br />
''Hind'' - pilves suure hulga andmete salvestamine ei pruugi olla majanduslikult mõistlik.<br><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Andmete salvestamine, haldamine ja kasutamine on IT üks aluseid ning selleks on vaja võimalikult ökonoomselt toimivaid seadmeid. Lihtsalt serverile või kõvakettale salvestamine pole tänapäev enam piisavalt efektiivne. Seetõttu ongi leitud lahendus automated storage tiering'u (automatiseeritud salvestuskihtide) näol.<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&diff=131674Automated storage tiering2018-06-13T08:53:26Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" (ATS) mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia.<br />
<br />
<br>'''Veel alternatiivseid nimesid:'''<br><br />
Fully automated storage tiering (FAST)<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref><ref name="solarwinds">[https://thwack.solarwinds.com/community/solarwinds-community/geek-speak/blog/2014/03/31/understanding-automated-storage-tiering V. Mohan. UNDERSTANDING AUTOMATED STORAGE TIERING. 31.03.2014]</ref><br><br />
Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Technopedia Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Gartner. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><ref name="wikipedia">[https://en.wikipedia.org/wiki/Automated_tiered_storage Automated tiered storage. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><br><br />
Automated tiered storage <ref name="wikipedia" /><br><br />
<br />
<br />
"Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" /><ref name="wikipedia" /><br />
<br />
<br />
<br />
=Sisu=<br />
<br />
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" /><br />
<br />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="The Register">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? The Register. Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" /><br />
<br />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Kuna LUNid võivad olla väga suured, siis tänapäeval toimetatakse pigem LUNide siseselt (sub-LUN). Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="The Register" /><ref name="Dell" /><ref name="register2">[https://www.theregister.co.uk/2011/03/14/automated_storage_tiering/ Enrico Signoretti. How to evaluate ... automated storage tiering 360° review. The Register. Avaldatud: 14.03.2011]</ref> <br />
Konfigureerimine/optimeerimine on samas väga keeruline ja ajakulukas ning võib võtta mitmeid kuid andmete liikumise analüüsi. Lisaks võib iga väiksemgi viga valusalt hiljem tunda anda.<ref name="quora_fleeman">[https://www.quora.com/What-are-the-advantages-and-disadvantages-of-automated-storage-tiering C. Fleeman, T.Rush, B. Leach. What are the advantages and disadvantages of automated storage tiering? 5.1.2017]</ref><br />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab ehk andmete granuleeritus. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel.<ref name="register2" /> Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="The Register" /><br />
<br />
AST-s võib olla mitu kihti kettaid: näiteks SSD, FC, SAS ja SATA. Lisaks on seal tavaliselt mitu erinevat RAIDi taset ning andmete paigutuse optimeerimist. Samas võib mõnes süsteemis piisata ka lihtsalt kahest kihist. Lisaks võib olla oluline, millisele kihile alguses andmed kirjutatakse. Ühe allika arvates on parim, kui alguses kirjutada andmed kiiremale kettale, kust need hiljem aeglasematele üle viiakse, mitte vastupidi.<ref name="register2" /><ref name="cloudian">[https://cloudian.com/blog/introduction-data-tiering/ An Introduction to Data Tiering. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
Erinevatel ketastel kasutatakse erinevaid RAIDe andmete säilivuse ja ligipääsu tagamiseks.<ref name="cloudian" /> Näiteks Infortrendi tooted kasutavad RAID 0, 1, 3, 5, 6 oma toodetes<ref name="Infor3">[https://www.infortrend.com/ImageLoader/LoadDoc/381 ESVA Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref> <br />
<br />
Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos<ref name="youtube">[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018]</ref>. <br />
<br />
<br><br />
<br>'''Näide'''<br><br />
<br />
Infortrendi mitmetasemelise AST eelised on põhimõtteliselt ka teiste tootjate puhul samad:<br />
Saab peenhäälestada salvestamist erinevate kettatüüpide ja RAID-tasemete abil.<br />
Saab optimeerida salvestamise jõudlust.<br />
Efektiivne kasutamine parendab kasumit ja ka salvestusseadme eluiga.<br />
Paindlik mahtuvus, sest kasutatakse ka vahetasemeid.<br />
Väga efektiivne andmete migreerimine andmete kasutamise mustrite, mitmekihilise granulaarse andmete liigutamise, kasutuse alusel ajalise planeerimise ja SSD-l vajaliku mahu tagamise tõttu.<br />
Sobiva salvestuse kasutamine, mistõttu väheneb salvestuse jalajälg ja voolutarbimine.<br />
Lihtne haldamine, kus automatiseerimine vähendab IT töötajatel haldamisele kuluvat aega.<ref name="Infor2">[https://www.infortrend.com/ds/Solutions/Softwares/storage_tier Home/Solutions/Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
AST-d toetavad järgmisi operatsioonisüsteeme, kuid võivad toetada ka muid vastavalt tootjale ja tootele: Windows Server 2003 / 2008 / 2008 R2 / 2012/ 2012R2 (ka Hyper-V), Windows 7 Enterprise SP1, MAC OS X,SUSE Linux Enterprise, Sun Solaris, IBM AIX, HP-UX, Debian, CentOS, VMware ja Citrix XenServer.<ref name="Infor3" /><br />
<br />
Andmed jagatakse gruppidesse. Näiteks esimese taseme andmed on väga olulised ja sageli kasutatavad ning pannakse kõige kallimatele ketastele. Harvem kasutatavad andmed ja varundus on sageli teise taseme või vee madalamatel ketastel, mis on odavamad ja aeglasemad.<ref name="solarwinds" /> Näiteks OLTP andmebaasid, CRM, e-post ja virtuaalmasinad on 1. ja 2. taseme ketastel.<ref name="cloudian" /> Väga harva kasutatavad pannakse 3. taseme või veel madalama taseme ketastele.<ref name="solarwinds" /><br />
<br><br><br />
'''Probleemid'''<ref name="cloudian" /><br><br />
''Jõudlus'' - soovitatakse teha pilvevarundamist ainult vähemtähtsatest ja harvem kasutatavatest andmetest ning olulisemad varundada kohapeal.<br><br />
''Turvalisus'' - kõiki andmeid ei tohi pilves salvestada.<br><br />
''Kasutusmustrid'' - oma andmete kasutussagedust ja mustreid teades on võimalik hoida kulud allalaadimisele minimaalsed.<br><br />
''Hind'' - pilves suure hulga andmete salvestamine ei pruugi olla majanduslikult mõistlik.<br><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<pre></pre><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<br />
<ref name="nimi" /><br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&diff=131673Automated storage tiering2018-06-13T08:40:47Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" (ATS) mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia.<br />
<br />
<br>'''Veel alternatiivseid nimesid:'''<br><br />
Fully automated storage tiering (FAST)<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref><br><br />
Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Technopedia Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Gartner. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><ref name="wikipedia">[https://en.wikipedia.org/wiki/Automated_tiered_storage Automated tiered storage. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><br><br />
Automated tiered storage <ref name="wikipedia" /><br><br />
<br />
<br />
"Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" /><ref name="wikipedia" /><br />
<br />
<br />
<br />
=Sisu=<br />
<br />
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" /><br />
<br />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="The Register">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? The Register. Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" /><br />
<br />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Kuna LUNid võivad olla väga suured, siis tänapäeval toimetatakse pigem LUNide siseselt (sub-LUN). Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="The Register" /><ref name="Dell" /><ref name="register2">[https://www.theregister.co.uk/2011/03/14/automated_storage_tiering/ Enrico Signoretti. How to evaluate ... automated storage tiering 360° review. The Register. Avaldatud: 14.03.2011]</ref> <br />
Konfigureerimine/optimeerimine on samas väga keeruline ja ajakulukas ning võib võtta mitmeid kuid andmete liikumise analüüsi. Lisaks võib iga väiksemgi viga valusalt hiljem tunda anda.<ref name="quora_fleeman">[https://www.quora.com/What-are-the-advantages-and-disadvantages-of-automated-storage-tiering C. Fleeman, T.Rush, B. Leach. What are the advantages and disadvantages of automated storage tiering? 5.1.2017]</ref><br />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab ehk andmete granuleeritus. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel.<ref name="register2" /> Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="The Register" /><br />
<br />
AST-s võib olla mitu kihti kettaid: näiteks SSD, FC, SAS ja SATA. Lisaks on seal tavaliselt mitu erinevat RAIDi taset ning andmete paigutuse optimeerimist. Samas võib mõnes süsteemis piisata ka lihtsalt kahest kihist. Lisaks võib olla oluline, millisele kihile alguses andmed kirjutatakse. Ühe allika arvates on parim, kui alguses kirjutada andmed kiiremale kettale, kust need hiljem aeglasematele üle viiakse, mitte vastupidi.<ref name="register2" /><ref name="cloudian">[https://cloudian.com/blog/introduction-data-tiering/ An Introduction to Data Tiering. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
Erinevatel ketastel kasutatakse erinevaid RAIDe andmete säilivuse ja ligipääsu tagamiseks.<ref name="cloudian" /> Näiteks Infortrendi tooted kasutavad RAID 0, 1, 3, 5, 6 oma toodetes<ref name="Infor3">[https://www.infortrend.com/ImageLoader/LoadDoc/381 ESVA Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref> <br />
<br />
Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos<ref name="youtube">[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018]</ref>. <br />
<br />
<br><br />
<br>'''Näide'''<br><br />
<br />
Infortrendi mitmetasemelise AST eelised on põhimõtteliselt ka teiste tootjate puhul samad:<br />
Saab peenhäälestada salvestamist erinevate kettatüüpide ja RAID-tasemete abil.<br />
Saab optimeerida salvestamise jõudlust.<br />
Efektiivne kasutamine parendab kasumit ja ka salvestusseadme eluiga.<br />
Paindlik mahtuvus, sest kasutatakse ka vahetasemeid.<br />
Väga efektiivne andmete migreerimine andmete kasutamise mustrite, mitmekihilise granulaarse andmete liigutamise, kasutuse alusel ajalise planeerimise ja SSD-l vajaliku mahu tagamise tõttu.<br />
Sobiva salvestuse kasutamine, mistõttu väheneb salvestuse jalajälg ja voolutarbimine.<br />
Lihtne haldamine, kus automatiseerimine vähendab IT töötajatel haldamisele kuluvat aega.<ref name="Infor2">[https://www.infortrend.com/ds/Solutions/Softwares/storage_tier Home/Solutions/Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
AST-d toetavad järgmisi operatsioonisüsteeme, kuid võivad toetada ka muid vastavalt tootjale ja tootele: Windows Server 2003 / 2008 / 2008 R2 / 2012/ 2012R2 (ka Hyper-V), Windows 7 Enterprise SP1, MAC OS X,SUSE Linux Enterprise, Sun Solaris, IBM AIX, HP-UX, Debian, CentOS, VMware ja Citrix XenServer.<ref name="Infor3" /><br />
<br />
Erinevatest teenustest näiteks OLTP andmebaasid, CRM, e-post ja virtuaalmasinad on 1. ja 2. taseme ketastel.<ref name="cloudian" /> <br />
<br><br><br />
'''Probleemid'''<ref name="cloudian" /><br><br />
''Jõudlus'' - soovitatakse teha pilvevarundamist ainult vähemtähtsatest ja harvem kasutatavatest andmetest ning olulisemad varundada kohapeal.<br><br />
''Turvalisus'' - kõiki andmeid ei tohi pilves salvestada.<br><br />
''Kasutusmustrid'' - oma andmete kasutussagedust ja mustreid teades on võimalik hoida kulud allalaadimisele minimaalsed.<br><br />
''Hind'' - pilves suure hulga andmete salvestamine ei pruugi olla majanduslikult mõistlik.<br><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<pre></pre><br />
<br />
<br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<br />
<ref name="nimi" /><br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&diff=131672Automated storage tiering2018-06-13T08:33:13Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" (ATS) mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia.<br />
<br />
<br>'''Veel alternatiivseid nimesid:'''<br><br />
Fully automated storage tiering (FAST)<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref><br><br />
Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Technopedia Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Gartner. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><ref name="wikipedia">[https://en.wikipedia.org/wiki/Automated_tiered_storage Automated tiered storage. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><br><br />
Automated tiered storage <ref name="wikipedia" /><br><br />
<br />
<br />
"Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" /><ref name="wikipedia" /><br />
<br />
<br />
<br />
=Sisu=<br />
<br />
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" /><br />
<br />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="The Register">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? The Register. Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" /><br />
<br />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Kuna LUNid võivad olla väga suured, siis tänapäeval toimetatakse pigem LUNide siseselt (sub-LUN). Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="The Register" /><ref name="Dell" /><ref name="register2">[https://www.theregister.co.uk/2011/03/14/automated_storage_tiering/ Enrico Signoretti. How to evaluate ... automated storage tiering 360° review. The Register. Avaldatud: 14.03.2011]</ref> <br />
Konfigureerimine/optimeerimine on samas väga keeruline ja ajakulukas ning võib võtta mitmeid kuid andmete liikumise analüüsi. Lisaks võib iga väiksemgi viga valusalt hiljem tunda anda.<ref name="quora_fleeman">[https://www.quora.com/What-are-the-advantages-and-disadvantages-of-automated-storage-tiering C. Fleeman, T.Rush, B. Leach. What are the advantages and disadvantages of automated storage tiering? 5.1.2017]</ref><br />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab ehk andmete granuleeritus. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel.<ref name="register2" /> Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="The Register" /><br />
<br />
AST-s võib olla mitu kihti kettaid: näiteks SSD, FC, SAS ja SATA. Lisaks on seal tavaliselt mitu erinevat RAIDi taset ning andmete paigutuse optimeerimist. Samas võib mõnes süsteemis piisata ka lihtsalt kahest kihist. Lisaks võib olla oluline, millisele kihile alguses andmed kirjutatakse. Ühe allika arvates on parim, kui alguses kirjutada andmed kiiremale kettale, kust need hiljem aeglasematele üle viiakse, mitte vastupidi.<ref name="register2" /><ref name="cloudian">[https://cloudian.com/blog/introduction-data-tiering/ An Introduction to Data Tiering. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
Erinevatel ketastel kasutatakse erinevaid RAIDe andmete säilivuse ja ligipääsu tagamiseks.<ref name="cloudian" /> Näiteks Infortrendi tooted kasutavad RAID 0, 1, 3, 5, 6 oma toodetes<ref name="Infor3">[https://www.infortrend.com/ImageLoader/LoadDoc/381 ESVA Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref> <br />
<br />
Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos<ref name="youtube">[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018]</ref>. <br />
<br />
<br><br />
<br>'''Näide'''<br><br />
<br />
Infortrendi mitmetasemelise AST eelised on põhimõtteliselt ka teiste tootjate puhul samad:<br />
Saab peenhäälestada salvestamist erinevate kettatüüpide ja RAID-tasemete abil.<br />
Saab optimeerida salvestamise jõudlust.<br />
Efektiivne kasutamine parendab kasumit ja ka salvestusseadme eluiga.<br />
Paindlik mahtuvus, sest kasutatakse ka vahetasemeid.<br />
Väga efektiivne andmete migreerimine andmete kasutamise mustrite, mitmekihilise granulaarse andmete liigutamise, kasutuse alusel ajalise planeerimise ja SSD-l vajaliku mahu tagamise tõttu.<br />
Sobiva salvestuse kasutamine, mistõttu väheneb salvestuse jalajälg ja voolutarbimine.<br />
Lihtne haldamine, kus automatiseerimine vähendab IT töötajatel haldamisele kuluvat aega.<ref name="Infor2">[https://www.infortrend.com/ds/Solutions/Softwares/storage_tier Home/Solutions/Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
AST-d toetavad järgmisi operatsioonisüsteeme, kuid võivad toetada ka muid vastavalt tootjale ja tootele: Windows Server 2003 / 2008 / 2008 R2 / 2012/ 2012R2 (ka Hyper-V), Windows 7 Enterprise SP1, MAC OS X,SUSE Linux Enterprise, Sun Solaris, IBM AIX, HP-UX, Debian, CentOS, VMware ja Citrix XenServer.<ref name="Infor3" /><br />
<br />
Erinevatest teenustest näiteks OLTP andmebaasid, CRM, e-post ja virtuaalmasinad on 1. ja 2. taseme ketastel. <br />
<br />
Probleemid<ref name="cloudian" /><br />
<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<pre></pre><br />
<br />
<br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<br />
<ref name="nimi" /><br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&diff=131670Automated storage tiering2018-06-13T06:46:50Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" (ATS) mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia.<br />
<br />
<br>'''Veel alternatiivseid nimesid:'''<br><br />
Fully automated storage tiering (FAST)<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref><br><br />
Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Technopedia Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Gartner. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><ref name="wikipedia">[https://en.wikipedia.org/wiki/Automated_tiered_storage Automated tiered storage. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><br><br />
Automated tiered storage <ref name="wikipedia" /><br><br />
<br />
<br />
"Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" /><ref name="wikipedia" /><br />
<br />
<br />
<br />
=Sisu=<br />
<br />
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" /><br />
<br />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="The Register">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? The Register. Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" /><br />
<br />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Kuna LUNid võivad olla väga suured, siis tänapäeval toimetatakse pigem LUNide siseselt (sub-LUN). Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="The Register" /><ref name="Dell" /><ref name="register2">[https://www.theregister.co.uk/2011/03/14/automated_storage_tiering/ Enrico Signoretti. How to evaluate ... automated storage tiering 360° review. The Register. Avaldatud: 14.03.2011]</ref> <br />
Konfigureerimine/optimeerimine on samas väga keeruline ja ajakulukas ning võib võtta mitmeid kuid andmete liikumise analüüsi. Lisaks võib iga väiksemgi viga valusalt hiljem tunda anda.<ref name="quora_fleeman">[https://www.quora.com/What-are-the-advantages-and-disadvantages-of-automated-storage-tiering C. Fleeman, T.Rush, B. Leach. What are the advantages and disadvantages of automated storage tiering? 5.1.2017]</ref><br />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab ehk andmete granuleeritus. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel.<ref name="register2" /> Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="The Register" /><br />
<br />
AST-s võib olla mitu kihti kettaid: näiteks SSD, FC, SAS ja SATA. Lisaks on seal tavaliselt mitu erinevat RAIDi taset ning andmete paigutuse optimeerimist. Samas võib mõnes süsteemis piisata ka lihtsalt kahest kihist. Lisaks võib olla oluline, millisele kihile alguses andmed kirjutatakse. Ühe allika arvates on parim, kui alguses kirjutada andmed kiiremale kettale, kust need hiljem aeglasematele üle viiakse, mitte vastupidi.<ref name="register2" /><br />
<br />
Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos<ref name="youtube">[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Näide'''<br><br />
<br />
Infortrendi mitmetasemelise AST eelised on põhimõtteliselt ka teiste tootjate puhul samad:<br />
Saab peenhäälestada salvestamist erinevate kettatüüpide ja RAID-tasemete abil.<br />
Saab optimeerida salvestamise jõudlust.<br />
Efektiivne kasutamine parendab kasumit ja ka salvestusseadme eluiga.<br />
Paindlik mahtuvus, sest kasutatakse ka vahetasemeid.<br />
Väga efektiivne andmete migreerimine andmete kasutamise mustrite, mitmekihilise granulaarse andmete liigutamise, kasutuse alusel ajalise planeerimise ja SSD-l vajaliku mahu tagamise tõttu.<br />
Sobiva salvestuse kasutamine, mistõttu väheneb salvestuse jalajälg ja voolutarbimine.<br />
Lihtne haldamine, kus automatiseerimine vähendab IT töötajatel haldamisele kuluvat aega.<ref name="Infor2">[https://www.infortrend.com/ds/Solutions/Softwares/storage_tier Home/Solutions/Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
<br />
Infortrendi tooted kasutavad RAID 0, 1, 3, 5, 6 oma toodetes, mis tagab ka andmete säilivust.<ref name="Infor3">[https://www.infortrend.com/ImageLoader/LoadDoc/381 ESVA Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
<br />
AST-d toetavad järgmisi operatsioonisüsteeme, kuid võivad toetada ka muid vastavalt tootjale ja tootele: Windows Server 2003 / 2008 / 2008 R2 / 2012/ 2012R2 (ka Hyper-V), Windows 7 Enterprise SP1, MAC OS X,SUSE Linux Enterprise, Sun Solaris, IBM AIX, HP-UX, Debian, CentOS, VMware ja Citrix XenServer.<ref name="Infor3" /><br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<pre></pre><br />
<br />
<br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<br />
<ref name="nimi" /><br />
<br />
=Autor=<br />
Annika Kask<br />
<br />
AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&diff=131666Automated storage tiering2018-06-13T05:12:07Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" (ATS) mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia.<br />
