ICO wiki - User contributions [en]

ITSPEA wiki-kirjatööde leht

2022-05-03T18:35:25Z

Anrahn: /* Kevad 2022 */

[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]

See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.

== Individuaalsed kirjatööd ==

=== sügis 2012 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]

=== sügis 2013 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]

=== sügis 2015 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]

== Rühmatööd ==

=== kevad 2017 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F "Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?" - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis "IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis" - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad"Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?" - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_"Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule" - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_"Industry 4.0" - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed "Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu"- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism "IT ja terrorism" - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused "Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused" - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum "Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_"Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas" - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga "X-tee - kodanik kohtub riigiga" - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks "E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks" - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus "IT - haridus ja - haritus"] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''
* [["Robootika, AI ja eetika"]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika "Arvutikriminalistika"] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel "Turundusest Facebooki näitel"] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel "IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel"] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must

=== sügis 2017 ===
* [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis
* [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma
* [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa
* [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv
* [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme
* [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa
* [["Avalik või privaatne pilveteenus?"]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet
* [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu
* [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront
* [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit
* [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru
* [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap
* [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde
* [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli

=== Kevad 2019 ===
* [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla
* [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.
* [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.
* [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru
* [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann
* [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas
* [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov
* [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan

=== Kevad 2020 ===
* [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter
* [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma
* [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa
* [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson
* [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa
* [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees
* [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps
* [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino

=== Sügis 2020 ===

* [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma
* [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev
* [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem
* [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste
*[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu
* [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv
* [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd
* [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav
* [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli
* [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell
* [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko
* [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov
* [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner
* [[Andmepüügi liigid ja võtted]] - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova
* [[Tumeveeb]] - Steven Teras, Paul Siht, Sebastian Magagni, Marko Paumere, Cer-Lyn Luhasaar
* [[Suur Vend ja (pahade) asjade internet]] - Ragnar Kramm, Ragnar Leon Sonny Kaarneem, Kristjan Paloots, Taavi Tikkerber
* [[E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated]] - Rasmus Vahelaan, Karl Markus Kõivastik, Joonas Kaal, Magnar Markvart
* [[Šifreerimismasinad]] - Mait Uusmäe, Hans Kristian Laur, Kerli Raudsepp, Anne-Mai Agukas
* [[Arvutimängude areng ja mõju]] - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel
* [[Piraatlus ja striiminguteenused]] - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma
* [[Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas]] - Regina Novikova, Renee Balent, Jan Ulrich Sütt, Kevin Mihkelson

=== Kevad 2021 ===

* [[Tehnoloogia kehakultuuris]] - Jass Murutalu, Rasmus Maipuu, Kristo Palo, Anneli Vorms, Sten-Markus Ratnik
* [[InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas]] - Andi Angel, Jens-Kristjan Liivand, Ats Raigla, Lauri Simulman
* [[Andmed on uus euro: andmete kogumine ja kasutamine tänapäeva ühiskonnas]] - Kristi Reispass, Keiti Hiiemäe-Ild, Keijo Raamat, Henri Keerutaja, Ranet Mikko
* [[Mänguelementide eetiline kasutus lastele suunatud tarkvaras]] - Margot Saare, Maris Salk, Ragnar Rääsk
* [[Nutilinn (Smart city) ja asjade internet (IoT)]] - Stanislav Matšel, Kirill Janson, Katrin Kornfeldt, Kristjan Lund

=== Sügis 2021 ===

* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F Miks kardetakse tehisintellekti?] - Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele Autonoomsed sõidukid abiks erivajadustega inimestele] - Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas] - Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_ja_teenused Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused] - Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Anneli Väli
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad] - Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M
* [[Infojagamise ohud sotsiaalmeedias]] - Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arvutimängude_litsentsirikkumised_tänapäeval Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval] - Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa
* [[Neuralink ja ühiskond]] - Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus
* [[Androidi tekkimine ja areng]] - Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iot_omadused_ja_kasutusalad IoT omadused ja kasutusalad] - Ats Kiisa, Marek Ott
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrilise_andmet%C3%B6%C3%B6tluse_head_ja_vead. Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.]Jevgenia Dõmša, Laura Reins
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_ilmumine_ja_areng_Eestis IT: ilmumine ja areng Eestis] Artjom Stepanov, Ariana Leštšuk
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Deep_Blue Deeb Blue] Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar
* [[Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - Ülemaailmne elektrikatkestus]]Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel.
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_m%C3%B5ju_spordile IT mõju spordile] Mathias Ranna, Karl Stefan Lill, Stenver Savi.
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Deleva: Krüptoraha] Deniz Levasjov, Renat Aparin, Kirill Mosegov.
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Esoteerilised_programmeerimiskeeled Esoteerilised programmeerimiskeeled] Dariana Aav, Gen Lee, Mikkel Paat, Taeri Saar
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Õuna_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini Õuna revolutsioon - Newtonist Jobsini] Darja Obuhhova, Diana Labunets, Robert Unt, Jegor Borissov, Valeri Tšernov
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Võrgusuhtluse_ajalugu,_olevik_ja_tulevik Võrgusuhtluse ajalugu, olevik ja tulevik] Anet Mitt, Tanel Loigom, Andžei Veidenbaum, Maria Bljahhina, Reio Opromei
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tehnoloogilised_lahendused_t%C3%B6%C3%B6turul_ja_%C3%B5ppeasutuses Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses] Kätlin Rajamäe, Steven Salmistu, Talis Paas, Karol-Ari Krimses, Daniel Vasser
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/L%C3%A4bi_tehnoloogia_%C3%BCliinimeseks Läbi tehnoloogia üliinimeseks?] Fred Kaur, Madrid Babajev, Aleksandra Vassilissa Garkuša, Kirill Seredjuk, Edgar Vildt

