https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Asamelse 2026-05-07T07:50:24Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:_.njet&diff=129071 2018-01-23T16:31:12Z

<p>Asamelse: Created page with &quot;=Retsensioon tiimi .njet lõpptootele tiimilt XYZ= * .njet tiimi lõpptooote analüüsi sissejuhatuseks peame kohe mainima, et hetkel ei saa rakenduses kontot luua. &#039;&#039;Debugim...&quot;</p> <hr /> <div>=Retsensioon tiimi .njet lõpptootele tiimilt XYZ=<br /> <br /> * .njet tiimi lõpptooote analüüsi sissejuhatuseks peame kohe mainima, et hetkel ei saa rakenduses kontot luua. ''Debugimisel'' selgus, et konto loomisel jõutakse meetodini “GetUserByName” ja sealt edasi enam ei liiguta, sest kontot luues ei ole veel andmebaasis sellise nimega kasutajat. Seega ei saanud me pärast esimest kahte akent (LoginWindow ja NewUserWindow) teiste akende funktsionaalsust rakendust käivitades kontrollida. Seetõttu kommenteerime edaspidi koodi ainult visuaalse vaatlemise ning vaateid Visual Studio eelvaadete põhjal. <br /> * Koodi pole väga palju kommenteeritud; hetkel on olemas ainult töökommentaarid, mis oleksid abiks koodi edasisel kirjutamisel, aga selgitusi selle kohta, mida üks või teine meetod teeb, ei ole. Samas on tore, et mujalt võetud koodile on ilusti viidatud linkide näol.<br /> * ''Solution'' on tervikuna hästi liigendatud. Meetodite ja klasside nimetamisel on kasutatud läbi projektide ühtset stiili, mis muudab koodi loetavaks ja arusaadavaks. <br /> * Vaated kasutavad ''databindingut'' vaatemudelitega ning ei sõltu ''code-behindist''.<br /> * Üldiselt tundub kood korralik. Ilmselt on meetodid funktsionaalsed ja hetkel ei saa luua kontot lihtsalt sellepärast, et vaatemudelis on kusagil õigele meetodile viitamise ''bug'' sees. <br /> <br /> Kommentaarid WPF-i visuaalile: <br /> * Sisselogimisaknal on tervitussõnumi alumine ja parem osa ära lõigatud, kuigi XAMLi eelvaates on see täies mahus näha.<br /> * Silmale pakub ilu, et rakendusel on läbiv visuaalne teema sinise ja valge gradientefektiga.<br /> <br /> Kokkuvõttes suudame me samastuda tiimiga .njet, kuna ka meie tegime semestri alguses väga optimistlikke plaane, millest kõiki ei suutnud täita. Lisaks sellele kaotas .njet ühe oma tiimiliikmetest ja eelduslikult 33% töövõimest, mistõttu on selge, et koodi täiustamiseks oleks neil veel aega vaja.</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:XYZ&diff=129037 2018-01-22T12:17:46Z

<p>Asamelse: /* Lõpptoode */</p> <hr /> <div>==Tiim==<br /> * Andero Samelselg (juht)<br /> * Eve Ormisson<br /> * Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Ajakava==<br /> * 27.09.2017 Tiimi kokkupanek<br /> * 01.10 Ajurünnak, idee vormimine<br /> * 20.10 Lõpliku idee lukkupanemine<br /> * 05.11 Rakenduse analüüsi valmimine<br /> * 10.11 Tiimi Scraper analüüsile retsensiooni valmimine<br /> * 21.12 Rakenduse prototüübi esitlemine<br /> * 18.01.2018 Rakenduse lõpptoote esitlemine<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua rakendus, mis võimaldaks kokku viia lähestikku elavad autojuhid ja kaassõitjad, kes soovivad sõita sarnase asukohaga sihtpunktidesse.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> https://andero91.visualstudio.com/XYZ/<br /> <br /> ==Rakenduse analüüs==<br /> <br /> IT Kolledži uksest novembrivihma astudes on nii mõnelgi jala liikleval tudengil mõttesse sähvanud, et äkki keegi just liigub siitsamast Tehnopolist autoga kesklinna poole. Üsna suure tõenäosusega liigubki. Võibolla on juhtide hulgas ka neid, kes rõõmustaksid seltskonna üle - ühiseid jututeemasid on sama kooli inimestel ju kerge leida. Nii võivad autosõidud osutuda tutvuse või isegi sõpruse alguseks, anda võimaluse jagada materjale ja õppimisalast infot ning miks mitte panna aluse koostööks nii koolis kui väljaspool kooli. <br /> <br /> Või siis pakub ühine autosõit lihtsalt võimaluse kuiva jalaga ja meeldivas seltkonnas sihtpunkti jõuda. Ainult et kuidas need õiged inimesed õigel hetkel üles leida? <br /> <br /> '''Meie eesmärgiks on luua rakendus, mis võimaldab viia kokku lähestikku elavad, töötavad või õppivad autojuhid ja kaassõitjad, kes regulaarselt liiguvad sarnase asukohaga sihtpunktidesse.'''<br /> <br /> Rakendus võiks hästi toimida suurtes organisatsioonides, mis asuvad kesklinnast eemal, nagu näiteks TTÜ/Tehnopol, PERH vmt. Nendesse asutustesse ühistranspordiga jõudmine võib olla tähelepanuväärselt ebamugavam kui autoga, võttes märgatavalt rohkem aega. Samuti võib osutuda vajalikuks kasutada mitut erinevat transpordivahendit. <br /> <br /> Samas on liiklusummikud tööpäevade hommikuti ja õhtuti muutumas üha suuremaks probleemiks. Kui ühistranspordiga tööle jõudmine on liiga keeruline või ajakulukas, ei jää inimesel muud üle, kui sõita tööle autoga. Sageli on täidetud ainult juhiiste, kuigi autosse mahuks mugavalt veel vähemalt kolm inimest.<br /> <br /> Tööle jõudnud inimesel võib tekkida raskusi sõiduki parkimisega, sest ka tema kolleegid on aja kokkuhoiu eesmärgil tööle sõitnud oma autoga. Kui igapäevaselt samadel trajektooridel liikuvad inimesed hakkaksid tööle liikuma ühiselt, vähendaks see nii ummikuid kui ka parkimiskohtade nappusest tulenevaid ebameeldivusi. Samuti võib sellise koosliikumise tagajärjel tekkida uusi tutvusi või isegi sõprussidemeid. <br /> <br /> Kui oma osakonna, kursuse või kontori inimestega on lihtne üheskoos sõitmise kokkuleppeid teha (ja seda kasutatakse üha enamgi), ei pruugi suurtes organisatsioonides samas piirkonnas elavate töötajate kokkuviimine väga lihtne olla. Suurtes organisatsioonides võivad inimesed töötada kõrvuti osakondades aastaid, omavahel kunagi tutvumata. Sellistes olukordades oleks meie planeeritavast rakendusest palju abi. <br /> <br /> Autojagamise kokkuleppeid võib olla mitmesuguseid: üks variant on, et mitu autoomanikku võtavad teineteist korda-mööda peale või teine variant, kui kokkulepe on sõlmitud autojuhi ja nn “hääletajate” vahel, kellel isiklik sõiduvahend puudub. Autojuht määrab aja ja koha, kust sõit algab, “hääletajad” peavad kokkulepitud ajaks sinna kohale jõudma. Samuti sõidab autojuht konkreetselt sinna kohta, kuhu ta ise peab jõudma. Tee peal saab teha küll peatusi, kuid ümbersõite ei tehta. Kaassõitjad liiguvad sihtkohta jõudes vajadusel viimase teelõigu iseseisvalt. Loomulikult on võimalik teha kõikide osapoolte nõusolekul erikokkuleppeid, kuid üldise mudelina peaks sõit olema juhile võimalikult mugav. Juhi jaoks peaks kaassõitjate sõidutamine nõudma võimalikult vahe lisapingutust ning ei tohiks tähendada lisanduvat aja- ja kütusekulu. <br /> <br /> Rakendusega võiks kaasas käia motivatsiooniprogramm, et julgustada autojuhte teisi peale võtma. Sõitude eest koguvad juhid punkte, samuti võiksid kaassõitjad saada head juhti tunnustada. Regulaarsed ja teiste poolt tunnustatud küüdipakkujad võiksid oma panuse eest ummikute vähendamisse saada soodustust näiteks kütuse ostmisel või tasulistes parklates parkimisel jne. <br /> <br /> ===Kõrgendatud tähelepanu nõudvad ülesanded===<br /> <br /> Kõige keerulisema ülesandena näib meile rakenduse sidumine kaardirakendusteenusega ja nende omavaheline andmete jagamine. <br /> <br /> ===Tööjaotus===<br /> <br /> Rakenduse loomisel näeme kolme suuremat alateemat ja ülesannet:<br /> <br /> * Töö andmebaasiga<br /> ** Luua andmebaas, mis hõlmaks kõiki rakenduse kasutajaid.<br /> * Töö WPF-ga<br /> ** Luua toimiv rakendus ning selle graafiline kasutajaliides.<br /> * Töö kaardirakendusega<br /> ** Implementeerida funktsionaalsus, mille abil saaksid kasutajad täpsustada asukohti ning näeksid planeeritud trajektoori kaardil.<br /> <br /> Reaalse töö alguses lepime kokku konkreetse aja (tundides), mida igaüks peaks nädala raames (vähemalt) projekti panustama. Lepime kokku koodistiilis ja muudes tehnilistes detailides. <br /> <br /> Kuna tiimis on kolm liiget, algab töö sellest, et igaüks uurib ühte teemadest põhjalikumalt ja alustab oma ülesande raames rakenduse loomist. Õppe-eesmärgil, aga ka suurema ühtluse saavutamiseks planeerime ülesandeid tiimiliikmete vahel roteerida. Igaüks töötab mingi aja konkreetse alamteemaga, siis vahetatakse ülesanded. Enne ülesannete roteerumist tutvustame üksteisele, mida vahepeal teinud oleme, kuhu jõudsime ja kuidas oleks meie arvates mõistlik edasi minna. Sellised vahekoosolekud tagavad ühise arusaama rakendusest ning jätavad võimaluse vajadusel muudatuste tegemiseks. Samuti peaksid need ära hoidma topelttöö, meid üksteise tegevusega kursis hoidma ning andma võimaluse üksteiselt õppida. <br /> <br /> ===Must-have features===<br /> <br /> * Nii autojuhid kui ka kaassõitjad saavad rakendust kasutada läbi '''kasutajaprofiilide''', mille jaoks on vaja luua andmebaas. Juhi ja sõitja kasutajaprofiilid on erineva sisuga. Juhi kohta on kasutajaprofiilis kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info, tema pilt ning info sõiduki kohta: automark, pilt jne. Sõitja profiilis on kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info ning pilt sõitjast. Mõistagi on delikaatsemat sorti isikuandmed teiste tavakasutajate eest varjatud.<br /> <br /> * Rakenduses peab olema võimalik kasutajatel '''asukohti sisestada'''. See tähendab, et autojuht saab rakenduses sisestada, kust kuhu ja millal ta on autoga liikumas ning kaassõitja saab pärast soovitud sihtkoha sisestamist näha neid autojuhte, kes on tema läheduses asuvast alguspunktist soovitud sihtpunkti (või selle lähedusse) liikumas.<br /> <br /> * Kasutajakogemuse parandamiseks peab rakenduses olema '''graafiline kaardirakendus''', mille abil on rakenduse kasutajatel võimalik kaardil näha nende asukohta antud hetkel ning planeeritud trajektoori alguspunkti ning sihtkohta.<br /> <br /> ===Nice-to-have features===<br /> <br /> * Pärast seda, kui on selgunud, et on olemas autojuht ja kaassõitja, kes soovivad sarnasel ajal sarnasesse kohta minna, võiks osapooltel olla võimalik vahetada rakendusesiseselt '''sõnumeid'''. Selle funktsionaalsuse eesmärk oleks anda osapooltele võimalus täpsustada sõiduga seonduvaid detaile. Näiteks saab juht sõnumi teel kaassõitjale teada anda, millise trepikoja juurde kaassõitja peaks tulema.<br /> <br /> * Kaassõitjal oleks ehk rakendust mugavam kasutada, kui tema '''asukoht tuvastataks automaatselt'''. Näiteks kui kaassõitja asub rakenduse kasutamise hetkel samas kohas, kust ta soovib oma sõitu alustada, oleks tal automaatse asukohatuvastamise abil väga kerge leida see asukoht graafiliselt kaardirakenduselt üles.<br /> <br /> * Läbimõeldud, esteetiline ja mugavalt kasutatav graafiline '''kasutajaliides'''.<br /> <br /> * '''Motivatsiooniprogramm''' juhtidele - sõitude eest punktide kogumine ja andmine, kaassõitjatele võimalus lahket juhti tunnustada.<br /> <br /> ==Analüüsi retsensioon==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Lõpptoode==<br /> <br /> Projekti lõpptoode koos dokumentatsiooniga asub zip-arhiivi kujul [http://enos.itcollege.ee/~asamelse/XYZ.zip siin].</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:XYZ&diff=128998 2018-01-19T10:19:08Z