<br />
<br>'''Veel alternatiivseid nimesid:'''<br><br />
Fully automated storage tiering (FAST)<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref><br><br />
Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Technopedia Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Gartner. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><ref name="wikipedia">[https://en.wikipedia.org/wiki/Automated_tiered_storage Automated tiered storage. Vaadatud: 02.11.2018]</ref><br><br />
Automated tiered storage <ref name="wikipedia" /><br><br />
<br />
<br />
"Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" /><ref name="wikipedia" /><br />
<br />
<br />
<br />
=Sisu=<br />
<br />
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" /><br />
<br />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="The Register">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? The Register. Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" /><br />
<br />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Kuna LUNid võivad olla väga suured, siis tänapäeval toimetatakse pigem LUNide siseselt (sub-LUN). Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="The Register" /><ref name="Dell" /><ref name="register2">[https://www.theregister.co.uk/2011/03/14/automated_storage_tiering/ Enrico Signoretti. How to evaluate ... automated storage tiering 360° review. The Register. Avaldatud: 14.03.2011]</ref> <br />
Konfigureerimine/optimeerimine on samas väga keeruline ja ajakulukas ning võib võtta mitmeid kuid andmete liikumise analüüsi. Lisaks võib iga väiksemgi viga valusalt hiljem tunda anda.<ref name="quora_fleeman">[https://www.quora.com/What-are-the-advantages-and-disadvantages-of-automated-storage-tiering C. Fleeman, T.Rush, B. Leach. What are the advantages and disadvantages of automated storage tiering? 5.1.2017]</ref><br />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab ehk andmete granuleeritus. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel.<ref name="register2" /> Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="The Register" /><br />
<br />
AST-s võib olla mitu kihti kettaid: näiteks SSD, FC, SAS ja SATA. Lisaks on seal tavaliselt mitu erinevat RAIDi taset ning andmete paigutuse optimeerimist. Samas võib mõnes süsteemis piisata ka lihtsalt kahest kihist. Lisaks võib olla oluline, millisele kihile alguses andmed kirjutatakse. Ühe allika arvates on parim, kui alguses kirjutada andmed kiiremale kettale, kust need hiljem aeglasematele üle viiakse, mitte vastupidi.<ref name="register2" /><br />
<br />
Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos<ref name="youtube">[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Näide'''<br><br />
<br />
Infortrendi mitmetasemelise AST eelised on põhimõtteliselt ka teiste tootjate puhul samad:<br />
Saab peenhäälestada salvestamist erinevate kettatüüpide ja RAID-tasemete abil.<br />
Saab optimeerida salvestamise jõudlust.<br />
Efektiivne kasutamine parendab kasumit ja ka salvestusseadme eluiga.<br />
Paindlik mahtuvus, sest kasutatakse ka vahetasemeid.<br />
Väga efektiivne andmete migreerimine andmete kasutamise mustrite, mitmekihilise granulaarse andmete liigutamise, kasutuse alusel ajalise planeerimise ja SSD-l vajaliku mahu tagamise tõttu.<br />
Sobiva salvestuse kasutamine, mistõttu väheneb salvestuse jalajälg ja voolutarbimine.<br />
Lihtne haldamine, kus automatiseerimine vähendab IT töötajatel haldamisele kuluvat aega.<ref name="Infor2">[https://www.infortrend.com/ds/Solutions/Softwares/storage_tier Home/Solutions/Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
<br />
Infortrendi tooted kasutavad RAID 0, 1, 3, 5, 6 oma toodetes, mis tagab ka andmete säilivust.<ref name="Infor3">[https://www.infortrend.com/ImageLoader/LoadDoc/381 ESVA Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
<br />
AST-d toetavad järgmisi operatsioonisüsteeme, kuid võivad toetada ka muid vastavalt tootjale ja tootele: Windows Server 2003 / 2008 / 2008 R2 / 2012/ 2012R2 (ka Hyper-V), Windows 7 Enterprise SP1, MAC OS X,SUSE Linux Enterprise, Sun Solaris, IBM AIX, HP-UX, Debian, CentOS, VMware ja Citrix XenServer.<ref name="Infor3" /><br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<pre></pre><br />
<br />
<br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<br />
<ref name="nimi" /><br />
<br />
=Autor=<br />
Annika Kask<br />
<br />
AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&diff=131665Automated storage tiering2018-06-13T04:34:43Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" (ATS) mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia. Dell kasutab ka mõistet "fully automated storage tiering" (FAST). FAST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref><br />
Veel alternatiivseid nimesid:<br />
Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Technopedia Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Gartner. Vaadatud: 02.11.2011]</ref><br />
"Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" /><br />
<br />
<br />
=Sisu=<br />
<br />
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" /><br />
<br />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="The Register">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? The Register. Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" /><br />
<br />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Kuna LUNid võivad olla väga suured, siis tänapäeval toimetatakse pigem LUNide siseselt (sub-LUN). Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="The Register" /><ref name="Dell" /><ref name="register2">[https://www.theregister.co.uk/2011/03/14/automated_storage_tiering/ Enrico Signoretti. How to evaluate ... automated storage tiering 360° review. The Register. Avaldatud: 14.03.2011]</ref> <br />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab ehk andmete granuleeritus. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel.<ref name="register2" /> Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="The Register" /><br />
<br />
AST-s võib olla mitu kihti kettaid: näiteks SSD, FC, SAS ja SATA. Lisaks on seal tavaliselt mitu erinevat RAIDi taset ning andmete paigutuse optimeerimist. Samas võib mõnes süsteemis piisata ka lihtsalt kahest kihist. Lisaks võib olla oluline, millisele kihile alguses andmed kirjutatakse. Ühe allika arvates on parim, kui alguses kirjutada andmed kiiremale kettale, kust need hiljem aeglasematele üle viiakse, mitte vastupidi.<ref name="register2" /><br />
<br />
Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos<ref name="youtube">[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Näide'''<br><br />
<br />
Infortrendi mitmetasemelise AST eelised on põhimõtteliselt ka teiste tootjate puhul samad:<br />
Saab peenhäälestada salvestamist erinevate kettatüüpide ja RAID-tasemete abil.<br />
Saab optimeerida salvestamise jõudlust.<br />
Efektiivne kasutamine parendab kasumit ja ka salvestusseadme eluiga.<br />
Paindlik mahtuvus, sest kasutatakse ka vahetasemeid.<br />
Väga efektiivne andmete migreerimine andmete kasutamise mustrite, mitmekihilise granulaarse andmete liigutamise, kasutuse alusel ajalise planeerimise ja SSD-l vajaliku mahu tagamise tõttu.<br />
Sobiva salvestuse kasutamine, mistõttu väheneb salvestuse jalajälg ja voolutarbimine.<br />
Lihtne haldamine, kus automatiseerimine vähendab IT töötajatel haldamisele kuluvat aega.<ref name="Infor2">[https://www.infortrend.com/ds/Solutions/Softwares/storage_tier Home/Solutions/Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
<br />
Infortrendi tooted kasutavad RAID 0, 1, 3, 5, 6 oma toodetes, mis tagab ka andmete säilivust.<ref name="Infor3">[https://www.infortrend.com/ImageLoader/LoadDoc/381 ESVA Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
<br />
AST-d toetavad järgmisi operatsioonisüsteeme: Windows Server 2003 / 2008 / 2008 R2 / 2012/ 2012R2 (ka Hyper-V), Windows 7 Enterprise SP1, MAC OS X,SUSE Linux Enterprise, Sun Solaris, IBM AIX, HP-UX, Debian, CentOS, VMware ja Citrix XenServer.<ref name="Infor3" /><br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<pre></pre><br />
<br />
<br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<br />
<ref name="nimi" /><br />
<br />
=Autor=<br />
Annika Kask<br />
<br />
AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&diff=131664Automated storage tiering2018-06-13T04:30:59Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" (ATS) mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia. Dell kasutab ka mõistet "fully automated storage tiering" (FAST). FAST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref><br />
Veel alternatiivseid nimesid:<br />
Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Technopedia Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Gartner. Vaadatud: 02.11.2011]</ref><br />
"Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" /><br />
<br />
<br />
=Sisu=<br />
<br />
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" /><br />
<br />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="The Register">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? The Register. Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" /><br />
<br />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Kuna LUNid võivad olla väga suured, siis tänapäeval toimetatakse pigem LUNide siseselt (sub-LUN). Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="The Register" /><ref name="Dell" /><ref name="register2">[https://www.theregister.co.uk/2011/03/14/automated_storage_tiering/ Enrico Signoretti. How to evaluate ... automated storage tiering 360° review. The Register. Avaldatud: 14.03.2011]</ref> <br />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab ehk andmete granuleeritus. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel.<ref name="register2" /> Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="The Register" /><br />
<br />
AST-s võib olla mitu kihti kettaid: näiteks SSD, FC, SAS ja SATA. Lisaks on seal tavaliselt mitu erinevat RAIDi taset ning andmete paigutuse optimeerimist. Samas võib mõnes süsteemis piisata ka lihtsalt kahest kihist. Lisaks võib olla oluline, millisele kihile alguses andmed kirjutatakse. Ühe allika arvates on parim, kui alguses kirjutada andmed kiiremale kettale, kust need hiljem aeglasematele üle viiakse, mitte vastupidi.<ref name="register2" /><br />
<br />
Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos<ref name="youtube">[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018]</ref>. <br />
<br />
Näide <ref name="Infor2">[https://www.infortrend.com/ds/Solutions/Softwares/storage_tier Home/Solutions/Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
Infortrendi mitmetasemelise AST eelised on põhimõtteliselt ka teiste tootjate puhul samad:<br />
Saab peenhäälestada salvestamist erinevate kettatüüpide ja RAID-tasemete abil.<br />
Saab optimeerida salvestamise jõudlust.<br />
Efektiivne kasutamine parendab kasumit ja ka salvestusseadme eluiga.<br />
Paindlik mahtuvus, sest kasutatakse ka vahetasemeid.<br />
Väga efektiivne andmete migreerimine andmete kasutamise mustrite, mitmekihilise granulaarse andmete liigutamise, kasutuse alusel ajalise planeerimise ja SSD-l vajaliku mahu tagamise tõttu.<br />
Sobiva salvestuse kasutamine, mistõttu väheneb salvestuse jalajälg ja voolutarbimine.<br />
Lihtne haldamine, kus automatiseerimine vähendab IT töötajatel haldamisele kuluvat aega.<br />
<br />
Infortrendi tooted kasutavad RAID 0, 1, 3, 5, 6 oma toodetes, mis taga.<ref name="Infor3">[https://www.infortrend.com/ImageLoader/LoadDoc/381 ESVA Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref><br />
<br />
AST-d toetavad järgmisi operatsioonisüsteeme: Windows Server 2003 / 2008 / 2008 R2 / 2012/ 2012R2 (ka Hyper-V), Windows 7 Enterprise SP1, MAC OS X,SUSE Linux Enterprise, Sun Solaris, IBM AIX, HP-UX, Debian, CentOS, VMware ja Citrix XenServer.<ref name="Infor3" /><br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<pre></pre><br />
<br />
<br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<br />
<ref name="nimi" /><br />
<br />
=Autor=<br />
Annika Kask<br />
<br />
AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&diff=131663Automated storage tiering2018-06-12T21:12:24Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" (ATS) mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia. Dell kasutab ka mõistet "fully automated storage tiering" (FAST). FAST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref><br />
Veel alternatiivseid nimesid:<br />
Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Technopedia Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Gartner. Vaadatud: 02.11.2011]</ref><br />
"Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" /><br />
<br />
<br />
=Sisu=<br />
<br />
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" /><br />
<br />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="The Register">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? The Register. Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" /><br />
<br />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Kuna LUNid võivad olla väga suured, siis tänapäeval toimetatakse pigem LUNide siseselt (sub-LUN).Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="The Register" /><ref name="Dell" /><ref name="register2">[https://www.theregister.co.uk/2011/03/14/automated_storage_tiering/ Enrico Signoretti. How to evaluate ... automated storage tiering 360° review. The Register. Avaldatud: 14.03.2011]</ref> <br />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab ehk andmete granuleeritus. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel.<ref name="register2" /> Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="The Register" /><br />
<br />
AST-s võib olla mitu kihti kettaid: näiteks SSD, FC, SAS ja SATA. Lisaks on seal tavaliselt mitu erinevat RAIDi taset ning andmete paigutuse optimeerimist. Samas võib mõnes süsteemis piisata ka lihtsalt kahest kihist. Lisaks võib olla oluline, millisele kihile alguses andmed kirjutatakse. Ühe allika arvates on parim, kui alguses kirjutada andmed kiiremale kettale, kust need hiljem aeglasematele üle viiakse, mitte vastupidi.<ref name="register2" /><br />
<br />
Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos: <ref name="youtube">[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018]</ref> <br />
<br />
<pre> </pre><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<pre></pre><br />
<br />
<br />
<br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<ref name="nimi">[ ]</ref><br />
<br />
<ref name="nimi" /><br />
<br />
=Autor=<br />
Annika Kask<br />
<br />
AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&diff=131662Automated storage tiering2018-06-12T20:47:28Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia. Dell kasutab ka mõistet "fully automated storage tiering" (FAST). FAST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref><br />
Veel alternatiivseid nimesid:<br />
Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering<br />
Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Vaadatud: 02.11.2011]</ref><br />
"Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" /><br />
<br />
<br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<br />
<ref name="nimi" /><br />
<br />
=Sisu=<br />
<br />
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" /><br />
<br />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? "The Register". Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" /><br />
<br />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?" /><ref name="Dell" /><br />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel. Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?" /><br />
<br />
Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos: <ref name="youtube">[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018]</ref> <br />
<br />
<pre> </pre><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<pre></pre><br />
<br />
=Autor=<br />
Annika Kask<br />
<br />
AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&diff=131661Automated storage tiering2018-06-12T20:46:24Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia. Dell kasutab ka mõistet "fully automated storage tiering" (FAST). FAST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref><br />
Veel alternatiivseid nimesid:<br />
Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering<br />
Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Vaadatud: 02.11.2011]</ref><br />
"Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" /><br />
<br />
<br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<br />
<ref name="nimi" /><br />
<br />
=Sisu=<br />
<br />
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" /><br />
<br />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? "The Register". Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" /><br />
<br />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?" /><ref name="Dell" /><br />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel. Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?" /><br />
<br />
Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos: <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud:11.06.2018]</ref> <br />
<br />
<pre> </pre><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<pre></pre><br />
<br />
=Autor=<br />
Annika Kask<br />
<br />
AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&diff=131660Automated storage tiering2018-06-12T20:42:13Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia. Dell kasutab ka mõistet "fully automated storage tiering" (FAST). FAST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref><br />
Veel alternatiivseid nimesid:<br />
Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering<br />
Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Vaadatud: 02.11.2011]</ref><br />
"Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" /><br />
<br />
<br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<br />
<ref name="nimi" /><br />
<br />
=Sisu=<br />
<br />
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" /><br />
<br />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? "The Register". Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" /><br />
<br />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?" /><ref name="Dell" /><br />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel. Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?" /><br />
<br />
<pre> </pre><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<pre></pre><br />
<br />
=Autor=<br />
Annika Kask<br />
<br />
AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&diff=131659Automated storage tiering2018-06-12T19:59:08Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud <br />
"Automated storage tiering" mis eesti keeles võiks olla umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". <br />
<br />
VIITE NÄIDIS <ref>[]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
=Sisu=<br />
<br />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad, ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muud vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal.<ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? "The Register". Avaldatud: 02.11.2011]</ref><br />
<br />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrid) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis. Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. <ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?" /><br />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel. Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?" /><br />
<br />
<pre> </pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<pre></pre><br />
<br />
=Autor=<br />
Annika Kask<br />
<br />
AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&diff=131658Automated storage tiering2018-06-12T19:54:51Z<p>Ankask: Created page with "=Sissejuhatus= Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" mis eest..."</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud <br />
"Automated storage tiering" mis eesti keeles võiks olla umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". <br />
<br />
VIITE NÄIDIS <ref>[]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
<ref>[ ]</ref><br />
=Sisu=<br />
<br />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad, ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muud vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal.<ref>[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? "The Register". Avaldatud: 02.11.2011]</ref><br />
<br />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrid) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis. Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. <ref>[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? Avaldatud: 02.11.2011, The Register]</ref><br />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel. Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref>[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? Avaldatud: 02.11.2011, The Register]</ref><br />
<br />
<pre> </pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<pre></pre><br />
<br />
=Autor=<br />
Annika Kask<br />
<br />
AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&diff=131654AST-artiklid2018-06-12T18:54:39Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.<br />
<br />
Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:<br />
<br />
'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</nowiki></span>'''<br />
<br />
<br />
<br />
''teema - nimi, grupp''<br />
<br />
[[Holographic data storage]] - Marko Esna AK21<br />
<br />
[[SMB/CIFS]] - Madis Võrklaev AK21<br />
<br />
[[iLO]] - Rudolf Purge AK21<br />
<br />
[[Steganograafia programmid]] - Annely Vattis AK21<br />
<br />
[[Tmpfs]] - Aleksandra Sepp, AK21<br />
<br />
[[LUKS]] - Kuldar Teinmann, AK21<br />
<br />
[[Steganograafia]] - Marek Skorohhodov, AK21<br />
<br />
[[SSHFS]] - Henri Paves AK21<br />
<br />
[[ZFS]] - Sander Pihelgas AK21<br />
