https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Antomba 2026-05-07T06:47:16Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Kaloriarvutaja&diff=126682 2017-11-12T21:01:20Z

<p>Antomba: /* Retsensioon */</p> <hr /> <div><br /> ==Retsensioon==<br /> Analüüs on hästi ülsehitatud: olemas on lühikirjelduse osa, põhjalikuma kirjelduse osa ning eeldatav ja nice to have funktionaalsus. Kirjeldus on selge, ning arendatav mõõte on hea. Ebaselgeks jäi andmete, ehk kalorite kogumise osa. Toodud allikal on samadele toodetele võimalik mitu erinevat kalorit. Ehk kuidas samaväärse toode kalorit paika pandakse ei ole selge. Must have funktionaalsuses on vist puudu mitu funktsionaalsust, mida kirkelduses toodud on, nagu näiteks kalkulaatori osa. Must have funktsionaalsuses on toodud vaid produktide kuvamine, keha indeksi arvutamine, ehk kalkulaatori osa jäi vist siin kirjeldamata. Ebaselgeks jääb ka osa toodete representeerimisest: hakab seal olema aktiivne list toodetest, millest kalorid hakavad väljakujunema, kuid iga kord peaks listist tooteid eemaldama, ning lisama, et näha aktuaalset kaloorsust? Ebaselged on ka toodete kogused. Kas hakatakse lisama näiteks 100g leiba ühe tootena, 200g leiba teise tootena, jne... või peaks ikka olema leib, ning manuaalne sisend grammidest, millest master datast võtaks kaloorsust, ning korrutaks õige kogusega. <br /> Ise pühenduks rohkem tähelepanu must have funktsionaalsuse punktidele, ning kirjutaks kõik mõted ära. Projekti skoop tundub suur olevat, eriti kui käiku läheb nice to have funktsionaalsus. Projekt peaks olema teostatav, kuid vajab tegutsemist. <br /> <br /> Retsenseeris meeskond Ennustajad 12.11.2017</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=126671 2017-11-12T20:54:38Z

<p>Antomba: /* Kaugõpe */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:''' meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> Retsensioon meskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=126666 2017-11-12T20:49:42Z

<p>Antomba: /* Meeskond: Kaloriarvutaja */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:''' meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> Retsensioon meskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=126665 2017-11-12T20:49:13Z

<p>Antomba: /* Kaugõpe */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:''' meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> Retsensioon meskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Kaloriarvutaja&diff=126661 2017-11-12T20:46:59Z

<p>Antomba: /* Retsensioon */</p> <hr /> <div><br /> ==Retsensioon==<br /> Analüüs on hästi ülsehitatud: olemas on lühikirjelduse osa, põhjalikuma kirjelduse osa ning eeldatav ja nice to have funktionaalsus. Kirjeldus on selge, ning arendatav mõõte on hea. Ebaselgeks jäi andmete, ehk kalorite kogumise osa. Toodud allikal on samadele toodetele võimalik mitu erinevat kalorit. Ehk kuidas samaväärse toode kalorit paika pandakse ei ole selge. Must have funktionaalsuses on vist puudu mitu funktsionaalsust, mida kirkelduses toodud on, nagu näiteks kalkulaatori osa. Must have funktsionaalsuses on toodud vaid produktide kuvamine, keha indeksi arvutamine, ehk kalkulaatori osa jäi vist siin kirjeldamata. <br /> Ise pühenduks rohkem tähelepanu must have funktsionaalsuse punktidele, ning kirjutaks kõik mõted ära. Projekti skoop tundub suur olevat, eriti kui käiku läheb nice to have funktsionaalsus. Projekt peaks olema teostatav, kuid vajab tegutsemist. <br /> <br /> Retsenseeris meeskond Ennustajad 12.11.2017</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=StockForecaster&diff=126023 2017-11-05T20:43:27Z

<p>Antomba: /* Tehnoloogia */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Meelis Sääsk (''projektijuht'')<br /> *Andrei Tomba<br /> <br /> ==Lühikirjeldus==<br /> Projekti plaanis on teha C# konsoolirakendus, kus kasutaja saab valida finantsilisi parameetreid, nagu näiteks: aktsia, hind, ajavahemik, ennustuse periood ja muud erinevad kriteeriumid, millele otsitav peab vastama ning tulemuseks kuvab rakendus graafiku, võtes andmeid finantsallikatest ja lisama sellele tulevikuvaate ehk ennustuse, lähtudes mudeli matemaatilisest ülesehitusest.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C# - arenduse keel<br /> *WPF - kasutajaliidese valmistamiseks<br /> *MySQL - andmete salvestamiseks andmebaasi<br /> *TFS - koodi haldamine<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> [https://stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster]<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> Tegu on konsoolirakendusega, kirjutatud C# programmeerimiskeeles. Selle eesmärgiks on konsoolrakenduse käivitamisel, võimaldada kasutajal lihtsasti valida dropdown menüüst finantsilisi andmeid (valida kas aktsia, indeks, või nende paarid) mõnest etteantud finantsallikast, kohtadest nagu näiteks https://finance.yahoo.com/, või https://finance.google.com/finance, representeerida olemasolevat olukorda graafiku kujul varasemalt valitud ajavahemiku vältel, ning näidata ka ennustust, lähtudes teatud ennustuse statistilises mudelist. <br /> Selle eesmärgiks on baseerudes lihtsamatele statistikamudelitele teha kasutajale prognoos investeerimisotsuse tegemiseks. <br /> <br /> Antud projekti realiseerimisel esialgse oletuse järgi võib tekkida probleeme data parcinguga finantsallikatest (ühelt poolt aktsia fikseeritud tehinguhinnad niinimetatud aktsiaraamatust ja teisalt ettevõtete raporteeritud kvartaliaruande tulemused). Samuti võib osutuda keeruliseks ka andmete graafiline representeerimine: graafiku mastabeerimine, eristamine olemasolevad andmed vs ennustus, jne.<br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *Kasutajapoolne sisend: <br /> Lahtrid valikuga: Finantsinstrumendi valik; Ajavahemiku valik; Huvipakkuvate aktsiate otsing koos filtreerimisega max ja min hinna järgi, milla kasutaja sisestas; <br /> <br /> *Visuaalne representatsioon andmetest: <br /> Graafilisel kujul representatsioon parsitud andmetest; prognoositav osa (jätk olemasolevale graafikule)<br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus'''<br /> *Valik läbi mitme prognoosimise meetodi.<br /> *Representatsioon mitmele finantsinstrumendile korraga: mitme graafiku representatsioon.<br /> *Mõne finantsindikaatori lisamine (nagu näiteks libiseb keskmine või bollinger bands).<br /> *Papertrading võimaluse lisamine ehk kui otsitav aktsia on meeltmööda, siis ilma reaalseid riske turul võtmata, saaks seda meie virtuaalportfelli lisada (ja peale igakordset rakenduse avamist on see jätkuvalt näha).<br /> *Finantsandmete saamiseks võiks olla pakutud mitu alternatiivi finantsallikatest.<br /> *Kasutajappolses sisendis võimalik ka manulaalne teksti input, mitte vaid olemasolev dropdown.</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=StockForecaster&diff=126001 2017-11-05T20:27:45Z

<p>Antomba: </p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Meelis Sääsk (''projektijuht'')<br /> *Andrei Tomba<br /> <br /> ==Lühikirjeldus==<br /> Projekti plaanis on teha C# konsoolirakendus, kus kasutaja saab valida finantsilisi parameetreid, nagu näiteks: aktsia, hind, ajavahemik, ennustuse periood ja muud erinevad kriteeriumid, millele otsitav peab vastama ning tulemuseks kuvab rakendus graafiku, võtes andmeid finantsallikatest ja lisama sellele tulevikuvaate ehk ennustuse, lähtudes mudeli matemaatilisest ülesehitusest.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C#<br /> *WPF <br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> [https://stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster]<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> Tegu on konsoolirakendusega, kirjutatud C# programmeerimiskeeles. Selle eesmärgiks on konsoolrakenduse käivitamisel, võimaldada kasutajal lihtsasti valida dropdown menüüst finantsilisi andmeid (valida kas aktsia, indeks, või nende paarid) mõnest etteantud finantsallikast, kohtadest nagu näiteks https://finance.yahoo.com/, või https://finance.google.com/finance, representeerida olemasolevat olukorda graafiku kujul varasemalt valitud ajavahemiku vältel, ning näidata ka ennustust, lähtudes teatud ennustuse statistilises mudelist. <br /> Selle eesmärgiks on baseerudes lihtsamatele statistikamudelitele teha kasutajale prognoos investeerimisotsuse tegemiseks. <br /> <br /> Antud projekti realiseerimisel esialgse oletuse järgi võib tekkida probleeme data parcinguga finantsallikatest (ühelt poolt aktsia fikseeritud tehinguhinnad niinimetatud aktsiaraamatust ja teisalt ettevõtete raporteeritud kvartaliaruande tulemused). Samuti võib osutuda keeruliseks ka andmete graafiline representeerimine: graafiku mastabeerimine, eristamine olemasolevad andmed vs ennustus, jne.<br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *Kasutajapoolne sisend: <br /> Lahtrid valikuga: Finantsinstrumendi valik; Ajavahemiku valik; Huvipakkuvate aktsiate otsing koos filtreerimisega max ja min hinna järgi, milla kasutaja sisestas; <br /> <br /> *Visuaalne representatsioon andmetest: <br /> Graafilisel kujul representatsioon parsitud andmetest; prognoositav osa (jätk olemasolevale graafikule)<br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus'''<br /> *Valik läbi mitme prognoosimise meetodi.<br /> *Representatsioon mitmele finantsinstrumendile korraga: mitme graafiku representatsioon.<br /> *Mõne finantsindikaatori lisamine (nagu näiteks libiseb keskmine või bollinger bands).<br /> *Papertrading võimaluse lisamine ehk kui otsitav aktsia on meeltmööda, siis ilma reaalseid riske turul võtmata, saaks seda meie virtuaalportfelli lisada (ja peale igakordset rakenduse avamist on see jätkuvalt näha).<br /> *Finantsandmete saamiseks võiks olla pakutud mitu alternatiivi finantsallikatest.<br /> *Kasutajappolses sisendis võimalik ka manulaalne teksti input, mitte vaid olemasolev dropdown.</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=StockForecaster&diff=125999 2017-11-05T20:26:27Z

<p>Antomba: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Meelis Sääsk (''projektijuht'')<br /> *Andrei Tomba<br /> <br /> ==Lühikirjeldus==<br /> Projekti plaanis on teha C# konsoolirakendus, kus kasutaja saab valida finantsilisi parameetreid, nagu näiteks: aktsia, hind, ajavahemik, ennustuse periood ja muud erinevad kriteeriumid, millele otsitav peab vastama ning tulemuseks kuvab rakendus graafiku, võtes andmeid finantsallikatest ja lisama sellele tulevikuvaate ehk ennustuse, lähtudes mudeli matemaatilisest ülesehitusest.<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> [https://stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster]<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> Tegu on konsoolirakendusega, kirjutatud C# programmeerimiskeeles. Selle eesmärgiks on konsoolrakenduse käivitamisel, võimaldada kasutajal lihtsasti valida dropdown menüüst finantsilisi andmeid (valida kas aktsia, indeks, või nende paarid) mõnest etteantud finantsallikast, kohtadest nagu näiteks https://finance.yahoo.com/, või https://finance.google.com/finance, representeerida olemasolevat olukorda graafiku kujul varasemalt valitud ajavahemiku vältel, ning näidata ka ennustust, lähtudes teatud ennustuse statistilises mudelist. <br /> Selle eesmärgiks on baseerudes lihtsamatele statistikamudelitele teha kasutajale prognoos investeerimisotsuse tegemiseks. <br /> <br /> Antud projekti realiseerimisel esialgse oletuse järgi võib tekkida probleeme data parcinguga finantsallikatest (ühelt poolt aktsia fikseeritud tehinguhinnad niinimetatud aktsiaraamatust ja teisalt ettevõtete raporteeritud kvartaliaruande tulemused). Samuti võib osutuda keeruliseks ka andmete graafiline representeerimine: graafiku mastabeerimine, eristamine olemasolevad andmed vs ennustus, jne.<br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *Kasutajapoolne sisend: <br /> Lahtrid valikuga: Finantsinstrumendi valik; Ajavahemiku valik; Huvipakkuvate aktsiate otsing koos filtreerimisega max ja min hinna järgi, milla kasutaja sisestas; <br /> <br /> *Visuaalne representatsioon andmetest: <br /> Graafilisel kujul representatsioon parsitud andmetest; prognoositav osa (jätk olemasolevale graafikule)<br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus'''<br /> *Valik läbi mitme prognoosimise meetodi.<br /> *Representatsioon mitmele finantsinstrumendile korraga: mitme graafiku representatsioon.<br /> *Mõne finantsindikaatori lisamine (nagu näiteks libiseb keskmine või bollinger bands).<br /> *Papertrading võimaluse lisamine ehk kui otsitav aktsia on meeltmööda, siis ilma reaalseid riske turul võtmata, saaks seda meie virtuaalportfelli lisada (ja peale igakordset rakenduse avamist on see jätkuvalt näha).<br /> *Finantsandmete saamiseks võiks olla pakutud mitu alternatiivi finantsallikatest.<br /> *Kasutajappolses sisendis võimalik ka manulaalne teksti input, mitte vaid olemasolev dropdown.</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=StockForecaster&diff=125989 2017-11-05T20:23:37Z

<p>Antomba: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Meelis Sääsk (''projektijuht'')<br /> *Andrei Tomba<br /> <br /> ==Lühikirjeldus==<br /> Projekti plaanis on teha C# konsoolirakendus, kus kasutaja saab valida finantsilisi parameetreid, nagu näiteks: aktsia, hind, ajavahemik, ennustuse periood ja muud erinevad kriteeriumid, millele otsitav peab vastama ning tulemuseks kuvab rakendus graafiku, võtes andmeid finantsallikatest ja lisama sellele tulevikuvaate ehk ennustuse, lähtudes mudeli matemaatilisest ülesehitusest.<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> [https://stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster]<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> Tegu on konsoolirakendusega, kirjutatud C# programmeerimiskeeles. Selle eesmärgiks on konsoolrakenduse käivitamisel, võimaldada kasutajal lihtsasti valida dropdown menüüst finantsilisi andmeid (valida kas aktsia, indeks, või nende paarid) mõnest etteantud finantsallikast, kohtadest nagu näiteks https://finance.yahoo.com/, või https://finance.google.com/finance, representeerida olemasolevat olukorda graafiku kujul varasemalt valitud ajavahemiku vältel, ning näidata ka ennustust, lähtudes teatud ennustuse statistilises mudelist. <br /> Selle eesmärgiks on baseerudes lihtsamatele statistikamudelitele teha kasutajale prognoos investeerimisotsuse tegemiseks. <br /> <br /> Antud projekti realiseerimisel esialgse oletuse järgi võib tekkida probleeme data parcinguga finantsallikatest (ühelt poolt aktsia fikseeritud tehinguhinnad niinimetatud aktsiaraamatust ja teisalt ettevõtete raporteeritud kvartaliaruande tulemused). Samuti võib osutuda keeruliseks ka andmete graafiline representeerimine: graafiku mastabeerimine, eristamine olemasolevad andmed vs ennustus, jne.<br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *Kasutajapoolne sisend: <br /> Lahtrid valikuga: Finantsinstrumendi valik; Ajavahemiku valik; Huvipakkuvate aktsiate otsing koos filtreerimisega max ja min hinna järgi, milla kasutaja sisestas; <br /> <br /> *Visuaalne representatsioon andmetest: <br /> Graafilisel kujul representatsioon parsitud andmetest; prognoositav osa (jätk olemasolevale graafikule)<br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus'''<br /> *Valik läbi mitme prognoosimise meetodi<br /> *Representatsioon mitmele finantsinstrumendile korraga: mitme graafiku representatsioon<br /> *Mõne finantsindikaatori lisamine (nagu näiteks libiseb keskmine või bollinger bands).<br /> *Papertrading võimaluse lisamine ehk kui otsitav aktsia on meeltmööda, siis ilma reaalseid riske turul võtmata, saaks seda meie virtuaalportfelli lisada (ja peale igakordset rakenduse avamist on see jätkuvalt näha).<br /> *Finantsandmete saamiseks võiks olla pakutud mitu alternatiivi finantsallikatest.</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=StockForecaster&diff=125978 2017-11-05T20:12:04Z

<p>Antomba: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Meelis Sääsk (''projektijuht'')<br /> *Andrei Tomba<br /> <br /> ==Lühikirjeldus==<br /> Projekti plaanis on teha C# konsoolirakendus, kus kasutaja saab valida finantsilisi parameetreid, nagu näiteks: aktsia, hind, ajavahemik, ennustuse periood ja muud erinevad kriteeriumid, millele otsitav peab vastama ning tulemuseks kuvab rakendus graafiku, võtes andmeid finantsallikatest ja lisama sellele tulevikuvaate ehk ennustuse, lähtudes mudeli matemaatilisest ülesehitusest.<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> [https://stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster]<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> Tegu on konsoolirakendusega, kirjutatud C# keeles. Selle eesmärgiks on konsoolrakenduse käivitamisel, võimaldada kasutajal lihtsasti valida dropdown menüüst finantsilisi andmeid (valida kas aktsia, indeks, või nende paarid) mõnest etteantud finantsallikast, kohtadest nagu näiteks https://finance.yahoo.com/, või https://finance.google.com/finance, representeerida olemasolevat olukorda graafiku kujul varasemalt valitud ajavahemiku vältel, ning näidata ka ennustust, lähtudes teatud ennustuse statistilises mudelist. <br /> Selle eesmärgiks on baseerudes lihtsamatele statistikamudelitele teha kasutajale prognoos investeerimisotsuse tegemiseks. <br /> <br /> Antud projekti realiseerimisel esialgse oletuse järgi võib tekkida probleeme data parcinguga finantsallikatest (ühelt poolt aktsia fikseeritud tehinguhinnad niinimetatud aktsiaraamatust ja teisalt ettevõtete raporteeritud kvartaliaruande tulemused). Samuti võib osutuda keeruliseks ka andmete graafiline representeerimine: graafiku mastabeerimine, eristamine olemasolevad andmed vs ennustus, jne.<br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *Kasutajapoolne sisend: <br /> Lahtrid valikuga: Finantsinstrumendi valik; Ajavahemiku valik; Huvipakkuvate aktsiate otsing koos filtreerimisega max ja min hinna järgi, milla kasutaja sisestas; <br /> <br /> *Visuaalne representatsioon andmetest: <br /> Graafilisel kujul representatsioon parsitud andmetest; prognoositav osa (jätk olemasolevale graafikule)<br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus'''<br /> *Valik läbi mitme prognoosimise meetodi<br /> *Representatsioon mitmele finantsinstrumendile korraga: mitme graafiku representatsioon<br /> *Mõne finantsindikaatori lisamine (nagu näiteks libiseb keskmine või bollinger bands).<br /> *Papertrading võimaluse lisamine ehk kui otsitav aktsia on meeltmööda, siis ilma reaalseid riske turul võtmata, saaks seda meie virtuaalportfelli lisada (ja peale igakordset rakenduse avamist on see jätkuvalt näha).<br /> *Finantsandmete saamiseks võiks olla pakutud mitu alternatiivi finantsallikatest.</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=StockForecaster&diff=125925 2017-11-05T18:03:43Z

<p>Antomba: /* Lühikirjeldus */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Meelis Sääsk (''projektijuht'')<br /> *Andrei Tomba<br /> <br /> ==Lühikirjeldus==<br /> Projekti plaanis on teha C# konsooli app, kus kasutaja saab valida finantsilisi parameetreid, nagu näiteks: aktsia, valuutapaar, ajavahemik, hind, ennustuse periood, jne. siis peaks rakendus joonistama graafiku, võtes andmeid finantsallikatest, ning lisama sellele ennustuse lähtudes ennutuse mudelist/mudelitest.<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> [https://stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster]<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> Tegu on konsoolirakendusega. Selle eesmärgiks on võimaldada kasutajal lihtsasti valida finantsilisi andmeid mõnest finants allikast (valida kas aktsia, indeks, või valuutapaar), nagu näiteks https://finance.yahoo.com/, või https://finance.google.com/finance , representeerida olemasoleva olukorda graafiku kujul, ning näidata ka ennustuse. <br /> Selle eesmärgiks on baseerudes lihtsamale/lihtsamatele ennustuse statistika mudelitele teha kasutajale prognoosi invisteerimise otsuse tegemiseks. <br /> <br /> Antud projekti realiseerimisel esialgse oletuse järgi võib tekida probleeme data parcinguga finantsallikatest. Võib osutuda keeruliseks ka andmete graafiline representeerimine.<br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *Kasutajapoolne sisend: <br /> Lahtrid valikuga: Finantsinstrumendi valik; Ajavahemiku valik <br /> <br /> *Visuaalne representatsioon andmetest: <br /> Graafilisel kujul representatsioon parsitud andmetest; prognoositav osa (jätk olemasolevale graafikule)<br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus'''<br /> *Valik läbi mitme prognoosimise meetodi<br /> *Representatsioon mitmele finantsinstrumendile korraga: mitme graafiku representatsioon<br /> *Mõne finantsindikaatori lisamine</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=StockForecaster&diff=125920 2017-11-05T17:54:16Z

<p>Antomba: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Meelis Sääsk (''projektijuht'')<br /> *Andrei Tomba<br /> <br /> ==Lühikirjeldus==<br /> Plaanis on teha konsooli app, kus saab valida parameetreid, nagu näiteks: aktsia, valuutapaar, ajavahemik, hind, ennustuse periood, etc. siis peaks rakendus joonistama graafiku, lisades sellele ennustuse.<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> [https://stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster]<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> Tegu on konsoolirakendusega. Selle eesmärgiks on võimaldada kasutajal lihtsasti valida finantsilisi andmeid mõnest finants allikast (valida kas aktsia, indeks, või valuutapaar), nagu näiteks https://finance.yahoo.com/, või https://finance.google.com/finance , representeerida olemasoleva olukorda graafiku kujul, ning näidata ka ennustuse. <br /> Selle eesmärgiks on baseerudes lihtsamale/lihtsamatele ennustuse statistika mudelitele teha kasutajale prognoosi invisteerimise otsuse tegemiseks. <br /> <br /> Antud projekti realiseerimisel esialgse oletuse järgi võib tekida probleeme data parcinguga finantsallikatest. Võib osutuda keeruliseks ka andmete graafiline representeerimine.<br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *Kasutajapoolne sisend: <br /> Lahtrid valikuga: Finantsinstrumendi valik; Ajavahemiku valik <br /> <br /> *Visuaalne representatsioon andmetest: <br /> Graafilisel kujul representatsioon parsitud andmetest; prognoositav osa (jätk olemasolevale graafikule)<br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus'''<br /> *Valik läbi mitme prognoosimise meetodi<br /> *Representatsioon mitmele finantsinstrumendile korraga: mitme graafiku representatsioon<br /> *Mõne finantsindikaatori lisamine</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=StockForecaster&diff=125919 2017-11-05T17:48:34Z

<p>Antomba: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Meelis Sääsk (''projektijuht'')<br /> *Andrei Tomba<br /> <br /> ==Lühikirjeldus==<br /> Plaanis on teha konsooli app, kus saab valida parameetreid, nagu näiteks: aktsia, valuutapaar, ajavahemik, hind, ennustuse periood, etc. siis peaks rakendus joonistama graafiku, lisades sellele ennustuse.<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> [https://stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster]<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> Tegu on konsoolirakendusega. Selle eesmärgiks on võimaldada kasutajal lihtsasti valida finantsilisi andmeid mõnest finants allikast (valida kas aktsia, indeks, või valuutapaar), nagu näiteks https://finance.yahoo.com/, või https://finance.google.com/finance , representeerida olemasoleva olukorda graafiku kujul, ning näidata ka ennustuse. <br /> Selle eesmärgiks on baseerudes lihtsamale/lihtsamatele ennustuse statistika mudelitele teha kasutajale prognoosi invisteerimise otsuse tegemiseks. <br /> <br /> Antud projekti realiseerimisel esialgse oletuse järgi võib tekida probleeme data parcinguga finantsallikatest. Võib osutuda keeruliseks ka andmete graafiline representeerimine.<br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *Kasutajapoolne sisend: <br /> Lahtrid valikuga: Finantsinstrumendi valik; Ajavahemiku valik <br /> <br /> *Visuaalne representatsioon andmetest: <br /> Graafilisel kujul representatsioon parsitud andmetest; prognoositav osa (jätk olemasolevale graafikule)<br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus'''<br /> *...</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=StockForecaster&diff=125918 2017-11-05T17:47:35Z

<p>Antomba: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Meelis Sääsk (''projektijuht'')<br /> *Andrei Tomba<br /> <br /> ==Lühikirjeldus==<br /> Plaanis on teha konsooli app, kus saab valida parameetreid, nagu näiteks: aktsia, valuutapaar, ajavahemik, hind, ennustuse periood, etc. siis peaks rakendus joonistama graafiku, lisades sellele ennustuse.<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> [https://stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster]<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> Tegu on konsoolirakendusega. Selle eesmärgiks on võimaldada kasutajal lihtsasti valida finantsilisi andmeid mõnest finants allikast (valida kas aktsia, indeks, või valuutapaar), nagu näiteks https://finance.yahoo.com/, või https://finance.google.com/finance , representeerida olemasoleva olukorda graafiku kujul, ning näidata ka ennustuse. <br /> Selle eesmärgiks on baseerudes lihtsamale/lihtsamatele ennustuse statistika mudelitele teha kasutajale prognoosi invisteerimise otsuse tegemiseks. <br /> <br /> Antud projekti realiseerimisel esialgse oletuse järgi võib tekida probleeme data parcinguga finantsallikatest. Võib osutuda keeruliseks ka andmete graafiline representeerimine.<br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *Kasutajapoolne sisend: <br /> Lahtrid valikuga: <br /> Finantsinstrumendi valik<br /> Ajavahemiku valik <br /> <br /> *Visuaalne representatsioon andmetest: <br /> Graafilisel kujul representatsioon parsitud andmetest<br /> Prognoositav osa (jätk olemasolevale graafikule)<br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus'''<br /> *...</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=StockForecaster&diff=125916 2017-11-05T17:42:12Z

<p>Antomba: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Meelis Sääsk (''projektijuht'')<br /> *Andrei Tomba<br /> <br /> ==Lühikirjeldus==<br /> Plaanis on teha konsooli app, kus saab valida parameetreid, nagu näiteks: aktsia, valuutapaar, ajavahemik, hind, ennustuse periood, etc. siis peaks rakendus joonistama graafiku, lisades sellele ennustuse.<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> [https://stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster]<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> Tegu on konsoolirakendusega. Selle eesmärgiks on võimaldada kasutajal lihtsasti valida finantsilisi andmeid mõnest finants allikast (valida kas aktsia, indeks, või valuutapaar), nagu näiteks https://finance.yahoo.com/, või https://finance.google.com/finance , representeerida olemasoleva olukorda graafiku kujul, ning näidata ka ennustuse. <br /> Selle eesmärgiks on baseerudes lihtsamale/lihtsamatele ennustuse statistika mudelitele teha kasutajale prognoosi invisteerimise otsuse tegemiseks. <br /> <br /> Antud projekti realiseerimisel esialgse oletuse järgi võib tekida probleeme data parcinguga finantsallikatest. Võib osutuda keeruliseks ka andmete graafiline representeerimine.<br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *...<br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus'''<br /> *...</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=StockForecaster&diff=125915 2017-11-05T17:41:52Z

