https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Apikalo 2026-05-09T11:47:02Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Add-apt-key&diff=128725 2017-12-21T00:22:06Z

<p>Apikalo: Andmesalvestus 2017</p> <hr /> <div>'''add-apt-key''' <br /> - Käsurea tööriist, et lisada APT võtmerõnga GPG võtmed.<br /> - Taotleb määratud GPG-klahvi avalikultvõtmeserverit ja sisesta see APT võtmerõngasse, nii et arhiivid oleksid allkirjastatud seda võtit usaldatakse.<br /> <br /> '''Millest koosneb'''&lt;br&gt;<br /> add-apt-key [ --help ] [ --verbose ] [ --keyserver name ] keyid<br /> <br /> '''Võimalused'''<br /> <br /> '''-h''', --help&lt;br&gt;<br /> saame näha mis ta veel oskab.&lt;br&gt;<br /> <br /> '''-v''', --verbose&lt;br&gt;<br /> verbose režiim näitab iga käsku enne selle käivitamist.<br /> <br /> '''-k''', --keyserver name<br /> Valige konkreetne võtmeserver, mida soovite kasutada.<br /> <br /> '''keyid''' Lisa GPG võtme identifikaator.<br /> <br /> '''Failid'''<br /> '''/etc/default/add-apt-key'''<br /> Konfiguratsioonifail, mis määrab ära avaliku võtmehalduri.<br /> <br /> '''Exit'''<br /> Kasutatakse järgmisi väljumisväärtusi:<br /> <br /> '''0''' Võtme lisamine oli edukas.<br /> <br /> '''1''' Kehtetu skripti argumendid.<br /> <br /> '''2''' GPG klahvi ei saa alla laadida (või on valesti vormistatud).<br /> <br /> '''3''' Viga APT võtmerõnga võtmehoidja lisamisel.</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Add-apt-key&diff=128724 2017-12-21T00:21:31Z

<p>Apikalo: Andmesalvestus 2017</p> <hr /> <div>'''add-apt-key''' <br /> - Käsurea tööriist, et lisada APT võtmerõnga GPG võtmed.<br /> - Taotleb määratud GPG-klahvi avalikultvõtmeserverit ja sisesta see APT võtmerõngasse, nii et arhiivid oleksid allkirjastatud seda võtit usaldatakse.<br /> <br /> '''Millest koosneb'''<br /> add-apt-key [ --help ] [ --verbose ] [ --keyserver name ] keyid<br /> <br /> '''Võimalused'''<br /> <br /> '''-h''', --help&lt;br&gt;<br /> saame näha mis ta veel oskab.&lt;br&gt;<br /> <br /> '''-v''', --verbose&lt;br&gt;<br /> verbose režiim näitab iga käsku enne selle käivitamist.<br /> <br /> '''-k''', --keyserver name<br /> Valige konkreetne võtmeserver, mida soovite kasutada.<br /> <br /> '''keyid''' Lisa GPG võtme identifikaator.<br /> <br /> '''Failid'''<br /> '''/etc/default/add-apt-key'''<br /> Konfiguratsioonifail, mis määrab ära avaliku võtmehalduri.<br /> <br /> '''Exit'''<br /> Kasutatakse järgmisi väljumisväärtusi:<br /> <br /> '''0''' Võtme lisamine oli edukas.<br /> <br /> '''1''' Kehtetu skripti argumendid.<br /> <br /> '''2''' GPG klahvi ei saa alla laadida (või on valesti vormistatud).<br /> <br /> '''3''' Viga APT võtmerõnga võtmehoidja lisamisel.</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ln&diff=128723 2017-12-21T00:06:43Z

<p>Apikalo: Andmesalvestus 2017</p> <hr /> <div>LN käsk loob lingid nii kõva, kui ka sümboolsetele failidele. Sellel on järgmine formaat (sarnane mv käsuga argumentide järjekorras):<br /> <br /> Ln (-s) &lt;faili nimi &gt; &lt; faili nime link&gt;<br /> <br /> '''Võimalused:'''<br /> <br /> '''-f'''<br /> Keelata kinnitustaotlus olemasolevate failide (linkide) ülekirjutamisel.<br /> <br /> '''-s'''<br /> Loo sümboolne link.<br /> <br /> '''Käsu kasutamise näited:'''<br /> <br /> user @ desktop ~ $ ln text / alex / linux.html working / linux-todo.html<br /> <br /> '''Kataloogi sümboolse linki loomine:'''<br /> <br /> user @ desktop ~ $ ln -s images / my / photos photos<br /> <br /> '''Töötamis viis'''<br /> <br /> ln &lt;fail&gt; &lt;linginimi&gt; &lt;br&gt;<br /> # Kõva lingi loomine (hard link)&lt;br&gt;<br /> <br /> ln -s &lt;fail&gt; &lt;linfinimi&gt; &lt;br&gt;<br /> # Sümboolse lingi loomine (symbolic link)&lt;br&gt;<br /> <br /> See käsk loob kõva lingi faili ( fail 1), mis näeb välja ja asub nagu (fail2). Seega on failisüsteemi jaoks määratud fail (fail1) ja link sellele (fail2) on tegelikult füüsiliselt sama faili. Kõvad lingid ei suuda osutada failidele, mis paiknevad erinevates ketta vaheseinates ja ei suudeta luua kõva link ka kataloogile.<br /> <br /> Kui luuakse sümboolne link( kasutatakse võtit s), siis selle faili (fail 1) võib mitte olemas olla. Sümboolne link nimega ( fail 2) luuakse nii kui nii. ( Näide : &quot;# ln -s /media/home/ed /home/ed&quot; - loob kataloogis sümboolse lingi &quot;/home/ed&quot; kataloogile &quot;/media/home/ed&quot;).</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Pwd&diff=128722 2017-12-20T23:56:55Z

<p>Apikalo: Andmesalvestus 2017</p> <hr /> <div>'''PWD (Print Working Directory)''' - näitab direktorile, kus asub kasutaja. PWD käsku loetakse üheks enim kasutatavamaks käsuks Linux, AIX, HP-UX, BSD ja teistes Unix-i sarnastes operatsioonisüsteemides. Käsk võib olla kasutatud järgnevate ülessannete jaoks Apple OS X nii ka Unix või Linux-i operatsioonisüsteemides.<br /> <br /> '''Töötamis viis'''<br /> <br /> bash-3.00$ cd /export/home/sergey/&lt;br&gt;<br /> bash-3.00$ pwd&lt;br&gt;<br /> /export/home/sergey&lt;br&gt;<br /> bash-3.00$&lt;br&gt;<br /> <br /> '''/''' - Kaldkriips - juurkataloog.</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ldd&diff=128721 2017-12-20T23:50:01Z

<p>Apikalo: Andmesalvestus 2017</p> <hr /> <div>'''Ldd''' on UNIX / Linux-skript, mis aitab kindlaks määrata jagatud raamatukogude nimekirja, millest programm sõltub.<br /> - annab sõltuvusi jagatud raamatukogude jaoks.<br /> <br /> '''Arping skripti näide'''<br /> <br /> $ ldd /usr/bin/arping &lt;br&gt;<br /> linux-gate.so.1 =&gt; (0x00fe9000)&lt;br&gt;<br /> libsysfs.so.2 =&gt; /lib/libsysfs.so.2 (0x00533000)&lt;br&gt;<br /> libc.so.6 =&gt; /lib/i386-linux-gnu/libc.so.6 (0x009d3000)&lt;br&gt;<br /> /lib/ld-linux.so.2 (0x00d59000&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Võimalused'''<br /> <br /> -V --version - Väljundi number preguse versiooni ldd.&lt;br&gt;<br /> -v --verbose - Annab välja kõik informatsiooni, mis on seotud selle versiooniga.&lt;br&gt;<br /> -d --data-relocs - Teostab ümberpaigutusi ja kuvab sõnumeid puuduvad esemed (ainult ELF-i jaoks).&lt;br&gt;<br /> -r --function-relocs - Teostab ümberpaigutusi nii andme kui kafunktsioonide jaoks. Kuvab puuduvate objektide kohta sõnumeid või funktsioone (ainult ELF).&lt;br&gt;<br /> --help - Kuidas kasutada.&lt;br&gt;<br /> -u, --unused - Kasutamata otsese sõltuvuse printimine.&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> '''Märkused'''<br /> <br /> Ldd standardversioonil on glibc2. Süsteemide jaoks kasutatakse vanemat versiooni, tarnitakse libc5. Libc5 ei toeta pikki valikuid. Teisest küljest glibc2 versioon ei toeta -V ja on ainult selle ekvivalent on --versioon.<br /> <br /> '''Bagid'''<br /> <br /> Ldd ei tööta a.out direktoridega, väga vana programmidega mis oli loodud enne ldd supporti.<br /> Ärge kunagi käivitage ldd ebausaldusväärse programmi vastu, kuna käsk võib seda tegelikult käivitada.</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ldd&diff=128720 2017-12-20T23:49:05Z

<p>Apikalo: Andmesalvestus 2017</p> <hr /> <div>'''Ldd''' on UNIX / Linux-skript, mis aitab kindlaks määrata jagatud raamatukogude nimekirja, millest programm sõltub.<br /> - annab sõltuvusi jagatud raamatukogude jaoks.<br /> <br /> '''Arping skripti näide'''<br /> <br /> $ ldd /usr/bin/arping &lt;br&gt;<br /> linux-gate.so.1 =&gt; (0x00fe9000)&lt;br&gt;<br /> libsysfs.so.2 =&gt; /lib/libsysfs.so.2 (0x00533000)&lt;br&gt;<br /> libc.so.6 =&gt; /lib/i386-linux-gnu/libc.so.6 (0x009d3000)&lt;br&gt;<br /> /lib/ld-linux.so.2 (0x00d59000&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Võimalused'''<br /> <br /> -V --version - Väljundi number preguse versiooni ldd.&lt;br&gt;<br /> -v --verbose - Annab välja kõik informatsiooni, mis on seotud selle versiooniga.&lt;br&gt;<br /> -d --data-relocs - Teostab ümberpaigutusi ja kuvab sõnumeid puuduvad esemed (ainult ELF-i jaoks).&lt;br&gt;<br /> -r --function-relocs - Teostab ümberpaigutusi nii andme kui kafunktsioonide jaoks. Kuvab puuduvate objektide kohta sõnumeid või funktsioone (ainult ELF).&lt;br&gt;<br /> --help - Kuidas kasutada.&lt;br&gt;<br /> -u, --unused - Kasutamata otsese sõltuvuse printimine.&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> '''Märkused'''<br /> Ldd standardversioonil on glibc2. Süsteemide jaoks kasutatakse vanemat versiooni, tarnitakse libc5. Libc5 ei toeta pikki valikuid. Teisest küljest glibc2 versioon ei toeta -V ja on ainult selle ekvivalent on --versioon.<br /> <br /> '''Bagid'''<br /> Ldd ei tööta a.out direktoridega, väga vana programmidega mis oli loodud enne ldd supporti.<br /> Ärge kunagi käivitage ldd ebausaldusväärse programmi vastu, kuna käsk võib seda tegelikult käivitada.</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ldd&diff=128719 2017-12-20T23:47:38Z

<p>Apikalo: Andmesalvestus 2017</p> <hr /> <div>'''Ldd''' on UNIX / Linux-skript, mis aitab kindlaks määrata jagatud raamatukogude nimekirja, millest programm sõltub.<br /> - annab sõltuvusi jagatud raamatukogude jaoks.<br /> <br /> '''Arping skripti näide'''<br /> <br /> $ ldd /usr/bin/arping &lt;&lt;br&gt;&gt;<br /> linux-gate.so.1 =&gt; (0x00fe9000)&lt;&lt;br&gt;&gt;<br /> libsysfs.so.2 =&gt; /lib/libsysfs.so.2 (0x00533000)&lt;&lt;br&gt;&gt;<br /> libc.so.6 =&gt; /lib/i386-linux-gnu/libc.so.6 (0x009d3000)&lt;&lt;br&gt;&gt;<br /> /lib/ld-linux.so.2 (0x00d59000&lt;&lt;br&gt;&gt;<br /> <br /> '''Võimalused'''<br /> <br /> -V --version - Väljundi number preguse versiooni ldd.&lt;&lt;br&gt;&gt;<br /> -v --verbose - Annab välja kõik informatsiooni, mis on seotud selle versiooniga.&lt;&lt;br&gt;&gt;<br /> -d --data-relocs - Teostab ümberpaigutusi ja kuvab sõnumeid puuduvad esemed (ainult ELF-i jaoks).&lt;&lt;br&gt;&gt;<br /> -r --function-relocs - Teostab ümberpaigutusi nii andme kui kafunktsioonide jaoks. Kuvab puuduvate objektide kohta sõnumeid või funktsioone (ainult ELF).<br /> --help - Kuidas kasutada.<br /> -u, --unused - Kasutamata otsese sõltuvuse printimine.<br /> <br /> <br /> '''Märkused'''<br /> Ldd standardversioonil on glibc2. Süsteemide jaoks kasutatakse vanemat versiooni, tarnitakse libc5. Libc5 ei toeta pikki valikuid. Teisest küljest glibc2 versioon ei toeta -V ja on ainult selle ekvivalent on --versioon.<br /> <br /> '''Bagid'''<br /> Ldd ei tööta a.out direktoridega, väga vana programmidega mis oli loodud enne ldd supporti.<br /> Ärge kunagi käivitage ldd ebausaldusväärse programmi vastu, kuna käsk võib seda tegelikult käivitada.</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ldd&diff=128718 2017-12-20T23:43:45Z

<p>Apikalo: Andmesalvestus 2017</p> <hr /> <div>'''Ldd''' on UNIX / Linux-skript, mis aitab kindlaks määrata jagatud raamatukogude nimekirja, millest programm sõltub.<br /> - annab sõltuvusi jagatud raamatukogude jaoks.<br /> <br /> '''Arping skripti näide'''<br /> <br /> $ ldd /usr/bin/arping <br /> linux-gate.so.1 =&gt; (0x00fe9000)<br /> libsysfs.so.2 =&gt; /lib/libsysfs.so.2 (0x00533000)<br /> libc.so.6 =&gt; /lib/i386-linux-gnu/libc.so.6 (0x009d3000)<br /> /lib/ld-linux.so.2 (0x00d59000<br /> <br /> '''Võimalused'''<br /> <br /> -V --version - Väljundi number preguse versiooni ldd.<br /> -v --verbose - Annab välja kõik informatsiooni, mis on seotud selle versiooniga.<br /> -d --data-relocs - Teostab ümberpaigutusi ja kuvab sõnumeid puuduvad esemed (ainult ELF-i jaoks).<br /> -r --function-relocs - Teostab ümberpaigutusi nii andme kui kafunktsioonide jaoks. Kuvab puuduvate objektide kohta sõnumeid või funktsioone (ainult ELF).<br /> --help - Kuidas kasutada.<br /> -u, --unused - Kasutamata otsese sõltuvuse printimine.<br /> <br /> <br /> '''Märkused'''<br /> Ldd standardversioonil on glibc2. Süsteemide jaoks kasutatakse vanemat versiooni, tarnitakse libc5. Libc5 ei toeta pikki valikuid. Teisest küljest glibc2 versioon ei toeta -V ja on ainult selle ekvivalent on --versioon.<br /> <br /> '''Bagid'''<br /> Ldd ei tööta a.out direktoridega, väga vana programmidega mis oli loodud enne ldd supporti.<br /> Ärge kunagi käivitage ldd ebausaldusväärse programmi vastu, kuna käsk võib seda tegelikult käivitada.</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ldd&diff=128717 2017-12-20T23:42:15Z

<p>Apikalo: Andmesalvestus 2017</p> <hr /> <div>'''Ldd''' on UNIX / Linux-skript, mis aitab kindlaks määrata jagatud raamatukogude nimekirja, millest programm sõltub.<br /> - annab sõltuvusi jagatud raamatukogude jaoks.<br /> <br /> '''Arping skripti näide'''<br /> <br /> $ ldd /usr/bin/arping <br /> linux-gate.so.1 =&gt; (0x00fe9000)<br /> libsysfs.so.2 =&gt; /lib/libsysfs.so.2 (0x00533000)<br /> libc.so.6 =&gt; /lib/i386-linux-gnu/libc.so.6 (0x009d3000)<br /> /lib/ld-linux.so.2 (0x00d59000<br /> <br /> '''Võimalused'''<br /> <br /> -V --version - Väljundi number preguse versiooni ldd.<br /> -v --verbose - Annab välja kõik informatsiooni, mis on seotud selle versiooniga.<br /> -d --data-relocs - Teostab ümberpaigutusi ja kuvab sõnumeid puuduvad esemed (ainult ELF-i jaoks).<br /> -r --function-relocs - Teostab ümberpaigutusi nii andme kui kafunktsioonide jaoks. Kuvab puuduvate objektide kohta sõnumeid või funktsioone (ainult ELF).<br /> --help - Kuidas kasutada.<br /> -u, --unused - Kasutamata otsese sõltuvuse printimine.<br /> <br /> <br /> '''Märkused'''<br /> Ldd standardversioonil on glibc2. Süsteemide jaoks kasutatakse vanemat versiooni, tarnitakse libc5. Libc5 ei toeta pikki valikuid. Teisest küljest glibc2 versioon ei toeta -V ja on ainult selle ekvivalent on --versioon.<br /> <br /> '''Bagid'''<br /> Ldd ei tööta a.out direktoridega, väga vana programmidega mis oli loodud enne ldd supporti.<br /> Ärge kunagi käivitage ldd ebausaldusväärse programmi vastu, kuna käsk võib seda tegelikult käivitada.</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ldd&diff=128716 2017-12-20T23:32:31Z

<p>Apikalo: Andmesalvestus 2017</p> <hr /> <div>'''Ldd''' on UNIX / Linux-skript, mis aitab kindlaks määrata jagatud raamatukogude nimekirja, millest programm sõltub.<br /> <br /> Arping skripti näide<br /> <br /> $ ldd /usr/bin/arping <br /> linux-gate.so.1 =&gt; (0x00fe9000)<br /> libsysfs.so.2 =&gt; /lib/libsysfs.so.2 (0x00533000)<br /> libc.so.6 =&gt; /lib/i386-linux-gnu/libc.so.6 (0x009d3000)<br /> /lib/ld-linux.so.2 (0x00d59000</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ldd&diff=128715 2017-12-20T23:32:05Z

<p>Apikalo: Andmesalvestus 2017</p> <hr /> <div>'Ldd' on UNIX / Linux-skript, mis aitab kindlaks määrata jagatud raamatukogude nimekirja, millest programm sõltub.<br /> <br /> Arping skripti näide<br /> <br /> $ ldd /usr/bin/arping <br /> linux-gate.so.1 =&gt; (0x00fe9000)<br /> libsysfs.so.2 =&gt; /lib/libsysfs.so.2 (0x00533000)<br /> libc.so.6 =&gt; /lib/i386-linux-gnu/libc.so.6 (0x009d3000)<br /> /lib/ld-linux.so.2 (0x00d59000</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Add-apt-key&diff=128708 2017-12-20T20:15:01Z

<p>Apikalo: Andmesalvestus 2017</p> <hr /> <div>==NAME==<br /> add-apt-key - Command line tool to add GPG keys to the APT keyring<br /> <br /> ==SYNOPSIS==<br /> add-apt-key [ --help ] [ --verbose ] [ --keyserver name ] keyid<br /> <br /> ==DESCRIPTION==<br /> The add-apt-key will request the specified GPG key from a public<br /> keyserver and insert it into the APT keyring so that archives signed<br /> with that key will be trusted.<br /> <br /> ==OPTIONS==<br /> This program follows the usual GNU command line syntax, with long<br /> options starting with two dashes (--).<br /> <br /> -h, --help<br /> Show online help (usage).<br /> <br /> -v, --verbose<br /> verbose mode will show each command before it is executed.<br /> <br /> -k, --keyserver name<br /> Select a specific keyserver to use.<br /> <br /> keyid The GPG key identifier to add.<br /> <br /> ==FILES==<br /> /etc/default/add-apt-key<br /> Configuration file specifying the public keyserver to use.<br /> <br /> ==EXIT VALUES==<br /> The folling exit values are used:<br /> <br /> 0 Adding the keyid was successful.<br /> <br /> 1 Invalid script arguments.<br /> <br /> 2 GPG keyid cannot be retrieved (or is malformed).<br /> <br /> 3 Error in adding keyid to the APT keyring.</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimine_2017&diff=121517 2017-05-08T15:13:18Z

<p>Apikalo: /* Pythoni kodutöö */</p> <hr /> <div>__toc__<br /> <br /> =Hindamiskriteeriumid=<br /> Arvestuse saamiseks peab tudeng esitama järgmised tööd:<br /> 2 kodutööd<br /> 3 hinnangut teiste pythoni kodutöödele<br /> 2 kontrolltööd<br /> <br /> Lisapunkte on võimalik teenida esitades tähtaegselt praktikumide töid<br /> <br /> <br /> Kodutööd saata aadressile martin.rajur@itcollege.ee<br /> <br /> =Labori keskkond=<br /> <br /> https://elab.itcollege.ee/users/sign_in<br /> <br /> Labs -&gt; Skriptimine 2017<br /> Kasutaja: student<br /> Parool: student<br /> <br /> =Praktikumide ülesanded=<br /> <br /> ==Ülesanne 1 ==<br /> Looge skript, mis jagaks etteantud grupile uue kausta<br /> &lt;pre&gt;<br /> [sudo] ./jaga.sh KAUST GRUPP &lt;JAGATUD KAUST&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> Skript teeb järgnevat:<br /> <br /> *paigaldab samba (kui vaja)<br /> <br /> *loob kausta KAUST (kui vaja)<br /> <br /> *loob grupi GRUPP (kui vaja)<br /> <br /> *lisab grupile sobivad read smb.conf faili ja teeb failiserveri teenusele reload'i<br /> <br /> *abimaterjal: [[Failiserveri labor v.2]]<br /> <br /> [http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng03%20-%20Failiserver.pdf Failiserveri loeng ]<br /> <br /> [http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng04%20-%20Veebiserver.pdf Veebiserveri loeng ]<br /> <br /> Mõistlik on konfiguratsioonist eelnevalt koopia teha ja muudatused koopiasse sisse viia. Koopiat testitakse testparm korraldusega ja kopeeritakse alles seejäral fail üle.<br /> <br /> ==Ülesanne 2==<br /> <br /> Looge skript mille abil uude serverisse/tööjaama paigaldatakse vajadusel GIT<br /> Luuakse kodukataloogi kaust kuhu giti repositooriumit hakatakse sünkroniseerima(kasutajalt küsitakse kausta nime)<br /> Seadistatakse ühendus rühmatöö git'i<br /> git remote add origin git@bitbucket.org:Martinra_itk/skriptimine_2017.git<br /> Tehakse esimene git pull<br /> <br /> Sisselogimiseks võib kasutada nii parooli küsimist kui ssh võtit, vastavalt valikule ka see osa seadistada<br /> <br /> ==Ülesanne 3==<br /> <br /> Ülesandeks on luua lihtsam kalkulaator. Kasutajalt küsitakse muutujad ja tehe ning kuvatakse ekraanile tehe koos vastusega<br /> <br /> ==Ülesanne 4==<br /> Looge skript mis arvutab kokku sisendiks antud kasutajale allokeeritud mälukoguse(VSZ) ja kasutuses oleva mälukoguse(RSS) suurima täiskohalise ühikuna(K,M,G,T)<br /> Kasutaja tuleb küsida kasutajaliidese kaudu<br /> <br /> ==Ülesanne 5==<br /> Looge skript mis arvutab kõikide /etc kaustas ja alamkaustades olevate .conf laiendiga failide md5sum väärtused ja salvestab need faili selliselt et esimesena on failinimi ja teisena hash<br /> Ülesannet on võimalik lahendada ka one-linerina!<br /> <br /> =Pythoni praktikumid=<br /> <br /> ==Ülesanne 1==<br /> Looge kalkulaatori skript mis küsib käsurealt sisendit ja liidab, lahutab, korrutab, jagab, astendab ja juurib.<br /> <br /> ==Ülesanne 2==<br /> Looge programm mis küsib kasutajalt sisendiks numbrit ja selle järgi tekitab korrutustabeli. Number on siis tabli X ja Y telje maksimaalseks väärtuseks.<br /> <br /> ==Ülesanne 3==<br /> Looge numbri arvutamise mäng. Number peab olema naturaalarv ja kasutajalt küsitakse vastuseid seni kuni saadakse õige vastus.<br /> Vale vastuse puhul öeldakse kas otsitav number on suurem või väiksem.<br /> <br /> ==Ülesanne 4==<br /> Tekitage XML parser mille abil on võimalik XML sõnumist otsida erinevaid elemente nii päisest kui kehast. <br /> Failinimi tuleb anda sisendiks igal käivitamisel, elementide nimed tuleb võtta seadistuse failist, sõnumid võivad olla nii Eesti kui Inglise keelsed.<br /> Näidis XML sõnumid mille lugemine peab õnnestuma saab aaderssilt http://enos.itcollege.ee/~mrajur/<br /> <br /> ==Ülesanne 5==<br /> Tekitage süsteemi jõudluse testimise skript.<br /> Testima peaks <br /> a) võrguühenduse kiirust<br /> b) andmesalvestuslahenduse kiirust(lugemine/kirjutamine)<br /> c) Protsessori kiirust(võite ise välja mõelda mingisuguse testi)<br /> d) Midagi muud?<br /> <br /> <br /> =Linuxi käsud=<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> !Käsk<br /> !Funktsioon<br /> !Man link<br /> !Näidis<br /> |-<br /> |cd<br /> |Change Directory<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/cd.1.html<br /> |cd /var/log<br /> |-<br /> |ls<br /> |list directory contents <br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/ls.1.html<br /> |ls -lah /var/log<br /> |-<br /> |ps<br /> |report process status <br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/ps.1.html<br /> |ps -ef<br /> |-<br /> |grep<br /> |print lines matching a pattern<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/grep.1.html<br /> |grep -R 'error' /var/log/*<br /> |-<br /> |tail<br /> |output the last parts of file<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/tail.1.html<br /> |tail -f /var/log/syslog<br /> |-<br /> |cat<br /> |concatenate files and print on the standard output<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/cat.1.html<br /> |cat /var/log/syslog<br /> |-<br /> |man<br /> |format and display the on-line manual pages <br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/man.1.html<br /> |man man<br /> |-<br /> |su<br /> |run a shell with substitute user and group IDs<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/su.1.html<br /> |su - root<br /> |-<br /> |cp<br /> |copy files and directories<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/cp.1.html<br /> |cp /var/log/syslog /tmp/tmp_syslog<br /> |-<br /> |mv<br /> |move (rename) files/directories<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/mv.1.html<br /> |mv /var/log/syslog.5 /arhiiv<br /> |-<br /> |rm<br /> |remove files or directories<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/rm.1.html<br /> |rm /tmp/tmp_syslog<br /> |-<br /> |sed<br /> |Stream editor<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/sed.1.html<br /> |sed -ie 's/mida/millega/g' /tmp/tmp_syslog<br /> |-<br /> |mkdir<br /> |make directories <br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/mkdir.1.html<br /> |mkdir /tmp/skript<br /> |-<br /> |chmod<br /> |change file access premissions<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/chmod.1.html<br /> |chmod 700 /tmp/skript/myscript.sh<br /> |-<br /> |chown<br /> |change file owner or group<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/chown.1.html<br /> |chown student:student /tmp/skript/myscript.sh<br /> |-<br /> |chgrp<br /> |Change group ownership<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/chgrp.1.html<br /> |chgrp root /tmp/skript/myscript.sh<br /> |-<br /> |whoami<br /> |print effective userID<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/whoami.1.html<br /> |whoami<br /> |-<br /> |pwd<br /> |print name of current/working directory<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/pwd.1.html<br /> |pwd<br /> |-<br /> |awk<br /> |pattern scanning and processing language<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/awk.1.html<br /> |Echo one two &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; awk ‘{print $1}’<br /> |-<br /> |find<br /> |search for files in a directory hierarchy<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/find.1.html<br /> |find / -name passwd<br /> |-<br /> |cut<br /> |remove sections from each line of files<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/cut.1.html<br /> |http://www.thegeekstuff.com/2013/06/cut-command-examples<br /> |-<br /> |sort<br /> |sort lines of text files<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/sort.1.html<br /> |ls -la /var/log &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; sort -k5 -n<br /> |-<br /> |bc<br /> |An arbitrary precision calculator language<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/bc.1.html<br /> |echo 5+5 &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; bc<br /> |}<br /> <br /> =Bash-i info=<br /> <br /> ==If lause moodustamine==<br /> <br /> '''if''' [ Funktsioon ] '''then'''<br /> tee midagi<br /> '''fi'''<br /> http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_07_01.html<br /> <br /> ==Debug mode==<br /> <br /> bash -x /skripti/path.sh<br /> <br /> ==Exit koodid==<br /> <br /> Viimase käivitatud käsu exit koodi leiate muutujast $?<br /> Juhul kui käsk õnnestus on exitkood 0<br /> Juhul kui käsu käivitamisel tekkis tõrke on exit kood 0'ist erinev<br /> <br /> ==Sisendi lugemine==<br /> <br /> read muutujanimi<br /> read -p &quot;tekst&quot; muutujanimi<br /> <br /> ==Bash tsüklid==<br /> <br /> https://www.cyberciti.biz/faq/bash-for-loop/<br /> <br /> =Kodutööd=<br /> ==Bashi kodutöö==<br /> Kodutöö ülesandeks on luua skript mille abil lisada bind9 DNS serverisse kirjeid.<br /> Kirjete lisamisel tuleb kontrollida kas lisatav ip aadress või hostinimi on juba olemas, juhul kui see leitakse tuleb anda adminnile võimalus täiendava lisamiseks või asendamiseks(nii hostinime kui ip).<br /> Kirjete sisend võib olla käsurealt käsitsi või failiga sisendiks.<br /> Olenemata sisendist tuleb iga rea kohta kontrollida kirje olemasolu. <br /> Skript peab kontrollima reverse resolution zone filet ning seda täiendama.<br /> Peale muudatuste tegemist tuleb dns serverile teha ka reload.<br /> <br /> Loengus tutvustatud näidis(puudustega) protsessivoog on saadaval http://enos.itcollege.ee/~mrajur<br /> <br /> Täiendavad kitsendused mis peaks tööd lihtsustama:<br /> Skripti abil peab saama ainult lisada ja muuta A ja PTR kirjeid, kustutamine ei ole vajalik<br /> Reverse tsooni faili lisamisel tuleb ka named.conf'i uuendada.<br /> <br /> NB! Ärge unustage seriali muuta<br /> <br /> Abiks materjal:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nimeserveri_seadistamine_BIND9_n%C3%A4itel<br /> http://askubuntu.com/questions/330148/how-do-i-do-a-complete-bind9-dns-server-configuration-with-a-hostname<br /> https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto<br /> http://www.bashoneliners.com<br /> <br /> ==Pythoni kodutöö==<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> !Nimi<br /> !Teema<br /> |-<br /> |Erik Sõlg<br /> |Rotten Tomatoes otsiagent (filmid, vastavalt kriteeriumile)<br /> |-<br /> |Margus Sumla<br /> |ÕIS'i hinnete automaatne kontroll ja e-maili saatmine hinde muutumisel<br /> |-<br /> |Karel Laid<br /> |Oracle alertlogi jälgimine, alertide saatmine e-mailina<br /> |-<br /> |Richard Rõngelep<br /> |Piltide masstöötlus (muuta saab resolutsiooni(kuni X KB), formaati(jpg,png) ja suurust(kuni X KB)<br /> |-<br /> |Ott Pärnoja<br /> |apache2 vhosti lisamine/muutmine(SSL lisamise võimalus, ID kaardi tugi)<br /> |-<br /> |Siim Saar<br /> |Tail -f kloon üle HTTP/Websocketi, kus kasutaja annab ette failid mida ta tahab pollida ning seejärel käivitatakse veebiserver ( näiteks 192.168.0.1:3000 ), kust teised läbi brauseri näevad kuidas logidesse lisanduvad read.<br /> |-<br /> |Jevgeni Kuzmin<br /> |Piltide masstöötlus (muuta saab resolutsiooni(kuni X KB), formaati(jpg,png) ja suurust(kuni X KB)<br /> |-<br /> |Kadri Kartašev<br /> |yahtzee<br /> |-<br /> |Margit Kont<br /> |Portscanner<br /> |-<br /> |Veiko Villo<br /> |HV toote hinna jälgimine.<br /> |-<br /> |Marta-Heliise Tuur<br /> |Hangman välise sõnadebaasiga ja mehe joonistamisega<br /> |-<br /> |Karl Oskar V. kukke<br /> |Texas hold 'em pokker<br /> |-<br /> |Raigo Laanemets<br /> |Isikukoodi elementide analüüsija kasutades väliseid andmeallikaid<br /> |-<br /> |Marvin Martinson<br /> |Skript mis käib üle failide ja võtab seal info ja laeb selle andmebaasi <br /> |-<br /> |Katariina Purru<br /> |Failide/kaustade korrastaja<br /> |-<br /> |Triinu Tamm<br /> |Duplikaatide eemaldaja<br /> |-<br /> |Kaspar Kannik<br /> |MP3 Mängija<br /> |-<br /> |Aleksandr Laada<br /> |Kataloogide sünkroniseerija koos logimisega<br /> |-<br /> |Priit Saar<br /> |Failinimede muutja<br /> |-<br /> |Aleksandr Pikalo<br /> |Udp chat serveriga<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> ==Retsensiooni sisu==<br /> Retsensioon tuleb kirjutada endast kolme järgneva töö kohta.<br /> Iga töö kohta kirjutatav retsensioon peab sisaldama järgmiseid punkte:<br /> Kas loodud skript/programm vastab lähteülesandele?<br /> Teiepoolsed soovitused koodiparandusteks.<br /> Teiepoolne hinnang kirjutatud koodile(tekstiline + number 1-5ni).<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> Kodutöö 1<br /> Tähtaeg 19.03 kell 23:59<br /> Hinnangute tähtaeg 26.03 kell 23:59<br /> <br /> Kodutöö 2<br /> Tähtaeg 07.05 kell 23:59<br /> Hinnangute tähtaeg 14.05 23:59<br /> <br /> Loengu slaide saab vaadata aadressilt http://enos.itcollege.ee/~mrajur</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimine_2017&diff=121215 2017-05-07T09:12:30Z

