https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Arstep 2026-05-07T07:50:25Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ITSPEA_wiki-kirjat%C3%B6%C3%B6de_leht&diff=140436 2021-12-05T18:05:59Z

<p>Arstep: /* Sügis 2021 */</p> <hr /> <div>[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]<br /> <br /> See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.<br /> <br /> <br /> == Individuaalsed kirjatööd ==<br /> <br /> === sügis 2012 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br /> <br /> === sügis 2013 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br /> <br /> === sügis 2015 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br /> <br /> == Rühmatööd ==<br /> <br /> === kevad 2017 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F &quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis &quot;IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis&quot; - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad&quot;Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?&quot; - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_&quot;Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule&quot; - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_&quot;Industry 4.0&quot; - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed &quot;Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu&quot;- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism &quot;IT ja terrorism&quot; - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused &quot;Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused&quot; - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum &quot;Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_&quot;Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas&quot; - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga &quot;X-tee - kodanik kohtub riigiga&quot; - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks &quot;E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks&quot; - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus &quot;IT - haridus ja - haritus&quot;] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''<br /> * [[&quot;Robootika, AI ja eetika&quot;]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika &quot;Arvutikriminalistika&quot;] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel &quot;Turundusest Facebooki näitel&quot;] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel &quot;IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel&quot;] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must<br /> <br /> === sügis 2017 ===<br /> * [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis<br /> * [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma<br /> * [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa<br /> * [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv<br /> * [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme<br /> * [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa<br /> * [[&quot;Avalik või privaatne pilveteenus?&quot;]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet<br /> * [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu<br /> * [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront<br /> * [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit<br /> * [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru<br /> * [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap<br /> * [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde<br /> * [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli<br /> <br /> === Kevad 2019 ===<br /> * [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla<br /> * [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.<br /> * [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.<br /> * [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru<br /> * [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann<br /> * [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas<br /> * [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov<br /> * [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan<br /> <br /> === Kevad 2020 ===<br /> * [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter<br /> * [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma<br /> * [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa<br /> * [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson<br /> * [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa<br /> * [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees<br /> * [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps<br /> * [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino<br /> <br /> === Sügis 2020 ===<br /> <br /> * [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma<br /> * [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev<br /> * [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem<br /> * [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste<br /> *[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu<br /> * [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv<br /> * [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd<br /> * [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav<br /> * [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli<br /> * [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell<br /> * [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko<br /> * [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov<br /> * [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner<br /> * [[Andmepüügi liigid ja võtted]] - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova<br /> * [[Tumeveeb]] - Steven Teras, Paul Siht, Sebastian Magagni, Marko Paumere, Cer-Lyn Luhasaar<br /> * [[Suur Vend ja (pahade) asjade internet]] - Ragnar Kramm, Ragnar Leon Sonny Kaarneem, Kristjan Paloots, Taavi Tikkerber<br /> * [[E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated]] - Rasmus Vahelaan, Karl Markus Kõivastik, Joonas Kaal, Magnar Markvart<br /> * [[Šifreerimismasinad]] - Mait Uusmäe, Hans Kristian Laur, Kerli Raudsepp, Anne-Mai Agukas<br /> * [[Arvutimängude areng ja mõju]] - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel<br /> * [[Piraatlus ja striiminguteenused]] - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma<br /> * [[Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas]] - Regina Novikova, Renee Balent, Jan Ulrich Sütt, Kevin Mihkelson<br /> <br /> === Kevad 2021 ===<br /> <br /> * [[Tehnoloogia kehakultuuris]] - Jass Murutalu, Rasmus Maipuu, Kristo Palo, Anneli Vorms, Sten-Markus Ratnik<br /> * [[InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas]] - Andi Angel, Jens-Kristjan Liivand, Ats Raigla, Lauri Simulman<br /> * [[Andmed on uus euro: andmete kogumine ja kasutamine tänapäeva ühiskonnas]] - Kristi Reispass, Keiti Hiiemäe-Ild, Keijo Raamat, Henri Keerutaja, Ranet Mikko<br /> * [[Mänguelementide eetiline kasutus lastele suunatud tarkvaras]] - Margot Saare, Maris Salk, Ragnar Rääsk<br /> * [[Nutilinn (Smart city) ja asjade internet (IoT)]] - Stanislav Matšel, Kirill Janson, Katrin Kornfeldt, Kristjan Lund<br /> <br /> <br /> == Sügis 2021 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F Miks kardetakse tehisintellekti?] - Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele Autonoomsed sõidukid abiks erivajadustega inimestele] - Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas] - Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_ja_teenused Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused] - Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad] - Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M<br /> * [[Infojagamise ohud sotsiaalmeedias]] - Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arvutimängude_litsentsirikkumised_tänapäeval Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval] - Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa<br /> * [[Neuralink ja ühiskond]] - Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus<br /> * [[Androidi tekkimine ja areng]] - Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask <br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iot_omadused_ja_kasutusalad IoT omadused ja kasutusalad] - Ats Kiisa, Marek Ott<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Biomeetrilise_andmet%C3%B6%C3%B6tluse_vead_ja_head.&amp;redirect=no Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.]Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Hanna Ilves, Alicia Ljogkaja<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_ilmumine_ja_areng_Eestis IT: ilmumine ja areng Eestis] Artjom Stepanov, Ariana Leštšuk<br /> [[Category:ITSPEA]]<br /> [[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ITSPEA_wiki-kirjat%C3%B6%C3%B6de_leht&diff=140435 2021-12-05T18:05:27Z

<p>Arstep: /* Sügis 2021 */</p> <hr /> <div>[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]<br /> <br /> See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.<br /> <br /> <br /> == Individuaalsed kirjatööd ==<br /> <br /> === sügis 2012 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br /> <br /> === sügis 2013 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br /> <br /> === sügis 2015 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br /> <br /> == Rühmatööd ==<br /> <br /> === kevad 2017 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F &quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis &quot;IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis&quot; - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad&quot;Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?&quot; - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_&quot;Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule&quot; - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_&quot;Industry 4.0&quot; - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed &quot;Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu&quot;- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism &quot;IT ja terrorism&quot; - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused &quot;Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused&quot; - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum &quot;Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_&quot;Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas&quot; - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga &quot;X-tee - kodanik kohtub riigiga&quot; - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks &quot;E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks&quot; - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus &quot;IT - haridus ja - haritus&quot;] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''<br /> * [[&quot;Robootika, AI ja eetika&quot;]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika &quot;Arvutikriminalistika&quot;] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel &quot;Turundusest Facebooki näitel&quot;] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel &quot;IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel&quot;] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must<br /> <br /> === sügis 2017 ===<br /> * [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis<br /> * [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma<br /> * [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa<br /> * [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv<br /> * [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme<br /> * [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa<br /> * [[&quot;Avalik või privaatne pilveteenus?&quot;]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet<br /> * [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu<br /> * [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront<br /> * [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit<br /> * [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru<br /> * [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap<br /> * [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde<br /> * [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli<br /> <br /> === Kevad 2019 ===<br /> * [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla<br /> * [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.<br /> * [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.<br /> * [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru<br /> * [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann<br /> * [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas<br /> * [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov<br /> * [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan<br /> <br /> === Kevad 2020 ===<br /> * [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter<br /> * [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma<br /> * [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa<br /> * [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson<br /> * [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa<br /> * [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees<br /> * [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps<br /> * [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino<br /> <br /> === Sügis 2020 ===<br /> <br /> * [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma<br /> * [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev<br /> * [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem<br /> * [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste<br /> *[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu<br /> * [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv<br /> * [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd<br /> * [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav<br /> * [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli<br /> * [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell<br /> * [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko<br /> * [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov<br /> * [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner<br /> * [[Andmepüügi liigid ja võtted]] - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova<br /> * [[Tumeveeb]] - Steven Teras, Paul Siht, Sebastian Magagni, Marko Paumere, Cer-Lyn Luhasaar<br /> * [[Suur Vend ja (pahade) asjade internet]] - Ragnar Kramm, Ragnar Leon Sonny Kaarneem, Kristjan Paloots, Taavi Tikkerber<br /> * [[E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated]] - Rasmus Vahelaan, Karl Markus Kõivastik, Joonas Kaal, Magnar Markvart<br /> * [[Šifreerimismasinad]] - Mait Uusmäe, Hans Kristian Laur, Kerli Raudsepp, Anne-Mai Agukas<br /> * [[Arvutimängude areng ja mõju]] - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel<br /> * [[Piraatlus ja striiminguteenused]] - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma<br /> * [[Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas]] - Regina Novikova, Renee Balent, Jan Ulrich Sütt, Kevin Mihkelson<br /> <br /> === Kevad 2021 ===<br /> <br /> * [[Tehnoloogia kehakultuuris]] - Jass Murutalu, Rasmus Maipuu, Kristo Palo, Anneli Vorms, Sten-Markus Ratnik<br /> * [[InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas]] - Andi Angel, Jens-Kristjan Liivand, Ats Raigla, Lauri Simulman<br /> * [[Andmed on uus euro: andmete kogumine ja kasutamine tänapäeva ühiskonnas]] - Kristi Reispass, Keiti Hiiemäe-Ild, Keijo Raamat, Henri Keerutaja, Ranet Mikko<br /> * [[Mänguelementide eetiline kasutus lastele suunatud tarkvaras]] - Margot Saare, Maris Salk, Ragnar Rääsk<br /> * [[Nutilinn (Smart city) ja asjade internet (IoT)]] - Stanislav Matšel, Kirill Janson, Katrin Kornfeldt, Kristjan Lund<br /> <br /> <br /> == Sügis 2021 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F Miks kardetakse tehisintellekti?] - Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele Autonoomsed sõidukid abiks erivajadustega inimestele] - Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas] - Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_ja_teenused Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused] - Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad] - Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M<br /> * [[Infojagamise ohud sotsiaalmeedias]] - Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arvutimängude_litsentsirikkumised_tänapäeval Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval] - Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa<br /> * [[Neuralink ja ühiskond]] - Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus<br /> * [[Androidi tekkimine ja areng]] - Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask <br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iot_omadused_ja_kasutusalad IoT omadused ja kasutusalad] - Ats Kiisa, Marek Ott<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Biomeetrilise_andmet%C3%B6%C3%B6tluse_vead_ja_head.&amp;redirect=no Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.]Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Hanna Ilves, Alicia Ljogkaja<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_ilmumine_ja_areng_Eestis] Artjom Stepanov, Ariana Leštšuk<br /> [[Category:ITSPEA]]<br /> [[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_r%C3%BChmat%C3%B6%C3%B6d&diff=140402 2021-12-05T16:03:23Z