<p>Antomba: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Meelis Sääsk (''projektijuht'')<br /> *Andrei Tomba<br /> <br /> ==Lühikirjeldus==<br /> Plaanis on teha konsooli app, kus saab valida parameetreid, nagu näiteks: aktsia, valuutapaar, ajavahemik, hind, ennustuse periood, etc. siis peaks rakendus joonistama graafiku, lisades sellele ennustuse.<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> [https://stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster]<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> Tegu on konsoolirakendusega. Selle eesmärgiks on võimaldada kasutajal lihtsasti valida finantsilisi andmeid mõnest finants allikast (valida kas aktsia, indeks, või valuutapaar), nagu näiteks https://finance.yahoo.com/, või https://finance.google.com/finance , representeerida olemasoleva olukorda graafiku kujul, ning näidata ka ennustuse. <br /> Selle eesmärgiks on baseerudes lihtsamale/lihtsamatele ennustuse statistika mudelitele teha kasutajale prognoosi invisteerimise otsuse tegemiseks. <br /> <br /> Antud projekti realiseerimisel esialgse oletuse järgi võib tekida probleeme data parcinguga finantsallikatest. Võib osutuda keeruliseks ka andmete graafiline representeerimine.<br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *...<br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus'''<br /> *...</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=125913 2017-11-05T17:26:52Z

<p>Antomba: /* Meeskond: Kaloriarvutaja */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *Katrin Lasberg <br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> Projekti TFS:&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=125883 2017-11-05T16:56:50Z

<p>Antomba: /* Meeskond: Ennustajad */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *Katrin Lasberg <br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> Projekti TFS:&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=125882 2017-11-05T16:56:30Z

<p>Antomba: /* Meeskond: Ennustajad */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *Katrin Lasberg <br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> Projekti TFS:&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=125881 2017-11-05T16:56:16Z

<p>Antomba: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *Katrin Lasberg <br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> Projekti TFS:&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster wiki.itcollege.ee/StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=125879 2017-11-05T16:55:00Z

<p>Antomba: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *Katrin Lasberg <br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> Projekti TFS:&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=StockForecaster&diff=125877 2017-11-05T16:54:05Z

<p>Antomba: Created page with &quot;==Meeskond== *Meelis Sääsk (&#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;) *Andrei Tomba ==Lühikirjeldus== Plaanis on teha konsooli app, kus saab valida parameetreid, nagu näiteks: aktsia, valuutapaa...&quot;</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Meelis Sääsk (''projektijuht'')<br /> *Andrei Tomba<br /> <br /> ==Lühikirjeldus==<br /> Plaanis on teha konsooli app, kus saab valida parameetreid, nagu näiteks: aktsia, valuutapaar, ajavahemik, hind, ennustuse periood, etc. siis peaks rakendus joonistama graafiku, lisades sellele ennustuse.<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> [https://stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster stockforecaster.visualstudio.com/StockForecaster]<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> ...<br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *...<br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus'''<br /> *...</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=125187 2017-10-27T18:38:04Z

<p>Antomba: /* Kaugõpe */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *Katrin Lasberg <br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> Projekti TFS:&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> <br /> ===Meeskond: Cryptocurrency-explorer===<br /> <br /> Wiki leht: [[Cryptocurrency-explorer]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://stockforecaster.visualstudio.com/MyFirstProject/_wiki StockForecaster] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Andrei_Tomba)&diff=123866 2017-08-14T13:43:13Z

<p>Antomba: Antomba moved page GitHub tudengipaketi taotlemine (Andrei Tomba) to GitHub tudengipaketi taotlemine (AT)</p> <hr /> <div>#REDIRECT [[GitHub tudengipaketi taotlemine (AT)]]</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(AT)&diff=123865 2017-08-14T13:43:13Z

<p>Antomba: Antomba moved page GitHub tudengipaketi taotlemine (Andrei Tomba) to GitHub tudengipaketi taotlemine (AT)</p> <hr /> <div>&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt;<br /> Käesoleval lehel on toodud juhend GitHub-i tudengipaketti&lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; tellimiseks IT Kolledži e-mailiga.<br /> <br /> &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt;<br /> <br /> '''1.''' Avage https://education.github.com/pack.<br /> <br /> [[File:ghtptat1.PNG]]<br /> <br /> '''2.''' Vajutage nupule &quot;Get your pack&quot;.<br /> <br /> [[File:ghtptat2.PNG]]<br /> <br /> '''3.''' Logige sisse GitHub-i.<br /> <br /> [[File:ghtptat3.PNG]]<br /> <br /> '''4.''' Kinnitage, et olete tudeng.<br /> <br /> [[File:ghtptat4.PNG]]<br /> <br /> '''5.''' Sisestage enda andmed, ning kindlasti kasutage @itcollege.ee e-maili. Seejärel vajutage nupule Submit request. <br /> <br /> [[File:ghtptat5.PNG]]<br /> <br /> '''6.''' Taotlus esitatud, ilmub järgnev vorm. <br /> <br /> [[File:ghtptat6.PNG]]<br /> <br /> '''7.''' E-postile tuleb kinnitus registreerimisest. <br /> <br /> [[File:ghtptat7.PNG]]<br /> <br /> '''8.''' Tehtud!<br /> <br /> &lt;h1&gt;Viited&lt;/h1&gt;<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Antomba&diff=123556 2017-06-13T10:55:27Z

<p>Antomba: Blanked the page</p> <hr /> <div></div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122764 2017-05-24T08:55:42Z

<p>Antomba: </p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=120607 2017-04-30T10:32:38Z

<p>Antomba: </p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119369 2017-03-25T08:33:39Z

<p>Antomba: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119368 2017-03-25T08:33:12Z

<p>Antomba: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(AT)&diff=118154 2017-02-26T22:02:10Z

<p>Antomba: </p> <hr /> <div>&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt;<br /> Käesoleval lehel on toodud juhend GitHub-i tudengipaketti&lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; tellimiseks IT Kolledži e-mailiga.<br /> <br /> &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt;<br /> <br /> '''1.''' Avage https://education.github.com/pack.<br /> <br /> [[File:ghtptat1.PNG]]<br /> <br /> '''2.''' Vajutage nupule &quot;Get your pack&quot;.<br /> <br /> [[File:ghtptat2.PNG]]<br /> <br /> '''3.''' Logige sisse GitHub-i.<br /> <br /> [[File:ghtptat3.PNG]]<br /> <br /> '''4.''' Kinnitage, et olete tudeng.<br /> <br /> [[File:ghtptat4.PNG]]<br /> <br /> '''5.''' Sisestage enda andmed, ning kindlasti kasutage @itcollege.ee e-maili. Seejärel vajutage nupule Submit request. <br /> <br /> [[File:ghtptat5.PNG]]<br /> <br /> '''6.''' Taotlus esitatud, ilmub järgnev vorm. <br /> <br /> [[File:ghtptat6.PNG]]<br /> <br /> '''7.''' E-postile tuleb kinnitus registreerimisest. <br /> <br /> [[File:ghtptat7.PNG]]<br /> <br /> '''8.''' Tehtud!<br /> <br /> &lt;h1&gt;Viited&lt;/h1&gt;<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(AT)&diff=118153 2017-02-26T22:00:44Z

<p>Antomba: Created page with &quot;&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt; Käesolevas artiklis on toodud juhend GitHubi tudengipaketti&lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; tellimiseks IT K...&quot;</p> <hr /> <div>&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt;<br /> Käesolevas artiklis on toodud juhend GitHubi tudengipaketti&lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; tellimiseks IT Kolledži e-mailiga.<br /> <br /> &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt;<br /> <br /> '''1.''' Avage https://education.github.com/pack.<br /> <br /> [[File:ghtptat1.PNG]]<br /> <br /> '''2.''' Vajutage nupule &quot;Get your pack&quot;.<br /> <br /> [[File:ghtptat2.PNG]]<br /> <br /> '''3.''' Logige sisse GitHub-i.<br /> <br /> [[File:ghtptat3.PNG]]<br /> <br /> '''4.''' Kinnitage, et olete tudeng.<br /> <br /> [[File:ghtptat4.PNG]]<br /> <br /> '''5.''' Sisestage enda andmed, ning kindlasti kasutage @itcollege.ee e-maili. Seejärel vajutage nupule Submit request. <br /> <br /> [[File:ghtptat5.PNG]]<br /> <br /> '''6.''' Taotlus esitatud, ilmub järgnev vorm. <br /> <br /> [[File:ghtptat6.PNG]]<br /> <br /> '''7.''' E-postile tuleb kinnitus registreerimisest. <br /> <br /> [[File:ghtptat7.PNG]]<br /> <br /> '''8.''' Tehtud!<br /> <br /> &lt;h1&gt;Viited&lt;/h1&gt;<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ghtptat7.PNG&diff=118152 2017-02-26T21:55:35Z

<p>Antomba: </p> <hr /> <div></div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ghtptat6.PNG&diff=118151 2017-02-26T21:55:23Z

<p>Antomba: </p> <hr /> <div></div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ghtptat5.PNG&diff=118150 2017-02-26T21:55:12Z

<p>Antomba: </p> <hr /> <div></div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ghtptat4.PNG&diff=118149 2017-02-26T21:55:03Z

<p>Antomba: </p> <hr /> <div></div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ghtptat3.PNG&diff=118148 2017-02-26T21:54:52Z

<p>Antomba: </p> <hr /> <div></div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ghtptat2.PNG&diff=118147 2017-02-26T21:54:38Z

<p>Antomba: </p> <hr /> <div></div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ghtptat1.PNG&diff=118146 2017-02-26T21:54:24Z

<p>Antomba: </p> <hr /> <div></div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Antomba&diff=109160 2016-10-17T17:57:31Z

<p>Antomba: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Andrei Tomba<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> Kood: 10162873<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õppekorralduse ja sisekorra sissejuhatavas loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada palju vajaliku infot. Oluliseks enda vaadest leian järgnevat: <br /> <br /> • Sain teada robotiklubi olemasolust, ning korraldavatest programmeerimise võistlustest. <br /> <br /> • Eksamite sooritusel on kolm katset: põhikatse ja kaks kordussooritust, kuhu tuleb registreerida. <br /> <br /> • EIK nõukogu otsuse järgi tasuta õppe miinimumpiiriks jääb 27 EAPd semestris. Kumulatiivselt vaadates alla seda piiri saadud EAPd maksavad 50 EUR 1 EAP kohta. See on minu arust teistsugune võrreldes teiste koolidega. <br /> <br /> • Vajalik on ka üliõpilaspileti aktiveerimine uste avamiseks. <br /> <br /> • Avalikule e-postile saadetud kiri on arvestatud loetuks. <br /> <br /> • Väga huvitavaks infoks minu jaoks oli kuulda Merle Varendit stipendiumitest. Erialastipendiumi, mis on 160 EUR kuus, määratakse 1. oktoobril, ning seda saavad kuni 50% arendusel õpivatest tudengitest. Olemas on ka tulemusstipendiumid, millele saab kandideerida teisest semestrist, Veebruaris. Milleks on siis 100 eur/kuus, ning saavad 40-50 tudengit. Olemas on ka muud stipendiumid programmeerimisvõistlustel osalemiseks.<br /> <br /> • IT koledzis on loengu salvestuste süsteem, kus salvestatakse kõike loenguid, ning praktikume, kui õppejõududega pole teisiti lepitud. <br /> <br /> • Tähelepanu pööras ka IT arenduses startup „e-lab-it“ - labori virtualiseerimise keskkond, nagu ma aru sain loodud Margus Ernitsa poolt.<br /> <br /> Huvitav oli kuulda ka Andres Septeri tähelepanu, et kaugõppe õppejõuks on Kristjan Karmo, mitte Pehmo, ning soovitus mitte jamada selle mehega, ning üldist lävenditest ja opossutamise ajast, mis on nüüdseks läbi. <br /> <br /> Arhitekti Andres Kütti esinemine&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli väga haritav, ning motiveeriv. Meeldis eluloo osa haridusteest, ning saavutustest. Huvitav oli kuulata tema mõtteid välismaa haridusest, selle olulisusest, ning tema soovitus minna nii kõrgele või kaugele, kuhu ambitsioonid ning rahakott lubab. Ülikool õpetab mõtlemist. Ise peame mõtlema mida ainest saada, ning seda ka saama. Ka maailma parimates ülikoolides on mõtetuid aineid, kuid hariduse vajadus on isiklikes huvides. Peame ise olema huvitatud hea hariduse saamisest. Väga huvitav osa oli tema karjäärist, ning arhitekti tööst. Meeldis tema mõte, et arhitekt ei loo mingit väärtust, vaid loob väärtust kontekstis, kui tal on probleem, meeskond, jne. Meeldis väljund, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja selle lahti selgitamine: Kui keerukus kasvab väljapoole organisatsiooni võimekkust, siis juhtub see, et organisatsioonil kaob võimekus seda juhtida, ning tagasi tulla. Arhitekti töö on seda kõike lahendada. Halb on aga see, et kutsutakse arhitekti alles siis, kui on juba hilja, kuna keerukus kasvab eksponentiliselt. Arhitekti vaadest on oluline, kuid ka väga raske, olulist informatsiooni lühidalt, ning kokkuvõtlikult koostada, et oleks kõigil arusaadav. Arhitektil peab olema mõjukust, kogemust, autoriteeti, et sind kuulaksid teised. Huvitav oli ka kuidas hetkel riigi tasandil arhitektuuriga lood on: ostetakse projekte, mis ei pruugi kooskõlas olla, et puudub arhitekti vaade asjale. Meeldis ka näide EBay-st, kus oli piirang hardware farmi laiendamisel, kus piirajaks oli Amprite limiit maakonnas. Loeng enesest oli nagu varemgi räägitud kasulik, motiveeriv, ning hariv. Pööras tähelepanu varasemalt mulle tundmatutele aspektidele. Laiendas vaadet. <br /> <br /> Kolmandas loengus testimisest ja startupidest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loeng &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli huvitav kuulda Kristel ja Marko Kruustüku eluloodest, nende kogemusest Eestis, Saksamaal, USAs, Dominicanis, Suurbrittannias. Nende eduloost Testliost. Sealt sain teada testijate ametist, milleks on otsida vigu teistest süsteemidest, ning anda nendest teada. Kõige kriitiliste vigade leidmisel tuleb süveneda platvormile, ning see võtab kõige rohkem aega. Ouline oli ka nende tähelepanu sellele, et programmeerimine, või tehniline osa on hea, aga startupi loomisel peab tähelepanu pöörama ka ärilisele poolele. Oluliseks pean ka Paul Graham’i selgitust startupidest: „kiire kasvuga ettevõte&quot;. Varasemalt polnud mul kindlat arusaama startupi mõistes, kuid nüüd jäi see palju selgemaks. Heaks näiteks edukast startupist oli Transferwise, kus rõhutati sellele, et eduka startupi eelis on võimas tiim. Meeldis ka nende probleemi lahenduse lähenemine: samm sammuliselt, edukalt saavutades enda eesmärke. Suur tähelepanu on pööratud neil PRil. Meeldisid nende värbamise võted, nagu näiteks „kui kopp on ees, tule Transferwise-i“. Tähelepanu pööras ka GrabCadi asutaja Maybaumi struktureeritus, võimsus häid kokkuvõteid teha. Sain teada startupi eventidest, nagu eventbride, hackaton, techstars. Hackatonil nagu sain teada on üksi raske. Peab tiimiga minema. Tiim on üks olulisemast osadest startupide loomisel. Kui inimesed ei tunne üksteist, võimalik et nad ei sobi omavahel, ning idee ei lähe edasi. Startupide puhul on palju riske inimeste värbamisel. Vahest peab inimesi ka lahti laskma, et projekt kokku ei jookseks. Oli väga hea, ülivaatlik, ning õpetlik loeng. <br /> <br /> Huvitav oli kuulda Lembitu Lingi loengu süsadminimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, arvutite arengu ajaloost, Soomest käimisest, Rootsi arvutite toomisest. Mis head teada sain on see, et hea süsadmin on piisavalt laisk aga samas ei tohi olla liiga laisk. Kui ettevõttes on mitu süsadmini, siis nende vaheline vastutus peab olema täpselt kookulepitud. Kui tahad olla edukas admin, pead süsteemist üle käima. Ning peaks teadma kuidas asjad tegelikult toimuvad. Hea süsadmin üle kolme korra ei tee asju käsitsi. Tark on korruvate asjade jaoks asju skriptida. Vaatamata sellele, et paljud arvavad et süsadim on nähtamatu, tegelikult see niimoodi ei ole, kuna tema nähtamatus on tema töö tulemus. Olles süsadmin ei tohi lasta endal pähe istuda, ei maksa enda võimeid ülehinnata, ning ei ole mõtet ennast tühjaks töötada. Kõrgemale jõudes aeg maksab rohkem, et ei maksa lubada tasuta tööd, see võib hiljem hammustada. Sain ka teada, et arendajate ja süsadminide vahel on alati konflikt. Hea oleks kui süsadmin oskaks koodi, ning abistaks arendajat koodi osas. Parim süsadmin on süsteemi arhitekti parem käsi, annab sisendi mittefunktsionaalsetele sisenditele - jälge või loge probleemidest ja hea arendaja suudab neid täita. Ettevõtetes paljud arvavad, et ressursi pole piiratud: mälu, kiirust, etc. Reaalsus on aga teine. Reaalset nõudlust kõigist seab äri, samas alati tuleb arvestada süsteemi võimekusest. Tegemist oli harivaga loenguda, tekis selge pilt süstadminidest, ning nende tööst. <br /> <br /> Andres Septeri loengust IT tööturust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, et Eesti tööturul parimad töökohad liiguvad &quot;tagatoas&quot;. Samas, kui tahad tõusu karjääris või palgas, pead liikuma mujale ehk teisse ettevõtesse. Teisiti inimesi ei edutata. Vajalik oli tähelepanu sellele, et ülikool - koht kus tehakse sidemeid. Siin peabki tekitama suhete võrgustiku. Soovitus oli tegelda ise ettevõtmisega, mis ei peagi olema startup. Riigiasutustes rääkides oli mainitud, et seal on koolitamise eelarve paika pandud, sellest saab ennast hästi väljakoolitada. Hea töökoha saamiseks eeldatake enesemüügi oskust. Kui vaadata Eesti tööturgu, siis soovituslik on minna Eesti mõistes keskmisesse ettevõtesse. Mitte IT ettevõtes on aga kinni jäämise oht. Ei soovitata minna sellisesse kohta, kui sa oled üks, ning sinust kõik sõltub. Kui startupis osaleda, siis tuleks endal seda teha, mitte &quot;ujuda teiste kiluvees&quot;. Kui firma juht sõidab üle kõigest, tuleb sellisest kohast loobuda. Einar Koltšanovi osas sain teada soovitud olukorrast töökultuuris. See on selline, kus kõik on tasakaalus, kus on toimiv dialoog, ning nauditakse koos töötamist. Äripoole ja it vahel on erinevad vaated üks teise peale. Mõlemad peavad muutuma, et saada ülalpool nimemtatud soovitud olukorda. Välismaal töötades tuleb kaaluda kõike asju, vaadata mis on riigi elutustase, palgapakkumist, vaadata palju raha tegelikult jääb. Kas kliimaolud sobivad. Mis jääb Eestisse. Kõike tuleb arvestada. Võimalik et palk mida pakutakse ei ole seda väärt. Siin loengus hindan, et sain minu arust kõige väärtuslikuma info, lähtudes ülalpool toodud nõuanetest hakkangi kujundama enda lugu. <br /> <br /> Ivar Lauri Eesti Maksu ja Tolli Ameti analüütikaosakonna juhataja loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; sain teada järgnevat. Andmed võivad ühed olla, reaalsus aga teine. Töö seisneb kogu andmebaasi töötlusega. Analüütikud on need kes tahavad kõige võimsamad serverid, kõige suuremad mälud. Küsimus kas andmed alluvad analüüsile: kas on piisavad, kas on sellisel kujul, formaadis. Või neid ei osata tõlgendada. Peab õppima andmeid tõlgendama. Peab mõtlema mis väärtust luua andmetest. Selleks peab olema tahe. Andmed mida kasutataks analüüsiks peavad olema masinloetavad. Statistikud teavad andmete töötlemise tehnikat, aga ei ole kursis valdkonna äripoolega. Tekib olukord, kui oskad, aga ei tea mida teha. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi suunamiseks, prioritiseerimiseks. MTA analüüsib andmeid riskide väljaselgitamisel: kui paljust rahas riik ilma jääb ja kuidas seda vältida. Analüüsi vajadus tekis maksupetturite väljaselgitamisel. Peamine allikas andmetele on statistikaametist. Viivitus on 20 päeva. Analüütiku vastutus on päris hull. Tekitab debatte rahval, ning vestlusi. Mõnedest ettevõtetst sõltub suur osa maksude saamises. Alla veerandi tehngutest tehakse sektori sees, 2/3 on sektorivahelised tehingud. Enamus on seotud hulgi kaubandusega ja jaekaubandusega. 15% ettevõtetet toovad enamus maksudest. Ekspordiga tegelevad firmad küsivad riigilt raha tagasi. ~40% eesti ettevõtetes tekib küsimus kuidas nad saavad hakkama. Neil ei teki piisavalt raha kulude katmiseks. Järelvalve peetakse et teada: kas, kui palju, ning kes. Analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Iga isiku jaoks on oma mudelid. Maksuauke arvutatakse erinevate metoodikatega. Pettusi leitakse läbi käitumismutri, varasemate tegevuste, läbi seoste. MTA palju sõtlub ITst - infrastruktuurist, et teha õigeid, ning effektiivseid analüüse maksupettuste väljaselgitamisel. Loeng meeldis väga, sest nii head ülevaadet MTA tööst poleks kusagilt saanud. Huvitavaks on aga see, et kui 40% ettevõtetest suudab eksisteerida piiri peal, tundub et maksetest kaldumisvõimalusi on meil riigis palju. <br /> <br /> Eesti Vabariigi küberkaitse loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Jaan Priisalu poolt kuulsin huvitava elulugu, huvitavatest projektidest, nagu näiteks Nato projekt. Sain teada , et tavalised paroolid on katki, neid saab varastada, ning inimese vastu tulla nende samade paroolidega. On vaja krüpteerida, see on ohutum. Töötavad asjad peavad olema lihtsad. Sain teada et lihtsamaks arvutiks on kiipkaart, tal pole küll toidet, vaid protsessor ja mälu ühes koos. Pankadel on koostöö tegemine mõistliik, sest kui inimestel kaob usaldus, siis kaotavad kõik. Sama on ka riikidega, koostöö on vajalik. Igas digiallkirjastamise süsteemis peab olema aja tempel sees, et eraldada millised dokumendid olid ennem allkirjastatud, millised hiljem. Sain teada et aastal 2003 vormistas küberkuritegevus, hierarhiline struktuurina, kus oli 28 pealiku. Neid pandi küll kinni, aga ikka toimib. Kübertegevuse maailmas põhiliseks keeleks on vene keel - rahvusvaheline kaubanduskeel. Inglise ja Hiina on regionaalsed keeled. Ameeriklased on vastu Eesti e-valimiste, sellepärast, et ei taha et e-valimised jõuaksid nendeni. Eesti küberrünnaku strateegia oli kujunenud Pronksiöö järel - see selgitab mida peab tegema kriisiolukorras. Küberkaitse on pidev õppimine. Vaadatakse mis toimub, õpitakse sellest. Kaitseliit oli esimene organisatsioon, mis Eestis tehti. Mis täna toimub on see, et Euroopa võrgukaitse direktiivis on sätestatud kiberkaitse reeglid Euroopas. Küberkatse missioon - eluviisi kaitse. Arvutisüsteemi kaiste on vaid üks vahenditest. Eesti strateegilisteks väljakutseteks on asukoht, inimeste vähesus. Sõjavägi missioon on mitte võita sõda, vaid saada rahu elanikkele. Antiviirus ei kaitse viiruse vastu, vaid viiruste korduste vastu. Eestis kõige enam kasutatus teenus - e-retsept. Õpetlik loeng, tundub et targalt inimeselt, kuid tundus nagu oma vaatega elule. <br /> <br /> IT ja turundus loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Hedi Mardisoo poolt tutvustas mis on turundus,ning mis on branding. Meeldis väljund et brand on see mida inimesed sinust ütlevad, kui sa lahkud ruumist. Turundusel ja brandil on oluline roll tänu sellele, et enne toote valmimist on vaja eeltöö teha, et kujuneks õige brand. <br /> Brandingu töö on teenisdus, toode, ja kogu sisumine maailm. Hea näide oli miljoniline reklaam Tanel Padariga vs ebakorralikud Starmani tehniukud. Et selline branding läbi reklaami küll kaugele ei vii. Inimesed on hästi suur roll turundusest. Siinkohane on panga näide, kus saab invisteerida kallidesse turvasüsteemidesse, kuid palju sõtlub seal töötavatest inimestest. Sain teada et ilma analüütiku tegemiseta turundus on mõtetu. Avatud maailmas, pole võimalik ilma turunduseta, või ilma it toetuseta. Huvitavaks näideks oli Tesla näide turustamisest, kui firma juht kaudselt turustab ennast läbi teisi projekte. Toote saab jõuda turule peaaegu ilma turunduseta, kui toote müüb ennast, ning on väiksese turule sisenemise barjääriga. Oluline on see et peab olema arusaam, mida krient tegelikult tahab. Tegu oli õpetlikuga, motiveerivaga, huvitava inimese poolt, hästi vormistatud presentatsiooniga.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekorralduse eeskirja (ÕKE)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; 5.2.11 ja 5.2.12 punkti järgi on võimalik kuni kolme kordussoorituse korral sooritada ainet ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.13.2 järgi planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<br /> <br /> Kordussoorituse osas tuleb kokku lepida õppejõuga. <br /> <br /> Kordussoorituse registreerimine toimub ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi ÕISis. <br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> Lähtudes ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK]&lt;/ref&gt;-st, RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta ning REV/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/ Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus]&lt;/ref&gt; kontole. Tasu suurus on ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.7 järgi kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 3.2.1 järgi peab üliõpilane koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava. <br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 6.1.3.4 järgi alates teisest õpinguaastast võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele, ning siis tuleb esitada avaldus semestri punase joone päevani.<br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 7.1. järgi võib toimuda Akadeemiline liikumine vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.3.10 järgi eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Lähtudes finantsinfole &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/#%C3%95ppemaksu%20t%C3%A4htajad Finantsinfo]&lt;/ref&gt;, õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Lähtudes õpetegevuse alustele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; p. 1.3.2 alusel, täiskoormusega õpe õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe peab moodustama mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.<br /> <br /> Tähendab see seda, et sooritades esimesel semestril 26 EAP eest aineid ja teise semestri 22 EAP eest aineid, tuleb kokku maksta (27-26)x50+(54-(26+22))x50=50+300=350 EUR ehk kokku tuleb kaks arvet, esimese semestri lõpus 50 EUR ja teise semstri lõpus 300 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Antomba&diff=109153 2016-10-17T17:54:17Z