<p>Apikalo: /* Pythoni kodutöö */</p> <hr /> <div>__toc__<br /> <br /> =Hindamiskriteeriumid=<br /> Arvestuse saamiseks peab tudeng esitama järgmised tööd:<br /> 2 kodutööd<br /> 3 hinnangut teiste pythoni kodutöödele<br /> 2 kontrolltööd<br /> <br /> Lisapunkte on võimalik teenida esitades tähtaegselt praktikumide töid<br /> <br /> <br /> Kodutööd saata aadressile martin.rajur@itcollege.ee<br /> <br /> =Labori keskkond=<br /> <br /> https://elab.itcollege.ee/users/sign_in<br /> <br /> Labs -&gt; Skriptimine 2017<br /> Kasutaja: student<br /> Parool: student<br /> <br /> =Praktikumide ülesanded=<br /> <br /> ==Ülesanne 1 ==<br /> Looge skript, mis jagaks etteantud grupile uue kausta<br /> &lt;pre&gt;<br /> [sudo] ./jaga.sh KAUST GRUPP &lt;JAGATUD KAUST&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> Skript teeb järgnevat:<br /> <br /> *paigaldab samba (kui vaja)<br /> <br /> *loob kausta KAUST (kui vaja)<br /> <br /> *loob grupi GRUPP (kui vaja)<br /> <br /> *lisab grupile sobivad read smb.conf faili ja teeb failiserveri teenusele reload'i<br /> <br /> *abimaterjal: [[Failiserveri labor v.2]]<br /> <br /> [http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng03%20-%20Failiserver.pdf Failiserveri loeng ]<br /> <br /> [http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng04%20-%20Veebiserver.pdf Veebiserveri loeng ]<br /> <br /> Mõistlik on konfiguratsioonist eelnevalt koopia teha ja muudatused koopiasse sisse viia. Koopiat testitakse testparm korraldusega ja kopeeritakse alles seejäral fail üle.<br /> <br /> ==Ülesanne 2==<br /> <br /> Looge skript mille abil uude serverisse/tööjaama paigaldatakse vajadusel GIT<br /> Luuakse kodukataloogi kaust kuhu giti repositooriumit hakatakse sünkroniseerima(kasutajalt küsitakse kausta nime)<br /> Seadistatakse ühendus rühmatöö git'i<br /> git remote add origin git@bitbucket.org:Martinra_itk/skriptimine_2017.git<br /> Tehakse esimene git pull<br /> <br /> Sisselogimiseks võib kasutada nii parooli küsimist kui ssh võtit, vastavalt valikule ka see osa seadistada<br /> <br /> ==Ülesanne 3==<br /> <br /> Ülesandeks on luua lihtsam kalkulaator. Kasutajalt küsitakse muutujad ja tehe ning kuvatakse ekraanile tehe koos vastusega<br /> <br /> ==Ülesanne 4==<br /> Looge skript mis arvutab kokku sisendiks antud kasutajale allokeeritud mälukoguse(VSZ) ja kasutuses oleva mälukoguse(RSS) suurima täiskohalise ühikuna(K,M,G,T)<br /> Kasutaja tuleb küsida kasutajaliidese kaudu<br /> <br /> ==Ülesanne 5==<br /> Looge skript mis arvutab kõikide /etc kaustas ja alamkaustades olevate .conf laiendiga failide md5sum väärtused ja salvestab need faili selliselt et esimesena on failinimi ja teisena hash<br /> Ülesannet on võimalik lahendada ka one-linerina!<br /> <br /> =Pythoni praktikumid=<br /> <br /> ==Ülesanne 1==<br /> Looge kalkulaatori skript mis küsib käsurealt sisendit ja liidab, lahutab, korrutab, jagab, astendab ja juurib.<br /> <br /> ==Ülesanne 2==<br /> Looge programm mis küsib kasutajalt sisendiks numbrit ja selle järgi tekitab korrutustabeli. Number on siis tabli X ja Y telje maksimaalseks väärtuseks.<br /> <br /> ==Ülesanne 3==<br /> Looge numbri arvutamise mäng. Number peab olema naturaalarv ja kasutajalt küsitakse vastuseid seni kuni saadakse õige vastus.<br /> Vale vastuse puhul öeldakse kas otsitav number on suurem või väiksem.<br /> <br /> ==Ülesanne 4==<br /> Tekitage XML parser mille abil on võimalik XML sõnumist otsida erinevaid elemente nii päisest kui kehast. <br /> Failinimi tuleb anda sisendiks igal käivitamisel, elementide nimed tuleb võtta seadistuse failist, sõnumid võivad olla nii Eesti kui Inglise keelsed.<br /> Näidis XML sõnumid mille lugemine peab õnnestuma saab aaderssilt http://enos.itcollege.ee/~mrajur/<br /> <br /> ==Ülesanne 5==<br /> Tekitage süsteemi jõudluse testimise skript.<br /> Testima peaks <br /> a) võrguühenduse kiirust<br /> b) andmesalvestuslahenduse kiirust(lugemine/kirjutamine)<br /> c) Protsessori kiirust(võite ise välja mõelda mingisuguse testi)<br /> d) Midagi muud?<br /> <br /> <br /> =Linuxi käsud=<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> !Käsk<br /> !Funktsioon<br /> !Man link<br /> !Näidis<br /> |-<br /> |cd<br /> |Change Directory<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/cd.1.html<br /> |cd /var/log<br /> |-<br /> |ls<br /> |list directory contents <br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/ls.1.html<br /> |ls -lah /var/log<br /> |-<br /> |ps<br /> |report process status <br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/ps.1.html<br /> |ps -ef<br /> |-<br /> |grep<br /> |print lines matching a pattern<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/grep.1.html<br /> |grep -R 'error' /var/log/*<br /> |-<br /> |tail<br /> |output the last parts of file<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/tail.1.html<br /> |tail -f /var/log/syslog<br /> |-<br /> |cat<br /> |concatenate files and print on the standard output<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/cat.1.html<br /> |cat /var/log/syslog<br /> |-<br /> |man<br /> |format and display the on-line manual pages <br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/man.1.html<br /> |man man<br /> |-<br /> |su<br /> |run a shell with substitute user and group IDs<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/su.1.html<br /> |su - root<br /> |-<br /> |cp<br /> |copy files and directories<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/cp.1.html<br /> |cp /var/log/syslog /tmp/tmp_syslog<br /> |-<br /> |mv<br /> |move (rename) files/directories<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/mv.1.html<br /> |mv /var/log/syslog.5 /arhiiv<br /> |-<br /> |rm<br /> |remove files or directories<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/rm.1.html<br /> |rm /tmp/tmp_syslog<br /> |-<br /> |sed<br /> |Stream editor<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/sed.1.html<br /> |sed -ie 's/mida/millega/g' /tmp/tmp_syslog<br /> |-<br /> |mkdir<br /> |make directories <br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/mkdir.1.html<br /> |mkdir /tmp/skript<br /> |-<br /> |chmod<br /> |change file access premissions<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/chmod.1.html<br /> |chmod 700 /tmp/skript/myscript.sh<br /> |-<br /> |chown<br /> |change file owner or group<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/chown.1.html<br /> |chown student:student /tmp/skript/myscript.sh<br /> |-<br /> |chgrp<br /> |Change group ownership<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/chgrp.1.html<br /> |chgrp root /tmp/skript/myscript.sh<br /> |-<br /> |whoami<br /> |print effective userID<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/whoami.1.html<br /> |whoami<br /> |-<br /> |pwd<br /> |print name of current/working directory<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/pwd.1.html<br /> |pwd<br /> |-<br /> |awk<br /> |pattern scanning and processing language<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/awk.1.html<br /> |Echo one two &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; awk ‘{print $1}’<br /> |-<br /> |find<br /> |search for files in a directory hierarchy<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/find.1.html<br /> |find / -name passwd<br /> |-<br /> |cut<br /> |remove sections from each line of files<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/cut.1.html<br /> |http://www.thegeekstuff.com/2013/06/cut-command-examples<br /> |-<br /> |sort<br /> |sort lines of text files<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/sort.1.html<br /> |ls -la /var/log &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; sort -k5 -n<br /> |-<br /> |bc<br /> |An arbitrary precision calculator language<br /> |http://www.skrenta.com/rt/man/bc.1.html<br /> |echo 5+5 &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; bc<br /> |}<br /> <br /> =Bash-i info=<br /> <br /> ==If lause moodustamine==<br /> <br /> '''if''' [ Funktsioon ] '''then'''<br /> tee midagi<br /> '''fi'''<br /> http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_07_01.html<br /> <br /> ==Debug mode==<br /> <br /> bash -x /skripti/path.sh<br /> <br /> ==Exit koodid==<br /> <br /> Viimase käivitatud käsu exit koodi leiate muutujast $?<br /> Juhul kui käsk õnnestus on exitkood 0<br /> Juhul kui käsu käivitamisel tekkis tõrke on exit kood 0'ist erinev<br /> <br /> ==Sisendi lugemine==<br /> <br /> read muutujanimi<br /> read -p &quot;tekst&quot; muutujanimi<br /> <br /> ==Bash tsüklid==<br /> <br /> https://www.cyberciti.biz/faq/bash-for-loop/<br /> <br /> =Kodutööd=<br /> ==Bashi kodutöö==<br /> Kodutöö ülesandeks on luua skript mille abil lisada bind9 DNS serverisse kirjeid.<br /> Kirjete lisamisel tuleb kontrollida kas lisatav ip aadress või hostinimi on juba olemas, juhul kui see leitakse tuleb anda adminnile võimalus täiendava lisamiseks või asendamiseks(nii hostinime kui ip).<br /> Kirjete sisend võib olla käsurealt käsitsi või failiga sisendiks.<br /> Olenemata sisendist tuleb iga rea kohta kontrollida kirje olemasolu. <br /> Skript peab kontrollima reverse resolution zone filet ning seda täiendama.<br /> Peale muudatuste tegemist tuleb dns serverile teha ka reload.<br /> <br /> Loengus tutvustatud näidis(puudustega) protsessivoog on saadaval http://enos.itcollege.ee/~mrajur<br /> <br /> Täiendavad kitsendused mis peaks tööd lihtsustama:<br /> Skripti abil peab saama ainult lisada ja muuta A ja PTR kirjeid, kustutamine ei ole vajalik<br /> Reverse tsooni faili lisamisel tuleb ka named.conf'i uuendada.<br /> <br /> NB! Ärge unustage seriali muuta<br /> <br /> Abiks materjal:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nimeserveri_seadistamine_BIND9_n%C3%A4itel<br /> http://askubuntu.com/questions/330148/how-do-i-do-a-complete-bind9-dns-server-configuration-with-a-hostname<br /> https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto<br /> http://www.bashoneliners.com<br /> <br /> ==Pythoni kodutöö==<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> !Nimi<br /> !Teema<br /> |-<br /> |Erik Sõlg<br /> |Rotten Tomatoes otsiagent (filmid, vastavalt kriteeriumile)<br /> |-<br /> |Margus Sumla<br /> |ÕIS'i hinnete automaatne kontroll ja e-maili saatmine hinde muutumisel<br /> |-<br /> |Karel Laid<br /> |Oracle alertlogi jälgimine, alertide saatmine e-mailina<br /> |-<br /> |Richard Rõngelep<br /> |Piltide masstöötlus (muuta saab resolutsiooni(kuni X KB), formaati(jpg,png) ja suurust(kuni X KB)<br /> |-<br /> |Ott Pärnoja<br /> |apache2 vhosti lisamine/muutmine(SSL lisamise võimalus, ID kaardi tugi)<br /> |-<br /> |Siim Saar<br /> |Tail -f kloon üle HTTP/Websocketi, kus kasutaja annab ette failid mida ta tahab pollida ning seejärel käivitatakse veebiserver ( näiteks 192.168.0.1:3000 ), kust teised läbi brauseri näevad kuidas logidesse lisanduvad read.<br /> |-<br /> |Jevgeni Kuzmin<br /> |Piltide masstöötlus (muuta saab resolutsiooni(kuni X KB), formaati(jpg,png) ja suurust(kuni X KB)<br /> |-<br /> |Kadri Kartašev<br /> |yahtzee<br /> |-<br /> |Margit Kont<br /> |Portscanner<br /> |-<br /> |Veiko Villo<br /> |HV toote hinna jälgimine.<br /> |-<br /> |Katariina Purru<br /> |Text RPG<br /> |-<br /> |Marta-Heliise Tuur<br /> |Hangman välise sõnadebaasiga ja mehe joonistamisega<br /> |-<br /> |Karl Oskar V. kukke<br /> |Texas hold 'em pokker<br /> |-<br /> |Raigo Laanemets<br /> |Isikukoodi elementide analüüsija kasutades väliseid andmeallikaid<br /> |-<br /> |Marvin Martinson<br /> |Skript mis käib üle failide ja võtab seal info ja laeb selle andmebaasi <br /> |-<br /> |Katariina Purru<br /> |Failide/kaustade korrastaja<br /> |-<br /> |Triinu Tamm<br /> |Duplikaatide eemaldaja<br /> |-<br /> |Kaspar Kannik<br /> |MP3 Mängija<br /> |-<br /> |Aleksandr Laada<br /> |Udp chat serveriga<br /> |-<br /> |Priit Saar<br /> |Failinimede muutja<br /> |}<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> Kodutöö 1<br /> Tähtaeg 19.03 kell 23:59<br /> Hinnangute tähtaeg 26.03 kell 23:59<br /> <br /> Kodutöö 2<br /> Tähtaeg 07.05 kell 23:59<br /> Hinnangute tähtaeg 14.05 23:59<br /> <br /> Loengu slaide saab vaadata aadressilt http://enos.itcollege.ee/~mrajur</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=FHS&diff=115506 2016-12-07T09:51:52Z

<p>Apikalo: /* Referaat */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> ='''Referaat'''=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2016<br /> <br /> ='''Sissejuhatus'''=<br /> Valisin selle teemat, sest muid valikuid mul ei olnud, aga kui ma hakkasin uurima midagi selle teema kohta, siis mul oli väga huvitav '''detailselt''' teada kuidas linuxi käsud kirjutatakse ja millest käsk koosneb. <br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> * '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> =='''Kasutatud meedia'''==<br /> https://wiki.linuxfoundation.org/en/FHS <br /> <br /> https://wiki.linuxfoundation.org/lsb/fhs <br /> <br /> http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=FHS&diff=115504 2016-12-07T09:50:44Z

<p>Apikalo: Created page with &quot;Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe) =Referaat= Autor: Aleksandr Pikalo A21 Esitamise kuupäev: 6. detsember 2016 =&#039;&#039;&#039;Sisseju...&quot;</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2016<br /> <br /> ='''Sissejuhatus'''=<br /> Valisin selle teemat, sest muid valikuid mul ei olnud, aga kui ma hakkasin uurima midagi selle teema kohta, siis mul oli väga huvitav '''detailselt''' teada kuidas linuxi käsud kirjutatakse ja millest käsk koosneb. <br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> * '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> =='''Kasutatud meedia'''==<br /> https://wiki.linuxfoundation.org/en/FHS <br /> <br /> https://wiki.linuxfoundation.org/lsb/fhs <br /> <br /> http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine&diff=115503 2016-12-07T09:48:43Z