<p>Arstep: </p> <hr /> <div>[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> <br /> Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad. <br /> <br /> Rühm 1<br /> Teema: &quot;Miks kardetakse tehisintellekti?&quot;<br /> Rühmaliikmed: Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F. <br /> <br /> Rühm 2<br /> Teema: &quot;Infojagamise ohud sotsiaalmeedias&quot;<br /> Rühmaliikmed: Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias<br /> <br /> Rühm 3<br /> Teema: &quot;Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.&quot;<br /> Rühmaliikmed: Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Hanna Ilves, Sandra-Liis Mägi, Alicia Ljogkaja https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jedoms<br /> <br /> Rühm 4<br /> Teema: &quot;Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - ülemaailmne elektrikatkestus&quot;<br /> Rühmaliikmed: Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel<br /> <br /> Rühm 5<br /> Teema: &quot;IT arengu mõju noortele&quot;<br /> Rühmaliikmed: Timo Kund, Markus Kostabi, Romet Tony Jõenurm, Joonas Klemmer. https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_arengu_m%C3%B5ju_noortele<br /> <br /> Rühm 6<br /> Teema: &quot;Autonoomsed sõidukid&quot;<br /> Rühmaliikmed: Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele<br /> <br /> Rühm 7<br /> Teema: &quot;Deep Blue&quot;<br /> Rühmaliikmed: Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar https://wiki.itcollege.ee/index.php/Deep_Blue<br /> <br /> Rühm 8<br /> Teema: &quot;Esoteerilised programmeerimiskeeled&quot;<br /> Rühmaliikmed: Taeri Saar, Dariana Aav, Mikkel Paat, Timur Tamberg, Gen Lee<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Esoteerilised_programmeerimiskeeled<br /> <br /> Rühm 9<br /> Teema: &quot;Internetisuhtluse viisid ja sotsiaalsed aspektid&quot;<br /> Rühmaliikmed: Anet Mitt, Andžei Veidenbaum, Tanel Loigam, Reio Opromei, Maria Bljahhina<br /> <br /> Rühm 10<br /> Teema: &quot;Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused&quot; <br /> Rühmaliikmed: Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Anneli Väli<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_ja_teenused<br /> <br /> Rühm 11<br /> Teema: &quot;Digitaalõiguste haldamine vs illegaalne rakendustarkvara&quot;<br /> Rühmaliikmed: Sten Tammemäe, Aleksander Kampus, Markus Martin, Roger Käosaar<br /> <br /> Rühm 12<br /> Teema: &quot;Transhumanism ja tehnoloogia areng&quot;<br /> Rühmaliikmed: Eke-Martin Paas, Randel Tõnismaa, Thomas Väärtnõu<br /> <br /> Rühm 13<br /> Teema: &quot;VR võimalused ja tulevik&quot;<br /> Rühmaliikmed: Daniil Iljin, Nastasya Molodezheva, Olga Nehajeva, Kristofer Putšinin<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR_v%C3%B5imalused_ja_tulevik<br /> <br /> Rühm 14<br /> Teema: &quot;IoT&quot;<br /> Rühmaliikmed: Ander Austa, Silver Mihkel Salujärv, Ats Kiisa, Marek Ott<br /> <br /> Rühm 15<br /> Teema: &quot;Õuna revolutsioon - Newtonist Jobsini&quot;<br /> Rühmaliikmed: Diana Labunets, Darja Obuhhova, Robert Unt, Jegor Borissov, Valeri Tšernov.<br /> <br /> Rühm 16<br /> Teema: &quot;Digitaalsed lahendused tööturul ja õppeasutustes&quot;<br /> Rühmaliikmed: Daniel Vasser, Karol-Ari Krimses, Kätlin Rajamäe, Steven Salmistu, Talis Paas. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tehnoloogilised_lahendused_t%C3%B6%C3%B6turul_ja_%C3%B5ppeasutuses<br /> <br /> Rühm 17<br /> Teema: IT arengu mõju spordile<br /> Rühmaliikmed: Stenver Savi, Karl Stefan Lill, Mathias Ranna<br /> <br /> Rühm 18<br /> Teema: Krüptoraha tähtsus tänapäeva maailmas <br /> Rühmaliikmed: Kirill Mošegov, Renat Aparin, Deniz Levašjov<br /> <br /> Rühm 19<br /> Teema: Läbi tehnoloogia üliinimeseks?<br /> Rühmaliikmed: Fred Kaur, Madrid Babajev, Aleksandra Vassilissa Garkuša, Kirill Seredjuk, Edgar Vildt https://wiki.itcollege.ee/index.php/Läbi_tehnoloogia_üliinimeseks<br /> <br /> Rühm 20<br /> Teema: &quot;Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval&quot;<br /> Rühmaliikmed: Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa<br /> <br /> Rühm 21<br /> Teema: &quot;Androidi tekkimine ja areng&quot;<br /> Rühmaliikmed: Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Androidi_tekkimine_ja_areng<br /> <br /> Rühm 22<br /> Teema: &quot;Neuralink ja ühiskond&quot;<br /> Rühmaliikmed: Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus<br /> <br /> Rühm 23<br /> Teema: “IT: ilmumine ja areng Eestis” <br /> Rühmaliikmed: Artjom Stepanov, Ariana Leštšuk https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_ilmumine_ja_areng_Eestis<br /> <br /> Rühm 24<br /> Teema: &quot;Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad&quot;<br /> Rühmaliikmed: Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad<br /> <br /> Rühm 25 <br /> Teema: &quot;Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas&quot;<br /> Rühmaliikmed: Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas<br /> <br /> <br /> [[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> [[Category:ITSPEA]]</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140401 2021-12-05T15:45:12Z

<p>Arstep: </p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. Olenemata ettevõtte suurusest, on IT-süsteemidel olnud käegakatsutavaid ja mittemateriaalseid rakendusi ning mõju kõigis äritegevuse valdkondades. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on mõjutanud ettevõtte kommunikatsiooni, efektiivsust, mobiilsust, kultuuri. Ettevõtetel on kas sisemine tugimeeskond või tellitakse IT haldamiseks hallatud tugiteenuse pakkujalt, et tagada nende tõhus töö ja lahendada kõik tekkida võivad probleemid. Infotehnoloogia suurendab töövoo tõhusust. Kasutades tehnoloogiat (nt e-post) ja kiiremat riistvara (nt sülearvutid ja tahvelarvutid) säästavad ettevõtted aega ja suurendavad tootlikkust. Digitaalne esitamine säästab kontoripinda ja vähendab iga-aastaseid paberi- ja trükikulusid ning kõik muudatused on võimalik teha kohe, ühe nupuvajutusega. Kõigi nende süsteemide ühendamine muudab tööelu lihtsamaks, kiiremaks ja tõhusamaks, säästes aega ja raha.<br /> <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == e-Estonia ==<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi &quot;Eesti infopoliitika põhimõtted&quot;. <br /> === Esimesed e-pangateenused ===<br /> Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.<br /> === e-Maksuamet ===<br /> e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:<br /> * esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;<br /> * nõuda käibedeklaratsioone;<br /> * esitada üksikisiku tulumaksudeklaratsioone;<br /> * esitada tollideklaratsioonid.<br /> <br /> === m-parkimine ===<br /> e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja &quot;paar klõpsaga&quot;, ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.<br /> <br /> === e-ID ja digiallkiri ===<br /> Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne. Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga. See tähendab, et kasutaja isik ja sertifikaadi väljaandja taust on kontrollitud ning allkirja andmise aeg on täpselt fikseeritud. Lihtsamalt öeldes on tuvastatud, kes allkirja andis, ning kindlustatud, et keegi kolmas ei ole allkirjastatavat dokumenti peale selle allkirjastamist muutnud.<br /> ==== i-Hääletamine ====<br /> Pärast Digiallkiri leiutamise Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis. E-hääletamise alla kuuluvad elektroonilised hääletamise süsteemid ja elektroonilised häälte kontrollimise süsteemid. Niisuguseid süsteeme saab jagada kaheks, valimisjaoskonnas olevateks järelvalvega süsteemideks ja iseseisvateks süsteemideks. Valimisjaoskonnas oleva süsteemi näiteks on elektrooniline valimismasin.<br /> <br /> === e-Tervis ===<br /> 2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.<br /> === Valitsus AI strateegia ===<br /> 2019. aastal tutvustati &quot;valitsuse AI strateegiat&quot;, üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris. 2019. aasta juulis esitles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei juhitud ekspertrühm poliitikaaruannet koos ettepanekutega tehisintellekti Eestis leviku edendamiseks (Eesti, 2019a). Ettepanekute põhjal tutvustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti riiklikku tehisintellekti strateegiat (Eesti, 2019b). Eesti strateegia annab põhjaliku ülevaate nii olemasolevatest kui ka kavandatavatest poliitikameetmetest koos nende eesmärkide, tähtaegade ja eelarveprognoosidega. Strateegia eesmärk on täielikult ära kasutada tehisintellekti potentsiaali, töötades välja ja rakendades poliitilisi meetmeid järgmistes valdkondades:<br /> * AI rakenduste kasutamise ja arendamise soodustamine nii avalikus kui erasektoris;<br /> * Otsese toe pakkumine tehisintellektialasele uurimistööle ning vastavate oskuste ja pädevuste suurendamine selleks;<br /> * Õiguskeskkonna arendamine tehisintellekti kasutuselevõttu hõlbustamiseks.<br /> <br /> == Küberkaitse Eestis ==<br /> Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.<br /> Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.<br /> == Eesti järgmise kümnendi plaanid IT-tehnoloogia vallas ==<br /> Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel oleme loomas uut Eesti digiühiskonna 2030 arengukava, mis on jätkuks varasemale Eesti Infoühiskonna 2020 arengukavale. Arengukava loomise eesmärgiks on luua pikaajaline strateegia väge täis Eesti digiühiskonna edu tagamiseks, kus kõik inimesed saavad parima digikogemuse. Arengukava on jaotatud kolmeks valdkonnaks: digiriik, ühenduvus ning küberturvalisus. Arengukava detailsem nn tegevusplaan on Eesti digiühiskonna programm. See annab täpsema ülevaate, sh täisülevaate tegevustest ja meetmete ning tegevuste mõõdikutest ja vastutajatest. Programm luuakse neljaks aastaks ning uuendatakse kord aastas. See annab digiriigile vajaliku paindlikkuse ning kiire reageerimisvõimaluse.<br /> <br /> == Eesti populaarseimad saavutused IT-tehnoloogia vallas ==<br /> === Skype ===<br /> Skype’i asutasid Eesti arendajad Zahti Heinla, Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn, Taani arendaja Janus Friis ja rootslane Niklas Zennstrom. Kõige olulisem IP-kõne teenus käivitati 2003. aasta augustis. Skype tähendab tegelikult &quot;Sky Peer to Peer&quot;. Algne Skype'i rakendus võimaldas häälkõnesid arvutist arvutisse ja vähe muud. Beeta 2.0 versiooni avaldamisega 2005. aastal saavutas Skype populaarsuse uue taseme. Sel aastal omandas eBay Skype'i olulise tehinguga 2,5 miljardi dollari eest. Asutajad hakkasid keskenduma Joosti nime all tuntud video voogesituse teenusele. Voogedastusteenus ebaõnnestus.<br /> === Internet Eesti ===<br /> Eestis on üks maailma parimaid internetiühendusi, mis on kättesaadav isegi metsas. Analüüsi kohaselt on Eesti kiire interneti keskmine kiirus maailmas 22. kohal – kõigest 84,72 Mbps – ja kuigi riigi internet on regiooni kiireim, on Eestist eespool sellised riigid nagu Ungari ja USA.<br /> === e-Cabinet kohtumine ===<br /> e-Cabinet meeting on andmebaas ja ajakava valitsuse otsustusprotsesside sujuvamaks muutmiseks. Eesmärk on vähendada valitsuse bürokraatiat, muutes e-lahendused riigivalitsemise osaks.<br /> === Plokiahela tehnoloogia ===<br /> Plokiahela tehnoloogia on Skaleeritav plokiahela tehnoloogia KSI on välja töötatud Eesti krüptograafide poolt.<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> # https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/ (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/ (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://e-estonia.com/story/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/ (Viimati külastatud 05.12.2021) <br /> # https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.valitsus.ee/en/news/government-approved-vision-estonian-digital-society-next-decade (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/infouhiskond/digiuhiskonna-arengukava-2030 (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://content.dsp.co.uk/history-of-skype (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.worksup.com/10-amazing-savy-technology-facts-about-estonia/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://estonianworld.com/technology/estonia-has-the-22nd-fastest-internet-in-the-world-study/ (Viimati külastatud 05.12.2021)</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140386 2021-12-05T15:32:57Z