<p>Antomba: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Andrei Tomba<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> Kood: 10162873<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppekorralduse ja sisekorra sissejuhatavas loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada palju vajaliku infot. Oluliseks enda vaadest leian järgnevat: <br /> <br /> • Sain teada robotiklubi olemasolust, ning korraldavatest programmeerimise võistlustest. <br /> <br /> • Eksamite sooritusel on kolm katset: põhikatse ja kaks kordussooritust, kuhu tuleb registreerida. <br /> <br /> • EIK nõukogu otsuse järgi tasuta õppe miinimumpiiriks jääb 27 EAPd semestris. Kumulatiivselt vaadates alla seda piiri saadud EAPd maksavad 50 EUR 1 EAP kohta. See on minu arust teistsugune võrreldes teiste koolidega. <br /> <br /> • Vajalik on ka üliõpilaspileti aktiveerimine uste avamiseks. <br /> <br /> • Avalikule e-postile saadetud kiri on arvestatud loetuks. <br /> <br /> • Väga huvitavaks infoks minu jaoks oli kuulda Merle Varendit stipendiumitest. Erialastipendiumi, mis on 160 EUR kuus, määratakse 1. oktoobril, ning seda saavad kuni 50% arendusel õpivatest tudengitest. Olemas on ka tulemusstipendiumid, millele saab kandideerida teisest semestrist, Veebruaris. Milleks on siis 100 eur/kuus, ning saavad 40-50 tudengit. Olemas on ka muud stipendiumid programmeerimisvõistlustel osalemiseks.<br /> <br /> • IT koledzis on loengu salvestuste süsteem, kus salvestatakse kõike loenguid, ning praktikume, kui õppejõududega pole teisiti lepitud. <br /> <br /> • Tähelepanu pööras ka IT arenduses startup „e-lab-it“ - labori virtualiseerimise keskkond, nagu ma aru sain loodud Margus Ernitsa poolt.<br /> <br /> Huvitav oli kuulda ka Andres Septeri tähelepanu, et kaugõppe õppejõuks on Kristjan Karmo, mitte Pehmo, ning soovitus mitte jamada selle mehega, ning üldist lävenditest ja opossutamise ajast, mis on nüüdseks läbi. <br /> <br /> Arhitekti Andres Kütti esinemine&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli väga haritav, ning motiveeriv. Meeldis eluloo osa haridusteest, ning saavutustest. Huvitav oli kuulata tema mõtteid välismaa haridusest, selle olulisusest, ning tema soovitus minna nii kõrgele või kaugele, kuhu ambitsioonid ning rahakott lubab. Ülikool õpetab mõtlemist. Ise peame mõtlema mida ainest saada, ning seda ka saama. Ka maailma parimates ülikoolides on mõtetuid aineid, kuid hariduse vajadus on isiklikes huvides. Peame ise olema huvitatud hea hariduse saamisest. Väga huvitav osa oli tema karjäärist, ning arhitekti tööst. Meeldis tema mõte, et arhitekt ei loo mingit väärtust, vaid loob väärtust kontekstis, kui tal on probleem, meeskond, jne. Meeldis väljund, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja selle lahti selgitamine: Kui keerukus kasvab väljapoole organisatsiooni võimekkust, siis juhtub see, et organisatsioonil kaob võimekus seda juhtida, ning tagasi tulla. Arhitekti töö on seda kõike lahendada. Halb on aga see, et kutsutakse arhitekti alles siis, kui on juba hilja, kuna keerukus kasvab eksponentiliselt. Arhitekti vaadest on oluline, kuid ka väga raske, olulist informatsiooni lühidalt, ning kokkuvõtlikult koostada, et oleks kõigil arusaadav. Arhitektil peab olema mõjukust, kogemust, autoriteeti, et sind kuulaksid teised. Huvitav oli ka kuidas hetkel riigi tasandil arhitektuuriga lood on: ostetakse projekte, mis ei pruugi kooskõlas olla, et puudub arhitekti vaade asjale. Meeldis ka näide EBay-st, kus oli piirang hardware farmi laiendamisel, kus piirajaks oli Amprite limiit maakonnas. Loeng enesest oli nagu varemgi räägitud kasulik, motiveeriv, ning hariv. Pööras tähelepanu varasemalt mulle tundmatutele aspektidele. Laiendas vaadet. <br /> <br /> Kolmandas loengus testimisest ja startupidest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loeng &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli huvitav kuulda Kristel ja Marko Kruustüku eluloodest, nende kogemusest Eestis, Saksamaal, USAs, Dominicanis, Suurbrittannias. Nende eduloost Testliost. Sealt sain teada testijate ametist, milleks on otsida vigu teistest süsteemidest, ning anda nendest teada. Kõige kriitiliste vigade leidmisel tuleb süveneda platvormile, ning see võtab kõige rohkem aega. Ouline oli ka nende tähelepanu sellele, et programmeerimine, või tehniline osa on hea, aga startupi loomisel peab tähelepanu pöörama ka ärilisele poolele. Oluliseks pean ka Paul Graham’i selgitust startupidest: „kiire kasvuga ettevõte&quot;. Varasemalt polnud mul kindlat arusaama startupi mõistes, kuid nüüd jäi see palju selgemaks. Heaks näiteks edukast startupist oli Transferwise, kus rõhutati sellele, et eduka startupi eelis on võimas tiim. Meeldis ka nende probleemi lahenduse lähenemine: samm sammuliselt, edukalt saavutades enda eesmärke. Suur tähelepanu on pööratud neil PRil. Meeldisid nende värbamise võted, nagu näiteks „kui kopp on ees, tule Transferwise-i“. Tähelepanu pööras ka GrabCadi asutaja Maybaumi struktureeritus, võimsus häid kokkuvõteid teha. Sain teada startupi eventidest, nagu eventbride, hackaton, techstars. Hackatonil nagu sain teada on üksi raske. Peab tiimiga minema. Tiim on üks olulisemast osadest startupide loomisel. Kui inimesed ei tunne üksteist, võimalik et nad ei sobi omavahel, ning idee ei lähe edasi. Startupide puhul on palju riske inimeste värbamisel. Vahest peab inimesi ka lahti laskma, et projekt kokku ei jookseks. Oli väga hea, ülivaatlik, ning õpetlik loeng. <br /> <br /> Huvitav oli kuulda Lembitu Lingi loengu süsadminimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, arvutite arengu ajaloost, Soomest käimisest, Rootsi arvutite toomisest. Mis head teada sain on see, et hea süsadmin on piisavalt laisk aga samas ei tohi olla liiga laisk. Kui ettevõttes on mitu süsadmini, siis nende vaheline vastutus peab olema täpselt kookulepitud. Kui tahad olla edukas admin, pead süsteemist üle käima. Ning peaks teadma kuidas asjad tegelikult toimuvad. Hea süsadmin üle kolme korra ei tee asju käsitsi. Tark on korruvate asjade jaoks asju skriptida. Vaatamata sellele, et paljud arvavad et süsadim on nähtamatu, tegelikult see niimoodi ei ole, kuna tema nähtamatus on tema töö tulemus. Olles süsadmin ei tohi lasta endal pähe istuda, ei maksa enda võimeid ülehinnata, ning ei ole mõtet ennast tühjaks töötada. Kõrgemale jõudes aeg maksab rohkem, et ei maksa lubada tasuta tööd, see võib hiljem hammustada. Sain ka teada, et arendajate ja süsadminide vahel on alati konflikt. Hea oleks kui süsadmin oskaks koodi, ning abistaks arendajat koodi osas. Parim süsadmin on süsteemi arhitekti parem käsi, annab sisendi mittefunktsionaalsetele sisenditele - jälge või loge probleemidest ja hea arendaja suudab neid täita. Ettevõtetes paljud arvavad, et ressursi pole piiratud: mälu, kiirust, etc. Reaalsus on aga teine. Reaalset nõudlust kõigist seab äri, samas alati tuleb arvestada süsteemi võimekusest. Tegemist oli harivaga loenguda, tekis selge pilt süstadminidest, ning nende tööst. <br /> <br /> Andres Septeri loengust IT tööturust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, et Eesti tööturul parimad töökohad liiguvad &quot;tagatoas&quot;. Samas, kui tahad tõusu karjääris või palgas, pead liikuma mujale ehk teisse ettevõtesse. Teisiti inimesi ei edutata. Vajalik oli tähelepanu sellele, et ülikool - koht kus tehakse sidemeid. Siin peabki tekitama suhete võrgustiku. Soovitus oli tegelda ise ettevõtmisega, mis ei peagi olema startup. Riigiasutustes rääkides oli mainitud, et seal on koolitamise eelarve paika pandud, sellest saab ennast hästi väljakoolitada. Hea töökoha saamiseks eeldatake enesemüügi oskust. Kui vaadata Eesti tööturgu, siis soovituslik on minna Eesti mõistes keskmisesse ettevõtesse. Mitte IT ettevõtes on aga kinni jäämise oht. Ei soovitata minna sellisesse kohta, kui sa oled üks, ning sinust kõik sõltub. Kui startupis osaleda, siis tuleks endal seda teha, mitte &quot;ujuda teiste kiluvees&quot;. Kui firma juht sõidab üle kõigest, tuleb sellisest kohast loobuda. Einar Koltšanovi osas sain teada soovitud olukorrast töökultuuris. See on selline, kus kõik on tasakaalus, kus on toimiv dialoog, ning nauditakse koos töötamist. Äripoole ja it vahel on erinevad vaated üks teise peale. Mõlemad peavad muutuma, et saada ülalpool nimemtatud soovitud olukorda. Välismaal töötades tuleb kaaluda kõike asju, vaadata mis on riigi elutustase, palgapakkumist, vaadata palju raha tegelikult jääb. Kas kliimaolud sobivad. Mis jääb Eestisse. Kõike tuleb arvestada. Võimalik et palk mida pakutakse ei ole seda väärt. Siin loengus hindan, et sain minu arust kõige väärtuslikuma info, lähtudes ülalpool toodud nõuanetest hakkangi kujundama enda lugu. <br /> <br /> Ivar Lauri Eesti Maksu ja Tolli Ameti analüütikaosakonna juhataja loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; sain teada järgnevat. Andmed võivad ühed olla, reaalsus aga teine. Töö seisneb kogu andmebaasi töötlusega. Analüütikud on need kes tahavad kõige võimsamad serverid, kõige suuremad mälud. Küsimus kas andmed alluvad analüüsile: kas on piisavad, kas on sellisel kujul, formaadis. Või neid ei osata tõlgendada. Peab õppima andmeid tõlgendama. Peab mõtlema mis väärtust luua andmetest. Selleks peab olema tahe. Andmed mida kasutataks analüüsiks peavad olema masinloetavad. Statistikud teavad andmete töötlemise tehnikat, aga ei ole kursis valdkonna äripoolega. Tekib olukord, kui oskad, aga ei tea mida teha. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi suunamiseks, prioritiseerimiseks. MTA analüüsib andmeid riskide väljaselgitamisel: kui paljust rahas riik ilma jääb ja kuidas seda vältida. Analüüsi vajadus tekis maksupetturite väljaselgitamisel. Peamine allikas andmetele on statistikaametist. Viivitus on 20 päeva. Analüütiku vastutus on päris hull. Tekitab debatte rahval, ning vestlusi. Mõnedest ettevõtetst sõltub suur osa maksude saamises. Alla veerandi tehngutest tehakse sektori sees, 2/3 on sektorivahelised tehingud. Enamus on seotud hulgi kaubandusega ja jaekaubandusega. 15% ettevõtetet toovad enamus maksudest. Ekspordiga tegelevad firmad küsivad riigilt raha tagasi. ~40% eesti ettevõtetes tekib küsimus kuidas nad saavad hakkama. Neil ei teki piisavalt raha kulude katmiseks. Järelvalve peetakse et teada: kas, kui palju, ning kes. Analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Iga isiku jaoks on oma mudelid. Maksuauke arvutatakse erinevate metoodikatega. Pettusi leitakse läbi käitumismutri, varasemate tegevuste, läbi seoste. MTA palju sõtlub ITst - infrastruktuurist, et teha õigeid, ning effektiivseid analüüse maksupettuste väljaselgitamisel. Loeng meeldis väga, sest nii head ülevaadet MTA tööst poleks kusagilt saanud. Huvitavaks on aga see, et kui 40% ettevõtetest suudab eksisteerida piiri peal, tundub et maksetest kaldumisvõimalusi on meil riigis palju. <br /> <br /> Eesti Vabariigi küberkaitse loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Jaan Priisalu poolt kuulsin huvitava elulugu, huvitavatest projektidest, nagu näiteks Nato projekt. Sain teada , et tavalised paroolid on katki, neid saab varastada, ning inimese vastu tulla nende samade paroolidega. On vaja krüpteerida, see on ohutum. Töötavad asjad peavad olema lihtsad. Sain teada et lihtsamaks arvutiks on kiipkaart, tal pole küll toidet, vaid protsessor ja mälu ühes koos. Pankadel on koostöö tegemine mõistliik, sest kui inimestel kaob usaldus, siis kaotavad kõik. Sama on ka riikidega, koostöö on vajalik. Igas digiallkirjastamise süsteemis peab olema aja tempel sees, et eraldada millised dokumendid olid ennem allkirjastatud, millised hiljem. Sain teada et aastal 2003 vormistas küberkuritegevus, hierarhiline struktuurina, kus oli 28 pealiku. Neid pandi küll kinni, aga ikka toimib. Kübertegevuse maailmas põhiliseks keeleks on vene keel - rahvusvaheline kaubanduskeel. Inglise ja Hiina on regionaalsed keeled. Ameeriklased on vastu Eesti e-valimiste, sellepärast, et ei taha et e-valimised jõuaksid nendeni. Eesti küberrünnaku strateegia oli kujunenud Pronksiöö järel - see selgitab mida peab tegema kriisiolukorras. Küberkaitse on pidev õppimine. Vaadatakse mis toimub, õpitakse sellest. Kaitseliit oli esimene organisatsioon, mis Eestis tehti. Mis täna toimub on see, et Euroopa võrgukaitse direktiivis on sätestatud kiberkaitse reeglid Euroopas. Küberkatse missioon - eluviisi kaitse. Arvutisüsteemi kaiste on vaid üks vahenditest. Eesti strateegilisteks väljakutseteks on asukoht, inimeste vähesus. Sõjavägi missioon on mitte võita sõda, vaid saada rahu elanikkele. Antiviirus ei kaitse viiruse vastu, vaid viiruste korduste vastu. Eestis kõige enam kasutatus teenus - e-retsept. Õpetlik loeng, tundub et targalt inimeselt, kuid tundus nagu oma vaatega elule. <br /> <br /> IT ja turundus loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Hedi Mardisoo poolt tutvustas mis on turundus,ning mis on branding. Meeldis väljund et brand on see mida inimesed sinust ütlevad, kui sa lahkud ruumist. Turundusel ja brandil on oluline roll tänu sellele, et enne toote valmimist on vaja eeltöö teha, et kujuneks õige brand. <br /> Brandingu töö on teenisdus, toode, ja kogu sisumine maailm. Hea näide oli miljoniline reklaam Tanel Padariga vs ebakorralikud Starmani tehniukud. Et selline branding läbi reklaami küll kaugele ei vii. Inimesed on hästi suur roll turundusest. Siinkohane on panga näide, kus saab invisteerida kallidesse turvasüsteemidesse, kuid palju sõtlub seal töötavatest inimestest. Sain teada et ilma analüütiku tegemiseta turundus on mõtetu. Avatud maailmas, pole võimalik ilma turunduseta, või ilma it toetuseta. Huvitavaks näideks oli Tesla näide turustamisest, kui firma juht kaudselt turustab ennast läbi teisi projekte. Toote saab jõuda turule peaaegu ilma turunduseta, kui toote müüb ennast, ning on väiksese turule sisenemise barjääriga. Oluline on see et peab olema arusaam, mida krient tegelikult tahab. Tegu oli õpetlikuga, motiveerivaga, huvitava inimese poolt, hästi vormistatud presentatsiooniga.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekorralduse eeskirja (ÕKE)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; 5.2.11 ja 5.2.12 punkti järgi on võimalik kuni kolme kordussoorituse korral sooritada ainet ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.13.2 järgi planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<br /> <br /> Kordussoorituse osas tuleb kokku lepida õppejõuga. <br /> <br /> Kordussoorituse registreerimine toimub ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi ÕISis. <br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> Lähtudes ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK]&lt;/ref&gt;-st, RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta ning REV/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/ Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus]&lt;/ref&gt; kontole. Tasu suurus on ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.7 järgi kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 3.2.1 järgi peab üliõpilane koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava. <br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 6.1.3.4 järgi alates teisest õpinguaastast võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele, ning siis tuleb esitada avaldus semestri punase joone päevani.<br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 7.1. järgi võib toimuda Akadeemiline liikumine vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.3.10 järgi eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Lähtudes finantsinfole &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/#%C3%95ppemaksu%20t%C3%A4htajad Finantsinfo]&lt;/ref&gt;, õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Lähtudes õpetegevuse alustele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; p. 1.3.2 alusel, täiskoormusega õpe õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe peab moodustama mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.<br /> <br /> Tähendab see seda, et sooritades esimesel semestril 26 EAP eest aineid ja teise semestri 22 EAP eest aineid, tuleb kokku maksta (27-26)x50+(54-(26+22))x50=50+300=350 EUR ehk kokku tuleb kaks arvet, esimese semestri lõpus 50 EUR ja teise semstri lõpus 300 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Antomba&diff=109149 2016-10-17T17:53:22Z

<p>Antomba: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Andrei Tomba<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> Kood: 10162873<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppekorralduse ja sisekorra sissejuhatavas loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada palju vajaliku infot. Oluliseks enda vaadest leian järgnevat: <br /> <br /> • Sain teada robotiklubi olemasolust, ning korraldavatest programmeerimise võistlustest. <br /> <br /> • Eksamite sooritusel on kolm katset: põhikatse ja kaks kordussooritust, kuhu tuleb registreerida. <br /> <br /> • EIK nõukogu otsuse järgi tasuta õppe miinimumpiiriks jääb 27 EAPd semestris. Kumulatiivselt vaadates alla seda piiri saadud EAPd maksavad 50 EUR 1 EAP kohta. See on minu arust teistsugune võrreldes teiste koolidega. <br /> <br /> • Vajalik on ka üliõpilaspileti aktiveerimine uste avamiseks. <br /> <br /> • Avalikule e-postile saadetud kiri on arvestatud loetuks. <br /> <br /> • Väga huvitavaks infoks minu jaoks oli kuulda Merle Varendit stipendiumitest. Erialastipendiumi, mis on 160 EUR kuus, määratakse 1. oktoobril, ning seda saavad kuni 50% arendusel õpivatest tudengitest. Olemas on ka tulemusstipendiumid, millele saab kandideerida teisest semestrist, Veebruaris. Milleks on siis 100 eur/kuus, ning saavad 40-50 tudengit. Olemas on ka muud stipendiumid programmeerimisvõistlustel osalemiseks.<br /> <br /> • IT koledzis on loengu salvestuste süsteem, kus salvestatakse kõike loenguid, ning praktikume, kui õppejõududega pole teisiti lepitud. <br /> <br /> • Tähelepanu pööras ka IT arenduses startup „e-lab-it“ - labori virtualiseerimise keskkond, nagu ma aru sain loodud Margus Ernitsa poolt.<br /> <br /> Huvitav oli kuulda ka Andres Septeri tähelepanu, et kaugõppe õppejõuks on Kristjan Karmo, mitte Pehmo, ning soovitus mitte jamada selle mehega, ning üldist lävenditest ja opossutamise ajast, mis on nüüdseks läbi. <br /> <br /> Arhitekti Andres Kütti esinemine&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli väga haritav, ning motiveeriv. Meeldis eluloo osa haridusteest, ning saavutustest. Huvitav oli kuulata tema mõtteid välismaa haridusest, selle olulisusest, ning tema soovitus minna nii kõrgele või kaugele, kuhu ambitsioonid ning rahakott lubab. Ülikool õpetab mõtlemist. Ise peame mõtlema mida ainest saada, ning seda ka saama. Ka maailma parimates ülikoolides on mõtetuid aineid, kuid hariduse vajadus on isiklikes huvides. Peame ise olema huvitatud hea hariduse saamisest. Väga huvitav osa oli tema karjäärist, ning arhitekti tööst. Meeldis tema mõte, et arhitekt ei loo mingit väärtust, vaid loob väärtust kontekstis, kui tal on probleem, meeskond, jne. Meeldis väljund, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja selle lahti selgitamine: Kui keerukus kasvab väljapoole organisatsiooni võimekkust, siis juhtub see, et organisatsioonil kaob võimekus seda juhtida, ning tagasi tulla. Arhitekti töö on seda kõike lahendada. Halb on aga see, et kutsutakse arhitekti alles siis, kui on juba hilja, kuna keerukus kasvab eksponentiliselt. Arhitekti vaadest on oluline, kuid ka väga raske, olulist informatsiooni lühidalt, ning kokkuvõtlikult koostada, et oleks kõigil arusaadav. Arhitektil peab olema mõjukust, kogemust, autoriteeti, et sind kuulaksid teised. Huvitav oli ka kuidas hetkel riigi tasandil arhitektuuriga lood on: ostetakse projekte, mis ei pruugi kooskõlas olla, et puudub arhitekti vaade asjale. Meeldis ka näide EBay-st, kus oli piirang hardware farmi laiendamisel, kus piirajaks oli Amprite limiit maakonnas. Loeng enesest oli nagu varemgi räägitud kasulik, motiveeriv, ning hariv. Pööras tähelepanu varasemalt mulle tundmatutele aspektidele. Laiendas vaadet. <br /> <br /> Kolmandas loengus testimisest ja startupidest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loeng &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli huvitav kuulda Kristel ja Marko Kruustüku eluloodest, nende kogemusest Eestis, Saksamaal, USAs, Dominicanis, Suurbrittannias. Nende eduloost Testliost. Sealt sain teada testijate ametist, milleks on otsida vigu teistest süsteemidest, ning anda nendest teada. Kõige kriitiliste vigade leidmisel tuleb süveneda platvormile, ning see võtab kõige rohkem aega. Ouline oli ka nende tähelepanu sellele, et programmeerimine, või tehniline osa on hea, aga startupi loomisel peab tähelepanu pöörama ka ärilisele poolele. Oluliseks pean ka Paul Graham’i selgitust startupidest: „kiire kasvuga ettevõte&quot;. Varasemalt polnud mul kindlat arusaama startupi mõistes, kuid nüüd jäi see palju selgemaks. Heaks näiteks edukast startupist oli Transferwise, kus rõhutati sellele, et eduka startupi eelis on võimas tiim. Meeldis ka nende probleemi lahenduse lähenemine: samm sammuliselt, edukalt saavutades enda eesmärke. Suur tähelepanu on pööratud neil PRil. Meeldisid nende värbamise võted, nagu näiteks „kui kopp on ees, tule Transferwise-i“. Tähelepanu pööras ka GrabCadi asutaja Maybaumi struktureeritus, võimsus häid kokkuvõteid teha. Sain teada startupi eventidest, nagu eventbride, hackaton, techstars. Hackatonil nagu sain teada on üksi raske. Peab tiimiga minema. Tiim on üks olulisemast osadest startupide loomisel. Kui inimesed ei tunne üksteist, võimalik et nad ei sobi omavahel, ning idee ei lähe edasi. Startupide puhul on palju riske inimeste värbamisel. Vahest peab inimesi ka lahti laskma, et projekt kokku ei jookseks. Oli väga hea, ülivaatlik, ning õpetlik loeng. <br /> <br /> Huvitav oli kuulda Lembitu Lingi loengu süsadminimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, arvutite arengu ajaloost, Soomest käimisest, Rootsi arvutite toomisest. Mis head teada sain on see, et hea süsadmin on piisavalt laisk aga samas ei tohi olla liiga laisk. Kui ettevõttes on mitu süsadmini, siis nende vaheline vastutus peab olema täpselt kookulepitud. Kui tahad olla edukas admin, pead süsteemist üle käima. Ning peaks teadma kuidas asjad tegelikult toimuvad. Hea süsadmin üle kolme korra ei tee asju käsitsi. Tark on korruvate asjade jaoks asju skriptida. Vaatamata sellele, et paljud arvavad et süsadim on nähtamatu, tegelikult see niimoodi ei ole, kuna tema nähtamatus on tema töö tulemus. Olles süsadmin ei tohi lasta endal pähe istuda, ei maksa enda võimeid ülehinnata, ning ei ole mõtet ennast tühjaks töötada. Kõrgemale jõudes aeg maksab rohkem, et ei maksa lubada tasuta tööd, see võib hiljem hammustada. Sain ka teada, et arendajate ja süsadminide vahel on alati konflikt. Hea oleks kui süsadmin oskaks koodi, ning abistaks arendajat koodi osas. Parim süsadmin on süsteemi arhitekti parem käsi, annab sisendi mittefunktsionaalsetele sisenditele - jälge või loge probleemidest ja hea arendaja suudab neid täita. Ettevõtetes paljud arvavad, et ressursi pole piiratud: mälu, kiirust, etc. Reaalsus on aga teine. Reaalset nõudlust kõigist seab äri, samas alati tuleb arvestada süsteemi võimekusest. Tegemist oli harivaga loenguda, tekis selge pilt süstadminidest, ning nende tööst. <br /> <br /> Andres Septeri loengust IT tööturust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, et Eesti tööturul parimad töökohad liiguvad &quot;tagatoas&quot;. Samas, kui tahad tõusu karjääris või palgas, pead liikuma mujale ehk teisse ettevõtesse. Teisiti inimesi ei edutata. Vajalik oli tähelepanu sellele, et ülikool - koht kus tehakse sidemeid. Siin peabki tekitama suhete võrgustiku. Soovitus oli tegelda ise ettevõtmisega, mis ei peagi olema startup. Riigiasutustes rääkides oli mainitud, et seal on koolitamise eelarve paika pandud, sellest saab ennast hästi väljakoolitada. Hea töökoha saamiseks eeldatake enesemüügi oskust. Kui vaadata Eesti tööturgu, siis soovituslik on minna Eesti mõistes keskmisesse ettevõtesse. Mitte IT ettevõtes on aga kinni jäämise oht. Ei soovitata minna sellisesse kohta, kui sa oled üks, ning sinust kõik sõltub. Kui startupis osaleda, siis tuleks endal seda teha, mitte &quot;ujuda teiste kiluvees&quot;. Kui firma juht sõidab üle kõigest, tuleb sellisest kohast loobuda. Einar Koltšanovi osas sain teada soovitud olukorrast töökultuuris. See on selline, kus kõik on tasakaalus, kus on toimiv dialoog, ning nauditakse koos töötamist. Äripoole ja it vahel on erinevad vaated üks teise peale. Mõlemad peavad muutuma, et saada ülalpool nimemtatud soovitud olukorda. Välismaal töötades tuleb kaaluda kõike asju, vaadata mis on riigi elutustase, palgapakkumist, vaadata palju raha tegelikult jääb. Kas kliimaolud sobivad. Mis jääb Eestisse. Kõike tuleb arvestada. Võimalik et palk mida pakutakse ei ole seda väärt. Siin loengus hindan, et sain minu arust kõige väärtuslikuma info, lähtudes ülalpool toodud nõuanetest hakkangi kujundama enda lugu. <br /> <br /> Ivar Lauri Eesti Maksu ja Tolli Ameti analüütikaosakonna juhataja loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; sain teada järgnevat. Andmed võivad ühed olla, reaalsus aga teine. Töö seisneb kogu andmebaasi töötlusega. Analüütikud on need kes tahavad kõige võimsamad serverid, kõige suuremad mälud. Küsimus kas andmed alluvad analüüsile: kas on piisavad, kas on sellisel kujul, formaadis. Või neid ei osata tõlgendada. Peab õppima andmeid tõlgendama. Peab mõtlema mis väärtust luua andmetest. Selleks peab olema tahe. Andmed mida kasutataks analüüsiks peavad olema masinloetavad. Statistikud teavad andmete töötlemise tehnikat, aga ei ole kursis valdkonna äripoolega. Tekib olukord, kui oskad, aga ei tea mida teha. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi suunamiseks, prioritiseerimiseks. MTA analüüsib andmeid riskide väljaselgitamisel: kui paljust rahas riik ilma jääb ja kuidas seda vältida. Analüüsi vajadus tekis maksupetturite väljaselgitamisel. Peamine allikas andmetele on statistikaametist. Viivitus on 20 päeva. Analüütiku vastutus on päris hull. Tekitab debatte rahval, ning vestlusi. Mõnedest ettevõtetst sõltub suur osa maksude saamises. Alla veerandi tehngutest tehakse sektori sees, 2/3 on sektorivahelised tehingud. Enamus on seotud hulgi kaubandusega ja jaekaubandusega. 15% ettevõtetet toovad enamus maksudest. Ekspordiga tegelevad firmad küsivad riigilt raha tagasi. ~40% eesti ettevõtetes tekib küsimus kuidas nad saavad hakkama. Neil ei teki piisavalt raha kulude katmiseks. Järelvalve peetakse et teada: kas, kui palju, ning kes. Analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Iga isiku jaoks on oma mudelid. Maksuauke arvutatakse erinevate metoodikatega. Pettusi leitakse läbi käitumismutri, varasemate tegevuste, läbi seoste. MTA palju sõtlub ITst - infrastruktuurist, et teha õigeid, ning effektiivseid analüüse maksupettuste väljaselgitamisel. Loeng meeldis väga, sest nii head ülevaadet MTA tööst poleks kusagilt saanud. Huvitavaks on aga see, et kui 40% ettevõtetest suudab eksisteerida piiri peal, tundub et maksetest kaldumisvõimalusi on meil riigis palju. <br /> <br /> Eesti Vabariigi küberkaitse loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Jaan Priisalu poolt kuulsin huvitava elulugu, huvitavatest projektidest, nagu näiteks Nato projekt. Sain teada , et tavalised paroolid on katki, neid saab varastada, ning inimese vastu tulla nende samade paroolidega. On vaja krüpteerida, see on ohutum. Töötavad asjad peavad olema lihtsad. Sain teada et lihtsamaks arvutiks on kiipkaart, tal pole küll toidet, vaid protsessor ja mälu ühes koos. Pankadel on koostöö tegemine mõistliik, sest kui inimestel kaob usaldus, siis kaotavad kõik. Sama on ka riikidega, koostöö on vajalik. Igas digiallkirjastamise süsteemis peab olema aja tempel sees, et eraldada millised dokumendid olid ennem allkirjastatud, millised hiljem. Sain teada et aastal 2003 vormistas küberkuritegevus, hierarhiline struktuurina, kus oli 28 pealiku. Neid pandi küll kinni, aga ikka toimib. Kübertegevuse maailmas põhiliseks keeleks on vene keel - rahvusvaheline kaubanduskeel. Inglise ja Hiina on regionaalsed keeled. Ameeriklased on vastu Eesti e-valimiste, sellepärast, et ei taha et e-valimised jõuaksid nendeni. Eesti küberrünnaku strateegia oli kujunenud Pronksiöö järel - see selgitab mida peab tegema kriisiolukorras. Küberkaitse on pidev õppimine. Vaadatakse mis toimub, õpitakse sellest. Kaitseliit oli esimene organisatsioon, mis Eestis tehti. Mis täna toimub on see, et Euroopa võrgukaitse direktiivis on sätestatud kiberkaitse reeglid Euroopas. Küberkatse missioon - eluviisi kaitse. Arvutisüsteemi kaiste on vaid üks vahenditest. Eesti strateegilisteks väljakutseteks on asukoht, inimeste vähesus. Sõjavägi missioon on mitte võita sõda, vaid saada rahu elanikkele. Antiviirus ei kaitse viiruse vastu, vaid viiruste korduste vastu. Eestis kõige enam kasutatus teenus - e-retsept. Õpetlik loeng, tundub et targalt inimeselt, kuid tundus nagu oma vaatega elule. <br /> <br /> IT ja turundus loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Hedi Mardisoo poolt tutvustas mis on turundus,ning mis on branding. Meeldis väljund et brand on see mida inimesed sinust ütlevad, kui sa lahkud ruumist. Turundusel ja brandil on oluline roll tänu sellele, et enne toote valmimist on vaja eeltöö teha, et kujuneks õige brand. <br /> Brandingu töö on teenisdus, toode, ja kogu sisumine maailm. Hea näide oli miljoniline reklaam Tanel Padariga vs ebakorralikud Starmani tehniukud. Et selline branding läbi reklaami küll kaugele ei vii. Inimesed on hästi suur roll turundusest. Siinkohane on panga näide, kus saab invisteerida kallidesse turvasüsteemidesse, kuid palju sõtlub seal töötavatest inimestest. Sain teada et ilma analüütiku tegemiseta turundus on mõtetu. Avatud maailmas, pole võimalik ilma turunduseta, või ilma it toetuseta. Huvitavaks näideks oli Tesla näide turustamisest, kui firma juht kaudselt turustab ennast läbi teisi projekte. Toote saab jõuda turule peaaegu ilma turunduseta, kui toote müüb ennast, ning on väiksese turule sisenemise barjääriga. Oluline on see et peab olema arusaam, mida krient tegelikult tahab. Tegu oli õpetlikuga, motiveerivaga, huvitava inimese poolt, hästi vormistatud presentatsiooniga.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekorralduse eeskirja (ÕKE)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; 5.2.11 ja 5.2.12 punkti järgi on võimalik kuni kolme kordussoorituse korral sooritada ainet ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.13.2 järgi planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<br /> <br /> Kordussoorituse osas tuleb kokku lepida õppejõuga. <br /> <br /> Kordussoorituse registreerimine toimub ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi ÕISis. <br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> Lähtudes ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK]&lt;/ref&gt;-st, RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta ning REV/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/ Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus]&lt;/ref&gt; kontole. Tasu suurus on ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.7 järgi kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 3.2.1 järgi peab üliõpilane koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava. <br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 6.1.3.4 järgi alates teisest õpinguaastast võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele, ning siis tuleb esitada avaldus semestri punase joone päevani.<br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 7.1. järgi võib toimuda Akadeemiline liikumine vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.3.10 järgi eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Lähtudes finantsinfole &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/#%C3%95ppemaksu%20t%C3%A4htajad Finantsinfo]&lt;/ref&gt;, õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Lähtudes õpetegevuse alustele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.3.2 alusel, täiskoormusega õpe õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe peab moodustama mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.<br /> <br /> Tähendab see seda, et sooritades esimesel semestril 26 EAP eest aineid ja teise semestri 22 EAP eest aineid, tuleb kokku maksta (27-26)x50+(54-(26+22))x50=50+300=350 EUR ehk kokku tuleb kaks arvet, esimese semestri lõpus 50 EUR ja teise semstri lõpus 300 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Antomba&diff=109143 2016-10-17T17:52:15Z