<p>Apikalo: </p> <hr /> <div>Kursus annab põhiteadmised ja praktilised oskused olulisemateks tegevusteks operatsioonisüsteemide haldamisel. Käsitletakse kasutajate, failisüsteemide, protsesside ja tarkvara haldamist, õiguste andmist, seadmete konfigureerimist, ketaste kasutuselevõttu, operatsioonisüsteemi paigaldamist ja käivitumise juhtimist, varunduse ja taastamise korraldamist, turvaprobleeme ning võrguteenuste seadistamist.<br /> <br /> Loengutes käsitletakse üldiseid teadmiseid. Praktikumides omandatakse oskused ühe konkreetse süsteemi abil, milleks on Ubuntu Linux Server.<br /> <br /> '''Aines on pandud suurt rõhku praktilisele tööle.'''<br /> <br /> Aine läbinud õppur teab:<br /> * Operatsioonisüsteemide administreerimise põhialuseid<br /> <br /> Aine läbinud õppur oskab:<br /> * Hallata kasutajaid ja gruppe Linux laadsetest süstemides<br /> * Töötada failide ja kataloogidega (varundada, seada õiguseid)<br /> * Hallata ja paigaldada tarkvara Ubuntu Linux Server keskkonnas (ja teistes Debiani-põhistes distributsioonides)<br /> * Hallata Linux käsurea abil servereid<br /> * Hallata Linux serverite kettaid (luua, muuta kettajagusid ja saalealasid)<br /> * Suudab leida üles programmide konfiguratsioonifailid ja logifailid, ning lahendada lihtsamaid probleeme, mis süsteemide halduses igapäevaselt esile kerkivad<br /> <br /> [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/I233_osadmin.pdf Ainekaart]<br /> <br /> ÕISis olev õppematerjali viide viitab siia lehele! Eraldi loenguid ÕISi ei laeta kuna: Kui teed ainet järele ja ei deklareeri, siis sa ei näe ÕIS'is asuvaid materjale. Aine viki on üks ja ainus, kuht kuhu kõik koondub ja eraldi asuvad materjalid (kontrolltööd, eksamid jne on siit lehelt viidatud).<br /> <br /> Võimalusel palun võtta (süle)arvutid loengutesse kaasa. Hea kui seal oleks ka Ubuntu Linux paigaldatud - soovitav virtuaalselt (nt [http://virtualbox.org/ VirtualBox]) ja enne katsetamist teha ära ''[https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#snapshots snapshot]''. Võib ka [https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#ovf importida] õppejõu poolt valmistatud [http://enos.itcollege.ee/~edmund/OVA/ova.html virtuaalmasinad].<br /> <br /> <br /> =Õppejõud=<br /> [[User:Edmund|Edmund Laugasson]]<br /> <br /> =Õpimapp=<br /> Eesmärgid:<br /> *infovahetus õppejõuga<br /> **tööde esitamised<br /> **tagasiside<br /> <br /> '''[https://goo.gl/forms/e5K6Yy1cGyzmmZEt2 Veebivorm]''' - kasutada esmase info, sh õpimapi lingi edastamiseks.&lt;br /&gt;<br /> &lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Salvestada peale vastamist antud link endale kindlasse kohta!&lt;/span&gt;<br /> See on vajalik edasiseks info muutmiseks.<br /> <br /> Soovitus:&lt;br /&gt;<br /> *pilvekettal luua aine kataloog<br /> *loodud kataloogi sisse alamkataloog ja see jagada õppejõule kirjutamisõigusega välja, et oleks võimalik tagasisidet anda<br /> * alamkataloogi nimi võiks olla: &lt;ainekood&gt;_&lt;täispikk-nimi-nagu-see-on-ÕIS'is&gt;_õpimapp<br /> *kui soov saata fail siis paigutada see õpimappi veebipõhiselt redigeeritavale kujule ning saata vaid link failile - siis on võimalus faili ka PÄRAST saatmist muuta ega ole vaja uuesti saata<br /> *veendu, et lingi saajal on vajalik ligipääsuõigus viidatud failile, kataloogile<br /> <br /> Pilveketta soovituslik funktsionaalsus:&lt;br /&gt;<br /> *veebipõhine faili muutmine ja kommenteerimine samaaegselt mitme kasutaja poolt<br /> *eelistatult tasuta või [https://viki.pingviin.org/images/9/97/Floss-vabavara-skeem.png vabavara]<br /> <br /> Pilveketta soovituslik valik:&lt;br /&gt;<br /> *eelistatult [https://drive.google.com/ Google Drive] (vt ka [https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Drive Wikipedia artikli] lõpus olevaid viiteid teistele analoogidele) (õppejõu Google aadress: edmund punkt laugasson ätt gmail punkt com), [https://support.google.com/drive/?hl=en Google Drive'i abiinfo inglise keeles]<br /> *teiste variantide puhul [[#Õppejõud|suhelda õppejõuga]]<br /> <br /> =Kiirsuhtlus=<br /> &lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;<br /> Küsi asju, mis segaseks jäid: &lt;/span&gt; [https://telegram.me/joinchat/BWsQfD8FIBtQwiNcdp5JVw vestlusgrupp Telegrammis] ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Telegram/Telegramm.html programmist täpsemalt]).<br /> <br /> =Lingid=<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/ aine materjalid] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/ aine praktikumid (uusimad aine pilvekettal)] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/materials/ aine lisamaterjalid] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/ lisamaterjalid]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_m%C3%B5isted OSadmin mõisted]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker OSadmin spikker]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/%C3%95pijuhend_-_Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine OSadmin õpijuhend]<br /> * [https://viki.pingviin.org/index.php/Kuidas_targalt_k%C3%BCsida Kuidas targalt küsida]<br /> * &lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;eriti oluline lugemisvara:&lt;/span&gt;<br /> ** [http://debian-handbook.info/browse/stable/ Debian Administrator's Handbook]<br /> ** [https://help.ubuntu.com/lts/serverguide/ Ubuntu Server Guide]<br /> ** [https://linuxjourney.com/ Linux Journey]<br /> ** [http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/ Tigu lahkamas] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/materials/Tigu-lahkamas-ehk-ekskursioon-UNIXi-maailma.pdf PDF (EIK'i serveris)]<br /> ** [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Kuut%C3%B5rvaja Kuutõrvaja]<br /> *'''[http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/links.html Linuxiga jm vabatarkvaraga seotud viiteid]'''<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/news.html Linuxi uudised, ajakirjad]<br /> * vabavaraga seotud terminid: [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Floss-vabavara-skeem.png EIK serveris] | [https://viki.pingviin.org/images/9/97/Floss-vabavara-skeem.png originaalasukoht]<br /> * ainet varasemalt lugenud õppejõudude materjalid: [http://enos.itcollege.ee/~mernits/osadmin/ Margus Ernits], [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/osadmin/ Katrin Loodus]<br /> * Pingviin.org kogukonna [https://pingviin.org/ foorum], [https://pingviin.org/kv/ Küsimused-Vastused] ja [https://viki.pingviin.org/ Viki]<br /> <br /> =Tähtajad päevaõpe=<br /> * 01.11.2016 - Referaadi teema esitamine õppejõule<br /> * 07.12.2016 - Eelkontrolltöö neile, kel laborid on kaitstud (praktikumi ajal)<br /> * 07.12.2016 23:59 - Referaat on esitatud (tagasiside ja parandused viimasel semestri nädalal)<br /> * 14.12.2016 - Laborid kaitstud<br /> * 14.12.2016 - Kontrolltöö (praktikumi ajal)<br /> * ''' ??.01.2017 - Järelkontrolltöö (+ kordamine) ruumis ???'''<br /> * ''' 03.01.2017 - kell 10.00 eksam ruumis 319'''<br /> Kõik kuupäevad on kaasa arvatud<br /> <br /> =Tähtajad kaugõpe=<br /> * 18.11.2016 - Referaadi teema esitamine/kinnitamine<br /> * 06.01.2017 - Referaat on esitatud<br /> * 06.01.2017 - Eelkontrolltöö neile, kellel laborid on kaitstud<br /> * 27.01.2017 - Laborid kaitstud<br /> * 27.01.2017 - Kontrolltöö (praktikumi ajal)<br /> * 29.01.2017 - Eksam<br /> <br /> Kõik kuupäevad on kaasa arvatud<br /> <br /> =Tunnid päevaõpe=<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/d514e046-d151-4e0d-aa85-d85e72f0f41c Päevaõppe salvestused 2016.]<br /> <br /> * 29. august 2016<br /> ** Loeng 0: Õppeaine sissejuhatus [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/sissejuhatus/sissejuhatus_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/sissejuhatus/sissejuhatus_OSadmin.pdf PDF]<br /> ** Loeng 1: Operatsioonisüsteem [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/operatsioonisysteem/operatsioonisysteem_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/operatsioonisysteem/operatsioonisysteem_OSadmin.pdf PDF]<br /> *** &lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt; Kodutöö :&lt;/span&gt; [https://www.codecademy.com/courses/learn-the-command-line Codecademy käsurea algõpe (haakub väga OSADMIN teemadega)]<br /> * 05. september 2016<br /> ** Loeng 2: Operatsioonisüsteemi alglaadimine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/OS-alglaadimine/OS-alglaadimine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/OS-alglaadimine/OS-alglaadimine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 12. september 2016<br /> ** Loeng 3: Võrgu seadistamine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/vorgu-seadistamine/vorgu-seadistamine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/vorgu-seadistamine/vorgu-seadistamine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 19. september 2016<br /> ** Loeng 4: Tulemüür [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tulemyyr/tulemyyr_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tulemyyr/tulemyyr_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 26. september 2016<br /> ** Loeng 5: Turvalisus [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/turvalisus/turvalisus_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/turvalisus/turvalisus_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 03. oktoober 2016<br /> ** Loeng 6: Tarkvara haldamine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tarkvara-haldamine/tarkvara-haldamine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tarkvara-haldamine/tarkvara-haldamine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 10. oktoober 2016<br /> ** Loeng 7: Kasutajate haldus [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/kasutajate-haldus/kasutajate-haldus_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/kasutajate-haldus/kasutajate-haldus_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 17. oktoober 2016<br /> ** Loeng 8: Failiõigused [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failioigused/failioigused_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failioigused/failioigused_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 24. oktoober 2016<br /> ** Loeng 9: Keskkond, protsessid [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/keskkond-protsessid/keskkond-protsessid_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/keskkond-protsessid/keskkond-protsessid_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 31. oktoober 2016<br /> ** Loeng 10: Failisüsteemi hierarhia [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 07. november 2016<br /> ** Loeng 11: Ketase kasutamine 1 [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/ketaste-kasutamine-1/ketaste-kasutamine-1_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/ketaste-kasutamine-1/ketaste-kasutamine-1_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 14. november 2016<br /> ** Loeng 12: Ketase kasutamine 2 [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/ketaste-kasutamine-2/ketaste-kasutamine-2_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/ketaste-kasutamine-2/ketaste-kasutamine-2_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 21. november 2016<br /> ** Loeng 13: Dokumenteerimine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/dokumenteerimine/dokumenteerimine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/dokumenteerimine/dokumenteerimine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 28. november 2016<br /> ** Loeng 14: Süsteemi jälgimine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/systeemi-jalgimine/systeemi-jalgimine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/systeemi-jalgimine/systeemi-jalgimine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 05. detsember 2016<br /> ** Loeng 15: Käideldavus [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/kaideldavus/kaideldavus_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/kaideldavus/kaideldavus_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 12. detsember 2016<br /> ** Loeng 16: Teenused, IT-taristu [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/teenused_IT-taristu/teenused_IT-taristu_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/teenused_IT-taristu/teenused_IT-taristu_OSadmin.pdf PDF]<br /> <br /> =Tunnid kaugõpe tunnid=<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/a9c4f619-a040-4ab8-8ef3-6b771f9b45bc Kaugõppe salvestused 2016.]<br /> <br /> '''Septembri sessioon'''<br /> * R 23.09.2016 loeng:<br /> ** Sissejuhatus [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/sissejuhatus/sissejuhatus_OSadmin_kaugope.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/sissejuhatus/sissejuhatus_OSadmin_kaugope.pdf PDF]<br /> ** Operatsioonisüsteemi alglaadimine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/OS-alglaadimine/OS-alglaadimine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/OS-alglaadimine/OS-alglaadimine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * P 25.09.2016 loeng+praktikum<br /> ** Operatsioonisüsteem [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/operatsioonisysteem/operatsioonisysteem_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/operatsioonisysteem/operatsioonisysteem_OSadmin.pdf PDF]<br /> <br /> '''Oktoobri sessioon'''<br /> * R 28.10.2016 loeng<br /> ** Tarkvara haldamine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tarkvara-haldamine/tarkvara-haldamine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tarkvara-haldamine/tarkvara-haldamine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * Praktikumid:<br /> ** R 07.10.2016<br /> ** R 07.10.2016<br /> ** R 28.10.2016<br /> <br /> '''Novembri esimene sessioon'''<br /> * R 18.11.2016 loeng + praktikum<br /> ** Võrgu seadistamine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/vorgu-seadistamine/vorgu-seadistamine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/vorgu-seadistamine/vorgu-seadistamine_OSadmin.pdf PDF]<br /> **Failiõigused [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failioigused/failioigused_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failioigused/failioigused_OSadmin.pdf PDF]<br /> <br /> <br /> '''Detsembri sessioon'''<br /> * R 09.12.2016 loeng<br /> * R 09.12.2016 praktikum<br /> <br /> '''Jaanuari sessioon'''<br /> * R 06.01.2017 loeng + praktikum<br /> <br /> ** R 27.01.2017 loeng + praktikum<br /> <br /> <br /> * Eksam:<br /> ** P 29.01.2017<br /> <br /> =Laborid=<br /> '''Keskkonna loomine'''<br /> * Paigaldage Ubuntu Linux Server süsteem [http://virtualbox.org/ VirtualBox'i] abil (kohalikus masinas):<br /> **RAM 512MB<br /> **HDD dynamically allocated, VDI, 8 GB<br /> **2 Võrgukaarti<br /> ***Adapter 1 - NAT (eth0 - Ubuntus)<br /> ***Adapter 2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus), lisada eelnevalt: ''File-&gt;Preferences-&gt;Network-&gt;Host-only networks'' ja vajutada pluss-märki paremal - tekib ''vboxnet0''<br /> ***võrguliideste tähised võivad ajas muutuda, vaatamiseks:<br /> ****ip a<br /> ****ip link<br /> ** peale paigaldamist tasub teha ''snapshot'' puhtast paigaldusest enne kui midagi muutma hakatakse<br /> **Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces.d/&lt;failinimi&gt; (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200). &lt;Failinimi&gt; asemele soovitav selguse mõttes kirjutada seadistatava võrguliidese nimi. Linuxi üldine poliitika on, et &lt;nimi&gt;.d kataloogi pannakse sysadminni enda poolt lisatud seaded ja /etc/network/interfaces on süsteemi enda seadistus. Kui on GUI siis haldab võrke graafiline Network Manager ja see vaatab faili /etc/network/interfaces ja kui seal on vaid ''loopback'' siis graafiline Network Manager haldab ise aga kui on midagi rohkem siis ei halda. Siis GUI puhul lisatakse faili ''/etc/network/interfaces'' rida ''source /etc/network/interfaces.d/*'' kui sinna kataloogi (''/etc/network/interfaces.d/*'') seadistuste failid lisatakse. Teine variant on võrguseaded otse ''/etc/network/interfaces'' lisada.<br /> <br /> Staatilised võrguseaded:<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> auto &lt;võrguliides&gt;<br /> iface &lt;võrguliides&gt; inet static<br /> address 192.168.56.200/24<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> *Paigaldage openssh server, kui te seda serveri paigalduse käigus ei teinud:&lt;br /&gt;<br /> **uuendada pakettide nimekiri<br /> **otsida SSH serveriga seotud paketid (sh SSH'ga seotud ''blacklist'' paketid)<br /> <br /> Paigaldada ka Ubuntu Desktop - siin ei ole vaja teisele ''host-only'' võrguliidesele staatilisi seadeid määrata.<br /> <br /> '''Abiinfo'''<br /> * Ubuntu serveri paigaldus: [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/OSadmin-ubuntu-server-install.pdf PDF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/OSadmin-ubuntu-server-install.odp ODP] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/gfx/ubuntu-server-install-in-virtualbox/ PNG]<br /> * Ubuntu tööjaama paigaldus: [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/OSadmin-ubuntu-desktop-install.pdf PDF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/OSadmin-ubuntu-desktop-install.odp ODP] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/gfx/ubuntu-desktop-install-in-virtualbox/ PNG]<br /> * [[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]]<br /> * [[Ubuntu server võrgu seadistamine]]<br /> * [[VirtualBoxi võrgud]] (EIKi viki)<br /> * [https://www.virtualbox.org/manual/ch06.html VirtualBoxi võrkude ametlik dokumentatsioon]<br /> * [https://www.virtualbox.org/manual/ VirtualBoxi ametlik dokumentatsioon]<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/VirtualBox-common-issues.html levinumad probleemid ja nende lahendused VirtualBox'i kasutamisel]<br /> * ametlik Ubuntu serveri [https://wiki.ubuntu.com/LTS LTS]-versiooni [https://help.ubuntu.com/lts/serverguide/ dokumentatsioon]<br /> * virtuaallaborite juhised: [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/labs/virtuaallaborid.odt ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/labs/virtuaallaborid.pdf PDF]<br /> <br /> '''ISO ja OVA failid'''<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/ISO/iso.html ISO-failid EIK'i serveris] - vajalikud operatsioonisüsteemide paigaldamiseks, olemas Ubuntu Desktop ja Server (soovitav: 64-bit; väga soovitav RAM&gt;4GB korral, [https://en.wikipedia.org/wiki/Physical_Address_Extension PAE] on hädaabilahendus)<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/OVA/ova.html valmiskujul virtuaalmasinad EIK'i serveris] - juhuks kui vaja kiirelt virtuaalmasin käima saada, olemas nii Ubuntu Desktop kui Server (kasutaja/salasõna: student)<br /> <br /> Enne kasutamist veendu allalaaditud ISO-, OVA-faili [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=terviklus&amp;F=M tervikluses]:<br /> * [https://help.ubuntu.com/community/UbuntuHashes Ubuntu kontrollsummad]<br /> * [https://help.ubuntu.com/community/VerifyIsoHowto üldine ISO-failide kontrollimise juhis]<br /> * [https://help.ubuntu.com/community/HowToMD5SUM MD5 summa kontrollimine]<br /> * [https://help.ubuntu.com/community/HowToSHA256SUM SHA256 summa kontrollimine]<br /> <br /> &lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt; <br /> Alates 2014. aasta sügissemestrist kasutame laborite teostamiseks virtuaallaborite keskkonda [http://elab.itcollege.ee e-lab] | [https://i-tee.itcollege.ee/ i-tee].<br /> &lt;/span&gt;. Soovitav on kasutada [https://i-tee.itcollege.ee/ i-tee]'d. Sisse saab logida EIK'i kasutajaga.<br /> <br /> Laborite [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/materials/Linux-Basics/Linux-Basics.html lühispikker mõistekaardi] vormingus. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mind_map Mõistekaarditarkvara]: [http://freeplane.sourceforge.net/ Freeplane] (edasiarendus [http://freemind.sourceforge.net/ FreeMind'ist]).<br /> <br /> Abiks laborite vormistamisel:&lt;br /&gt;<br /> *[http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/materials/linux-cheatsheets/ ''Linux cheatsheets'']<br /> <br /> '''Labor 1'''&lt;br /&gt;<br /> kokku võimalik saada 12,5p, täpsem punktide jagunemine on kirjeldatud laboris i-tee keskkonnas<br /> * Töö kasutajatega<br /> * Töö failidega<br /> * Protsessid ja keskkonnamuutujad<br /> * Tarkvara haldamine<br /> <br /> [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/labor1/labor1-teemad.html Labor1 näiteküsimused]<br /> <br /> '''Labor 2'''&lt;br /&gt;<br /> kokku võimalik saada 12,5p, täpsem punktide jagunemine on kirjeldatud laboris i-tee keskkonnas<br /> * Ketaste kasutamine<br /> * Saaleala<br /> <br /> [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/labor2/kettahaldus.html Labor2 näiteküsimused]<br /> <br /> =Kontrolltöö=<br /> '''2015'''<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1_ZsNu1vQRNl3cReJK-GJbO_fb2LoKchQCamjdQZBRG8 Päevaõppe kontrolltöö Sügis 2015]<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1f4QdhdfzWfTb4T7ZHvMislH2W-nQHHO3fO-rpu9H9EQ Päevaõppe eelkontrolltöö Sügis 2015]<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1hGiQGFsCh2x47QfkTSf6Kevj8G_Vl6yeGrWE3X14sjs Kaugõppe kontrolltöö Sügis 2015]<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1eutMW2lZ4svZisxlRTv0_v3ZGXrtVwN7NmCsRKZOHfo Päevaõppe järeltöö Sügis 2015]<br /> <br /> '''2014'''<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1ufI9De6fY-gUblXxMCuHbLOiiu8E4plAI3sF52o_YMs/edit Kaugõppe kontrolltöö Sügis 2014]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1QhLfhDsRdlb20xXM89UYBlyqkiR-nh0KVIXZfbG_AUU/edit Päevaõppe kontrolltöö Sügis 2014]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1khwirL3R0g_8eptYqzhOlpEnXQkHJbDg2vxaQzlNESM/edit?usp=sharing Päevaõppe eelkontrolltöö Sügis 2014]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1d4QGFoR384OzNS8fquhWYVJFJ69Y6sWH_5CutzLSgsw/edit?usp=sharing Kaugõppe eelkontrolltöö Sügis 2014]<br /> <br /> '''2013'''<br /> [https://docs.google.com/document/d/17rlW8fU1LZOcQxO3bt12mba3frd7Xrkc9X2ytSKR-vA/edit?usp=sharing Päevaõppe kontrolltöö 1 Sügis 2013]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1pLsHgtBn_FlIC7z0tDZRlVJ9D9qfXcAQecKKL-mV5do/edit Päevaõppe kontrolltöö 2 Sügis 2013]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/10b1tn_kWsynk5kQMHKE1owsVay5ijaov_OrXct_i-60/edit Kaugõppe kontrolltöö Sügis 2013]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/10b1tn_kWsynk5kQMHKE1owsVay5ijaov_OrXct_i-60/edit Päevaõppe eelkontrolltöö 1 Sügis 2013]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/10b1tn_kWsynk5kQMHKE1owsVay5ijaov_OrXct_i-60/edit Päevaõppe eelkontrolltöö 2 Sügis 2013]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/images/b/b0/OSADMIN_-_p%C3%A4eva%C3%B5ppe_KT_s%C3%BCgis2013_n%C3%A4idislahendus.pdf Lahendatud kontrolltöö näidis. AK21 Deniss Krajuhhin]<br /> <br /> '''Varasemad'''<br /> [https://docs.google.com/document/d/10b1tn_kWsynk5kQMHKE1owsVay5ijaov_OrXct_i-60/edit Kaugõppe kontrolltöö 14.12.2013]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1GfGyQnQSvx7hah0J47izDUOGr0cuCBIcekHkPK_L0Yg/edit Päevaõppe kontrolltöö 20.12.2012]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1u0spdgCuCPGFSeEymgZuVui-i8m9zyivTTxujTcEmzE/edit Päevaõppe kontrolltöö 17.12.2012]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1htv1jmWHGkymhqUWJ6g1OLl4CV5xHEiDq88eZa2QLDs/edit Kaugõppe kontrolltöö 16.12.2012]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1eqOw0QJpqP7jpSZy5DXlv4wr9TSK56paMHU9g_a0jp8/edit Eelkontrolltöö kaugõppele 1]<br /> <br /> [http://goo.gl/MVJJ2 Sügis 2012 - eelkontrolltöö 1]<br /> <br /> [http://goo.gl/RXxwa Sügis 2012 - eelkontrolltöö 2]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/179CeI6J342pjO-xqgUt57wOgAv9CLyV0JGgmqltjdhk/edit?hl=en_US&amp;pli=1 Proovikontrolltöö1]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1LaTWBAKqtlln-BtygXL9tckRa8zTg7bm6DQZtdzob8k/edit Proovikontrolltöö2]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1qOhAHcEzsB6FGA3kFfZOaWwyhltuWlV0yDezGIMI-Jk/edit Proovikontrolltöö2.2 - 30.11.2011]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1CMUErYFaWvljdbmt9kE-nztHz09ZHkCXtFtSG9lJBgQ/edit Kontrolltöö - 12.12.2011]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1K9EZ8tccoZ0p8wsXeOymzXcCwg2fE9OCuMvl64i-7FI/edit Kontrolltöö - 14.12.2011]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1sypEeqbFpj5SHEvownplYV4KKFy7C8haUXoM4z-QdeY/edit Kontrolltöö - 18.12.2011]<br /> <br /> =Eksam=<br /> <br /> Suuline osa:<br /> <br /> '''[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/osadmin/Loeng2014/eksamiteemad2014.pdf Eksamiküsimused (parandatud)]'''<br /> <br /> [[Osadmin eksami lisaküsimused]] &lt;&lt; iga teema kohta mõningad küsimused, mille jaoks tasub eksamil valmis olla<br /> <br /> Praktiline osa:<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1HthIAOItpSVK9C_Fokh3KkRx4GVlA07zntf5_5-322o Kaugõppe eksam 2016]<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1Xh0iUQf8XlaVE_FpYK2NXhWnpb70GNi8JpKWCpo7rF8 Päevaõppe eksam 2016]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1uPu5NZM0uJtuCkv2mYJKOaBpeg2-FDKukfz5bWApsNU/edit Päevaõppe eksam 07.01.2015]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/18zvTNBl-JRD7im1jTWnJqYPv-ir6_qWKlQJeOC98brA/edit?usp=sharing Kaugõppe eksam 10.01.2014]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1zr57_KFZtISZbpNhEfBD3o0m_80quzana4mVW-I0JgU/edit?usp=sharing Päevaõppe eksam 03.01.2014]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1i2mGEXpUQZomuz29bk-8pzpC4K6Jn-S_6qG_0s-umzw/edit?authkey=CIGQ5cEL Päevaõppe eksam - 09.01.2012]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/images/7/79/OSADMIN_-_p%C3%A4eva%C3%B5ppe_eksam_04.01.2014_n%C3%A4idislahendus.pdf Lahendatud eksamitöö näidis. AK21 Deniss Krajuhhin]<br /> <br /> '''Lisapunkte saab'''<br /> <br /> *Eduka osalemise eest üritusel [[Intensiivõppe nädal]]<br /> *Foorumites (nt [https://pingviin.org/ pingviin.org]) algajate aitamise eest ([https://pingviin.org/forum41,algaja-k%C3%BCsib.html algaja küsib], [https://pingviin.org/kv Küsimused-Vastused])<br /> *[http://kuutorvaja.eenet.ee/ Kuutõrvajas] kirjutamise eest<br /> *[https://viki.pingviin.org/ Pingviini vikis] kirjutamise eest<br /> *[http://lug.itcollege.ee/ LUG] üritusel ettekande tegemise eest<br /> *[http://www.softwarefreedomday.org/ Software Freedom Day] päeva korraldamise (sh kaasaaitamise) ja/või ettekande tegemise eest<br /> <br /> Hinde kujunemise punktid ja protsendid on [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/HINDAMINE_OSadmin/ kokkuvõtvalt kirjas siin].<br /> <br /> '''Aine arvestus eritingimustel'''<br /> Kui sooritada pakutud mahukas eriülesanne siis on võimalus saada aine arvestus otse. Teiste sõnadega mahuka eriülesande sooritamist arvestatakse kontrolltöö, laborite, eksami eest sooritamiseks. Ülesande sooritamisel tuleb kogu tegevus ka EIK'i vikis detailselt dokumenteerida, et oleks selle dokumentatsiooni järgi võimalik hiljem tegevust edukalt korrata. Lisainfoks vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/dokumenteerimine/ loeng dokumenteerimisest].<br /> <br /> Pakutavad eritingimused:<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/arvestus-eritingimustel/estobuntu-dev/estobuntu-osadmin.html Estobuntu arendus]<br /> * [https://linuxjourney.com/ linuxjourney.com] materjalide tõlkimine<br /> Need teemad on ka juba valitud (vt [[Osadmin referaadi teemad]])<br /> <br /> Kui leiad, et siin võiks veel midagi vajalikku olla, millest oleks kasu kogukonnale ja kogu riigile siis [[#Õppejõud|palun sellest teada anda]].<br /> <br /> =Viki artikkel=<br /> <br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/pohilised-vead-viki-artiklites_OSadmin.html Põhilised vead viki artiklites]<br /> <br /> PS: Mainitud vead korduvad aastast aastasse ja antud materjaliga tuleks kindlasti tutvuda. Artiklite kirjutamine on üks ettevalmistus lõputöö tegemiseks ja on soovitatav sellesse väga tõsiselt suhtuda.<br /> <br /> Teema valimine, kondikava, vabad ja valitud teemad on kirjeldatud '''[[Osadmin referaadi teemad|OSadmin referaatide lehel]]'''.<br /> <br /> =Kaduma kippuvad virtuaalmasinad=<br /> Probleemi tuvastamiseks ja sellega süsteemseks tegelemiseks on loodud [https://goo.gl/forms/iy6xFBgVEMzTs36G3 vastav veebivorm].<br /> <br /> Palve on [[#Õppejõud|õppejõule]] teada anda kui vormi sisestatakse.<br /> <br /> Üldiselt salvestame virtuaalmasinad ~/VirtualBox VMs/ kataloogi, mis on automaatselt EIK'i poolt juba suunatud ringi sellele kettale kus kõige rohkem ruumi on. See võib ajas muutuda ja [https://www.virtualbox.org/manual/ch10.html#vboxconfigdata VirtualBox'i ametlikus juhendi vastavas osas] on kirjas kuhu vaikimisi virtuaalmasinad salvestatakse.<br /> <br /> Kui soovitakse vaikimisi kataloogi muuta siis tuleks seda teha '''enne''' kui virtuaalmasinaid looma hakatakse. Hiljem on [http://superuser.com/questions/256192/how-to-move-virtualbox-files selle muutmine] ka võimalik ent keerukam. Seda on [http://superuser.com/questions/599421/how-to-move-the-default-folder-for-headless-virtualbox võimalik teha ka käsurealt].<br /> <br /> Mõned korduma kippuvad küsimused VirtualBoxi teemadel [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/VirtualBox-common-issues.html on vastatud siin].<br /> <br /> =Varasemad õppematerjalid=<br /> Aastate kaupa:<br /> * [[2015. aasta materjalid]]<br /> * [[2014. aasta materjalid]]<br /> * [[2013. aasta materjalid]]<br /> * [[2012. aasta materjalid]]<br /> * [[2011. aasta materjalid]]<br /> <br /> =Varasemad referaadid=</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=115502 2016-12-07T09:47:15Z

<p>Apikalo: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2016<br /> <br /> ='''Sissejuhatus'''=<br /> Valisin selle teemat, sest muid valikuid mul ei olnud, aga kui ma hakkasin uurima midagi selle teema kohta, siis mul oli väga huvitav '''detailselt''' teada kuidas linuxi käsud kirjutatakse ja millest käsk koosneb. <br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> * '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> =='''Kasutatud meedia'''==<br /> https://wiki.linuxfoundation.org/en/FHS <br /> <br /> https://wiki.linuxfoundation.org/lsb/fhs <br /> <br /> http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=115410 2016-12-06T14:38:03Z

<p>Apikalo: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2016<br /> <br /> ='''Sissejuhatus'''=<br /> Valisin selle teemat, sest muid valikuid mul ei olnud, aga kui ma hakkasin uurima midagi selle teema kohta, siis mul oli väga huvitav '''detailsed''' teada kuidas linuxi käsud kirjutatakse ja millest käsk koosneb. <br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> * '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> =='''Kasutatud meedia'''==<br /> https://wiki.linuxfoundation.org/en/FHS <br /> <br /> https://wiki.linuxfoundation.org/lsb/fhs <br /> <br /> http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=115409 2016-12-06T14:35:43Z

<p>Apikalo: /* Referaat */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2016<br /> <br /> ='''Sissejuhatus'''=<br /> Valisin selle teemat, sest muid valikud mul ei olnud, aga kui ma hakkasin uurima midagi selle teema kohta, siis mul oli väga huvitav '''detailsed''' teada kuidas linuxi käsud kirjutatakse ja millest käsk koosneb. <br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> * '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> =='''Kasutatud meedia'''==<br /> https://wiki.linuxfoundation.org/en/FHS <br /> <br /> https://wiki.linuxfoundation.org/lsb/fhs <br /> <br /> http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine&diff=115408 2016-12-06T14:23:35Z