=== Kevad 2022 ===

* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/K%C3%BCberturvaja_t%C3%B6%C3%B6vahendid Küberturvaja töövahendid] - Jake Rahu, Triinu Viikholm, Hell Kais, Siim Hendrik Rääk, Rene Ämarik
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrilise_autentimise_v%C3%B5lu_ja_valu Biomeetrilise autentimise võlu ja valu] - Diana Vaher, Sandra Poll, Rauno Schiff, Kaido Sõmera, Riho Kalda
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/T%C3%BCtarettev%C3%B5tte_loomisprotsess_ja_selle_m%C3%B5ju_t%C3%B6%C3%B6tajatele Tütarettevõtte loomisprotsess ja selle mõju töötajatele] - Mihkel Jõela, Sander Plukš, Tõnis Saarjõe, Kareen Arutjunjan
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eksoskeletid Eksoskeletid] - Mari-Ann Piht, Helen Aavisto, Kristjan Keskküla
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eetiline%20h%C3%A4kkimine%2C%20selle%20v%C3%B5imalused%20ja%20ohud Eetiline häkkimine, selle võimalused ja ohud] - Ilja Rõbalkin, Darja Lunina, Daniil Gorohhov, Edward Schotter, Sander Moss
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Andmeteadus_meie_ymber Andmeteadus meie ümber] - Janek Järvpõld, Lemme Velleõu, Ahti Blumkvist, Mehis Kasonen, Ants Vain
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Low-code_ja_no-code_programmeerimine Low-code ja no-code programmeerimine] - Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe

[[Category:ITSPEA]]
[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T18:27:03Z

Anrahn: /* Koolilastele programmeerimise tutvustamine */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''drag-and-drop'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Low-code_development_platform#:~:text=A%20low%2Dcode%20development%20platform,additional%20coding%20for%20specific%20situations ''Low-code Development Platform'' ehk LCDP]) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. ''Low-code'' vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''no-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega [https://en.wikipedia.org/wiki/WhatsApp WhatsApp]-i või [https://en.wikipedia.org/wiki/Instagram Instagram]-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
[https://en.wikipedia.org/wiki/Yamaha_Corporation Yamaha] helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte [https://en.wikipedia.org/wiki/Blackmagic_Design BlackMagic design] tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studio DaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas [https://en.wikipedia.org/wiki/Fortran#:~:text=Fortran%20(%2F%CB%88f%C9%94%CB%90rt,Fortran Fortran] ja [https://et.wikipedia.org/wiki/COBOL COBOL], olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis [https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research] kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. [https://en.wikipedia.org/wiki/Gartner Gartner] ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T18:26:40Z

Anrahn: /* Koolilastele programmeerimise tutvustamine */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''drag-and-drop'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Low-code_development_platform#:~:text=A%20low%2Dcode%20development%20platform,additional%20coding%20for%20specific%20situations ''Low-code Development Platform'' ehk LCDP]) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. ''Low-code'' vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''no-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega [https://en.wikipedia.org/wiki/WhatsApp ''WhatsApp'']-i või [https://en.wikipedia.org/wiki/Instagram ''Instagram'']-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
[https://en.wikipedia.org/wiki/Yamaha_Corporation Yamaha] helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte [https://en.wikipedia.org/wiki/Blackmagic_Design BlackMagic design] tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studio DaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas [https://en.wikipedia.org/wiki/Fortran#:~:text=Fortran%20(%2F%CB%88f%C9%94%CB%90rt,Fortran Fortran] ja [https://et.wikipedia.org/wiki/COBOL COBOL], olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis [https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research] kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. [https://en.wikipedia.org/wiki/Gartner Gartner] ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T18:25:19Z

Anrahn: /* DaVinci Resolve Studio */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''drag-and-drop'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Low-code_development_platform#:~:text=A%20low%2Dcode%20development%20platform,additional%20coding%20for%20specific%20situations ''Low-code Development Platform'' ehk LCDP]) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. ''Low-code'' vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''no-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
[https://en.wikipedia.org/wiki/Yamaha_Corporation Yamaha] helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte [https://en.wikipedia.org/wiki/Blackmagic_Design BlackMagic design] tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studio DaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas [https://en.wikipedia.org/wiki/Fortran#:~:text=Fortran%20(%2F%CB%88f%C9%94%CB%90rt,Fortran Fortran] ja [https://et.wikipedia.org/wiki/COBOL COBOL], olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis [https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research] kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. [https://en.wikipedia.org/wiki/Gartner Gartner] ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T18:23:38Z

Anrahn: /* Yamaha ProVisionaire Amp Editor */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''drag-and-drop'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Low-code_development_platform#:~:text=A%20low%2Dcode%20development%20platform,additional%20coding%20for%20specific%20situations ''Low-code Development Platform'' ehk LCDP]) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. ''Low-code'' vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''no-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
[https://en.wikipedia.org/wiki/Yamaha_Corporation Yamaha] helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas [https://en.wikipedia.org/wiki/Fortran#:~:text=Fortran%20(%2F%CB%88f%C9%94%CB%90rt,Fortran Fortran] ja [https://et.wikipedia.org/wiki/COBOL COBOL], olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis [https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research] kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. [https://en.wikipedia.org/wiki/Gartner Gartner] ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T18:21:03Z

Anrahn: /* Tulevikusuund */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''drag-and-drop'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Low-code_development_platform#:~:text=A%20low%2Dcode%20development%20platform,additional%20coding%20for%20specific%20situations ''Low-code Development Platform'' ehk LCDP]) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. ''Low-code'' vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''no-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas [https://en.wikipedia.org/wiki/Fortran#:~:text=Fortran%20(%2F%CB%88f%C9%94%CB%90rt,Fortran Fortran] ja [https://et.wikipedia.org/wiki/COBOL COBOL], olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis [https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research] kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. [https://en.wikipedia.org/wiki/Gartner Gartner] ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T18:20:01Z

Anrahn: /* Ajalugu */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''drag-and-drop'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Low-code_development_platform#:~:text=A%20low%2Dcode%20development%20platform,additional%20coding%20for%20specific%20situations ''Low-code Development Platform'' ehk LCDP]) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. ''Low-code'' vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''no-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas [https://en.wikipedia.org/wiki/Fortran#:~:text=Fortran%20(%2F%CB%88f%C9%94%CB%90rt,Fortran Fortran] ja [https://et.wikipedia.org/wiki/COBOL COBOL], olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis [https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research] kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T18:19:39Z

Anrahn: /* Ajalugu */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''drag-and-drop'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Low-code_development_platform#:~:text=A%20low%2Dcode%20development%20platform,additional%20coding%20for%20specific%20situations ''Low-code Development Platform'' ehk LCDP]) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. ''Low-code'' vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''no-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas [https://en.wikipedia.org/wiki/Fortran#:~:text=Fortran%20(%2F%CB%88f%C9%94%CB%90rt,Fortran Fortran] ja [https://et.wikipedia.org/wiki/COBOL COBOL], olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis [https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research] <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T18:17:50Z