<p>Antomba: /* Küsimus 2 */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Andrei Tomba<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> Kood: 10162873<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppekorralduse ja sisekorra sissejuhatavas loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada palju vajaliku infot. Oluliseks enda vaadest leian järgnevat: <br /> <br /> • Sain teada robotiklubi olemasolust, ning korraldavatest programmeerimise võistlustest. <br /> <br /> • Eksamite sooritusel on kolm katset: põhikatse ja kaks kordussooritust, kuhu tuleb registreerida. <br /> <br /> • EIK nõukogu otsuse järgi tasuta õppe miinimumpiiriks jääb 27 EAPd semestris. Kumulatiivselt vaadates alla seda piiri saadud EAPd maksavad 50 EUR 1 EAP kohta. See on minu arust teistsugune võrreldes teiste koolidega. <br /> <br /> • Vajalik on ka üliõpilaspileti aktiveerimine uste avamiseks. <br /> <br /> • Avalikule e-postile saadetud kiri on arvestatud loetuks. <br /> <br /> • Väga huvitavaks infoks minu jaoks oli kuulda Merle Varendit stipendiumitest. Erialastipendiumi, mis on 160 EUR kuus, määratakse 1. oktoobril, ning seda saavad kuni 50% arendusel õpivatest tudengitest. Olemas on ka tulemusstipendiumid, millele saab kandideerida teisest semestrist, Veebruaris. Milleks on siis 100 eur/kuus, ning saavad 40-50 tudengit. Olemas on ka muud stipendiumid programmeerimisvõistlustel osalemiseks.<br /> <br /> • IT koledzis on loengu salvestuste süsteem, kus salvestatakse kõike loenguid, ning praktikume, kui õppejõududega pole teisiti lepitud. <br /> <br /> • Tähelepanu pööras ka IT arenduses startup „e-lab-it“ - labori virtualiseerimise keskkond, nagu ma aru sain loodud Margus Ernitsa poolt.<br /> <br /> Huvitav oli kuulda ka Andres Septeri tähelepanu, et kaugõppe õppejõuks on Kristjan Karmo, mitte Pehmo, ning soovitus mitte jamada selle mehega, ning üldist lävenditest ja opossutamise ajast, mis on nüüdseks läbi. <br /> <br /> Arhitekti Andres Kütti esinemine&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli väga haritav, ning motiveeriv. Meeldis eluloo osa haridusteest, ning saavutustest. Huvitav oli kuulata tema mõtteid välismaa haridusest, selle olulisusest, ning tema soovitus minna nii kõrgele või kaugele, kuhu ambitsioonid ning rahakott lubab. Ülikool õpetab mõtlemist. Ise peame mõtlema mida ainest saada, ning seda ka saama. Ka maailma parimates ülikoolides on mõtetuid aineid, kuid hariduse vajadus on isiklikes huvides. Peame ise olema huvitatud hea hariduse saamisest. Väga huvitav osa oli tema karjäärist, ning arhitekti tööst. Meeldis tema mõte, et arhitekt ei loo mingit väärtust, vaid loob väärtust kontekstis, kui tal on probleem, meeskond, jne. Meeldis väljund, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja selle lahti selgitamine: Kui keerukus kasvab väljapoole organisatsiooni võimekkust, siis juhtub see, et organisatsioonil kaob võimekus seda juhtida, ning tagasi tulla. Arhitekti töö on seda kõike lahendada. Halb on aga see, et kutsutakse arhitekti alles siis, kui on juba hilja, kuna keerukus kasvab eksponentiliselt. Arhitekti vaadest on oluline, kuid ka väga raske, olulist informatsiooni lühidalt, ning kokkuvõtlikult koostada, et oleks kõigil arusaadav. Arhitektil peab olema mõjukust, kogemust, autoriteeti, et sind kuulaksid teised. Huvitav oli ka kuidas hetkel riigi tasandil arhitektuuriga lood on: ostetakse projekte, mis ei pruugi kooskõlas olla, et puudub arhitekti vaade asjale. Meeldis ka näide EBay-st, kus oli piirang hardware farmi laiendamisel, kus piirajaks oli Amprite limiit maakonnas. Loeng enesest oli nagu varemgi räägitud kasulik, motiveeriv, ning hariv. Pööras tähelepanu varasemalt mulle tundmatutele aspektidele. Laiendas vaadet. <br /> <br /> Kolmandas loengus testimisest ja startupidest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loeng &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli huvitav kuulda Kristel ja Marko Kruustüku eluloodest, nende kogemusest Eestis, Saksamaal, USAs, Dominicanis, Suurbrittannias. Nende eduloost Testliost. Sealt sain teada testijate ametist, milleks on otsida vigu teistest süsteemidest, ning anda nendest teada. Kõige kriitiliste vigade leidmisel tuleb süveneda platvormile, ning see võtab kõige rohkem aega. Ouline oli ka nende tähelepanu sellele, et programmeerimine, või tehniline osa on hea, aga startupi loomisel peab tähelepanu pöörama ka ärilisele poolele. Oluliseks pean ka Paul Graham’i selgitust startupidest: „kiire kasvuga ettevõte&quot;. Varasemalt polnud mul kindlat arusaama startupi mõistes, kuid nüüd jäi see palju selgemaks. Heaks näiteks edukast startupist oli Transferwise, kus rõhutati sellele, et eduka startupi eelis on võimas tiim. Meeldis ka nende probleemi lahenduse lähenemine: samm sammuliselt, edukalt saavutades enda eesmärke. Suur tähelepanu on pööratud neil PRil. Meeldisid nende värbamise võted, nagu näiteks „kui kopp on ees, tule Transferwise-i“. Tähelepanu pööras ka GrabCadi asutaja Maybaumi struktureeritus, võimsus häid kokkuvõteid teha. Sain teada startupi eventidest, nagu eventbride, hackaton, techstars. Hackatonil nagu sain teada on üksi raske. Peab tiimiga minema. Tiim on üks olulisemast osadest startupide loomisel. Kui inimesed ei tunne üksteist, võimalik et nad ei sobi omavahel, ning idee ei lähe edasi. Startupide puhul on palju riske inimeste värbamisel. Vahest peab inimesi ka lahti laskma, et projekt kokku ei jookseks. Oli väga hea, ülivaatlik, ning õpetlik loeng. <br /> <br /> Huvitav oli kuulda Lembitu Lingi loengu süsadminimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, arvutite arengu ajaloost, Soomest käimisest, Rootsi arvutite toomisest. Mis head teada sain on see, et hea süsadmin on piisavalt laisk aga samas ei tohi olla liiga laisk. Kui ettevõttes on mitu süsadmini, siis nende vaheline vastutus peab olema täpselt kookulepitud. Kui tahad olla edukas admin, pead süsteemist üle käima. Ning peaks teadma kuidas asjad tegelikult toimuvad. Hea süsadmin üle kolme korra ei tee asju käsitsi. Tark on korruvate asjade jaoks asju skriptida. Vaatamata sellele, et paljud arvavad et süsadim on nähtamatu, tegelikult see niimoodi ei ole, kuna tema nähtamatus on tema töö tulemus. Olles süsadmin ei tohi lasta endal pähe istuda, ei maksa enda võimeid ülehinnata, ning ei ole mõtet ennast tühjaks töötada. Kõrgemale jõudes aeg maksab rohkem, et ei maksa lubada tasuta tööd, see võib hiljem hammustada. Sain ka teada, et arendajate ja süsadminide vahel on alati konflikt. Hea oleks kui süsadmin oskaks koodi, ning abistaks arendajat koodi osas. Parim süsadmin on süsteemi arhitekti parem käsi, annab sisendi mittefunktsionaalsetele sisenditele - jälge või loge probleemidest ja hea arendaja suudab neid täita. Ettevõtetes paljud arvavad, et ressursi pole piiratud: mälu, kiirust, etc. Reaalsus on aga teine. Reaalset nõudlust kõigist seab äri, samas alati tuleb arvestada süsteemi võimekusest. Tegemist oli harivaga loenguda, tekis selge pilt süstadminidest, ning nende tööst. <br /> <br /> Andres Septeri loengust IT tööturust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, et Eesti tööturul parimad töökohad liiguvad &quot;tagatoas&quot;. Samas, kui tahad tõusu karjääris või palgas, pead liikuma mujale ehk teisse ettevõtesse. Teisiti inimesi ei edutata. Vajalik oli tähelepanu sellele, et ülikool - koht kus tehakse sidemeid. Siin peabki tekitama suhete võrgustiku. Soovitus oli tegelda ise ettevõtmisega, mis ei peagi olema startup. Riigiasutustes rääkides oli mainitud, et seal on koolitamise eelarve paika pandud, sellest saab ennast hästi väljakoolitada. Hea töökoha saamiseks eeldatake enesemüügi oskust. Kui vaadata Eesti tööturgu, siis soovituslik on minna Eesti mõistes keskmisesse ettevõtesse. Mitte IT ettevõtes on aga kinni jäämise oht. Ei soovitata minna sellisesse kohta, kui sa oled üks, ning sinust kõik sõltub. Kui startupis osaleda, siis tuleks endal seda teha, mitte &quot;ujuda teiste kiluvees&quot;. Kui firma juht sõidab üle kõigest, tuleb sellisest kohast loobuda. Einar Koltšanovi osas sain teada soovitud olukorrast töökultuuris. See on selline, kus kõik on tasakaalus, kus on toimiv dialoog, ning nauditakse koos töötamist. Äripoole ja it vahel on erinevad vaated üks teise peale. Mõlemad peavad muutuma, et saada ülalpool nimemtatud soovitud olukorda. Välismaal töötades tuleb kaaluda kõike asju, vaadata mis on riigi elutustase, palgapakkumist, vaadata palju raha tegelikult jääb. Kas kliimaolud sobivad. Mis jääb Eestisse. Kõike tuleb arvestada. Võimalik et palk mida pakutakse ei ole seda väärt. Siin loengus hindan, et sain minu arust kõige väärtuslikuma info, lähtudes ülalpool toodud nõuanetest hakkangi kujundama enda lugu. <br /> <br /> Ivar Lauri Eesti Maksu ja Tolli Ameti analüütikaosakonna juhataja loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; sain teada järgnevat. Andmed võivad ühed olla, reaalsus aga teine. Töö seisneb kogu andmebaasi töötlusega. Analüütikud on need kes tahavad kõige võimsamad serverid, kõige suuremad mälud. Küsimus kas andmed alluvad analüüsile: kas on piisavad, kas on sellisel kujul, formaadis. Või neid ei osata tõlgendada. Peab õppima andmeid tõlgendama. Peab mõtlema mis väärtust luua andmetest. Selleks peab olema tahe. Andmed mida kasutataks analüüsiks peavad olema masinloetavad. Statistikud teavad andmete töötlemise tehnikat, aga ei ole kursis valdkonna äripoolega. Tekib olukord, kui oskad, aga ei tea mida teha. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi suunamiseks, prioritiseerimiseks. MTA analüüsib andmeid riskide väljaselgitamisel: kui paljust rahas riik ilma jääb ja kuidas seda vältida. Analüüsi vajadus tekis maksupetturite väljaselgitamisel. Peamine allikas andmetele on statistikaametist. Viivitus on 20 päeva. Analüütiku vastutus on päris hull. Tekitab debatte rahval, ning vestlusi. Mõnedest ettevõtetst sõltub suur osa maksude saamises. Alla veerandi tehngutest tehakse sektori sees, 2/3 on sektorivahelised tehingud. Enamus on seotud hulgi kaubandusega ja jaekaubandusega. 15% ettevõtetet toovad enamus maksudest. Ekspordiga tegelevad firmad küsivad riigilt raha tagasi. ~40% eesti ettevõtetes tekib küsimus kuidas nad saavad hakkama. Neil ei teki piisavalt raha kulude katmiseks. Järelvalve peetakse et teada: kas, kui palju, ning kes. Analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Iga isiku jaoks on oma mudelid. Maksuauke arvutatakse erinevate metoodikatega. Pettusi leitakse läbi käitumismutri, varasemate tegevuste, läbi seoste. MTA palju sõtlub ITst - infrastruktuurist, et teha õigeid, ning effektiivseid analüüse maksupettuste väljaselgitamisel. Loeng meeldis väga, sest nii head ülevaadet MTA tööst poleks kusagilt saanud. Huvitavaks on aga see, et kui 40% ettevõtetest suudab eksisteerida piiri peal, tundub et maksetest kaldumisvõimalusi on meil riigis palju. <br /> <br /> Eesti Vabariigi küberkaitse loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Jaan Priisalu poolt kuulsin huvitava elulugu, huvitavatest projektidest, nagu näiteks Nato projekt. Sain teada , et tavalised paroolid on katki, neid saab varastada, ning inimese vastu tulla nende samade paroolidega. On vaja krüpteerida, see on ohutum. Töötavad asjad peavad olema lihtsad. Sain teada et lihtsamaks arvutiks on kiipkaart, tal pole küll toidet, vaid protsessor ja mälu ühes koos. Pankadel on koostöö tegemine mõistliik, sest kui inimestel kaob usaldus, siis kaotavad kõik. Sama on ka riikidega, koostöö on vajalik. Igas digiallkirjastamise süsteemis peab olema aja tempel sees, et eraldada millised dokumendid olid ennem allkirjastatud, millised hiljem. Sain teada et aastal 2003 vormistas küberkuritegevus, hierarhiline struktuurina, kus oli 28 pealiku. Neid pandi küll kinni, aga ikka toimib. Kübertegevuse maailmas põhiliseks keeleks on vene keel - rahvusvaheline kaubanduskeel. Inglise ja Hiina on regionaalsed keeled. Ameeriklased on vastu Eesti e-valimiste, sellepärast, et ei taha et e-valimised jõuaksid nendeni. Eesti küberrünnaku strateegia oli kujunenud Pronksiöö järel - see selgitab mida peab tegema kriisiolukorras. Küberkaitse on pidev õppimine. Vaadatakse mis toimub, õpitakse sellest. Kaitseliit oli esimene organisatsioon, mis Eestis tehti. Mis täna toimub on see, et Euroopa võrgukaitse direktiivis on sätestatud kiberkaitse reeglid Euroopas. Küberkatse missioon - eluviisi kaitse. Arvutisüsteemi kaiste on vaid üks vahenditest. Eesti strateegilisteks väljakutseteks on asukoht, inimeste vähesus. Sõjavägi missioon on mitte võita sõda, vaid saada rahu elanikkele. Antiviirus ei kaitse viiruse vastu, vaid viiruste korduste vastu. Eestis kõige enam kasutatus teenus - e-retsept. Õpetlik loeng, tundub et targalt inimeselt, kuid tundus nagu oma vaatega elule. <br /> <br /> IT ja turundus loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Hedi Mardisoo poolt tutvustas mis on turundus,ning mis on branding. Meeldis väljund et brand on see mida inimesed sinust ütlevad, kui sa lahkud ruumist. Turundusel ja brandil on oluline roll tänu sellele, et enne toote valmimist on vaja eeltöö teha, et kujuneks õige brand. <br /> Brandingu töö on teenisdus, toode, ja kogu sisumine maailm. Hea näide oli miljoniline reklaam Tanel Padariga vs ebakorralikud Starmani tehniukud. Et selline branding läbi reklaami küll kaugele ei vii. Inimesed on hästi suur roll turundusest. Siinkohane on panga näide, kus saab invisteerida kallidesse turvasüsteemidesse, kuid palju sõtlub seal töötavatest inimestest. Sain teada et ilma analüütiku tegemiseta turundus on mõtetu. Avatud maailmas, pole võimalik ilma turunduseta, või ilma it toetuseta. Huvitavaks näideks oli Tesla näide turustamisest, kui firma juht kaudselt turustab ennast läbi teisi projekte. Toote saab jõuda turule peaaegu ilma turunduseta, kui toote müüb ennast, ning on väiksese turule sisenemise barjääriga. Oluline on see et peab olema arusaam, mida krient tegelikult tahab. Tegu oli õpetlikuga, motiveerivaga, huvitava inimese poolt, hästi vormistatud presentatsiooniga.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekorralduse eeskirja (ÕKE)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; 5.2.11 ja 5.2.12 punkti järgi on võimalik kuni kolme kordussoorituse korral sooritada ainet ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.13.2 järgi planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<br /> <br /> Kordussoorituse osas tuleb kokku lepida õppejõuga. <br /> <br /> Kordussoorituse registreerimine toimub ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi ÕISis. <br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> Lähtudes ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK]&lt;/ref&gt;-st, RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta ning REV/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/ Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus]&lt;/ref&gt; kontole. Tasu suurus on ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.7 järgi kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 3.2.1 järgi peab üliõpilane koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava. <br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 6.1.3.4 järgi alates teisest õpinguaastast võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele, ning siis tuleb esitada avaldus semestri punase joone päevani.<br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 7.1. järgi võib toimuda Akadeemiline liikumine vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.3.10 järgi eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Lähtudes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/#%C3%95ppemaksu%20t%C3%A4htajad finantsinfole]&lt;/ref&gt;, õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Lähtudes õpetegevuse alustele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.3.2 alusel, täiskoormusega õpe õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe peab moodustama mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.<br /> <br /> Tähendab see seda, et sooritades esimesel semestril 26 EAP eest aineid ja teise semestri 22 EAP eest aineid, tuleb kokku maksta (27-26)x50+(54-(26+22))x50=50+300=350 EUR ehk kokku tuleb kaks arvet, esimese semestri lõpus 50 EUR ja teise semstri lõpus 300 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Antomba&diff=109142 2016-10-17T17:51:53Z

