ICO wiki - User contributions [en]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-22T22:20:26Z

Anleppik: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-22T16:38:24Z

Anleppik: /* 1.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

User:Anleppik

2016-10-19T14:29:11Z

Anleppik:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik DK13

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Alustada saame õppekorralduse ning erialatutvustusega. Viibides ise kohal kaugõppe loengutes, siis pigem kirjutaksin kokkuvõtvalt nendest esimese teema all, nähes et kiirelt sirvides ühtib enamus juttu ka päevase õppe loenguga.

Sissejuhatuseks hea ja kokkuvõtlik loeng, seletades kiirelt ära kus ning mida leida. Esimeses loengus üldinfo kooli olemusest, töötajatest ning õppejõududest. Suund kätte näidatud milliste probleemidega kellegi poole pöörduda. Näiteid kohustustest, võimalustest ning nõudmistest et hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

Järgnevalt siis juba konkreetsemal selle aine loengu kohta. Meeldejääv loeng, sest vahetust kogemusest kuulata on alati huvitav, eriti kui endal on sama tee ees ootamas. Kasulikud soovitused tegutseda parem kohe mitte hiljem ning proovida olla aktiivses suhtluses eelkõige iseenda kursusekaaslastega. Kaugõppe puhul on inimeste vahelised suhted kindlasti keerulisemad tekkima, sest koosveedetud aeg võrreldes päevase õppega minimaalne ning väljaspool kooli enamasti kokkupuuted puuduvad.

Põhilise märkusena tuua välja ka enda jaoks oluliseim, programmeerima õppimine. Komistuskiviks olevat ainet nimega "Programmeerimise Algkursus", mis on siis alles kõige algus, tuleb ette võtta täie tõsidusega ning baasteadmiste omandamist, just selles aines võib pidada üheks tähtsaimaks esimesel semestril, eriti juhul kui tegemist inimesega nagu mina kelle teadmised selles valdkonnas on hetkel veel väga madalad. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

Esimese külalisloenguna saime kuulda Andres Kütti elu kohta, peatudes pikemalt eelkõige õpingutel ja töökogemustel. Mõnusalt ülevaatlik ning omast kogemusest tuginev arutlus, rõhutades taaskord seda, et asjad tuleb suuta enda jaoks tähtsaks teha ning just endale peab olema õppeprotsess kõige tähtsam.

Koolil ja koolil on vahe, kindlasti kehtib see ka töö ja töö vahel. Esimeseks peavad mõlemad just nimelt endale meeldima, ka loengust oli selgelt näha, et nii nagu räägitud, paistis see välja ka emotsioonidena. Tegevused mis olid inimese enda jaoks huvitavad ning paeluvad tekitavad kindlasti positiivsemaid emotsioone ning sellest tulenevalt ka nendest muljetamisel muutub inimene erksamaks.

Oli huvitav kuulata hariduskäigust juba alates põhikoolist ning võimalustest sooritada Magistriõpet üle võrgu, ning näha kohe ka näideta selle edukast läbimisest. Kui nüüd täiesti ausaks jääda, siis isiklikult veel googeldasin peale loengut süsteemi arhitekti ülesandeid ja tegevusi, et asi enda jaoks paremini selgeks teha. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

Järgnevalt noorte It Kolledži lõpetanute edukas startup Testlio. Väga ladus, omast kogemusest räägitud pilt, mis annab ettekujutuse keerukusest, õnnestumisvajadustest ja soovist asi ära teha.

Mõlema inimese isu asi lõpuni viia, arvatavasti selle loo suurim iseloomustaja. Kindel visioon ja eesmärk just sellises valdkonnas, heade suhete olemasolu ning juba olemasolev töökogemus testimises või start uppide asutamises.

Samuti ka kontsentreeritus ainult ühele kindlale asjale, teha et tuleks tulemus ja teha nii kaua kuni on lootust. Osa kindlasti ka asjade sobivas kokkujooksmises, õigel ajal silma jäämine ja eelkõige väga hea idee.

Tore oli kuulda ning näha ka pilte asutava ettevõtte kontorist, tekkimisloost ning võimaluste suurenemist. Eestipäraselt öeldes ühisrahastuse kaasamine arengu kiirendamiseks. Väga meeldiva sündmusena vanade koolikaaslaste võimalus astuda pardale uude kasvavasse rahvusvahelisse ettevõttesse. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

Kirjutades loengutest järjestikkuselt sai vaadatud ülevaadet süsteemi administreerimise võimalusest, selle tekkimisest ning sinna jõudmisest.

Oli huvitav kuulata, kuidas ja mis toimus umbes kakskümmend viis aastat tagasi. Mäletan isegi oma esimest kokkupuudet arvutiga, kuidas noore poisina sai kodune telefon hõivatud mitmeteks tundideks päevas, et üle võrgu koos sõpradega mängida.

Nostalgilised näited piraattarkvara "legaalsusest", andmeside kiirustest, süsteemi administreerimise erinevusest tänapäevase infotehnoloogia ühiskonnaga. Lisaks veel näpunäiteid millega arvestada, korduvalt ka eelmistes loengutes ja endale juba loogilisena tunduva automatiseerimise tähtsus.

Automatiseerimise kohta hea näide, kuigi ise veel saja protsendiliselt ainult IT alal ei tööta, et kui kindlat asja tuleb juba teha samamoodi ja üle kolme korra, peaks suutma leida sellele parema lahenduse. Enda pädevus programmeerimises ei ole veel kahjuks tugev, kuid umbes samasse kategooriasse sulanduvat reeglit ma ka enda igapäeva töös ka järjest rohkem kasutada üritan. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

Usalda aga kontrolli, sellest võiks alustada järgmise loengu kokkuvõtet. Väline ilme või mõjuda positiivselt, kuid tihti on sisemine kliima midagi muud. Tutvused ja tuttavad mängivad siin suurt rolli, tormakus ei tule töökoha valimisel kasuks, kui laual ei ole ainult üks võimalus.

Sellest jätkuvalt ka karjääri võimalused, enese arenemisvõimalus mis paljuski seotud firma enese sisuga. Erinevate ettevõtete ja asutuste võrdlused.

Riigiasutus - võimalused headeks töötingimusteks, kindlad koolitused, pahatihti suure palgalõhega,.
Enterprise - karjäärivõimalus, välislähetused, karm reeglistik, teadmistepagasi kitsenemine ehk oht liigselt kitsale ringile asjale spetsialiseerumine.
Keskmine ettevõte - paigas protsessid, hea kommunikatsioon, kasvuraskused ületatud.
Väikeettevõte - liigne asendamatus, vähe töötajaid, vastutuskoorem pole paigas tööülesannetega.
Startupid - healoomuline ja noored kolleegid, võimalus edule - samas ka ebaedule, peab olema reaalne idee ja reaalne turg idee teostamiseks, algstaadimus raskused, teiste paadile keeruline hüpata - hea idee alustamine võimalik ka endal ja teise töö kõrvalt.

Mida jälgida arendajal, oli üks seletusi mis kindlasti meelde jäi. Protsesside, tööjaotuse ja hea projektijuhi olemasolu.

Sama loengu teisest poolest tsiteeriksin järgmist lauset: "Võimalus liikuda on sinu võimalus muutuda ja õppida ning seda elukestvalt." Äri- ja IT poole mõtete võrdlused on kokkuvõtvalt üldistatult sarnane. Mõlemal poolel on üksteise tegemistest, võimalustest ning oskustest vähe teadmisi - SCRUM master ongi selle parandamiseks loodud.

<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

Andmete analüüsi tutvustus, sisu pakkus mulle eelkõige huvi just sellepärast, et enda igapäevatöös puutun samuti kokku mahukate dokumentidega, millega enamasti esinevad need samad kõige tavapärasemad probleemid. Mitte struktureeritud formaadid, pahatihti liigselt suur andmetehulk, mille töötlus võib olla aeganõedev ning probleemirikas.

Loengu tsentrumiks oli Maksu- ja Tolliameti andmeanalüüsi näited, rõhk ja võimalused. Mida ning kuidas avastada. Seoste loomine, kõrvalekalded keskmisest, kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Need mõisted kanduvad minu silmis üle sarnaselt ükskõik mis asutuse või firma andmeanalüüsi protsessidesse.

Huvitav oli kuulata mis on andmeanalüüsi infotehnoloogia poolsed eeldused ja eelnevate loengute puhul saab ka mõista, et kui mul isiklikus töös on pahatihti vaja mõnda uut skripti, mille abil andmebaasides kindlad hulgad, määratud piirides alla laadida, siis selle koostamine ei olegi nii kerge kui endale paberil tundub.

Teema kohta lõpetuseks, et julgelt öeldes on seni Excel kahtlemata mu võimsaim töövahend tööl ning töötan ka ise igapäevaselt selle nimel, et suunata protsesse ennetamise mitte minevikus toimunu välja selgitamiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

Küberkaitse kohta kirjutaksin kokkuvõttena pigem loengu kohta, sest isiklikud kogemused ja teadmised valdkonnas minimaalsed.

Hea ja huvitav oli kuulda väga lähedalt seotud inimesega, kes on olnud meie E-Riigi kujunemise juures. Huvitav seletus enda õppeprotsessist ning karjääri valikutest.

Peatudes teemal Eesti, sai kuulda meie riigi väljakutsetest, loodud liitudest, sõltuvusest teiste suhtes. Kuidas ja läbi mille on panustatud ning panustatakse küberkaitsesse. Suurima probleemina ja väljakutsena tuua esile Eesti väiksus ja inimeste arvu vähesus. Keeruline konkureerida suurriikidega. Näited üldisest infrastruktuuri arengust ning Eesti omadustest sellega kaasas käia. Eesti kohta maailmakaardil kinnitavad digiallkirja kasutamiskogemus ja töötav võtmehaldus. Üldine digiriigi kuvand teiste silmis.

Meeldiva üllatusena oli näha, et võimalus küberkaitse valdkonda võtta enda õppimissuunaks ei olegi tänapäeval nii raske, paljud koolid on selle oma programmi lisanud, lisaks võimalik õppida ka välismaal ning võtta koolitus lisaks näiteks arendus erialale. Samuti ka tääpõld, olen siiani kujutanud ette seda kitsamana, kuid kui süveneda on reaalsuses vaja sellel alal pädevaid inimesi väga paljudes asutustest ja valdkondades, ehk ka siit positiivne teadmine. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

"Bränd on see mida inimesed sinust räägivad, kui sa lahkud ruumist." Amazoni juhi tsiteering. Teisisõnu tuleb suuta tekitada inimestes emotsioon, et neil on selle järgi vajadus ja see tundub neile huvitav ning meeldiv. Põhiküsimus mis peab turundajal alati olema enda või oma toote suhtes on Miks. Miks inimestel seda vaja on, miks inimesed seda tahtma peaksid ja veel palju. Brändi puhul on oluline kogu produkt: reklaam, teenindus, stabiilsus, tehnikud, tagasiside ja veel muud. Tehes üht osa väga hästi, kaob selle kasutegur kui muu aspekt jääb tehtud halvasti.

Turundus on tänapäeval lahutamatu osa teenustele, olgu see suurfirma või startup, mingil määral ning mingil tasemel on vaja turundada. On tooteid mis müüvad ennast nii öelda ise, aga sellisel juhul aitaks kindlasti turundamine kogu kasvule veel rohkem kaasa.

Turundust saab kasutada ka äri- ja IT poole ühendamiseks. Ühte või teist saab alati teisele huvitavaks teha, läbi reklaami, mängu või tegevuse. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Võib öelda et kogu loenguseeria oli huvitav, meeldis kuulata kuidas inimesed on jõudnud sinnamaani kus nad on praegu ning mis selle on selle jaoks tehtud. Enese pidev koolitamine, juurdeõppimine ning silmaringi laiendamine on põhilised suunad, millele suunata tähelepanu. Alati on mida õppida, sest keegi ei tea kõike.

Infotehnoloogia on muutunud ja muutub veelgi suuremaks osaks kogu elust. Haritud ja pädevaid inimesi sel alal on alati vaja ning nõudlus selle järgi ei ole kuhugi kadumas.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

===Küsimus 2===

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Ülesanne===

'''X=23 ja Y=21'''
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?'''
'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

'''Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.'''

=Viited=

User:Anleppik

2016-10-19T14:28:09Z

Anleppik: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe) */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik DK13

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Alustada saame õppekorralduse ning erialatutvustusega. Viibides ise kohal kaugõppe loengutes, siis pigem kirjutaksin kokkuvõtvalt nendest esimese teema all, nähes et kiirelt sirvides ühtib enamus juttu ka päevase õppe loenguga.

Sissejuhatuseks hea ja kokkuvõtlik loeng, seletades kiirelt ära kus ning mida leida. Esimeses loengus üldinfo kooli olemusest, töötajatest ning õppejõududest. Suund kätte näidatud milliste probleemidega kellegi poole pöörduda. Näiteid kohustustest, võimalustest ning nõudmistest et hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

Järgnevalt siis juba konkreetsemal selle aine loengu kohta. Meeldejääv loeng, sest vahetust kogemusest kuulata on alati huvitav, eriti kui endal on sama tee ees ootamas. Kasulikud soovitused tegutseda parem kohe mitte hiljem ning proovida olla aktiivses suhtluses eelkõige iseenda kursusekaaslastega. Kaugõppe puhul on inimeste vahelised suhted kindlasti keerulisemad tekkima, sest koosveedetud aeg võrreldes päevase õppega minimaalne ning väljaspool kooli enamasti kokkupuuted puuduvad.