Anrahn: /* Ajalugu */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''drag-and-drop'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Low-code_development_platform#:~:text=A%20low%2Dcode%20development%20platform,additional%20coding%20for%20specific%20situations ''Low-code Development Platform'' ehk LCDP]) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. ''Low-code'' vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''no-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas [https://en.wikipedia.org/wiki/Fortran#:~:text=Fortran%20(%2F%CB%88f%C9%94%CB%90rt,Fortran Fortran] ja [https://et.wikipedia.org/wiki/COBOL COBOL], olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T18:12:19Z

Anrahn: /* Plussid Of Low Code / No-Code Development" Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022. */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''drag-and-drop'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Low-code_development_platform#:~:text=A%20low%2Dcode%20development%20platform,additional%20coding%20for%20specific%20situations ''Low-code Development Platform'' ehk LCDP]) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. ''Low-code'' vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''no-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T18:09:27Z

Anrahn: /* Hooldus */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''drag-and-drop'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Low-code_development_platform#:~:text=A%20low%2Dcode%20development%20platform,additional%20coding%20for%20specific%20situations ''Low-code Development Platform'' ehk LCDP]) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. ''Low-code'' vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T18:01:37Z

Anrahn: /* Ajalugu */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''drag-and-drop'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (''Low-code Development Platform'' ehk LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. ''Low-code'' vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T18:00:30Z

Anrahn: /* Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest"No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?" Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022. */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''drag-and-drop'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (''Low-code Development Platform'' ehk LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. ''Low-code'' vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T17:59:55Z

Anrahn: /* Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest"No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?" Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022. */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''drag-and-drop'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (''Low-code Development Platform'' ehk LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T17:59:37Z

Anrahn: /* No-code */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades drag-and-drop liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (''Low-code Development Platform'' ehk LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T17:59:05Z

Anrahn: /* Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest"No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?" Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022. */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl. ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades drag-and-drop liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (''Low-code Development Platform'' ehk LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T17:57:15Z

Anrahn: /* Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest"No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?" Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022. */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl. ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (''Low-code Development Platform'' ehk LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T17:42:03Z

Anrahn: /* Tulevikusuund */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl. ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (''Low-code Development Platform'' ehk LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T17:40:52Z

Anrahn: /* Ajalugu */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl. ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (''Low-code Development Platform'' ehk LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard HyperCard] oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T17:32:28Z

Anrahn: /* Kasutusalad */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl. ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (''Low-code Development Platform'' ehk LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes või organisatsioonides, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T17:28:05Z

Anrahn: /* Madalamad kulud */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl. ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (''Low-code Development Platform'' ehk LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida toote valmistamiseks koodita arenduse, pakub see agiilse meetodi paindlikkust, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.

==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooblokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T17:25:53Z

Anrahn: /* Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest"No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?" Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022. */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl. ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajatel kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.

=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste teadmiste ning oskuste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasnevad üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''Low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (''Low-code Development Platform'' ehk LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörata ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab LCDP-platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooblokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T17:17:20Z

Anrahn: /* Erinevused ja sarnasused */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl. ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus
(Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooblokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T17:17:06Z

Anrahn: /* Erinevused ja sarnasused */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl. ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| Täielik ja läbiv arendus (Ing kl ''end-to-end development'')
| Kõik platvormid võimaldavad täielikku ja läbivat arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooblokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T17:13:08Z

Anrahn: /* No-code */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl. ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on teataval määral piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooblokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T17:12:46Z

Anrahn: /* No-code */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' eprogrammeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl. ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimisarhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka tõhusalt protsesse kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooblokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T17:10:21Z

Anrahn: /* Low-code */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete plokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades ning omavahel sidustades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine jpm) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse plokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooblokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T17:06:13Z

Anrahn: /* Sissejuhatus */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued. Otsetõlkes inglise keelest - vähese koodiga (''low-code''), koodivabad lahendused (''no-code'').<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse blokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooblokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T16:54:01Z

Anrahn: /* Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse blokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest<ref>[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/ "''No Code/Low Code Vs. Traditional Development - Which Team Should You Pick?''"] Maruti Techlabs. (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> =
Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooblokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T04:50:38Z

Anrahn: /* Ajalugu */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse blokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooblokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T04:49:54Z

Anrahn: /* DaVinci Resolve Studio */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse blokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte BlackMagicStudio tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studioDaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooblokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T04:48:40Z

Anrahn: /* DaVinci Resolve */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse blokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve Studio ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses tarkvara DaVinci Resolve Studio, millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooblokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T04:48:29Z

Anrahn: /* DaVinci Resolve */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse blokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses tarkvara DaVinci Resolve Studio, millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooblokkskeemi lahendust.

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T04:48:18Z

Anrahn: /* DaVinci Resolve */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse blokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses tarkvara DaVinci Resolve Studio, millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooblokkskeemi lahendust.

[[File:https://cdn3.volusion.com/vhf4c.qknd4/v/vspfiles/photos/DV-RESSTUD-2.jpg]]

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T04:47:26Z

Anrahn: /* DaVinci Resolve */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse blokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses tarkvara DaVinci Resolve, millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades vooblokkskeemi lahendust.

[[File:DaVinci Resolve Studio]]

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T04:45:37Z

Anrahn: /* Kasutusalad */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse blokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== DaVinci Resolve ===
Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses tarkvara DaVinci Resolve, millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades vooblokkskeemi lahendust.