<p>Arstep: /* Kasutatud allikad */</p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. Olenemata ettevõtte suurusest, on IT-süsteemidel olnud käegakatsutavaid ja mittemateriaalseid rakendusi ning mõju kõigis äritegevuse valdkondades. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on mõjutanud ettevõtte kommunikatsiooni, efektiivsust, mobiilsust, kultuuri. Ettevõtetel on kas sisemine tugimeeskond või tellitakse IT haldamiseks hallatud tugiteenuse pakkujalt, et tagada nende tõhus töö ja lahendada kõik tekkida võivad probleemid. Infotehnoloogia suurendab töövoo tõhusust. Kasutades tehnoloogiat (nt e-post) ja kiiremat riistvara (nt sülearvutid ja tahvelarvutid) säästavad ettevõtted aega ja suurendavad tootlikkust. Digitaalne esitamine säästab kontoripinda ja vähendab iga-aastaseid paberi- ja trükikulusid ning kõik muudatused on võimalik teha kohe, ühe nupuvajutusega. Kõigi nende süsteemide ühendamine muudab tööelu lihtsamaks, kiiremaks ja tõhusamaks, säästes aega ja raha.<br /> <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == e-Estonia ==<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi &quot;Eesti infopoliitika põhimõtted&quot;. <br /> === Esimesed e-pangateenused ===<br /> Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.<br /> === e-Maksuamet ===<br /> e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:<br /> * esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;<br /> * nõuda käibedeklaratsioone;<br /> * esitada üksikisiku tulumaksudeklaratsioone;<br /> * esitada tollideklaratsioonid.<br /> <br /> === m-parkimine ===<br /> e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja &quot;paar klõpsaga&quot;, ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.<br /> <br /> === e-ID ja digiallkiri ===<br /> Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne. Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga. See tähendab, et kasutaja isik ja sertifikaadi väljaandja taust on kontrollitud ning allkirja andmise aeg on täpselt fikseeritud. Lihtsamalt öeldes on tuvastatud, kes allkirja andis, ning kindlustatud, et keegi kolmas ei ole allkirjastatavat dokumenti peale selle allkirjastamist muutnud.<br /> ==== i-Hääletamine ====<br /> Pärast Digiallkiri leiutamise Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis. E-hääletamise alla kuuluvad elektroonilised hääletamise süsteemid ja elektroonilised häälte kontrollimise süsteemid. Niisuguseid süsteeme saab jagada kaheks, valimisjaoskonnas olevateks järelvalvega süsteemideks ja iseseisvateks süsteemideks. Valimisjaoskonnas oleva süsteemi näiteks on elektrooniline valimismasin.<br /> <br /> === e-Tervis ===<br /> 2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.<br /> === Valitsus AI strateegia ===<br /> 2019. aastal tutvustati &quot;valitsuse AI strateegiat&quot;, üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris. 2019. aasta juulis esitles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei juhitud ekspertrühm poliitikaaruannet koos ettepanekutega tehisintellekti Eestis leviku edendamiseks (Eesti, 2019a). Ettepanekute põhjal tutvustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti riiklikku tehisintellekti strateegiat (Eesti, 2019b). Eesti strateegia annab põhjaliku ülevaate nii olemasolevatest kui ka kavandatavatest poliitikameetmetest koos nende eesmärkide, tähtaegade ja eelarveprognoosidega. Strateegia eesmärk on täielikult ära kasutada tehisintellekti potentsiaali, töötades välja ja rakendades poliitilisi meetmeid järgmistes valdkondades:<br /> * AI rakenduste kasutamise ja arendamise soodustamine nii avalikus kui erasektoris;<br /> * Otsese toe pakkumine tehisintellektialasele uurimistööle ning vastavate oskuste ja pädevuste suurendamine selleks;<br /> * Õiguskeskkonna arendamine tehisintellekti kasutuselevõttu hõlbustamiseks.<br /> <br /> == Küberkaitse Eestis ==<br /> Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.<br /> Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.<br /> == Eesti järgmise kümnendi plaanid IT-tehnoloogia vallas ==<br /> Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel oleme loomas uut Eesti digiühiskonna 2030 arengukava, mis on jätkuks varasemale Eesti Infoühiskonna 2020 arengukavale. Arengukava loomise eesmärgiks on luua pikaajaline strateegia väge täis Eesti digiühiskonna edu tagamiseks, kus kõik inimesed saavad parima digikogemuse. Arengukava on jaotatud kolmeks valdkonnaks: digiriik, ühenduvus ning küberturvalisus. Arengukava detailsem nn tegevusplaan on Eesti digiühiskonna programm. See annab täpsema ülevaate, sh täisülevaate tegevustest ja meetmete ning tegevuste mõõdikutest ja vastutajatest. Programm luuakse neljaks aastaks ning uuendatakse kord aastas. See annab digiriigile vajaliku paindlikkuse ning kiire reageerimisvõimaluse.<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> # https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/ (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/ (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://e-estonia.com/story/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/ (Viimati külastatud 05.12.2021) <br /> # https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.valitsus.ee/en/news/government-approved-vision-estonian-digital-society-next-decade (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/infouhiskond/digiuhiskonna-arengukava-2030 (Viimati külastatud 05.12.2021)</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140383 2021-12-05T15:32:05Z

<p>Arstep: /* IT teistes riikides */</p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. Olenemata ettevõtte suurusest, on IT-süsteemidel olnud käegakatsutavaid ja mittemateriaalseid rakendusi ning mõju kõigis äritegevuse valdkondades. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on mõjutanud ettevõtte kommunikatsiooni, efektiivsust, mobiilsust, kultuuri. Ettevõtetel on kas sisemine tugimeeskond või tellitakse IT haldamiseks hallatud tugiteenuse pakkujalt, et tagada nende tõhus töö ja lahendada kõik tekkida võivad probleemid. Infotehnoloogia suurendab töövoo tõhusust. Kasutades tehnoloogiat (nt e-post) ja kiiremat riistvara (nt sülearvutid ja tahvelarvutid) säästavad ettevõtted aega ja suurendavad tootlikkust. Digitaalne esitamine säästab kontoripinda ja vähendab iga-aastaseid paberi- ja trükikulusid ning kõik muudatused on võimalik teha kohe, ühe nupuvajutusega. Kõigi nende süsteemide ühendamine muudab tööelu lihtsamaks, kiiremaks ja tõhusamaks, säästes aega ja raha.<br /> <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == e-Estonia ==<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi &quot;Eesti infopoliitika põhimõtted&quot;. <br /> === Esimesed e-pangateenused ===<br /> Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.<br /> === e-Maksuamet ===<br /> e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:<br /> * esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;<br /> * nõuda käibedeklaratsioone;<br /> * esitada üksikisiku tulumaksudeklaratsioone;<br /> * esitada tollideklaratsioonid.<br /> <br /> === m-parkimine ===<br /> e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja &quot;paar klõpsaga&quot;, ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.<br /> <br /> === e-ID ja digiallkiri ===<br /> Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne. Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga. See tähendab, et kasutaja isik ja sertifikaadi väljaandja taust on kontrollitud ning allkirja andmise aeg on täpselt fikseeritud. Lihtsamalt öeldes on tuvastatud, kes allkirja andis, ning kindlustatud, et keegi kolmas ei ole allkirjastatavat dokumenti peale selle allkirjastamist muutnud.<br /> ==== i-Hääletamine ====<br /> Pärast Digiallkiri leiutamise Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis. E-hääletamise alla kuuluvad elektroonilised hääletamise süsteemid ja elektroonilised häälte kontrollimise süsteemid. Niisuguseid süsteeme saab jagada kaheks, valimisjaoskonnas olevateks järelvalvega süsteemideks ja iseseisvateks süsteemideks. Valimisjaoskonnas oleva süsteemi näiteks on elektrooniline valimismasin.<br /> <br /> === e-Tervis ===<br /> 2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.<br /> === Valitsus AI strateegia ===<br /> 2019. aastal tutvustati &quot;valitsuse AI strateegiat&quot;, üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris. 2019. aasta juulis esitles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei juhitud ekspertrühm poliitikaaruannet koos ettepanekutega tehisintellekti Eestis leviku edendamiseks (Eesti, 2019a). Ettepanekute põhjal tutvustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti riiklikku tehisintellekti strateegiat (Eesti, 2019b). Eesti strateegia annab põhjaliku ülevaate nii olemasolevatest kui ka kavandatavatest poliitikameetmetest koos nende eesmärkide, tähtaegade ja eelarveprognoosidega. Strateegia eesmärk on täielikult ära kasutada tehisintellekti potentsiaali, töötades välja ja rakendades poliitilisi meetmeid järgmistes valdkondades:<br /> * AI rakenduste kasutamise ja arendamise soodustamine nii avalikus kui erasektoris;<br /> * Otsese toe pakkumine tehisintellektialasele uurimistööle ning vastavate oskuste ja pädevuste suurendamine selleks;<br /> * Õiguskeskkonna arendamine tehisintellekti kasutuselevõttu hõlbustamiseks.<br /> <br /> == Küberkaitse Eestis ==<br /> Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.<br /> Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.<br /> == Eesti järgmise kümnendi plaanid IT-tehnoloogia vallas ==<br /> Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel oleme loomas uut Eesti digiühiskonna 2030 arengukava, mis on jätkuks varasemale Eesti Infoühiskonna 2020 arengukavale. Arengukava loomise eesmärgiks on luua pikaajaline strateegia väge täis Eesti digiühiskonna edu tagamiseks, kus kõik inimesed saavad parima digikogemuse. Arengukava on jaotatud kolmeks valdkonnaks: digiriik, ühenduvus ning küberturvalisus. Arengukava detailsem nn tegevusplaan on Eesti digiühiskonna programm. See annab täpsema ülevaate, sh täisülevaate tegevustest ja meetmete ning tegevuste mõõdikutest ja vastutajatest. Programm luuakse neljaks aastaks ning uuendatakse kord aastas. See annab digiriigile vajaliku paindlikkuse ning kiire reageerimisvõimaluse.<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> # https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/ (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/ (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/ (Viimati külastatud 05.12.2021) <br /> # https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine (Viimati külastatud 05.12.2021)</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140376 2021-12-05T15:29:43Z

