https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Apetrusi 2026-05-09T01:27:44Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:HardwareMonitoring&diff=129140 2018-01-24T11:27:25Z

<p>Apetrusi: /* Lõpptoote retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (meeskonnalt TeravMDB) */</p> <hr /> <div>=Lõpptoote Retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring=<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (tiimilt ERROR IM002)=<br /> <br /> Plaanitava rakenduse puhul on tegemist monitoorimislahendusega, mille otstarve on mõõta ja jälgida arvuti riistvara seisundit iseloomustavaid mõõdikuid ja anda kasutajale nendest ülevaade.<br /> <br /> Idee on selgelt ja kindlalt piiritletud. Eesmärk on konkreetne ja lennult hoomatav. Positiivne on “lahtiste otste” puudumine projekti kirjelduses. Ei jää muljet, et hakkame otsast pihta ja vaatame, mis funktsionaalsus lõpus õnnestub realiseerida. Eesmärk on selgelt sõnastatud.<br /> Projekti kirjeldus on lühike, kuid see võib olla pigem positiivne märk ega anna alust projekti lihtsaks pidada. Plaanitava rakenduse idee on ka reaalselt kasutatav (kuigi analoogsed lahendused ilmselt hulgaliselt saadaval). <br /> <br /> Miinustena võib analüüsile ette heita:<br /> *andmebaasi rolli ja ülesehituse kirjelduse puudumist<br /> *jääb mulje, et projekt ei hõlma kasutajapoolset sisendit (ok, nice-to have osas on mainitud seadistusvõimalusi)<br /> *kirjeldamata on kasutusjuhud<br /> <br /> Positiivsena võib välja tuua, et lahendus on jooksult laiendatav. Kirjeldatud idee puhul oleks näiteks edasiarendusena mõeldav väike BI dashboard, mis võimaldaks vältida arvnäitajatest koosnevat logirägastikku ja kuvada kasutajale arvuti riistvara KPI-sid visuaalselt ülevaatlikul ja haaraval moel. BI ja andmete visualiseerimine on tänapäeval pop teema.<br /> <br /> Probleemiks võib osutuda rakenduse testimine osas, mis puudutab riistvaraosade kriitiliste piiride saavutamist. Kriitiliste piiride saavutamine võib olla tülikas, kulukas ja eelnevast tulenevalt ka soovimatu tegevus, mida ei taheta reaalsuses isegi testimise käigus saavutada. Tõsi, testimise käigus võib hoiatusi esile kutsuva kriitilise nivoo tehislikult allapoole nihutada.<br /> <br /> Kokkuvõttes on meie hinnangul plaanitava rakenduse edu võtmeks kasutajaliides. Monitoorimisprogramm võiks olla suuteline andmeid väljastama erinevas detailsusastmes, sõltuvalt kasutaja vajadustest. Esmane vaade võiks olla üldine, ülevaatlik ja värviline, võimaldades kasutajal vajadusel järk-järgult navigeerida detailsema infoni. Kriitilisest seisust teavitavad hoiatused/teavitused on samuti antud kontekstis üsna olulised.<br /> <br /> == Lõpptoote retsensioon tiimi HardwareMonitoring lõpptootele (tervitustega tiimilt ERROR IM002) ==<br /> <br /> Esimese plussina võib välja tuua, et 5-6-st pisteliselt tutvumiseks allalaetud tööst oli see esimene, mis probleemivabalt käima läks.<br /> <br /> Projekti analüüsis oli must-have funktsionaalsusena välja toodud CPU, GPU, RAM, emaplaadi ja kõvaketaste kohta info kuvamine. Mainitutest CPU, RAM ja kõvakettainfo kenasti olemas. GPU ja emaplaadi kohta infot ei täheldanud. Seadistustes ja andmebaasi all küll viide GPU-le leitav, kuid infot baasi ei salvestata. Must-have nõudena oli analüüsis mainitud ka taustal töötamise võimekus, mis ka kenasti toimib. Programmi peaakna saab sulgeda ja taaskuvada tray all kuvatava ikooni kaudu. Analüüsis lubatud kriitilistest piiridest teavitamise hoiatused on lahendatud värvilahendusena, kus avalehel kuvatavad näidikud teatud nivoo saavutamisel muudavad värvi. Väikse kõrvalmärkusena olgu mainitud, et CPU koormuse näidik ja sellega kõrvutatud windowsisse sisseehitatud tegumihalduri näitaja käivad küll ühte sammu, kuid väärtused on mõnevõrre erinevad (tegumihalduri näit keskmiselt 10% võrra suurem). Millest see võib tingitud olla?<br /> <br /> Nice-to-have funktsionaalsusest on realiseeritud seadistustega seonduv, mis võimaldab kasutajal „linnutada“, milliseid näitajaid avalehel kuvatakse.<br /> <br /> Üldmulje rakendusest on hea. Rakendus täidab planeeritud funktsionaalsust. Norida võib kasutajaliidese disaini osas, mis võiks olla interaktiivsem ja esteetilisem (eriti Andmebaasi-tab). On selge, et antud olukorras ja ajaraamides on tiim keskendunud rakenduse põhifunktsioonidele ning väline külg jäänud tahaplaanile. Antud kontekstis igal juhul tubli töö.<br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TeravMDB TeravMDB])= <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> *Käivitus ilma probleemideta.<br /> <br /> *Kuigi rakendus võib tunduda triviaalseks, selle realiseerimine õpetab palju uusi kasulikku asju. <br /> <br /> *Väga huvitav idee ning tore näha, et väga suur osa Must-be ja mõned nice-to-have funktsionaalsusest loodud rakenduse lõpptootes olemas. Seadistuste muutmise funktsioon väga huvitav. <br /> <br /> *Rakenduse kasutajaliidest lihtne kasutata ja väga arusaadav ka uuele kasutajale. Tore, et oli lisatud rakenuduse kasutamise lihtustamiseks ka help.<br /> <br /> ==Lähtekood==<br /> <br /> Projekti dokumentatsioon hästi kirjutatud, samuti olemas litsents. Kood on hästi loetav ja struktureeritud ning jaotatud kaustadesse, mis teeb ka rakenduse toimimisest arusaamise lihtsamaks. Oli kasutatud MVVM mudelit üldiselt väga hästi. Samas esinesid mõned klassid, mida ei olnud kordagi kasutatatud. Ilmselt oleks vaja olnud lihtsalt kiiret koodi korrastamist.<br /> <br /> Väga meeldis see fakt, et mõned koodi osad on viidatud kasutatud allikatele, teeb koodi arusaamist veel paremini selgeks.<br /> <br /> ==Tähelepanekud==<br /> <br /> Koodis olid mõned väljakommenteeritud osad, mis oleks võinud olla lõpptootes ära kustutatud. Tore näha, et rakenduse arendamine ei jäänud viimasele minutile ning arendus toimus pidevalt kõigi meeskonnaliikmete enam-vähem võrdse osalusega.<br /> <br /> UI on hästi lihtne ja arusaadav, aga see ei tähenda, et see on halb, pigem ütleksin, et see on pluss. Aga tahan tähelepanu pöörata “Database” tabile, kui ma teen akna suuremaks andmebaasi UI jääb samaks ning teeb selle tabi ja andmebaasi tabelit halvemini loetavaks, küll teised tabid töötavad nii nagu peab.</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=TeravMDB&diff=129139 2018-01-24T11:23:30Z

<p>Apetrusi: /* Blogi */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Alan Alliksoo<br /> * Aleksandr Petrushihin<br /> <br /> Lähtekood: http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/<br /> <br /> == Idee ==<br /> Lihtsustame kasutajatel meeles pidada, millal nende lemmikseriaale vaadata saab (seriaalide raamatukogu).<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> ===Analüüs Analüüs TeravMDB - teleseriaalide raamatukogu===<br /> <br /> '''Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.'''<br /> <br /> Eesmärk on luua teleseriaalide raamatukogu, mis võimaldab hoida informatsiooni erinevate seriaalide kohta ühes kohas ning tellida teavitusi endale huvipakkuvate seriaalide kohta vastavalt kasutaja eelistustele. <br /> Arvestades, kui palju seriaale tänapäeval tehakse, siis on võimatu inimesel kõiki seriaale hoomata ning uute ilmumisaegu teada. Lisaks on tänapäeval ka väga palju huvitavaid seriaale, kuid seoses sellega, et seriaalide hooajad algavad erinevatel aegadel ning hooaegade vahele jääb sageli rohkem kui kuus kuud, siis endale huvitavate seriaalide uute hooaegade alguse kuupäevi on väga raske meeles pidada. <br /> Käesolev rakendus on kui raamatukogu, mis hoiab informatsiooni seriaalide kohta, omades ka kasutajale vajalikke lisafunktsioone. Antud rakenduses on loodud seriaalide andmebaas koos informatsiooniga nende kohta, et kasutajal oleks mugav omada ülevaadet erinevatest seriaalidest. Andmebaasis on olemas info seriaali nime, žanri, ilmumisaasta, hooaja numbri jne kohta ning seriaali illustreeriv pilt (pildigalerii). Andmebaasi haldaksime meie kui rakenduse loojad ise. Rakendus võimaldab saada jooksvat teavet kasutajale huvitavate seriaalide ilmumisaegade ja uute hooaegade/osade kohta.<br /> Tavakasutajal on võimalik otsida seriaale erinevate parameetrite järgi ja tellida endale teavitusi, kui talle huvipakkuval seriaalil algab uus hooaeg. Lisaks on võimalik kõiki seriaale hinnata, mis võimaldab näha ka teiste kasutajate hinnanguid teosele. Kasutajate arvamusest on võimalik moodustada nii üldiseid edetabeleid, aga ka edetabeleid žanri ja ilmumisaasta järgi.<br /> Problemaatiliseks võib osutuda teavituse saamine e-kirjana, seetõttu on esialgu planeeritud teavitus programmisiseselt. Kui võimalik, siis arendame ka võimaluse saada teavituse e-posti teel. Selline lahendus tähendaks ilmselt programmi ühendamist meiliserveriga, kuid hetkel meil puuduvad teadmised, kui keerukas ja aeganõudev sellise funktsionaalsuse teostamine oleks.<br /> Ideaalis võiks olla tegemist veebipõhise rakendusega, kuid esialgu ei ole rakenduse veebis kasutatavaks tegemine prioriteetne, sest see võib osutuda ajamahukaks, ning esmane eesmärk on põhifunktsionaalsus veatult tööle saada.<br /> Käesoleval hetkel ei ole veel tööjaotus paigas.<br /> <br /> <br /> <br /> ====Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada (must have).====<br /> <br /> Käesolevas rakenduses on planeeritud alljärgnev info andmebaasi salvestada seriaalide kohta (seda on võimalik tavakasutajal ka näha):<br /> <br /> * Seriaali pealkiri.<br /> * Seriaali žanr.<br /> * Seriaali ilmumisaasta.<br /> * Seriaali hooaja number.<br /> * Pilt seriaali ilmestamiseks.<br /> <br /> Kasutajatel on võimalik:<br /> <br /> * Luua rakenduses konto.<br /> * Otsida seriaale kindlate parameetrite järgi.<br /> * Salvestada endale huvipakkuvad seriaalid olles kasutajaga sisse logitud - näiteks seriaalid, mida soovitakse vaadata või mida juba on vaadatud. Nii on kasutajal mugav jälgida, millised seriaalid on veel vaatamata, kuid mida oleks huvi vaadata (kasutajal on võimalik tekitada endale n-ö soovinimekiri).<br /> * Tellida teade, kui huvipakkuval seriaalil tuleb välja uus hooaeg - kui kasutaja on seriaali endale soovinimekirja salvestanud ning soovib teadet uue hooaja alguse kohta, siis saadetakse kasutajale kirjalik teade selle kohta, et uus hooaeg on alanud ning seda seriaali on võimalik vaadata.<br /> <br /> <br /> ====Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida (nice to have).====<br /> <br /> Rakenduses võiks olla rohkem informatsiooni iga seriaali kohta (ehk siis võimalusel lisaksime järgneva informatsiooni andmebaasi):<br /> <br /> * Seriaali lühitutvustus.<br /> * Näitlejad, kes seriaalis mängivad.<br /> * Võimalik vaadata kasutajate poolt antud hinnanguid antud seriaalile.<br /> <br /> Lisafunktsioonid:<br /> <br /> * Raamatukogusse sisselogimise võimalus erinevate kasutajatega.<br /> * Võimalusel soovime välja töötada ka funktsiooni, et kasutajad saaksid hinnata seriaale, et teistel kasutajatel oleks võimalik antud hinnanguid vaadata.<br /> * Rakendus võiks ka väljastada aruandeid - näiteks ülevaade tellimustest, mida kasutada on seriaalide kohta teinud.<br /> * Kasutajale edastatakse teade endale huvitava seriaali uue hooaja kohta e-posti teel.<br /> * Veebipõhine rakendus.<br /> * Rakendus võiks osata kasutajatele soovitada uusi andmebaasi lisatud seriaale, mis võiksid kasutajaid huvitada. <br /> * Seega kui rakendus omab ülevaadet ühe kasutaja eelistustest (nt žanr, näitlejad), siis nende järgi võiksid tekkida uute seriaalide soovitused.<br /> * Visuaalselt kena kasutajaliides.<br /> <br /> ====Kasutajaliidese disain====<br /> <br /> [[File:22685121 1415552925209625 187925714 n.png]]<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine<br /> *'''28.09.17''' Meeskonna vestlusgrupi loomine<br /> *'''29.09.17''' Ideede korjamine<br /> *'''21.10.17''' Kasutajaliidese disain<br /> *'''22.10.17''' Wiki lehe ja TFS konto tegemine<br /> *'''05.11.17''' Projekti analüüs<br /> *'''12.11.17''' Retsensioon projektile SharpResto<br /> *'''17.12.17''' Prototüübi esitlemine<br /> *'''20.01.18''' Projekti kaitsmine<br /> *'''24.01.18''' Retsensioon projektile HardwareMonitoring</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:HardwareMonitoring&diff=129138 2018-01-24T11:18:31Z

<p>Apetrusi: /* Funktsionaalsus */</p> <hr /> <div>=Lõpptoote Retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring=<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (tiimilt ERROR IM002)=<br /> <br /> Plaanitava rakenduse puhul on tegemist monitoorimislahendusega, mille otstarve on mõõta ja jälgida arvuti riistvara seisundit iseloomustavaid mõõdikuid ja anda kasutajale nendest ülevaade.<br /> <br /> Idee on selgelt ja kindlalt piiritletud. Eesmärk on konkreetne ja lennult hoomatav. Positiivne on “lahtiste otste” puudumine projekti kirjelduses. Ei jää muljet, et hakkame otsast pihta ja vaatame, mis funktsionaalsus lõpus õnnestub realiseerida. Eesmärk on selgelt sõnastatud.<br /> Projekti kirjeldus on lühike, kuid see võib olla pigem positiivne märk ega anna alust projekti lihtsaks pidada. Plaanitava rakenduse idee on ka reaalselt kasutatav (kuigi analoogsed lahendused ilmselt hulgaliselt saadaval). <br /> <br /> Miinustena võib analüüsile ette heita:<br /> *andmebaasi rolli ja ülesehituse kirjelduse puudumist<br /> *jääb mulje, et projekt ei hõlma kasutajapoolset sisendit (ok, nice-to have osas on mainitud seadistusvõimalusi)<br /> *kirjeldamata on kasutusjuhud<br /> <br /> Positiivsena võib välja tuua, et lahendus on jooksult laiendatav. Kirjeldatud idee puhul oleks näiteks edasiarendusena mõeldav väike BI dashboard, mis võimaldaks vältida arvnäitajatest koosnevat logirägastikku ja kuvada kasutajale arvuti riistvara KPI-sid visuaalselt ülevaatlikul ja haaraval moel. BI ja andmete visualiseerimine on tänapäeval pop teema.<br /> <br /> Probleemiks võib osutuda rakenduse testimine osas, mis puudutab riistvaraosade kriitiliste piiride saavutamist. Kriitiliste piiride saavutamine võib olla tülikas, kulukas ja eelnevast tulenevalt ka soovimatu tegevus, mida ei taheta reaalsuses isegi testimise käigus saavutada. Tõsi, testimise käigus võib hoiatusi esile kutsuva kriitilise nivoo tehislikult allapoole nihutada.<br /> <br /> Kokkuvõttes on meie hinnangul plaanitava rakenduse edu võtmeks kasutajaliides. Monitoorimisprogramm võiks olla suuteline andmeid väljastama erinevas detailsusastmes, sõltuvalt kasutaja vajadustest. Esmane vaade võiks olla üldine, ülevaatlik ja värviline, võimaldades kasutajal vajadusel järk-järgult navigeerida detailsema infoni. Kriitilisest seisust teavitavad hoiatused/teavitused on samuti antud kontekstis üsna olulised.<br /> <br /> == Lõpptoote retsensioon tiimi HardwareMonitoring lõpptootele (tervitustega tiimilt ERROR IM002) ==<br /> <br /> Esimese plussina võib välja tuua, et 5-6-st pisteliselt tutvumiseks allalaetud tööst oli see esimene, mis probleemivabalt käima läks.<br /> <br /> Projekti analüüsis oli must-have funktsionaalsusena välja toodud CPU, GPU, RAM, emaplaadi ja kõvaketaste kohta info kuvamine. Mainitutest CPU, RAM ja kõvakettainfo kenasti olemas. GPU ja emaplaadi kohta infot ei täheldanud. Seadistustes ja andmebaasi all küll viide GPU-le leitav, kuid infot baasi ei salvestata. Must-have nõudena oli analüüsis mainitud ka taustal töötamise võimekus, mis ka kenasti toimib. Programmi peaakna saab sulgeda ja taaskuvada tray all kuvatava ikooni kaudu. Analüüsis lubatud kriitilistest piiridest teavitamise hoiatused on lahendatud värvilahendusena, kus avalehel kuvatavad näidikud teatud nivoo saavutamisel muudavad värvi. Väikse kõrvalmärkusena olgu mainitud, et CPU koormuse näidik ja sellega kõrvutatud windowsisse sisseehitatud tegumihalduri näitaja käivad küll ühte sammu, kuid väärtused on mõnevõrre erinevad (tegumihalduri näit keskmiselt 10% võrra suurem). Millest see võib tingitud olla?<br /> <br /> Nice-to-have funktsionaalsusest on realiseeritud seadistustega seonduv, mis võimaldab kasutajal „linnutada“, milliseid näitajaid avalehel kuvatakse.<br /> <br /> Üldmulje rakendusest on hea. Rakendus täidab planeeritud funktsionaalsust. Norida võib kasutajaliidese disaini osas, mis võiks olla interaktiivsem ja esteetilisem (eriti Andmebaasi-tab). On selge, et antud olukorras ja ajaraamides on tiim keskendunud rakenduse põhifunktsioonidele ning väline külg jäänud tahaplaanile. Antud kontekstis igal juhul tubli töö.<br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (meeskonnalt TeravMDB)=<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> *Käivitus ilma probleemideta.<br /> <br /> *Kuigi rakendus võib tunduda triviaalseks, selle realiseerimine õpetab palju uusi kasulikku asju. <br /> <br /> *Väga huvitav idee ning tore näha, et väga suur osa Must-be ja mõned nice-to-have funktsionaalsusest loodud rakenduse lõpptootes olemas. Seadistuste muutmise funktsioon väga huvitav. <br /> <br /> *Rakenduse kasutajaliidest lihtne kasutata ja väga arusaadav ka uuele kasutajale. Tore, et oli lisatud rakenuduse kasutamise lihtustamiseks ka help.<br /> <br /> ==Lähtekood==<br /> <br /> Projekti dokumentatsioon hästi kirjutatud, samuti olemas litsents. Kood on hästi loetav ja struktureeritud ning jaotatud kaustadesse, mis teeb ka rakenduse toimimisest arusaamise lihtsamaks. Oli kasutatud MVVM mudelit üldiselt väga hästi. Samas esinesid mõned klassid, mida ei olnud kordagi kasutatatud. Ilmselt oleks vaja olnud lihtsalt kiiret koodi korrastamist.<br /> <br /> Väga meeldis see fakt, et mõned koodi osad on viidatud kasutatud allikatele, teeb koodi arusaamist veel paremini selgeks.<br /> <br /> ==Tähelepanekud==<br /> <br /> Koodis olid mõned väljakommenteeritud osad, mis oleks võinud olla lõpptootes ära kustutatud. Tore näha, et rakenduse arendamine ei jäänud viimasele minutile ning arendus toimus pidevalt kõigi meeskonnaliikmete enam-vähem võrdse osalusega.<br /> <br /> UI on hästi lihtne ja arusaadav, aga see ei tähenda, et see on halb, pigem ütleksin, et see on pluss. Aga tahan tähelepanu pöörata “Database” tabile, kui ma teen akna suuremaks andmebaasi UI jääb samaks ning teeb selle tabi ja andmebaasi tabelit halvemini loetavaks, küll teised tabid töötavad nii nagu peab.</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:HardwareMonitoring&diff=129137 2018-01-24T11:14:50Z