<p>Asamelse: /* Lõpptoode */</p> <hr /> <div>==Tiim==<br /> * Andero Samelselg (juht)<br /> * Eve Ormisson<br /> * Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Ajakava==<br /> * 27.09.2017 Tiimi kokkupanek<br /> * 01.10 Ajurünnak, idee vormimine<br /> * 20.10 Lõpliku idee lukkupanemine<br /> * 05.11 Rakenduse analüüsi valmimine<br /> * 10.11 Tiimi Scraper analüüsile retsensiooni valmimine<br /> * 21.12 Rakenduse prototüübi esitlemine<br /> * 18.01.2018 Rakenduse lõpptoote esitlemine<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua rakendus, mis võimaldaks kokku viia lähestikku elavad autojuhid ja kaassõitjad, kes soovivad sõita sarnase asukohaga sihtpunktidesse.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> https://andero91.visualstudio.com/XYZ/<br /> <br /> ==Rakenduse analüüs==<br /> <br /> IT Kolledži uksest novembrivihma astudes on nii mõnelgi jala liikleval tudengil mõttesse sähvanud, et äkki keegi just liigub siitsamast Tehnopolist autoga kesklinna poole. Üsna suure tõenäosusega liigubki. Võibolla on juhtide hulgas ka neid, kes rõõmustaksid seltskonna üle - ühiseid jututeemasid on sama kooli inimestel ju kerge leida. Nii võivad autosõidud osutuda tutvuse või isegi sõpruse alguseks, anda võimaluse jagada materjale ja õppimisalast infot ning miks mitte panna aluse koostööks nii koolis kui väljaspool kooli. <br /> <br /> Või siis pakub ühine autosõit lihtsalt võimaluse kuiva jalaga ja meeldivas seltkonnas sihtpunkti jõuda. Ainult et kuidas need õiged inimesed õigel hetkel üles leida? <br /> <br /> '''Meie eesmärgiks on luua rakendus, mis võimaldab viia kokku lähestikku elavad, töötavad või õppivad autojuhid ja kaassõitjad, kes regulaarselt liiguvad sarnase asukohaga sihtpunktidesse.'''<br /> <br /> Rakendus võiks hästi toimida suurtes organisatsioonides, mis asuvad kesklinnast eemal, nagu näiteks TTÜ/Tehnopol, PERH vmt. Nendesse asutustesse ühistranspordiga jõudmine võib olla tähelepanuväärselt ebamugavam kui autoga, võttes märgatavalt rohkem aega. Samuti võib osutuda vajalikuks kasutada mitut erinevat transpordivahendit. <br /> <br /> Samas on liiklusummikud tööpäevade hommikuti ja õhtuti muutumas üha suuremaks probleemiks. Kui ühistranspordiga tööle jõudmine on liiga keeruline või ajakulukas, ei jää inimesel muud üle, kui sõita tööle autoga. Sageli on täidetud ainult juhiiste, kuigi autosse mahuks mugavalt veel vähemalt kolm inimest.<br /> <br /> Tööle jõudnud inimesel võib tekkida raskusi sõiduki parkimisega, sest ka tema kolleegid on aja kokkuhoiu eesmärgil tööle sõitnud oma autoga. Kui igapäevaselt samadel trajektooridel liikuvad inimesed hakkaksid tööle liikuma ühiselt, vähendaks see nii ummikuid kui ka parkimiskohtade nappusest tulenevaid ebameeldivusi. Samuti võib sellise koosliikumise tagajärjel tekkida uusi tutvusi või isegi sõprussidemeid. <br /> <br /> Kui oma osakonna, kursuse või kontori inimestega on lihtne üheskoos sõitmise kokkuleppeid teha (ja seda kasutatakse üha enamgi), ei pruugi suurtes organisatsioonides samas piirkonnas elavate töötajate kokkuviimine väga lihtne olla. Suurtes organisatsioonides võivad inimesed töötada kõrvuti osakondades aastaid, omavahel kunagi tutvumata. Sellistes olukordades oleks meie planeeritavast rakendusest palju abi. <br /> <br /> Autojagamise kokkuleppeid võib olla mitmesuguseid: üks variant on, et mitu autoomanikku võtavad teineteist korda-mööda peale või teine variant, kui kokkulepe on sõlmitud autojuhi ja nn “hääletajate” vahel, kellel isiklik sõiduvahend puudub. Autojuht määrab aja ja koha, kust sõit algab, “hääletajad” peavad kokkulepitud ajaks sinna kohale jõudma. Samuti sõidab autojuht konkreetselt sinna kohta, kuhu ta ise peab jõudma. Tee peal saab teha küll peatusi, kuid ümbersõite ei tehta. Kaassõitjad liiguvad sihtkohta jõudes vajadusel viimase teelõigu iseseisvalt. Loomulikult on võimalik teha kõikide osapoolte nõusolekul erikokkuleppeid, kuid üldise mudelina peaks sõit olema juhile võimalikult mugav. Juhi jaoks peaks kaassõitjate sõidutamine nõudma võimalikult vahe lisapingutust ning ei tohiks tähendada lisanduvat aja- ja kütusekulu. <br /> <br /> Rakendusega võiks kaasas käia motivatsiooniprogramm, et julgustada autojuhte teisi peale võtma. Sõitude eest koguvad juhid punkte, samuti võiksid kaassõitjad saada head juhti tunnustada. Regulaarsed ja teiste poolt tunnustatud küüdipakkujad võiksid oma panuse eest ummikute vähendamisse saada soodustust näiteks kütuse ostmisel või tasulistes parklates parkimisel jne. <br /> <br /> ===Kõrgendatud tähelepanu nõudvad ülesanded===<br /> <br /> Kõige keerulisema ülesandena näib meile rakenduse sidumine kaardirakendusteenusega ja nende omavaheline andmete jagamine. <br /> <br /> ===Tööjaotus===<br /> <br /> Rakenduse loomisel näeme kolme suuremat alateemat ja ülesannet:<br /> <br /> * Töö andmebaasiga<br /> ** Luua andmebaas, mis hõlmaks kõiki rakenduse kasutajaid.<br /> * Töö WPF-ga<br /> ** Luua toimiv rakendus ning selle graafiline kasutajaliides.<br /> * Töö kaardirakendusega<br /> ** Implementeerida funktsionaalsus, mille abil saaksid kasutajad täpsustada asukohti ning näeksid planeeritud trajektoori kaardil.<br /> <br /> Reaalse töö alguses lepime kokku konkreetse aja (tundides), mida igaüks peaks nädala raames (vähemalt) projekti panustama. Lepime kokku koodistiilis ja muudes tehnilistes detailides. <br /> <br /> Kuna tiimis on kolm liiget, algab töö sellest, et igaüks uurib ühte teemadest põhjalikumalt ja alustab oma ülesande raames rakenduse loomist. Õppe-eesmärgil, aga ka suurema ühtluse saavutamiseks planeerime ülesandeid tiimiliikmete vahel roteerida. Igaüks töötab mingi aja konkreetse alamteemaga, siis vahetatakse ülesanded. Enne ülesannete roteerumist tutvustame üksteisele, mida vahepeal teinud oleme, kuhu jõudsime ja kuidas oleks meie arvates mõistlik edasi minna. Sellised vahekoosolekud tagavad ühise arusaama rakendusest ning jätavad võimaluse vajadusel muudatuste tegemiseks. Samuti peaksid need ära hoidma topelttöö, meid üksteise tegevusega kursis hoidma ning andma võimaluse üksteiselt õppida. <br /> <br /> ===Must-have features===<br /> <br /> * Nii autojuhid kui ka kaassõitjad saavad rakendust kasutada läbi '''kasutajaprofiilide''', mille jaoks on vaja luua andmebaas. Juhi ja sõitja kasutajaprofiilid on erineva sisuga. Juhi kohta on kasutajaprofiilis kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info, tema pilt ning info sõiduki kohta: automark, pilt jne. Sõitja profiilis on kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info ning pilt sõitjast. Mõistagi on delikaatsemat sorti isikuandmed teiste tavakasutajate eest varjatud.<br /> <br /> * Rakenduses peab olema võimalik kasutajatel '''asukohti sisestada'''. See tähendab, et autojuht saab rakenduses sisestada, kust kuhu ja millal ta on autoga liikumas ning kaassõitja saab pärast soovitud sihtkoha sisestamist näha neid autojuhte, kes on tema läheduses asuvast alguspunktist soovitud sihtpunkti (või selle lähedusse) liikumas.<br /> <br /> * Kasutajakogemuse parandamiseks peab rakenduses olema '''graafiline kaardirakendus''', mille abil on rakenduse kasutajatel võimalik kaardil näha nende asukohta antud hetkel ning planeeritud trajektoori alguspunkti ning sihtkohta.<br /> <br /> ===Nice-to-have features===<br /> <br /> * Pärast seda, kui on selgunud, et on olemas autojuht ja kaassõitja, kes soovivad sarnasel ajal sarnasesse kohta minna, võiks osapooltel olla võimalik vahetada rakendusesiseselt '''sõnumeid'''. Selle funktsionaalsuse eesmärk oleks anda osapooltele võimalus täpsustada sõiduga seonduvaid detaile. Näiteks saab juht sõnumi teel kaassõitjale teada anda, millise trepikoja juurde kaassõitja peaks tulema.<br /> <br /> * Kaassõitjal oleks ehk rakendust mugavam kasutada, kui tema '''asukoht tuvastataks automaatselt'''. Näiteks kui kaassõitja asub rakenduse kasutamise hetkel samas kohas, kust ta soovib oma sõitu alustada, oleks tal automaatse asukohatuvastamise abil väga kerge leida see asukoht graafiliselt kaardirakenduselt üles.<br /> <br /> * Läbimõeldud, esteetiline ja mugavalt kasutatav graafiline '''kasutajaliides'''.<br /> <br /> * '''Motivatsiooniprogramm''' juhtidele - sõitude eest punktide kogumine ja andmine, kaassõitjatele võimalus lahket juhti tunnustada.<br /> <br /> ==Analüüsi retsensioon==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Lõpptoode==<br /> <br /> Projekti lõpptoode koos dokumentatsiooniga asub zip-arhiivi kujul [http://enos.itcollege.ee/~asamelse/XYZ-final.zip siin].<br /> <br /> '''Tähelepanu!''' Tiim XYZ soovib koodi sisse viia muudatused, millele lõpptoote kaitsmisel tähelepanu juhiti. Palun neil, kes soovivad projekti retsenseerida, teha seda alates '''21. jaanuarist'''. Täname!</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:XYZ&diff=128965 2018-01-18T12:12:58Z