<br />
[[Provisioning]] - Filip Fjodorov AK21<br />
<br />
[[Automated storage tiering]] - Annika Kask AK21<br />
<br />
Teema kirjutada kahekordsete nurksulgude vahele.<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&diff=131653AST-artiklid2018-06-12T18:54:27Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.<br />
<br />
Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:<br />
<br />
'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</nowiki></span>'''<br />
<br />
<br />
<br />
''teema - nimi, grupp''<br />
<br />
[[Holographic data storage]] - Marko Esna AK21<br />
<br />
[[SMB/CIFS]] - Madis Võrklaev AK21<br />
<br />
[[iLO]] - Rudolf Purge AK21<br />
<br />
[[Steganograafia programmid]] - Annely Vattis AK21<br />
<br />
[[Tmpfs]] - Aleksandra Sepp, AK21<br />
<br />
[[LUKS]] - Kuldar Teinmann, AK21<br />
<br />
[[Steganograafia]] - Marek Skorohhodov, AK21<br />
<br />
[[SSHFS]] - Henri Paves AK21<br />
<br />
[[ZFS]] - Sander Pihelgas AK21<br />
<br />
[[Provisioning]] - Filip Fjodorov AK21<br />
<br />
[[Automated_storage_tiering]] - Annika Kask AK21<br />
<br />
Teema kirjutada kahekordsete nurksulgude vahele.<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&diff=131652AST-artiklid2018-06-12T18:54:14Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.<br />
<br />
Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:<br />
<br />
'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</nowiki></span>'''<br />
<br />
<br />
<br />
''teema - nimi, grupp''<br />
<br />
[[Holographic data storage]] - Marko Esna AK21<br />
<br />
[[SMB/CIFS]] - Madis Võrklaev AK21<br />
<br />
[[iLO]] - Rudolf Purge AK21<br />
<br />
[[Steganograafia programmid]] - Annely Vattis AK21<br />
<br />
[[Tmpfs]] - Aleksandra Sepp, AK21<br />
<br />
[[LUKS]] - Kuldar Teinmann, AK21<br />
<br />
[[Steganograafia]] - Marek Skorohhodov, AK21<br />
<br />
[[SSHFS]] - Henri Paves AK21<br />
<br />
[[ZFS]] - Sander Pihelgas AK21<br />
<br />
[[Provisioning]] - Filip Fjodorov AK21<br />
[[Automated_storage_tiering]] - Annika Kask AK21<br />
<br />
Teema kirjutada kahekordsete nurksulgude vahele.<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Steganograafia&diff=131640Steganograafia2018-06-12T10:14:01Z<p>Ankask: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>=Mis on steganograafia=<br />
<br />
Steganograafiat võib ajada stenograafiaga segamini, kuid need on erinevad asjad... Steganograafia on sisult sarnane krüptograafiale, see on võimalus peita informatsioon mõne teise faili sisse.<br />
<br />
On olemas mitu valikut, kuidas seda teha...<br />
<br />
Esimene, mis on kõige lihtsam, on nimetada failvormingu ringi. Näiteks meil on pilt failivormingus JPG ning me nimetame selle ringi selliselt, et failivorming oleks teine ja süsteem ei tuvastaks enam, et see fail on pilt.<br />
<br />
Teine võimalus on samuti väga lihtne ning ei too endaga kaasa liiga suurt failimuudatust. Siin faili vormingule lisatakse juurde teine faili vorming. Toome näiteks taaskord pilti failivormingus JPG, ning sellele lisatakse näiteks RAR. Tegemist on sel juhul kokkupandud failivormingutega, mis avaneb ka WinRar abiga, kuid samuti on aru saada, et see ei saa olla turvaliselt kaitstud info.<br />
<br />
Kolmas variant on aga veidi keerulisem. See on LSB. Realiseerimises on see päris lihtne ning ei muuda konteineri vormingu loogikat, ning sealhulgas fail ei sisalda mingit üleliigset informatsiooni. Samas sellel lähenemisel on ka mitmed miinuseid. Seda saab kasutada vaid väheste konteinerite koguste puhul ning ei saa kasutada näiteks failivormingu puhul nagu JPG, MP3, AVI. Juhul kui me muudaks MP3 faili juures kas või 1-2 baiti, siis see tähendaks juba, et fail on rikutud.<br />
<br />
Ning neljas: paljud failid saavad peita või hoida endas nn metadatat. Antud juhul faili vorming ei saa kannatada ning üldjuhul metadatat saab mugavalt lugeda. Paljud failivormingud küll lubavad kasutada endas metadatat, kuid mitte kõikides ei ole andmed silmnähtavad. Andmeid saab metadata abil peita näiteks:<br />
* MP3 failides. Infot kirjutatakse PHP-na ID3v1 teegis, kuid sellel on omakorda suured piirangud ning väga palju informatsiooni sinna salvestada ei õnnestu.<br />
* JPEG. JPEG formaadil on olemas EXIF tag tugi, kus hoitakse erinevad võtmeid. Teoorias, saab sinna lisada isikliku võtit ning suurema tõenäosusega programm, mis töötab selle võtmega, ei loe ja ka ei kuva teie enda poolt loodud võtit.<br />
* AVI. See formaat hoiab endas samu metaandmeid, ning laseb hoida päris palju infot. Näiteks abcAvi Tag Editor väga hästi saab andmete lugemisega hakkama. Miinuseks jääbki see, et faili sisse kirjutatud andmeid saab kergesti maha lugeda.<br />
<br />
Viimane võimalus on hoida infot MP3 failides. Seda realiseeritakse näiteks programmis MP3Stego. Loogika on selles, et esialgu andmeid kodeeritakse, ning mp3 faili loomise protsessis (wav failist) segatakse andmeid kokku. Lõpptulemuseks on mp3 fail mis hoiab endas kodeeritud andmeid.<br />
<br />
Lisaks arvuti steganograafiale on olemas ka digitaalne ja võrgusteganograafia. Digitaalse steganograafia puhul on võimalik näiteks peita üks pilt teise sisse, kus kujutis peidetakse kasutades pildi seadeid (heledus, kontrastsus jne). Ning võrgu steganograafia puhul saadetakse peidetud andmeid võrguprotokollide eripärasid. (WLAN steganograafia – põhineb meetoditel, mis on kasutuses juhtmevabas võrgus, nt HICCUPS või LAXK steganograafia, kus sõnumeid peidetakse IP telefoni kasutades, kus pakettide kasutamist muudetakse, nt hoitakse kinni (st LAK meetod, Lost Audio Packets Steganography)).<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Mis siis steganograafia arvutimaailmas on? Sisuliselt on see andmete peitmine levinud failiformaatides. Suurelt levinud on steganograafia helifailides, videofailides, piltides, mis on omakorda algoritmide abiga pressitud kokku. Sellise töötlemise abil on võimalik osa andmeid asendada informatsiooniga, mis soovisime ära peita faili sisse. Inimese silmad või kõrvad seda aga ei tuvastaks.<br />
Tänapäeval aina rohkem kasutatakse steganograafiat selleks, et märgistada autoriõigust näiteks piltidel või helifailidel. Paraku selline nn krüpteerimine ei ole eriti kaugele jõudnud oma arenduste poole pealt, ning andmeid saab kergesti muuta teiste kasutajate poolt. Selleks, et andmed oleksid rohkem kaitstud, neid kodeeritakse mitu korda. Internetist on võimalik kergelt leida mitmeid rakendusi, mis on võimalik kasutada steganorgaafilise informatsiooni peitmiseks. Ilmselt levinuim tootja oleks selles valdkonnas Steganos GmbH.<br />
<br />
=Autor=<br />
Marek Skorohhodov<br />
<br />
Rühm AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
*Lühiülevaade steganograafiast Valdo.Praust enos.itcollege.ee/~valdo/turve/2002/turve15.ppt<br />
*https://habr.com/post/112914/<br />
*https://www.kv.by/archive/index2009171104.htm<br />
*https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D1%8F<br />
*https://habr.com/post/114597/<br />
*https://en.wikipedia.org/wiki/Steganography</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Steganograafia&diff=131639Steganograafia2018-06-12T10:13:38Z<p>Ankask: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>=Mis on steganograafia=<br />
<br />
Steganograafiat võib ajada stenograafiaga segamini, kuid need on erinevad asjad... Steganograafia on sisult sarnane krüptograafiale, see on võimalus peita informatsioon mõne teise faili sisse.<br />
<br />
On olemas mitu valikut, kuidas seda teha...<br />
<br />
Esimene, mis on kõige lihtsam, on nimetada failvormingu ringi. Näiteks meil on pilt failivormingus JPG ning me nimetame selle ringi selliselt, et failivorming oleks teine ja süsteem ei tuvastaks enam, et see fail on pilt.<br />
<br />
Teine võimalus on samuti väga lihtne ning ei too endaga kaasa liiga suurt failimuudatust. Siin faili vormingule lisatakse juurde teine faili vorming. Toome näiteks taaskord pilti failivormingus JPG, ning sellele lisatakse näiteks RAR. Tegemist on sel juhul kokkupandud failivormingutega, mis avaneb ka WinRar abiga, kuid samuti on aru saada, et see ei saa olla turvaliselt kaitstud info.<br />
<br />
Kolmas variant on aga veidi keerulisem. See on LSB. Realiseerimises on see päris lihtne ning ei muuda konteineri vormingu loogikat, ning sealhulgas fail ei sisalda mingit üleliigset informatsiooni. Samas sellel lähenemisel on ka mitmed miinuseid. Seda saab kasutada vaid väheste konteinerite koguste puhul ning ei saa kasutada näiteks failivormingu puhul nagu JPG, MP3, AVI. Juhul kui me muudaks MP3 faili juures kas või 1-2 baiti, siis see tähendaks juba, et fail on rikutud.<br />
<br />
Ning neljas: paljud failid saavad peita või hoida endas nn metadatat. Antud juhul faili vorming ei saa kannatada ning üldjuhul metadatat saab mugavalt lugeda. Paljud failivormingud küll lubavad kasutada endas metadatat, kuid mitte kõikides ei ole andmed silmnähtavad. Andmeid saab metadata abil peita näiteks:<br />
* MP3 failides. Infot kirjutatakse PHP-na ID3v1 teegis, kuid sellel on omakorda suured piirangud ning väga palju informatsiooni sinna salvestada ei õnnestu.<br />
* JPEG. JPEG formaadil on olemas EXIF tag tugi, kus hoitakse erinevad võtmeid. Teoorias, saab sinna lisada isikliku võtit ning suurema tõenäosusega programm, mis töötab selle võtmega, ei loe ja ka ei kuva teie enda poolt loodud võtit.<br />
* AVI. See formaat hoiab endas samu metaandmeid, ning laseb hoida päris palju infot. Näiteks abcAvi Tag Editor väga hästi saab andmete lugemisega hakkama. Miinuseks jääbki see, et faili sisse kirjutatud andmeid saab kergesti maha lugeda.<br />
<br />
Viimane võimalus on hoida infot MP3 failides. Seda realiseeritakse näiteks programmis MP3Stego. Loogika on selles, et esialgu andmeid kodeeritakse, ning mp3 faili loomise protsessis (wav failist) segatakse andmeid kokku. Lõpptulemuseks on mp3 fail mis hoiab endas kodeeritud andmeid.<br />
<br />
Lisaks arvuti steganograafiale on olemas ka digitaalne ja võrgusteganograafia. Digitaalse steganograafia puhul on võimalik näiteks peita üks pilt teise sisse, kus kujutis peidetakse kasutades pildi seadeid (heledus, kontrastsus jne). Ning võrgu steganograafia puhul saadetakse peidetud andmeid võrguprotokollide eripärasid. (WLAN steganograafia – põhineb meetoditel, mis on kasutuses juhtmevabas võrgus, nt HICCUPS või LAXK steganograafia, kus sõnumeid peidetakse IP telefoni kasutades, kus pakettide kasutamist muudetakse, nt hoitakse kinni (st LAK meetod, Lost Audio Packets Steganography)).<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Mis siis steganograafia arvutimaailmas on? Sisuliselt on see andmete peitmine levinud failiformaatides. Suurelt levinud on steganograafia helifailides, videofailides, piltides, mis on omakorda algoritmide abiga pressitud kokku. Sellise töötlemise abil on võimalik osa andmeid asendada informatsiooniga, mis soovisime ära peita faili sisse. Inimese silmad või kõrvad seda aga ei tuvastaks.<br />
Tänapäeval aina rohkem kasutatakse steganograafiat selleks, et märgistada autoriõigust näiteks piltidel või helifailidel. Paraku selline nn krüpteerimine ei ole eriti kaugele jõudnud oma arenduste poole pealt, ning andmeid saab kergesti muuta teiste kasutajate poolt. Selleks, et andmed oleksid rohkem kaitstud, neid kodeeritakse mitu korda. Internetist on võimalik kergelt leida mitmeid rakendusi, mis on võimalik kasutada steganorgaafilise informatsiooni petmiseks. Ilmselt levinuim tootja oleks selles valdkonnas Steganos GmbH.<br />
<br />
=Autor=<br />
Marek Skorohhodov<br />
<br />
Rühm AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
*Lühiülevaade steganograafiast Valdo.Praust enos.itcollege.ee/~valdo/turve/2002/turve15.ppt<br />
*https://habr.com/post/112914/<br />
*https://www.kv.by/archive/index2009171104.htm<br />
*https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D1%8F<br />
*https://habr.com/post/114597/<br />
*https://en.wikipedia.org/wiki/Steganography</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Steganograafia&diff=131638Steganograafia2018-06-12T10:11:48Z<p>Ankask: /* Mis on steganograafia */</p>
<hr />
<div>=Mis on steganograafia=<br />
<br />
Steganograafiat võib ajada stenograafiaga segamini, kuid need on erinevad asjad... Steganograafia on sisult sarnane krüptograafiale, see on võimalus peita informatsioon mõne teise faili sisse.<br />
<br />
On olemas mitu valikut, kuidas seda teha...<br />
<br />
Esimene, mis on kõige lihtsam, on nimetada failvormingu ringi. Näiteks meil on pilt failivormingus JPG ning me nimetame selle ringi selliselt, et failivorming oleks teine ja süsteem ei tuvastaks enam, et see fail on pilt.<br />
<br />
Teine võimalus on samuti väga lihtne ning ei too endaga kaasa liiga suurt failimuudatust. Siin faili vormingule lisatakse juurde teine faili vorming. Toome näiteks taaskord pilti failivormingus JPG, ning sellele lisatakse näiteks RAR. Tegemist on sel juhul kokkupandud failivormingutega, mis avaneb ka WinRar abiga, kuid samuti on aru saada, et see ei saa olla turvaliselt kaitstud info.<br />
<br />
Kolmas variant on aga veidi keerulisem. See on LSB. Realiseerimises on see päris lihtne ning ei muuda konteineri vormingu loogikat, ning sealhulgas fail ei sisalda mingit üleliigset informatsiooni. Samas sellel lähenemisel on ka mitmed miinuseid. Seda saab kasutada vaid väheste konteinerite koguste puhul ning ei saa kasutada näiteks failivormingu puhul nagu JPG, MP3, AVI. Juhul kui me muudaks MP3 faili juures kas või 1-2 baiti, siis see tähendaks juba, et fail on rikutud.<br />
<br />
Ning neljas: paljud failid saavad peita või hoida endas nn metadatat. Antud juhul faili vorming ei saa kannatada ning üldjuhul metadatat saab mugavalt lugeda. Paljud failivormingud küll lubavad kasutada endas metadatat, kuid mitte kõikides ei ole andmed silmnähtavad. Andmeid saab metadata abil peita näiteks:<br />
* MP3 failides. Infot kirjutatakse PHP-na ID3v1 teegis, kuid sellel on omakorda suured piirangud ning väga palju informatsiooni sinna salvestada ei õnnestu.<br />
* JPEG. JPEG formaadil on olemas EXIF tag tugi, kus hoitakse erinevad võtmeid. Teoorias, saab sinna lisada isikliku võtit ning suurema tõenäosusega programm, mis töötab selle võtmega, ei loe ja ka ei kuva teie enda poolt loodud võtit.<br />
* AVI. See formaat hoiab endas samu metaandmeid, ning laseb hoida päris palju infot. Näiteks abcAvi Tag Editor väga hästi saab andmete lugemisega hakkama. Miinuseks jääbki see, et faili sisse kirjutatud andmeid saab kergesti maha lugeda.<br />
<br />
Viimane võimalus on hoida infot MP3 failides. Seda realiseeritakse näiteks programmis MP3Stego. Loogika on selles, et esialgu andmeid kodeeritakse, ning mp3 faili loomise protsessis (wav failist) segatakse andmeid kokku. Lõpptulemuseks on mp3 fail mis hoiab endas kodeeritud andmeid.<br />
<br />
Lisaks arvuti steganograafiale on olemas ka digitaalne ja võrgusteganograafia. Digitaalse steganograafia puhul on võimalik näiteks peita üks pilt teise sisse, kus kujutis peidetakse kasutades pildi seadeid (heledus, kontrastsus jne). Ning võrgu steganograafia puhul saadetakse peidetud andmeid võrguprotokollide eripärasid. (WLAN steganograafia – põhineb meetoditel, mis on kasutuses juhtmevabas võrgus, nt HICCUPS või LAXK steganograafia, kus sõnumeid peidetakse IP telefoni kasutades, kus pakettide kasutamist muudetakse, nt hoitakse kinni (st LAK meetod, Lost Audio Packets Steganography)).<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Mis siis steganograafia arvutimaailmas on? Sisuliselt on see andmete peitmine levinud failiformaatides. Suurelt levinud on steganigraafia heifailides, videofailides, piltids, mis on omakorda algoritmide abiga pressitud kokku. Sellise töötlemise abil on võimalik osa andmeid asendada informatsiooniga, mis soovisime ära peita faili sisse. Inimese silmad või kõrvad seda aga ei tuvastaks.<br />
Tänapäeval aina rohkem kasutatakse steganograafiat selleks, et märgistada autoriõigust niteks piltidel või helifailidel. Paraku selline nn krõpteerimine ei ole eriti kaugele jõudnud oma arenduste poole pealt, ning anmeid saab kergesti muuta teiste kasutjate poolt. Selleks, et andmed oleksid rohkem kaitstud, neid kodeeritakse mitu korda. Internetist on võimalik kergelt leiada mitmeid akendusi, mis on võimalik kasutada steganorgaafilise informatsiooni petmiseks. Ilmselt levinuim tootja oleks selles valdkonnas Steganos GmbH.<br />
<br />
=Autor=<br />
Marek Skorohhodov<br />
<br />
Rühm AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
*Lühiülevaade steganograafiast Valdo.Praust enos.itcollege.ee/~valdo/turve/2002/turve15.ppt<br />
*https://habr.com/post/112914/<br />
*https://www.kv.by/archive/index2009171104.htm<br />
*https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D1%8F<br />
*https://habr.com/post/114597/<br />
*https://en.wikipedia.org/wiki/Steganography</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud_-_k%C3%A4sud,_mida_kunagi_ei_tohiks_sisestada,_mis_on_ohtlikud,_teevad_s%C3%BCsteemi_katki&diff=124663Windowsi surmakäsud - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki2017-10-11T20:18:48Z<p>Ankask: Blanked the page</p>
<hr />
<div></div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud&diff=124662Windowsi surmakäsud2017-10-11T19:37:07Z<p>Ankask: /* rmdir /S /Q */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Annika Kask<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Ülevaade=<br />
<br />
Windowsi surmakäsud on sellised käsud, mis hävitavad või teevad Windowsi katki. Nende kasutamist peaks vältima ning mitte andma ka kasutajatele selliseid õigusi, et nad seda teha saaks. Linuxi kohta leiab neid kümneid, kuid Windowsi jaoks näib neid vähe olevat või lihtsalt ei avaldata neid nii palju.<br />
<br />
= Käsud =<br />
<br />
== del /S /F /Q /A:S C:\*.* == <br />
<br />
<b><i>del /S /F /Q /A:S C:\windows</i></b> ja <b><i>del /f /q /s "C:\*.*"</i></b> või nende variandid kustutavad antud kausta, alamkaustad ja nende sisu. Kui tühjendada C-kettalt Windowsi kaust, siis windows ei saa end alglaadida. Esimene käsk kustutab just süsteemifaile, teine kõiki.<br />
Käsu osa <b><i>del</i></b> kustutab. <b><i>/S</i></b> määrab, et kustutamiskäsk toimib failidele antud kaustas ja alamkaustades. <b><i>/F</i></b> kustutab jõumeetodil ka ainult lugemisõigusega failid. <b><i>/Q</i></b> tegutseb taustal, vaikimisi ega küsi kinnitust kustutamisel. <b><i>/A:S</i></b> kustutab failid, mis vastavad käsule järgnevatele tingimustele, <b><i>S</i></b> puhul süsteemifailid. <b><i>C:\windows</i></b> on kustutatav asukoht.<br><br />
Kindlasti ei tohiks enne seda kasutada käsku <b><i>takeown /f C:\Windows /r /d y</i></b>, mis annab kõik õigused antud kaustale ja selle sisule.<br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
See toimib väidetavalt vähemalt Windows XP-s ja Vistas. Windows 10 virtuaalmasinas selline trikk aga enam eriti ei toiminud. Isegi administraatorina käsurida kasutades ei antud kõikidele failidele õigusi ning sai kustutada ainult osad asjad. Tavakasutajana ei lastud niigi paljut teha. Päris masinas lasti kõiki faile administraatorina omastada, kuid kustutamist ei katsetanud selles.<br><br />
[[File:AS.PNG]]<br />
<br />
Muidu kasutati sedatüüpi käsku mõningate failitüüpide ja kasutajaandmete jmt eemaldamiseks. Näiteks: <br><br />
'''<b><i>del /s /q /f *.old <br><br />
del /s /q /f %systemroot%\temp\*.*</i></b>'''<br><br />
<ref>[http://cannotdisplay.com/the-windows-death-command-kill-a-windows-pc/ N. Renwick. "The Windows death command – kill a Windows PC". 16.06.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=hoIsgk-hWu8 J. Fisher "Destroy Windows XP through the command prompt". 10.02.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[http://www.commentcamarche.net/forum/affich-1857346-nettoyage-pc-comment-faire "Nettoyage PC: comment faire" FRSJF3C kommentaar, 28.12.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== rmdir /S /Q == <br />
<b><i>rmdir /S /Q <kaustanimi> </i></b> on vaste Linuxi ja Unixi käsule <b><i>rm -rf</i></b>, kuid ei toimi nii lihtsalt, sest vajab õiguseid kõikidele kaustadele. See käsk kustutab määratud kaustas kõik sisu. Windows 10-s ei ole isegi käsurida (Command Prompt) administraatorina avades selliseid failideõigusi, et näiteks C:\Windows\System32 kaustast kõike ära kustutada, kuid sinise ekraani jaoks sellest piisas. <br><br />
Takeown käsu sisestamisel:<br><br />
[[File:B1.PNG]]<br><br />
Sinine käsk pärast del käske:<br><br />
[[File:B2.PNG]]<br><br />
<ref>[http://forums.xkcd.com/viewtopic.php?t=23419 "Promptless deletion in Windows (solved)" Kasutaja enk kommentaar, 07.06.2008]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Process | Stop-Process == <br />
<br />
Windowsi PowerShellis on olemas käsk <b><i>Get-Process | Stop-Process</i></b>, milles <br />
<b><i>Get-Process</i></b> valib kõik hetkel jooksvad protsessid ja <b><i>Stop-Process</i></b> peatab need valitud protsessid , sealhulgas käsurea Shell, mis ei sobi Windowsile. Sellele järgneb sinise ekraani nägemine.<br><br />
Tavaliselt tahetakse ikka peatada mingid kindlad protsessid nagu näiteks notepad vmt ning sisestatakse ka protsessinimi.<br><br />
Õige on kasutada ning enne katsetada järgnevaid: <br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process</i></b>'''<br><br />
See käsk peatab ainult ühe protsessi, mida soovid.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -WhatIf</i></b>'''<br><br />
Selle käsuga saab eelnevalt uurida, millised protsessid oleks peatatud.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -Confirm</i></b>'''<br><br />
See käsk küsib enne peatamist üle iga käsu kohta, kas kasutaja ikka soovib neid peatada.<br><br />
<br />
Virtuaalmasinas antud käsk ei toiminud, sest miskipärast peatas PowerShell kõige esimesena iseenda, kuid päris masinas oleks toiminud.<br />
[[File:5b.PNG]]<br />
<br />
<ref>[http://dalelane.co.uk/blog/?p=195 D. Lane "A PowerShell command you should avoid", 16.12.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== format C:\ == <br />
