https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Arooma 2026-05-07T00:32:16Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Givela&diff=104813 2016-06-13T04:32:47Z

<p>Arooma: </p> <hr /> <div>=XML retsensioon Double Trouble meeskonna poolt=<br /> <br /> Kõigepealt mainiks ära selle, et meeskonna Givela idee on väga huvitav ja kindlasti koguks populaarsust. On näha, et meeskond on teinud põhjaliku eeltöö selleks et projekti hea funktsionaalsus oleks tagatud. On loodud andembaasi tabel ja välja kirjutatud vaated, mis saavad projekti töös olema. <br /> '''XML''' on väga konkreetne ning sisaldab nõuetele vastavalt vähemalt neli dimensiooni. Iga elemendi juures on kasutatud on ka CDATAt, mis on samuti väga hea. Nõuetes oli ka kirjas, et kasutusel peavad olema attribuudid, mis on rohkem kui id, kuid neid ma kahjuks siin failis ei näe. Lisaks olemasolevale lisaksime enda poolt ka mingisugune algelise hinna, mille kasutaja saab sisestada ja ostja või siis nö annetaja otsustab ise, kas ta tahab seda annetussummat suurendada või mitte. '''XSD''' tundub korras olevat. '''XSLT''' faili on meeskonnal vaid üks, kuid kriteeriumiks oli vähemalt kaks transformatsiooni. Positiivne on, et kasutatud on rohkem tingimuslauseid kui oli nõutud ning et kasutatud on ka CSSi.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [[DoubleTrouble]].<br /> <br /> =Retsensioon veebiteenusele (Travo 2.0 poolt)=<br /> <br /> Givela serveri ülesseadmine on ülimalt lihtne, kui taustsüsteem on juba vastavalt konfigureeritud (töötav Microsoft SQL server, kompileerimiseks vajalikud .NET teegid olemas). Andmebaasi täitmisel näidisandmetega tekkis logisse küll üks välisvõtme konflikt, kuid see ei takistanud edukat demoks piisavate näidisandmete loomist.<br /> <br /> Veebiteenuse süsteem on jaotatud nelja kihti: BLL, DAL, Domain ja Web-API. Käin läbi iga kihi eraldi.<br /> <br /> ===Web-API kiht===<br /> Siin kihis peaksid asuma kontrollerid ja üldine API (veebiteenuse) konfiguratsioon. Koheselt torkab silma, et lisaks eeltoodule on siia pandud ka veebipõhine (AngularJS baasil) klientrakendus. Kiht on ka põimitud ASP.NET MVC tehnoloogiaga. Lühidalt tähendab see seda, et Web API kiht on segu kolmest tehnoloogiast: API teenusest, veebipõhisest klientrakendusest ja ASP.NET Web MVC-st (mille ainus reaalne ülesanne antud juhul on CSS ja JavaScript failide nimistute automaatne loomine (MVC enda tehnoloogiaid ei kasutata ja tegemist on puhtalt Angularil põhineva SPA-ga)). Siinkohal mainin, et samasse ämbrisse astusin eelmine aasta [[Meeskond: Travo]] projektiga.<br /> <br /> Web API puhul leiavad reaalset kasutust neli kontrollerit: Bid-, Charity-, Product- ja AccountController. Edukalt on tööle saadud küpsistel põhinev autentimine ja sessioonihaldus (tokeni eluea pikkuses). Autoriseeritavad endpointid töötavad vastata annotatsiooniga. See on ilmselt kõige keerukam projekti osa ning on antud projektis edukalt funktsioneerima saadud.<br /> <br /> ===Domain kiht===<br /> Siin asuvad mudelid on hästi kirjeldatud ning on tõrkeid takistavate annotatsioonidega.<br /> <br /> ===BLL kiht===<br /> BLL kihis on jälgitud eeskujukalt Servicite loomise ja DTO-de tagastamise loogikat. DTO-d luuakse läbi tavapärase Factory klassi kasutuse. Kihi ülesehitus on eeskujulik; ainus norimiskoht oleks see, et Factoryd võiksilt vabalt olla static klassid.<br /> <br /> ===DAL kiht===<br /> DAL kihis asetseb ootuspäraselt EntityFrameworkile vastav DbContext klass ja migratsioonid. Kasutatud on ka repository patternit. Repository pattern on realiseeritud korrektselt, luues igale repositoryle vastavat interfacei, mis võimaldab suuremat koodi eraldatust ning tõstab testitavust. Küll aga on näha, et üleminek pole veel lõpule viidud, kuna repositorydes asuvad vaid meetodid kõikide olemite tagastamiseks. See peegeldub ka vastavates service klassides.<br /> <br /> ===Kokkuvõte===<br /> Kokkuvõtvalt öeldes on veebiteenuse struktuur hea ning lausa eeskujulik. Tööle on saadud peamised funktsionaalsused: kasutajate haldus ja kasutajatele mõeldud sisu haldus. Selle kõige realiseerimiseks on kasutatud nelja kihti, kuhu on olnud plaan implementeerida service ja repository mustritega andmete lugemine ja jäädvustamine. Töö on veel poolik, nagu on kinnitanud ka projektijuht, kuid seni tehtud töö on suures mahus siiski äärmiselt pädev ning ollakse kindlasti õigel teel.<br /> <br /> <br /> Kõike suuremaks murekohaks on Web API kiht, kuhu on kokku keedetud supp kolmest erinevast tehnoloogiast: ASP.NET Web API-st, ASP.NET MVC-st ja AngularJS klientrakendusest. Siin tuleks teha kerge puhastus, mille käigus oleks mõistlik eemaldada ASP.NET MVC täielikult ning tõsta AngularJS klientrakendus eraldi projekti (kausta). Kui viia projektis pooleliolevad üleminekud (näiteks repositoride ja service klasside korrektne rakendus) lõpuni ning teha suurpuhastus Web API kihis, siis oleks veebiteenuse osa maksimumpunktide vääriline.<br /> <br /> Retsenseeris [[Meeskond: Travo 2.0]].<br /> <br /> =Retsensioon klientrakendusele (Travo 2.0 poolt)=<br /> <br /> Givela klientrakendus on kirjutatud AngularJS baasil. See ei nõudnud ülesseadmiseks midagi erilist, kuna on integreeritud Web API projekti solutionisse (mis minu arvates oleks suuremate projektide puhul negatiivseks küljeks).<br /> <br /> Analüüsin koodi erinevate aspektide põhjal, mida pean oluliseks.<br /> <br /> ===Kasutajaliides (UI &amp; UX)===<br /> Kuna antud projekti eesmärgiks ei olnud vägeva kasutajaliidese ja -kogemuse loomine, siis siinkohal ma pikalt ei peatu. Kasutajaliides on lihtne ning on näha, et tegemist on prototüübiga. Vajav funktsionaalsus töötab ja on ilma kriitiliste vigadeta kasutatav. Samas leiab ka kiiresti mitmeid kohti, kus parandusi võiks teha.<br /> <br /> Siinkohal tuleks välja tuua aga ka suure plussi: veebileht on täielikult responsive ning mitmekeelne. Mad props for that.<br /> <br /> ===Koodi struktuur ja edasiarenduse võimaldatavus===<br /> Antud AngularJS projekti struktuur on eeskujulik. Kaustade struktuur on lihtsasti loetav ning isegi esmakordsele vaatajale arusaadav: kõik funktsionaalsused on koondatud vastava nimedega kaustadesse. Näiteks 'common' kaustast võib leida ühised singletonid ja/või static klassid nagu 'identity' või 'notifier', mille eesmärkides on vastavalt autentimise haldamine ja kasutajaliideses teavituste kuvamine. Samamoodi on koondatud eri vaated vastavatesse kaustadesse (näiteks 'login' või 'bid' vaated). Vaadete kasutadest leiab MVC-le vastavalt vaate enda ning ka sellega seonduva kontrolleri (vajadusel ka vastav RESTful resource factory). Klientrakenduse liigutamine ja muutmine on lihtne, kõige üldisemad seaded (näiteks tõlked ja routing) on koondatud peafaili 'app.js'. Kui norida, siis tõlked võiks olla eraldi failis, kuid sellise väikesemahulise projekti puhul ei ole see probleemiks.<br /> <br /> ===Koodi puhtus===<br /> Kood on pigem lihtsasti loetav ning eeskujulikult trepitud. Kui tegemist oleks production koodiga, siis ma oleks pisarates, kuna sisse on jäetud palju väljakommenteeritud kooditükke. Õnneks on tegemist arendusjärgus oleva rakendusega, mis on pigem mõeldud API töövalmiduse demomiseks kui turule minemiseks. Kui mõttesilmas kustutada väljakommenteeritud koodijupid ära, siis jääb alles puhas kood, kus moodulite ja funktsioonide nimed on arusaadavad ja koodi võib ilma pikema konsulteerimiseta ka kolmas osapool edasi arendada.