<p>Asamelse: /* Lõpptoode */</p> <hr /> <div>==Tiim==<br /> * Andero Samelselg (juht)<br /> * Eve Ormisson<br /> * Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Ajakava==<br /> * 27.09.2017 Tiimi kokkupanek<br /> * 01.10 Ajurünnak, idee vormimine<br /> * 20.10 Lõpliku idee lukkupanemine<br /> * 05.11 Rakenduse analüüsi valmimine<br /> * 10.11 Tiimi Scraper analüüsile retsensiooni valmimine<br /> * 21.12 Rakenduse prototüübi esitlemine<br /> * 18.01.2018 Rakenduse lõpptoote esitlemine<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua rakendus, mis võimaldaks kokku viia lähestikku elavad autojuhid ja kaassõitjad, kes soovivad sõita sarnase asukohaga sihtpunktidesse.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> https://andero91.visualstudio.com/XYZ/<br /> <br /> ==Rakenduse analüüs==<br /> <br /> IT Kolledži uksest novembrivihma astudes on nii mõnelgi jala liikleval tudengil mõttesse sähvanud, et äkki keegi just liigub siitsamast Tehnopolist autoga kesklinna poole. Üsna suure tõenäosusega liigubki. Võibolla on juhtide hulgas ka neid, kes rõõmustaksid seltskonna üle - ühiseid jututeemasid on sama kooli inimestel ju kerge leida. Nii võivad autosõidud osutuda tutvuse või isegi sõpruse alguseks, anda võimaluse jagada materjale ja õppimisalast infot ning miks mitte panna aluse koostööks nii koolis kui väljaspool kooli. <br /> <br /> Või siis pakub ühine autosõit lihtsalt võimaluse kuiva jalaga ja meeldivas seltkonnas sihtpunkti jõuda. Ainult et kuidas need õiged inimesed õigel hetkel üles leida? <br /> <br /> '''Meie eesmärgiks on luua rakendus, mis võimaldab viia kokku lähestikku elavad, töötavad või õppivad autojuhid ja kaassõitjad, kes regulaarselt liiguvad sarnase asukohaga sihtpunktidesse.'''<br /> <br /> Rakendus võiks hästi toimida suurtes organisatsioonides, mis asuvad kesklinnast eemal, nagu näiteks TTÜ/Tehnopol, PERH vmt. Nendesse asutustesse ühistranspordiga jõudmine võib olla tähelepanuväärselt ebamugavam kui autoga, võttes märgatavalt rohkem aega. Samuti võib osutuda vajalikuks kasutada mitut erinevat transpordivahendit. <br /> <br /> Samas on liiklusummikud tööpäevade hommikuti ja õhtuti muutumas üha suuremaks probleemiks. Kui ühistranspordiga tööle jõudmine on liiga keeruline või ajakulukas, ei jää inimesel muud üle, kui sõita tööle autoga. Sageli on täidetud ainult juhiiste, kuigi autosse mahuks mugavalt veel vähemalt kolm inimest.<br /> <br /> Tööle jõudnud inimesel võib tekkida raskusi sõiduki parkimisega, sest ka tema kolleegid on aja kokkuhoiu eesmärgil tööle sõitnud oma autoga. Kui igapäevaselt samadel trajektooridel liikuvad inimesed hakkaksid tööle liikuma ühiselt, vähendaks see nii ummikuid kui ka parkimiskohtade nappusest tulenevaid ebameeldivusi. Samuti võib sellise koosliikumise tagajärjel tekkida uusi tutvusi või isegi sõprussidemeid. <br /> <br /> Kui oma osakonna, kursuse või kontori inimestega on lihtne üheskoos sõitmise kokkuleppeid teha (ja seda kasutatakse üha enamgi), ei pruugi suurtes organisatsioonides samas piirkonnas elavate töötajate kokkuviimine väga lihtne olla. Suurtes organisatsioonides võivad inimesed töötada kõrvuti osakondades aastaid, omavahel kunagi tutvumata. Sellistes olukordades oleks meie planeeritavast rakendusest palju abi. <br /> <br /> Autojagamise kokkuleppeid võib olla mitmesuguseid: üks variant on, et mitu autoomanikku võtavad teineteist korda-mööda peale või teine variant, kui kokkulepe on sõlmitud autojuhi ja nn “hääletajate” vahel, kellel isiklik sõiduvahend puudub. Autojuht määrab aja ja koha, kust sõit algab, “hääletajad” peavad kokkulepitud ajaks sinna kohale jõudma. Samuti sõidab autojuht konkreetselt sinna kohta, kuhu ta ise peab jõudma. Tee peal saab teha küll peatusi, kuid ümbersõite ei tehta. Kaassõitjad liiguvad sihtkohta jõudes vajadusel viimase teelõigu iseseisvalt. Loomulikult on võimalik teha kõikide osapoolte nõusolekul erikokkuleppeid, kuid üldise mudelina peaks sõit olema juhile võimalikult mugav. Juhi jaoks peaks kaassõitjate sõidutamine nõudma võimalikult vahe lisapingutust ning ei tohiks tähendada lisanduvat aja- ja kütusekulu. <br /> <br /> Rakendusega võiks kaasas käia motivatsiooniprogramm, et julgustada autojuhte teisi peale võtma. Sõitude eest koguvad juhid punkte, samuti võiksid kaassõitjad saada head juhti tunnustada. Regulaarsed ja teiste poolt tunnustatud küüdipakkujad võiksid oma panuse eest ummikute vähendamisse saada soodustust näiteks kütuse ostmisel või tasulistes parklates parkimisel jne. <br /> <br /> ===Kõrgendatud tähelepanu nõudvad ülesanded===<br /> <br /> Kõige keerulisema ülesandena näib meile rakenduse sidumine kaardirakendusteenusega ja nende omavaheline andmete jagamine. <br /> <br /> ===Tööjaotus===<br /> <br /> Rakenduse loomisel näeme kolme suuremat alateemat ja ülesannet:<br /> <br /> * Töö andmebaasiga<br /> ** Luua andmebaas, mis hõlmaks kõiki rakenduse kasutajaid.<br /> * Töö WPF-ga<br /> ** Luua toimiv rakendus ning selle graafiline kasutajaliides.<br /> * Töö kaardirakendusega<br /> ** Implementeerida funktsionaalsus, mille abil saaksid kasutajad täpsustada asukohti ning näeksid planeeritud trajektoori kaardil.<br /> <br /> Reaalse töö alguses lepime kokku konkreetse aja (tundides), mida igaüks peaks nädala raames (vähemalt) projekti panustama. Lepime kokku koodistiilis ja muudes tehnilistes detailides. <br /> <br /> Kuna tiimis on kolm liiget, algab töö sellest, et igaüks uurib ühte teemadest põhjalikumalt ja alustab oma ülesande raames rakenduse loomist. Õppe-eesmärgil, aga ka suurema ühtluse saavutamiseks planeerime ülesandeid tiimiliikmete vahel roteerida. Igaüks töötab mingi aja konkreetse alamteemaga, siis vahetatakse ülesanded. Enne ülesannete roteerumist tutvustame üksteisele, mida vahepeal teinud oleme, kuhu jõudsime ja kuidas oleks meie arvates mõistlik edasi minna. Sellised vahekoosolekud tagavad ühise arusaama rakendusest ning jätavad võimaluse vajadusel muudatuste tegemiseks. Samuti peaksid need ära hoidma topelttöö, meid üksteise tegevusega kursis hoidma ning andma võimaluse üksteiselt õppida. <br /> <br /> ===Must-have features===<br /> <br /> * Nii autojuhid kui ka kaassõitjad saavad rakendust kasutada läbi '''kasutajaprofiilide''', mille jaoks on vaja luua andmebaas. Juhi ja sõitja kasutajaprofiilid on erineva sisuga. Juhi kohta on kasutajaprofiilis kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info, tema pilt ning info sõiduki kohta: automark, pilt jne. Sõitja profiilis on kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info ning pilt sõitjast. Mõistagi on delikaatsemat sorti isikuandmed teiste tavakasutajate eest varjatud.<br /> <br /> * Rakenduses peab olema võimalik kasutajatel '''asukohti sisestada'''. See tähendab, et autojuht saab rakenduses sisestada, kust kuhu ja millal ta on autoga liikumas ning kaassõitja saab pärast soovitud sihtkoha sisestamist näha neid autojuhte, kes on tema läheduses asuvast alguspunktist soovitud sihtpunkti (või selle lähedusse) liikumas.<br /> <br /> * Kasutajakogemuse parandamiseks peab rakenduses olema '''graafiline kaardirakendus''', mille abil on rakenduse kasutajatel võimalik kaardil näha nende asukohta antud hetkel ning planeeritud trajektoori alguspunkti ning sihtkohta.<br /> <br /> ===Nice-to-have features===<br /> <br /> * Pärast seda, kui on selgunud, et on olemas autojuht ja kaassõitja, kes soovivad sarnasel ajal sarnasesse kohta minna, võiks osapooltel olla võimalik vahetada rakendusesiseselt '''sõnumeid'''. Selle funktsionaalsuse eesmärk oleks anda osapooltele võimalus täpsustada sõiduga seonduvaid detaile. Näiteks saab juht sõnumi teel kaassõitjale teada anda, millise trepikoja juurde kaassõitja peaks tulema.<br /> <br /> * Kaassõitjal oleks ehk rakendust mugavam kasutada, kui tema '''asukoht tuvastataks automaatselt'''. Näiteks kui kaassõitja asub rakenduse kasutamise hetkel samas kohas, kust ta soovib oma sõitu alustada, oleks tal automaatse asukohatuvastamise abil väga kerge leida see asukoht graafiliselt kaardirakenduselt üles.<br /> <br /> * Läbimõeldud, esteetiline ja mugavalt kasutatav graafiline '''kasutajaliides'''.<br /> <br /> * '''Motivatsiooniprogramm''' juhtidele - sõitude eest punktide kogumine ja andmine, kaassõitjatele võimalus lahket juhti tunnustada.<br /> <br /> ==Analüüsi retsensioon==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Lõpptoode==<br /> <br /> Projekti lõpptoode koos dokumentatsiooniga asub zip-arhiivi kujul [http://enos.itcollege.ee/~asamelse/XYZ-final.zip siin]. Toimiv kasutajanimi ja parool on ewe / ewe123.<br /> <br /> '''Tähelepanu!''' Tiim XYZ soovib koodi sisse viia muudatused, millele lõpptoote kaitsmisel tähelepanu juhiti. Palun neil, kes soovivad projekti retsenseerida, teha seda alates '''21. jaanuarist'''. Täname!</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:XYZ&diff=128954 2018-01-18T09:19:01Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div>==Tiim==<br /> * Andero Samelselg (juht)<br /> * Eve Ormisson<br /> * Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Ajakava==<br /> * 27.09.2017 Tiimi kokkupanek<br /> * 01.10 Ajurünnak, idee vormimine<br /> * 20.10 Lõpliku idee lukkupanemine<br /> * 05.11 Rakenduse analüüsi valmimine<br /> * 10.11 Tiimi Scraper analüüsile retsensiooni valmimine<br /> * 21.12 Rakenduse prototüübi esitlemine<br /> * 18.01.2018 Rakenduse lõpptoote esitlemine<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua rakendus, mis võimaldaks kokku viia lähestikku elavad autojuhid ja kaassõitjad, kes soovivad sõita sarnase asukohaga sihtpunktidesse.