Selle käsuga sai väidetavalt varasemates Windowsites ketast üle vormindada ehk puhastada nii, et Windowsi ära lõhub. Olen samas näinud korra, kuidas Windows 98-s oli Windowsi ketas desktopile tõstetud, mis mõjus ka Windowsile väga halvasti. <br />
Tavakasutajana käsurealt format c: ei toimi, kuid administraatorina avades saab seda teha küll, kuid mitte C-kettale. Sama kehtib Powershellis.<br><br />
[[File:3b.PNG]]<br />
<ref>[http://www.urbandictionary.com/define.php?term=format%20C%3A%5C "format C:\", Urban Dictionary]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData ==<br />
Powershellis on üks ohtlik käsk <b><i>Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData</i></b>.<br />
Kui panna siin vale kettanumber, võib juhtuda, et jääb oma ketta olevast infost ilma.<br />
Powershell pole vigade ja eksimuste suhtes eriti leebe ning nii mõnigi neist võib lõppeda väga halvasti. Virtuaalmasinas katsetuse käigus see ei õnnestunud, sest seal kriitiliselt ketastel seda protsessi ei toetata. Päris masinas oleks võib-olla õnnestunud.<br><br />
Virtuaalmasinas: <br><br />
[[File:4a.PNG]]<br />
Reaalses masinas: <br><br />
[[File:4b.PNG]]<br><br />
<ref>[https://pureinfotech.com/format-hard-drive-powershell-windows-10/ M. Huculak "How to format a hard drive using PowerShell on Windows 10" 3.10.2017]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Võib öelda, et Windowsi surmakäske väga palju pole või ei reklaamita neid nii avalikult kui Linuxi omi. Seetõttu õnnestus neid leida väga vähe. Näib, et kasutajatele (isegi administraatoritele) ei anta piisavalt palju õigusi, et nad saaks arvutit niivõrd põhjalikult ära rikkuda. Näib ka, et virtuaalmasinas on nende käskude rakendamisega probleeme, eriti PowerShellis. Kuna aga arvutit päriselt ära rikkuda ei soovinud, siis sellel kõiki käske üle kontrollida ei saanud ning nii mõnigi käsk ei pruukinud oma tõelist tegutsemisviisi avaldada.<br><br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Windowsi surmakäsud<br><br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud&diff=124661Windowsi surmakäsud2017-10-11T19:36:07Z<p>Ankask: /* Get-Disk | Clear-Disk -RemoveData */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Annika Kask<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Ülevaade=<br />
<br />
Windowsi surmakäsud on sellised käsud, mis hävitavad või teevad Windowsi katki. Nende kasutamist peaks vältima ning mitte andma ka kasutajatele selliseid õigusi, et nad seda teha saaks. Linuxi kohta leiab neid kümneid, kuid Windowsi jaoks näib neid vähe olevat või lihtsalt ei avaldata neid nii palju.<br />
<br />
= Käsud =<br />
<br />
== del /S /F /Q /A:S C:\*.* == <br />
<br />
<b><i>del /S /F /Q /A:S C:\windows</i></b> ja <b><i>del /f /q /s "C:\*.*"</i></b> või nende variandid kustutavad antud kausta, alamkaustad ja nende sisu. Kui tühjendada C-kettalt Windowsi kaust, siis windows ei saa end alglaadida. Esimene käsk kustutab just süsteemifaile, teine kõiki.<br />
Käsu osa <b><i>del</i></b> kustutab. <b><i>/S</i></b> määrab, et kustutamiskäsk toimib failidele antud kaustas ja alamkaustades. <b><i>/F</i></b> kustutab jõumeetodil ka ainult lugemisõigusega failid. <b><i>/Q</i></b> tegutseb taustal, vaikimisi ega küsi kinnitust kustutamisel. <b><i>/A:S</i></b> kustutab failid, mis vastavad käsule järgnevatele tingimustele, <b><i>S</i></b> puhul süsteemifailid. <b><i>C:\windows</i></b> on kustutatav asukoht.<br><br />
Kindlasti ei tohiks enne seda kasutada käsku <b><i>takeown /f C:\Windows /r /d y</i></b>, mis annab kõik õigused antud kaustale ja selle sisule.<br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
See toimib väidetavalt vähemalt Windows XP-s ja Vistas. Windows 10 virtuaalmasinas selline trikk aga enam eriti ei toiminud. Isegi administraatorina käsurida kasutades ei antud kõikidele failidele õigusi ning sai kustutada ainult osad asjad. Tavakasutajana ei lastud niigi paljut teha. Päris masinas lasti kõiki faile administraatorina omastada, kuid kustutamist ei katsetanud selles.<br><br />
[[File:AS.PNG]]<br />
<br />
Muidu kasutati sedatüüpi käsku mõningate failitüüpide ja kasutajaandmete jmt eemaldamiseks. Näiteks: <br><br />
'''<b><i>del /s /q /f *.old <br><br />
del /s /q /f %systemroot%\temp\*.*</i></b>'''<br><br />
<ref>[http://cannotdisplay.com/the-windows-death-command-kill-a-windows-pc/ N. Renwick. "The Windows death command – kill a Windows PC". 16.06.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=hoIsgk-hWu8 J. Fisher "Destroy Windows XP through the command prompt". 10.02.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[http://www.commentcamarche.net/forum/affich-1857346-nettoyage-pc-comment-faire "Nettoyage PC: comment faire" FRSJF3C kommentaar, 28.12.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== rmdir /S /Q == <br />
<b><i>rmdir /S /Q <kaustanimi> </i></b> on vaste Linuxi ja Unixi käsule <b><i>rm -rf</i></b>, kuid ei toimi nii lihtsalt, sest vajab õiguseid kõikidele kaustadele. See käsk kustutab määratud kaustas kõik sisu. Windows 10-s ei ole isegi käsurida (Command Prompt) administraatorina avades selliseid failideõigusi, et näiteks C:\Windows\System32 kaustast kõike ära kustutada, kuid sinise ekraani jaoks sellest piisas. <br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
[[File:B2.PNG]]<br />
<ref>[http://forums.xkcd.com/viewtopic.php?t=23419 "Promptless deletion in Windows (solved)" Kasutaja enk kommentaar, 07.06.2008]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Process | Stop-Process == <br />
<br />
Windowsi PowerShellis on olemas käsk <b><i>Get-Process | Stop-Process</i></b>, milles <br />
<b><i>Get-Process</i></b> valib kõik hetkel jooksvad protsessid ja <b><i>Stop-Process</i></b> peatab need valitud protsessid , sealhulgas käsurea Shell, mis ei sobi Windowsile. Sellele järgneb sinise ekraani nägemine.<br><br />
Tavaliselt tahetakse ikka peatada mingid kindlad protsessid nagu näiteks notepad vmt ning sisestatakse ka protsessinimi.<br><br />
Õige on kasutada ning enne katsetada järgnevaid: <br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process</i></b>'''<br><br />
See käsk peatab ainult ühe protsessi, mida soovid.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -WhatIf</i></b>'''<br><br />
Selle käsuga saab eelnevalt uurida, millised protsessid oleks peatatud.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -Confirm</i></b>'''<br><br />
See käsk küsib enne peatamist üle iga käsu kohta, kas kasutaja ikka soovib neid peatada.<br><br />
<br />
Virtuaalmasinas antud käsk ei toiminud, sest miskipärast peatas PowerShell kõige esimesena iseenda, kuid päris masinas oleks toiminud.<br />
[[File:5b.PNG]]<br />
<br />
<ref>[http://dalelane.co.uk/blog/?p=195 D. Lane "A PowerShell command you should avoid", 16.12.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== format C:\ == <br />
Selle käsuga sai väidetavalt varasemates Windowsites ketast üle vormindada ehk puhastada nii, et Windowsi ära lõhub. Olen samas näinud korra, kuidas Windows 98-s oli Windowsi ketas desktopile tõstetud, mis mõjus ka Windowsile väga halvasti. <br />
Tavakasutajana käsurealt format c: ei toimi, kuid administraatorina avades saab seda teha küll, kuid mitte C-kettale. Sama kehtib Powershellis.<br><br />
[[File:3b.PNG]]<br />
<ref>[http://www.urbandictionary.com/define.php?term=format%20C%3A%5C "format C:\", Urban Dictionary]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData ==<br />
Powershellis on üks ohtlik käsk <b><i>Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData</i></b>.<br />
Kui panna siin vale kettanumber, võib juhtuda, et jääb oma ketta olevast infost ilma.<br />
Powershell pole vigade ja eksimuste suhtes eriti leebe ning nii mõnigi neist võib lõppeda väga halvasti. Virtuaalmasinas katsetuse käigus see ei õnnestunud, sest seal kriitiliselt ketastel seda protsessi ei toetata. Päris masinas oleks võib-olla õnnestunud.<br><br />
Virtuaalmasinas: <br><br />
[[File:4a.PNG]]<br />
Reaalses masinas: <br><br />
[[File:4b.PNG]]<br><br />
<ref>[https://pureinfotech.com/format-hard-drive-powershell-windows-10/ M. Huculak "How to format a hard drive using PowerShell on Windows 10" 3.10.2017]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Võib öelda, et Windowsi surmakäske väga palju pole või ei reklaamita neid nii avalikult kui Linuxi omi. Seetõttu õnnestus neid leida väga vähe. Näib, et kasutajatele (isegi administraatoritele) ei anta piisavalt palju õigusi, et nad saaks arvutit niivõrd põhjalikult ära rikkuda. Näib ka, et virtuaalmasinas on nende käskude rakendamisega probleeme, eriti PowerShellis. Kuna aga arvutit päriselt ära rikkuda ei soovinud, siis sellel kõiki käske üle kontrollida ei saanud ning nii mõnigi käsk ei pruukinud oma tõelist tegutsemisviisi avaldada.<br><br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Windowsi surmakäsud<br><br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud&diff=124660Windowsi surmakäsud2017-10-11T19:35:48Z<p>Ankask: /* Get-Disk | Clear-Disk -RemoveData */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Annika Kask<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Ülevaade=<br />
<br />
Windowsi surmakäsud on sellised käsud, mis hävitavad või teevad Windowsi katki. Nende kasutamist peaks vältima ning mitte andma ka kasutajatele selliseid õigusi, et nad seda teha saaks. Linuxi kohta leiab neid kümneid, kuid Windowsi jaoks näib neid vähe olevat või lihtsalt ei avaldata neid nii palju.<br />
<br />
= Käsud =<br />
<br />
== del /S /F /Q /A:S C:\*.* == <br />
<br />
<b><i>del /S /F /Q /A:S C:\windows</i></b> ja <b><i>del /f /q /s "C:\*.*"</i></b> või nende variandid kustutavad antud kausta, alamkaustad ja nende sisu. Kui tühjendada C-kettalt Windowsi kaust, siis windows ei saa end alglaadida. Esimene käsk kustutab just süsteemifaile, teine kõiki.<br />
Käsu osa <b><i>del</i></b> kustutab. <b><i>/S</i></b> määrab, et kustutamiskäsk toimib failidele antud kaustas ja alamkaustades. <b><i>/F</i></b> kustutab jõumeetodil ka ainult lugemisõigusega failid. <b><i>/Q</i></b> tegutseb taustal, vaikimisi ega küsi kinnitust kustutamisel. <b><i>/A:S</i></b> kustutab failid, mis vastavad käsule järgnevatele tingimustele, <b><i>S</i></b> puhul süsteemifailid. <b><i>C:\windows</i></b> on kustutatav asukoht.<br><br />
Kindlasti ei tohiks enne seda kasutada käsku <b><i>takeown /f C:\Windows /r /d y</i></b>, mis annab kõik õigused antud kaustale ja selle sisule.<br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
See toimib väidetavalt vähemalt Windows XP-s ja Vistas. Windows 10 virtuaalmasinas selline trikk aga enam eriti ei toiminud. Isegi administraatorina käsurida kasutades ei antud kõikidele failidele õigusi ning sai kustutada ainult osad asjad. Tavakasutajana ei lastud niigi paljut teha. Päris masinas lasti kõiki faile administraatorina omastada, kuid kustutamist ei katsetanud selles.<br><br />
[[File:AS.PNG]]<br />
<br />
Muidu kasutati sedatüüpi käsku mõningate failitüüpide ja kasutajaandmete jmt eemaldamiseks. Näiteks: <br><br />
'''<b><i>del /s /q /f *.old <br><br />
del /s /q /f %systemroot%\temp\*.*</i></b>'''<br><br />
<ref>[http://cannotdisplay.com/the-windows-death-command-kill-a-windows-pc/ N. Renwick. "The Windows death command – kill a Windows PC". 16.06.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=hoIsgk-hWu8 J. Fisher "Destroy Windows XP through the command prompt". 10.02.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[http://www.commentcamarche.net/forum/affich-1857346-nettoyage-pc-comment-faire "Nettoyage PC: comment faire" FRSJF3C kommentaar, 28.12.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== rmdir /S /Q == <br />
<b><i>rmdir /S /Q <kaustanimi> </i></b> on vaste Linuxi ja Unixi käsule <b><i>rm -rf</i></b>, kuid ei toimi nii lihtsalt, sest vajab õiguseid kõikidele kaustadele. See käsk kustutab määratud kaustas kõik sisu. Windows 10-s ei ole isegi käsurida (Command Prompt) administraatorina avades selliseid failideõigusi, et näiteks C:\Windows\System32 kaustast kõike ära kustutada, kuid sinise ekraani jaoks sellest piisas. <br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
[[File:B2.PNG]]<br />
<ref>[http://forums.xkcd.com/viewtopic.php?t=23419 "Promptless deletion in Windows (solved)" Kasutaja enk kommentaar, 07.06.2008]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Process | Stop-Process == <br />
<br />
Windowsi PowerShellis on olemas käsk <b><i>Get-Process | Stop-Process</i></b>, milles <br />
<b><i>Get-Process</i></b> valib kõik hetkel jooksvad protsessid ja <b><i>Stop-Process</i></b> peatab need valitud protsessid , sealhulgas käsurea Shell, mis ei sobi Windowsile. Sellele järgneb sinise ekraani nägemine.<br><br />
Tavaliselt tahetakse ikka peatada mingid kindlad protsessid nagu näiteks notepad vmt ning sisestatakse ka protsessinimi.<br><br />
Õige on kasutada ning enne katsetada järgnevaid: <br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process</i></b>'''<br><br />
See käsk peatab ainult ühe protsessi, mida soovid.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -WhatIf</i></b>'''<br><br />
Selle käsuga saab eelnevalt uurida, millised protsessid oleks peatatud.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -Confirm</i></b>'''<br><br />
See käsk küsib enne peatamist üle iga käsu kohta, kas kasutaja ikka soovib neid peatada.<br><br />
<br />
Virtuaalmasinas antud käsk ei toiminud, sest miskipärast peatas PowerShell kõige esimesena iseenda, kuid päris masinas oleks toiminud.<br />
[[File:5b.PNG]]<br />
<br />
<ref>[http://dalelane.co.uk/blog/?p=195 D. Lane "A PowerShell command you should avoid", 16.12.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== format C:\ == <br />
Selle käsuga sai väidetavalt varasemates Windowsites ketast üle vormindada ehk puhastada nii, et Windowsi ära lõhub. Olen samas näinud korra, kuidas Windows 98-s oli Windowsi ketas desktopile tõstetud, mis mõjus ka Windowsile väga halvasti. <br />
Tavakasutajana käsurealt format c: ei toimi, kuid administraatorina avades saab seda teha küll, kuid mitte C-kettale. Sama kehtib Powershellis.<br><br />
[[File:3b.PNG]]<br />
<ref>[http://www.urbandictionary.com/define.php?term=format%20C%3A%5C "format C:\", Urban Dictionary]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData ==<br />
Powershellis on üks ohtlik käsk <b><i>Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData</i></b>.<br />
Kui panna siin vale kettanumber, võib juhtuda, et jääb oma ketta olevast infost ilma.<br />
Powershell pole vigade ja eksimuste suhtes eriti leebe ning nii mõnigi neist võib lõppeda väga halvasti. Virtuaalmasinas katsetuse käigus see ei õnnestunud, sest seal kriitiliselt ketastel seda protsessi ei toetata. Päris masinas oleks võib-olla õnnestunud.<br><br />
Virtuaalmasinas: <br><br />
[[File:4a.PNG]]<br />
Reaalses masinas: <br><br />
[[File:4b.PNG]]<br />
<ref>[https://pureinfotech.com/format-hard-drive-powershell-windows-10/ M. Huculak "How to format a hard drive using PowerShell on Windows 10" 3.10.2017]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Võib öelda, et Windowsi surmakäske väga palju pole või ei reklaamita neid nii avalikult kui Linuxi omi. Seetõttu õnnestus neid leida väga vähe. Näib, et kasutajatele (isegi administraatoritele) ei anta piisavalt palju õigusi, et nad saaks arvutit niivõrd põhjalikult ära rikkuda. Näib ka, et virtuaalmasinas on nende käskude rakendamisega probleeme, eriti PowerShellis. Kuna aga arvutit päriselt ära rikkuda ei soovinud, siis sellel kõiki käske üle kontrollida ei saanud ning nii mõnigi käsk ei pruukinud oma tõelist tegutsemisviisi avaldada.<br><br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Windowsi surmakäsud<br><br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud&diff=124659Windowsi surmakäsud2017-10-11T19:34:27Z<p>Ankask: /* format C:\ */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Annika Kask<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Ülevaade=<br />
<br />
Windowsi surmakäsud on sellised käsud, mis hävitavad või teevad Windowsi katki. Nende kasutamist peaks vältima ning mitte andma ka kasutajatele selliseid õigusi, et nad seda teha saaks. Linuxi kohta leiab neid kümneid, kuid Windowsi jaoks näib neid vähe olevat või lihtsalt ei avaldata neid nii palju.<br />
<br />
= Käsud =<br />
<br />
== del /S /F /Q /A:S C:\*.* == <br />
<br />
<b><i>del /S /F /Q /A:S C:\windows</i></b> ja <b><i>del /f /q /s "C:\*.*"</i></b> või nende variandid kustutavad antud kausta, alamkaustad ja nende sisu. Kui tühjendada C-kettalt Windowsi kaust, siis windows ei saa end alglaadida. Esimene käsk kustutab just süsteemifaile, teine kõiki.<br />
Käsu osa <b><i>del</i></b> kustutab. <b><i>/S</i></b> määrab, et kustutamiskäsk toimib failidele antud kaustas ja alamkaustades. <b><i>/F</i></b> kustutab jõumeetodil ka ainult lugemisõigusega failid. <b><i>/Q</i></b> tegutseb taustal, vaikimisi ega küsi kinnitust kustutamisel. <b><i>/A:S</i></b> kustutab failid, mis vastavad käsule järgnevatele tingimustele, <b><i>S</i></b> puhul süsteemifailid. <b><i>C:\windows</i></b> on kustutatav asukoht.<br><br />
Kindlasti ei tohiks enne seda kasutada käsku <b><i>takeown /f C:\Windows /r /d y</i></b>, mis annab kõik õigused antud kaustale ja selle sisule.<br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
See toimib väidetavalt vähemalt Windows XP-s ja Vistas. Windows 10 virtuaalmasinas selline trikk aga enam eriti ei toiminud. Isegi administraatorina käsurida kasutades ei antud kõikidele failidele õigusi ning sai kustutada ainult osad asjad. Tavakasutajana ei lastud niigi paljut teha. Päris masinas lasti kõiki faile administraatorina omastada, kuid kustutamist ei katsetanud selles.<br><br />
[[File:AS.PNG]]<br />
<br />
Muidu kasutati sedatüüpi käsku mõningate failitüüpide ja kasutajaandmete jmt eemaldamiseks. Näiteks: <br><br />
'''<b><i>del /s /q /f *.old <br><br />
del /s /q /f %systemroot%\temp\*.*</i></b>'''<br><br />
<ref>[http://cannotdisplay.com/the-windows-death-command-kill-a-windows-pc/ N. Renwick. "The Windows death command – kill a Windows PC". 16.06.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=hoIsgk-hWu8 J. Fisher "Destroy Windows XP through the command prompt". 10.02.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[http://www.commentcamarche.net/forum/affich-1857346-nettoyage-pc-comment-faire "Nettoyage PC: comment faire" FRSJF3C kommentaar, 28.12.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== rmdir /S /Q == <br />
<b><i>rmdir /S /Q <kaustanimi> </i></b> on vaste Linuxi ja Unixi käsule <b><i>rm -rf</i></b>, kuid ei toimi nii lihtsalt, sest vajab õiguseid kõikidele kaustadele. See käsk kustutab määratud kaustas kõik sisu. Windows 10-s ei ole isegi käsurida (Command Prompt) administraatorina avades selliseid failideõigusi, et näiteks C:\Windows\System32 kaustast kõike ära kustutada, kuid sinise ekraani jaoks sellest piisas. <br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
[[File:B2.PNG]]<br />
<ref>[http://forums.xkcd.com/viewtopic.php?t=23419 "Promptless deletion in Windows (solved)" Kasutaja enk kommentaar, 07.06.2008]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Process | Stop-Process == <br />
<br />
Windowsi PowerShellis on olemas käsk <b><i>Get-Process | Stop-Process</i></b>, milles <br />
<b><i>Get-Process</i></b> valib kõik hetkel jooksvad protsessid ja <b><i>Stop-Process</i></b> peatab need valitud protsessid , sealhulgas käsurea Shell, mis ei sobi Windowsile. Sellele järgneb sinise ekraani nägemine.<br><br />
Tavaliselt tahetakse ikka peatada mingid kindlad protsessid nagu näiteks notepad vmt ning sisestatakse ka protsessinimi.<br><br />
Õige on kasutada ning enne katsetada järgnevaid: <br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process</i></b>'''<br><br />
See käsk peatab ainult ühe protsessi, mida soovid.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -WhatIf</i></b>'''<br><br />
Selle käsuga saab eelnevalt uurida, millised protsessid oleks peatatud.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -Confirm</i></b>'''<br><br />
See käsk küsib enne peatamist üle iga käsu kohta, kas kasutaja ikka soovib neid peatada.<br><br />
<br />
Virtuaalmasinas antud käsk ei toiminud, sest miskipärast peatas PowerShell kõige esimesena iseenda, kuid päris masinas oleks toiminud.<br />
[[File:5b.PNG]]<br />
<br />
<ref>[http://dalelane.co.uk/blog/?p=195 D. Lane "A PowerShell command you should avoid", 16.12.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== format C:\ == <br />
Selle käsuga sai väidetavalt varasemates Windowsites ketast üle vormindada ehk puhastada nii, et Windowsi ära lõhub. Olen samas näinud korra, kuidas Windows 98-s oli Windowsi ketas desktopile tõstetud, mis mõjus ka Windowsile väga halvasti. <br />
Tavakasutajana käsurealt format c: ei toimi, kuid administraatorina avades saab seda teha küll, kuid mitte C-kettale. Sama kehtib Powershellis.<br><br />
[[File:3b.PNG]]<br />
<ref>[http://www.urbandictionary.com/define.php?term=format%20C%3A%5C "format C:\", Urban Dictionary]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData ==<br />
Powershellis on üks ohtlik käsk <b><i>Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData</i></b>.<br />
Kui panna siin vale kettanumber, võib juhtuda, et jääb oma ketta olevast infost ilma.<br />
Powershell pole vigade ja eksimuste suhtes eriti leebe ning nii mõnigi neist võib lõppeda väga halvasti. Virtuaalmasinas katsetuse käigus see ei õnnestunud, sest seal kriitiliselt ketastel seda protsessi ei toetata. Päris masinas oleks võib-olla õnnestunud.<br><br />
<br />