<p>Apikalo: /* Referaadi lingid */</p> <hr /> <div>Kursus annab põhiteadmised ja praktilised oskused olulisemateks tegevusteks operatsioonisüsteemide haldamisel. Käsitletakse kasutajate, failisüsteemide, protsesside ja tarkvara haldamist, õiguste andmist, seadmete konfigureerimist, ketaste kasutuselevõttu, operatsioonisüsteemi paigaldamist ja käivitumise juhtimist, varunduse ja taastamise korraldamist, turvaprobleeme ning võrguteenuste seadistamist.<br /> <br /> Loengutes käsitletakse üldiseid teadmiseid. Praktikumides omandatakse oskused ühe konkreetse süsteemi abil, milleks on Ubuntu Linux Server.<br /> <br /> '''Aines on pandud suurt rõhku praktilisele tööle.'''<br /> <br /> Aine läbinud õppur teab:<br /> * Operatsioonisüsteemide administreerimise põhialuseid<br /> <br /> Aine läbinud õppur oskab:<br /> * Hallata kasutajaid ja gruppe Linux laadsetest süstemides<br /> * Töötada failide ja kataloogidega (varundada, seada õiguseid)<br /> * Hallata ja paigaldada tarkvara Ubuntu Linux Server keskkonnas (ja teistes Debiani-põhistes distributsioonides)<br /> * Hallata Linux käsurea abil servereid<br /> * Hallata Linux serverite kettaid (luua, muuta kettajagusid ja saalealasid)<br /> * Suudab leida üles programmide konfiguratsioonifailid ja logifailid, ning lahendada lihtsamaid probleeme, mis süsteemide halduses igapäevaselt esile kerkivad<br /> <br /> [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/I233_osadmin.pdf Ainekaart]<br /> <br /> ÕISis olev õppematerjali viide viitab siia lehele! Eraldi loenguid ÕISi ei laeta kuna: Kui teed ainet järele ja ei deklareeri, siis sa ei näe ÕIS'is asuvaid materjale. Aine viki on üks ja ainus, kuht kuhu kõik koondub ja eraldi asuvad materjalid (kontrolltööd, eksamid jne on siit lehelt viidatud).<br /> <br /> Võimalusel palun võtta (süle)arvutid loengutesse kaasa. Hea kui seal oleks ka Ubuntu Linux paigaldatud - soovitav virtuaalselt (nt [http://virtualbox.org/ VirtualBox]) ja enne katsetamist teha ära ''[https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#snapshots snapshot]''. Võib ka [https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#ovf importida] õppejõu poolt valmistatud [http://enos.itcollege.ee/~edmund/OVA/ova.html virtuaalmasinad].<br /> <br /> <br /> =Õppejõud=<br /> [[User:Edmund|Edmund Laugasson]]<br /> <br /> =Õpimapp=<br /> Eesmärgid:<br /> *infovahetus õppejõuga<br /> **tööde esitamised<br /> **tagasiside<br /> <br /> '''[https://goo.gl/forms/e5K6Yy1cGyzmmZEt2 Veebivorm]''' - kasutada esmase info, sh õpimapi lingi edastamiseks.&lt;br /&gt;<br /> &lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Salvestada peale vastamist antud link endale kindlasse kohta!&lt;/span&gt;<br /> See on vajalik edasiseks info muutmiseks.<br /> <br /> Soovitus:&lt;br /&gt;<br /> *pilvekettal luua aine kataloog<br /> *loodud kataloogi sisse alamkataloog ja see jagada õppejõule kirjutamisõigusega välja, et oleks võimalik tagasisidet anda<br /> * alamkataloogi nimi võiks olla: &lt;ainekood&gt;_&lt;täispikk-nimi-nagu-see-on-ÕIS'is&gt;_õpimapp<br /> *kui soov saata fail siis paigutada see õpimappi veebipõhiselt redigeeritavale kujule ning saata vaid link failile - siis on võimalus faili ka PÄRAST saatmist muuta ega ole vaja uuesti saata<br /> *veendu, et lingi saajal on vajalik ligipääsuõigus viidatud failile, kataloogile<br /> <br /> Pilveketta soovituslik funktsionaalsus:&lt;br /&gt;<br /> *veebipõhine faili muutmine ja kommenteerimine samaaegselt mitme kasutaja poolt<br /> *eelistatult tasuta või [https://viki.pingviin.org/images/9/97/Floss-vabavara-skeem.png vabavara]<br /> <br /> Pilveketta soovituslik valik:&lt;br /&gt;<br /> *eelistatult [https://drive.google.com/ Google Drive] (vt ka [https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Drive Wikipedia artikli] lõpus olevaid viiteid teistele analoogidele) (õppejõu Google aadress: edmund punkt laugasson ätt gmail punkt com), [https://support.google.com/drive/?hl=en Google Drive'i abiinfo inglise keeles]<br /> *teiste variantide puhul [[#Õppejõud|suhelda õppejõuga]]<br /> <br /> =Referaadi lingid=<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Apikalo Aleksandr Pikalo A21<br /> <br /> =Kiirsuhtlus=<br /> &lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;<br /> Küsi asju, mis segaseks jäid: &lt;/span&gt; [https://telegram.me/joinchat/BWsQfD8FIBtQwiNcdp5JVw vestlusgrupp Telegrammis] ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Telegram/Telegramm.html programmist täpsemalt]).<br /> <br /> =Lingid=<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/ aine materjalid] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/ aine praktikumid (uusimad aine pilvekettal)] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/materials/ aine lisamaterjalid] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/ lisamaterjalid]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_m%C3%B5isted OSadmin mõisted]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker OSadmin spikker]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/%C3%95pijuhend_-_Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine OSadmin õpijuhend]<br /> * [https://viki.pingviin.org/index.php/Kuidas_targalt_k%C3%BCsida Kuidas targalt küsida]<br /> * &lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;eriti oluline lugemisvara:&lt;/span&gt;<br /> ** [http://debian-handbook.info/browse/stable/ Debian Administrator's Handbook]<br /> ** [https://help.ubuntu.com/lts/serverguide/ Ubuntu Server Guide]<br /> ** [https://linuxjourney.com/ Linux Journey]<br /> ** [http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/ Tigu lahkamas] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/materials/Tigu-lahkamas-ehk-ekskursioon-UNIXi-maailma.pdf PDF (EIK'i serveris)]<br /> ** [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Kuut%C3%B5rvaja Kuutõrvaja]<br /> *'''[http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/links.html Linuxiga jm vabatarkvaraga seotud viiteid]'''<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/news.html Linuxi uudised, ajakirjad]<br /> * vabavaraga seotud terminid: [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Floss-vabavara-skeem.png EIK serveris] | [https://viki.pingviin.org/images/9/97/Floss-vabavara-skeem.png originaalasukoht]<br /> * ainet varasemalt lugenud õppejõudude materjalid: [http://enos.itcollege.ee/~mernits/osadmin/ Margus Ernits], [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/osadmin/ Katrin Loodus]<br /> * Pingviin.org kogukonna [https://pingviin.org/ foorum], [https://pingviin.org/kv/ Küsimused-Vastused] ja [https://viki.pingviin.org/ Viki]<br /> <br /> =Tähtajad päevaõpe=<br /> * 01.11.2016 - Referaadi teema esitamine õppejõule<br /> * 07.12.2016 - Eelkontrolltöö neile, kel laborid on kaitstud (praktikumi ajal)<br /> * 07.12.2016 23:59 - Referaat on esitatud (tagasiside ja parandused viimasel semestri nädalal)<br /> * 14.12.2016 - Laborid kaitstud<br /> * 14.12.2016 - Kontrolltöö (praktikumi ajal)<br /> * ''' ??.01.2017 - Järelkontrolltöö (+ kordamine) ruumis ???'''<br /> * ''' 03.01.2017 - kell 10.00 eksam ruumis 319'''<br /> Kõik kuupäevad on kaasa arvatud<br /> <br /> =Tähtajad kaugõpe=<br /> * 18.11.2016 - Referaadi teema esitamine/kinnitamine<br /> * 06.01.2017 - Referaat on esitatud<br /> * 06.01.2017 - Eelkontrolltöö neile, kellel laborid on kaitstud<br /> * 27.01.2017 - Laborid kaitstud<br /> * 27.01.2017 - Kontrolltöö (praktikumi ajal)<br /> * 29.01.2017 - Eksam<br /> <br /> Kõik kuupäevad on kaasa arvatud<br /> <br /> =Tunnid päevaõpe=<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/d514e046-d151-4e0d-aa85-d85e72f0f41c Päevaõppe salvestused 2016.]<br /> <br /> * 29. august 2016<br /> ** Loeng 0: Õppeaine sissejuhatus [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/sissejuhatus/sissejuhatus_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/sissejuhatus/sissejuhatus_OSadmin.pdf PDF]<br /> ** Loeng 1: Operatsioonisüsteem [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/operatsioonisysteem/operatsioonisysteem_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/operatsioonisysteem/operatsioonisysteem_OSadmin.pdf PDF]<br /> *** &lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt; Kodutöö :&lt;/span&gt; [https://www.codecademy.com/courses/learn-the-command-line Codecademy käsurea algõpe (haakub väga OSADMIN teemadega)]<br /> * 05. september 2016<br /> ** Loeng 2: Operatsioonisüsteemi alglaadimine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/OS-alglaadimine/OS-alglaadimine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/OS-alglaadimine/OS-alglaadimine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 12. september 2016<br /> ** Loeng 3: Võrgu seadistamine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/vorgu-seadistamine/vorgu-seadistamine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/vorgu-seadistamine/vorgu-seadistamine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 19. september 2016<br /> ** Loeng 4: Tulemüür [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tulemyyr/tulemyyr_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tulemyyr/tulemyyr_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 26. september 2016<br /> ** Loeng 5: Turvalisus [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/turvalisus/turvalisus_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/turvalisus/turvalisus_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 03. oktoober 2016<br /> ** Loeng 6: Tarkvara haldamine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tarkvara-haldamine/tarkvara-haldamine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tarkvara-haldamine/tarkvara-haldamine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 10. oktoober 2016<br /> ** Loeng 7: Kasutajate haldus [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/kasutajate-haldus/kasutajate-haldus_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/kasutajate-haldus/kasutajate-haldus_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 17. oktoober 2016<br /> ** Loeng 8: Failiõigused [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failioigused/failioigused_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failioigused/failioigused_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 24. oktoober 2016<br /> ** Loeng 9: Keskkond, protsessid [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/keskkond-protsessid/keskkond-protsessid_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/keskkond-protsessid/keskkond-protsessid_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 31. oktoober 2016<br /> ** Loeng 10: Failisüsteemi hierarhia [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 07. november 2016<br /> ** Loeng 11: Ketase kasutamine 1 [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/ketaste-kasutamine-1/ketaste-kasutamine-1_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/ketaste-kasutamine-1/ketaste-kasutamine-1_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 14. november 2016<br /> ** Loeng 12: Ketase kasutamine 2 [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/ketaste-kasutamine-2/ketaste-kasutamine-2_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/ketaste-kasutamine-2/ketaste-kasutamine-2_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 21. november 2016<br /> ** Loeng 13: Dokumenteerimine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/dokumenteerimine/dokumenteerimine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/dokumenteerimine/dokumenteerimine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 28. november 2016<br /> ** Loeng 14: Süsteemi jälgimine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/systeemi-jalgimine/systeemi-jalgimine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/systeemi-jalgimine/systeemi-jalgimine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 05. detsember 2016<br /> ** Loeng 15: Käideldavus [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/kaideldavus/kaideldavus_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/kaideldavus/kaideldavus_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 12. detsember 2016<br /> ** Loeng 16: Teenused, IT-taristu [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/teenused_IT-taristu/teenused_IT-taristu_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/teenused_IT-taristu/teenused_IT-taristu_OSadmin.pdf PDF]<br /> <br /> =Tunnid kaugõpe tunnid=<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/a9c4f619-a040-4ab8-8ef3-6b771f9b45bc Kaugõppe salvestused 2016.]<br /> <br /> '''Septembri sessioon'''<br /> * R 23.09.2016 loeng:<br /> ** Sissejuhatus [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/sissejuhatus/sissejuhatus_OSadmin_kaugope.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/sissejuhatus/sissejuhatus_OSadmin_kaugope.pdf PDF]<br /> ** Operatsioonisüsteemi alglaadimine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/OS-alglaadimine/OS-alglaadimine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/OS-alglaadimine/OS-alglaadimine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * P 25.09.2016 loeng+praktikum<br /> ** Operatsioonisüsteem [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/operatsioonisysteem/operatsioonisysteem_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/operatsioonisysteem/operatsioonisysteem_OSadmin.pdf PDF]<br /> <br /> '''Oktoobri sessioon'''<br /> * R 28.10.2016 loeng<br /> ** Tarkvara haldamine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tarkvara-haldamine/tarkvara-haldamine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tarkvara-haldamine/tarkvara-haldamine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * Praktikumid:<br /> ** R 07.10.2016<br /> ** R 07.10.2016<br /> ** R 28.10.2016<br /> <br /> '''Novembri esimene sessioon'''<br /> * R 18.11.2016 loeng + praktikum<br /> ** Võrgu seadistamine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/vorgu-seadistamine/vorgu-seadistamine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/vorgu-seadistamine/vorgu-seadistamine_OSadmin.pdf PDF]<br /> **Failiõigused [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failioigused/failioigused_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failioigused/failioigused_OSadmin.pdf PDF]<br /> <br /> <br /> '''Detsembri sessioon'''<br /> * R 09.12.2016 loeng<br /> * R 09.12.2016 praktikum<br /> <br /> '''Jaanuari sessioon'''<br /> * R 06.01.2017 loeng + praktikum<br /> <br /> ** R 27.01.2017 loeng + praktikum<br /> <br /> <br /> * Eksam:<br /> ** P 29.01.2017<br /> <br /> =Laborid=<br /> '''Keskkonna loomine'''<br /> * Paigaldage Ubuntu Linux Server süsteem [http://virtualbox.org/ VirtualBox'i] abil (kohalikus masinas):<br /> **RAM 512MB<br /> **HDD dynamically allocated, VDI, 8 GB<br /> **2 Võrgukaarti<br /> ***Adapter 1 - NAT (eth0 - Ubuntus)<br /> ***Adapter 2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus), lisada eelnevalt: ''File-&gt;Preferences-&gt;Network-&gt;Host-only networks'' ja vajutada pluss-märki paremal - tekib ''vboxnet0''<br /> ***võrguliideste tähised võivad ajas muutuda, vaatamiseks:<br /> ****ip a<br /> ****ip link<br /> ** peale paigaldamist tasub teha ''snapshot'' puhtast paigaldusest enne kui midagi muutma hakatakse<br /> **Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces.d/&lt;failinimi&gt; (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200). &lt;Failinimi&gt; asemele soovitav selguse mõttes kirjutada seadistatava võrguliidese nimi. Linuxi üldine poliitika on, et &lt;nimi&gt;.d kataloogi pannakse sysadminni enda poolt lisatud seaded ja /etc/network/interfaces on süsteemi enda seadistus. Kui on GUI siis haldab võrke graafiline Network Manager ja see vaatab faili /etc/network/interfaces ja kui seal on vaid ''loopback'' siis graafiline Network Manager haldab ise aga kui on midagi rohkem siis ei halda. Siis GUI puhul lisatakse faili ''/etc/network/interfaces'' rida ''source /etc/network/interfaces.d/*'' kui sinna kataloogi (''/etc/network/interfaces.d/*'') seadistuste failid lisatakse. Teine variant on võrguseaded otse ''/etc/network/interfaces'' lisada.<br /> <br /> Staatilised võrguseaded:<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> auto &lt;võrguliides&gt;<br /> iface &lt;võrguliides&gt; inet static<br /> address 192.168.56.200/24<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> *Paigaldage openssh server, kui te seda serveri paigalduse käigus ei teinud:&lt;br /&gt;<br /> **uuendada pakettide nimekiri<br /> **otsida SSH serveriga seotud paketid (sh SSH'ga seotud ''blacklist'' paketid)<br /> <br /> Paigaldada ka Ubuntu Desktop - siin ei ole vaja teisele ''host-only'' võrguliidesele staatilisi seadeid määrata.<br /> <br /> '''Abiinfo'''<br /> * Ubuntu serveri paigaldus: [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/OSadmin-ubuntu-server-install.pdf PDF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/OSadmin-ubuntu-server-install.odp ODP] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/gfx/ubuntu-server-install-in-virtualbox/ PNG]<br /> * Ubuntu tööjaama paigaldus: [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/OSadmin-ubuntu-desktop-install.pdf PDF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/OSadmin-ubuntu-desktop-install.odp ODP] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/gfx/ubuntu-desktop-install-in-virtualbox/ PNG]<br /> * [[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]]<br /> * [[Ubuntu server võrgu seadistamine]]<br /> * [[VirtualBoxi võrgud]] (EIKi viki)<br /> * [https://www.virtualbox.org/manual/ch06.html VirtualBoxi võrkude ametlik dokumentatsioon]<br /> * [https://www.virtualbox.org/manual/ VirtualBoxi ametlik dokumentatsioon]<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/VirtualBox-common-issues.html levinumad probleemid ja nende lahendused VirtualBox'i kasutamisel]<br /> * ametlik Ubuntu serveri [https://wiki.ubuntu.com/LTS LTS]-versiooni [https://help.ubuntu.com/lts/serverguide/ dokumentatsioon]<br /> * virtuaallaborite juhised: [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/labs/virtuaallaborid.odt ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/labs/virtuaallaborid.pdf PDF]<br /> <br /> '''ISO ja OVA failid'''<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/ISO/iso.html ISO-failid EIK'i serveris] - vajalikud operatsioonisüsteemide paigaldamiseks, olemas Ubuntu Desktop ja Server (soovitav: 64-bit; väga soovitav RAM&gt;4GB korral, [https://en.wikipedia.org/wiki/Physical_Address_Extension PAE] on hädaabilahendus)<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/OVA/ova.html valmiskujul virtuaalmasinad EIK'i serveris] - juhuks kui vaja kiirelt virtuaalmasin käima saada, olemas nii Ubuntu Desktop kui Server (kasutaja/salasõna: student)<br /> <br /> Enne kasutamist veendu allalaaditud ISO-, OVA-faili [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=terviklus&amp;F=M tervikluses]:<br /> * [https://help.ubuntu.com/community/UbuntuHashes Ubuntu kontrollsummad]<br /> * [https://help.ubuntu.com/community/VerifyIsoHowto üldine ISO-failide kontrollimise juhis]<br /> * [https://help.ubuntu.com/community/HowToMD5SUM MD5 summa kontrollimine]<br /> * [https://help.ubuntu.com/community/HowToSHA256SUM SHA256 summa kontrollimine]<br /> <br /> &lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt; <br /> Alates 2014. aasta sügissemestrist kasutame laborite teostamiseks virtuaallaborite keskkonda [http://elab.itcollege.ee e-lab] | [https://i-tee.itcollege.ee/ i-tee].<br /> &lt;/span&gt;. Soovitav on kasutada [https://i-tee.itcollege.ee/ i-tee]'d. Sisse saab logida EIK'i kasutajaga.<br /> <br /> Laborite [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/materials/Linux-Basics/Linux-Basics.html lühispikker mõistekaardi] vormingus. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mind_map Mõistekaarditarkvara]: [http://freeplane.sourceforge.net/ Freeplane] (edasiarendus [http://freemind.sourceforge.net/ FreeMind'ist]).<br /> <br /> Abiks laborite vormistamisel:&lt;br /&gt;<br /> *[http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/materials/linux-cheatsheets/ ''Linux cheatsheets'']<br /> <br /> '''Labor 1'''&lt;br /&gt;<br /> kokku võimalik saada 12,5p, täpsem punktide jagunemine on kirjeldatud laboris i-tee keskkonnas<br /> * Töö kasutajatega<br /> * Töö failidega<br /> * Protsessid ja keskkonnamuutujad<br /> * Tarkvara haldamine<br /> <br /> [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/labor1/labor1-teemad.html Labor1 näiteküsimused]<br /> <br /> '''Labor 2'''&lt;br /&gt;<br /> kokku võimalik saada 12,5p, täpsem punktide jagunemine on kirjeldatud laboris i-tee keskkonnas<br /> * Ketaste kasutamine<br /> * Saaleala<br /> <br /> [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/labor2/kettahaldus.html Labor2 näiteküsimused]<br /> <br /> =Kontrolltöö=<br /> '''2015'''<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1_ZsNu1vQRNl3cReJK-GJbO_fb2LoKchQCamjdQZBRG8 Päevaõppe kontrolltöö Sügis 2015]<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1f4QdhdfzWfTb4T7ZHvMislH2W-nQHHO3fO-rpu9H9EQ Päevaõppe eelkontrolltöö Sügis 2015]<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1hGiQGFsCh2x47QfkTSf6Kevj8G_Vl6yeGrWE3X14sjs Kaugõppe kontrolltöö Sügis 2015]<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1eutMW2lZ4svZisxlRTv0_v3ZGXrtVwN7NmCsRKZOHfo Päevaõppe järeltöö Sügis 2015]<br /> <br /> '''2014'''<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1ufI9De6fY-gUblXxMCuHbLOiiu8E4plAI3sF52o_YMs/edit Kaugõppe kontrolltöö Sügis 2014]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1QhLfhDsRdlb20xXM89UYBlyqkiR-nh0KVIXZfbG_AUU/edit Päevaõppe kontrolltöö Sügis 2014]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1khwirL3R0g_8eptYqzhOlpEnXQkHJbDg2vxaQzlNESM/edit?usp=sharing Päevaõppe eelkontrolltöö Sügis 2014]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1d4QGFoR384OzNS8fquhWYVJFJ69Y6sWH_5CutzLSgsw/edit?usp=sharing Kaugõppe eelkontrolltöö Sügis 2014]<br /> <br /> '''2013'''<br /> [https://docs.google.com/document/d/17rlW8fU1LZOcQxO3bt12mba3frd7Xrkc9X2ytSKR-vA/edit?usp=sharing Päevaõppe kontrolltöö 1 Sügis 2013]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1pLsHgtBn_FlIC7z0tDZRlVJ9D9qfXcAQecKKL-mV5do/edit Päevaõppe kontrolltöö 2 Sügis 2013]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/10b1tn_kWsynk5kQMHKE1owsVay5ijaov_OrXct_i-60/edit Kaugõppe kontrolltöö Sügis 2013]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/10b1tn_kWsynk5kQMHKE1owsVay5ijaov_OrXct_i-60/edit Päevaõppe eelkontrolltöö 1 Sügis 2013]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/10b1tn_kWsynk5kQMHKE1owsVay5ijaov_OrXct_i-60/edit Päevaõppe eelkontrolltöö 2 Sügis 2013]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/images/b/b0/OSADMIN_-_p%C3%A4eva%C3%B5ppe_KT_s%C3%BCgis2013_n%C3%A4idislahendus.pdf Lahendatud kontrolltöö näidis. AK21 Deniss Krajuhhin]<br /> <br /> '''Varasemad'''<br /> [https://docs.google.com/document/d/10b1tn_kWsynk5kQMHKE1owsVay5ijaov_OrXct_i-60/edit Kaugõppe kontrolltöö 14.12.2013]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1GfGyQnQSvx7hah0J47izDUOGr0cuCBIcekHkPK_L0Yg/edit Päevaõppe kontrolltöö 20.12.2012]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1u0spdgCuCPGFSeEymgZuVui-i8m9zyivTTxujTcEmzE/edit Päevaõppe kontrolltöö 17.12.2012]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1htv1jmWHGkymhqUWJ6g1OLl4CV5xHEiDq88eZa2QLDs/edit Kaugõppe kontrolltöö 16.12.2012]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1eqOw0QJpqP7jpSZy5DXlv4wr9TSK56paMHU9g_a0jp8/edit Eelkontrolltöö kaugõppele 1]<br /> <br /> [http://goo.gl/MVJJ2 Sügis 2012 - eelkontrolltöö 1]<br /> <br /> [http://goo.gl/RXxwa Sügis 2012 - eelkontrolltöö 2]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/179CeI6J342pjO-xqgUt57wOgAv9CLyV0JGgmqltjdhk/edit?hl=en_US&amp;pli=1 Proovikontrolltöö1]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1LaTWBAKqtlln-BtygXL9tckRa8zTg7bm6DQZtdzob8k/edit Proovikontrolltöö2]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1qOhAHcEzsB6FGA3kFfZOaWwyhltuWlV0yDezGIMI-Jk/edit Proovikontrolltöö2.2 - 30.11.2011]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1CMUErYFaWvljdbmt9kE-nztHz09ZHkCXtFtSG9lJBgQ/edit Kontrolltöö - 12.12.2011]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1K9EZ8tccoZ0p8wsXeOymzXcCwg2fE9OCuMvl64i-7FI/edit Kontrolltöö - 14.12.2011]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1sypEeqbFpj5SHEvownplYV4KKFy7C8haUXoM4z-QdeY/edit Kontrolltöö - 18.12.2011]<br /> <br /> =Eksam=<br /> <br /> Suuline osa:<br /> <br /> '''[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/osadmin/Loeng2014/eksamiteemad2014.pdf Eksamiküsimused (parandatud)]'''<br /> <br /> [[Osadmin eksami lisaküsimused]] &lt;&lt; iga teema kohta mõningad küsimused, mille jaoks tasub eksamil valmis olla<br /> <br /> Praktiline osa:<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1HthIAOItpSVK9C_Fokh3KkRx4GVlA07zntf5_5-322o Kaugõppe eksam 2016]<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1Xh0iUQf8XlaVE_FpYK2NXhWnpb70GNi8JpKWCpo7rF8 Päevaõppe eksam 2016]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1uPu5NZM0uJtuCkv2mYJKOaBpeg2-FDKukfz5bWApsNU/edit Päevaõppe eksam 07.01.2015]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/18zvTNBl-JRD7im1jTWnJqYPv-ir6_qWKlQJeOC98brA/edit?usp=sharing Kaugõppe eksam 10.01.2014]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1zr57_KFZtISZbpNhEfBD3o0m_80quzana4mVW-I0JgU/edit?usp=sharing Päevaõppe eksam 03.01.2014]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1i2mGEXpUQZomuz29bk-8pzpC4K6Jn-S_6qG_0s-umzw/edit?authkey=CIGQ5cEL Päevaõppe eksam - 09.01.2012]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/images/7/79/OSADMIN_-_p%C3%A4eva%C3%B5ppe_eksam_04.01.2014_n%C3%A4idislahendus.pdf Lahendatud eksamitöö näidis. AK21 Deniss Krajuhhin]<br /> <br /> '''Lisapunkte saab'''<br /> <br /> *Eduka osalemise eest üritusel [[Intensiivõppe nädal]]<br /> *Foorumites (nt [https://pingviin.org/ pingviin.org]) algajate aitamise eest ([https://pingviin.org/forum41,algaja-k%C3%BCsib.html algaja küsib], [https://pingviin.org/kv Küsimused-Vastused])<br /> *[http://kuutorvaja.eenet.ee/ Kuutõrvajas] kirjutamise eest<br /> *[https://viki.pingviin.org/ Pingviini vikis] kirjutamise eest<br /> *[http://lug.itcollege.ee/ LUG] üritusel ettekande tegemise eest<br /> *[http://www.softwarefreedomday.org/ Software Freedom Day] päeva korraldamise (sh kaasaaitamise) ja/või ettekande tegemise eest<br /> <br /> Hinde kujunemise punktid ja protsendid on [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/HINDAMINE_OSadmin/ kokkuvõtvalt kirjas siin].<br /> <br /> '''Aine arvestus eritingimustel'''<br /> Kui sooritada pakutud mahukas eriülesanne siis on võimalus saada aine arvestus otse. Teiste sõnadega mahuka eriülesande sooritamist arvestatakse kontrolltöö, laborite, eksami eest sooritamiseks. Ülesande sooritamisel tuleb kogu tegevus ka EIK'i vikis detailselt dokumenteerida, et oleks selle dokumentatsiooni järgi võimalik hiljem tegevust edukalt korrata. Lisainfoks vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/dokumenteerimine/ loeng dokumenteerimisest].<br /> <br /> Pakutavad eritingimused:<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/arvestus-eritingimustel/estobuntu-dev/estobuntu-osadmin.html Estobuntu arendus]<br /> * [https://linuxjourney.com/ linuxjourney.com] materjalide tõlkimine<br /> Need teemad on ka juba valitud (vt [[Osadmin referaadi teemad]])<br /> <br /> Kui leiad, et siin võiks veel midagi vajalikku olla, millest oleks kasu kogukonnale ja kogu riigile siis [[#Õppejõud|palun sellest teada anda]].<br /> <br /> =Viki artikkel=<br /> <br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/pohilised-vead-viki-artiklites_OSadmin.html Põhilised vead viki artiklites]<br /> <br /> PS: Mainitud vead korduvad aastast aastasse ja antud materjaliga tuleks kindlasti tutvuda. Artiklite kirjutamine on üks ettevalmistus lõputöö tegemiseks ja on soovitatav sellesse väga tõsiselt suhtuda.<br /> <br /> Teema valimine, kondikava, vabad ja valitud teemad on kirjeldatud '''[[Osadmin referaadi teemad|OSadmin referaatide lehel]]'''.<br /> <br /> =Kaduma kippuvad virtuaalmasinad=<br /> Probleemi tuvastamiseks ja sellega süsteemseks tegelemiseks on loodud [https://goo.gl/forms/iy6xFBgVEMzTs36G3 vastav veebivorm].<br /> <br /> Palve on [[#Õppejõud|õppejõule]] teada anda kui vormi sisestatakse.<br /> <br /> Üldiselt salvestame virtuaalmasinad ~/VirtualBox VMs/ kataloogi, mis on automaatselt EIK'i poolt juba suunatud ringi sellele kettale kus kõige rohkem ruumi on. See võib ajas muutuda ja [https://www.virtualbox.org/manual/ch10.html#vboxconfigdata VirtualBox'i ametlikus juhendi vastavas osas] on kirjas kuhu vaikimisi virtuaalmasinad salvestatakse.<br /> <br /> Kui soovitakse vaikimisi kataloogi muuta siis tuleks seda teha '''enne''' kui virtuaalmasinaid looma hakatakse. Hiljem on [http://superuser.com/questions/256192/how-to-move-virtualbox-files selle muutmine] ka võimalik ent keerukam. Seda on [http://superuser.com/questions/599421/how-to-move-the-default-folder-for-headless-virtualbox võimalik teha ka käsurealt].<br /> <br /> Mõned korduma kippuvad küsimused VirtualBoxi teemadel [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/VirtualBox-common-issues.html on vastatud siin].<br /> <br /> =Varasemad õppematerjalid=<br /> Aastate kaupa:<br /> * [[2015. aasta materjalid]]<br /> * [[2014. aasta materjalid]]<br /> * [[2013. aasta materjalid]]<br /> * [[2012. aasta materjalid]]<br /> * [[2011. aasta materjalid]]<br /> <br /> =Varasemad referaadid=</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine&diff=115407 2016-12-06T14:22:39Z