<p>Antomba: /* Küsimus 2 */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Andrei Tomba<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> Kood: 10162873<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppekorralduse ja sisekorra sissejuhatavas loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada palju vajaliku infot. Oluliseks enda vaadest leian järgnevat: <br /> <br /> • Sain teada robotiklubi olemasolust, ning korraldavatest programmeerimise võistlustest. <br /> <br /> • Eksamite sooritusel on kolm katset: põhikatse ja kaks kordussooritust, kuhu tuleb registreerida. <br /> <br /> • EIK nõukogu otsuse järgi tasuta õppe miinimumpiiriks jääb 27 EAPd semestris. Kumulatiivselt vaadates alla seda piiri saadud EAPd maksavad 50 EUR 1 EAP kohta. See on minu arust teistsugune võrreldes teiste koolidega. <br /> <br /> • Vajalik on ka üliõpilaspileti aktiveerimine uste avamiseks. <br /> <br /> • Avalikule e-postile saadetud kiri on arvestatud loetuks. <br /> <br /> • Väga huvitavaks infoks minu jaoks oli kuulda Merle Varendit stipendiumitest. Erialastipendiumi, mis on 160 EUR kuus, määratakse 1. oktoobril, ning seda saavad kuni 50% arendusel õpivatest tudengitest. Olemas on ka tulemusstipendiumid, millele saab kandideerida teisest semestrist, Veebruaris. Milleks on siis 100 eur/kuus, ning saavad 40-50 tudengit. Olemas on ka muud stipendiumid programmeerimisvõistlustel osalemiseks.<br /> <br /> • IT koledzis on loengu salvestuste süsteem, kus salvestatakse kõike loenguid, ning praktikume, kui õppejõududega pole teisiti lepitud. <br /> <br /> • Tähelepanu pööras ka IT arenduses startup „e-lab-it“ - labori virtualiseerimise keskkond, nagu ma aru sain loodud Margus Ernitsa poolt.<br /> <br /> Huvitav oli kuulda ka Andres Septeri tähelepanu, et kaugõppe õppejõuks on Kristjan Karmo, mitte Pehmo, ning soovitus mitte jamada selle mehega, ning üldist lävenditest ja opossutamise ajast, mis on nüüdseks läbi. <br /> <br /> Arhitekti Andres Kütti esinemine&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli väga haritav, ning motiveeriv. Meeldis eluloo osa haridusteest, ning saavutustest. Huvitav oli kuulata tema mõtteid välismaa haridusest, selle olulisusest, ning tema soovitus minna nii kõrgele või kaugele, kuhu ambitsioonid ning rahakott lubab. Ülikool õpetab mõtlemist. Ise peame mõtlema mida ainest saada, ning seda ka saama. Ka maailma parimates ülikoolides on mõtetuid aineid, kuid hariduse vajadus on isiklikes huvides. Peame ise olema huvitatud hea hariduse saamisest. Väga huvitav osa oli tema karjäärist, ning arhitekti tööst. Meeldis tema mõte, et arhitekt ei loo mingit väärtust, vaid loob väärtust kontekstis, kui tal on probleem, meeskond, jne. Meeldis väljund, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja selle lahti selgitamine: Kui keerukus kasvab väljapoole organisatsiooni võimekkust, siis juhtub see, et organisatsioonil kaob võimekus seda juhtida, ning tagasi tulla. Arhitekti töö on seda kõike lahendada. Halb on aga see, et kutsutakse arhitekti alles siis, kui on juba hilja, kuna keerukus kasvab eksponentiliselt. Arhitekti vaadest on oluline, kuid ka väga raske, olulist informatsiooni lühidalt, ning kokkuvõtlikult koostada, et oleks kõigil arusaadav. Arhitektil peab olema mõjukust, kogemust, autoriteeti, et sind kuulaksid teised. Huvitav oli ka kuidas hetkel riigi tasandil arhitektuuriga lood on: ostetakse projekte, mis ei pruugi kooskõlas olla, et puudub arhitekti vaade asjale. Meeldis ka näide EBay-st, kus oli piirang hardware farmi laiendamisel, kus piirajaks oli Amprite limiit maakonnas. Loeng enesest oli nagu varemgi räägitud kasulik, motiveeriv, ning hariv. Pööras tähelepanu varasemalt mulle tundmatutele aspektidele. Laiendas vaadet. <br /> <br /> Kolmandas loengus testimisest ja startupidest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loeng &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli huvitav kuulda Kristel ja Marko Kruustüku eluloodest, nende kogemusest Eestis, Saksamaal, USAs, Dominicanis, Suurbrittannias. Nende eduloost Testliost. Sealt sain teada testijate ametist, milleks on otsida vigu teistest süsteemidest, ning anda nendest teada. Kõige kriitiliste vigade leidmisel tuleb süveneda platvormile, ning see võtab kõige rohkem aega. Ouline oli ka nende tähelepanu sellele, et programmeerimine, või tehniline osa on hea, aga startupi loomisel peab tähelepanu pöörama ka ärilisele poolele. Oluliseks pean ka Paul Graham’i selgitust startupidest: „kiire kasvuga ettevõte&quot;. Varasemalt polnud mul kindlat arusaama startupi mõistes, kuid nüüd jäi see palju selgemaks. Heaks näiteks edukast startupist oli Transferwise, kus rõhutati sellele, et eduka startupi eelis on võimas tiim. Meeldis ka nende probleemi lahenduse lähenemine: samm sammuliselt, edukalt saavutades enda eesmärke. Suur tähelepanu on pööratud neil PRil. Meeldisid nende värbamise võted, nagu näiteks „kui kopp on ees, tule Transferwise-i“. Tähelepanu pööras ka GrabCadi asutaja Maybaumi struktureeritus, võimsus häid kokkuvõteid teha. Sain teada startupi eventidest, nagu eventbride, hackaton, techstars. Hackatonil nagu sain teada on üksi raske. Peab tiimiga minema. Tiim on üks olulisemast osadest startupide loomisel. Kui inimesed ei tunne üksteist, võimalik et nad ei sobi omavahel, ning idee ei lähe edasi. Startupide puhul on palju riske inimeste värbamisel. Vahest peab inimesi ka lahti laskma, et projekt kokku ei jookseks. Oli väga hea, ülivaatlik, ning õpetlik loeng. <br /> <br /> Huvitav oli kuulda Lembitu Lingi loengu süsadminimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, arvutite arengu ajaloost, Soomest käimisest, Rootsi arvutite toomisest. Mis head teada sain on see, et hea süsadmin on piisavalt laisk aga samas ei tohi olla liiga laisk. Kui ettevõttes on mitu süsadmini, siis nende vaheline vastutus peab olema täpselt kookulepitud. Kui tahad olla edukas admin, pead süsteemist üle käima. Ning peaks teadma kuidas asjad tegelikult toimuvad. Hea süsadmin üle kolme korra ei tee asju käsitsi. Tark on korruvate asjade jaoks asju skriptida. Vaatamata sellele, et paljud arvavad et süsadim on nähtamatu, tegelikult see niimoodi ei ole, kuna tema nähtamatus on tema töö tulemus. Olles süsadmin ei tohi lasta endal pähe istuda, ei maksa enda võimeid ülehinnata, ning ei ole mõtet ennast tühjaks töötada. Kõrgemale jõudes aeg maksab rohkem, et ei maksa lubada tasuta tööd, see võib hiljem hammustada. Sain ka teada, et arendajate ja süsadminide vahel on alati konflikt. Hea oleks kui süsadmin oskaks koodi, ning abistaks arendajat koodi osas. Parim süsadmin on süsteemi arhitekti parem käsi, annab sisendi mittefunktsionaalsetele sisenditele - jälge või loge probleemidest ja hea arendaja suudab neid täita. Ettevõtetes paljud arvavad, et ressursi pole piiratud: mälu, kiirust, etc. Reaalsus on aga teine. Reaalset nõudlust kõigist seab äri, samas alati tuleb arvestada süsteemi võimekusest. Tegemist oli harivaga loenguda, tekis selge pilt süstadminidest, ning nende tööst. <br /> <br /> Andres Septeri loengust IT tööturust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, et Eesti tööturul parimad töökohad liiguvad &quot;tagatoas&quot;. Samas, kui tahad tõusu karjääris või palgas, pead liikuma mujale ehk teisse ettevõtesse. Teisiti inimesi ei edutata. Vajalik oli tähelepanu sellele, et ülikool - koht kus tehakse sidemeid. Siin peabki tekitama suhete võrgustiku. Soovitus oli tegelda ise ettevõtmisega, mis ei peagi olema startup. Riigiasutustes rääkides oli mainitud, et seal on koolitamise eelarve paika pandud, sellest saab ennast hästi väljakoolitada. Hea töökoha saamiseks eeldatake enesemüügi oskust. Kui vaadata Eesti tööturgu, siis soovituslik on minna Eesti mõistes keskmisesse ettevõtesse. Mitte IT ettevõtes on aga kinni jäämise oht. Ei soovitata minna sellisesse kohta, kui sa oled üks, ning sinust kõik sõltub. Kui startupis osaleda, siis tuleks endal seda teha, mitte &quot;ujuda teiste kiluvees&quot;. Kui firma juht sõidab üle kõigest, tuleb sellisest kohast loobuda. Einar Koltšanovi osas sain teada soovitud olukorrast töökultuuris. See on selline, kus kõik on tasakaalus, kus on toimiv dialoog, ning nauditakse koos töötamist. Äripoole ja it vahel on erinevad vaated üks teise peale. Mõlemad peavad muutuma, et saada ülalpool nimemtatud soovitud olukorda. Välismaal töötades tuleb kaaluda kõike asju, vaadata mis on riigi elutustase, palgapakkumist, vaadata palju raha tegelikult jääb. Kas kliimaolud sobivad. Mis jääb Eestisse. Kõike tuleb arvestada. Võimalik et palk mida pakutakse ei ole seda väärt. Siin loengus hindan, et sain minu arust kõige väärtuslikuma info, lähtudes ülalpool toodud nõuanetest hakkangi kujundama enda lugu. <br /> <br /> Ivar Lauri Eesti Maksu ja Tolli Ameti analüütikaosakonna juhataja loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; sain teada järgnevat. Andmed võivad ühed olla, reaalsus aga teine. Töö seisneb kogu andmebaasi töötlusega. Analüütikud on need kes tahavad kõige võimsamad serverid, kõige suuremad mälud. Küsimus kas andmed alluvad analüüsile: kas on piisavad, kas on sellisel kujul, formaadis. Või neid ei osata tõlgendada. Peab õppima andmeid tõlgendama. Peab mõtlema mis väärtust luua andmetest. Selleks peab olema tahe. Andmed mida kasutataks analüüsiks peavad olema masinloetavad. Statistikud teavad andmete töötlemise tehnikat, aga ei ole kursis valdkonna äripoolega. Tekib olukord, kui oskad, aga ei tea mida teha. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi suunamiseks, prioritiseerimiseks. MTA analüüsib andmeid riskide väljaselgitamisel: kui paljust rahas riik ilma jääb ja kuidas seda vältida. Analüüsi vajadus tekis maksupetturite väljaselgitamisel. Peamine allikas andmetele on statistikaametist. Viivitus on 20 päeva. Analüütiku vastutus on päris hull. Tekitab debatte rahval, ning vestlusi. Mõnedest ettevõtetst sõltub suur osa maksude saamises. Alla veerandi tehngutest tehakse sektori sees, 2/3 on sektorivahelised tehingud. Enamus on seotud hulgi kaubandusega ja jaekaubandusega. 15% ettevõtetet toovad enamus maksudest. Ekspordiga tegelevad firmad küsivad riigilt raha tagasi. ~40% eesti ettevõtetes tekib küsimus kuidas nad saavad hakkama. Neil ei teki piisavalt raha kulude katmiseks. Järelvalve peetakse et teada: kas, kui palju, ning kes. Analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Iga isiku jaoks on oma mudelid. Maksuauke arvutatakse erinevate metoodikatega. Pettusi leitakse läbi käitumismutri, varasemate tegevuste, läbi seoste. MTA palju sõtlub ITst - infrastruktuurist, et teha õigeid, ning effektiivseid analüüse maksupettuste väljaselgitamisel. Loeng meeldis väga, sest nii head ülevaadet MTA tööst poleks kusagilt saanud. Huvitavaks on aga see, et kui 40% ettevõtetest suudab eksisteerida piiri peal, tundub et maksetest kaldumisvõimalusi on meil riigis palju. <br /> <br /> Eesti Vabariigi küberkaitse loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Jaan Priisalu poolt kuulsin huvitava elulugu, huvitavatest projektidest, nagu näiteks Nato projekt. Sain teada , et tavalised paroolid on katki, neid saab varastada, ning inimese vastu tulla nende samade paroolidega. On vaja krüpteerida, see on ohutum. Töötavad asjad peavad olema lihtsad. Sain teada et lihtsamaks arvutiks on kiipkaart, tal pole küll toidet, vaid protsessor ja mälu ühes koos. Pankadel on koostöö tegemine mõistliik, sest kui inimestel kaob usaldus, siis kaotavad kõik. Sama on ka riikidega, koostöö on vajalik. Igas digiallkirjastamise süsteemis peab olema aja tempel sees, et eraldada millised dokumendid olid ennem allkirjastatud, millised hiljem. Sain teada et aastal 2003 vormistas küberkuritegevus, hierarhiline struktuurina, kus oli 28 pealiku. Neid pandi küll kinni, aga ikka toimib. Kübertegevuse maailmas põhiliseks keeleks on vene keel - rahvusvaheline kaubanduskeel. Inglise ja Hiina on regionaalsed keeled. Ameeriklased on vastu Eesti e-valimiste, sellepärast, et ei taha et e-valimised jõuaksid nendeni. Eesti küberrünnaku strateegia oli kujunenud Pronksiöö järel - see selgitab mida peab tegema kriisiolukorras. Küberkaitse on pidev õppimine. Vaadatakse mis toimub, õpitakse sellest. Kaitseliit oli esimene organisatsioon, mis Eestis tehti. Mis täna toimub on see, et Euroopa võrgukaitse direktiivis on sätestatud kiberkaitse reeglid Euroopas. Küberkatse missioon - eluviisi kaitse. Arvutisüsteemi kaiste on vaid üks vahenditest. Eesti strateegilisteks väljakutseteks on asukoht, inimeste vähesus. Sõjavägi missioon on mitte võita sõda, vaid saada rahu elanikkele. Antiviirus ei kaitse viiruse vastu, vaid viiruste korduste vastu. Eestis kõige enam kasutatus teenus - e-retsept. Õpetlik loeng, tundub et targalt inimeselt, kuid tundus nagu oma vaatega elule. <br /> <br /> IT ja turundus loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Hedi Mardisoo poolt tutvustas mis on turundus,ning mis on branding. Meeldis väljund et brand on see mida inimesed sinust ütlevad, kui sa lahkud ruumist. Turundusel ja brandil on oluline roll tänu sellele, et enne toote valmimist on vaja eeltöö teha, et kujuneks õige brand. <br /> Brandingu töö on teenisdus, toode, ja kogu sisumine maailm. Hea näide oli miljoniline reklaam Tanel Padariga vs ebakorralikud Starmani tehniukud. Et selline branding läbi reklaami küll kaugele ei vii. Inimesed on hästi suur roll turundusest. Siinkohane on panga näide, kus saab invisteerida kallidesse turvasüsteemidesse, kuid palju sõtlub seal töötavatest inimestest. Sain teada et ilma analüütiku tegemiseta turundus on mõtetu. Avatud maailmas, pole võimalik ilma turunduseta, või ilma it toetuseta. Huvitavaks näideks oli Tesla näide turustamisest, kui firma juht kaudselt turustab ennast läbi teisi projekte. Toote saab jõuda turule peaaegu ilma turunduseta, kui toote müüb ennast, ning on väiksese turule sisenemise barjääriga. Oluline on see et peab olema arusaam, mida krient tegelikult tahab. Tegu oli õpetlikuga, motiveerivaga, huvitava inimese poolt, hästi vormistatud presentatsiooniga.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekorralduse eeskirja (ÕKE)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; 5.2.11 ja 5.2.12 punkti järgi on võimalik kuni kolme kordussoorituse korral sooritada ainet ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.13.2 järgi planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<br /> <br /> Kordussoorituse osas tuleb kokku lepida õppejõuga. <br /> <br /> Kordussoorituse registreerimine toimub ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi ÕISis. <br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> Lähtudes ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK]&lt;/ref&gt;-st, RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta ning REV/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/ Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus]&lt;/ref&gt; kontole. Tasu suurus on ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.7 järgi kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 3.2.1 järgi peab üliõpilane koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava. <br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 6.1.3.4 järgi alates teisest õpinguaastast võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele, ning siis tuleb esitada avaldus semestri punase joone päevani.<br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 7.1. järgi võib toimuda Akadeemiline liikumine vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 5.3.10 järgi eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Lähtudes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/#%C3%95ppemaksu%20t%C3%A4htajad finantsinfole]&lt;/ref&gt;, õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Lähtudes õpetegevuse alustele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.3.2 alusel, täiskoormusega õpe õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe peab moodustama mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.<br /> <br /> Tähendab see seda, et sooritades esimesel semestril 26 EAP eest aineid ja teise semestri 22 EAP eest aineid, tuleb kokku maksta (27-26)x50+(54-(26+22))x50=50+300=350 EUR ehk kokku tuleb kaks arvet, esimese semestri lõpus 50 EUR ja teise semstri lõpus 300 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Antomba&diff=109136 2016-10-17T17:50:04Z

<p>Antomba: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Andrei Tomba<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> Kood: 10162873<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppekorralduse ja sisekorra sissejuhatavas loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada palju vajaliku infot. Oluliseks enda vaadest leian järgnevat: <br /> <br /> • Sain teada robotiklubi olemasolust, ning korraldavatest programmeerimise võistlustest. <br /> <br /> • Eksamite sooritusel on kolm katset: põhikatse ja kaks kordussooritust, kuhu tuleb registreerida. <br /> <br /> • EIK nõukogu otsuse järgi tasuta õppe miinimumpiiriks jääb 27 EAPd semestris. Kumulatiivselt vaadates alla seda piiri saadud EAPd maksavad 50 EUR 1 EAP kohta. See on minu arust teistsugune võrreldes teiste koolidega. <br /> <br /> • Vajalik on ka üliõpilaspileti aktiveerimine uste avamiseks. <br /> <br /> • Avalikule e-postile saadetud kiri on arvestatud loetuks. <br /> <br /> • Väga huvitavaks infoks minu jaoks oli kuulda Merle Varendit stipendiumitest. Erialastipendiumi, mis on 160 EUR kuus, määratakse 1. oktoobril, ning seda saavad kuni 50% arendusel õpivatest tudengitest. Olemas on ka tulemusstipendiumid, millele saab kandideerida teisest semestrist, Veebruaris. Milleks on siis 100 eur/kuus, ning saavad 40-50 tudengit. Olemas on ka muud stipendiumid programmeerimisvõistlustel osalemiseks.<br /> <br /> • IT koledzis on loengu salvestuste süsteem, kus salvestatakse kõike loenguid, ning praktikume, kui õppejõududega pole teisiti lepitud. <br /> <br /> • Tähelepanu pööras ka IT arenduses startup „e-lab-it“ - labori virtualiseerimise keskkond, nagu ma aru sain loodud Margus Ernitsa poolt.<br /> <br /> Huvitav oli kuulda ka Andres Septeri tähelepanu, et kaugõppe õppejõuks on Kristjan Karmo, mitte Pehmo, ning soovitus mitte jamada selle mehega, ning üldist lävenditest ja opossutamise ajast, mis on nüüdseks läbi. <br /> <br /> Arhitekti Andres Kütti esinemine&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli väga haritav, ning motiveeriv. Meeldis eluloo osa haridusteest, ning saavutustest. Huvitav oli kuulata tema mõtteid välismaa haridusest, selle olulisusest, ning tema soovitus minna nii kõrgele või kaugele, kuhu ambitsioonid ning rahakott lubab. Ülikool õpetab mõtlemist. Ise peame mõtlema mida ainest saada, ning seda ka saama. Ka maailma parimates ülikoolides on mõtetuid aineid, kuid hariduse vajadus on isiklikes huvides. Peame ise olema huvitatud hea hariduse saamisest. Väga huvitav osa oli tema karjäärist, ning arhitekti tööst. Meeldis tema mõte, et arhitekt ei loo mingit väärtust, vaid loob väärtust kontekstis, kui tal on probleem, meeskond, jne. Meeldis väljund, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja selle lahti selgitamine: Kui keerukus kasvab väljapoole organisatsiooni võimekkust, siis juhtub see, et organisatsioonil kaob võimekus seda juhtida, ning tagasi tulla. Arhitekti töö on seda kõike lahendada. Halb on aga see, et kutsutakse arhitekti alles siis, kui on juba hilja, kuna keerukus kasvab eksponentiliselt. Arhitekti vaadest on oluline, kuid ka väga raske, olulist informatsiooni lühidalt, ning kokkuvõtlikult koostada, et oleks kõigil arusaadav. Arhitektil peab olema mõjukust, kogemust, autoriteeti, et sind kuulaksid teised. Huvitav oli ka kuidas hetkel riigi tasandil arhitektuuriga lood on: ostetakse projekte, mis ei pruugi kooskõlas olla, et puudub arhitekti vaade asjale. Meeldis ka näide EBay-st, kus oli piirang hardware farmi laiendamisel, kus piirajaks oli Amprite limiit maakonnas. Loeng enesest oli nagu varemgi räägitud kasulik, motiveeriv, ning hariv. Pööras tähelepanu varasemalt mulle tundmatutele aspektidele. Laiendas vaadet. <br /> <br /> Kolmandas loengus testimisest ja startupidest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loeng &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli huvitav kuulda Kristel ja Marko Kruustüku eluloodest, nende kogemusest Eestis, Saksamaal, USAs, Dominicanis, Suurbrittannias. Nende eduloost Testliost. Sealt sain teada testijate ametist, milleks on otsida vigu teistest süsteemidest, ning anda nendest teada. Kõige kriitiliste vigade leidmisel tuleb süveneda platvormile, ning see võtab kõige rohkem aega. Ouline oli ka nende tähelepanu sellele, et programmeerimine, või tehniline osa on hea, aga startupi loomisel peab tähelepanu pöörama ka ärilisele poolele. Oluliseks pean ka Paul Graham’i selgitust startupidest: „kiire kasvuga ettevõte&quot;. Varasemalt polnud mul kindlat arusaama startupi mõistes, kuid nüüd jäi see palju selgemaks. Heaks näiteks edukast startupist oli Transferwise, kus rõhutati sellele, et eduka startupi eelis on võimas tiim. Meeldis ka nende probleemi lahenduse lähenemine: samm sammuliselt, edukalt saavutades enda eesmärke. Suur tähelepanu on pööratud neil PRil. Meeldisid nende värbamise võted, nagu näiteks „kui kopp on ees, tule Transferwise-i“. Tähelepanu pööras ka GrabCadi asutaja Maybaumi struktureeritus, võimsus häid kokkuvõteid teha. Sain teada startupi eventidest, nagu eventbride, hackaton, techstars. Hackatonil nagu sain teada on üksi raske. Peab tiimiga minema. Tiim on üks olulisemast osadest startupide loomisel. Kui inimesed ei tunne üksteist, võimalik et nad ei sobi omavahel, ning idee ei lähe edasi. Startupide puhul on palju riske inimeste värbamisel. Vahest peab inimesi ka lahti laskma, et projekt kokku ei jookseks. Oli väga hea, ülivaatlik, ning õpetlik loeng. <br /> <br /> Huvitav oli kuulda Lembitu Lingi loengu süsadminimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, arvutite arengu ajaloost, Soomest käimisest, Rootsi arvutite toomisest. Mis head teada sain on see, et hea süsadmin on piisavalt laisk aga samas ei tohi olla liiga laisk. Kui ettevõttes on mitu süsadmini, siis nende vaheline vastutus peab olema täpselt kookulepitud. Kui tahad olla edukas admin, pead süsteemist üle käima. Ning peaks teadma kuidas asjad tegelikult toimuvad. Hea süsadmin üle kolme korra ei tee asju käsitsi. Tark on korruvate asjade jaoks asju skriptida. Vaatamata sellele, et paljud arvavad et süsadim on nähtamatu, tegelikult see niimoodi ei ole, kuna tema nähtamatus on tema töö tulemus. Olles süsadmin ei tohi lasta endal pähe istuda, ei maksa enda võimeid ülehinnata, ning ei ole mõtet ennast tühjaks töötada. Kõrgemale jõudes aeg maksab rohkem, et ei maksa lubada tasuta tööd, see võib hiljem hammustada. Sain ka teada, et arendajate ja süsadminide vahel on alati konflikt. Hea oleks kui süsadmin oskaks koodi, ning abistaks arendajat koodi osas. Parim süsadmin on süsteemi arhitekti parem käsi, annab sisendi mittefunktsionaalsetele sisenditele - jälge või loge probleemidest ja hea arendaja suudab neid täita. Ettevõtetes paljud arvavad, et ressursi pole piiratud: mälu, kiirust, etc. Reaalsus on aga teine. Reaalset nõudlust kõigist seab äri, samas alati tuleb arvestada süsteemi võimekusest. Tegemist oli harivaga loenguda, tekis selge pilt süstadminidest, ning nende tööst. <br /> <br /> Andres Septeri loengust IT tööturust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, et Eesti tööturul parimad töökohad liiguvad &quot;tagatoas&quot;. Samas, kui tahad tõusu karjääris või palgas, pead liikuma mujale ehk teisse ettevõtesse. Teisiti inimesi ei edutata. Vajalik oli tähelepanu sellele, et ülikool - koht kus tehakse sidemeid. Siin peabki tekitama suhete võrgustiku. Soovitus oli tegelda ise ettevõtmisega, mis ei peagi olema startup. Riigiasutustes rääkides oli mainitud, et seal on koolitamise eelarve paika pandud, sellest saab ennast hästi väljakoolitada. Hea töökoha saamiseks eeldatake enesemüügi oskust. Kui vaadata Eesti tööturgu, siis soovituslik on minna Eesti mõistes keskmisesse ettevõtesse. Mitte IT ettevõtes on aga kinni jäämise oht. Ei soovitata minna sellisesse kohta, kui sa oled üks, ning sinust kõik sõltub. Kui startupis osaleda, siis tuleks endal seda teha, mitte &quot;ujuda teiste kiluvees&quot;. Kui firma juht sõidab üle kõigest, tuleb sellisest kohast loobuda. Einar Koltšanovi osas sain teada soovitud olukorrast töökultuuris. See on selline, kus kõik on tasakaalus, kus on toimiv dialoog, ning nauditakse koos töötamist. Äripoole ja it vahel on erinevad vaated üks teise peale. Mõlemad peavad muutuma, et saada ülalpool nimemtatud soovitud olukorda. Välismaal töötades tuleb kaaluda kõike asju, vaadata mis on riigi elutustase, palgapakkumist, vaadata palju raha tegelikult jääb. Kas kliimaolud sobivad. Mis jääb Eestisse. Kõike tuleb arvestada. Võimalik et palk mida pakutakse ei ole seda väärt. Siin loengus hindan, et sain minu arust kõige väärtuslikuma info, lähtudes ülalpool toodud nõuanetest hakkangi kujundama enda lugu. <br /> <br /> Ivar Lauri Eesti Maksu ja Tolli Ameti analüütikaosakonna juhataja loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; sain teada järgnevat. Andmed võivad ühed olla, reaalsus aga teine. Töö seisneb kogu andmebaasi töötlusega. Analüütikud on need kes tahavad kõige võimsamad serverid, kõige suuremad mälud. Küsimus kas andmed alluvad analüüsile: kas on piisavad, kas on sellisel kujul, formaadis. Või neid ei osata tõlgendada. Peab õppima andmeid tõlgendama. Peab mõtlema mis väärtust luua andmetest. Selleks peab olema tahe. Andmed mida kasutataks analüüsiks peavad olema masinloetavad. Statistikud teavad andmete töötlemise tehnikat, aga ei ole kursis valdkonna äripoolega. Tekib olukord, kui oskad, aga ei tea mida teha. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi suunamiseks, prioritiseerimiseks. MTA analüüsib andmeid riskide väljaselgitamisel: kui paljust rahas riik ilma jääb ja kuidas seda vältida. Analüüsi vajadus tekis maksupetturite väljaselgitamisel. Peamine allikas andmetele on statistikaametist. Viivitus on 20 päeva. Analüütiku vastutus on päris hull. Tekitab debatte rahval, ning vestlusi. Mõnedest ettevõtetst sõltub suur osa maksude saamises. Alla veerandi tehngutest tehakse sektori sees, 2/3 on sektorivahelised tehingud. Enamus on seotud hulgi kaubandusega ja jaekaubandusega. 15% ettevõtetet toovad enamus maksudest. Ekspordiga tegelevad firmad küsivad riigilt raha tagasi. ~40% eesti ettevõtetes tekib küsimus kuidas nad saavad hakkama. Neil ei teki piisavalt raha kulude katmiseks. Järelvalve peetakse et teada: kas, kui palju, ning kes. Analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Iga isiku jaoks on oma mudelid. Maksuauke arvutatakse erinevate metoodikatega. Pettusi leitakse läbi käitumismutri, varasemate tegevuste, läbi seoste. MTA palju sõtlub ITst - infrastruktuurist, et teha õigeid, ning effektiivseid analüüse maksupettuste väljaselgitamisel. Loeng meeldis väga, sest nii head ülevaadet MTA tööst poleks kusagilt saanud. Huvitavaks on aga see, et kui 40% ettevõtetest suudab eksisteerida piiri peal, tundub et maksetest kaldumisvõimalusi on meil riigis palju. <br /> <br /> Eesti Vabariigi küberkaitse loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Jaan Priisalu poolt kuulsin huvitava elulugu, huvitavatest projektidest, nagu näiteks Nato projekt. Sain teada , et tavalised paroolid on katki, neid saab varastada, ning inimese vastu tulla nende samade paroolidega. On vaja krüpteerida, see on ohutum. Töötavad asjad peavad olema lihtsad. Sain teada et lihtsamaks arvutiks on kiipkaart, tal pole küll toidet, vaid protsessor ja mälu ühes koos. Pankadel on koostöö tegemine mõistliik, sest kui inimestel kaob usaldus, siis kaotavad kõik. Sama on ka riikidega, koostöö on vajalik. Igas digiallkirjastamise süsteemis peab olema aja tempel sees, et eraldada millised dokumendid olid ennem allkirjastatud, millised hiljem. Sain teada et aastal 2003 vormistas küberkuritegevus, hierarhiline struktuurina, kus oli 28 pealiku. Neid pandi küll kinni, aga ikka toimib. Kübertegevuse maailmas põhiliseks keeleks on vene keel - rahvusvaheline kaubanduskeel. Inglise ja Hiina on regionaalsed keeled. Ameeriklased on vastu Eesti e-valimiste, sellepärast, et ei taha et e-valimised jõuaksid nendeni. Eesti küberrünnaku strateegia oli kujunenud Pronksiöö järel - see selgitab mida peab tegema kriisiolukorras. Küberkaitse on pidev õppimine. Vaadatakse mis toimub, õpitakse sellest. Kaitseliit oli esimene organisatsioon, mis Eestis tehti. Mis täna toimub on see, et Euroopa võrgukaitse direktiivis on sätestatud kiberkaitse reeglid Euroopas. Küberkatse missioon - eluviisi kaitse. Arvutisüsteemi kaiste on vaid üks vahenditest. Eesti strateegilisteks väljakutseteks on asukoht, inimeste vähesus. Sõjavägi missioon on mitte võita sõda, vaid saada rahu elanikkele. Antiviirus ei kaitse viiruse vastu, vaid viiruste korduste vastu. Eestis kõige enam kasutatus teenus - e-retsept. Õpetlik loeng, tundub et targalt inimeselt, kuid tundus nagu oma vaatega elule. <br /> <br /> IT ja turundus loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Hedi Mardisoo poolt tutvustas mis on turundus,ning mis on branding. Meeldis väljund et brand on see mida inimesed sinust ütlevad, kui sa lahkud ruumist. Turundusel ja brandil on oluline roll tänu sellele, et enne toote valmimist on vaja eeltöö teha, et kujuneks õige brand. <br /> Brandingu töö on teenisdus, toode, ja kogu sisumine maailm. Hea näide oli miljoniline reklaam Tanel Padariga vs ebakorralikud Starmani tehniukud. Et selline branding läbi reklaami küll kaugele ei vii. Inimesed on hästi suur roll turundusest. Siinkohane on panga näide, kus saab invisteerida kallidesse turvasüsteemidesse, kuid palju sõtlub seal töötavatest inimestest. Sain teada et ilma analüütiku tegemiseta turundus on mõtetu. Avatud maailmas, pole võimalik ilma turunduseta, või ilma it toetuseta. Huvitavaks näideks oli Tesla näide turustamisest, kui firma juht kaudselt turustab ennast läbi teisi projekte. Toote saab jõuda turule peaaegu ilma turunduseta, kui toote müüb ennast, ning on väiksese turule sisenemise barjääriga. Oluline on see et peab olema arusaam, mida krient tegelikult tahab. Tegu oli õpetlikuga, motiveerivaga, huvitava inimese poolt, hästi vormistatud presentatsiooniga.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekorralduse eeskirja (ÕKE)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; 5.2.11 ja 5.2.12 punkti järgi on võimalik kuni kolme kordussoorituse korral sooritada ainet ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.13.2 järgi planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<br /> <br /> Kordussoorituse osas tuleb kokku lepida õppejõuga. <br /> <br /> Kordussoorituse registreerimine toimub ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi ÕISis. <br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> Lähtudes ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK]&lt;/ref&gt;-st, RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta ning REV/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/ Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus]&lt;/ref&gt; kontole. Tasu suurus on ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.7 järgi kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 3.2.1 järgi peab üliõpilane koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava. <br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 6.1.3.4 järgi alates teisest õpinguaastast võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele, ning siis tuleb esitada avaldus semestri punase joone päevani.<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 7.1. järgi võib toimuda Akadeemiline liikumine vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 5.3.10 järgi eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Lähtudes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/#%C3%95ppemaksu%20t%C3%A4htajad finantsinfole]&lt;/ref&gt;, õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Lähtudes õpetegevuse alustele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.3.2 alusel, täiskoormusega õpe õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe peab moodustama mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.<br /> <br /> Tähendab see seda, et sooritades esimesel semestril 26 EAP eest aineid ja teise semestri 22 EAP eest aineid, tuleb kokku maksta (27-26)x50+(54-(26+22))x50=50+300=350 EUR ehk kokku tuleb kaks arvet, esimese semestri lõpus 50 EUR ja teise semstri lõpus 300 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Antomba&diff=109132 2016-10-17T17:49:07Z