<p>Apetrusi: /* Funktsionaalsus */</p> <hr /> <div>=Lõpptoote Retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring=<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (tiimilt ERROR IM002)=<br /> <br /> Plaanitava rakenduse puhul on tegemist monitoorimislahendusega, mille otstarve on mõõta ja jälgida arvuti riistvara seisundit iseloomustavaid mõõdikuid ja anda kasutajale nendest ülevaade.<br /> <br /> Idee on selgelt ja kindlalt piiritletud. Eesmärk on konkreetne ja lennult hoomatav. Positiivne on “lahtiste otste” puudumine projekti kirjelduses. Ei jää muljet, et hakkame otsast pihta ja vaatame, mis funktsionaalsus lõpus õnnestub realiseerida. Eesmärk on selgelt sõnastatud.<br /> Projekti kirjeldus on lühike, kuid see võib olla pigem positiivne märk ega anna alust projekti lihtsaks pidada. Plaanitava rakenduse idee on ka reaalselt kasutatav (kuigi analoogsed lahendused ilmselt hulgaliselt saadaval). <br /> <br /> Miinustena võib analüüsile ette heita:<br /> *andmebaasi rolli ja ülesehituse kirjelduse puudumist<br /> *jääb mulje, et projekt ei hõlma kasutajapoolset sisendit (ok, nice-to have osas on mainitud seadistusvõimalusi)<br /> *kirjeldamata on kasutusjuhud<br /> <br /> Positiivsena võib välja tuua, et lahendus on jooksult laiendatav. Kirjeldatud idee puhul oleks näiteks edasiarendusena mõeldav väike BI dashboard, mis võimaldaks vältida arvnäitajatest koosnevat logirägastikku ja kuvada kasutajale arvuti riistvara KPI-sid visuaalselt ülevaatlikul ja haaraval moel. BI ja andmete visualiseerimine on tänapäeval pop teema.<br /> <br /> Probleemiks võib osutuda rakenduse testimine osas, mis puudutab riistvaraosade kriitiliste piiride saavutamist. Kriitiliste piiride saavutamine võib olla tülikas, kulukas ja eelnevast tulenevalt ka soovimatu tegevus, mida ei taheta reaalsuses isegi testimise käigus saavutada. Tõsi, testimise käigus võib hoiatusi esile kutsuva kriitilise nivoo tehislikult allapoole nihutada.<br /> <br /> Kokkuvõttes on meie hinnangul plaanitava rakenduse edu võtmeks kasutajaliides. Monitoorimisprogramm võiks olla suuteline andmeid väljastama erinevas detailsusastmes, sõltuvalt kasutaja vajadustest. Esmane vaade võiks olla üldine, ülevaatlik ja värviline, võimaldades kasutajal vajadusel järk-järgult navigeerida detailsema infoni. Kriitilisest seisust teavitavad hoiatused/teavitused on samuti antud kontekstis üsna olulised.<br /> <br /> == Lõpptoote retsensioon tiimi HardwareMonitoring lõpptootele (tervitustega tiimilt ERROR IM002) ==<br /> <br /> Esimese plussina võib välja tuua, et 5-6-st pisteliselt tutvumiseks allalaetud tööst oli see esimene, mis probleemivabalt käima läks.<br /> <br /> Projekti analüüsis oli must-have funktsionaalsusena välja toodud CPU, GPU, RAM, emaplaadi ja kõvaketaste kohta info kuvamine. Mainitutest CPU, RAM ja kõvakettainfo kenasti olemas. GPU ja emaplaadi kohta infot ei täheldanud. Seadistustes ja andmebaasi all küll viide GPU-le leitav, kuid infot baasi ei salvestata. Must-have nõudena oli analüüsis mainitud ka taustal töötamise võimekus, mis ka kenasti toimib. Programmi peaakna saab sulgeda ja taaskuvada tray all kuvatava ikooni kaudu. Analüüsis lubatud kriitilistest piiridest teavitamise hoiatused on lahendatud värvilahendusena, kus avalehel kuvatavad näidikud teatud nivoo saavutamisel muudavad värvi. Väikse kõrvalmärkusena olgu mainitud, et CPU koormuse näidik ja sellega kõrvutatud windowsisse sisseehitatud tegumihalduri näitaja käivad küll ühte sammu, kuid väärtused on mõnevõrre erinevad (tegumihalduri näit keskmiselt 10% võrra suurem). Millest see võib tingitud olla?<br /> <br /> Nice-to-have funktsionaalsusest on realiseeritud seadistustega seonduv, mis võimaldab kasutajal „linnutada“, milliseid näitajaid avalehel kuvatakse.<br /> <br /> Üldmulje rakendusest on hea. Rakendus täidab planeeritud funktsionaalsust. Norida võib kasutajaliidese disaini osas, mis võiks olla interaktiivsem ja esteetilisem (eriti Andmebaasi-tab). On selge, et antud olukorras ja ajaraamides on tiim keskendunud rakenduse põhifunktsioonidele ning väline külg jäänud tahaplaanile. Antud kontekstis igal juhul tubli töö.<br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (meeskonnalt TeravMDB)=<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> *Käivitus ilma probleemideta.<br /> <br /> *Kuigi rakendus võib tunduda triviaalseks, selle realiseerimine on väga kasulik ja õpetab palju. <br /> <br /> *Väga huvitav idee ning tore näha, et väga suur osa Must-be ja mõned nice-to-have funktsionaalsusest loodud rakenduse lõpptootes olemas. Seadistuste muutmise funktsioon väga huvitav. <br /> <br /> *Rakenduse kasutajaliidest lihtne kasutata ja väga arusaadav ka uuele kasutajale. Tore, et oli lisatud rakenuduse kasutamise lihtustamiseks ka help.<br /> <br /> ==Lähtekood==<br /> <br /> Projekti dokumentatsioon hästi kirjutatud, samuti olemas litsents. Kood on hästi loetav ja struktureeritud ning jaotatud kaustadesse, mis teeb ka rakenduse toimimisest arusaamise lihtsamaks. Oli kasutatud MVVM mudelit üldiselt väga hästi. Samas esinesid mõned klassid, mida ei olnud kordagi kasutatatud. Ilmselt oleks vaja olnud lihtsalt kiiret koodi korrastamist.<br /> <br /> Väga meeldis see fakt, et mõned koodi osad on viidatud kasutatud allikatele, teeb koodi arusaamist veel paremini selgeks.<br /> <br /> ==Tähelepanekud==<br /> <br /> Koodis olid mõned väljakommenteeritud osad, mis oleks võinud olla lõpptootes ära kustutatud. Tore näha, et rakenduse arendamine ei jäänud viimasele minutile ning arendus toimus pidevalt kõigi meeskonnaliikmete enam-vähem võrdse osalusega.<br /> <br /> UI on hästi lihtne ja arusaadav, aga see ei tähenda, et see on halb, pigem ütleksin, et see on pluss. Aga tahan tähelepanu pöörata “Database” tabile, kui ma teen akna suuremaks andmebaasi UI jääb samaks ning teeb selle tabi ja andmebaasi tabelit halvemini loetavaks, küll teised tabid töötavad nii nagu peab.</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:HardwareMonitoring&diff=129136 2018-01-24T11:14:21Z

<p>Apetrusi: /* Lõpptoote retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (meeskonnalt TeravMDB) */</p> <hr /> <div>=Lõpptoote Retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring=<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (tiimilt ERROR IM002)=<br /> <br /> Plaanitava rakenduse puhul on tegemist monitoorimislahendusega, mille otstarve on mõõta ja jälgida arvuti riistvara seisundit iseloomustavaid mõõdikuid ja anda kasutajale nendest ülevaade.<br /> <br /> Idee on selgelt ja kindlalt piiritletud. Eesmärk on konkreetne ja lennult hoomatav. Positiivne on “lahtiste otste” puudumine projekti kirjelduses. Ei jää muljet, et hakkame otsast pihta ja vaatame, mis funktsionaalsus lõpus õnnestub realiseerida. Eesmärk on selgelt sõnastatud.<br /> Projekti kirjeldus on lühike, kuid see võib olla pigem positiivne märk ega anna alust projekti lihtsaks pidada. Plaanitava rakenduse idee on ka reaalselt kasutatav (kuigi analoogsed lahendused ilmselt hulgaliselt saadaval). <br /> <br /> Miinustena võib analüüsile ette heita:<br /> *andmebaasi rolli ja ülesehituse kirjelduse puudumist<br /> *jääb mulje, et projekt ei hõlma kasutajapoolset sisendit (ok, nice-to have osas on mainitud seadistusvõimalusi)<br /> *kirjeldamata on kasutusjuhud<br /> <br /> Positiivsena võib välja tuua, et lahendus on jooksult laiendatav. Kirjeldatud idee puhul oleks näiteks edasiarendusena mõeldav väike BI dashboard, mis võimaldaks vältida arvnäitajatest koosnevat logirägastikku ja kuvada kasutajale arvuti riistvara KPI-sid visuaalselt ülevaatlikul ja haaraval moel. BI ja andmete visualiseerimine on tänapäeval pop teema.<br /> <br /> Probleemiks võib osutuda rakenduse testimine osas, mis puudutab riistvaraosade kriitiliste piiride saavutamist. Kriitiliste piiride saavutamine võib olla tülikas, kulukas ja eelnevast tulenevalt ka soovimatu tegevus, mida ei taheta reaalsuses isegi testimise käigus saavutada. Tõsi, testimise käigus võib hoiatusi esile kutsuva kriitilise nivoo tehislikult allapoole nihutada.<br /> <br /> Kokkuvõttes on meie hinnangul plaanitava rakenduse edu võtmeks kasutajaliides. Monitoorimisprogramm võiks olla suuteline andmeid väljastama erinevas detailsusastmes, sõltuvalt kasutaja vajadustest. Esmane vaade võiks olla üldine, ülevaatlik ja värviline, võimaldades kasutajal vajadusel järk-järgult navigeerida detailsema infoni. Kriitilisest seisust teavitavad hoiatused/teavitused on samuti antud kontekstis üsna olulised.<br /> <br /> == Lõpptoote retsensioon tiimi HardwareMonitoring lõpptootele (tervitustega tiimilt ERROR IM002) ==<br /> <br /> Esimese plussina võib välja tuua, et 5-6-st pisteliselt tutvumiseks allalaetud tööst oli see esimene, mis probleemivabalt käima läks.<br /> <br /> Projekti analüüsis oli must-have funktsionaalsusena välja toodud CPU, GPU, RAM, emaplaadi ja kõvaketaste kohta info kuvamine. Mainitutest CPU, RAM ja kõvakettainfo kenasti olemas. GPU ja emaplaadi kohta infot ei täheldanud. Seadistustes ja andmebaasi all küll viide GPU-le leitav, kuid infot baasi ei salvestata. Must-have nõudena oli analüüsis mainitud ka taustal töötamise võimekus, mis ka kenasti toimib. Programmi peaakna saab sulgeda ja taaskuvada tray all kuvatava ikooni kaudu. Analüüsis lubatud kriitilistest piiridest teavitamise hoiatused on lahendatud värvilahendusena, kus avalehel kuvatavad näidikud teatud nivoo saavutamisel muudavad värvi. Väikse kõrvalmärkusena olgu mainitud, et CPU koormuse näidik ja sellega kõrvutatud windowsisse sisseehitatud tegumihalduri näitaja käivad küll ühte sammu, kuid väärtused on mõnevõrre erinevad (tegumihalduri näit keskmiselt 10% võrra suurem). Millest see võib tingitud olla?<br /> <br /> Nice-to-have funktsionaalsusest on realiseeritud seadistustega seonduv, mis võimaldab kasutajal „linnutada“, milliseid näitajaid avalehel kuvatakse.<br /> <br /> Üldmulje rakendusest on hea. Rakendus täidab planeeritud funktsionaalsust. Norida võib kasutajaliidese disaini osas, mis võiks olla interaktiivsem ja esteetilisem (eriti Andmebaasi-tab). On selge, et antud olukorras ja ajaraamides on tiim keskendunud rakenduse põhifunktsioonidele ning väline külg jäänud tahaplaanile. Antud kontekstis igal juhul tubli töö.<br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (meeskonnalt TeravMDB)=<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> *Käivitus ilma probleemideta.<br /> <br /> *Kuigi rakendus võib tunduda triviaalseks, aga selle realiseerimine on väga kasulik ja õpetab palju. <br /> <br /> *Väga huvitav idee ning tore näha, et väga suur osa Must-be ja mõned nice-to-have funktsionaalsusest loodud rakenduse lõpptootes olemas. Seadistuste muutmise funktsioon väga huvitav. <br /> <br /> *Rakenduse kasutajaliidest lihtne kasutata ja väga arusaadav ka uuele kasutajale. Tore, et oli lisatud rakenuduse kasutamise lihtustamiseks ka help.<br /> <br /> ==Lähtekood==<br /> <br /> Projekti dokumentatsioon hästi kirjutatud, samuti olemas litsents. Kood on hästi loetav ja struktureeritud ning jaotatud kaustadesse, mis teeb ka rakenduse toimimisest arusaamise lihtsamaks. Oli kasutatud MVVM mudelit üldiselt väga hästi. Samas esinesid mõned klassid, mida ei olnud kordagi kasutatatud. Ilmselt oleks vaja olnud lihtsalt kiiret koodi korrastamist.<br /> <br /> Väga meeldis see fakt, et mõned koodi osad on viidatud kasutatud allikatele, teeb koodi arusaamist veel paremini selgeks.<br /> <br /> ==Tähelepanekud==<br /> <br /> Koodis olid mõned väljakommenteeritud osad, mis oleks võinud olla lõpptootes ära kustutatud. Tore näha, et rakenduse arendamine ei jäänud viimasele minutile ning arendus toimus pidevalt kõigi meeskonnaliikmete enam-vähem võrdse osalusega.<br /> <br /> UI on hästi lihtne ja arusaadav, aga see ei tähenda, et see on halb, pigem ütleksin, et see on pluss. Aga tahan tähelepanu pöörata “Database” tabile, kui ma teen akna suuremaks andmebaasi UI jääb samaks ning teeb selle tabi ja andmebaasi tabelit halvemini loetavaks, küll teised tabid töötavad nii nagu peab.</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:HardwareMonitoring&diff=129135 2018-01-24T11:13:11Z