[[File:https://cdn3.volusion.com/vhf4c.qknd4/v/vspfiles/photos/DV-RESSTUD-2.jpg]]

== Rakendused / platvormid ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-03T04:40:43Z

Anrahn: /* Hooldus */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse blokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

== Rakendused ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-02T21:58:49Z

Anrahn: /* Hooldus */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse blokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

''Low-code''/''no-code'' tarkvara arenduslahendused, mis on raputamas tänast tarkvaratööstust, on populaarsust kogumas, sest neid kasutatakse üha enam tarkvaratoodete turustamisel.
Gartneri prognoosist järeldub, et 2024. aastaks moodustavad ''low-code''/''no-code'' tarkvara platvormid pea 65% kogu rakendustarkvara arendusest/arendamisest. <ref name="salesforceblog">Duffy, Shannon. [https://www.salesforce.com/blog/gartner-lcap/ "''Salesforce Is Named a Leader in the 2019 Gartner Magic Quadrant for Low Code Application Platforms''"] (09.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
|
* Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
|
* Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

== Rakendused ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-02T21:58:36Z

Anrahn: /* Hooldus */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse blokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

''Low-code''/''no-code'' tarkvara arenduslahendused, mis on raputamas tänast tarkvaratööstust, on populaarsust kogumas, sest neid kasutatakse üha enam tarkvaratoodete turustamisel.
Gartneri prognoosist järeldub, et 2024. aastaks moodustavad ''low-code''/''no-code'' tarkvara platvormid pea 65% kogu rakendustarkvara arendusest/arendamisest. <ref name="salesforceblog">Duffy, Shannon. [https://www.salesforce.com/blog/gartner-lcap/ "''Salesforce Is Named a Leader in the 2019 Gartner Magic Quadrant for Low Code Application Platforms''"] (09.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
| * Integreeritavus on piiratud
* Skaleeritavus on piiratud
* Jõudlus ja kiirus on standardsed
* Reaalajas silumisega on rakendus veatu
| * Integreeritav kõikide süsteemidega
* Kõrge skaleeritavus
* Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged
* Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

== Rakendused ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-02T21:57:53Z

Anrahn: /* Low-code */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Ükski ''low-code'' / ''no-code'' platvorm ei ole seotud konkreetse operatsioonisüsteemi, kindla andmebaasiga ega programmeerimiskeelega.

Baasfunktsionaalsused (kasutaja loome, logimine, piltide haldamine) on kõikjal pea sama, erinev on ainult disain. Baasfunktsionaalsused on pandud kui visuaalsetesse blokkidesse.

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

''Low-code''/''no-code'' tarkvara arenduslahendused, mis on raputamas tänast tarkvaratööstust, on populaarsust kogumas, sest neid kasutatakse üha enam tarkvaratoodete turustamisel.
Gartneri prognoosist järeldub, et 2024. aastaks moodustavad ''low-code''/''no-code'' tarkvara platvormid pea 65% kogu rakendustarkvara arendusest/arendamisest. <ref name="salesforceblog">Duffy, Shannon. [https://www.salesforce.com/blog/gartner-lcap/ "''Salesforce Is Named a Leader in the 2019 Gartner Magic Quadrant for Low Code Application Platforms''"] (09.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
| * Integreeritavus on piiratud * Skaleeritavus on piiratud * Jõudlus ja kiirus on standardsed * Reaalajas silumisega on rakendus veatu
| * Integreeritav kõikide süsteemidega * Kõrge skaleeritavus * Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged * Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

== Rakendused ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-02T21:55:57Z

Anrahn: /* Sissejuhatus */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on manuaalne protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi koodimisega/programmeerimisega valitud keelega. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

''Low-code''/''no-code'' tarkvara arenduslahendused, mis on raputamas tänast tarkvaratööstust, on populaarsust kogumas, sest neid kasutatakse üha enam tarkvaratoodete turustamisel.
Gartneri prognoosist järeldub, et 2024. aastaks moodustavad ''low-code''/''no-code'' tarkvara platvormid pea 65% kogu rakendustarkvara arendusest/arendamisest. <ref name="salesforceblog">Duffy, Shannon. [https://www.salesforce.com/blog/gartner-lcap/ "''Salesforce Is Named a Leader in the 2019 Gartner Magic Quadrant for Low Code Application Platforms''"] (09.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
| * Integreeritavus on piiratud * Skaleeritavus on piiratud * Jõudlus ja kiirus on standardsed * Reaalajas silumisega on rakendus veatu
| * Integreeritav kõikide süsteemidega * Kõrge skaleeritavus * Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged * Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

== Rakendused ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-02T21:50:37Z

Anrahn: /* Erinevused ja sarnasused */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on käsitsi protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

''Low-code''/''no-code'' tarkvara arenduslahendused, mis on raputamas tänast tarkvaratööstust, on populaarsust kogumas, sest neid kasutatakse üha enam tarkvaratoodete turustamisel.
Gartneri prognoosist järeldub, et 2024. aastaks moodustavad ''low-code''/''no-code'' tarkvara platvormid pea 65% kogu rakendustarkvara arendusest/arendamisest. <ref name="salesforceblog">Duffy, Shannon. [https://www.salesforce.com/blog/gartner-lcap/ "''Salesforce Is Named a Leader in the 2019 Gartner Magic Quadrant for Low Code Application Platforms''"] (09.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
| * Integreeritavus on piiratud * Skaleeritavus on piiratud * Jõudlus ja kiirus on standardsed * Reaalajas silumisega on rakendus veatu
| * Integreeritav kõikide süsteemidega * Kõrge skaleeritavus * Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged * Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

== Rakendused ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-02T21:50:20Z

Anrahn: /* Erinevused ja sarnasused */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on käsitsi protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused <ref name="kissflow"/> =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref name="kissflow"/>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

''Low-code''/''no-code'' tarkvara arenduslahendused, mis on raputamas tänast tarkvaratööstust, on populaarsust kogumas, sest neid kasutatakse üha enam tarkvaratoodete turustamisel.
Gartneri prognoosist järeldub, et 2024. aastaks moodustavad ''low-code''/''no-code'' tarkvara platvormid pea 65% kogu rakendustarkvara arendusest/arendamisest. <ref name="salesforceblog">Duffy, Shannon. [https://www.salesforce.com/blog/gartner-lcap/ "''Salesforce Is Named a Leader in the 2019 Gartner Magic Quadrant for Low Code Application Platforms''"] (09.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
| * Integreeritavus on piiratud * Skaleeritavus on piiratud * Jõudlus ja kiirus on standardsed * Reaalajas silumisega on rakendus veatu
| * Integreeritav kõikide süsteemidega * Kõrge skaleeritavus * Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged * Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

== Rakendused ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-02T21:49:28Z

Anrahn: /* Erinevused ja sarnasused */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on käsitsi protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused <ref name="kissflow"/> =
{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}
Tabel 1. ''Low-code'' vs ''no-code''<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