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> https://andero91.visualstudio.com/XYZ/<br /> <br /> ==Rakenduse analüüs==<br /> <br /> IT Kolledži uksest novembrivihma astudes on nii mõnelgi jala liikleval tudengil mõttesse sähvanud, et äkki keegi just liigub siitsamast Tehnopolist autoga kesklinna poole. Üsna suure tõenäosusega liigubki. Võibolla on juhtide hulgas ka neid, kes rõõmustaksid seltskonna üle - ühiseid jututeemasid on sama kooli inimestel ju kerge leida. Nii võivad autosõidud osutuda tutvuse või isegi sõpruse alguseks, anda võimaluse jagada materjale ja õppimisalast infot ning miks mitte panna aluse koostööks nii koolis kui väljaspool kooli. <br /> <br /> Või siis pakub ühine autosõit lihtsalt võimaluse kuiva jalaga ja meeldivas seltkonnas sihtpunkti jõuda. Ainult et kuidas need õiged inimesed õigel hetkel üles leida? <br /> <br /> '''Meie eesmärgiks on luua rakendus, mis võimaldab viia kokku lähestikku elavad, töötavad või õppivad autojuhid ja kaassõitjad, kes regulaarselt liiguvad sarnase asukohaga sihtpunktidesse.'''<br /> <br /> Rakendus võiks hästi toimida suurtes organisatsioonides, mis asuvad kesklinnast eemal, nagu näiteks TTÜ/Tehnopol, PERH vmt. Nendesse asutustesse ühistranspordiga jõudmine võib olla tähelepanuväärselt ebamugavam kui autoga, võttes märgatavalt rohkem aega. Samuti võib osutuda vajalikuks kasutada mitut erinevat transpordivahendit. <br /> <br /> Samas on liiklusummikud tööpäevade hommikuti ja õhtuti muutumas üha suuremaks probleemiks. Kui ühistranspordiga tööle jõudmine on liiga keeruline või ajakulukas, ei jää inimesel muud üle, kui sõita tööle autoga. Sageli on täidetud ainult juhiiste, kuigi autosse mahuks mugavalt veel vähemalt kolm inimest.<br /> <br /> Tööle jõudnud inimesel võib tekkida raskusi sõiduki parkimisega, sest ka tema kolleegid on aja kokkuhoiu eesmärgil tööle sõitnud oma autoga. Kui igapäevaselt samadel trajektooridel liikuvad inimesed hakkaksid tööle liikuma ühiselt, vähendaks see nii ummikuid kui ka parkimiskohtade nappusest tulenevaid ebameeldivusi. Samuti võib sellise koosliikumise tagajärjel tekkida uusi tutvusi või isegi sõprussidemeid. <br /> <br /> Kui oma osakonna, kursuse või kontori inimestega on lihtne üheskoos sõitmise kokkuleppeid teha (ja seda kasutatakse üha enamgi), ei pruugi suurtes organisatsioonides samas piirkonnas elavate töötajate kokkuviimine väga lihtne olla. Suurtes organisatsioonides võivad inimesed töötada kõrvuti osakondades aastaid, omavahel kunagi tutvumata. Sellistes olukordades oleks meie planeeritavast rakendusest palju abi. <br /> <br /> Autojagamise kokkuleppeid võib olla mitmesuguseid: üks variant on, et mitu autoomanikku võtavad teineteist korda-mööda peale või teine variant, kui kokkulepe on sõlmitud autojuhi ja nn “hääletajate” vahel, kellel isiklik sõiduvahend puudub. Autojuht määrab aja ja koha, kust sõit algab, “hääletajad” peavad kokkulepitud ajaks sinna kohale jõudma. Samuti sõidab autojuht konkreetselt sinna kohta, kuhu ta ise peab jõudma. Tee peal saab teha küll peatusi, kuid ümbersõite ei tehta. Kaassõitjad liiguvad sihtkohta jõudes vajadusel viimase teelõigu iseseisvalt. Loomulikult on võimalik teha kõikide osapoolte nõusolekul erikokkuleppeid, kuid üldise mudelina peaks sõit olema juhile võimalikult mugav. Juhi jaoks peaks kaassõitjate sõidutamine nõudma võimalikult vahe lisapingutust ning ei tohiks tähendada lisanduvat aja- ja kütusekulu. <br /> <br /> Rakendusega võiks kaasas käia motivatsiooniprogramm, et julgustada autojuhte teisi peale võtma. Sõitude eest koguvad juhid punkte, samuti võiksid kaassõitjad saada head juhti tunnustada. Regulaarsed ja teiste poolt tunnustatud küüdipakkujad võiksid oma panuse eest ummikute vähendamisse saada soodustust näiteks kütuse ostmisel või tasulistes parklates parkimisel jne. <br /> <br /> ===Kõrgendatud tähelepanu nõudvad ülesanded===<br /> <br /> Kõige keerulisema ülesandena näib meile rakenduse sidumine kaardirakendusteenusega ja nende omavaheline andmete jagamine. <br /> <br /> ===Tööjaotus===<br /> <br /> Rakenduse loomisel näeme kolme suuremat alateemat ja ülesannet:<br /> <br /> * Töö andmebaasiga<br /> ** Luua andmebaas, mis hõlmaks kõiki rakenduse kasutajaid.<br /> * Töö WPF-ga<br /> ** Luua toimiv rakendus ning selle graafiline kasutajaliides.<br /> * Töö kaardirakendusega<br /> ** Implementeerida funktsionaalsus, mille abil saaksid kasutajad täpsustada asukohti ning näeksid planeeritud trajektoori kaardil.<br /> <br /> Reaalse töö alguses lepime kokku konkreetse aja (tundides), mida igaüks peaks nädala raames (vähemalt) projekti panustama. Lepime kokku koodistiilis ja muudes tehnilistes detailides. <br /> <br /> Kuna tiimis on kolm liiget, algab töö sellest, et igaüks uurib ühte teemadest põhjalikumalt ja alustab oma ülesande raames rakenduse loomist. Õppe-eesmärgil, aga ka suurema ühtluse saavutamiseks planeerime ülesandeid tiimiliikmete vahel roteerida. Igaüks töötab mingi aja konkreetse alamteemaga, siis vahetatakse ülesanded. Enne ülesannete roteerumist tutvustame üksteisele, mida vahepeal teinud oleme, kuhu jõudsime ja kuidas oleks meie arvates mõistlik edasi minna. Sellised vahekoosolekud tagavad ühise arusaama rakendusest ning jätavad võimaluse vajadusel muudatuste tegemiseks. Samuti peaksid need ära hoidma topelttöö, meid üksteise tegevusega kursis hoidma ning andma võimaluse üksteiselt õppida. <br /> <br /> ===Must-have features===<br /> <br /> * Nii autojuhid kui ka kaassõitjad saavad rakendust kasutada läbi '''kasutajaprofiilide''', mille jaoks on vaja luua andmebaas. Juhi ja sõitja kasutajaprofiilid on erineva sisuga. Juhi kohta on kasutajaprofiilis kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info, tema pilt ning info sõiduki kohta: automark, pilt jne. Sõitja profiilis on kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info ning pilt sõitjast. Mõistagi on delikaatsemat sorti isikuandmed teiste tavakasutajate eest varjatud.<br /> <br /> * Rakenduses peab olema võimalik kasutajatel '''asukohti sisestada'''. See tähendab, et autojuht saab rakenduses sisestada, kust kuhu ja millal ta on autoga liikumas ning kaassõitja saab pärast soovitud sihtkoha sisestamist näha neid autojuhte, kes on tema läheduses asuvast alguspunktist soovitud sihtpunkti (või selle lähedusse) liikumas.<br /> <br /> * Kasutajakogemuse parandamiseks peab rakenduses olema '''graafiline kaardirakendus''', mille abil on rakenduse kasutajatel võimalik kaardil näha nende asukohta antud hetkel ning planeeritud trajektoori alguspunkti ning sihtkohta.<br /> <br /> ===Nice-to-have features===<br /> <br /> * Pärast seda, kui on selgunud, et on olemas autojuht ja kaassõitja, kes soovivad sarnasel ajal sarnasesse kohta minna, võiks osapooltel olla võimalik vahetada rakendusesiseselt '''sõnumeid'''. Selle funktsionaalsuse eesmärk oleks anda osapooltele võimalus täpsustada sõiduga seonduvaid detaile. Näiteks saab juht sõnumi teel kaassõitjale teada anda, millise trepikoja juurde kaassõitja peaks tulema.<br /> <br /> * Kaassõitjal oleks ehk rakendust mugavam kasutada, kui tema '''asukoht tuvastataks automaatselt'''. Näiteks kui kaassõitja asub rakenduse kasutamise hetkel samas kohas, kust ta soovib oma sõitu alustada, oleks tal automaatse asukohatuvastamise abil väga kerge leida see asukoht graafiliselt kaardirakenduselt üles.<br /> <br /> * Läbimõeldud, esteetiline ja mugavalt kasutatav graafiline '''kasutajaliides'''.<br /> <br /> * '''Motivatsiooniprogramm''' juhtidele - sõitude eest punktide kogumine ja andmine, kaassõitjatele võimalus lahket juhti tunnustada.<br /> <br /> ==Analüüsi retsensioon==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Lõpptoode==<br /> <br /> Projekti lõpptoode koos dokumentatsiooniga asub zip-arhiivi kujul [http://enos.itcollege.ee/~asamelse/XYZ-final.zip siin]. Toimiv kasutajanimi ja parool on ewe / ewe123.</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=128912 2018-01-15T10:52:07Z

<p>Asamelse: /* Esitlus/Kaitsmine */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2017 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 -<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - <br /> *12.30 - <br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:XYZ&diff=128765 2017-12-21T13:45:19Z

<p>Asamelse: /* Ajakava */</p> <hr /> <div>==Tiim==<br /> * Andero Samelselg (juht)<br /> * Eve Ormisson<br /> * Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Ajakava==<br /> * 27.09 Tiimi kokkupanek<br /> * 01.10 Ajurünnak, idee vormimine<br /> * 20.10 Lõpliku idee lukkupanemine<br /> * 05.11 Rakenduse analüüsi valmimine<br /> * 10.11 Tiimi Scraper analüüsile retsensiooni valmimine<br /> * 21.12 Rakenduse prototüübi esitlemine<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua rakendus, mis võimaldaks kokku viia lähestikku elavad autojuhid ja kaassõitjad, kes soovivad sõita sarnase asukohaga sihtpunktidesse.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> https://andero91.visualstudio.com/XYZ/<br /> <br /> ==Rakenduse analüüs==<br /> <br /> IT Kolledži uksest novembrivihma astudes on nii mõnelgi jala liikleval tudengil mõttesse sähvanud, et äkki keegi just liigub siitsamast Tehnopolist autoga kesklinna poole. Üsna suure tõenäosusega liigubki. Võibolla on juhtide hulgas ka neid, kes rõõmustaksid seltskonna üle - ühiseid jututeemasid on sama kooli inimestel ju kerge leida. Nii võivad autosõidud osutuda tutvuse või isegi sõpruse alguseks, anda võimaluse jagada materjale ja õppimisalast infot ning miks mitte panna aluse koostööks nii koolis kui väljaspool kooli. <br /> <br /> Või siis pakub ühine autosõit lihtsalt võimaluse kuiva jalaga ja meeldivas seltkonnas sihtpunkti jõuda. Ainult et kuidas need õiged inimesed õigel hetkel üles leida? <br /> <br /> '''Meie eesmärgiks on luua rakendus, mis võimaldab viia kokku lähestikku elavad, töötavad või õppivad autojuhid ja kaassõitjad, kes regulaarselt liiguvad sarnase asukohaga sihtpunktidesse.'''