https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Arasta 2026-05-08T13:38:20Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018&diff=131046 2018-06-01T19:53:38Z

<p>Arasta: /* Meeskonnad 2018 */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> __NOINDEX__<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2018=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. <br /> *SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.<br /> *REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.<br /> <br /> Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''01.aprill 2018'''. Lisaks on '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br /> <br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br /> <br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''01. juuni 2018'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''05.juuni 2018'''.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus<br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> * Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> ==Kaitsmisele registreerumine==<br /> Kaitsmisele tuleks registreerida järjest(st iga järgmine lisab vajaliku 15min ajaakna) ja suvalisis kellaaegasid ei hakka kuhugi vahele kirjutama<br /> <br /> '''05.06.2018'''<br /> *15:00 - ..<br /> *15:15 - ..<br /> *15:30 - ..<br /> <br /> =Teemad 2018 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.<br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2018=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===<br /> Liikmed:<br /> * Kaido Henrik Elias<br /> * Arvo Paomees<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists Meeskond: VariousArtists]===<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Madis Roosioks<br /> * Madis Heinsoo<br /> * Pavel Fleišer<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud Meeskond: Maagikud]===<br /> Liikmed:<br /> *Kristina Rästas<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Rauno Lõhmus<br /> Lõpptoote [http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Airport_solution.zip link]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul Meeskond: RaamatuRiiul]===<br /> Liikmed:<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> '''Meie XML:''' https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul#XML<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autolugu Meeskond: Autolugu]===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Põlma<br /> * Karl Erik Õunapuu<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VRII2018 Meeskond: VRII2018]===<br /> Liikmed:<br /> * Kaspar Kaal<br /> * Teet Adamson<br /> * Rahel Kangur<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2 Meeskond: Raavo V2™]===<br /> Liikmed:<br /> * Peeter Fridolin<br /> * Kristo Leesmann<br /> * Rando Rommot<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pillarofautumn Meeskond: Pillar of Autumn ]===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Põder<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/jaatuli Meeskond: JääTuli]===<br /> Liikmed:<br /> *Tarmo Luugus<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Marten Tammeleht<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JustABot Meeskond: JustABot]===<br /> Liikmed:<br /> *Argo Hansen<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam Meeskond: Pakiraam]===<br /> Liikmed:<br /> *Kristo Naeris<br /> *Margus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood Meeskond: GoFood]===<br /> Liikmed: <br /> <br /> * Rando Kurel<br /> * Henrik Prangel<br /> * Markus Mänd<br /> * Edgar Tereping<br /> * Jane Kaldma<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD Meeskond: LearnToDrive]===<br /> '''Liikmed:'''<br /> *Eve Ormisson<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Meeskond: Miisiiks]===<br /> Liikmed:<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR2_div Meeskond: &amp;lt;div&amp;gt;]===<br /> Liikmed:<br /> *Kaarel Pärtel<br /> *Marek Juhanson<br /> *Kai Kallastu<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Abner<br /> * Marju Pütsepp<br /> * Liisi Taimre<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===<br /> Liikmed:<br /> * Toomas Juhkov<br /> * Kunnar Kukk<br /> * Tiit Kuuskmäe<br /> <br /> ===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===<br /> Liikmed:<br /> * Andrus Seiman<br /> * Marko Belzetski<br /> * Priit Tiganik<br /> * Kristjan Peterson (loobus)<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Andres Kepler<br /> * Jorma Rebane (loobus)<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII Meeskond: SharpRestoVRII]===<br /> Liikmed:<br /> * Andres Aava (lahkunud liige)<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> Lähtekood: [http://enos.itcollege.ee/~luksti/CSharp/CSharpResto.zip CSharpResto]<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure Meeskond: BeerPressure]===<br /> Liikmed:<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Evelin Jõgi<br /> * Martin Kask<br /> * Marko Nõu<br /> '''Projekt:''' https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi <br /> <br /> '''Lõpptoode:''' https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi/archive/61438e187a1a972410c8a3bc6274d69489d00aa6.zip<br /> <br /> '''Meie kirjutatud XML retsensioon:''' TODO <br /> <br /> '''Meie kirjutatud veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon:''' https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT, TODO<br /> <br /> ===[[ Memorize | Meeskond: Memorize]]===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam<br /> * Olle Mikk<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo Meeskond: UCanDo]===<br /> Liikmed:<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Liina Saar<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MOT Meeskond: MOT]===<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> '''Lõpptoode: ''' http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_MealPlanner Meeskond: MealPlanner]===<br /> Liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> *Rein Remsu<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry Meeskond: Curry]===<br /> Liikmed:<br /> * Rain Elken<br /> * Peeter Ploom<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas Meeskond: Hammas]===<br /> Liikmed:<br /> * Sten Lunden<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LabLite Meeskond: LabLite]===<br /> Liikmed:<br /> * Alex Kaska<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB Meeskond: AmateurBB]===<br /> Liikmed:<br /> *Taavi Kivimaa<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo Meeskond: MealPlannerSolo]===<br /> Liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NutriCheck Meeskond: NutriCheck]===<br /> Liikmed:<br /> *Artyom Likhachev</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=130795 2018-05-27T11:32:07Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine =<br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://raamatriiul.visualstudio.com/RaamatuRiiul<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> =Veebiteenus=<br /> == Idee ==<br /> <br /> Tegu on online raamatupoega, kus müüakse kasutatud, kui ka uusi raamatuid. Admin lisab raamatud müüki ja klient saab neid osta.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> '''Admin:'''<br /> *Haldab tooteid<br /> *Haldab tellimusi<br /> *Haldab kategooriaid<br /> <br /> '''Klient:'''<br /> *Raamatute vaatamine<br /> **Sorteerimissüsteem<br /> **Lehitsemissüsteem<br /> *Raamatute otsimine<br /> **Nime järgi<br /> **Kategooria järgi<br /> **Autori järgi<br /> **Kirjastuse järgi<br /> *Raamatute tellimine<br /> *Ostukorvi haldamine?<br /> <br /> [[File:Raamatu_Riiul_DB_model.png]]<br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *28.03.2018 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine, projekti analüüsi koostamine<br /> *06.05.2018 - pühapäevasel hackatonil projekti arendamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Raamatu_Riiul_DB_model.png&diff=130794 2018-05-27T11:31:01Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div></div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=130793 2018-05-27T11:30:24Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine =<br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://raamatriiul.visualstudio.com/RaamatuRiiul<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> =Veebiteenus=<br /> == Idee ==<br /> <br /> Tegu on online raamatupoega, kus müüakse kasutatud, kui ka uusi raamatuid. Admin lisab raamatud müüki ja klient saab neid osta.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> '''Admin:'''<br /> *Haldab tooteid<br /> *Haldab tellimusi<br /> *Haldab kategooriaid<br /> <br /> '''Klient:'''<br /> *Raamatute vaatamine<br /> **Sorteerimissüsteem<br /> **Lehitsemissüsteem<br /> *Raamatute otsimine<br /> **Nime järgi<br /> **Kategooria järgi<br /> **Autori järgi<br /> **Kirjastuse järgi<br /> *Raamatute tellimine<br /> *Ostukorvi haldamine?<br /> <br /> [[File:Raamatu_Riiul_DB_model.png]]<br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *28.03.2018 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine, projekti analüüsi koostamine<br /> *06.05.2018 - pühapäevasel hackatonil projekti arendamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RaamatuRiiulDB.png&diff=130505 2018-05-06T16:19:05Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div></div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=130504 2018-05-06T16:18:38Z

<p>Arasta: /* Funktsionaalsus */</p> <hr /> <div>[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine =<br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://raamatriiul.visualstudio.com/RaamatuRiiul<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> =Veebiteenus=<br /> == Idee ==<br /> <br /> Tegu on online raamatupoega, kus müüakse kasutatud, kui ka uusi raamatuid. Admin lisab raamatud müüki ja klient saab neid osta.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> '''Admin:'''<br /> *Haldab tooteid<br /> *Haldab tellimusi<br /> *Haldab kategooriaid<br /> <br /> '''Klient:'''<br /> *Raamatute vaatamine<br /> **Sorteerimissüsteem<br /> **Lehitsemissüsteem<br /> *Raamatute otsimine<br /> **Nime järgi<br /> **Kategooria järgi<br /> **Autori järgi<br /> **Kirjastuse järgi<br /> *Raamatute tellimine<br /> *Ostukorvi haldamine?<br /> <br /> [[File:RaamatuRiiulDB.png]]<br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *28.03.2018 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine, projekti analüüsi koostamine<br /> *06.05.2018 - pühapäevasel hackatonil projekti arendamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=130503 2018-05-06T16:17:30Z

<p>Arasta: /* Funktsionaalsus */</p> <hr /> <div>[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine =<br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://raamatriiul.visualstudio.com/RaamatuRiiul<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> =Veebiteenus=<br /> == Idee ==<br /> <br /> Tegu on online raamatupoega, kus müüakse kasutatud, kui ka uusi raamatuid. Admin lisab raamatud müüki ja klient saab neid osta.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> '''Admin:'''<br /> *Haldab tooteid<br /> *Haldab tellimusi<br /> *Haldab kategooriaid<br /> <br /> '''Klient:'''<br /> *Raamatute vaatamine<br /> **Sorteerimissüsteem<br /> **Lehitsemissüsteem<br /> *Raamatute otsimine<br /> **Nime järgi<br /> **Kategooria järgi<br /> **Autori järgi<br /> **Kirjastuse järgi<br /> *Raamatute tellimine<br /> *Ostukorvi haldamine?<br /> <br /> [[File:RaamatuRiiul_Uus.png]]<br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *28.03.2018 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine, projekti analüüsi koostamine<br /> *06.05.2018 - pühapäevasel hackatonil projekti arendamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RaamatuRiiul_Uus.png&diff=130502 2018-05-06T16:16:58Z

<p>Arasta: Arasta uploaded a new version of File:RaamatuRiiul Uus.png</p> <hr /> <div></div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=130501 2018-05-06T16:15:59Z

<p>Arasta: /* Funktsionaalsus */</p> <hr /> <div>[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine =<br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://raamatriiul.visualstudio.com/RaamatuRiiul<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> =Veebiteenus=<br /> == Idee ==<br /> <br /> Tegu on online raamatupoega, kus müüakse kasutatud, kui ka uusi raamatuid. Admin lisab raamatud müüki ja klient saab neid osta.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> '''Admin:'''<br /> *Haldab tooteid<br /> *Haldab tellimusi<br /> *Haldab kategooriaid<br /> <br /> '''Klient:'''<br /> *Raamatute vaatamine<br /> **Sorteerimissüsteem<br /> **Lehitsemissüsteem<br /> *Raamatute otsimine<br /> **Nime järgi<br /> **Kategooria järgi<br /> **Autori järgi<br /> **Kirjastuse järgi<br /> *Raamatute tellimine<br /> *Ostukorvi haldamine?<br /> <br /> [[File:RaamatuRiiulUus.png]]<br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *28.03.2018 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine, projekti analüüsi koostamine<br /> *06.05.2018 - pühapäevasel hackatonil projekti arendamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=130498 2018-05-06T10:55:21Z

<p>Arasta: /* Funktsionaalsus */</p> <hr /> <div>[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine =<br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://raamatriiul.visualstudio.com/RaamatuRiiul<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> =Veebiteenus=<br /> == Idee ==<br /> <br /> Tegu on online raamatupoega, kus müüakse kasutatud, kui ka uusi raamatuid. Admin lisab raamatud müüki ja klient saab neid osta.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> '''Admin:'''<br /> *Haldab tooteid<br /> *Haldab tellimusi<br /> *Haldab kategooriaid<br /> <br /> '''Klient:'''<br /> *Raamatute vaatamine<br /> **Sorteerimissüsteem<br /> **Lehitsemissüsteem<br /> *Raamatute otsimine<br /> **Nime järgi<br /> **Kategooria järgi<br /> **Autori järgi<br /> **Kirjastuse järgi<br /> *Raamatute tellimine<br /> *Ostukorvi haldamine?<br /> <br /> [[File:RaamatuRiiul_Uus.png]]<br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *28.03.2018 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine, projekti analüüsi koostamine<br /> *06.05.2018 - pühapäevasel hackatonil projekti arendamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RaamatuRiiul_Uus.png&diff=130497 2018-05-06T10:52:54Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div></div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=130496 2018-05-06T10:52:22Z

<p>Arasta: /* Funktsionaalsus */</p> <hr /> <div>[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine =<br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://raamatriiul.visualstudio.com/RaamatuRiiul<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> =Veebiteenus=<br /> == Idee ==<br /> <br /> Tegu on online raamatupoega, kus müüakse kasutatud, kui ka uusi raamatuid. Admin lisab raamatud müüki ja klient saab neid osta.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> '''Admin:'''<br /> *Haldab tooteid<br /> *Haldab tellimusi<br /> *Haldab kategooriaid<br /> <br /> '''Klient:'''<br /> *Raamatute vaatamine<br /> **Sorteerimissüsteem<br /> **Lehitsemissüsteem<br /> *Raamatute otsimine<br /> **Nime järgi<br /> **Kategooria järgi<br /> **Autori järgi<br /> **Kirjastuse järgi<br /> *Raamatute tellimine<br /> *Ostukorvi haldamine?<br /> <br /> [[File:RaamatuRiiul Uus]]<br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *28.03.2018 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine, projekti analüüsi koostamine<br /> *06.05.2018 - pühapäevasel hackatonil projekti arendamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=130495 2018-05-06T10:46:38Z

<p>Arasta: /* Ajalogi */</p> <hr /> <div>[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine =<br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://raamatriiul.visualstudio.com/RaamatuRiiul<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> =Veebiteenus=<br /> == Idee ==<br /> <br /> Tegu on online raamatupoega, kus müüakse kasutatud, kui ka uusi raamatuid. Admin lisab raamatud müüki ja klient saab neid osta.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> '''Admin:'''<br /> *Haldab tooteid<br /> *Haldab tellimusi<br /> *Haldab kategooriaid<br /> <br /> '''Klient:'''<br /> *Raamatute vaatamine<br /> **Sorteerimissüsteem<br /> **Lehitsemissüsteem<br /> *Raamatute otsimine<br /> **Nime järgi<br /> **Kategooria järgi<br /> **Autori järgi<br /> **Kirjastuse järgi<br /> *Raamatute tellimine<br /> *Ostukorvi haldamine?<br /> <br /> [[File:AndmemudelRaamatuRiiul.png]]<br /> <br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *28.03.2018 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine, projekti analüüsi koostamine<br /> *06.05.2018 - pühapäevasel hackatonil projekti arendamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:AndmemudelRaamatuRiiul.png&diff=129909 2018-03-28T10:49:38Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div></div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=129908 2018-03-28T10:49:05Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine =<br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://raamatriiul.visualstudio.com/RaamatuRiiul<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> =Veebiteenus=<br /> == Idee ==<br /> <br /> Tegu on online raamatupoega, kus müüakse kasutatud, kui ka uusi raamatuid. Admin lisab raamatud müüki ja klient saab neid osta.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> '''Admin:'''<br /> *Haldab tooteid<br /> *Haldab tellimusi<br /> *Haldab kategooriaid<br /> <br /> '''Klient:'''<br /> *Raamatute vaatamine<br /> **Sorteerimissüsteem<br /> **Lehitsemissüsteem<br /> *Raamatute otsimine<br /> **Nime järgi<br /> **Kategooria järgi<br /> **Autori järgi<br /> **Kirjastuse järgi<br /> *Raamatute tellimine<br /> *Ostukorvi haldamine?<br /> <br /> [[File:AndmemudelRaamatuRiiul.png]]<br /> <br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *28.03.2018 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine, projekti analüüsi koostamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=129907 2018-03-28T10:46:35Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine =<br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://raamatriiul.visualstudio.com/RaamatuRiiul<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> =Veebiteenus=<br /> == Idee ==<br /> <br /> Tegu on online raamatupoega, kus müüakse kasutatud, kui ka uusi raamatuid. Admin lisab raamatud müüki ja klient saab neid osta.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> '''Admin:'''<br /> *Haldab tooteid<br /> *Haldab tellimusi<br /> *Haldab kategooriaid<br /> <br /> '''Klient:'''<br /> *Raamatute vaatamine<br /> **Sorteerimissüsteem<br /> **Lehitsemissüsteem<br /> *Raamatute otsimine<br /> **Nime järgi<br /> **Kategooria järgi<br /> **Autori järgi<br /> **Kirjastuse järgi<br /> *Raamatute tellimine<br /> *Ostukorvi haldamine?<br /> <br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *28.03.2018 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine, projekti analüüsi koostamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=129906 2018-03-28T10:46:21Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine =<br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://raamatriiul.visualstudio.com/RaamatuRiiul<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> =Veebiteenus=<br /> == Idee ==<br /> <br /> Tegu on online raamatupoega, kus müüakse kasutatud, kui ka uusi raamatuid. Admin lisab raamatud müüki ja klient saab neid osta.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> '''Admin:'''<br /> *Haldab tooteid<br /> *Haldab tellimusi<br /> *Haldab kategooriaid<br /> <br /> '''Klient:'''<br /> *Raamatute vaatamine<br /> **Sorteerimissüsteem<br /> **Lehitsemissüsteem<br /> *Raamatute otsimine<br /> **Nime järgi<br /> **Kategooria järgi<br /> **Autori järgi<br /> **Kirjastuse järgi<br /> *Raamatute tellimine<br /> *Ostukorvi haldamine?<br /> <br /> [[File:RaamatuRiiul.pdf]]<br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *28.03.2018 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine, projekti analüüsi koostamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=129905 2018-03-28T10:45:21Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine =<br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://raamatriiul.visualstudio.com/RaamatuRiiul<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> =Veebiteenus=<br /> == Idee ==<br /> <br /> Tegu on online raamatupoega, kus müüakse kasutatud, kui ka uusi raamatuid. Admin lisab raamatud müüki ja klient saab neid osta.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> '''Admin:'''<br /> *Haldab tooteid<br /> *Haldab tellimusi<br /> *Haldab kategooriaid<br /> <br /> '''Klient:'''<br /> *Raamatute vaatamine<br /> **Sorteerimissüsteem<br /> **Lehitsemissüsteem<br /> *Raamatute otsimine<br /> **Nime järgi<br /> **Kategooria järgi<br /> **Autori järgi<br /> **Kirjastuse järgi<br /> *Raamatute tellimine<br /> *Ostukorvi haldamine?<br /> <br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *28.03.2018 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine, projekti analüüsi koostamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=129891 2018-03-28T09:44:31Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> * C#<br /> <br /> =Veebiteenus=<br /> == Idee ==<br /> <br /> Tegu on online raamatupoega kus müüakse kasutatud kui ka uusi raamatuid<br /> <br /> '''Admin:'''<br /> *CRUD kõigele (raamatud, tellimused, kategooriad)<br /> <br /> '''Klient:'''<br /> *Otsida raamatuid<br /> *Panna raamatuid ostukorvi<br /> *Teha tellimusi<br /> <br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://raamatriiul.visualstudio.com/RaamatuRiiul<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> ''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br /> <br /> <br /> ''' Mis on meie rakenduse eesmärk? '''<br /> <br /> <br /> ''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br /> <br /> <br /> ''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br /> <br /> <br /> ''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br /> <br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> <br /> '''Tööjaotus'''<br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *28.03.2018 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine, projekti analüüsi koostamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=129890 2018-03-28T09:43:44Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> * C#<br /> <br /> =Veebiteenus=<br /> == Idee ==<br /> <br /> Tegu on online raamatupoega kus müüakse kasutatud kui ka uusi raamatuid<br /> <br /> '''Admin:'''<br /> *CRUD kõigele (raamatud, tellimused, kategooriad)<br /> <br /> '''Klient:'''<br /> *Piiratud funktsionaalsus<br /> <br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://raamatriiul.visualstudio.com/RaamatuRiiul<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> ''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br /> <br /> <br /> ''' Mis on meie rakenduse eesmärk? '''<br /> <br /> <br /> ''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br /> <br /> <br /> ''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br /> <br /> <br /> ''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br /> <br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> <br /> '''Tööjaotus'''<br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *28.03.2018 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine, projekti analüüsi koostamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=129889 2018-03-28T09:42:59Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> * C#<br /> <br /> =Veebiteenus=<br /> == Idee ==<br /> <br /> Tegu on online raamatupoega kus müüakse kasutatud kui ka uusi raamatuid<br /> <br /> '''Admin:'''<br /> *CRUD kõigele<br /> <br /> '''Klient:'''<br /> *Piiratud funktsionaalsus<br /> <br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://raamatriiul.visualstudio.com/RaamatuRiiul<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> ''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br /> <br /> <br /> ''' Mis on meie rakenduse eesmärk? '''<br /> <br /> <br /> ''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br /> <br /> <br /> ''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br /> <br /> <br /> ''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br /> <br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> <br /> '''Tööjaotus'''<br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *28.03.2018 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine, projekti analüüsi koostamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=129888 2018-03-28T09:42:43Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> * C#<br /> <br /> =Veebiteenus=<br /> == Idee ==<br /> <br /> Tegu on online raamatu poega kus müüakse kasutatud kui ka uusi raamatuid<br /> <br /> '''Admin:'''<br /> *CRUD kõigele<br /> <br /> '''Klient:'''<br /> *Piiratud funktsionaalsus<br /> <br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://raamatriiul.visualstudio.com/RaamatuRiiul<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> ''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br /> <br /> <br /> ''' Mis on meie rakenduse eesmärk? '''<br /> <br /> <br /> ''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br /> <br /> <br /> ''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br /> <br /> <br /> ''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br /> <br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> <br /> '''Tööjaotus'''<br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *28.03.2018 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine, projekti analüüsi koostamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=129876 2018-03-28T09:21:34Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> * C#<br /> <br /> =Veebiteenus=<br /> == Idee ==<br /> <br /> <br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus '''<br /> <br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus '''<br /> <br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://raamatriiul.visualstudio.com/RaamatuRiiul<br /> <br /> = Analüüs =<br /> <br /> ''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br /> <br /> <br /> ''' Mis on meie rakenduse eesmärk? '''<br /> <br /> <br /> ''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br /> <br /> <br /> ''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br /> <br /> <br /> ''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br /> <br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> <br /> '''Tööjaotus'''<br /> <br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *28.03.2018 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine, projekti analüüsi koostamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Lill&diff=129871 2018-03-28T09:16:56Z