<p>Apetrusi: /* Lõpptoote retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (meskonnalt TeravMDB) */</p> <hr /> <div>=Lõpptoote Retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring=<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (tiimilt ERROR IM002)=<br /> <br /> Plaanitava rakenduse puhul on tegemist monitoorimislahendusega, mille otstarve on mõõta ja jälgida arvuti riistvara seisundit iseloomustavaid mõõdikuid ja anda kasutajale nendest ülevaade.<br /> <br /> Idee on selgelt ja kindlalt piiritletud. Eesmärk on konkreetne ja lennult hoomatav. Positiivne on “lahtiste otste” puudumine projekti kirjelduses. Ei jää muljet, et hakkame otsast pihta ja vaatame, mis funktsionaalsus lõpus õnnestub realiseerida. Eesmärk on selgelt sõnastatud.<br /> Projekti kirjeldus on lühike, kuid see võib olla pigem positiivne märk ega anna alust projekti lihtsaks pidada. Plaanitava rakenduse idee on ka reaalselt kasutatav (kuigi analoogsed lahendused ilmselt hulgaliselt saadaval). <br /> <br /> Miinustena võib analüüsile ette heita:<br /> *andmebaasi rolli ja ülesehituse kirjelduse puudumist<br /> *jääb mulje, et projekt ei hõlma kasutajapoolset sisendit (ok, nice-to have osas on mainitud seadistusvõimalusi)<br /> *kirjeldamata on kasutusjuhud<br /> <br /> Positiivsena võib välja tuua, et lahendus on jooksult laiendatav. Kirjeldatud idee puhul oleks näiteks edasiarendusena mõeldav väike BI dashboard, mis võimaldaks vältida arvnäitajatest koosnevat logirägastikku ja kuvada kasutajale arvuti riistvara KPI-sid visuaalselt ülevaatlikul ja haaraval moel. BI ja andmete visualiseerimine on tänapäeval pop teema.<br /> <br /> Probleemiks võib osutuda rakenduse testimine osas, mis puudutab riistvaraosade kriitiliste piiride saavutamist. Kriitiliste piiride saavutamine võib olla tülikas, kulukas ja eelnevast tulenevalt ka soovimatu tegevus, mida ei taheta reaalsuses isegi testimise käigus saavutada. Tõsi, testimise käigus võib hoiatusi esile kutsuva kriitilise nivoo tehislikult allapoole nihutada.<br /> <br /> Kokkuvõttes on meie hinnangul plaanitava rakenduse edu võtmeks kasutajaliides. Monitoorimisprogramm võiks olla suuteline andmeid väljastama erinevas detailsusastmes, sõltuvalt kasutaja vajadustest. Esmane vaade võiks olla üldine, ülevaatlik ja värviline, võimaldades kasutajal vajadusel järk-järgult navigeerida detailsema infoni. Kriitilisest seisust teavitavad hoiatused/teavitused on samuti antud kontekstis üsna olulised.<br /> <br /> == Lõpptoote retsensioon tiimi HardwareMonitoring lõpptootele (tervitustega tiimilt ERROR IM002) ==<br /> <br /> Esimese plussina võib välja tuua, et 5-6-st pisteliselt tutvumiseks allalaetud tööst oli see esimene, mis probleemivabalt käima läks.<br /> <br /> Projekti analüüsis oli must-have funktsionaalsusena välja toodud CPU, GPU, RAM, emaplaadi ja kõvaketaste kohta info kuvamine. Mainitutest CPU, RAM ja kõvakettainfo kenasti olemas. GPU ja emaplaadi kohta infot ei täheldanud. Seadistustes ja andmebaasi all küll viide GPU-le leitav, kuid infot baasi ei salvestata. Must-have nõudena oli analüüsis mainitud ka taustal töötamise võimekus, mis ka kenasti toimib. Programmi peaakna saab sulgeda ja taaskuvada tray all kuvatava ikooni kaudu. Analüüsis lubatud kriitilistest piiridest teavitamise hoiatused on lahendatud värvilahendusena, kus avalehel kuvatavad näidikud teatud nivoo saavutamisel muudavad värvi. Väikse kõrvalmärkusena olgu mainitud, et CPU koormuse näidik ja sellega kõrvutatud windowsisse sisseehitatud tegumihalduri näitaja käivad küll ühte sammu, kuid väärtused on mõnevõrre erinevad (tegumihalduri näit keskmiselt 10% võrra suurem). Millest see võib tingitud olla?<br /> <br /> Nice-to-have funktsionaalsusest on realiseeritud seadistustega seonduv, mis võimaldab kasutajal „linnutada“, milliseid näitajaid avalehel kuvatakse.<br /> <br /> Üldmulje rakendusest on hea. Rakendus täidab planeeritud funktsionaalsust. Norida võib kasutajaliidese disaini osas, mis võiks olla interaktiivsem ja esteetilisem (eriti Andmebaasi-tab). On selge, et antud olukorras ja ajaraamides on tiim keskendunud rakenduse põhifunktsioonidele ning väline külg jäänud tahaplaanile. Antud kontekstis igal juhul tubli töö.<br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (meeskonnalt TeravMDB)=<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> *Käivitus ilma probleemideta.<br /> <br /> *Kuigi rakendus võib tunduda triviaalseks, aga selle realiseerimine on väga kasulik ja minu arvates õpetab palju. <br /> <br /> *Väga huvitav idee ning tore näha, et väga suur osa Must-be ja mõned nice-to-have funktsionaalsusest loodud rakenduse lõpptootes olemas. Seadistuste muutmise funktsioon väga huvitav. <br /> <br /> *Rakenduse kasutajaliidest lihtne kasutata ja väga arusaadav ka uuele kasutajale. Tore, et oli lisatud rakenuduse kasutamise lihtustamiseks ka help.<br /> <br /> ==Lähtekood==<br /> <br /> Projekti dokumentatsioon hästi kirjutatud, samuti olemas litsents. Kood on hästi loetav ja struktureeritud ning jaotatud kaustadesse, mis teeb ka rakenduse toimimisest arusaamise lihtsamaks. Oli kasutatud MVVM mudelit üldiselt väga hästi. Samas esinesid mõned klassid, mida ei olnud kordagi kasutatatud. Ilmselt oleks vaja olnud lihtsalt kiiret koodi korrastamist.<br /> <br /> Väga meeldis see fakt, et mõned koodi osad on viidatud kasutatud allikatele, teeb koodi arusaamist veel paremini selgeks.<br /> <br /> ==Tähelepanekud==<br /> <br /> Koodis olid mõned väljakommenteeritud osad, mis oleks võinud olla lõpptootes ära kustutatud. Tore näha, et rakenduse arendamine ei jäänud viimasele minutile ning arendus toimus pidevalt kõigi meeskonnaliikmete enam-vähem võrdse osalusega.<br /> <br /> UI on hästi lihtne ja arusaadav, aga see ei tähenda, et see on halb, pigem ütleksin, et see on pluss. Aga tahan tähelepanu pöörata “Database” tabile, kui ma teen akna suuremaks andmebaasi UI jääb samaks ning teeb selle tabi ja andmebaasi tabelit halvemini loetavaks, küll teised tabid töötavad nii nagu peab.</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:HardwareMonitoring&diff=129134 2018-01-24T11:12:54Z

<p>Apetrusi: /* Analüüsi retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (meskonnalt TeravMDB) */</p> <hr /> <div>=Lõpptoote Retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring=<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (tiimilt ERROR IM002)=<br /> <br /> Plaanitava rakenduse puhul on tegemist monitoorimislahendusega, mille otstarve on mõõta ja jälgida arvuti riistvara seisundit iseloomustavaid mõõdikuid ja anda kasutajale nendest ülevaade.<br /> <br /> Idee on selgelt ja kindlalt piiritletud. Eesmärk on konkreetne ja lennult hoomatav. Positiivne on “lahtiste otste” puudumine projekti kirjelduses. Ei jää muljet, et hakkame otsast pihta ja vaatame, mis funktsionaalsus lõpus õnnestub realiseerida. Eesmärk on selgelt sõnastatud.<br /> Projekti kirjeldus on lühike, kuid see võib olla pigem positiivne märk ega anna alust projekti lihtsaks pidada. Plaanitava rakenduse idee on ka reaalselt kasutatav (kuigi analoogsed lahendused ilmselt hulgaliselt saadaval). <br /> <br /> Miinustena võib analüüsile ette heita:<br /> *andmebaasi rolli ja ülesehituse kirjelduse puudumist<br /> *jääb mulje, et projekt ei hõlma kasutajapoolset sisendit (ok, nice-to have osas on mainitud seadistusvõimalusi)<br /> *kirjeldamata on kasutusjuhud<br /> <br /> Positiivsena võib välja tuua, et lahendus on jooksult laiendatav. Kirjeldatud idee puhul oleks näiteks edasiarendusena mõeldav väike BI dashboard, mis võimaldaks vältida arvnäitajatest koosnevat logirägastikku ja kuvada kasutajale arvuti riistvara KPI-sid visuaalselt ülevaatlikul ja haaraval moel. BI ja andmete visualiseerimine on tänapäeval pop teema.<br /> <br /> Probleemiks võib osutuda rakenduse testimine osas, mis puudutab riistvaraosade kriitiliste piiride saavutamist. Kriitiliste piiride saavutamine võib olla tülikas, kulukas ja eelnevast tulenevalt ka soovimatu tegevus, mida ei taheta reaalsuses isegi testimise käigus saavutada. Tõsi, testimise käigus võib hoiatusi esile kutsuva kriitilise nivoo tehislikult allapoole nihutada.<br /> <br /> Kokkuvõttes on meie hinnangul plaanitava rakenduse edu võtmeks kasutajaliides. Monitoorimisprogramm võiks olla suuteline andmeid väljastama erinevas detailsusastmes, sõltuvalt kasutaja vajadustest. Esmane vaade võiks olla üldine, ülevaatlik ja värviline, võimaldades kasutajal vajadusel järk-järgult navigeerida detailsema infoni. Kriitilisest seisust teavitavad hoiatused/teavitused on samuti antud kontekstis üsna olulised.<br /> <br /> == Lõpptoote retsensioon tiimi HardwareMonitoring lõpptootele (tervitustega tiimilt ERROR IM002) ==<br /> <br /> Esimese plussina võib välja tuua, et 5-6-st pisteliselt tutvumiseks allalaetud tööst oli see esimene, mis probleemivabalt käima läks.<br /> <br /> Projekti analüüsis oli must-have funktsionaalsusena välja toodud CPU, GPU, RAM, emaplaadi ja kõvaketaste kohta info kuvamine. Mainitutest CPU, RAM ja kõvakettainfo kenasti olemas. GPU ja emaplaadi kohta infot ei täheldanud. Seadistustes ja andmebaasi all küll viide GPU-le leitav, kuid infot baasi ei salvestata. Must-have nõudena oli analüüsis mainitud ka taustal töötamise võimekus, mis ka kenasti toimib. Programmi peaakna saab sulgeda ja taaskuvada tray all kuvatava ikooni kaudu. Analüüsis lubatud kriitilistest piiridest teavitamise hoiatused on lahendatud värvilahendusena, kus avalehel kuvatavad näidikud teatud nivoo saavutamisel muudavad värvi. Väikse kõrvalmärkusena olgu mainitud, et CPU koormuse näidik ja sellega kõrvutatud windowsisse sisseehitatud tegumihalduri näitaja käivad küll ühte sammu, kuid väärtused on mõnevõrre erinevad (tegumihalduri näit keskmiselt 10% võrra suurem). Millest see võib tingitud olla?<br /> <br /> Nice-to-have funktsionaalsusest on realiseeritud seadistustega seonduv, mis võimaldab kasutajal „linnutada“, milliseid näitajaid avalehel kuvatakse.<br /> <br /> Üldmulje rakendusest on hea. Rakendus täidab planeeritud funktsionaalsust. Norida võib kasutajaliidese disaini osas, mis võiks olla interaktiivsem ja esteetilisem (eriti Andmebaasi-tab). On selge, et antud olukorras ja ajaraamides on tiim keskendunud rakenduse põhifunktsioonidele ning väline külg jäänud tahaplaanile. Antud kontekstis igal juhul tubli töö.<br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (meskonnalt TeravMDB)=<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> *Käivitus ilma probleemideta.<br /> <br /> *Kuigi rakendus võib tunduda triviaalseks, aga selle realiseerimine on väga kasulik ja minu arvates õpetab palju. <br /> <br /> *Väga huvitav idee ning tore näha, et väga suur osa Must-be ja mõned nice-to-have funktsionaalsusest loodud rakenduse lõpptootes olemas. Seadistuste muutmise funktsioon väga huvitav. <br /> <br /> *Rakenduse kasutajaliidest lihtne kasutata ja väga arusaadav ka uuele kasutajale. Tore, et oli lisatud rakenuduse kasutamise lihtustamiseks ka help.<br /> <br /> ==Lähtekood==<br /> <br /> Projekti dokumentatsioon hästi kirjutatud, samuti olemas litsents. Kood on hästi loetav ja struktureeritud ning jaotatud kaustadesse, mis teeb ka rakenduse toimimisest arusaamise lihtsamaks. Oli kasutatud MVVM mudelit üldiselt väga hästi. Samas esinesid mõned klassid, mida ei olnud kordagi kasutatatud. Ilmselt oleks vaja olnud lihtsalt kiiret koodi korrastamist.<br /> <br /> Väga meeldis see fakt, et mõned koodi osad on viidatud kasutatud allikatele, teeb koodi arusaamist veel paremini selgeks.<br /> <br /> ==Tähelepanekud==<br /> <br /> Koodis olid mõned väljakommenteeritud osad, mis oleks võinud olla lõpptootes ära kustutatud. Tore näha, et rakenduse arendamine ei jäänud viimasele minutile ning arendus toimus pidevalt kõigi meeskonnaliikmete enam-vähem võrdse osalusega.<br /> <br /> UI on hästi lihtne ja arusaadav, aga see ei tähenda, et see on halb, pigem ütleksin, et see on pluss. Aga tahan tähelepanu pöörata “Database” tabile, kui ma teen akna suuremaks andmebaasi UI jääb samaks ning teeb selle tabi ja andmebaasi tabelit halvemini loetavaks, küll teised tabid töötavad nii nagu peab.</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:HardwareMonitoring&diff=129133 2018-01-24T11:12:09Z

<p>Apetrusi: /* Analüüsi retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (meskonnalt TeravMDB) */</p> <hr /> <div>=Lõpptoote Retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring=<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (tiimilt ERROR IM002)=<br /> <br /> Plaanitava rakenduse puhul on tegemist monitoorimislahendusega, mille otstarve on mõõta ja jälgida arvuti riistvara seisundit iseloomustavaid mõõdikuid ja anda kasutajale nendest ülevaade.<br /> <br /> Idee on selgelt ja kindlalt piiritletud. Eesmärk on konkreetne ja lennult hoomatav. Positiivne on “lahtiste otste” puudumine projekti kirjelduses. Ei jää muljet, et hakkame otsast pihta ja vaatame, mis funktsionaalsus lõpus õnnestub realiseerida. Eesmärk on selgelt sõnastatud.<br /> Projekti kirjeldus on lühike, kuid see võib olla pigem positiivne märk ega anna alust projekti lihtsaks pidada. Plaanitava rakenduse idee on ka reaalselt kasutatav (kuigi analoogsed lahendused ilmselt hulgaliselt saadaval). <br /> <br /> Miinustena võib analüüsile ette heita:<br /> *andmebaasi rolli ja ülesehituse kirjelduse puudumist<br /> *jääb mulje, et projekt ei hõlma kasutajapoolset sisendit (ok, nice-to have osas on mainitud seadistusvõimalusi)<br /> *kirjeldamata on kasutusjuhud<br /> <br /> Positiivsena võib välja tuua, et lahendus on jooksult laiendatav. Kirjeldatud idee puhul oleks näiteks edasiarendusena mõeldav väike BI dashboard, mis võimaldaks vältida arvnäitajatest koosnevat logirägastikku ja kuvada kasutajale arvuti riistvara KPI-sid visuaalselt ülevaatlikul ja haaraval moel. BI ja andmete visualiseerimine on tänapäeval pop teema.<br /> <br /> Probleemiks võib osutuda rakenduse testimine osas, mis puudutab riistvaraosade kriitiliste piiride saavutamist. Kriitiliste piiride saavutamine võib olla tülikas, kulukas ja eelnevast tulenevalt ka soovimatu tegevus, mida ei taheta reaalsuses isegi testimise käigus saavutada. Tõsi, testimise käigus võib hoiatusi esile kutsuva kriitilise nivoo tehislikult allapoole nihutada.<br /> <br /> Kokkuvõttes on meie hinnangul plaanitava rakenduse edu võtmeks kasutajaliides. Monitoorimisprogramm võiks olla suuteline andmeid väljastama erinevas detailsusastmes, sõltuvalt kasutaja vajadustest. Esmane vaade võiks olla üldine, ülevaatlik ja värviline, võimaldades kasutajal vajadusel järk-järgult navigeerida detailsema infoni. Kriitilisest seisust teavitavad hoiatused/teavitused on samuti antud kontekstis üsna olulised.<br /> <br /> == Lõpptoote retsensioon tiimi HardwareMonitoring lõpptootele (tervitustega tiimilt ERROR IM002) ==<br /> <br /> Esimese plussina võib välja tuua, et 5-6-st pisteliselt tutvumiseks allalaetud tööst oli see esimene, mis probleemivabalt käima läks.<br /> <br /> Projekti analüüsis oli must-have funktsionaalsusena välja toodud CPU, GPU, RAM, emaplaadi ja kõvaketaste kohta info kuvamine. Mainitutest CPU, RAM ja kõvakettainfo kenasti olemas. GPU ja emaplaadi kohta infot ei täheldanud. Seadistustes ja andmebaasi all küll viide GPU-le leitav, kuid infot baasi ei salvestata. Must-have nõudena oli analüüsis mainitud ka taustal töötamise võimekus, mis ka kenasti toimib. Programmi peaakna saab sulgeda ja taaskuvada tray all kuvatava ikooni kaudu. Analüüsis lubatud kriitilistest piiridest teavitamise hoiatused on lahendatud värvilahendusena, kus avalehel kuvatavad näidikud teatud nivoo saavutamisel muudavad värvi. Väikse kõrvalmärkusena olgu mainitud, et CPU koormuse näidik ja sellega kõrvutatud windowsisse sisseehitatud tegumihalduri näitaja käivad küll ühte sammu, kuid väärtused on mõnevõrre erinevad (tegumihalduri näit keskmiselt 10% võrra suurem). Millest see võib tingitud olla?<br /> <br /> Nice-to-have funktsionaalsusest on realiseeritud seadistustega seonduv, mis võimaldab kasutajal „linnutada“, milliseid näitajaid avalehel kuvatakse.<br /> <br /> Üldmulje rakendusest on hea. Rakendus täidab planeeritud funktsionaalsust. Norida võib kasutajaliidese disaini osas, mis võiks olla interaktiivsem ja esteetilisem (eriti Andmebaasi-tab). On selge, et antud olukorras ja ajaraamides on tiim keskendunud rakenduse põhifunktsioonidele ning väline külg jäänud tahaplaanile. Antud kontekstis igal juhul tubli töö.<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (meskonnalt TeravMDB)=<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> *Käivitus ilma probleemideta.<br /> <br /> *Kuigi rakendus võib tunduda triviaalseks, aga selle realiseerimine on väga kasulik ja minu arvates õpetab palju. <br /> <br /> *Väga huvitav idee ning tore näha, et väga suur osa Must-be ja mõned nice-to-have funktsionaalsusest loodud rakenduse lõpptootes olemas. Seadistuste muutmise funktsioon väga huvitav. <br /> <br /> *Rakenduse kasutajaliidest lihtne kasutata ja väga arusaadav ka uuele kasutajale. Tore, et oli lisatud rakenuduse kasutamise lihtustamiseks ka help.<br /> <br /> ==Lähtekood==<br /> <br /> Projekti dokumentatsioon hästi kirjutatud, samuti olemas litsents. Kood on hästi loetav ja struktureeritud ning jaotatud kaustadesse, mis teeb ka rakenduse toimimisest arusaamise lihtsamaks. Oli kasutatud MVVM mudelit üldiselt väga hästi. Samas esinesid mõned klassid, mida ei olnud kordagi kasutatatud. Ilmselt oleks vaja olnud lihtsalt kiiret koodi korrastamist.<br /> <br /> Väga meeldis see fakt, et mõned koodi osad on viidatud kasutatud allikatele, teeb koodi arusaamist veel paremini selgeks.<br /> <br /> ==Tähelepanekud==<br /> <br /> Koodis olid mõned väljakommenteeritud osad, mis oleks võinud olla lõpptootes ära kustutatud. Tore näha, et rakenduse arendamine ei jäänud viimasele minutile ning arendus toimus pidevalt kõigi meeskonnaliikmete enam-vähem võrdse osalusega.<br /> <br /> UI on hästi lihtne ja arusaadav, aga see ei tähenda, et see on halb, pigem ütleksin, et see on pluss. Aga tahan tähelepanu pöörata “Database” tabile, kui ma teen akna suuremaks andmebaasi UI jääb samaks ning teeb selle tabi ja andmebaasi tabelit halvemini loetavaks, küll teised tabid töötavad nii nagu peab.</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:HardwareMonitoring&diff=129132 2018-01-24T11:09:47Z