<br /> <br /> Rakendus võiks hästi toimida suurtes organisatsioonides, mis asuvad kesklinnast eemal, nagu näiteks TTÜ/Tehnopol, PERH vmt. Nendesse asutustesse ühistranspordiga jõudmine võib olla tähelepanuväärselt ebamugavam kui autoga, võttes märgatavalt rohkem aega. Samuti võib osutuda vajalikuks kasutada mitut erinevat transpordivahendit. <br /> <br /> Samas on liiklusummikud tööpäevade hommikuti ja õhtuti muutumas üha suuremaks probleemiks. Kui ühistranspordiga tööle jõudmine on liiga keeruline või ajakulukas, ei jää inimesel muud üle, kui sõita tööle autoga. Sageli on täidetud ainult juhiiste, kuigi autosse mahuks mugavalt veel vähemalt kolm inimest.<br /> <br /> Tööle jõudnud inimesel võib tekkida raskusi sõiduki parkimisega, sest ka tema kolleegid on aja kokkuhoiu eesmärgil tööle sõitnud oma autoga. Kui igapäevaselt samadel trajektooridel liikuvad inimesed hakkaksid tööle liikuma ühiselt, vähendaks see nii ummikuid kui ka parkimiskohtade nappusest tulenevaid ebameeldivusi. Samuti võib sellise koosliikumise tagajärjel tekkida uusi tutvusi või isegi sõprussidemeid. <br /> <br /> Kui oma osakonna, kursuse või kontori inimestega on lihtne üheskoos sõitmise kokkuleppeid teha (ja seda kasutatakse üha enamgi), ei pruugi suurtes organisatsioonides samas piirkonnas elavate töötajate kokkuviimine väga lihtne olla. Suurtes organisatsioonides võivad inimesed töötada kõrvuti osakondades aastaid, omavahel kunagi tutvumata. Sellistes olukordades oleks meie planeeritavast rakendusest palju abi. <br /> <br /> Autojagamise kokkuleppeid võib olla mitmesuguseid: üks variant on, et mitu autoomanikku võtavad teineteist korda-mööda peale või teine variant, kui kokkulepe on sõlmitud autojuhi ja nn “hääletajate” vahel, kellel isiklik sõiduvahend puudub. Autojuht määrab aja ja koha, kust sõit algab, “hääletajad” peavad kokkulepitud ajaks sinna kohale jõudma. Samuti sõidab autojuht konkreetselt sinna kohta, kuhu ta ise peab jõudma. Tee peal saab teha küll peatusi, kuid ümbersõite ei tehta. Kaassõitjad liiguvad sihtkohta jõudes vajadusel viimase teelõigu iseseisvalt. Loomulikult on võimalik teha kõikide osapoolte nõusolekul erikokkuleppeid, kuid üldise mudelina peaks sõit olema juhile võimalikult mugav. Juhi jaoks peaks kaassõitjate sõidutamine nõudma võimalikult vahe lisapingutust ning ei tohiks tähendada lisanduvat aja- ja kütusekulu. <br /> <br /> Rakendusega võiks kaasas käia motivatsiooniprogramm, et julgustada autojuhte teisi peale võtma. Sõitude eest koguvad juhid punkte, samuti võiksid kaassõitjad saada head juhti tunnustada. Regulaarsed ja teiste poolt tunnustatud küüdipakkujad võiksid oma panuse eest ummikute vähendamisse saada soodustust näiteks kütuse ostmisel või tasulistes parklates parkimisel jne. <br /> <br /> ===Kõrgendatud tähelepanu nõudvad ülesanded===<br /> <br /> Kõige keerulisema ülesandena näib meile rakenduse sidumine kaardirakendusteenusega ja nende omavaheline andmete jagamine. <br /> <br /> ===Tööjaotus===<br /> <br /> Rakenduse loomisel näeme kolme suuremat alateemat ja ülesannet:<br /> <br /> * Töö andmebaasiga<br /> ** Luua andmebaas, mis hõlmaks kõiki rakenduse kasutajaid.<br /> * Töö WPF-ga<br /> ** Luua toimiv rakendus ning selle graafiline kasutajaliides.<br /> * Töö kaardirakendusega<br /> ** Implementeerida funktsionaalsus, mille abil saaksid kasutajad täpsustada asukohti ning näeksid planeeritud trajektoori kaardil.<br /> <br /> Reaalse töö alguses lepime kokku konkreetse aja (tundides), mida igaüks peaks nädala raames (vähemalt) projekti panustama. Lepime kokku koodistiilis ja muudes tehnilistes detailides. <br /> <br /> Kuna tiimis on kolm liiget, algab töö sellest, et igaüks uurib ühte teemadest põhjalikumalt ja alustab oma ülesande raames rakenduse loomist. Õppe-eesmärgil, aga ka suurema ühtluse saavutamiseks planeerime ülesandeid tiimiliikmete vahel roteerida. Igaüks töötab mingi aja konkreetse alamteemaga, siis vahetatakse ülesanded. Enne ülesannete roteerumist tutvustame üksteisele, mida vahepeal teinud oleme, kuhu jõudsime ja kuidas oleks meie arvates mõistlik edasi minna. Sellised vahekoosolekud tagavad ühise arusaama rakendusest ning jätavad võimaluse vajadusel muudatuste tegemiseks. Samuti peaksid need ära hoidma topelttöö, meid üksteise tegevusega kursis hoidma ning andma võimaluse üksteiselt õppida. <br /> <br /> ===Must-have features===<br /> <br /> * Nii autojuhid kui ka kaassõitjad saavad rakendust kasutada läbi '''kasutajaprofiilide''', mille jaoks on vaja luua andmebaas. Juhi ja sõitja kasutajaprofiilid on erineva sisuga. Juhi kohta on kasutajaprofiilis kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info, tema pilt ning info sõiduki kohta: automark, pilt jne. Sõitja profiilis on kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info ning pilt sõitjast. Mõistagi on delikaatsemat sorti isikuandmed teiste tavakasutajate eest varjatud.<br /> <br /> * Rakenduses peab olema võimalik kasutajatel '''asukohti sisestada'''. See tähendab, et autojuht saab rakenduses sisestada, kust kuhu ja millal ta on autoga liikumas ning kaassõitja saab pärast soovitud sihtkoha sisestamist näha neid autojuhte, kes on tema läheduses asuvast alguspunktist soovitud sihtpunkti (või selle lähedusse) liikumas.<br /> <br /> * Kasutajakogemuse parandamiseks peab rakenduses olema '''graafiline kaardirakendus''', mille abil on rakenduse kasutajatel võimalik kaardil näha nende asukohta antud hetkel ning planeeritud trajektoori alguspunkti ning sihtkohta.<br /> <br /> ===Nice-to-have features===<br /> <br /> * Pärast seda, kui on selgunud, et on olemas autojuht ja kaassõitja, kes soovivad sarnasel ajal sarnasesse kohta minna, võiks osapooltel olla võimalik vahetada rakendusesiseselt '''sõnumeid'''. Selle funktsionaalsuse eesmärk oleks anda osapooltele võimalus täpsustada sõiduga seonduvaid detaile. Näiteks saab juht sõnumi teel kaassõitjale teada anda, millise trepikoja juurde kaassõitja peaks tulema.<br /> <br /> * Kaassõitjal oleks ehk rakendust mugavam kasutada, kui tema '''asukoht tuvastataks automaatselt'''. Näiteks kui kaassõitja asub rakenduse kasutamise hetkel samas kohas, kust ta soovib oma sõitu alustada, oleks tal automaatse asukohatuvastamise abil väga kerge leida see asukoht graafiliselt kaardirakenduselt üles.<br /> <br /> * Läbimõeldud, esteetiline ja mugavalt kasutatav graafiline '''kasutajaliides'''.<br /> <br /> * '''Motivatsiooniprogramm''' juhtidele - sõitude eest punktide kogumine ja andmine, kaassõitjatele võimalus lahket juhti tunnustada.<br /> <br /> ==Analüüsi retsensioon==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=127488 2017-12-07T12:53:27Z

<p>Asamelse: /* Prototüübi kaitsmise ajad */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks. <br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 -<br /> *12:15 -<br /> *12:30 -<br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 -<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon:<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=127487 2017-12-07T12:52:01Z

<p>Asamelse: /* Prototüübi kaitsmise ajad */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks. <br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 -<br /> *12:15 -<br /> *12:30 -<br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - XYZ<br /> *10:15 -<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon:<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:XYZ&diff=126411 2017-11-10T14:15:15Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div>==Tiim==<br /> * Andero Samelselg (juht)<br /> * Eve Ormisson<br /> * Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Ajakava==<br /> * 27.09 Tiimi kokkupanek<br /> * 01.10 Ajurünnak, idee vormimine<br /> * 20.10 Lõpliku idee lukkupanemine<br /> * 05.11 Rakenduse analüüsi valmimine<br /> * 10.11 Tiimi Scraper analüüsile retsensiooni valmimine<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua rakendus, mis võimaldaks kokku viia lähestikku elavad autojuhid ja kaassõitjad, kes soovivad sõita sarnase asukohaga sihtpunktidesse.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> https://andero91.visualstudio.com/XYZ/<br /> <br /> ==Rakenduse analüüs==<br /> <br /> IT Kolledži uksest novembrivihma astudes on nii mõnelgi jala liikleval tudengil mõttesse sähvanud, et äkki keegi just liigub siitsamast Tehnopolist autoga kesklinna poole. Üsna suure tõenäosusega liigubki. Võibolla on juhtide hulgas ka neid, kes rõõmustaksid seltskonna üle - ühiseid jututeemasid on sama kooli inimestel ju kerge leida. Nii võivad autosõidud osutuda tutvuse või isegi sõpruse alguseks, anda võimaluse jagada materjale ja õppimisalast infot ning miks mitte panna aluse koostööks nii koolis kui väljaspool kooli. <br /> <br /> Või siis pakub ühine autosõit lihtsalt võimaluse kuiva jalaga ja meeldivas seltkonnas sihtpunkti jõuda. Ainult et kuidas need õiged inimesed õigel hetkel üles leida? <br /> <br /> '''Meie eesmärgiks on luua rakendus, mis võimaldab viia kokku lähestikku elavad, töötavad või õppivad autojuhid ja kaassõitjad, kes regulaarselt liiguvad sarnase asukohaga sihtpunktidesse.'''<br /> <br /> Rakendus võiks hästi toimida suurtes organisatsioonides, mis asuvad kesklinnast eemal, nagu näiteks TTÜ/Tehnopol, PERH vmt. Nendesse asutustesse ühistranspordiga jõudmine võib olla tähelepanuväärselt ebamugavam kui autoga, võttes märgatavalt rohkem aega. Samuti võib osutuda vajalikuks kasutada mitut erinevat transpordivahendit. <br /> <br /> Samas on liiklusummikud tööpäevade hommikuti ja õhtuti muutumas üha suuremaks probleemiks. Kui ühistranspordiga tööle jõudmine on liiga keeruline või ajakulukas, ei jää inimesel muud üle, kui sõita tööle autoga. Sageli on täidetud ainult juhiiste, kuigi autosse mahuks mugavalt veel vähemalt kolm inimest.