<p>Antomba: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Andrei Tomba<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> Kood: 10162873<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppekorralduse ja sisekorra sissejuhatavas loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada palju vajaliku infot. Oluliseks enda vaadest leian järgnevat: <br /> <br /> • Sain teada robotiklubi olemasolust, ning korraldavatest programmeerimise võistlustest. <br /> <br /> • Eksamite sooritusel on kolm katset: põhikatse ja kaks kordussooritust, kuhu tuleb registreerida. <br /> <br /> • EIK nõukogu otsuse järgi tasuta õppe miinimumpiiriks jääb 27 EAPd semestris. Kumulatiivselt vaadates alla seda piiri saadud EAPd maksavad 50 EUR 1 EAP kohta. See on minu arust teistsugune võrreldes teiste koolidega. <br /> <br /> • Vajalik on ka üliõpilaspileti aktiveerimine uste avamiseks. <br /> <br /> • Avalikule e-postile saadetud kiri on arvestatud loetuks. <br /> <br /> • Väga huvitavaks infoks minu jaoks oli kuulda Merle Varendit stipendiumitest. Erialastipendiumi, mis on 160 EUR kuus, määratakse 1. oktoobril, ning seda saavad kuni 50% arendusel õpivatest tudengitest. Olemas on ka tulemusstipendiumid, millele saab kandideerida teisest semestrist, Veebruaris. Milleks on siis 100 eur/kuus, ning saavad 40-50 tudengit. Olemas on ka muud stipendiumid programmeerimisvõistlustel osalemiseks.<br /> <br /> • IT koledzis on loengu salvestuste süsteem, kus salvestatakse kõike loenguid, ning praktikume, kui õppejõududega pole teisiti lepitud. <br /> <br /> • Tähelepanu pööras ka IT arenduses startup „e-lab-it“ - labori virtualiseerimise keskkond, nagu ma aru sain loodud Margus Ernitsa poolt.<br /> <br /> Huvitav oli kuulda ka Andres Septeri tähelepanu, et kaugõppe õppejõuks on Kristjan Karmo, mitte Pehmo, ning soovitus mitte jamada selle mehega, ning üldist lävenditest ja opossutamise ajast, mis on nüüdseks läbi. <br /> <br /> Arhitekti Andres Kütti esinemine&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli väga haritav, ning motiveeriv. Meeldis eluloo osa haridusteest, ning saavutustest. Huvitav oli kuulata tema mõtteid välismaa haridusest, selle olulisusest, ning tema soovitus minna nii kõrgele või kaugele, kuhu ambitsioonid ning rahakott lubab. Ülikool õpetab mõtlemist. Ise peame mõtlema mida ainest saada, ning seda ka saama. Ka maailma parimates ülikoolides on mõtetuid aineid, kuid hariduse vajadus on isiklikes huvides. Peame ise olema huvitatud hea hariduse saamisest. Väga huvitav osa oli tema karjäärist, ning arhitekti tööst. Meeldis tema mõte, et arhitekt ei loo mingit väärtust, vaid loob väärtust kontekstis, kui tal on probleem, meeskond, jne. Meeldis väljund, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja selle lahti selgitamine: Kui keerukus kasvab väljapoole organisatsiooni võimekkust, siis juhtub see, et organisatsioonil kaob võimekus seda juhtida, ning tagasi tulla. Arhitekti töö on seda kõike lahendada. Halb on aga see, et kutsutakse arhitekti alles siis, kui on juba hilja, kuna keerukus kasvab eksponentiliselt. Arhitekti vaadest on oluline, kuid ka väga raske, olulist informatsiooni lühidalt, ning kokkuvõtlikult koostada, et oleks kõigil arusaadav. Arhitektil peab olema mõjukust, kogemust, autoriteeti, et sind kuulaksid teised. Huvitav oli ka kuidas hetkel riigi tasandil arhitektuuriga lood on: ostetakse projekte, mis ei pruugi kooskõlas olla, et puudub arhitekti vaade asjale. Meeldis ka näide EBay-st, kus oli piirang hardware farmi laiendamisel, kus piirajaks oli Amprite limiit maakonnas. Loeng enesest oli nagu varemgi räägitud kasulik, motiveeriv, ning hariv. Pööras tähelepanu varasemalt mulle tundmatutele aspektidele. Laiendas vaadet. <br /> <br /> Kolmandas loengus testimisest ja startupidest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loeng &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli huvitav kuulda Kristel ja Marko Kruustüku eluloodest, nende kogemusest Eestis, Saksamaal, USAs, Dominicanis, Suurbrittannias. Nende eduloost Testliost. Sealt sain teada testijate ametist, milleks on otsida vigu teistest süsteemidest, ning anda nendest teada. Kõige kriitiliste vigade leidmisel tuleb süveneda platvormile, ning see võtab kõige rohkem aega. Ouline oli ka nende tähelepanu sellele, et programmeerimine, või tehniline osa on hea, aga startupi loomisel peab tähelepanu pöörama ka ärilisele poolele. Oluliseks pean ka Paul Graham’i selgitust startupidest: „kiire kasvuga ettevõte&quot;. Varasemalt polnud mul kindlat arusaama startupi mõistes, kuid nüüd jäi see palju selgemaks. Heaks näiteks edukast startupist oli Transferwise, kus rõhutati sellele, et eduka startupi eelis on võimas tiim. Meeldis ka nende probleemi lahenduse lähenemine: samm sammuliselt, edukalt saavutades enda eesmärke. Suur tähelepanu on pööratud neil PRil. Meeldisid nende värbamise võted, nagu näiteks „kui kopp on ees, tule Transferwise-i“. Tähelepanu pööras ka GrabCadi asutaja Maybaumi struktureeritus, võimsus häid kokkuvõteid teha. Sain teada startupi eventidest, nagu eventbride, hackaton, techstars. Hackatonil nagu sain teada on üksi raske. Peab tiimiga minema. Tiim on üks olulisemast osadest startupide loomisel. Kui inimesed ei tunne üksteist, võimalik et nad ei sobi omavahel, ning idee ei lähe edasi. Startupide puhul on palju riske inimeste värbamisel. Vahest peab inimesi ka lahti laskma, et projekt kokku ei jookseks. Oli väga hea, ülivaatlik, ning õpetlik loeng. <br /> <br /> Huvitav oli kuulda Lembitu Lingi loengu süsadminimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, arvutite arengu ajaloost, Soomest käimisest, Rootsi arvutite toomisest. Mis head teada sain on see, et hea süsadmin on piisavalt laisk aga samas ei tohi olla liiga laisk. Kui ettevõttes on mitu süsadmini, siis nende vaheline vastutus peab olema täpselt kookulepitud. Kui tahad olla edukas admin, pead süsteemist üle käima. Ning peaks teadma kuidas asjad tegelikult toimuvad. Hea süsadmin üle kolme korra ei tee asju käsitsi. Tark on korruvate asjade jaoks asju skriptida. Vaatamata sellele, et paljud arvavad et süsadim on nähtamatu, tegelikult see niimoodi ei ole, kuna tema nähtamatus on tema töö tulemus. Olles süsadmin ei tohi lasta endal pähe istuda, ei maksa enda võimeid ülehinnata, ning ei ole mõtet ennast tühjaks töötada. Kõrgemale jõudes aeg maksab rohkem, et ei maksa lubada tasuta tööd, see võib hiljem hammustada. Sain ka teada, et arendajate ja süsadminide vahel on alati konflikt. Hea oleks kui süsadmin oskaks koodi, ning abistaks arendajat koodi osas. Parim süsadmin on süsteemi arhitekti parem käsi, annab sisendi mittefunktsionaalsetele sisenditele - jälge või loge probleemidest ja hea arendaja suudab neid täita. Ettevõtetes paljud arvavad, et ressursi pole piiratud: mälu, kiirust, etc. Reaalsus on aga teine. Reaalset nõudlust kõigist seab äri, samas alati tuleb arvestada süsteemi võimekusest. Tegemist oli harivaga loenguda, tekis selge pilt süstadminidest, ning nende tööst. <br /> <br /> Andres Septeri loengust IT tööturust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, et Eesti tööturul parimad töökohad liiguvad &quot;tagatoas&quot;. Samas, kui tahad tõusu karjääris või palgas, pead liikuma mujale ehk teisse ettevõtesse. Teisiti inimesi ei edutata. Vajalik oli tähelepanu sellele, et ülikool - koht kus tehakse sidemeid. Siin peabki tekitama suhete võrgustiku. Soovitus oli tegelda ise ettevõtmisega, mis ei peagi olema startup. Riigiasutustes rääkides oli mainitud, et seal on koolitamise eelarve paika pandud, sellest saab ennast hästi väljakoolitada. Hea töökoha saamiseks eeldatake enesemüügi oskust. Kui vaadata Eesti tööturgu, siis soovituslik on minna Eesti mõistes keskmisesse ettevõtesse. Mitte IT ettevõtes on aga kinni jäämise oht. Ei soovitata minna sellisesse kohta, kui sa oled üks, ning sinust kõik sõltub. Kui startupis osaleda, siis tuleks endal seda teha, mitte &quot;ujuda teiste kiluvees&quot;. Kui firma juht sõidab üle kõigest, tuleb sellisest kohast loobuda. Einar Koltšanovi osas sain teada soovitud olukorrast töökultuuris. See on selline, kus kõik on tasakaalus, kus on toimiv dialoog, ning nauditakse koos töötamist. Äripoole ja it vahel on erinevad vaated üks teise peale. Mõlemad peavad muutuma, et saada ülalpool nimemtatud soovitud olukorda. Välismaal töötades tuleb kaaluda kõike asju, vaadata mis on riigi elutustase, palgapakkumist, vaadata palju raha tegelikult jääb. Kas kliimaolud sobivad. Mis jääb Eestisse. Kõike tuleb arvestada. Võimalik et palk mida pakutakse ei ole seda väärt. Siin loengus hindan, et sain minu arust kõige väärtuslikuma info, lähtudes ülalpool toodud nõuanetest hakkangi kujundama enda lugu. <br /> <br /> Ivar Lauri Eesti Maksu ja Tolli Ameti analüütikaosakonna juhataja loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; sain teada järgnevat. Andmed võivad ühed olla, reaalsus aga teine. Töö seisneb kogu andmebaasi töötlusega. Analüütikud on need kes tahavad kõige võimsamad serverid, kõige suuremad mälud. Küsimus kas andmed alluvad analüüsile: kas on piisavad, kas on sellisel kujul, formaadis. Või neid ei osata tõlgendada. Peab õppima andmeid tõlgendama. Peab mõtlema mis väärtust luua andmetest. Selleks peab olema tahe. Andmed mida kasutataks analüüsiks peavad olema masinloetavad. Statistikud teavad andmete töötlemise tehnikat, aga ei ole kursis valdkonna äripoolega. Tekib olukord, kui oskad, aga ei tea mida teha. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi suunamiseks, prioritiseerimiseks. MTA analüüsib andmeid riskide väljaselgitamisel: kui paljust rahas riik ilma jääb ja kuidas seda vältida. Analüüsi vajadus tekis maksupetturite väljaselgitamisel. Peamine allikas andmetele on statistikaametist. Viivitus on 20 päeva. Analüütiku vastutus on päris hull. Tekitab debatte rahval, ning vestlusi. Mõnedest ettevõtetst sõltub suur osa maksude saamises. Alla veerandi tehngutest tehakse sektori sees, 2/3 on sektorivahelised tehingud. Enamus on seotud hulgi kaubandusega ja jaekaubandusega. 15% ettevõtetet toovad enamus maksudest. Ekspordiga tegelevad firmad küsivad riigilt raha tagasi. ~40% eesti ettevõtetes tekib küsimus kuidas nad saavad hakkama. Neil ei teki piisavalt raha kulude katmiseks. Järelvalve peetakse et teada: kas, kui palju, ning kes. Analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Iga isiku jaoks on oma mudelid. Maksuauke arvutatakse erinevate metoodikatega. Pettusi leitakse läbi käitumismutri, varasemate tegevuste, läbi seoste. MTA palju sõtlub ITst - infrastruktuurist, et teha õigeid, ning effektiivseid analüüse maksupettuste väljaselgitamisel. Loeng meeldis väga, sest nii head ülevaadet MTA tööst poleks kusagilt saanud. Huvitavaks on aga see, et kui 40% ettevõtetest suudab eksisteerida piiri peal, tundub et maksetest kaldumisvõimalusi on meil riigis palju. <br /> <br /> Eesti Vabariigi küberkaitse loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Jaan Priisalu poolt kuulsin huvitava elulugu, huvitavatest projektidest, nagu näiteks Nato projekt. Sain teada , et tavalised paroolid on katki, neid saab varastada, ning inimese vastu tulla nende samade paroolidega. On vaja krüpteerida, see on ohutum. Töötavad asjad peavad olema lihtsad. Sain teada et lihtsamaks arvutiks on kiipkaart, tal pole küll toidet, vaid protsessor ja mälu ühes koos. Pankadel on koostöö tegemine mõistliik, sest kui inimestel kaob usaldus, siis kaotavad kõik. Sama on ka riikidega, koostöö on vajalik. Igas digiallkirjastamise süsteemis peab olema aja tempel sees, et eraldada millised dokumendid olid ennem allkirjastatud, millised hiljem. Sain teada et aastal 2003 vormistas küberkuritegevus, hierarhiline struktuurina, kus oli 28 pealiku. Neid pandi küll kinni, aga ikka toimib. Kübertegevuse maailmas põhiliseks keeleks on vene keel - rahvusvaheline kaubanduskeel. Inglise ja Hiina on regionaalsed keeled. Ameeriklased on vastu Eesti e-valimiste, sellepärast, et ei taha et e-valimised jõuaksid nendeni. Eesti küberrünnaku strateegia oli kujunenud Pronksiöö järel - see selgitab mida peab tegema kriisiolukorras. Küberkaitse on pidev õppimine. Vaadatakse mis toimub, õpitakse sellest. Kaitseliit oli esimene organisatsioon, mis Eestis tehti. Mis täna toimub on see, et Euroopa võrgukaitse direktiivis on sätestatud kiberkaitse reeglid Euroopas. Küberkatse missioon - eluviisi kaitse. Arvutisüsteemi kaiste on vaid üks vahenditest. Eesti strateegilisteks väljakutseteks on asukoht, inimeste vähesus. Sõjavägi missioon on mitte võita sõda, vaid saada rahu elanikkele. Antiviirus ei kaitse viiruse vastu, vaid viiruste korduste vastu. Eestis kõige enam kasutatus teenus - e-retsept. Õpetlik loeng, tundub et targalt inimeselt, kuid tundus nagu oma vaatega elule. <br /> <br /> IT ja turundus loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Hedi Mardisoo poolt tutvustas mis on turundus,ning mis on branding. Meeldis väljund et brand on see mida inimesed sinust ütlevad, kui sa lahkud ruumist. Turundusel ja brandil on oluline roll tänu sellele, et enne toote valmimist on vaja eeltöö teha, et kujuneks õige brand. <br /> Brandingu töö on teenisdus, toode, ja kogu sisumine maailm. Hea näide oli miljoniline reklaam Tanel Padariga vs ebakorralikud Starmani tehniukud. Et selline branding läbi reklaami küll kaugele ei vii. Inimesed on hästi suur roll turundusest. Siinkohane on panga näide, kus saab invisteerida kallidesse turvasüsteemidesse, kuid palju sõtlub seal töötavatest inimestest. Sain teada et ilma analüütiku tegemiseta turundus on mõtetu. Avatud maailmas, pole võimalik ilma turunduseta, või ilma it toetuseta. Huvitavaks näideks oli Tesla näide turustamisest, kui firma juht kaudselt turustab ennast läbi teisi projekte. Toote saab jõuda turule peaaegu ilma turunduseta, kui toote müüb ennast, ning on väiksese turule sisenemise barjääriga. Oluline on see et peab olema arusaam, mida krient tegelikult tahab. Tegu oli õpetlikuga, motiveerivaga, huvitava inimese poolt, hästi vormistatud presentatsiooniga.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekorralduse eeskirja (ÕKE)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; 5.2.11 ja 5.2.12 punkti järgi on võimalik kuni kolme kordussoorituse korral sooritada ainet ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.13.2 järgi planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<br /> <br /> Kordussoorituse osas tuleb kokku lepida õppejõuga. <br /> <br /> Kordussoorituse registreerimine toimub ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi ÕISis. <br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> Lähtudes ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK]&lt;/ref&gt;-st, RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta ning REV/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/ HITSA HITSA]&lt;/ref&gt; kontole. Tasu suurus on ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.7 järgi kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 3.2.1 järgi peab üliõpilane koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava. <br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 6.1.3.4 järgi alates teisest õpinguaastast võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele, ning siis tuleb esitada avaldus semestri punase joone päevani.<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 7.1. järgi võib toimuda Akadeemiline liikumine vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 5.3.10 järgi eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Lähtudes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/#%C3%95ppemaksu%20t%C3%A4htajad finantsinfole]&lt;/ref&gt;, õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Lähtudes õpetegevuse alustele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.3.2 alusel, täiskoormusega õpe õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe peab moodustama mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.<br /> <br /> Tähendab see seda, et sooritades esimesel semestril 26 EAP eest aineid ja teise semestri 22 EAP eest aineid, tuleb kokku maksta (27-26)x50+(54-(26+22))x50=50+300=350 EUR ehk kokku tuleb kaks arvet, esimese semestri lõpus 50 EUR ja teise semstri lõpus 300 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Antomba&diff=109122 2016-10-17T17:46:43Z