''Low-code''/''no-code'' tarkvara arenduslahendused, mis on raputamas tänast tarkvaratööstust, on populaarsust kogumas, sest neid kasutatakse üha enam tarkvaratoodete turustamisel.
Gartneri prognoosist järeldub, et 2024. aastaks moodustavad ''low-code''/''no-code'' tarkvara platvormid pea 65% kogu rakendustarkvara arendusest/arendamisest. <ref name="salesforceblog">Duffy, Shannon. [https://www.salesforce.com/blog/gartner-lcap/ "''Salesforce Is Named a Leader in the 2019 Gartner Magic Quadrant for Low Code Application Platforms''"] (09.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
| * Integreeritavus on piiratud * Skaleeritavus on piiratud * Jõudlus ja kiirus on standardsed * Reaalajas silumisega on rakendus veatu
| * Integreeritav kõikide süsteemidega * Kõrge skaleeritavus * Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged * Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

== Rakendused ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-02T21:48:42Z

Anrahn: /* Hooldus */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on käsitsi protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused <ref name="kissflow"/> =

{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

''Low-code''/''no-code'' tarkvara arenduslahendused, mis on raputamas tänast tarkvaratööstust, on populaarsust kogumas, sest neid kasutatakse üha enam tarkvaratoodete turustamisel.
Gartneri prognoosist järeldub, et 2024. aastaks moodustavad ''low-code''/''no-code'' tarkvara platvormid pea 65% kogu rakendustarkvara arendusest/arendamisest. <ref name="salesforceblog">Duffy, Shannon. [https://www.salesforce.com/blog/gartner-lcap/ "''Salesforce Is Named a Leader in the 2019 Gartner Magic Quadrant for Low Code Application Platforms''"] (09.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
| * Integreeritavus on piiratud * Skaleeritavus on piiratud * Jõudlus ja kiirus on standardsed * Reaalajas silumisega on rakendus veatu
| * Integreeritav kõikide süsteemidega * Kõrge skaleeritavus * Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged * Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}
Tabel 2. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

== Rakendused ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-02T21:48:09Z

Anrahn: /* Hooldus */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on käsitsi protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused <ref name="kissflow"/> =

{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

''Low-code''/''no-code'' tarkvara arenduslahendused, mis on raputamas tänast tarkvaratööstust, on populaarsust kogumas, sest neid kasutatakse üha enam tarkvaratoodete turustamisel.
Gartneri prognoosist järeldub, et 2024. aastaks moodustavad ''low-code''/''no-code'' tarkvara platvormid pea 65% kogu rakendustarkvara arendusest/arendamisest. <ref name="salesforceblog">Duffy, Shannon. [https://www.salesforce.com/blog/gartner-lcap/ "''Salesforce Is Named a Leader in the 2019 Gartner Magic Quadrant for Low Code Application Platforms''"] (09.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Tabel. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>
{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
| * Integreeritavus on piiratud * Skaleeritavus on piiratud * Jõudlus ja kiirus on standardsed * Reaalajas silumisega on rakendus veatu
| * Integreeritav kõikide süsteemidega * Kõrge skaleeritavus * Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged * Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

== Rakendused ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-02T21:47:54Z

Anrahn: /* Hooldus */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on käsitsi protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused <ref name="kissflow"/> =

{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

''Low-code''/''no-code'' tarkvara arenduslahendused, mis on raputamas tänast tarkvaratööstust, on populaarsust kogumas, sest neid kasutatakse üha enam tarkvaratoodete turustamisel.
Gartneri prognoosist järeldub, et 2024. aastaks moodustavad ''low-code''/''no-code'' tarkvara platvormid pea 65% kogu rakendustarkvara arendusest/arendamisest. <ref name="salesforceblog">Duffy, Shannon. [https://www.salesforce.com/blog/gartner-lcap/ "''Salesforce Is Named a Leader in the 2019 Gartner Magic Quadrant for Low Code Application Platforms''"] (09.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Tabel. Low-code vs traditsionaalne koodimine<ref>Patel, Jeel. [https://www.monocubed.com/blog/low-code-vs-traditional-development "''Which Method to Use – Low Code vs Traditional Development?''"] Monocubed. (08.03.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref>
{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
| * Integreeritavus on piiratud * Skaleeritavus on piiratud * Jõudlus ja kiirus on standardsed * Reaalajas silumisega on rakendus veatu
| * Integreeritav kõikide süsteemidega * Kõrge skaleeritavus * Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged * Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

== Rakendused ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-02T21:44:45Z

Anrahn: /* Hooldus */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on käsitsi protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused <ref name="kissflow"/> =

{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

''Low-code''/''no-code'' tarkvara arenduslahendused, mis on raputamas tänast tarkvaratööstust, on populaarsust kogumas, sest neid kasutatakse üha enam tarkvaratoodete turustamisel.
Gartneri prognoosist järeldub, et 2024. aastaks moodustavad ''low-code''/''no-code'' tarkvara platvormid pea 65% kogu rakendustarkvara arendusest/arendamisest. <ref name="salesforceblog">Duffy, Shannon. [https://www.salesforce.com/blog/gartner-lcap/ "''Salesforce Is Named a Leader in the 2019 Gartner Magic Quadrant for Low Code Application Platforms''"] (09.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

{| class="wikitable"
|-
!
! style="font-weight:bold;" | ''Low-code'' arendus
! style="font-weight:bold;" | Traditsiooniline arendus
|-
| style="font-weight:bold;" | Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| style="font-weight:bold;" | Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| style="font-weight:bold;" | Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| style="font-weight:bold;" | Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| style="font-weight:bold;" | Kvaliteet
| * Integreeritavus on piiratud * Skaleeritavus on piiratud * Jõudlus ja kiirus on standardsed * Reaalajas silumisega on rakendus veatu
| * Integreeritav kõikide süsteemidega * Kõrge skaleeritavus * Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged * Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| style="font-weight:bold;" | Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

== Rakendused ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-02T21:42:50Z

Anrahn: /* Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on käsitsi protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused <ref name="kissflow"/> =