Põhilise märkusena tuua välja ka enda jaoks oluliseim, programmeerima õppimine. Komistuskiviks olevat ainet nimega "Programmeerimise Algkursus", mis on siis alles kõige algus, tuleb ette võtta täie tõsidusega ning baasteadmiste omandamist, just selles aines võib pidada üheks tähtsaimaks esimesel semestril, eriti juhul kui tegemist inimesega nagu mina kelle teadmised selles valdkonnas on hetkel veel väga madalad. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

Esimese külalisloenguna saime kuulda Andres Kütti elu kohta, peatudes pikemalt eelkõige õpingutel ja töökogemustel. Mõnusalt ülevaatlik ning omast kogemusest tuginev arutlus, rõhutades taaskord seda, et asjad tuleb suuta enda jaoks tähtsaks teha ning just endale peab olema õppeprotsess kõige tähtsam.

Koolil ja koolil on vahe, kindlasti kehtib see ka töö ja töö vahel. Esimeseks peavad mõlemad just nimelt endale meeldima, ka loengust oli selgelt näha, et nii nagu räägitud, paistis see välja ka emotsioonidena. Tegevused mis olid inimese enda jaoks huvitavad ning paeluvad tekitavad kindlasti positiivsemaid emotsioone ning sellest tulenevalt ka nendest muljetamisel muutub inimene erksamaks.

Oli huvitav kuulata hariduskäigust juba alates põhikoolist ning võimalustest sooritada Magistriõpet üle võrgu, ning näha kohe ka näideta selle edukast läbimisest. Kui nüüd täiesti ausaks jääda, siis isiklikult veel googeldasin peale loengut süsteemi arhitekti ülesandeid ja tegevusi, et asi enda jaoks paremini selgeks teha. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

Järgnevalt noorte It Kolledži lõpetanute edukas startup Testlio. Väga ladus, omast kogemusest räägitud pilt, mis annab ettekujutuse keerukusest, õnnestumisvajadustest ja soovist asi ära teha.

Mõlema inimese isu asi lõpuni viia, arvatavasti selle loo suurim iseloomustaja. Kindel visioon ja eesmärk just sellises valdkonnas, heade suhete olemasolu ning juba olemasolev töökogemus testimises või start uppide asutamises.

Samuti ka kontsentreeritus ainult ühele kindlale asjale, teha et tuleks tulemus ja teha nii kaua kuni on lootust. Osa kindlasti ka asjade sobivas kokkujooksmises, õigel ajal silma jäämine ja eelkõige väga hea idee.

Tore oli kuulda ning näha ka pilte asutava ettevõtte kontorist, tekkimisloost ning võimaluste suurenemist. Eestipäraselt öeldes ühisrahastuse kaasamine arengu kiirendamiseks. Väga meeldiva sündmusena vanade koolikaaslaste võimalus astuda pardale uude kasvavasse rahvusvahelisse ettevõttesse. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

Kirjutades loengutest järjestikkuselt sai vaadatud ülevaadet süsteemi administreerimise võimalusest, selle tekkimisest ning sinna jõudmisest.

Oli huvitav kuulata, kuidas ja mis toimus umbes kakskümmend viis aastat tagasi. Mäletan isegi oma esimest kokkupuudet arvutiga, kuidas noore poisina sai kodune telefon hõivatud mitmeteks tundideks päevas, et üle võrgu koos sõpradega mängida.

Nostalgilised näited piraattarkvara "legaalsusest", andmeside kiirustest, süsteemi administreerimise erinevusest tänapäevase infotehnoloogia ühiskonnaga. Lisaks veel näpunäiteid millega arvestada, korduvalt ka eelmistes loengutes ja endale juba loogilisena tunduva automatiseerimise tähtsus.

Automatiseerimise kohta hea näide, kuigi ise veel saja protsendiliselt ainult IT alal ei tööta, et kui kindlat asja tuleb juba teha samamoodi ja üle kolme korra, peaks suutma leida sellele parema lahenduse. Enda pädevus programmeerimises ei ole veel kahjuks tugev, kuid umbes samasse kategooriasse sulanduvat reeglit ma ka enda igapäeva töös ka järjest rohkem kasutada üritan. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

Usalda aga kontrolli, sellest võiks alustada järgmise loengu kokkuvõtet. Väline ilme või mõjuda positiivselt, kuid tihti on sisemine kliima midagi muud. Tutvused ja tuttavad mängivad siin suurt rolli, tormakus ei tule töökoha valimisel kasuks, kui laual ei ole ainult üks võimalus.

Sellest jätkuvalt ka karjääri võimalused, enese arenemisvõimalus mis paljuski seotud firma enese sisuga. Erinevate ettevõtete ja asutuste võrdlused.

Riigiasutus - võimalused headeks töötingimusteks, kindlad koolitused, pahatihti suure palgalõhega,.
Enterprise - karjäärivõimalus, välislähetused, karm reeglistik, teadmistepagasi kitsenemine ehk oht liigselt kitsale ringile asjale spetsialiseerumine.
Keskmine ettevõte - paigas protsessid, hea kommunikatsioon, kasvuraskused ületatud.
Väikeettevõte - liigne asendamatus, vähe töötajaid, vastutuskoorem pole paigas tööülesannetega.
Startupid - healoomuline ja noored kolleegid, võimalus edule - samas ka ebaedule, peab olema reaalne idee ja reaalne turg idee teostamiseks, algstaadimus raskused, teiste paadile keeruline hüpata - hea idee alustamine võimalik ka endal ja teise töö kõrvalt.

Mida jälgida arendajal, oli üks seletusi mis kindlasti meelde jäi. Protsesside, tööjaotuse ja hea projektijuhi olemasolu.

Sama loengu teisest poolest tsiteeriksin järgmist lauset: "Võimalus liikuda on sinu võimalus muutuda ja õppida ning seda elukestvalt." Äri- ja IT poole mõtete võrdlused on kokkuvõtvalt üldistatult sarnane. Mõlemal poolel on üksteise tegemistest, võimalustest ning oskustest vähe teadmisi - SCRUM master ongi selle parandamiseks loodud.

<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

Andmete analüüsi tutvustus, sisu pakkus mulle eelkõige huvi just sellepärast, et enda igapäevatöös puutun samuti kokku mahukate dokumentidega, millega enamasti esinevad need samad kõige tavapärasemad probleemid. Mitte struktureeritud formaadid, pahatihti liigselt suur andmetehulk, mille töötlus võib olla aeganõedev ning probleemirikas.

Loengu tsentrumiks oli Maksu- ja Tolliameti andmeanalüüsi näited, rõhk ja võimalused. Mida ning kuidas avastada. Seoste loomine, kõrvalekalded keskmisest, kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Need mõisted kanduvad minu silmis üle sarnaselt ükskõik mis asutuse või firma andmeanalüüsi protsessidesse.

Huvitav oli kuulata mis on andmeanalüüsi infotehnoloogia poolsed eeldused ja eelnevate loengute puhul saab ka mõista, et kui mul isiklikus töös on pahatihti vaja mõnda uut skripti, mille abil andmebaasides kindlad hulgad, määratud piirides alla laadida, siis selle koostamine ei olegi nii kerge kui endale paberil tundub.

Teema kohta lõpetuseks, et julgelt öeldes on seni Excel kahtlemata mu võimsaim töövahend tööl ning töötan ka ise igapäevaselt selle nimel, et suunata protsesse ennetamise mitte minevikus toimunu välja selgitamiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

Küberkaitse kohta kirjutaksin kokkuvõttena pigem loengu kohta, sest isiklikud kogemused ja teadmised valdkonnas minimaalsed.

Hea ja huvitav oli kuulda väga lähedalt seotud inimesega, kes on olnud meie E-Riigi kujunemise juures. Huvitav seletus enda õppeprotsessist ning karjääri valikutest.

Peatudes teemal Eesti, sai kuulda meie riigi väljakutsetest, loodud liitudest, sõltuvusest teiste suhtes. Kuidas ja läbi mille on panustatud ning panustatakse küberkaitsesse. Suurima probleemina ja väljakutsena tuua esile Eesti väiksus ja inimeste arvu vähesus. Keeruline konkureerida suurriikidega. Näited üldisest infrastruktuuri arengust ning Eesti omadustest sellega kaasas käia. Eesti kohta maailmakaardil kinnitavad digiallkirja kasutamiskogemus ja töötav võtmehaldus. Üldine digiriigi kuvand teiste silmis.

Meeldiva üllatusena oli näha, et võimalus küberkaitse valdkonda võtta enda õppimissuunaks ei olegi tänapäeval nii raske, paljud koolid on selle oma programmi lisanud, lisaks võimalik õppida ka välismaal ning võtta koolitus lisaks näiteks arendus erialale. Samuti ka tääpõld, olen siiani kujutanud ette seda kitsamana, kuid kui süveneda on reaalsuses vaja sellel alal pädevaid inimesi väga paljudes asutustest ja valdkondades, ehk ka siit positiivne teadmine. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

"Bränd on see mida inimesed sinust räägivad, kui sa lahkud ruumist." Amazoni juhi tsiteering. Teisisõnu tuleb suuta tekitada inimestes emotsioon, et neil on selle järgi vajadus ja see tundub neile huvitav ning meeldiv. Põhiküsimus mis peab turundajal alati olema enda või oma toote suhtes on Miks. Miks inimestel seda vaja on, miks inimesed seda tahtma peaksid ja veel palju. Brändi puhul on oluline kogu produkt: reklaam, teenindus, stabiilsus, tehnikud, tagasiside ja veel muud. Tehes üht osa väga hästi, kaob selle kasutegur kui muu aspekt jääb tehtud halvasti.

Turundus on tänapäeval lahutamatu osa teenustele, olgu see suurfirma või startup, mingil määral ning mingil tasemel on vaja turundada. On tooteid mis müüvad ennast nii öelda ise, aga sellisel juhul aitaks kindlasti turundamine kogu kasvule veel rohkem kaasa.

Turundust saab kasutada ka äri- ja IT poole ühendamiseks. Ühte või teist saab alati teisele huvitavaks teha, läbi reklaami, mängu või tegevuse. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Võib öelda et kogu loenguseeria oli huvitav, meeldis kuulata kuidas inimesed on jõudnud sinnamaani kus nad on praegu ning mis selle on selle jaoks tehtud. Enese pidev koolitamine, juurdeõppimine ning silmaringi laiendamine on põhilised suunad, millele suunata tähelepanu. Alati on mida õppida, sest keegi ei tea kõike.

Infotehnoloogia on muutunud ja muutub veelgi suuremaks osaks kogu elust. Haritud ja pädevaid inimesi sel alal on alati vaja ning nõudlus selle järgi ei ole kuhugi kadumas.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

===Küsimus 2===

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Ülesanne===

'''X=23 ja Y=21'''
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?'''
'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

'''Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.'''

=Viited=

User:Anleppik

2016-10-19T14:27:49Z

Anleppik: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe) */

User:Anleppik

2016-10-19T14:26:06Z

Anleppik: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe) */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Alustada saame õppekorralduse ning erialatutvustusega. Viibides ise kohal kaugõppe loengutes, siis pigem kirjutaksin kokkuvõtvalt nendest esimese teema all, nähes et kiirelt sirvides ühtib enamus juttu ka päevase õppe loenguga.

Sissejuhatuseks hea ja kokkuvõtlik loeng, seletades kiirelt ära kus ning mida leida. Esimeses loengus üldinfo kooli olemusest, töötajatest ning õppejõududest. Suund kätte näidatud milliste probleemidega kellegi poole pöörduda. Näiteid kohustustest, võimalustest ning nõudmistest et hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

Järgnevalt siis juba konkreetsemal selle aine loengu kohta. Meeldejääv loeng, sest vahetust kogemusest kuulata on alati huvitav, eriti kui endal on sama tee ees ootamas. Kasulikud soovitused tegutseda parem kohe mitte hiljem ning proovida olla aktiivses suhtluses eelkõige iseenda kursusekaaslastega. Kaugõppe puhul on inimeste vahelised suhted kindlasti keerulisemad tekkima, sest koosveedetud aeg võrreldes päevase õppega minimaalne ning väljaspool kooli enamasti kokkupuuted puuduvad.

Põhilise märkusena tuua välja ka enda jaoks oluliseim, programmeerima õppimine. Komistuskiviks olevat ainet nimega "Programmeerimise Algkursus", mis on siis alles kõige algus, tuleb ette võtta täie tõsidusega ning baasteadmiste omandamist, just selles aines võib pidada üheks tähtsaimaks esimesel semestril, eriti juhul kui tegemist inimesega nagu mina kelle teadmised selles valdkonnas on hetkel veel väga madalad. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

Esimese külalisloenguna saime kuulda Andres Kütti elu kohta, peatudes pikemalt eelkõige õpingutel ja töökogemustel. Mõnusalt ülevaatlik ning omast kogemusest tuginev arutlus, rõhutades taaskord seda, et asjad tuleb suuta enda jaoks tähtsaks teha ning just endale peab olema õppeprotsess kõige tähtsam.