<p>Apikalo: </p> <hr /> <div>Kursus annab põhiteadmised ja praktilised oskused olulisemateks tegevusteks operatsioonisüsteemide haldamisel. Käsitletakse kasutajate, failisüsteemide, protsesside ja tarkvara haldamist, õiguste andmist, seadmete konfigureerimist, ketaste kasutuselevõttu, operatsioonisüsteemi paigaldamist ja käivitumise juhtimist, varunduse ja taastamise korraldamist, turvaprobleeme ning võrguteenuste seadistamist.<br /> <br /> Loengutes käsitletakse üldiseid teadmiseid. Praktikumides omandatakse oskused ühe konkreetse süsteemi abil, milleks on Ubuntu Linux Server.<br /> <br /> '''Aines on pandud suurt rõhku praktilisele tööle.'''<br /> <br /> Aine läbinud õppur teab:<br /> * Operatsioonisüsteemide administreerimise põhialuseid<br /> <br /> Aine läbinud õppur oskab:<br /> * Hallata kasutajaid ja gruppe Linux laadsetest süstemides<br /> * Töötada failide ja kataloogidega (varundada, seada õiguseid)<br /> * Hallata ja paigaldada tarkvara Ubuntu Linux Server keskkonnas (ja teistes Debiani-põhistes distributsioonides)<br /> * Hallata Linux käsurea abil servereid<br /> * Hallata Linux serverite kettaid (luua, muuta kettajagusid ja saalealasid)<br /> * Suudab leida üles programmide konfiguratsioonifailid ja logifailid, ning lahendada lihtsamaid probleeme, mis süsteemide halduses igapäevaselt esile kerkivad<br /> <br /> [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/I233_osadmin.pdf Ainekaart]<br /> <br /> ÕISis olev õppematerjali viide viitab siia lehele! Eraldi loenguid ÕISi ei laeta kuna: Kui teed ainet järele ja ei deklareeri, siis sa ei näe ÕIS'is asuvaid materjale. Aine viki on üks ja ainus, kuht kuhu kõik koondub ja eraldi asuvad materjalid (kontrolltööd, eksamid jne on siit lehelt viidatud).<br /> <br /> Võimalusel palun võtta (süle)arvutid loengutesse kaasa. Hea kui seal oleks ka Ubuntu Linux paigaldatud - soovitav virtuaalselt (nt [http://virtualbox.org/ VirtualBox]) ja enne katsetamist teha ära ''[https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#snapshots snapshot]''. Võib ka [https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#ovf importida] õppejõu poolt valmistatud [http://enos.itcollege.ee/~edmund/OVA/ova.html virtuaalmasinad].<br /> <br /> <br /> =Õppejõud=<br /> [[User:Edmund|Edmund Laugasson]]<br /> <br /> =Õpimapp=<br /> Eesmärgid:<br /> *infovahetus õppejõuga<br /> **tööde esitamised<br /> **tagasiside<br /> <br /> '''[https://goo.gl/forms/e5K6Yy1cGyzmmZEt2 Veebivorm]''' - kasutada esmase info, sh õpimapi lingi edastamiseks.&lt;br /&gt;<br /> &lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Salvestada peale vastamist antud link endale kindlasse kohta!&lt;/span&gt;<br /> See on vajalik edasiseks info muutmiseks.<br /> <br /> Soovitus:&lt;br /&gt;<br /> *pilvekettal luua aine kataloog<br /> *loodud kataloogi sisse alamkataloog ja see jagada õppejõule kirjutamisõigusega välja, et oleks võimalik tagasisidet anda<br /> * alamkataloogi nimi võiks olla: &lt;ainekood&gt;_&lt;täispikk-nimi-nagu-see-on-ÕIS'is&gt;_õpimapp<br /> *kui soov saata fail siis paigutada see õpimappi veebipõhiselt redigeeritavale kujule ning saata vaid link failile - siis on võimalus faili ka PÄRAST saatmist muuta ega ole vaja uuesti saata<br /> *veendu, et lingi saajal on vajalik ligipääsuõigus viidatud failile, kataloogile<br /> <br /> Pilveketta soovituslik funktsionaalsus:&lt;br /&gt;<br /> *veebipõhine faili muutmine ja kommenteerimine samaaegselt mitme kasutaja poolt<br /> *eelistatult tasuta või [https://viki.pingviin.org/images/9/97/Floss-vabavara-skeem.png vabavara]<br /> <br /> Pilveketta soovituslik valik:&lt;br /&gt;<br /> *eelistatult [https://drive.google.com/ Google Drive] (vt ka [https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Drive Wikipedia artikli] lõpus olevaid viiteid teistele analoogidele) (õppejõu Google aadress: edmund punkt laugasson ätt gmail punkt com), [https://support.google.com/drive/?hl=en Google Drive'i abiinfo inglise keeles]<br /> *teiste variantide puhul [[#Õppejõud|suhelda õppejõuga]]<br /> <br /> =Referaadi lingid=<br /> <br /> <br /> =Kiirsuhtlus=<br /> &lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;<br /> Küsi asju, mis segaseks jäid: &lt;/span&gt; [https://telegram.me/joinchat/BWsQfD8FIBtQwiNcdp5JVw vestlusgrupp Telegrammis] ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Telegram/Telegramm.html programmist täpsemalt]).<br /> <br /> =Lingid=<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/ aine materjalid] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/ aine praktikumid (uusimad aine pilvekettal)] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/materials/ aine lisamaterjalid] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/ lisamaterjalid]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_m%C3%B5isted OSadmin mõisted]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Osadmin_spikker OSadmin spikker]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/%C3%95pijuhend_-_Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine OSadmin õpijuhend]<br /> * [https://viki.pingviin.org/index.php/Kuidas_targalt_k%C3%BCsida Kuidas targalt küsida]<br /> * &lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;eriti oluline lugemisvara:&lt;/span&gt;<br /> ** [http://debian-handbook.info/browse/stable/ Debian Administrator's Handbook]<br /> ** [https://help.ubuntu.com/lts/serverguide/ Ubuntu Server Guide]<br /> ** [https://linuxjourney.com/ Linux Journey]<br /> ** [http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/ Tigu lahkamas] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/materials/Tigu-lahkamas-ehk-ekskursioon-UNIXi-maailma.pdf PDF (EIK'i serveris)]<br /> ** [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Kuut%C3%B5rvaja Kuutõrvaja]<br /> *'''[http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/links.html Linuxiga jm vabatarkvaraga seotud viiteid]'''<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/news.html Linuxi uudised, ajakirjad]<br /> * vabavaraga seotud terminid: [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Floss-vabavara-skeem.png EIK serveris] | [https://viki.pingviin.org/images/9/97/Floss-vabavara-skeem.png originaalasukoht]<br /> * ainet varasemalt lugenud õppejõudude materjalid: [http://enos.itcollege.ee/~mernits/osadmin/ Margus Ernits], [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/osadmin/ Katrin Loodus]<br /> * Pingviin.org kogukonna [https://pingviin.org/ foorum], [https://pingviin.org/kv/ Küsimused-Vastused] ja [https://viki.pingviin.org/ Viki]<br /> <br /> =Tähtajad päevaõpe=<br /> * 01.11.2016 - Referaadi teema esitamine õppejõule<br /> * 07.12.2016 - Eelkontrolltöö neile, kel laborid on kaitstud (praktikumi ajal)<br /> * 07.12.2016 23:59 - Referaat on esitatud (tagasiside ja parandused viimasel semestri nädalal)<br /> * 14.12.2016 - Laborid kaitstud<br /> * 14.12.2016 - Kontrolltöö (praktikumi ajal)<br /> * ''' ??.01.2017 - Järelkontrolltöö (+ kordamine) ruumis ???'''<br /> * ''' 03.01.2017 - kell 10.00 eksam ruumis 319'''<br /> Kõik kuupäevad on kaasa arvatud<br /> <br /> =Tähtajad kaugõpe=<br /> * 18.11.2016 - Referaadi teema esitamine/kinnitamine<br /> * 06.01.2017 - Referaat on esitatud<br /> * 06.01.2017 - Eelkontrolltöö neile, kellel laborid on kaitstud<br /> * 27.01.2017 - Laborid kaitstud<br /> * 27.01.2017 - Kontrolltöö (praktikumi ajal)<br /> * 29.01.2017 - Eksam<br /> <br /> Kõik kuupäevad on kaasa arvatud<br /> <br /> =Tunnid päevaõpe=<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/d514e046-d151-4e0d-aa85-d85e72f0f41c Päevaõppe salvestused 2016.]<br /> <br /> * 29. august 2016<br /> ** Loeng 0: Õppeaine sissejuhatus [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/sissejuhatus/sissejuhatus_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/sissejuhatus/sissejuhatus_OSadmin.pdf PDF]<br /> ** Loeng 1: Operatsioonisüsteem [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/operatsioonisysteem/operatsioonisysteem_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/operatsioonisysteem/operatsioonisysteem_OSadmin.pdf PDF]<br /> *** &lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt; Kodutöö :&lt;/span&gt; [https://www.codecademy.com/courses/learn-the-command-line Codecademy käsurea algõpe (haakub väga OSADMIN teemadega)]<br /> * 05. september 2016<br /> ** Loeng 2: Operatsioonisüsteemi alglaadimine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/OS-alglaadimine/OS-alglaadimine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/OS-alglaadimine/OS-alglaadimine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 12. september 2016<br /> ** Loeng 3: Võrgu seadistamine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/vorgu-seadistamine/vorgu-seadistamine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/vorgu-seadistamine/vorgu-seadistamine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 19. september 2016<br /> ** Loeng 4: Tulemüür [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tulemyyr/tulemyyr_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tulemyyr/tulemyyr_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 26. september 2016<br /> ** Loeng 5: Turvalisus [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/turvalisus/turvalisus_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/turvalisus/turvalisus_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 03. oktoober 2016<br /> ** Loeng 6: Tarkvara haldamine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tarkvara-haldamine/tarkvara-haldamine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tarkvara-haldamine/tarkvara-haldamine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 10. oktoober 2016<br /> ** Loeng 7: Kasutajate haldus [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/kasutajate-haldus/kasutajate-haldus_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/kasutajate-haldus/kasutajate-haldus_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 17. oktoober 2016<br /> ** Loeng 8: Failiõigused [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failioigused/failioigused_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failioigused/failioigused_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 24. oktoober 2016<br /> ** Loeng 9: Keskkond, protsessid [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/keskkond-protsessid/keskkond-protsessid_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/keskkond-protsessid/keskkond-protsessid_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 31. oktoober 2016<br /> ** Loeng 10: Failisüsteemi hierarhia [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 07. november 2016<br /> ** Loeng 11: Ketase kasutamine 1 [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/ketaste-kasutamine-1/ketaste-kasutamine-1_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/ketaste-kasutamine-1/ketaste-kasutamine-1_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 14. november 2016<br /> ** Loeng 12: Ketase kasutamine 2 [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/ketaste-kasutamine-2/ketaste-kasutamine-2_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/ketaste-kasutamine-2/ketaste-kasutamine-2_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 21. november 2016<br /> ** Loeng 13: Dokumenteerimine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/dokumenteerimine/dokumenteerimine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/dokumenteerimine/dokumenteerimine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 28. november 2016<br /> ** Loeng 14: Süsteemi jälgimine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/systeemi-jalgimine/systeemi-jalgimine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/systeemi-jalgimine/systeemi-jalgimine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 05. detsember 2016<br /> ** Loeng 15: Käideldavus [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/kaideldavus/kaideldavus_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/kaideldavus/kaideldavus_OSadmin.pdf PDF]<br /> * 12. detsember 2016<br /> ** Loeng 16: Teenused, IT-taristu [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/teenused_IT-taristu/teenused_IT-taristu_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/teenused_IT-taristu/teenused_IT-taristu_OSadmin.pdf PDF]<br /> <br /> =Tunnid kaugõpe tunnid=<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/a9c4f619-a040-4ab8-8ef3-6b771f9b45bc Kaugõppe salvestused 2016.]<br /> <br /> '''Septembri sessioon'''<br /> * R 23.09.2016 loeng:<br /> ** Sissejuhatus [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/sissejuhatus/sissejuhatus_OSadmin_kaugope.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/sissejuhatus/sissejuhatus_OSadmin_kaugope.pdf PDF]<br /> ** Operatsioonisüsteemi alglaadimine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/OS-alglaadimine/OS-alglaadimine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/OS-alglaadimine/OS-alglaadimine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * P 25.09.2016 loeng+praktikum<br /> ** Operatsioonisüsteem [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/operatsioonisysteem/operatsioonisysteem_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/operatsioonisysteem/operatsioonisysteem_OSadmin.pdf PDF]<br /> <br /> '''Oktoobri sessioon'''<br /> * R 28.10.2016 loeng<br /> ** Tarkvara haldamine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tarkvara-haldamine/tarkvara-haldamine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/tarkvara-haldamine/tarkvara-haldamine_OSadmin.pdf PDF]<br /> * Praktikumid:<br /> ** R 07.10.2016<br /> ** R 07.10.2016<br /> ** R 28.10.2016<br /> <br /> '''Novembri esimene sessioon'''<br /> * R 18.11.2016 loeng + praktikum<br /> ** Võrgu seadistamine [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/vorgu-seadistamine/vorgu-seadistamine_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/vorgu-seadistamine/vorgu-seadistamine_OSadmin.pdf PDF]<br /> **Failiõigused [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failioigused/failioigused_OSadmin.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failioigused/failioigused_OSadmin.pdf PDF]<br /> <br /> <br /> '''Detsembri sessioon'''<br /> * R 09.12.2016 loeng<br /> * R 09.12.2016 praktikum<br /> <br /> '''Jaanuari sessioon'''<br /> * R 06.01.2017 loeng + praktikum<br /> <br /> ** R 27.01.2017 loeng + praktikum<br /> <br /> <br /> * Eksam:<br /> ** P 29.01.2017<br /> <br /> =Laborid=<br /> '''Keskkonna loomine'''<br /> * Paigaldage Ubuntu Linux Server süsteem [http://virtualbox.org/ VirtualBox'i] abil (kohalikus masinas):<br /> **RAM 512MB<br /> **HDD dynamically allocated, VDI, 8 GB<br /> **2 Võrgukaarti<br /> ***Adapter 1 - NAT (eth0 - Ubuntus)<br /> ***Adapter 2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus), lisada eelnevalt: ''File-&gt;Preferences-&gt;Network-&gt;Host-only networks'' ja vajutada pluss-märki paremal - tekib ''vboxnet0''<br /> ***võrguliideste tähised võivad ajas muutuda, vaatamiseks:<br /> ****ip a<br /> ****ip link<br /> ** peale paigaldamist tasub teha ''snapshot'' puhtast paigaldusest enne kui midagi muutma hakatakse<br /> **Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces.d/&lt;failinimi&gt; (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200). &lt;Failinimi&gt; asemele soovitav selguse mõttes kirjutada seadistatava võrguliidese nimi. Linuxi üldine poliitika on, et &lt;nimi&gt;.d kataloogi pannakse sysadminni enda poolt lisatud seaded ja /etc/network/interfaces on süsteemi enda seadistus. Kui on GUI siis haldab võrke graafiline Network Manager ja see vaatab faili /etc/network/interfaces ja kui seal on vaid ''loopback'' siis graafiline Network Manager haldab ise aga kui on midagi rohkem siis ei halda. Siis GUI puhul lisatakse faili ''/etc/network/interfaces'' rida ''source /etc/network/interfaces.d/*'' kui sinna kataloogi (''/etc/network/interfaces.d/*'') seadistuste failid lisatakse. Teine variant on võrguseaded otse ''/etc/network/interfaces'' lisada.<br /> <br /> Staatilised võrguseaded:<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> auto &lt;võrguliides&gt;<br /> iface &lt;võrguliides&gt; inet static<br /> address 192.168.56.200/24<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> *Paigaldage openssh server, kui te seda serveri paigalduse käigus ei teinud:&lt;br /&gt;<br /> **uuendada pakettide nimekiri<br /> **otsida SSH serveriga seotud paketid (sh SSH'ga seotud ''blacklist'' paketid)<br /> <br /> Paigaldada ka Ubuntu Desktop - siin ei ole vaja teisele ''host-only'' võrguliidesele staatilisi seadeid määrata.<br /> <br /> '''Abiinfo'''<br /> * Ubuntu serveri paigaldus: [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/OSadmin-ubuntu-server-install.pdf PDF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/OSadmin-ubuntu-server-install.odp ODP] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/gfx/ubuntu-server-install-in-virtualbox/ PNG]<br /> * Ubuntu tööjaama paigaldus: [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/OSadmin-ubuntu-desktop-install.pdf PDF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/OSadmin-ubuntu-desktop-install.odp ODP] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/gfx/ubuntu-desktop-install-in-virtualbox/ PNG]<br /> * [[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]]<br /> * [[Ubuntu server võrgu seadistamine]]<br /> * [[VirtualBoxi võrgud]] (EIKi viki)<br /> * [https://www.virtualbox.org/manual/ch06.html VirtualBoxi võrkude ametlik dokumentatsioon]<br /> * [https://www.virtualbox.org/manual/ VirtualBoxi ametlik dokumentatsioon]<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/VirtualBox-common-issues.html levinumad probleemid ja nende lahendused VirtualBox'i kasutamisel]<br /> * ametlik Ubuntu serveri [https://wiki.ubuntu.com/LTS LTS]-versiooni [https://help.ubuntu.com/lts/serverguide/ dokumentatsioon]<br /> * virtuaallaborite juhised: [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/labs/virtuaallaborid.odt ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/labs/virtuaallaborid.pdf PDF]<br /> <br /> '''ISO ja OVA failid'''<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/ISO/iso.html ISO-failid EIK'i serveris] - vajalikud operatsioonisüsteemide paigaldamiseks, olemas Ubuntu Desktop ja Server (soovitav: 64-bit; väga soovitav RAM&gt;4GB korral, [https://en.wikipedia.org/wiki/Physical_Address_Extension PAE] on hädaabilahendus)<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/OVA/ova.html valmiskujul virtuaalmasinad EIK'i serveris] - juhuks kui vaja kiirelt virtuaalmasin käima saada, olemas nii Ubuntu Desktop kui Server (kasutaja/salasõna: student)<br /> <br /> Enne kasutamist veendu allalaaditud ISO-, OVA-faili [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=terviklus&amp;F=M tervikluses]:<br /> * [https://help.ubuntu.com/community/UbuntuHashes Ubuntu kontrollsummad]<br /> * [https://help.ubuntu.com/community/VerifyIsoHowto üldine ISO-failide kontrollimise juhis]<br /> * [https://help.ubuntu.com/community/HowToMD5SUM MD5 summa kontrollimine]<br /> * [https://help.ubuntu.com/community/HowToSHA256SUM SHA256 summa kontrollimine]<br /> <br /> &lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt; <br /> Alates 2014. aasta sügissemestrist kasutame laborite teostamiseks virtuaallaborite keskkonda [http://elab.itcollege.ee e-lab] | [https://i-tee.itcollege.ee/ i-tee].<br /> &lt;/span&gt;. Soovitav on kasutada [https://i-tee.itcollege.ee/ i-tee]'d. Sisse saab logida EIK'i kasutajaga.<br /> <br /> Laborite [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/materials/Linux-Basics/Linux-Basics.html lühispikker mõistekaardi] vormingus. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mind_map Mõistekaarditarkvara]: [http://freeplane.sourceforge.net/ Freeplane] (edasiarendus [http://freemind.sourceforge.net/ FreeMind'ist]).<br /> <br /> Abiks laborite vormistamisel:&lt;br /&gt;<br /> *[http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/materials/linux-cheatsheets/ ''Linux cheatsheets'']<br /> <br /> '''Labor 1'''&lt;br /&gt;<br /> kokku võimalik saada 12,5p, täpsem punktide jagunemine on kirjeldatud laboris i-tee keskkonnas<br /> * Töö kasutajatega<br /> * Töö failidega<br /> * Protsessid ja keskkonnamuutujad<br /> * Tarkvara haldamine<br /> <br /> [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/labor1/labor1-teemad.html Labor1 näiteküsimused]<br /> <br /> '''Labor 2'''&lt;br /&gt;<br /> kokku võimalik saada 12,5p, täpsem punktide jagunemine on kirjeldatud laboris i-tee keskkonnas<br /> * Ketaste kasutamine<br /> * Saaleala<br /> <br /> [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/labor2/kettahaldus.html Labor2 näiteküsimused]<br /> <br /> =Kontrolltöö=<br /> '''2015'''<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1_ZsNu1vQRNl3cReJK-GJbO_fb2LoKchQCamjdQZBRG8 Päevaõppe kontrolltöö Sügis 2015]<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1f4QdhdfzWfTb4T7ZHvMislH2W-nQHHO3fO-rpu9H9EQ Päevaõppe eelkontrolltöö Sügis 2015]<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1hGiQGFsCh2x47QfkTSf6Kevj8G_Vl6yeGrWE3X14sjs Kaugõppe kontrolltöö Sügis 2015]<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1eutMW2lZ4svZisxlRTv0_v3ZGXrtVwN7NmCsRKZOHfo Päevaõppe järeltöö Sügis 2015]<br /> <br /> '''2014'''<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1ufI9De6fY-gUblXxMCuHbLOiiu8E4plAI3sF52o_YMs/edit Kaugõppe kontrolltöö Sügis 2014]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1QhLfhDsRdlb20xXM89UYBlyqkiR-nh0KVIXZfbG_AUU/edit Päevaõppe kontrolltöö Sügis 2014]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1khwirL3R0g_8eptYqzhOlpEnXQkHJbDg2vxaQzlNESM/edit?usp=sharing Päevaõppe eelkontrolltöö Sügis 2014]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1d4QGFoR384OzNS8fquhWYVJFJ69Y6sWH_5CutzLSgsw/edit?usp=sharing Kaugõppe eelkontrolltöö Sügis 2014]<br /> <br /> '''2013'''<br /> [https://docs.google.com/document/d/17rlW8fU1LZOcQxO3bt12mba3frd7Xrkc9X2ytSKR-vA/edit?usp=sharing Päevaõppe kontrolltöö 1 Sügis 2013]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1pLsHgtBn_FlIC7z0tDZRlVJ9D9qfXcAQecKKL-mV5do/edit Päevaõppe kontrolltöö 2 Sügis 2013]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/10b1tn_kWsynk5kQMHKE1owsVay5ijaov_OrXct_i-60/edit Kaugõppe kontrolltöö Sügis 2013]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/10b1tn_kWsynk5kQMHKE1owsVay5ijaov_OrXct_i-60/edit Päevaõppe eelkontrolltöö 1 Sügis 2013]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/10b1tn_kWsynk5kQMHKE1owsVay5ijaov_OrXct_i-60/edit Päevaõppe eelkontrolltöö 2 Sügis 2013]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/images/b/b0/OSADMIN_-_p%C3%A4eva%C3%B5ppe_KT_s%C3%BCgis2013_n%C3%A4idislahendus.pdf Lahendatud kontrolltöö näidis. AK21 Deniss Krajuhhin]<br /> <br /> '''Varasemad'''<br /> [https://docs.google.com/document/d/10b1tn_kWsynk5kQMHKE1owsVay5ijaov_OrXct_i-60/edit Kaugõppe kontrolltöö 14.12.2013]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1GfGyQnQSvx7hah0J47izDUOGr0cuCBIcekHkPK_L0Yg/edit Päevaõppe kontrolltöö 20.12.2012]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1u0spdgCuCPGFSeEymgZuVui-i8m9zyivTTxujTcEmzE/edit Päevaõppe kontrolltöö 17.12.2012]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1htv1jmWHGkymhqUWJ6g1OLl4CV5xHEiDq88eZa2QLDs/edit Kaugõppe kontrolltöö 16.12.2012]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1eqOw0QJpqP7jpSZy5DXlv4wr9TSK56paMHU9g_a0jp8/edit Eelkontrolltöö kaugõppele 1]<br /> <br /> [http://goo.gl/MVJJ2 Sügis 2012 - eelkontrolltöö 1]<br /> <br /> [http://goo.gl/RXxwa Sügis 2012 - eelkontrolltöö 2]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/179CeI6J342pjO-xqgUt57wOgAv9CLyV0JGgmqltjdhk/edit?hl=en_US&amp;pli=1 Proovikontrolltöö1]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1LaTWBAKqtlln-BtygXL9tckRa8zTg7bm6DQZtdzob8k/edit Proovikontrolltöö2]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1qOhAHcEzsB6FGA3kFfZOaWwyhltuWlV0yDezGIMI-Jk/edit Proovikontrolltöö2.2 - 30.11.2011]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1CMUErYFaWvljdbmt9kE-nztHz09ZHkCXtFtSG9lJBgQ/edit Kontrolltöö - 12.12.2011]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1K9EZ8tccoZ0p8wsXeOymzXcCwg2fE9OCuMvl64i-7FI/edit Kontrolltöö - 14.12.2011]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1sypEeqbFpj5SHEvownplYV4KKFy7C8haUXoM4z-QdeY/edit Kontrolltöö - 18.12.2011]<br /> <br /> =Eksam=<br /> <br /> Suuline osa:<br /> <br /> '''[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/osadmin/Loeng2014/eksamiteemad2014.pdf Eksamiküsimused (parandatud)]'''<br /> <br /> [[Osadmin eksami lisaküsimused]] &lt;&lt; iga teema kohta mõningad küsimused, mille jaoks tasub eksamil valmis olla<br /> <br /> Praktiline osa:<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1HthIAOItpSVK9C_Fokh3KkRx4GVlA07zntf5_5-322o Kaugõppe eksam 2016]<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1Xh0iUQf8XlaVE_FpYK2NXhWnpb70GNi8JpKWCpo7rF8 Päevaõppe eksam 2016]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1uPu5NZM0uJtuCkv2mYJKOaBpeg2-FDKukfz5bWApsNU/edit Päevaõppe eksam 07.01.2015]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/18zvTNBl-JRD7im1jTWnJqYPv-ir6_qWKlQJeOC98brA/edit?usp=sharing Kaugõppe eksam 10.01.2014]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1zr57_KFZtISZbpNhEfBD3o0m_80quzana4mVW-I0JgU/edit?usp=sharing Päevaõppe eksam 03.01.2014]<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1i2mGEXpUQZomuz29bk-8pzpC4K6Jn-S_6qG_0s-umzw/edit?authkey=CIGQ5cEL Päevaõppe eksam - 09.01.2012]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/images/7/79/OSADMIN_-_p%C3%A4eva%C3%B5ppe_eksam_04.01.2014_n%C3%A4idislahendus.pdf Lahendatud eksamitöö näidis. AK21 Deniss Krajuhhin]<br /> <br /> '''Lisapunkte saab'''<br /> <br /> *Eduka osalemise eest üritusel [[Intensiivõppe nädal]]<br /> *Foorumites (nt [https://pingviin.org/ pingviin.org]) algajate aitamise eest ([https://pingviin.org/forum41,algaja-k%C3%BCsib.html algaja küsib], [https://pingviin.org/kv Küsimused-Vastused])<br /> *[http://kuutorvaja.eenet.ee/ Kuutõrvajas] kirjutamise eest<br /> *[https://viki.pingviin.org/ Pingviini vikis] kirjutamise eest<br /> *[http://lug.itcollege.ee/ LUG] üritusel ettekande tegemise eest<br /> *[http://www.softwarefreedomday.org/ Software Freedom Day] päeva korraldamise (sh kaasaaitamise) ja/või ettekande tegemise eest<br /> <br /> Hinde kujunemise punktid ja protsendid on [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/HINDAMINE_OSadmin/ kokkuvõtvalt kirjas siin].<br /> <br /> '''Aine arvestus eritingimustel'''<br /> Kui sooritada pakutud mahukas eriülesanne siis on võimalus saada aine arvestus otse. Teiste sõnadega mahuka eriülesande sooritamist arvestatakse kontrolltöö, laborite, eksami eest sooritamiseks. Ülesande sooritamisel tuleb kogu tegevus ka EIK'i vikis detailselt dokumenteerida, et oleks selle dokumentatsiooni järgi võimalik hiljem tegevust edukalt korrata. Lisainfoks vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/dokumenteerimine/ loeng dokumenteerimisest].<br /> <br /> Pakutavad eritingimused:<br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/arvestus-eritingimustel/estobuntu-dev/estobuntu-osadmin.html Estobuntu arendus]<br /> * [https://linuxjourney.com/ linuxjourney.com] materjalide tõlkimine<br /> Need teemad on ka juba valitud (vt [[Osadmin referaadi teemad]])<br /> <br /> Kui leiad, et siin võiks veel midagi vajalikku olla, millest oleks kasu kogukonnale ja kogu riigile siis [[#Õppejõud|palun sellest teada anda]].<br /> <br /> =Viki artikkel=<br /> <br /> * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/pohilised-vead-viki-artiklites_OSadmin.html Põhilised vead viki artiklites]<br /> <br /> PS: Mainitud vead korduvad aastast aastasse ja antud materjaliga tuleks kindlasti tutvuda. Artiklite kirjutamine on üks ettevalmistus lõputöö tegemiseks ja on soovitatav sellesse väga tõsiselt suhtuda.<br /> <br /> Teema valimine, kondikava, vabad ja valitud teemad on kirjeldatud '''[[Osadmin referaadi teemad|OSadmin referaatide lehel]]'''.<br /> <br /> =Kaduma kippuvad virtuaalmasinad=<br /> Probleemi tuvastamiseks ja sellega süsteemseks tegelemiseks on loodud [https://goo.gl/forms/iy6xFBgVEMzTs36G3 vastav veebivorm].<br /> <br /> Palve on [[#Õppejõud|õppejõule]] teada anda kui vormi sisestatakse.<br /> <br /> Üldiselt salvestame virtuaalmasinad ~/VirtualBox VMs/ kataloogi, mis on automaatselt EIK'i poolt juba suunatud ringi sellele kettale kus kõige rohkem ruumi on. See võib ajas muutuda ja [https://www.virtualbox.org/manual/ch10.html#vboxconfigdata VirtualBox'i ametlikus juhendi vastavas osas] on kirjas kuhu vaikimisi virtuaalmasinad salvestatakse.<br /> <br /> Kui soovitakse vaikimisi kataloogi muuta siis tuleks seda teha '''enne''' kui virtuaalmasinaid looma hakatakse. Hiljem on [http://superuser.com/questions/256192/how-to-move-virtualbox-files selle muutmine] ka võimalik ent keerukam. Seda on [http://superuser.com/questions/599421/how-to-move-the-default-folder-for-headless-virtualbox võimalik teha ka käsurealt].<br /> <br /> Mõned korduma kippuvad küsimused VirtualBoxi teemadel [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/VirtualBox-common-issues.html on vastatud siin].<br /> <br /> =Varasemad õppematerjalid=<br /> Aastate kaupa:<br /> * [[2015. aasta materjalid]]<br /> * [[2014. aasta materjalid]]<br /> * [[2013. aasta materjalid]]<br /> * [[2012. aasta materjalid]]<br /> * [[2011. aasta materjalid]]<br /> <br /> =Varasemad referaadid=</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=115110 2016-12-03T14:21:54Z

<p>Apikalo: /* Referaat */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 3. detsember 2016<br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> * '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> =='''Kasutatud meedia'''==<br /> https://wiki.linuxfoundation.org/en/FHS <br /> <br /> https://wiki.linuxfoundation.org/lsb/fhs <br /> <br /> http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=115003 2016-11-30T19:02:48Z

<p>Apikalo: /* Referaat */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> * '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> =='''Kasutatud meedia'''==<br /> https://wiki.linuxfoundation.org/en/FHS <br /> <br /> https://wiki.linuxfoundation.org/lsb/fhs <br /> <br /> http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=115002 2016-11-30T18:50:39Z

<p>Apikalo: /* Kasutatud meedia */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> * '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> =='''Kasutatud meedia'''==<br /> https://wiki.linuxfoundation.org/en/FHS <br /> <br /> https://wiki.linuxfoundation.org/lsb/fhs <br /> <br /> http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=115001 2016-11-30T18:50:24Z

<p>Apikalo: /* Kasutatud meedia */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> * '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> =='''Kasutatud meedia'''==<br /> https://wiki.linuxfoundation.org/en/FHS <br /> https://wiki.linuxfoundation.org/lsb/fhs <br /> http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=115000 2016-11-30T18:50:09Z

<p>Apikalo: /* Kasutatud meedia */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> * '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> =='''Kasutatud meedia'''==<br /> https://wiki.linuxfoundation.org/en/FHS https://wiki.linuxfoundation.org/lsb/fhs http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=114999 2016-11-30T18:49:34Z

<p>Apikalo: /* Kasutatud meedia */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> * '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> =='''Kasutatud meedia'''==<br /> https://wiki.linuxfoundation.org/en/FHS<br /> <br /> https://wiki.linuxfoundation.org/lsb/fhs<br /> <br /> http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=114998 2016-11-30T18:49:03Z

<p>Apikalo: /* Kasutatud meedia */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> * '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> =='''Kasutatud meedia'''==<br /> https://wiki.linuxfoundation.org/en/FHS.<br /> https://wiki.linuxfoundation.org/lsb/fhs.<br /> http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf.</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=114997 2016-11-30T18:45:01Z

<p>Apikalo: /* Kasutatud meedia */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> * '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> =='''Kasutatud meedia'''==<br /> [https://wiki.linuxfoundation.org/en/FHS].<br /> [https://wiki.linuxfoundation.org/lsb/fhs].<br /> [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf]</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=114996 2016-11-30T18:41:57Z

<p>Apikalo: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> * '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> =='''Kasutatud meedia'''==<br /> [https://wiki.linuxfoundation.org/en/FHS]<br /> [https://wiki.linuxfoundation.org/lsb/fhs]<br /> [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf]</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=114995 2016-11-30T18:39:20Z

<p>Apikalo: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> * '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> =='''Kasutatud meedia'''==<br /> https://wiki.linuxfoundation.org/en/FHS<br /> https://wiki.linuxfoundation.org/lsb/fhs<br /> http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=114994 2016-11-30T18:22:18Z

<p>Apikalo: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> * '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=114993 2016-11-30T18:20:51Z

<p>Apikalo: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> ' '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=114992 2016-11-30T18:20:33Z

<p>Apikalo: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : ''''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)'''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> ' '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=114991 2016-11-30T18:20:01Z

<p>Apikalo: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> =='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> ' '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=114990 2016-11-30T18:19:28Z

<p>Apikalo: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> ==Failisüsteemi hierarhia Standard==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> ' '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=114985 2016-11-30T15:44:38Z