<br /> <br /> ===Kokkuvõte===<br /> Kokkuvõtvalt võib öelda, et klientrakenduse ülesehitus on eeskujulik ning kood on loetav ja hallatav. Kasutajaliides on lihtne ning vastab prototüübi staatusele, lisapunkte annavad kindlasti lehekülje mitmekeelsus ja responsiveness. Demova klientrakenduse jaoks on see pädev ning kuna kood on niivõrd puhas, siis on seda lihtne ka produktsioonikõlbulikuks lahenduseks refaktoreerida. Ainus negatiivne asi on jällegi see, et kood asub Web API layeris (aga see on minu arvamus). Max punktid, läheb!<br /> <br /> Retsenseeris [[Meeskond: Travo 2.0]].<br /> <br /> <br /> =Retsensioon veebiteenusele meeskonna Aloha Snackbar poolt=<br /> <br /> ==Idee==<br /> Teha rakendus, kus inimesed saavad oma asju annetada on perspektiivikas ning täidab nõuet, et antud teenus võiks olla kasutatav ka ärilistel eesmärkidel. Lisaks on projekile lisatud paarisõnaline kasutusjuhend mockandmete loomiseks, mis teeb projekti käivitamise ja katsetamise mugavaks. <br /> <br /> ==Veebiteenus==<br /> Projekti ülesehitus on selge kasutades korrektseid arendusmustreid. Veebiteenus on jaotatud nelja kihti: BLL, DAL, Domain ja Web-API. Üldiselt on kood puhtalt kirjutatud, kasutades selgeid ning arusaadavaid nimesid. Vajadusel on lisatud selgitavad kommentaarid. <br /> <br /> ===Positiivne===<br /> Domain kihis on mudelitele lisatud tõrkeid takistavad annotatsioonid, mis on olulised, et mitte raisata ruumi luues code first admebaasi.<br /> <br /> BLL kihis on jälgitud korrektseid mustreid luues vastavad DTO klassid, Service´id ja Factory´id. <br /> <br /> DAL kihis on samuti kõik korrektsed elemendid. Lisatud on migratsioonid ning seed, mis võimaldab katseandmeid kergelt luua.<br /> <br /> WebApi´sloodud controllerid väljastavad vajalikke veakoode.<br /> <br /> Korrektselt töötab ka kasutaja autentimine ning nagu nõutud toetab mitme kasutaja võimalust ning nende haldamist.<br /> <br /> Ebavajalik fluff (tegevused, mida projekt ette ei näe. A la kustutamine) on controlleritest jms välja jäetud.<br /> <br /> ===Puudused===<br /> Domain tundus natukene kõhnavõitu olevat -- nõue kasutada vähemalt 9 olemit ei ole täidetud. Mõningad olemid oleks saanud n-ö katki ja keerulisemaks teha -- teha eraldi tabelid kontaktide ja nende tüüpide jaoks. Kui arv pole ikka täis, käituda veel mõne tabeliga nii.<br /> <br /> Vähene loogika testimine, kuna leidsime vea uute annetuste lisamises. Uut annetust lisades ei saa määrata miinimumannetust (ka ei saa miinimumannetust adminpaneelist muuta).<br /> <br /> Ninject confimine on jäänud poolikuks. Lisaks tundub üksik koodirida Ninjecti RegisterService all mõttetu olevat.<br /> <br /> Mõningad controllerid I ole täielikult BLL teenuste peale üle läinud -- kohati on näha otse database contexti kasutamist controlleris.<br /> <br /> Töö on poolik. Tehtud on ainult mõned üksikud service´id. Võiks saada tooteid veel järjestada, otsida jne.<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> Veebiteenuse pool on üldiselt vastavalt õpetatule ülesse ehitatud. On näha korrektseid arendusmustreid. Kahjuks on nende kõrval näha ka automaatselt genereeritud koodi(andmebaasi konteksti kasutamine otse kontrolleris). Tööl on palju potensiaali ning võimalusi edasiseks arenguks.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [[Aloha Snackbar]]<br /> <br /> =Klientrakenduse retsensioon meeskonna Aloha Snackbar poolt=<br /> <br /> ==Klientrakendus==<br /> Givela klientrakendus on kirjutatud AngularJS baasil. Anroid rakendust oli väga keeruline käima saada, kuna puudus kasutusjuhend, mis oli nõutes kirjas.<br /> <br /> ===Positiivne===<br /> Prototüübi kohta on kasutajaliidese disain sobiv, lihtne ning selge. Põhifunktsionaalsus töötab ning suuri vigu ei leidnud.<br /> <br /> Veebileht on fully-responsive ning rakendus töötab ideaalselt eriseadmetel, mis on tänapäeva ärilist aspekti silmas pidades MUST nõue.<br /> <br /> Kahekeelsus annab lisaväärtust antud klientrakendusele tuues kaasa lisaväärtust tootele ning laiendades kasutajatebaasi. <br /> <br /> Koodis on kasutatud selgeid nimesid ja erinevad osad on liigitatud eri kasutadesse, mis suurendab kogu porjekti arusaadavaust ning loetavust. <br /> <br /> AngularJS projekti struktuur on selge ja arusaadav.<br /> <br /> ===Puudused===<br /> Rakenduse disainil on algeline, palju arenguruumi. (Nt. näidata kõik pakkumisi väikselt ühel lehel)<br /> <br /> Samuti on sümbolite valik kasutajale segane. (nt. lipp ilma värvideta ei seostu keelevalikuga)<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> Kokkuvõtteks ütleksime, et klientrakenduse ehitus on korrektne ja arusaadav. Kasutajaliides vastab pigem prototüübi staatusele, kui valmis projektile. Kood on üleüldiselt puhas ning kergesti loetav, mistõttu on seda ka kerge edasi arendada ükskõik, mis arendajal. Rühm on teinud head tööd ning projekt täidab etteantud nõudimised<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [[Aloha Snackbar]]</div>

Arooma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Givela&diff=104807 2016-06-13T04:29:15Z

<p>Arooma: </p> <hr /> <div>=XML retsensioon Double Trouble meeskonna poolt=<br /> <br /> Kõigepealt mainiks ära selle, et meeskonna Givela idee on väga huvitav ja kindlasti koguks populaarsust. On näha, et meeskond on teinud põhjaliku eeltöö selleks et projekti hea funktsionaalsus oleks tagatud. On loodud andembaasi tabel ja välja kirjutatud vaated, mis saavad projekti töös olema. <br /> '''XML''' on väga konkreetne ning sisaldab nõuetele vastavalt vähemalt neli dimensiooni. Iga elemendi juures on kasutatud on ka CDATAt, mis on samuti väga hea. Nõuetes oli ka kirjas, et kasutusel peavad olema attribuudid, mis on rohkem kui id, kuid neid ma kahjuks siin failis ei näe. Lisaks olemasolevale lisaksime enda poolt ka mingisugune algelise hinna, mille kasutaja saab sisestada ja ostja või siis nö annetaja otsustab ise, kas ta tahab seda annetussummat suurendada või mitte. '''XSD''' tundub korras olevat. '''XSLT''' faili on meeskonnal vaid üks, kuid kriteeriumiks oli vähemalt kaks transformatsiooni. Positiivne on, et kasutatud on rohkem tingimuslauseid kui oli nõutud ning et kasutatud on ka CSSi.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [[DoubleTrouble]].<br /> <br /> =Retsensioon veebiteenusele (Travo 2.0 poolt)=<br /> <br /> Givela serveri ülesseadmine on ülimalt lihtne, kui taustsüsteem on juba vastavalt konfigureeritud (töötav Microsoft SQL server, kompileerimiseks vajalikud .NET teegid olemas). Andmebaasi täitmisel näidisandmetega tekkis logisse küll üks välisvõtme konflikt, kuid see ei takistanud edukat demoks piisavate näidisandmete loomist.<br /> <br /> Veebiteenuse süsteem on jaotatud nelja kihti: BLL, DAL, Domain ja Web-API. Käin läbi iga kihi eraldi.