Koolil ja koolil on vahe, kindlasti kehtib see ka töö ja töö vahel. Esimeseks peavad mõlemad just nimelt endale meeldima, ka loengust oli selgelt näha, et nii nagu räägitud, paistis see välja ka emotsioonidena. Tegevused mis olid inimese enda jaoks huvitavad ning paeluvad tekitavad kindlasti positiivsemaid emotsioone ning sellest tulenevalt ka nendest muljetamisel muutub inimene erksamaks.

Oli huvitav kuulata hariduskäigust juba alates põhikoolist ning võimalustest sooritada Magistriõpet üle võrgu, ning näha kohe ka näideta selle edukast läbimisest. Kui nüüd täiesti ausaks jääda, siis isiklikult veel googeldasin peale loengut süsteemi arhitekti ülesandeid ja tegevusi, et asi enda jaoks paremini selgeks teha. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

Järgnevalt noorte It Kolledži lõpetanute edukas startup Testlio. Väga ladus, omast kogemusest räägitud pilt, mis annab ettekujutuse keerukusest, õnnestumisvajadustest ja soovist asi ära teha.

Mõlema inimese isu asi lõpuni viia, arvatavasti selle loo suurim iseloomustaja. Kindel visioon ja eesmärk just sellises valdkonnas, heade suhete olemasolu ning juba olemasolev töökogemus testimises või start uppide asutamises.

Samuti ka kontsentreeritus ainult ühele kindlale asjale, teha et tuleks tulemus ja teha nii kaua kuni on lootust. Osa kindlasti ka asjade sobivas kokkujooksmises, õigel ajal silma jäämine ja eelkõige väga hea idee.

Tore oli kuulda ning näha ka pilte asutava ettevõtte kontorist, tekkimisloost ning võimaluste suurenemist. Eestipäraselt öeldes ühisrahastuse kaasamine arengu kiirendamiseks. Väga meeldiva sündmusena vanade koolikaaslaste võimalus astuda pardale uude kasvavasse rahvusvahelisse ettevõttesse. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

Kirjutades loengutest järjestikkuselt sai vaadatud ülevaadet süsteemi administreerimise võimalusest, selle tekkimisest ning sinna jõudmisest.

Oli huvitav kuulata, kuidas ja mis toimus umbes kakskümmend viis aastat tagasi. Mäletan isegi oma esimest kokkupuudet arvutiga, kuidas noore poisina sai kodune telefon hõivatud mitmeteks tundideks päevas, et üle võrgu koos sõpradega mängida.

Nostalgilised näited piraattarkvara "legaalsusest", andmeside kiirustest, süsteemi administreerimise erinevusest tänapäevase infotehnoloogia ühiskonnaga. Lisaks veel näpunäiteid millega arvestada, korduvalt ka eelmistes loengutes ja endale juba loogilisena tunduva automatiseerimise tähtsus.

Automatiseerimise kohta hea näide, kuigi ise veel saja protsendiliselt ainult IT alal ei tööta, et kui kindlat asja tuleb juba teha samamoodi ja üle kolme korra, peaks suutma leida sellele parema lahenduse. Enda pädevus programmeerimises ei ole veel kahjuks tugev, kuid umbes samasse kategooriasse sulanduvat reeglit ma ka enda igapäeva töös ka järjest rohkem kasutada üritan. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

Usalda aga kontrolli, sellest võiks alustada järgmise loengu kokkuvõtet. Väline ilme või mõjuda positiivselt, kuid tihti on sisemine kliima midagi muud. Tutvused ja tuttavad mängivad siin suurt rolli, tormakus ei tule töökoha valimisel kasuks, kui laual ei ole ainult üks võimalus.

Sellest jätkuvalt ka karjääri võimalused, enese arenemisvõimalus mis paljuski seotud firma enese sisuga. Erinevate ettevõtete ja asutuste võrdlused.

Riigiasutus - võimalused headeks töötingimusteks, kindlad koolitused, pahatihti suure palgalõhega,.
Enterprise - karjäärivõimalus, välislähetused, karm reeglistik, teadmistepagasi kitsenemine ehk oht liigselt kitsale ringile asjale spetsialiseerumine.
Keskmine ettevõte - paigas protsessid, hea kommunikatsioon, kasvuraskused ületatud.
Väikeettevõte - liigne asendamatus, vähe töötajaid, vastutuskoorem pole paigas tööülesannetega.
Startupid - healoomuline ja noored kolleegid, võimalus edule - samas ka ebaedule, peab olema reaalne idee ja reaalne turg idee teostamiseks, algstaadimus raskused, teiste paadile keeruline hüpata - hea idee alustamine võimalik ka endal ja teise töö kõrvalt.

Mida jälgida arendajal, oli üks seletusi mis kindlasti meelde jäi. Protsesside, tööjaotuse ja hea projektijuhi olemasolu.

Sama loengu teisest poolest tsiteeriksin järgmist lauset: "Võimalus liikuda on sinu võimalus muutuda ja õppida ning seda elukestvalt." Äri- ja IT poole mõtete võrdlused on kokkuvõtvalt üldistatult sarnane. Mõlemal poolel on üksteise tegemistest, võimalustest ning oskustest vähe teadmisi - SCRUM master ongi selle parandamiseks loodud.

<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

Andmete analüüsi tutvustus, sisu pakkus mulle eelkõige huvi just sellepärast, et enda igapäevatöös puutun samuti kokku mahukate dokumentidega, millega enamasti esinevad need samad kõige tavapärasemad probleemid. Mitte struktureeritud formaadid, pahatihti liigselt suur andmetehulk, mille töötlus võib olla aeganõedev ning probleemirikas.

Loengu tsentrumiks oli Maksu- ja Tolliameti andmeanalüüsi näited, rõhk ja võimalused. Mida ning kuidas avastada. Seoste loomine, kõrvalekalded keskmisest, kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Need mõisted kanduvad minu silmis üle sarnaselt ükskõik mis asutuse või firma andmeanalüüsi protsessidesse.

Huvitav oli kuulata mis on andmeanalüüsi infotehnoloogia poolsed eeldused ja eelnevate loengute puhul saab ka mõista, et kui mul isiklikus töös on pahatihti vaja mõnda uut skripti, mille abil andmebaasides kindlad hulgad, määratud piirides alla laadida, siis selle koostamine ei olegi nii kerge kui endale paberil tundub.

Teema kohta lõpetuseks, et julgelt öeldes on seni Excel kahtlemata mu võimsaim töövahend tööl ning töötan ka ise igapäevaselt selle nimel, et suunata protsesse ennetamise mitte minevikus toimunu välja selgitamiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

Küberkaitse kohta kirjutaksin kokkuvõttena pigem loengu kohta, sest isiklikud kogemused ja teadmised valdkonnas minimaalsed.

Hea ja huvitav oli kuulda väga lähedalt seotud inimesega, kes on olnud meie E-Riigi kujunemise juures. Huvitav seletus enda õppeprotsessist ning karjääri valikutest.

Peatudes teemal Eesti, sai kuulda meie riigi väljakutsetest, loodud liitudest, sõltuvusest teiste suhtes. Kuidas ja läbi mille on panustatud ning panustatakse küberkaitsesse. Suurima probleemina ja väljakutsena tuua esile Eesti väiksus ja inimeste arvu vähesus. Keeruline konkureerida suurriikidega. Näited üldisest infrastruktuuri arengust ning Eesti omadustest sellega kaasas käia. Eesti kohta maailmakaardil kinnitavad digiallkirja kasutamiskogemus ja töötav võtmehaldus. Üldine digiriigi kuvand teiste silmis.

Meeldiva üllatusena oli näha, et võimalus küberkaitse valdkonda võtta enda õppimissuunaks ei olegi tänapäeval nii raske, paljud koolid on selle oma programmi lisanud, lisaks võimalik õppida ka välismaal ning võtta koolitus lisaks näiteks arendus erialale. Samuti ka tääpõld, olen siiani kujutanud ette seda kitsamana, kuid kui süveneda on reaalsuses vaja sellel alal pädevaid inimesi väga paljudes asutustest ja valdkondades, ehk ka siit positiivne teadmine. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

"Bränd on see mida inimesed sinust räägivad, kui sa lahkud ruumist." Amazoni juhi tsiteering. Teisisõnu tuleb suuta tekitada inimestes emotsioon, et neil on selle järgi vajadus ja see tundub neile huvitav ning meeldiv. Põhiküsimus mis peab turundajal alati olema enda või oma toote suhtes on Miks. Miks inimestel seda vaja on, miks inimesed seda tahtma peaksid ja veel palju. Brändi puhul on oluline kogu produkt: reklaam, teenindus, stabiilsus, tehnikud, tagasiside ja veel muud. Tehes üht osa väga hästi, kaob selle kasutegur kui muu aspekt jääb tehtud halvasti.

Turundus on tänapäeval lahutamatu osa teenustele, olgu see suurfirma või startup, mingil määral ning mingil tasemel on vaja turundada. On tooteid mis müüvad ennast nii öelda ise, aga sellisel juhul aitaks kindlasti turundamine kogu kasvule veel rohkem kaasa.

Turundust saab kasutada ka äri- ja IT poole ühendamiseks. Ühte või teist saab alati teisele huvitavaks teha, läbi reklaami, mängu või tegevuse. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Võib öelda et kogu loenguseeria oli huvitav, meeldis kuulata kuidas inimesed on jõudnud sinnamaani kus nad on praegu ning mis selle on selle jaoks tehtud. Enese pidev koolitamine, juurdeõppimine ning silmaringi laiendamine on põhilised suunad, millele suunata tähelepanu. Alati on mida õppida, sest keegi ei tea kõike.

Infotehnoloogia on muutunud ja muutub veelgi suuremaks osaks kogu elust. Haritud ja pädevaid inimesi sel alal on alati vaja ning nõudlus selle järgi ei ole kuhugi kadumas.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

===Küsimus 2===

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Ülesanne===

'''X=23 ja Y=21'''
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?'''
'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

'''Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.'''

=Viited=

User:Anleppik

2016-10-19T14:23:49Z

Anleppik: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe) */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Alustada saame õppekorralduse ning erialatutvustusega. Viibides ise kohal kaugõppe loengutes, siis pigem kirjutaksin kokkuvõtvalt nendest esimese teema all, nähes et kiirelt sirvides ühtib enamus juttu ka päevase õppe loenguga.

Sissejuhatuseks hea ja kokkuvõtlik loeng, seletades kiirelt ära kus ning mida leida. Esimeses loengus üldinfo kooli olemusest, töötajatest ning õppejõududest. Suund kätte näidatud milliste probleemidega kellegi poole pöörduda. Näiteid kohustustest, võimalustest ning nõudmistest et hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

Järgnevalt siis juba konkreetsemal selle aine loengu kohta. Meeldejääv loeng, sest vahetust kogemusest kuulata on alati huvitav, eriti kui endal on sama tee ees ootamas. Kasulikud soovitused tegutseda parem kohe mitte hiljem ning proovida olla aktiivses suhtluses eelkõige iseenda kursusekaaslastega. Kaugõppe puhul on inimeste vahelised suhted kindlasti keerulisemad tekkima, sest koosveedetud aeg võrreldes päevase õppega minimaalne ning väljaspool kooli enamasti kokkupuuted puuduvad.

Põhilise märkusena tuua välja ka enda jaoks oluliseim, programmeerima õppimine. Komistuskiviks olevat ainet nimega "Programmeerimise Algkursus", mis on siis alles kõige algus, tuleb ette võtta täie tõsidusega ning baasteadmiste omandamist, just selles aines võib pidada üheks tähtsaimaks esimesel semestril, eriti juhul kui tegemist inimesega nagu mina kelle teadmised selles valdkonnas on hetkel veel väga madalad. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

Esimese külalisloenguna saime kuulda Andres Kütti elu kohta, peatudes pikemalt eelkõige õpingutel ja töökogemustel. Mõnusalt ülevaatlik ning omast kogemusest tuginev arutlus, rõhutades taaskord seda, et asjad tuleb suuta enda jaoks tähtsaks teha ning just endale peab olema õppeprotsess kõige tähtsam.

Koolil ja koolil on vahe, kindlasti kehtib see ka töö ja töö vahel. Esimeseks peavad mõlemad just nimelt endale meeldima, ka loengust oli selgelt näha, et nii nagu räägitud, paistis see välja ka emotsioonidena. Tegevused mis olid inimese enda jaoks huvitavad ning paeluvad tekitavad kindlasti positiivsemaid emotsioone ning sellest tulenevalt ka nendest muljetamisel muutub inimene erksamaks.

Oli huvitav kuulata hariduskäigust juba alates põhikoolist ning võimalustest sooritada Magistriõpet üle võrgu, ning näha kohe ka näideta selle edukast läbimisest. Kui nüüd täiesti ausaks jääda, siis isiklikult veel googeldasin peale loengut süsteemi arhitekti ülesandeid ja tegevusi, et asi enda jaoks paremini selgeks teha. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

Järgnevalt noorte It Kolledži lõpetanute edukas startup Testlio. Väga ladus, omast kogemusest räägitud pilt, mis annab ettekujutuse keerukusest, õnnestumisvajadustest ja soovist asi ära teha.