{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

''Low-code''/''no-code'' tarkvara arenduslahendused, mis on raputamas tänast tarkvaratööstust, on populaarsust kogumas, sest neid kasutatakse üha enam tarkvaratoodete turustamisel.
Gartneri prognoosist järeldub, et 2024. aastaks moodustavad ''low-code''/''no-code'' tarkvara platvormid pea 65% kogu rakendustarkvara arendusest/arendamisest. <ref name="salesforceblog">Duffy, Shannon. [https://www.salesforce.com/blog/gartner-lcap/ "''Salesforce Is Named a Leader in the 2019 Gartner Magic Quadrant for Low Code Application Platforms''"] (09.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

{| class="wikitable"
|-
! Kinnisvara
! ''Low-code'' arendus
! Traditsiooniline arendus
|-
| Definitsioon
| ''Low-code'' arendus on tarkvararakenduste arendamine graafilise kasutajaliidese ehk visuaalse modelleerimise abil.
| Traditsiooniline arendus on tarkvararakenduste arendamine käsitsi koodimise ehk programmeerimise abil.
|-
| Tööriistad
| Kiire rakenduste arendamise tööriistu nagu [https://www.mendix.com/ Mendix] ja [https://appian.com/ Appianit] kasutatakse ''low-code'' veebirakenduste arendamiseks.
| Arendajad kasutavad veebiraamistikke ja programmeerimiskeeli veebirakenduste koodimiseks.
|-
| Koodimisalased teadmised
| Nõutavad minimaalsed teadmised. ''Low-code'' arendajatelt on nõutavad põhiteadmised koodimisest.
| Professionaalsed veebiarendajad, kellel on täiustatud koodimisoskused ja teadmised mitmest veebiraamistikust, töötavad traditsiooniliste veebirakendustega.
|-
| Arenduskiirus
| ''Low-code'' arendusplatvormid (LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
|-
| Kohandamine
| LCDP-platvormidega saab oma veebirakendusele lisada väga piiratud kohandusi.
| Traditsioonilise kodeerimisega saab veebirakendust kohandada vastavalt erinõuetele.
|-
| Agiilsus
| ''Low-code'' rakendused on paindlikumad, kuna saab kiiresti muudatusi teha. Uute rakenduste lansseerimised on kiiremad ning kõik vead saab tagasi pöörduda ja neid lahendada.
| Traditsioonilise kohandatud arenduse korral võivad muutused olla aeglased. Kuid agiilseid arendustavasid järgides võivad traditsioonilised veebirakendused olla kiiremad.
|-
| Kasutuselevõtt
| ''Low-code'' rakenduste juurutamine on kiire. Kuid juurdepääs on piiratud platvormidele. Sõltuvalt kasutatavatest ''low-code'' tööriistadest saab juurutada ainult toetatud platvormidele.
| Traditsiooniliste veebirakenduste abil saab neid vabalt juurutada mistahes ja kõikidele platvormidele.
|-
| Kvaliteet
| * Integreeritavus on piiratud * Skaleeritavus on piiratud * Jõudlus ja kiirus on standardsed * Reaalajas silumisega on rakendus veatu
| * Integreeritav kõikide süsteemidega * Kõrge skaleeritavus * Jõudlus ja kiirus on äärmiselt kõrged * Testimine ja silumine nõuavad aega
|-
| Hooldus
| ''Low-code'' rakendusi on suhteliselt lihtne hooldada. Kui ettevõte värskendab ''low-code'' platvormi, värskendatakse ka ''low-code'' veebirakendusi automaatselt. Nii kulutab tavahooldusele minimaalselt ressursse.
| Kohandatud veebirakendusi võib olla keeruline regulaarselt värskendada ja hooldada. Koodi iga kord värskendamiseks vajab spetsiaalset meeskonda.
|}

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

== Rakendused ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}

Low-code ja no-code programmeerimine

2022-05-02T21:32:26Z

Anrahn: /* Rakendused */

Autorid: Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe
= Sissejuhatus =

Traditsiooniline programmeerimine on käsitsi protsess – see tähendab, et inimene (programmeerija) loob programmi. Kuid ilma, et keegi loogikat programmeeriks, tuleb reegleid käsitsi sõnastada või kodeerida. <ref name="kaggle">Mondal, Buddhadeb. [https://www.kaggle.com/getting-started/150361 "''Difference between Traditional Programming and Machine learning''"] (12.05.2020) Kaggle. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Eesti keeles on väljendid ''low-code'' ja ''no-code'' suhteliselt uued – otsetõlkes on need siis vähese koodi vajadusega või koodivabad lahendused.<ref name="itera">Granlund, Stig. [https://www.itera.ee/2021/12/mida-ja-miks-peaks-teadma-powerappidest/ "Ärilahenduste uus ajastu ehk mida ja miks peaks teadma PowerAppidest"] (28.12.2021) BCS Itera. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Low-code =

'''''Low-code''''' ehk vähese koodi vajadusega programmeerimine on tarkvara arenduslahendus, mis vähesel või pea olematul määral kasutatakse koodimist rakenduste ja tarkvaraliste protsesside loomiseks. Kompleksete programmeerimiskeelte asemel saab kasutada visuaalset kasutajaliidest (''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' vooplokkskeemid, visuaalsete blokkidega). Kasutajatel ei pea olema kõrgeid teadmisi programmeerimisest ega tarkvaraarendusest, et luua kasutajaliidese abil mobiili- või ärirakendusi.<ref name="kissflow">
[https://kissflow.com/low-code/low-code-vs-no-code "''Low Code Vs No Code: What’s the difference between Low-Code No-Code.''"] (27.08.2021). Kissflow. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' efekt tuleneb sellest, et väga palju tarkvarast on võimalik luua vaid hiirega erinevaid elemente liigutades. Tulemust on võimalik koheselt näha nutitelefonis või arvutis.<ref name="neurisium">
[https://www.neurisium.com/ee/low-code-arendus-ja-mendix-arendusplatvorm "Low-code arendus ja Mendix arendusplatvorm"]. Neurisium. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

''Low-code'' on visuaalne lähenemine tarkvara arendusele, optimeerides kogu arendusprotsessi ning kiirendada tarnet. ''Low-code''-iga saab abstraheerida ning automatiseerida igat rakenduse sammu.<ref name="Mendix">
[https://www.mendix.com/low-code-guide/ "''What is Low-Code?''"] (07.04.2022). Mendix. Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= No-code =