<p>Apetrusi: </p> <hr /> <div>=Lõpptoote Retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring=<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (tiimilt ERROR IM002)=<br /> <br /> Plaanitava rakenduse puhul on tegemist monitoorimislahendusega, mille otstarve on mõõta ja jälgida arvuti riistvara seisundit iseloomustavaid mõõdikuid ja anda kasutajale nendest ülevaade.<br /> <br /> Idee on selgelt ja kindlalt piiritletud. Eesmärk on konkreetne ja lennult hoomatav. Positiivne on “lahtiste otste” puudumine projekti kirjelduses. Ei jää muljet, et hakkame otsast pihta ja vaatame, mis funktsionaalsus lõpus õnnestub realiseerida. Eesmärk on selgelt sõnastatud.<br /> Projekti kirjeldus on lühike, kuid see võib olla pigem positiivne märk ega anna alust projekti lihtsaks pidada. Plaanitava rakenduse idee on ka reaalselt kasutatav (kuigi analoogsed lahendused ilmselt hulgaliselt saadaval). <br /> <br /> Miinustena võib analüüsile ette heita:<br /> *andmebaasi rolli ja ülesehituse kirjelduse puudumist<br /> *jääb mulje, et projekt ei hõlma kasutajapoolset sisendit (ok, nice-to have osas on mainitud seadistusvõimalusi)<br /> *kirjeldamata on kasutusjuhud<br /> <br /> Positiivsena võib välja tuua, et lahendus on jooksult laiendatav. Kirjeldatud idee puhul oleks näiteks edasiarendusena mõeldav väike BI dashboard, mis võimaldaks vältida arvnäitajatest koosnevat logirägastikku ja kuvada kasutajale arvuti riistvara KPI-sid visuaalselt ülevaatlikul ja haaraval moel. BI ja andmete visualiseerimine on tänapäeval pop teema.<br /> <br /> Probleemiks võib osutuda rakenduse testimine osas, mis puudutab riistvaraosade kriitiliste piiride saavutamist. Kriitiliste piiride saavutamine võib olla tülikas, kulukas ja eelnevast tulenevalt ka soovimatu tegevus, mida ei taheta reaalsuses isegi testimise käigus saavutada. Tõsi, testimise käigus võib hoiatusi esile kutsuva kriitilise nivoo tehislikult allapoole nihutada.<br /> <br /> Kokkuvõttes on meie hinnangul plaanitava rakenduse edu võtmeks kasutajaliides. Monitoorimisprogramm võiks olla suuteline andmeid väljastama erinevas detailsusastmes, sõltuvalt kasutaja vajadustest. Esmane vaade võiks olla üldine, ülevaatlik ja värviline, võimaldades kasutajal vajadusel järk-järgult navigeerida detailsema infoni. Kriitilisest seisust teavitavad hoiatused/teavitused on samuti antud kontekstis üsna olulised.<br /> <br /> == Lõpptoote retsensioon tiimi HardwareMonitoring lõpptootele (tervitustega tiimilt ERROR IM002) ==<br /> <br /> Esimese plussina võib välja tuua, et 5-6-st pisteliselt tutvumiseks allalaetud tööst oli see esimene, mis probleemivabalt käima läks.<br /> <br /> Projekti analüüsis oli must-have funktsionaalsusena välja toodud CPU, GPU, RAM, emaplaadi ja kõvaketaste kohta info kuvamine. Mainitutest CPU, RAM ja kõvakettainfo kenasti olemas. GPU ja emaplaadi kohta infot ei täheldanud. Seadistustes ja andmebaasi all küll viide GPU-le leitav, kuid infot baasi ei salvestata. Must-have nõudena oli analüüsis mainitud ka taustal töötamise võimekus, mis ka kenasti toimib. Programmi peaakna saab sulgeda ja taaskuvada tray all kuvatava ikooni kaudu. Analüüsis lubatud kriitilistest piiridest teavitamise hoiatused on lahendatud värvilahendusena, kus avalehel kuvatavad näidikud teatud nivoo saavutamisel muudavad värvi. Väikse kõrvalmärkusena olgu mainitud, et CPU koormuse näidik ja sellega kõrvutatud windowsisse sisseehitatud tegumihalduri näitaja käivad küll ühte sammu, kuid väärtused on mõnevõrre erinevad (tegumihalduri näit keskmiselt 10% võrra suurem). Millest see võib tingitud olla?<br /> <br /> Nice-to-have funktsionaalsusest on realiseeritud seadistustega seonduv, mis võimaldab kasutajal „linnutada“, milliseid näitajaid avalehel kuvatakse.<br /> <br /> Üldmulje rakendusest on hea. Rakendus täidab planeeritud funktsionaalsust. Norida võib kasutajaliidese disaini osas, mis võiks olla interaktiivsem ja esteetilisem (eriti Andmebaasi-tab). On selge, et antud olukorras ja ajaraamides on tiim keskendunud rakenduse põhifunktsioonidele ning väline külg jäänud tahaplaanile. Antud kontekstis igal juhul tubli töö.<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring (meskonnalt TeravMDB)=</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=126562 2017-11-12T16:44:28Z

<p>Apetrusi: /* Kaugõpe */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:''' meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> Retsensioon meskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> Retsensioon analüüsile:</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:SharpResto&diff=126553 2017-11-12T16:15:24Z

<p>Apetrusi: /* Kokkuvõte */</p> <hr /> <div>=Retsensioon projektile SharpResto= <br /> Projekti idee on väga hea: eesmärgiks on restorani teenindusprotsessi kiirendamine, ilma et teenindaja ametikoht ära kaoks või oma tähtsust kaotaks. Projekti autorid on välja toonud, et teenindaja saaks tänu sellele rakendusele keskenduda rohkem klientidega suhtlemisele ning lisamüügile. Suhtlus teenindajaga on restoranikülastuse üks oluline osa ning on tervitatav, et seda osa ei taheta täielikult ära kaotada, vaid seda soovitakse parandada ning seeläbi potentsiaalselt ka ettevõtte kasumit suurendada.<br /> <br /> Jäi silma, et lehte kliendi veel kinnitamata tellimusega nimetatakse ostukorviks. Kuna termin „ostukorv“ seostub esmalt e-poega, siis ehk tasuks siin loomingulisemalt läheneda ja nimetada vastav osa ümber kuidagi „restoranilikumaks“.<br /> <br /> Kliendil on võimalus maksta sularahas või makseterminali kaudu, kuid ideaalis võiks rakendus sisaldada ka võimalust maksta kas läbi rakenduse pangalingiga või ühendada rakendusega oma krediitkaart – loomulikult on arusaadav, et antud aine raames pole sellise lahenduse valmistegemine oluline ega ka vajalik, kuid reaalse rakenduse korral oleks selline võimalus mugav.<br /> <br /> Võimalike probleemide all oleks võinud täpsemalt kirjeldada, millise rakenduse osa arendamise juures tehnilistest oskustest puudu võib tulla.<br /> <br /> Analüüsis on põhjalikult kirjeldatud rakenduse erinevaid vaateid ja need joonistega illustreerinud. See näitab, et töö autorid on projekti struktuuri põhjalikult läbi mõelnud. Samuti on analüüsitud andmebaasi võimalikku struktuuri ja lisatud joonis, mis samuti kinnitab analüüsi põhjalikkust.<br /> <br /> Rakenduse kasutajal on võimalik valida kasutajatüüp. See on vajalik funktsionaalsus, kuid reaalses restoranis võiks siinkohale mõelda sellele, et restorani külastajale võiks kättesaadav olla ainult kliendi vaade isegi hoolimata sellest, et erinevad vaated on kasutajanime ja parooliga piiratud. Jällegi on arusaadav, et vaadete piiramine antud aine raames tehtavas projektis ei ole vajalik.<br /> <br /> =Mida teeksime teistmoodi?=<br /> * Menüüs objektil (tabel menu_items) võiks olla lisatud ka informatsioon selle kohta, kas tellimus läheb kööki ja teenindajale või ainult teenindajale (näiteks jookide tellimisel ei ole vaja tellimust tavaliselt kööki saata).<br /> * Arve jagamise võimalus võiks olla lihtsam. Kui arve jagada kõige alguses ehk rakendus küsib, mitu arvet tuleb koostada, ja klientide nimesid (kes maksab, mille eest maksab) ning kui keegi midagi tellib, siis rakenduses võiks saada kohe valida, kelle nimele see toit läheb ja teenindajal on mugavam ka klientide poole pöörduda. Tihti juhtub nii, et kui enne tellimust ei ütle, et maksate eraldi, siis arvet ei saa (või ei taheta) oma süsteemis enam jagada.<br /> <br /> <br /> =Kas ma ise kasutaks lahendust?= <br /> Rakendus peab olema väga mugav ja kiire ning UI peab olema lihtne ja arusaadav (eriti vanematele inimestele), et seda kasutada (veidi sarnane iseteeninduskassade kasutamisele, aga restoranis teenindajaga suhtlemine käib sageli asja juurde ja on elamus omaette). Hea oleks lisada veel lisafunktsioone, et rakenduse kaudu pakkuda ka muud kui ainult tellimine.<br /> <br /> ==Mida võiks veel rakendusele lisada:==<br /> <br /> * Teenindaja/koka hindamine<br /> * Roogade/jookide hindamine<br /> * Top 3/5 populaarsemad road/joogid igas kategoorias<br /> * Võimalus vaadata, kes on kokk täna ja mis on tema parimad/lemmikroad<br /> <br /> =Mõned probleemid, mida me nägime.=<br /> Kuna tegemist on restoraniäriga tuleb mainida, et igas kohas on oma menüü ning sellest järeldub, et iga restorani jaoks tuleb luua oma andmebaas toodetega. Võiks kirjeldada, kuidas autorid kavatsevad sellega hakkama saama: kas nad pakuvad ainult tarkvara (platvorm) või lõpp-produkti koos valmismenüüdega iga restorani jaoks.<br /> <br /> =Kokkuvõte=<br /> <br /> Kokkuvõttes on tegemist tugeva ning põhjalikult läbimõeldud analüüsiga. Kahtlemata saaks sellise rakenduse abil restoranide tööprotsessi optimeerida. Üldiselt tundub projekt huvitav ja teostatav. Skoop paras. Üldine arusaadavus hea, korralikult läbimõeldud funktsionaalsus ja andmebaas.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond '''TeravMDB'''[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/TeravMDB]] 12.11.2017</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=TeravMDB&diff=126552 2017-11-12T16:14:59Z

<p>Apetrusi: /* Blogi */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Alan Alliksoo<br /> * Aleksandr Petrushihin<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> == Idee ==<br /> Lihtsustame kasutajatel meeles pidada, millal nende lemmikseriaale vaadata saab (seriaalide raamatukogu).<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> ===Analüüs Analüüs TeravMDB - teleseriaalide raamatukogu===<br /> <br /> '''Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.'''<br /> <br /> Eesmärk on luua teleseriaalide raamatukogu, mis võimaldab hoida informatsiooni erinevate seriaalide kohta ühes kohas ning tellida teavitusi endale huvipakkuvate seriaalide kohta vastavalt kasutaja eelistustele. <br /> Arvestades, kui palju seriaale tänapäeval tehakse, siis on võimatu inimesel kõiki seriaale hoomata ning uute ilmumisaegu teada. Lisaks on tänapäeval ka väga palju huvitavaid seriaale, kuid seoses sellega, et seriaalide hooajad algavad erinevatel aegadel ning hooaegade vahele jääb sageli rohkem kui kuus kuud, siis endale huvitavate seriaalide uute hooaegade alguse kuupäevi on väga raske meeles pidada. <br /> Käesolev rakendus on kui raamatukogu, mis hoiab informatsiooni seriaalide kohta, omades ka kasutajale vajalikke lisafunktsioone. Antud rakenduses on loodud seriaalide andmebaas koos informatsiooniga nende kohta, et kasutajal oleks mugav omada ülevaadet erinevatest seriaalidest. Andmebaasis on olemas info seriaali nime, žanri, ilmumisaasta, hooaja numbri jne kohta ning seriaali illustreeriv pilt (pildigalerii). Andmebaasi haldaksime meie kui rakanduse loojad ise. Rakendus võimaldab saada jooksvat teavet kasutajale huvitavate seriaalide ilmumisaegade ja uute hooaegade/osade kohta.<br /> Tavakasutajal on võimalik otsida seriaale erinevate parameetrite järgi ja tellida endale teavitusi, kui talle huvipakkuval seriaalil algab uus hooaeg. Lisaks on võimalik kõiki seriaale hinnata, mis võimaldab näha ka teiste kasutajate hinnanguid teosele. Kasutajate arvamusest on võimalik moodustada nii üldiseid edetabeleid, aga ka edetabeleid žanri ja ilmumisaasta järgi.<br /> Problemaatiliseks võib osutuda teavituse saamine e-kirjana, seetõttu on esialgu planeeritud teavitus programmisiseselt. Kui võimalik, siis arendame ka võimaluse saada teavituse e-posti teel. Selline lahendus tähendaks ilmselt programmi ühendamist meiliserveriga, kuid hetkel meil puuduvad teadmised, kui keerukas ja aeganõudev sellise funktsionaalsuse teostamine oleks.<br /> Ideaalis võiks olla tegemist veebipõhise rakendusega, kuid esialgu ei ole rakenduse veebis kasutatavaks tegemine prioriteetne, sest see võib osutuda ajamahukaks, ning esmane eesmärk on põhifunktsionaalsus veatult tööle saada.<br /> Käesoleval hetkel ei ole veel tööjaotus paigas.<br /> <br /> <br /> <br /> ====Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada (must have).====<br /> <br /> Käesolevas rakenduses on planeeritud alljärgnev info andmebaasi salvestada seriaalide kohta (seda on võimalik tavakasutajal ka näha):<br /> <br /> * Seriaali pealkiri.<br /> * Seriaali žanr.<br /> * Seriaali ilmumisaasta.<br /> * Seriaali hooaja number.<br /> * Pilt seriaali ilmestamiseks.<br /> <br /> Kasutajatel on võimalik:<br /> <br /> * Luua rakenduses konto.<br /> * Otsida seriaale kindlate parameetrite järgi.<br /> * Salvestada endale huvipakkuvad seriaalid olles kasutajaga sisse logitud - näiteks seriaalid, mida soovitakse vaadata või mida juba on vaadatud. Nii on kasutajal mugav jälgida, millised seriaalid on veel vaatamata, kuid mida oleks huvi vaadata (kasutajal on võimalik tekitada endale n-ö soovinimekiri).<br /> * Tellida teade, kui huvipakkuval seriaalil tuleb välja uus hooaeg - kui kasutaja on seriaali endale soovinimekirja salvestanud ning soovib teadet uue hooaja alguse kohta, siis saadetakse kasutajale kirjalik teade selle kohta, et uus hooaeg on alanud ning seda seriaali on võimalik vaadata.<br /> <br /> <br /> ====Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida (nice to have).====<br /> <br /> Rakenduses võiks olla rohkem informatsiooni iga seriaali kohta (ehk siis võimalusel lisaksime järgneva informatsiooni andmebaasi):<br /> <br /> * Seriaali lühitutvustus.<br /> * Näitlejad, kes seriaalis mängivad.<br /> * Võimalik vaadata kasutajate poolt antud hinnanguid antud seriaalile.<br /> <br /> Lisafunktsioonid:<br /> <br /> * Raamatukogusse sisselogimise võimalus erinevate kasutajatega.<br /> * Võimalusel soovime välja töötada ka funktsiooni, et kasutajad saaksid hinnata seriaale, et teistel kasutajatel oleks võimalik antud hinnanguid vaadata.<br /> * Rakendus võiks ka väljastada aruandeid - näiteks ülevaade tellimustest, mida kasutada on seriaalide kohta teinud.<br /> * Kasutajale edastatakse teade endale huvitava seriaali uue hooaja kohta e-posti teel.<br /> * Veebipõhine rakendus.<br /> * Rakendus võiks osata kasutajatele soovitada uusi andmebaasi lisatud seriaale, mis võiksid kasutajaid huvitada. <br /> * Seega kui rakendus omab ülevaadet ühe kasutaja eelistustest (nt žanr, näitlejad), siis nende järgi võiksid tekkida uute seriaalide soovitused.<br /> * Visuaalselt kena kasutajaliides.<br /> <br /> ====Kasutajaliidese disain====<br /> <br /> [[File:22685121 1415552925209625 187925714 n.png]]<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine<br /> *'''28.09.17''' Meeskonna vestlusgrupi loomine<br /> *'''29.09.17''' Ideede korjamine<br /> *'''21.10.17''' Kasutajaliidese disain<br /> *'''22.10.17''' Wiki lehe ja TFS konto tegemine<br /> *'''05.11.17''' Projekti analüüs<br /> *'''12.11.17''' Retsensioon projektile SharpResto</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:SharpResto&diff=126551 2017-11-12T16:14:09Z