<ref>[https://pureinfotech.com/format-hard-drive-powershell-windows-10/ M. Huculak "How to format a hard drive using PowerShell on Windows 10" 3.10.2017]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Võib öelda, et Windowsi surmakäske väga palju pole või ei reklaamita neid nii avalikult kui Linuxi omi. Seetõttu õnnestus neid leida väga vähe. Näib, et kasutajatele (isegi administraatoritele) ei anta piisavalt palju õigusi, et nad saaks arvutit niivõrd põhjalikult ära rikkuda. Näib ka, et virtuaalmasinas on nende käskude rakendamisega probleeme, eriti PowerShellis. Kuna aga arvutit päriselt ära rikkuda ei soovinud, siis sellel kõiki käske üle kontrollida ei saanud ning nii mõnigi käsk ei pruukinud oma tõelist tegutsemisviisi avaldada.<br><br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Windowsi surmakäsud<br><br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud&diff=124658Windowsi surmakäsud2017-10-11T19:34:17Z<p>Ankask: /* Get-Process | Stop-Process */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Annika Kask<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Ülevaade=<br />
<br />
Windowsi surmakäsud on sellised käsud, mis hävitavad või teevad Windowsi katki. Nende kasutamist peaks vältima ning mitte andma ka kasutajatele selliseid õigusi, et nad seda teha saaks. Linuxi kohta leiab neid kümneid, kuid Windowsi jaoks näib neid vähe olevat või lihtsalt ei avaldata neid nii palju.<br />
<br />
= Käsud =<br />
<br />
== del /S /F /Q /A:S C:\*.* == <br />
<br />
<b><i>del /S /F /Q /A:S C:\windows</i></b> ja <b><i>del /f /q /s "C:\*.*"</i></b> või nende variandid kustutavad antud kausta, alamkaustad ja nende sisu. Kui tühjendada C-kettalt Windowsi kaust, siis windows ei saa end alglaadida. Esimene käsk kustutab just süsteemifaile, teine kõiki.<br />
Käsu osa <b><i>del</i></b> kustutab. <b><i>/S</i></b> määrab, et kustutamiskäsk toimib failidele antud kaustas ja alamkaustades. <b><i>/F</i></b> kustutab jõumeetodil ka ainult lugemisõigusega failid. <b><i>/Q</i></b> tegutseb taustal, vaikimisi ega küsi kinnitust kustutamisel. <b><i>/A:S</i></b> kustutab failid, mis vastavad käsule järgnevatele tingimustele, <b><i>S</i></b> puhul süsteemifailid. <b><i>C:\windows</i></b> on kustutatav asukoht.<br><br />
Kindlasti ei tohiks enne seda kasutada käsku <b><i>takeown /f C:\Windows /r /d y</i></b>, mis annab kõik õigused antud kaustale ja selle sisule.<br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
See toimib väidetavalt vähemalt Windows XP-s ja Vistas. Windows 10 virtuaalmasinas selline trikk aga enam eriti ei toiminud. Isegi administraatorina käsurida kasutades ei antud kõikidele failidele õigusi ning sai kustutada ainult osad asjad. Tavakasutajana ei lastud niigi paljut teha. Päris masinas lasti kõiki faile administraatorina omastada, kuid kustutamist ei katsetanud selles.<br><br />
[[File:AS.PNG]]<br />
<br />
Muidu kasutati sedatüüpi käsku mõningate failitüüpide ja kasutajaandmete jmt eemaldamiseks. Näiteks: <br><br />
'''<b><i>del /s /q /f *.old <br><br />
del /s /q /f %systemroot%\temp\*.*</i></b>'''<br><br />
<ref>[http://cannotdisplay.com/the-windows-death-command-kill-a-windows-pc/ N. Renwick. "The Windows death command – kill a Windows PC". 16.06.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=hoIsgk-hWu8 J. Fisher "Destroy Windows XP through the command prompt". 10.02.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[http://www.commentcamarche.net/forum/affich-1857346-nettoyage-pc-comment-faire "Nettoyage PC: comment faire" FRSJF3C kommentaar, 28.12.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== rmdir /S /Q == <br />
<b><i>rmdir /S /Q <kaustanimi> </i></b> on vaste Linuxi ja Unixi käsule <b><i>rm -rf</i></b>, kuid ei toimi nii lihtsalt, sest vajab õiguseid kõikidele kaustadele. See käsk kustutab määratud kaustas kõik sisu. Windows 10-s ei ole isegi käsurida (Command Prompt) administraatorina avades selliseid failideõigusi, et näiteks C:\Windows\System32 kaustast kõike ära kustutada, kuid sinise ekraani jaoks sellest piisas. <br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
[[File:B2.PNG]]<br />
<ref>[http://forums.xkcd.com/viewtopic.php?t=23419 "Promptless deletion in Windows (solved)" Kasutaja enk kommentaar, 07.06.2008]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Process | Stop-Process == <br />
<br />
Windowsi PowerShellis on olemas käsk <b><i>Get-Process | Stop-Process</i></b>, milles <br />
<b><i>Get-Process</i></b> valib kõik hetkel jooksvad protsessid ja <b><i>Stop-Process</i></b> peatab need valitud protsessid , sealhulgas käsurea Shell, mis ei sobi Windowsile. Sellele järgneb sinise ekraani nägemine.<br><br />
Tavaliselt tahetakse ikka peatada mingid kindlad protsessid nagu näiteks notepad vmt ning sisestatakse ka protsessinimi.<br><br />
Õige on kasutada ning enne katsetada järgnevaid: <br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process</i></b>'''<br><br />
See käsk peatab ainult ühe protsessi, mida soovid.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -WhatIf</i></b>'''<br><br />
Selle käsuga saab eelnevalt uurida, millised protsessid oleks peatatud.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -Confirm</i></b>'''<br><br />
See käsk küsib enne peatamist üle iga käsu kohta, kas kasutaja ikka soovib neid peatada.<br><br />
<br />
Virtuaalmasinas antud käsk ei toiminud, sest miskipärast peatas PowerShell kõige esimesena iseenda, kuid päris masinas oleks toiminud.<br />
[[File:5b.PNG]]<br />
<br />
<ref>[http://dalelane.co.uk/blog/?p=195 D. Lane "A PowerShell command you should avoid", 16.12.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== format C:\ == <br />
Selle käsuga sai väidetavalt varasemates Windowsites ketast üle vormindada ehk puhastada nii, et Windowsi ära lõhub. Olen samas näinud korra, kuidas Windows 98-s oli Windowsi ketas desktopile tõstetud, mis mõjus ka Windowsile väga halvasti. <br />
Tavakasutajana käsurealt format c: ei toimi, kuid administraatorina avades saab seda teha küll, kuid mitte C-kettale. Sama kehtib Powershellis.<br><br />
[[File:3b.jpg]]<br />
<ref>[http://www.urbandictionary.com/define.php?term=format%20C%3A%5C "format C:\", Urban Dictionary]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData ==<br />
Powershellis on üks ohtlik käsk <b><i>Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData</i></b>.<br />
Kui panna siin vale kettanumber, võib juhtuda, et jääb oma ketta olevast infost ilma.<br />
Powershell pole vigade ja eksimuste suhtes eriti leebe ning nii mõnigi neist võib lõppeda väga halvasti. Virtuaalmasinas katsetuse käigus see ei õnnestunud, sest seal kriitiliselt ketastel seda protsessi ei toetata. Päris masinas oleks võib-olla õnnestunud.<br><br />
<br />
<ref>[https://pureinfotech.com/format-hard-drive-powershell-windows-10/ M. Huculak "How to format a hard drive using PowerShell on Windows 10" 3.10.2017]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Võib öelda, et Windowsi surmakäske väga palju pole või ei reklaamita neid nii avalikult kui Linuxi omi. Seetõttu õnnestus neid leida väga vähe. Näib, et kasutajatele (isegi administraatoritele) ei anta piisavalt palju õigusi, et nad saaks arvutit niivõrd põhjalikult ära rikkuda. Näib ka, et virtuaalmasinas on nende käskude rakendamisega probleeme, eriti PowerShellis. Kuna aga arvutit päriselt ära rikkuda ei soovinud, siis sellel kõiki käske üle kontrollida ei saanud ning nii mõnigi käsk ei pruukinud oma tõelist tegutsemisviisi avaldada.<br><br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Windowsi surmakäsud<br><br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud&diff=124657Windowsi surmakäsud2017-10-11T19:33:53Z<p>Ankask: /* Get-Process | Stop-Process */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Annika Kask<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Ülevaade=<br />
<br />
Windowsi surmakäsud on sellised käsud, mis hävitavad või teevad Windowsi katki. Nende kasutamist peaks vältima ning mitte andma ka kasutajatele selliseid õigusi, et nad seda teha saaks. Linuxi kohta leiab neid kümneid, kuid Windowsi jaoks näib neid vähe olevat või lihtsalt ei avaldata neid nii palju.<br />
<br />
= Käsud =<br />
<br />
== del /S /F /Q /A:S C:\*.* == <br />
<br />
<b><i>del /S /F /Q /A:S C:\windows</i></b> ja <b><i>del /f /q /s "C:\*.*"</i></b> või nende variandid kustutavad antud kausta, alamkaustad ja nende sisu. Kui tühjendada C-kettalt Windowsi kaust, siis windows ei saa end alglaadida. Esimene käsk kustutab just süsteemifaile, teine kõiki.<br />
Käsu osa <b><i>del</i></b> kustutab. <b><i>/S</i></b> määrab, et kustutamiskäsk toimib failidele antud kaustas ja alamkaustades. <b><i>/F</i></b> kustutab jõumeetodil ka ainult lugemisõigusega failid. <b><i>/Q</i></b> tegutseb taustal, vaikimisi ega küsi kinnitust kustutamisel. <b><i>/A:S</i></b> kustutab failid, mis vastavad käsule järgnevatele tingimustele, <b><i>S</i></b> puhul süsteemifailid. <b><i>C:\windows</i></b> on kustutatav asukoht.<br><br />
Kindlasti ei tohiks enne seda kasutada käsku <b><i>takeown /f C:\Windows /r /d y</i></b>, mis annab kõik õigused antud kaustale ja selle sisule.<br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
See toimib väidetavalt vähemalt Windows XP-s ja Vistas. Windows 10 virtuaalmasinas selline trikk aga enam eriti ei toiminud. Isegi administraatorina käsurida kasutades ei antud kõikidele failidele õigusi ning sai kustutada ainult osad asjad. Tavakasutajana ei lastud niigi paljut teha. Päris masinas lasti kõiki faile administraatorina omastada, kuid kustutamist ei katsetanud selles.<br><br />
[[File:AS.PNG]]<br />
<br />
Muidu kasutati sedatüüpi käsku mõningate failitüüpide ja kasutajaandmete jmt eemaldamiseks. Näiteks: <br><br />
'''<b><i>del /s /q /f *.old <br><br />
del /s /q /f %systemroot%\temp\*.*</i></b>'''<br><br />
<ref>[http://cannotdisplay.com/the-windows-death-command-kill-a-windows-pc/ N. Renwick. "The Windows death command – kill a Windows PC". 16.06.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=hoIsgk-hWu8 J. Fisher "Destroy Windows XP through the command prompt". 10.02.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[http://www.commentcamarche.net/forum/affich-1857346-nettoyage-pc-comment-faire "Nettoyage PC: comment faire" FRSJF3C kommentaar, 28.12.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== rmdir /S /Q == <br />
<b><i>rmdir /S /Q <kaustanimi> </i></b> on vaste Linuxi ja Unixi käsule <b><i>rm -rf</i></b>, kuid ei toimi nii lihtsalt, sest vajab õiguseid kõikidele kaustadele. See käsk kustutab määratud kaustas kõik sisu. Windows 10-s ei ole isegi käsurida (Command Prompt) administraatorina avades selliseid failideõigusi, et näiteks C:\Windows\System32 kaustast kõike ära kustutada, kuid sinise ekraani jaoks sellest piisas. <br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
[[File:B2.PNG]]<br />
<ref>[http://forums.xkcd.com/viewtopic.php?t=23419 "Promptless deletion in Windows (solved)" Kasutaja enk kommentaar, 07.06.2008]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Process | Stop-Process == <br />
<br />
Windowsi PowerShellis on olemas käsk <b><i>Get-Process | Stop-Process</i></b>, milles <br />
<b><i>Get-Process</i></b> valib kõik hetkel jooksvad protsessid ja <b><i>Stop-Process</i></b> peatab need valitud protsessid , sealhulgas käsurea Shell, mis ei sobi Windowsile. Sellele järgneb sinise ekraani nägemine.<br><br />
Tavaliselt tahetakse ikka peatada mingid kindlad protsessid nagu näiteks notepad vmt ning sisestatakse ka protsessinimi.<br><br />
Õige on kasutada ning enne katsetada järgnevaid: <br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process</i></b>'''<br><br />
See käsk peatab ainult ühe protsessi, mida soovid.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -WhatIf</i></b>'''<br><br />
Selle käsuga saab eelnevalt uurida, millised protsessid oleks peatatud.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -Confirm</i></b>'''<br><br />
See käsk küsib enne peatamist üle iga käsu kohta, kas kasutaja ikka soovib neid peatada.<br><br />
<br />
Virtuaalmasinas antud käsk ei toiminud, sest miskipärast peatas PowerShell kõige esimesena iseenda, kuid päris masinas oleks toiminud.<br />
[[File:5b.png]]<br />
<br />
<ref>[http://dalelane.co.uk/blog/?p=195 D. Lane "A PowerShell command you should avoid", 16.12.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== format C:\ == <br />
Selle käsuga sai väidetavalt varasemates Windowsites ketast üle vormindada ehk puhastada nii, et Windowsi ära lõhub. Olen samas näinud korra, kuidas Windows 98-s oli Windowsi ketas desktopile tõstetud, mis mõjus ka Windowsile väga halvasti. <br />
Tavakasutajana käsurealt format c: ei toimi, kuid administraatorina avades saab seda teha küll, kuid mitte C-kettale. Sama kehtib Powershellis.<br><br />
[[File:3b.jpg]]<br />
<ref>[http://www.urbandictionary.com/define.php?term=format%20C%3A%5C "format C:\", Urban Dictionary]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData ==<br />
Powershellis on üks ohtlik käsk <b><i>Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData</i></b>.<br />
Kui panna siin vale kettanumber, võib juhtuda, et jääb oma ketta olevast infost ilma.<br />
Powershell pole vigade ja eksimuste suhtes eriti leebe ning nii mõnigi neist võib lõppeda väga halvasti. Virtuaalmasinas katsetuse käigus see ei õnnestunud, sest seal kriitiliselt ketastel seda protsessi ei toetata. Päris masinas oleks võib-olla õnnestunud.<br><br />
<br />
<ref>[https://pureinfotech.com/format-hard-drive-powershell-windows-10/ M. Huculak "How to format a hard drive using PowerShell on Windows 10" 3.10.2017]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Võib öelda, et Windowsi surmakäske väga palju pole või ei reklaamita neid nii avalikult kui Linuxi omi. Seetõttu õnnestus neid leida väga vähe. Näib, et kasutajatele (isegi administraatoritele) ei anta piisavalt palju õigusi, et nad saaks arvutit niivõrd põhjalikult ära rikkuda. Näib ka, et virtuaalmasinas on nende käskude rakendamisega probleeme, eriti PowerShellis. Kuna aga arvutit päriselt ära rikkuda ei soovinud, siis sellel kõiki käske üle kontrollida ei saanud ning nii mõnigi käsk ei pruukinud oma tõelist tegutsemisviisi avaldada.<br><br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Windowsi surmakäsud<br><br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud&diff=124656Windowsi surmakäsud2017-10-11T19:32:58Z<p>Ankask: /* format C:\ */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Annika Kask<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Ülevaade=<br />
<br />
Windowsi surmakäsud on sellised käsud, mis hävitavad või teevad Windowsi katki. Nende kasutamist peaks vältima ning mitte andma ka kasutajatele selliseid õigusi, et nad seda teha saaks. Linuxi kohta leiab neid kümneid, kuid Windowsi jaoks näib neid vähe olevat või lihtsalt ei avaldata neid nii palju.<br />
<br />
= Käsud =<br />
<br />
== del /S /F /Q /A:S C:\*.* == <br />
<br />
<b><i>del /S /F /Q /A:S C:\windows</i></b> ja <b><i>del /f /q /s "C:\*.*"</i></b> või nende variandid kustutavad antud kausta, alamkaustad ja nende sisu. Kui tühjendada C-kettalt Windowsi kaust, siis windows ei saa end alglaadida. Esimene käsk kustutab just süsteemifaile, teine kõiki.<br />
Käsu osa <b><i>del</i></b> kustutab. <b><i>/S</i></b> määrab, et kustutamiskäsk toimib failidele antud kaustas ja alamkaustades. <b><i>/F</i></b> kustutab jõumeetodil ka ainult lugemisõigusega failid. <b><i>/Q</i></b> tegutseb taustal, vaikimisi ega küsi kinnitust kustutamisel. <b><i>/A:S</i></b> kustutab failid, mis vastavad käsule järgnevatele tingimustele, <b><i>S</i></b> puhul süsteemifailid. <b><i>C:\windows</i></b> on kustutatav asukoht.<br><br />
Kindlasti ei tohiks enne seda kasutada käsku <b><i>takeown /f C:\Windows /r /d y</i></b>, mis annab kõik õigused antud kaustale ja selle sisule.<br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
See toimib väidetavalt vähemalt Windows XP-s ja Vistas. Windows 10 virtuaalmasinas selline trikk aga enam eriti ei toiminud. Isegi administraatorina käsurida kasutades ei antud kõikidele failidele õigusi ning sai kustutada ainult osad asjad. Tavakasutajana ei lastud niigi paljut teha. Päris masinas lasti kõiki faile administraatorina omastada, kuid kustutamist ei katsetanud selles.<br><br />
[[File:AS.PNG]]<br />
<br />
Muidu kasutati sedatüüpi käsku mõningate failitüüpide ja kasutajaandmete jmt eemaldamiseks. Näiteks: <br><br />
'''<b><i>del /s /q /f *.old <br><br />
del /s /q /f %systemroot%\temp\*.*</i></b>'''<br><br />
<ref>[http://cannotdisplay.com/the-windows-death-command-kill-a-windows-pc/ N. Renwick. "The Windows death command – kill a Windows PC". 16.06.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=hoIsgk-hWu8 J. Fisher "Destroy Windows XP through the command prompt". 10.02.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[http://www.commentcamarche.net/forum/affich-1857346-nettoyage-pc-comment-faire "Nettoyage PC: comment faire" FRSJF3C kommentaar, 28.12.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== rmdir /S /Q == <br />
<b><i>rmdir /S /Q <kaustanimi> </i></b> on vaste Linuxi ja Unixi käsule <b><i>rm -rf</i></b>, kuid ei toimi nii lihtsalt, sest vajab õiguseid kõikidele kaustadele. See käsk kustutab määratud kaustas kõik sisu. Windows 10-s ei ole isegi käsurida (Command Prompt) administraatorina avades selliseid failideõigusi, et näiteks C:\Windows\System32 kaustast kõike ära kustutada, kuid sinise ekraani jaoks sellest piisas. <br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
[[File:B2.PNG]]<br />
<ref>[http://forums.xkcd.com/viewtopic.php?t=23419 "Promptless deletion in Windows (solved)" Kasutaja enk kommentaar, 07.06.2008]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Process | Stop-Process == <br />
<br />
Windowsi PowerShellis on olemas käsk <b><i>Get-Process | Stop-Process</i></b>, milles <br />
<b><i>Get-Process</i></b> valib kõik hetkel jooksvad protsessid ja <b><i>Stop-Process</i></b> peatab need valitud protsessid , sealhulgas käsurea Shell, mis ei sobi Windowsile. Sellele järgneb sinise ekraani nägemine.<br><br />
Tavaliselt tahetakse ikka peatada mingid kindlad protsessid nagu näiteks notepad vmt ning sisestatakse ka protsessinimi.<br><br />
Õige on kasutada ning enne katsetada järgnevaid: <br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process</i></b>'''<br><br />
See käsk peatab ainult ühe protsessi, mida soovid.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -WhatIf</i></b>'''<br><br />
Selle käsuga saab eelnevalt uurida, millised protsessid oleks peatatud.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -Confirm</i></b>'''<br><br />
See käsk küsib enne peatamist üle iga käsu kohta, kas kasutaja ikka soovib neid peatada.<br><br />
<br />
Virtuaalmasinas antud käsk ei toiminud, sest miskipärast peatas PowerShell kõige esimesena iseenda, kuid päris masinas oleks toiminud.<br />
[[File:5b.jpg]]<br />
<br />
<ref>[http://dalelane.co.uk/blog/?p=195 D. Lane "A PowerShell command you should avoid", 16.12.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== format C:\ == <br />
Selle käsuga sai väidetavalt varasemates Windowsites ketast üle vormindada ehk puhastada nii, et Windowsi ära lõhub. Olen samas näinud korra, kuidas Windows 98-s oli Windowsi ketas desktopile tõstetud, mis mõjus ka Windowsile väga halvasti. <br />
Tavakasutajana käsurealt format c: ei toimi, kuid administraatorina avades saab seda teha küll, kuid mitte C-kettale. Sama kehtib Powershellis.<br><br />
[[File:3b.jpg]]<br />
<ref>[http://www.urbandictionary.com/define.php?term=format%20C%3A%5C "format C:\", Urban Dictionary]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData ==<br />
Powershellis on üks ohtlik käsk <b><i>Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData</i></b>.<br />
Kui panna siin vale kettanumber, võib juhtuda, et jääb oma ketta olevast infost ilma.<br />
Powershell pole vigade ja eksimuste suhtes eriti leebe ning nii mõnigi neist võib lõppeda väga halvasti. Virtuaalmasinas katsetuse käigus see ei õnnestunud, sest seal kriitiliselt ketastel seda protsessi ei toetata. Päris masinas oleks võib-olla õnnestunud.<br><br />
<br />
<ref>[https://pureinfotech.com/format-hard-drive-powershell-windows-10/ M. Huculak "How to format a hard drive using PowerShell on Windows 10" 3.10.2017]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Võib öelda, et Windowsi surmakäske väga palju pole või ei reklaamita neid nii avalikult kui Linuxi omi. Seetõttu õnnestus neid leida väga vähe. Näib, et kasutajatele (isegi administraatoritele) ei anta piisavalt palju õigusi, et nad saaks arvutit niivõrd põhjalikult ära rikkuda. Näib ka, et virtuaalmasinas on nende käskude rakendamisega probleeme, eriti PowerShellis. Kuna aga arvutit päriselt ära rikkuda ei soovinud, siis sellel kõiki käske üle kontrollida ei saanud ning nii mõnigi käsk ei pruukinud oma tõelist tegutsemisviisi avaldada.<br><br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Windowsi surmakäsud<br><br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud&diff=124655Windowsi surmakäsud2017-10-11T19:32:28Z<p>Ankask: /* Get-Process | Stop-Process */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Annika Kask<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Ülevaade=<br />
<br />
Windowsi surmakäsud on sellised käsud, mis hävitavad või teevad Windowsi katki. Nende kasutamist peaks vältima ning mitte andma ka kasutajatele selliseid õigusi, et nad seda teha saaks. Linuxi kohta leiab neid kümneid, kuid Windowsi jaoks näib neid vähe olevat või lihtsalt ei avaldata neid nii palju.<br />
<br />
= Käsud =<br />
<br />
== del /S /F /Q /A:S C:\*.* == <br />
<br />
<b><i>del /S /F /Q /A:S C:\windows</i></b> ja <b><i>del /f /q /s "C:\*.*"</i></b> või nende variandid kustutavad antud kausta, alamkaustad ja nende sisu. Kui tühjendada C-kettalt Windowsi kaust, siis windows ei saa end alglaadida. Esimene käsk kustutab just süsteemifaile, teine kõiki.<br />
Käsu osa <b><i>del</i></b> kustutab. <b><i>/S</i></b> määrab, et kustutamiskäsk toimib failidele antud kaustas ja alamkaustades. <b><i>/F</i></b> kustutab jõumeetodil ka ainult lugemisõigusega failid. <b><i>/Q</i></b> tegutseb taustal, vaikimisi ega küsi kinnitust kustutamisel. <b><i>/A:S</i></b> kustutab failid, mis vastavad käsule järgnevatele tingimustele, <b><i>S</i></b> puhul süsteemifailid. <b><i>C:\windows</i></b> on kustutatav asukoht.<br><br />
Kindlasti ei tohiks enne seda kasutada käsku <b><i>takeown /f C:\Windows /r /d y</i></b>, mis annab kõik õigused antud kaustale ja selle sisule.<br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