<br /> <br /> Tööle jõudnud inimesel võib tekkida raskusi sõiduki parkimisega, sest ka tema kolleegid on aja kokkuhoiu eesmärgil tööle sõitnud oma autoga. Kui igapäevaselt samadel trajektooridel liikuvad inimesed hakkaksid tööle liikuma ühiselt, vähendaks see nii ummikuid kui ka parkimiskohtade nappusest tulenevaid ebameeldivusi. Samuti võib sellise koosliikumise tagajärjel tekkida uusi tutvusi või isegi sõprussidemeid. <br /> <br /> Kui oma osakonna, kursuse või kontori inimestega on lihtne üheskoos sõitmise kokkuleppeid teha (ja seda kasutatakse üha enamgi), ei pruugi suurtes organisatsioonides samas piirkonnas elavate töötajate kokkuviimine väga lihtne olla. Suurtes organisatsioonides võivad inimesed töötada kõrvuti osakondades aastaid, omavahel kunagi tutvumata. Sellistes olukordades oleks meie planeeritavast rakendusest palju abi. <br /> <br /> Autojagamise kokkuleppeid võib olla mitmesuguseid: üks variant on, et mitu autoomanikku võtavad teineteist korda-mööda peale või teine variant, kui kokkulepe on sõlmitud autojuhi ja nn “hääletajate” vahel, kellel isiklik sõiduvahend puudub. Autojuht määrab aja ja koha, kust sõit algab, “hääletajad” peavad kokkulepitud ajaks sinna kohale jõudma. Samuti sõidab autojuht konkreetselt sinna kohta, kuhu ta ise peab jõudma. Tee peal saab teha küll peatusi, kuid ümbersõite ei tehta. Kaassõitjad liiguvad sihtkohta jõudes vajadusel viimase teelõigu iseseisvalt. Loomulikult on võimalik teha kõikide osapoolte nõusolekul erikokkuleppeid, kuid üldise mudelina peaks sõit olema juhile võimalikult mugav. Juhi jaoks peaks kaassõitjate sõidutamine nõudma võimalikult vahe lisapingutust ning ei tohiks tähendada lisanduvat aja- ja kütusekulu. <br /> <br /> Rakendusega võiks kaasas käia motivatsiooniprogramm, et julgustada autojuhte teisi peale võtma. Sõitude eest koguvad juhid punkte, samuti võiksid kaassõitjad saada head juhti tunnustada. Regulaarsed ja teiste poolt tunnustatud küüdipakkujad võiksid oma panuse eest ummikute vähendamisse saada soodustust näiteks kütuse ostmisel või tasulistes parklates parkimisel jne. <br /> <br /> ===Kõrgendatud tähelepanu nõudvad ülesanded===<br /> <br /> Kõige keerulisema ülesandena näib meile rakenduse sidumine kaardirakendusteenusega ja nende omavaheline andmete jagamine. <br /> <br /> ===Tööjaotus===<br /> <br /> Rakenduse loomisel näeme kolme suuremat alateemat ja ülesannet:<br /> <br /> * Töö andmebaasiga<br /> ** Luua andmebaas, mis hõlmaks kõiki rakenduse kasutajaid.<br /> * Töö WPF-ga<br /> ** Luua toimiv rakendus ning selle graafiline kasutajaliides.<br /> * Töö kaardirakendusega<br /> ** Implementeerida funktsionaalsus, mille abil saaksid kasutajad täpsustada asukohti ning näeksid planeeritud trajektoori kaardil.<br /> <br /> Reaalse töö alguses lepime kokku konkreetse aja (tundides), mida igaüks peaks nädala raames (vähemalt) projekti panustama. Lepime kokku koodistiilis ja muudes tehnilistes detailides. <br /> <br /> Kuna tiimis on kolm liiget, algab töö sellest, et igaüks uurib ühte teemadest põhjalikumalt ja alustab oma ülesande raames rakenduse loomist. Õppe-eesmärgil, aga ka suurema ühtluse saavutamiseks planeerime ülesandeid tiimiliikmete vahel roteerida. Igaüks töötab mingi aja konkreetse alamteemaga, siis vahetatakse ülesanded. Enne ülesannete roteerumist tutvustame üksteisele, mida vahepeal teinud oleme, kuhu jõudsime ja kuidas oleks meie arvates mõistlik edasi minna. Sellised vahekoosolekud tagavad ühise arusaama rakendusest ning jätavad võimaluse vajadusel muudatuste tegemiseks. Samuti peaksid need ära hoidma topelttöö, meid üksteise tegevusega kursis hoidma ning andma võimaluse üksteiselt õppida. <br /> <br /> ===Must-have features===<br /> <br /> * Nii autojuhid kui ka kaassõitjad saavad rakendust kasutada läbi '''kasutajaprofiilide''', mille jaoks on vaja luua andmebaas. Juhi ja sõitja kasutajaprofiilid on erineva sisuga. Juhi kohta on kasutajaprofiilis kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info, tema pilt ning info sõiduki kohta: automark, pilt jne. Sõitja profiilis on kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info ning pilt sõitjast. Mõistagi on delikaatsemat sorti isikuandmed teiste tavakasutajate eest varjatud.<br /> <br /> * Rakenduses peab olema võimalik kasutajatel '''asukohti sisestada'''. See tähendab, et autojuht saab rakenduses sisestada, kust kuhu ja millal ta on autoga liikumas ning kaassõitja saab pärast soovitud sihtkoha sisestamist näha neid autojuhte, kes on tema läheduses asuvast alguspunktist soovitud sihtpunkti (või selle lähedusse) liikumas.<br /> <br /> * Kasutajakogemuse parandamiseks peab rakenduses olema '''graafiline kaardirakendus''', mille abil on rakenduse kasutajatel võimalik kaardil näha nende asukohta antud hetkel ning planeeritud trajektoori alguspunkti ning sihtkohta.<br /> <br /> ===Nice-to-have features===<br /> <br /> * Pärast seda, kui on selgunud, et on olemas autojuht ja kaassõitja, kes soovivad sarnasel ajal sarnasesse kohta minna, võiks osapooltel olla võimalik vahetada rakendusesiseselt '''sõnumeid'''. Selle funktsionaalsuse eesmärk oleks anda osapooltele võimalus täpsustada sõiduga seonduvaid detaile. Näiteks saab juht sõnumi teel kaassõitjale teada anda, millise trepikoja juurde kaassõitja peaks tulema.<br /> <br /> * Kaassõitjal oleks ehk rakendust mugavam kasutada, kui tema '''asukoht tuvastataks automaatselt'''. Näiteks kui kaassõitja asub rakenduse kasutamise hetkel samas kohas, kust ta soovib oma sõitu alustada, oleks tal automaatse asukohatuvastamise abil väga kerge leida see asukoht graafiliselt kaardirakenduselt üles.<br /> <br /> * Läbimõeldud, esteetiline ja mugavalt kasutatav graafiline '''kasutajaliides'''.<br /> <br /> * '''Motivatsiooniprogramm''' juhtidele - sõitude eest punktide kogumine ja andmine, kaassõitjatele võimalus lahket juhti tunnustada.<br /> <br /> ==Analüüsi retsensioon==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=126410 2017-11-10T14:13:57Z

<p>Asamelse: /* Meeskond XYZ */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:XYZ&diff=126409 2017-11-10T14:12:50Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div>==Tiim==<br /> * Andero Samelselg (juht)<br /> * Eve Ormisson<br /> * Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Ajakava==<br /> * 27.09 Tiimi kokkupanek<br /> * 01.10 Ajurünnak, idee vormimine<br /> * 20.10 Lõpliku idee lukkupanemine<br /> * 05.11 Rakenduse analüüsi valmimine<br /> * 10.11 Tiimi Scraper analüüsile retsensiooni valmimine<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua rakendus, mis võimaldaks kokku viia lähestikku elavad autojuhid ja kaassõitjad, kes soovivad sõita sarnase asukohaga sihtpunktidesse.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> https://andero91.visualstudio.com/XYZ/<br /> <br /> ==Rakenduse analüüs==<br /> <br /> IT Kolledži uksest novembrivihma astudes on nii mõnelgi jala liikleval tudengil mõttesse sähvanud, et äkki keegi just liigub siitsamast Tehnopolist autoga kesklinna poole. Üsna suure tõenäosusega liigubki. Võibolla on juhtide hulgas ka neid, kes rõõmustaksid seltskonna üle - ühiseid jututeemasid on sama kooli inimestel ju kerge leida. Nii võivad autosõidud osutuda tutvuse või isegi sõpruse alguseks, anda võimaluse jagada materjale ja õppimisalast infot ning miks mitte panna aluse koostööks nii koolis kui väljaspool kooli. <br /> <br /> Või siis pakub ühine autosõit lihtsalt võimaluse kuiva jalaga ja meeldivas seltkonnas sihtpunkti jõuda. Ainult et kuidas need õiged inimesed õigel hetkel üles leida? <br /> <br /> '''Meie eesmärgiks on luua rakendus, mis võimaldab viia kokku lähestikku elavad, töötavad või õppivad autojuhid ja kaassõitjad, kes regulaarselt liiguvad sarnase asukohaga sihtpunktidesse.'''<br /> <br /> Rakendus võiks hästi toimida suurtes organisatsioonides, mis asuvad kesklinnast eemal, nagu näiteks TTÜ/Tehnopol, PERH vmt. Nendesse asutustesse ühistranspordiga jõudmine võib olla tähelepanuväärselt ebamugavam kui autoga, võttes märgatavalt rohkem aega. Samuti võib osutuda vajalikuks kasutada mitut erinevat transpordivahendit. <br /> <br /> Samas on liiklusummikud tööpäevade hommikuti ja õhtuti muutumas üha suuremaks probleemiks. Kui ühistranspordiga tööle jõudmine on liiga keeruline või ajakulukas, ei jää inimesel muud üle, kui sõita tööle autoga. Sageli on täidetud ainult juhiiste, kuigi autosse mahuks mugavalt veel vähemalt kolm inimest.<br /> <br /> Tööle jõudnud inimesel võib tekkida raskusi sõiduki parkimisega, sest ka tema kolleegid on aja kokkuhoiu eesmärgil tööle sõitnud oma autoga. Kui igapäevaselt samadel trajektooridel liikuvad inimesed hakkaksid tööle liikuma ühiselt, vähendaks see nii ummikuid kui ka parkimiskohtade nappusest tulenevaid ebameeldivusi. Samuti võib sellise koosliikumise tagajärjel tekkida uusi tutvusi või isegi sõprussidemeid. <br /> <br /> Kui oma osakonna, kursuse või kontori inimestega on lihtne üheskoos sõitmise kokkuleppeid teha (ja seda kasutatakse üha enamgi), ei pruugi suurtes organisatsioonides samas piirkonnas elavate töötajate kokkuviimine väga lihtne olla. Suurtes organisatsioonides võivad inimesed töötada kõrvuti osakondades aastaid, omavahel kunagi tutvumata. Sellistes olukordades oleks meie planeeritavast rakendusest palju abi. <br /> <br /> Autojagamise kokkuleppeid võib olla mitmesuguseid: üks variant on, et mitu autoomanikku võtavad teineteist korda-mööda peale või teine variant, kui kokkulepe on sõlmitud autojuhi ja nn “hääletajate” vahel, kellel isiklik sõiduvahend puudub. Autojuht määrab aja ja koha, kust sõit algab, “hääletajad” peavad kokkulepitud ajaks sinna kohale jõudma. Samuti sõidab autojuht konkreetselt sinna kohta, kuhu ta ise peab jõudma. Tee peal saab teha küll peatusi, kuid ümbersõite ei tehta. Kaassõitjad liiguvad sihtkohta jõudes vajadusel viimase teelõigu iseseisvalt. Loomulikult on võimalik teha kõikide osapoolte nõusolekul erikokkuleppeid, kuid üldise mudelina peaks sõit olema juhile võimalikult mugav. Juhi jaoks peaks kaassõitjate sõidutamine nõudma võimalikult vahe lisapingutust ning ei tohiks tähendada lisanduvat aja- ja kütusekulu. <br /> <br /> Rakendusega võiks kaasas käia motivatsiooniprogramm, et julgustada autojuhte teisi peale võtma. Sõitude eest koguvad juhid punkte, samuti võiksid kaassõitjad saada head juhti tunnustada. Regulaarsed ja teiste poolt tunnustatud küüdipakkujad võiksid oma panuse eest ummikute vähendamisse saada soodustust näiteks kütuse ostmisel või tasulistes parklates parkimisel jne. <br /> <br /> ===Kõrgendatud tähelepanu nõudvad ülesanded===<br /> <br /> Kõige keerulisema ülesandena näib meile rakenduse sidumine kaardirakendusteenusega ja nende omavaheline andmete jagamine. <br /> <br /> ===Tööjaotus===<br /> <br /> Rakenduse loomisel näeme kolme suuremat alateemat ja ülesannet:<br /> <br /> * Töö andmebaasiga<br /> ** Luua andmebaas, mis hõlmaks kõiki rakenduse kasutajaid.