'''''No-code''''' programmeerimisplatvormid kasutavad visuaalset arendusliidest, et võimaldada mittetehnilistel kasutajatel luua rakendusi, pukseerides (ing kl ''drag-and-drop'') tarkvarakomponente, et luua täielik rakendus. Kasutajad ei vaja koodita rakenduste loomiseks varasemat kodeerimiskogemust ja saavad arendada põhilisi, kuid toimivaid rakendusi, kasutades visuaalset, koodita pukseerimis-arhitektuuri. Tõenäoliselt ei saa kasutaja pärandsüsteeme ümber teha ega ka väga tõhusalt kiirendada ning integreerimisvõimalused on piiratud.<ref name="kissflow"/>

= Erinevused ja sarnasused <ref name="kissflow"/> =

{| class="wikitable"
|-
! scope="col"|
! scope="col"| Low-code
! scope="col"| No-code
|-
! scope="row"| Keda teenindab?
| Arendajaid
| Ettevõtte kasutajaid, lihtkasutajaid
|-
! scope="row"| Peamine eesmärk
| Arenduskiirus
| Kergem kasutatavus
|-
! scope="row"| Koodimine?
| Madal, kuid siiski olemas
| Koodimist ei ole vaja
|-
! scope="row"| Kohandatavus
| Täielik kohandatavus
| Eeldefineeritud malle saab kohandada
|-
! scope="row"| Platvormi sõltuvus
| Võib vabalt erinevaid platvorme vahetada
| Mõnede platvormide vahel lõimumine keerulisem
|-
! scope="row"| End-to-end arendus
| Kõik platvormid võimaldavad end-to-end arendust
| Mõnedel platvormide piiratud võimalused
|-
! scope="row"| Siht
| Järgmise generatsiooni tarkvaraarenduse tööriist professionaalsetele arendajatele
| Iseteeninduslik rakendus ärikasutajatele
|-
! scope="row"| Rakenduste komplektsus
| Saab luua komplektseid rakendusi
| Saab vaid lihtsamaid rakendusi luua
|-
! scope="row"| Kuluefektiivsus
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel on grupp arendajaid, programmeerijaid
| Kuluefektiivne ettevõtetele, kel pole otseselt IT-tiimi ega pole kõrgeid nõudmisi IT-le
|-
|}

= Erinevused traditsioonilisest programmeerimisest =

Kui ''low-code'' ja ''no-code'' arendusplatvormid võimaldavad nii professionaalsetel, hobitaseme arendajate kui ka arendushuvilistel kiiresti rakendusi arendada, kasutades ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Drag_and_drop drag-and-drop]'' liideseid, siis traditsioonilise arenduse puhul kasutatakse tavapäraseid arenduse meetodeid. Järgnevalt tuuakse välja mõned olulisemad erinevused ''low-code''/''no-code'' ja traditsioonilise tarkvara arenduslahenduste vahel.
=== Oskused ===
Traditsiooniline arendus nõuab sügavamate programmeerimis- ja tarkvaraarendusalaste oskuste ning teadmiste olemasolu. Traditsioonilise tarkvara arendusviisiga kaasneb üldjuhul mitmesuguseid vahendeid ja erinevaid funktsioone, mis võimaldavad arendajatel luua väga keerulisi rakendusi. Selleks, et olla võimeline nende rakenduste kallal tegutsemiseks, on vaja omada tehnilisi ja keerukaid IT-alaseid oskusi.

''Low-code''/''no-code'' arendusmudel toob programmeerimise tavainimesel lähemale, sest ei nõua sügavaid arendusealaseid teadmisi. Niisugused platvormid sisaldavad üldjuhul väheseid tööriistu ja funktsioone eesmärgiga pakkuda kasutajatele kiiret ja vaevatut tarkvaraarenduse kogemust ilma tehnilisi teadmisi omamata.

=== Kvaliteet ===
Traditsioonilise arenduse kõrgete tehniliste omaduste ja keerukuse tõttu kipub tekkima palju vigu, mistõttu võib rakenduse kasutamine liialt keeruliseks osutuda.
''Low-code''/''no-code'' arenduse puhul ei teki rakenduste loomisel üldjuhul vigu. See tagab loodud rakenduse sujuva ja tõrgeteta töö.

=== Hind ===
Kuigi maksumus sõltub projekti ulatusest, keerukusest ja kliendi vajadustest, on traditsioonilistel viisil tarkvara arendus väga kallis. Suurimat väärtust pakub see suurettevõtetele, kes vajavad individuaalset ehk rätsepatöö (ingl kl ''custom-made'') lahendust, mida on raskem luua ''low-code''/''no-code'' platvormide abil.

''Low-code''/''no-code'' platvormide kasutus on võrreldes traditsioonilistega palju odavamad. Seda peamiselt seetõttu, et ''Low-code''/''no-code'' platvormide puhul maksab ettevõte ainult kindlale teenusele juurdepääsu eest, mitte selle algusest lõpuni arendamise eest.

=== Agiilsus ===
Traditsioonilistel arendusplatvormidel on üldiselt keeruline konfiguratsioonisüsteem, mis muudab need vähem paindlikuks. Lisaks nõuab nende selgeks õppimine ja kasutamine nende keerukate koodide tõttu palju aega.

Seevastu ''low-code''/''no-code'' platvormide kasutamine on tänu ''drag-and-drop'' liidestele tunduvalt lihtsam ja kiirem. ''low-code''/''no-code'' platvormi abil saab koodide kirjutamise asemel kasutada joonistamismeetodeid.

=== Hooldus ===
Traditsioonilise koodimise puhul on ülalpidamine ja täiustamine suureks peavaluks, sest värskendamine nõuab muudatuste tegemiseks spetsiaalset ettevõttesisest või kolmanda osapoole arendusmeeskonda, ning mõningatel juhtudel on sellejärgselt vaja läbi viia ka kasutajate koolitamine uute muudatuste osas.

Vastupidiselt traditsioonilisele ''low-code''/''no-code'' platvormide eest hoolitsevad ja vastutavad platvormide omanikud. See toob suurimat kasu just väikeettevõtetele, sest niisugune mudel võimaldab neil kasutada hästi hooldatud tarkvara ilma, et nad peaksid maksma kolmanda osapoole hooldusteenuse eest või omama ettevõttesisest arendusmeeskonda.