<p>Antomba: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Andrei Tomba<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> Kood: 10162873<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppekorralduse ja sisekorra sissejuhatavas loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada palju vajaliku infot. Oluliseks enda vaadest leian järgnevat: <br /> <br /> • Sain teada robotiklubi olemasolust, ning korraldavatest programmeerimise võistlustest. <br /> <br /> • Eksamite sooritusel on kolm katset: põhikatse ja kaks kordussooritust, kuhu tuleb registreerida. <br /> <br /> • EIK nõukogu otsuse järgi tasuta õppe miinimumpiiriks jääb 27 EAPd semestris. Kumulatiivselt vaadates alla seda piiri saadud EAPd maksavad 50 EUR 1 EAP kohta. See on minu arust teistsugune võrreldes teiste koolidega. <br /> <br /> • Vajalik on ka üliõpilaspileti aktiveerimine uste avamiseks. <br /> <br /> • Avalikule e-postile saadetud kiri on arvestatud loetuks. <br /> <br /> • Väga huvitavaks infoks minu jaoks oli kuulda Merle Varendit stipendiumitest. Erialastipendiumi, mis on 160 EUR kuus, määratakse 1. oktoobril, ning seda saavad kuni 50% arendusel õpivatest tudengitest. Olemas on ka tulemusstipendiumid, millele saab kandideerida teisest semestrist, Veebruaris. Milleks on siis 100 eur/kuus, ning saavad 40-50 tudengit. Olemas on ka muud stipendiumid programmeerimisvõistlustel osalemiseks.<br /> <br /> • IT koledzis on loengu salvestuste süsteem, kus salvestatakse kõike loenguid, ning praktikume, kui õppejõududega pole teisiti lepitud. <br /> <br /> • Tähelepanu pööras ka IT arenduses startup „e-lab-it“ - labori virtualiseerimise keskkond, nagu ma aru sain loodud Margus Ernitsa poolt.<br /> <br /> Huvitav oli kuulda ka Andres Septeri tähelepanu, et kaugõppe õppejõuks on Kristjan Karmo, mitte Pehmo, ning soovitus mitte jamada selle mehega, ning üldist lävenditest ja opossutamise ajast, mis on nüüdseks läbi. <br /> <br /> Arhitekti Andres Kütti esinemine&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli väga haritav, ning motiveeriv. Meeldis eluloo osa haridusteest, ning saavutustest. Huvitav oli kuulata tema mõtteid välismaa haridusest, selle olulisusest, ning tema soovitus minna nii kõrgele või kaugele, kuhu ambitsioonid ning rahakott lubab. Ülikool õpetab mõtlemist. Ise peame mõtlema mida ainest saada, ning seda ka saama. Ka maailma parimates ülikoolides on mõtetuid aineid, kuid hariduse vajadus on isiklikes huvides. Peame ise olema huvitatud hea hariduse saamisest. Väga huvitav osa oli tema karjäärist, ning arhitekti tööst. Meeldis tema mõte, et arhitekt ei loo mingit väärtust, vaid loob väärtust kontekstis, kui tal on probleem, meeskond, jne. Meeldis väljund, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja selle lahti selgitamine: Kui keerukus kasvab väljapoole organisatsiooni võimekkust, siis juhtub see, et organisatsioonil kaob võimekus seda juhtida, ning tagasi tulla. Arhitekti töö on seda kõike lahendada. Halb on aga see, et kutsutakse arhitekti alles siis, kui on juba hilja, kuna keerukus kasvab eksponentiliselt. Arhitekti vaadest on oluline, kuid ka väga raske, olulist informatsiooni lühidalt, ning kokkuvõtlikult koostada, et oleks kõigil arusaadav. Arhitektil peab olema mõjukust, kogemust, autoriteeti, et sind kuulaksid teised. Huvitav oli ka kuidas hetkel riigi tasandil arhitektuuriga lood on: ostetakse projekte, mis ei pruugi kooskõlas olla, et puudub arhitekti vaade asjale. Meeldis ka näide EBay-st, kus oli piirang hardware farmi laiendamisel, kus piirajaks oli Amprite limiit maakonnas. Loeng enesest oli nagu varemgi räägitud kasulik, motiveeriv, ning hariv. Pööras tähelepanu varasemalt mulle tundmatutele aspektidele. Laiendas vaadet. <br /> <br /> Kolmandas loengus testimisest ja startupidest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loeng &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli huvitav kuulda Kristel ja Marko Kruustüku eluloodest, nende kogemusest Eestis, Saksamaal, USAs, Dominicanis, Suurbrittannias. Nende eduloost Testliost. Sealt sain teada testijate ametist, milleks on otsida vigu teistest süsteemidest, ning anda nendest teada. Kõige kriitiliste vigade leidmisel tuleb süveneda platvormile, ning see võtab kõige rohkem aega. Ouline oli ka nende tähelepanu sellele, et programmeerimine, või tehniline osa on hea, aga startupi loomisel peab tähelepanu pöörama ka ärilisele poolele. Oluliseks pean ka Paul Graham’i selgitust startupidest: „kiire kasvuga ettevõte&quot;. Varasemalt polnud mul kindlat arusaama startupi mõistes, kuid nüüd jäi see palju selgemaks. Heaks näiteks edukast startupist oli Transferwise, kus rõhutati sellele, et eduka startupi eelis on võimas tiim. Meeldis ka nende probleemi lahenduse lähenemine: samm sammuliselt, edukalt saavutades enda eesmärke. Suur tähelepanu on pööratud neil PRil. Meeldisid nende värbamise võted, nagu näiteks „kui kopp on ees, tule Transferwise-i“. Tähelepanu pööras ka GrabCadi asutaja Maybaumi struktureeritus, võimsus häid kokkuvõteid teha. Sain teada startupi eventidest, nagu eventbride, hackaton, techstars. Hackatonil nagu sain teada on üksi raske. Peab tiimiga minema. Tiim on üks olulisemast osadest startupide loomisel. Kui inimesed ei tunne üksteist, võimalik et nad ei sobi omavahel, ning idee ei lähe edasi. Startupide puhul on palju riske inimeste värbamisel. Vahest peab inimesi ka lahti laskma, et projekt kokku ei jookseks. Oli väga hea, ülivaatlik, ning õpetlik loeng. <br /> <br /> Huvitav oli kuulda Lembitu Lingi loengu süsadminimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, arvutite arengu ajaloost, Soomest käimisest, Rootsi arvutite toomisest. Mis head teada sain on see, et hea süsadmin on piisavalt laisk aga samas ei tohi olla liiga laisk. Kui ettevõttes on mitu süsadmini, siis nende vaheline vastutus peab olema täpselt kookulepitud. Kui tahad olla edukas admin, pead süsteemist üle käima. Ning peaks teadma kuidas asjad tegelikult toimuvad. Hea süsadmin üle kolme korra ei tee asju käsitsi. Tark on korruvate asjade jaoks asju skriptida. Vaatamata sellele, et paljud arvavad et süsadim on nähtamatu, tegelikult see niimoodi ei ole, kuna tema nähtamatus on tema töö tulemus. Olles süsadmin ei tohi lasta endal pähe istuda, ei maksa enda võimeid ülehinnata, ning ei ole mõtet ennast tühjaks töötada. Kõrgemale jõudes aeg maksab rohkem, et ei maksa lubada tasuta tööd, see võib hiljem hammustada. Sain ka teada, et arendajate ja süsadminide vahel on alati konflikt. Hea oleks kui süsadmin oskaks koodi, ning abistaks arendajat koodi osas. Parim süsadmin on süsteemi arhitekti parem käsi, annab sisendi mittefunktsionaalsetele sisenditele - jälge või loge probleemidest ja hea arendaja suudab neid täita. Ettevõtetes paljud arvavad, et ressursi pole piiratud: mälu, kiirust, etc. Reaalsus on aga teine. Reaalset nõudlust kõigist seab äri, samas alati tuleb arvestada süsteemi võimekusest. Tegemist oli harivaga loenguda, tekis selge pilt süstadminidest, ning nende tööst. <br /> <br /> Andres Septeri loengust IT tööturust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, et Eesti tööturul parimad töökohad liiguvad &quot;tagatoas&quot;. Samas, kui tahad tõusu karjääris või palgas, pead liikuma mujale ehk teisse ettevõtesse. Teisiti inimesi ei edutata. Vajalik oli tähelepanu sellele, et ülikool - koht kus tehakse sidemeid. Siin peabki tekitama suhete võrgustiku. Soovitus oli tegelda ise ettevõtmisega, mis ei peagi olema startup. Riigiasutustes rääkides oli mainitud, et seal on koolitamise eelarve paika pandud, sellest saab ennast hästi väljakoolitada. Hea töökoha saamiseks eeldatake enesemüügi oskust. Kui vaadata Eesti tööturgu, siis soovituslik on minna Eesti mõistes keskmisesse ettevõtesse. Mitte IT ettevõtes on aga kinni jäämise oht. Ei soovitata minna sellisesse kohta, kui sa oled üks, ning sinust kõik sõltub. Kui startupis osaleda, siis tuleks endal seda teha, mitte &quot;ujuda teiste kiluvees&quot;. Kui firma juht sõidab üle kõigest, tuleb sellisest kohast loobuda. Einar Koltšanovi osas sain teada soovitud olukorrast töökultuuris. See on selline, kus kõik on tasakaalus, kus on toimiv dialoog, ning nauditakse koos töötamist. Äripoole ja it vahel on erinevad vaated üks teise peale. Mõlemad peavad muutuma, et saada ülalpool nimemtatud soovitud olukorda. Välismaal töötades tuleb kaaluda kõike asju, vaadata mis on riigi elutustase, palgapakkumist, vaadata palju raha tegelikult jääb. Kas kliimaolud sobivad. Mis jääb Eestisse. Kõike tuleb arvestada. Võimalik et palk mida pakutakse ei ole seda väärt. Siin loengus hindan, et sain minu arust kõige väärtuslikuma info, lähtudes ülalpool toodud nõuanetest hakkangi kujundama enda lugu. <br /> <br /> Ivar Lauri Eesti Maksu ja Tolli Ameti analüütikaosakonna juhataja loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; sain teada järgnevat. Andmed võivad ühed olla, reaalsus aga teine. Töö seisneb kogu andmebaasi töötlusega. Analüütikud on need kes tahavad kõige võimsamad serverid, kõige suuremad mälud. Küsimus kas andmed alluvad analüüsile: kas on piisavad, kas on sellisel kujul, formaadis. Või neid ei osata tõlgendada. Peab õppima andmeid tõlgendama. Peab mõtlema mis väärtust luua andmetest. Selleks peab olema tahe. Andmed mida kasutataks analüüsiks peavad olema masinloetavad. Statistikud teavad andmete töötlemise tehnikat, aga ei ole kursis valdkonna äripoolega. Tekib olukord, kui oskad, aga ei tea mida teha. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi suunamiseks, prioritiseerimiseks. MTA analüüsib andmeid riskide väljaselgitamisel: kui paljust rahas riik ilma jääb ja kuidas seda vältida. Analüüsi vajadus tekis maksupetturite väljaselgitamisel. Peamine allikas andmetele on statistikaametist. Viivitus on 20 päeva. Analüütiku vastutus on päris hull. Tekitab debatte rahval, ning vestlusi. Mõnedest ettevõtetst sõltub suur osa maksude saamises. Alla veerandi tehngutest tehakse sektori sees, 2/3 on sektorivahelised tehingud. Enamus on seotud hulgi kaubandusega ja jaekaubandusega. 15% ettevõtetet toovad enamus maksudest. Ekspordiga tegelevad firmad küsivad riigilt raha tagasi. ~40% eesti ettevõtetes tekib küsimus kuidas nad saavad hakkama. Neil ei teki piisavalt raha kulude katmiseks. Järelvalve peetakse et teada: kas, kui palju, ning kes. Analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Iga isiku jaoks on oma mudelid. Maksuauke arvutatakse erinevate metoodikatega. Pettusi leitakse läbi käitumismutri, varasemate tegevuste, läbi seoste. MTA palju sõtlub ITst - infrastruktuurist, et teha õigeid, ning effektiivseid analüüse maksupettuste väljaselgitamisel. Loeng meeldis väga, sest nii head ülevaadet MTA tööst poleks kusagilt saanud. Huvitavaks on aga see, et kui 40% ettevõtetest suudab eksisteerida piiri peal, tundub et maksetest kaldumisvõimalusi on meil riigis palju. <br /> <br /> Eesti Vabariigi küberkaitse loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Jaan Priisalu poolt kuulsin huvitava elulugu, huvitavatest projektidest, nagu näiteks Nato projekt. Sain teada , et tavalised paroolid on katki, neid saab varastada, ning inimese vastu tulla nende samade paroolidega. On vaja krüpteerida, see on ohutum. Töötavad asjad peavad olema lihtsad. Sain teada et lihtsamaks arvutiks on kiipkaart, tal pole küll toidet, vaid protsessor ja mälu ühes koos. Pankadel on koostöö tegemine mõistliik, sest kui inimestel kaob usaldus, siis kaotavad kõik. Sama on ka riikidega, koostöö on vajalik. Igas digiallkirjastamise süsteemis peab olema aja tempel sees, et eraldada millised dokumendid olid ennem allkirjastatud, millised hiljem. Sain teada et aastal 2003 vormistas küberkuritegevus, hierarhiline struktuurina, kus oli 28 pealiku. Neid pandi küll kinni, aga ikka toimib. Kübertegevuse maailmas põhiliseks keeleks on vene keel - rahvusvaheline kaubanduskeel. Inglise ja Hiina on regionaalsed keeled. Ameeriklased on vastu Eesti e-valimiste, sellepärast, et ei taha et e-valimised jõuaksid nendeni. Eesti küberrünnaku strateegia oli kujunenud Pronksiöö järel - see selgitab mida peab tegema kriisiolukorras. Küberkaitse on pidev õppimine. Vaadatakse mis toimub, õpitakse sellest. Kaitseliit oli esimene organisatsioon, mis Eestis tehti. Mis täna toimub on see, et Euroopa võrgukaitse direktiivis on sätestatud kiberkaitse reeglid Euroopas. Küberkatse missioon - eluviisi kaitse. Arvutisüsteemi kaiste on vaid üks vahenditest. Eesti strateegilisteks väljakutseteks on asukoht, inimeste vähesus. Sõjavägi missioon on mitte võita sõda, vaid saada rahu elanikkele. Antiviirus ei kaitse viiruse vastu, vaid viiruste korduste vastu. Eestis kõige enam kasutatus teenus - e-retsept. Õpetlik loeng, tundub et targalt inimeselt, kuid tundus nagu oma vaatega elule. <br /> <br /> IT ja turundus loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Hedi Mardisoo poolt tutvustas mis on turundus,ning mis on branding. Meeldis väljund et brand on see mida inimesed sinust ütlevad, kui sa lahkud ruumist. Turundusel ja brandil on oluline roll tänu sellele, et enne toote valmimist on vaja eeltöö teha, et kujuneks õige brand. <br /> Brandingu töö on teenisdus, toode, ja kogu sisumine maailm. Hea näide oli miljoniline reklaam Tanel Padariga vs ebakorralikud Starmani tehniukud. Et selline branding läbi reklaami küll kaugele ei vii. Inimesed on hästi suur roll turundusest. Siinkohane on panga näide, kus saab invisteerida kallidesse turvasüsteemidesse, kuid palju sõtlub seal töötavatest inimestest. Sain teada et ilma analüütiku tegemiseta turundus on mõtetu. Avatud maailmas, pole võimalik ilma turunduseta, või ilma it toetuseta. Huvitavaks näideks oli Tesla näide turustamisest, kui firma juht kaudselt turustab ennast läbi teisi projekte. Toote saab jõuda turule peaaegu ilma turunduseta, kui toote müüb ennast, ning on väiksese turule sisenemise barjääriga. Oluline on see et peab olema arusaam, mida krient tegelikult tahab. Tegu oli õpetlikuga, motiveerivaga, huvitava inimese poolt, hästi vormistatud presentatsiooniga.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekorralduse eeskirja (ÕKE)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; 5.2.11 ja 5.2.12 punkti järgi on võimalik kuni kolme kordussoorituse korral sooritada ainet ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.13.2 järgi planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<br /> <br /> Kordussoorituse osas tuleb kokku lepida õppejõuga. <br /> <br /> Kordussoorituse registreerimine toimub ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi ÕISis. <br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> Lähtudes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK]&lt;/ref&gt;-st, RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta ning REV/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/ HITSA]&lt;/ref&gt; kontole. Tasu suurus on ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.7 järgi kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 3.2.1 järgi peab üliõpilane koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava. <br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 6.1.3.4 järgi alates teisest õpinguaastast võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele, ning siis tuleb esitada avaldus semestri punase joone päevani.<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 7.1. järgi võib toimuda Akadeemiline liikumine vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 5.3.10 järgi eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Lähtudes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/#%C3%95ppemaksu%20t%C3%A4htajad finantsinfole]&lt;/ref&gt;, õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Lähtudes õpetegevuse alustele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.3.2 alusel, täiskoormusega õpe õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe peab moodustama mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.<br /> <br /> Tähendab see seda, et sooritades esimesel semestril 26 EAP eest aineid ja teise semestri 22 EAP eest aineid, tuleb kokku maksta (27-26)x50+(54-(26+22))x50=50+300=350 EUR ehk kokku tuleb kaks arvet, esimese semestri lõpus 50 EUR ja teise semstri lõpus 300 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Antomba&diff=109106 2016-10-17T17:32:51Z

<p>Antomba: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Andrei Tomba<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> Kood: 10162873<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppekorralduse ja sisekorra sissejuhatavas loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada palju vajaliku infot. Oluliseks enda vaadest leian järgnevat: <br /> <br /> • Sain teada robotiklubi olemasolust, ning korraldavatest programmeerimise võistlustest. <br /> <br /> • Eksamite sooritusel on kolm katset: põhikatse ja kaks kordussooritust, kuhu tuleb registreerida. <br /> <br /> • EIK nõukogu otsuse järgi tasuta õppe miinimumpiiriks jääb 27 EAPd semestris. Kumulatiivselt vaadates alla seda piiri saadud EAPd maksavad 50 EUR 1 EAP kohta. See on minu arust teistsugune võrreldes teiste koolidega. <br /> <br /> • Vajalik on ka üliõpilaspileti aktiveerimine uste avamiseks. <br /> <br /> • Avalikule e-postile saadetud kiri on arvestatud loetuks. <br /> <br /> • Väga huvitavaks infoks minu jaoks oli kuulda Merle Varendit stipendiumitest. Erialastipendiumi, mis on 160 EUR kuus, määratakse 1. oktoobril, ning seda saavad kuni 50% arendusel õpivatest tudengitest. Olemas on ka tulemusstipendiumid, millele saab kandideerida teisest semestrist, Veebruaris. Milleks on siis 100 eur/kuus, ning saavad 40-50 tudengit. Olemas on ka muud stipendiumid programmeerimisvõistlustel osalemiseks.<br /> <br /> • IT koledzis on loengu salvestuste süsteem, kus salvestatakse kõike loenguid, ning praktikume, kui õppejõududega pole teisiti lepitud. <br /> <br /> • Tähelepanu pööras ka IT arenduses startup „e-lab-it“ - labori virtualiseerimise keskkond, nagu ma aru sain loodud Margus Ernitsa poolt.<br /> <br /> Huvitav oli kuulda ka Andres Septeri tähelepanu, et kaugõppe õppejõuks on Kristjan Karmo, mitte Pehmo, ning soovitus mitte jamada selle mehega, ning üldist lävenditest ja opossutamise ajast, mis on nüüdseks läbi. <br /> <br /> Arhitekti Andres Kütti esinemine&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli väga haritav, ning motiveeriv. Meeldis eluloo osa haridusteest, ning saavutustest. Huvitav oli kuulata tema mõtteid välismaa haridusest, selle olulisusest, ning tema soovitus minna nii kõrgele või kaugele, kuhu ambitsioonid ning rahakott lubab. Ülikool õpetab mõtlemist. Ise peame mõtlema mida ainest saada, ning seda ka saama. Ka maailma parimates ülikoolides on mõtetuid aineid, kuid hariduse vajadus on isiklikes huvides. Peame ise olema huvitatud hea hariduse saamisest. Väga huvitav osa oli tema karjäärist, ning arhitekti tööst. Meeldis tema mõte, et arhitekt ei loo mingit väärtust, vaid loob väärtust kontekstis, kui tal on probleem, meeskond, jne. Meeldis väljund, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja selle lahti selgitamine: Kui keerukus kasvab väljapoole organisatsiooni võimekkust, siis juhtub see, et organisatsioonil kaob võimekus seda juhtida, ning tagasi tulla. Arhitekti töö on seda kõike lahendada. Halb on aga see, et kutsutakse arhitekti alles siis, kui on juba hilja, kuna keerukus kasvab eksponentiliselt. Arhitekti vaadest on oluline, kuid ka väga raske, olulist informatsiooni lühidalt, ning kokkuvõtlikult koostada, et oleks kõigil arusaadav. Arhitektil peab olema mõjukust, kogemust, autoriteeti, et sind kuulaksid teised. Huvitav oli ka kuidas hetkel riigi tasandil arhitektuuriga lood on: ostetakse projekte, mis ei pruugi kooskõlas olla, et puudub arhitekti vaade asjale. Meeldis ka näide EBay-st, kus oli piirang hardware farmi laiendamisel, kus piirajaks oli Amprite limiit maakonnas. Loeng enesest oli nagu varemgi räägitud kasulik, motiveeriv, ning hariv. Pööras tähelepanu varasemalt mulle tundmatutele aspektidele. Laiendas vaadet. <br /> <br /> Kolmandas loengus testimisest ja startupidest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loeng &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli huvitav kuulda Kristel ja Marko Kruustüku eluloodest, nende kogemusest Eestis, Saksamaal, USAs, Dominicanis, Suurbrittannias. Nende eduloost Testliost. Sealt sain teada testijate ametist, milleks on otsida vigu teistest süsteemidest, ning anda nendest teada. Kõige kriitiliste vigade leidmisel tuleb süveneda platvormile, ning see võtab kõige rohkem aega. Ouline oli ka nende tähelepanu sellele, et programmeerimine, või tehniline osa on hea, aga startupi loomisel peab tähelepanu pöörama ka ärilisele poolele. Oluliseks pean ka Paul Graham’i selgitust startupidest: „kiire kasvuga ettevõte&quot;. Varasemalt polnud mul kindlat arusaama startupi mõistes, kuid nüüd jäi see palju selgemaks. Heaks näiteks edukast startupist oli Transferwise, kus rõhutati sellele, et eduka startupi eelis on võimas tiim. Meeldis ka nende probleemi lahenduse lähenemine: samm sammuliselt, edukalt saavutades enda eesmärke. Suur tähelepanu on pööratud neil PRil. Meeldisid nende värbamise võted, nagu näiteks „kui kopp on ees, tule Transferwise-i“. Tähelepanu pööras ka GrabCadi asutaja Maybaumi struktureeritus, võimsus häid kokkuvõteid teha. Sain teada startupi eventidest, nagu eventbride, hackaton, techstars. Hackatonil nagu sain teada on üksi raske. Peab tiimiga minema. Tiim on üks olulisemast osadest startupide loomisel. Kui inimesed ei tunne üksteist, võimalik et nad ei sobi omavahel, ning idee ei lähe edasi. Startupide puhul on palju riske inimeste värbamisel. Vahest peab inimesi ka lahti laskma, et projekt kokku ei jookseks. Oli väga hea, ülivaatlik, ning õpetlik loeng. <br /> <br /> Huvitav oli kuulda Lembitu Lingi loengu süsadminimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, arvutite arengu ajaloost, Soomest käimisest, Rootsi arvutite toomisest. Mis head teada sain on see, et hea süsadmin on piisavalt laisk aga samas ei tohi olla liiga laisk. Kui ettevõttes on mitu süsadmini, siis nende vaheline vastutus peab olema täpselt kookulepitud. Kui tahad olla edukas admin, pead süsteemist üle käima. Ning peaks teadma kuidas asjad tegelikult toimuvad. Hea süsadmin üle kolme korra ei tee asju käsitsi. Tark on korruvate asjade jaoks asju skriptida. Vaatamata sellele, et paljud arvavad et süsadim on nähtamatu, tegelikult see niimoodi ei ole, kuna tema nähtamatus on tema töö tulemus. Olles süsadmin ei tohi lasta endal pähe istuda, ei maksa enda võimeid ülehinnata, ning ei ole mõtet ennast tühjaks töötada. Kõrgemale jõudes aeg maksab rohkem, et ei maksa lubada tasuta tööd, see võib hiljem hammustada. Sain ka teada, et arendajate ja süsadminide vahel on alati konflikt. Hea oleks kui süsadmin oskaks koodi, ning abistaks arendajat koodi osas. Parim süsadmin on süsteemi arhitekti parem käsi, annab sisendi mittefunktsionaalsetele sisenditele - jälge või loge probleemidest ja hea arendaja suudab neid täita. Ettevõtetes paljud arvavad, et ressursi pole piiratud: mälu, kiirust, etc. Reaalsus on aga teine. Reaalset nõudlust kõigist seab äri, samas alati tuleb arvestada süsteemi võimekusest. Tegemist oli harivaga loenguda, tekis selge pilt süstadminidest, ning nende tööst. <br /> <br /> Andres Septeri loengust IT tööturust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, et Eesti tööturul parimad töökohad liiguvad &quot;tagatoas&quot;. Samas, kui tahad tõusu karjääris või palgas, pead liikuma mujale ehk teisse ettevõtesse. Teisiti inimesi ei edutata. Vajalik oli tähelepanu sellele, et ülikool - koht kus tehakse sidemeid. Siin peabki tekitama suhete võrgustiku. Soovitus oli tegelda ise ettevõtmisega, mis ei peagi olema startup. Riigiasutustes rääkides oli mainitud, et seal on koolitamise eelarve paika pandud, sellest saab ennast hästi väljakoolitada. Hea töökoha saamiseks eeldatake enesemüügi oskust. Kui vaadata Eesti tööturgu, siis soovituslik on minna Eesti mõistes keskmisesse ettevõtesse. Mitte IT ettevõtes on aga kinni jäämise oht. Ei soovitata minna sellisesse kohta, kui sa oled üks, ning sinust kõik sõltub. Kui startupis osaleda, siis tuleks endal seda teha, mitte &quot;ujuda teiste kiluvees&quot;. Kui firma juht sõidab üle kõigest, tuleb sellisest kohast loobuda. Einar Koltšanovi osas sain teada soovitud olukorrast töökultuuris. See on selline, kus kõik on tasakaalus, kus on toimiv dialoog, ning nauditakse koos töötamist. Äripoole ja it vahel on erinevad vaated üks teise peale. Mõlemad peavad muutuma, et saada ülalpool nimemtatud soovitud olukorda. Välismaal töötades tuleb kaaluda kõike asju, vaadata mis on riigi elutustase, palgapakkumist, vaadata palju raha tegelikult jääb. Kas kliimaolud sobivad. Mis jääb Eestisse. Kõike tuleb arvestada. Võimalik et palk mida pakutakse ei ole seda väärt. Siin loengus hindan, et sain minu arust kõige väärtuslikuma info, lähtudes ülalpool toodud nõuanetest hakkangi kujundama enda lugu. <br /> <br /> Ivar Lauri Eesti Maksu ja Tolli Ameti analüütikaosakonna juhataja loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; sain teada järgnevat. Andmed võivad ühed olla, reaalsus aga teine. Töö seisneb kogu andmebaasi töötlusega. Analüütikud on need kes tahavad kõige võimsamad serverid, kõige suuremad mälud. Küsimus kas andmed alluvad analüüsile: kas on piisavad, kas on sellisel kujul, formaadis. Või neid ei osata tõlgendada. Peab õppima andmeid tõlgendama. Peab mõtlema mis väärtust luua andmetest. Selleks peab olema tahe. Andmed mida kasutataks analüüsiks peavad olema masinloetavad. Statistikud teavad andmete töötlemise tehnikat, aga ei ole kursis valdkonna äripoolega. Tekib olukord, kui oskad, aga ei tea mida teha. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi suunamiseks, prioritiseerimiseks. MTA analüüsib andmeid riskide väljaselgitamisel: kui paljust rahas riik ilma jääb ja kuidas seda vältida. Analüüsi vajadus tekis maksupetturite väljaselgitamisel. Peamine allikas andmetele on statistikaametist. Viivitus on 20 päeva. Analüütiku vastutus on päris hull. Tekitab debatte rahval, ning vestlusi. Mõnedest ettevõtetst sõltub suur osa maksude saamises. Alla veerandi tehngutest tehakse sektori sees, 2/3 on sektorivahelised tehingud. Enamus on seotud hulgi kaubandusega ja jaekaubandusega. 15% ettevõtetet toovad enamus maksudest. Ekspordiga tegelevad firmad küsivad riigilt raha tagasi. ~40% eesti ettevõtetes tekib küsimus kuidas nad saavad hakkama. Neil ei teki piisavalt raha kulude katmiseks. Järelvalve peetakse et teada: kas, kui palju, ning kes. Analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Iga isiku jaoks on oma mudelid. Maksuauke arvutatakse erinevate metoodikatega. Pettusi leitakse läbi käitumismutri, varasemate tegevuste, läbi seoste. MTA palju sõtlub ITst - infrastruktuurist, et teha õigeid, ning effektiivseid analüüse maksupettuste väljaselgitamisel. Loeng meeldis väga, sest nii head ülevaadet MTA tööst poleks kusagilt saanud. Huvitavaks on aga see, et kui 40% ettevõtetest suudab eksisteerida piiri peal, tundub et maksetest kaldumisvõimalusi on meil riigis palju. <br /> <br /> Eesti Vabariigi küberkaitse loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Jaan Priisalu poolt kuulsin huvitava elulugu, huvitavatest projektidest, nagu näiteks Nato projekt. Sain teada , et tavalised paroolid on katki, neid saab varastada, ning inimese vastu tulla nende samade paroolidega. On vaja krüpteerida, see on ohutum. Töötavad asjad peavad olema lihtsad. Sain teada et lihtsamaks arvutiks on kiipkaart, tal pole küll toidet, vaid protsessor ja mälu ühes koos. Pankadel on koostöö tegemine mõistliik, sest kui inimestel kaob usaldus, siis kaotavad kõik. Sama on ka riikidega, koostöö on vajalik. Igas digiallkirjastamise süsteemis peab olema aja tempel sees, et eraldada millised dokumendid olid ennem allkirjastatud, millised hiljem. Sain teada et aastal 2003 vormistas küberkuritegevus, hierarhiline struktuurina, kus oli 28 pealiku. Neid pandi küll kinni, aga ikka toimib. Kübertegevuse maailmas põhiliseks keeleks on vene keel - rahvusvaheline kaubanduskeel. Inglise ja Hiina on regionaalsed keeled. Ameeriklased on vastu Eesti e-valimiste, sellepärast, et ei taha et e-valimised jõuaksid nendeni. Eesti küberrünnaku strateegia oli kujunenud Pronksiöö järel - see selgitab mida peab tegema kriisiolukorras. Küberkaitse on pidev õppimine. Vaadatakse mis toimub, õpitakse sellest. Kaitseliit oli esimene organisatsioon, mis Eestis tehti. Mis täna toimub on see, et Euroopa võrgukaitse direktiivis on sätestatud kiberkaitse reeglid Euroopas. Küberkatse missioon - eluviisi kaitse. Arvutisüsteemi kaiste on vaid üks vahenditest. Eesti strateegilisteks väljakutseteks on asukoht, inimeste vähesus. Sõjavägi missioon on mitte võita sõda, vaid saada rahu elanikkele. Antiviirus ei kaitse viiruse vastu, vaid viiruste korduste vastu. Eestis kõige enam kasutatus teenus - e-retsept. Õpetlik loeng, tundub et targalt inimeselt, kuid tundus nagu oma vaatega elule. <br /> <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekorralduse eeskirja (ÕKE)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; 5.2.11 ja 5.2.12 punkti järgi on võimalik kuni kolme kordussoorituse korral sooritada ainet ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.13.2 järgi planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<br /> <br /> Kordussoorituse osas tuleb kokku lepida õppejõuga. <br /> <br /> Kordussoorituse registreerimine toimub ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi ÕISis. <br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> Lähtudes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK]&lt;/ref&gt;-st, RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta ning REV/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/ HITSA]&lt;/ref&gt; kontole. Tasu suurus on ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.7 järgi kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 3.2.1 järgi peab üliõpilane koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava. <br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 6.1.3.4 järgi alates teisest õpinguaastast võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele, ning siis tuleb esitada avaldus semestri punase joone päevani.<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 7.1. järgi võib toimuda Akadeemiline liikumine vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 5.3.10 järgi eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Lähtudes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/#%C3%95ppemaksu%20t%C3%A4htajad finantsinfole]&lt;/ref&gt;, õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Lähtudes õpetegevuse alustele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.3.2 alusel, täiskoormusega õpe õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe peab moodustama mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.<br /> <br /> Tähendab see seda, et sooritades esimesel semestril 26 EAP eest aineid ja teise semestri 22 EAP eest aineid, tuleb kokku maksta (27-26)x50+(54-(26+22))x50=50+300=350 EUR ehk kokku tuleb kaks arvet, esimese semestri lõpus 50 EUR ja teise semstri lõpus 300 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Antomba&diff=109092 2016-10-17T17:16:52Z