<br /> <br /> ===Web-API kiht===<br /> Siin kihis peaksid asuma kontrollerid ja üldine API (veebiteenuse) konfiguratsioon. Koheselt torkab silma, et lisaks eeltoodule on siia pandud ka veebipõhine (AngularJS baasil) klientrakendus. Kiht on ka põimitud ASP.NET MVC tehnoloogiaga. Lühidalt tähendab see seda, et Web API kiht on segu kolmest tehnoloogiast: API teenusest, veebipõhisest klientrakendusest ja ASP.NET Web MVC-st (mille ainus reaalne ülesanne antud juhul on CSS ja JavaScript failide nimistute automaatne loomine (MVC enda tehnoloogiaid ei kasutata ja tegemist on puhtalt Angularil põhineva SPA-ga)). Siinkohal mainin, et samasse ämbrisse astusin eelmine aasta [[Meeskond: Travo]] projektiga.<br /> <br /> Web API puhul leiavad reaalset kasutust neli kontrollerit: Bid-, Charity-, Product- ja AccountController. Edukalt on tööle saadud küpsistel põhinev autentimine ja sessioonihaldus (tokeni eluea pikkuses). Autoriseeritavad endpointid töötavad vastata annotatsiooniga. See on ilmselt kõige keerukam projekti osa ning on antud projektis edukalt funktsioneerima saadud.<br /> <br /> ===Domain kiht===<br /> Siin asuvad mudelid on hästi kirjeldatud ning on tõrkeid takistavate annotatsioonidega.<br /> <br /> ===BLL kiht===<br /> BLL kihis on jälgitud eeskujukalt Servicite loomise ja DTO-de tagastamise loogikat. DTO-d luuakse läbi tavapärase Factory klassi kasutuse. Kihi ülesehitus on eeskujulik; ainus norimiskoht oleks see, et Factoryd võiksilt vabalt olla static klassid.<br /> <br /> ===DAL kiht===<br /> DAL kihis asetseb ootuspäraselt EntityFrameworkile vastav DbContext klass ja migratsioonid. Kasutatud on ka repository patternit. Repository pattern on realiseeritud korrektselt, luues igale repositoryle vastavat interfacei, mis võimaldab suuremat koodi eraldatust ning tõstab testitavust. Küll aga on näha, et üleminek pole veel lõpule viidud, kuna repositorydes asuvad vaid meetodid kõikide olemite tagastamiseks. See peegeldub ka vastavates service klassides.<br /> <br /> ===Kokkuvõte===<br /> Kokkuvõtvalt öeldes on veebiteenuse struktuur hea ning lausa eeskujulik. Tööle on saadud peamised funktsionaalsused: kasutajate haldus ja kasutajatele mõeldud sisu haldus. Selle kõige realiseerimiseks on kasutatud nelja kihti, kuhu on olnud plaan implementeerida service ja repository mustritega andmete lugemine ja jäädvustamine. Töö on veel poolik, nagu on kinnitanud ka projektijuht, kuid seni tehtud töö on suures mahus siiski äärmiselt pädev ning ollakse kindlasti õigel teel.<br /> <br /> <br /> Kõike suuremaks murekohaks on Web API kiht, kuhu on kokku keedetud supp kolmest erinevast tehnoloogiast: ASP.NET Web API-st, ASP.NET MVC-st ja AngularJS klientrakendusest. Siin tuleks teha kerge puhastus, mille käigus oleks mõistlik eemaldada ASP.NET MVC täielikult ning tõsta AngularJS klientrakendus eraldi projekti (kausta). Kui viia projektis pooleliolevad üleminekud (näiteks repositoride ja service klasside korrektne rakendus) lõpuni ning teha suurpuhastus Web API kihis, siis oleks veebiteenuse osa maksimumpunktide vääriline.<br /> <br /> Retsenseeris [[Meeskond: Travo 2.0]].<br /> <br /> =Retsensioon klientrakendusele (Travo 2.0 poolt)=<br /> <br /> Givela klientrakendus on kirjutatud AngularJS baasil. See ei nõudnud ülesseadmiseks midagi erilist, kuna on integreeritud Web API projekti solutionisse (mis minu arvates oleks suuremate projektide puhul negatiivseks küljeks).<br /> <br /> Analüüsin koodi erinevate aspektide põhjal, mida pean oluliseks.<br /> <br /> ===Kasutajaliides (UI &amp; UX)===<br /> Kuna antud projekti eesmärgiks ei olnud vägeva kasutajaliidese ja -kogemuse loomine, siis siinkohal ma pikalt ei peatu. Kasutajaliides on lihtne ning on näha, et tegemist on prototüübiga. Vajav funktsionaalsus töötab ja on ilma kriitiliste vigadeta kasutatav. Samas leiab ka kiiresti mitmeid kohti, kus parandusi võiks teha.<br /> <br /> Siinkohal tuleks välja tuua aga ka suure plussi: veebileht on täielikult responsive ning mitmekeelne. Mad props for that.<br /> <br /> ===Koodi struktuur ja edasiarenduse võimaldatavus===<br /> Antud AngularJS projekti struktuur on eeskujulik. Kaustade struktuur on lihtsasti loetav ning isegi esmakordsele vaatajale arusaadav: kõik funktsionaalsused on koondatud vastava nimedega kaustadesse. Näiteks 'common' kaustast võib leida ühised singletonid ja/või static klassid nagu 'identity' või 'notifier', mille eesmärkides on vastavalt autentimise haldamine ja kasutajaliideses teavituste kuvamine. Samamoodi on koondatud eri vaated vastavatesse kaustadesse (näiteks 'login' või 'bid' vaated). Vaadete kasutadest leiab MVC-le vastavalt vaate enda ning ka sellega seonduva kontrolleri (vajadusel ka vastav RESTful resource factory). Klientrakenduse liigutamine ja muutmine on lihtne, kõige üldisemad seaded (näiteks tõlked ja routing) on koondatud peafaili 'app.js'. Kui norida, siis tõlked võiks olla eraldi failis, kuid sellise väikesemahulise projekti puhul ei ole see probleemiks.<br /> <br /> ===Koodi puhtus===<br /> Kood on pigem lihtsasti loetav ning eeskujulikult trepitud. Kui tegemist oleks production koodiga, siis ma oleks pisarates, kuna sisse on jäetud palju väljakommenteeritud kooditükke. Õnneks on tegemist arendusjärgus oleva rakendusega, mis on pigem mõeldud API töövalmiduse demomiseks kui turule minemiseks. Kui mõttesilmas kustutada väljakommenteeritud koodijupid ära, siis jääb alles puhas kood, kus moodulite ja funktsioonide nimed on arusaadavad ja koodi võib ilma pikema konsulteerimiseta ka kolmas osapool edasi arendada.<br /> <br /> ===Kokkuvõte===<br /> Kokkuvõtvalt võib öelda, et klientrakenduse ülesehitus on eeskujulik ning kood on loetav ja hallatav. Kasutajaliides on lihtne ning vastab prototüübi staatusele, lisapunkte annavad kindlasti lehekülje mitmekeelsus ja responsiveness. Demova klientrakenduse jaoks on see pädev ning kuna kood on niivõrd puhas, siis on seda lihtne ka produktsioonikõlbulikuks lahenduseks refaktoreerida. Ainus negatiivne asi on jällegi see, et kood asub Web API layeris (aga see on minu arvamus). Max punktid, läheb!<br /> <br /> Retsenseeris [[Meeskond: Travo 2.0]].<br /> <br /> <br /> =Retsensioon veebiteenusele meeskonna Aloha Snackbar poolt=<br /> <br /> ==Idee==<br /> Teha rakendus, kus inimesed saavad oma asju annetada on perspektiivikas ning täidab nõuet, et antud teenus võiks olla kasutatav ka ärilistel eesmärkidel. Lisaks on projekile lisatud paarisõnaline kasutusjuhend mockandmete loomiseks, mis teeb projekti käivitamise ja katsetamise mugavaks. <br /> <br /> ==Veebiteenus==<br /> Projekti ülesehitus on selge kasutades korrektseid arendusmustreid. Veebiteenus on jaotatud nelja kihti: BLL, DAL, Domain ja Web-API. Üldiselt on kood puhtalt kirjutatud, kasutades selgeid ning arusaadavaid nimesid. Vajadusel on lisatud selgitavad kommentaarid. <br /> <br /> ===Positiivne===<br /> Domain kihis on mudelitele lisatud tõrkeid takistavad annotatsioonid, mis on olulised, et mitte raisata ruumi luues code first admebaasi.<br /> <br /> BLL kihis on jälgitud korrektseid mustreid luues vastavad DTO klassid, Service´id ja Factory´id. <br /> <br /> DAL kihis on samuti kõik korrektsed elemendid. Lisatud on migratsioonid ning seed, mis võimaldab katseandmeid kergelt luua.<br /> <br /> WebApi´sloodud controllerid väljastavad vajalikke veakoode.