<p>Arstep: /* Valitsus AI strateegia */</p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. Olenemata ettevõtte suurusest, on IT-süsteemidel olnud käegakatsutavaid ja mittemateriaalseid rakendusi ning mõju kõigis äritegevuse valdkondades. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on mõjutanud ettevõtte kommunikatsiooni, efektiivsust, mobiilsust, kultuuri. Ettevõtetel on kas sisemine tugimeeskond või tellitakse IT haldamiseks hallatud tugiteenuse pakkujalt, et tagada nende tõhus töö ja lahendada kõik tekkida võivad probleemid. Infotehnoloogia suurendab töövoo tõhusust. Kasutades tehnoloogiat (nt e-post) ja kiiremat riistvara (nt sülearvutid ja tahvelarvutid) säästavad ettevõtted aega ja suurendavad tootlikkust. Digitaalne esitamine säästab kontoripinda ja vähendab iga-aastaseid paberi- ja trükikulusid ning kõik muudatused on võimalik teha kohe, ühe nupuvajutusega. Kõigi nende süsteemide ühendamine muudab tööelu lihtsamaks, kiiremaks ja tõhusamaks, säästes aega ja raha.<br /> <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == e-Estonia ==<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi &quot;Eesti infopoliitika põhimõtted&quot;. <br /> === Esimesed e-pangateenused ===<br /> Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.<br /> === e-Maksuamet ===<br /> e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:<br /> * esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;<br /> * nõuda käibedeklaratsioone;<br /> * esitada üksikisiku tulumaksudeklaratsioone;<br /> * esitada tollideklaratsioonid.<br /> <br /> === m-parkimine ===<br /> e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja &quot;paar klõpsaga&quot;, ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.<br /> <br /> === e-ID ja digiallkiri ===<br /> Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne. Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga. See tähendab, et kasutaja isik ja sertifikaadi väljaandja taust on kontrollitud ning allkirja andmise aeg on täpselt fikseeritud. Lihtsamalt öeldes on tuvastatud, kes allkirja andis, ning kindlustatud, et keegi kolmas ei ole allkirjastatavat dokumenti peale selle allkirjastamist muutnud.<br /> ==== i-Hääletamine ====<br /> Pärast Digiallkiri leiutamise Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis. E-hääletamise alla kuuluvad elektroonilised hääletamise süsteemid ja elektroonilised häälte kontrollimise süsteemid. Niisuguseid süsteeme saab jagada kaheks, valimisjaoskonnas olevateks järelvalvega süsteemideks ja iseseisvateks süsteemideks. Valimisjaoskonnas oleva süsteemi näiteks on elektrooniline valimismasin.<br /> <br /> === e-Tervis ===<br /> 2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.<br /> === Valitsus AI strateegia ===<br /> 2019. aastal tutvustati &quot;valitsuse AI strateegiat&quot;, üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris. 2019. aasta juulis esitles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei juhitud ekspertrühm poliitikaaruannet koos ettepanekutega tehisintellekti Eestis leviku edendamiseks (Eesti, 2019a). Ettepanekute põhjal tutvustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti riiklikku tehisintellekti strateegiat (Eesti, 2019b). Eesti strateegia annab põhjaliku ülevaate nii olemasolevatest kui ka kavandatavatest poliitikameetmetest koos nende eesmärkide, tähtaegade ja eelarveprognoosidega. Strateegia eesmärk on täielikult ära kasutada tehisintellekti potentsiaali, töötades välja ja rakendades poliitilisi meetmeid järgmistes valdkondades:<br /> * AI rakenduste kasutamise ja arendamise soodustamine nii avalikus kui erasektoris;<br /> * Otsese toe pakkumine tehisintellektialasele uurimistööle ning vastavate oskuste ja pädevuste suurendamine selleks;<br /> * Õiguskeskkonna arendamine tehisintellekti kasutuselevõttu hõlbustamiseks.<br /> <br /> == Küberkaitse Eestis ==<br /> Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.<br /> Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> # https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/ (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/ (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/ (Viimati külastatud 05.12.2021) <br /> # https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine (Viimati külastatud 05.12.2021)</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140373 2021-12-05T15:27:13Z

<p>Arstep: /* e-Maksuamet */</p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. Olenemata ettevõtte suurusest, on IT-süsteemidel olnud käegakatsutavaid ja mittemateriaalseid rakendusi ning mõju kõigis äritegevuse valdkondades. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on mõjutanud ettevõtte kommunikatsiooni, efektiivsust, mobiilsust, kultuuri. Ettevõtetel on kas sisemine tugimeeskond või tellitakse IT haldamiseks hallatud tugiteenuse pakkujalt, et tagada nende tõhus töö ja lahendada kõik tekkida võivad probleemid. Infotehnoloogia suurendab töövoo tõhusust. Kasutades tehnoloogiat (nt e-post) ja kiiremat riistvara (nt sülearvutid ja tahvelarvutid) säästavad ettevõtted aega ja suurendavad tootlikkust. Digitaalne esitamine säästab kontoripinda ja vähendab iga-aastaseid paberi- ja trükikulusid ning kõik muudatused on võimalik teha kohe, ühe nupuvajutusega. Kõigi nende süsteemide ühendamine muudab tööelu lihtsamaks, kiiremaks ja tõhusamaks, säästes aega ja raha.<br /> <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == e-Estonia ==<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi &quot;Eesti infopoliitika põhimõtted&quot;. <br /> === Esimesed e-pangateenused ===<br /> Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.<br /> === e-Maksuamet ===<br /> e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:<br /> * esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;<br /> * nõuda käibedeklaratsioone;<br /> * esitada üksikisiku tulumaksudeklaratsioone;<br /> * esitada tollideklaratsioonid.<br /> <br /> === m-parkimine ===<br /> e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja &quot;paar klõpsaga&quot;, ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.<br /> <br /> === e-ID ja digiallkiri ===<br /> Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne. Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga. See tähendab, et kasutaja isik ja sertifikaadi väljaandja taust on kontrollitud ning allkirja andmise aeg on täpselt fikseeritud. Lihtsamalt öeldes on tuvastatud, kes allkirja andis, ning kindlustatud, et keegi kolmas ei ole allkirjastatavat dokumenti peale selle allkirjastamist muutnud.<br /> ==== i-Hääletamine ====<br /> Pärast Digiallkiri leiutamise Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis. E-hääletamise alla kuuluvad elektroonilised hääletamise süsteemid ja elektroonilised häälte kontrollimise süsteemid. Niisuguseid süsteeme saab jagada kaheks, valimisjaoskonnas olevateks järelvalvega süsteemideks ja iseseisvateks süsteemideks. Valimisjaoskonnas oleva süsteemi näiteks on elektrooniline valimismasin.<br /> <br /> === e-Tervis ===<br /> 2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.<br /> === Valitsus AI strateegia ===<br /> 2019. aastal tutvustati &quot;valitsuse AI strateegiat&quot;, üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris.<br /> <br /> == Küberkaitse Eestis ==<br /> Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.<br /> Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> # https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/ (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/ (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/ (Viimati külastatud 05.12.2021) <br /> # https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine (Viimati külastatud 05.12.2021)</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140371 2021-12-05T15:26:13Z

<p>Arstep: /* e-Maksuamet */</p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. Olenemata ettevõtte suurusest, on IT-süsteemidel olnud käegakatsutavaid ja mittemateriaalseid rakendusi ning mõju kõigis äritegevuse valdkondades. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on mõjutanud ettevõtte kommunikatsiooni, efektiivsust, mobiilsust, kultuuri. Ettevõtetel on kas sisemine tugimeeskond või tellitakse IT haldamiseks hallatud tugiteenuse pakkujalt, et tagada nende tõhus töö ja lahendada kõik tekkida võivad probleemid. Infotehnoloogia suurendab töövoo tõhusust. Kasutades tehnoloogiat (nt e-post) ja kiiremat riistvara (nt sülearvutid ja tahvelarvutid) säästavad ettevõtted aega ja suurendavad tootlikkust. Digitaalne esitamine säästab kontoripinda ja vähendab iga-aastaseid paberi- ja trükikulusid ning kõik muudatused on võimalik teha kohe, ühe nupuvajutusega. Kõigi nende süsteemide ühendamine muudab tööelu lihtsamaks, kiiremaks ja tõhusamaks, säästes aega ja raha.<br /> <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == e-Estonia ==<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi &quot;Eesti infopoliitika põhimõtted&quot;. <br /> === Esimesed e-pangateenused ===<br /> Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.<br /> === e-Maksuamet ===<br /> e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:<br /> * esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;<br /> * request value-added tax returns;<br /> * esitada üksikisiku tulumaksudeklaratsioone;<br /> * esitada tollideklaratsioonid.<br /> <br /> === m-parkimine ===<br /> e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja &quot;paar klõpsaga&quot;, ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.<br /> <br /> === e-ID ja digiallkiri ===<br /> Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne. Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga. See tähendab, et kasutaja isik ja sertifikaadi väljaandja taust on kontrollitud ning allkirja andmise aeg on täpselt fikseeritud. Lihtsamalt öeldes on tuvastatud, kes allkirja andis, ning kindlustatud, et keegi kolmas ei ole allkirjastatavat dokumenti peale selle allkirjastamist muutnud.<br /> ==== i-Hääletamine ====<br /> Pärast Digiallkiri leiutamise Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis. E-hääletamise alla kuuluvad elektroonilised hääletamise süsteemid ja elektroonilised häälte kontrollimise süsteemid. Niisuguseid süsteeme saab jagada kaheks, valimisjaoskonnas olevateks järelvalvega süsteemideks ja iseseisvateks süsteemideks. Valimisjaoskonnas oleva süsteemi näiteks on elektrooniline valimismasin.<br /> <br /> === e-Tervis ===<br /> 2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.<br /> === Valitsus AI strateegia ===<br /> 2019. aastal tutvustati &quot;valitsuse AI strateegiat&quot;, üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris.<br /> <br /> == Küberkaitse Eestis ==<br /> Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.<br /> Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> # https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/ (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/ (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/ (Viimati külastatud 05.12.2021) <br /> # https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine (Viimati külastatud 05.12.2021)</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140369 2021-12-05T15:25:41Z

<p>Arstep: /* Kasutatud allikad */</p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. Olenemata ettevõtte suurusest, on IT-süsteemidel olnud käegakatsutavaid ja mittemateriaalseid rakendusi ning mõju kõigis äritegevuse valdkondades. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on mõjutanud ettevõtte kommunikatsiooni, efektiivsust, mobiilsust, kultuuri. Ettevõtetel on kas sisemine tugimeeskond või tellitakse IT haldamiseks hallatud tugiteenuse pakkujalt, et tagada nende tõhus töö ja lahendada kõik tekkida võivad probleemid. Infotehnoloogia suurendab töövoo tõhusust. Kasutades tehnoloogiat (nt e-post) ja kiiremat riistvara (nt sülearvutid ja tahvelarvutid) säästavad ettevõtted aega ja suurendavad tootlikkust. Digitaalne esitamine säästab kontoripinda ja vähendab iga-aastaseid paberi- ja trükikulusid ning kõik muudatused on võimalik teha kohe, ühe nupuvajutusega. Kõigi nende süsteemide ühendamine muudab tööelu lihtsamaks, kiiremaks ja tõhusamaks, säästes aega ja raha.<br /> <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == e-Estonia ==<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi &quot;Eesti infopoliitika põhimõtted&quot;. <br /> === Esimesed e-pangateenused ===<br /> Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.<br /> === e-Maksuamet ===<br /> e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:<br /> * esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;<br /> * request value-added tax returns;<br /> * file personal income tax declarations;<br /> * file customs declarations.<br /> === m-parkimine ===<br /> e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja &quot;paar klõpsaga&quot;, ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.<br /> <br /> === e-ID ja digiallkiri ===<br /> Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne. Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga. See tähendab, et kasutaja isik ja sertifikaadi väljaandja taust on kontrollitud ning allkirja andmise aeg on täpselt fikseeritud. Lihtsamalt öeldes on tuvastatud, kes allkirja andis, ning kindlustatud, et keegi kolmas ei ole allkirjastatavat dokumenti peale selle allkirjastamist muutnud.<br /> ==== i-Hääletamine ====<br /> Pärast Digiallkiri leiutamise Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis. E-hääletamise alla kuuluvad elektroonilised hääletamise süsteemid ja elektroonilised häälte kontrollimise süsteemid. Niisuguseid süsteeme saab jagada kaheks, valimisjaoskonnas olevateks järelvalvega süsteemideks ja iseseisvateks süsteemideks. Valimisjaoskonnas oleva süsteemi näiteks on elektrooniline valimismasin.<br /> <br /> === e-Tervis ===<br /> 2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.<br /> === Valitsus AI strateegia ===<br /> 2019. aastal tutvustati &quot;valitsuse AI strateegiat&quot;, üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris.<br /> <br /> == Küberkaitse Eestis ==<br /> Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.<br /> Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> # https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/ (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/ (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/ (Viimati külastatud 05.12.2021)<br /> # https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/ (Viimati külastatud 05.12.2021) <br /> # https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine (Viimati külastatud 05.12.2021)</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140368 2021-12-05T15:25:01Z