<p>Arasta: Undo revision 129869 by Arasta (talk)</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> == Idee ==<br /> <br /> Projekti eesmärk on teha kooli infosüsteem. Alustame põhilistest asjadest ja lisame hiljem erinevaid funktsionaalsusi juurde. Teeme lille, mis on parem kui ÕIS. Esialgne projekti skelett on töölaua-põhine.<br /> <br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus '''<br /> <br /> *Ajakohane ja rühmapõhine maja/klasside tunniplaan. <br /> *Ainetepõhine hinnete (k.a. jooksvad hinded) sisestamine. <br /> *Õppejõud peab saama vastavalt enda vajadustele muudatusi sisse viia - programmi funktsionaalsus õppejõu seisukohalt. <br /> *Tööde tähtaegade lisamine, õppematerjalid koondatud ühte kohta.<br /> *Sisselogimine kasutaja ja parooliga.<br /> *Õiguste jagamine (näiteks õppejõud saab vaadata ja muuta ainult oma aine(te) hindeid).<br /> <br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus '''<br /> <br /> *Programmi funktsionaalsus õpilase seisukohalt (vaadata enda hindeid, kodutööde tähtaegu ja tunniplaani).<br /> *ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine.<br /> *Ainetele registreerimise võimalus.<br /> *Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine<br /> <br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://lill.visualstudio.com/Lill<br /> <br /> = Analüüs =<br /> <br /> ''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br /> <br /> Kuna TTÜ Õppeinfosüsteem jätab soovida, tuli idee ise midagi paremat teha. Meie õppeinfosüsteemi põhikomponentideks on ajakohane ja informatiivne tunniplaan, õppematerjalide lisamise ja vaatamise võimalus ning jooksvate hinnete kuvamine. Ideaalis teeme nii tudengi kui õppejõu tüüpi kontodele vaated, kuid otsustasime põhirõhu õppejõu funktsionaalsusele seada.<br /> <br /> ''' Mis on meie rakenduse eesmärk? '''<br /> <br /> Eesmärk on koondada õppetööga seotud informatsioon ühte kohta ja teha see ligipääsetavaks nii õppejõule kui ka tudengile, lihtsustada õppejõu tööd ning koondada õppetööga seonduvate andmete jälgimine ning informatsiooni vahetamine tudengitega ühte keskkonda.<br /> <br /> ''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br /> <br /> Meie rakenduse sihtkasutajateks on õppejõud ning tudengid. Tudengid saavad vaadata tunniplaani, tulevate kodutööde, kontrolltööde, eksamite ja ülesannete kuupäevi ning jooksvaid hindeid. Õppejõud saab lisaks vaatamisele teha vajalikke muudatusi.<br /> <br /> ''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br /> <br /> Kõige problemaatilisemaks võib osutuda tunniplaani realiseerimine, kuna seal on väga palju erinevaid osi ning tegemist on meie rakenduse kõige mahukama osaga. Kalendri funktsionaalsus täies ulatuses, nii nagu meie seda ette kujutame, pakub kindlasti mitmekesiseid ja huvitavaid väljakutseid. Eriti raskeks võib osutuda sündmuste lisamine ja muutmine otse kalendrist.<br /> <br /> ''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br /> <br /> Meie esileheks on üsna lihtsustatud sisselogimise leht. Seal on kasutajanime ja parooli lahter ning sisene nupp. Sisse logides suunatakse kasutaja tema tunniplaani lehele. Üleval ääres on menüü, kust saab valida tunniplaani, õppematerjalide ja hinnete vaatamise lehtede vahel.<br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> *Sisselogimine: Kontrollib, kas andmebaasis on vastav kasutaja, arvutab parooli räsi ja vaatab, kas sisestatud parooli räsi on õige või mitte. Taustal toimub kasutajagruppide ning õiguste majandus. Kui parool ja kasutajanimi ei klap, kuvatakse teade vastava sõnumiga.<br /> *Tunniplaan: Vaikimisi kuvatakse kasutajaga seotud tunniplaani. Tunniplaani on võimalik vaadata nii kuu kui ka nädala lõikes ning kiirest saab valida soovitavat nädalat või kuud. Samuti on võimalik tunniplaani filtreerida kindlate tingimuste alusel (õppejõud, rühm, ruum jne). Õppejõul on lisaks vaatamisele ka õigus kalendrisse lisada, muuta ja kustutada erinevaid sündmusi. Süsteem kontrollib, kas antud ajal soovitud ruum on vaba, kui on tegu vastavat tüüpi sündmusega. Sündmustel on tüübid: Loeng, Praktikum, Harjutus, Konsultatsioon jne. Kalender kuvab samaaegselt ka koduste ülesannete ja tööde tähtaegu, mis ei pea omama kindlat kohta ja võivad kattuda teiste sündmustega. <br /> *Õppematerjalid: Võimaldab õppejõul näha ning lisada, muuta ja kustutada õppematerjale failide või linkidena. Samuti on võimalik muuta materjalidele ligipääsemise õigusi kasutajagruppide kaupa (rühmad, õppeained jne). <br /> *Hinded: Õppejõul võimalik valida vastav aine ning näha kõiki antud ainet õppivaid tudengeid ja nende jooksvaid hindeid. Peab olema võimalik lisada, muuta ja kustutada hinnete tulpasi (kontrolltööd, referaadid, laborid jne), [võimaluse korral ka VarChar tüüpi tulbad]. Lisaks sellele saab ridu nimede või hinnete (ka null) järgi filtreerida ning tudengitele hindeid määrata ja muuta. Kus sobilik, seal arvutatakse tudengi jooksvat seisu vastavalt õppejõu määratud kaaludele (protsentidele).<br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> *Ligipääs õpilase tüüpi kontole: Kogu funktsionaalsus piiratud kujul ka tudengi tüüpi kontodele. Tudeng saab näha oma jooksvaid hindeid, registreeritud ainetega täidetud tunniplaani ning tunniplaanis on näha ka ülesannete tähtajad. Tudengil on ligipääs lubatud õppematerjalidele, ainult vaatamisõigus.<br /> **Tudengi õppesoorituste info: Tudeng saab vaadata oma seni läbitud aineid ja nendes saadud hindeid. Lisaks näeb ka keskmist hinnet ning kogutud EAPsid.<br /> *Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine: Igal kasutajal on infosüsteemis olemas „Minu andmed“ leht, kust saab muuta oma isikuandmeid (parooli, meiliaadressi, kodust aadressi, pilti jne) ning vaadata õpinguga seotud andmeid (õppekava, õppeaastat, rühma jne).<br /> *Teated: Teadete alt saab kasutaja saata kirja enda kooliga seotud inimestele. Võimalik saata ka õppeaasta või rühma alusel. Sealt alt näeb ka kõiki kasutajale saadetud teateid ning on võimalik neile vastata.<br /> *Admin kasutaja liides: Kasutajaliides üldiste admin ülesannete tarbeks, nagu:<br /> **Uute kasutajate lisamine: Admini kasutaja alt on võimalik tudengeid ja õppejõude juurde lisada.<br /> **Ainete lisamine: Uute õppeaindete lisamine süsteemi ning nende sidumine vastavate õppejõududega.<br /> *Ainetele registreerimine: Tudeng saab registreerida ennast õppeainetele ning näeb, palju EAPsid kokku valitud on. (Esialgu määrame tudengile ise tema õppeained ning õppejõule tema õpetatavad ained, tudeng ega õppejõud ise midagi kuskilt valida ei saa.)<br /> *Ühtse disainiga UI: Kasutatavuse eesmärgil oleks hea kui kõik erinevad alam-rakendused oleks sarnase stiili ja kujundusega.<br /> *ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine: Lisaks parooliga sisenemisele on kasutajal võimalik sisse logida ka ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID-ga. Tegemist pigem „Dream to have“ funktsionaalsusega ehk teeme selle, kui kõik muu on tehtud.<br /> <br /> '''Tööjaotus'''<br /> <br /> Esialgu jagame ära must have funktsionaalsuste tegemised. Tunniplaan on rakenduse kõige mahukam osa, seega tegelevad sellega kaks inimest – Alo ja Arnika, hinnete lehte teeb Marite, õppematerjalide lehte Sven ja sisselogimise leht on esialgu Karmeni teha. Kui tundub, et kellegi töömaht jääb teiste omast väiksemaks, siis saab alati tööjaotuse ümber teha nii, et aidatakse mahukamaid ülesandeid täitvaid meeskonnaliikmeid või otsustame lisada rakendusele mõne nice to have funktsionaalsustest.<br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> * 11.09.2017 - meeskonna kokkupanek<br /> * 19.10.2017 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine<br /> * 02.11.2017 - projekti analüüsi koostamine<br /> * 09.11.2017 - analüüsi retsensioon<br /> * 16.11.2017 - Seadsime üles projekti skeleti ja arutasime meile tehtud retsensiooni<br /> * 12.12.2017 - meeskonnaga ülesannete täpsem üle vaatamine ja arutamine<br /> * 18.12.2017 - prototüübi esitlemine ja tagasiside analüüsimine<br /> * 06.01.2018 - kokkusaamine, arutasime edasiseid ülesandeid, tekkinud probleeme ja vaatasime üle tehtud töö<br /> * 17.01.2018 - viimane kokkusaamine, probleemide lahendamine, viimaste tegemata asjade ülevaatamine<br /> *18.01.2018 - lõpptoote kaitsmine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=129870 2018-03-28T09:16:45Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> == Idee ==<br /> <br /> <br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus '''<br /> <br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus '''<br /> <br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://lill.visualstudio.com/Lill<br /> <br /> = Analüüs =<br /> <br /> ''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br /> <br /> <br /> ''' Mis on meie rakenduse eesmärk? '''<br /> <br /> <br /> ''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br /> <br /> <br /> ''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br /> <br /> <br /> ''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br /> <br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> <br /> '''Tööjaotus'''<br /> <br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Lill&diff=129869 2018-03-28T09:15:38Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> == Idee ==<br /> <br /> <br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus '''<br /> <br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus '''<br /> <br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://lill.visualstudio.com/Lill<br /> <br /> = Analüüs =<br /> <br /> ''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br /> <br /> <br /> ''' Mis on meie rakenduse eesmärk? '''<br /> <br /> <br /> ''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br /> <br /> <br /> ''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br /> <br /> <br /> ''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br /> <br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> <br /> '''Tööjaotus'''<br /> <br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> *</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RaamatuRiiul&diff=129867 2018-03-28T09:13:47Z

<p>Arasta: Created page with &quot;Category:Programmeerimine CSharp keeles = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles = == Meeskond == * &#039;&#039;&#039;Alo Avi&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039; * Arnika Rästa * Marite Rammo...&quot;</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> == Idee ==<br /> <br /> Projekti eesmärk on teha kooli infosüsteem. Alustame põhilistest asjadest ja lisame hiljem erinevaid funktsionaalsusi juurde. Teeme lille, mis on parem kui ÕIS. Esialgne projekti skelett on töölaua-põhine.<br /> <br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus '''<br /> <br /> *Ajakohane ja rühmapõhine maja/klasside tunniplaan. <br /> *Ainetepõhine hinnete (k.a. jooksvad hinded) sisestamine. <br /> *Õppejõud peab saama vastavalt enda vajadustele muudatusi sisse viia - programmi funktsionaalsus õppejõu seisukohalt. <br /> *Tööde tähtaegade lisamine, õppematerjalid koondatud ühte kohta.<br /> *Sisselogimine kasutaja ja parooliga.<br /> *Õiguste jagamine (näiteks õppejõud saab vaadata ja muuta ainult oma aine(te) hindeid).<br /> <br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus '''<br /> <br /> *Programmi funktsionaalsus õpilase seisukohalt (vaadata enda hindeid, kodutööde tähtaegu ja tunniplaani).<br /> *ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine.<br /> *Ainetele registreerimise võimalus.<br /> *Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine<br /> <br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://lill.visualstudio.com/Lill<br /> <br /> = Analüüs =<br /> <br /> ''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br /> <br /> Kuna TTÜ Õppeinfosüsteem jätab soovida, tuli idee ise midagi paremat teha. Meie õppeinfosüsteemi põhikomponentideks on ajakohane ja informatiivne tunniplaan, õppematerjalide lisamise ja vaatamise võimalus ning jooksvate hinnete kuvamine. Ideaalis teeme nii tudengi kui õppejõu tüüpi kontodele vaated, kuid otsustasime põhirõhu õppejõu funktsionaalsusele seada.<br /> <br /> ''' Mis on meie rakenduse eesmärk? '''<br /> <br /> Eesmärk on koondada õppetööga seotud informatsioon ühte kohta ja teha see ligipääsetavaks nii õppejõule kui ka tudengile, lihtsustada õppejõu tööd ning koondada õppetööga seonduvate andmete jälgimine ning informatsiooni vahetamine tudengitega ühte keskkonda.<br /> <br /> ''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br /> <br /> Meie rakenduse sihtkasutajateks on õppejõud ning tudengid. Tudengid saavad vaadata tunniplaani, tulevate kodutööde, kontrolltööde, eksamite ja ülesannete kuupäevi ning jooksvaid hindeid. Õppejõud saab lisaks vaatamisele teha vajalikke muudatusi.<br /> <br /> ''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br /> <br /> Kõige problemaatilisemaks võib osutuda tunniplaani realiseerimine, kuna seal on väga palju erinevaid osi ning tegemist on meie rakenduse kõige mahukama osaga. Kalendri funktsionaalsus täies ulatuses, nii nagu meie seda ette kujutame, pakub kindlasti mitmekesiseid ja huvitavaid väljakutseid. Eriti raskeks võib osutuda sündmuste lisamine ja muutmine otse kalendrist.<br /> <br /> ''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br /> <br /> Meie esileheks on üsna lihtsustatud sisselogimise leht. Seal on kasutajanime ja parooli lahter ning sisene nupp. Sisse logides suunatakse kasutaja tema tunniplaani lehele. Üleval ääres on menüü, kust saab valida tunniplaani, õppematerjalide ja hinnete vaatamise lehtede vahel.<br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> *Sisselogimine: Kontrollib, kas andmebaasis on vastav kasutaja, arvutab parooli räsi ja vaatab, kas sisestatud parooli räsi on õige või mitte. Taustal toimub kasutajagruppide ning õiguste majandus. Kui parool ja kasutajanimi ei klap, kuvatakse teade vastava sõnumiga.<br /> *Tunniplaan: Vaikimisi kuvatakse kasutajaga seotud tunniplaani. Tunniplaani on võimalik vaadata nii kuu kui ka nädala lõikes ning kiirest saab valida soovitavat nädalat või kuud. Samuti on võimalik tunniplaani filtreerida kindlate tingimuste alusel (õppejõud, rühm, ruum jne). Õppejõul on lisaks vaatamisele ka õigus kalendrisse lisada, muuta ja kustutada erinevaid sündmusi. Süsteem kontrollib, kas antud ajal soovitud ruum on vaba, kui on tegu vastavat tüüpi sündmusega. Sündmustel on tüübid: Loeng, Praktikum, Harjutus, Konsultatsioon jne. Kalender kuvab samaaegselt ka koduste ülesannete ja tööde tähtaegu, mis ei pea omama kindlat kohta ja võivad kattuda teiste sündmustega. <br /> *Õppematerjalid: Võimaldab õppejõul näha ning lisada, muuta ja kustutada õppematerjale failide või linkidena. Samuti on võimalik muuta materjalidele ligipääsemise õigusi kasutajagruppide kaupa (rühmad, õppeained jne). <br /> *Hinded: Õppejõul võimalik valida vastav aine ning näha kõiki antud ainet õppivaid tudengeid ja nende jooksvaid hindeid. Peab olema võimalik lisada, muuta ja kustutada hinnete tulpasi (kontrolltööd, referaadid, laborid jne), [võimaluse korral ka VarChar tüüpi tulbad]. Lisaks sellele saab ridu nimede või hinnete (ka null) järgi filtreerida ning tudengitele hindeid määrata ja muuta. Kus sobilik, seal arvutatakse tudengi jooksvat seisu vastavalt õppejõu määratud kaaludele (protsentidele).<br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> *Ligipääs õpilase tüüpi kontole: Kogu funktsionaalsus piiratud kujul ka tudengi tüüpi kontodele. Tudeng saab näha oma jooksvaid hindeid, registreeritud ainetega täidetud tunniplaani ning tunniplaanis on näha ka ülesannete tähtajad. Tudengil on ligipääs lubatud õppematerjalidele, ainult vaatamisõigus.<br /> **Tudengi õppesoorituste info: Tudeng saab vaadata oma seni läbitud aineid ja nendes saadud hindeid. Lisaks näeb ka keskmist hinnet ning kogutud EAPsid.<br /> *Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine: Igal kasutajal on infosüsteemis olemas „Minu andmed“ leht, kust saab muuta oma isikuandmeid (parooli, meiliaadressi, kodust aadressi, pilti jne) ning vaadata õpinguga seotud andmeid (õppekava, õppeaastat, rühma jne).<br /> *Teated: Teadete alt saab kasutaja saata kirja enda kooliga seotud inimestele. Võimalik saata ka õppeaasta või rühma alusel. Sealt alt näeb ka kõiki kasutajale saadetud teateid ning on võimalik neile vastata.<br /> *Admin kasutaja liides: Kasutajaliides üldiste admin ülesannete tarbeks, nagu:<br /> **Uute kasutajate lisamine: Admini kasutaja alt on võimalik tudengeid ja õppejõude juurde lisada.<br /> **Ainete lisamine: Uute õppeaindete lisamine süsteemi ning nende sidumine vastavate õppejõududega.<br /> *Ainetele registreerimine: Tudeng saab registreerida ennast õppeainetele ning näeb, palju EAPsid kokku valitud on. (Esialgu määrame tudengile ise tema õppeained ning õppejõule tema õpetatavad ained, tudeng ega õppejõud ise midagi kuskilt valida ei saa.)<br /> *Ühtse disainiga UI: Kasutatavuse eesmärgil oleks hea kui kõik erinevad alam-rakendused oleks sarnase stiili ja kujundusega.<br /> *ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine: Lisaks parooliga sisenemisele on kasutajal võimalik sisse logida ka ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID-ga. Tegemist pigem „Dream to have“ funktsionaalsusega ehk teeme selle, kui kõik muu on tehtud.<br /> <br /> '''Tööjaotus'''<br /> <br /> Esialgu jagame ära must have funktsionaalsuste tegemised. Tunniplaan on rakenduse kõige mahukam osa, seega tegelevad sellega kaks inimest – Alo ja Arnika, hinnete lehte teeb Marite, õppematerjalide lehte Sven ja sisselogimise leht on esialgu Karmeni teha. Kui tundub, et kellegi töömaht jääb teiste omast väiksemaks, siis saab alati tööjaotuse ümber teha nii, et aidatakse mahukamaid ülesandeid täitvaid meeskonnaliikmeid või otsustame lisada rakendusele mõne nice to have funktsionaalsustest.<br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> * 11.09.2017 - meeskonna kokkupanek<br /> * 19.10.2017 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine<br /> * 02.11.2017 - projekti analüüsi koostamine<br /> * 09.11.2017 - analüüsi retsensioon<br /> * 16.11.2017 - Seadsime üles projekti skeleti ja arutasime meile tehtud retsensiooni<br /> * 12.12.2017 - meeskonnaga ülesannete täpsem üle vaatamine ja arutamine<br /> * 18.12.2017 - prototüübi esitlemine ja tagasiside analüüsimine<br /> * 06.01.2018 - kokkusaamine, arutasime edasiseid ülesandeid, tekkinud probleeme ja vaatasime üle tehtud töö<br /> * 17.01.2018 - viimane kokkusaamine, probleemide lahendamine, viimaste tegemata asjade ülevaatamine<br /> *18.01.2018 - lõpptoote kaitsmine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Lill&diff=128966 2018-01-18T13:29:15Z

<p>Arasta: /* Ajalogi */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> == Idee ==<br /> <br /> Projekti eesmärk on teha kooli infosüsteem. Alustame põhilistest asjadest ja lisame hiljem erinevaid funktsionaalsusi juurde. Teeme lille, mis on parem kui ÕIS. Esialgne projekti skelett on töölaua-põhine.<br /> <br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus '''<br /> <br /> *Ajakohane ja rühmapõhine maja/klasside tunniplaan. <br /> *Ainetepõhine hinnete (k.a. jooksvad hinded) sisestamine. <br /> *Õppejõud peab saama vastavalt enda vajadustele muudatusi sisse viia - programmi funktsionaalsus õppejõu seisukohalt. <br /> *Tööde tähtaegade lisamine, õppematerjalid koondatud ühte kohta.<br /> *Sisselogimine kasutaja ja parooliga.<br /> *Õiguste jagamine (näiteks õppejõud saab vaadata ja muuta ainult oma aine(te) hindeid).<br /> <br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus '''<br /> <br /> *Programmi funktsionaalsus õpilase seisukohalt (vaadata enda hindeid, kodutööde tähtaegu ja tunniplaani).<br /> *ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine.<br /> *Ainetele registreerimise võimalus.<br /> *Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine<br /> <br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://lill.visualstudio.com/Lill<br /> <br /> = Analüüs =<br /> <br /> ''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br /> <br /> Kuna TTÜ Õppeinfosüsteem jätab soovida, tuli idee ise midagi paremat teha. Meie õppeinfosüsteemi põhikomponentideks on ajakohane ja informatiivne tunniplaan, õppematerjalide lisamise ja vaatamise võimalus ning jooksvate hinnete kuvamine. Ideaalis teeme nii tudengi kui õppejõu tüüpi kontodele vaated, kuid otsustasime põhirõhu õppejõu funktsionaalsusele seada.<br /> <br /> ''' Mis on meie rakenduse eesmärk? '''<br /> <br /> Eesmärk on koondada õppetööga seotud informatsioon ühte kohta ja teha see ligipääsetavaks nii õppejõule kui ka tudengile, lihtsustada õppejõu tööd ning koondada õppetööga seonduvate andmete jälgimine ning informatsiooni vahetamine tudengitega ühte keskkonda.<br /> <br /> ''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br /> <br /> Meie rakenduse sihtkasutajateks on õppejõud ning tudengid. Tudengid saavad vaadata tunniplaani, tulevate kodutööde, kontrolltööde, eksamite ja ülesannete kuupäevi ning jooksvaid hindeid. Õppejõud saab lisaks vaatamisele teha vajalikke muudatusi.<br /> <br /> ''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br /> <br /> Kõige problemaatilisemaks võib osutuda tunniplaani realiseerimine, kuna seal on väga palju erinevaid osi ning tegemist on meie rakenduse kõige mahukama osaga. Kalendri funktsionaalsus täies ulatuses, nii nagu meie seda ette kujutame, pakub kindlasti mitmekesiseid ja huvitavaid väljakutseid. Eriti raskeks võib osutuda sündmuste lisamine ja muutmine otse kalendrist.<br /> <br /> ''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br /> <br /> Meie esileheks on üsna lihtsustatud sisselogimise leht. Seal on kasutajanime ja parooli lahter ning sisene nupp. Sisse logides suunatakse kasutaja tema tunniplaani lehele. Üleval ääres on menüü, kust saab valida tunniplaani, õppematerjalide ja hinnete vaatamise lehtede vahel.<br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> *Sisselogimine: Kontrollib, kas andmebaasis on vastav kasutaja, arvutab parooli räsi ja vaatab, kas sisestatud parooli räsi on õige või mitte. Taustal toimub kasutajagruppide ning õiguste majandus. Kui parool ja kasutajanimi ei klap, kuvatakse teade vastava sõnumiga.<br /> *Tunniplaan: Vaikimisi kuvatakse kasutajaga seotud tunniplaani. Tunniplaani on võimalik vaadata nii kuu kui ka nädala lõikes ning kiirest saab valida soovitavat nädalat või kuud. Samuti on võimalik tunniplaani filtreerida kindlate tingimuste alusel (õppejõud, rühm, ruum jne). Õppejõul on lisaks vaatamisele ka õigus kalendrisse lisada, muuta ja kustutada erinevaid sündmusi. Süsteem kontrollib, kas antud ajal soovitud ruum on vaba, kui on tegu vastavat tüüpi sündmusega. Sündmustel on tüübid: Loeng, Praktikum, Harjutus, Konsultatsioon jne. Kalender kuvab samaaegselt ka koduste ülesannete ja tööde tähtaegu, mis ei pea omama kindlat kohta ja võivad kattuda teiste sündmustega. <br /> *Õppematerjalid: Võimaldab õppejõul näha ning lisada, muuta ja kustutada õppematerjale failide või linkidena. Samuti on võimalik muuta materjalidele ligipääsemise õigusi kasutajagruppide kaupa (rühmad, õppeained jne). <br /> *Hinded: Õppejõul võimalik valida vastav aine ning näha kõiki antud ainet õppivaid tudengeid ja nende jooksvaid hindeid. Peab olema võimalik lisada, muuta ja kustutada hinnete tulpasi (kontrolltööd, referaadid, laborid jne), [võimaluse korral ka VarChar tüüpi tulbad]. Lisaks sellele saab ridu nimede või hinnete (ka null) järgi filtreerida ning tudengitele hindeid määrata ja muuta. Kus sobilik, seal arvutatakse tudengi jooksvat seisu vastavalt õppejõu määratud kaaludele (protsentidele).<br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> *Ligipääs õpilase tüüpi kontole: Kogu funktsionaalsus piiratud kujul ka tudengi tüüpi kontodele. Tudeng saab näha oma jooksvaid hindeid, registreeritud ainetega täidetud tunniplaani ning tunniplaanis on näha ka ülesannete tähtajad. Tudengil on ligipääs lubatud õppematerjalidele, ainult vaatamisõigus.<br /> **Tudengi õppesoorituste info: Tudeng saab vaadata oma seni läbitud aineid ja nendes saadud hindeid. Lisaks näeb ka keskmist hinnet ning kogutud EAPsid.<br /> *Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine: Igal kasutajal on infosüsteemis olemas „Minu andmed“ leht, kust saab muuta oma isikuandmeid (parooli, meiliaadressi, kodust aadressi, pilti jne) ning vaadata õpinguga seotud andmeid (õppekava, õppeaastat, rühma jne).<br /> *Teated: Teadete alt saab kasutaja saata kirja enda kooliga seotud inimestele. Võimalik saata ka õppeaasta või rühma alusel. Sealt alt näeb ka kõiki kasutajale saadetud teateid ning on võimalik neile vastata.<br /> *Admin kasutaja liides: Kasutajaliides üldiste admin ülesannete tarbeks, nagu:<br /> **Uute kasutajate lisamine: Admini kasutaja alt on võimalik tudengeid ja õppejõude juurde lisada.<br /> **Ainete lisamine: Uute õppeaindete lisamine süsteemi ning nende sidumine vastavate õppejõududega.<br /> *Ainetele registreerimine: Tudeng saab registreerida ennast õppeainetele ning näeb, palju EAPsid kokku valitud on. (Esialgu määrame tudengile ise tema õppeained ning õppejõule tema õpetatavad ained, tudeng ega õppejõud ise midagi kuskilt valida ei saa.)<br /> *Ühtse disainiga UI: Kasutatavuse eesmärgil oleks hea kui kõik erinevad alam-rakendused oleks sarnase stiili ja kujundusega.<br /> *ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine: Lisaks parooliga sisenemisele on kasutajal võimalik sisse logida ka ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID-ga. Tegemist pigem „Dream to have“ funktsionaalsusega ehk teeme selle, kui kõik muu on tehtud.<br /> <br /> '''Tööjaotus'''<br /> <br /> Esialgu jagame ära must have funktsionaalsuste tegemised. Tunniplaan on rakenduse kõige mahukam osa, seega tegelevad sellega kaks inimest – Alo ja Arnika, hinnete lehte teeb Marite, õppematerjalide lehte Sven ja sisselogimise leht on esialgu Karmeni teha. Kui tundub, et kellegi töömaht jääb teiste omast väiksemaks, siis saab alati tööjaotuse ümber teha nii, et aidatakse mahukamaid ülesandeid täitvaid meeskonnaliikmeid või otsustame lisada rakendusele mõne nice to have funktsionaalsustest.<br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> * 11.09.2017 - meeskonna kokkupanek<br /> * 19.10.2017 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine<br /> * 02.11.2017 - projekti analüüsi koostamine<br /> * 09.11.2017 - analüüsi retsensioon<br /> * 16.11.2017 - Seadsime üles projekti skeleti ja arutasime meile tehtud retsensiooni<br /> * 12.12.2017 - meeskonnaga ülesannete täpsem üle vaatamine ja arutamine<br /> * 18.12.2017 - prototüübi esitlemine ja tagasiside analüüsimine<br /> * 06.01.2018 - kokkusaamine, arutasime edasiseid ülesandeid, tekkinud probleeme ja vaatasime üle tehtud töö<br /> * 17.01.2018 - viimane kokkusaamine, probleemide lahendamine, viimaste tegemata asjade ülevaatamine<br /> *18.01.2018 - lõpptoote kaitsmine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Lill&diff=128942 2018-01-17T17:09:42Z