<br /> <br /> Korrektselt töötab ka kasutaja autentimine ning nagu nõutud toetab mitme kasutaja võimalust ning nende haldamist.<br /> <br /> Ebavajalik fluff (tegevused, mida projekt ette ei näe. A la kustutamine) on controlleritest jms välja jäetud.<br /> <br /> ===Puudused===<br /> Domain tundus natukene kõhnavõitu olevat -- nõue kasutada vähemalt 9 olemit ei ole täidetud. <br /> <br /> Vähene loogika testimine, kuna leidsime vea uute annetuste lisamises. Uut annetust lisades ei saa määrata miinimumannetust (ka ei saa miinimumannetust adminpaneelist muuta).<br /> <br /> Ninject confimine on jäänud poolikuks. Lisaks tundub üksik koodirida Ninjecti RegisterService all mõttetu olevat.<br /> <br /> Mõningad controllerid I ole täielikult BLL teenuste peale üle läinud -- kohati on näha otse database contexti kasutamist controlleris.<br /> <br /> Töö on poolik. Tehtud on ainult mõned üksikud service´id. Võiks saada tooteid veel järjestada, otsida jne.<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> Veebiteenuse pool on üldiselt vastavalt õpetatule ülesse ehitatud. On näha korrektseid arendusmustreid. Kahjuks on nende kõrval näha ka automaatselt genereeritud koodi(andmebaasi konteksti kasutamine otse kontrolleris). Tööl on palju potensiaali ning võimalusi edasiseks arenguks.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [[Aloha Snackbar]]<br /> <br /> =Klientrakenduse retsensioon meeskonna Aloha Snackbar poolt=<br /> <br /> ==Klientrakendus==<br /> Givela klientrakendus on kirjutatud AngularJS baasil. Anroid rakendust oli väga keeruline käima saada, kuna puudus kasutusjuhend, mis oli nõutes kirjas.<br /> <br /> ===Positiivne===<br /> Prototüübi kohta on kasutajaliidese disain sobiv, lihtne ning selge. Põhifunktsionaalsus töötab ning suuri vigu ei leidnud.<br /> <br /> Veebileht on fully-responsive ning rakendus töötab ideaalselt eriseadmetel, mis on tänapäeva ärilist aspekti silmas pidades MUST nõue.<br /> <br /> Kahekeelsus annab lisaväärtust antud klientrakendusele tuues kaasa lisaväärtust tootele ning laiendades kasutajatebaasi. <br /> <br /> Koodis on kasutatud selgeid nimesid ja erinevad osad on liigitatud eri kasutadesse, mis suurendab kogu porjekti arusaadavaust ning loetavust. <br /> <br /> AngularJS projekti struktuur on selge ja arusaadav.<br /> <br /> ===Puudused===<br /> Rakenduse disainil on algeline, palju arenguruumi. (Nt. näidata kõik pakkumisi väikselt ühel lehel)<br /> <br /> Samuti on sümbolite valik kasutajale segane. (nt. lipp ilma värvideta ei seostu keelevalikuga)<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> Kokkuvõtteks ütleksime, et klientrakenduse ehitus on korrektne ja arusaadav. Kasutajaliides vastab pigem prototüübi staatusele, kui valmis projektile. Kood on üleüldiselt puhas ning kergesti loetav, mistõttu on seda ka kerge edasi arendada ükskõik, mis arendajal. Rühm on teinud head tööd ning projekt täidab etteantud nõudimised<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [[Aloha Snackbar]]</div>

Arooma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:_VVA&diff=97450 2015-11-09T20:10:40Z

<p>Arooma: Created page with &quot;== Retsensioon == Rühm VVA on valinud oma projektiks Atari Breakout tüüpi mängu. Selle loomiseks on nad valinud hõlpsa ja kergendava keskkonna – Unity. Grupp saab õnn...&quot;</p> <hr /> <div>== Retsensioon ==<br /> <br /> Rühm VVA on valinud oma projektiks Atari Breakout tüüpi mängu. Selle loomiseks on nad valinud hõlpsa ja kergendava keskkonna – Unity. Grupp saab õnneks aru, et natukene teistsugune lähenemine projektile(st mäng) ja uue keskkonna valik võib raskendada idee elluviimist. Vähemalt jääb mulje, et nad on valmis tegema lisatööd. <br /> <br /> Esimest analüüsi paragrahvi lugedes jääb mulje, et tiimil on üleüldine plaan olemas – kuidas mäng üldjoontes töötab ja mis selle funktsionaalsus on. Mängu sihtgrupp jääb natukene segaseks – kas see on kõigile mõeldud? Rühm loodab, et nende looming võiks tekitada inimestes isegi mingisugust nostalgiatunnet. Siinkohal mainiks, et nostalgia pigem ongi sellist tüüpi mängu üks peamistest müügiartiklitest.<br /> <br /> Loetavust ja lihtsust silmes pidades oleks võinud esitada funktsionaalsused lihtsamate lausetena näiteks nummerdatud listis. <br /> <br /> Mõningad n-ö punktid funktsionaalsuse all oleks võinud olla esimeses paragrahvis või kuskil analüüsi lõpus(neljas või viies paragrahv juurde?) – jutt mängu disaini kohta, veatu ja loetav kood, parimad lahendused optimeerimiseks ja realiseerimiseks.<br /> <br /> Üle tuleks vaadata koht, kus selgitatakse menüü paneeli / paneele ja on juttu nuppudest. See koht jäi natukene segaseks visualisatsiooni koha pealt. Samuti jäi segaseks funktsionaalsus mängu staatuse koha pealt. Kas seda funktsionaalsust näeb mingil määral kasutaja või see on lihtsalt jutt koodi loogika kohta?<br /> <br /> Mõningad must-have ja nice-to-have funktsionaalsused võiksid olla vahetuses:<br /> <br /> *Installi osa võiks olla nice-to-have. Peamine rõhk võiks olla siiski sellel, et mäng töötab soovitud taseme ja unikaalsuse juures. <br /> *Kuidas toimub elude juurde saamine? Selle protsessi kohta võiks olla selgitus või langeb nice-to-have kategooriasse. <br /> *Skoori kuvamine võiks olla must-have funktsionaalsus kas mängu lõppemisel ja / või jooksvalt.<br /> *Üks või kaks nice-to-have funktsionaalsust mängu raskustaseme vallast võiks olla must-have. Tulemuseks oleks interaktiivsem ja omapärasem mäng. See punkt on toodud välja, sest uurides niisama Unity keskkonna kohta sattusin lihtsamate Atari Breakout tüüpi mängude õpetuste ja näitekoodide otsa.<br /> <br /> Rühm VVA saab aru, missuguse katsumuse on nad omale võtnud. Mängu üldiseloomustus on selgesti arusaadav. Tulevikus võiks mõningad analüüsi osad teha lihtsamalt – näiteks funktsionaalsused nimekirja näol. Mõningad kohad jäid natukene segaseks. Kuna analüüsi loevad isikud, kes ei kuulu tiimi, siis segaduste vältimiseks võiks käia üle ja laiendada mõningaid valupunkte. Kuna kasutatakse uut arenduskeskkonda ja loengus käsitletust täielikult ei piisa, on arusaadav, et analüüsiga ei ole veel täiesti süvitsi mindud.<br /> <br /> ----<br /> <br /> Retsenseeris: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BIT meeskond BIT]<br /> <br /> Originaalne esitamiskuupäev: 8.11.2015.</div>

Arooma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arooma&diff=94533 2015-10-22T15:04:16Z