Mõlema inimese isu asi lõpuni viia, arvatavasti selle loo suurim iseloomustaja. Kindel visioon ja eesmärk just sellises valdkonnas, heade suhete olemasolu ning juba olemasolev töökogemus testimises või start uppide asutamises.

Samuti ka kontsentreeritus ainult ühele kindlale asjale, teha et tuleks tulemus ja teha nii kaua kuni on lootust. Osa kindlasti ka asjade sobivas kokkujooksmises, õigel ajal silma jäämine ja eelkõige väga hea idee.

Tore oli kuulda ning näha ka pilte asutava ettevõtte kontorist, tekkimisloost ning võimaluste suurenemist. Eestipäraselt öeldes ühisrahastuse kaasamine arengu kiirendamiseks. Väga meeldiva sündmusena vanade koolikaaslaste võimalus astuda pardale uude kasvavasse rahvusvahelisse ettevõttesse. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

Kirjutades loengutest järjestikkuselt sai vaadatud ülevaadet süsteemi administreerimise võimalusest, selle tekkimisest ning sinna jõudmisest.

Oli huvitav kuulata, kuidas ja mis toimus umbes kakskümmend viis aastat tagasi. Mäletan isegi oma esimest kokkupuudet arvutiga, kuidas noore poisina sai kodune telefon hõivatud mitmeteks tundideks päevas, et üle võrgu koos sõpradega mängida.

Nostalgilised näited piraattarkvara "legaalsusest", andmeside kiirustest, süsteemi administreerimise erinevusest tänapäevase infotehnoloogia ühiskonnaga. Lisaks veel näpunäiteid millega arvestada, korduvalt ka eelmistes loengutes ja endale juba loogilisena tunduva automatiseerimise tähtsus.

Automatiseerimise kohta hea näide, kuigi ise veel saja protsendiliselt ainult IT alal ei tööta, et kui kindlat asja tuleb juba teha samamoodi ja üle kolme korra, peaks suutma leida sellele parema lahenduse. Enda pädevus programmeerimises ei ole veel kahjuks tugev, kuid umbes samasse kategooriasse sulanduvat reeglit ma ka enda igapäeva töös ka järjest rohkem kasutada üritan. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

Usalda aga kontrolli, sellest võiks alustada järgmise loengu kokkuvõtet. Väline ilme või mõjuda positiivselt, kuid tihti on sisemine kliima midagi muud. Tutvused ja tuttavad mängivad siin suurt rolli, tormakus ei tule töökoha valimisel kasuks, kui laual ei ole ainult üks võimalus.

Sellest jätkuvalt ka karjääri võimalused, enese arenemisvõimalus mis paljuski seotud firma enese sisuga. Erinevate ettevõtete ja asutuste võrdlused.

Riigiasutus - võimalused headeks töötingimusteks, kindlad koolitused, pahatihti suure palgalõhega,.
Enterprise - karjäärivõimalus, välislähetused, karm reeglistik, teadmistepagasi kitsenemine ehk oht liigselt kitsale ringile asjale spetsialiseerumine.
Keskmine ettevõte - paigas protsessid, hea kommunikatsioon, kasvuraskused ületatud.
Väikeettevõte - liigne asendamatus, vähe töötajaid, vastutuskoorem pole paigas tööülesannetega.
Startupid - healoomuline ja noored kolleegid, võimalus edule - samas ka ebaedule, peab olema reaalne idee ja reaalne turg idee teostamiseks, algstaadimus raskused, teiste paadile keeruline hüpata - hea idee alustamine võimalik ka endal ja teise töö kõrvalt.

Mida jälgida arendajal, oli üks seletusi mis kindlasti meelde jäi. Protsesside, tööjaotuse ja hea projektijuhi olemasolu.

Sama loengu teisest poolest tsiteeriksin järgmist lauset: "Võimalus liikuda on sinu võimalus muutuda ja õppida ning seda elukestvalt." Äri- ja IT poole mõtete võrdlused on kokkuvõtvalt üldistatult sarnane. Mõlemal poolel on üksteise tegemistest, võimalustest ning oskustest vähe teadmisi - SCRUM master ongi selle parandamiseks loodud.

<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

Andmete analüüsi tutvustus, sisu pakkus mulle eelkõige huvi just sellepärast, et enda igapäevatöös puutun samuti kokku mahukate dokumentidega, millega enamasti esinevad need samad kõige tavapärasemad probleemid. Mitte struktureeritud formaadid, pahatihti liigselt suur andmetehulk, mille töötlus võib olla aeganõedev ning probleemirikas.

Loengu tsentrumiks oli Maksu- ja Tolliameti andmeanalüüsi näited, rõhk ja võimalused. Mida ning kuidas avastada. Seoste loomine, kõrvalekalded keskmisest, kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Need mõisted kanduvad minu silmis üle sarnaselt ükskõik mis asutuse või firma andmeanalüüsi protsessidesse.

Huvitav oli kuulata mis on andmeanalüüsi infotehnoloogia poolsed eeldused ja eelnevate loengute puhul saab ka mõista, et kui mul isiklikus töös on pahatihti vaja mõnda uut skripti, mille abil andmebaasides kindlad hulgad, määratud piirides alla laadida, siis selle koostamine ei olegi nii kerge kui endale paberil tundub.

Teema kohta lõpetuseks, et julgelt öeldes on seni Excel kahtlemata mu võimsaim töövahend tööl ning töötan ka ise igapäevaselt selle nimel, et suunata protsesse ennetamise mitte minevikus toimunu välja selgitamiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

Küberkaitse kohta kirjutaksin kokkuvõttena pigem loengu kohta, sest isiklikud kogemused ja teadmised valdkonnas minimaalsed.

Hea ja huvitav oli kuulda väga lähedalt seotud inimesega, kes on olnud meie E-Riigi kujunemise juures. Huvitav seletus enda õppeprotsessist ning karjääri valikutest.

Peatudes teemal Eesti, sai kuulda meie riigi väljakutsetest, loodud liitudest, sõltuvusest teiste suhtes. Kuidas ja läbi mille on panustatud ning panustatakse küberkaitsesse. Suurima probleemina ja väljakutsena tuua esile Eesti väiksus ja inimeste arvu vähesus. Keeruline konkureerida suurriikidega. Näited üldisest infrastruktuuri arengust ning Eesti omadustest sellega kaasas käia. Eesti kohta maailmakaardil kinnitavad digiallkirja kasutamiskogemus ja töötav võtmehaldus. Üldine digiriigi kuvand teiste silmis.

Meeldiva üllatusena oli näha, et võimalus küberkaitse valdkonda võtta enda õppimissuunaks ei olegi tänapäeval nii raske, paljud koolid on selle oma programmi lisanud, lisaks võimalik õppida ka välismaal ning võtta koolitus lisaks näiteks arendus erialale. Samuti ka tääpõld, olen siiani kujutanud ette seda kitsamana, kuid kui süveneda on reaalsuses vaja sellel alal pädevaid inimesi väga paljudes asutustest ja valdkondades, ehk ka siit positiivne teadmine. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

9<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

===Küsimus 2===

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Ülesanne===

'''X=23 ja Y=21'''
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?'''
'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

'''Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.'''

=Viited=

User:Anleppik

2016-10-19T13:05:30Z

Anleppik: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Alustada saame õppekorralduse ning erialatutvustusega. Viibides ise kohal kaugõppe loengutes, siis pigem kirjutaksin kokkuvõtvalt nendest esimese teema all, nähes et kiirelt sirvides ühtib enamus juttu ka päevase õppe loenguga.

Sissejuhatuseks hea ja kokkuvõtlik loeng, seletades kiirelt ära kus ning mida leida. Esimeses loengus üldinfo kooli olemusest, töötajatest ning õppejõududest. Suund kätte näidatud milliste probleemidega kellegi poole pöörduda. Näiteid kohustustest, võimalustest ning nõudmistest et hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

Järgnevalt siis juba konkreetsemal selle aine loengu kohta. Meeldejääv loeng, sest vahetust kogemusest kuulata on alati huvitav, eriti kui endal on sama tee ees ootamas. Kasulikud soovitused tegutseda parem kohe mitte hiljem ning proovida olla aktiivses suhtluses eelkõige iseenda kursusekaaslastega. Kaugõppe puhul on inimeste vahelised suhted kindlasti keerulisemad tekkima, sest koosveedetud aeg võrreldes päevase õppega minimaalne ning väljaspool kooli enamasti kokkupuuted puuduvad.

Põhilise märkusena tuua välja ka enda jaoks oluliseim, programmeerima õppimine. Komistuskiviks olevat ainet nimega "Programmeerimise Algkursus", mis on siis alles kõige algus, tuleb ette võtta täie tõsidusega ning baasteadmiste omandamist, just selles aines võib pidada üheks tähtsaimaks esimesel semestril, eriti juhul kui tegemist inimesega nagu mina kelle teadmised selles valdkonnas on hetkel veel väga madalad. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

Esimese külalisloenguna saime kuulda Andres Kütti elu kohta, peatudes pikemalt eelkõige õpingutel ja töökogemustel. Mõnusalt ülevaatlik ning omast kogemusest tuginev arutlus, rõhutades taaskord seda, et asjad tuleb suuta enda jaoks tähtsaks teha ning just endale peab olema õppeprotsess kõige tähtsam.

Koolil ja koolil on vahe, kindlasti kehtib see ka töö ja töö vahel. Esimeseks peavad mõlemad just nimelt endale meeldima, ka loengust oli selgelt näha, et nii nagu räägitud, paistis see välja ka emotsioonidena. Tegevused mis olid inimese enda jaoks huvitavad ning paeluvad tekitavad kindlasti positiivsemaid emotsioone ning sellest tulenevalt ka nendest muljetamisel muutub inimene erksamaks.

Oli huvitav kuulata hariduskäigust juba alates põhikoolist ning võimalustest sooritada Magistriõpet üle võrgu, ning näha kohe ka näideta selle edukast läbimisest. Kui nüüd täiesti ausaks jääda, siis isiklikult veel googeldasin peale loengut süsteemi arhitekti ülesandeid ja tegevusi, et asi enda jaoks paremini selgeks teha. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

Järgnevalt noorte It Kolledži lõpetanute edukas startup Testlio. Väga ladus, omast kogemusest räägitud pilt, mis annab ettekujutuse keerukusest, õnnestumisvajadustest ja soovist asi ära teha.

Mõlema inimese isu asi lõpuni viia, arvatavasti selle loo suurim iseloomustaja. Kindel visioon ja eesmärk just sellises valdkonnas, heade suhete olemasolu ning juba olemasolev töökogemus testimises või start uppide asutamises.

Samuti ka kontsentreeritus ainult ühele kindlale asjale, teha et tuleks tulemus ja teha nii kaua kuni on lootust. Osa kindlasti ka asjade sobivas kokkujooksmises, õigel ajal silma jäämine ja eelkõige väga hea idee.

Tore oli kuulda ning näha ka pilte asutava ettevõtte kontorist, tekkimisloost ning võimaluste suurenemist. Eestipäraselt öeldes ühisrahastuse kaasamine arengu kiirendamiseks. Väga meeldiva sündmusena vanade koolikaaslaste võimalus astuda pardale uude kasvavasse rahvusvahelisse ettevõttesse. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

Kirjutades loengutest järjestikkuselt sai vaadatud ülevaadet süsteemi administreerimise võimalusest, selle tekkimisest ning sinna jõudmisest.

Oli huvitav kuulata, kuidas ja mis toimus umbes kakskümmend viis aastat tagasi. Mäletan isegi oma esimest kokkupuudet arvutiga, kuidas noore poisina sai kodune telefon hõivatud mitmeteks tundideks päevas, et üle võrgu koos sõpradega mängida.

Nostalgilised näited piraattarkvara "legaalsusest", andmeside kiirustest, süsteemi administreerimise erinevusest tänapäevase infotehnoloogia ühiskonnaga. Lisaks veel näpunäiteid millega arvestada, korduvalt ka eelmistes loengutes ja endale juba loogilisena tunduva automatiseerimise tähtsus.

Automatiseerimise kohta hea näide, kuigi ise veel saja protsendiliselt ainult IT alal ei tööta, et kui kindlat asja tuleb juba teha samamoodi ja üle kolme korra, peaks suutma leida sellele parema lahenduse. Enda pädevus programmeerimises ei ole veel kahjuks tugev, kuid umbes samasse kategooriasse sulanduvat reeglit ma ka enda igapäeva töös ka järjest rohkem kasutada üritan. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

Usalda aga kontrolli, sellest võiks alustada järgmise loengu kokkuvõtet. Väline ilme või mõjuda positiivselt, kuid tihti on sisemine kliima midagi muud. Tutvused ja tuttavad mängivad siin suurt rolli, tormakus ei tule töökoha valimisel kasuks, kui laual ei ole ainult üks võimalus.

Sellest jätkuvalt ka karjääri võimalused, enese arenemisvõimalus mis paljuski seotud firma enese sisuga. Erinevate ettevõtete ja asutuste võrdlused.