<p>Apikalo: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> ==Failisüsteemi hierarhia Standard==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> '''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * '''/dev''' seadmefailid <br /> * '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * '''/home''' kasutajate kodukataloogid <br /> * '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * '''/tmp''' ajutised failid <br /> * '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * '''/var''' muutuva suurusega andmefailid<br /> * '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog<br /> * '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> ' '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * '''/var/lock/''' ressursside lukufailid <br /> * '''/var/log/''' erinevad log failed<br /> * '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> <br /> =Kasutatud meedia=<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 : Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 : Tiina Seeman<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true : Elar Lang <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true : Taavi Tuisk <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true : Kert Suvi <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true : Targo Tennisberg <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true : Tanel Unt<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true : Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak<br /> <br /> =Küsimus A=<br /> Eksamit on võimalik uuesti sooritada ülejärgmise semestri punase jooneni. See on kirjas üliõpilasele õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. Korduseksami ja kordusarvestuse korral on vaja end registreerida õppeosakonnas.Kordussooritusele on võimalik ennast registreerida läbi ÕIS-i. Vajalik on minna avalehele sealt valida Minu Asjad ja seda tuleb teha nii, et registreerimise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. Kordussoorituse aja valib õppejõud kooskõlas õppeosakonnas tehtud ajakavaga. Riigieelarvevälisel kohal tuleb üliõpilasel korduseksami puhul maksma 14,2 eurot, mis oli kirjas ÕIS-is ja õppeteenuste tasumäärade nimekirjas. Riigieelarvelisel kohal oleval üliõpilasel on korduseksam tasuta õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7. kohaselt.<br /> <br /> =Küsimus 4=<br /> Tegevused: VÕTA on väga hea asi, näiteks VÕTAga on võimalik eelnevalt läbitud ained ülekanda. Täismahus pole võimalik töökogemust teha, kuid on võimalik esitada taotlus, mille rahuldamisel on võimalik läbida praktika lihmenetuluse korras. Tähtajad õppeaastal: 2015/2016 kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. Neid EAP-id ei arestata koormusesse. Semestri ja aasta õppekoormusesse arvestatakse ainult neid aineid, mis on antud perioodil deklareeritud ja läbitud.<br /> <br /> =Ülesanne=<br /> X = 24 EAP, Y = 26 EAP<br /> 27EAP*2-(X+Y) = 27EAP*2-(24EAP+26EAP) = 4 EAP<br /> Vastus. Õppeaasta lõpus esitatakse arve 4 EAP eest.<br /> <br /> ==Lisa ülesanne==<br /> <br /> [[File:file65374728_ffd9c11c.jpg|frame|alt=SAGE|SAGE arvutisüsteem]]<br /> <br /> &lt;b&gt;Sage&lt;/b&gt; - Vahemikus 1958-1983 kasutusel olnud Semi-Automatic Ground Environment, see on kalleim, raskeim ja suurim <br /> arvutisüsteem, mis loodud (kogukaal umbes 250 tonni, tööks vajalik pind umbes 1860 ruutmeetrit).<br /> <br /> =Miks see oli uudne ja miks kasutati=<br /> IBM lõi SAGE'i USA õhuväe tellimusel ja see täitis Külma sõja ajal üht eesmärki: jälgis riiklikku õhuruumi lennurünnakute <br /> avastamiseks. Hiljem aitas see samas lennuliiklust korraldada.<br /> IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12 <br /> miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit).<br /> <br /> =Miks ei kasuta =<br /> SAGE täielikult teenitud 1963 mille ajal kasu see projekt ei olnud nii palju , sest see oli mõeldud jälgida pommitajate ja <br /> mandritevaheliste ballistiliste rakettide ( ICBM ) ilmus paar aastat varem. IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud <br /> süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12 miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit), <br /> isegi kui süsteem ei ole aidanud peatada ühe pommitaja. Isegi kui arvuti enda eelarve oli vaid kümnendik kogukulutustest, <br /> oleks SAGE siiski kalleim arvutisüsteem, mis üldse loodud. Tänapäevades mõned erinevad SAGEi arvuti osakesed saab näha <br /> muuseumis kogu maailmas.</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=114984 2016-11-30T15:40:07Z

<p>Apikalo: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> ==Failisüsteemi hierarhia Standard==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> FHS-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * /dev seadmefailid <br /> * /etc konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * /home kasutajate kodukataloogid <br /> * /lib jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * /media siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * /mnt ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * /opt lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * /sbin põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * /srv teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * /tmp ajutised failid <br /> * /usr hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * /var muutuva suurusega andmefailid<br /> * /root/ juurkasutaja kodukataloog<br /> * /usr/bin/ programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> ' /usr/lib/ programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * /usr/sbin/ administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * /usr/share/ ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * /var/lock/ ressursside lukufailid <br /> * /var/log/ erinevad log failed<br /> * /var/run/ Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * /var/spool Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * /var/tmp/ Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * /usr/include/ kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * /etc/opt Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * /etc/sgml Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * /etc/X11 Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * /etc/xml Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * /run Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> <br /> =Kasutatud meedia=<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 : Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 : Tiina Seeman<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true : Elar Lang <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true : Taavi Tuisk <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true : Kert Suvi <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true : Targo Tennisberg <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true : Tanel Unt<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true : Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak<br /> <br /> =Küsimus A=<br /> Eksamit on võimalik uuesti sooritada ülejärgmise semestri punase jooneni. See on kirjas üliõpilasele õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. Korduseksami ja kordusarvestuse korral on vaja end registreerida õppeosakonnas.Kordussooritusele on võimalik ennast registreerida läbi ÕIS-i. Vajalik on minna avalehele sealt valida Minu Asjad ja seda tuleb teha nii, et registreerimise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. Kordussoorituse aja valib õppejõud kooskõlas õppeosakonnas tehtud ajakavaga. Riigieelarvevälisel kohal tuleb üliõpilasel korduseksami puhul maksma 14,2 eurot, mis oli kirjas ÕIS-is ja õppeteenuste tasumäärade nimekirjas. Riigieelarvelisel kohal oleval üliõpilasel on korduseksam tasuta õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7. kohaselt.<br /> <br /> =Küsimus 4=<br /> Tegevused: VÕTA on väga hea asi, näiteks VÕTAga on võimalik eelnevalt läbitud ained ülekanda. Täismahus pole võimalik töökogemust teha, kuid on võimalik esitada taotlus, mille rahuldamisel on võimalik läbida praktika lihmenetuluse korras. Tähtajad õppeaastal: 2015/2016 kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. Neid EAP-id ei arestata koormusesse. Semestri ja aasta õppekoormusesse arvestatakse ainult neid aineid, mis on antud perioodil deklareeritud ja läbitud.<br /> <br /> =Ülesanne=<br /> X = 24 EAP, Y = 26 EAP<br /> 27EAP*2-(X+Y) = 27EAP*2-(24EAP+26EAP) = 4 EAP<br /> Vastus. Õppeaasta lõpus esitatakse arve 4 EAP eest.<br /> <br /> ==Lisa ülesanne==<br /> <br /> [[File:file65374728_ffd9c11c.jpg|frame|alt=SAGE|SAGE arvutisüsteem]]<br /> <br /> &lt;b&gt;Sage&lt;/b&gt; - Vahemikus 1958-1983 kasutusel olnud Semi-Automatic Ground Environment, see on kalleim, raskeim ja suurim <br /> arvutisüsteem, mis loodud (kogukaal umbes 250 tonni, tööks vajalik pind umbes 1860 ruutmeetrit).<br /> <br /> =Miks see oli uudne ja miks kasutati=<br /> IBM lõi SAGE'i USA õhuväe tellimusel ja see täitis Külma sõja ajal üht eesmärki: jälgis riiklikku õhuruumi lennurünnakute <br /> avastamiseks. Hiljem aitas see samas lennuliiklust korraldada.<br /> IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12 <br /> miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit).<br /> <br /> =Miks ei kasuta =<br /> SAGE täielikult teenitud 1963 mille ajal kasu see projekt ei olnud nii palju , sest see oli mõeldud jälgida pommitajate ja <br /> mandritevaheliste ballistiliste rakettide ( ICBM ) ilmus paar aastat varem. IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud <br /> süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12 miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit), <br /> isegi kui süsteem ei ole aidanud peatada ühe pommitaja. Isegi kui arvuti enda eelarve oli vaid kümnendik kogukulutustest, <br /> oleks SAGE siiski kalleim arvutisüsteem, mis üldse loodud. Tänapäevades mõned erinevad SAGEi arvuti osakesed saab näha <br /> muuseumis kogu maailmas.</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=114983 2016-11-30T15:38:20Z

<p>Apikalo: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> ==Failisüsteemi hierarhia Standard==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> FHS-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * heleroheline [/bin] programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * /dev seadmefailid <br /> * /etc konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * /home kasutajate kodukataloogid <br /> * /lib jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * /media siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * /mnt ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * /opt lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * /sbin põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * /srv teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * /tmp ajutised failid <br /> * /usr hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * /var muutuva suurusega andmefailid<br /> * /root/ juurkasutaja kodukataloog<br /> * /usr/bin/ programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> ' /usr/lib/ programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * /usr/sbin/ administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * /usr/share/ ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * /var/lock/ ressursside lukufailid <br /> * /var/log/ erinevad log failed<br /> * /var/run/ Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * /var/spool Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * /var/tmp/ Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * /usr/include/ kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * /etc/opt Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * /etc/sgml Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * /etc/X11 Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * /etc/xml Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * /run Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> <br /> =Kasutatud meedia=<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 : Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 : Tiina Seeman<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true : Elar Lang <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true : Taavi Tuisk <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true : Kert Suvi <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true : Targo Tennisberg <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true : Tanel Unt<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true : Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak<br /> <br /> =Küsimus A=<br /> Eksamit on võimalik uuesti sooritada ülejärgmise semestri punase jooneni. See on kirjas üliõpilasele õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. Korduseksami ja kordusarvestuse korral on vaja end registreerida õppeosakonnas.Kordussooritusele on võimalik ennast registreerida läbi ÕIS-i. Vajalik on minna avalehele sealt valida Minu Asjad ja seda tuleb teha nii, et registreerimise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. Kordussoorituse aja valib õppejõud kooskõlas õppeosakonnas tehtud ajakavaga. Riigieelarvevälisel kohal tuleb üliõpilasel korduseksami puhul maksma 14,2 eurot, mis oli kirjas ÕIS-is ja õppeteenuste tasumäärade nimekirjas. Riigieelarvelisel kohal oleval üliõpilasel on korduseksam tasuta õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7. kohaselt.<br /> <br /> =Küsimus 4=<br /> Tegevused: VÕTA on väga hea asi, näiteks VÕTAga on võimalik eelnevalt läbitud ained ülekanda. Täismahus pole võimalik töökogemust teha, kuid on võimalik esitada taotlus, mille rahuldamisel on võimalik läbida praktika lihmenetuluse korras. Tähtajad õppeaastal: 2015/2016 kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. Neid EAP-id ei arestata koormusesse. Semestri ja aasta õppekoormusesse arvestatakse ainult neid aineid, mis on antud perioodil deklareeritud ja läbitud.<br /> <br /> =Ülesanne=<br /> X = 24 EAP, Y = 26 EAP<br /> 27EAP*2-(X+Y) = 27EAP*2-(24EAP+26EAP) = 4 EAP<br /> Vastus. Õppeaasta lõpus esitatakse arve 4 EAP eest.<br /> <br /> ==Lisa ülesanne==<br /> <br /> [[File:file65374728_ffd9c11c.jpg|frame|alt=SAGE|SAGE arvutisüsteem]]<br /> <br /> &lt;b&gt;Sage&lt;/b&gt; - Vahemikus 1958-1983 kasutusel olnud Semi-Automatic Ground Environment, see on kalleim, raskeim ja suurim <br /> arvutisüsteem, mis loodud (kogukaal umbes 250 tonni, tööks vajalik pind umbes 1860 ruutmeetrit).<br /> <br /> =Miks see oli uudne ja miks kasutati=<br /> IBM lõi SAGE'i USA õhuväe tellimusel ja see täitis Külma sõja ajal üht eesmärki: jälgis riiklikku õhuruumi lennurünnakute <br /> avastamiseks. Hiljem aitas see samas lennuliiklust korraldada.<br /> IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12 <br /> miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit).<br /> <br /> =Miks ei kasuta =<br /> SAGE täielikult teenitud 1963 mille ajal kasu see projekt ei olnud nii palju , sest see oli mõeldud jälgida pommitajate ja <br /> mandritevaheliste ballistiliste rakettide ( ICBM ) ilmus paar aastat varem. IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud <br /> süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12 miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit), <br /> isegi kui süsteem ei ole aidanud peatada ühe pommitaja. Isegi kui arvuti enda eelarve oli vaid kümnendik kogukulutustest, <br /> oleks SAGE siiski kalleim arvutisüsteem, mis üldse loodud. Tänapäevades mõned erinevad SAGEi arvuti osakesed saab näha <br /> muuseumis kogu maailmas.</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=114982 2016-11-30T15:34:30Z

<p>Apikalo: Aleksandr Pikalo A21</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Referaat=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016<br /> <br /> ==Failisüsteemi hierarhia Standard==<br /> <br /> Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.<br /> Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.<br /> <br /> ; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante. <br /> <br /> FHS-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.<br /> Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.<br /> Kausti sisaldamine <br /> * '''/bin''' programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks <br /> * '''/boot''' alglaaduri failid <br /> * /dev seadmefailid <br /> * /etc konkreetse hosti konfiguratsioonifailid <br /> * /home kasutajate kodukataloogid <br /> * /lib jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64) <br /> * /media siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed<br /> * /mnt ajutiste failisüsteemide ühenduskoht <br /> * /opt lisatarkvara paigaldatakse opt kausta <br /> * /sbin põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud <br /> * /srv teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides) <br /> * /tmp ajutised failid <br /> * /usr hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta <br /> * /var muutuva suurusega andmefailid<br /> * /root/ juurkasutaja kodukataloog<br /> * /usr/bin/ programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer<br /> ' /usr/lib/ programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis<br /> * /usr/sbin/ administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada<br /> * /usr/share/ ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)<br /> * /var/lock/ ressursside lukufailid <br /> * /var/log/ erinevad log failed<br /> * /var/run/ Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest<br /> * /var/spool Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.<br /> * /var/tmp/ Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada<br /> * /usr/include/ kompilaatori päisefailide asukoht<br /> * /etc/opt Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/<br /> * /etc/sgml Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.<br /> * /etc/X11 Seadistustefailid X Window System versioon 11.<br /> * /etc/xml Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.<br /> * /run Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.<br /> <br /> FHS ühilduv<br /> Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.<br /> Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:<br /> * Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.<br /> * Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.<br /> * Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse. <br /> <br /> Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.<br /> <br /> Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:<br /> * /dev/.* -&gt; /run/*<br /> * /dev/shn -&gt; /run/shm<br /> * /dev/shm/* -&gt; /run/*<br /> * /etc/* -&gt; /run/*<br /> * /lib/init/rw -&gt; /run<br /> * /var/lock -&gt; /run/lock<br /> * /var/run -&gt; /run<br /> * /tem -&gt; /run/tmp<br /> <br /> <br /> =Kasutatud meedia=<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 : Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 : Tiina Seeman<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true : Elar Lang <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true : Taavi Tuisk <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true : Kert Suvi <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true : Targo Tennisberg <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true : Tanel Unt<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true : Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak<br /> <br /> =Küsimus A=<br /> Eksamit on võimalik uuesti sooritada ülejärgmise semestri punase jooneni. See on kirjas üliõpilasele õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. Korduseksami ja kordusarvestuse korral on vaja end registreerida õppeosakonnas.Kordussooritusele on võimalik ennast registreerida läbi ÕIS-i. Vajalik on minna avalehele sealt valida Minu Asjad ja seda tuleb teha nii, et registreerimise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. Kordussoorituse aja valib õppejõud kooskõlas õppeosakonnas tehtud ajakavaga. Riigieelarvevälisel kohal tuleb üliõpilasel korduseksami puhul maksma 14,2 eurot, mis oli kirjas ÕIS-is ja õppeteenuste tasumäärade nimekirjas. Riigieelarvelisel kohal oleval üliõpilasel on korduseksam tasuta õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7. kohaselt.<br /> <br /> =Küsimus 4=<br /> Tegevused: VÕTA on väga hea asi, näiteks VÕTAga on võimalik eelnevalt läbitud ained ülekanda. Täismahus pole võimalik töökogemust teha, kuid on võimalik esitada taotlus, mille rahuldamisel on võimalik läbida praktika lihmenetuluse korras. Tähtajad õppeaastal: 2015/2016 kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. Neid EAP-id ei arestata koormusesse. Semestri ja aasta õppekoormusesse arvestatakse ainult neid aineid, mis on antud perioodil deklareeritud ja läbitud.<br /> <br /> =Ülesanne=<br /> X = 24 EAP, Y = 26 EAP<br /> 27EAP*2-(X+Y) = 27EAP*2-(24EAP+26EAP) = 4 EAP<br /> Vastus. Õppeaasta lõpus esitatakse arve 4 EAP eest.<br /> <br /> ==Lisa ülesanne==<br /> <br /> [[File:file65374728_ffd9c11c.jpg|frame|alt=SAGE|SAGE arvutisüsteem]]<br /> <br /> &lt;b&gt;Sage&lt;/b&gt; - Vahemikus 1958-1983 kasutusel olnud Semi-Automatic Ground Environment, see on kalleim, raskeim ja suurim <br /> arvutisüsteem, mis loodud (kogukaal umbes 250 tonni, tööks vajalik pind umbes 1860 ruutmeetrit).<br /> <br /> =Miks see oli uudne ja miks kasutati=<br /> IBM lõi SAGE'i USA õhuväe tellimusel ja see täitis Külma sõja ajal üht eesmärki: jälgis riiklikku õhuruumi lennurünnakute <br /> avastamiseks. Hiljem aitas see samas lennuliiklust korraldada.<br /> IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12 <br /> miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit).<br /> <br /> =Miks ei kasuta =<br /> SAGE täielikult teenitud 1963 mille ajal kasu see projekt ei olnud nii palju , sest see oli mõeldud jälgida pommitajate ja <br /> mandritevaheliste ballistiliste rakettide ( ICBM ) ilmus paar aastat varem. IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud <br /> süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12 miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit), <br /> isegi kui süsteem ei ole aidanud peatada ühe pommitaja. Isegi kui arvuti enda eelarve oli vaid kümnendik kogukulutustest, <br /> oleks SAGE siiski kalleim arvutisüsteem, mis üldse loodud. Tänapäevades mõned erinevad SAGEi arvuti osakesed saab näha <br /> muuseumis kogu maailmas.</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=113378 2016-11-01T08:57:35Z

<p>Apikalo: /* Valitud teemad */</p> <hr /> <div>=Artikli kondikava=<br /> .. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br /> <br /> =Artikli teema valimine=<br /> <br /> * Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br /> *Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.<br /> *Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]<br /> * Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].<br /> *Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br /> *Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br /> *Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata<br /> * Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br /> * Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada &amp;&amp; suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br /> <br /> '''&lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &lt;nowiki&gt;[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/nowiki&gt;&lt;/span&gt;'''<br /> <br /> =Valitud teemad=<br /> * [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21<br /> * [[DDoS]] Katariina Purru A21<br /> * [[Lsblk]] Margus Sumla A21<br /> * [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21<br /> * [[Tmux]] Siim Saar A21<br /> * [[Byobu]] Peep Oks AK21<br /> * [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21<br /> * [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11<br /> * [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21<br /> * [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21<br /> * [[Livepatch]] - Martin Kraus A31<br /> ** https://www.ubuntu.com/server/livepatch<br /> * [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21<br /> * [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21<br /> * [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21<br /> * [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21<br /> * [[Passwd]] Kaspar Kannik A21<br /> * [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21<br /> * [[/proc]] Richard Rõngelep A21<br /> * [[FHS]] - Filesystem Hierarchy Aleksandr Pikalo A21<br /> * [[Finger]] Aleksandr Laada A21<br /> <br /> =Vabad teemad=<br /> * [[File]]<br /> * [[History]]<br /> * [[Journalctl]]<br /> * [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)<br /> * [[GPT]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br /> * [[Login]] + [[Logout]]<br /> * [[Lsb_release]]<br /> * [[Passwd]]<br /> * [[Rm]]<br /> * [[Apropos]]<br /> * [[Whatis]]<br /> * [[More]]<br /> * [[Mcedit]] + [[Mcview]]<br /> ** Midnight Commander'i alamprogrammid<br /> * [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]]<br /> * [[Join]]<br /> * [[Split]]<br /> * [[Tr]]<br /> * [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command<br /> * [[Setuid]] + [[Setgid]]<br /> * [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Debiani varamu loomine]]<br /> * [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad<br /> * [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview<br /> * [[Init]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)<br /> <br /> ==Mahukamad teemad==<br /> * [[Bash]] <br /> ** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br /> * [[Bash-builtins]]<br /> ** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -&gt; üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -&gt; ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt;, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt; kategooria sinna lõppu lisada.<br /> ** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br /> * [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br /> ** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-&lt;hash&gt;).<br /> ** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br /> ** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br /> ** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br /> ** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br /> ** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br /> ** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br /> ** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br /> ** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br /> * [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]]<br /> <br /> =Viiteid=<br /> * https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br /> * https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br /> * https://linuxjourney.com/<br /> * [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br /> * [https://linux.die.net Linux docs]<br /> <br /> =Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=113377 2016-11-01T08:57:08Z

<p>Apikalo: /* Vabad teemad */</p> <hr /> <div>=Artikli kondikava=<br /> .. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br /> <br /> =Artikli teema valimine=<br /> <br /> * Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br /> *Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.<br /> *Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]<br /> * Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].<br /> *Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br /> *Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br /> *Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata<br /> * Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br /> * Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada &amp;&amp; suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br /> <br /> '''&lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &lt;nowiki&gt;[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/nowiki&gt;&lt;/span&gt;'''<br /> <br /> =Valitud teemad=<br /> * [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21<br /> * [[DDoS]] Katariina Purru A21<br /> * [[Lsblk]] Margus Sumla A21<br /> * [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21<br /> * [[Tmux]] Siim Saar A21<br /> * [[Byobu]] Peep Oks AK21<br /> * [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21<br /> * [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11<br /> * [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21<br /> * [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21<br /> * [[Livepatch]] - Martin Kraus A31<br /> ** https://www.ubuntu.com/server/livepatch<br /> * [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21<br /> * [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21<br /> * [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21<br /> * [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21<br /> * [[Passwd]] Kaspar Kannik A21<br /> * [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21<br /> * [[/proc]] Richard Rõngelep A21<br /> * [[Grep kasutamine]] Aleksandr Pikalo A21<br /> * [[Finger]] Aleksandr Laada A21<br /> <br /> =Vabad teemad=<br /> * [[File]]<br /> * [[History]]<br /> * [[Journalctl]]<br /> * [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)<br /> * [[GPT]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br /> * [[Login]] + [[Logout]]<br /> * [[Lsb_release]]<br /> * [[Passwd]]<br /> * [[Rm]]<br /> * [[Apropos]]<br /> * [[Whatis]]<br /> * [[More]]<br /> * [[Mcedit]] + [[Mcview]]<br /> ** Midnight Commander'i alamprogrammid<br /> * [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]]<br /> * [[Join]]<br /> * [[Split]]<br /> * [[Tr]]<br /> * [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command<br /> * [[Setuid]] + [[Setgid]]<br /> * [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Debiani varamu loomine]]<br /> * [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad<br /> * [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview<br /> * [[Init]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)<br /> <br /> ==Mahukamad teemad==<br /> * [[Bash]] <br /> ** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br /> * [[Bash-builtins]]<br /> ** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -&gt; üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -&gt; ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt;, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt; kategooria sinna lõppu lisada.<br /> ** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br /> * [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br /> ** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-&lt;hash&gt;).<br /> ** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br /> ** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br /> ** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br /> ** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br /> ** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br /> ** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br /> ** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br /> ** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br /> * [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]]<br /> <br /> =Viiteid=<br /> * https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br /> * https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br /> * https://linuxjourney.com/<br /> * [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br /> * [https://linux.die.net Linux docs]<br /> <br /> =Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=113349 2016-10-31T21:52:32Z

<p>Apikalo: /* Vabad teemad */</p> <hr /> <div>=Artikli kondikava=<br /> .. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br /> <br /> =Artikli teema valimine=<br /> <br /> * Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br /> *Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.<br /> *Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]<br /> * Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].<br /> *Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br /> *Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br /> *Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata<br /> * Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br /> * Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada &amp;&amp; suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br /> <br /> '''&lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &lt;nowiki&gt;[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/nowiki&gt;&lt;/span&gt;'''<br /> <br /> =Valitud teemad=<br /> * [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21<br /> * [[DDoS]] Katariina Purru A21<br /> * [[Lsblk]] Margus Sumla A21<br /> * [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21<br /> * [[Tmux]] Siim Saar A21<br /> * [[Byobu]] Peep Oks AK21<br /> * [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21<br /> * [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11<br /> * [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21<br /> * [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21<br /> * [[Livepatch]] - Martin Kraus A31<br /> ** https://www.ubuntu.com/server/livepatch<br /> * [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21<br /> * [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21<br /> * [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21<br /> * [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21<br /> * [[Passwd]] Kaspar Kannik A21<br /> * [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21<br /> * [[/proc]] Richard Rõngelep A21<br /> * [[Grep kasutamine]] Aleksandr Pikalo A21<br /> <br /> =Vabad teemad=<br /> * [[File]]<br /> * [[History]]<br /> * [[Journalctl]]<br /> * [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)<br /> * [[GPT]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br /> * [[Login]] + [[Logout]]<br /> * [[Lsb_release]]<br /> * [[Passwd]]<br /> * [[Rm]]<br /> * [[Apropos]]<br /> * [[Finger]]<br /> * [[Whatis]]<br /> * [[More]]<br /> * [[Mcedit]] + [[Mcview]]<br /> ** Midnight Commander'i alamprogrammid<br /> * [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]]<br /> * [[Join]]<br /> * [[Split]]<br /> * [[Tr]]<br /> * [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command<br /> * [[Setuid]] + [[Setgid]]<br /> * [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Debiani varamu loomine]]<br /> * [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad<br /> * [[FHS]] - Filesystem Hierarchy - vt ka [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf loeng sellel teemal]<br /> * [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview<br /> * [[Init]] (artikli täiendamine)<br /> <br /> ==Mahukamad teemad==<br /> * [[Bash]] <br /> ** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br /> * [[Bash-builtins]]<br /> ** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -&gt; üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -&gt; ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt;, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt; kategooria sinna lõppu lisada.<br /> ** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br /> * [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br /> ** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-&lt;hash&gt;).<br /> ** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br /> ** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br /> ** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br /> ** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br /> ** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br /> ** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br /> ** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br /> ** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br /> * [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]]<br /> <br /> =Viiteid=<br /> * https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br /> * https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br /> * https://linuxjourney.com/<br /> * [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br /> * [https://linux.die.net Linux docs]<br /> <br /> =Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=113348 2016-10-31T21:51:42Z

<p>Apikalo: /* Valitud teemad */</p> <hr /> <div>=Artikli kondikava=<br /> .. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br /> <br /> =Artikli teema valimine=<br /> <br /> * Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br /> *Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.<br /> *Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]<br /> * Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].<br /> *Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br /> *Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br /> *Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata<br /> * Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br /> * Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada &amp;&amp; suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br /> <br /> '''&lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &lt;nowiki&gt;[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/nowiki&gt;&lt;/span&gt;'''<br /> <br /> =Valitud teemad=<br /> * [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21<br /> * [[DDoS]] Katariina Purru A21<br /> * [[Lsblk]] Margus Sumla A21<br /> * [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21<br /> * [[Tmux]] Siim Saar A21<br /> * [[Byobu]] Peep Oks AK21<br /> * [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21<br /> * [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11<br /> * [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21<br /> * [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21<br /> * [[Livepatch]] - Martin Kraus A31<br /> ** https://www.ubuntu.com/server/livepatch<br /> * [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21<br /> * [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21<br /> * [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21<br /> * [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21<br /> * [[Passwd]] Kaspar Kannik A21<br /> * [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21<br /> * [[/proc]] Richard Rõngelep A21<br /> * [[Grep kasutamine]] Aleksandr Pikalo A21<br /> <br /> =Vabad teemad=<br /> * [[File]]<br /> * [[History]]<br /> * [[Journalctl]]<br /> * [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)<br /> * [[GPT]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br /> * [[Login]] + [[Logout]]<br /> * [[Lsb_release]]<br /> * [[Passwd]]<br /> * [[Rm]]<br /> * [[Apropos]]<br /> * [[Finger]]<br /> * [[Whatis]]<br /> * [[More]]<br /> * [[Mcedit]] + [[Mcview]]<br /> ** Midnight Commander'i alamprogrammid<br /> * [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]]<br /> * [[Join]]<br /> * [[Split]]<br /> * [[Tr]]<br /> * [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command<br /> * [[Setuid]] + [[Setgid]]<br /> * [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Debiani varamu loomine]]<br /> * [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad<br /> * [[FHS]] - Filesystem Hierarchy - vt ka [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf loeng sellel teemal]<br /> * [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview<br /> * [[Init]] (artikli täiendamine)<br /> <br /> ==Mahukamad teemad==<br /> * [[Bash]] <br /> ** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br /> * [[Bash-builtins]]<br /> ** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -&gt; üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -&gt; ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt;, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt; kategooria sinna lõppu lisada.<br /> ** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br /> * [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br /> ** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-&lt;hash&gt;).<br /> ** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br /> ** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br /> ** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br /> ** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br /> ** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br /> ** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br /> ** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br /> ** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br /> * [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]]<br /> <br /> =Viiteid=<br /> * https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br /> * https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br /> * https://linuxjourney.com/<br /> * [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br /> * [https://linux.die.net Linux docs]<br /> <br /> =Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Erialatutvustus_2015_(P%C3%A4eva%C3%B5pe)&diff=99110 2015-12-15T00:08:29Z

<p>Apikalo: Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)</p> <hr /> <div></div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=99109 2015-12-15T00:07:20Z