<p>Arooma: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Aine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' arvestustöö == <br /> <br /> Autor: Ants Kristjan Rooma<br /> <br /> Jaotus aines: 13<br /> <br /> Rühm: D-21<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015.<br /> <br /> === Essee ===<br /> ----<br /> Aine eesmärk on tutvustada esmakursuslastele õppetööga seonduvat korda. Lisaks antakse üliõpilastele mingisugust aimdust selle kohta, mis tulevikus tööturul neid tulevikus ees ootab. 8 korral käisid külalised kui ka kooli enda töötajad tudengitele vastavatest teemadest rääkimas.<br /> <br /> Esimesel esinemisel tutvustati tudengitele kooli töötajate poolt erinevaid huviringe ja üritusi, millest õppuritel on võimalik ja soovitatav osa võtta. Räägiti, kuidas on võimalik antud aine läbida, mis on kooli sisekord ja kuidas näeb välja koolitöö üleüldiselt. <br /> <br /> Järgmine esineja oli Tiina Seeman, üks IT Kolledži lõpetajatest. Tema poolt tuli üks paremaid esinemisi, jättes endast targa, huvitava ja eduka mulje. Alguses oli natukene teemavälist juttu ka. Soovitati leida omale mingi tegevus või hobi, mis pole eraelu ega oma töövaldkonnaga seotud. Nende tegevustega on võimalus taanduda igapäevaelust välja, lasta mõistusel puhata, mille üks väljunditest võib olla värske ja selginenud perspektiiv. Peamiseks loengu teemaks oli IT-alane juhtimine – kuidas projektid ja nende eestvedamised välja näevad. IT-projekti juhi teadmised võiksid jautuda ~50/50 – IT-alane / juhtimisoskused. Kusjuures koodimisoskused ei peaks olema n-ö kõrgel tasemel, aga arusaamine on siiski hädavajalik. Kõige tähtsam omadus on muidugi tahtmine olla juht -- minu arvates on see üks peamistest eeldustest, mis tagab hea juhi olemise. Projektidel on tavaliselt kolm osa – skoop, aeg ja raha. Arvatavasti toimuvad nende kolme osa puhul mõningad muutused – toode peab minema live’i varem, üks tähtis võtmeisik siiski ei saa planeeritud ajal oma teenust projekti raames pakkuda. Sellistes olukordades peaks kõiks projekti osad üle vaatama ning leida mõningaid lahendusi. Nt kui aega võetakse vähemaks, kas seda oleks võimalik kompenseerida suurema eelarvega? Projektijuht peab olema mingil määral ettenägelik ning suuteline reageerida muudatustele hästi ning kiirelt. <br /> <br /> Kolmandas loengus, esinejaks Elar Lang, tuli peamiselt juttu koolist ning kuidas seal hakkama saada. Kui inimesel on tahe, siis arvatavasti ka saab oma tahte rahuldatud. Kool iseenesest ei anna väga midagi – mõningad baasteadmised, sissejuhatuse käsitletavatesse teemadesse, annab tudengitele algoritmilise mõtlemise baasraamistiku. Kool annab võimaluse õppida õppima. Oskus õppida on IT-maailma puhul hädavajalik. Kooli tasub võtta nagu töölkäimist, igat ainet kui projekti. Aines on tähtajad, mida on vaja täita. Sama kehtib ka projektide puhul. Asjalik oleks teha omale ajaplaan või n-ö TODO-list. Ülimalt tähtis on vältida elamist homse arvelt. Tudeng ei tohiks ümbritseda ennast negatiivse energiaga – teiste tudengitega, kes kõiges pidevalt halba näevad. Selline suhtumine võib rikkuda teiste mõttemaailma ning edukust. Keskenduma peaks võimalustele, mitte takistustele. Juba kooli ajal võiks arendada pühendumust, sellepärast ka eelnevalt mainitud näpunäited. Spetsialistiks olemise puhul on pühendumus väga tähtis. Minu arvates on selline tööstiil kohe vajalik, kui isik soovib olla tulevikus projektijuht. Isegi vaatamata sellele, võiks sellist õppimiseetikat jälgida – elu on lihtsam, selgem ja muredevabam, ehk on isegi võimalust cum-laudele.<br /> <br /> Neljas teema – „Millega tegeleb süsteemihaldur? Taavi Tuisu poolt. Minu arust üks nõrgimaid esinejaid antud loenguteseerias. Vahepeal esines natukene liiga tehnilisi või spetsiifilisi termineid, mille olemust oleks pidanud ise koheselt kuskilt järele uurima. Küll oli kohati huvitav kuulata, sest ise õpin arendaja erialal. Administraatori eriala on aastate jooksul drastiliselt muutunud, vähemalt Eestis. Üheksakümnendate aastate algul ehitate servereid ise erinvatest juppidest. Haldamise puhul oli n-ö käsitöö pigem tavaline nähtus. Dokumentatsiooniga väga ei tegeletud, informatsioon liikus adminilt teisele. Tänapäeval on asjad pigem vastupidi – käsitööga ei saavutata midagi, töö on peamiselt automatiseeritud scriptide näol, mille kirjutamiseks on koodimisoskus hädavajalik. Dokumentatsioon on hädavajalik segaduste vältimiseks – kus mis on, milleks see vajalik, kuidas töötab. Muidugi peavad olema sellised kirjed kõigile arusaadavad. Adminide töökeskkond võib olla üpriski isoleeritud, aga suhtlus nt arendajatega on hädavajalik.<br /> <br /> Viiendas loengus oli juttu testimisest ja selle vajalikkusest. Esinejaks oli Kert Suvi. Hetkeline probleem: testitakse liiga vähe, spetsialiste on liiga vähe. Miks vähe? Pole aega, arendajal endal liigselt tööd, ei jää aega, et ise testida. Projektide tähtajad võivad nihkuda või progress jääb probleemide tõttu seisma. Tavaliselt võidetakse aega juurde just testimise perioodi arvelt. Spetsialiste napib, sest testimine „pole seksikas“. Miskipärast ollakse ka arvamusel, et palga puhul jäävad testijad teistest alla. On ka koolkonnavahelised probleemid – arvatakse, et testida pole vaja, testida lihtsalt ei viitsita. Mõneks probleemiks on ka asjaolu, et tegelikult praegune haridussüsteem ei soodusta testijate n-ö tekkimist. Kõiki vigu pole küll võimalik ülesse leida, aga testima peaksid kõik. Pisteliste testimistega võiks alustada võimalikult varakult, et maandada riske ning vältida vigade kuhjumist. Testija ise on iseloomult pessimist, natukene teistsuguse mõtteviisiga isik – outside of the box. Eduka testimise tagajärjeks on kvaliteetsem toode. <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ – Targo Tennisberg. Kuuenda loengu haakub mingil viisil teise ja kolmanda esitusega. Samas olid teema valdkonnad seinast-seina. Jutuks tuli, et hea projektijuht on ettenägelik, valmis ootamatustele, valmis tegelema ametivälistes valdkondades. Uuesti tuli välja, et suhtlemisoskus ja avatud suhtlusliinid on edu saavutamiseks hädavajalikud. Suhtlusprobleemid on üks peamiseid põhjuseid, miks IT-projektid põhja lähevad. Nagu kolmandas loengus, siis tuli ka siin jällegi välja, et oskus õppida aitab IT maailmas läbi lüüa. Tema ennustus IT-maailma tuleviku kohta oli natukene hirmuäratav – alles jäävad ainult uute tehnoloogiate loojad ja mõningad käimas olevate süsteemide haldajad. Õnneks on siiamaani olnud nii, kui mõnes valdkonnas on toimunud nt suur automatiseerimine, siis on kerkinud uued töövaldkonnad, mis vajavad inimtööjõudu.<br /> <br /> Eelviimase loengu teemaks oli oma IT-ettevõte, esinejaks Tanel Unt. See oli minu arust üks parimaid loenguid – näpunäiteid oma IT-firma loomise puhul sai omajagu. Selles loengus tuli jällegi välja, et kool peaks õpetama tudengit õppima. Tanel Unti arvates on üks ei õpetata ettevõtlust koolides üldse või siis väga minimaalsel tasemel. Oma start-upi loomise puhul on meeskonnavalik ülimalt tähtis. Inimesi võiks olla vähemalt 3. Väga suureks pole mõtet tiimi alguses paisutada. Hea suurus aitab tagada stabiilsuse. Samas peab see tiim olema ka püsiv. Alguses ainult juhtimisega läbi ei löö, ise tööd teha on vajalik. Üks tähtsamaid omadusi on paindlikus ja julgus – muuta projekti, tehnoloogiat või tulla välja üldsegi uue plaaniga. Alustavatel ettevõtetel on alguses hea omada paar väikest ettevõtet. Kui üks nendest peaks kaduma, siis rahavoog ei tohiks kuivada täiesti kokku. Väikesed lollitamised ja naljatamised aitavad kaasa heale töökeskkonnale – arendajatele tööd jätkub ning vahetevahel on vaja väljalülitamist. Toodet peaks arendama korralikult. Kiirlahendused võivad olla algselt ajaliselt head, aga hiljem võivad kuhjuvad probleemid ajavõidu tasa teha, kui mitte negatiivseks muuta. Korralik tehnoloogia võib olla alguses väga suur investeering, aga tulevikus tasub see ennast arvatavasti ära. Selles loengus tuli ka teemaks testimine ning selle hädavajalikkus. Taneli arvates peaks minema ~1/5 projekti ajast testimisele. Jõudlustestimist peaks kohe kindlasti pidevalt läbi viima ning tegema vastavaid parandusi. Eriti siis, kui äri õitseb ja kliente alati juurde tekib. Siit tuleb välja ka vajadus algsele heale tehnoloogia investeeringule.