<p>Apetrusi: Created page with &quot;=Retsensioon projektile SharpResto= Projekti idee on väga hea: eesmärgiks on restorani teenindusprotsessi kiirendamine, ilma et teenindaja ametikoht ära kaoks või oma tä...&quot;</p> <hr /> <div>=Retsensioon projektile SharpResto= <br /> Projekti idee on väga hea: eesmärgiks on restorani teenindusprotsessi kiirendamine, ilma et teenindaja ametikoht ära kaoks või oma tähtsust kaotaks. Projekti autorid on välja toonud, et teenindaja saaks tänu sellele rakendusele keskenduda rohkem klientidega suhtlemisele ning lisamüügile. Suhtlus teenindajaga on restoranikülastuse üks oluline osa ning on tervitatav, et seda osa ei taheta täielikult ära kaotada, vaid seda soovitakse parandada ning seeläbi potentsiaalselt ka ettevõtte kasumit suurendada.<br /> <br /> Jäi silma, et lehte kliendi veel kinnitamata tellimusega nimetatakse ostukorviks. Kuna termin „ostukorv“ seostub esmalt e-poega, siis ehk tasuks siin loomingulisemalt läheneda ja nimetada vastav osa ümber kuidagi „restoranilikumaks“.<br /> <br /> Kliendil on võimalus maksta sularahas või makseterminali kaudu, kuid ideaalis võiks rakendus sisaldada ka võimalust maksta kas läbi rakenduse pangalingiga või ühendada rakendusega oma krediitkaart – loomulikult on arusaadav, et antud aine raames pole sellise lahenduse valmistegemine oluline ega ka vajalik, kuid reaalse rakenduse korral oleks selline võimalus mugav.<br /> <br /> Võimalike probleemide all oleks võinud täpsemalt kirjeldada, millise rakenduse osa arendamise juures tehnilistest oskustest puudu võib tulla.<br /> <br /> Analüüsis on põhjalikult kirjeldatud rakenduse erinevaid vaateid ja need joonistega illustreerinud. See näitab, et töö autorid on projekti struktuuri põhjalikult läbi mõelnud. Samuti on analüüsitud andmebaasi võimalikku struktuuri ja lisatud joonis, mis samuti kinnitab analüüsi põhjalikkust.<br /> <br /> Rakenduse kasutajal on võimalik valida kasutajatüüp. See on vajalik funktsionaalsus, kuid reaalses restoranis võiks siinkohale mõelda sellele, et restorani külastajale võiks kättesaadav olla ainult kliendi vaade isegi hoolimata sellest, et erinevad vaated on kasutajanime ja parooliga piiratud. Jällegi on arusaadav, et vaadete piiramine antud aine raames tehtavas projektis ei ole vajalik.<br /> <br /> =Mida teeksime teistmoodi?=<br /> * Menüüs objektil (tabel menu_items) võiks olla lisatud ka informatsioon selle kohta, kas tellimus läheb kööki ja teenindajale või ainult teenindajale (näiteks jookide tellimisel ei ole vaja tellimust tavaliselt kööki saata).<br /> * Arve jagamise võimalus võiks olla lihtsam. Kui arve jagada kõige alguses ehk rakendus küsib, mitu arvet tuleb koostada, ja klientide nimesid (kes maksab, mille eest maksab) ning kui keegi midagi tellib, siis rakenduses võiks saada kohe valida, kelle nimele see toit läheb ja teenindajal on mugavam ka klientide poole pöörduda. Tihti juhtub nii, et kui enne tellimust ei ütle, et maksate eraldi, siis arvet ei saa (või ei taheta) oma süsteemis enam jagada.<br /> <br /> <br /> =Kas ma ise kasutaks lahendust?= <br /> Rakendus peab olema väga mugav ja kiire ning UI peab olema lihtne ja arusaadav (eriti vanematele inimestele), et seda kasutada (veidi sarnane iseteeninduskassade kasutamisele, aga restoranis teenindajaga suhtlemine käib sageli asja juurde ja on elamus omaette). Hea oleks lisada veel lisafunktsioone, et rakenduse kaudu pakkuda ka muud kui ainult tellimine.<br /> <br /> ==Mida võiks veel rakendusele lisada:==<br /> <br /> * Teenindaja/koka hindamine<br /> * Roogade/jookide hindamine<br /> * Top 3/5 populaarsemad road/joogid igas kategoorias<br /> * Võimalus vaadata, kes on kokk täna ja mis on tema parimad/lemmikroad<br /> <br /> =Mõned probleemid, mida me nägime.=<br /> Kuna tegemist on restoraniäriga tuleb mainida, et igas kohas on oma menüü ning sellest järeldub, et iga restorani jaoks tuleb luua oma andmebaas toodetega. Võiks kirjeldada, kuidas autorid kavatsevad sellega hakkama saama: kas nad pakuvad ainult tarkvara (platvorm) või lõpp-produkti koos valmismenüüdega iga restorani jaoks.<br /> <br /> =Kokkuvõte=<br /> <br /> Kokkuvõttes on tegemist tugeva ning põhjalikult läbimõeldud analüüsiga. Kahtlemata saaks sellise rakenduse abil restoranide tööprotsessi optimeerida. Üldiselt tundub projekt huvitav ja teostatav. Skoop paras. Üldine arusaadavus hea, korralikult läbimõeldud funktsionaalsus ja andmebaas.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond '''TeravMDB'''[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/TeravMDB]] 12.10.2017</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=TeravMDB&diff=125914 2017-11-05T17:28:00Z

<p>Apetrusi: /* Blogi */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Alan Alliksoo<br /> * Aleksandr Petrushihin<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> == Idee ==<br /> Lihtsustame kasutajatel meeles pidada, millal nende lemmikseriaale vaadata saab (seriaalide raamatukogu).<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> ===Analüüs Analüüs TeravMDB - teleseriaalide raamatukogu===<br /> <br /> '''Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.'''<br /> <br /> Eesmärk on luua teleseriaalide raamatukogu, mis võimaldab hoida informatsiooni erinevate seriaalide kohta ühes kohas ning tellida teavitusi endale huvipakkuvate seriaalide kohta vastavalt kasutaja eelistustele. <br /> Arvestades, kui palju seriaale tänapäeval tehakse, siis on võimatu inimesel kõiki seriaale hoomata ning uute ilmumisaegu teada. Lisaks on tänapäeval ka väga palju huvitavaid seriaale, kuid seoses sellega, et seriaalide hooajad algavad erinevatel aegadel ning hooaegade vahele jääb sageli rohkem kui kuus kuud, siis endale huvitavate seriaalide uute hooaegade alguse kuupäevi on väga raske meeles pidada. <br /> Käesolev rakendus on kui raamatukogu, mis hoiab informatsiooni seriaalide kohta, omades ka kasutajale vajalikke lisafunktsioone. Antud rakenduses on loodud seriaalide andmebaas koos informatsiooniga nende kohta, et kasutajal oleks mugav omada ülevaadet erinevatest seriaalidest. Andmebaasis on olemas info seriaali nime, žanri, ilmumisaasta, hooaja numbri jne kohta ning seriaali illustreeriv pilt (pildigalerii). Andmebaasi haldaksime meie kui rakanduse loojad ise. Rakendus võimaldab saada jooksvat teavet kasutajale huvitavate seriaalide ilmumisaegade ja uute hooaegade/osade kohta.<br /> Tavakasutajal on võimalik otsida seriaale erinevate parameetrite järgi ja tellida endale teavitusi, kui talle huvipakkuval seriaalil algab uus hooaeg. Lisaks on võimalik kõiki seriaale hinnata, mis võimaldab näha ka teiste kasutajate hinnanguid teosele. Kasutajate arvamusest on võimalik moodustada nii üldiseid edetabeleid, aga ka edetabeleid žanri ja ilmumisaasta järgi.<br /> Problemaatiliseks võib osutuda teavituse saamine e-kirjana, seetõttu on esialgu planeeritud teavitus programmisiseselt. Kui võimalik, siis arendame ka võimaluse saada teavituse e-posti teel. Selline lahendus tähendaks ilmselt programmi ühendamist meiliserveriga, kuid hetkel meil puuduvad teadmised, kui keerukas ja aeganõudev sellise funktsionaalsuse teostamine oleks.<br /> Ideaalis võiks olla tegemist veebipõhise rakendusega, kuid esialgu ei ole rakenduse veebis kasutatavaks tegemine prioriteetne, sest see võib osutuda ajamahukaks, ning esmane eesmärk on põhifunktsionaalsus veatult tööle saada.<br /> Käesoleval hetkel ei ole veel tööjaotus paigas.<br /> <br /> <br /> <br /> ====Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada (must have).====<br /> <br /> Käesolevas rakenduses on planeeritud alljärgnev info andmebaasi salvestada seriaalide kohta (seda on võimalik tavakasutajal ka näha):<br /> <br /> * Seriaali pealkiri.<br /> * Seriaali žanr.<br /> * Seriaali ilmumisaasta.<br /> * Seriaali hooaja number.<br /> * Pilt seriaali ilmestamiseks.<br /> <br /> Kasutajatel on võimalik:<br /> <br /> * Luua rakenduses konto.<br /> * Otsida seriaale kindlate parameetrite järgi.<br /> * Salvestada endale huvipakkuvad seriaalid olles kasutajaga sisse logitud - näiteks seriaalid, mida soovitakse vaadata või mida juba on vaadatud. Nii on kasutajal mugav jälgida, millised seriaalid on veel vaatamata, kuid mida oleks huvi vaadata (kasutajal on võimalik tekitada endale n-ö soovinimekiri).<br /> * Tellida teade, kui huvipakkuval seriaalil tuleb välja uus hooaeg - kui kasutaja on seriaali endale soovinimekirja salvestanud ning soovib teadet uue hooaja alguse kohta, siis saadetakse kasutajale kirjalik teade selle kohta, et uus hooaeg on alanud ning seda seriaali on võimalik vaadata.<br /> <br /> <br /> ====Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida (nice to have).====<br /> <br /> Rakenduses võiks olla rohkem informatsiooni iga seriaali kohta (ehk siis võimalusel lisaksime järgneva informatsiooni andmebaasi):<br /> <br /> * Seriaali lühitutvustus.<br /> * Näitlejad, kes seriaalis mängivad.<br /> * Võimalik vaadata kasutajate poolt antud hinnanguid antud seriaalile.<br /> <br /> Lisafunktsioonid:<br /> <br /> * Raamatukogusse sisselogimise võimalus erinevate kasutajatega.<br /> * Võimalusel soovime välja töötada ka funktsiooni, et kasutajad saaksid hinnata seriaale, et teistel kasutajatel oleks võimalik antud hinnanguid vaadata.<br /> * Rakendus võiks ka väljastada aruandeid - näiteks ülevaade tellimustest, mida kasutada on seriaalide kohta teinud.<br /> * Kasutajale edastatakse teade endale huvitava seriaali uue hooaja kohta e-posti teel.<br /> * Veebipõhine rakendus.<br /> * Rakendus võiks osata kasutajatele soovitada uusi andmebaasi lisatud seriaale, mis võiksid kasutajaid huvitada. <br /> * Seega kui rakendus omab ülevaadet ühe kasutaja eelistustest (nt žanr, näitlejad), siis nende järgi võiksid tekkida uute seriaalide soovitused.<br /> * Visuaalselt kena kasutajaliides.<br /> <br /> ====Kasutajaliidese disain====<br /> <br /> [[File:22685121 1415552925209625 187925714 n.png]]<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine<br /> *'''28.09.17''' Meeskonna vestlusgrupi loomine<br /> *'''29.09.17''' Ideede korjamine<br /> *'''21.10.17''' Kasutajaliidese disain<br /> *'''22.10.17''' Wiki lehe ja TFS konto tegemine<br /> *'''05.11.17''' Projekti analüüs</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=TeravMDB&diff=125911 2017-11-05T17:25:57Z

<p>Apetrusi: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Alan Alliksoo<br /> * Aleksandr Petrushihin<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> == Idee ==<br /> Lihtsustame kasutajatel meeles pidada, millal nende lemmikseriaale vaadata saab (seriaalide raamatukogu).<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> ===Analüüs Analüüs TeravMDB - teleseriaalide raamatukogu===<br /> <br /> '''Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.'''<br /> <br /> Eesmärk on luua teleseriaalide raamatukogu, mis võimaldab hoida informatsiooni erinevate seriaalide kohta ühes kohas ning tellida teavitusi endale huvipakkuvate seriaalide kohta vastavalt kasutaja eelistustele. <br /> Arvestades, kui palju seriaale tänapäeval tehakse, siis on võimatu inimesel kõiki seriaale hoomata ning uute ilmumisaegu teada. Lisaks on tänapäeval ka väga palju huvitavaid seriaale, kuid seoses sellega, et seriaalide hooajad algavad erinevatel aegadel ning hooaegade vahele jääb sageli rohkem kui kuus kuud, siis endale huvitavate seriaalide uute hooaegade alguse kuupäevi on väga raske meeles pidada. <br /> Käesolev rakendus on kui raamatukogu, mis hoiab informatsiooni seriaalide kohta, omades ka kasutajale vajalikke lisafunktsioone. Antud rakenduses on loodud seriaalide andmebaas koos informatsiooniga nende kohta, et kasutajal oleks mugav omada ülevaadet erinevatest seriaalidest. Andmebaasis on olemas info seriaali nime, žanri, ilmumisaasta, hooaja numbri jne kohta ning seriaali illustreeriv pilt (pildigalerii). Andmebaasi haldaksime meie kui rakanduse loojad ise. Rakendus võimaldab saada jooksvat teavet kasutajale huvitavate seriaalide ilmumisaegade ja uute hooaegade/osade kohta.<br /> Tavakasutajal on võimalik otsida seriaale erinevate parameetrite järgi ja tellida endale teavitusi, kui talle huvipakkuval seriaalil algab uus hooaeg. Lisaks on võimalik kõiki seriaale hinnata, mis võimaldab näha ka teiste kasutajate hinnanguid teosele. Kasutajate arvamusest on võimalik moodustada nii üldiseid edetabeleid, aga ka edetabeleid žanri ja ilmumisaasta järgi.<br /> Problemaatiliseks võib osutuda teavituse saamine e-kirjana, seetõttu on esialgu planeeritud teavitus programmisiseselt. Kui võimalik, siis arendame ka võimaluse saada teavituse e-posti teel. Selline lahendus tähendaks ilmselt programmi ühendamist meiliserveriga, kuid hetkel meil puuduvad teadmised, kui keerukas ja aeganõudev sellise funktsionaalsuse teostamine oleks.<br /> Ideaalis võiks olla tegemist veebipõhise rakendusega, kuid esialgu ei ole rakenduse veebis kasutatavaks tegemine prioriteetne, sest see võib osutuda ajamahukaks, ning esmane eesmärk on põhifunktsionaalsus veatult tööle saada.<br /> Käesoleval hetkel ei ole veel tööjaotus paigas.<br /> <br /> <br /> <br /> ====Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada (must have).====<br /> <br /> Käesolevas rakenduses on planeeritud alljärgnev info andmebaasi salvestada seriaalide kohta (seda on võimalik tavakasutajal ka näha):<br /> <br /> * Seriaali pealkiri.<br /> * Seriaali žanr.<br /> * Seriaali ilmumisaasta.<br /> * Seriaali hooaja number.<br /> * Pilt seriaali ilmestamiseks.<br /> <br /> Kasutajatel on võimalik:<br /> <br /> * Luua rakenduses konto.<br /> * Otsida seriaale kindlate parameetrite järgi.<br /> * Salvestada endale huvipakkuvad seriaalid olles kasutajaga sisse logitud - näiteks seriaalid, mida soovitakse vaadata või mida juba on vaadatud. Nii on kasutajal mugav jälgida, millised seriaalid on veel vaatamata, kuid mida oleks huvi vaadata (kasutajal on võimalik tekitada endale n-ö soovinimekiri).<br /> * Tellida teade, kui huvipakkuval seriaalil tuleb välja uus hooaeg - kui kasutaja on seriaali endale soovinimekirja salvestanud ning soovib teadet uue hooaja alguse kohta, siis saadetakse kasutajale kirjalik teade selle kohta, et uus hooaeg on alanud ning seda seriaali on võimalik vaadata.<br /> <br /> <br /> ====Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida (nice to have).====<br /> <br /> Rakenduses võiks olla rohkem informatsiooni iga seriaali kohta (ehk siis võimalusel lisaksime järgneva informatsiooni andmebaasi):<br /> <br /> * Seriaali lühitutvustus.<br /> * Näitlejad, kes seriaalis mängivad.<br /> * Võimalik vaadata kasutajate poolt antud hinnanguid antud seriaalile.<br /> <br /> Lisafunktsioonid:<br /> <br /> * Raamatukogusse sisselogimise võimalus erinevate kasutajatega.<br /> * Võimalusel soovime välja töötada ka funktsiooni, et kasutajad saaksid hinnata seriaale, et teistel kasutajatel oleks võimalik antud hinnanguid vaadata.<br /> * Rakendus võiks ka väljastada aruandeid - näiteks ülevaade tellimustest, mida kasutada on seriaalide kohta teinud.<br /> * Kasutajale edastatakse teade endale huvitava seriaali uue hooaja kohta e-posti teel.<br /> * Veebipõhine rakendus.<br /> * Rakendus võiks osata kasutajatele soovitada uusi andmebaasi lisatud seriaale, mis võiksid kasutajaid huvitada. <br /> * Seega kui rakendus omab ülevaadet ühe kasutaja eelistustest (nt žanr, näitlejad), siis nende järgi võiksid tekkida uute seriaalide soovitused.<br /> * Visuaalselt kena kasutajaliides.<br /> <br /> ====Kasutajaliidese disain====<br /> <br /> [[File:22685121 1415552925209625 187925714 n.png]]<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine<br /> *'''28.09.17''' Meeskonna vestlusgrupi loomine<br /> *'''29.09.17''' Ideede korjamine<br /> *'''21.10.17''' Kasutajaliidese disain<br /> *'''22.10.17''' Wiki lehe ja TFS konto tegemine</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:22685121_1415552925209625_187925714_n.png&diff=125910 2017-11-05T17:19:16Z

<p>Apetrusi: Interface example for #MDB project.</p> <hr /> <div>Interface example for #MDB project.</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=TeravMDB&diff=125657 2017-11-03T15:50:13Z

<p>Apetrusi: /* Blogi */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Alan Alliksoo<br /> * Aleksandr Petrushihin<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> == Idee ==<br /> Lihtsustame kasutajatel meeles pidada, millal nende lemmikseriaale vaadata saab (seriaalide raamatukogu).<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> ===Must-have:=== <br /> <br /> ===Nice-to-have: ===<br /> * Teavitused<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine<br /> *'''28.09.17''' Meeskonna vestlusgrupi loomine<br /> *'''29.09.17''' Ideede korjamine<br /> *'''21.10.17''' Kasutajaliidese disain<br /> *'''22.10.17''' Wiki lehe ja TFS konto tegemine</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122895 2017-05-25T15:46:44Z

<p>Apetrusi: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br /> * Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br /> * Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br /> * Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br /> * Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br /> * Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br /> * Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br /> * Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br /> * Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br /> * Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br /> * Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122861 2017-05-25T13:05:31Z

<p>Apetrusi: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br /> * Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br /> * Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br /> * Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br /> * Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br /> * Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br /> * Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br /> * Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br /> * Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br /> * Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122860 2017-05-25T13:05:22Z

<p>Apetrusi: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br /> * Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br /> * Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br /> * Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> *Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br /> * Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br /> * Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br /> * Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br /> * Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br /> * Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br /> * Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119554 2017-03-26T19:12:10Z

<p>Apetrusi: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Aleksandr_Petru%C5%A1ihin)&diff=117995 2017-02-21T13:38:54Z