See toimib väidetavalt vähemalt Windows XP-s ja Vistas. Windows 10 virtuaalmasinas selline trikk aga enam eriti ei toiminud. Isegi administraatorina käsurida kasutades ei antud kõikidele failidele õigusi ning sai kustutada ainult osad asjad. Tavakasutajana ei lastud niigi paljut teha. Päris masinas lasti kõiki faile administraatorina omastada, kuid kustutamist ei katsetanud selles.<br><br />
[[File:AS.PNG]]<br />
<br />
Muidu kasutati sedatüüpi käsku mõningate failitüüpide ja kasutajaandmete jmt eemaldamiseks. Näiteks: <br><br />
'''<b><i>del /s /q /f *.old <br><br />
del /s /q /f %systemroot%\temp\*.*</i></b>'''<br><br />
<ref>[http://cannotdisplay.com/the-windows-death-command-kill-a-windows-pc/ N. Renwick. "The Windows death command – kill a Windows PC". 16.06.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=hoIsgk-hWu8 J. Fisher "Destroy Windows XP through the command prompt". 10.02.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[http://www.commentcamarche.net/forum/affich-1857346-nettoyage-pc-comment-faire "Nettoyage PC: comment faire" FRSJF3C kommentaar, 28.12.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== rmdir /S /Q == <br />
<b><i>rmdir /S /Q <kaustanimi> </i></b> on vaste Linuxi ja Unixi käsule <b><i>rm -rf</i></b>, kuid ei toimi nii lihtsalt, sest vajab õiguseid kõikidele kaustadele. See käsk kustutab määratud kaustas kõik sisu. Windows 10-s ei ole isegi käsurida (Command Prompt) administraatorina avades selliseid failideõigusi, et näiteks C:\Windows\System32 kaustast kõike ära kustutada, kuid sinise ekraani jaoks sellest piisas. <br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
[[File:B2.PNG]]<br />
<ref>[http://forums.xkcd.com/viewtopic.php?t=23419 "Promptless deletion in Windows (solved)" Kasutaja enk kommentaar, 07.06.2008]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Process | Stop-Process == <br />
<br />
Windowsi PowerShellis on olemas käsk <b><i>Get-Process | Stop-Process</i></b>, milles <br />
<b><i>Get-Process</i></b> valib kõik hetkel jooksvad protsessid ja <b><i>Stop-Process</i></b> peatab need valitud protsessid , sealhulgas käsurea Shell, mis ei sobi Windowsile. Sellele järgneb sinise ekraani nägemine.<br><br />
Tavaliselt tahetakse ikka peatada mingid kindlad protsessid nagu näiteks notepad vmt ning sisestatakse ka protsessinimi.<br><br />
Õige on kasutada ning enne katsetada järgnevaid: <br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process</i></b>'''<br><br />
See käsk peatab ainult ühe protsessi, mida soovid.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -WhatIf</i></b>'''<br><br />
Selle käsuga saab eelnevalt uurida, millised protsessid oleks peatatud.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -Confirm</i></b>'''<br><br />
See käsk küsib enne peatamist üle iga käsu kohta, kas kasutaja ikka soovib neid peatada.<br><br />
<br />
Virtuaalmasinas antud käsk ei toiminud, sest miskipärast peatas PowerShell kõige esimesena iseenda, kuid päris masinas oleks toiminud.<br />
[[File:5b.jpg]]<br />
<br />
<ref>[http://dalelane.co.uk/blog/?p=195 D. Lane "A PowerShell command you should avoid", 16.12.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== format C:\ == <br />
Selle käsuga sai väidetavalt varasemates Windowsites ketast üle vormindada ehk puhastada nii, et Windowsi ära lõhub. Olen samas näinud korra, kuidas Windows 98-s oli Windowsi ketas desktopile tõstetud, mis mõjus ka Windowsile väga halvasti. <br />
Tavakasutajana käsurealt format c: ei toimi, kuid administraatorina avades saab seda teha küll, kuid mitte C-kettale. Sama kehtib Powershellis.<br><br />
<br />
<ref>[http://www.urbandictionary.com/define.php?term=format%20C%3A%5C "format C:\", Urban Dictionary]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData ==<br />
Powershellis on üks ohtlik käsk <b><i>Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData</i></b>.<br />
Kui panna siin vale kettanumber, võib juhtuda, et jääb oma ketta olevast infost ilma.<br />
Powershell pole vigade ja eksimuste suhtes eriti leebe ning nii mõnigi neist võib lõppeda väga halvasti. Virtuaalmasinas katsetuse käigus see ei õnnestunud, sest seal kriitiliselt ketastel seda protsessi ei toetata. Päris masinas oleks võib-olla õnnestunud.<br><br />
<br />
<ref>[https://pureinfotech.com/format-hard-drive-powershell-windows-10/ M. Huculak "How to format a hard drive using PowerShell on Windows 10" 3.10.2017]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Võib öelda, et Windowsi surmakäske väga palju pole või ei reklaamita neid nii avalikult kui Linuxi omi. Seetõttu õnnestus neid leida väga vähe. Näib, et kasutajatele (isegi administraatoritele) ei anta piisavalt palju õigusi, et nad saaks arvutit niivõrd põhjalikult ära rikkuda. Näib ka, et virtuaalmasinas on nende käskude rakendamisega probleeme, eriti PowerShellis. Kuna aga arvutit päriselt ära rikkuda ei soovinud, siis sellel kõiki käske üle kontrollida ei saanud ning nii mõnigi käsk ei pruukinud oma tõelist tegutsemisviisi avaldada.<br><br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Windowsi surmakäsud<br><br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud&diff=124654Windowsi surmakäsud2017-10-11T19:23:55Z<p>Ankask: /* rmdir /S /Q */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Annika Kask<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Ülevaade=<br />
<br />
Windowsi surmakäsud on sellised käsud, mis hävitavad või teevad Windowsi katki. Nende kasutamist peaks vältima ning mitte andma ka kasutajatele selliseid õigusi, et nad seda teha saaks. Linuxi kohta leiab neid kümneid, kuid Windowsi jaoks näib neid vähe olevat või lihtsalt ei avaldata neid nii palju.<br />
<br />
= Käsud =<br />
<br />
== del /S /F /Q /A:S C:\*.* == <br />
<br />
<b><i>del /S /F /Q /A:S C:\windows</i></b> ja <b><i>del /f /q /s "C:\*.*"</i></b> või nende variandid kustutavad antud kausta, alamkaustad ja nende sisu. Kui tühjendada C-kettalt Windowsi kaust, siis windows ei saa end alglaadida. Esimene käsk kustutab just süsteemifaile, teine kõiki.<br />
Käsu osa <b><i>del</i></b> kustutab. <b><i>/S</i></b> määrab, et kustutamiskäsk toimib failidele antud kaustas ja alamkaustades. <b><i>/F</i></b> kustutab jõumeetodil ka ainult lugemisõigusega failid. <b><i>/Q</i></b> tegutseb taustal, vaikimisi ega küsi kinnitust kustutamisel. <b><i>/A:S</i></b> kustutab failid, mis vastavad käsule järgnevatele tingimustele, <b><i>S</i></b> puhul süsteemifailid. <b><i>C:\windows</i></b> on kustutatav asukoht.<br><br />
Kindlasti ei tohiks enne seda kasutada käsku <b><i>takeown /f C:\Windows /r /d y</i></b>, mis annab kõik õigused antud kaustale ja selle sisule.<br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
See toimib väidetavalt vähemalt Windows XP-s ja Vistas. Windows 10 virtuaalmasinas selline trikk aga enam eriti ei toiminud. Isegi administraatorina käsurida kasutades ei antud kõikidele failidele õigusi ning sai kustutada ainult osad asjad. Tavakasutajana ei lastud niigi paljut teha. Päris masinas lasti kõiki faile administraatorina omastada, kuid kustutamist ei katsetanud selles.<br><br />
[[File:AS.PNG]]<br />
<br />
Muidu kasutati sedatüüpi käsku mõningate failitüüpide ja kasutajaandmete jmt eemaldamiseks. Näiteks: <br><br />
'''<b><i>del /s /q /f *.old <br><br />
del /s /q /f %systemroot%\temp\*.*</i></b>'''<br><br />
<ref>[http://cannotdisplay.com/the-windows-death-command-kill-a-windows-pc/ N. Renwick. "The Windows death command – kill a Windows PC". 16.06.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=hoIsgk-hWu8 J. Fisher "Destroy Windows XP through the command prompt". 10.02.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[http://www.commentcamarche.net/forum/affich-1857346-nettoyage-pc-comment-faire "Nettoyage PC: comment faire" FRSJF3C kommentaar, 28.12.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== rmdir /S /Q == <br />
<b><i>rmdir /S /Q <kaustanimi> </i></b> on vaste Linuxi ja Unixi käsule <b><i>rm -rf</i></b>, kuid ei toimi nii lihtsalt, sest vajab õiguseid kõikidele kaustadele. See käsk kustutab määratud kaustas kõik sisu. Windows 10-s ei ole isegi käsurida (Command Prompt) administraatorina avades selliseid failideõigusi, et näiteks C:\Windows\System32 kaustast kõike ära kustutada, kuid sinise ekraani jaoks sellest piisas. <br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
[[File:B2.PNG]]<br />
<ref>[http://forums.xkcd.com/viewtopic.php?t=23419 "Promptless deletion in Windows (solved)" Kasutaja enk kommentaar, 07.06.2008]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Process | Stop-Process == <br />
<br />
Windowsi PowerShellis on olemas käsk <b><i>Get-Process | Stop-Process</i></b>, milles <br />
<b><i>Get-Process</i></b> valib kõik hetkel jooksvad protsessid ja <b><i>Stop-Process</i></b> peatab need valitud protsessid , sealhulgas käsurea Shell, mis ei sobi Windowsile. Sellele järgneb sinise ekraani nägemine.<br><br />
Tavaliselt tahetakse ikka peatada mingid kindlad protsessid nagu näiteks notepad vmt ning sisestatakse ka protsessinimi.<br><br />
Õige on kasutada ning enne katsetada järgnevaid: <br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process</i></b>'''<br><br />
See käsk peatab ainult ühe protsessi, mida soovid.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -WhatIf</i></b>'''<br><br />
Selle käsuga saab eelnevalt uurida, millised protsessid oleks peatatud.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -Confirm</i></b>'''<br><br />
See käsk küsib enne peatamist üle iga käsu kohta, kas kasutaja ikka soovib neid peatada.<br><br />
<br />
Virtuaalmasinas antud käsk ei toiminud, sest miskipärast peatas PowerShell kõige esimesena iseenda, kuid päris masinas oleks toiminud.<br />
<br />
<ref>[http://dalelane.co.uk/blog/?p=195 D. Lane "A PowerShell command you should avoid", 16.12.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== format C:\ == <br />
Selle käsuga sai väidetavalt varasemates Windowsites ketast üle vormindada ehk puhastada nii, et Windowsi ära lõhub. Olen samas näinud korra, kuidas Windows 98-s oli Windowsi ketas desktopile tõstetud, mis mõjus ka Windowsile väga halvasti. <br />
Tavakasutajana käsurealt format c: ei toimi, kuid administraatorina avades saab seda teha küll, kuid mitte C-kettale. Sama kehtib Powershellis.<br><br />
<br />
<ref>[http://www.urbandictionary.com/define.php?term=format%20C%3A%5C "format C:\", Urban Dictionary]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData ==<br />
Powershellis on üks ohtlik käsk <b><i>Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData</i></b>.<br />
Kui panna siin vale kettanumber, võib juhtuda, et jääb oma ketta olevast infost ilma.<br />
Powershell pole vigade ja eksimuste suhtes eriti leebe ning nii mõnigi neist võib lõppeda väga halvasti. Virtuaalmasinas katsetuse käigus see ei õnnestunud, sest seal kriitiliselt ketastel seda protsessi ei toetata. Päris masinas oleks võib-olla õnnestunud.<br><br />
<br />
<ref>[https://pureinfotech.com/format-hard-drive-powershell-windows-10/ M. Huculak "How to format a hard drive using PowerShell on Windows 10" 3.10.2017]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Võib öelda, et Windowsi surmakäske väga palju pole või ei reklaamita neid nii avalikult kui Linuxi omi. Seetõttu õnnestus neid leida väga vähe. Näib, et kasutajatele (isegi administraatoritele) ei anta piisavalt palju õigusi, et nad saaks arvutit niivõrd põhjalikult ära rikkuda. Näib ka, et virtuaalmasinas on nende käskude rakendamisega probleeme, eriti PowerShellis. Kuna aga arvutit päriselt ära rikkuda ei soovinud, siis sellel kõiki käske üle kontrollida ei saanud ning nii mõnigi käsk ei pruukinud oma tõelist tegutsemisviisi avaldada.<br><br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Windowsi surmakäsud<br><br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud&diff=124653Windowsi surmakäsud2017-10-11T19:23:03Z<p>Ankask: /* del /S /F /Q /A:S C:\*.* */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Annika Kask<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Ülevaade=<br />
<br />
Windowsi surmakäsud on sellised käsud, mis hävitavad või teevad Windowsi katki. Nende kasutamist peaks vältima ning mitte andma ka kasutajatele selliseid õigusi, et nad seda teha saaks. Linuxi kohta leiab neid kümneid, kuid Windowsi jaoks näib neid vähe olevat või lihtsalt ei avaldata neid nii palju.<br />
<br />
= Käsud =<br />
<br />
== del /S /F /Q /A:S C:\*.* == <br />
<br />
<b><i>del /S /F /Q /A:S C:\windows</i></b> ja <b><i>del /f /q /s "C:\*.*"</i></b> või nende variandid kustutavad antud kausta, alamkaustad ja nende sisu. Kui tühjendada C-kettalt Windowsi kaust, siis windows ei saa end alglaadida. Esimene käsk kustutab just süsteemifaile, teine kõiki.<br />
Käsu osa <b><i>del</i></b> kustutab. <b><i>/S</i></b> määrab, et kustutamiskäsk toimib failidele antud kaustas ja alamkaustades. <b><i>/F</i></b> kustutab jõumeetodil ka ainult lugemisõigusega failid. <b><i>/Q</i></b> tegutseb taustal, vaikimisi ega küsi kinnitust kustutamisel. <b><i>/A:S</i></b> kustutab failid, mis vastavad käsule järgnevatele tingimustele, <b><i>S</i></b> puhul süsteemifailid. <b><i>C:\windows</i></b> on kustutatav asukoht.<br><br />
Kindlasti ei tohiks enne seda kasutada käsku <b><i>takeown /f C:\Windows /r /d y</i></b>, mis annab kõik õigused antud kaustale ja selle sisule.<br><br />
[[File:B1.PNG]]<br />
See toimib väidetavalt vähemalt Windows XP-s ja Vistas. Windows 10 virtuaalmasinas selline trikk aga enam eriti ei toiminud. Isegi administraatorina käsurida kasutades ei antud kõikidele failidele õigusi ning sai kustutada ainult osad asjad. Tavakasutajana ei lastud niigi paljut teha. Päris masinas lasti kõiki faile administraatorina omastada, kuid kustutamist ei katsetanud selles.<br><br />
[[File:AS.PNG]]<br />
<br />
Muidu kasutati sedatüüpi käsku mõningate failitüüpide ja kasutajaandmete jmt eemaldamiseks. Näiteks: <br><br />
'''<b><i>del /s /q /f *.old <br><br />
del /s /q /f %systemroot%\temp\*.*</i></b>'''<br><br />
<ref>[http://cannotdisplay.com/the-windows-death-command-kill-a-windows-pc/ N. Renwick. "The Windows death command – kill a Windows PC". 16.06.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=hoIsgk-hWu8 J. Fisher "Destroy Windows XP through the command prompt". 10.02.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[http://www.commentcamarche.net/forum/affich-1857346-nettoyage-pc-comment-faire "Nettoyage PC: comment faire" FRSJF3C kommentaar, 28.12.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== rmdir /S /Q == <br />
<b><i>rmdir /S /Q <kaustanimi> </i></b> on vaste Linuxi ja Unixi käsule <b><i>rm -rf</i></b>, kuid ei toimi nii lihtsalt, sest vajab õiguseid kõikidele kaustadele. See käsk kustutab määratud kaustas kõik sisu. Windows 10-s ei ole isegi käsurida (Command Prompt) administraatorina avades selliseid failideõigusi, et näiteks C:\Windows\System32 kaustast kõike ära kustutada, kuid sinise ekraani jaoks sellest piisas. <br><br />
b2<br />
<br />
<ref>[http://forums.xkcd.com/viewtopic.php?t=23419 "Promptless deletion in Windows (solved)" Kasutaja enk kommentaar, 07.06.2008]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Process | Stop-Process == <br />
<br />
Windowsi PowerShellis on olemas käsk <b><i>Get-Process | Stop-Process</i></b>, milles <br />
<b><i>Get-Process</i></b> valib kõik hetkel jooksvad protsessid ja <b><i>Stop-Process</i></b> peatab need valitud protsessid , sealhulgas käsurea Shell, mis ei sobi Windowsile. Sellele järgneb sinise ekraani nägemine.<br><br />
Tavaliselt tahetakse ikka peatada mingid kindlad protsessid nagu näiteks notepad vmt ning sisestatakse ka protsessinimi.<br><br />
Õige on kasutada ning enne katsetada järgnevaid: <br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process</i></b>'''<br><br />
See käsk peatab ainult ühe protsessi, mida soovid.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -WhatIf</i></b>'''<br><br />
Selle käsuga saab eelnevalt uurida, millised protsessid oleks peatatud.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -Confirm</i></b>'''<br><br />
See käsk küsib enne peatamist üle iga käsu kohta, kas kasutaja ikka soovib neid peatada.<br><br />
<br />
Virtuaalmasinas antud käsk ei toiminud, sest miskipärast peatas PowerShell kõige esimesena iseenda, kuid päris masinas oleks toiminud.<br />
<br />
<ref>[http://dalelane.co.uk/blog/?p=195 D. Lane "A PowerShell command you should avoid", 16.12.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== format C:\ == <br />
Selle käsuga sai väidetavalt varasemates Windowsites ketast üle vormindada ehk puhastada nii, et Windowsi ära lõhub. Olen samas näinud korra, kuidas Windows 98-s oli Windowsi ketas desktopile tõstetud, mis mõjus ka Windowsile väga halvasti. <br />
Tavakasutajana käsurealt format c: ei toimi, kuid administraatorina avades saab seda teha küll, kuid mitte C-kettale. Sama kehtib Powershellis.<br><br />
<br />
<ref>[http://www.urbandictionary.com/define.php?term=format%20C%3A%5C "format C:\", Urban Dictionary]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData ==<br />
Powershellis on üks ohtlik käsk <b><i>Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData</i></b>.<br />
Kui panna siin vale kettanumber, võib juhtuda, et jääb oma ketta olevast infost ilma.<br />
Powershell pole vigade ja eksimuste suhtes eriti leebe ning nii mõnigi neist võib lõppeda väga halvasti. Virtuaalmasinas katsetuse käigus see ei õnnestunud, sest seal kriitiliselt ketastel seda protsessi ei toetata. Päris masinas oleks võib-olla õnnestunud.<br><br />
<br />
<ref>[https://pureinfotech.com/format-hard-drive-powershell-windows-10/ M. Huculak "How to format a hard drive using PowerShell on Windows 10" 3.10.2017]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Võib öelda, et Windowsi surmakäske väga palju pole või ei reklaamita neid nii avalikult kui Linuxi omi. Seetõttu õnnestus neid leida väga vähe. Näib, et kasutajatele (isegi administraatoritele) ei anta piisavalt palju õigusi, et nad saaks arvutit niivõrd põhjalikult ära rikkuda. Näib ka, et virtuaalmasinas on nende käskude rakendamisega probleeme, eriti PowerShellis. Kuna aga arvutit päriselt ära rikkuda ei soovinud, siis sellel kõiki käske üle kontrollida ei saanud ning nii mõnigi käsk ei pruukinud oma tõelist tegutsemisviisi avaldada.<br><br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Windowsi surmakäsud<br><br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:5b.PNG&diff=124652File:5b.PNG2017-10-11T19:19:58Z<p>Ankask: Get-Process | Stop-Process reaalse masina PowerShellis</p>
<hr />
<div>Get-Process | Stop-Process reaalse masina PowerShellis</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:4b.PNG&diff=124651File:4b.PNG2017-10-11T19:18:59Z<p>Ankask: Get-Disk | Clear Disk reaalse masina PowerShellis</p>
<hr />
<div>Get-Disk | Clear Disk reaalse masina PowerShellis</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:4a.PNG&diff=124650File:4a.PNG2017-10-11T19:18:19Z<p>Ankask: Get-Disk | Clear Disk virtuaalmasina PowerShellis</p>
<hr />
<div>Get-Disk | Clear Disk virtuaalmasina PowerShellis</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:3b.PNG&diff=124649File:3b.PNG2017-10-11T19:17:38Z<p>Ankask: format C: PowerShellist</p>
<hr />
<div>format C: PowerShellist</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:3.PNG&diff=124648File:3.PNG2017-10-11T19:17:01Z<p>Ankask: Ankask uploaded a new version of File:3.PNG</p>
<hr />
<div></div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:B1.PNG&diff=124647File:B1.PNG2017-10-11T19:16:29Z<p>Ankask: </p>
<hr />
<div>rmdir käsu kasutamise tulemus virtuaalmasinas</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud&diff=124646Windowsi surmakäsud2017-10-11T19:14:52Z<p>Ankask: /* del /S /F /Q /A:S C:\*.* */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Annika Kask<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Ülevaade=<br />
<br />
Windowsi surmakäsud on sellised käsud, mis hävitavad või teevad Windowsi katki. Nende kasutamist peaks vältima ning mitte andma ka kasutajatele selliseid õigusi, et nad seda teha saaks. Linuxi kohta leiab neid kümneid, kuid Windowsi jaoks näib neid vähe olevat või lihtsalt ei avaldata neid nii palju.<br />
<br />
= Käsud =<br />
<br />
== del /S /F /Q /A:S C:\*.* == <br />
<br />
<b><i>del /S /F /Q /A:S C:\windows</i></b> ja <b><i>del /f /q /s "C:\*.*"</i></b> või nende variandid kustutavad antud kausta, alamkaustad ja nende sisu. Kui tühjendada C-kettalt Windowsi kaust, siis windows ei saa end alglaadida. Esimene käsk kustutab just süsteemifaile, teine kõiki.<br />
Käsu osa <b><i>del</i></b> kustutab. <b><i>/S</i></b> määrab, et kustutamiskäsk toimib failidele antud kaustas ja alamkaustades. <b><i>/F</i></b> kustutab jõumeetodil ka ainult lugemisõigusega failid. <b><i>/Q</i></b> tegutseb taustal, vaikimisi ega küsi kinnitust kustutamisel. <b><i>/A:S</i></b> kustutab failid, mis vastavad käsule järgnevatele tingimustele, <b><i>S</i></b> puhul süsteemifailid. <b><i>C:\windows</i></b> on kustutatav asukoht.<br><br />
Kindlasti ei tohiks enne seda kasutada käsku <b><i>takeown /f C:\Windows /r /d y</i></b>, mis annab kõik õigused antud kaustale ja selle sisule.<br><br />
See toimib väidetavalt vähemalt Windows XP-s ja Vistas. Windows 10 virtuaalmasinas selline trikk aga enam eriti ei toiminud. Isegi administraatorina käsurida kasutades ei antud kõikidele failidele õigusi ning sai kustutada ainult osad asjad. Tavakasutajana ei lastud niigi paljut teha. Päris masinas lasti kõiki faile administraatorina omastada, kuid kustutamist ei katsetanud selles.<br><br />
<br />
Muidu kasutati sedatüüpi käsku mõningate failitüüpide ja kasutajaandmete jmt eemaldamiseks. Näiteks: <br><br />
'''<b><i>del /s /q /f *.old <br><br />
del /s /q /f %systemroot%\temp\*.*</i></b>'''<br><br />