<br /> <br /> Viimane loeng – „Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“ Oleg Bogdanovi ja Oliver Kadaku esituses. Minu arust oli tegu parima loenguga. Andmeid on maailmas üüratult palju ning nende põhjalt on võimalik igasuguseid huvitavaid prognoose teha. Tegu on ka teemaga, mis mulle huvi pakub, mistõttu võib olla mul natukene eelarvamuslik suhtumine selle loengu suhtes. Oma äri puhul on üks tähtsamaid osasid turuanalüüs. Selle põhjal on võimalik õelda, kas plaanil on üldsegi perspektiivi. Mind pani imestama, kuidas ühel firmal polnud turuanalüüsi vist kunagi tehtud. Andmeanalüüsi tulemusena on võimalik optimiseerida kõiksugu protsesse. Oma IT-äri puhul tuli soovitus leida turul mingi nišš, ääreala. Eriti mõnus oleks, kui see haakub ka sind huvitava valdkonnaga. Jututeemat oleks vist jätkunud veel mitmeks tunniks, kahjuks pidi piirduma ainult ettenähtud loengu pikkusega. Neilt ootaks heameelega veel mõningat loengut.<br /> <br /> Loenguseeria jättis suhteliselt positiivse mulje. Kahjuks oli üks loeng minu arust suhteliselt nigel, aga 100% perfektsust polegi võimalik väga saavutada. Elari loengus oli kuhjaga nõuandeid selleks, kuidas koolis hakkama saada ning mida siin saavutama peaks. Teistes loengutes oli asjalikke näpunäiteid teemal, kuidas saada hakkama tööturul nii n-ö lihttöölisena kui ka juhina. Sellised loengud on ülimalt hädavajalikud tudengitele, kes pole antud valdkonnaga enne kooli praktiliselt üldse kokku puutunud. Ka esinejad ise saavad sellest migisugust positiivset väljundit – meie oleme varsti nende maailmas tegutsemas ning nüüd oleme selleks seikluseks paremini varustatud. Hea suhtlemisoskusega, õppimistajuga ning teistsuguse mõtlemisviisiga võib IT-maailmas päris kaugele jõuda. <br /> <br /> === Küsimused ===<br /> <br /> ----<br /> <br /> ==== Küsimus B: ==== <br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kui kaua: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.13.&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuidas toimub registreerimine, tähtajad: ÕISi kaudu. Üliõpilased, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitavad avalduse õppeosakonda. Registreerimise ja järelsoorituse aja vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.8.&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kellega kokku leppida: vajadusel minna aine õppejõuga jutule, kui ÕISis kordussooritusi koheselt ei kuvata. <br /> <br /> Maksumused: RF kohal olevatel tudengitele on kordussooritus tasuta. OF tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20€. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Küsimus 4: ==== <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Tähtajad: Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, peab esitama VÕTA taotluse hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 2015/2016 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 24. august 2015 ning kaugõppes 18. september 2015.<br /> <br /> 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Millised on tegevused: ÕISi kaudu on vaja esitada taotlus. <br /> <br /> Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. <br /> <br /> Vali VÕTA võimalus: „Töökogemuse ülekanne“. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Taotlusele on vaja lisada dokumente. Nendeks on: oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapp), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; b. tehtud tööde näidised; c. kolmandate osapoolte tagasiside jms. <br /> <br /> Lisaks on vaja esitada töökogemusest õpitu analüüs, mis vastab järgmistele kriteeriumitele:<br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Pärast taotluse kinnitamist on vaja esitada elektroonne arve. Summat on võimalik näha &quot;VÕTA maksumus&quot; alt. Hind peaks kujunema selliselt: VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> EAPde arvestamine: semestri õppekava täitmisesse VÕTA kaudu saadud EAPsid ei arvestata. Küll aga arvestatakse VÕTA EAPd aasta õppekoormusesse. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Ülesanne: ====<br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> X -- 28<br /> <br /> Y -- 26<br /> <br /> 28 + 26 = 54. <br /> <br /> Aasta lõpuks ei ole vaja õppekulusid osaliselt hüvitada, sest õppekava on kumulatiivselt täidetud täies mahus, mis algab 27 + 27 = 54 EAP juurest.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arooma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arooma&diff=92769 2015-10-18T18:21:18Z

<p>Arooma: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Aine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' arvestustöö == <br /> <br /> Autor: Ants Kristjan Rooma<br /> <br /> Rühm: D-21<br /> <br /> Jaotus aines: 13<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015.<br /> <br /> === Essee ===<br /> ----<br /> asdasdad<br /> <br /> === Küsimused ===<br /> <br /> ----<br /> <br /> ==== Küsimus B: ==== <br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kui kaua: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.13.&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuidas toimub registreerimine, tähtajad: ÕISi kaudu. Üliõpilased, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitavad avalduse õppeosakonda. Registreerimise ja järelsoorituse aja vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.8.&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kellega kokku leppida: vajadusel minna aine õppejõuga jutule, kui ÕISis kordussooritusi koheselt ei kuvata. <br /> <br /> Maksumused: RF kohal olevatel tudengitele on kordussooritus tasuta. OF tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20€. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Küsimus 4: ==== <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Tähtajad: Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 2015/2016 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 24. august 2015 ning kaugõppes 18. september 2015.<br /> <br /> 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Millised on tegevused: ÕISi kaudu on vaja esitada taotlus. <br /> <br /> Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).<br /> <br /> Vali VÕTA võimalus: „Töökogemuse ülekanne“. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Taotlusele on vaja lisada hunnik dokumente. Nendeks on: oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; b. tehtud tööde näidised; c. kolmandate osapoolte tagasiside jms. <br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:<br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Pärast taotluse kinnitamist on vaja esitada elektroonne arve. Summat on võimalik näha &quot;VÕTA maksumus&quot; alt. Hind peaks kujunema selliselt: VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> EAPde arvestamine: semestri õppekava täitmisesse VÕTA kaudu saadud EAPsid ei arvestata. Küll aga arvestatakse VÕTA EAPd aasta õppekoormusesse. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Ülesanne: ====<br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> X -- 28<br /> <br /> Y -- 26<br /> <br /> 28 + 26 = 54. <br /> <br /> Aasta lõpuks ei ole vaja õppekulusid osaliselt hüvitada, sest õppekava on kumulatiivselt täidetud täies mahus -- täis maht algab 27 + 27 = 54 EAP juurest.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arooma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arooma&diff=92768 2015-10-18T18:20:45Z