<p>Arasta: /* Ajalogi */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> == Idee ==<br /> <br /> Projekti eesmärk on teha kooli infosüsteem. Alustame põhilistest asjadest ja lisame hiljem erinevaid funktsionaalsusi juurde. Teeme lille, mis on parem kui ÕIS. Esialgne projekti skelett on töölaua-põhine.<br /> <br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus '''<br /> <br /> *Ajakohane ja rühmapõhine maja/klasside tunniplaan. <br /> *Ainetepõhine hinnete (k.a. jooksvad hinded) sisestamine. <br /> *Õppejõud peab saama vastavalt enda vajadustele muudatusi sisse viia - programmi funktsionaalsus õppejõu seisukohalt. <br /> *Tööde tähtaegade lisamine, õppematerjalid koondatud ühte kohta.<br /> *Sisselogimine kasutaja ja parooliga.<br /> *Õiguste jagamine (näiteks õppejõud saab vaadata ja muuta ainult oma aine(te) hindeid).<br /> <br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus '''<br /> <br /> *Programmi funktsionaalsus õpilase seisukohalt (vaadata enda hindeid, kodutööde tähtaegu ja tunniplaani).<br /> *ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine.<br /> *Ainetele registreerimise võimalus.<br /> *Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine<br /> <br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://lill.visualstudio.com/Lill<br /> <br /> = Analüüs =<br /> <br /> ''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br /> <br /> Kuna TTÜ Õppeinfosüsteem jätab soovida, tuli idee ise midagi paremat teha. Meie õppeinfosüsteemi põhikomponentideks on ajakohane ja informatiivne tunniplaan, õppematerjalide lisamise ja vaatamise võimalus ning jooksvate hinnete kuvamine. Ideaalis teeme nii tudengi kui õppejõu tüüpi kontodele vaated, kuid otsustasime põhirõhu õppejõu funktsionaalsusele seada.<br /> <br /> ''' Mis on meie rakenduse eesmärk? '''<br /> <br /> Eesmärk on koondada õppetööga seotud informatsioon ühte kohta ja teha see ligipääsetavaks nii õppejõule kui ka tudengile, lihtsustada õppejõu tööd ning koondada õppetööga seonduvate andmete jälgimine ning informatsiooni vahetamine tudengitega ühte keskkonda.<br /> <br /> ''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br /> <br /> Meie rakenduse sihtkasutajateks on õppejõud ning tudengid. Tudengid saavad vaadata tunniplaani, tulevate kodutööde, kontrolltööde, eksamite ja ülesannete kuupäevi ning jooksvaid hindeid. Õppejõud saab lisaks vaatamisele teha vajalikke muudatusi.<br /> <br /> ''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br /> <br /> Kõige problemaatilisemaks võib osutuda tunniplaani realiseerimine, kuna seal on väga palju erinevaid osi ning tegemist on meie rakenduse kõige mahukama osaga. Kalendri funktsionaalsus täies ulatuses, nii nagu meie seda ette kujutame, pakub kindlasti mitmekesiseid ja huvitavaid väljakutseid. Eriti raskeks võib osutuda sündmuste lisamine ja muutmine otse kalendrist.<br /> <br /> ''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br /> <br /> Meie esileheks on üsna lihtsustatud sisselogimise leht. Seal on kasutajanime ja parooli lahter ning sisene nupp. Sisse logides suunatakse kasutaja tema tunniplaani lehele. Üleval ääres on menüü, kust saab valida tunniplaani, õppematerjalide ja hinnete vaatamise lehtede vahel.<br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> *Sisselogimine: Kontrollib, kas andmebaasis on vastav kasutaja, arvutab parooli räsi ja vaatab, kas sisestatud parooli räsi on õige või mitte. Taustal toimub kasutajagruppide ning õiguste majandus. Kui parool ja kasutajanimi ei klap, kuvatakse teade vastava sõnumiga.<br /> *Tunniplaan: Vaikimisi kuvatakse kasutajaga seotud tunniplaani. Tunniplaani on võimalik vaadata nii kuu kui ka nädala lõikes ning kiirest saab valida soovitavat nädalat või kuud. Samuti on võimalik tunniplaani filtreerida kindlate tingimuste alusel (õppejõud, rühm, ruum jne). Õppejõul on lisaks vaatamisele ka õigus kalendrisse lisada, muuta ja kustutada erinevaid sündmusi. Süsteem kontrollib, kas antud ajal soovitud ruum on vaba, kui on tegu vastavat tüüpi sündmusega. Sündmustel on tüübid: Loeng, Praktikum, Harjutus, Konsultatsioon jne. Kalender kuvab samaaegselt ka koduste ülesannete ja tööde tähtaegu, mis ei pea omama kindlat kohta ja võivad kattuda teiste sündmustega. <br /> *Õppematerjalid: Võimaldab õppejõul näha ning lisada, muuta ja kustutada õppematerjale failide või linkidena. Samuti on võimalik muuta materjalidele ligipääsemise õigusi kasutajagruppide kaupa (rühmad, õppeained jne). <br /> *Hinded: Õppejõul võimalik valida vastav aine ning näha kõiki antud ainet õppivaid tudengeid ja nende jooksvaid hindeid. Peab olema võimalik lisada, muuta ja kustutada hinnete tulpasi (kontrolltööd, referaadid, laborid jne), [võimaluse korral ka VarChar tüüpi tulbad]. Lisaks sellele saab ridu nimede või hinnete (ka null) järgi filtreerida ning tudengitele hindeid määrata ja muuta. Kus sobilik, seal arvutatakse tudengi jooksvat seisu vastavalt õppejõu määratud kaaludele (protsentidele).<br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> *Ligipääs õpilase tüüpi kontole: Kogu funktsionaalsus piiratud kujul ka tudengi tüüpi kontodele. Tudeng saab näha oma jooksvaid hindeid, registreeritud ainetega täidetud tunniplaani ning tunniplaanis on näha ka ülesannete tähtajad. Tudengil on ligipääs lubatud õppematerjalidele, ainult vaatamisõigus.<br /> **Tudengi õppesoorituste info: Tudeng saab vaadata oma seni läbitud aineid ja nendes saadud hindeid. Lisaks näeb ka keskmist hinnet ning kogutud EAPsid.<br /> *Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine: Igal kasutajal on infosüsteemis olemas „Minu andmed“ leht, kust saab muuta oma isikuandmeid (parooli, meiliaadressi, kodust aadressi, pilti jne) ning vaadata õpinguga seotud andmeid (õppekava, õppeaastat, rühma jne).<br /> *Teated: Teadete alt saab kasutaja saata kirja enda kooliga seotud inimestele. Võimalik saata ka õppeaasta või rühma alusel. Sealt alt näeb ka kõiki kasutajale saadetud teateid ning on võimalik neile vastata.<br /> *Admin kasutaja liides: Kasutajaliides üldiste admin ülesannete tarbeks, nagu:<br /> **Uute kasutajate lisamine: Admini kasutaja alt on võimalik tudengeid ja õppejõude juurde lisada.<br /> **Ainete lisamine: Uute õppeaindete lisamine süsteemi ning nende sidumine vastavate õppejõududega.<br /> *Ainetele registreerimine: Tudeng saab registreerida ennast õppeainetele ning näeb, palju EAPsid kokku valitud on. (Esialgu määrame tudengile ise tema õppeained ning õppejõule tema õpetatavad ained, tudeng ega õppejõud ise midagi kuskilt valida ei saa.)<br /> *Ühtse disainiga UI: Kasutatavuse eesmärgil oleks hea kui kõik erinevad alam-rakendused oleks sarnase stiili ja kujundusega.<br /> *ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine: Lisaks parooliga sisenemisele on kasutajal võimalik sisse logida ka ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID-ga. Tegemist pigem „Dream to have“ funktsionaalsusega ehk teeme selle, kui kõik muu on tehtud.<br /> <br /> '''Tööjaotus'''<br /> <br /> Esialgu jagame ära must have funktsionaalsuste tegemised. Tunniplaan on rakenduse kõige mahukam osa, seega tegelevad sellega kaks inimest – Alo ja Arnika, hinnete lehte teeb Marite, õppematerjalide lehte Sven ja sisselogimise leht on esialgu Karmeni teha. Kui tundub, et kellegi töömaht jääb teiste omast väiksemaks, siis saab alati tööjaotuse ümber teha nii, et aidatakse mahukamaid ülesandeid täitvaid meeskonnaliikmeid või otsustame lisada rakendusele mõne nice to have funktsionaalsustest.<br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> * 11.09.2017 - meeskonna kokkupanek<br /> * 19.10.2017 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine<br /> * 02.11.2017 - projekti analüüsi koostamine<br /> * 09.11.2017 - analüüsi retsensioon<br /> * 16.11.2017 - Seadsime üles projekti skeleti ja arutasime meile tehtud retsensiooni<br /> * 12.12.2017 - meeskonnaga ülesannete täpsem üle vaatamine ja arutamine<br /> * 18.12.2017 - prototüübi esitlemine ja tagasiside analüüsimine<br /> * 06.01.2018 - kokkusaamine, arutasime edasiseid ülesandeid, tekkinud probleeme ja vaatasime üle tehtud töö<br /> * 17.01.2018 - viimane kokkusaamine, probleemide lahendamine, viimaste tegemata asjade ülevaatamine</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Lill&diff=128919 2018-01-16T12:59:46Z

<p>Arasta: /* Ajalogi */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> == Idee ==<br /> <br /> Projekti eesmärk on teha kooli infosüsteem. Alustame põhilistest asjadest ja lisame hiljem erinevaid funktsionaalsusi juurde. Teeme lille, mis on parem kui ÕIS. Esialgne projekti skelett on töölaua-põhine.<br /> <br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus '''<br /> <br /> *Ajakohane ja rühmapõhine maja/klasside tunniplaan. <br /> *Ainetepõhine hinnete (k.a. jooksvad hinded) sisestamine. <br /> *Õppejõud peab saama vastavalt enda vajadustele muudatusi sisse viia - programmi funktsionaalsus õppejõu seisukohalt. <br /> *Tööde tähtaegade lisamine, õppematerjalid koondatud ühte kohta.<br /> *Sisselogimine kasutaja ja parooliga.<br /> *Õiguste jagamine (näiteks õppejõud saab vaadata ja muuta ainult oma aine(te) hindeid).<br /> <br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus '''<br /> <br /> *Programmi funktsionaalsus õpilase seisukohalt (vaadata enda hindeid, kodutööde tähtaegu ja tunniplaani).<br /> *ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine.<br /> *Ainetele registreerimise võimalus.<br /> *Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine<br /> <br /> <br /> '''Versioonihaldus:'''<br /> *https://lill.visualstudio.com/Lill<br /> <br /> = Analüüs =<br /> <br /> ''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br /> <br /> Kuna TTÜ Õppeinfosüsteem jätab soovida, tuli idee ise midagi paremat teha. Meie õppeinfosüsteemi põhikomponentideks on ajakohane ja informatiivne tunniplaan, õppematerjalide lisamise ja vaatamise võimalus ning jooksvate hinnete kuvamine. Ideaalis teeme nii tudengi kui õppejõu tüüpi kontodele vaated, kuid otsustasime põhirõhu õppejõu funktsionaalsusele seada.<br /> <br /> ''' Mis on meie rakenduse eesmärk? '''<br /> <br /> Eesmärk on koondada õppetööga seotud informatsioon ühte kohta ja teha see ligipääsetavaks nii õppejõule kui ka tudengile, lihtsustada õppejõu tööd ning koondada õppetööga seonduvate andmete jälgimine ning informatsiooni vahetamine tudengitega ühte keskkonda.<br /> <br /> ''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br /> <br /> Meie rakenduse sihtkasutajateks on õppejõud ning tudengid. Tudengid saavad vaadata tunniplaani, tulevate kodutööde, kontrolltööde, eksamite ja ülesannete kuupäevi ning jooksvaid hindeid. Õppejõud saab lisaks vaatamisele teha vajalikke muudatusi.<br /> <br /> ''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br /> <br /> Kõige problemaatilisemaks võib osutuda tunniplaani realiseerimine, kuna seal on väga palju erinevaid osi ning tegemist on meie rakenduse kõige mahukama osaga. Kalendri funktsionaalsus täies ulatuses, nii nagu meie seda ette kujutame, pakub kindlasti mitmekesiseid ja huvitavaid väljakutseid. Eriti raskeks võib osutuda sündmuste lisamine ja muutmine otse kalendrist.<br /> <br /> ''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br /> <br /> Meie esileheks on üsna lihtsustatud sisselogimise leht. Seal on kasutajanime ja parooli lahter ning sisene nupp. Sisse logides suunatakse kasutaja tema tunniplaani lehele. Üleval ääres on menüü, kust saab valida tunniplaani, õppematerjalide ja hinnete vaatamise lehtede vahel.<br /> <br /> ''' Must have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> *Sisselogimine: Kontrollib, kas andmebaasis on vastav kasutaja, arvutab parooli räsi ja vaatab, kas sisestatud parooli räsi on õige või mitte. Taustal toimub kasutajagruppide ning õiguste majandus. Kui parool ja kasutajanimi ei klap, kuvatakse teade vastava sõnumiga.<br /> *Tunniplaan: Vaikimisi kuvatakse kasutajaga seotud tunniplaani. Tunniplaani on võimalik vaadata nii kuu kui ka nädala lõikes ning kiirest saab valida soovitavat nädalat või kuud. Samuti on võimalik tunniplaani filtreerida kindlate tingimuste alusel (õppejõud, rühm, ruum jne). Õppejõul on lisaks vaatamisele ka õigus kalendrisse lisada, muuta ja kustutada erinevaid sündmusi. Süsteem kontrollib, kas antud ajal soovitud ruum on vaba, kui on tegu vastavat tüüpi sündmusega. Sündmustel on tüübid: Loeng, Praktikum, Harjutus, Konsultatsioon jne. Kalender kuvab samaaegselt ka koduste ülesannete ja tööde tähtaegu, mis ei pea omama kindlat kohta ja võivad kattuda teiste sündmustega. <br /> *Õppematerjalid: Võimaldab õppejõul näha ning lisada, muuta ja kustutada õppematerjale failide või linkidena. Samuti on võimalik muuta materjalidele ligipääsemise õigusi kasutajagruppide kaupa (rühmad, õppeained jne). <br /> *Hinded: Õppejõul võimalik valida vastav aine ning näha kõiki antud ainet õppivaid tudengeid ja nende jooksvaid hindeid. Peab olema võimalik lisada, muuta ja kustutada hinnete tulpasi (kontrolltööd, referaadid, laborid jne), [võimaluse korral ka VarChar tüüpi tulbad]. Lisaks sellele saab ridu nimede või hinnete (ka null) järgi filtreerida ning tudengitele hindeid määrata ja muuta. Kus sobilik, seal arvutatakse tudengi jooksvat seisu vastavalt õppejõu määratud kaaludele (protsentidele).<br /> <br /> ''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br /> <br /> *Ligipääs õpilase tüüpi kontole: Kogu funktsionaalsus piiratud kujul ka tudengi tüüpi kontodele. Tudeng saab näha oma jooksvaid hindeid, registreeritud ainetega täidetud tunniplaani ning tunniplaanis on näha ka ülesannete tähtajad. Tudengil on ligipääs lubatud õppematerjalidele, ainult vaatamisõigus.<br /> **Tudengi õppesoorituste info: Tudeng saab vaadata oma seni läbitud aineid ja nendes saadud hindeid. Lisaks näeb ka keskmist hinnet ning kogutud EAPsid.<br /> *Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine: Igal kasutajal on infosüsteemis olemas „Minu andmed“ leht, kust saab muuta oma isikuandmeid (parooli, meiliaadressi, kodust aadressi, pilti jne) ning vaadata õpinguga seotud andmeid (õppekava, õppeaastat, rühma jne).<br /> *Teated: Teadete alt saab kasutaja saata kirja enda kooliga seotud inimestele. Võimalik saata ka õppeaasta või rühma alusel. Sealt alt näeb ka kõiki kasutajale saadetud teateid ning on võimalik neile vastata.<br /> *Admin kasutaja liides: Kasutajaliides üldiste admin ülesannete tarbeks, nagu:<br /> **Uute kasutajate lisamine: Admini kasutaja alt on võimalik tudengeid ja õppejõude juurde lisada.<br /> **Ainete lisamine: Uute õppeaindete lisamine süsteemi ning nende sidumine vastavate õppejõududega.<br /> *Ainetele registreerimine: Tudeng saab registreerida ennast õppeainetele ning näeb, palju EAPsid kokku valitud on. (Esialgu määrame tudengile ise tema õppeained ning õppejõule tema õpetatavad ained, tudeng ega õppejõud ise midagi kuskilt valida ei saa.)<br /> *Ühtse disainiga UI: Kasutatavuse eesmärgil oleks hea kui kõik erinevad alam-rakendused oleks sarnase stiili ja kujundusega.<br /> *ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine: Lisaks parooliga sisenemisele on kasutajal võimalik sisse logida ka ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID-ga. Tegemist pigem „Dream to have“ funktsionaalsusega ehk teeme selle, kui kõik muu on tehtud.<br /> <br /> '''Tööjaotus'''<br /> <br /> Esialgu jagame ära must have funktsionaalsuste tegemised. Tunniplaan on rakenduse kõige mahukam osa, seega tegelevad sellega kaks inimest – Alo ja Arnika, hinnete lehte teeb Marite, õppematerjalide lehte Sven ja sisselogimise leht on esialgu Karmeni teha. Kui tundub, et kellegi töömaht jääb teiste omast väiksemaks, siis saab alati tööjaotuse ümber teha nii, et aidatakse mahukamaid ülesandeid täitvaid meeskonnaliikmeid või otsustame lisada rakendusele mõne nice to have funktsionaalsustest.<br /> <br /> = Ajalogi =<br /> <br /> * 11.09.2017 - meeskonna kokkupanek<br /> * 19.10.2017 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine<br /> * 02.11.2017 - projekti analüüsi koostamine<br /> * 09.11.2017 - analüüsi retsensioon<br /> * 16.11.2017 - Seadsime üles projekti skeleti ja arutasime meile tehtud retsensiooni<br /> * 12.12.2017 - meeskonnaga ülesannete täpsem üle vaatamine ja arutamine<br /> * 18.12.2017 - prototüübi esitlemine ja tagasiside analüüsimine<br /> * 06.01.2018 - kokkusaamine, arutasime edasiseid ülesandeid, tekkinud probleeme ja vaatasime üle tehtud töö</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119484 2017-03-26T12:39:16Z