Riigiasutus - võimalused headeks töötingimusteks, kindlad koolitused, pahatihti suure palgalõhega,.
Enterprise - karjäärivõimalus, välislähetused, karm reeglistik, teadmistepagasi kitsenemine ehk oht liigselt kitsale ringile asjale spetsialiseerumine.
Keskmine ettevõte - paigas protsessid, hea kommunikatsioon, kasvuraskused ületatud.
Väikeettevõte - liigne asendamatus, vähe töötajaid, vastutuskoorem pole paigas tööülesannetega.
Startupid - healoomuline ja noored kolleegid, võimalus edule - samas ka ebaedule, peab olema reaalne idee ja reaalne turg idee teostamiseks, algstaadimus raskused, teiste paadile keeruline hüpata - hea idee alustamine võimalik ka endal ja teise töö kõrvalt.

Mida jälgida arendajal, oli üks seletusi mis kindlasti meelde jäi. Protsesside, tööjaotuse ja hea projektijuhi olemasolu.

Sama loengu teisest poolest tsiteeriksin järgmist lauset: "Võimalus liikuda on sinu võimalus muutuda ja õppida ning seda elukestvalt." Äri- ja IT poole mõtete võrdlused on kokkuvõtvalt üldistatult sarnane. Mõlemal poolel on üksteise tegemistest, võimalustest ning oskustest vähe teadmisi - SCRUM master ongi selle parandamiseks loodud.

<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

Andmete analüüsi tutvustus, sisu pakkus mulle eelkõige huvi just sellepärast, et enda igapäevatöös puutun samuti kokku mahukate dokumentidega, millega enamasti esinevad need samad kõige tavapärasemad probleemid. Mitte struktureeritud formaadid, pahatihti liigselt suur andmetehulk, mille töötlus võib olla aeganõedev ning probleemirikas.

Loengu tsentrumiks oli Maksu- ja Tolliameti andmeanalüüsi näited, rõhk ja võimalused. Mida ning kuidas avastada. Seoste loomine, kõrvalekalded keskmisest, kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Need mõisted kanduvad minu silmis üle sarnaselt ükskõik mis asutuse või firma andmeanalüüsi protsessidesse.

Huvitav oli kuulata mis on andmeanalüüsi infotehnoloogia poolsed eeldused ja eelnevate loengute puhul saab ka mõista, et kui mul isiklikus töös on pahatihti vaja mõnda uut skripti, mille abil andmebaasides kindlad hulgad, määratud piirides alla laadida, siis selle koostamine ei olegi nii kerge kui endale paberil tundub.

Teema kohta lõpetuseks, et julgelt öeldes on seni Excel kahtlemata mu võimsaim töövahend tööl ning töötan ka ise igapäevaselt selle nimel, et suunata protsesse ennetamise mitte minevikus toimunu välja selgitamiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

Küberkaitse kohta kirjutaksin kokkuvõttena pigem loengu kohta, sest isiklikud kogemused ja teadmised valdkonnas minimaalsed.

Hea ja huvitav oli kuulda väga lähedalt seotud inimesega, kes on olnud meie E-Riigi kujunemise juures. Huvitav seletus enda õppeprotsessist ning karjääri valikutest.

Peatudes teemal Eesti, sai kuulda meie riigi väljakutsetest, loodud liitudest, sõltuvusest teiste suhtes. Kuidas ja läbi mille on panustatud ning panustatakse küberkaitsesse. Suurima probleemina ja väljakutsena tuua esile Eesti väiksus ja inimeste arvu vähesus. Keeruline konkureerida suurriikidega. Näited üldisest infrastruktuuri arengust ning Eesti omadustest sellega kaasas käia. Eesti kohta maailmakaardil kinnitavad digiallkirja kasutamiskogemus ja töötav võtmehaldus. Üldine digiriigi kuvand teiste silmis.

Meeldiva üllatusena oli näha, et võimalus küberkaitse valdkonda võtta enda õppimissuunaks ei olegi tänapäeval nii raske, paljud koolid on selle oma programmi lisanud, lisaks võimalik õppida ka välismaal ning võtta koolitus lisaks näiteks arendus erialale. Samuti ka tääpõld, olen siiani kujutanud ette seda kitsamana, kuid kui süveneda on reaalsuses vaja sellel alal pädevaid inimesi väga paljudes asutustest ja valdkondades, ehk ka siit positiivne teadmine. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

9<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

===Küsimus 2===

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Ülesanne===

'''X=23 ja Y=21'''
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?'''
'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

'''Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.'''

=Viited=

User:Anleppik

2016-10-19T12:38:41Z

Anleppik: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Alustada saame õppekorralduse ning erialatutvustusega. Viibides ise kohal kaugõppe loengutes, siis pigem kirjutaksin kokkuvõtvalt nendest esimese teema all, nähes et kiirelt sirvides ühtib enamus juttu ka päevase õppe loenguga.

Sissejuhatuseks hea ja kokkuvõtlik loeng, seletades kiirelt ära kus ning mida leida. Esimeses loengus üldinfo kooli olemusest, töötajatest ning õppejõududest. Suund kätte näidatud milliste probleemidega kellegi poole pöörduda. Näiteid kohustustest, võimalustest ning nõudmistest et hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

Järgnevalt siis juba konkreetsemal selle aine loengu kohta. Meeldejääv loeng, sest vahetust kogemusest kuulata on alati huvitav, eriti kui endal on sama tee ees ootamas. Kasulikud soovitused tegutseda parem kohe mitte hiljem ning proovida olla aktiivses suhtluses eelkõige iseenda kursusekaaslastega. Kaugõppe puhul on inimeste vahelised suhted kindlasti keerulisemad tekkima, sest koosveedetud aeg võrreldes päevase õppega minimaalne ning väljaspool kooli enamasti kokkupuuted puuduvad.

Põhilise märkusena tuua välja ka enda jaoks oluliseim, programmeerima õppimine. Komistuskiviks olevat ainet nimega "Programmeerimise Algkursus", mis on siis alles kõige algus, tuleb ette võtta täie tõsidusega ning baasteadmiste omandamist, just selles aines võib pidada üheks tähtsaimaks esimesel semestril, eriti juhul kui tegemist inimesega nagu mina kelle teadmised selles valdkonnas on hetkel veel väga madalad. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

Esimese külalisloenguna saime kuulda Andres Kütti elu kohta, peatudes pikemalt eelkõige õpingutel ja töökogemustel. Mõnusalt ülevaatlik ning omast kogemusest tuginev arutlus, rõhutades taaskord seda, et asjad tuleb suuta enda jaoks tähtsaks teha ning just endale peab olema õppeprotsess kõige tähtsam.

Koolil ja koolil on vahe, kindlasti kehtib see ka töö ja töö vahel. Esimeseks peavad mõlemad just nimelt endale meeldima, ka loengust oli selgelt näha, et nii nagu räägitud, paistis see välja ka emotsioonidena. Tegevused mis olid inimese enda jaoks huvitavad ning paeluvad tekitavad kindlasti positiivsemaid emotsioone ning sellest tulenevalt ka nendest muljetamisel muutub inimene erksamaks.

Oli huvitav kuulata hariduskäigust juba alates põhikoolist ning võimalustest sooritada Magistriõpet üle võrgu, ning näha kohe ka näideta selle edukast läbimisest. Kui nüüd täiesti ausaks jääda, siis isiklikult veel googeldasin peale loengut süsteemi arhitekti ülesandeid ja tegevusi, et asi enda jaoks paremini selgeks teha. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

Järgnevalt noorte It Kolledži lõpetanute edukas startup Testlio. Väga ladus, omast kogemusest räägitud pilt, mis annab ettekujutuse keerukusest, õnnestumisvajadustest ja soovist asi ära teha.

Mõlema inimese isu asi lõpuni viia, arvatavasti selle loo suurim iseloomustaja. Kindel visioon ja eesmärk just sellises valdkonnas, heade suhete olemasolu ning juba olemasolev töökogemus testimises või start uppide asutamises.

Samuti ka kontsentreeritus ainult ühele kindlale asjale, teha et tuleks tulemus ja teha nii kaua kuni on lootust. Osa kindlasti ka asjade sobivas kokkujooksmises, õigel ajal silma jäämine ja eelkõige väga hea idee.

Tore oli kuulda ning näha ka pilte asutava ettevõtte kontorist, tekkimisloost ning võimaluste suurenemist. Eestipäraselt öeldes ühisrahastuse kaasamine arengu kiirendamiseks. Väga meeldiva sündmusena vanade koolikaaslaste võimalus astuda pardale uude kasvavasse rahvusvahelisse ettevõttesse. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

Kirjutades loengutest järjestikkuselt sai vaadatud ülevaadet süsteemi administreerimise võimalusest, selle tekkimisest ning sinna jõudmisest.

Oli huvitav kuulata, kuidas ja mis toimus umbes kakskümmend viis aastat tagasi. Mäletan isegi oma esimest kokkupuudet arvutiga, kuidas noore poisina sai kodune telefon hõivatud mitmeteks tundideks päevas, et üle võrgu koos sõpradega mängida.

Nostalgilised näited piraattarkvara "legaalsusest", andmeside kiirustest, süsteemi administreerimise erinevusest tänapäevase infotehnoloogia ühiskonnaga. Lisaks veel näpunäiteid millega arvestada, korduvalt ka eelmistes loengutes ja endale juba loogilisena tunduva automatiseerimise tähtsus.

Automatiseerimise kohta hea näide, kuigi ise veel saja protsendiliselt ainult IT alal ei tööta, et kui kindlat asja tuleb juba teha samamoodi ja üle kolme korra, peaks suutma leida sellele parema lahenduse. Enda pädevus programmeerimises ei ole veel kahjuks tugev, kuid umbes samasse kategooriasse sulanduvat reeglit ma ka enda igapäeva töös ka järjest rohkem kasutada üritan. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

Usalda aga kontrolli, sellest võiks alustada järgmise loengu kokkuvõtet. Väline ilme või mõjuda positiivselt, kuid tihti on sisemine kliima midagi muud. Tutvused ja tuttavad mängivad siin suurt rolli, tormakus ei tule töökoha valimisel kasuks, kui laual ei ole ainult üks võimalus.

Sellest jätkuvalt ka karjääri võimalused, enese arenemisvõimalus mis paljuski seotud firma enese sisuga. Erinevate ettevõtete ja asutuste võrdlused.

Riigiasutus - võimalused headeks töötingimusteks, kindlad koolitused, pahatihti suure palgalõhega,.
Enterprise - karjäärivõimalus, välislähetused, karm reeglistik, teadmistepagasi kitsenemine ehk oht liigselt kitsale ringile asjale spetsialiseerumine.
Keskmine ettevõte - paigas protsessid, hea kommunikatsioon, kasvuraskused ületatud.
Väikeettevõte - liigne asendamatus, vähe töötajaid, vastutuskoorem pole paigas tööülesannetega.
Startupid - healoomuline ja noored kolleegid, võimalus edule - samas ka ebaedule, peab olema reaalne idee ja reaalne turg idee teostamiseks, algstaadimus raskused, teiste paadile keeruline hüpata - hea idee alustamine võimalik ka endal ja teise töö kõrvalt.

Mida jälgida arendajal, oli üks seletusi mis kindlasti meelde jäi. Protsesside, tööjaotuse ja hea projektijuhi olemasolu.

Sama loengu teisest poolest tsiteeriksin järgmist lauset: "Võimalus liikuda on sinu võimalus muutuda ja õppida ning seda elukestvalt." Äri- ja IT poole mõtete võrdlused on kokkuvõtvalt üldistatult sarnane. Mõlemal poolel on üksteise tegemistest, võimalustest ning oskustest vähe teadmisi - SCRUM master ongi selle parandamiseks loodud.

<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

Andmete analüüsi tutvustus, sisu pakkus mulle eelkõige huvi just sellepärast, et enda igapäevatöös puutun samuti kokku mahukate dokumentidega, millega enamasti esinevad need samad kõige tavapärasemad probleemid. Mitte struktureeritud formaadid, pahatihti liigselt suur andmetehulk, mille töötlus võib olla aeganõedev ning probleemirikas.

Loengu tsentrumiks oli Maksu- ja Tolliameti andmeanalüüsi näited, rõhk ja võimalused. Mida ning kuidas avastada. Seoste loomine, kõrvalekalded keskmisest, kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Need mõisted kanduvad minu silmis üle sarnaselt ükskõik mis asutuse või firma andmeanalüüsi protsessidesse.

Huvitav oli kuulata mis on andmeanalüüsi infotehnoloogia poolsed eeldused ja eelnevate loengute puhul saab ka mõista, et kui mul isiklikus töös on pahatihti vaja mõnda uut skripti, mille abil andmebaasides kindlad hulgad, määratud piirides alla laadida, siis selle koostamine ei olegi nii kerge kui endale paberil tundub.

Teema kohta lõpetuseks, et julgelt öeldes on seni Excel kahtlemata mu võimsaim töövahend tööl ning töötan ka ise igapäevaselt selle nimel, et suunata protsesse ennetamise mitte minevikus toimunu välja selgitamiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

8<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

9<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

===Küsimus 2===

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Ülesanne===

'''X=23 ja Y=21'''
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?'''
'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

'''Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.'''