<p>Arooma: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Aine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' arvestustöö == <br /> <br /> Autor: Ants Kristjan Rooma<br /> <br /> Rühm: D-21<br /> <br /> Jaotus aines: 13<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015.<br /> <br /> === Essee ===<br /> ----<br /> asdasdad<br /> <br /> === Küsimused ===<br /> <br /> ----<br /> <br /> ==== Küsimus B: ==== <br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kui kaua: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.13.&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuidas toimub registreerimine, tähtajad: ÕISi kaudu. Üliõpilased, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitavad avalduse õppeosakonda. Registreerimise ja järelsoorituse aja vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.8.&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kellega kokku leppida: vajadusel minna aine õppejõuga jutule, kui ÕISis kordussooritusi koheselt ei kuvata. <br /> <br /> Maksumused: RF kohal olevatel tudengitele on kordussooritus tasuta. OF tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20€. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Küsimus 4: ==== <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Tähtajad: Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 2015/2016 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 24. august 2015 ning kaugõppes 18. september 2015.<br /> <br /> 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Millised on tegevused: ÕISi kaudu on vaja esitada taotlus. <br /> <br /> Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).<br /> <br /> Vali VÕTA võimalus: „Töökogemuse ülekanne“. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Taotlusele on vaja lisada hunnik dokumente. Nendeks on: oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; b. tehtud tööde näidised; c. kolmandate osapoolte tagasiside jms. <br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:<br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Pärast taotluse kinnitamist on vaja esitada elektroonne arve. Summat on võimalik näha &quot;VÕTA maksumus&quot; alt. Hind peaks kujunema selliselt: VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> EAPde arvestamine: semestri õppekava täitmisesse VÕTA kaudu saadud EAPsid ei arvestata. Küll aga arvestatakse VÕTA EAPd aasta õppekoormusesse. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Ülesanne: ====<br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> X -- 28<br /> <br /> Y -- 26<br /> <br /> 28 + 26 = 54. Aasta lõpuks ei ole vaja õppekulusid osaliselt hüvitada, sest õppekava on kumulatiivselt täidetud täies mahus -- täis maht algab 54 EAP juurest.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arooma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arooma&diff=92756 2015-10-18T16:28:00Z

<p>Arooma: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Aine 'Erialatutvustus' arvestustöö == <br /> <br /> Autor: Ants Kristjan Rooma<br /> <br /> Rühm: D-21<br /> <br /> Jaotus aines: 13<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015.<br /> <br /> === Essee ===<br /> ----<br /> asdasdad<br /> <br /> === Küsimused ===<br /> <br /> ----<br /> <br /> ==== Küsimus B: ==== <br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kui kaua: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.13.&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuidas toimub registreerimine, tähtajad: ÕISi kaudu. Üliõpilased, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitavad avalduse õppeosakonda. Registreerimise ja järelsoorituse aja vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.8.&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kellega kokku leppida: vajadusel minna aine õppejõuga jutule, kui ÕISis kordussooritusi koheselt ei kuvata. <br /> <br /> Maksumused: RF kohal olevatel tudengitele on kordussooritus tasuta. OF tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20€. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Küsimus 4: ==== <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Tähtajad: Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 2015/2016 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 24. august 2015 ning kaugõppes 18. september 2015.<br /> <br /> 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Millised on tegevused: ÕISi kaudu on vaja esitada taotlus. <br /> <br /> Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).<br /> <br /> Vali VÕTA võimalus: „Töökogemuse ülekanne“. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Taotlusele on vaja lisada hunnik dokumente. Nendeks on: oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; b. tehtud tööde näidised; c. kolmandate osapoolte tagasiside jms. <br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:<br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Pärast taotluse kinnitamist on vaja esitada elektroonne arve. Summat on võimalik näha &quot;VÕTA maksumus&quot; alt. Hind peaks kujunema selliselt: VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> EAPde arvestamine: semestri õppekava täitmisesse VÕTA kaudu saadud EAPsid ei arvestata. Küll aga arvestatakse VÕTA EAPd aasta õppekoormusesse. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Ülesanne: ====<br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> X -- 28<br /> <br /> Y -- 26<br /> <br /> 28 + 26 = 54. Aasta lõpuks ei ole vaja õppekulusid osaliselt hüvitada, sest õppekava on kumulatiivselt täidetud täies mahus -- täis maht algab 54 EAP juurest.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arooma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arooma&diff=92755 2015-10-18T16:24:16Z