<p>Arasta: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119482 2017-03-26T12:37:56Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, Isd14 - info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arasta&diff=110212 2016-10-18T21:18:18Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Arnika Rästa<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus on meie õppekavas selleks, et me saaks rohkem teada, mida IT alal töötamine tähendab ja et meil oleks ettekujutus oma tulevikust. Loengutes käisid rääkimas mitmed inimesed, kes tegelevad erinevate IT valdkondadega. Kuna sel loengul osalesid nii arendajaks õppijad kui ka administreerimist õppivad tudengid, siis mõnel võis tekkida mõte vahetada eriala ja paljud said kindlasti julgust juurde, et nad on õige ala valinud. Meile mainiti mitu korda, et oleme õige valiku teinud, et siia kooli tulime. Ma ise arvan sama, sest IT Kolledžis saab rohkem praktikat teha kui teistes koolides, mis on päris tähtis ja siin on valikus just see eriala, mida ma tahan õppida.<br /> <br /> Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine&quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File Manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka tööle ja EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et bakalaureus tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük testimisest ja startupidest. Kristel õppis IT Kolledžis aastatel 2008-2011 ja Marko aastatel 2000-2003. Kristeli esimene töökoht oli Artify’s tarkvaratestijana. Ta töötas veel Youtestis testijana, aga tal ei olnud motivatsiooni suurte ja kriitiliste vigade otsimiseks, sest neile maksti vigade arvu pealt ja lihtsam on varakult väiksed vead üles otsida ja rohkem raha saada, kui kulutada palju aega suurtele vigadele ja vähe raha saada. Marko tahtis projektijuhiks saada ja ta on loonud palju startupe. Mõlemad on välismaal palju töötanud. Testlio asutati Londonis 2012.aastal, kui maailma suurim Hackathon tuli Londonisse ja Kristel tahtis seal osaleda Testlioga. Hackathonil tuleb teha 24 tunniga oma idee võimalikult reaalseks ja siis kohtunikke veenda, et nende idee on parim. Alguses nad said kolmanda koha, aga siis sai Marko kohvikus kokku Hackathoni korraldava inimesega, kes saatis nad San Franciscosse finaali, kus nad said esimese koha ja 25 000 dollarit. Raha kättesaamiseks pidid nad USAsse ettevõtte tegema, mis maksab ja on keeruline. Nad tegid mitu aastat tööd nii, et endale palka ei maksnud. Garage 48 oli nende algne tegevuspaik, siis nad kolisid Telliskivile, kus on praegugi nende kontor. Startupis on raske see, et kõik peab ise ära tegema – äri, programmeerimine, disain, reklaam, majandus. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus esines Lembitu Ling. Tal on umbes 20 aastat töökogemust adminina aga ta ei ole IT alast haridust. Esimene kokkupuude arvutitega 1986-87ndal aastal, kui koolivend sai koju esimese arvuti. Sel ajal oli ta huvitatud keemiast, mitte arvutitest. Jättis kooli pooleli, läks mehhaanikuks. Hakkas arvutitest huvituma alles siis kui hakkas neid parandama. Talle ei meeldi arendus, koodi kirjutamine ja väljamõtlemine, selle asemel kasutab ta teiste koode. Tema tegelik huvi oli süsteemide haldamine. Adminite vahel peavad vastutusvaldkonnad kokku lepitud olema. Näiteks: tema haldas testservereid ja kontorivõrke mis olid füüsiliselt kohal, ehk sisevõrku, internetis olevad serverid olid teise inimese hallata, ehk välisvõrk. Vene häkkerid tegid ruuterisse pesa, logisid kontodesse sisse vene IP aadressidega, sest seda ei hallanud keegi. Õnneks nad varalist kahju ei tekitanud. Ta soovitas tugevalt kasutada keskhaldust võimalikult varajases faasis, sest hiljem on rohkem servereid ning siis on töö raskem ja aeganõudvam. Ei ole hea mõte panna püsti servereid peaaegu tasuta tuttavatele, sest muidu nad tulevad hiljem sinu juurde, et sa teeks neid korda. Selle asemel tuleks normaalset tasu küsida, et nad ei tahaks uuesti tasuta su abi. Enda väärtust peab teadma ja tasuta töö tegemine ei ole hea mõte, aga alguses ei tohiks liiga kõrget hinda küsida, kui kool on just lõpetatud ja töökogemus puudub. Süsteemi admin on arhitekti parem käsi ja on arendajatest üle, kui ta ütleb et see ei tööta. See loeng oli küll suuremalt osalt adminitele suunatud, aga arendajaks õppijana sain ma sealt palju kasulikku teada. Peale selle tuleb tulevikus adminitega koostööd teha. Üks tema idee, mille ma kindlasti tuleviku jaoks meelde jätan: hea on kasutada standardseid lahendusi, mitte uusi ja keerulisi välja mõtelda. Enne loomist tuleb vaadata ega seda juba tehtud ei ole. Nii ei pea mõttetut tööd tegema. <br /> <br /> Hea süsadmin on laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Ta on nähtamatu, kui ta töö on korralikult tehtud ja kõik töötab. Oskab ütelda mis ja miks katki läks ning mida peab tegema, et see edaspidi ei juhtuks. Ta rakendab süsteemidele piisava monitooringu, et ta teaks mis seal igal ajahetkel toimub. Suudab hoida süsteeme töökäigus, mitte ei taaskäivita neid pidevalt. Admin peab süsteemist üle käima. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus kuulasime Andres Septerit ja SCRUM master Einar Koltšanovi. Andres rääkis, kuidas tööturul hakkama saada. Seda on väga vaja teada, muidu võib sattuda tööle kohta, kus sind ei hinnata ja kus ei ole töötamiseks sobiv keskkond. Ettevõte tehakse selleks, et raha teenida ja sinna palgatakse inimesi selleks, et töötajad tooksid veel rohkem raha sisse. Enne kuskile tööle minemist peab alati firma tausta kontrollima, sest firma proovib alati endast kõige parema mulje jätta. Kõige parem oleks rääkida kellegagi, kes seal juba töötab. Ka see on halb, kui firmajuht hakkab kõike korraldama ja ei lase teistel otsustada. Ülesanded ja protsessid peavad paigas olema ning tähtajad peavad reaalsed olema. Avalikud töökohad ja konkursid on halvemad kohad, paremad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Firma siseselt on raske ametikõrgendust saada, firma vahetamisel on suurem võimalus kõrgem koht saada. Peab oskama end müüa ja julgema palka küsida, sest IT inimesi on vaja. Arendaja ei tohiks kinni jääda ehk ta ei tohiks tegeleda ainult ühe ja sama asjaga väga pikka aega. Töökohta valides tuleks vaadata, et üksinda ühe asjaga ei tegeleks, kuna muidu võib hätta jääda. Üksi startupi tegemine on eriti raske, seal peaks vähemalt kaks inimest olema. Einar õppis alguses meditsiini ja tegeles korrakaitsega, arvutitest ta huvitatud ei olnud. Töökohti vahetades jõudis ta infotehnoloogiale aina lähemale. Inimesed saavad alati IT-s erinevatel erialadel töötada kui ka mõnelt muult elualalt IT-sse minna ja vastupidi. IT ja äri ei mõista tihti üksteist. Selle saavutamiseks peaks äripool enda vajadusi ja ootuseid selgemalt väljendama ning IT võimekust ja piiranguid mõistma. IT pool peaks mõistma äriprotsesse ja terminoloogiat. Välismaale töötama minnes peaks uurima, mis olukord on seal riigis, kui kallis on elamine, millised on elamistingimused ja kui suur on palk. Samuti peaks arvestama sellega, mis jääb kodumaale maha, näiteks pere ja kinnisvara. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus kohtusime analüütikaosakonna juhataja Ivar Lauriga Maksu ja Tolliametist. Loengu teemaks oli andmed ja andmeanalüüs. Andmeid on palju, aga neid ei kasutata ja neile ei pääseta ligi. Tehnika üksi ei saa andmeid koguda, selleks on vaja inimesi. Kõige olulisem on andmete õige tõlgendamine, et ei tekiks valearusaamu. MTA kasutab andmeanalüüsi riskiprofiilide koostamiseks. Andmeanalüüsiga saab jälgida majandust ja ettevõtlust ning otsuste ja tegude tagajärgi. Veel rääkis ta, kuidas saadakse pettustele jälile ja kuidas neid ennetatakse. Minu arvates oleks ta võinud rohkem praktilisest poolest rääkida, ta jutt jäi veidike liiga üldiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta on hetkel Tallinna Tehnikaülikoolis õpetaja ja lisaks õpib doktoriõppes. Küberkuritegevus on viimasel ajal suurenenud, aga see-eest on tänavatel kuritegevus vähenenud. Jaan andis võimaluse ühele küberkurjategijale tööd saada, aga eneseusu puudumise tõttu ei võtnud ta neid pakkumisi vastu, sest ta arvas, et ei saa millegagi hakkama. Seda tasub meeles pidada, kuna iseendasse uskumine on kõige tähtsam, ilma selleta ei ole võimalik midagi saavutada. Küberkaitse missioon on kaitsta inimeste eluviisi, kuna paljud tegevused on seotud tehnoloogiaga, et neid kiiremini ja lihtsamini teha. Väga suur eelis Eestil on digiallkirja kasutamine ja üldine digiriigi kuvand. Kaitsmiseks on vaja vastasest aru saada, et panna teda tegema midagi, mida ta ei taha. Näiteks krüptos panevad nad andmed vastase nina alla aga peidavad need keerukuse taha ära. Tema loeng oli väga pikk ja põhjalik, eriti palju jõudis ta rääkida oma kogemustest. Seda oli väga huvitav kuulata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli Hedi Mardisoo Starmanist. See loeng keskendus IT ja turunduse vahelistele seostele. Bränd on see, mida inimesed mõtlevad ja ütlevad sinu kohta, kui sa ei ole nendega samas ruumis, see ei ole lihtsalt ilus reklaam. Bränd paneb inimesi mõtlema, kas nad ostavad selle asja ja kui väga nad seda tahavad. Tähtis on ka turundus, milleks on vaja toodet, hinda, müügitoetust, kohta kus saavad inimesed seda osta ja inimesi, sest inimeste maine on oluline ja nende jälg, mille nad maha jätavad. Edukaks äri pidamiseks peab kõigi nende asjade eest hoolitsema. IT pool on andmete kogumine selleks, et õiged asjad jõuaksid õigete sihtgruppide juurde. Growth hackingus on IT ja turundus koos – kasutades elektroonilisi kanaleid kasvatatakse turundust. Toodet ei saa teha ilma partnerluseta ja kommunikatsioonita, sest toode ei saa end ise müüa. Turunduse roll on toode inimesteni viia, muidu ei ole kedagi, kes seda ostaks. Uute IT lahenduste kasutamist saab inimestele tutvustada turunduse kaudu, ilma selleta ei pruugi inimesed neid kasutama hakata. Toodet peab pidevalt arendama, et konkurentsis püsida. IT roll on turvalisuse ja usalduse efektiivsemaks muutmine ning selle hoidmine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kõikidest nendest loengutest käis palju häid mõtteid ja soovitusi läbi. Kõige rohkem rõhutati seda, et kommunikatsioon peab olema mõlemapoolne. Inimesed, kes oskavad teiste osapooltega arvestada, on väga hinnatud. Soovitatav oleks üksteise keelest ja terminitest aru saada. Kõik peavad koostööd tegema, muidu asi ei suju nii nagu peaks. Loengutest sain ka teada, et tulevikus on lõpmatult palju valikuid, kuhu ja kuidas edasi minna. IT on valdkond, mis areneb igal hetkel ja seda tuleb pidevalt õppida. Seda nii töö kui ka edasiõppimise ja enda arendamise suhtes. Me ei pea piirduma ainult IT valdkonnaga, kõik loengutes esinenud inimesed olid erinevatel erialadel ja erinevates valdkondades töötanud. Õppimise suhtes soovitati käia erinevates välismaa koolides. See on mul ka juba mõnda aega mõttes olnud ja need loengud suurendasid mu soovi end välismaal harida. Viimaseks seoseks tooksin selle, et igal asjal on omad riskid. Eriti riskirohked on startupid, sest nende kiire tõus võib väga kergelt viia allakäiguni. Kuigi see on riskantne, siis soovitatav on oma elus proovida teha mõni startup, sest kaotada ei ole palju, see-eest saab palju kogemusi ja teadmisi juurde. <br /> <br /> Mitmes loengus räägiti ka õppimisest. Sellest ei ole midagi, kui sul ei ole IT alast haridust, sest tähtsam on osata mõtelda ja seoseid luua. Siin koolis õpetatakse meid mõtlema ja erinevate olukordadega hakkama saama. Ka need õppeained, mis tunduvad mõtetud, võivad hiljem osutuda kasulikuks, sest IT on kasutusel väga paljudes eluvaldkondades ja nende tundmine teeb töö lihtsamaks. Me ei tohi enda võimeid üle hinnata ja peame oskama oma tegevusi planeerida. Seda tuleb meeles pidada ka hiljem töötades. <br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (arvestatakse aine õpetamissemestrist).Kordussoorituse tegemine lepitakse kokku õppejõuga ja sinna saab registreerida ÕISis. Korduseksamile registreerumise ja selle soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2]&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritav tudeng ei pea korduseksami eest maksma, tasulisel õppekohal olev tudeng peab korduseksami eest maksma 20€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eeldused: <br /> <br /> *tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õppeaastal või hiljem<br /> <br /> *tudengi pere sissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot (pereliikmed on kuni 24-aastase tudengi vanemad, alaealised õed, vennad, poolõed ja poolvennad)<br /> <br /> *tudeng peab õppima täiskoormusega õppes ja täitma õppekava täies mahus. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusega õppest<br /> <br /> <br /> Toetuse suurus sõltub pereliikme keskmisest sissetulekust, mis arvutatakse õppeaastale eelneval kalendriaastal tuludeklaratsioonis deklareeritud tulu alusel.<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng täitma semestri jooksul taotluse lehel https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus <br /> Sisse saab logida ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu.<br /> <br /> Minimaalselt võib olla õppeaasta jooksul 54 EAP-d, sest EAP-de arvestus on kumulatiivne. 54 EAP-d on väikseim maht EAP-sid mille pealt ei pea maksma.<br /> &lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Finantsinfo. Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> 23+27=50 EAPd õppeaasta peale<br /> <br /> Ühe semestri minimaalne EAPde maht on 27, kumulatiivselt teeb see õppeaasta lõpuks 54 EAPd<br /> <br /> 54-50=4 EAP eest peab maksma, üks EAP maksab 50€ ehk kokku tuleb õppeaasta lõpus maksta 4*50=200€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo. Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arasta&diff=110188 2016-10-18T20:50:24Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Arnika Rästa<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus on meie õppekavas selleks, et me saaks rohkem teada, mida IT alal töötamine tähendab ja et meil oleks ettekujutus oma tulevikust. Loengutes käisid rääkimas mitmed inimesed, kes tegelevad erinevate IT valdkondadega. Kuna sel loengul osalesid nii arendajaks õppijad kui ka administreerimist õppivad tudengid, siis mõnel võis tekkida mõte vahetada eriala ja paljud said kindlasti julgust juurde, et nad on õige ala valinud. Meile mainiti mitu korda, et oleme õige valiku teinud, et siia kooli tulime. Ma ise arvan sama, sest IT Kolledžis saab rohkem praktikat teha kui teistes koolides, mis on päris tähtis ja siin on valikus just see eriala, mida ma tahan õppida.<br /> <br /> Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine&quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka tööle ja EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et baka tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük testimisest ja startupidest. Kristel õppis IT Kolledžis aastatel 2008-2011 ja Marko aastatel 2000-2003. Kristeli esimene töökoht oli Artify’s tarkvaratestijana. Töötas veel Youtestis testijana, aga ei olnud motivatsiooni suuri ja kriitilisi vigu üles otsimiseks, sest maksti vigade arvu pealt ja lihtsam on varakult väiksed vead üles otsida ja rohkem raha saada kui kulutada palju aega suurtele vigadele ja vähe raha saada. Marko tahtis projektijuhiks saada ja ta on loonud palju startupe. Mõlemad on välismaal palju töötanud. Testlio asutati Londonis 2012.aastal, kui maailma suurim Hackathon tuli Londonisse ja Kristel tahtis seal osaleda Testlioga. Hackathonil tuleb teha 24 tunniga oma idee võimalikult reaalseks ja siis kohtunikke veenda, et nende idee on parim. Alguses nad said kolmanda koha, aga siis sai Marko kohvikus kokku Hackathoni korraldava inimesega, kes saatis nad San Franciscosse finaali, kus nad said esimese koha ja 25 000 dollarit. Raha kättesaamiseks pidid nad USAsse ettevõtte tegema, mis maksab ja on keeruline. Nad tegid mitu aastat tööd nii, et endale palka ei maksnud. Garage 48 oli nende algne tegevuspaik, siis Telliskivil, kus on praegugi nende kontor. Startupis on raske see, et kõik peab ise ära tegema – äri, programmeerimine, disain, reklaam, majandus. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus esines Lembitu Ling. Tal on umbes 20 aastat töökogemust adminina aga ta ei ole IT alast haridust. Esimene kokkupuude arvutitega 1986-87ndal aastal, kui koolivend sai koju esimese arvuti. Sel ajal oli ta huvitatud keemiast, mitte arvutitest. Jättis kooli pooleli, läks mehhaanikuks. Hakkas arvutitest huvituma alles siis kui hakkas neid parandama. Talle ei meeldi arendus, koodi kirjutamine ja väljamõtlemine, selle asemel kasutab ta teiste koode. Tema tegelik huvi oli süsteemide haldamine. Adminite vahel peavad vastutusvaldkonnad kokku lepitud olema. Näiteks: tema haldas testservereid ja kontorivõrke mis olid füüsiliselt kohal, ehk sisevõrku, internetis olevad serverid olid teise inimese hallata, ehk välisvõrk. Vene häkkerid tegid ruuterisse pesa, logisid kontodesse sisse vene IP aadressidega, sest seda ei hallanud keegi. Ta soovitas tugevalt kasutada keskhaldust võimalikult varajases faasis, sest hiljem on rohkem servereid ning siis on töö raskem ja aeganõudvam. Ei ole hea mõte panna püsti servereid peaaegu tasuta tuttavatele, sest muidu nad tulevad hiljem sinu juurde, et sa teeks neid korda. Selle asemel tuleks normaalset tasu küsida, et nad ei tahaks uuesti tasuta su abi. Enda väärtust peab teadma ja tasuta töö tegemine ei ole hea mõte, aga alguses ei tohiks liiga kõrget hinda küsida, kui kool on just lõpetatud ja töökogemus puudub. Süsteemi admin on arhitekti parem käsi ja on arendajatest üle, kui ta ütleb et see ei tööta. See loeng oli küll suuremalt osalt adminitele suunatud, aga arendajaks õppijana sain ma sealt palju kasulikku teada. Peale selle tuleb tulevikus adminitega koostööd teha. Üks tema idee, mille ma kindlasti tuleviku jaoks meelde jätan: hea on kasutada standardseid lahendusi, mitte uusi ja keerulisi välja mõtelda. Enne loomist tuleb vaadata ega seda juba tehtud ei ole. Nii ei pea mõttetut tööd tegema. <br /> <br /> Hea süsadmin on laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Ta on nähtamatu, kui ta töö on korralikult tehtud ja kõik töötab. Oskab ütelda mis ja miks katki läks ning mida peab tegema et see edaspidi ei juhtuks. Ta rakendab süsteemidele piisava monitooringu, et ta teaks mis seal igal ajahetkel toimub. Suudab hoida süsteeme töökäigus, mitte ei taaskäivita neid pidevalt. Admin peab süsteemist üle käima. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus kuulasime Andres Septerit ja SCRUM master Einar Koltšanovi. Andres rääkis, kuidas tööturul hakkama saada. Seda on väga vaja teada, muidu võib sattuda tööle kohta, kus sind ei hinnata ja kus ei ole töötamiseks sobiv keskkond. Ettevõte tehakse selleks, et raha teenida ja sinna palgatakse inimesi selleks, et töötajad tooksid veel rohkem raha sisse. Enne kuskile tööle minemist peab alati firma tausta kontrollida, sest firma proovib alati endast kõige parema mulje jätta. Kõige parem oleks rääkida kellegagi, kes seal juba töötab. Ka see on halb, kui firmajuht hakkab kõike korraldama ja ei lase teistel otsustada. Ülesanded ja protsessid peavad paigas olema ning tähtajad peavad reaalsed olema. Avalikud töökohad ja konkursid on halvemad koha, paremad kohad liiguvad tutvuste kaudu. Firma siseselt on raske ametikõrgendust saada, firma vahetamisel on suurem võimalus kõrgem koht saada. Peab oskama end müüa ja julgema palka küsida, sest IT inimesi on vaja. Arendaja ei tohiks kinni jääda ehk ta ei tohiks tegeleda ainult ühe ja sama asjaga väga pikka aega. Töökohta valides tuleks vaadata, et sa üksinda ühe asjaga ei tegeleks, kuna muidu võib hätta jääda. Üksi startupi tegemine on eriti raske, seal peaks vähemalt kaks inimest olema. Einar õppis alguses meditsiini ja tegeles korrakaitsega, arvutitest ta huvitatud ei olnud. Töökohti vahetades jõudis ta infotehnoloogiale aina lähemale. Inimesed saavad alati IT-s erinevatel erialadel töötada kui ka mõnelt muult elualalt IT-sse minna ja vastupidi. IT ja äri ei mõista tihti üksteist. Selle saavutamiseks peaks äripool enda vajadusi ja ootuseid selgemalt väljendama ning IT võimekust ja piiranguid mõistma. IT pool peaks mõistma äriprotsesse ja terminoloogiat. Välismaale töötama minnes peaks uurima, mis olukord on seal riigis, kui kallis on elamine, millised on elamistingimused ja kui suur on palk. Samuti peaks arvestama sellega, mis jääb kodumaale maha, näiteks pere ja kinnisvara. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus kohtusime analüütikaosakonna juhataja Ivar Lauriga Maksu ja Tolliametist. Loengu teemaks oli andmed ja andmeanalüüs. Andmeid on palju, aga neid ei kasutata ja neile ei pääseta ligi. Tehnika üksi ei saa andmeid koguda, selleks on vaja inimesi. Kõige olulisem on andmete õige tõlgendamine, et ei tekiks valearusaamu. MTA kasutab andmeanalüüsi riskiprofiilide koostamiseks. Andmeanalüüsiga saab jälgida majandust ja ettevõtlust ning otsuste ja tegude tagajärgi. Veel rääkis ta, kuidas saadakse pettustele jälile ja kuidas neid ennetatakse. Minu arvates oleks ta võinud rohkem praktilisest poolest rääkida, ta jutt jäi veidike liiga üldiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta on hetkel Tallinna Tehnikaülikoolis õpetaja ja lisaks õpib doktoriõppes. Küberkuritegevus on viimasel ajal suurenenud, aga see-eest on tänavatel kuritegevus vähenenud. Ta proovis üht küberkurjategijat tööle saada, aga ta ei uskunud iseendasse ja selle tõttu keeldus ta igast pakkumisest. Seda tasub meelde jätta, kuna iseendasse uskumine on kõige tähtsam, ilma selleta ei ole võimalik midagi saavutada. Küberkaitse missioon on kaitsta inimeste eluviisi, kuna paljud tegevused on seotud tehnoloogiaga, et neid kiiremini ja lihtsamini teha. Väga suur eelis Eestil on digiallkirja kasutamine ja üldine digiriigi kuvand. Kaitsmiseks on vaja vastasest aru saada, et panna teda tegema midagi, mida ta ei taha. Näiteks krüptos panevad nad andmed vastase nina alla aga peidavad need keerukuse taha ära. Tema loeng oli väga pikk ja põhjalik, eriti palju jõudis ta röökida oma kogemustest. Seda oli väga huvitav kuulata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli Hedi Mardisoo Starmanist. See loeng keskendus IT ja turunduse vahelistele seostele. Bränd on see, mida inimesed mõtlevad ja ütlevad sinu kohta, kui sa ei ole nendega samas ruumis, see ei ole lihtsalt ilus reklaam. Bränd paneb inimesi mõtlema, kas nad ostavad selle asja ja kui väga nad seda tahavad. Tähtis on ka turundus, milleks on vaja toodet, hinda, müügitoetust, kohta kus saavad inimesed seda osta ja inimesi, sest inimeste maine on oluline ja nende jälg, mille nad maha jätavad. Edukaks äri pidamiseks peab kõigi nende asjade eest hoolitsema. IT pool on andmete kogumine selleks, et õiged asjad jõuaksid õigete sihtgruppide juurde. Growth hackingus on IT ja turundus koos – kasutades elektroonilisi kanaleid kasvatatakse turundust. Toodet ei saa teha ilma partnerluseta ja kommunikatsioonita, sest toode ei saa end ise müüa. Turunduse roll on toode inimesteni viia, muidu ei ole kedagi, kes seda ostaks. Uute IT lahenduste kasutamist saab inimestele tutvustada turunduse kaudu, ilma selleta ei pruugi inimesed neid kasutama hakata. Toodet peab pidevalt arendama, et konkurentsis püsida. IT roll on turvalisuse ja usalduse efektiivsemaks muutmine ja selle hoidmine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kõikidest nendest loengutest käis palju häid mõtteis ja soovitusi läbi. Kõige rohkem rõhutati seda, et kommunikatsioon peab olema mõlemapoolne. Inimesed, kes oskavad teiste osapooltega arvestada, on väga hinnatud. Soovitatav oleks üksteise keelest ja terminitest aru saada. Kõik peavad koostööd tegema, muidu asi ei suju nii nagu peaks. Loengutest sain ka teada, et tulevikus on lõpmatult palju valikuid, kuhu ja kuidas edasi minna. IT on valdkond, mis areneb igal hetkel ja seda tuleb pidevalt õppida. Seda nii töö kui ka edasiõppimise ja enda arendamise suhtes. Me ei pea piirduma ainult IT valdkonnaga, kõik loengutes esinenud inimesed olid erinevatel erialadel ja erinevates valdkondades töötanud. Õppimise suhtes soovitati käia erinevates välismaa koolides. See on mul ka juba mõnda aega mõttes olnud ja need loengud suurendasid mu soovi end välismaal harida. Viimaseks seoseks tooksin selle, et igal asjal on omad riskid. Eriti riskirohked on startupid, sest nende kiire tõus võib väga kergelt viia allakäiguni. Kuigi see on riskantne, siis soovitatav on oma elus proovida teha mõni startup, sest kaotada ei ole palju, see-eest saab palju kogemusi ja teadmisi juurde. <br /> <br /> Mitmes loengus räägiti ka õppimisest. Sellest ei ole midagi, kui sul ei ole IT alast haridust, sest tähtsam on osata mõtelda ja seoseid luua. Siin koolis õpetatakse meid mõtlema ja erinevate olukordadega hakkama saama. Ka need õppeained, mis tunduvad mõtetud, võivad hiljem osutuda kasulikuks, sest IT on kasutusel väga paljudes eluvaldkondades ja nende tundmine teeb töö lihtsamaks. Me ei tohi enda võimeid üle hinnata ja peame oskama oma tegevusi planeerida. Seda tuleb meeles pidada ka hiljem töötades. <br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (arvestatakse aine õpetamissemestrist).Kordussoorituse tegemine lepitakse kokku õppejõuga ja sinna saab registreerida ÕISis. Korduseksamile registreerumise ja selle soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2]&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritav tudeng ei pea korduseksami eest maksma, tasulisel õppekohal olev tudeng peab korduseksami eest maksma 20€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eeldused: <br /> <br /> *tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õppeaastal või hiljem<br /> <br /> *tudengi pere sissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot (pereliikmed on kuni 24-aastase tudengi vanemad, alaealised õed, vennad, poolõed ja poolvennad)<br /> <br /> *tudeng peab õppima täiskoormusega õppes ja täitma õppekava täies mahus. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusega õppest<br /> <br /> <br /> Toetuse suurus sõltub pereliikme keskmisest sissetulekust, mis arvutatakse õppeaastale eelneval kalendriaastal tuludeklaratsioonis deklareeritud tulu alusel.<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng täitma semestri jooksul taotluse lehel https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus <br /> Sisse saab logida ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu.<br /> <br /> Minimaalselt võib olla õppeaasta jooksul 54 EAP-d, sest EAP-de arvestus on kumulatiivne. 54 EAP-d on väikseim maht EAP-sid mille pealt ei pea maksma.<br /> &lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Finantsinfo. Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> 23+27=50 EAPd õppeaasta peale<br /> <br /> Ühe semestri minimaalne EAPde maht on 27, kumulatiivselt teeb see õppeaasta lõpuks 54 EAPd<br /> <br /> 54-50=4 EAP eest peab maksma, üks EAP maksab 50€ ehk kokku tuleb õppeaasta lõpus maksta 4*50=200€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo. Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arasta&diff=110178 2016-10-18T20:40:42Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Arnika Rästa<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus on meie õppekavas selleks, et me saaks rohkem teada, mida IT alal töötamine tähendab ja et meil oleks ettekujutus oma tulevikust. Loengutes käisid rääkimas mitmed inimesed, kes tegelevad erinevate IT valdkondadega. Kuna sel loengul osalesid nii arendajaks õppijad kui ka administreerimist õppivad tudengid, siis mõnel võis tekkida mõte vahetada eriala ja paljud said kindlasti julgust juurde, et nad on õige ala valinud. Meile mainiti mitu korda, et oleme õige valiku teinud, et siia kooli tulime. Ma ise arvan sama, sest IT Kolledžis saab rohkem praktikat teha kui teistes koolides, mis on päris tähtis ja siin on valikus just see eriala, mida ma tahan õppida.<br /> <br /> Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine&quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka sisse ja läks EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et baka tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük testimisest ja startupidest. Kristel õppis IT Kolledžis aastatel 2008-2011 ja Marko aastatel 2000-2003. Kristeli esimene töökoht oli Artify’s tarkvaratestijana. Töötas veel Youtestis testijana, aga ei olnud motivatsiooni suuri ja kriitilisi vigu üles otsimiseks, sest maksti vigade arvu pealt ja lihtsam on varakult väiksed vead üles otsida ja rohkem raha saada kui kulutada palju aega suurtele vigadele ja vähe raha saada. Marko tahtis projektijuhiks saada ja ta on loonud palju startupe. Mõlemad on välismaal palju töötanud. Testlio asutati Londonis 2012.aastal, kui maailma suurim Hackathon tuli Londonisse ja Kristel tahtis seal osaleda Testlioga. Hackathonil tuleb teha 24 tunniga oma idee võimalikult reaalseks ja siis kohtunikke veenda, et nende idee on parim. Alguses nad said kolmanda koha, aga siis sai Marko kohvikus kokku Hackathoni korraldava inimesega, kes saatis nad San Franciscosse finaali, kus nad said esimese koha ja 25 000 dollarit. Raha kättesaamiseks pidid nad USAsse ettevõtte tegema, mis maksab ja on keeruline. Nad tegid mitu aastat tööd nii, et endale palka ei maksnud. Garage 48 oli nende algne tegevuspaik, siis Telliskivil, kus on praegugi nende kontor. Startupis on raske see, et kõik peab ise ära tegema – äri, programmeerimine, disain, reklaam, majandus. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus esines Lembitu Ling. Tal on umbes 20 aastat töökogemust adminina aga ta ei ole IT alast haridust. Esimene kokkupuude arvutitega 1986-87ndal aastal, kui koolivend sai koju esimese arvuti. Sel ajal oli ta huvitatud keemiast, mitte arvutitest. Jättis kooli pooleli, läks mehhaanikuks. Hakkas arvutitest huvituma alles siis kui hakkas neid parandama. Talle ei meeldi arendus, koodi kirjutamine ja väljamõtlemine, selle asemel kasutab ta teiste koode. Tema tegelik huvi oli süsteemide haldamine. Adminite vahel peavad vastutusvaldkonnad kokku lepitud olema. Näiteks: tema haldas testservereid ja kontorivõrke mis olid füüsiliselt kohal, ehk sisevõrku, internetis olevad serverid olid teise inimese hallata, ehk välisvõrk. Vene häkkerid tegid ruuterisse pesa, logisid kontodesse sisse vene IP aadressidega, sest seda ei hallanud keegi. Ta soovitas tugevalt kasutada keskhaldust võimalikult varajases faasis, sest hiljem on rohkem servereid ning siis on töö raskem ja aeganõudvam. Ei ole hea mõte panna püsti servereid peaaegu tasuta tuttavatele, sest muidu nad tulevad hiljem sinu juurde, et sa teeks neid korda. Selle asemel tuleks normaalset tasu küsida, et nad ei tahaks uuesti tasuta su abi. Enda väärtust peab teadma ja tasuta töö tegemine ei ole hea mõte, aga alguses ei tohiks liiga kõrget hinda küsida, kui kool on just lõpetatud ja töökogemus puudub. Süsteemi admin on arhitekti parem käsi ja on arendajatest üle, kui ta ütleb et see ei tööta. See loeng oli küll suuremalt osalt adminitele suunatud, aga arendajaks õppijana sain ma sealt palju kasulikku teada. Peale selle tuleb tulevikus adminitega koostööd teha. Üks tema idee, mille ma kindlasti tuleviku jaoks meelde jätan: hea on kasutada standardseid lahendusi, mitte uusi ja keerulisi välja mõtelda. Enne loomist tuleb vaadata ega seda juba tehtud ei ole. Nii ei pea mõttetut tööd tegema. <br /> <br /> Hea süsadmin on laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Ta on nähtamatu, kui ta töö on korralikult tehtud ja kõik töötab. Oskab ütelda mis ja miks katki läks ning mida peab tegema et see edaspidi ei juhtuks. Ta rakendab süsteemidele piisava monitooringu, et ta teaks mis seal igal ajahetkel toimub. Suudab hoida süsteeme töökäigus, mitte ei taaskäivita neid pidevalt. Admin peab süsteemist üle käima. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus kuulasime Andres Septerit ja SCRUM master Einar Koltšanovi. Andres rääkis, kuidas tööturul hakkama saada. Seda on väga vaja teada, muidu võib sattuda tööle kohta, kus sind ei hinnata ja kus ei ole töötamiseks sobiv keskkond. Ettevõte tehakse selleks, et raha teenida ja sinna palgatakse inimesi selleks, et töötajad tooksid veel rohkem raha sisse. Enne kuskile tööle minemist peab alati firma tausta kontrollida, sest firma proovib alati endast kõige parema mulje jätta. Kõige parem oleks rääkida kellegagi, kes seal juba töötab. Ka see on halb, kui firmajuht hakkab kõike korraldama ja ei lase teistel otsustada. Ülesanded ja protsessid peavad paigas olema ning tähtajad peavad reaalsed olema. Avalikud töökohad ja konkursid on halvemad koha, paremad kohad liiguvad tutvuste kaudu. Firma siseselt on raske ametikõrgendust saada, firma vahetamisel on suurem võimalus kõrgem koht saada. Peab oskama end müüa ja julgema palka küsida, sest IT inimesi on vaja. Arendaja ei tohiks kinni jääda ehk ta ei tohiks tegeleda ainult ühe ja sama asjaga väga pikka aega. Töökohta valides tuleks vaadata, et sa üksinda ühe asjaga ei tegeleks, kuna muidu võib hätta jääda. Üksi startupi tegemine on eriti raske, seal peaks vähemalt kaks inimest olema. Einar õppis alguses meditsiini ja tegeles korrakaitsega, arvutitest ta huvitatud ei olnud. Töökohti vahetades jõudis ta infotehnoloogiale aina lähemale. Inimesed saavad alati IT-s erinevatel erialadel töötada kui ka mõnelt muult elualalt IT-sse minna ja vastupidi. IT ja äri ei mõista tihti üksteist. Selle saavutamiseks peaks äripool enda vajadusi ja ootuseid selgemalt väljendama ning IT võimekust ja piiranguid mõistma. IT pool peaks mõistma äriprotsesse ja terminoloogiat. Välismaale töötama minnes peaks uurima, mis olukord on seal riigis, kui kallis on elamine, millised on elamistingimused ja kui suur on palk. Samuti peaks arvestama sellega, mis jääb kodumaale maha, näiteks pere ja kinnisvara. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus kohtusime analüütikaosakonna juhataja Ivar Lauriga Maksu ja Tolliametist. Loengu teemaks oli andmed ja andmeanalüüs. Andmeid on palju, aga neid ei kasutata ja neile ei pääseta ligi. Tehnika üksi ei saa andmeid koguda, selleks on vaja inimesi. Kõige olulisem on andmete õige tõlgendamine, et ei tekiks valearusaamu. MTA kasutab andmeanalüüsi riskiprofiilide koostamiseks. Andmeanalüüsiga saab jälgida majandust ja ettevõtlust ning otsuste ja tegude tagajärgi. Veel rääkis ta, kuidas saadakse pettustele jälile ja kuidas neid ennetatakse. Minu arvates oleks ta võinud rohkem praktilisest poolest rääkida, ta jutt jäi veidike liiga üldiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta on hetkel Tallinna Tehnikaülikoolis õpetaja ja lisaks õpib doktoriõppes. Küberkuritegevus on viimasel ajal suurenenud, aga see-eest on tänavatel kuritegevus vähenenud. Ta proovis üht küberkurjategijat tööle saada, aga ta ei uskunud iseendasse ja selle tõttu keeldus ta igast pakkumisest. Seda tasub meelde jätta, kuna iseendasse uskumine on kõige tähtsam, ilma selleta ei ole võimalik midagi saavutada. Küberkaitse missioon on kaitsta inimeste eluviisi, kuna paljud tegevused on seotud tehnoloogiaga, et neid kiiremini ja lihtsamini teha. Väga suur eelis Eestil on digiallkirja kasutamine ja üldine digiriigi kuvand. Kaitsmiseks on vaja vastasest aru saada, et panna teda tegema midagi, mida ta ei taha. Näiteks krüptos panevad nad andmed vastase nina alla aga peidavad need keerukuse taha ära. Tema loeng oli väga pikk ja põhjalik, eriti palju jõudis ta röökida oma kogemustest. Seda oli väga huvitav kuulata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli Hedi Mardisoo Starmanist. See loeng keskendus IT ja turunduse vahelistele seostele. Bränd on see, mida inimesed mõtlevad ja ütlevad sinu kohta, kui sa ei ole nendega samas ruumis, see ei ole lihtsalt ilus reklaam. Bränd paneb inimesi mõtlema, kas nad ostavad selle asja ja kui väga nad seda tahavad. Tähtis on ka turundus, milleks on vaja toodet, hinda, müügitoetust, kohta kus saavad inimesed seda osta ja inimesi, sest inimeste maine on oluline ja nende jälg, mille nad maha jätavad. Edukaks äri pidamiseks peab kõigi nende asjade eest hoolitsema. IT pool on andmete kogumine selleks, et õiged asjad jõuaksid õigete sihtgruppide juurde. Growth hackingus on IT ja turundus koos – kasutades elektroonilisi kanaleid kasvatatakse turundust. Toodet ei saa teha ilma partnerluseta ja kommunikatsioonita, sest toode ei saa end ise müüa. Turunduse roll on toode inimesteni viia, muidu ei ole kedagi, kes seda ostaks. Uute IT lahenduste kasutamist saab inimestele tutvustada turunduse kaudu, ilma selleta ei pruugi inimesed neid kasutama hakata. Toodet peab pidevalt arendama, et konkurentsis püsida. IT roll on turvalisuse ja usalduse efektiivsemaks muutmine ja selle hoidmine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kõikidest nendest loengutest käis palju häid mõtteis ja soovitusi läbi. Kõige rohkem rõhutati seda, et kommunikatsioon peab olema mõlemapoolne. Inimesed, kes oskavad teiste osapooltega arvestada, on väga hinnatud. Soovitatav oleks üksteise keelest ja terminitest aru saada. Kõik peavad koostööd tegema, muidu asi ei suju nii nagu peaks. Loengutest sain ka teada, et tulevikus on lõpmatult palju valikuid, kuhu ja kuidas edasi minna. IT on valdkond, mis areneb igal hetkel ja seda tuleb pidevalt õppida. Seda nii töö kui ka edasiõppimise ja enda arendamise suhtes. Me ei pea piirduma ainult IT valdkonnaga, kõik loengutes esinenud inimesed olid erinevatel erialadel ja erinevates valdkondades töötanud. Õppimise suhtes soovitati käia erinevates välismaa koolides. See on mul ka juba mõnda aega mõttes olnud ja need loengud suurendasid mu soovi end välismaal harida. Viimaseks seoseks tooksin selle, et igal asjal on omad riskid. Eriti riskirohked on startupid, sest nende kiire tõus võib väga kergelt viia allakäiguni. Kuigi see on riskantne, siis soovitatav on oma elus proovida teha mõni startup, sest kaotada ei ole palju, see-eest saab palju kogemusi ja teadmisi juurde. <br /> <br /> Mitmes loengus räägiti ka õppimisest. Sellest ei ole midagi, kui sul ei ole IT alast haridust, sest tähtsam on osata mõtelda ja seoseid luua. Siin koolis õpetatakse meid mõtlema ja erinevate olukordadega hakkama saama. Ka need õppeained, mis tunduvad mõtetud, võivad hiljem osutuda kasulikuks, sest IT on kasutusel väga paljudes eluvaldkondades ja nende tundmine teeb töö lihtsamaks. Me ei tohi enda võimeid üle hinnata ja peame oskama oma tegevusi planeerida. Seda tuleb meeles pidada ka hiljem töötades. <br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (arvestatakse aine õpetamissemestrist).Kordussoorituse tegemine lepitakse kokku õppejõuga ja sinna saab registreerida ÕISis. Korduseksamile registreerumise ja selle soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2]&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritav tudeng ei pea korduseksami eest maksma, tasulisel õppekohal olev tudeng peab korduseksami eest maksma 20€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eeldused: <br /> <br /> *tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õppeaastal või hiljem<br /> <br /> *tudengi pere sissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot (pereliikmed on kuni 24-aastase tudengi vanemad, alaealised õed, vennad, poolõed ja poolvennad)<br /> <br /> *tudeng peab õppima täiskoormusega õppes ja täitma õppekava täies mahus. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusega õppest<br /> <br /> <br /> Toetuse suurus sõltub pereliikme keskmisest sissetulekust, mis arvutatakse õppeaastale eelneval kalendriaastal tuludeklaratsioonis deklareeritud tulu alusel.<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng täitma semestri jooksul taotluse lehel https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus <br /> Sisse saab logida ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu.<br /> <br /> Minimaalselt võib olla õppeaasta jooksul 54 EAP-d, sest EAP-de arvestus on kumulatiivne. 54 EAP-d on väikseim maht EAP-sid mille pealt ei pea maksma.<br /> &lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> 23+27=50 EAPd õppeaasta peale<br /> <br /> Ühe semestri minimaalne EAPde maht on 27, kumulatiivselt teeb see õppeaasta lõpuks 54 EAPd<br /> <br /> 54-50=4 EAP eest peab maksma, üks EAP maksab 50€ ehk kokku tuleb õppeaasta lõpus maksta 4*50=200€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo. Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arasta&diff=110124 2016-10-18T20:11:43Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Arnika Rästa<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus on meie õppekavas selleks, et me saaks rohkem teada, mida IT alal töötamine tähendab ja et meil oleks ettekujutus oma tulevikust. Loengutes käisid rääkimas mitmed inimesed, kes tegelevad erinevate IT valdkondadega. Kuna sel loengul osalesid nii arendajaks õppijad kui ka administreerimist õppivad tudengid, siis mõnel võis tekkida mõte vahetada eriala ja paljud said kindlasti julgust juurde, et nad on õige ala valinud. Meile mainiti mitu korda, et oleme õige valiku teinud, et siia kooli tulime. Ma ise arvan sama, sest IT Kolledžis saab rohkem praktikat teha kui teistes koolides, mis on päris tähtis ja siin on valikus just see eriala, mida ma tahan õppida.<br /> <br /> Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer &quot;Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine&quot; 26.10.2016 loengusalvestus (18.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka sisse ja läks EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et baka tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; 31.08.2016 loengusalvestus (18.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük testimisest ja startupidest. Kristel õppis IT Kolledžis aastatel 2008-2011 ja Marko aastatel 2000-2003. Kristeli esimene töökoht oli Artify’s tarkvaratestijana. Töötas veel Youtestis testijana, aga ei olnud motivatsiooni suuri ja kriitilisi vigu üles otsimiseks, sest maksti vigade arvu pealt ja lihtsam on varakult väiksed vead üles otsida ja rohkem raha saada kui kulutada palju aega suurtele vigadele ja vähe raha saada. Marko tahtis projektijuhiks saada ja ta on loonud palju startupe. Mõlemad on välismaal palju töötanud. Testlio asutati Londonis 2012.aastal, kui maailma suurim Hackathon tuli Londonisse ja Kristel tahtis seal osaleda Testlioga. Hackathonil tuleb teha 24 tunniga oma idee võimalikult reaalseks ja siis kohtunikke veenda, et nende idee on parim. Alguses nad said kolmanda koha, aga siis sai Marko kohvikus kokku Hackathoni korraldava inimesega, kes saatis nad San Franciscosse finaali, kus nad said esimese koha ja 25 000 dollarit. Raha kättesaamiseks pidid nad USAsse ettevõtte tegema, mis maksab ja on keeruline. Nad tegid mitu aastat tööd nii, et endale palka ei maksnud. Garage 48 oli nende algne tegevuspaik, siis Telliskivil, kus on praegugi nende kontor. Startupis on raske see, et kõik peab ise ära tegema – äri, programmeerimine, disain, reklaam, majandus. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus esines Lembitu Ling. Tal on umbes 20 aastat töökogemust adminina aga ta ei ole IT alast haridust. Esimene kokkupuude arvutitega 1986-87ndal aastal, kui koolivend sai koju esimese arvuti. Sel ajal oli ta huvitatud keemiast, mitte arvutitest. Jättis kooli pooleli, läks mehhaanikuks. Hakkas arvutitest huvituma alles siis kui hakkas neid parandama. Talle ei meeldi arendus, koodi kirjutamine ja väljamõtlemine, selle asemel kasutab ta teiste koode. Tema tegelik huvi oli süsteemide haldamine. Adminite vahel peavad vastutusvaldkonnad kokku lepitud olema. Näiteks: tema haldas testservereid ja kontorivõrke mis olid füüsiliselt kohal, ehk sisevõrku, internetis olevad serverid olid teise inimese hallata, ehk välisvõrk. Vene häkkerid tegid ruuterisse pesa, logisid kontodesse sisse vene IP aadressidega, sest seda ei hallanud keegi. Ta soovitas tugevalt kasutada keskhaldust võimalikult varajases faasis, sest hiljem on rohkem servereid ning siis on töö raskem ja aeganõudvam. Ei ole hea mõte panna püsti servereid peaaegu tasuta tuttavatele, sest muidu nad tulevad hiljem sinu juurde, et sa teeks neid korda. Selle asemel tuleks normaalset tasu küsida, et nad ei tahaks uuesti tasuta su abi. Enda väärtust peab teadma ja tasuta töö tegemine ei ole hea mõte, aga alguses ei tohiks liiga kõrget hinda küsida, kui kool on just lõpetatud ja töökogemus puudub. Süsteemi admin on arhitekti parem käsi ja on arendajatest üle, kui ta ütleb et see ei tööta. See loeng oli küll suuremalt osalt adminitele suunatud, aga arendajaks õppijana sain ma sealt palju kasulikku teada. Peale selle tuleb tulevikus adminitega koostööd teha. Üks tema idee, mille ma kindlasti tuleviku jaoks meelde jätan: hea on kasutada standardseid lahendusi, mitte uusi ja keerulisi välja mõtelda. Enne loomist tuleb vaadata ega seda juba tehtud ei ole. Nii ei pea mõttetut tööd tegema. <br /> <br /> Hea süsadmin on laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Ta on nähtamatu, kui ta töö on korralikult tehtud ja kõik töötab. Oskab ütelda mis ja miks katki läks ning mida peab tegema et see edaspidi ei juhtuks. Ta rakendab süsteemidele piisava monitooringu, et ta teaks mis seal igal ajahetkel toimub. Suudab hoida süsteeme töökäigus, mitte ei taaskäivita neid pidevalt. Admin peab süsteemist üle käima. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus kuulasime Andres Septerit ja SCRUM master Einar Koltšanovi. Andres rääkis, kuidas tööturul hakkama saada. Seda on väga vaja teada, muidu võib sattuda tööle kohta, kus sind ei hinnata ja kus ei ole töötamiseks sobiv keskkond. Ettevõte tehakse selleks, et raha teenida ja sinna palgatakse inimesi selleks, et töötajad tooksid veel rohkem raha sisse. Enne kuskile tööle minemist peab alati firma tausta kontrollida, sest firma proovib alati endast kõige parema mulje jätta. Kõige parem oleks rääkida kellegagi, kes seal juba töötab. Ka see on halb, kui firmajuht hakkab kõike korraldama ja ei lase teistel otsustada. Ülesanded ja protsessid peavad paigas olema ning tähtajad peavad reaalsed olema. Avalikud töökohad ja konkursid on halvemad koha, paremad kohad liiguvad tutvuste kaudu. Firma siseselt on raske ametikõrgendust saada, firma vahetamisel on suurem võimalus kõrgem koht saada. Peab oskama end müüa ja julgema palka küsida, sest IT inimesi on vaja. Arendaja ei tohiks kinni jääda ehk ta ei tohiks tegeleda ainult ühe ja sama asjaga väga pikka aega. Töökohta valides tuleks vaadata, et sa üksinda ühe asjaga ei tegeleks, kuna muidu võib hätta jääda. Üksi startupi tegemine on eriti raske, seal peaks vähemalt kaks inimest olema. Einar õppis alguses meditsiini ja tegeles korrakaitsega, arvutitest ta huvitatud ei olnud. Töökohti vahetades jõudis ta infotehnoloogiale aina lähemale. Inimesed saavad alati IT-s erinevatel erialadel töötada kui ka mõnelt muult elualalt IT-sse minna ja vastupidi. IT ja äri ei mõista tihti üksteist. Selle saavutamiseks peaks äripool enda vajadusi ja ootuseid selgemalt väljendama ning IT võimekust ja piiranguid mõistma. IT pool peaks mõistma äriprotsesse ja terminoloogiat. Välismaale töötama minnes peaks uurima, mis olukord on seal riigis, kui kallis on elamine, millised on elamistingimused ja kui suur on palk. Samuti peaks arvestama sellega, mis jääb kodumaale maha, näiteks pere ja kinnisvara. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus kohtusime analüütikaosakonna juhataja Ivar Lauriga Maksu ja Tolliametist. Loengu teemaks oli andmed ja andmeanalüüs. Andmeid on palju, aga neid ei kasutata ja neile ei pääseta ligi. Tehnika üksi ei saa andmeid koguda, selleks on vaja inimesi. Kõige olulisem on andmete õige tõlgendamine, et ei tekiks valearusaamu. MTA kasutab andmeanalüüsi riskiprofiilide koostamiseks. Andmeanalüüsiga saab jälgida majandust ja ettevõtlust ning otsuste ja tegude tagajärgi. Veel rääkis ta, kuidas saadakse pettustele jälile ja kuidas neid ennetatakse. Minu arvates oleks ta võinud rohkem praktilisest poolest rääkida, ta jutt jäi veidike liiga üldiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta on hetkel Tallinna Tehnikaülikoolis õpetaja ja lisaks õpib doktoriõppes. Küberkuritegevus on viimasel ajal suurenenud, aga see-eest on tänavatel kuritegevus vähenenud. Ta proovis üht küberkurjategijat tööle saada, aga ta ei uskunud iseendasse ja selle tõttu keeldus ta igast pakkumisest. Seda tasub meelde jätta, kuna iseendasse uskumine on kõige tähtsam, ilma selleta ei ole võimalik midagi saavutada. Küberkaitse missioon on kaitsta inimeste eluviisi, kuna paljud tegevused on seotud tehnoloogiaga, et neid kiiremini ja lihtsamini teha. Väga suur eelis Eestil on digiallkirja kasutamine ja üldine digiriigi kuvand. Kaitsmiseks on vaja vastasest aru saada, et panna teda tegema midagi, mida ta ei taha. Näiteks krüptos panevad nad andmed vastase nina alla aga peidavad need keerukuse taha ära. Tema loeng oli väga pikk ja põhjalik, eriti palju jõudis ta röökida oma kogemustest. Seda oli väga huvitav kuulata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli Hedi Mardisoo Starmanist. See loeng keskendus IT ja turunduse vahelistele seostele. Bränd on see, mida inimesed mõtlevad ja ütlevad sinu kohta, kui sa ei ole nendega samas ruumis, see ei ole lihtsalt ilus reklaam. Bränd paneb inimesi mõtlema, kas nad ostavad selle asja ja kui väga nad seda tahavad. Tähtis on ka turundus, milleks on vaja toodet, hinda, müügitoetust, kohta kus saavad inimesed seda osta ja inimesi, sest inimeste maine on oluline ja nende jälg, mille nad maha jätavad. Edukaks äri pidamiseks peab kõigi nende asjade eest hoolitsema. IT pool on andmete kogumine selleks, et õiged asjad jõuaksid õigete sihtgruppide juurde. Growth hackingus on IT ja turundus koos – kasutades elektroonilisi kanaleid kasvatatakse turundust. Toodet ei saa teha ilma partnerluseta ja kommunikatsioonita, sest toode ei saa end ise müüa. Turunduse roll on toode inimesteni viia, muidu ei ole kedagi, kes seda ostaks. Uute IT lahenduste kasutamist saab inimestele tutvustada turunduse kaudu, ilma selleta ei pruugi inimesed neid kasutama hakata. Toodet peab pidevalt arendama, et konkurentsis püsida. IT roll on turvalisuse ja usalduse efektiivsemaks muutmine ja selle hoidmine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kõikidest nendest loengutest käis palju häid mõtteis ja soovitusi läbi. Kõige rohkem rõhutati seda, et kommunikatsioon peab olema mõlemapoolne. Inimesed, kes oskavad teiste osapooltega arvestada, on väga hinnatud. Soovitatav oleks üksteise keelest ja terminitest aru saada. Kõik peavad koostööd tegema, muidu asi ei suju nii nagu peaks. Loengutest sain ka teada, et tulevikus on lõpmatult palju valikuid, kuhu ja kuidas edasi minna. IT on valdkond, mis areneb igal hetkel ja seda tuleb pidevalt õppida. Seda nii töö kui ka edasiõppimise ja enda arendamise suhtes. Me ei pea piirduma ainult IT valdkonnaga, kõik loengutes esinenud inimesed olid erinevatel erialadel ja erinevates valdkondades töötanud. Õppimise suhtes soovitati käia erinevates välismaa koolides. See on mul ka juba mõnda aega mõttes olnud ja need loengud suurendasid mu soovi end välismaal harida. Viimaseks seoseks tooksin selle, et igal asjal on omad riskid. Eriti riskirohked on startupid, sest nende kiire tõus võib väga kergelt viia allakäiguni. Kuigi see on riskantne, siis soovitatav on oma elus proovida teha mõni startup, sest kaotada ei ole palju, see-eest saab palju kogemusi ja teadmisi juurde. <br /> <br /> Mitmes loengus räägiti ka õppimisest. Sellest ei ole midagi, kui sul ei ole IT alast haridust, sest tähtsam on osata mõtelda ja seoseid luua. Siin koolis õpetatakse meid mõtlema ja erinevate olukordadega hakkama saama. Ka need õppeained, mis tunduvad mõtetud, võivad hiljem osutuda kasulikuks, sest IT on kasutusel väga paljudes eluvaldkondades ja nende tundmine teeb töö lihtsamaks. Me ei tohi enda võimeid üle hinnata ja peame oskama oma tegevusi planeerida. Seda tuleb meeles pidada ka hiljem töötades. <br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (arvestatakse aine õpetamissemestrist).Kordussoorituse tegemine lepitakse kokku õppejõuga ja sinna saab registreerida ÕISis. Korduseksamile registreerumise ja selle soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2]&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritav tudeng ei pea korduseksami eest maksma, tasulisel õppekohal olev tudeng peab korduseksami eest maksma 20€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eeldused: <br /> <br /> *tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õppeaastal või hiljem<br /> <br /> *tudengi pere sissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot (pereliikmed on kuni 24-aastase tudengi vanemad, alaealised õed, vennad, poolõed ja poolvennad)<br /> <br /> *tudeng peab õppima täiskoormusega õppes ja täitma õppekava täies mahus. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusega õppest<br /> <br /> <br /> Toetuse suurus sõltub pereliikme keskmisest sissetulekust, mis arvutatakse õppeaastale eelneval kalendriaastal tuludeklaratsioonis deklareeritud tulu alusel.<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng täitma semestri jooksul taotluse lehel https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus <br /> Sisse saab logida ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu.<br /> <br /> Minimaalselt võib olla õppeaasta jooksul 54 EAP-d, sest EAP-de arvestus on kumulatiivne. 54 EAP-d on väikseim maht EAP-sid mille pealt ei pea maksma.<br /> &lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> 23+27=50 EAPd õppeaasta peale<br /> <br /> Ühe semestri minimaalne EAPde maht on 27, kumulatiivselt teeb see õppeaasta lõpuks 54 EAPd<br /> <br /> 54-50=4 EAP eest peab maksma, üks EAP maksab 50€ ehk kokku tuleb õppeaasta lõpus maksta 4*50=200€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arasta&diff=110120 2016-10-18T20:08:57Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Arnika Rästa<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus on meie õppekavas selleks, et me saaks rohkem teada, mida IT alal töötamine tähendab ja et meil oleks ettekujutus oma tulevikust. Loengutes käisid rääkimas mitmed inimesed, kes tegelevad erinevate IT valdkondadega. Kuna sel loengul osalesid nii arendajaks õppijad kui ka administreerimist õppivad tudengid, siis mõnel võis tekkida mõte vahetada eriala ja paljud said kindlasti julgust juurde, et nad on õige ala valinud. Meile mainiti mitu korda, et oleme õige valiku teinud, et siia kooli tulime. Ma ise arvan sama, sest IT Kolledžis saab rohkem praktikat teha kui teistes koolides, mis on päris tähtis ja siin on valikus just see eriala, mida ma tahan õppida.<br /> <br /> Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer &quot;Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine&quot; 26.10.2016 loengusalvestus (18.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka sisse ja läks EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et baka tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük testimisest ja startupidest. Kristel õppis IT Kolledžis aastatel 2008-2011 ja Marko aastatel 2000-2003. Kristeli esimene töökoht oli Artify’s tarkvaratestijana. Töötas veel Youtestis testijana, aga ei olnud motivatsiooni suuri ja kriitilisi vigu üles otsimiseks, sest maksti vigade arvu pealt ja lihtsam on varakult väiksed vead üles otsida ja rohkem raha saada kui kulutada palju aega suurtele vigadele ja vähe raha saada. Marko tahtis projektijuhiks saada ja ta on loonud palju startupe. Mõlemad on välismaal palju töötanud. Testlio asutati Londonis 2012.aastal, kui maailma suurim Hackathon tuli Londonisse ja Kristel tahtis seal osaleda Testlioga. Hackathonil tuleb teha 24 tunniga oma idee võimalikult reaalseks ja siis kohtunikke veenda, et nende idee on parim. Alguses nad said kolmanda koha, aga siis sai Marko kohvikus kokku Hackathoni korraldava inimesega, kes saatis nad San Franciscosse finaali, kus nad said esimese koha ja 25 000 dollarit. Raha kättesaamiseks pidid nad USAsse ettevõtte tegema, mis maksab ja on keeruline. Nad tegid mitu aastat tööd nii, et endale palka ei maksnud. Garage 48 oli nende algne tegevuspaik, siis Telliskivil, kus on praegugi nende kontor. Startupis on raske see, et kõik peab ise ära tegema – äri, programmeerimine, disain, reklaam, majandus. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus esines Lembitu Ling. Tal on umbes 20 aastat töökogemust adminina aga ta ei ole IT alast haridust. Esimene kokkupuude arvutitega 1986-87ndal aastal, kui koolivend sai koju esimese arvuti. Sel ajal oli ta huvitatud keemiast, mitte arvutitest. Jättis kooli pooleli, läks mehhaanikuks. Hakkas arvutitest huvituma alles siis kui hakkas neid parandama. Talle ei meeldi arendus, koodi kirjutamine ja väljamõtlemine, selle asemel kasutab ta teiste koode. Tema tegelik huvi oli süsteemide haldamine. Adminite vahel peavad vastutusvaldkonnad kokku lepitud olema. Näiteks: tema haldas testservereid ja kontorivõrke mis olid füüsiliselt kohal, ehk sisevõrku, internetis olevad serverid olid teise inimese hallata, ehk välisvõrk. Vene häkkerid tegid ruuterisse pesa, logisid kontodesse sisse vene IP aadressidega, sest seda ei hallanud keegi. Ta soovitas tugevalt kasutada keskhaldust võimalikult varajases faasis, sest hiljem on rohkem servereid ning siis on töö raskem ja aeganõudvam. Ei ole hea mõte panna püsti servereid peaaegu tasuta tuttavatele, sest muidu nad tulevad hiljem sinu juurde, et sa teeks neid korda. Selle asemel tuleks normaalset tasu küsida, et nad ei tahaks uuesti tasuta su abi. Enda väärtust peab teadma ja tasuta töö tegemine ei ole hea mõte, aga alguses ei tohiks liiga kõrget hinda küsida, kui kool on just lõpetatud ja töökogemus puudub. Süsteemi admin on arhitekti parem käsi ja on arendajatest üle, kui ta ütleb et see ei tööta. See loeng oli küll suuremalt osalt adminitele suunatud, aga arendajaks õppijana sain ma sealt palju kasulikku teada. Peale selle tuleb tulevikus adminitega koostööd teha. Üks tema idee, mille ma kindlasti tuleviku jaoks meelde jätan: hea on kasutada standardseid lahendusi, mitte uusi ja keerulisi välja mõtelda. Enne loomist tuleb vaadata ega seda juba tehtud ei ole. Nii ei pea mõttetut tööd tegema. <br /> <br /> Hea süsadmin on laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Ta on nähtamatu, kui ta töö on korralikult tehtud ja kõik töötab. Oskab ütelda mis ja miks katki läks ning mida peab tegema et see edaspidi ei juhtuks. Ta rakendab süsteemidele piisava monitooringu, et ta teaks mis seal igal ajahetkel toimub. Suudab hoida süsteeme töökäigus, mitte ei taaskäivita neid pidevalt. Admin peab süsteemist üle käima. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus kuulasime Andres Septerit ja SCRUM master Einar Koltšanovi. Andres rääkis, kuidas tööturul hakkama saada. Seda on väga vaja teada, muidu võib sattuda tööle kohta, kus sind ei hinnata ja kus ei ole töötamiseks sobiv keskkond. Ettevõte tehakse selleks, et raha teenida ja sinna palgatakse inimesi selleks, et töötajad tooksid veel rohkem raha sisse. Enne kuskile tööle minemist peab alati firma tausta kontrollida, sest firma proovib alati endast kõige parema mulje jätta. Kõige parem oleks rääkida kellegagi, kes seal juba töötab. Ka see on halb, kui firmajuht hakkab kõike korraldama ja ei lase teistel otsustada. Ülesanded ja protsessid peavad paigas olema ning tähtajad peavad reaalsed olema. Avalikud töökohad ja konkursid on halvemad koha, paremad kohad liiguvad tutvuste kaudu. Firma siseselt on raske ametikõrgendust saada, firma vahetamisel on suurem võimalus kõrgem koht saada. Peab oskama end müüa ja julgema palka küsida, sest IT inimesi on vaja. Arendaja ei tohiks kinni jääda ehk ta ei tohiks tegeleda ainult ühe ja sama asjaga väga pikka aega. Töökohta valides tuleks vaadata, et sa üksinda ühe asjaga ei tegeleks, kuna muidu võib hätta jääda. Üksi startupi tegemine on eriti raske, seal peaks vähemalt kaks inimest olema. Einar õppis alguses meditsiini ja tegeles korrakaitsega, arvutitest ta huvitatud ei olnud. Töökohti vahetades jõudis ta infotehnoloogiale aina lähemale. Inimesed saavad alati IT-s erinevatel erialadel töötada kui ka mõnelt muult elualalt IT-sse minna ja vastupidi. IT ja äri ei mõista tihti üksteist. Selle saavutamiseks peaks äripool enda vajadusi ja ootuseid selgemalt väljendama ning IT võimekust ja piiranguid mõistma. IT pool peaks mõistma äriprotsesse ja terminoloogiat. Välismaale töötama minnes peaks uurima, mis olukord on seal riigis, kui kallis on elamine, millised on elamistingimused ja kui suur on palk. Samuti peaks arvestama sellega, mis jääb kodumaale maha, näiteks pere ja kinnisvara. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus kohtusime analüütikaosakonna juhataja Ivar Lauriga Maksu ja Tolliametist. Loengu teemaks oli andmed ja andmeanalüüs. Andmeid on palju, aga neid ei kasutata ja neile ei pääseta ligi. Tehnika üksi ei saa andmeid koguda, selleks on vaja inimesi. Kõige olulisem on andmete õige tõlgendamine, et ei tekiks valearusaamu. MTA kasutab andmeanalüüsi riskiprofiilide koostamiseks. Andmeanalüüsiga saab jälgida majandust ja ettevõtlust ning otsuste ja tegude tagajärgi. Veel rääkis ta, kuidas saadakse pettustele jälile ja kuidas neid ennetatakse. Minu arvates oleks ta võinud rohkem praktilisest poolest rääkida, ta jutt jäi veidike liiga üldiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta on hetkel Tallinna Tehnikaülikoolis õpetaja ja lisaks õpib doktoriõppes. Küberkuritegevus on viimasel ajal suurenenud, aga see-eest on tänavatel kuritegevus vähenenud. Ta proovis üht küberkurjategijat tööle saada, aga ta ei uskunud iseendasse ja selle tõttu keeldus ta igast pakkumisest. Seda tasub meelde jätta, kuna iseendasse uskumine on kõige tähtsam, ilma selleta ei ole võimalik midagi saavutada. Küberkaitse missioon on kaitsta inimeste eluviisi, kuna paljud tegevused on seotud tehnoloogiaga, et neid kiiremini ja lihtsamini teha. Väga suur eelis Eestil on digiallkirja kasutamine ja üldine digiriigi kuvand. Kaitsmiseks on vaja vastasest aru saada, et panna teda tegema midagi, mida ta ei taha. Näiteks krüptos panevad nad andmed vastase nina alla aga peidavad need keerukuse taha ära. Tema loeng oli väga pikk ja põhjalik, eriti palju jõudis ta röökida oma kogemustest. Seda oli väga huvitav kuulata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli Hedi Mardisoo Starmanist. See loeng keskendus IT ja turunduse vahelistele seostele. Bränd on see, mida inimesed mõtlevad ja ütlevad sinu kohta, kui sa ei ole nendega samas ruumis, see ei ole lihtsalt ilus reklaam. Bränd paneb inimesi mõtlema, kas nad ostavad selle asja ja kui väga nad seda tahavad. Tähtis on ka turundus, milleks on vaja toodet, hinda, müügitoetust, kohta kus saavad inimesed seda osta ja inimesi, sest inimeste maine on oluline ja nende jälg, mille nad maha jätavad. Edukaks äri pidamiseks peab kõigi nende asjade eest hoolitsema. IT pool on andmete kogumine selleks, et õiged asjad jõuaksid õigete sihtgruppide juurde. Growth hackingus on IT ja turundus koos – kasutades elektroonilisi kanaleid kasvatatakse turundust. Toodet ei saa teha ilma partnerluseta ja kommunikatsioonita, sest toode ei saa end ise müüa. Turunduse roll on toode inimesteni viia, muidu ei ole kedagi, kes seda ostaks. Uute IT lahenduste kasutamist saab inimestele tutvustada turunduse kaudu, ilma selleta ei pruugi inimesed neid kasutama hakata. Toodet peab pidevalt arendama, et konkurentsis püsida. IT roll on turvalisuse ja usalduse efektiivsemaks muutmine ja selle hoidmine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kõikidest nendest loengutest käis palju häid mõtteis ja soovitusi läbi. Kõige rohkem rõhutati seda, et kommunikatsioon peab olema mõlemapoolne. Inimesed, kes oskavad teiste osapooltega arvestada, on väga hinnatud. Soovitatav oleks üksteise keelest ja terminitest aru saada. Kõik peavad koostööd tegema, muidu asi ei suju nii nagu peaks. Loengutest sain ka teada, et tulevikus on lõpmatult palju valikuid, kuhu ja kuidas edasi minna. IT on valdkond, mis areneb igal hetkel ja seda tuleb pidevalt õppida. Seda nii töö kui ka edasiõppimise ja enda arendamise suhtes. Me ei pea piirduma ainult IT valdkonnaga, kõik loengutes esinenud inimesed olid erinevatel erialadel ja erinevates valdkondades töötanud. Õppimise suhtes soovitati käia erinevates välismaa koolides. See on mul ka juba mõnda aega mõttes olnud ja need loengud suurendasid mu soovi end välismaal harida. Viimaseks seoseks tooksin selle, et igal asjal on omad riskid. Eriti riskirohked on startupid, sest nende kiire tõus võib väga kergelt viia allakäiguni. Kuigi see on riskantne, siis soovitatav on oma elus proovida teha mõni startup, sest kaotada ei ole palju, see-eest saab palju kogemusi ja teadmisi juurde. <br /> <br /> Mitmes loengus räägiti ka õppimisest. Sellest ei ole midagi, kui sul ei ole IT alast haridust, sest tähtsam on osata mõtelda ja seoseid luua. Siin koolis õpetatakse meid mõtlema ja erinevate olukordadega hakkama saama. Ka need õppeained, mis tunduvad mõtetud, võivad hiljem osutuda kasulikuks, sest IT on kasutusel väga paljudes eluvaldkondades ja nende tundmine teeb töö lihtsamaks. Me ei tohi enda võimeid üle hinnata ja peame oskama oma tegevusi planeerida. Seda tuleb meeles pidada ka hiljem töötades. <br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (arvestatakse aine õpetamissemestrist).Kordussoorituse tegemine lepitakse kokku õppejõuga ja sinna saab registreerida ÕISis. Korduseksamile registreerumise ja selle soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2]&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritav tudeng ei pea korduseksami eest maksma, tasulisel õppekohal olev tudeng peab korduseksami eest maksma 20€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eeldused: <br /> <br /> *tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õppeaastal või hiljem<br /> <br /> *tudengi pere sissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot (pereliikmed on kuni 24-aastase tudengi vanemad, alaealised õed, vennad, poolõed ja poolvennad)<br /> <br /> *tudeng peab õppima täiskoormusega õppes ja täitma õppekava täies mahus. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusega õppest<br /> <br /> <br /> Toetuse suurus sõltub pereliikme keskmisest sissetulekust, mis arvutatakse õppeaastale eelneval kalendriaastal tuludeklaratsioonis deklareeritud tulu alusel.<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng täitma semestri jooksul taotluse lehel https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus <br /> Sisse saab logida ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu.<br /> <br /> Minimaalselt võib olla õppeaasta jooksul 54 EAP-d, sest EAP-de arvestus on kumulatiivne. 54 EAP-d on väikseim maht EAP-sid mille pealt ei pea maksma.<br /> &lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> 23+27=50 EAPd õppeaasta peale<br /> <br /> Ühe semestri minimaalne EAPde maht on 27, kumulatiivselt teeb see õppeaasta lõpuks 54 EAPd<br /> <br /> 54-50=4 EAP eest peab maksma, üks EAP maksab 50€ ehk kokku tuleb õppeaasta lõpus maksta 4*50=200€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arasta&diff=110113 2016-10-18T20:03:27Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Arnika Rästa<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus on meie õppekavas selleks, et me saaks rohkem teada, mida IT alal töötamine tähendab ja et meil oleks ettekujutus oma tulevikust. Loengutes käisid rääkimas mitmed inimesed, kes tegelevad erinevate IT valdkondadega. Kuna sel loengul osalesid nii arendajaks õppijad kui ka administreerimist õppivad tudengid, siis mõnel võis tekkida mõte vahetada eriala ja paljud said kindlasti julgust juurde, et nad on õige ala valinud. Meile mainiti mitu korda, et oleme õige valiku teinud, et siia kooli tulime. Ma ise arvan sama, sest IT Kolledžis saab rohkem praktikat teha kui teistes koolides, mis on päris tähtis ja siin on valikus just see eriala, mida ma tahan õppida.<br /> <br /> Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka sisse ja läks EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et baka tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes rääkisid testimisest ja startupidest. Kristel õppis IT Kolledžis aastatel 2008-2011 ja Marko aastatel 2000-2003. Kristeli esimene töökoht oli Artify’s tarkvaratestijana. Töötas veel Youtestis testijana, aga ei olnud motivatsiooni suuri ja kriitilisi vigu üles otsimiseks, sest maksti vigade arvu pealt ja lihtsam on varakult väiksed vead üles otsida ja rohkem raha saada kui kulutada palju aega suurtele vigadele ja vähe raha saada. Marko tahtis projektijuhiks saada ja ta on loonud palju startupe. Mõlemad on välismaal palju töötanud. Testlio asutati Londonis 2012.aastal, kui maailma suurim Hackathon tuli Londonisse ja Kristel tahtis seal osaleda Testlioga. Hackathonil tuleb teha 24 tunniga oma idee võimalikult reaalseks ja siis kohtunikke veenda, et nende idee on parim. Alguses nad said kolmanda koha, aga siis sai Marko kohvikus kokku Hackathoni korraldava inimesega, kes saatis nad San Franciscosse finaali, kus nad said esimese koha ja 25 000 dollarit. Raha kättesaamiseks pidid nad USAsse ettevõtte tegema, mis maksab ja on keeruline. Nad tegid mitu aastat tööd nii, et endale palka ei maksnud. Garage 48 oli nende algne tegevuspaik, siis Telliskivil, kus on praegugi nende kontor. Startupis on raske see, et kõik peab ise ära tegema – äri, programmeerimine, disain, reklaam, majandus. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus esines Lembitu Ling. Tal on umbes 20 aastat töökogemust adminina aga ta ei ole IT alast haridust. Esimene kokkupuude arvutitega 1986-87ndal aastal, kui koolivend sai koju esimese arvuti. Sel ajal oli ta huvitatud keemiast, mitte arvutitest. Jättis kooli pooleli, läks mehhaanikuks. Hakkas arvutitest huvituma alles siis kui hakkas neid parandama. Talle ei meeldi arendus, koodi kirjutamine ja väljamõtlemine, selle asemel kasutab ta teiste koode. Tema tegelik huvi oli süsteemide haldamine. Adminite vahel peavad vastutusvaldkonnad kokku lepitud olema. Näiteks: tema haldas testservereid ja kontorivõrke mis olid füüsiliselt kohal, ehk sisevõrku, internetis olevad serverid olid teise inimese hallata, ehk välisvõrk. Vene häkkerid tegid ruuterisse pesa, logisid kontodesse sisse vene IP aadressidega, sest seda ei hallanud keegi. Ta soovitas tugevalt kasutada keskhaldust võimalikult varajases faasis, sest hiljem on rohkem servereid ning siis on töö raskem ja aeganõudvam. Ei ole hea mõte panna püsti servereid peaaegu tasuta tuttavatele, sest muidu nad tulevad hiljem sinu juurde, et sa teeks neid korda. Selle asemel tuleks normaalset tasu küsida, et nad ei tahaks uuesti tasuta su abi. Enda väärtust peab teadma ja tasuta töö tegemine ei ole hea mõte, aga alguses ei tohiks liiga kõrget hinda küsida, kui kool on just lõpetatud ja töökogemus puudub. Süsteemi admin on arhitekti parem käsi ja on arendajatest üle, kui ta ütleb et see ei tööta. See loeng oli küll suuremalt osalt adminitele suunatud, aga arendajaks õppijana sain ma sealt palju kasulikku teada. Peale selle tuleb tulevikus adminitega koostööd teha. Üks tema idee, mille ma kindlasti tuleviku jaoks meelde jätan: hea on kasutada standardseid lahendusi, mitte uusi ja keerulisi välja mõtelda. Enne loomist tuleb vaadata ega seda juba tehtud ei ole. Nii ei pea mõttetut tööd tegema. <br /> <br /> Hea süsadmin on laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Ta on nähtamatu, kui ta töö on korralikult tehtud ja kõik töötab. Oskab ütelda mis ja miks katki läks ning mida peab tegema et see edaspidi ei juhtuks. Ta rakendab süsteemidele piisava monitooringu, et ta teaks mis seal igal ajahetkel toimub. Suudab hoida süsteeme töökäigus, mitte ei taaskäivita neid pidevalt. Admin peab süsteemist üle käima. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus kuulasime Andres Septerit ja SCRUM master Einar Koltšanovi. Andres rääkis, kuidas tööturul hakkama saada. Seda on väga vaja teada, muidu võib sattuda tööle kohta, kus sind ei hinnata ja kus ei ole töötamiseks sobiv keskkond. Ettevõte tehakse selleks, et raha teenida ja sinna palgatakse inimesi selleks, et töötajad tooksid veel rohkem raha sisse. Enne kuskile tööle minemist peab alati firma tausta kontrollida, sest firma proovib alati endast kõige parema mulje jätta. Kõige parem oleks rääkida kellegagi, kes seal juba töötab. Ka see on halb, kui firmajuht hakkab kõike korraldama ja ei lase teistel otsustada. Ülesanded ja protsessid peavad paigas olema ning tähtajad peavad reaalsed olema. Avalikud töökohad ja konkursid on halvemad koha, paremad kohad liiguvad tutvuste kaudu. Firma siseselt on raske ametikõrgendust saada, firma vahetamisel on suurem võimalus kõrgem koht saada. Peab oskama end müüa ja julgema palka küsida, sest IT inimesi on vaja. Arendaja ei tohiks kinni jääda ehk ta ei tohiks tegeleda ainult ühe ja sama asjaga väga pikka aega. Töökohta valides tuleks vaadata, et sa üksinda ühe asjaga ei tegeleks, kuna muidu võib hätta jääda. Üksi startupi tegemine on eriti raske, seal peaks vähemalt kaks inimest olema. Einar õppis alguses meditsiini ja tegeles korrakaitsega, arvutitest ta huvitatud ei olnud. Töökohti vahetades jõudis ta infotehnoloogiale aina lähemale. Inimesed saavad alati IT-s erinevatel erialadel töötada kui ka mõnelt muult elualalt IT-sse minna ja vastupidi. IT ja äri ei mõista tihti üksteist. Selle saavutamiseks peaks äripool enda vajadusi ja ootuseid selgemalt väljendama ning IT võimekust ja piiranguid mõistma. IT pool peaks mõistma äriprotsesse ja terminoloogiat. Välismaale töötama minnes peaks uurima, mis olukord on seal riigis, kui kallis on elamine, millised on elamistingimused ja kui suur on palk. Samuti peaks arvestama sellega, mis jääb kodumaale maha, näiteks pere ja kinnisvara. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus kohtusime analüütikaosakonna juhataja Ivar Lauriga Maksu ja Tolliametist. Loengu teemaks oli andmed ja andmeanalüüs. Andmeid on palju, aga neid ei kasutata ja neile ei pääseta ligi. Tehnika üksi ei saa andmeid koguda, selleks on vaja inimesi. Kõige olulisem on andmete õige tõlgendamine, et ei tekiks valearusaamu. MTA kasutab andmeanalüüsi riskiprofiilide koostamiseks. Andmeanalüüsiga saab jälgida majandust ja ettevõtlust ning otsuste ja tegude tagajärgi. Veel rääkis ta, kuidas saadakse pettustele jälile ja kuidas neid ennetatakse. Minu arvates oleks ta võinud rohkem praktilisest poolest rääkida, ta jutt jäi veidike liiga üldiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta on hetkel Tallinna Tehnikaülikoolis õpetaja ja lisaks õpib doktoriõppes. Küberkuritegevus on viimasel ajal suurenenud, aga see-eest on tänavatel kuritegevus vähenenud. Ta proovis üht küberkurjategijat tööle saada, aga ta ei uskunud iseendasse ja selle tõttu keeldus ta igast pakkumisest. Seda tasub meelde jätta, kuna iseendasse uskumine on kõige tähtsam, ilma selleta ei ole võimalik midagi saavutada. Küberkaitse missioon on kaitsta inimeste eluviisi, kuna paljud tegevused on seotud tehnoloogiaga, et neid kiiremini ja lihtsamini teha. Väga suur eelis Eestil on digiallkirja kasutamine ja üldine digiriigi kuvand. Kaitsmiseks on vaja vastasest aru saada, et panna teda tegema midagi, mida ta ei taha. Näiteks krüptos panevad nad andmed vastase nina alla aga peidavad need keerukuse taha ära. Tema loeng oli väga pikk ja põhjalik, eriti palju jõudis ta röökida oma kogemustest. Seda oli väga huvitav kuulata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli Hedi Mardisoo Starmanist. See loeng keskendus IT ja turunduse vahelistele seostele. Bränd on see, mida inimesed mõtlevad ja ütlevad sinu kohta, kui sa ei ole nendega samas ruumis, see ei ole lihtsalt ilus reklaam. Bränd paneb inimesi mõtlema, kas nad ostavad selle asja ja kui väga nad seda tahavad. Tähtis on ka turundus, milleks on vaja toodet, hinda, müügitoetust, kohta kus saavad inimesed seda osta ja inimesi, sest inimeste maine on oluline ja nende jälg, mille nad maha jätavad. Edukaks äri pidamiseks peab kõigi nende asjade eest hoolitsema. IT pool on andmete kogumine selleks, et õiged asjad jõuaksid õigete sihtgruppide juurde. Growth hackingus on IT ja turundus koos – kasutades elektroonilisi kanaleid kasvatatakse turundust. Toodet ei saa teha ilma partnerluseta ja kommunikatsioonita, sest toode ei saa end ise müüa. Turunduse roll on toode inimesteni viia, muidu ei ole kedagi, kes seda ostaks. Uute IT lahenduste kasutamist saab inimestele tutvustada turunduse kaudu, ilma selleta ei pruugi inimesed neid kasutama hakata. Toodet peab pidevalt arendama, et konkurentsis püsida. IT roll on turvalisuse ja usalduse efektiivsemaks muutmine ja selle hoidmine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kõikidest nendest loengutest käis palju häid mõtteis ja soovitusi läbi. Kõige rohkem rõhutati seda, et kommunikatsioon peab olema mõlemapoolne. Inimesed, kes oskavad teiste osapooltega arvestada, on väga hinnatud. Soovitatav oleks üksteise keelest ja terminitest aru saada. Kõik peavad koostööd tegema, muidu asi ei suju nii nagu peaks. Loengutest sain ka teada, et tulevikus on lõpmatult palju valikuid, kuhu ja kuidas edasi minna. IT on valdkond, mis areneb igal hetkel ja seda tuleb pidevalt õppida. Seda nii töö kui ka edasiõppimise ja enda arendamise suhtes. Me ei pea piirduma ainult IT valdkonnaga, kõik loengutes esinenud inimesed olid erinevatel erialadel ja erinevates valdkondades töötanud. Õppimise suhtes soovitati käia erinevates välismaa koolides. See on mul ka juba mõnda aega mõttes olnud ja need loengud suurendasid mu soovi end välismaal harida. Viimaseks seoseks tooksin selle, et igal asjal on omad riskid. Eriti riskirohked on startupid, sest nende kiire tõus võib väga kergelt viia allakäiguni. Kuigi see on riskantne, siis soovitatav on oma elus proovida teha mõni startup, sest kaotada ei ole palju, see-eest saab palju kogemusi ja teadmisi juurde. <br /> <br /> Mitmes loengus räägiti ka õppimisest. Sellest ei ole midagi, kui sul ei ole IT alast haridust, sest tähtsam on osata mõtelda ja seoseid luua. Siin koolis õpetatakse meid mõtlema ja erinevate olukordadega hakkama saama. Ka need õppeained, mis tunduvad mõtetud, võivad hiljem osutuda kasulikuks, sest IT on kasutusel väga paljudes eluvaldkondades ja nende tundmine teeb töö lihtsamaks. Me ei tohi enda võimeid üle hinnata ja peame oskama oma tegevusi planeerida. Seda tuleb meeles pidada ka hiljem töötades. <br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (arvestatakse aine õpetamissemestrist).Kordussoorituse tegemine lepitakse kokku õppejõuga ja sinna saab registreerida ÕISis. Korduseksamile registreerumise ja selle soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2]&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritav tudeng ei pea korduseksami eest maksma, tasulisel õppekohal olev tudeng peab korduseksami eest maksma 20€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eeldused: <br /> <br /> *tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õppeaastal või hiljem<br /> <br /> *tudengi pere sissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot (pereliikmed on kuni 24-aastase tudengi vanemad, alaealised õed, vennad, poolõed ja poolvennad)<br /> <br /> *tudeng peab õppima täiskoormusega õppes ja täitma õppekava täies mahus. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusega õppest<br /> <br /> <br /> Toetuse suurus sõltub pereliikme keskmisest sissetulekust, mis arvutatakse õppeaastale eelneval kalendriaastal tuludeklaratsioonis deklareeritud tulu alusel.<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng täitma semestri jooksul taotluse lehel https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus <br /> Sisse saab logida ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu.<br /> <br /> Minimaalselt võib olla õppeaasta jooksul 54 EAP-d, sest EAP-de arvestus on kumulatiivne. 54 EAP-d on väikseim maht EAP-sid mille pealt ei pea maksma.<br /> &lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> 23+27=50 EAPd õppeaasta peale<br /> <br /> Ühe semestri minimaalne EAPde maht on 27, kumulatiivselt teeb see õppeaasta lõpuks 54 EAPd<br /> <br /> 54-50=4 EAP eest peab maksma, üks EAP maksab 50€ ehk kokku tuleb õppeaasta lõpus maksta 4*50=200€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arasta&diff=110099 2016-10-18T19:58:10Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Arnika Rästa<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus on meie õppekavas selleks, et me saaks rohkem teada, mida IT alal töötamine tähendab ja et meil oleks ettekujutus oma tulevikust. Loengutes käisid rääkimas mitmed inimesed, kes tegelevad erinevate IT valdkondadega. Kuna sel loengul osalesid nii arendajaks õppijad kui ka administreerimist õppivad tudengid, siis mõnel võis tekkida mõte vahetada eriala ja paljud said kindlasti julgust juurde, et nad on õige ala valinud. Meile mainita mitu korda, et oleme õige valiku teinud, et siia kooli tulime. Ma ise arvan sama, sest IT Kolledžis saab rohkem praktikat teha kui teistes koolides, mis on päris tohtis ja siin on just see eriala, mida ma tahan õppida.<br /> <br /> Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma, et koolielu saaks parandada. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka sisse ja läks EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et baka tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes rääkisid testimisest ja startupidest. Kristel õppis IT Kolledžis aastatel 2008-2011 ja Marko aastatel 2000-2003. Kristeli esimene töökoht oli Artify’s tarkvaratestijana. Töötas veel Youtestis testijana, aga ei olnud motivatsiooni suuri ja kriitilisi vigu üles otsimiseks, sest maksti vigade arvu pealt ja lihtsam on varakult väiksed vead üles otsida ja rohkem raha saada kui kulutada palju aega suurtele vigadele ja vähe raha saada. Marko tahtis projektijuhiks saada ja ta on loonud palju startupe. Mõlemad on välismaal palju töötanud. Testlio asutati Londonis 2012.aastal, kui maailma suurim Hackathon tuli Londonisse ja Kristel tahtis seal osaleda Testlioga. Hackathonil tuleb teha 24 tunniga oma idee võimalikult reaalseks ja siis kohtunikke veenda, et nende idee on parim. Alguses nad said kolmanda koha, aga siis sai Marko kohvikus kokku Hackathoni korraldava inimesega, kes saatis nad San Franciscosse finaali, kus nad said esimese koha ja 25 000 dollarit. Raha kättesaamiseks pidid nad USAsse ettevõtte tegema, mis maksab ja on keeruline. Nad tegid mitu aastat tööd nii, et endale palka ei maksnud. Garage 48 oli nende algne tegevuspaik, siis Telliskivil, kus on praegugi nende kontor. Startupis on raske see, et kõik peab ise ära tegema – äri, programmeerimine, disain, reklaam, majandus. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus esines Lembitu Ling. Tal on umbes 20 aastat töökogemust adminina aga ta ei ole IT alast haridust. Esimene kokkupuude arvutitega 1986-87ndal aastal, kui koolivend sai koju esimese arvuti. Sel ajal oli ta huvitatud keemiast, mitte arvutitest. Jättis kooli pooleli, läks mehhaanikuks. Hakkas arvutitest huvituma alles siis kui hakkas neid parandama. Talle ei meeldi arendus, koodi kirjutamine ja väljamõtlemine, selle asemel kasutab ta teiste koode. Tema tegelik huvi oli süsteemide haldamine. Adminite vahel peavad vastutusvaldkonnad kokku lepitud olema. Näiteks: tema haldas testservereid ja kontorivõrke mis olid füüsiliselt kohal, ehk sisevõrku, internetis olevad serverid olid teise inimese hallata, ehk välisvõrk. Vene häkkerid tegid ruuterisse pesa, logisid kontodesse sisse vene IP aadressidega, sest seda ei hallanud keegi. Ta soovitas tugevalt kasutada keskhaldust võimalikult varajases faasis, sest hiljem on rohkem servereid ning siis on töö raskem ja aeganõudvam. Ei ole hea mõte panna püsti servereid peaaegu tasuta tuttavatele, sest muidu nad tulevad hiljem sinu juurde, et sa teeks neid korda. Selle asemel tuleks normaalset tasu küsida, et nad ei tahaks uuesti tasuta su abi. Enda väärtust peab teadma ja tasuta töö tegemine ei ole hea mõte, aga alguses ei tohiks liiga kõrget hinda küsida, kui kool on just lõpetatud ja töökogemus puudub. Süsteemi admin on arhitekti parem käsi ja on arendajatest üle, kui ta ütleb et see ei tööta. See loeng oli küll suuremalt osalt adminitele suunatud, aga arendajaks õppijana sain ma sealt palju kasulikku teada. Peale selle tuleb tulevikus adminitega koostööd teha. Üks tema idee, mille ma kindlasti tuleviku jaoks meelde jätan: hea on kasutada standardseid lahendusi, mitte uusi ja keerulisi välja mõtelda. Enne loomist tuleb vaadata ega seda juba tehtud ei ole. Nii ei pea mõttetut tööd tegema. <br /> <br /> Hea süsadmin on laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Ta on nähtamatu, kui ta töö on korralikult tehtud ja kõik töötab. Oskab ütelda mis ja miks katki läks ning mida peab tegema et see edaspidi ei juhtuks. Ta rakendab süsteemidele piisava monitooringu, et ta teaks mis seal igal ajahetkel toimub. Suudab hoida süsteeme töökäigus, mitte ei taaskäivita neid pidevalt. Admin peab süsteemist üle käima. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus kuulasime Andres Septerit ja SCRUM master Einar Koltšanovi. Andres rääkis, kuidas tööturul hakkama saada. Seda on väga vaja teada, muidu võib sattuda tööle kohta, kus sind ei hinnata ja kus ei ole töötamiseks sobiv keskkond. Ettevõte tehakse selleks, et raha teenida ja sinna palgatakse inimesi selleks, et töötajad tooksid veel rohkem raha sisse. Enne kuskile tööle minemist peab alati firma tausta kontrollida, sest firma proovib alati endast kõige parema mulje jätta. Kõige parem oleks rääkida kellegagi, kes seal juba töötab. Ka see on halb, kui firmajuht hakkab kõike korraldama ja ei lase teistel otsustada. Ülesanded ja protsessid peavad paigas olema ning tähtajad peavad reaalsed olema. Avalikud töökohad ja konkursid on halvemad koha, paremad kohad liiguvad tutvuste kaudu. Firma siseselt on raske ametikõrgendust saada, firma vahetamisel on suurem võimalus kõrgem koht saada. Peab oskama end müüa ja julgema palka küsida, sest IT inimesi on vaja. Arendaja ei tohiks kinni jääda ehk ta ei tohiks tegeleda ainult ühe ja sama asjaga väga pikka aega. Töökohta valides tuleks vaadata, et sa üksinda ühe asjaga ei tegeleks, kuna muidu võib hätta jääda. Üksi startupi tegemine on eriti raske, seal peaks vähemalt kaks inimest olema. Einar õppis alguses meditsiini ja tegeles korrakaitsega, arvutitest ta huvitatud ei olnud. Töökohti vahetades jõudis ta infotehnoloogiale aina lähemale. Inimesed saavad alati IT-s erinevatel erialadel töötada kui ka mõnelt muult elualalt IT-sse minna ja vastupidi. IT ja äri ei mõista tihti üksteist. Selle saavutamiseks peaks äripool enda vajadusi ja ootuseid selgemalt väljendama ning IT võimekust ja piiranguid mõistma. IT pool peaks mõistma äriprotsesse ja terminoloogiat. Välismaale töötama minnes peaks uurima, mis olukord on seal riigis, kui kallis on elamine, millised on elamistingimused ja kui suur on palk. Samuti peaks arvestama sellega, mis jääb kodumaale maha, näiteks pere ja kinnisvara. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus kohtusime analüütikaosakonna juhataja Ivar Lauriga Maksu ja Tolliametist. Loengu teemaks oli andmed ja andmeanalüüs. Andmeid on palju, aga neid ei kasutata ja neile ei pääseta ligi. Tehnika üksi ei saa andmeid koguda, selleks on vaja inimesi. Kõige olulisem on andmete õige tõlgendamine, et ei tekiks valearusaamu. MTA kasutab andmeanalüüsi riskiprofiilide koostamiseks. Andmeanalüüsiga saab jälgida majandust ja ettevõtlust ning otsuste ja tegude tagajärgi. Veel rääkis ta, kuidas saadakse pettustele jälile ja kuidas neid ennetatakse. Minu arvates oleks ta võinud rohkem praktilisest poolest rääkida, ta jutt jäi veidike liiga üldiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta on hetkel Tallinna Tehnikaülikoolis õpetaja ja lisaks õpib doktoriõppes. Küberkuritegevus on viimasel ajal suurenenud, aga see-eest on tänavatel kuritegevus vähenenud. Ta proovis üht küberkurjategijat tööle saada, aga ta ei uskunud iseendasse ja selle tõttu keeldus ta igast pakkumisest. Seda tasub meelde jätta, kuna iseendasse uskumine on kõige tähtsam, ilma selleta ei ole võimalik midagi saavutada. Küberkaitse missioon on kaitsta inimeste eluviisi, kuna paljud tegevused on seotud tehnoloogiaga, et neid kiiremini ja lihtsamini teha. Väga suur eelis Eestil on digiallkirja kasutamine ja üldine digiriigi kuvand. Kaitsmiseks on vaja vastasest aru saada, et panna teda tegema midagi, mida ta ei taha. Näiteks krüptos panevad nad andmed vastase nina alla aga peidavad need keerukuse taha ära. Tema loeng oli väga pikk ja põhjalik, eriti palju jõudis ta röökida oma kogemustest. Seda oli väga huvitav kuulata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli Hedi Mardisoo Starmanist. See loeng keskendus IT ja turunduse vahelistele seostele. Bränd on see, mida inimesed mõtlevad ja ütlevad sinu kohta, kui sa ei ole nendega samas ruumis, see ei ole lihtsalt ilus reklaam. Bränd paneb inimesi mõtlema, kas nad ostavad selle asja ja kui väga nad seda tahavad. Tähtis on ka turundus, milleks on vaja toodet, hinda, müügitoetust, kohta kus saavad inimesed seda osta ja inimesi, sest inimeste maine on oluline ja nende jälg, mille nad maha jätavad. Edukaks äri pidamiseks peab kõigi nende asjade eest hoolitsema. IT pool on andmete kogumine selleks, et õiged asjad jõuaksid õigete sihtgruppide juurde. Growth hackingus on IT ja turundus koos – kasutades elektroonilisi kanaleid kasvatatakse turundust. Toodet ei saa teha ilma partnerluseta ja kommunikatsioonita, sest toode ei saa end ise müüa. Turunduse roll on toode inimesteni viia, muidu ei ole kedagi, kes seda ostaks. Uute IT lahenduste kasutamist saab inimestele tutvustada turunduse kaudu, ilma selleta ei pruugi inimesed neid kasutama hakata. Toodet peab pidevalt arendama, et konkurentsis püsida. IT roll on turvalisuse ja usalduse efektiivsemaks muutmine ja selle hoidmine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kõikidest nendest loengutest käis palju häid mõtteis ja soovitusi läbi. Kõige rohkem rõhutati seda, et kommunikatsioon peab olema mõlemapoolne. Inimesed, kes oskavad teiste osapooltega arvestada, on väga hinnatud. Soovitatav oleks üksteise keelest ja terminitest aru saada. Kõik peavad koostööd tegema, muidu asi ei suju nii nagu peaks. Loengutest sain ka teada, et tulevikus on lõpmatult palju valikuid, kuhu ja kuidas edasi minna. IT on valdkond, mis areneb igal hetkel ja seda tuleb pidevalt õppida. Seda nii töö kui ka edasiõppimise ja enda arendamise suhtes. Me ei pea piirduma ainult IT valdkonnaga, kõik loengutes esinenud inimesed olid erinevatel erialadel ja erinevates valdkondades töötanud. Õppimise suhtes soovitati käia erinevates välismaa koolides. See on mul ka juba mõnda aega mõttes olnud ja need loengud suurendasid mu soovi end välismaal harida. Viimaseks seoseks tooksin selle, et igal asjal on omad riskid. Eriti riskirohked on startupid, sest nende kiire tõus võib väga kergelt viia allakäiguni. Kuigi see on riskantne, siis soovitatav on oma elus proovida teha mõni startup, sest kaotada ei ole palju, see-eest saab palju kogemusi ja teadmisi juurde. <br /> <br /> Mitmes loengus räägiti ka õppimisest. Sellest ei ole midagi, kui sul ei ole IT alast haridust, sest tähtsam on osata mõtelda ja seoseid luua. Siin koolis õpetatakse meid mõtlema ja erinevate olukordadega hakkama saama. Ka need õppeained, mis tunduvad mõtetud, võivad hiljem osutuda kasulikuks, sest IT on kasutusel väga paljudes eluvaldkondades ja nende tundmine teeb töö lihtsamaks. Me ei tohi enda võimeid üle hinnata ja peame oskama oma tegevusi planeerida. Seda tuleb meeles pidada ka hiljem töötades. <br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (arvestatakse aine õpetamissemestrist).Kordussoorituse tegemine lepitakse kokku õppejõuga ja sinna saab registreerida ÕISis. Korduseksamile registreerumise ja selle soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2]&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritav tudeng ei pea korduseksami eest maksma, tasulisel õppekohal olev tudeng peab korduseksami eest maksma 20€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eeldused: <br /> <br /> *tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õppeaastal või hiljem<br /> <br /> *tudengi pere sissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot (pereliikmed on kuni 24-aastase tudengi vanemad, alaealised õed, vennad, poolõed ja poolvennad)<br /> <br /> *tudeng peab õppima täiskoormusega õppes ja täitma õppekava täies mahus. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusega õppest<br /> <br /> <br /> Toetuse suurus sõltub pereliikme keskmisest sissetulekust, mis arvutatakse õppeaastale eelneval kalendriaastal tuludeklaratsioonis deklareeritud tulu alusel.<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng täitma semestri jooksul taotluse lehel https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus <br /> Sisse saab logida ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu.<br /> <br /> Minimaalselt võib olla õppeaasta jooksul 54 EAP-d, sest EAP-de arvestus on kumulatiivne. 54 EAP-d on väikseim maht EAP-sid mille pealt ei pea maksma.<br /> &lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> 23+27=50 EAPd õppeaasta peale<br /> <br /> Ühe semestri minimaalne EAPde maht on 27, kumulatiivselt teeb see õppeaasta lõpuks 54 EAPd<br /> <br /> 54-50=4 EAP eest peab maksma, üks EAP maksab 50€ ehk kokku tuleb õppeaasta lõpus maksta 4*50=200€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arasta&diff=110044 2016-10-18T19:31:03Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Arnika Rästa<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus on meie õppekavas selleks, et me saaks rohkem teada, mida IT alal töötamine tähendab ja et meil oleks ettekujutus oma tulevikust. Loengutes käisid rääkimas mitmed inimesed, kes tegelevad erinevate IT valdkondadega. Kuna sel loengul osalesid nii arendajaks õppijad kui ka administreerimist õppivad tudengid, siis mõnel võis tekkida mõte vahetada eriala ja paljud said kindlasti julgust juurde, et nad on õige ala valinud. Meile mainita mitu korda, et oleme õige valiku teinud, et siia kooli tulime. Ma ise arvan sama, sest IT Kolledžis saab rohkem praktikat teha kui teistes koolides, mis on päris tohtis ja siin on just see eriala, mida ma tahan õppida.<br /> <br /> Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma, et koolielu saaks parandada. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka sisse ja läks EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et baka tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes rääkisid testimisest ja startupidest. Kristel õppis IT Kolledžis aastatel 2008-2011 ja Marko aastatel 2000-2003. Kristeli esimene töökoht oli Artify’s tarkvaratestijana. Töötas veel Youtestis testijana, aga ei olnud motivatsiooni suuri ja kriitilisi vigu üles otsimiseks, sest maksti vigade arvu pealt ja lihtsam on varakult väiksed vead üles otsida ja rohkem raha saada kui kulutada palju aega suurtele vigadele ja vähe raha saada. Marko tahtis projektijuhiks saada ja ta on loonud palju startupe. Mõlemad on välismaal palju töötanud. Testlio asutati Londonis 2012.aastal, kui maailma suurim Hackathon tuli Londonisse ja Kristel tahtis seal osaleda Testlioga. Hackathonil tuleb teha 24 tunniga oma idee võimalikult reaalseks ja siis kohtunikke veenda, et nende idee on parim. Alguses nad said kolmanda koha, aga siis sai Marko kohvikus kokku Hackathoni korraldava inimesega, kes saatis nad San Franciscosse finaali, kus nad said esimese koha ja 25 000 dollarit. Raha kättesaamiseks pidid nad USAsse ettevõtte tegema, mis maksab ja on keeruline. Nad tegid mitu aastat tööd nii, et endale palka ei maksnud. Garage 48 oli nende algne tegevuspaik, siis Telliskivil, kus on praegugi nende kontor. Startupis on raske see, et kõik peab ise ära tegema – äri, programmeerimine, disain, reklaam, majandus. &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus esines Lembitu Ling. Tal on umbes 20 aastat töökogemust adminina aga ta ei ole IT alast haridust. Esimene kokkupuude arvutitega 1986-87ndal aastal, kui koolivend sai koju esimese arvuti. Sel ajal oli ta huvitatud keemiast, mitte arvutitest. Jättis kooli pooleli, läks mehhaanikuks. Hakkas arvutitest huvituma alles siis kui hakkas neid parandama. Talle ei meeldi arendus, koodi kirjutamine ja väljamõtlemine, selle asemel kasutab ta teiste koode. Tema tegelik huvi oli süsteemide haldamine. Adminite vahel peavad vastutusvaldkonnad kokku lepitud olema. Näiteks: tema haldas testservereid ja kontorivõrke mis olid füüsiliselt kohal, ehk sisevõrku, internetis olevad serverid olid teise inimese hallata, ehk välisvõrk. Vene häkkerid tegid ruuterisse pesa, logisid kontodesse sisse vene IP aadressidega, sest seda ei hallanud keegi. Ta soovitas tugevalt kasutada keskhaldust võimalikult varajases faasis, sest hiljem on rohkem servereid ning siis on töö raskem ja aeganõudvam. Ei ole hea mõte panna püsti servereid peaaegu tasuta tuttavatele, sest muidu nad tulevad hiljem sinu juurde, et sa teeks neid korda. Selle asemel tuleks normaalset tasu küsida, et nad ei tahaks uuesti tasuta su abi. Enda väärtust peab teadma ja tasuta töö tegemine ei ole hea mõte, aga alguses ei tohiks liiga kõrget hinda küsida, kui kool on just lõpetatud ja töökogemus puudub. Süsteemi admin on arhitekti parem käsi ja on arendajatest üle, kui ta ütleb et see ei tööta. See loeng oli küll suuremalt osalt adminitele suunatud, aga arendajaks õppijana sain ma sealt palju kasulikku teada. Peale selle tuleb tulevikus adminitega koostööd teha. Üks tema idee, mille ma kindlasti tuleviku jaoks meelde jätan: hea on kasutada standardseid lahendusi, mitte uusi ja keerulisi välja mõtelda. Enne loomist tuleb vaadata ega seda juba tehtud ei ole. Nii ei pea mõttetut tööd tegema. <br /> <br /> Hea süsadmin on laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Ta on nähtamatu, kui ta töö on korralikult tehtud ja kõik töötab. Oskab ütelda mis ja miks katki läks ning mida peab tegema et see edaspidi ei juhtuks. Ta rakendab süsteemidele piisava monitooringu, et ta teaks mis seal igal ajahetkel toimub. Suudab hoida süsteeme töökäigus, mitte ei taaskäivita neid pidevalt. Admin peab süsteemist üle käima. &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus kuulasime Andres Septerit ja SCRUM master Einar Koltšanovi. Andres rääkis, kuidas tööturul hakkama saada. Seda on väga vaja teada, muidu võib sattuda tööle kohta, kus sind ei hinnata ja kus ei ole töötamiseks sobiv keskkond. Ettevõte tehakse selleks, et raha teenida ja sinna palgatakse inimesi selleks, et töötajad tooksid veel rohkem raha sisse. Enne kuskile tööle minemist peab alati firma tausta kontrollida, sest firma proovib alati endast kõige parema mulje jätta. Kõige parem oleks rääkida kellegagi, kes seal juba töötab. Ka see on halb, kui firmajuht hakkab kõike korraldama ja ei lase teistel otsustada. Ülesanded ja protsessid peavad paigas olema ning tähtajad peavad reaalsed olema. Avalikud töökohad ja konkursid on halvemad koha, paremad kohad liiguvad tutvuste kaudu. Firma siseselt on raske ametikõrgendust saada, firma vahetamisel on suurem võimalus kõrgem koht saada. Peab oskama end müüa ja julgema palka küsida, sest IT inimesi on vaja. Arendaja ei tohiks kinni jääda ehk ta ei tohiks tegeleda ainult ühe ja sama asjaga väga pikka aega. Töökohta valides tuleks vaadata, et sa üksinda ühe asjaga ei tegeleks, kuna muidu võib hätta jääda. Üksi startupi tegemine on eriti raske, seal peaks vähemalt kaks inimest olema. Einar õppis alguses meditsiini ja tegeles korrakaitsega, arvutitest ta huvitatud ei olnud. Töökohti vahetades jõudis ta infotehnoloogiale aina lähemale. Inimesed saavad alati IT-s erinevatel erialadel töötada kui ka mõnelt muult elualalt IT-sse minna ja vastupidi. IT ja äri ei mõista tihti üksteist. Selle saavutamiseks peaks äripool enda vajadusi ja ootuseid selgemalt väljendama ning IT võimekust ja piiranguid mõistma. IT pool peaks mõistma äriprotsesse ja terminoloogiat. Välismaale töötama minnes peaks uurima, mis olukord on seal riigis, kui kallis on elamine, millised on elamistingimused ja kui suur on palk. Samuti peaks arvestama sellega, mis jääb kodumaale maha, näiteks pere ja kinnisvara. &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus kohtusime analüütikaosakonna juhataja Ivar Lauriga Maksu ja Tolliametist. Loengu teemaks oli andmed ja andmeanalüüs. Andmeid on palju, aga neid ei kasutata ja neile ei pääseta ligi. Tehnika üksi ei saa andmeid koguda, selleks on vaja inimesi. Kõige olulisem on andmete õige tõlgendamine, et ei tekiks valearusaamu. MTA kasutab andmeanalüüsi riskiprofiilide koostamiseks. Andmeanalüüsiga saab jälgida majandust ja ettevõtlust ning otsuste ja tegude tagajärgi. Veel rääkis ta, kuidas saadakse pettustele jälile ja kuidas neid ennetatakse. Minu arvates oleks ta võinud rohkem praktilisest poolest rääkida, ta jutt jäi veidike liiga üldiseks. &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta on hetkel Tallinna Tehnikaülikoolis õpetaja ja lisaks õpib doktoriõppes. Küberkuritegevus on viimasel ajal suurenenud, aga see-eest on tänavatel kuritegevus vähenenud. Ta proovis üht küberkurjategijat tööle saada, aga ta ei uskunud iseendasse ja selle tõttu keeldus ta igast pakkumisest. Seda tasub meelde jätta, kuna iseendasse uskumine on kõige tähtsam, ilma selleta ei ole võimalik midagi saavutada. Küberkaitse missioon on kaitsta inimeste eluviisi, kuna paljud tegevused on seotud tehnoloogiaga, et neid kiiremini ja lihtsamini teha. Väga suur eelis Eestil on digiallkirja kasutamine ja üldine digiriigi kuvand. Kaitsmiseks on vaja vastasest aru saada, et panna teda tegema midagi, mida ta ei taha. Näiteks krüptos panevad nad andmed vastase nina alla aga peidavad need keerukuse taha ära. Tema loeng oli väga pikk ja põhjalik, eriti palju jõudis ta röökida oma kogemustest. Seda oli väga huvitav kuulata. &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli Hedi Mardisoo Starmanist. See loeng keskendus IT ja turunduse vahelistele seostele. Bränd on see, mida inimesed mõtlevad ja ütlevad sinu kohta, kui sa ei ole nendega samas ruumis, see ei ole lihtsalt ilus reklaam. Bränd paneb inimesi mõtlema, kas nad ostavad selle asja ja kui väga nad seda tahavad. Tähtis on ka turundus, milleks on vaja toodet, hinda, müügitoetust, kohta kus saavad inimesed seda osta ja inimesi, sest inimeste maine on oluline ja nende jälg, mille nad maha jätavad. Edukaks äri pidamiseks peab kõigi nende asjade eest hoolitsema. IT pool on andmete kogumine selleks, et õiged asjad jõuaksid õigete sihtgruppide juurde. Growth hackingus on IT ja turundus koos – kasutades elektroonilisi kanaleid kasvatatakse turundust. Toodet ei saa teha ilma partnerluseta ja kommunikatsioonita, sest toode ei saa end ise müüa. Turunduse roll on toode inimesteni viia, muidu ei ole kedagi, kes seda ostaks. Uute IT lahenduste kasutamist saab inimestele tutvustada turunduse kaudu, ilma selleta ei pruugi inimesed neid kasutama hakata. Toodet peab pidevalt arendama, et konkurentsis püsida. IT roll on turvalisuse ja usalduse efektiivsemaks muutmine ja selle hoidmine. &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kõikidest nendest loengutest käis palju häid mõtteis ja soovitusi läbi. Kõige rohkem rõhutati seda, et kommunikatsioon peab olema mõlemapoolne. Inimesed, kes oskavad teiste osapooltega arvestada, on väga hinnatud. Soovitatav oleks üksteise keelest ja terminitest aru saada. Kõik peavad koostööd tegema, muidu asi ei suju nii nagu peaks. Loengutest sain ka teada, et tulevikus on lõpmatult palju valikuid, kuhu ja kuidas edasi minna. IT on valdkond, mis areneb igal hetkel ja seda tuleb pidevalt õppida. Seda nii töö kui ka edasiõppimise ja enda arendamise suhtes. Me ei pea piirduma ainult IT valdkonnaga, kõik loengutes esinenud inimesed olid erinevatel erialadel ja erinevates valdkondades töötanud. Õppimise suhtes soovitati käia erinevates välismaa koolides. See on mul ka juba mõnda aega mõttes olnud ja need loengud suurendasid mu soovi end välismaal harida. Viimaseks seoseks tooksin selle, et igal asjal on omad riskid. Eriti riskirohked on startupid, sest nende kiire tõus võib väga kergelt viia allakäiguni. Kuigi see on riskantne, siis soovitatav on oma elus proovida teha mõni startup, sest kaotada ei ole palju, see-eest saab palju kogemusi ja teadmisi juurde. <br /> <br /> Mitmes loengus räägiti ka õppimisest. Sellest ei ole midagi, kui sul ei ole IT alast haridust, sest tähtsam on osata mõtelda ja seoseid luua. Siin koolis õpetatakse meid mõtlema ja erinevate olukordadega hakkama saama. Ka need õppeained, mis tunduvad mõtetud, võivad hiljem osutuda kasulikuks, sest IT on kasutusel väga paljudes eluvaldkondades ja nende tundmine teeb töö lihtsamaks. Me ei tohi enda võimeid üle hinnata ja peame oskama oma tegevusi planeerida. Seda tuleb meeles pidada ka hiljem töötades. <br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (arvestatakse aine õpetamissemestrist).Kordussoorituse tegemine lepitakse kokku õppejõuga ja sinna saab registreerida ÕISis. Korduseksamile registreerumise ja selle soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2]&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritav tudeng ei pea korduseksami eest maksma, tasulisel õppekohal olev tudeng peab korduseksami eest maksma 20€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eeldused: <br /> <br /> *tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õppeaastal või hiljem<br /> <br /> *tudengi pere sissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot (pereliikmed on kuni 24-aastase tudengi vanemad, alaealised õed, vennad, poolõed ja poolvennad)<br /> <br /> *tudeng peab õppima täiskoormusega õppes ja täitma õppekava täies mahus. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusega õppest<br /> <br /> <br /> Toetuse suurus sõltub pereliikme keskmisest sissetulekust, mis arvutatakse õppeaastale eelneval kalendriaastal tuludeklaratsioonis deklareeritud tulu alusel.<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng täitma semestri jooksul taotluse lehel https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus <br /> Sisse saab logida ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu.<br /> <br /> Minimaalselt võib olla õppeaasta jooksul 54 EAP-d, sest EAP-de arvestus on kumulatiivne. 54 EAP-d on väikseim maht EAP-sid mille pealt ei pea maksma.<br /> &lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> 23+27=50 EAPd õppeaasta peale<br /> <br /> Ühe semestri minimaalne EAPde maht on 27, kumulatiivselt teeb see õppeaasta lõpuks 54 EAPd<br /> <br /> 54-50=4 EAP eest peab maksma, üks EAP maksab 50€ ehk kokku tuleb õppeaasta lõpus maksta 4*50=200€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arasta&diff=109983 2016-10-18T18:31:59Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Arnika Rästa<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus on meie õppekavas selleks, et me saaks rohkem teada, mida IT alal töötamine tähendab ja et meil oleks ettekujutus oma tulevikust. Loengutes käisid rääkimas mitmed inimesed, kes tegelevad erinevate IT valdkondadega. Kuna sel loengul osalesid nii arendajaks õppijad kui ka administreerimist õppivad tudengid, siis mõnel võis tekkida mõte vahetada eriala ja paljud said kindlasti julgust juurde, et nad on õige ala valinud. Meile mainita mitu korda, et oleme õige valiku teinud, et siia kooli tulime. Ma ise arvan sama, sest IT Kolledžis saab rohkem praktikat teha kui teistes koolides, mis on päris tohtis ja siin on just see eriala, mida ma tahan õppida.<br /> <br /> Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma, et koolielu saaks parandada. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka sisse ja läks EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et baka tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes rääkisid testimisest ja startupidest. Kristel õppis IT Kolledžis aastatel 2008-2011 ja Marko aastatel 2000-2003. Kristeli esimene töökoht oli Artify’s tarkvaratestijana. Töötas veel Youtestis testijana, aga ei olnud motivatsiooni suuri ja kriitilisi vigu üles otsimiseks, sest maksti vigade arvu pealt ja lihtsam on varakult väiksed vead üles otsida ja rohkem raha saada kui kulutada palju aega suurtele vigadele ja vähe raha saada. Marko tahtis projektijuhiks saada ja ta on loonud palju startupe. Mõlemad on välismaal palju töötanud. Testlio asutati Londonis 2012.aastal, kui maailma suurim Hackathon tuli Londonisse ja Kristel tahtis seal osaleda Testlioga. Hackathonil tuleb teha 24 tunniga oma idee võimalikult reaalseks ja siis kohtunikke veenda, et nende idee on parim. Alguses nad said kolmanda koha, aga siis sai Marko kohvikus kokku Hackathoni korraldava inimesega, kes saatis nad San Franciscosse finaali, kus nad said esimese koha ja 25 000 dollarit. Raha kättesaamiseks pidid nad USAsse ettevõtte tegema, mis maksab ja on keeruline. Nad tegid mitu aastat tööd nii, et endale palka ei maksnud. Garage 48 oli nende algne tegevuspaik, siis Telliskivil, kus on praegugi nende kontor. Startupis on raske see, et kõik peab ise ära tegema – äri, programmeerimine, disain, reklaam, majandus. &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus esines Lembitu Ling. Tal on umbes 20 aastat töökogemust adminina aga ta ei ole IT alast haridust. Esimene kokkupuude arvutitega 1986-87ndal aastal, kui koolivend sai koju esimese arvuti. Sel ajal oli ta huvitatud keemiast, mitte arvutitest. Jättis kooli pooleli, läks mehhaanikuks. Hakkas arvutitest huvituma alles siis kui hakkas neid parandama. Talle ei meeldi arendus, koodi kirjutamine ja väljamõtlemine, selle asemel kasutab ta teiste koode. Tema tegelik huvi oli süsteemide haldamine. Adminite vahel peavad vastutusvaldkonnad kokku lepitud olema. Näiteks: tema haldas testservereid ja kontorivõrke mis olid füüsiliselt kohal, ehk sisevõrku, internetis olevad serverid olid teise inimese hallata, ehk välisvõrk. Vene häkkerid tegid ruuterisse pesa, logisid kontodesse sisse vene IP aadressidega, sest seda ei hallanud keegi. Ta soovitas tugevalt kasutada keskhaldust võimalikult varajases faasis, sest hiljem on rohkem servereid ning siis on töö raskem ja aeganõudvam. Ei ole hea mõte panna püsti servereid peaaegu tasuta tuttavatele, sest muidu nad tulevad hiljem sinu juurde, et sa teeks neid korda. Selle asemel tuleks normaalset tasu küsida, et nad ei tahaks uuesti tasuta su abi. Enda väärtust peab teadma ja tasuta töö tegemine ei ole hea mõte, aga alguses ei tohiks liiga kõrget hinda küsida, kui kool on just lõpetatud ja töökogemus puudub. Süsteemi admin on arhitekti parem käsi ja on arendajatest üle, kui ta ütleb et see ei tööta. See loeng oli küll suuremalt osalt adminitele suunatud, aga arendajaks õppijana sain ma sealt palju kasulikku teada. Peale selle tuleb tulevikus adminitega koostööd teha. Üks tema idee, mille ma kindlasti tuleviku jaoks meelde jätan: hea on kasutada standardseid lahendusi, mitte uusi ja keerulisi välja mõtelda. Enne loomist tuleb vaadata ega seda juba tehtud ei ole. Nii ei pea mõttetut tööd tegema. <br /> <br /> Hea süsadmin on laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Ta on nähtamatu, kui ta töö on korralikult tehtud ja kõik töötab. Oskab ütelda mis ja miks katki läks ning mida peab tegema et see edaspidi ei juhtuks. Ta rakendab süsteemidele piisava monitooringu, et ta teaks mis seal igal ajahetkel toimub. Suudab hoida süsteeme töökäigus, mitte ei taaskäivita neid pidevalt. Admin peab süsteemist üle käima. &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus kuulasime Andres Septerit ja SCRUM master Einar Koltšanovi. Andres rääkis, kuidas tööturul hakkama saada. Seda on väga vaja teada, muidu võib sattuda tööle kohta, kus sind ei hinnata ja kus ei ole töötamiseks sobiv keskkond. Ettevõte tehakse selleks, et raha teenida ja sinna palgatakse inimesi selleks, et töötajad tooksid veel rohkem raha sisse. Enne kuskile tööle minemist peab alati firma tausta kontrollida, sest firma proovib alati endast kõige parema mulje jätta. Kõige parem oleks rääkida kellegagi, kes seal juba töötab. Ka see on halb, kui firmajuht hakkab kõike korraldama ja ei lase teistel otsustada. Ülesanded ja protsessid peavad paigas olema ning tähtajad peavad reaalsed olema. Avalikud töökohad ja konkursid on halvemad koha, paremad kohad liiguvad tutvuste kaudu. Firma siseselt on raske ametikõrgendust saada, firma vahetamisel on suurem võimalus kõrgem koht saada. Peab oskama end müüa ja julgema palka küsida, sest IT inimesi on vaja. Arendaja ei tohiks kinni jääda ehk ta ei tohiks tegeleda ainult ühe ja sama asjaga väga pikka aega. Töökohta valides tuleks vaadata, et sa üksinda ühe asjaga ei tegeleks, kuna muidu võib hätta jääda. Üksi startupi tegemine on eriti raske, seal peaks vähemalt kaks inimest olema. Einar õppis alguses meditsiini ja tegeles korrakaitsega, arvutitest ta huvitatud ei olnud. Töökohti vahetades jõudis ta infotehnoloogiale aina lähemale. Inimesed saavad alati IT-s erinevatel erialadel töötada kui ka mõnelt muult elualalt IT-sse minna ja vastupidi. IT ja äri ei mõista tihti üksteist. Selle saavutamiseks peaks äripool enda vajadusi ja ootuseid selgemalt väljendama ning IT võimekust ja piiranguid mõistma. IT pool peaks mõistma äriprotsesse ja terminoloogiat. Välismaale töötama minnes peaks uurima, mis olukord on seal riigis, kui kallis on elamine, millised on elamistingimused ja kui suur on palk. Samuti peaks arvestama sellega, mis jääb kodumaale maha, näiteks pere ja kinnisvara. &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus kohtusime analüütikaosakonna juhataja Ivar Lauriga Maksu ja Tolliametist. Loengu teemaks oli andmed ja andmeanalüüs. Andmeid on palju, aga neid ei kasutata ja neile ei pääseta ligi. Tehnika üksi ei saa andmeid koguda, selleks on vaja inimesi. Kõige olulisem on andmete õige tõlgendamine, et ei tekiks valearusaamu. MTA kasutab andmeanalüüsi riskiprofiilide koostamiseks. Andmeanalüüsiga saab jälgida majandust ja ettevõtlust ning otsuste ja tegude tagajärgi. Veel rääkis ta, kuidas saadakse pettustele jälile ja kuidas neid ennetatakse. Minu arvates oleks ta võinud rohkem praktilisest poolest rääkida, ta jutt jäi veidike liiga üldiseks. &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta on hetkel Tallinna Tehnikaülikoolis õpetaja ja lisaks õpib doktoriõppes. Küberkuritegevus on viimasel ajal suurenenud, aga see-eest on tänavatel kuritegevus vähenenud. Ta proovis üht küberkurjategijat tööle saada, aga ta ei uskunud iseendasse ja selle tõttu keeldus ta igast pakkumisest. Seda tasub meelde jätta, kuna iseendasse uskumine on kõige tähtsam, ilma selleta ei ole võimalik midagi saavutada. Küberkaitse missioon on kaitsta inimeste eluviisi, kuna paljud tegevused on seotud tehnoloogiaga, et neid kiiremini ja lihtsamini teha. Väga suur eelis Eestil on digiallkirja kasutamine ja üldine digiriigi kuvand. Kaitsmiseks on vaja vastasest aru saada, et panna teda tegema midagi, mida ta ei taha. Näiteks krüptos panevad nad andmed vastase nina alla aga peidavad need keerukuse taha ära. Tema loeng oli väga pikk ja põhjalik, eriti palju jõudis ta röökida oma kogemustest. Seda oli väga huvitav kuulata. &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus oli Hedi Mardisoo Starmanist. See loeng keskendus IT ja turunduse vahelistele seostele. Bränd on see, mida inimesed mõtlevad ja ütlevad sinu kohta, kui sa ei ole nendega samas ruumis, see ei ole lihtsalt ilus reklaam. Bränd paneb inimesi mõtlema, kas nad ostavad selle asja ja kui väga nad seda tahavad. Tähtis on ka turundus, milleks on vaja toodet, hinda, müügitoetust, kohta kus saavad inimesed seda osta ja inimesi, sest inimeste maine on oluline ja nende jälg, mille nad maha jätavad. Edukaks äri pidamiseks peab kõigi nende asjade eest hoolitsema. IT pool on andmete kogumine selleks, et õiged asjad jõuaksid õigete sihtgruppide juurde. Growth hackingus on IT ja turundus koos – kasutades elektroonilisi kanaleid kasvatatakse turundust. Toodet ei saa teha ilma partnerluseta ja kommunikatsioonita, sest toode ei saa end ise müüa. Turunduse roll on toode inimesteni viia, muidu ei ole kedagi, kes seda ostaks. Uute IT lahenduste kasutamist saab inimestele tutvustada turunduse kaudu, ilma selleta ei pruugi inimesed neid kasutama hakata. Toodet peab pidevalt arendama, et konkurentsis püsida. IT roll on turvalisuse ja usalduse efektiivsemaks muutmine ja selle hoidmine. &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kõikidest nendest loengutest käis palju häid mõtteis ja soovitusi läbi. Kõige rohkem rõhutati seda, et kommunikatsioon peab olema mõlemapoolne. Inimesed, kes oskavad teiste osapooltega arvestada, on väga hinnatud. Soovitatav oleks üksteise keelest ja terminitest aru saada. Kõik peavad koostööd tegema, muidu asi ei suju nii nagu peaks. Loengutest sain ka teada, et tulevikus on lõpmatult palju valikuid, kuhu ja kuidas edasi minna. IT on valdkond, mis areneb igal hetkel ja seda tuleb pidevalt õppida. Seda nii töö kui ka edasiõppimise ja enda arendamise suhtes. Me ei pea piirduma ainult IT valdkonnaga, kõik loengutes esinenud inimesed olid erinevatel erialadel ja erinevates valdkondades töötanud. Õppimise suhtes soovitati käia erinevates välismaa koolides. See on mul ka juba mõnda aega mõttes olnud ja need loengud suurendasid mu soovi end välismaal harida. Viimaseks seoseks tooksin selle, et igal asjal on omad riskid. Eriti riskirohked on startupid, sest nende kiire tõus võib väga kergelt viia allakäiguni. Kuigi see on riskantne, siis soovitatav on oma elus proovida teha mõni startup, sest kaotada ei ole palju, see-eest saab palju kogemusi ja teadmisi juurde. <br /> <br /> Mitmes loengus räägiti ka õppimisest. Sellest ei ole midagi, kui sul ei ole IT alast haridust, sest tähtsam on osata mõtelda ja seoseid luua. Siin koolis õpetatakse meid mõtlema ja erinevate olukordadega hakkama saama. Ka need õppeained, mis tunduvad mõtetud, võivad hiljem osutuda kasulikuks, sest IT on kasutusel väga paljudes eluvaldkondades ja nende tundmine teeb töö lihtsamaks. Me ei tohi enda võimeid üle hinnata ja peame oskama oma tegevusi planeerida. Seda tuleb meeles pidada ka hiljem töötades. <br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (arvestatakse aine õpetamissemestrist).Kordussoorituse tegemine lepitakse kokku õppejõuga ja sinna saab registreerida ÕISis. Korduseksamile registreerumise ja selle soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2]&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritav tudeng ei pea korduseksami eest maksma, tasulisel õppekohal olev tudeng peab korduseksami eest maksma 20€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eeldused: <br /> <br /> *tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õppeaastal või hiljem<br /> <br /> *tudengi pere sissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot (pereliikmed on kuni 24-aastase tudengi vanemad, alaealised õed, vennad, poolõed ja poolvennad)<br /> <br /> *tudeng peab õppima täiskoormusega õppes ja täitma õppekava täies mahus. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusega õppest<br /> <br /> <br /> Toetuse suurus sõltub pereliikme keskmisest sissetulekust, mis arvutatakse õppeaastale eelneval kalendriaastal tuludeklaratsioonis deklareeritud tulu alusel.<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng täitma semestri jooksul taotluse lehel https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus <br /> Sisse saab logida ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu.<br /> <br /> Minimaalselt võib olla õppeaasta jooksul 54 EAP-d, sest EAP-de arvestus on kumulatiivne. 54 EAP-d on väikseim maht EAP-sid mille pealt ei pea maksma.<br /> &lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> 23+27=50 EAPd õppeaasta peale<br /> <br /> Ühe semestri minimaalne EAPde maht on 27, kumulatiivselt teeb see õppeaasta lõpuks 54 EAPd<br /> <br /> 54-50=4 EAP eest peab maksma, üks EAP maksab 50€ ehk kokku tuleb õppeaasta lõpus maksta 4*50=200€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arasta&diff=109846 2016-10-18T15:56:22Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Arnika Rästa<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (arvestatakse aine õpetamissemestrist).Kordussoorituse tegemine lepitakse kokku õppejõuga ja sinna saab registreerida ÕISis. Korduseksamile registreerumise ja selle soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2]&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritav tudeng ei pea korduseksami eest maksma, tasulisel õppekohal olev tudeng peab korduseksami eest maksma 20€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eeldused: <br /> <br /> *tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õppeaastal või hiljem<br /> <br /> *tudengi pere sissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot (pereliikmed on kuni 24-aastase tudengi vanemad, alaealised õed, vennad, poolõed ja poolvennad)<br /> <br /> *tudeng peab õppima täiskoormusega õppes ja täitma õppekava täies mahus. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusega õppest<br /> <br /> <br /> Toetuse suurus sõltub pereliikme keskmisest sissetulekust, mis arvutatakse õppeaastale eelneval kalendriaastal tuludeklaratsioonis deklareeritud tulu alusel.<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng täitma semestri jooksul taotluse lehel https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus <br /> Sisse saab logida ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu.<br /> <br /> Minimaalselt võib olla õppeaasta jooksul 54 EAP-d, sest EAP-de arvestus on kumulatiivne. 54 EAP-d on väikseim maht EAP-sid mille pealt ei pea maksma.<br /> &lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> 23+27=50 EAPd õppeaasta peale<br /> <br /> Ühe semestri minimaalne EAPde maht on 27, kumulatiivselt teeb see õppeaasta lõpuks 54 EAPd<br /> <br /> 54-50=4 EAP eest peab maksma, üks EAP maksab 50€ ehk kokku tuleb õppeaasta lõpus maksta 4*50=200€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arasta&diff=109827 2016-10-18T15:33:01Z