=Viited=

User:Anleppik

2016-10-19T12:38:21Z

Anleppik: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe) */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Alustada saame õppekorralduse ning erialatutvustusega. Viibides ise kohal kaugõppe loengutes, siis pigem kirjutaksin kokkuvõtvalt nendest esimese teema all, nähes et kiirelt sirvides ühtib enamus juttu ka päevase õppe loenguga.

Sissejuhatuseks hea ja kokkuvõtlik loeng, seletades kiirelt ära kus ning mida leida. Esimeses loengus üldinfo kooli olemusest, töötajatest ning õppejõududest. Suund kätte näidatud milliste probleemidega kellegi poole pöörduda. Näiteid kohustustest, võimalustest ning nõudmistest et hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

Järgnevalt siis juba konkreetsemal selle aine loengu kohta. Meeldejääv loeng, sest vahetust kogemusest kuulata on alati huvitav, eriti kui endal on sama tee ees ootamas. Kasulikud soovitused tegutseda parem kohe mitte hiljem ning proovida olla aktiivses suhtluses eelkõige iseenda kursusekaaslastega. Kaugõppe puhul on inimeste vahelised suhted kindlasti keerulisemad tekkima, sest koosveedetud aeg võrreldes päevase õppega minimaalne ning väljaspool kooli enamasti kokkupuuted puuduvad.

Põhilise märkusena tuua välja ka enda jaoks oluliseim, programmeerima õppimine. Komistuskiviks olevat ainet nimega "Programmeerimise Algkursus", mis on siis alles kõige algus, tuleb ette võtta täie tõsidusega ning baasteadmiste omandamist, just selles aines võib pidada üheks tähtsaimaks esimesel semestril, eriti juhul kui tegemist inimesega nagu mina kelle teadmised selles valdkonnas on hetkel veel väga madalad. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

Esimese külalisloenguna saime kuulda Andres Kütti elu kohta, peatudes pikemalt eelkõige õpingutel ja töökogemustel. Mõnusalt ülevaatlik ning omast kogemusest tuginev arutlus, rõhutades taaskord seda, et asjad tuleb suuta enda jaoks tähtsaks teha ning just endale peab olema õppeprotsess kõige tähtsam.

Koolil ja koolil on vahe, kindlasti kehtib see ka töö ja töö vahel. Esimeseks peavad mõlemad just nimelt endale meeldima, ka loengust oli selgelt näha, et nii nagu räägitud, paistis see välja ka emotsioonidena. Tegevused mis olid inimese enda jaoks huvitavad ning paeluvad tekitavad kindlasti positiivsemaid emotsioone ning sellest tulenevalt ka nendest muljetamisel muutub inimene erksamaks.

Oli huvitav kuulata hariduskäigust juba alates põhikoolist ning võimalustest sooritada Magistriõpet üle võrgu, ning näha kohe ka näideta selle edukast läbimisest. Kui nüüd täiesti ausaks jääda, siis isiklikult veel googeldasin peale loengut süsteemi arhitekti ülesandeid ja tegevusi, et asi enda jaoks paremini selgeks teha. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

Järgnevalt noorte It Kolledži lõpetanute edukas startup Testlio. Väga ladus, omast kogemusest räägitud pilt, mis annab ettekujutuse keerukusest, õnnestumisvajadustest ja soovist asi ära teha.

Mõlema inimese isu asi lõpuni viia, arvatavasti selle loo suurim iseloomustaja. Kindel visioon ja eesmärk just sellises valdkonnas, heade suhete olemasolu ning juba olemasolev töökogemus testimises või start uppide asutamises.

Samuti ka kontsentreeritus ainult ühele kindlale asjale, teha et tuleks tulemus ja teha nii kaua kuni on lootust. Osa kindlasti ka asjade sobivas kokkujooksmises, õigel ajal silma jäämine ja eelkõige väga hea idee.

Tore oli kuulda ning näha ka pilte asutava ettevõtte kontorist, tekkimisloost ning võimaluste suurenemist. Eestipäraselt öeldes ühisrahastuse kaasamine arengu kiirendamiseks. Väga meeldiva sündmusena vanade koolikaaslaste võimalus astuda pardale uude kasvavasse rahvusvahelisse ettevõttesse. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

Kirjutades loengutest järjestikkuselt sai vaadatud ülevaadet süsteemi administreerimise võimalusest, selle tekkimisest ning sinna jõudmisest.

Oli huvitav kuulata, kuidas ja mis toimus umbes kakskümmend viis aastat tagasi. Mäletan isegi oma esimest kokkupuudet arvutiga, kuidas noore poisina sai kodune telefon hõivatud mitmeteks tundideks päevas, et üle võrgu koos sõpradega mängida.

Nostalgilised näited piraattarkvara "legaalsusest", andmeside kiirustest, süsteemi administreerimise erinevusest tänapäevase infotehnoloogia ühiskonnaga. Lisaks veel näpunäiteid millega arvestada, korduvalt ka eelmistes loengutes ja endale juba loogilisena tunduva automatiseerimise tähtsus.

Automatiseerimise kohta hea näide, kuigi ise veel saja protsendiliselt ainult IT alal ei tööta, et kui kindlat asja tuleb juba teha samamoodi ja üle kolme korra, peaks suutma leida sellele parema lahenduse. Enda pädevus programmeerimises ei ole veel kahjuks tugev, kuid umbes samasse kategooriasse sulanduvat reeglit ma ka enda igapäeva töös ka järjest rohkem kasutada üritan. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

Usalda aga kontrolli, sellest võiks alustada järgmise loengu kokkuvõtet. Väline ilme või mõjuda positiivselt, kuid tihti on sisemine kliima midagi muud. Tutvused ja tuttavad mängivad siin suurt rolli, tormakus ei tule töökoha valimisel kasuks, kui laual ei ole ainult üks võimalus.

Sellest jätkuvalt ka karjääri võimalused, enese arenemisvõimalus mis paljuski seotud firma enese sisuga. Erinevate ettevõtete ja asutuste võrdlused.

Riigiasutus - võimalused headeks töötingimusteks, kindlad koolitused, pahatihti suure palgalõhega,.
Enterprise - karjäärivõimalus, välislähetused, karm reeglistik, teadmistepagasi kitsenemine ehk oht liigselt kitsale ringile asjale spetsialiseerumine.
Keskmine ettevõte - paigas protsessid, hea kommunikatsioon, kasvuraskused ületatud.
Väikeettevõte - liigne asendamatus, vähe töötajaid, vastutuskoorem pole paigas tööülesannetega.
Startupid - healoomuline ja noored kolleegid, võimalus edule - samas ka ebaedule, peab olema reaalne idee ja reaalne turg idee teostamiseks, algstaadimus raskused, teiste paadile keeruline hüpata - hea idee alustamine võimalik ka endal ja teise töö kõrvalt.

Mida jälgida arendajal, oli üks seletusi mis kindlasti meelde jäi. Protsesside, tööjaotuse ja hea projektijuhi olemasolu.

Sama loengu teisest poolest tsiteeriksin järgmist lauset: "Võimalus liikuda on sinu võimalus muutuda ja õppida ning seda elukestvalt." Äri- ja IT poole mõtete võrdlused on kokkuvõtvalt üldistatult sarnane. Mõlemal poolel on üksteise tegemistest, võimalustest ning oskustest vähe teadmisi - SCRUM master ongi selle parandamiseks loodud.

6<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

Andmete analüüsi tutvustus, sisu pakkus mulle eelkõige huvi just sellepärast, et enda igapäevatöös puutun samuti kokku mahukate dokumentidega, millega enamasti esinevad need samad kõige tavapärasemad probleemid. Mitte struktureeritud formaadid, pahatihti liigselt suur andmetehulk, mille töötlus võib olla aeganõedev ning probleemirikas.

Loengu tsentrumiks oli Maksu- ja Tolliameti andmeanalüüsi näited, rõhk ja võimalused. Mida ning kuidas avastada. Seoste loomine, kõrvalekalded keskmisest, kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Need mõisted kanduvad minu silmis üle sarnaselt ükskõik mis asutuse või firma andmeanalüüsi protsessidesse.

Huvitav oli kuulata mis on andmeanalüüsi infotehnoloogia poolsed eeldused ja eelnevate loengute puhul saab ka mõista, et kui mul isiklikus töös on pahatihti vaja mõnda uut skripti, mille abil andmebaasides kindlad hulgad, määratud piirides alla laadida, siis selle koostamine ei olegi nii kerge kui endale paberil tundub.

Teema kohta lõpetuseks, et julgelt öeldes on seni Excel kahtlemata mu võimsaim töövahend tööl ning töötan ka ise igapäevaselt selle nimel, et suunata protsesse ennetamise mitte minevikus toimunu välja selgitamiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

8<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

9<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

===Küsimus 2===

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Ülesanne===

'''X=23 ja Y=21'''
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?'''
'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

'''Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.'''

=Viited=

User:Anleppik

2016-10-19T04:53:21Z

Anleppik: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe) */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Alustada saame õppekorralduse ning erialatutvustusega. Viibides ise kohal kaugõppe loengutes, siis pigem kirjutaksin kokkuvõtvalt nendest esimese teema all, nähes et kiirelt sirvides ühtib enamus juttu ka päevase õppe loenguga.

Sissejuhatuseks hea ja kokkuvõtlik loeng, seletades kiirelt ära kus ning mida leida. Esimeses loengus üldinfo kooli olemusest, töötajatest ning õppejõududest. Suund kätte näidatud milliste probleemidega kellegi poole pöörduda. Näiteid kohustustest, võimalustest ning nõudmistest et hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

Järgnevalt siis juba konkreetsemal selle aine loengu kohta. Meeldejääv loeng, sest vahetust kogemusest kuulata on alati huvitav, eriti kui endal on sama tee ees ootamas. Kasulikud soovitused tegutseda parem kohe mitte hiljem ning proovida olla aktiivses suhtluses eelkõige iseenda kursusekaaslastega. Kaugõppe puhul on inimeste vahelised suhted kindlasti keerulisemad tekkima, sest koosveedetud aeg võrreldes päevase õppega minimaalne ning väljaspool kooli enamasti kokkupuuted puuduvad.

Põhilise märkusena tuua välja ka enda jaoks oluliseim, programmeerima õppimine. Komistuskiviks olevat ainet nimega "Programmeerimise Algkursus", mis on siis alles kõige algus, tuleb ette võtta täie tõsidusega ning baasteadmiste omandamist, just selles aines võib pidada üheks tähtsaimaks esimesel semestril, eriti juhul kui tegemist inimesega nagu mina kelle teadmised selles valdkonnas on hetkel veel väga madalad. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

Esimese külalisloenguna saime kuulda Andres Kütti elu kohta, peatudes pikemalt eelkõige õpingutel ja töökogemustel. Mõnusalt ülevaatlik ning omast kogemusest tuginev arutlus, rõhutades taaskord seda, et asjad tuleb suuta enda jaoks tähtsaks teha ning just endale peab olema õppeprotsess kõige tähtsam.

Koolil ja koolil on vahe, kindlasti kehtib see ka töö ja töö vahel. Esimeseks peavad mõlemad just nimelt endale meeldima, ka loengust oli selgelt näha, et nii nagu räägitud, paistis see välja ka emotsioonidena. Tegevused mis olid inimese enda jaoks huvitavad ning paeluvad tekitavad kindlasti positiivsemaid emotsioone ning sellest tulenevalt ka nendest muljetamisel muutub inimene erksamaks.

Oli huvitav kuulata hariduskäigust juba alates põhikoolist ning võimalustest sooritada Magistriõpet üle võrgu, ning näha kohe ka näideta selle edukast läbimisest. Kui nüüd täiesti ausaks jääda, siis isiklikult veel googeldasin peale loengut süsteemi arhitekti ülesandeid ja tegevusi, et asi enda jaoks paremini selgeks teha. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

Järgnevalt noorte It Kolledži lõpetanute edukas startup Testlio. Väga ladus, omast kogemusest räägitud pilt, mis annab ettekujutuse keerukusest, õnnestumisvajadustest ja soovist asi ära teha.

Mõlema inimese isu asi lõpuni viia, arvatavasti selle loo suurim iseloomustaja. Kindel visioon ja eesmärk just sellises valdkonnas, heade suhete olemasolu ning juba olemasolev töökogemus testimises või start uppide asutamises.

Samuti ka kontsentreeritus ainult ühele kindlale asjale, teha et tuleks tulemus ja teha nii kaua kuni on lootust. Osa kindlasti ka asjade sobivas kokkujooksmises, õigel ajal silma jäämine ja eelkõige väga hea idee.

Tore oli kuulda ning näha ka pilte asutava ettevõtte kontorist, tekkimisloost ning võimaluste suurenemist. Eestipäraselt öeldes ühisrahastuse kaasamine arengu kiirendamiseks. Väga meeldiva sündmusena vanade koolikaaslaste võimalus astuda pardale uude kasvavasse rahvusvahelisse ettevõttesse. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

Kirjutades loengutest järjestikkuselt sai vaadatud ülevaadet süsteemi administreerimise võimalusest, selle tekkimisest ning sinna jõudmisest.

Oli huvitav kuulata, kuidas ja mis toimus umbes kakskümmend viis aastat tagasi. Mäletan isegi oma esimest kokkupuudet arvutiga, kuidas noore poisina sai kodune telefon hõivatud mitmeteks tundideks päevas, et üle võrgu koos sõpradega mängida.