''Low-code''/''no-code'' tarkvara arenduslahendused, mis on raputamas tänast tarkvaratööstust, on populaarsust kogumas, sest neid kasutatakse üha enam tarkvaratoodete turustamisel.
Gartneri prognoosist järeldub, et 2024. aastaks moodustavad ''low-code''/''no-code'' tarkvara platvormid pea 65% kogu rakendustarkvara arendusest/arendamisest. <ref name="salesforceblog">Duffy, Shannon. [https://www.salesforce.com/blog/gartner-lcap/ "''Salesforce Is Named a Leader in the 2019 Gartner Magic Quadrant for Low Code Application Platforms''"] (09.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Plussid ja miinused =

=== Plussid <ref name="maruti1">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Benefits_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Benefits Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* töötab eeldefineeritud komponentidest/blokkidest
* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

==== Madalamad kulud ====
''Low-code''/''no-code'' arendusteenustega väheneb aeg ja kulud oluliselt ning ettevõtted ei pea palkama nii palju arendajaid.

Lisaks, kui valida oma toote jaoks koodita arenduse, naudite paindlikkust, mida agiilne meetod pakub, kuna need platvormid toetavad versioonimist kõigi rakenduses tehtud muudatuste jaoks.
==== Agiilsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendused võimaldavad organisatsioonidel kiiremini areneda ja muudatusi teha. Oskused, mis on vajalikud ''low-code''/''no-code'' arendustoodete loomiseks, on palju väiksemad kui kohandatud arendusega, kuna need pakuvad konfiguratsioonipõhist disainikogemust.
==== Parem riskijuhtimine ====
Pidevalt muutuvate eeskirjadega saavad ettevõtted nõuetele ''Low-code''/''no-code'' lähenemisviisi korral kiiresti muudatusi teha.

Lisaks kõik konfiguratsiooniprotsessid on antud juhul (sealhulgas koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine) palju kiiremad, võrreldes traditsiooniliste arendusmeetoditega.
==== Parem kliendikogemus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid automatiseerivad mitmeid kliendikogemuse jaoks olulisi toiminguid. Rakenduste arendamise paindlikkus ja tugevad äriprotsesside funktsioonid aitavad luua paremaid rakendusi, parandades seeläbi üldist kliendikogemust.
==== Suurenenud tootlikkus ====
''Low-code''/''no-code'' platvormid aitavad ületada lõhet IT- ja ärimeeskondade vahel, võimaldades neil lahendada tegelikke küsimusi, mis ettevõtet mõjutavad.

Seda lähenemisviisi kasutades saavad ärimeeskonnad luua oma rakendusi, ilma et peaksid ootama arendajaid. See välistab vajaduse keeruka koodi järele, mis suurendab juurdepääsu rohkematele meeskonnaliikmetele ja suurendab tootlikkust.

=== Miinused <ref name="maruti2">[https://marutitech.com/no-code-low-code-vs-traditional-development/#Downside_Of_Low-CodeNo-Code_Development"''Downside Of Low Code / No-Code Development''"] Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.</ref> ===
* puudub sügavam arusaam kuidas tarkvara töötab
* tagataust sõltub ikkagi suuresti kõrgkeele programmeerijatest
==== Kolmanda osapoole usaldusväärsus ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormide puhul tuleb riskide maandamiseks ja haavatavuste eemaldamiseks enamasti lootma müüjale ning muutma värskenduste ajakava, et see ühtlustuks müüja omaga.
==== Kohandamise puudumine ====
''Low-code''/''no-code'' arendusplatvormid pakuvad ettevõtetele üldiselt väga vähe võimalusi kohandatud või eritellimusel valmistatud tarkvara/rakenduste arendamiseks.

==== Piiratud integreerimisvõimalused ====
Rakenduste loomine ''low-code''/''no-code'' arendusplatvormile piirab arendajate integreerimisvõimalusi. See võib olla suur väljakutse ettevõtetele, kelle pärandsüsteemid on nende äritegevuse jaoks üliolulised.
==== Arendajate puudus ====
Kuna ''low-code''/''no-code'' arendus on ebaselge valdkond, on ettevõtetel raske leida arendajaid, kes oskaksid vähesel määral ''low-code''/''no-code'' arendust teha, harvadel juhtudel, kui nad seda nõuavad.
= Kasutusalad =
''Low-code''/''no-code'' peamised kasutusalad on ettevõtetes, kus vaja luua äriprotsesse toetav arvuti- või mobiilirakendus.
Põhilised elemendid on kasutajatehaldus, äriprotsesside automatiseerimine, andmehaldus, raportite loome, arvepidamine ning erinevate teenuste omavaheline seotus.

=== Koolilastele programmeerimise tutvustamine ===
Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate blokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

== Rakendused ==
* [https://zoho.com/creator/ Zoho Creator] - äriteabe (Business-intelligence) koostamise platvorm, kus kasutatakse ''no-code''-i
* [https://lansa.com/products/visual-lansa/ Visual LANSA] - mobiilirakenduste loomiseks mõeldud platvorm, mis kasutab ''low-code''-i
* [https://www.knack.com/ Knack] - ''No-code''-i kasutav ärirakenduste loomiseplatvorm
* [https://bubble.io/ bubble.io] - ''no-code'' rakenduste arendusraamistik, mis võimaldab disainida, arendada, majutada, skaleerida rakendusi ilma koodimiseta
* [https://www.adalo.com/ Adalo] - sarnaneb bubble.io-le, sisaldab erinevaid komponente nagu video- ja audiopleier, kalender, PDF generaator, Google Maps integratsioon jpm <ref name="adalo">[https://www.adalo.com/marketplace Adalo Marketplace] Adalo. Kasutatud 02.05.2022</ref>
* [https://wordpress.com/ WordPress] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.weebly.com/ Weebly] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.squarespace.com/ Squarespace] - ''low-code'' sisuhaldustarkvara
* [https://www.voog.com/ VOOG] - Eesti ''low-code'' veebiarendusplatvorm

= Ajalugu =

''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli Apple'i HyperCard'i<ref name="hypercard">[https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple HyperCard]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eeldus. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Vähem selge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Tulevikusuund =
''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimise mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja madala koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

= Viidatud allikad =
{{Reflist}}