<br /> * Töö WPF-ga<br /> ** Luua toimiv rakendus ning selle graafiline kasutajaliides.<br /> * Töö kaardirakendusega<br /> ** Implementeerida funktsionaalsus, mille abil saaksid kasutajad täpsustada asukohti ning näeksid planeeritud trajektoori kaardil.<br /> <br /> Reaalse töö alguses lepime kokku konkreetse aja (tundides), mida igaüks peaks nädala raames (vähemalt) projekti panustama. Lepime kokku koodistiilis ja muudes tehnilistes detailides. <br /> <br /> Kuna tiimis on kolm liiget, algab töö sellest, et igaüks uurib ühte teemadest põhjalikumalt ja alustab oma ülesande raames rakenduse loomist. Õppe-eesmärgil, aga ka suurema ühtluse saavutamiseks planeerime ülesandeid tiimiliikmete vahel roteerida. Igaüks töötab mingi aja konkreetse alamteemaga, siis vahetatakse ülesanded. Enne ülesannete roteerumist tutvustame üksteisele, mida vahepeal teinud oleme, kuhu jõudsime ja kuidas oleks meie arvates mõistlik edasi minna. Sellised vahekoosolekud tagavad ühise arusaama rakendusest ning jätavad võimaluse vajadusel muudatuste tegemiseks. Samuti peaksid need ära hoidma topelttöö, meid üksteise tegevusega kursis hoidma ning andma võimaluse üksteiselt õppida. <br /> <br /> ===Must-have features===<br /> <br /> * Nii autojuhid kui ka kaassõitjad saavad rakendust kasutada läbi '''kasutajaprofiilide''', mille jaoks on vaja luua andmebaas. Juhi ja sõitja kasutajaprofiilid on erineva sisuga. Juhi kohta on kasutajaprofiilis kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info, tema pilt ning info sõiduki kohta: automark, pilt jne. Sõitja profiilis on kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info ning pilt sõitjast. Mõistagi on delikaatsemat sorti isikuandmed teiste tavakasutajate eest varjatud.<br /> <br /> * Rakenduses peab olema võimalik kasutajatel '''asukohti sisestada'''. See tähendab, et autojuht saab rakenduses sisestada, kust kuhu ja millal ta on autoga liikumas ning kaassõitja saab pärast soovitud sihtkoha sisestamist näha neid autojuhte, kes on tema läheduses asuvast alguspunktist soovitud sihtpunkti (või selle lähedusse) liikumas.<br /> <br /> * Kasutajakogemuse parandamiseks peab rakenduses olema '''graafiline kaardirakendus''', mille abil on rakenduse kasutajatel võimalik kaardil näha nende asukohta antud hetkel ning planeeritud trajektoori alguspunkti ning sihtkohta.<br /> <br /> ===Nice-to-have features===<br /> <br /> * Pärast seda, kui on selgunud, et on olemas autojuht ja kaassõitja, kes soovivad sarnasel ajal sarnasesse kohta minna, võiks osapooltel olla võimalik vahetada rakendusesiseselt '''sõnumeid'''. Selle funktsionaalsuse eesmärk oleks anda osapooltele võimalus täpsustada sõiduga seonduvaid detaile. Näiteks saab juht sõnumi teel kaassõitjale teada anda, millise trepikoja juurde kaassõitja peaks tulema.<br /> <br /> * Kaassõitjal oleks ehk rakendust mugavam kasutada, kui tema '''asukoht tuvastataks automaatselt'''. Näiteks kui kaassõitja asub rakenduse kasutamise hetkel samas kohas, kust ta soovib oma sõitu alustada, oleks tal automaatse asukohatuvastamise abil väga kerge leida see asukoht graafiliselt kaardirakenduselt üles.<br /> <br /> * Läbimõeldud, esteetiline ja mugavalt kasutatav graafiline '''kasutajaliides'''.<br /> <br /> * '''Motivatsiooniprogramm''' juhtidele - sõitude eest punktide kogumine ja andmine, kaassõitjatele võimalus lahket juhti tunnustada.<br /> <br /> ==Retsensioon==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:XYZ&diff=126408 2017-11-10T14:11:39Z

<p>Asamelse: /* Ajakava */</p> <hr /> <div>==Tiim==<br /> * Andero Samelselg (juht)<br /> * Eve Ormisson<br /> * Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Ajakava==<br /> * 27.09 Tiimi kokkupanek<br /> * 01.10 Ajurünnak, idee vormimine<br /> * 20.10 Lõpliku idee lukkupanemine<br /> * 05.11 Rakenduse analüüsi valmimine<br /> * 10.11 Tiimi Scraper analüüsile retsensiooni valmimine<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua rakendus, mis võimaldaks kokku viia lähestikku elavad autojuhid ja kaassõitjad, kes soovivad sõita sarnase asukohaga sihtpunktidesse.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> https://andero91.visualstudio.com/XYZ/<br /> <br /> ==Rakenduse analüüs==<br /> <br /> IT Kolledži uksest novembrivihma astudes on nii mõnelgi jala liikleval tudengil mõttesse sähvanud, et äkki keegi just liigub siitsamast Tehnopolist autoga kesklinna poole. Üsna suure tõenäosusega liigubki. Võibolla on juhtide hulgas ka neid, kes rõõmustaksid seltskonna üle - ühiseid jututeemasid on sama kooli inimestel ju kerge leida. Nii võivad autosõidud osutuda tutvuse või isegi sõpruse alguseks, anda võimaluse jagada materjale ja õppimisalast infot ning miks mitte panna aluse koostööks nii koolis kui väljaspool kooli. <br /> <br /> Või siis pakub ühine autosõit lihtsalt võimaluse kuiva jalaga ja meeldivas seltkonnas sihtpunkti jõuda. Ainult et kuidas need õiged inimesed õigel hetkel üles leida? <br /> <br /> '''Meie eesmärgiks on luua rakendus, mis võimaldab viia kokku lähestikku elavad, töötavad või õppivad autojuhid ja kaassõitjad, kes regulaarselt liiguvad sarnase asukohaga sihtpunktidesse.'''<br /> <br /> Rakendus võiks hästi toimida suurtes organisatsioonides, mis asuvad kesklinnast eemal, nagu näiteks TTÜ/Tehnopol, PERH vmt. Nendesse asutustesse ühistranspordiga jõudmine võib olla tähelepanuväärselt ebamugavam kui autoga, võttes märgatavalt rohkem aega. Samuti võib osutuda vajalikuks kasutada mitut erinevat transpordivahendit. <br /> <br /> Samas on liiklusummikud tööpäevade hommikuti ja õhtuti muutumas üha suuremaks probleemiks. Kui ühistranspordiga tööle jõudmine on liiga keeruline või ajakulukas, ei jää inimesel muud üle, kui sõita tööle autoga. Sageli on täidetud ainult juhiiste, kuigi autosse mahuks mugavalt veel vähemalt kolm inimest.<br /> <br /> Tööle jõudnud inimesel võib tekkida raskusi sõiduki parkimisega, sest ka tema kolleegid on aja kokkuhoiu eesmärgil tööle sõitnud oma autoga. Kui igapäevaselt samadel trajektooridel liikuvad inimesed hakkaksid tööle liikuma ühiselt, vähendaks see nii ummikuid kui ka parkimiskohtade nappusest tulenevaid ebameeldivusi. Samuti võib sellise koosliikumise tagajärjel tekkida uusi tutvusi või isegi sõprussidemeid. <br /> <br /> Kui oma osakonna, kursuse või kontori inimestega on lihtne üheskoos sõitmise kokkuleppeid teha (ja seda kasutatakse üha enamgi), ei pruugi suurtes organisatsioonides samas piirkonnas elavate töötajate kokkuviimine väga lihtne olla. Suurtes organisatsioonides võivad inimesed töötada kõrvuti osakondades aastaid, omavahel kunagi tutvumata. Sellistes olukordades oleks meie planeeritavast rakendusest palju abi. <br /> <br /> Autojagamise kokkuleppeid võib olla mitmesuguseid: üks variant on, et mitu autoomanikku võtavad teineteist korda-mööda peale või teine variant, kui kokkulepe on sõlmitud autojuhi ja nn “hääletajate” vahel, kellel isiklik sõiduvahend puudub. Autojuht määrab aja ja koha, kust sõit algab, “hääletajad” peavad kokkulepitud ajaks sinna kohale jõudma. Samuti sõidab autojuht konkreetselt sinna kohta, kuhu ta ise peab jõudma. Tee peal saab teha küll peatusi, kuid ümbersõite ei tehta. Kaassõitjad liiguvad sihtkohta jõudes vajadusel viimase teelõigu iseseisvalt. Loomulikult on võimalik teha kõikide osapoolte nõusolekul erikokkuleppeid, kuid üldise mudelina peaks sõit olema juhile võimalikult mugav. Juhi jaoks peaks kaassõitjate sõidutamine nõudma võimalikult vahe lisapingutust ning ei tohiks tähendada lisanduvat aja- ja kütusekulu. <br /> <br /> Rakendusega võiks kaasas käia motivatsiooniprogramm, et julgustada autojuhte teisi peale võtma. Sõitude eest koguvad juhid punkte, samuti võiksid kaassõitjad saada head juhti tunnustada. Regulaarsed ja teiste poolt tunnustatud küüdipakkujad võiksid oma panuse eest ummikute vähendamisse saada soodustust näiteks kütuse ostmisel või tasulistes parklates parkimisel jne. <br /> <br /> ===Kõrgendatud tähelepanu nõudvad ülesanded===<br /> <br /> Kõige keerulisema ülesandena näib meile rakenduse sidumine kaardirakendusteenusega ja nende omavaheline andmete jagamine. <br /> <br /> ===Tööjaotus===<br /> <br /> Rakenduse loomisel näeme kolme suuremat alateemat ja ülesannet:<br /> <br /> * Töö andmebaasiga<br /> ** Luua andmebaas, mis hõlmaks kõiki rakenduse kasutajaid.<br /> * Töö WPF-ga<br /> ** Luua toimiv rakendus ning selle graafiline kasutajaliides.<br /> * Töö kaardirakendusega<br /> ** Implementeerida funktsionaalsus, mille abil saaksid kasutajad täpsustada asukohti ning näeksid planeeritud trajektoori kaardil.