<p>Arstep: /* Kasutatud allikad */</p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. Olenemata ettevõtte suurusest, on IT-süsteemidel olnud käegakatsutavaid ja mittemateriaalseid rakendusi ning mõju kõigis äritegevuse valdkondades. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on mõjutanud ettevõtte kommunikatsiooni, efektiivsust, mobiilsust, kultuuri. Ettevõtetel on kas sisemine tugimeeskond või tellitakse IT haldamiseks hallatud tugiteenuse pakkujalt, et tagada nende tõhus töö ja lahendada kõik tekkida võivad probleemid. Infotehnoloogia suurendab töövoo tõhusust. Kasutades tehnoloogiat (nt e-post) ja kiiremat riistvara (nt sülearvutid ja tahvelarvutid) säästavad ettevõtted aega ja suurendavad tootlikkust. Digitaalne esitamine säästab kontoripinda ja vähendab iga-aastaseid paberi- ja trükikulusid ning kõik muudatused on võimalik teha kohe, ühe nupuvajutusega. Kõigi nende süsteemide ühendamine muudab tööelu lihtsamaks, kiiremaks ja tõhusamaks, säästes aega ja raha.<br /> <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == e-Estonia ==<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi &quot;Eesti infopoliitika põhimõtted&quot;. <br /> === Esimesed e-pangateenused ===<br /> Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.<br /> === e-Maksuamet ===<br /> e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:<br /> * esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;<br /> * request value-added tax returns;<br /> * file personal income tax declarations;<br /> * file customs declarations.<br /> === m-parkimine ===<br /> e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja &quot;paar klõpsaga&quot;, ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.<br /> <br /> === e-ID ja digiallkiri ===<br /> Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne. Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga. See tähendab, et kasutaja isik ja sertifikaadi väljaandja taust on kontrollitud ning allkirja andmise aeg on täpselt fikseeritud. Lihtsamalt öeldes on tuvastatud, kes allkirja andis, ning kindlustatud, et keegi kolmas ei ole allkirjastatavat dokumenti peale selle allkirjastamist muutnud.<br /> ==== i-Hääletamine ====<br /> Pärast Digiallkiri leiutamise Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis. E-hääletamise alla kuuluvad elektroonilised hääletamise süsteemid ja elektroonilised häälte kontrollimise süsteemid. Niisuguseid süsteeme saab jagada kaheks, valimisjaoskonnas olevateks järelvalvega süsteemideks ja iseseisvateks süsteemideks. Valimisjaoskonnas oleva süsteemi näiteks on elektrooniline valimismasin.<br /> <br /> === e-Tervis ===<br /> 2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.<br /> === Valitsus AI strateegia ===<br /> 2019. aastal tutvustati &quot;valitsuse AI strateegiat&quot;, üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris.<br /> <br /> == Küberkaitse Eestis ==<br /> Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.<br /> Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> # https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> # https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/<br /> # https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf<br /> # https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot<br /> # https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/<br /> # https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/<br /> # https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/<br /> # https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security<br /> # https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/<br /> # https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/<br /> # https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140366 2021-12-05T15:24:20Z

<p>Arstep: /* IT: definitsioon ja mõiste */</p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. Olenemata ettevõtte suurusest, on IT-süsteemidel olnud käegakatsutavaid ja mittemateriaalseid rakendusi ning mõju kõigis äritegevuse valdkondades. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on mõjutanud ettevõtte kommunikatsiooni, efektiivsust, mobiilsust, kultuuri. Ettevõtetel on kas sisemine tugimeeskond või tellitakse IT haldamiseks hallatud tugiteenuse pakkujalt, et tagada nende tõhus töö ja lahendada kõik tekkida võivad probleemid. Infotehnoloogia suurendab töövoo tõhusust. Kasutades tehnoloogiat (nt e-post) ja kiiremat riistvara (nt sülearvutid ja tahvelarvutid) säästavad ettevõtted aega ja suurendavad tootlikkust. Digitaalne esitamine säästab kontoripinda ja vähendab iga-aastaseid paberi- ja trükikulusid ning kõik muudatused on võimalik teha kohe, ühe nupuvajutusega. Kõigi nende süsteemide ühendamine muudab tööelu lihtsamaks, kiiremaks ja tõhusamaks, säästes aega ja raha.<br /> <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == e-Estonia ==<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi &quot;Eesti infopoliitika põhimõtted&quot;. <br /> === Esimesed e-pangateenused ===<br /> Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.<br /> === e-Maksuamet ===<br /> e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:<br /> * esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;<br /> * request value-added tax returns;<br /> * file personal income tax declarations;<br /> * file customs declarations.<br /> === m-parkimine ===<br /> e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja &quot;paar klõpsaga&quot;, ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.<br /> <br /> === e-ID ja digiallkiri ===<br /> Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne. Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga. See tähendab, et kasutaja isik ja sertifikaadi väljaandja taust on kontrollitud ning allkirja andmise aeg on täpselt fikseeritud. Lihtsamalt öeldes on tuvastatud, kes allkirja andis, ning kindlustatud, et keegi kolmas ei ole allkirjastatavat dokumenti peale selle allkirjastamist muutnud.<br /> ==== i-Hääletamine ====<br /> Pärast Digiallkiri leiutamise Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis. E-hääletamise alla kuuluvad elektroonilised hääletamise süsteemid ja elektroonilised häälte kontrollimise süsteemid. Niisuguseid süsteeme saab jagada kaheks, valimisjaoskonnas olevateks järelvalvega süsteemideks ja iseseisvateks süsteemideks. Valimisjaoskonnas oleva süsteemi näiteks on elektrooniline valimismasin.<br /> <br /> === e-Tervis ===<br /> 2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.<br /> === Valitsus AI strateegia ===<br /> 2019. aastal tutvustati &quot;valitsuse AI strateegiat&quot;, üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris.<br /> <br /> == Küberkaitse Eestis ==<br /> Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.<br /> Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> 1. https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> 2. https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/<br /> https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf<br /> https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot<br /> https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/<br /> https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/<br /> https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/<br /> https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security<br /> https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/<br /> https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/<br /> https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140364 2021-12-05T15:23:56Z

<p>Arstep: /* IT: definitsioon ja mõiste */</p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. Olenemata ettevõtte suurusest, on IT-süsteemidel olnud käegakatsutavaid ja mittemateriaalseid rakendusi ning mõju kõigis äritegevuse valdkondades. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on mõjutanud ettevõtte kommunikatsiooni, efektiivsust, mobiilsust, kultuuri. Ettevõtetel on kas sisemine tugimeeskond või tellitakse IT haldamiseks hallatud tugiteenuse pakkujalt, et tagada nende tõhus töö ja lahendada kõik tekkida võivad probleemid.<br /> <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == e-Estonia ==<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi &quot;Eesti infopoliitika põhimõtted&quot;. <br /> === Esimesed e-pangateenused ===<br /> Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.<br /> === e-Maksuamet ===<br /> e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:<br /> * esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;<br /> * request value-added tax returns;<br /> * file personal income tax declarations;<br /> * file customs declarations.<br /> === m-parkimine ===<br /> e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja &quot;paar klõpsaga&quot;, ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.<br /> <br /> === e-ID ja digiallkiri ===<br /> Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne. Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga. See tähendab, et kasutaja isik ja sertifikaadi väljaandja taust on kontrollitud ning allkirja andmise aeg on täpselt fikseeritud. Lihtsamalt öeldes on tuvastatud, kes allkirja andis, ning kindlustatud, et keegi kolmas ei ole allkirjastatavat dokumenti peale selle allkirjastamist muutnud.<br /> ==== i-Hääletamine ====<br /> Pärast Digiallkiri leiutamise Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis. E-hääletamise alla kuuluvad elektroonilised hääletamise süsteemid ja elektroonilised häälte kontrollimise süsteemid. Niisuguseid süsteeme saab jagada kaheks, valimisjaoskonnas olevateks järelvalvega süsteemideks ja iseseisvateks süsteemideks. Valimisjaoskonnas oleva süsteemi näiteks on elektrooniline valimismasin.<br /> <br /> === e-Tervis ===<br /> 2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.<br /> === Valitsus AI strateegia ===<br /> 2019. aastal tutvustati &quot;valitsuse AI strateegiat&quot;, üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris.<br /> <br /> == Küberkaitse Eestis ==<br /> Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.<br /> Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> 1. https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> 2. https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/<br /> https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf<br /> https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot<br /> https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/<br /> https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/<br /> https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/<br /> https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security<br /> https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/<br /> https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/<br /> https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140361 2021-12-05T15:23:05Z

<p>Arstep: /* e-Estonia */</p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == e-Estonia ==<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi &quot;Eesti infopoliitika põhimõtted&quot;. <br /> === Esimesed e-pangateenused ===<br /> Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.<br /> === e-Maksuamet ===<br /> e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:<br /> * esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;<br /> * request value-added tax returns;<br /> * file personal income tax declarations;<br /> * file customs declarations.<br /> === m-parkimine ===<br /> e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja &quot;paar klõpsaga&quot;, ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.<br /> <br /> === e-ID ja digiallkiri ===<br /> Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne. Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga. See tähendab, et kasutaja isik ja sertifikaadi väljaandja taust on kontrollitud ning allkirja andmise aeg on täpselt fikseeritud. Lihtsamalt öeldes on tuvastatud, kes allkirja andis, ning kindlustatud, et keegi kolmas ei ole allkirjastatavat dokumenti peale selle allkirjastamist muutnud.<br /> ==== i-Hääletamine ====<br /> Pärast Digiallkiri leiutamise Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis. E-hääletamise alla kuuluvad elektroonilised hääletamise süsteemid ja elektroonilised häälte kontrollimise süsteemid. Niisuguseid süsteeme saab jagada kaheks, valimisjaoskonnas olevateks järelvalvega süsteemideks ja iseseisvateks süsteemideks. Valimisjaoskonnas oleva süsteemi näiteks on elektrooniline valimismasin.<br /> <br /> === e-Tervis ===<br /> 2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.<br /> === Valitsus AI strateegia ===<br /> 2019. aastal tutvustati &quot;valitsuse AI strateegiat&quot;, üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris.<br /> <br /> == Küberkaitse Eestis ==<br /> Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.<br /> Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> 1. https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> 2. https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/<br /> https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf<br /> https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot<br /> https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/<br /> https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/<br /> https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/<br /> https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security<br /> https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/<br /> https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/<br /> https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140351 2021-12-05T15:16:11Z