<ref>[http://cannotdisplay.com/the-windows-death-command-kill-a-windows-pc/ N. Renwick. "The Windows death command – kill a Windows PC". 16.06.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=hoIsgk-hWu8 J. Fisher "Destroy Windows XP through the command prompt". 10.02.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[http://www.commentcamarche.net/forum/affich-1857346-nettoyage-pc-comment-faire "Nettoyage PC: comment faire" FRSJF3C kommentaar, 28.12.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== rmdir /S /Q == <br />
<b><i>rmdir /S /Q <kaustanimi> </i></b> on vaste Linuxi ja Unixi käsule <b><i>rm -rf</i></b>, kuid ei toimi nii lihtsalt, sest vajab õiguseid kõikidele kaustadele. See käsk kustutab määratud kaustas kõik sisu. Windows 10-s ei ole isegi käsurida (Command Prompt) administraatorina avades selliseid failideõigusi, et näiteks C:\Windows\System32 kaustast kõike ära kustutada, kuid sinise ekraani jaoks sellest piisas. <br><br />
b2<br />
<br />
<ref>[http://forums.xkcd.com/viewtopic.php?t=23419 "Promptless deletion in Windows (solved)" Kasutaja enk kommentaar, 07.06.2008]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Process | Stop-Process == <br />
<br />
Windowsi PowerShellis on olemas käsk <b><i>Get-Process | Stop-Process</i></b>, milles <br />
<b><i>Get-Process</i></b> valib kõik hetkel jooksvad protsessid ja <b><i>Stop-Process</i></b> peatab need valitud protsessid , sealhulgas käsurea Shell, mis ei sobi Windowsile. Sellele järgneb sinise ekraani nägemine.<br><br />
Tavaliselt tahetakse ikka peatada mingid kindlad protsessid nagu näiteks notepad vmt ning sisestatakse ka protsessinimi.<br><br />
Õige on kasutada ning enne katsetada järgnevaid: <br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process</i></b>'''<br><br />
See käsk peatab ainult ühe protsessi, mida soovid.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -WhatIf</i></b>'''<br><br />
Selle käsuga saab eelnevalt uurida, millised protsessid oleks peatatud.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -Confirm</i></b>'''<br><br />
See käsk küsib enne peatamist üle iga käsu kohta, kas kasutaja ikka soovib neid peatada.<br><br />
<br />
Virtuaalmasinas antud käsk ei toiminud, sest miskipärast peatas PowerShell kõige esimesena iseenda, kuid päris masinas oleks toiminud.<br />
<br />
<ref>[http://dalelane.co.uk/blog/?p=195 D. Lane "A PowerShell command you should avoid", 16.12.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== format C:\ == <br />
Selle käsuga sai väidetavalt varasemates Windowsites ketast üle vormindada ehk puhastada nii, et Windowsi ära lõhub. Olen samas näinud korra, kuidas Windows 98-s oli Windowsi ketas desktopile tõstetud, mis mõjus ka Windowsile väga halvasti. <br />
Tavakasutajana käsurealt format c: ei toimi, kuid administraatorina avades saab seda teha küll, kuid mitte C-kettale. Sama kehtib Powershellis.<br><br />
<br />
<ref>[http://www.urbandictionary.com/define.php?term=format%20C%3A%5C "format C:\", Urban Dictionary]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData ==<br />
Powershellis on üks ohtlik käsk <b><i>Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData</i></b>.<br />
Kui panna siin vale kettanumber, võib juhtuda, et jääb oma ketta olevast infost ilma.<br />
Powershell pole vigade ja eksimuste suhtes eriti leebe ning nii mõnigi neist võib lõppeda väga halvasti. Virtuaalmasinas katsetuse käigus see ei õnnestunud, sest seal kriitiliselt ketastel seda protsessi ei toetata. Päris masinas oleks võib-olla õnnestunud.<br><br />
<br />
<ref>[https://pureinfotech.com/format-hard-drive-powershell-windows-10/ M. Huculak "How to format a hard drive using PowerShell on Windows 10" 3.10.2017]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Võib öelda, et Windowsi surmakäske väga palju pole või ei reklaamita neid nii avalikult kui Linuxi omi. Seetõttu õnnestus neid leida väga vähe. Näib, et kasutajatele (isegi administraatoritele) ei anta piisavalt palju õigusi, et nad saaks arvutit niivõrd põhjalikult ära rikkuda. Näib ka, et virtuaalmasinas on nende käskude rakendamisega probleeme, eriti PowerShellis. Kuna aga arvutit päriselt ära rikkuda ei soovinud, siis sellel kõiki käske üle kontrollida ei saanud ning nii mõnigi käsk ei pruukinud oma tõelist tegutsemisviisi avaldada.<br><br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Windowsi surmakäsud<br><br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:AS.PNG&diff=124645File:AS.PNG2017-10-11T19:13:53Z<p>Ankask: del käsu kasutamine</p>
<hr />
<div>del käsu kasutamine</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:B2.PNG&diff=124644File:B2.PNG2017-10-11T19:10:47Z<p>Ankask: Sinine ekraan pärast del käske</p>
<hr />
<div>Sinine ekraan pärast del käske</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:B1.PNG&diff=124643File:B1.PNG2017-10-11T19:09:54Z<p>Ankask: takeown käsu kasutamise tulemus virtuaalmasinas</p>
<hr />
<div>takeown käsu kasutamise tulemus virtuaalmasinas</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud&diff=124642Windowsi surmakäsud2017-10-11T19:02:47Z<p>Ankask: /* Get-Process | Stop-Process */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Annika Kask<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Ülevaade=<br />
<br />
Windowsi surmakäsud on sellised käsud, mis hävitavad või teevad Windowsi katki. Nende kasutamist peaks vältima ning mitte andma ka kasutajatele selliseid õigusi, et nad seda teha saaks. Linuxi kohta leiab neid kümneid, kuid Windowsi jaoks näib neid vähe olevat või lihtsalt ei avaldata neid nii palju.<br />
<br />
= Käsud =<br />
<br />
== del /S /F /Q /A:S C:\*.* == <br />
<br />
<b><i>del /S /F /Q /A:S C:\windows</i></b> ja <b><i>del /f /q /s "C:\*.*"</i></b> või nende variandid kustutavad antud kausta, alamkaustad ja nende sisu. Kui tühjendada C-kettalt Windowsi kaust, siis windows ei saa end alglaadida. Esimene käsk kustutab just süsteemifaile, teine kõiki.<br />
Käsu osa <b><i>del</i></b> kustutab. <b><i>/S</i></b> määrab, et kustutamiskäsk toimib failidele antud kaustas ja alamkaustades. <b><i>/F</i></b> kustutab jõumeetodil ka ainult lugemisõigusega failid. <b><i>/Q</i></b> tegutseb taustal, vaikimisi ega küsi kinnitust kustutamisel. <b><i>/A:S</i></b> kustutab failid, mis vastavad käsule järgnevatele tingimustele, <b><i>S</i></b> puhul süsteemifailid. <b><i>C:\windows</i></b> on kustutatav asukoht.<br><br />
Kindlasti ei tohiks enne seda kasutada käsku <b><i>takeown /f C:\Windows /r /d y</i></b>, mis annab kõik õigused antud kaustale ja selle sisule.<br><br />
See toimib väidetavalt vähemalt Windows XP-s ja Vistas. Windows 10-s selline trikk aga enam eriti ei toiminud. Isegi administraatorina käsurida kasutades ei antud kõikidele failidele õigusi ning sai kustutada ainult osad asjad. Tavakasutajana ei lastud niigi paljut teha. <br><br />
<br />
Muidu kasutati sedatüüpi käsku mõningate failitüüpide ja kasutajaandmete jmt eemaldamiseks. Näiteks: <br><br />
'''<b><i>del /s /q /f *.old <br><br />
del /s /q /f %systemroot%\temp\*.*</i></b>'''<br><br />
<ref>[http://cannotdisplay.com/the-windows-death-command-kill-a-windows-pc/ N. Renwick. "The Windows death command – kill a Windows PC". 16.06.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=hoIsgk-hWu8 J. Fisher "Destroy Windows XP through the command prompt". 10.02.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[http://www.commentcamarche.net/forum/affich-1857346-nettoyage-pc-comment-faire "Nettoyage PC: comment faire" FRSJF3C kommentaar, 28.12.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== rmdir /S /Q == <br />
<b><i>rmdir /S /Q <kaustanimi> </i></b> on vaste Linuxi ja Unixi käsule <b><i>rm -rf</i></b>, kuid ei toimi nii lihtsalt, sest vajab õiguseid kõikidele kaustadele. See käsk kustutab määratud kaustas kõik sisu. Windows 10-s ei ole isegi käsurida (Command Prompt) administraatorina avades selliseid failideõigusi, et näiteks C:\Windows\System32 kaustast kõike ära kustutada, kuid sinise ekraani jaoks sellest piisas. <br><br />
b2<br />
<br />
<ref>[http://forums.xkcd.com/viewtopic.php?t=23419 "Promptless deletion in Windows (solved)" Kasutaja enk kommentaar, 07.06.2008]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Process | Stop-Process == <br />
<br />
Windowsi PowerShellis on olemas käsk <b><i>Get-Process | Stop-Process</i></b>, milles <br />
<b><i>Get-Process</i></b> valib kõik hetkel jooksvad protsessid ja <b><i>Stop-Process</i></b> peatab need valitud protsessid , sealhulgas käsurea Shell, mis ei sobi Windowsile. Sellele järgneb sinise ekraani nägemine.<br><br />
Tavaliselt tahetakse ikka peatada mingid kindlad protsessid nagu näiteks notepad vmt ning sisestatakse ka protsessinimi.<br><br />
Õige on kasutada ning enne katsetada järgnevaid: <br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process</i></b>'''<br><br />
See käsk peatab ainult ühe protsessi, mida soovid.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -WhatIf</i></b>'''<br><br />
Selle käsuga saab eelnevalt uurida, millised protsessid oleks peatatud.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -Confirm</i></b>'''<br><br />
See käsk küsib enne peatamist üle iga käsu kohta, kas kasutaja ikka soovib neid peatada.<br><br />
<br />
Virtuaalmasinas antud käsk ei toiminud, sest miskipärast peatas PowerShell kõige esimesena iseenda, kuid päris masinas oleks toiminud.<br />
<br />
<ref>[http://dalelane.co.uk/blog/?p=195 D. Lane "A PowerShell command you should avoid", 16.12.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== format C:\ == <br />
Selle käsuga sai väidetavalt varasemates Windowsites ketast üle vormindada ehk puhastada nii, et Windowsi ära lõhub. Olen samas näinud korra, kuidas Windows 98-s oli Windowsi ketas desktopile tõstetud, mis mõjus ka Windowsile väga halvasti. <br />
Tavakasutajana käsurealt format c: ei toimi, kuid administraatorina avades saab seda teha küll, kuid mitte C-kettale. Sama kehtib Powershellis.<br><br />
<br />
<ref>[http://www.urbandictionary.com/define.php?term=format%20C%3A%5C "format C:\", Urban Dictionary]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData ==<br />
Powershellis on üks ohtlik käsk <b><i>Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData</i></b>.<br />
Kui panna siin vale kettanumber, võib juhtuda, et jääb oma ketta olevast infost ilma.<br />
Powershell pole vigade ja eksimuste suhtes eriti leebe ning nii mõnigi neist võib lõppeda väga halvasti. Virtuaalmasinas katsetuse käigus see ei õnnestunud, sest seal kriitiliselt ketastel seda protsessi ei toetata. Päris masinas oleks võib-olla õnnestunud.<br><br />
<br />
<ref>[https://pureinfotech.com/format-hard-drive-powershell-windows-10/ M. Huculak "How to format a hard drive using PowerShell on Windows 10" 3.10.2017]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Võib öelda, et Windowsi surmakäske väga palju pole või ei reklaamita neid nii avalikult kui Linuxi omi. Seetõttu õnnestus neid leida väga vähe. Näib, et kasutajatele (isegi administraatoritele) ei anta piisavalt palju õigusi, et nad saaks arvutit niivõrd põhjalikult ära rikkuda. Näib ka, et virtuaalmasinas on nende käskude rakendamisega probleeme, eriti PowerShellis. Kuna aga arvutit päriselt ära rikkuda ei soovinud, siis sellel kõiki käske üle kontrollida ei saanud ning nii mõnigi käsk ei pruukinud oma tõelist tegutsemisviisi avaldada.<br><br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Windowsi surmakäsud<br><br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud&diff=124641Windowsi surmakäsud2017-10-11T19:02:10Z<p>Ankask: /* Get-Process | Stop-Process */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Annika Kask<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Ülevaade=<br />
<br />
Windowsi surmakäsud on sellised käsud, mis hävitavad või teevad Windowsi katki. Nende kasutamist peaks vältima ning mitte andma ka kasutajatele selliseid õigusi, et nad seda teha saaks. Linuxi kohta leiab neid kümneid, kuid Windowsi jaoks näib neid vähe olevat või lihtsalt ei avaldata neid nii palju.<br />
<br />
= Käsud =<br />
<br />
== del /S /F /Q /A:S C:\*.* == <br />
<br />
<b><i>del /S /F /Q /A:S C:\windows</i></b> ja <b><i>del /f /q /s "C:\*.*"</i></b> või nende variandid kustutavad antud kausta, alamkaustad ja nende sisu. Kui tühjendada C-kettalt Windowsi kaust, siis windows ei saa end alglaadida. Esimene käsk kustutab just süsteemifaile, teine kõiki.<br />
Käsu osa <b><i>del</i></b> kustutab. <b><i>/S</i></b> määrab, et kustutamiskäsk toimib failidele antud kaustas ja alamkaustades. <b><i>/F</i></b> kustutab jõumeetodil ka ainult lugemisõigusega failid. <b><i>/Q</i></b> tegutseb taustal, vaikimisi ega küsi kinnitust kustutamisel. <b><i>/A:S</i></b> kustutab failid, mis vastavad käsule järgnevatele tingimustele, <b><i>S</i></b> puhul süsteemifailid. <b><i>C:\windows</i></b> on kustutatav asukoht.<br><br />
Kindlasti ei tohiks enne seda kasutada käsku <b><i>takeown /f C:\Windows /r /d y</i></b>, mis annab kõik õigused antud kaustale ja selle sisule.<br><br />
See toimib väidetavalt vähemalt Windows XP-s ja Vistas. Windows 10-s selline trikk aga enam eriti ei toiminud. Isegi administraatorina käsurida kasutades ei antud kõikidele failidele õigusi ning sai kustutada ainult osad asjad. Tavakasutajana ei lastud niigi paljut teha. <br><br />
<br />
Muidu kasutati sedatüüpi käsku mõningate failitüüpide ja kasutajaandmete jmt eemaldamiseks. Näiteks: <br><br />
'''<b><i>del /s /q /f *.old <br><br />
del /s /q /f %systemroot%\temp\*.*</i></b>'''<br><br />
<ref>[http://cannotdisplay.com/the-windows-death-command-kill-a-windows-pc/ N. Renwick. "The Windows death command – kill a Windows PC". 16.06.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=hoIsgk-hWu8 J. Fisher "Destroy Windows XP through the command prompt". 10.02.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[http://www.commentcamarche.net/forum/affich-1857346-nettoyage-pc-comment-faire "Nettoyage PC: comment faire" FRSJF3C kommentaar, 28.12.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== rmdir /S /Q == <br />
<b><i>rmdir /S /Q <kaustanimi> </i></b> on vaste Linuxi ja Unixi käsule <b><i>rm -rf</i></b>, kuid ei toimi nii lihtsalt, sest vajab õiguseid kõikidele kaustadele. See käsk kustutab määratud kaustas kõik sisu. Windows 10-s ei ole isegi käsurida (Command Prompt) administraatorina avades selliseid failideõigusi, et näiteks C:\Windows\System32 kaustast kõike ära kustutada, kuid sinise ekraani jaoks sellest piisas. <br><br />
b2<br />
<br />
<ref>[http://forums.xkcd.com/viewtopic.php?t=23419 "Promptless deletion in Windows (solved)" Kasutaja enk kommentaar, 07.06.2008]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Process | Stop-Process == <br />
<br />
Windowsi PowerShellis on olemas käsk <b><i>Get-Process | Stop-Process</i></b>, milles <br />
<b><i>Get-Process</i></b> valib kõik hetkel jooksvad protsessid ja <b><i>Stop-Process</i></b> peatab need valitud protsessid , sealhulgas käsurea Shell, mis ei sobi Windowsile. Sellele järgneb sinise ekraani imetlemine.<br><br />
Tavaliselt tahetakse ikka peatada mingid kindlad protsessid nagu näiteks notepad vmt ning sisestatakse ka protsessinimi.<br><br />
Õige on kasutada ning enne katsetada järgnevaid: <br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process</i></b>'''<br><br />
See käsk peatab ainult ühe protsessi, mida soovid.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -WhatIf</i></b>'''<br><br />
Selle käsuga saab eelnevalt uurida, millised protsessid oleks peatatud.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -Confirm</i></b>'''<br><br />
See käsk küsib enne peatamist üle iga käsu kohta, kas kasutaja ikka soovib neid peatada.<br><br />
<br />
Virtuaalmasinas antud käsk ei toiminud, sest miskipärast peatas PowerShell kõige esimesena iseenda, kuid päris masinas oleks toiminud.<br />
<br />
<ref>[http://dalelane.co.uk/blog/?p=195 D. Lane "A PowerShell command you should avoid", 16.12.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== format C:\ == <br />
Selle käsuga sai väidetavalt varasemates Windowsites ketast üle vormindada ehk puhastada nii, et Windowsi ära lõhub. Olen samas näinud korra, kuidas Windows 98-s oli Windowsi ketas desktopile tõstetud, mis mõjus ka Windowsile väga halvasti. <br />
Tavakasutajana käsurealt format c: ei toimi, kuid administraatorina avades saab seda teha küll, kuid mitte C-kettale. Sama kehtib Powershellis.<br><br />
<br />
<ref>[http://www.urbandictionary.com/define.php?term=format%20C%3A%5C "format C:\", Urban Dictionary]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData ==<br />
Powershellis on üks ohtlik käsk <b><i>Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData</i></b>.<br />
Kui panna siin vale kettanumber, võib juhtuda, et jääb oma ketta olevast infost ilma.<br />
Powershell pole vigade ja eksimuste suhtes eriti leebe ning nii mõnigi neist võib lõppeda väga halvasti. Virtuaalmasinas katsetuse käigus see ei õnnestunud, sest seal kriitiliselt ketastel seda protsessi ei toetata. Päris masinas oleks võib-olla õnnestunud.<br><br />
<br />
<ref>[https://pureinfotech.com/format-hard-drive-powershell-windows-10/ M. Huculak "How to format a hard drive using PowerShell on Windows 10" 3.10.2017]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Võib öelda, et Windowsi surmakäske väga palju pole või ei reklaamita neid nii avalikult kui Linuxi omi. Seetõttu õnnestus neid leida väga vähe. Näib, et kasutajatele (isegi administraatoritele) ei anta piisavalt palju õigusi, et nad saaks arvutit niivõrd põhjalikult ära rikkuda. Näib ka, et virtuaalmasinas on nende käskude rakendamisega probleeme, eriti PowerShellis. Kuna aga arvutit päriselt ära rikkuda ei soovinud, siis sellel kõiki käske üle kontrollida ei saanud ning nii mõnigi käsk ei pruukinud oma tõelist tegutsemisviisi avaldada.<br><br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Windowsi surmakäsud<br><br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud&diff=124640Windowsi surmakäsud2017-10-11T19:01:16Z<p>Ankask: /* del /S /F /Q /A:S C:\*.* */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Annika Kask<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Ülevaade=<br />
<br />
Windowsi surmakäsud on sellised käsud, mis hävitavad või teevad Windowsi katki. Nende kasutamist peaks vältima ning mitte andma ka kasutajatele selliseid õigusi, et nad seda teha saaks. Linuxi kohta leiab neid kümneid, kuid Windowsi jaoks näib neid vähe olevat või lihtsalt ei avaldata neid nii palju.<br />
<br />
= Käsud =<br />
<br />
== del /S /F /Q /A:S C:\*.* == <br />
<br />
<b><i>del /S /F /Q /A:S C:\windows</i></b> ja <b><i>del /f /q /s "C:\*.*"</i></b> või nende variandid kustutavad antud kausta, alamkaustad ja nende sisu. Kui tühjendada C-kettalt Windowsi kaust, siis windows ei saa end alglaadida. Esimene käsk kustutab just süsteemifaile, teine kõiki.<br />
Käsu osa <b><i>del</i></b> kustutab. <b><i>/S</i></b> määrab, et kustutamiskäsk toimib failidele antud kaustas ja alamkaustades. <b><i>/F</i></b> kustutab jõumeetodil ka ainult lugemisõigusega failid. <b><i>/Q</i></b> tegutseb taustal, vaikimisi ega küsi kinnitust kustutamisel. <b><i>/A:S</i></b> kustutab failid, mis vastavad käsule järgnevatele tingimustele, <b><i>S</i></b> puhul süsteemifailid. <b><i>C:\windows</i></b> on kustutatav asukoht.<br><br />
Kindlasti ei tohiks enne seda kasutada käsku <b><i>takeown /f C:\Windows /r /d y</i></b>, mis annab kõik õigused antud kaustale ja selle sisule.<br><br />
See toimib väidetavalt vähemalt Windows XP-s ja Vistas. Windows 10-s selline trikk aga enam eriti ei toiminud. Isegi administraatorina käsurida kasutades ei antud kõikidele failidele õigusi ning sai kustutada ainult osad asjad. Tavakasutajana ei lastud niigi paljut teha. <br><br />
<br />
Muidu kasutati sedatüüpi käsku mõningate failitüüpide ja kasutajaandmete jmt eemaldamiseks. Näiteks: <br><br />
'''<b><i>del /s /q /f *.old <br><br />
del /s /q /f %systemroot%\temp\*.*</i></b>'''<br><br />
<ref>[http://cannotdisplay.com/the-windows-death-command-kill-a-windows-pc/ N. Renwick. "The Windows death command – kill a Windows PC". 16.06.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=hoIsgk-hWu8 J. Fisher "Destroy Windows XP through the command prompt". 10.02.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[http://www.commentcamarche.net/forum/affich-1857346-nettoyage-pc-comment-faire "Nettoyage PC: comment faire" FRSJF3C kommentaar, 28.12.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== rmdir /S /Q == <br />
<b><i>rmdir /S /Q <kaustanimi> </i></b> on vaste Linuxi ja Unixi käsule <b><i>rm -rf</i></b>, kuid ei toimi nii lihtsalt, sest vajab õiguseid kõikidele kaustadele. See käsk kustutab määratud kaustas kõik sisu. Windows 10-s ei ole isegi käsurida (Command Prompt) administraatorina avades selliseid failideõigusi, et näiteks C:\Windows\System32 kaustast kõike ära kustutada, kuid sinise ekraani jaoks sellest piisas. <br><br />
b2<br />
<br />
<ref>[http://forums.xkcd.com/viewtopic.php?t=23419 "Promptless deletion in Windows (solved)" Kasutaja enk kommentaar, 07.06.2008]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Process | Stop-Process == <br />
<br />
Windowsi PowerShellis on olemas käsk <b><i>Get-Process | Stop-Process</i></b>, milles <br />
<b><i>Get-Process</i></b> valib kõik hetkel jooksvad protsessid ja <b><i>Stop-Process</i></b> peatab need valitud protsessid , sealhulgas käsurea (i. k. Shell), mis ei sobi Windowsile. Sellele järgneb sinise ekraani imetlemine.<br><br />
Tavaliselt tahetakse ikka peatada mingid kindlad protsessid nagu näiteks notepad vmt ning sisestatakse ka protsessinimi.<br><br />
Õige on kasutada ning enne katsetada järgnevaid: <br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process</i></b>'''<br><br />
See käsk peatab ainult ühe protsessi, mida soovid.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -WhatIf</i></b>'''<br><br />
Selle käsuga saab eelnevalt uurida, millised protsessid oleks peatatud.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -Confirm</i></b>'''<br><br />
See käsk küsib enne peatamist üle iga käsu kohta, kas kasutaja ikka soovib neid peatada.<br><br />