<p>Apetrusi: Kuidas taotleda GitHubi tudenkipaketti kasutades itcollege.ee aadressi?</p> <hr /> <div>== Kuidas taotleda GitHubi tudenkipaketti kasutades itcollege.ee aadressi? ==<br /> <br /> <br /> '''1.''' Minge aadressile https://education.github.com/pack ning vajutage '''&quot;Get your pack&quot;''' nuppu.<br /> <br /> [[File:Get_your_pack.PNG]]<br /> <br /> '''2.''' Järgmisel leheküljel logige oma GitHub kontoga sisse.<br /> <br /> [[File:Git_hub_login.PNG]]<br /> <br /> '''2.1.''' Juhul kui teil kontot ei ole, vajutage '''&quot;Create an account.&quot;'''<br /> <br /> [[File:Git_hub_login_2.PNG]]<br /> <br /> '''2.2.''' Täitke kõik vajalikud väljad, veenduge et teie kasutate @itcollege.ee lõpuga emaili.<br /> <br /> [[File:Create_new_account.PNG]]<br /> <br /> '''2.3.''' Edasi valegi endale sobiv plaan ja vajutage '''&quot;Continue&quot;''' nuppu.<br /> <br /> [[File:Plan.PNG]]<br /> <br /> '''3.''' Klikike nuppu '''&quot;Yes, I'm a student&quot;'''.<br /> <br /> [[File:Student button.PNG]]<br /> <br /> '''4.''' Juhul kui teie kooli email ei ole listis vajutage '''add and verify it''' lingile.<br /> <br /> [[File:Add_and_verify.PNG]]<br /> <br /> '''4.1.''' Kirjutage oma emailaadress ja vajutage '''&quot;Add&quot;'''<br /> <br /> [[File:Email_add.PNG]]<br /> <br /> '''4.2.''' Nüüd email on lisatud aga seda on vaja verifitseerida.<br /> <br /> [[File:Email added.PNG]]<br /> <br /> '''4.3.''' Minge [http://www.outlook.com/itcollege.ee oma kooli postkastisse] ja klikike '''&quot;Verify email address&quot;'''<br /> <br /> [[File:Verify email.PNG]]<br /> <br /> '''4.4.''' Nüüd teie email peaks olema listis ja te peate seda valida saama.<br /> <br /> [[File:Kooli email.PNG]]<br /> <br /> '''5.''' Täitke kõik vajalikud väljad ära, valige oma kooliaadressi @itcollege.ee lõpuga ning vajutage '''&quot;Submit Request&quot;''' nuppu.<br /> <br /> [[File:Submit.PNG]]<br /> <br /> '''6.''' Valmis, konto on loodud!<br /> <br /> [[File:Account done.PNG]]<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Aleksandr_Petru%C5%A1ihin)&diff=117994 2017-02-21T13:32:58Z

<p>Apetrusi: </p> <hr /> <div>'''1.''' Minge aadressile https://education.github.com/pack ning vajutage '''&quot;Get your pack&quot;''' nuppu.<br /> <br /> [[File:Get_your_pack.PNG]]<br /> <br /> '''2.''' Järgmisel leheküljel logige oma GitHub kontoga sisse.<br /> <br /> [[File:Git_hub_login.PNG]]<br /> <br /> '''2.1.''' Juhul kui teil kontot ei ole, vajutage '''&quot;Create an account.&quot;'''<br /> <br /> [[File:Git_hub_login_2.PNG]]<br /> <br /> '''2.2.''' Täitke kõik vajalikud väljad, veenduge et teie kasutate @itcollege.ee lõpuga emaili.<br /> <br /> [[File:Create_new_account.PNG]]<br /> <br /> '''2.3.''' Edasi valegi endale sobiv plaan ja vajutage '''&quot;Continue&quot;''' nuppu.<br /> <br /> [[File:Plan.PNG]]<br /> <br /> '''3.''' Klikike nuppu '''&quot;Yes, I'm a student&quot;'''.<br /> <br /> [[File:Student button.PNG]]<br /> <br /> '''4.''' Juhul kui teie kooli email ei ole listis vajutage '''add and verify it''' lingile.<br /> <br /> [[File:Add_and_verify.PNG]]<br /> <br /> '''4.1.''' Kirjutage oma emailaadress ja vajutage '''&quot;Add&quot;'''<br /> <br /> [[File:Email_add.PNG]]<br /> <br /> '''4.2.''' Nüüd email on lisatud aga seda on vaja verifitseerida.<br /> <br /> [[File:Email added.PNG]]<br /> <br /> '''4.3.''' Minge [http://www.outlook.com/itcollege.ee oma kooli postkastisse] ja klikike '''&quot;Verify email address&quot;'''<br /> <br /> [[File:Verify email.PNG]]<br /> <br /> '''4.4.''' Nüüd teie email peaks olema listis ja te peate seda valida saama.<br /> <br /> [[File:Kooli email.PNG]]<br /> <br /> '''5.''' Täitke kõik vajalikud väljad ära, valige oma kooliaadressi @itcollege.ee lõpuga ning vajutage '''&quot;Submit Request&quot;''' nuppu.<br /> <br /> [[File:Submit.PNG]]<br /> <br /> '''6.''' Valmis, konto on loodud!<br /> <br /> [[File:Account done.PNG]]</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Account_done.PNG&diff=117993 2017-02-21T13:32:10Z

<p>Apetrusi: git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-image-13</p> <hr /> <div>git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-image-13</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Submit.PNG&diff=117992 2017-02-21T13:25:01Z

<p>Apetrusi: git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-12</p> <hr /> <div>git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-12</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Aleksandr_Petru%C5%A1ihin)&diff=117983 2017-02-20T16:36:43Z

<p>Apetrusi: </p> <hr /> <div>'''1.''' Minge aadressile https://education.github.com/pack ning vajutage '''&quot;Get your pack&quot;''' nuppu.<br /> <br /> [[File:Get_your_pack.PNG]]<br /> <br /> '''2.''' Järgmisel leheküljel logige oma GitHub kontoga sisse.<br /> <br /> [[File:Git_hub_login.PNG]]<br /> <br /> '''2.1.''' Juhul kui teil kontot ei ole, vajutage '''&quot;Create an account.&quot;'''<br /> <br /> [[File:Git_hub_login_2.PNG]]<br /> <br /> '''2.2.''' Täitke kõik vajalikud väljad, veenduge et teie kasutate @itcollege.ee lõpuga emaili.<br /> <br /> [[File:Create_new_account.PNG]]<br /> <br /> '''2.3.''' Edasi valegi endale sobiv plaan ja vajutage '''&quot;Continue&quot;''' nuppu.<br /> <br /> [[File:Plan.PNG]]<br /> <br /> '''3.''' Klikike nuppu '''&quot;Yes, I'm a student&quot;'''.<br /> <br /> [[File:Student button.PNG]]<br /> <br /> '''4.''' Juhul kui teie kooli email ei ole listis vajutage '''add and verify it''' lingile.<br /> <br /> [[File:Add_and_verify.PNG]]<br /> <br /> '''4.1.''' Kirjutage oma emailaadress ja vajutage '''&quot;Add&quot;'''<br /> <br /> [[File:Email_add.PNG]]<br /> <br /> '''4.2.''' Nüüd email on lisatud aga seda on vaja verifitseerida.<br /> <br /> [[File:Email added.PNG]]<br /> <br /> '''4.3.''' Minge [http://www.outlook.com/itcollege.ee oma kooli postkastisse] ja klikike '''&quot;Verify email address&quot;'''<br /> <br /> [[File:Verify email.PNG]]<br /> <br /> '''4.4''' Nüüd teie email peaks olema listis ja te peate seda valida saama.<br /> <br /> [[File:Kooli email.PNG]]</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Kooli_email.PNG&diff=117982 2017-02-20T16:36:28Z

<p>Apetrusi: git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-12</p> <hr /> <div>git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-12</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Aleksandr_Petru%C5%A1ihin)&diff=117981 2017-02-20T16:33:24Z

<p>Apetrusi: </p> <hr /> <div>'''1.''' Minge aadressile https://education.github.com/pack ning vajutage '''&quot;Get your pack&quot;''' nuppu.<br /> <br /> [[File:Get_your_pack.PNG]]<br /> <br /> '''2.''' Järgmisel leheküljel logige oma GitHub kontoga sisse.<br /> <br /> [[File:Git_hub_login.PNG]]<br /> <br /> '''2.1.''' Juhul kui teil kontot ei ole, vajutage '''&quot;Create an account.&quot;'''<br /> <br /> [[File:Git_hub_login_2.PNG]]<br /> <br /> '''2.2.''' Täitke kõik vajalikud väljad, veenduge et teie kasutate @itcollege.ee lõpuga emaili.<br /> <br /> [[File:Create_new_account.PNG]]<br /> <br /> '''2.3.''' Edasi valegi endale sobiv plaan ja vajutage '''&quot;Continue&quot;''' nuppu.<br /> <br /> [[File:Plan.PNG]]<br /> <br /> '''3.''' Klikike nuppu '''&quot;Yes, I'm a student&quot;'''.<br /> <br /> [[File:Student button.PNG]]<br /> <br /> '''4.''' Juhul kui teie kooli email ei ole listis vajutage '''add and verify it''' lingile.<br /> <br /> [[File:Add_and_verify.PNG]]<br /> <br /> '''4.1.''' Kirjutage oma emailaadress ja vajutage '''&quot;Add&quot;'''<br /> <br /> [[File:Email_add.PNG]]<br /> <br /> '''4.2.''' Nüüd email on lisatud aga seda on vaja verifitseerida.<br /> <br /> [[File:Email added.PNG]]<br /> <br /> '''4.3.''' Minge [http://www.outlook.com/itcollege.ee oma kooli postkastisse] ja klikike '''&quot;Verify email address&quot;'''<br /> <br /> [[File:Verify email.PNG]]</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Verify_email.PNG&diff=117980 2017-02-20T16:31:14Z

<p>Apetrusi: git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-10</p> <hr /> <div>git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-10</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Email_added.PNG&diff=117979 2017-02-20T16:27:37Z

<p>Apetrusi: git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-9</p> <hr /> <div>git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-9</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Email_add.PNG&diff=117976 2017-02-20T16:22:19Z

<p>Apetrusi: git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-8</p> <hr /> <div>git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-8</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Add_and_verify.PNG&diff=117973 2017-02-20T16:18:19Z

<p>Apetrusi: git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-7</p> <hr /> <div>git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-7</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Plan.PNG&diff=117967 2017-02-20T16:11:14Z

<p>Apetrusi: git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-6</p> <hr /> <div>git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-6</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Create_new_account.PNG&diff=117955 2017-02-20T16:00:00Z

<p>Apetrusi: git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-5</p> <hr /> <div>git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-5</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Aleksandr_Petru%C5%A1ihin)&diff=117953 2017-02-20T15:55:44Z

<p>Apetrusi: Created page with &quot;&#039;&#039;&#039;1.&#039;&#039;&#039; Minge aadressile https://education.github.com/pack ning vajutage &#039;&#039;&#039;&quot;Get your pack&quot;&#039;&#039;&#039; nuppu. File:Get_your_pack.PNG &#039;&#039;&#039;2.&#039;&#039;&#039; Järgmisel leheküljel logige oma...&quot;</p> <hr /> <div>'''1.''' Minge aadressile https://education.github.com/pack ning vajutage '''&quot;Get your pack&quot;''' nuppu.<br /> <br /> [[File:Get_your_pack.PNG]]<br /> <br /> '''2.''' Järgmisel leheküljel logige oma GitHub kontoga sisse.<br /> <br /> [[File:Git_hub_login.PNG]]<br /> <br /> '''2.1.''' Juhul kui teil kontot ei ole, vajutage '''&quot;Create an account.&quot;'''<br /> <br /> [[File:Git_hub_login_2.PNG]]<br /> <br /> '''2.''' Edasi klikige nuppu '''&quot;Yes, I'm a student&quot;'''.<br /> <br /> [[File:Student button.PNG]]</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Git_hub_login_2.PNG&diff=117952 2017-02-20T15:54:13Z

<p>Apetrusi: git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-4</p> <hr /> <div>git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-4</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Git_hub_login.PNG&diff=117951 2017-02-20T15:51:12Z

<p>Apetrusi: git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-3</p> <hr /> <div>git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-3</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Student_button.PNG&diff=117950 2017-02-20T15:41:54Z

<p>Apetrusi: Apetrusi uploaded a new version of File:Student button.PNG</p> <hr /> <div>git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-image-2</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Student_button.PNG&diff=117949 2017-02-20T15:40:24Z

<p>Apetrusi: git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-image-2</p> <hr /> <div>git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-image-2</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Get_your_pack.PNG&diff=117948 2017-02-20T15:36:56Z

<p>Apetrusi: git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-1</p> <hr /> <div>git-hub-tudengipaketi-taotlemine-guide-img-1</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apetrusi&diff=112549 2016-10-25T21:47:16Z

<p>Apetrusi: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> <br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Aleksandr Petrušihin<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> Töö kostamiseks kasutasin Kristjan Karmo kasutaja lehekülge&lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> '''Esimeses loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja Erialatutvustus: mis ja milleks? (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; meid tutvustati kolledži personaaliga ja õppejõudega ning räägiti korraldusest. Kuna mina olen varem ülikoolis käinud palju asju olen varem ka teadnud aga ikka igas koolis on reeglid natuke teistsugused.<br /> <br /> '''Teise loengu'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt; esindeja oli Andres Kütt. Tema rääkis oma elukäigust, haridusest ja tööst. Oli väga huvitav kuulata kuidas ta alustas oma karjääri IT-alas ja millega ta praegu tegeleb, minu arust see loeng oli väga motiveeriv ja elav.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio))]&lt;/ref&gt; meile kuidas edukat startup-i luua. Kristel ja Marko jutustavad kes nad on, kust nad tulid ja kuhu jõudsid. Sain sellest loengust palju uusi huvitavaid asju teada, näiteks kes on #estonianmafia (#skypemafia), mis on kõige edukamad eesti startup-id ja kuidas nad said oma raskustega hakkama.<br /> <br /> '''Neljandast loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman)]&lt;/ref&gt; sain teada süsadminide põhimõteid. Esimene on see et süsadmin peab olema laisk aga mitte liiga laisk ja see laiskus peab nii öelda positiivne olema, peab sulle aitama igapäevases töös. Näiteks kui sa teed midagi 2-3 korda siis seda tuleb juba automatiseerida et järgmine kord sa aega ei raisaks. Teine asi on selles et süsadmini valdkond on lai ja kui tahad spetsialistiks saada selles valdkonnas tuleb palju osata ja teada.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]&lt;/ref&gt; koosnes kahest osast. Esimeses osas esines Andres Septer. Ta rääkis kuidas paremat töökoha saada, mida kujutab endast töö riigiasutuses ja erasektoris ning sain teada mis on nende plussid ja miinused. Olulised olid ka härra Septeri juhatused millest töökohast parem eemale hoida. Teine osa oli natuke väiksem aga mitte vähem oluline. Einar Koltšanov rääkis oma elukäigust ja kuidas ta tuli üldse meditsiinist IT-alasse. Hea mõte oli et mitte kunagi ei ole hilja taas õppida või oma eriala muuta. Sain veel teada kes on SCRUM master ja mille poolest ta projektijuhist erineb.<br /> <br /> '''Kuuendas loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja)]&lt;/ref&gt; räägiti milleks on andmeanalüüsi vaja, et see aitab prioriteete määrata ja ressursi õigesse kohta suunata. Ka räägiti kuidas MTA tegeleb petturitega, põhimõtte oli selline kui tahad pettust avastada siis pead mõtlema nagu pettur.<br /> <br /> '''Seitsmest loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu)]&lt;/ref&gt; sain teada et Eestis on küberkaitse ning krüptosüüstemid väga hästi arenenud. Eestis loodud Skype on üks parimatest tarkvarast kus kasutatakse krüpteerimist tänapäeval.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo, Starman AS)]&lt;/ref&gt; oli turundusest ja selle koostööst IT-valdkonnaga. Olen juba varem teadnud mis on turundus ja kuidas see välja näeb kuna olen varem majandust õppinud aga ikka oli huvitav kuulata uutest metoodikatest. Veel huvitavam aga oli teada saada kuidas turundus ja IT omavahel seotud on. Vastus oli väga lihtne - edu võti on koostöö ja suhtlemine inimestega.<br /> <br /> Kokkuvõtes tahaks lisada et kõik need loengud olid väga põnevad ja motiveerivad, arvan et igaüks võib enda jaoks midagi vajalikku nendest teadmisi ja kogemust ammutama. Aine mulle väga meeldis ja loodan et meie õppejõud jätkavad sama asja ka järgmistel aastatel tegema!<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt; (vajadusel kuni 2 kordussooritust) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Registreeruda on vaja ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Vastused korduma kippuvatele küsimustele, Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 1. Oma deklaratsiooni koos valitud õppeainetega ÕIS-is kinnitada&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 2. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks tuleb esitada VÕTA&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord]&lt;/ref&gt; taotlust hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva.<br /> <br /> 3. Korduseksami ja -arvestuse tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 4. Kui tahad akadeemilist puhkust&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt; oma soovil võtta siis tuleb taotleda enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele.<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamid 5.3.10]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK)]&lt;/ref&gt;. Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seoses sellega kui esimesel semestril oli 24 EAP ja teisel 21 EAP siis tuleb tasuda [(27-24)+(27-21)+(27-24)]*50=600 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apetrusi&diff=112546 2016-10-25T21:45:15Z