<p>Arstep: </p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == e-Estonia ==<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi &quot;Eesti infopoliitika põhimõtted&quot;. <br /> === Esimesed e-pangateenused ===<br /> Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.<br /> === e-Maksuamet ===<br /> e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:<br /> * esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;<br /> * request value-added tax returns;<br /> * file personal income tax declarations;<br /> * file customs declarations.<br /> === m-parkimine ===<br /> e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja &quot;paar klõpsaga&quot;, ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.<br /> <br /> === e-ID ja digiallkiri ===<br /> Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne. Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga. See tähendab, et kasutaja isik ja sertifikaadi väljaandja taust on kontrollitud ning allkirja andmise aeg on täpselt fikseeritud. Lihtsamalt öeldes on tuvastatud, kes allkirja andis, ning kindlustatud, et keegi kolmas ei ole allkirjastatavat dokumenti peale selle allkirjastamist muutnud.<br /> ==== i-Hääletamine ====<br /> Pärast Digiallkiri leiutamise Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis. E-hääletamise alla kuuluvad elektroonilised hääletamise süsteemid ja elektroonilised häälte kontrollimise süsteemid. Niisuguseid süsteeme saab jagada kaheks, valimisjaoskonnas olevateks järelvalvega süsteemideks ja iseseisvateks süsteemideks. Valimisjaoskonnas oleva süsteemi näiteks on elektrooniline valimismasin.<br /> <br /> === e-Tervis ===<br /> 2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.<br /> === Valitsus AI strateegia ===<br /> 2019. aastal tutvustati &quot;valitsuse AI strateegiat&quot;, üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris. <br /> == Küberkaitse Eestis ==<br /> Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.<br /> Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> 1. https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> 2. https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/<br /> https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf<br /> https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot<br /> https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/<br /> https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/<br /> https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/<br /> https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security<br /> https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/<br /> https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/<br /> https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140350 2021-12-05T15:15:47Z

<p>Arstep: /* i-Hääletamine */</p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == e-Estonia ==<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi &quot;Eesti infopoliitika põhimõtted&quot;. <br /> === Esimesed e-pangateenused ===<br /> Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.<br /> === e-Maksuamet ===<br /> e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:<br /> * esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;<br /> * request value-added tax returns;<br /> * file personal income tax declarations;<br /> * file customs declarations.<br /> === m-parkimine ===<br /> e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja &quot;paar klõpsaga&quot;, ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.<br /> <br /> === e-ID ja digiallkiri ===<br /> Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne. Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga. See tähendab, et kasutaja isik ja sertifikaadi väljaandja taust on kontrollitud ning allkirja andmise aeg on täpselt fikseeritud. Lihtsamalt öeldes on tuvastatud, kes allkirja andis, ning kindlustatud, et keegi kolmas ei ole allkirjastatavat dokumenti peale selle allkirjastamist muutnud.<br /> ==== i-Hääletamine ====<br /> Pärast Digiallkiri leiutamise Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis. E-hääletamise alla kuuluvad elektroonilised hääletamise süsteemid ja elektroonilised häälte kontrollimise süsteemid. Niisuguseid süsteeme saab jagada kaheks, valimisjaoskonnas olevateks järelvalvega süsteemideks ja iseseisvateks süsteemideks. Valimisjaoskonnas oleva süsteemi näiteks on elektrooniline valimismasin.<br /> <br /> === e-Tervis ===<br /> 2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.<br /> === Valitsus AI strateegia ===<br /> 2019. aastal tutvustati &quot;valitsuse AI strateegiat&quot;, üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris. <br /> == Küberkaitse Eestis ==<br /> Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.<br /> Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> 1. https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> 2. https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/<br /> https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf<br /> https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot<br /> https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/<br /> https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/<br /> https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/<br /> https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security<br /> https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/<br /> https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140346 2021-12-05T15:10:11Z

<p>Arstep: </p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == e-Estonia ==<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi &quot;Eesti infopoliitika põhimõtted&quot;. <br /> === Esimesed e-pangateenused ===<br /> Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.<br /> === e-Maksuamet ===<br /> e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:<br /> * esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;<br /> * request value-added tax returns;<br /> * file personal income tax declarations;<br /> * file customs declarations.<br /> === m-parkimine ===<br /> e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja &quot;paar klõpsaga&quot;, ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.<br /> <br /> === e-ID ja digiallkiri ===<br /> Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne. Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga. See tähendab, et kasutaja isik ja sertifikaadi väljaandja taust on kontrollitud ning allkirja andmise aeg on täpselt fikseeritud. Lihtsamalt öeldes on tuvastatud, kes allkirja andis, ning kindlustatud, et keegi kolmas ei ole allkirjastatavat dokumenti peale selle allkirjastamist muutnud.<br /> ==== i-Hääletamine ====<br /> Digiallkiri leiutamise pärast Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis.<br /> === e-Tervis ===<br /> 2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.<br /> === Valitsus AI strateegia ===<br /> 2019. aastal tutvustati &quot;valitsuse AI strateegiat&quot;, üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris. <br /> == Küberkaitse Eestis ==<br /> Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.<br /> Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> 1. https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> 2. https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/<br /> https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf<br /> https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot<br /> https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/<br /> https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/<br /> https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/<br /> https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security<br /> https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/<br /> https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140344 2021-12-05T15:07:51Z

<p>Arstep: /* m-parkimine */</p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == e-Estonia ==<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi &quot;Eesti infopoliitika põhimõtted&quot;. <br /> === Esimesed e-pangateenused ===<br /> Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.<br /> === e-Maksuamet ===<br /> e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:<br /> * esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;<br /> * request value-added tax returns;<br /> * file personal income tax declarations;<br /> * file customs declarations.<br /> === m-parkimine ===<br /> e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja &quot;paar klõpsaga&quot;, ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.<br /> <br /> === e-ID ja digiallkiri ===<br /> Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne.<br /> ==== i-Hääletamine ====<br /> Digiallkiri leiutamise pärast Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis.<br /> === e-Tervis ===<br /> 2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.<br /> === Valitsus AI strateegia ===<br /> 2019. aastal tutvustati &quot;valitsuse AI strateegiat&quot;, üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris. <br /> == Küberkaitse Eestis ==<br /> Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.<br /> Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> 1. https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> 2. https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/<br /> https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf<br /> https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot<br /> https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/<br /> https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/<br /> https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/<br /> https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security<br /> https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140337 2021-12-05T14:57:23Z

<p>Arstep: </p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == e-Estonia ==<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi &quot;Eesti infopoliitika põhimõtted&quot;. <br /> === Esimesed e-pangateenused ===<br /> Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.<br /> === e-Maksuamet ===<br /> e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:<br /> * esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;<br /> * request value-added tax returns;<br /> * file personal income tax declarations;<br /> * file customs declarations.<br /> === m-parkimine ===<br /> e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma.<br /> === e-ID ja digiallkiri ===<br /> Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne.<br /> ==== i-Hääletamine ====<br /> Digiallkiri leiutamise pärast Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis.<br /> === e-Tervis ===<br /> 2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.<br /> === Valitsus AI strateegia ===<br /> 2019. aastal tutvustati &quot;valitsuse AI strateegiat&quot;, üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris. <br /> == Küberkaitse Eestis ==<br /> Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.<br /> Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> 1. https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> 2. https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/<br /> https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf<br /> https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot<br /> https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/<br /> https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/<br /> https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/<br /> https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security<br /> https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140310 2021-12-05T14:20:54Z

<p>Arstep: </p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == e-Estonia ==<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. Eesti on pärast taasiseseisvumist alustanud oma plaanidega ehitada nullist uus tehnoloogiline infrastruktuur, jõudes samal ajal võimalikult kiiresti läänele järele. Pärast seda, aastal 1994, Riigikogu koostas ja ratifitseeris IT-arengu strateegilise juhendi &quot;Eesti infopoliitika põhimõtted&quot;. <br /> === Esimesed e-pangateenused ===<br /> Eesti elektroonilise panganduse ajalugu on alles aastad noorem kui Eesti kommertspanganduse ajalugu üldiselt. Hansapank käivitas oma esimese võrguühenduseta elektroonilise pangalahenduse Telehansa 1993. aastal. Esimene Internet pangateenused võeti kasutusele 1996. aastal.<br /> === e-Maksuamet ===<br /> e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:<br /> * esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;<br /> * request value-added tax returns;<br /> * file personal income tax declarations;<br /> * file customs declarations.<br /> === m-parkimine ===<br /> e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma.<br /> === e-ID ja digiallkiri ===<br /> Kõigil eestlastel, ükskõik kus nad ka ei juhtuks, on riiklikult välja antud digitaalne identiteet. Kaardil olev kiip kannab sisseehitatud faile ja kasutades 384-bitist ECC avaliku võtme krüptimist, saab seda kasutada lõpliku isikutunnistusena elektroonilises keskkonnas. See annab võimalusi nagu i-hääletamine, digitaalallkirjad jne.<br /> ==== i-Hääletamine ====<br /> Digiallkiri leiutamise pärast Eesti sai sai esimeseks riigiks, kes leiutas elektroonilise hääletamise. Eesti saab elektrooniliselt hääletada alates 2005. aastast – kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta parlamendivalimistel oli e-hääletajate osakaal 43,8% ja peaks moodustama enamuse häältest. valatakse järgmistel aastatel. Samuti, Kolmandik valimistel antud häältest antakse üle 110 riigist pärit häältega veebis.<br /> == Küberkaitse Eestis ==<br /> Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> 1. https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> 2. https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/<br /> https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf<br /> https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot<br /> https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/<br /> https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/<br /> https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/<br /> https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140290 2021-12-05T13:41:06Z

<p>Arstep: </p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> * 1951. aastal lõi elektrotehnikaettevõte Ferranti International plc Ferranti Mark 1, maailma esimese kaubanduslikult saadaoleva üldotstarbelise arvuti.<br /> * Arvutihiire leiutas esmakordselt 1963. aastal Douglas Engelbart.<br /> * 1971 – e-posti leiutas Ray Tomlinson, ja sellel aastal koos esimese kaubanduslikult saadaoleva mikroprotsessoriga Intel 4004.<br /> * Etherneti leiutasid 1973. aastal Bob Metcalfe ja David Boggs<br /> == IT Eestis ==<br /> Eesti on IT-tehnoloogia poolest olnud üks maailma juhtivaid riike. <br /> === e-Estonia ===<br /> Eestist on saanud üks tehnoloogiliselt arenenumaid riike maailmas, mis on suuresti tingitud Eesti valitsuse 1990. aastatel tehtud jõupingutustest riiki reformida ja muuta see digitaalseks ühiskonnaks, praeguseks liikumiseks e-Eestiks. <br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> 1. https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)<br /> 2. https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140276 2021-12-05T13:05:13Z

<p>Arstep: </p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot; IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.<br /> * Z2, esimene elektromehaaniline digitaalarvuti, mille leiutas insener Konrad Zuse 1939. aastal, kasutas juhtimiseks elektrilisi lüliteid ja arvutuste tegemiseks releesid.<br /> * Colossus, aastatel 1943–1945 loodud arvutite komplekt, on laialdaselt tunnustatud kui maailma esimesed programmeeritavad elektroonilised digitaalarvutid. Neid kasutati krüpteeritud Saksa side pealtkuulamiseks ja dešifreerimiseks Enigma masinast. Programmeeritavad juhised salvestati masina mällu.<br /> == IT Eestis ==<br /> e<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> 1. https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140273 2021-12-05T12:53:30Z

<p>Arstep: </p> <hr /> <div>== IT: definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> '''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et &quot;uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks.&quot;<br /> == IT Eestis ==<br /> e<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> 1. https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140272 2021-12-05T12:47:32Z

<p>Arstep: </p> <hr /> <div>== IT definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> Term '''Infotehnoloogia''' <br /> == IT Eestis ==<br /> e<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> 1. https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140271 2021-12-05T12:46:59Z