<br />
Virtuaalmasinas antud käsk ei toiminud, sest miskipärast peatas PowerShell kõige esimesena iseenda, kuid päris masinas oleks toiminud.<br />
<br />
<ref>[http://dalelane.co.uk/blog/?p=195 D. Lane "A PowerShell command you should avoid", 16.12.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== format C:\ == <br />
Selle käsuga sai väidetavalt varasemates Windowsites ketast üle vormindada ehk puhastada nii, et Windowsi ära lõhub. Olen samas näinud korra, kuidas Windows 98-s oli Windowsi ketas desktopile tõstetud, mis mõjus ka Windowsile väga halvasti. <br />
Tavakasutajana käsurealt format c: ei toimi, kuid administraatorina avades saab seda teha küll, kuid mitte C-kettale. Sama kehtib Powershellis.<br><br />
<br />
<ref>[http://www.urbandictionary.com/define.php?term=format%20C%3A%5C "format C:\", Urban Dictionary]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData ==<br />
Powershellis on üks ohtlik käsk <b><i>Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData</i></b>.<br />
Kui panna siin vale kettanumber, võib juhtuda, et jääb oma ketta olevast infost ilma.<br />
Powershell pole vigade ja eksimuste suhtes eriti leebe ning nii mõnigi neist võib lõppeda väga halvasti. Virtuaalmasinas katsetuse käigus see ei õnnestunud, sest seal kriitiliselt ketastel seda protsessi ei toetata. Päris masinas oleks võib-olla õnnestunud.<br><br />
<br />
<ref>[https://pureinfotech.com/format-hard-drive-powershell-windows-10/ M. Huculak "How to format a hard drive using PowerShell on Windows 10" 3.10.2017]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Võib öelda, et Windowsi surmakäske väga palju pole või ei reklaamita neid nii avalikult kui Linuxi omi. Seetõttu õnnestus neid leida väga vähe. Näib, et kasutajatele (isegi administraatoritele) ei anta piisavalt palju õigusi, et nad saaks arvutit niivõrd põhjalikult ära rikkuda. Näib ka, et virtuaalmasinas on nende käskude rakendamisega probleeme, eriti PowerShellis. Kuna aga arvutit päriselt ära rikkuda ei soovinud, siis sellel kõiki käske üle kontrollida ei saanud ning nii mõnigi käsk ei pruukinud oma tõelist tegutsemisviisi avaldada.<br><br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Windowsi surmakäsud<br><br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud&diff=124639Windowsi surmakäsud2017-10-11T19:00:38Z<p>Ankask: /* Get-Process | Stop-Process */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Annika Kask<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Ülevaade=<br />
<br />
Windowsi surmakäsud on sellised käsud, mis hävitavad või teevad Windowsi katki. Nende kasutamist peaks vältima ning mitte andma ka kasutajatele selliseid õigusi, et nad seda teha saaks. Linuxi kohta leiab neid kümneid, kuid Windowsi jaoks näib neid vähe olevat või lihtsalt ei avaldata neid nii palju.<br />
<br />
= Käsud =<br />
<br />
== del /S /F /Q /A:S C:\*.* == <br />
<br />
<b><i>del /S /F /Q /A:S C:\windows</i></b> ja <b><i>del /f /q /s "C:\*.*"</i></b> või nende variandid kustutavad antud kausta, alamkaustad ja nende sisu. Kui tühjendada C-kettalt Windowsi kaust, siis windows ei saa end alglaadida. Esimene käsk kustutab just süsteemifaile, teine kõiki.<br />
Käsu osa <b><i>del</i></b> kustutab. <b><i>/S</i></b> määrab, et kustutamiskäsk toimib failidele antud kaustas ja alamkaustades. <b><i>/F</i></b> kustutab jõumeetodil ka ainult lugemisõigusega failid. <b><i>/Q</i></b> tegutseb taustal, vaikimisi ega küsi kinnitust kustutamisel. <b><i>/A:S</i></b> kustutab failid, mis vastavad käsule järgnevatele tingimustele, <b><i>S</i></b> puhul süsteemifailid. <b><i>C:\windows</i></b> on kustutatav asukoht.<br><br />
Kindlasti ei tohiks enne seda kasutada käsku <b><i>takeown /f C:\Windows /r /d y</i></b>, mis annab kõik õigused antud kaustale ja selle sisule.<br><br />
See toimib väidetavalt vähemalt Windows XP-s ja Vistas. Windows 10-s selline trikk aga enam eriti ei toiminud. Isegi administraatorina käsurida kasutades ei antud kõikidele failidele õigusi ning sai kustutada ainult osad asjad. Tavakasutajana ei lastud niigi paljut teha. <br><br />
<br />
Muidu kasutati sedatüüpi käsku mõningate failitüüpide ja kasutajaandmete jmt eemaldamiseks. Näiteks: <br><br />
<font size="3>del /s /q /f *.old <br><br />
del /s /q /f %systemroot%\temp\*.*</font><br><br />
<ref>[http://cannotdisplay.com/the-windows-death-command-kill-a-windows-pc/ N. Renwick. "The Windows death command – kill a Windows PC". 16.06.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=hoIsgk-hWu8 J. Fisher "Destroy Windows XP through the command prompt". 10.02.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[http://www.commentcamarche.net/forum/affich-1857346-nettoyage-pc-comment-faire "Nettoyage PC: comment faire" FRSJF3C kommentaar, 28.12.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== rmdir /S /Q == <br />
<b><i>rmdir /S /Q <kaustanimi> </i></b> on vaste Linuxi ja Unixi käsule <b><i>rm -rf</i></b>, kuid ei toimi nii lihtsalt, sest vajab õiguseid kõikidele kaustadele. See käsk kustutab määratud kaustas kõik sisu. Windows 10-s ei ole isegi käsurida (Command Prompt) administraatorina avades selliseid failideõigusi, et näiteks C:\Windows\System32 kaustast kõike ära kustutada, kuid sinise ekraani jaoks sellest piisas. <br><br />
b2<br />
<br />
<ref>[http://forums.xkcd.com/viewtopic.php?t=23419 "Promptless deletion in Windows (solved)" Kasutaja enk kommentaar, 07.06.2008]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Process | Stop-Process == <br />
<br />
Windowsi PowerShellis on olemas käsk <b><i>Get-Process | Stop-Process</i></b>, milles <br />
<b><i>Get-Process</i></b> valib kõik hetkel jooksvad protsessid ja <b><i>Stop-Process</i></b> peatab need valitud protsessid , sealhulgas käsurea (i. k. Shell), mis ei sobi Windowsile. Sellele järgneb sinise ekraani imetlemine.<br><br />
Tavaliselt tahetakse ikka peatada mingid kindlad protsessid nagu näiteks notepad vmt ning sisestatakse ka protsessinimi.<br><br />
Õige on kasutada ning enne katsetada järgnevaid: <br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process</i></b>'''<br><br />
See käsk peatab ainult ühe protsessi, mida soovid.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -WhatIf</i></b>'''<br><br />
Selle käsuga saab eelnevalt uurida, millised protsessid oleks peatatud.<br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -Confirm</i></b>'''<br><br />
See käsk küsib enne peatamist üle iga käsu kohta, kas kasutaja ikka soovib neid peatada.<br><br />
<br />
Virtuaalmasinas antud käsk ei toiminud, sest miskipärast peatas PowerShell kõige esimesena iseenda, kuid päris masinas oleks toiminud.<br />
<br />
<ref>[http://dalelane.co.uk/blog/?p=195 D. Lane "A PowerShell command you should avoid", 16.12.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== format C:\ == <br />
Selle käsuga sai väidetavalt varasemates Windowsites ketast üle vormindada ehk puhastada nii, et Windowsi ära lõhub. Olen samas näinud korra, kuidas Windows 98-s oli Windowsi ketas desktopile tõstetud, mis mõjus ka Windowsile väga halvasti. <br />
Tavakasutajana käsurealt format c: ei toimi, kuid administraatorina avades saab seda teha küll, kuid mitte C-kettale. Sama kehtib Powershellis.<br><br />
<br />
<ref>[http://www.urbandictionary.com/define.php?term=format%20C%3A%5C "format C:\", Urban Dictionary]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData ==<br />
Powershellis on üks ohtlik käsk <b><i>Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData</i></b>.<br />
Kui panna siin vale kettanumber, võib juhtuda, et jääb oma ketta olevast infost ilma.<br />
Powershell pole vigade ja eksimuste suhtes eriti leebe ning nii mõnigi neist võib lõppeda väga halvasti. Virtuaalmasinas katsetuse käigus see ei õnnestunud, sest seal kriitiliselt ketastel seda protsessi ei toetata. Päris masinas oleks võib-olla õnnestunud.<br><br />
<br />
<ref>[https://pureinfotech.com/format-hard-drive-powershell-windows-10/ M. Huculak "How to format a hard drive using PowerShell on Windows 10" 3.10.2017]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Võib öelda, et Windowsi surmakäske väga palju pole või ei reklaamita neid nii avalikult kui Linuxi omi. Seetõttu õnnestus neid leida väga vähe. Näib, et kasutajatele (isegi administraatoritele) ei anta piisavalt palju õigusi, et nad saaks arvutit niivõrd põhjalikult ära rikkuda. Näib ka, et virtuaalmasinas on nende käskude rakendamisega probleeme, eriti PowerShellis. Kuna aga arvutit päriselt ära rikkuda ei soovinud, siis sellel kõiki käske üle kontrollida ei saanud ning nii mõnigi käsk ei pruukinud oma tõelist tegutsemisviisi avaldada.<br><br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Windowsi surmakäsud<br><br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud&diff=124638Windowsi surmakäsud2017-10-11T18:59:07Z<p>Ankask: /* Get-Process | Stop-Process */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Annika Kask<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Ülevaade=<br />
<br />
Windowsi surmakäsud on sellised käsud, mis hävitavad või teevad Windowsi katki. Nende kasutamist peaks vältima ning mitte andma ka kasutajatele selliseid õigusi, et nad seda teha saaks. Linuxi kohta leiab neid kümneid, kuid Windowsi jaoks näib neid vähe olevat või lihtsalt ei avaldata neid nii palju.<br />
<br />
= Käsud =<br />
<br />
== del /S /F /Q /A:S C:\*.* == <br />
<br />
<b><i>del /S /F /Q /A:S C:\windows</i></b> ja <b><i>del /f /q /s "C:\*.*"</i></b> või nende variandid kustutavad antud kausta, alamkaustad ja nende sisu. Kui tühjendada C-kettalt Windowsi kaust, siis windows ei saa end alglaadida. Esimene käsk kustutab just süsteemifaile, teine kõiki.<br />
Käsu osa <b><i>del</i></b> kustutab. <b><i>/S</i></b> määrab, et kustutamiskäsk toimib failidele antud kaustas ja alamkaustades. <b><i>/F</i></b> kustutab jõumeetodil ka ainult lugemisõigusega failid. <b><i>/Q</i></b> tegutseb taustal, vaikimisi ega küsi kinnitust kustutamisel. <b><i>/A:S</i></b> kustutab failid, mis vastavad käsule järgnevatele tingimustele, <b><i>S</i></b> puhul süsteemifailid. <b><i>C:\windows</i></b> on kustutatav asukoht.<br><br />
Kindlasti ei tohiks enne seda kasutada käsku <b><i>takeown /f C:\Windows /r /d y</i></b>, mis annab kõik õigused antud kaustale ja selle sisule.<br><br />
See toimib väidetavalt vähemalt Windows XP-s ja Vistas. Windows 10-s selline trikk aga enam eriti ei toiminud. Isegi administraatorina käsurida kasutades ei antud kõikidele failidele õigusi ning sai kustutada ainult osad asjad. Tavakasutajana ei lastud niigi paljut teha. <br><br />
<br />
Muidu kasutati sedatüüpi käsku mõningate failitüüpide ja kasutajaandmete jmt eemaldamiseks. Näiteks: <br><br />
<font size="3>del /s /q /f *.old <br><br />
del /s /q /f %systemroot%\temp\*.*</font><br><br />
<ref>[http://cannotdisplay.com/the-windows-death-command-kill-a-windows-pc/ N. Renwick. "The Windows death command – kill a Windows PC". 16.06.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=hoIsgk-hWu8 J. Fisher "Destroy Windows XP through the command prompt". 10.02.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[http://www.commentcamarche.net/forum/affich-1857346-nettoyage-pc-comment-faire "Nettoyage PC: comment faire" FRSJF3C kommentaar, 28.12.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== rmdir /S /Q == <br />
<b><i>rmdir /S /Q <kaustanimi> </i></b> on vaste Linuxi ja Unixi käsule <b><i>rm -rf</i></b>, kuid ei toimi nii lihtsalt, sest vajab õiguseid kõikidele kaustadele. See käsk kustutab määratud kaustas kõik sisu. Windows 10-s ei ole isegi käsurida (Command Prompt) administraatorina avades selliseid failideõigusi, et näiteks C:\Windows\System32 kaustast kõike ära kustutada, kuid sinise ekraani jaoks sellest piisas. <br><br />
b2<br />
<br />
<ref>[http://forums.xkcd.com/viewtopic.php?t=23419 "Promptless deletion in Windows (solved)" Kasutaja enk kommentaar, 07.06.2008]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Process | Stop-Process == <br />
<br />
Windowsi PowerShellis on olemas käsk <b><i>Get-Process | Stop-Process</i></b>, milles <br />
<b><i>Get-Process</i></b> valib kõik hetkel jooksvad protsessid ja <b><i>Stop-Process</i></b> peatab need valitud protsessid , sealhulgas käsurea (i. k. Shell), mis ei sobi Windowsile. Sellele järgneb sinise ekraani imetlemine.<br><br />
Tavaliselt tahetakse ikka peatada mingid kindlad protsessid nagu näiteks notepad vmt ning sisestatakse ka protsessinimi.<br><br />
Õige on kasutada ning enne katsetada järgnevaid: <br><br />
'''<b><i>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process</i></b>'''<br><br />
... peatab ainult ühe protsessi, mida soovid.<br><br />
'''<font size="3>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -WhatIf<br></font>'''<br />
Selle käsuga saab eelnevalt uurida, millised protsessid oleks peatatud.<br><br />
'''<font size="3>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -Confirm<br></font>'''<br />
See käsk küsib enne peatamist üle iga käsu kohta, kas kasutaja ikka soovib neid peatada.<br><br />
<br />
Virtuaalmasinas antud käsk ei toiminud, sest miskipärast peatas PowerShell kõige esimesena iseenda, kuid päris masinas oleks toiminud.<br />
<br />
<ref>[http://dalelane.co.uk/blog/?p=195 D. Lane "A PowerShell command you should avoid", 16.12.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== format C:\ == <br />
Selle käsuga sai väidetavalt varasemates Windowsites ketast üle vormindada ehk puhastada nii, et Windowsi ära lõhub. Olen samas näinud korra, kuidas Windows 98-s oli Windowsi ketas desktopile tõstetud, mis mõjus ka Windowsile väga halvasti. <br />
Tavakasutajana käsurealt format c: ei toimi, kuid administraatorina avades saab seda teha küll, kuid mitte C-kettale. Sama kehtib Powershellis.<br><br />
<br />
<ref>[http://www.urbandictionary.com/define.php?term=format%20C%3A%5C "format C:\", Urban Dictionary]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData ==<br />
Powershellis on üks ohtlik käsk <b><i>Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData</i></b>.<br />
Kui panna siin vale kettanumber, võib juhtuda, et jääb oma ketta olevast infost ilma.<br />
Powershell pole vigade ja eksimuste suhtes eriti leebe ning nii mõnigi neist võib lõppeda väga halvasti. Virtuaalmasinas katsetuse käigus see ei õnnestunud, sest seal kriitiliselt ketastel seda protsessi ei toetata. Päris masinas oleks võib-olla õnnestunud.<br><br />
<br />
<ref>[https://pureinfotech.com/format-hard-drive-powershell-windows-10/ M. Huculak "How to format a hard drive using PowerShell on Windows 10" 3.10.2017]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Võib öelda, et Windowsi surmakäske väga palju pole või ei reklaamita neid nii avalikult kui Linuxi omi. Seetõttu õnnestus neid leida väga vähe. Näib, et kasutajatele (isegi administraatoritele) ei anta piisavalt palju õigusi, et nad saaks arvutit niivõrd põhjalikult ära rikkuda. Näib ka, et virtuaalmasinas on nende käskude rakendamisega probleeme, eriti PowerShellis. Kuna aga arvutit päriselt ära rikkuda ei soovinud, siis sellel kõiki käske üle kontrollida ei saanud ning nii mõnigi käsk ei pruukinud oma tõelist tegutsemisviisi avaldada.<br><br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Windowsi surmakäsud<br><br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ankaskhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windowsi_surmak%C3%A4sud&diff=124637Windowsi surmakäsud2017-10-11T18:57:31Z<p>Ankask: /* Get-Process | Stop-Process */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Annika Kask<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Ülevaade=<br />
<br />
Windowsi surmakäsud on sellised käsud, mis hävitavad või teevad Windowsi katki. Nende kasutamist peaks vältima ning mitte andma ka kasutajatele selliseid õigusi, et nad seda teha saaks. Linuxi kohta leiab neid kümneid, kuid Windowsi jaoks näib neid vähe olevat või lihtsalt ei avaldata neid nii palju.<br />
<br />
= Käsud =<br />
<br />
== del /S /F /Q /A:S C:\*.* == <br />
<br />
<b><i>del /S /F /Q /A:S C:\windows</i></b> ja <b><i>del /f /q /s "C:\*.*"</i></b> või nende variandid kustutavad antud kausta, alamkaustad ja nende sisu. Kui tühjendada C-kettalt Windowsi kaust, siis windows ei saa end alglaadida. Esimene käsk kustutab just süsteemifaile, teine kõiki.<br />
Käsu osa <b><i>del</i></b> kustutab. <b><i>/S</i></b> määrab, et kustutamiskäsk toimib failidele antud kaustas ja alamkaustades. <b><i>/F</i></b> kustutab jõumeetodil ka ainult lugemisõigusega failid. <b><i>/Q</i></b> tegutseb taustal, vaikimisi ega küsi kinnitust kustutamisel. <b><i>/A:S</i></b> kustutab failid, mis vastavad käsule järgnevatele tingimustele, <b><i>S</i></b> puhul süsteemifailid. <b><i>C:\windows</i></b> on kustutatav asukoht.<br><br />
Kindlasti ei tohiks enne seda kasutada käsku <b><i>takeown /f C:\Windows /r /d y</i></b>, mis annab kõik õigused antud kaustale ja selle sisule.<br><br />
See toimib väidetavalt vähemalt Windows XP-s ja Vistas. Windows 10-s selline trikk aga enam eriti ei toiminud. Isegi administraatorina käsurida kasutades ei antud kõikidele failidele õigusi ning sai kustutada ainult osad asjad. Tavakasutajana ei lastud niigi paljut teha. <br><br />
<br />
Muidu kasutati sedatüüpi käsku mõningate failitüüpide ja kasutajaandmete jmt eemaldamiseks. Näiteks: <br><br />
<font size="3>del /s /q /f *.old <br><br />
del /s /q /f %systemroot%\temp\*.*</font><br><br />
<ref>[http://cannotdisplay.com/the-windows-death-command-kill-a-windows-pc/ N. Renwick. "The Windows death command – kill a Windows PC". 16.06.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=hoIsgk-hWu8 J. Fisher "Destroy Windows XP through the command prompt". 10.02.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref>, <ref>[http://www.commentcamarche.net/forum/affich-1857346-nettoyage-pc-comment-faire "Nettoyage PC: comment faire" FRSJF3C kommentaar, 28.12.2011]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== rmdir /S /Q == <br />
<b><i>rmdir /S /Q <kaustanimi> </i></b> on vaste Linuxi ja Unixi käsule <b><i>rm -rf</i></b>, kuid ei toimi nii lihtsalt, sest vajab õiguseid kõikidele kaustadele. See käsk kustutab määratud kaustas kõik sisu. Windows 10-s ei ole isegi käsurida (Command Prompt) administraatorina avades selliseid failideõigusi, et näiteks C:\Windows\System32 kaustast kõike ära kustutada, kuid sinise ekraani jaoks sellest piisas. <br><br />
b2<br />
<br />
<ref>[http://forums.xkcd.com/viewtopic.php?t=23419 "Promptless deletion in Windows (solved)" Kasutaja enk kommentaar, 07.06.2008]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Process | Stop-Process == <br />
<br />
Windowsi PowerShellis on olemas käsk <b><i>Get-Process | Stop-Process</i></b>, milles <br />
<b><i>Get-Process</i></b> valib kõik hetkel jooksvad protsessid ja <b><i>Stop-Process</i></b> peatab need valitud protsessid , sealhulgas käsurea (i. k. Shell), mis ei sobi Windowsile. Sellele järgneb sinise ekraani imetlemine.<br><br />
Tavaliselt tahetakse ikka peatada mingid kindlad protsessid nagu näiteks notepad vmt ning sisestatakse ka protsessinimi.<br><br />
Õige on kasutada ning enne katsetada järgnevaid: <br><br />
'''<font size="3>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process<br></font>Get+Process'''<br />
Peatab ainult ühe protsessi, mida soovid.<br><br />
'''<font size="3>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -WhatIf<br></font>'''<br />
Selle käsuga saab eelnevalt uurida, millised protsessid oleks peatatud.<br><br />
'''<font size="3>Get-Process <protsessinimi> | Stop-Process -Confirm<br></font>'''<br />
See käsk küsib enne peatamist üle iga käsu kohta, kas kasutaja ikka soovib neid peatada.<br><br />
<br />
Virtuaalmasinas antud käsk ei toiminud, sest miskipärast peatas PowerShell kõige esimesena iseenda, kuid päris masinas oleks toiminud.<br />
<br />
<ref>[http://dalelane.co.uk/blog/?p=195 D. Lane "A PowerShell command you should avoid", 16.12.2016]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== format C:\ == <br />
Selle käsuga sai väidetavalt varasemates Windowsites ketast üle vormindada ehk puhastada nii, et Windowsi ära lõhub. Olen samas näinud korra, kuidas Windows 98-s oli Windowsi ketas desktopile tõstetud, mis mõjus ka Windowsile väga halvasti. <br />
Tavakasutajana käsurealt format c: ei toimi, kuid administraatorina avades saab seda teha küll, kuid mitte C-kettale. Sama kehtib Powershellis.<br><br />
<br />
<ref>[http://www.urbandictionary.com/define.php?term=format%20C%3A%5C "format C:\", Urban Dictionary]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
== Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData ==<br />
Powershellis on üks ohtlik käsk <b><i>Get-Disk <kettanumber> | Clear-Disk -RemoveData</i></b>.<br />
Kui panna siin vale kettanumber, võib juhtuda, et jääb oma ketta olevast infost ilma.<br />
Powershell pole vigade ja eksimuste suhtes eriti leebe ning nii mõnigi neist võib lõppeda väga halvasti. Virtuaalmasinas katsetuse käigus see ei õnnestunud, sest seal kriitiliselt ketastel seda protsessi ei toetata. Päris masinas oleks võib-olla õnnestunud.<br><br />
<br />
<ref>[https://pureinfotech.com/format-hard-drive-powershell-windows-10/ M. Huculak "How to format a hard drive using PowerShell on Windows 10" 3.10.2017]. Vaadatud: 11 Oktoober 2017.</ref><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Võib öelda, et Windowsi surmakäske väga palju pole või ei reklaamita neid nii avalikult kui Linuxi omi. Seetõttu õnnestus neid leida väga vähe. Näib, et kasutajatele (isegi administraatoritele) ei anta piisavalt palju õigusi, et nad saaks arvutit niivõrd põhjalikult ära rikkuda. Näib ka, et virtuaalmasinas on nende käskude rakendamisega probleeme, eriti PowerShellis. Kuna aga arvutit päriselt ära rikkuda ei soovinud, siis sellel kõiki käske üle kontrollida ei saanud ning nii mõnigi käsk ei pruukinud oma tõelist tegutsemisviisi avaldada.<br><br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Windowsi surmakäsud<br><br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ankask