<p>Apetrusi: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> <br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Aleksandr Petrušihin<br /> <br /> Esitamise kuupäev: xx. oktoober 2016<br /> <br /> Töö kostamiseks kasutasin Kristjan Karmo kasutaja lehekülge&lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> '''Esimeses loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja Erialatutvustus: mis ja milleks? (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; meid tutvustati kolledži personaaliga ja õppejõudega ning räägiti korraldusest. Kuna mina olen varem ülikoolis käinud palju asju olen varem ka teadnud aga ikka igas koolis on reeglid natuke teistsugused.<br /> <br /> '''Teise loengu'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt; esindeja oli Andres Kütt. Tema rääkis oma elukäigust, haridusest ja tööst. Oli väga huvitav kuulata kuidas ta alustas oma karjääri IT-alas ja millega ta praegu tegeleb, minu arust see loeng oli väga motiveeriv ja elav.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio))]&lt;/ref&gt; meile kuidas edukat startup-i luua. Kristel ja Marko jutustavad kes nad on, kust nad tulid ja kuhu jõudsid. Sain sellest loengust palju uusi huvitavaid asju teada, näiteks kes on #estonianmafia (#skypemafia), mis on kõige edukamad eesti startup-id ja kuidas nad said oma raskustega hakkama.<br /> <br /> '''Neljandast loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman)]&lt;/ref&gt; sain teada süsadminide põhimõteid. Esimene on see et süsadmin peab olema laisk aga mitte liiga laisk ja see laiskus peab nii öelda positiivne olema, peab sulle aitama igapäevases töös. Näiteks kui sa teed midagi 2-3 korda siis seda tuleb juba automatiseerida et järgmine kord sa aega ei raisaks. Teine asi on selles et süsadmini valdkond on lai ja kui tahad spetsialistiks saada selles valdkonnas tuleb palju osata ja teada.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]&lt;/ref&gt; koosnes kahest osast. Esimeses osas esines Andres Septer. Ta rääkis kuidas paremat töökoha saada, mida kujutab endast töö riigiasutuses ja erasektoris ning sain teada mis on nende plussid ja miinused. Olulised olid ka härra Septeri juhatused millest töökohast parem eemale hoida. Teine osa oli natuke väiksem aga mitte vähem oluline. Einar Koltšanov rääkis oma elukäigust ja kuidas ta tuli üldse meditsiinist IT-alasse. Hea mõte oli et mitte kunagi ei ole hilja taas õppida või oma eriala muuta. Sain veel teada kes on SCRUM master ja mille poolest ta projektijuhist erineb.<br /> <br /> '''Kuuendas loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja)]&lt;/ref&gt; räägiti milleks on andmeanalüüsi vaja, et see aitab prioriteete määrata ja ressursi õigesse kohta suunata. Ka räägiti kuidas MTA tegeleb petturitega, põhimõtte oli selline kui tahad pettust avastada siis pead mõtlema nagu pettur.<br /> <br /> '''Seitsmest loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu)]&lt;/ref&gt; sain teada et Eestis on küberkaitse ning krüptosüüstemid väga hästi arenenud. Eestis loodud Skype on üks parimatest tarkvarast kus kasutatakse krüpteerimist tänapäeval.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo, Starman AS)]&lt;/ref&gt; oli turundusest ja selle koostööst IT-valdkonnaga. Olen juba varem teadnud mis on turundus ja kuidas see välja näeb kuna olen varem majandust õppinud aga ikka oli huvitav kuulata uutest metoodikatest. Veel huvitavam aga oli teada saada kuidas turundus ja IT omavahel seotud on. Vastus oli väga lihtne - edu võti on koostöö ja suhtlemine inimestega.<br /> <br /> Kokkuvõtes tahaks lisada et kõik need loengud olid väga põnevad ja motiveerivad, arvan et igaüks võib enda jaoks midagi vajalikku nendest teadmisi ja kogemust ammutama. Aine mulle väga meeldis ja loodan et meie õppejõud jätkavad sama asja ka järgmistel aastatel tegema!<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt; (vajadusel kuni 2 kordussooritust) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Registreeruda on vaja ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Vastused korduma kippuvatele küsimustele, Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 1. Oma deklaratsiooni koos valitud õppeainetega ÕIS-is kinnitada&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 2. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks tuleb esitada VÕTA&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord]&lt;/ref&gt; taotlust hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva.<br /> <br /> 3. Korduseksami ja -arvestuse tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 4. Kui tahad akadeemilist puhkust&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt; oma soovil võtta siis tuleb taotleda enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele.<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamid 5.3.10]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK)]&lt;/ref&gt;. Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seoses sellega kui esimesel semestril oli 24 EAP ja teisel 21 EAP siis tuleb tasuda [(27-24)+(27-21)+(27-24)]*50=600 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apetrusi&diff=112544 2016-10-25T21:43:04Z

<p>Apetrusi: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> <br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Aleksandr Petrušihin<br /> <br /> Esitamise kuupäev: xx. oktoober 2016<br /> <br /> Töö kostamiseks kasutasin Kristjan Karmo kasutaja lehekülge&lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> '''Esimeses loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja Erialatutvustus: mis ja milleks? (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; meid tutvustati kolledži personaaliga ja õppejõudega ning räägiti korraldusest. Kuna mina olen varem ülikoolis käinud palju asju olen varem ka teadnud aga ikka igas koolis on reeglid natuke teistsugused.<br /> <br /> '''Teise loengu'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt; esindeja oli Andres Kütt. Tema rääkis oma elukäigust, haridusest ja tööst. Oli väga huvitav kuulata kuidas ta alustas oma karjääri IT-alas ja millega ta praegu tegeleb, minu arust see loeng oli väga motiveeriv ja elav.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio))]&lt;/ref&gt; meile kuidas edukat startup-i luua. Kristel ja Marko jutustavad kes nad on, kust nad tulid ja kuhu jõudsid. Sain sellest loengust palju uusi huvitavaid asju teada, näiteks kes on #estonianmafia (#skypemafia), mis on kõige edukamad eesti startup-id ja kuidas nad said oma raskustega hakkama.<br /> <br /> '''Neljandast loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman)]&lt;/ref&gt; sain teada süsadminide põhimõteid. Esimene on see et süsadmin peab olema laisk aga mitte liiga laisk ja see laiskus peab nii öelda positiivne olema, peab sulle aitama igapäevases töös. Näiteks kui sa teed midagi 2-3 korda siis seda tuleb juba automatiseerida et järgmine kord sa aega ei raisaks. Teine asi on selles et süsadmini valdkond on lai ja kui tahad spetsialistiks saada selles valdkonnas tuleb palju osata ja teada.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]&lt;/ref&gt; koosnes kahest osast. Esimeses osas esines Andres Septer. Ta rääkis kuidas paremat töökoha saada, mida kujutab endast töö riigiasutuses ja erasektoris ning sain teada mis on nende plussid ja miinused. Olulised olid ka härra Septeri juhatused millest töökohast parem eemale hoida. Teine osa oli natuke väiksem aga mitte vähem oluline. Einar Koltšanov rääkis oma elukäigust ja kuidas ta tuli üldse meditsiinist IT-alasse. Hea mõte oli et mitte kunagi ei ole hilja taas õppida või oma eriala muuta. Sain veel teada kes on SCRUM master ja mille poolest ta projektijuhist erineb.<br /> <br /> '''Kuuendas loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja)]&lt;/ref&gt; räägiti milleks on andmeanalüüsi vaja, et see aitab prioriteete määrata ja ressursi õigesse kohta suunata. Ka räägiti kuidas MTA tegeleb petturitega, põhimõtte oli selline kui tahad pettust avastada siis pead mõtlema nagu pettur.<br /> <br /> '''Seitsmest loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu)]&lt;/ref&gt; sain teada et Eestis on küberkaitse ning krüptosüüstemid väga hästi arenenud. Eestis loodud Skype on üks parimatest tarkvarast kus kasutatakse krüpteerimist tänapäeval.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo, Starman AS)]&lt;/ref&gt; oli turundusest ja selle koostööst IT-valdkonnaga. Olen juba varem teadnud mis on turundus ja kuidas see välja näeb kuna olen varem majandust õppinud aga ikka oli huvitav kuulata uutest metoodikatest. Veel huvitavam aga oli teada saada kuidas turundus ja it omavahel seotud on. Vastus oli väga lihtne - edu võti on koostöö ja suhtlemine inimestega.<br /> <br /> Kokkuvõtes tahaks lisada et kõik need loengud olid väga põnevad ja motiveerivad, arvan et igaüks võib enda jaoks midagi vajalikku nendest teadmisi ja kogemust ammutama. Aine mulle väga meeldis ja loodan et meie õppejõud jätkavad sama asja ka järgmistel aastatel tegema!<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt; (vajadusel kuni 2 kordussooritust) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Registreeruda on vaja ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Vastused korduma kippuvatele küsimustele, Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 1. Oma deklaratsiooni koos valitud õppeainetega ÕIS-is kinnitada&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 2. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks tuleb esitada VÕTA&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord]&lt;/ref&gt; taotlust hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva.<br /> <br /> 3. Korduseksami ja -arvestuse tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 4. Kui tahad akadeemilist puhkust&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt; oma soovil võtta siis tuleb taotleda enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele.<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamid 5.3.10]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK)]&lt;/ref&gt;. Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seoses sellega kui esimesel semestril oli 24 EAP ja teisel 21 EAP siis tuleb tasuda [(27-24)+(27-21)+(27-24)]*50=600 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apetrusi&diff=112539 2016-10-25T21:35:58Z

<p>Apetrusi: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> <br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Aleksandr Petrušihin<br /> <br /> Esitamise kuupäev: xx. oktoober 2016<br /> <br /> Töö kostamiseks kasutasin Kristjan Karmo kasutaja lehekülge&lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> '''Esimeses loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja Erialatutvustus: mis ja milleks? (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; meid tutvustati kolledži personaaliga ja õppejõudega ning räägiti korraldusest. Kuna mina olen varem ülikoolis käinud palju asju olen varem ka teadnud aga ikka igas koolis on reeglid natuke teistsugused.<br /> <br /> '''Teise loengu'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt; esindeja oli Andres Kütt. Tema rääkis oma elukäigust, haridusest ja tööst. Oli väga huvitav kuulata kuidas ta alustas oma karjääri IT-alas ja millega ta praegu tegeleb, minu arust see loeng oli väga motiveeriv ja elav.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio))]&lt;/ref&gt; meile kuidas edukat startup-i luua. Kristel ja Marko jutustavad kes nad on, kust nad tulid ja kuhu jõudsid. Sain sellest loengust palju uusi huvitavaid asju teada, näiteks kes on #estonianmafia (#skypemafia), mis on kõige edukamad eesti startup-id ja kuidas nad said oma raskustega hakkama.<br /> <br /> '''Neljandast loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman)]&lt;/ref&gt; sain teada süsadminide põhimõteid. Esimene on see et süsadmin peab olema laisk aga mitte liiga laisk ja see laiskus peab nii öelda positiivne olema, peab sulle aitama igapäevases töös. Näiteks kui sa teed midagi 2-3 korda siis seda tuleb juba automatiseerida et järgmine kord sa aega ei raisaks. Teine asi on selles et süsadmini valdkond on lai ja kui tahad spetsialistiks saada selles valdkonnas tuleb palju osata ja teada.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]&lt;/ref&gt; koosnes kahest osast. Esimeses osas esines Andres Septer. Ta räkkis kuidas paremat töökoha saada, mida kujutab endast töö riigiasutuses ja erasektoris ning sain teada mis on nende plussid ja miinused. Olulised olid ka härra Septeri juhatused millest töökohast parem eemale hoida. Teine osa oli natuke väiksem aga mitte vähem oluline. Einar Koltšanov rääkis oma elukäigust ja kuidas ta tuli üldse meditsiinist IT-alasse. Hea mõte oli et mitte kunagi ei ole hilja taas õppida või oma eriala muuta. Sain veel teada kes on SCRUM master ja mille poolest ta projektijuhist erineb.<br /> <br /> '''Kuuendas loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja)]&lt;/ref&gt; räägiti milleks on andmeanalüüsi vaja, et see aitab prioriteete määrata ja ressursi õigesse kohta suunata. Ka räägiti kuidas MTA tegeleb petturitega, põhimõtte oli selline kui tahad pettust avastada siis pead mõtlema nagu pettur.<br /> <br /> '''Seitsmest loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu)]&lt;/ref&gt; sain teada et Eestis on küberkaitse ning krüptosüüstemid väga hästi arenenud. Eestis loodud Skype on üks parimatest tarkvarast kus kasutatakse krüpteerimist tänapäeval.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo, Starman AS)]&lt;/ref&gt; oli turundusest ja selle koostööst IT-valdkonnaga. Olen juba varem teadnud mis on turundus ja kuidas see välja näeb kuna olen varem majandust õppinud aga ikka oli huvitav kuulata uutest metoodikatest. Veel huvitavam aga oli teada saada kuidas turundus ja it omavahel seotud on. Vastus oli väga lihtne - edu võti on koostöö ja suhtlemine inimestega.<br /> <br /> Kokkuvõtes tahaks lisada et kõik need loengud olid väga põnevad ja motiveerivad, arvan et igaüks võib enda jaoks midagi vajalikku nendest teadmisi ja kogemust ammutama. Aine mulle väga meeldis ja loodan et meie õppejõud jätkavad sama asja ka järgmistel aastatel tegema!<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt; (vajadusel kuni 2 kordussooritust) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Registreeruda on vaja ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Vastused korduma kippuvatele küsimustele, Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 1. Oma deklaratsiooni koos valitud õppeainetega ÕIS-is kinnitada&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 2. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks tuleb esitada VÕTA&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord]&lt;/ref&gt; taotlust hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva.<br /> <br /> 3. Korduseksami ja -arvestuse tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 4. Kui tahad akadeemilist puhkust&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt; oma soovil võtta siis tuleb taotleda enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele.<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamid 5.3.10]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK)]&lt;/ref&gt;. Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seoses sellega kui esimesel semestril oli 24 EAP ja teisel 21 EAP siis tuleb tasuda [(27-24)+(27-21)+(27-24)]*50=600 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apetrusi&diff=112537 2016-10-25T21:35:04Z

<p>Apetrusi: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Aleksandr Petrušihin<br /> <br /> Esitamise kuupäev: xx. oktoober 2016<br /> <br /> Töö kostamiseks kasutasin Kristjan Karmo kasutaja lehekülge&lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> '''Esimeses loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja Erialatutvustus: mis ja milleks? (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; meid tutvustati kolledži personaaliga ja õppejõudega ning räägiti korraldusest. Kuna mina olen varem ülikoolis käinud palju asju olen varem ka teadnud aga ikka igas koolis on reeglid natuke teistsugused.<br /> <br /> '''Teise loengu'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt; esindeja oli Andres Kütt. Tema rääkis oma elukäigust, haridusest ja tööst. Oli väga huvitav kuulata kuidas ta alustas oma karjääri IT-alas ja millega ta praegu tegeleb, minu arust see loeng oli väga motiveeriv ja elav.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio))]&lt;/ref&gt; meile kuidas edukat startup-i luua. Kristel ja Marko jutustavad kes nad on, kust nad tulid ja kuhu jõudsid. Sain sellest loengust palju uusi huvitavaid asju teada, näiteks kes on #estonianmafia (#skypemafia), mis on kõige edukamad eesti startup-id ja kuidas nad said oma raskustega hakkama.<br /> <br /> '''Neljandast loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman)]&lt;/ref&gt; sain teada süsadminide põhimõteid. Esimene on see et süsadmin peab olema laisk aga mitte liiga laisk ja see laiskus peab nii öelda positiivne olema, peab sulle aitama igapäevases töös. Näiteks kui sa teed midagi 2-3 korda siis seda tuleb juba automatiseerida et järgmine kord sa aega ei raisaks. Teine asi on selles et süsadmini valdkond on lai ja kui tahad spetsialistiks saada selles valdkonnas tuleb palju osata ja teada.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]&lt;/ref&gt; koosnes kahest osast. Esimeses osas esines Andres Septer. Ta räkkis kuidas paremat töökoha saada, mida kujutab endast töö riigiasutuses ja erasektoris ning sain teada mis on nende plussid ja miinused. Olulised olid ka härra Septeri juhatused millest töökohast parem eemale hoida. Teine osa oli natuke väiksem aga mitte vähem oluline. Einar Koltšanov rääkis oma elukäigust ja kuidas ta tuli üldse meditsiinist IT-alasse. Hea mõte oli et mitte kunagi ei ole hilja taas õppida või oma eriala muuta. Sain veel teada kes on SCRUM master ja mille poolest ta projektijuhist erineb.<br /> <br /> '''Kuuendas loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja)]&lt;/ref&gt; räägiti milleks on andmeanalüüsi vaja, et see aitab prioriteete määrata ja ressursi õigesse kohta suunata. Ka räägiti kuidas MTA tegeleb petturitega, põhimõtte oli selline kui tahad pettust avastada siis pead mõtlema nagu pettur.<br /> <br /> '''Seitsmest loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu)]&lt;/ref&gt; sain teada et Eestis on küberkaitse ning krüptosüüstemid väga hästi arenenud. Eestis loodud Skype on üks parimatest tarkvarast kus kasutatakse krüpteerimist tänapäeval.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo, Starman AS)]&lt;/ref&gt; oli turundusest ja selle koostööst IT-valdkonnaga. Olen juba varem teadnud mis on turundus ja kuidas see välja näeb kuna olen varem majandust õppinud aga ikka oli huvitav kuulata uutest metoodikatest. Veel huvitavam aga oli teada saada kuidas turundus ja it omavahel seotud on. Vastus oli väga lihtne - edu võti on koostöö ja suhtlemine inimestega.<br /> <br /> Kokkuvõtes tahaks lisada et kõik need loengud olid väga põnevad ja motiveerivad, arvan et igaüks võib enda jaoks midagi vajalikku nendest teadmisi ja kogemust ammutama. Aine mulle väga meeldis ja loodan et meie õppejõud jätkavad sama asja ka järgmistel aastatel tegema!<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt; (vajadusel kuni 2 kordussooritust) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Registreeruda on vaja ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Vastused korduma kippuvatele küsimustele, Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 1. Oma deklaratsiooni koos valitud õppeainetega ÕIS-is kinnitada&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 2. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks tuleb esitada VÕTA&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord]&lt;/ref&gt; taotlust hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva.<br /> <br /> 3. Korduseksami ja -arvestuse tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 4. Kui tahad akadeemilist puhkust&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt; oma soovil võtta siis tuleb taotleda enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele.<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamid 5.3.10]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK)]&lt;/ref&gt;. Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seoses sellega kui esimesel semestril oli 24 EAP ja teisel 21 EAP siis tuleb tasuda [(27-24)+(27-21)+(27-24)]*50=600 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apetrusi&diff=112339 2016-10-25T19:23:12Z