<p>Arstep: </p> <hr /> <div># IT definitsioon ja mõiste<br /> <br /> == IT definitsioon ja mõiste ==<br /> '''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. <br /> == IT-d ajalugu ==<br /> Term '''Infotehnoloogia''' <br /> == IT Eestis ==<br /> e<br /> == IT teistes riikides ==<br /> <br /> == Kasutatud allikad==<br /> 1. https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140269 2021-12-05T12:25:27Z

<p>Arstep: /* IT definitsioon ja mõiste */</p> <hr /> <div># IT definitsioon ja mõiste<br /> <br /> == IT definitsioon ja mõiste ==<br /> hehe<br /> == IT elus ==<br /> w<br /> == IT Eestis ==<br /> e<br /> == IT teistes riikides ==</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140268 2021-12-05T12:21:25Z

<p>Arstep: </p> <hr /> <div># IT definitsioon ja mõiste<br /> <br /> == IT definitsioon ja mõiste ==<br /> hehe<br /> <br /> ;item 1<br /> : definition 1<br /> ;item 2<br /> : definition 2-1<br /> : definition 2-2</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_ilmumine_ja_areng_Eestis&diff=140267 2021-12-05T12:17:51Z

<p>Arstep: Created page with &quot;# IT definitsioon ja mõiste == IT definitsioon ja mõiste == hehe&quot;</p> <hr /> <div># IT definitsioon ja mõiste<br /> <br /> == IT definitsioon ja mõiste ==<br /> hehe</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=It_ilmumine_ja_areng_eestis&diff=140265 2021-12-05T12:08:52Z

<p>Arstep: /* IT: ilmumine ja areng Eestis */</p> <hr /> <div></div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=It_ilmumine_ja_areng_eestis&diff=140264 2021-12-05T12:08:20Z

<p>Arstep: Created page with &quot;== &#039;&#039;&#039;IT: ilmumine ja areng Eestis&#039;&#039;&#039; ==&quot;</p> <hr /> <div>== '''IT: ilmumine ja areng Eestis''' ==</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_r%C3%BChmat%C3%B6%C3%B6d&diff=138495 2021-09-20T20:37:28Z

<p>Arstep: </p> <hr /> <div>[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> <br /> Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad. <br /> <br /> Rühm 1<br /> Teema: &quot;Miks kardetakse tehisintellekti?&quot;<br /> Rühmaliikmed: Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kailii. <br /> <br /> Rühm 2<br /> Teema: &quot;Infojagamise ohud sotsiaalmeedias&quot;<br /> Rühmaliikmed: Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen, Reino Veskimäe<br /> <br /> Rühm 3<br /> Teema: &quot;Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.&quot;<br /> Rühmaliikmed: Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Hanna Ilves, Sandra-Liis Mägi, Alicia Ljogkaja https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jedoms<br /> <br /> Rühm 4<br /> Teema: &quot;Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - ülemaailmne elektrikatkestus&quot;<br /> Rühmaliikmed: Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel<br /> <br /> Rühm 5<br /> Teema: &quot;IT mõju ühiskonnale&quot;<br /> Rühmaliikmed: Timo Kund, Markus Kostabi, Romet Tony Jõenurm, Joonas Klemmer<br /> <br /> Rühm 6<br /> Teema: &quot;Autonoomsed sõidukid&quot;<br /> Rühmaliikmed: Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova.<br /> <br /> Rühm 7<br /> Teema: &quot;Deep Blue&quot;<br /> Rühmaliikmed: Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar<br /> <br /> Rühm 8<br /> Teema: &quot;Esoteerilised programmeerimiskeeled&quot;<br /> Rühmaliikmed: Taeri Saar, Dariana Aav, Mikkel Paat, Timur Tamberg, Gen Lee<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Taesaa<br /> <br /> Rühm 9<br /> Teema: &quot;Internetisuhtluse viisid ja sotsiaalsed aspektid&quot;<br /> Rühmaliikmed: Anet Mitt, Andžei Veidenbaum, Tanel Loigam, Reio Opromei, Maria Bljahhina<br /> <br /> Rühm 10<br /> Teema: &quot;Darkwebi kõige nõutumad tooted ja teenused&quot; <br /> Rühmaliikmed: Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli<br /> <br /> Rühm 11<br /> Teema: &quot;Digitaalõiguste haldamine vs illegaalne rakendustarkvara&quot;<br /> Rühmaliikmed: Sten Tammemäe, Aleksander Kampus, Markus Martin, Roger Käosaar<br /> <br /> Rühm 12<br /> Teema: &quot;Transhumanism ja tehnoloogia areng&quot;<br /> Rühmaliikmed: Eke-Martin Paas, Randel Tõnismaa, Thomas Väärtnõu<br /> <br /> Rühm 13<br /> Teema: &quot;VR võimalused ja tulevik&quot;<br /> Rühmaliikmed: Daniil Iljin, Nastasya Molodezheva, Olga Nehajeva, Kristofer Putšinin<br /> <br /> Rühm 14<br /> Teema: &quot;IoT&quot;<br /> Rühmaliikmed: Ander Austa, Silver Mihkel Salujärv, Ats Kiisa, Marek Ott<br /> <br /> Rühm 15<br /> Teema: &quot;Õuna revolutsioon - Newtonist Jobsini&quot;<br /> Rühmaliikmed: Diana Labunets, Darja Obuhhova, Robert Unt, Jegor Borissov, Valeri Tšernov.<br /> <br /> Rühm 16<br /> Teema: &quot;Digitaalsed lahendused tööturul ja õppeasutustes&quot;<br /> Rühmaliikmed: Daniel Vasser, Karol-Ari Krimses, Kätlin Rajamäe, Steven Salmistu, Talis Paas<br /> <br /> Rühm 17<br /> Teema: IT arengu mõju spordile<br /> Rühmaliikmed: Stenver Savi, Karl Stefan Lill, Rico Rahula, Mathias Ranna<br /> <br /> Rühm 18<br /> Teema: Krüptoraha tähtsus tänapäeva maailmas <br /> Rühmaliikmed: Kirill Mošegov, Renat Aparin, Deniz Levašjov, Karim Nasibullin<br /> <br /> Rühm 19<br /> Teema: Läbi tehnoloogia üliinimeseks?<br /> Rühmaliikmed: Fred Kaur, Madrid Babajev, Aleksandra Vassilissa Garkuša, Kirill Seredjuk, Edgar Vildt<br /> <br /> Rühm 20<br /> Teema: &quot;Infoühiskond – õnnistused ja ohud&quot;<br /> Rühmaliikmed: Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa<br /> <br /> Rühm 21<br /> Teema: &quot;Androidi tekkimine ja areng&quot;<br /> Rühmaliikmed: Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask<br /> <br /> Rühm 22<br /> Teema: &quot;Neuralink ja ühiskond&quot;<br /> Rühmaliikmed: Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus<br /> <br /> Rühm 23<br /> Teema: “IT: ilmumine ja areng Eestis”<br /> Rühmaliikmed: Artjom Stepanov, Ariana Leštšuk<br /> <br /> [[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> [[Category:ITSPEA]]</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_r%C3%BChmat%C3%B6%C3%B6d&diff=138494 2021-09-20T20:34:34Z

<p>Arstep: </p> <hr /> <div>[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> <br /> Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad. <br /> <br /> Rühm 1<br /> Teema: &quot;Miks kardetakse tehisintellekti?&quot;<br /> Rühmaliikmed: Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kailii. <br /> <br /> Rühm 2<br /> Teema: &quot;Infojagamise ohud sotsiaalmeedias&quot;<br /> Rühmaliikmed: Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen, Reino Veskimäe<br /> <br /> Rühm 3<br /> Teema: &quot;Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.&quot;<br /> Rühmaliikmed: Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Hanna Ilves, Sandra-Liis Mägi, Alicia Ljogkaja https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jedoms<br /> <br /> Rühm 4<br /> Teema: &quot;Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - ülemaailmne elektrikatkestus&quot;<br /> Rühmaliikmed: Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel<br /> <br /> Rühm 5<br /> Teema: &quot;IT mõju ühiskonnale&quot;<br /> Rühmaliikmed: Timo Kund, Markus Kostabi, Romet Tony Jõenurm, Joonas Klemmer<br /> <br /> Rühm 6<br /> Teema: &quot;Autonoomsed sõidukid&quot;<br /> Rühmaliikmed: Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova.<br /> <br /> Rühm 7<br /> Teema: &quot;Deep Blue&quot;<br /> Rühmaliikmed: Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar<br /> <br /> Rühm 8<br /> Teema: &quot;Esoteerilised programmeerimiskeeled&quot;<br /> Rühmaliikmed: Taeri Saar, Dariana Aav, Mikkel Paat, Timur Tamberg, Gen Lee<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Taesaa<br /> <br /> Rühm 9<br /> Teema: &quot;Internetisuhtluse viisid ja sotsiaalsed aspektid&quot;<br /> Rühmaliikmed: Anet Mitt, Andžei Veidenbaum, Tanel Loigam, Reio Opromei, Maria Bljahhina<br /> <br /> Rühm 10<br /> Teema: &quot;Darkwebi kõige nõutumad tooted ja teenused&quot; <br /> Rühmaliikmed: Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli<br /> <br /> Rühm 11<br /> Teema: &quot;Digitaalõiguste haldamine vs illegaalne rakendustarkvara&quot;<br /> Rühmaliikmed: Sten Tammemäe, Aleksander Kampus, Markus Martin, Roger Käosaar<br /> <br /> Rühm 12<br /> Teema: &quot;Transhumanism ja tehnoloogia areng&quot;<br /> Rühmaliikmed: Eke-Martin Paas, Randel Tõnismaa, Thomas Väärtnõu<br /> <br /> Rühm 13<br /> Teema: &quot;VR võimalused ja tulevik&quot;<br /> Rühmaliikmed: Daniil Iljin, Nastasya Molodezheva, Olga Nehajeva, Kristofer Putšinin<br /> <br /> Rühm 14<br /> Teema: &quot;IoT&quot;<br /> Rühmaliikmed: Ander Austa, Silver Mihkel Salujärv, Ats Kiisa, Marek Ott<br /> <br /> Rühm 15<br /> Teema: &quot;Õuna revolutsioon - Newtonist Jobsini&quot;<br /> Rühmaliikmed: Diana Labunets, Darja Obuhhova, Robert Unt, Jegor Borissov, Valeri Tšernov.<br /> <br /> Rühm 16<br /> Teema: &quot;Digitaalsed lahendused tööturul ja õppeasutustes&quot;<br /> Rühmaliikmed: Daniel Vasser, Karol-Ari Krimses, Kätlin Rajamäe, Steven Salmistu, Talis Paas<br /> <br /> Rühm 17<br /> Teema: IT arengu mõju spordile<br /> Rühmaliikmed: Stenver Savi, Karl Stefan Lill, Rico Rahula, Mathias Ranna<br /> <br /> Rühm 18<br /> Teema: Krüptoraha tähtsus tänapäeva maailmas <br /> Rühmaliikmed: Kirill Mošegov, Renat Aparin, Deniz Levašjov, Karim Nasibullin<br /> <br /> Rühm 19<br /> Teema: Läbi tehnoloogia üliinimeseks?<br /> Rühmaliikmed: Fred Kaur, Madrid Babajev, Aleksandra Vassilissa Garkuša, Kirill Seredjuk, Edgar Vildt<br /> <br /> Rühm 20<br /> Teema: &quot;Infoühiskond – õnnistused ja ohud&quot;<br /> Rühmaliikmed: Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa<br /> <br /> Rühm 21<br /> Teema: &quot;Androidi tekkimine ja areng&quot;<br /> Rühmaliikmed: Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask<br /> <br /> Rühm 22<br /> Teema: &quot;Neuralink ja ühiskond&quot;<br /> Rühmaliikmed: Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus<br /> <br /> Rühm 23<br /> Teema: “IT ilmumine ja areng Eestis”<br /> Rühmaliikmed: Artjom Stepanov, Ariana Leštšuk<br /> <br /> [[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> [[Category:ITSPEA]]</div>