<p>Apikalo: Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 15. detsember 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Minu arvates oli esimene loeng väga kasulik nendele üliõpilastele, kes on esimest korda tulnud kõrgkooli õppida, <br /> kuna loen põhines Infotehnoloogia Kolledzis sissejuhatuseks ja seal toimuvatest üritustest. Loengust sain mina <br /> teada, kuidas õisi kasutada õppekava, õppevormi, tunniplaane ja vee palju huvitavaid asju. Veel sain teada õisist, et seal palju asju teha, mitte ainult oma hinded ja tunniplaani jälgida, seal ka võib semestri lõppus oma arvamust jätta ainete kohta, see on väga hea mõtte,et tudengid saaksid välja rääkida õppejuhatajale kõik mis tudeng mõtleb aine- või juhatajast. Juri Tretjakov selles loengus rääkis meile muudlisest ja loengu salvestamisest, mis on suurepärane süsteem tudengite jaoks. Üks asi pani mind imestama, et IT Kolledzis on võimalik ka robootika huviringides käia, sellega võib õppimisest kõrvale põikama, ja mõelda teisest.<br /> <br /> Teises loengus Tiina Seeman rääikis meile projektijuhtimisest, ja milline saaks olla IT Kolledzi vilistlane. <br /> Projektijuhtimine nõuab planeerimist, on vaja arvestada sellega kui palju raha meil on, mis selle rahaga hakkame <br /> tegema, mille peale raiskame raha, ja kui on vaja raha, siis te peate teada kust saada raha. Aga kui teile on vaja raha küsida, siis te peate minema ja julgelt küsida, kui te olete kindel, et teil on hea projekt. Selleks, et hea projekti luua, on vaja teada mitte ainult projektijuhtimisest teada, on vaja teada ta IT, sest projektijuhtimine ja IT on omaette distsipliin. Aga kahjuks, kui te hakkate looma oma projekti, siis te ei mõtle nende inimeste peale, kes meid ümbritseb, ehk siis tuleb välja nii, et see projekt, mis te luuasite, te luuasite enda jaoks, mis on päris halb viga, ja tihti see teevad need inimesed, kes tahavad projektist ainult raha teenida. Veel on kõige tähtsam trikk, mis loengus rääkis Tiina on projekti läbikukkumine, ja loengus oli näha millised probleemid tekkivad, ja kui tihti need probleemid tekkitavad , et lõppuks projekt läbikukkub. Tiina rääkis meile ka seda, et hea projektijuhtimiseks on vaja: Aega, Skoop, Raha, Kvaliteet ja Pingutus, veel meil on vaja kogu aeg riskida ja kõik riskid hästi läbimõelda. Ja alati kõikides projektijuhtimises kõige tähtsam on meeskond, kes sind ümbritseb.<br /> <br /> Elar Lang rääkis loenus oma kooliteest milleks oli Tallinna Polötehmikum, IT Kolledz ja Tallinna Tehnikaülikool, peale õpinguid asus tööle LAMP-i ja Clarified Security OÜ. Kuna ta läks töö kõrvlt õppima kaugõppesse, mis meeldis talle, sellepärast et sai keskenduda üks päev õpinugutele ja teine tööle. IT Kolledzisse sattus ta juhuslikult, peale esimest semestrit oli tal keskmine 4.7 ning otsustas ta jääda. Peale IT Kolledzi lõputöö tegemist sai ta aru, et see töö on tegelikult hea. Loegus rääkis ta, et Ülikoolid ja kõrgharidus pole alati olulised, vaid oluline on saavutada oma eesmärke ning õppima õppida ja kohanema olukorraga. Tema arvates on tähtis ennast alati täiendada ja kohanema olukorraga. Alati on raske uue asjaga alustada, sest sa oled teadmatuses mis sind ees ootab. Kui keegi on millegiga hakkama saanud, saad ka sina. Alati tuleb keskenduda võimetele mitte takistustele. Vigu pole vaja karta vaid nendest tuleb õppida ja asju korrigeerida. Tuleb teha õpinguplaan ja slle eduka täitmise puhul ennast kiita. Alu endale ja ole enda boss. Ära lükka asju edasi. Igal teel on takistused, ole valmis.<br /> <br /> Targo Tennisbeg on tegelenud 20 aastat tarkvara tootmisega.Enamik maailma it projektidest ebaõnnestub. Java arendajalon väga palju ülessandeid võrreldes programeerijatega. Enamik maailma tarkvarast on väga keeruline ja koosneb mitmetest kihtidest. Arendajatel tegelevad infostruktuuri, arendusahendite ja paljude teiste probleemidega. Targo rääkis, kuidas töötavad erinevad veebilehed, kui kergeks on inimestele teha mingi tegevus, kuid tegelikuses peab arvuti tegema väga palju tööd selle jaoks. Iga tarkvara projekti alustades on see programeerijale midagi uut.Edu võti valmi olla tegevustega, mis jäävad väljaspoole ametikirjeldust. Hind tekkib pakkumise ja nõudmise vahel.Enamik Eesti IT ettevõtteid on konsultatsiooniettevõtted. Programeerija jaoks on oluline teostusmitte idee. Targo arvates lähevad asjad suuremaks, paremaks, kiiremaks ja odavamaks.<br /> <br /> Kert Suve haridus veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Testida on vaja, et saada informatsiooni ja riskide maandamiseks. Testijaid on vähe Eestis 10 %-15% Ja mujal maailmas kuni 25% Majanduslikud ettekäänded miks mitte testida on testimine Kallis, testimine ei loo väärtust, aega vähe, öeldakse pole võimalik testida ja pole inimest. Kui testimine jääb tegemata võib olla kõik korras, kuid võib ka kõige hullem juhtuda, kui on seotud iniestega. Testijate vähesuse pühjused: saavad vähe palka, arvatakse, et testida oskab igaüks ja see on igav.Testimise oskused jagunevad: unit, integration, system, acceptance. Viga live-s ei ole alati testija süüdi, vaid eeltöö oli halb.<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis sellest mis elu on süsteemiadministraatoril. Süsteemiadministraator peab olema usaldusväärne, sest talle on usaldatud sellised asjad milles sorimine on keelatud. Ta rääkis, et hetkel on vaja järjest rohkem inimesi kes mõistavad nii arendus, kui ka haldus poolt, sest ilma üheta on raske hakkama saada. Kui uues tarkvaras tekkivad turvaaugud tuleb need kiiresti üles otsida ja ära parandada, kuni keegi pole hakkanud neid kasutama ja probleeme tekitama. Koodi avalik oleks aitav vigu vältida, sest siis saavad võtta osa vigade parandamisel erinevad isikud. Süsteemiadministraator peab teadma kuidas süsteem töötab, seda saab teha kergemaks see, kui projekt on korralikult dokumenteeritud. Dokumentatsiooni tähtsusest rääkisid ka teised külalisesineijad.<br /> <br /> Seitsmes külalisesineja oli Tanel Unt. Ta rääkis, kuidas ta iga oma uue ettevõttega midai uut teada saab.Tanel hoiatas, et programeerija vaimne töö on eriti raske, sest ülessandeid on alati väga palju. Tanel jagas palju huvitavaid ettevõtlusaluseid soovitusi ja temagi rõhutas, et testimine on oluline. Nii Tanel, kui ka Elar Lang, tõid välja selle, et tuleb suhtuda entusiasmiga. Vigu võib tekkida kiiresti IT alal, kuna tehnika meie ajal muutub väga kiiresti. Nii nagu ka teised külalisesinejad tõi ka Tane välja, et tuleb osata suhelda ja olla meeskondlik, ning dokumenteerimine on tähtis. <br /> <br /> Viimases loengus oli kaks meesterahvast Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Oliver tutvustas meile IT käske. Põhiliselt andmeanalüüsi olulisust ja tutvustas erinevid valdkondi, mis tegelevad andmeanalüüsiga. Ta rääkis, et tegelikult ilma andmenalüüsita ei saaks hakkama, sest seda on vaja peaaegu igas valdkonnas. See loeng pakkus mulle huvi, kuna sain teada, et ilma andmekaevate kaotab projekti tootmisprotsessi potensiaali.Oleg võttis küll vähe sõna, kuid ta rääkis oma pikkaajalisest kogemuset, ning tõi välja, et tema esimene kood oli kirjutatud 1974 aastal. Toodi ka mingil määral juttu ajaloolisest taustast IT maailmaga seonduvast ja kuritarvitamisest näiteks maksuametis.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin õelda, et selline aine on väga kasulik esmakursuslastele, sest nad saavad parema ülevaate IT maailmast. Tänu sellele ainele sain aru, et tegelikult on IT maailm väga lai.Tudengid said tänu Õpingukorraldus ja erialatutvustus ainele mõtte mis valdkonnas edasi suunduda.Mulle meeldisid kõik loengud, kuid kõige rohkem pani mind kuulama ennast Tiina Seeman. Tiina rääkis palju uut ja huvitavat mida varem ei teadnud.Laused mille tähtsusest sain peale loenguid alles aru olid, et eriala omandamiseks on vaja uskuda iseendasse, osata suhelda teiste inimestega ja kõige tähtsam osata õppima õppida!<br /> <br /> =Kasutatud meedia=<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 : Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 : Tiina Seeman<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true : Elar Lang <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true : Taavi Tuisk <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true : Kert Suvi <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true : Targo Tennisberg <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true : Tanel Unt<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true : Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak<br /> <br /> =Küsimus A=<br /> Eksamit on võimalik uuesti sooritada ülejärgmise semestri punase jooneni. See on kirjas üliõpilasele õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. Korduseksami ja kordusarvestuse korral on vaja end registreerida õppeosakonnas.Kordussooritusele on võimalik ennast registreerida läbi ÕIS-i. Vajalik on minna avalehele sealt valida Minu Asjad ja seda tuleb teha nii, et registreerimise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. Kordussoorituse aja valib õppejõud kooskõlas õppeosakonnas tehtud ajakavaga. Riigieelarvevälisel kohal tuleb üliõpilasel korduseksami puhul maksma 14,2 eurot, mis oli kirjas ÕIS-is ja õppeteenuste tasumäärade nimekirjas. Riigieelarvelisel kohal oleval üliõpilasel on korduseksam tasuta õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7. kohaselt.<br /> <br /> =Küsimus 4=<br /> Tegevused: VÕTA on väga hea asi, näiteks VÕTAga on võimalik eelnevalt läbitud ained ülekanda. Täismahus pole võimalik töökogemust teha, kuid on võimalik esitada taotlus, mille rahuldamisel on võimalik läbida praktika lihmenetuluse korras. Tähtajad õppeaastal: 2015/2016 kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. Neid EAP-id ei arestata koormusesse. Semestri ja aasta õppekoormusesse arvestatakse ainult neid aineid, mis on antud perioodil deklareeritud ja läbitud.<br /> <br /> =Ülesanne=<br /> X = 24 EAP, Y = 26 EAP<br /> 27EAP*2-(X+Y) = 27EAP*2-(24EAP+26EAP) = 4 EAP<br /> Vastus. Õppeaasta lõpus esitatakse arve 4 EAP eest.<br /> <br /> ==Lisa ülesanne==<br /> <br /> [[File:file65374728_ffd9c11c.jpg|frame|alt=SAGE|SAGE arvutisüsteem]]<br /> <br /> &lt;b&gt;Sage&lt;/b&gt; - Vahemikus 1958-1983 kasutusel olnud Semi-Automatic Ground Environment, see on kalleim, raskeim ja suurim <br /> arvutisüsteem, mis loodud (kogukaal umbes 250 tonni, tööks vajalik pind umbes 1860 ruutmeetrit).<br /> <br /> =Miks see oli uudne ja miks kasutati=<br /> IBM lõi SAGE'i USA õhuväe tellimusel ja see täitis Külma sõja ajal üht eesmärki: jälgis riiklikku õhuruumi lennurünnakute <br /> avastamiseks. Hiljem aitas see samas lennuliiklust korraldada.<br /> IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12 <br /> miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit).<br /> <br /> =Miks ei kasuta =<br /> SAGE täielikult teenitud 1963 mille ajal kasu see projekt ei olnud nii palju , sest see oli mõeldud jälgida pommitajate ja <br /> mandritevaheliste ballistiliste rakettide ( ICBM ) ilmus paar aastat varem. IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud <br /> süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12 miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit), <br /> isegi kui süsteem ei ole aidanud peatada ühe pommitaja. Isegi kui arvuti enda eelarve oli vaid kümnendik kogukulutustest, <br /> oleks SAGE siiski kalleim arvutisüsteem, mis üldse loodud. Tänapäevades mõned erinevad SAGEi arvuti osakesed saab näha <br /> muuseumis kogu maailmas.</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Erialatutvustus_2015_(P%C3%A4eva%C3%B5pe)&diff=99108 2015-12-15T00:04:57Z

<p>Apikalo: Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 15. detsember 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Minu arvates oli esimene loeng väga kasulik nendele üliõpilastele, kes on esimest korda tulnud kõrgkooli õppida, <br /> kuna loen põhines Infotehnoloogia Kolledzis sissejuhatuseks ja seal toimuvatest üritustest. Loengust sain mina <br /> teada, kuidas õisi kasutada õppekava, õppevormi, tunniplaane ja vee palju huvitavaid asju. Veel sain teada õisist, et seal palju asju teha, mitte ainult oma hinded ja tunniplaani jälgida, seal ka võib semestri lõppus oma arvamust jätta ainete kohta, see on väga hea mõtte,et tudengid saaksid välja rääkida õppejuhatajale kõik mis tudeng mõtleb aine- või juhatajast. Juri Tretjakov selles loengus rääkis meile muudlisest ja loengu salvestamisest, mis on suurepärane süsteem tudengite jaoks. Üks asi pani mind imestama, et IT Kolledzis on võimalik ka robootika huviringides käia, sellega võib õppimisest kõrvale põikama, ja mõelda teisest.<br /> <br /> Teises loengus Tiina Seeman rääikis meile projektijuhtimisest, ja milline saaks olla IT Kolledzi vilistlane. <br /> Projektijuhtimine nõuab planeerimist, on vaja arvestada sellega kui palju raha meil on, mis selle rahaga hakkame <br /> tegema, mille peale raiskame raha, ja kui on vaja raha, siis te peate teada kust saada raha. Aga kui teile on vaja raha küsida, siis te peate minema ja julgelt küsida, kui te olete kindel, et teil on hea projekt. Selleks, et hea projekti luua, on vaja teada mitte ainult projektijuhtimisest teada, on vaja teada ta IT, sest projektijuhtimine ja IT on omaette distsipliin. Aga kahjuks, kui te hakkate looma oma projekti, siis te ei mõtle nende inimeste peale, kes meid ümbritseb, ehk siis tuleb välja nii, et see projekt, mis te luuasite, te luuasite enda jaoks, mis on päris halb viga, ja tihti see teevad need inimesed, kes tahavad projektist ainult raha teenida. Veel on kõige tähtsam trikk, mis loengus rääkis Tiina on projekti läbikukkumine, ja loengus oli näha millised probleemid tekkivad, ja kui tihti need probleemid tekkitavad , et lõppuks projekt läbikukkub. Tiina rääkis meile ka seda, et hea projektijuhtimiseks on vaja: Aega, Skoop, Raha, Kvaliteet ja Pingutus, veel meil on vaja kogu aeg riskida ja kõik riskid hästi läbimõelda. Ja alati kõikides projektijuhtimises kõige tähtsam on meeskond, kes sind ümbritseb.<br /> <br /> Elar Lang rääkis loenus oma kooliteest milleks oli Tallinna Polötehmikum, IT Kolledz ja Tallinna Tehnikaülikool, peale õpinguid asus tööle LAMP-i ja Clarified Security OÜ. Kuna ta läks töö kõrvlt õppima kaugõppesse, mis meeldis talle, sellepärast et sai keskenduda üks päev õpinugutele ja teine tööle. IT Kolledzisse sattus ta juhuslikult, peale esimest semestrit oli tal keskmine 4.7 ning otsustas ta jääda. Peale IT Kolledzi lõputöö tegemist sai ta aru, et see töö on tegelikult hea. Loegus rääkis ta, et Ülikoolid ja kõrgharidus pole alati olulised, vaid oluline on saavutada oma eesmärke ning õppima õppida ja kohanema olukorraga. Tema arvates on tähtis ennast alati täiendada ja kohanema olukorraga. Alati on raske uue asjaga alustada, sest sa oled teadmatuses mis sind ees ootab. Kui keegi on millegiga hakkama saanud, saad ka sina. Alati tuleb keskenduda võimetele mitte takistustele. Vigu pole vaja karta vaid nendest tuleb õppida ja asju korrigeerida. Tuleb teha õpinguplaan ja slle eduka täitmise puhul ennast kiita. Alu endale ja ole enda boss. Ära lükka asju edasi. Igal teel on takistused, ole valmis.<br /> <br /> Targo Tennisbeg on tegelenud 20 aastat tarkvara tootmisega.Enamik maailma it projektidest ebaõnnestub. Java arendajalon väga palju ülessandeid võrreldes programeerijatega. Enamik maailma tarkvarast on väga keeruline ja koosneb mitmetest kihtidest. Arendajatel tegelevad infostruktuuri, arendusahendite ja paljude teiste probleemidega. Targo rääkis, kuidas töötavad erinevad veebilehed, kui kergeks on inimestele teha mingi tegevus, kuid tegelikuses peab arvuti tegema väga palju tööd selle jaoks. Iga tarkvara projekti alustades on see programeerijale midagi uut.Edu võti valmi olla tegevustega, mis jäävad väljaspoole ametikirjeldust. Hind tekkib pakkumise ja nõudmise vahel.Enamik Eesti IT ettevõtteid on konsultatsiooniettevõtted. Programeerija jaoks on oluline teostusmitte idee. Targo arvates lähevad asjad suuremaks, paremaks, kiiremaks ja odavamaks.<br /> <br /> Kert Suve haridus veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Testida on vaja, et saada informatsiooni ja riskide maandamiseks. Testijaid on vähe Eestis 10 %-15% Ja mujal maailmas kuni 25% Majanduslikud ettekäänded miks mitte testida on testimine Kallis, testimine ei loo väärtust, aega vähe, öeldakse pole võimalik testida ja pole inimest. Kui testimine jääb tegemata võib olla kõik korras, kuid võib ka kõige hullem juhtuda, kui on seotud iniestega. Testijate vähesuse pühjused: saavad vähe palka, arvatakse, et testida oskab igaüks ja see on igav.Testimise oskused jagunevad: unit, integration, system, acceptance. Viga live-s ei ole alati testija süüdi, vaid eeltöö oli halb.<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis sellest mis elu on süsteemiadministraatoril. Süsteemiadministraator peab olema usaldusväärne, sest talle on usaldatud sellised asjad milles sorimine on keelatud. Ta rääkis, et hetkel on vaja järjest rohkem inimesi kes mõistavad nii arendus, kui ka haldus poolt, sest ilma üheta on raske hakkama saada. Kui uues tarkvaras tekkivad turvaaugud tuleb need kiiresti üles otsida ja ära parandada, kuni keegi pole hakkanud neid kasutama ja probleeme tekitama. Koodi avalik oleks aitav vigu vältida, sest siis saavad võtta osa vigade parandamisel erinevad isikud. Süsteemiadministraator peab teadma kuidas süsteem töötab, seda saab teha kergemaks see, kui projekt on korralikult dokumenteeritud. Dokumentatsiooni tähtsusest rääkisid ka teised külalisesineijad.<br /> <br /> Seitsmes külalisesineja oli Tanel Unt. Ta rääkis, kuidas ta iga oma uue ettevõttega midai uut teada saab.Tanel hoiatas, et programeerija vaimne töö on eriti raske, sest ülessandeid on alati väga palju. Tanel jagas palju huvitavaid ettevõtlusaluseid soovitusi ja temagi rõhutas, et testimine on oluline. Nii Tanel, kui ka Elar Lang, tõid välja selle, et tuleb suhtuda entusiasmiga. Vigu võib tekkida kiiresti IT alal, kuna tehnika meie ajal muutub väga kiiresti. Nii nagu ka teised külalisesinejad tõi ka Tane välja, et tuleb osata suhelda ja olla meeskondlik, ning dokumenteerimine on tähtis. <br /> <br /> Viimases loengus oli kaks meesterahvast Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Oliver tutvustas meile IT käske. Põhiliselt andmeanalüüsi olulisust ja tutvustas erinevid valdkondi, mis tegelevad andmeanalüüsiga. Ta rääkis, et tegelikult ilma andmenalüüsita ei saaks hakkama, sest seda on vaja peaaegu igas valdkonnas. See loeng pakkus mulle huvi, kuna sain teada, et ilma andmekaevate kaotab projekti tootmisprotsessi potensiaali.Oleg võttis küll vähe sõna, kuid ta rääkis oma pikkaajalisest kogemuset, ning tõi välja, et tema esimene kood oli kirjutatud 1974 aastal. Toodi ka mingil määral juttu ajaloolisest taustast IT maailmaga seonduvast ja kuritarvitamisest näiteks maksuametis.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin õelda, et selline aine on väga kasulik esmakursuslastele, sest nad saavad parema ülevaate IT maailmast. Tänu sellele ainele sain aru, et tegelikult on IT maailm väga lai.Tudengid said tänu Õpingukorraldus ja erialatutvustus ainele mõtte mis valdkonnas edasi suunduda.Mulle meeldisid kõik loengud, kuid kõige rohkem pani mind kuulama ennast Tiina Seeman. Tiina rääkis palju uut ja huvitavat mida varem ei teadnud.Laused mille tähtsusest sain peale loenguid alles aru olid, et eriala omandamiseks on vaja uskuda iseendasse, osata suhelda teiste inimestega ja kõige tähtsam osata õppima õppida!<br /> <br /> =Kasutatud meedia=<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 : Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 : Tiina Seeman<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true : Elar Lang <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true : Taavi Tuisk <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true : Kert Suvi <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true : Targo Tennisberg <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true : Tanel Unt<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true : Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak<br /> <br /> =Küsimus A=<br /> Eksamit on võimalik uuesti sooritada ülejärgmise semestri punase jooneni. See on kirjas üliõpilasele õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. Korduseksami ja kordusarvestuse korral on vaja end registreerida õppeosakonnas.Kordussooritusele on võimalik ennast registreerida läbi ÕIS-i. Vajalik on minna avalehele sealt valida Minu Asjad ja seda tuleb teha nii, et registreerimise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. Kordussoorituse aja valib õppejõud kooskõlas õppeosakonnas tehtud ajakavaga. Riigieelarvevälisel kohal tuleb üliõpilasel korduseksami puhul maksma 14,2 eurot, mis oli kirjas ÕIS-is ja õppeteenuste tasumäärade nimekirjas. Riigieelarvelisel kohal oleval üliõpilasel on korduseksam tasuta õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7. kohaselt.<br /> <br /> =Küsimus 4=<br /> Tegevused: VÕTA on väga hea asi, näiteks VÕTAga on võimalik eelnevalt läbitud ained ülekanda. Täismahus pole võimalik töökogemust teha, kuid on võimalik esitada taotlus, mille rahuldamisel on võimalik läbida praktika lihmenetuluse korras. Tähtajad õppeaastal: 2015/2016 kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. Neid EAP-id ei arestata koormusesse. Semestri ja aasta õppekoormusesse arvestatakse ainult neid aineid, mis on antud perioodil deklareeritud ja läbitud.<br /> <br /> =Ülesanne=<br /> X = 19 EAP, Y = 26 EAP<br /> 27EAP*2-(X+Y) = 27EAP*2-(19EAP+26EAP) = 9EAP<br /> Vastus. Õppeaasta lõpus esitatakse arve 9 EAP eest.<br /> <br /> ==Lisa ülesanne==<br /> <br /> [[File:file65374728_ffd9c11c.jpg|frame|alt=SAGE|SAGE arvutisüsteem]]<br /> <br /> &lt;b&gt;Sage&lt;/b&gt; - Vahemikus 1958-1983 kasutusel olnud Semi-Automatic Ground Environment, see on kalleim, raskeim ja suurim <br /> arvutisüsteem, mis loodud (kogukaal umbes 250 tonni, tööks vajalik pind umbes 1860 ruutmeetrit).<br /> <br /> =Miks see oli uudne ja miks kasutati=<br /> IBM lõi SAGE'i USA õhuväe tellimusel ja see täitis Külma sõja ajal üht eesmärki: jälgis riiklikku õhuruumi lennurünnakute <br /> avastamiseks. Hiljem aitas see samas lennuliiklust korraldada.<br /> IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12 <br /> miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit).<br /> <br /> =Miks ei kasuta =<br /> SAGE täielikult teenitud 1963 mille ajal kasu see projekt ei olnud nii palju , sest see oli mõeldud jälgida pommitajate ja <br /> mandritevaheliste ballistiliste rakettide ( ICBM ) ilmus paar aastat varem. IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud <br /> süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12 miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit), <br /> isegi kui süsteem ei ole aidanud peatada ühe pommitaja. Isegi kui arvuti enda eelarve oli vaid kümnendik kogukulutustest, <br /> oleks SAGE siiski kalleim arvutisüsteem, mis üldse loodud. Tänapäevades mõned erinevad SAGEi arvuti osakesed saab näha <br /> muuseumis kogu maailmas.</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Erialatutvustus_2015_(P%C3%A4eva%C3%B5pe)&diff=99107 2015-12-15T00:03:40Z