<p>Apetrusi: /* Küsimus 2 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Aleksandr Petrušihin<br /> <br /> Esitamise kuupäev: xx. oktoober 2016<br /> <br /> Töö kostamiseks kasutasin Kristjan Karmo kasutaja lehekülge&lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> '''Esimeses loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja Erialatutvustus: mis ja milleks? (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; meid tutvustati kolledži personaaliga ja õppejõudega ning räägiti korraldusest. Kuna mina olen varem ülikoolis käinud palju asju olen varem ka teadnud aga ikka igas koolis on reeglid natuke teistsugused.<br /> <br /> '''Teise loengu'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt; esindeja oli Andres Kütt. Tema rääkis oma elukäigust, haridusest ja tööst. Oli väga huvitav kuulata kuidas ta alustas oma karjääri IT-alas ja millega ta praegu tegeleb, minu arust see loeng oli väga motiveeriv ja elav.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio))]&lt;/ref&gt; meile kuidas edukat startup-i luua. Kristel ja Marko jutustavad kes nad on, kust nad tulid ja kuhu jõudsid. Sain sellest loengust palju uusi huvitavaid asju teada, näiteks kes on #estonianmafia (#skypemafia), mis on kõige edukamad eesti startup-id ja kuidas nad said oma raskustega hakkama.<br /> <br /> '''Neljandast loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman)]&lt;/ref&gt; sain teada süsadminide põhimõteid. Esimene on see et süsadmin peab olema laisk aga mitte liiga laisk ja see laiskus peab nii öelda positiivne olema, peab sulle aitama igapäevases töös. Näiteks kui sa teed midagi 2-3 korda siis seda tuleb juba automatiseerida et järgmine kord sa aega ei raisaks. Teine asi on selles et süsadmini valdkond on lai ja kui tahad spetsialistiks saada selles valdkonnas tuleb palju osata ja teada.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]&lt;/ref&gt; koosnes kahest osast. Esimeses osas esines Andres Septer. Ta räkkis kuidas paremat töökoha saada, mida kujutab endast töö riigiasutuses ja erasektoris ning sain teada mis on nende plussid ja miinused. Olulised olid ka härra Septeri juhatused millest töökohast parem eemale hoida. Teine osa oli natuke väiksem aga mitte vähem oluline. Einar Koltšanov rääkis oma elukäigust ja kuidas ta tuli üldse meditsiinist IT-alasse. Hea mõte oli et mitte kunagi ei ole hilja taas õppida või oma eriala muuta. Sain veel teada kes on SCRUM master ja mille poolest ta projektijuhist erineb.<br /> <br /> '''Kuuendas loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja)]&lt;/ref&gt; räägiti milleks on andmeanalüüsi vaja, et see aitab prioriteete määrata ja ressursi õigesse kohta suunata. Ka räägiti kuidas MTA tegeleb petturitega, põhimõtte oli selline kui tahad pettust avastada siis pead mõtlema nagu pettur.<br /> <br /> '''Seitsmest loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu)]&lt;/ref&gt; sain teada et Eestis on küberkaitse ning krüptosüüstemid väga hästi arenenud. Eestis loodud Skype on üks parimatest tarkvarast kus kasutatakse krüpteerimist tänapäeval.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt; (vajadusel kuni 2 kordussooritust) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Registreeruda on vaja ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Vastused korduma kippuvatele küsimustele, Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 1. Oma deklaratsiooni koos valitud õppeainetega ÕIS-is kinnitada&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 2. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks tuleb esitada VÕTA&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord]&lt;/ref&gt; taotlust hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva.<br /> <br /> 3. Korduseksami ja -arvestuse tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 4. Kui tahad akadeemilist puhkust&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt; oma soovil võtta siis tuleb taotleda enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele.<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamid 5.3.10]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK)]&lt;/ref&gt;. Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seoses sellega kui esimesel semestril oli 24 EAP ja teisel 21 EAP siis tuleb tasuda [(27-24)+(27-21)+(27-24)]*50=600 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apetrusi&diff=112334 2016-10-25T19:15:02Z

<p>Apetrusi: /* Küsimus 2 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Aleksandr Petrušihin<br /> <br /> Esitamise kuupäev: xx. oktoober 2016<br /> <br /> Töö kostamiseks kasutasin Kristjan Karmo kasutaja lehekülge&lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> '''Esimeses loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja Erialatutvustus: mis ja milleks? (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; meid tutvustati kolledži personaaliga ja õppejõudega ning räägiti korraldusest. Kuna mina olen varem ülikoolis käinud palju asju olen varem ka teadnud aga ikka igas koolis on reeglid natuke teistsugused.<br /> <br /> '''Teise loengu'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt; esindeja oli Andres Kütt. Tema rääkis oma elukäigust, haridusest ja tööst. Oli väga huvitav kuulata kuidas ta alustas oma karjääri IT-alas ja millega ta praegu tegeleb, minu arust see loeng oli väga motiveeriv ja elav.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio))]&lt;/ref&gt; meile kuidas edukat startup-i luua. Kristel ja Marko jutustavad kes nad on, kust nad tulid ja kuhu jõudsid. Sain sellest loengust palju uusi huvitavaid asju teada, näiteks kes on #estonianmafia (#skypemafia), mis on kõige edukamad eesti startup-id ja kuidas nad said oma raskustega hakkama.<br /> <br /> '''Neljandast loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman)]&lt;/ref&gt; sain teada süsadminide põhimõteid. Esimene on see et süsadmin peab olema laisk aga mitte liiga laisk ja see laiskus peab nii öelda positiivne olema, peab sulle aitama igapäevases töös. Näiteks kui sa teed midagi 2-3 korda siis seda tuleb juba automatiseerida et järgmine kord sa aega ei raisaks. Teine asi on selles et süsadmini valdkond on lai ja kui tahad spetsialistiks saada selles valdkonnas tuleb palju osata ja teada.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]&lt;/ref&gt; koosnes kahest osast. Esimeses osas esines Andres Septer. Ta räkkis kuidas paremat töökoha saada, mida kujutab endast töö riigiasutuses ja erasektoris ning sain teada mis on nende plussid ja miinused. Olulised olid ka härra Septeri juhatused millest töökohast parem eemale hoida. Teine osa oli natuke väiksem aga mitte vähem oluline. Einar Koltšanov rääkis oma elukäigust ja kuidas ta tuli üldse meditsiinist IT-alasse. Hea mõte oli et mitte kunagi ei ole hilja taas õppida või oma eriala muuta. Sain veel teada kes on SCRUM master ja mille poolest ta projektijuhist erineb.<br /> <br /> '''Kuuendas loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja)]&lt;/ref&gt; räägiti milleks on andmeanalüüsi vaja, et see aitab prioriteete määrata ja ressursi õigesse kohta suunata. Ka räägiti kuidas MTA tegeleb petturitega, põhimõtte oli selline kui tahad pettust avastada siis pead mõtlema nagu pettur.<br /> <br /> '''Seitsmest loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu)]&lt;/ref&gt; sain teada et Eestis on küberkaitse ning krüptosüüstemid väga hästi arenenud. Eestis loodud Skype on üks parimatest tarkvarast kus kasutatakse krüpteerimist tänapäeval.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt; (vajadusel kuni 2 kordussooritust) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Registreeruda on vaja ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Vastused korduma kippuvatele küsimustele, Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 1. Oma deklaratsiooni koos valitud õppeainetega ÕIS-is kinnitada&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 2. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks tuleb esitada VÕTA&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord]&lt;/ref&gt; taotlust hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva.<br /> <br /> 3. Korduseksami ja -arvestuse tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 4. Kui tahad akadeemilist puhkust&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt; oma soovil võtta siis tuleb taotleda enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK)]&lt;/ref&gt;. Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seoses sellega kui esimesel semestril oli 24 EAP ja teisel 21 EAP siis tuleb tasuda [(27-24)+(27-21)+(27-24)]*50=600 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apetrusi&diff=112326 2016-10-25T19:03:21Z

<p>Apetrusi: /* Küsimus 2 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Aleksandr Petrušihin<br /> <br /> Esitamise kuupäev: xx. oktoober 2016<br /> <br /> Töö kostamiseks kasutasin Kristjan Karmo kasutaja lehekülge&lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> '''Esimeses loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja Erialatutvustus: mis ja milleks? (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; meid tutvustati kolledži personaaliga ja õppejõudega ning räägiti korraldusest. Kuna mina olen varem ülikoolis käinud palju asju olen varem ka teadnud aga ikka igas koolis on reeglid natuke teistsugused.<br /> <br /> '''Teise loengu'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt; esindeja oli Andres Kütt. Tema rääkis oma elukäigust, haridusest ja tööst. Oli väga huvitav kuulata kuidas ta alustas oma karjääri IT-alas ja millega ta praegu tegeleb, minu arust see loeng oli väga motiveeriv ja elav.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio))]&lt;/ref&gt; meile kuidas edukat startup-i luua. Kristel ja Marko jutustavad kes nad on, kust nad tulid ja kuhu jõudsid. Sain sellest loengust palju uusi huvitavaid asju teada, näiteks kes on #estonianmafia (#skypemafia), mis on kõige edukamad eesti startup-id ja kuidas nad said oma raskustega hakkama.<br /> <br /> '''Neljandast loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman)]&lt;/ref&gt; sain teada süsadminide põhimõteid. Esimene on see et süsadmin peab olema laisk aga mitte liiga laisk ja see laiskus peab nii öelda positiivne olema, peab sulle aitama igapäevases töös. Näiteks kui sa teed midagi 2-3 korda siis seda tuleb juba automatiseerida et järgmine kord sa aega ei raisaks. Teine asi on selles et süsadmini valdkond on lai ja kui tahad spetsialistiks saada selles valdkonnas tuleb palju osata ja teada.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]&lt;/ref&gt; koosnes kahest osast. Esimeses osas esines Andres Septer. Ta räkkis kuidas paremat töökoha saada, mida kujutab endast töö riigiasutuses ja erasektoris ning sain teada mis on nende plussid ja miinused. Olulised olid ka härra Septeri juhatused millest töökohast parem eemale hoida. Teine osa oli natuke väiksem aga mitte vähem oluline. Einar Koltšanov rääkis oma elukäigust ja kuidas ta tuli üldse meditsiinist IT-alasse. Hea mõte oli et mitte kunagi ei ole hilja taas õppida või oma eriala muuta. Sain veel teada kes on SCRUM master ja mille poolest ta projektijuhist erineb.<br /> <br /> '''Kuuendas loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja)]&lt;/ref&gt; räägiti milleks on andmeanalüüsi vaja, et see aitab prioriteete määrata ja ressursi õigesse kohta suunata. Ka räägiti kuidas MTA tegeleb petturitega, põhimõtte oli selline kui tahad pettust avastada siis pead mõtlema nagu pettur.<br /> <br /> '''Seitsmest loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu)]&lt;/ref&gt; sain teada et Eestis on küberkaitse ning krüptosüüstemid väga hästi arenenud. Eestis loodud Skype on üks parimatest tarkvarast kus kasutatakse krüpteerimist tänapäeval.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt; (vajadusel kuni 2 kordussooritust) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Registreeruda on vaja ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Vastused korduma kippuvatele küsimustele, Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 1. Oma deklaratsiooni koos valitud õppeainetega ÕIS-is kinnitada.<br /> <br /> 2. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks tuleb esitada VÕTA&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord]&lt;/ref&gt; taotlust hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva.<br /> <br /> 3. Korduseksami ja -arvestuse tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br /> <br /> 4. Kui tahad akadeemilist puhkust oma soovil võtta siis tuleb taotleda enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK)]&lt;/ref&gt;. Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seoses sellega kui esimesel semestril oli 24 EAP ja teisel 21 EAP siis tuleb tasuda [(27-24)+(27-21)+(27-24)]*50=600 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apetrusi&diff=112322 2016-10-25T19:01:42Z

<p>Apetrusi: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Aleksandr Petrušihin<br /> <br /> Esitamise kuupäev: xx. oktoober 2016<br /> <br /> Töö kostamiseks kasutasin Kristjan Karmo kasutaja lehekülge&lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> '''Esimeses loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja Erialatutvustus: mis ja milleks? (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; meid tutvustati kolledži personaaliga ja õppejõudega ning räägiti korraldusest. Kuna mina olen varem ülikoolis käinud palju asju olen varem ka teadnud aga ikka igas koolis on reeglid natuke teistsugused.<br /> <br /> '''Teise loengu'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt; esindeja oli Andres Kütt. Tema rääkis oma elukäigust, haridusest ja tööst. Oli väga huvitav kuulata kuidas ta alustas oma karjääri IT-alas ja millega ta praegu tegeleb, minu arust see loeng oli väga motiveeriv ja elav.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio))]&lt;/ref&gt; meile kuidas edukat startup-i luua. Kristel ja Marko jutustavad kes nad on, kust nad tulid ja kuhu jõudsid. Sain sellest loengust palju uusi huvitavaid asju teada, näiteks kes on #estonianmafia (#skypemafia), mis on kõige edukamad eesti startup-id ja kuidas nad said oma raskustega hakkama.<br /> <br /> '''Neljandast loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman)]&lt;/ref&gt; sain teada süsadminide põhimõteid. Esimene on see et süsadmin peab olema laisk aga mitte liiga laisk ja see laiskus peab nii öelda positiivne olema, peab sulle aitama igapäevases töös. Näiteks kui sa teed midagi 2-3 korda siis seda tuleb juba automatiseerida et järgmine kord sa aega ei raisaks. Teine asi on selles et süsadmini valdkond on lai ja kui tahad spetsialistiks saada selles valdkonnas tuleb palju osata ja teada.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]&lt;/ref&gt; koosnes kahest osast. Esimeses osas esines Andres Septer. Ta räkkis kuidas paremat töökoha saada, mida kujutab endast töö riigiasutuses ja erasektoris ning sain teada mis on nende plussid ja miinused. Olulised olid ka härra Septeri juhatused millest töökohast parem eemale hoida. Teine osa oli natuke väiksem aga mitte vähem oluline. Einar Koltšanov rääkis oma elukäigust ja kuidas ta tuli üldse meditsiinist IT-alasse. Hea mõte oli et mitte kunagi ei ole hilja taas õppida või oma eriala muuta. Sain veel teada kes on SCRUM master ja mille poolest ta projektijuhist erineb.<br /> <br /> '''Kuuendas loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja)]&lt;/ref&gt; räägiti milleks on andmeanalüüsi vaja, et see aitab prioriteete määrata ja ressursi õigesse kohta suunata. Ka räägiti kuidas MTA tegeleb petturitega, põhimõtte oli selline kui tahad pettust avastada siis pead mõtlema nagu pettur.<br /> <br /> '''Seitsmest loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu)]&lt;/ref&gt; sain teada et Eestis on küberkaitse ning krüptosüüstemid väga hästi arenenud. Eestis loodud Skype on üks parimatest tarkvarast kus kasutatakse krüpteerimist tänapäeval.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt; (vajadusel kuni 2 kordussooritust) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Registreeruda on vaja ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Vastused korduma kippuvatele küsimustele, Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 1. Oma deklaratsiooni koos valitud õppeainetega ÕIS-is kinnitada.<br /> 2. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks tuleb esitada VÕTA&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord]&lt;/ref&gt; taotlust hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva.<br /> 3. Korduseksami ja -arvestuse tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br /> 4. Kui tahad akadeemilist puhkust oma soovil võtta siis tuleb taotleda enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK)]&lt;/ref&gt;. Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seoses sellega kui esimesel semestril oli 24 EAP ja teisel 21 EAP siis tuleb tasuda [(27-24)+(27-21)+(27-24)]*50=600 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Apetrusi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apetrusi&diff=112316 2016-10-25T18:53:18Z

<p>Apetrusi: /* Küsimus 2 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Aleksandr Petrušihin<br /> <br /> Esitamise kuupäev: xx. oktoober 2016<br /> <br /> Töö kostamiseks kasutasin Kristjan Karmo kasutaja lehekülge&lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> '''Esimeses loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja Erialatutvustus: mis ja milleks? (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; meid tutvustati kolledži personaaliga ja õppejõudega ning räägiti korraldusest. Kuna mina olen varem ülikoolis käinud palju asju olen varem ka teadnud aga ikka igas koolis on reeglid natuke teistsugused.<br /> <br /> '''Teise loengu'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt; esindeja oli Andres Kütt. Tema rääkis oma elukäigust, haridusest ja tööst. Oli väga huvitav kuulata kuidas ta alustas oma karjääri IT-alas ja millega ta praegu tegeleb, minu arust see loeng oli väga motiveeriv ja elav.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio))]&lt;/ref&gt; meile kuidas edukat startup-i luua. Kristel ja Marko jutustavad kes nad on, kust nad tulid ja kuhu jõudsid. Sain sellest loengust palju uusi huvitavaid asju teada, näiteks kes on #estonianmafia (#skypemafia), mis on kõige edukamad eesti startup-id ja kuidas nad said oma raskustega hakkama.<br /> <br /> '''Neljandast loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman)]&lt;/ref&gt; sain teada süsadminide põhimõteid. Esimene on see et süsadmin peab olema laisk aga mitte liiga laisk ja see laiskus peab nii öelda positiivne olema, peab sulle aitama igapäevases töös. Näiteks kui sa teed midagi 2-3 korda siis seda tuleb juba automatiseerida et järgmine kord sa aega ei raisaks. Teine asi on selles et süsadmini valdkond on lai ja kui tahad spetsialistiks saada selles valdkonnas tuleb palju osata ja teada.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]&lt;/ref&gt; koosnes kahest osast. Esimeses osas esines Andres Septer. Ta räkkis kuidas paremat töökoha saada, mida kujutab endast töö riigiasutuses ja erasektoris ning sain teada mis on nende plussid ja miinused. Olulised olid ka härra Septeri juhatused millest töökohast parem eemale hoida. Teine osa oli natuke väiksem aga mitte vähem oluline. Einar Koltšanov rääkis oma elukäigust ja kuidas ta tuli üldse meditsiinist IT-alasse. Hea mõte oli et mitte kunagi ei ole hilja taas õppida või oma eriala muuta. Sain veel teada kes on SCRUM master ja mille poolest ta projektijuhist erineb.<br /> <br /> '''Kuuendas loengus'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja)]&lt;/ref&gt; räägiti milleks on andmeanalüüsi vaja, et see aitab prioriteete määrata ja ressursi õigesse kohta suunata. Ka räägiti kuidas MTA tegeleb petturitega, põhimõtte oli selline kui tahad pettust avastada siis pead mõtlema nagu pettur.<br /> <br /> '''Seitsmest loengust'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu)]&lt;/ref&gt; sain teada et Eestis on küberkaitse ning krüptosüüstemid väga hästi arenenud. Eestis loodud Skype on üks parimatest tarkvarast kus kasutatakse krüpteerimist tänapäeval.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt; (vajadusel kuni 2 kordussooritust) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Registreeruda on vaja ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk Vastused korduma kippuvatele küsimustele, Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 1. Oma deklaratsiooni koos valitud õppeainetega ÕIS-is kinnitada.<br /> 2. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks tuleb esitada VÕTA&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord]&lt;/ref&gt; taotlust hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva.<br /> 3. Korduseksami ja -arvestuse tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br /> 4. Kui tahad akadeemilist puhkust oma soovil võtta siis tuleb taotleda enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK)]&lt;/ref&gt;. Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seoses sellega kui esimesel semestril oli 24 EAP ja teisel 21 EAP siis tuleb tasuda (3+6+9)*50=900 EUR.<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Apetrusi