<p>Arasta: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Arnika Rästa<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Eeldused: <br /> <br /> *tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õppeaastal või hiljem<br /> <br /> *tudengi pere sissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot (pereliikmed on kuni 24-aastase tudengi vanemad, alaealised õed, vennad, poolõed ja poolvennad)<br /> <br /> *tudeng peab õppima täiskoormusega õppes ja täitma õppekava täies mahus. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusega õppest<br /> <br /> <br /> Toetuse suurus sõltub pereliikme keskmisest sissetulekust, mis arvutatakse õppeaastale eelneval kalendriaastal tuludeklaratsioonis deklareeritud tulu alusel.<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng täitma semestri jooksul taotluse lehel https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus <br /> Sisse saab logida ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu.<br /> <br /> Minimaalselt võib olla õppeaasta jooksul 54 EAP-d, sest EAP-de arvestus on kumulatiivne. 54 EAP-d on väikseim maht EAP-sid mille pealt ei pea maksma.<br /> &lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ - ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> 23+27=50 EAPd õppeaasta peale<br /> <br /> Ühe semestri minimaalne EAPde maht on 27, kumulatiivselt teeb see õppeaasta lõpuks 54 EAPd<br /> <br /> 54-50=4 EAP eest peab maksma, üks EAP maksab 50€ ehk kokku tuleb õppeaasta lõpus maksta 4*50=200€<br /> <br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arasta https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arasta&diff=109774 2016-10-18T14:32:49Z

<p>Arasta: Created page with &quot;== Erialatutvustuse aine arvestustöö == Autor: Arnika Rästa Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016 == Essee == == Õpingukorralduse küsimused == &#039;&#039;&#039;Küsimus A&#039;&#039;&#039; Kukkusid...&quot;</p> <hr /> <div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Arnika Rästa<br /> Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> '''Küsimus 5'''<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arasta