<p>Apikalo: Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Minu arvates oli esimene loeng väga kasulik nendele üliõpilastele, kes on esimest korda tulnud kõrgkooli õppida, <br /> kuna loen põhines Infotehnoloogia Kolledzis sissejuhatuseks ja seal toimuvatest üritustest. Loengust sain mina <br /> teada, kuidas õisi kasutada õppekava, õppevormi, tunniplaane ja vee palju huvitavaid asju. Veel sain teada õisist, et seal palju asju teha, mitte ainult oma hinded ja tunniplaani jälgida, seal ka võib semestri lõppus oma arvamust jätta ainete kohta, see on väga hea mõtte,et tudengid saaksid välja rääkida õppejuhatajale kõik mis tudeng mõtleb aine- või juhatajast. Juri Tretjakov selles loengus rääkis meile muudlisest ja loengu salvestamisest, mis on suurepärane süsteem tudengite jaoks. Üks asi pani mind imestama, et IT Kolledzis on võimalik ka robootika huviringides käia, sellega võib õppimisest kõrvale põikama, ja mõelda teisest.<br /> <br /> Teises loengus Tiina Seeman rääikis meile projektijuhtimisest, ja milline saaks olla IT Kolledzi vilistlane. <br /> Projektijuhtimine nõuab planeerimist, on vaja arvestada sellega kui palju raha meil on, mis selle rahaga hakkame <br /> tegema, mille peale raiskame raha, ja kui on vaja raha, siis te peate teada kust saada raha. Aga kui teile on vaja raha küsida, siis te peate minema ja julgelt küsida, kui te olete kindel, et teil on hea projekt. Selleks, et hea projekti luua, on vaja teada mitte ainult projektijuhtimisest teada, on vaja teada ta IT, sest projektijuhtimine ja IT on omaette distsipliin. Aga kahjuks, kui te hakkate looma oma projekti, siis te ei mõtle nende inimeste peale, kes meid ümbritseb, ehk siis tuleb välja nii, et see projekt, mis te luuasite, te luuasite enda jaoks, mis on päris halb viga, ja tihti see teevad need inimesed, kes tahavad projektist ainult raha teenida. Veel on kõige tähtsam trikk, mis loengus rääkis Tiina on projekti läbikukkumine, ja loengus oli näha millised probleemid tekkivad, ja kui tihti need probleemid tekkitavad , et lõppuks projekt läbikukkub. Tiina rääkis meile ka seda, et hea projektijuhtimiseks on vaja: Aega, Skoop, Raha, Kvaliteet ja Pingutus, veel meil on vaja kogu aeg riskida ja kõik riskid hästi läbimõelda. Ja alati kõikides projektijuhtimises kõige tähtsam on meeskond, kes sind ümbritseb.<br /> <br /> Elar Lang rääkis loenus oma kooliteest milleks oli Tallinna Polötehmikum, IT Kolledz ja Tallinna Tehnikaülikool, peale õpinguid asus tööle LAMP-i ja Clarified Security OÜ. Kuna ta läks töö kõrvlt õppima kaugõppesse, mis meeldis talle, sellepärast et sai keskenduda üks päev õpinugutele ja teine tööle. IT Kolledzisse sattus ta juhuslikult, peale esimest semestrit oli tal keskmine 4.7 ning otsustas ta jääda. Peale IT Kolledzi lõputöö tegemist sai ta aru, et see töö on tegelikult hea. Loegus rääkis ta, et Ülikoolid ja kõrgharidus pole alati olulised, vaid oluline on saavutada oma eesmärke ning õppima õppida ja kohanema olukorraga. Tema arvates on tähtis ennast alati täiendada ja kohanema olukorraga. Alati on raske uue asjaga alustada, sest sa oled teadmatuses mis sind ees ootab. Kui keegi on millegiga hakkama saanud, saad ka sina. Alati tuleb keskenduda võimetele mitte takistustele. Vigu pole vaja karta vaid nendest tuleb õppida ja asju korrigeerida. Tuleb teha õpinguplaan ja slle eduka täitmise puhul ennast kiita. Alu endale ja ole enda boss. Ära lükka asju edasi. Igal teel on takistused, ole valmis.<br /> <br /> Targo Tennisbeg on tegelenud 20 aastat tarkvara tootmisega.Enamik maailma it projektidest ebaõnnestub. Java arendajalon väga palju ülessandeid võrreldes programeerijatega. Enamik maailma tarkvarast on väga keeruline ja koosneb mitmetest kihtidest. Arendajatel tegelevad infostruktuuri, arendusahendite ja paljude teiste probleemidega. Targo rääkis, kuidas töötavad erinevad veebilehed, kui kergeks on inimestele teha mingi tegevus, kuid tegelikuses peab arvuti tegema väga palju tööd selle jaoks. Iga tarkvara projekti alustades on see programeerijale midagi uut.Edu võti valmi olla tegevustega, mis jäävad väljaspoole ametikirjeldust. Hind tekkib pakkumise ja nõudmise vahel.Enamik Eesti IT ettevõtteid on konsultatsiooniettevõtted. Programeerija jaoks on oluline teostusmitte idee. Targo arvates lähevad asjad suuremaks, paremaks, kiiremaks ja odavamaks.<br /> <br /> Kert Suve haridus veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Testida on vaja, et saada informatsiooni ja riskide maandamiseks. Testijaid on vähe Eestis 10 %-15% Ja mujal maailmas kuni 25% Majanduslikud ettekäänded miks mitte testida on testimine Kallis, testimine ei loo väärtust, aega vähe, öeldakse pole võimalik testida ja pole inimest. Kui testimine jääb tegemata võib olla kõik korras, kuid võib ka kõige hullem juhtuda, kui on seotud iniestega. Testijate vähesuse pühjused: saavad vähe palka, arvatakse, et testida oskab igaüks ja see on igav.Testimise oskused jagunevad: unit, integration, system, acceptance. Viga live-s ei ole alati testija süüdi, vaid eeltöö oli halb.<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis sellest mis elu on süsteemiadministraatoril. Süsteemiadministraator peab olema usaldusväärne, sest talle on usaldatud sellised asjad milles sorimine on keelatud. Ta rääkis, et hetkel on vaja järjest rohkem inimesi kes mõistavad nii arendus, kui ka haldus poolt, sest ilma üheta on raske hakkama saada. Kui uues tarkvaras tekkivad turvaaugud tuleb need kiiresti üles otsida ja ära parandada, kuni keegi pole hakkanud neid kasutama ja probleeme tekitama. Koodi avalik oleks aitav vigu vältida, sest siis saavad võtta osa vigade parandamisel erinevad isikud. Süsteemiadministraator peab teadma kuidas süsteem töötab, seda saab teha kergemaks see, kui projekt on korralikult dokumenteeritud. Dokumentatsiooni tähtsusest rääkisid ka teised külalisesineijad.<br /> <br /> Seitsmes külalisesineja oli Tanel Unt. Ta rääkis, kuidas ta iga oma uue ettevõttega midai uut teada saab.Tanel hoiatas, et programeerija vaimne töö on eriti raske, sest ülessandeid on alati väga palju. Tanel jagas palju huvitavaid ettevõtlusaluseid soovitusi ja temagi rõhutas, et testimine on oluline. Nii Tanel, kui ka Elar Lang, tõid välja selle, et tuleb suhtuda entusiasmiga. Vigu võib tekkida kiiresti IT alal, kuna tehnika meie ajal muutub väga kiiresti. Nii nagu ka teised külalisesinejad tõi ka Tane välja, et tuleb osata suhelda ja olla meeskondlik, ning dokumenteerimine on tähtis. <br /> <br /> Viimases loengus oli kaks meesterahvast Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Oliver tutvustas meile IT käske. Põhiliselt andmeanalüüsi olulisust ja tutvustas erinevid valdkondi, mis tegelevad andmeanalüüsiga. Ta rääkis, et tegelikult ilma andmenalüüsita ei saaks hakkama, sest seda on vaja peaaegu igas valdkonnas. See loeng pakkus mulle huvi, kuna sain teada, et ilma andmekaevate kaotab projekti tootmisprotsessi potensiaali.Oleg võttis küll vähe sõna, kuid ta rääkis oma pikkaajalisest kogemuset, ning tõi välja, et tema esimene kood oli kirjutatud 1974 aastal. Toodi ka mingil määral juttu ajaloolisest taustast IT maailmaga seonduvast ja kuritarvitamisest näiteks maksuametis.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin õelda, et selline aine on väga kasulik esmakursuslastele, sest nad saavad parema ülevaate IT maailmast. Tänu sellele ainele sain aru, et tegelikult on IT maailm väga lai.Tudengid said tänu Õpingukorraldus ja erialatutvustus ainele mõtte mis valdkonnas edasi suunduda.Mulle meeldisid kõik loengud, kuid kõige rohkem pani mind kuulama ennast Tiina Seeman. Tiina rääkis palju uut ja huvitavat mida varem ei teadnud.Laused mille tähtsusest sain peale loenguid alles aru olid, et eriala omandamiseks on vaja uskuda iseendasse, osata suhelda teiste inimestega ja kõige tähtsam osata õppima õppida!<br /> <br /> =Kasutatud meedia=<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 : Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 : Tiina Seeman<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true : Elar Lang <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true : Taavi Tuisk <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true : Kert Suvi <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true : Targo Tennisberg <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true : Tanel Unt<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true : Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak<br /> <br /> =Küsimus A=<br /> Eksamit on võimalik uuesti sooritada ülejärgmise semestri punase jooneni. See on kirjas üliõpilasele õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. Korduseksami ja kordusarvestuse korral on vaja end registreerida õppeosakonnas.Kordussooritusele on võimalik ennast registreerida läbi ÕIS-i. Vajalik on minna avalehele sealt valida Minu Asjad ja seda tuleb teha nii, et registreerimise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. Kordussoorituse aja valib õppejõud kooskõlas õppeosakonnas tehtud ajakavaga. Riigieelarvevälisel kohal tuleb üliõpilasel korduseksami puhul maksma 14,2 eurot, mis oli kirjas ÕIS-is ja õppeteenuste tasumäärade nimekirjas. Riigieelarvelisel kohal oleval üliõpilasel on korduseksam tasuta õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7. kohaselt.<br /> <br /> =Küsimus 4=<br /> Tegevused: VÕTA on väga hea asi, näiteks VÕTAga on võimalik eelnevalt läbitud ained ülekanda. Täismahus pole võimalik töökogemust teha, kuid on võimalik esitada taotlus, mille rahuldamisel on võimalik läbida praktika lihmenetuluse korras. Tähtajad õppeaastal: 2015/2016 kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. Neid EAP-id ei arestata koormusesse. Semestri ja aasta õppekoormusesse arvestatakse ainult neid aineid, mis on antud perioodil deklareeritud ja läbitud.<br /> <br /> =Ülesanne=<br /> X = 19 EAP, Y = 26 EAP<br /> 27EAP*2-(X+Y) = 27EAP*2-(19EAP+26EAP) = 9EAP<br /> Vastus. Õppeaasta lõpus esitatakse arve 9 EAP eest.<br /> <br /> ==Lisa ülesanne==<br /> <br /> [[File:file65374728_ffd9c11c.jpg|frame|alt=SAGE|SAGE arvutisüsteem]]<br /> <br /> &lt;b&gt;Sage&lt;/b&gt; - Vahemikus 1958-1983 kasutusel olnud Semi-Automatic Ground Environment, see on kalleim, raskeim ja suurim <br /> arvutisüsteem, mis loodud (kogukaal umbes 250 tonni, tööks vajalik pind umbes 1860 ruutmeetrit).<br /> <br /> =Miks see oli uudne ja miks kasutati=<br /> IBM lõi SAGE'i USA õhuväe tellimusel ja see täitis Külma sõja ajal üht eesmärki: jälgis riiklikku õhuruumi lennurünnakute <br /> avastamiseks. Hiljem aitas see samas lennuliiklust korraldada.<br /> IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12 <br /> miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit).<br /> <br /> =Miks ei kasuta =<br /> SAGE täielikult teenitud 1963 mille ajal kasu see projekt ei olnud nii palju , sest see oli mõeldud jälgida pommitajate ja <br /> mandritevaheliste ballistiliste rakettide ( ICBM ) ilmus paar aastat varem. IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud <br /> süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12 miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit), <br /> isegi kui süsteem ei ole aidanud peatada ühe pommitaja. Isegi kui arvuti enda eelarve oli vaid kümnendik kogukulutustest, <br /> oleks SAGE siiski kalleim arvutisüsteem, mis üldse loodud. Tänapäevades mõned erinevad SAGEi arvuti osakesed saab näha <br /> muuseumis kogu maailmas.</div>

Apikalo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&diff=98973 2015-12-13T20:18:24Z

<p>Apikalo: Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Aleksandr Pikalo<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 13. detsember 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Minu arvates oli esimene loeng väga kasulik nendele üliõpilastele, kes on esimest korda tulnud kõrgkooli õppida, <br /> kuna loen põhines Infotehnoloogia Kolledzis sissejuhatuseks ja seal toimuvatest üritustest. Loengust sain mina <br /> teada, kuidas õisi kasutada õppekava, õppevormi, tunniplaane ja vee palju huvitavaid asju. Veel sain teada õisist, et seal palju asju teha, mitte ainult oma hinded ja tunniplaani jälgida, seal ka võib semestri lõppus oma arvamust jätta ainete kohta, see on väga hea mõtte,et tudengid saaksid välja rääkida õppejuhatajale kõik mis tudeng mõtleb aine- või juhatajast. Juri Tretjakov selles loengus rääkis meile muudlisest ja loengu salvestamisest, mis on suurepärane süsteem tudengite jaoks. Üks asi pani mind imestama, et IT Kolledzis on võimalik ka robootika huviringides käia, sellega võib õppimisest kõrvale põikama, ja mõelda teisest.<br /> <br /> Teises loengus Tiina Seeman rääikis meile projektijuhtimisest, ja milline saaks olla IT Kolledzi vilistlane. <br /> Projektijuhtimine nõuab planeerimist, on vaja arvestada sellega kui palju raha meil on, mis selle rahaga hakkame <br /> tegema, mille peale raiskame raha, ja kui on vaja raha, siis te peate teada kust saada raha. Aga kui teile on vaja raha küsida, siis te peate minema ja julgelt küsida, kui te olete kindel, et teil on hea projekt. Selleks, et hea projekti luua, on vaja teada mitte ainult projektijuhtimisest teada, on vaja teada ta IT, sest projektijuhtimine ja IT on omaette distsipliin. Aga kahjuks, kui te hakkate looma oma projekti, siis te ei mõtle nende inimeste peale, kes meid ümbritseb, ehk siis tuleb välja nii, et see projekt, mis te luuasite, te luuasite enda jaoks, mis on päris halb viga, ja tihti see teevad need inimesed, kes tahavad projektist ainult raha teenida. Veel on kõige tähtsam trikk, mis loengus rääkis Tiina on projekti läbikukkumine, ja loengus oli näha millised probleemid tekkivad, ja kui tihti need probleemid tekkitavad , et lõppuks projekt läbikukkub. Tiina rääkis meile ka seda, et hea projektijuhtimiseks on vaja: Aega, Skoop, Raha, Kvaliteet ja Pingutus, veel meil on vaja kogu aeg riskida ja kõik riskid hästi läbimõelda. Ja alati kõikides projektijuhtimises kõige tähtsam on meeskond, kes sind ümbritseb.<br /> <br /> Elar Lang rääkis loenus oma kooliteest milleks oli Tallinna Polötehmikum, IT Kolledz ja Tallinna Tehnikaülikool, peale õpinguid asus tööle LAMP-i ja Clarified Security OÜ. Kuna ta läks töö kõrvlt õppima kaugõppesse, mis meeldis talle, sellepärast et sai keskenduda üks päev õpinugutele ja teine tööle. IT Kolledzisse sattus ta juhuslikult, peale esimest semestrit oli tal keskmine 4.7 ning otsustas ta jääda. Peale IT Kolledzi lõputöö tegemist sai ta aru, et see töö on tegelikult hea. Loegus rääkis ta, et Ülikoolid ja kõrgharidus pole alati olulised, vaid oluline on saavutada oma eesmärke ning õppima õppida ja kohanema olukorraga. Tema arvates on tähtis ennast alati täiendada ja kohanema olukorraga. Alati on raske uue asjaga alustada, sest sa oled teadmatuses mis sind ees ootab. Kui keegi on millegiga hakkama saanud, saad ka sina. Alati tuleb keskenduda võimetele mitte takistustele. Vigu pole vaja karta vaid nendest tuleb õppida ja asju korrigeerida. Tuleb teha õpinguplaan ja slle eduka täitmise puhul ennast kiita. Alu endale ja ole enda boss. Ära lükka asju edasi. Igal teel on takistused, ole valmis.<br /> <br /> Targo Tennisbeg on tegelenud 20 aastat tarkvara tootmisega.Enamik maailma it projektidest ebaõnnestub. Java arendajalon väga palju ülessandeid võrreldes programeerijatega. Enamik maailma tarkvarast on väga keeruline ja koosneb mitmetest kihtidest. Arendajatel tegelevad infostruktuuri, arendusahendite ja paljude teiste probleemidega. Targo rääkis, kuidas töötavad erinevad veebilehed, kui kergeks on inimestele teha mingi tegevus, kuid tegelikuses peab arvuti tegema väga palju tööd selle jaoks. Iga tarkvara projekti alustades on see programeerijale midagi uut.Edu võti valmi olla tegevustega, mis jäävad väljaspoole ametikirjeldust. Hind tekkib pakkumise ja nõudmise vahel.Enamik Eesti IT ettevõtteid on konsultatsiooniettevõtted. Programeerija jaoks on oluline teostusmitte idee. Targo arvates lähevad asjad suuremaks, paremaks, kiiremaks ja odavamaks.<br /> <br /> Kert Suve haridus veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Testida on vaja, et saada informatsiooni ja riskide maandamiseks. Testijaid on vähe Eestis 10 %-15% Ja mujal maailmas kuni 25% Majanduslikud ettekäänded miks mitte testida on testimine Kallis, testimine ei loo väärtust, aega vähe, öeldakse pole võimalik testida ja pole inimest. Kui testimine jääb tegemata võib olla kõik korras, kuid võib ka kõige hullem juhtuda, kui on seotud iniestega. Testijate vähesuse pühjused: saavad vähe palka, arvatakse, et testida oskab igaüks ja see on igav.Testimise oskused jagunevad: unit, integration, system, acceptance. Viga live-s ei ole alati testija süüdi, vaid eeltöö oli halb.<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis sellest mis elu on süsteemiadministraatoril. Süsteemiadministraator peab olema usaldusväärne, sest talle on usaldatud sellised asjad milles sorimine on keelatud. Ta rääkis, et hetkel on vaja järjest rohkem inimesi kes mõistavad nii arendus, kui ka haldus poolt, sest ilma üheta on raske hakkama saada. Kui uues tarkvaras tekkivad turvaaugud tuleb need kiiresti üles otsida ja ära parandada, kuni keegi pole hakkanud neid kasutama ja probleeme tekitama. Koodi avalik oleks aitav vigu vältida, sest siis saavad võtta osa vigade parandamisel erinevad isikud. Süsteemiadministraator peab teadma kuidas süsteem töötab, seda saab teha kergemaks see, kui projekt on korralikult dokumenteeritud. Dokumentatsiooni tähtsusest rääkisid ka teised külalisesineijad.<br /> <br /> Seitsmes külalisesineja oli Tanel Unt. Ta rääkis, kuidas ta iga oma uue ettevõttega midai uut teada saab.Tanel hoiatas, et programeerija vaimne töö on eriti raske, sest ülessandeid on alati väga palju. Tanel jagas palju huvitavaid ettevõtlusaluseid soovitusi ja temagi rõhutas, et testimine on oluline. Nii Tanel, kui ka Elar Lang, tõid välja selle, et tuleb suhtuda entusiasmiga. Vigu võib tekkida kiiresti IT alal, kuna tehnika meie ajal muutub väga kiiresti. Nii nagu ka teised külalisesinejad tõi ka Tane välja, et tuleb osata suhelda ja olla meeskondlik, ning dokumenteerimine on tähtis. <br /> <br /> Viimases loengus oli kaks meesterahvast Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Oliver tutvustas meile IT käske. Põhiliselt andmeanalüüsi olulisust ja tutvustas erinevid valdkondi, mis tegelevad andmeanalüüsiga. Ta rääkis, et tegelikult ilma andmenalüüsita ei saaks hakkama, sest seda on vaja peaaegu igas valdkonnas. See loeng pakkus mulle huvi, kuna sain teada, et ilma andmekaevate kaotab projekti tootmisprotsessi potensiaali.Oleg võttis küll vähe sõna, kuid ta rääkis oma pikkaajalisest kogemuset, ning tõi välja, et tema esimene kood oli kirjutatud 1974 aastal. Toodi ka mingil määral juttu ajaloolisest taustast IT maailmaga seonduvast ja kuritarvitamisest näiteks maksuametis.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin õelda, et selline aine on väga kasulik esmakursuslastele, sest nad saavad parema ülevaate IT maailmast. Tänu sellele ainele sain aru, et tegelikult on IT maailm väga lai.Tudengid said tänu Õpingukorraldus ja erialatutvustus ainele mõtte mis valdkonnas edasi suunduda.Mulle meeldisid kõik loengud, kuid kõige rohkem pani mind kuulama ennast Tiina Seeman. Tiina rääkis palju uut ja huvitavat mida varem ei teadnud.Laused mille tähtsusest sain peale loenguid alles aru olid, et eriala omandamiseks on vaja uskuda iseendasse, osata suhelda teiste inimestega ja kõige tähtsam osata õppima õppida!<br /> <br /> =Kasutatud meedia=<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 : Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 : Tiina Seeman<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true : Elar Lang <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true : Taavi Tuisk <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true : Kert Suvi <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true : Targo Tennisberg <br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true : Tanel Unt<br /> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true : Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak<br /> <br /> =Küsimus A=<br /> Eksamit on võimalik uuesti sooritada ülejärgmise semestri punase jooneni. See on kirjas üliõpilasele õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. Korduseksami ja kordusarvestuse korral on vaja end registreerida õppeosakonnas.Kordussooritusele on võimalik ennast registreerida läbi ÕIS-i. Vajalik on minna avalehele sealt valida Minu Asjad ja seda tuleb teha nii, et registreerimise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. Kordussoorituse aja valib õppejõud kooskõlas õppeosakonnas tehtud ajakavaga. Riigieelarvevälisel kohal tuleb üliõpilasel korduseksami puhul maksma 14,2 eurot, mis oli kirjas ÕIS-is ja õppeteenuste tasumäärade nimekirjas. Riigieelarvelisel kohal oleval üliõpilasel on korduseksam tasuta õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7. kohaselt.<br /> <br /> =Küsimus 4=<br /> Tegevused: VÕTA on väga hea asi, näiteks VÕTAga on võimalik eelnevalt läbitud ained ülekanda. Täismahus pole võimalik töökogemust teha, kuid on võimalik esitada taotlus, mille rahuldamisel on võimalik läbida praktika lihmenetuluse korras. Tähtajad õppeaastal: 2015/2016 kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. Neid EAP-id ei arestata koormusesse. Semestri ja aasta õppekoormusesse arvestatakse ainult neid aineid, mis on antud perioodil deklareeritud ja läbitud.<br /> <br /> =Ülesanne=<br /> X = 24 EAP, Y = 26 EAP<br /> 27EAP*2-(X+Y) = 27EAP*2-(24EAP+26EAP) = 4 EAP<br /> Vastus. Õppeaasta lõpus esitatakse arve 4 EAP eest.<br /> <br /> ==Lisa ülesanne==<br /> <br /> [[File:file65374728_ffd9c11c.jpg|frame|alt=SAGE|SAGE arvutisüsteem]]<br /> <br /> &lt;b&gt;Sage&lt;/b&gt; - arvuti algebra süsteem, mis hõlmab paljusid valdkondi matemaatikas, algebras, Kombinatoorikas, arvutusmatemaatikas ja matemaatililises analüüsis. <br /> Esimene versioon SAGE ilmus 24. veebruaril 2005. aastal vabas vormis tarkvara GNU GPL.<br /> Esialgne eesmärk oli projekti luua avatud tarkvara alternatiivseid süsteeme Magma, Maple, Mathematica, ja MATLAB. Arendaja Salvei, William Stein on - õppinud matemaatikat Washingtoni ülikoolis. <br /> Vahemikus 1958-1983 kasutusel olnud Semi-Automatic Ground Environment - (SAGE) hoiab siiani mitut vastavat rekordit.<br /> See on kalleim, raskeim ja suurim arvutisüsteem, mis loodud tööks vajalik pind umbes 1860 ruutmeetrit,kogukaal umbes 250 tonni.<br /> IBM lõi SAGE'i USA õhuväe tellimusel ja see täitis Külma sõja ajal üht eesmärki: jälgis riiklikku õhuruumi lennurünnakute avastamiseks. see aitas hiljem lennuliiklust korraldada..<br /> IBM ja Ühendriikide valitsus ei ole avaldanud süsteemi kogumaksumust kunagi, kui seda hindavad asjatundjad vahemikku 8-12 miljardit dollarit.<br /> Suur summa sisaldab nii vajalikku tehnikat, kui hooneid arenduskulusid, mis püstitati SAGE'i majutamiseks.<br /> Kui arvuti enda eelarve oli vaid kogukulutustest kümnendik, oleks SAGE siiski kalleim arvutisüsteem, mis üldse loodud.<br /> <br /> =Saga võimalused=<br /> * Sülearvuti Interfeis &lt;i&gt;notebook&lt;/i&gt; vaadata ja taaskasutada sisestatud võistkonnad ja tulemused, sealhulgas graafika ja tekstikommentaarid, saadaval moodsaim brausereid.Turvaline ühendus saadaval läbi protokolli HTTPS, kus on oluline konfidentsiaalsus. Sammuti saab Sage töötada nii kohapeal,kui ka distantsilt.<br /> * Sisend Interfeisis &lt;i&gt;notebook&lt;/i&gt; põhineb käsurida, kasutades multi-paradigma Python.<br /> * Paralleelselt toetudes arvuti abile,nii mitmetuumaliste protsessorite ja mitme protsessoriga süsteemides ja jaotamise ülesannete süsteem.<br /> * Matemaatiline analüüs on realiseeritud Maxima ja SymPy süsteemi põhjal.<br /> * Lineaaralgebra realiseerub GSL , SciPy ja NumPy süsteemi põhjal .<br /> * Raamatukogu, kus on elementaarsed ja erilised matemaatilised funktsioonid .<br /> * Tasandi ja 3D graafikud funktsioonide ja andmete jaoks .<br /> * Tööriistad matriitsidega ja massiivsed andmed, mis toetavad mitte laetud massiividega.<br /> * Erinevate statististiliste raamatukogude funktsioonid, mis kasutavad funktsionaalsust R &amp; SciPy.<br /> * Tööriistad pilditöötluse abil pylab ja Python.<br /> * Visualiseerimine ja analüüs graafiku teoorias.<br /> * Protseduurid importimiseks ja eksportimiseks erinevate andmete formaatide:s pildid, videode, audiote, CADide, GISide, meditsiiniliste dokumentide ja vormide.<br /> * Toetab koplektseid numbreid, sümboolseid ja suvalise täpsusega.<br /> * Ettevalmistus teadusliku ja tehnilise dokumentatsiooni valemi abil toimetaja ja võime kinnistada Sage dokumentatsiooni vormi, LaTeX.<br /> * Networki ühendamise vahendid andmebaasiga SQL toetusel võrguprotokollile kaasa arvatud HTTP, NNTP, IMAP, SSH, IRC, FTP.<br /> * Tarkvara Interfeisid &lt;i&gt;notebook&lt;/i&gt; töötamiseks süsteemidega Mathematica, Magma ja Maple.<br /> <br /> =Sage areng=<br /> Selleks, et luua elujõulist alternatiivi süsteemide Magma, Maple, Mathematica, ja MATLAB nõuavad sadu või tuhandeid inimese aastaid, kui hakkata väljatöötamisel nullist.<br /> Seal on palju matemaatiliste programmide tarkvara koos avatud lähtekoodiga, kuid kirjutatud erinevates programmeerimiskeeltes, millest enamik on tekkinud on C, C++, Fortran ja Python.<br /> Seega, selle asemel, et alustada nullist, siis otsustati ühendada kõik spetsialiseeritud matemaatilised tarkvara süsteemid, millel on ühine Interfeis &lt;i&gt;notebook&lt;/i&gt;. Lõpptarbija peab ainult teadma Pythoni keelt.<br /> Kui mingit erilist probleemi polnud tarkvara avatud lähtekoodiga, siis oli ülesanne kirjalikult vastava ploki Salveile. Aga SAGE-ga ei leiuta rattast ja erinevalt teistest komertsilistest süsteemidest arvuti algebra võib kasutada avatud lähtekoodi vaba tarkvara.<br /> SAGE tootmiseks on kaasatud professionaalid, kui ka üliõpilased. Arendajad töötavad vabatahtlikkuse alusel ja neid toetatakse rahaliselt.<br /> <br /> =Sage tööstus=<br /> Lähtekood ja kahendfailid on saadaval allalaadimiseks SAGE, kui koostamine toimub sihtarvutis, siis paljud kaasatud komplekti raamatukogud on automaatselt optimaalse töö töötamiseks, antud seadmete vastuvõtul, mis võttab vastu antud protsessorite arvule, suuruse cache puhvri mõõtmed ja toetust erilist instruktsioonickogumikega nagu SSE.<br /> <br /> =Litsentsimine ja saadavus=<br /> SAGE on vaba tarkvara välja lastud tingimustel litsentsi GNU Üldise Avaliku Litsentsi versiooni 2+. Saadavus SAGE on järgmised aspektid:<br /> Lähtekoodi on võimalik alla laadida ametlik kodulehekülg releases on saadaval ka protsessi arengut, kuigi nad ei ole soovitatav tavakasutajatele.<br /> Binaarfailid on saadaval operatsioonisüsteemide Linux, OS X ja Solaris.<br /> Saadaval on ka live CD versiooni Linux, mis võimaldab teil proovida SAGE-t ilma installimiseta.<br /> Kasutajad saavad kasutada ka elektroonilist versiooni SAGE. Samal ajal on piirangud vaba mäluruumi ja konfidentsiaalsusega.<br /> Hoolimata sellest, et Microsoft on toetanud arengut SAGE versiooni spetsiaalselt operatsioonisüsteemi Windowsi hetkel kasutajatele on vaja kasutada virtualiseeritud tehnoloogia saaks töötada SAGE-ga.<br /> <br /> =Sage pakettid=<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> |+ Matemaatilised pakettid <br /> |-<br /> | Algebra<br /> | GAP, Maxima, Singular<br /> |-<br /> | Algebraline geomeetria<br /> | Singular<br /> |-<br /> | Aritmeetika suvalise täpsusega<br /> | GMP, MPFR, MPFI, NTL<br /> |-<br /> | Aritmeetiline geomeetria<br /> | PARI, NTL, mwrank, ecm<br /> |-<br /> | Matemaatiline analüüs<br /> | Maxima, SymPy, GiNaC<br /> |-<br /> | Kombinatoorika<br /> | Symmetrica, Sage-Combinat<br /> |-<br /> | Lineaaralgebra<br /> | Linbox, IML<br /> |-<br /> | Graafiteooria<br /> | NetworkX<br /> |-<br /> | Rühmateooria<br /> | GAP<br /> |-<br /> | Arvuline arvutused<br /> | GSL, SciPy, NumPy, ATLAS<br /> |}<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> |+ Teised pakettid <br /> |-<br /> | Käsurea interfeis<br /> | IPython<br /> |-<br /> | Tarkvarad<br /> | ZODB, Python Pickles, SQLite<br /> |-<br /> | Graafiline interfeis<br /> | Sage Notebook, jsmath<br /> |-<br /> | Graafika<br /> | Matplotlib, Tachyon3d, GD, Jmol<br /> |-<br /> | Käsurea interpritaator<br /> | Python<br /> |-<br /> | Network võimeid<br /> | Twisted<br /> |}<br /> <br /> =Tehtud töö käsureaga=<br /> x,a,b,c = var('x,a,b,c')<br /> <br /> log(sqrt(a)).simplify_log() # returns (log(a))/2<br /> <br /> log(a/b).simplify_log() # returns log(a) - log(b)<br /> <br /> sin(a+b).simplify_trig() # returns cos(a)*sin(b) + sin(a)*cos(b)<br /> <br /> cos(a+b).simplify_trig() # returns cos(a)*cos(b) - sin(a)*sin(b)<br /> <br /> (a+b)ˆ5 # returns (b + a)ˆ5<br /> <br /> expand((a+b)ˆ5) # returns bˆ5 + 5*a*bˆ4 + 10*aˆ2*bˆ3 +<br /> <br /> # 10*aˆ3*bˆ2 + 5*aˆ4*b + aˆ5<br /> <br /> limit((xˆ2+1)/(2+x+3*xˆ2), x=infinity) # returns 1/3<br /> <br /> limit(sin(x)/x, x=0) # returns 1<br /> <br /> diff(acos(x),x) # returns -1/sqrt(1 - xˆ2)<br /> <br /> f = exp(x)*log(x)<br /> <br /> f.diff(x,3) # returns e^x*log(x) + 3*e^x/x - 3*e^x/x^2 + 2*e^x/x^3<br /> <br /> solve(a*x^2 + b*x + c, x) # returns [x == (-sqrt(b^2 - 4*a*c) - b)/(2*a),<br /> <br /> # x == (sqrt(b^2 - 4*a*c) - b)/(2*a)]<br /> <br /> f = xˆ2 + 432/x<br /> <br /> solve(f.diff(x)==0,x) # returns [x == 3*sqrt(3)*I - 3,<br /> <br /> # x == -3*sqrt(3)*I - 3, x == 6]<br /> <br /> =Miks kasuvad=<br /> SAGE on tasuta avatud lähtekoodiga matemaatiline tarkvara ja GPL litsentsiga. SAGE ühendab paljusid olemasolevaid avatud <br /> lähtekoodiga pakette Pythonil baseeruva kskasutaja Interfeis &lt;i&gt;notebook&lt;/i&gt;. Tema ülesanne on luua korralik tasuta avatud lähtekoodiga <br /> alternatiiv programmidele Magma, Maple, Mathematica ja Matlab.<br /> <br /> =Kasutatud meedia=<br /> http://www.sagemath.org/<br /> https://ru.wikipedia.org/wiki/Sage<br /> http://www.thg.ru/cpu/mainframe_history/print.html<br /> http://forte.delfi.ee/news/digi/sage-suurim-raskeim-ja-kalleim-arvutisusteem-labi-ajaloo?id=65374490</div>

Apikalo