Arstep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_osalejad&diff=138424 2021-09-12T18:32:50Z

<p>Arstep: </p> <hr /> <div>[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> <br /> Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.<br /> <br /> NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(<br /> <br /> <br /> Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net<br /> <br /> Tudengid:<br /> * Alice Buht https://itspeaalice.blogspot.com/<br /> * Platon Matšinski https://platon1721.blogspot.com/<br /> * Ronald-Reigor Lehtsaar https://maagilineit.blogspot.com/<br /> * Fjodor Sekajev https://fjsekablog.blogspot.com/<br /> * Andžei Veidenbaum https://veidenbaum.blogspot.com<br /> * Janne Jürimaa https://itspeajanne.blogspot.com/<br /> * Sten Tammemäe https://stammemae.blogspot.com<br /> * Diana Labunets https://dilabu.blogspot.com/<br /> * Aleksander Kampus https://alkamp.blogspot.com/<br /> * Sergei Razguljajev https://serazg.blogspot.com/<br /> * Danyil Kurbatov https://dakurb.blogspot.com/<br /> * Arne Antov https://aranto777.blogspot.com/<br /> * Kirill Seredjuk https://1kuras1.blogspot.com/ <br /> * Jegor Borissov https://jegorborissov77.blogspot.com/<br /> * Edgar Vildt https://edgarvildt21.blogspot.com/<br /> * Olga Nehajeva https://onitspea.blogspot.com/<br /> * Markus Johan Aug https://markaug.blogspot.com/<br /> * Vitali Logvin https://hotdog2001.blogspot.com/<br /> * Kirill Mošegov https://kirillmoshegov.blogspot.com/<br /> * Mikkel Paat https://itspeamikkel.blogspot.com/<br /> * Deniz Levašjov https://den812.blogspot.com/<br /> * Renat Aparin https://renn812.blogspot.com/<br /> * Liina Tamme https://itspealood.blogspot.com/<br /> * Darja Obuhhova https://daobuh.blogspot.com/<br /> * Marjam Nesterova https://manestitspea.blogspot.com/<br /> * Gen Lee https://interneedus.ee/<br /> * Kristina Kavelitš https://krkave.blogspot.com/<br /> * Gleb Poljakov https://moonlighthecatum.blogspot.com/<br /> * Nicole Rudakova https://ncruda.blogspot.com/<br /> * Henrik Jõesalu https://hensuj.wordpress.com/<br /> * Taavi Hansing https://taaviitspea.blogspot.com/<br /> * Maria Bljahhina https://marbljitspea.blogspot.com/<br /> * Triinu-Liis Vaikma https://triinuv.blogspot.com/<br /> * Kristofer Putšinin https://krisput1720.blogspot.com/<br /> * Daniil Iljin https://dailji.blogspot.com/<br /> * Valeri Tšernov https://valerisuurblog.blogspot.com/<br /> * Erik Martin Murde https://erikmitspea.blogspot.com/<br /> * Kristina Aprelkova https://kristinaaprelkova.blogspot.com/<br /> * Markus Martin https://markusmajaveeb.blogspot.com/<br /> * Matthias Linder https://mlinderinfotech.blogspot.com/<br /> * Taeri Saar https://tsaaripea.wordpress.com<br /> * Joonas Mattisen https://jmattisen.blogspot.com/<br /> * Romet Tony Jõenurm https://rometjoenurm.blogspot.com/<br /> * Maido Paalmäe https://icy0004mp2021.wordpress.com/<br /> * Nikita Kašnikov https://nikitakasnikov.blogspot.com/<br /> * Aleks Laagus https://aleksblogib.blogspot.com/<br /> * Jaanus Lapkin https://lapkinjaanus.blogspot.com/<br /> * Timur Habibulin https://timur67.blogspot.com/<br /> * Daniel Lepman https://dalepm.blogspot.com/<br /> * Illimar Kuldkepp https://ilkuld.blogspot.com/<br /> * Kaisa Liiv https://itspeakaisa.blogspot.com/<br /> * Ander Austa https://anderausta.blogspot.com/<br /> * Marek Ott https://marekoo.blogspot.com/<br /> * Ingmar Olmaru https://ingmarolmaru.blogspot.com/<br /> * Romet Reino https://romutblog.blogspot.com/<br /> * Karl Stefan Lill https://karlslill.blogspot.com/<br /> * Martin Ratas https://mratas.blogspot.com/<br /> * Karl Rikkonen https://icy0004-it.blogspot.com/<br /> * Timur Tamberg https://timurblogib.wordpress.com/<br /> * Rasmus Pidim https://itspea-rasmusp.blogspot.com/<br /> * Roma Imran Tariq https://romatariq.blogspot.com/<br /> * Roman Mihhejev https://ananas-ubijca.blogspot.com/<br /> * Robert Unt https://robunt.blogspot.com/<br /> * Aleksandr Borovkov https://aleksandrtaltech.blogspot.com/<br /> * Mathias Ranna https://mathiasranna.blogspot.com/<br /> * Liisa Kõmmits https://liisaalgus.blogspot.com/<br /> * Daniel Vasser https://dvasser.blogspot.com/<br /> * Dmitri Sobolev https://blog.dsobit.eu/<br /> * Grete Eerikson https://gretee-itspea.blogspot.com/ <br /> * Emil Mihhailov https://itspea-emil.blogspot.com/<br /> * Vladislav Širjajev https://bjiad.blogspot.com/<br /> * Ahto Jalak https://ahtoj.github.io/blogi/<br /> * Magnus Epkin https://magnusepk.blogspot.com/<br /> * Ariana Leštšuk https://arilest.blogspot.com/<br /> * Fred Kaur https://fredxtech.wordpress.com/<br /> * Kätlin Rajamäe https://eitspeakrajamae.wordpress.com<br /> * Martin Trumann https://martintrumann.gitlab.io/blog/<br /> * Stefan Kivvistik https://stkivv.blogspot.com/<br /> * Violetta Zakorzhevskaya https://vizakorz.blogspot.com/<br /> * Semjon Isajevski https://semjon-isajevski.blogspot.com/<br /> * Joonas Klemmer https://joklem.blogspot.com/<br /> * Silver Peuša https://silverpq.blogspot.com/<br /> * Joosep Mart Männik https://joosepmannik.blogspot.com/<br /> * Oskar Laak https://oslaak.blogspot.com/<br /> * Talis Paas https://paastalisitspea.blogspot.com/<br /> * Roland Kastein https://dragonwarp.blogspot.com/<br /> * Erik J. Keldrima https://metsavana1.blogspot.com/<br /> * Katre Siller https://becominganitguru.wordpress.com/<br /> * Andree Uuetoa https://anuuet.blogspot.com/<br /> * Martti Pilli https://mpilli.blogspot.com/<br /> * Silver Mihkel Salujärv https://itspeamihkel.blogspot.com/<br /> * Kristjan Kaljuvee https://krkale-itspea.blogspot.com/<br /> * Sandra-Liis Mägi https://itspeasandra.blogspot.com/<br /> * Dmitri Koltsenko https://dkolt1.blogspot.com/<br /> * Leonid Peskov https://leonid1337.blogspot.com/<br /> * Olari-Jaanus Lips https://ojlips.blogspot.com/<br /> * Vitali Zamorski https://itspeavizamo.blogspot.com/<br /> * Mihkel Jõgeda https://e-itspea.udupilv.ee<br /> * Triinu Pärnapuu https://fluffytitle.blogspot.com<br /> * Ralf Mikk https://rmikk.blogspot.com/<br /> * Brent Põhjala https://itspeabrpohj.blogspot.com/<br /> * Daniel Geller https://dagell88.blogspot.com/<br /> * Steven Salmistu https://stsalm.blogspot.com/<br /> * Alen Siilivask https://alsiil.blogspot.com/<br /> * Rico Rahula https://ricorahula.blogspot.com/<br /> * Reio Opromei https://reio.opromei.ee/blogi/category/itspea/<br /> * Martin Metsküla https://metsatukk.blogspot.com/<br /> * Marija Tsvetkova https://marijatsv.blogspot.com<br /> * Aleksei Romantšenko https://alekseiromantsenko.blogspot.com<br /> * Hendrik Kuhi https://kuhihendrik.blogspot.com/<br /> * Hanna Ilves https://hannafelinae.wordpress.com/<br /> * Robin Väli https://valirobin.blogspot.com/<br /> * Ingmar Markus https://ingmarm.blogspot.com/<br /> * Markus Kostabi http://markuskostabi.blogspot.com/<br /> * Jevgenia Domša http://jevgenyka.wordpress.com<br /> * Laura Reins https://laureitspea.blogspot.com/<br /> * Silver Kuusk https://silver6k.blogspot.com/<br /> * Dariana Aav https://darianaaav.blogspot.com/<br /> * Veiko Tamm https://reeeeee.ee/<br /> * Kelly Leppik https://itblogkellyl.blogspot.com/<br /> * Anet Mitt https://anmitt.blogspot.com/<br /> * Timo Kund https://timokund.blogspot.com/<br /> * Tanel Loigom https://taloigom.blogspot.com/<br /> * Reino Veskimäe https://reino-itspea.blogspot.com<br /> * Kaspar Kiilaspää https://kkiila.blogspot.com/<br /> * Sten Martin Lääne https://martinitspea.blogspot.com<br /> * Anneli Väli https://an4eli.blogspot.com<br /> * Roger Käosaar https://rogerk2osaar.blogspot.com/<br /> * Diana Truuse https://ditruu.blogspot.com/<br /> * Hugo Visnapuu https://hugovisnapuu.blogspot.com/<br /> * Karol-Ari Krimses https://kkrims.blogspot.com/<br /> * Randel Tõnismaa https://randelton.blogspot.com/<br /> * Richard Reintal https://rreint.blogspot.com<br /> * Kati Lõhmus https://icy0004-katil6hmus.blogspot.com<br /> * Alex Ots https://otsalex.wordpress.com/<br /> * Mähämmäd Ibrahimov https://maxammad2000.blogspot.com/<br /> * Ats Kiisa https://atsman.wordpress.com/<br /> * Eke-Martin Paas https://ekemartinpaas.blogspot.com<br /> * Madrid Babajev: https://mababa2021-1.blogspot.com/2021/09/kolm-ponevat-it-lahendust.html<br /> * Laas Vollmann: https://laasv.blogspot.com/<br /> * Karim Nasibullin, https://538karim.blogspot.com/<br /> * Roman Vilu: https://rovilu.wordpress.com/<br /> * Erik Maide: https://maideblogib.blogspot.com/?m=1<br /> * Chris Andreas Loog https://chrisloog.blogspot.com<br /> * Henry Aimre https://123456qwerty909771569.wordpress.com<br /> * Artur Busch https://buschartur.wordpress.com/blog/<br /> * Stenver Savi https://stenversavi.blogspot.com/<br /> * Thomas Väärtnõu https://thvthv.blogspot.com/<br /> * Artjom Stepanov https://artemaeg.blogspot.com/<br /> Kursuse foorumi ja blogide RSS-vooge koondav OPML-fail ilmub siia ca nädal peale järjekordse kursuse algust.<br /> <br /> [[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> [[Category:ITSPEA]]</div>

Arstep