Nostalgilised näited piraattarkvara "legaalsusest", andmeside kiirustest, süsteemi administreerimise erinevusest tänapäevase infotehnoloogia ühiskonnaga. Lisaks veel näpunäiteid millega arvestada, korduvalt ka eelmistes loengutes ja endale juba loogilisena tunduva automatiseerimise tähtsus.

Automatiseerimise kohta hea näide, kuigi ise veel saja protsendiliselt ainult IT alal ei tööta, et kui kindlat asja tuleb juba teha samamoodi ja üle kolme korra, peaks suutma leida sellele parema lahenduse. Enda pädevus programmeerimises ei ole veel kahjuks tugev, kuid umbes samasse kategooriasse sulanduvat reeglit ma ka enda igapäeva töös ka järjest rohkem kasutada üritan. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

Usalda aga kontrolli, sellest võiks alustada järgmise loengu kokkuvõtet. Väline ilme või mõjuda positiivselt, kuid tihti on sisemine kliima midagi muud. Tutvused ja tuttavad mängivad siin suurt rolli, tormakus ei tule töökoha valimisel kasuks, kui laual ei ole ainult üks võimalus.

Sellest jätkuvalt ka karjääri võimalused, enese arenemisvõimalus mis paljuski seotud firma enese sisuga. Erinevate ettevõtete ja asutuste võrdlused.

Riigiasutus - võimalused headeks töötingimusteks, kindlad koolitused, pahatihti suure palgalõhega,.
Enterprise - karjäärivõimalus, välislähetused, karm reeglistik, teadmistepagasi kitsenemine ehk oht liigselt kitsale ringile asjale spetsialiseerumine.
Keskmine ettevõte - paigas protsessid, hea kommunikatsioon, kasvuraskused ületatud.
Väikeettevõte - liigne asendamatus, vähe töötajaid, vastutuskoorem pole paigas tööülesannetega.
Startupid - healoomuline ja noored kolleegid, võimalus edule - samas ka ebaedule, peab olema reaalne idee ja reaalne turg idee teostamiseks, algstaadimus raskused, teiste paadile keeruline hüpata - hea idee alustamine võimalik ka endal ja teise töö kõrvalt.

Mida jälgida arendajal, oli üks seletusi mis kindlasti meelde jäi. Protsesside, tööjaotuse ja hea projektijuhi olemasolu.

Sama loengu teisest poolest tsiteeriksin järgmist lauset: "Võimalus liikuda on sinu võimalus muutuda ja õppida ning seda elukestvalt." Äri- ja IT poole mõtete võrdlused on kokkuvõtvalt üldistatult sarnane. Mõlemal poolel on üksteise tegemistest, võimalustest ning oskustest vähe teadmisi - SCRUM master ongi selle parandamiseks loodud.

6<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

Maksu- ja Tolliamet

Andmeid - ei kasutata piisavat, ei ole piisavalt (ei koguta, pole juurdepääsu), ei ole struktureeritud formaadis, ei osata tõlgendada, ei ole inimesi kes tegeleks ning isegi andmebaasi loomisel ei suudeta mõelda tulevastele kasutusvajadustele.

Milleks andmeanalüüs - objektiivsete otsuste tegemiseks (prioriteetide määramine ja ressursi õigesse kohta suunamine). Alternatiiv sellele on emotsioon.
Milleks MTA-le andmeanalüüs - isikute/ettevõtete käitumise analüüs, riskikäitumise kaardistamine, riskiprofiilide koostamine

Majanduse monitooring - Majandus, käitumisharjumused; poliitika, reeglid, töökorralduse muutused; Mõni suur tehing; Pettused - Kuidas mõjutavad, mida oodata
Sektoritevahelised tehingud.

Järelvalve - eraldada ebaausad ausatest: kes eksis? kes valetab? kellel ebaõnn?
Kuidas leida pettust - läbi käitumismustri, läbi varasema tegevuse, läbi seoste: ekspertmudelitega, andmekaevemudelitega, (vihjed)

IT Sõltuvus - "Piisav" jõudlus, Tarkvara install ja haldus, ligipääsuõiguste haldus, ühendused andmebaasi- ja analüütikaserverite vahel, anda märku serverite üle koormamiset, mitte pikka viha pidada

Seni minevikus toimunu selgitamine -> käekäigu ja edu prognoosimine

EXCEL!!!

7<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

8<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

9<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

===Küsimus 2===

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Ülesanne===

'''X=23 ja Y=21'''
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?'''
'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

'''Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.'''

=Viited=

User:Anleppik

2016-10-19T04:52:24Z

Anleppik: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe) */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Alustada saame õppekorralduse ning erialatutvustusega. Viibides ise kohal kaugõppe loengutes, siis pigem kirjutaksin kokkuvõtvalt nendest esimese teema all, nähes et kiirelt sirvides ühtib enamus juttu ka päevase õppe loenguga.

Sissejuhatuseks hea ja kokkuvõtlik loeng, seletades kiirelt ära kus ning mida leida. Esimeses loengus üldinfo kooli olemusest, töötajatest ning õppejõududest. Suund kätte näidatud milliste probleemidega kellegi poole pöörduda. Näiteid kohustustest, võimalustest ning nõudmistest et hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

Järgnevalt siis juba konkreetsemal selle aine loengu kohta. Meeldejääv loeng, sest vahetust kogemusest kuulata on alati huvitav, eriti kui endal on sama tee ees ootamas. Kasulikud soovitused tegutseda parem kohe mitte hiljem ning proovida olla aktiivses suhtluses eelkõige iseenda kursusekaaslastega. Kaugõppe puhul on inimeste vahelised suhted kindlasti keerulisemad tekkima, sest koosveedetud aeg võrreldes päevase õppega minimaalne ning väljaspool kooli enamasti kokkupuuted puuduvad.

Põhilise märkusena tuua välja ka enda jaoks oluliseim, programmeerima õppimine. Komistuskiviks olevat ainet nimega "Programmeerimise Algkursus", mis on siis alles kõige algus, tuleb ette võtta täie tõsidusega ning baasteadmiste omandamist, just selles aines võib pidada üheks tähtsaimaks esimesel semestril, eriti juhul kui tegemist inimesega nagu mina kelle teadmised selles valdkonnas on hetkel veel väga madalad. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

Esimese külalisloenguna saime kuulda Andres Kütti elu kohta, peatudes pikemalt eelkõige õpingutel ja töökogemustel. Mõnusalt ülevaatlik ning omast kogemusest tuginev arutlus, rõhutades taaskord seda, et asjad tuleb suuta enda jaoks tähtsaks teha ning just endale peab olema õppeprotsess kõige tähtsam.

Koolil ja koolil on vahe, kindlasti kehtib see ka töö ja töö vahel. Esimeseks peavad mõlemad just nimelt endale meeldima, ka loengust oli selgelt näha, et nii nagu räägitud, paistis see välja ka emotsioonidena. Tegevused mis olid inimese enda jaoks huvitavad ning paeluvad tekitavad kindlasti positiivsemaid emotsioone ning sellest tulenevalt ka nendest muljetamisel muutub inimene erksamaks.

Oli huvitav kuulata hariduskäigust juba alates põhikoolist ning võimalustest sooritada Magistriõpet üle võrgu, ning näha kohe ka näideta selle edukast läbimisest. Kui nüüd täiesti ausaks jääda, siis isiklikult veel googeldasin peale loengut süsteemi arhitekti ülesandeid ja tegevusi, et asi enda jaoks paremini selgeks teha. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

Järgnevalt noorte It Kolledži lõpetanute edukas startup Testlio. Väga ladus, omast kogemusest räägitud pilt, mis annab ettekujutuse keerukusest, õnnestumisvajadustest ja soovist asi ära teha.

Mõlema inimese isu asi lõpuni viia, arvatavasti selle loo suurim iseloomustaja. Kindel visioon ja eesmärk just sellises valdkonnas, heade suhete olemasolu ning juba olemasolev töökogemus testimises või start uppide asutamises.

Samuti ka kontsentreeritus ainult ühele kindlale asjale, teha et tuleks tulemus ja teha nii kaua kuni on lootust. Osa kindlasti ka asjade sobivas kokkujooksmises, õigel ajal silma jäämine ja eelkõige väga hea idee.

Tore oli kuulda ning näha ka pilte asutava ettevõtte kontorist, tekkimisloost ning võimaluste suurenemist. Eestipäraselt öeldes ühisrahastuse kaasamine arengu kiirendamiseks. Väga meeldiva sündmusena vanade koolikaaslaste võimalus astuda pardale uude kasvavasse rahvusvahelisse ettevõttesse. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

Kirjutades loengutest järjestikkuselt sai vaadatud ülevaadet süsteemi administreerimise võimalusest, selle tekkimisest ning sinna jõudmisest.

Oli huvitav kuulata, kuidas ja mis toimus umbes kakskümmend viis aastat tagasi. Mäletan isegi oma esimest kokkupuudet arvutiga, kuidas noore poisina sai kodune telefon hõivatud mitmeteks tundideks päevas, et üle võrgu koos sõpradega mängida.

Nostalgilised näited piraattarkvara "legaalsusest", andmeside kiirustest, süsteemi administreerimise erinevusest tänapäevase infotehnoloogia ühiskonnaga. Lisaks veel näpunäiteid millega arvestada, korduvalt ka eelmistes loengutes ja endale juba loogilisena tunduva automatiseerimise tähtsus.

Automatiseerimise kohta hea näide, kuigi ise veel saja protsendiliselt ainult IT alal ei tööta, et kui kindlat asja tuleb juba teha samamoodi ja üle kolme korra, peaks suutma leida sellele parema lahenduse. Enda pädevus programmeerimises ei ole veel kahjuks tugev, kuid umbes samasse kategooriasse sulanduvat reeglit ma ka enda igapäeva töös ka järjest rohkem kasutada üritan. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

Usalda aga kontrolli, sellest võiks alustada järgmise loengu kokkuvõtet. Väline ilme või mõjuda positiivselt, kuid tihti on sisemine kliima midagi muud. Tutvused ja tuttavad mängivad siin suurt rolli, tormakus ei tule töökoha valimisel kasuks, kui laual ei ole ainult üks võimalus.

Sellest jätkuvalt ka karjääri võimalused, enese arenemisvõimalus mis paljuski seotud firma enese sisuga. Erinevate ettevõtete ja asutuste võrdlused.

Riigiasutus - võimalused headeks töötingimusteks, kindlad koolitused, pahatihti suure palgalõhega,.
Enterprise - karjäärivõimalus, välislähetused, karm reeglistik, teadmistepagasi kitsenemine ehk oht liigselt kitsale ringile asjale spetsialiseerumine.
Keskmine ettevõte - paigas protsessid, hea kommunikatsioon, kasvuraskused ületatud.
Väikeettevõte - liigne asendamatus, vähe töötajaid, vastutuskoorem pole paigas tööülesannetega.
Startupid - healoomuline ja noored kolleegid, võimalus edule - samas ka ebaedule, peab olema reaalne idee ja reaalne turg idee teostamiseks, algstaadimus raskused, teiste paadile keeruline hüpata - hea idee alustamine võimalik ka endal ja teise töö kõrvalt.

Mida jälgida arendajal, oli üks seletusi mis kindlasti meelde jäi. Protsesside, tööjaotuse ja hea projektijuhi olemasolu.

Sama loengu teisest poolest tsiteeriksin järgmist lauset: "Võimalus liikuda on sinu võimalus muutuda ja õppida ning seda elukestvalt." Äri- ja IT poole mõtete võrdlused on kokkuvõtvalt üldistatult sarnane. Mõlemal poolel on üksteise tegemistest, võimalustest ning oskustest vähe teadmisi - SCRUM master ongi selle parandamiseks loodud.

6<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

Maksu- ja Tolliamet

Andmeid - ei kasutata piisavat, ei ole piisavalt (ei koguta, pole juurdepääsu), ei ole struktureeritud formaadis, ei osata tõlgendada, ei ole inimesi kes tegeleks ning isegi andmebaasi loomisel ei suudeta mõelda tulevastele kasutusvajadustele.

Milleks andmeanalüüs - objektiivsete otsuste tegemiseks (prioriteetide määramine ja ressursi õigesse kohta suunamine). Alternatiiv sellele on emotsioon.
Milleks MTA-le andmeanalüüs - isikute/ettevõtete käitumise analüüs, riskikäitumise kaardistamine, riskiprofiilide koostamine

Majanduse monitooring - Majandus, käitumisharjumused; poliitika, reeglid, töökorralduse muutused; Mõni suur tehing; Pettused - Kuidas mõjutavad, mida oodata
Sektoritevahelised tehingud.

Järelvalve - eraldada ebaausad ausatest: kes eksis? kes valetab? kellel ebaõnn?
Kuidas leida pettust - läbi käitumismustri, läbi varasema tegevuse, läbi seoste: ekspertmudelitega, andmekaevemudelitega, (vihjed)

IT Sõltuvus - "Piisav" jõudlus, Tarkvara install ja haldus, ligipääsuõiguste haldus, ühendused andmebaasi- ja analüütikaserverite vahel, anda märku serverite üle koormamiset, mitte pikka viha pidada

Seni minevikus toimunu selgitamine -> käekäigu ja edu prognoosimine

EXCEL!!!