<p>Arooma: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Aine 'Erialatutvustus' arvestustöö == <br /> <br /> Autor: Ants Kristjan Rooma<br /> <br /> Rühm: D-21<br /> <br /> Jaotus aines: 13<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015.<br /> <br /> === Essee ===<br /> ----<br /> asdasdad<br /> <br /> === Küsimused ===<br /> <br /> ----<br /> <br /> ==== Küsimus B: ==== <br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kui kaua: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.13.&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuidas toimub registreerimine, tähtajad: ÕISi kaudu. Üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.8.&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kellega kokku leppida: vajadusel minna aine õppejõuga jutule, kui ÕISis kordussooritusi koheselt ei kuvata. <br /> <br /> Maksumused: RF kohal olevatel tudengitele on kordussooritus tasuta. OF tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20€. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Küsimus 4: ==== <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Tähtajad: Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 2015/2016 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 24. august 2015 ning kaugõppes 18. september 2015.<br /> <br /> 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Millised on tegevused: ÕISi kaudu on vaja esitada taotlus. <br /> <br /> Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).<br /> <br /> Vali VÕTA võimalus: „Töökogemuse ülekanne“. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Taotlusele on vaja lisada hunnik dokumente. Nendeks on: oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; b. tehtud tööde näidised; c. kolmandate osapoolte tagasiside jms. <br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:<br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Pärast taotluse kinnitamist on vaja esitada elektroonne arve. Summat on võimalik näha &quot;VÕTA maksumus&quot; alt. Hind peaks kujunema selliselt: VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> EAPde arvestamine: semestri õppekava täitmisesse VÕTA kaudu saadud EAPsid ei arvestata. Küll aga arvestatakse VÕTA EAPd aasta õppekoormusesse. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Ülesanne: ====<br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> X -- 28<br /> <br /> Y -- 26<br /> <br /> 28 + 26 = 54. Aasta lõpuks ei ole vaja õppekulusid osaliselt hüvitada, sest õppekava on kumulatiivselt täidetud täies mahus -- täis maht algab 54 EAP juurest.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arooma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arooma&diff=92753 2015-10-18T16:14:20Z

<p>Arooma: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Aine 'Erialatutvustus' arvestustöö == <br /> <br /> Autor: Ants Kristjan Rooma<br /> <br /> Rühm: D-21<br /> <br /> Jaotus aines: 13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: n/a<br /> <br /> === Essee ===<br /> ----<br /> asdasdad<br /> <br /> === Küsimused ===<br /> <br /> ----<br /> <br /> ==== Küsimus B: ==== <br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Kui kaua: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.13.&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuidas toimub registreerimine, tähtajad: ÕISi kaudu. Üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.8.&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kellega kokku leppida: vajadusel minna aine õppejõuga jutule, kui ÕISis kordussooritusi koheselt ei kuvata. <br /> <br /> Maksumused: RF kohal olevatel tudengitele on kordussooritus tasuta. OF tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20€. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Küsimus 4: ==== <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Tähtajad: Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 2015/2016 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 24. august 2015 ning kaugõppes 18. september 2015.<br /> <br /> 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Millised on tegevused: ÕISi kaudu on vaja esitada taotlus. <br /> <br /> Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).<br /> <br /> Vali VÕTA võimalus: „Töökogemuse ülekanne“. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Taotlusele on vaja lisada hunnik dokumente. Nendeks on: oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; b. tehtud tööde näidised; c. kolmandate osapoolte tagasiside jms. <br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:<br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Pärast taotluse kinnitamist on vaja esitada elektroonne arve. Summat on võimalik näha &quot;VÕTA maksumus&quot; alt. Hind peaks kujunema selliselt: VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> EAPde arvestamine: semestri õppekava täitmisesse VÕTA kaudu saadud EAPsid ei arvestata. Küll aga arvestatakse VÕTA EAPd aasta õppekoormusesse. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Ülesanne: ====<br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> X -- 28<br /> <br /> Y -- 26<br /> <br /> 28 + 26 = 54. Aasta lõpuks ei ole vaja õppekulusid osaliselt hüvitada, sest õppekava on kumulatiivselt täidetud täies mahus -- täis maht algab 54 EAP juurest.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Arooma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Arooma&diff=92752 2015-10-18T16:09:36Z

<p>Arooma: Created page with &quot;Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe) == Aine &#039;Erialatutvustus&#039; arvestustöö == Autor: Ants Kristjan Rooma Rühm: D-21 Jaotus aines: 13 Esitamise kuupäev: n/...&quot;</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Aine 'Erialatutvustus' arvestustöö == <br /> <br /> Autor: Ants Kristjan Rooma<br /> <br /> Rühm: D-21<br /> <br /> Jaotus aines: 13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: n/a<br /> <br /> === Essee ===<br /> ----<br /> asdasdad<br /> <br /> === Küsimused ===<br /> <br /> ----<br /> <br /> ==== Küsimus B: Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ====<br /> <br /> Kui kaua: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.13.&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuidas toimub registreerimine, tähtajad: ÕISi kaudu. Üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.8.&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kellega kokku leppida: vajadusel minna aine õppejõuga jutule, kui ÕISis kordussooritusi koheselt ei kuvata. <br /> <br /> Maksumused: RF kohal olevatel tudengitele on kordussooritus tasuta. OF tudeng peab maksma kordussoorituse jaoks 20€. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Küsimus 4: Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? ====<br /> <br /> Tähtajad: Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 2015/2016 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 24. august 2015 ning kaugõppes 18. september 2015.<br /> <br /> 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Millised on tegevused: ÕISi kaudu on vaja esitada taotlus. <br /> <br /> Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).<br /> <br /> Vali VÕTA võimalus: „Töökogemuse ülekanne“. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Taotlusele on vaja lisada hunnik dokumente. Nendeks on: oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; b. tehtud tööde näidised; c. kolmandate osapoolte tagasiside jms. <br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:<br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Pärast taotluse kinnitamist on vaja esitada elektroonne arve. Summat on võimalik näha &quot;VÕTA maksumus&quot; alt. Hind peaks kujunema selliselt: VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> EAPde arvestamine: semestri õppekava täitmisesse VÕTA kaudu saadud EAPsid ei arvestata. Küll aga arvestatakse VÕTA EAPd aasta õppekoormusesse. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Ülesanne: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. ====<br /> <br /> X -- 28<br /> <br /> Y -- 26<br /> <br /> 28 + 26 = 54. Aasta lõpuks ei ole vaja õppekulusid osaliselt hüvitada, sest õppekava on kumulatiivselt täidetud täies mahus.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;</div>

Arooma