<p>Antomba: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Andrei Tomba<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> Kood: 10162873<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppekorralduse ja sisekorra sissejuhatavas loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada palju vajaliku infot. Oluliseks enda vaadest leian järgnevat: <br /> <br /> • Sain teada robotiklubi olemasolust, ning korraldavatest programmeerimise võistlustest. <br /> <br /> • Eksamite sooritusel on kolm katset: põhikatse ja kaks kordussooritust, kuhu tuleb registreerida. <br /> <br /> • EIK nõukogu otsuse järgi tasuta õppe miinimumpiiriks jääb 27 EAPd semestris. Kumulatiivselt vaadates alla seda piiri saadud EAPd maksavad 50 EUR 1 EAP kohta. See on minu arust teistsugune võrreldes teiste koolidega. <br /> <br /> • Vajalik on ka üliõpilaspileti aktiveerimine uste avamiseks. <br /> <br /> • Avalikule e-postile saadetud kiri on arvestatud loetuks. <br /> <br /> • Väga huvitavaks infoks minu jaoks oli kuulda Merle Varendit stipendiumitest. Erialastipendiumi, mis on 160 EUR kuus, määratakse 1. oktoobril, ning seda saavad kuni 50% arendusel õpivatest tudengitest. Olemas on ka tulemusstipendiumid, millele saab kandideerida teisest semestrist, Veebruaris. Milleks on siis 100 eur/kuus, ning saavad 40-50 tudengit. Olemas on ka muud stipendiumid programmeerimisvõistlustel osalemiseks.<br /> <br /> • IT koledzis on loengu salvestuste süsteem, kus salvestatakse kõike loenguid, ning praktikume, kui õppejõududega pole teisiti lepitud. <br /> <br /> • Tähelepanu pööras ka IT arenduses startup „e-lab-it“ - labori virtualiseerimise keskkond, nagu ma aru sain loodud Margus Ernitsa poolt.<br /> <br /> Huvitav oli kuulda ka Andres Septeri tähelepanu, et kaugõppe õppejõuks on Kristjan Karmo, mitte Pehmo, ning soovitus mitte jamada selle mehega, ning üldist lävenditest ja opossutamise ajast, mis on nüüdseks läbi. <br /> <br /> Arhitekti Andres Kütti esinemine&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli väga haritav, ning motiveeriv. Meeldis eluloo osa haridusteest, ning saavutustest. Huvitav oli kuulata tema mõtteid välismaa haridusest, selle olulisusest, ning tema soovitus minna nii kõrgele või kaugele, kuhu ambitsioonid ning rahakott lubab. Ülikool õpetab mõtlemist. Ise peame mõtlema mida ainest saada, ning seda ka saama. Ka maailma parimates ülikoolides on mõtetuid aineid, kuid hariduse vajadus on isiklikes huvides. Peame ise olema huvitatud hea hariduse saamisest. Väga huvitav osa oli tema karjäärist, ning arhitekti tööst. Meeldis tema mõte, et arhitekt ei loo mingit väärtust, vaid loob väärtust kontekstis, kui tal on probleem, meeskond, jne. Meeldis väljund, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja selle lahti selgitamine: Kui keerukus kasvab väljapoole organisatsiooni võimekkust, siis juhtub see, et organisatsioonil kaob võimekus seda juhtida, ning tagasi tulla. Arhitekti töö on seda kõike lahendada. Halb on aga see, et kutsutakse arhitekti alles siis, kui on juba hilja, kuna keerukus kasvab eksponentiliselt. Arhitekti vaadest on oluline, kuid ka väga raske, olulist informatsiooni lühidalt, ning kokkuvõtlikult koostada, et oleks kõigil arusaadav. Arhitektil peab olema mõjukust, kogemust, autoriteeti, et sind kuulaksid teised. Huvitav oli ka kuidas hetkel riigi tasandil arhitektuuriga lood on: ostetakse projekte, mis ei pruugi kooskõlas olla, et puudub arhitekti vaade asjale. Meeldis ka näide EBay-st, kus oli piirang hardware farmi laiendamisel, kus piirajaks oli Amprite limiit maakonnas. Loeng enesest oli nagu varemgi räägitud kasulik, motiveeriv, ning hariv. Pööras tähelepanu varasemalt mulle tundmatutele aspektidele. Laiendas vaadet. <br /> <br /> Kolmandas loengus testimisest ja startupidest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loeng &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli huvitav kuulda Kristel ja Marko Kruustüku eluloodest, nende kogemusest Eestis, Saksamaal, USAs, Dominicanis, Suurbrittannias. Nende eduloost Testliost. Sealt sain teada testijate ametist, milleks on otsida vigu teistest süsteemidest, ning anda nendest teada. Kõige kriitiliste vigade leidmisel tuleb süveneda platvormile, ning see võtab kõige rohkem aega. Ouline oli ka nende tähelepanu sellele, et programmeerimine, või tehniline osa on hea, aga startupi loomisel peab tähelepanu pöörama ka ärilisele poolele. Oluliseks pean ka Paul Graham’i selgitust startupidest: „kiire kasvuga ettevõte&quot;. Varasemalt polnud mul kindlat arusaama startupi mõistes, kuid nüüd jäi see palju selgemaks. Heaks näiteks edukast startupist oli Transferwise, kus rõhutati sellele, et eduka startupi eelis on võimas tiim. Meeldis ka nende probleemi lahenduse lähenemine: samm sammuliselt, edukalt saavutades enda eesmärke. Suur tähelepanu on pööratud neil PRil. Meeldisid nende värbamise võted, nagu näiteks „kui kopp on ees, tule Transferwise-i“. Tähelepanu pööras ka GrabCadi asutaja Maybaumi struktureeritus, võimsus häid kokkuvõteid teha. Sain teada startupi eventidest, nagu eventbride, hackaton, techstars. Hackatonil nagu sain teada on üksi raske. Peab tiimiga minema. Tiim on üks olulisemast osadest startupide loomisel. Kui inimesed ei tunne üksteist, võimalik et nad ei sobi omavahel, ning idee ei lähe edasi. Startupide puhul on palju riske inimeste värbamisel. Vahest peab inimesi ka lahti laskma, et projekt kokku ei jookseks. Oli väga hea, ülivaatlik, ning õpetlik loeng. <br /> <br /> Huvitav oli kuulda Lembitu Lingi loengu süsadminimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, arvutite arengu ajaloost, Soomest käimisest, Rootsi arvutite toomisest. Mis head teada sain on see, et hea süsadmin on piisavalt laisk aga samas ei tohi olla liiga laisk. Kui ettevõttes on mitu süsadmini, siis nende vaheline vastutus peab olema täpselt kookulepitud. Kui tahad olla edukas admin, pead süsteemist üle käima. Ning peaks teadma kuidas asjad tegelikult toimuvad. Hea süsadmin üle kolme korra ei tee asju käsitsi. Tark on korruvate asjade jaoks asju skriptida. Vaatamata sellele, et paljud arvavad et süsadim on nähtamatu, tegelikult see niimoodi ei ole, kuna tema nähtamatus on tema töö tulemus. Olles süsadmin ei tohi lasta endal pähe istuda, ei maksa enda võimeid ülehinnata, ning ei ole mõtet ennast tühjaks töötada. Kõrgemale jõudes aeg maksab rohkem, et ei maksa lubada tasuta tööd, see võib hiljem hammustada. Sain ka teada, et arendajate ja süsadminide vahel on alati konflikt. Hea oleks kui süsadmin oskaks koodi, ning abistaks arendajat koodi osas. Parim süsadmin on süsteemi arhitekti parem käsi, annab sisendi mittefunktsionaalsetele sisenditele - jälge või loge probleemidest ja hea arendaja suudab neid täita. Ettevõtetes paljud arvavad, et ressursi pole piiratud: mälu, kiirust, etc. Reaalsus on aga teine. Reaalset nõudlust kõigist seab äri, samas alati tuleb arvestada süsteemi võimekusest. Tegemist oli harivaga loenguda, tekis selge pilt süstadminidest, ning nende tööst. <br /> <br /> Andres Septeri loengust IT tööturust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, et Eesti tööturul parimad töökohad liiguvad &quot;tagatoas&quot;. Samas, kui tahad tõusu karjääris või palgas, pead liikuma mujale ehk teisse ettevõtesse. Teisiti inimesi ei edutata. Vajalik oli tähelepanu sellele, et ülikool - koht kus tehakse sidemeid. Siin peabki tekitama suhete võrgustiku. Soovitus oli tegelda ise ettevõtmisega, mis ei peagi olema startup. Riigiasutustes rääkides oli mainitud, et seal on koolitamise eelarve paika pandud, sellest saab ennast hästi väljakoolitada. Hea töökoha saamiseks eeldatake enesemüügi oskust. Kui vaadata Eesti tööturgu, siis soovituslik on minna Eesti mõistes keskmisesse ettevõtesse. Mitte IT ettevõtes on aga kinni jäämise oht. Ei soovitata minna sellisesse kohta, kui sa oled üks, ning sinust kõik sõltub. Kui startupis osaleda, siis tuleks endal seda teha, mitte &quot;ujuda teiste kiluvees&quot;. Kui firma juht sõidab üle kõigest, tuleb sellisest kohast loobuda. Einar Koltšanovi osas sain teada soovitud olukorrast töökultuuris. See on selline, kus kõik on tasakaalus, kus on toimiv dialoog, ning nauditakse koos töötamist. Äripoole ja it vahel on erinevad vaated üks teise peale. Mõlemad peavad muutuma, et saada ülalpool nimemtatud soovitud olukorda. Välismaal töötades tuleb kaaluda kõike asju, vaadata mis on riigi elutustase, palgapakkumist, vaadata palju raha tegelikult jääb. Kas kliimaolud sobivad. Mis jääb Eestisse. Kõike tuleb arvestada. Võimalik et palk mida pakutakse ei ole seda väärt. Siin loengus hindan, et sain minu arust kõige väärtuslikuma info, lähtudes ülalpool toodud nõuanetest hakkan gi kujundama enda lugu. <br /> <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;Ivar Lauri Eesti Maksu ja Tolli Ameti analüütikaosakonna juhataja loengust &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; sain teada järgnevat. Andmed võivad ühed olla, reaalsus aga teine. Töö seisneb kogu andmebaasi töötlusega. Analüütikud on need kes tahavad kõige võimsamad serverid, kõige suuremad mälud. Küsimus kas andmed alluvad analüüsile: kas on piisavad, kas on sellisel kujul, formaadis. Või neid ei osata tõlgendada. Peab õppima andmeid tõlgendada. Peab mõtlema mis väärtust luua andmetest. Selleks peab olema tahe. Andmed mida kasutataks analüüsiks peavad olema masinloetavad. Statistikud teavad andmete töötlemise tehnikat, aga ei ole kursis valdkonna äripoolega. Tekib olukord, kui oskad, aga ei tea mida teha. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi suunamiseks, prioritiseerimiseks. MTA analüüsib andmeis riskide väljaselgitamisele: kui paljust rahas riik ilma jääb ja kuidas seda vältida. Analüüsi vajadus tekis maksupetturite väljaselgitamisel. Peamine allikas andmetele on statistikaametist. Viivitus on 20 päeva. Analüütiku vastutus on päris hull. Tekitab debatte rahval, ning vestlusi. Mõnedest ettevõtetst sõltub suur osa maksude saamises. Alla veerandi tehngutest tehakse sektori sees, 2/3 on sektorivahelised tehingud. Enamus on seotud hulgi kaubandusega ja jaekaubandusega. 15% ettevõtetet toovad enamus maksudest - on eelarve täis. Ekspordiga tegelevad firmad küsivad riigilt raha tagasi. ~40% eesti ettevõtetes tekib küsimus kuidas nad saavad hakkama. Neil ei teki piisavalt raha kuliude katmiseks. <br /> Järelvalve peetakse et teada: kas, kui palju, kes. Analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Iga isiku jaoks on oma mudelid. Maksuauke arvutatakse erinevate metoodikatega. Pettusi leitakse läbi käitumismutri, varasemate tegevuste, läbi seoste. MTa palju sõtlub ITst - infrastruktuur. <br /> <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;Eesti Vabariigi küberkaitse loengust Jaan Priisalu poolt kuulsin huvitava elulugu, huvitavatest projektidest, nagu näiteks Nato projekt. Paroolid on katki, saab neid varastada, ning inimest evastu tulla nende samade projektidega. On vaja krüpteerida. Töötavad asjad peavad olema lihtsad. Kiipkaart on iseenesest arvuti, tal pole toidet, protsessor ja mälu ühes koos. Pankadel on koostöö tegemine mõistliik, sest kui inimestel kaob usaldus, siis kaotavad kõik. <br /> Igas digiallkirjastamise süsteemis peab olema aja tempel sees, et eraldada millised dokumendid olid ennem allkirjastatud, millised hiljem. 2003 vormistas küberkuritegevus, hierarhiline struktuur, 28 pealiku, pandi kinni, ikka toimib. Kübertegevuse maailmas põhiliseks keeleks on vene keel - rahvusvaheline kaubanduskeel. Inglise ja Hiina on regionaalsed keeled. Ameeriklased on vastu Eesti e-valimiste, sellepärast, et ei taha et e-valimised jõuaksid nendeni. <br /> Eesti küberrünnaku strateegia oli kujunenud Pronksiöö järel - selgitab mida peab tegema. Küberkaitse on pidev õppimine. Vadataks emis toimub, õpitakse sellest. Kaitseliit - esimene organisatsioon, mis Eestis tehti. Täna toimub on see, et Euroopa võrgukaitse direktiivis on sätestatud kiberkaitse reeglid Euroopas. Küberkatse missioon - eluviisi kaitse. Arvutisüsteemi kaiste - on üks vahenditest. Strateegilisteks väljakutseteks on asukoht, inimeste vähesus. <br /> Sõjavägi missioon on mitte võita sõda, vaid saada rahu elanikkele. Antiviirus ei kaitse viiruse vastu, vaid viiruste korduste vastu. Eestis kõige enam kasutatus teenus - e-retsept. <br /> <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekorralduse eeskirja (ÕKE)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; 5.2.11 ja 5.2.12 punkti järgi on võimalik kuni kolme kordussoorituse korral sooritada ainet ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.13.2 järgi planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<br /> <br /> Kordussoorituse osas tuleb kokku lepida õppejõuga. <br /> <br /> Kordussoorituse registreerimine toimub ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi ÕISis. <br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> Lähtudes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK]&lt;/ref&gt;-st, RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta ning REV/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/ HITSA]&lt;/ref&gt; kontole. Tasu suurus on ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.7 järgi kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 3.2.1 järgi peab üliõpilane koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava. <br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 6.1.3.4 järgi alates teisest õpinguaastast võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele, ning siis tuleb esitada avaldus semestri punase joone päevani.<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 7.1. järgi võib toimuda Akadeemiline liikumine vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 5.3.10 järgi eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Lähtudes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/#%C3%95ppemaksu%20t%C3%A4htajad finantsinfole]&lt;/ref&gt;, õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Lähtudes õpetegevuse alustele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.3.2 alusel, täiskoormusega õpe õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe peab moodustama mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.<br /> <br /> Tähendab see seda, et sooritades esimesel semestril 26 EAP eest aineid ja teise semestri 22 EAP eest aineid, tuleb kokku maksta (27-26)x50+(54-(26+22))x50=50+300=350 EUR ehk kokku tuleb kaks arvet, esimese semestri lõpus 50 EUR ja teise semstri lõpus 300 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Antomba https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Antomba&diff=109082 2016-10-17T17:11:16Z

<p>Antomba: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Andrei Tomba<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> Kood: 10162873<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppekorralduse ja sisekorra sissejuhatavas loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada palju vajaliku infot. Oluliseks enda vaadest leian järgnevat: <br /> <br /> • Sain teada robotiklubi olemasolust, ning korraldavatest programmeerimise võistlustest. <br /> <br /> • Eksamite sooritusel on kolm katset: põhikatse ja kaks kordussooritust, kuhu tuleb registreerida. <br /> <br /> • EIK nõukogu otsuse järgi tasuta õppe miinimumpiiriks jääb 27 EAPd semestris. Kumulatiivselt vaadates alla seda piiri saadud EAPd maksavad 50 EUR 1 EAP kohta. See on minu arust teistsugune võrreldes teiste koolidega. <br /> <br /> • Vajalik on ka üliõpilaspileti aktiveerimine uste avamiseks. <br /> <br /> • Avalikule e-postile saadetud kiri on arvestatud loetuks. <br /> <br /> • Väga huvitavaks infoks minu jaoks oli kuulda Merle Varendit stipendiumitest. Erialastipendiumi, mis on 160 EUR kuus, määratakse 1. oktoobril, ning seda saavad kuni 50% arendusel õpivatest tudengitest. Olemas on ka tulemusstipendiumid, millele saab kandideerida teisest semestrist, Veebruaris. Milleks on siis 100 eur/kuus, ning saavad 40-50 tudengit. Olemas on ka muud stipendiumid programmeerimisvõistlustel osalemiseks.<br /> <br /> • IT koledzis on loengu salvestuste süsteem, kus salvestatakse kõike loenguid, ning praktikume, kui õppejõududega pole teisiti lepitud. <br /> <br /> • Tähelepanu pööras ka IT arenduses startup „e-lab-it“ - labori virtualiseerimise keskkond, nagu ma aru sain loodud Margus Ernitsa poolt.<br /> <br /> Huvitav oli kuulda ka Andres Septeri tähelepanu, et kaugõppe õppejõuks on Kristjan Karmo, mitte Pehmo, ning soovitus mitte jamada selle mehega, ning üldist lävenditest ja opossutamise ajast, mis on nüüdseks läbi. <br /> <br /> Arhitekti Andres Kütti esinemine&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli väga haritav, ning motiveeriv. Meeldis eluloo osa haridusteest, ning saavutustest. Huvitav oli kuulata tema mõtteid välismaa haridusest, selle olulisusest, ning tema soovitus minna nii kõrgele või kaugele, kuhu ambitsioonid ning rahakott lubab. Ülikool õpetab mõtlemist. Ise peame mõtlema mida ainest saada, ning seda ka saama. Ka maailma parimates ülikoolides on mõtetuid aineid, kuid hariduse vajadus on isiklikes huvides. Peame ise olema huvitatud hea hariduse saamisest. Väga huvitav osa oli tema karjäärist, ning arhitekti tööst. Meeldis tema mõte, et arhitekt ei loo mingit väärtust, vaid loob väärtust kontekstis, kui tal on probleem, meeskond, jne. Meeldis väljund, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja selle lahti selgitamine: Kui keerukus kasvab väljapoole organisatsiooni võimekkust, siis juhtub see, et organisatsioonil kaob võimekus seda juhtida, ning tagasi tulla. Arhitekti töö on seda kõike lahendada. Halb on aga see, et kutsutakse arhitekti alles siis, kui on juba hilja, kuna keerukus kasvab eksponentiliselt. Arhitekti vaadest on oluline, kuid ka väga raske, olulist informatsiooni lühidalt, ning kokkuvõtlikult koostada, et oleks kõigil arusaadav. Arhitektil peab olema mõjukust, kogemust, autoriteeti, et sind kuulaksid teised. Huvitav oli ka kuidas hetkel riigi tasandil arhitektuuriga lood on: ostetakse projekte, mis ei pruugi kooskõlas olla, et puudub arhitekti vaade asjale. Meeldis ka näide EBay-st, kus oli piirang hardware farmi laiendamisel, kus piirajaks oli Amprite limiit maakonnas. Loeng enesest oli nagu varemgi räägitud kasulik, motiveeriv, ning hariv. Pööras tähelepanu varasemalt mulle tundmatutele aspektidele. Laiendas vaadet. <br /> <br /> Kolmandas loengus testimisest ja startupidest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loeng &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli huvitav kuulda Kristel ja Marko Kruustüku eluloodest, nende kogemusest Eestis, Saksamaal, USAs, Dominicanis, Suurbrittannias. Nende eduloost Testliost. Sealt sain teada testijate ametist, milleks on otsida vigu teistest süsteemidest, ning anda nendest teada. Kõige kriitiliste vigade leidmisel tuleb süveneda platvormile, ning see võtab kõige rohkem aega. Ouline oli ka nende tähelepanu sellele, et programmeerimine, või tehniline osa on hea, aga startupi loomisel peab tähelepanu pöörama ka ärilisele poolele. Oluliseks pean ka Paul Graham’i selgitust startupidest: „kiire kasvuga ettevõte&quot;. Varasemalt polnud mul kindlat arusaama startupi mõistes, kuid nüüd jäi see palju selgemaks. Heaks näiteks edukast startupist oli Transferwise, kus rõhutati sellele, et eduka startupi eelis on võimas tiim. Meeldis ka nende probleemi lahenduse lähenemine: samm sammuliselt, edukalt saavutades enda eesmärke. Suur tähelepanu on pööratud neil PRil. Meeldisid nende värbamise võted, nagu näiteks „kui kopp on ees, tule Transferwise-i“. Tähelepanu pööras ka GrabCadi asutaja Maybaumi struktureeritus, võimsus häid kokkuvõteid teha. Sain teada startupi eventidest, nagu eventbride, hackaton, techstars. Hackatonil nagu sain teada on üksi raske. Peab tiimiga minema. Tiim on üks olulisemast osadest startupide loomisel. Kui inimesed ei tunne üksteist, võimalik et nad ei sobi omavahel, ning idee ei lähe edasi. Startupide puhul on palju riske inimeste värbamisel. Vahest peab inimesi ka lahti laskma, et projekt kokku ei jookseks. Oli väga hea, ülivaatlik, ning õpetlik loeng. <br /> <br /> Huvitav oli kuulda Lembitu Lingi loengu süsadminimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, arvutite arengu ajaloost, Soomest käimisest, Rootsi arvutite toomisest. Mis head teada sain on see, et hea süsadmin on piisavalt laisk aga samas ei tohi olla liiga laisk. Kui ettevõttes on mitu süsadmini, siis nende vaheline vastutus peab olema täpselt kookulepitud. Kui tahad olla edukas admin, pead süsteemist üle käima. Ning peaks teadma kuidas asjad tegelikult toimuvad. Hea süsadmin üle kolme korra ei tee asju käsitsi. Tark on korruvate asjade jaoks asju skriptida. Vaatamata sellele, et paljud arvavad et süsadim on nähtamatu, tegelikult see niimoodi ei ole, kuna tema nähtamatus on tema töö tulemus. Olles süsadmin ei tohi lasta endal pähe istuda, ei maksa enda võimeid ülehinnata, ning ei ole mõtet ennast tühjaks töötada. Kõrgemale jõudes aeg maksab rohkem, et ei maksa lubada tasuta tööd, see võib hiljem hammustada. Sain ka teada, et arendajate ja süsadminide vahel on alati konflikt. Hea oleks kui süsadmin oskaks koodi, ning abistaks arendajat koodi osas. Parim süsadmin on süsteemi arhitekti parem käsi, annab sisendi mittefunktsionaalsetele sisenditele - jälge või loge probleemidest ja hea arendaja suudab neid täita. Ettevõtetes paljud arvavad, et ressursi pole piiratud: mälu, kiirust, etc. Reaalsus on aga teine. Reaalset nõudlust kõigist seab äri, samas alati tuleb arvestada süsteemi võimekusest. Tegemist oli harivaga loenguda, tekis selge pilt süstadminidest, ning nende tööst. <br /> <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;Andres Septeri loengust IT tööturust, et Eesti tööturul parimad töökohad liiguvad &quot;tagatoas&quot;. Samas, kui tahad tõusu karjääris või palgas, pead liikuma mujale. Teisiti inimesi ei edutata. Vajalik oli tähelepanu sellele, et ülikool - koht kus tehakse sidemeid. Siin peabki tekitama suhete võrgustiku. Soovitus oli tegelda ise ettevõtmisega, mis ei peagi olema startup. Riigiasutustes rääkides oli mainitud, et seal on koolitamise eelarve paika pandud, sellest saab ennast hästi väljakoolitada. Hea töökoha saamiseks eeldatake enesemüügi oskust. Kui vaadata Eesti tööturgu, siis soovituslik on minna Eesti mõistes keskmisesse ettevõtesse. Võrdlemiseks näiteks enterprais, kus kõik peab olema kallis, aeglane, ning mitte töötav. Mitte IT ettevõtes on aga kinni jäämise oht. Ei soovitata minna sellisesse kohta, kui sa oled üks, ning isnust kõik sõltub. Kui startupis osaleda, siis tuleks endal seda teha, mitte &quot;ujuda teiste kiluvees&quot;. Kui firma juht sõidab üle kõigest, tuleb sellisest kohast loobuda. Einar Koltšanovi osas sain teada soovitud olukorrast töökultuuris. See on selline, kus kõik on tasakaalus, kus on toimiv dialoog, ning nauditakse koos töötamist. <br /> Äripoole ja it vahel on erinevad vaated üks teise peale. Mõlemad peavad muutuma, et saada ülalpool nimemtatud soovitud olukorda. Välismaal töötades tuleb kaaluda kõike asju, vaadata mis on riigi elutustase, palgapakkumist, vaadata palju raha tegelikult jääb. Kas kliimaolud sobivad. Mis jääb Eestisse. Kõike tuleb arvestada. Võimalik et palk mida pakutakse ie ole seda väärt. <br /> <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;Ivar Lauri Eesti Maksu ja Tolli Ameti analüütikaosakonna juhataja loengust &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; sain teada järgnevat. Andmed võivad ühed olla, reaalsus aga teine. Töö seisneb kogu andmebaasi töötlusega. Analüütikud on need kes tahavad kõige võimsamad serverid, kõige suuremad mälud. Küsimus kas andmed alluvad analüüsile: kas on piisavad, kas on sellisel kujul, formaadis. Või neid ei osata tõlgendada. Peab õppima andmeid tõlgendada. Peab mõtlema mis väärtust luua andmetest. Selleks peab olema tahe. Andmed mida kasutataks analüüsiks peavad olema masinloetavad. Statistikud teavad andmete töötlemise tehnikat, aga ei ole kursis valdkonna äripoolega. Tekib olukord, kui oskad, aga ei tea mida teha. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi suunamiseks, prioritiseerimiseks. MTA analüüsib andmeis riskide väljaselgitamisele: kui paljust rahas riik ilma jääb ja kuidas seda vältida. Analüüsi vajadus tekis maksupetturite väljaselgitamisel. Peamine allikas andmetele on statistikaametist. Viivitus on 20 päeva. Analüütiku vastutus on päris hull. Tekitab debatte rahval, ning vestlusi. Mõnedest ettevõtetst sõltub suur osa maksude saamises. Alla veerandi tehngutest tehakse sektori sees, 2/3 on sektorivahelised tehingud. Enamus on seotud hulgi kaubandusega ja jaekaubandusega. 15% ettevõtetet toovad enamus maksudest - on eelarve täis. Ekspordiga tegelevad firmad küsivad riigilt raha tagasi. ~40% eesti ettevõtetes tekib küsimus kuidas nad saavad hakkama. Neil ei teki piisavalt raha kuliude katmiseks. <br /> Järelvalve peetakse et teada: kas, kui palju, kes. Analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Iga isiku jaoks on oma mudelid. Maksuauke arvutatakse erinevate metoodikatega. Pettusi leitakse läbi käitumismutri, varasemate tegevuste, läbi seoste. MTa palju sõtlub ITst - infrastruktuur. <br /> <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;Eesti Vabariigi küberkaitse loengust Jaan Priisalu poolt kuulsin huvitava elulugu, huvitavatest projektidest, nagu näiteks Nato projekt. Paroolid on katki, saab neid varastada, ning inimest evastu tulla nende samade projektidega. On vaja krüpteerida. Töötavad asjad peavad olema lihtsad. Kiipkaart on iseenesest arvuti, tal pole toidet, protsessor ja mälu ühes koos. Pankadel on koostöö tegemine mõistliik, sest kui inimestel kaob usaldus, siis kaotavad kõik. <br /> Igas digiallkirjastamise süsteemis peab olema aja tempel sees, et eraldada millised dokumendid olid ennem allkirjastatud, millised hiljem. 2003 vormistas küberkuritegevus, hierarhiline struktuur, 28 pealiku, pandi kinni, ikka toimib. Kübertegevuse maailmas põhiliseks keeleks on vene keel - rahvusvaheline kaubanduskeel. Inglise ja Hiina on regionaalsed keeled. Ameeriklased on vastu Eesti e-valimiste, sellepärast, et ei taha et e-valimised jõuaksid nendeni. <br /> Eesti küberrünnaku strateegia oli kujunenud Pronksiöö järel - selgitab mida peab tegema. Küberkaitse on pidev õppimine. Vadataks emis toimub, õpitakse sellest. Kaitseliit - esimene organisatsioon, mis Eestis tehti. Täna toimub on see, et Euroopa võrgukaitse direktiivis on sätestatud kiberkaitse reeglid Euroopas. Küberkatse missioon - eluviisi kaitse. Arvutisüsteemi kaiste - on üks vahenditest. Strateegilisteks väljakutseteks on asukoht, inimeste vähesus. <br /> Sõjavägi missioon on mitte võita sõda, vaid saada rahu elanikkele. Antiviirus ei kaitse viiruse vastu, vaid viiruste korduste vastu. Eestis kõige enam kasutatus teenus - e-retsept. <br /> <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekorralduse eeskirja (ÕKE)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; 5.2.11 ja 5.2.12 punkti järgi on võimalik kuni kolme kordussoorituse korral sooritada ainet ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.13.2 järgi planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<br /> <br /> Kordussoorituse osas tuleb kokku lepida õppejõuga. <br /> <br /> Kordussoorituse registreerimine toimub ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi ÕISis. <br /> <br /> ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.8.1 järgi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> Lähtudes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK]&lt;/ref&gt;-st, RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta ning REV/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/ HITSA]&lt;/ref&gt; kontole. Tasu suurus on ÕKE&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]&lt;/ref&gt; punkti 5.2.7 järgi kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 3.2.1 järgi peab üliõpilane koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava. <br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 6.1.3.4 järgi alates teisest õpinguaastast võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele, ning siis tuleb esitada avaldus semestri punase joone päevani.<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 7.1. järgi võib toimuda Akadeemiline liikumine vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; punkti 5.3.10 järgi eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Lähtudes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/#%C3%95ppemaksu%20t%C3%A4htajad finantsinfole]&lt;/ref&gt;, õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Lähtudes õpetegevuse alustele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]&lt;/ref&gt; p. 1.3.2 alusel, täiskoormusega õpe õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe peab moodustama mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.<br /> <br /> Tähendab see seda, et sooritades esimesel semestril 26 EAP eest aineid ja teise semestri 22 EAP eest aineid, tuleb kokku maksta (27-26)x50+(54-(26+22))x50=50+300=350 EUR ehk kokku tuleb kaks arvet, esimese semestri lõpus 50 EUR ja teise semstri lõpus 300 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Antomba