7<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

8<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

9<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

===Küsimus 2===

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Ülesanne===

'''X=23 ja Y=21'''
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?'''
'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

'''Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.'''

User:Anleppik

2016-10-19T04:40:59Z

Anleppik: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Alustada saame õppekorralduse ning erialatutvustusega. Viibides ise kohal kaugõppe loengutes, siis pigem kirjutaksin kokkuvõtvalt nendest esimese teema all, nähes et kiirelt sirvides ühtib enamus juttu ka päevase õppe loenguga.

Sissejuhatuseks hea ja kokkuvõtlik loeng, seletades kiirelt ära kus ning mida leida. Esimeses loengus üldinfo kooli olemusest, töötajatest ning õppejõududest. Suund kätte näidatud milliste probleemidega kellegi poole pöörduda. Näiteid kohustustest, võimalustest ning nõudmistest et hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

Järgnevalt siis juba konkreetsemal selle aine loengu kohta. Meeldejääv loeng, sest vahetust kogemusest kuulata on alati huvitav, eriti kui endal on sama tee ees ootamas. Kasulikud soovitused tegutseda parem kohe mitte hiljem ning proovida olla aktiivses suhtluses eelkõige iseenda kursusekaaslastega. Kaugõppe puhul on inimeste vahelised suhted kindlasti keerulisemad tekkima, sest koosveedetud aeg võrreldes päevase õppega minimaalne ning väljaspool kooli enamasti kokkupuuted puuduvad.

Põhilise märkusena tuua välja ka enda jaoks oluliseim, programmeerima õppimine. Komistuskiviks olevat ainet nimega "Programmeerimise Algkursus", mis on siis alles kõige algus, tuleb ette võtta täie tõsidusega ning baasteadmiste omandamist, just selles aines võib pidada üheks tähtsaimaks esimesel semestril, eriti juhul kui tegemist inimesega nagu mina kelle teadmised selles valdkonnas on hetkel veel väga madalad. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

Esimese külalisloenguna saime kuulda Andres Kütti elu kohta, peatudes pikemalt eelkõige õpingutel ja töökogemustel. Mõnusalt ülevaatlik ning omast kogemusest tuginev arutlus, rõhutades taaskord seda, et asjad tuleb suuta enda jaoks tähtsaks teha ning just endale peab olema õppeprotsess kõige tähtsam.

Koolil ja koolil on vahe, kindlasti kehtib see ka töö ja töö vahel. Esimeseks peavad mõlemad just nimelt endale meeldima, ka loengust oli selgelt näha, et nii nagu räägitud, paistis see välja ka emotsioonidena. Tegevused mis olid inimese enda jaoks huvitavad ning paeluvad tekitavad kindlasti positiivsemaid emotsioone ning sellest tulenevalt ka nendest muljetamisel muutub inimene erksamaks.

Oli huvitav kuulata hariduskäigust juba alates põhikoolist ning võimalustest sooritada Magistriõpet üle võrgu, ning näha kohe ka näideta selle edukast läbimisest. Kui nüüd täiesti ausaks jääda, siis isiklikult veel googeldasin peale loengut süsteemi arhitekti ülesandeid ja tegevusi, et asi enda jaoks paremini selgeks teha. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

Järgnevalt noorte It Kolledži lõpetanute edukas startup Testlio. Väga ladus, omast kogemusest räägitud pilt, mis annab ettekujutuse keerukusest, õnnestumisvajadustest ja soovist asi ära teha.

Mõlema inimese isu asi lõpuni viia, arvatavasti selle loo suurim iseloomustaja. Kindel visioon ja eesmärk just sellises valdkonnas, heade suhete olemasolu ning juba olemasolev töökogemus testimises või start uppide asutamises.

Samuti ka kontsentreeritus ainult ühele kindlale asjale, teha et tuleks tulemus ja teha nii kaua kuni on lootust. Osa kindlasti ka asjade sobivas kokkujooksmises, õigel ajal silma jäämine ja eelkõige väga hea idee.

Tore oli kuulda ning näha ka pilte asutava ettevõtte kontorist, tekkimisloost ning võimaluste suurenemist. Eestipäraselt öeldes ühisrahastuse kaasamine arengu kiirendamiseks. Väga meeldiva sündmusena vanade koolikaaslaste võimalus astuda pardale uude kasvavasse rahvusvahelisse ettevõttesse. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

Kirjutades loengutest järjestikkuselt sai vaadatud ülevaadet süsteemi administreerimise võimalusest, selle tekkimisest ning sinna jõudmisest.

Oli huvitav kuulata, kuidas ja mis toimus umbes kakskümmend viis aastat tagasi. Mäletan isegi oma esimest kokkupuudet arvutiga, kuidas noore poisina sai kodune telefon hõivatud mitmeteks tundideks päevas, et üle võrgu koos sõpradega mängida.

Nostalgilised näited piraattarkvara "legaalsusest", andmeside kiirustest, süsteemi administreerimise erinevusest tänapäevase infotehnoloogia ühiskonnaga. Lisaks veel näpunäiteid millega arvestada, korduvalt ka eelmistes loengutes ja endale juba loogilisena tunduva automatiseerimise tähtsus.

Automatiseerimise kohta hea näide, kuigi ise veel saja protsendiliselt ainult IT alal ei tööta, et kui kindlat asja tuleb juba teha samamoodi ja üle kolme korra, peaks suutma leida sellele parema lahenduse. Enda pädevus programmeerimises ei ole veel kahjuks tugev, kuid umbes samasse kategooriasse sulanduvat reeglit ma ka enda igapäeva töös ka järjest rohkem kasutada üritan. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

Usalda aga kontrolli, sellest võiks alustada järgmise loengu kokkuvõtet. Väline ilme või mõjuda positiivselt, kuid tihti on sisemine kliima midagi muud. Tutvused ja tuttavad mängivad siin suurt rolli, tormakus ei tule töökoha valimisel kasuks, kui laual ei ole ainult üks võimalus.

Sellest jätkuvalt ka karjääri võimalused, enese arenemisvõimalus mis paljuski seotud firma enese sisuga. Erinevate ettevõtete ja asutuste võrdlused.

Riigiasutus - võimalused headeks töötingimusteks, kindlad koolitused, pahatihti suure palgalõhega,.
Enterprise - karjäärivõimalus, välislähetused, karm reeglistik, teadmistepagasi kitsenemine ehk oht liigselt kitsale ringile asjale spetsialiseerumine.
Keskmine ettevõte - paigas protsessid, hea kommunikatsioon, kasvuraskused ületatud.
Väikeettevõte - liigne asendamatus, vähe töötajaid, vastutuskoorem pole paigas tööülesannetega.
Startupid - healoomuline ja noored kolleegid, võimalus edule - samas ka ebaedule, peab olema reaalne idee ja reaalne turg idee teostamiseks, algstaadimus raskused, teiste paadile keeruline hüpata - hea idee alustamine võimalik ka endal ja teise töö kõrvalt.

Mida jälgida arendajal, oli üks seletusi mis kindlasti meelde jäi. Protsesside, tööjaotuse ja hea projektijuhi olemasolu.

Sama loengu teisest poolest tsiteeriksin järgmist lauset: "Võimalus liikuda on sinu võimalus muutuda ja õppida ning seda elukestvalt." Äri- ja IT poole mõtete võrdlused on kokkuvõtvalt üldistatult sarnane. Mõlemal poolel on üksteise tegemistest, võimalustest ning oskustest vähe teadmisi - SCRUM master ongi selle parandamiseks loodud.

6<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

Maksu- ja Tolliamet

Andmeid - ei kasutata piisavat, ei ole piisavalt (ei koguta, pole juurdepääsu), ei ole struktureeritud formaadis, ei osata tõlgendada, ei ole inimesi kes tegeleks ning isegi andmebaasi loomisel ei suudeta mõelda tulevastele kasutusvajadustele.

Milleks andmeanalüüs - objektiivsete otsuste tegemiseks (prioriteetide määramine ja ressursi õigesse kohta suunamine). Alternatiiv sellele on emotsioon.
Milleks MTA-le andmeanalüüs - isikute/ettevõtete käitumise analüüs, riskikäitumise kaardistamine, riskiprofiilide koostamine

Majanduse monitooring - Majandus, käitumisharjumused; poliitika, reeglid, töökorralduse muutused; Mõni suur tehing; Pettused - Kuidas mõjutavad, mida oodata
Sektoritevahelised tehingud.

Järelvalve - eraldada ebaausad ausatest: kes eksis? kes valetab? kellel ebaõnn?
Kuidas leida pettust - läbi käitumismustri, läbi varasema tegevuse, läbi seoste: ekspertmudelitega, andmekaevemudelitega, (vihjed)

IT Sõltuvus - "Piisav" jõudlus, Tarkvara install ja haldus, ligipääsuõiguste haldus, ühendused andmebaasi- ja analüütikaserverite vahel, anda märku serverite üle koormamiset, mitte pikka viha pidada

Seni minevikus toimunu selgitamine -> käekäigu ja edu prognoosimine

EXCEL!!!

7<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

8<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

9<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

===Küsimus 2===

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Ülesanne===

'''X=23 ja Y=21'''
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?'''
'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

'''Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.'''

User:Anleppik

2016-10-19T04:39:37Z

Anleppik: /* Essee */

User:Anleppik

2016-10-19T04:39:24Z

Anleppik: /* Essee */

User:Anleppik

2016-10-19T04:38:18Z

Anleppik: /* Essee */

User:Anleppik

2016-10-19T04:36:20Z

Anleppik: /* Küsimus A */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
1<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

2<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

3<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

4<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

5<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

6<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

7<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

8<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

9<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

===Küsimus 2===

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Ülesanne===

'''X=23 ja Y=21'''
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?'''
'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

'''Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.'''

User:Anleppik

2016-10-19T04:35:22Z

Anleppik: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
1<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

2<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

3<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

4<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

5<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

6<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

7<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

8<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

9<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

===Küsimus 2===

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Ülesanne===

'''X=23 ja Y=21'''
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?'''
'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

'''Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.'''

User:Anleppik

2016-10-19T04:34:17Z

Anleppik: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
1<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

2<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

3<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

4<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

5<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

6<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

7<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

8<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

9<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "Korduma Kippuvad Küsimused"]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

===Küsimus 2===

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk]</ref>

===Ülesanne===

'''X=23 ja Y=21'''
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?'''
'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

'''Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.'''

User:Anleppik

2016-10-19T04:32:41Z

Anleppik: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
1<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

2<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

3<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

4<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

5<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

6<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

7<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

8<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

9<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

===Küsimus 2===

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk]</ref>

===Ülesanne===

'''X=23 ja Y=21'''
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?'''
'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

'''Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.'''

User:Anleppik

2016-10-19T04:30:57Z

Anleppik: /* Ülesanne */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
1<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

2<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

3<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

4<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

5<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

6<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

7<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

8<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

9<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

===Küsimus 2===

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk]</ref>

===Ülesanne===

'''X=23 ja Y=21'''
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?'''
'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

'''Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.'''

User:Anleppik

2016-10-19T04:30:36Z

Anleppik: /* Ülesanne */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
1<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

2<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

3<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

4<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

5<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

6<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

7<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

8<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

9<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

===Küsimus 2===

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk]</ref>

===Ülesanne===

'''X=23 ja Y=21'''
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?'''
'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.

User:Anleppik

2016-10-19T04:30:02Z

Anleppik: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
1<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

2<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

3<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

4<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

5<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

6<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

7<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

8<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

9<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

===Küsimus 2===

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk]</ref>

===Ülesanne===

'''X=23 ja Y=21
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?
Kui suur on teile esitatav arve?'''

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.

User:Anleppik

2016-10-19T04:28:48Z

Anleppik: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
1<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

2<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

3<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

4<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

5<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

6<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

7<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

8<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

9<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
'''bold''' Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.12]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

===Küsimus 2===

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk]</ref>

===Ülesanne===

X=23 ja Y=21
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?
Kui suur on teile esitatav arve?

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.

User:Anleppik

2016-10-19T04:25:58Z

Anleppik: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
1<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

2<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

3<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

4<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

5<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

6<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

7<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

8<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

9<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.12]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

===Küsimus 2===

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk]</ref>

===Ülesanne===

X=23 ja Y=21
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?
Kui suur on teile esitatav arve?

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.

User:Anleppik

2016-10-19T04:25:05Z

Anleppik: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)=
Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
1<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer)]</ref>

2<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e "Sissejuhatav loeng kaugõpe"]</ref>

3<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt)]</ref>

4<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))]</ref>

5<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>

6<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref>

7<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)]</ref>

8<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)]</ref>

9<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)]</ref>

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.12]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.8./5.2.8.1.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13. / 5.2.13.2.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

===Küsimus 2===

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

'''Vastus'''

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised.
3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva.
4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk]</ref>

===Ülesanne===

X=23 ja Y=21
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?
Kui suur on teile esitatav arve?

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.

User:Anleppik

2016-10-19T04:17:31Z

Anleppik: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)= Autor: Andres Leppik Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016 ==Essee== 1<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c..."