<br /> <br /> Reaalse töö alguses lepime kokku konkreetse aja (tundides), mida igaüks peaks nädala raames (vähemalt) projekti panustama. Lepime kokku koodistiilis ja muudes tehnilistes detailides. <br /> <br /> Kuna tiimis on kolm liiget, algab töö sellest, et igaüks uurib ühte teemadest põhjalikumalt ja alustab oma ülesande raames rakenduse loomist. Õppe-eesmärgil, aga ka suurema ühtluse saavutamiseks planeerime ülesandeid tiimiliikmete vahel roteerida. Igaüks töötab mingi aja konkreetse alamteemaga, siis vahetatakse ülesanded. Enne ülesannete roteerumist tutvustame üksteisele, mida vahepeal teinud oleme, kuhu jõudsime ja kuidas oleks meie arvates mõistlik edasi minna. Sellised vahekoosolekud tagavad ühise arusaama rakendusest ning jätavad võimaluse vajadusel muudatuste tegemiseks. Samuti peaksid need ära hoidma topelttöö, meid üksteise tegevusega kursis hoidma ning andma võimaluse üksteiselt õppida. <br /> <br /> ===Must-have features===<br /> <br /> * Nii autojuhid kui ka kaassõitjad saavad rakendust kasutada läbi '''kasutajaprofiilide''', mille jaoks on vaja luua andmebaas. Juhi ja sõitja kasutajaprofiilid on erineva sisuga. Juhi kohta on kasutajaprofiilis kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info, tema pilt ning info sõiduki kohta: automark, pilt jne. Sõitja profiilis on kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info ning pilt sõitjast. Mõistagi on delikaatsemat sorti isikuandmed teiste tavakasutajate eest varjatud.<br /> <br /> * Rakenduses peab olema võimalik kasutajatel '''asukohti sisestada'''. See tähendab, et autojuht saab rakenduses sisestada, kust kuhu ja millal ta on autoga liikumas ning kaassõitja saab pärast soovitud sihtkoha sisestamist näha neid autojuhte, kes on tema läheduses asuvast alguspunktist soovitud sihtpunkti (või selle lähedusse) liikumas.<br /> <br /> * Kasutajakogemuse parandamiseks peab rakenduses olema '''graafiline kaardirakendus''', mille abil on rakenduse kasutajatel võimalik kaardil näha nende asukohta antud hetkel ning planeeritud trajektoori alguspunkti ning sihtkohta.<br /> <br /> ===Nice-to-have features===<br /> <br /> * Pärast seda, kui on selgunud, et on olemas autojuht ja kaassõitja, kes soovivad sarnasel ajal sarnasesse kohta minna, võiks osapooltel olla võimalik vahetada rakendusesiseselt '''sõnumeid'''. Selle funktsionaalsuse eesmärk oleks anda osapooltele võimalus täpsustada sõiduga seonduvaid detaile. Näiteks saab juht sõnumi teel kaassõitjale teada anda, millise trepikoja juurde kaassõitja peaks tulema.<br /> <br /> * Kaassõitjal oleks ehk rakendust mugavam kasutada, kui tema '''asukoht tuvastataks automaatselt'''. Näiteks kui kaassõitja asub rakenduse kasutamise hetkel samas kohas, kust ta soovib oma sõitu alustada, oleks tal automaatse asukohatuvastamise abil väga kerge leida see asukoht graafiliselt kaardirakenduselt üles.<br /> <br /> * Läbimõeldud, esteetiline ja mugavalt kasutatav graafiline '''kasutajaliides'''.<br /> <br /> * '''Motivatsiooniprogramm''' juhtidele - sõitude eest punktide kogumine ja andmine, kaassõitjatele võimalus lahket juhti tunnustada.</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Scraper&diff=126407 2017-11-10T14:10:20Z

<p>Asamelse: /* Konstruktiivne kriitika */</p> <hr /> <div>=Retsensioon meeskonna Scraper analüüsile meeskonnalt XYZ=<br /> <br /> ==Positiivsed küljed==<br /> <br /> Blogist tuleb välja, et tööplaan ja -jaotus on üles ehitatatud süstemaatilselt ja loogiliselt, analüüs on ilusti alamteemadeks jaotatud. Samuti on hästi välja toodud tööetapid ja kasutatavad tehnoloogiad. Hea, et olete läbi mõelnud, millist arendusmustrit plaanite kasutada. <br /> Analüüsi suurteks plussideks on oma oskuste mõistlik hindamine (tasakaal must-have ja nice-to-have featuride vahel) ja mõistlik riskide hindamine. Prototüübi must-have-features´i väljatoomine on hea mõte. Uudiste ilmumisaja valik oleks kindlasti kasulik näiteks meediauuringute läbiviimisel.<br /> <br /> Väike vahemärkus analüüsi loetavuse/arusaadavuse kohta: “IDEE” bloki all olev kirjeldus “Teeme web scraper'i, mis laeb alla lehekülgede html failid…” on küll ülimalt oluline ja selgitab hästi, kuidas rakendus töötab, aga tekitab esimese ideed kirjeldava blokina pigem segadust. Segadus laheneb “Miks ja milleks?” alamteemat lugema hakates. Arusaadavuse huvides võiks eismeses “idee” blokis kohe öeldud olla, et rakendus on mõeldud meediaportaalide info sorteerimiseks. <br /> <br /> Üldiselt jätab analüüs põhjaliku ja mitmekülgse mulje kuid mõned kohad siiski on, mida võiks veel läbi mõelda ja täpsustada. Kohati jääb mulje, et projekti on pandud kokku mitu vastandlikku ideed ja pole päris selge, kuidas need ühes rakenduses koos peaksid eksisteerima - sellest pikemalt konstruktiivse kriitika all. <br /> <br /> ==Konstruktiivne kriitika==<br /> <br /> Rakendus ei pruugi teenida oma eesmärki. Kui eesmärk on leida kõige olulisemad teemad, siis olulised teemad on need, mida kajastatakse mitme päeva või nädala jooksul. Kas teemade ja märksõnade populaarsust mõõdetakse viimase 24 tunni jooksul, viimase nädala või viimase kuu jooksul? Kas kasutaja saab ise ajavahemikku valida? Kui avaldatakse sama teema kohta käivaid artikleid ja analüüse, siis ei pruugi tulla nende omavaheline seotus välja vaid paari märksõna otsides. <br /> <br /> Fake-uudiste tuvastamine ja blokeerimine on hea mõte, kuid teostamise mõttes ülimalt raske. Tänapäeval räägitakse, kuidas isegi inimeste endi jaoks muutub võltsuudiste tuvastamine järjest raskemaks. Selle ''script'''iga lahendamine võib osutuda seega väga keeruliseks ja tuua kaasa rohkelt vigaseid tulemusi. Samas on ka autorid ise selle välja toonud kui ühe raskeima ja ajamahukaima ülesande rakenduse loomisel - leiame, et selline analüüsitulemus on asjakohane.<br /> <br /> Rakenduse eesmärk on vältida sisutühje ja kollaseid uudiseid. Kui rakenduse eesmärk on korraga kuvada kõige populaarsemad artiklid ja samas vältida kollaseid uudiseid, siis kuidas rakendus käitub, kui kõige populaarsemad artiklid on kollased uudised?<br /> <br /> Samuti pole täpselt aru saada, mis teeb uudise rakenduse jaoks populaarseks: kas viimasel ajal tihedalt kasutatav märksõna või uudise lugejate arv?<br /> <br /> Rakendus kuvab uudise, kui märksõnal on ajaloolisest keskmisest suurem esinemissagedus. aga mis siis saab, kui teema on pidevalt pildis ja mingi murrang toob kaasa ainult marginaalse märksõna esinemissageduse suurenemise? Kas rakendus kuvaks tähtsa uudise või mitte?<br /> <br /> Keelevalik toimub radio buttoni abil, mis viitab ühele ja ainsale valikule, aga kas kasutajal on võimalik näha uudiseid vaheldumisi kahes või enamas keeles? Teatud sama kirjapildiga sõnad võivad küll eesti ja inglise keeles erineva sisuga artikleid välja tuua, aga tüütu oleks rakenduse kasutamisega nullist alustada, kui tahad näha teistes keeltes artikleid. Samuti tasuks läbimõtlemist, miks saab valida ainult ühes keeles kirjutatud, aga mitme riigi uudisteportaalidest pärinevaid uudiseid.<br /> <br /> ==Soovitused==<br /> <br /> * Tuleks määratleda aeg, mille jooksul uudiste esinemissagedust otsitakse.<br /> * Tuleks määratleda, kas artikli populaarsus sõltub märksõna esinemissagedusest või lugejate arvust.<br /> * Artiklite ja uudiste otsing võiks olla seotud mitme märksõnaga.</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Scraper&diff=126406 2017-11-10T14:09:36Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div>=Retsensioon meeskonna Scraper analüüsile meeskonnalt XYZ=<br /> <br /> ==Positiivsed küljed==<br /> <br /> Blogist tuleb välja, et tööplaan ja -jaotus on üles ehitatatud süstemaatilselt ja loogiliselt, analüüs on ilusti alamteemadeks jaotatud. Samuti on hästi välja toodud tööetapid ja kasutatavad tehnoloogiad. Hea, et olete läbi mõelnud, millist arendusmustrit plaanite kasutada. <br /> Analüüsi suurteks plussideks on oma oskuste mõistlik hindamine (tasakaal must-have ja nice-to-have featuride vahel) ja mõistlik riskide hindamine. Prototüübi must-have-features´i väljatoomine on hea mõte. Uudiste ilmumisaja valik oleks kindlasti kasulik näiteks meediauuringute läbiviimisel.<br /> <br /> Väike vahemärkus analüüsi loetavuse/arusaadavuse kohta: “IDEE” bloki all olev kirjeldus “Teeme web scraper'i, mis laeb alla lehekülgede html failid…” on küll ülimalt oluline ja selgitab hästi, kuidas rakendus töötab, aga tekitab esimese ideed kirjeldava blokina pigem segadust. Segadus laheneb “Miks ja milleks?” alamteemat lugema hakates. Arusaadavuse huvides võiks eismeses “idee” blokis kohe öeldud olla, et rakendus on mõeldud meediaportaalide info sorteerimiseks. <br /> <br /> Üldiselt jätab analüüs põhjaliku ja mitmekülgse mulje kuid mõned kohad siiski on, mida võiks veel läbi mõelda ja täpsustada. Kohati jääb mulje, et projekti on pandud kokku mitu vastandlikku ideed ja pole päris selge, kuidas need ühes rakenduses koos peaksid eksisteerima - sellest pikemalt konstruktiivse kriitika all. <br /> <br /> ==Konstruktiivne kriitika==<br /> <br /> Rakendus ei pruugi teenida oma eesmärki. Kui eesmärk on leida kõige olulisemad teemad, siis olulised teemad on need, mida kajastatakse mitme päeva/nädala vms jooksul. Kas teemade ja märksõnade populaarsust mõõdetakse viimase 24 tunni jooksul, viimase nädala või viimase kuu jooksul? Kas kasutaja saab ise ajavahemikku valida? Kui avaldatakse sama teema kohta käivaid artikleid ja analüüse, siis ei pruugi tulla nende omavaheline seotus välja vaid paari märksõna otsides. <br /> <br /> Fake-uudiste tuvastamine ja blokeerimine on hea mõte, kuid teostamise mõttes ülimalt raske. Tänapäeval räägitakse, kuidas isegi inimeste endi jaoks muutub võltsuudiste tuvastamine järjest raskemaks. Selle ''script'''iga lahendamine võib osutuda seega väga keeruliseks ja tuua kaasa rohkelt vigaseid tulemusi. Samas on ka autorid ise selle välja toonud kui ühe raskeima ja ajamahukaima ülesande rakenduse loomisel - leiame, et selline analüüsitulemus on asjakohane.<br /> <br /> Rakenduse eesmärk on vältida sisutühje ja kollaseid uudiseid. Kui rakenduse eesmärk on korraga kuvada kõige populaarsemad artiklid ja samas vältida kollaseid uudiseid, siis kuidas rakendus käitub, kui kõige populaarsemad artiklid on kollased uudised?<br /> <br /> Samuti pole täpselt aru saada, mis teeb uudise rakenduse jaoks populaarseks: kas viimasel ajal tihedalt kasutatav märksõna või uudise lugejate arv?<br /> <br /> Rakendus kuvab uudise, kui märksõnal on ajaloolisest keskmisest suurem esinemissagedus. aga mis siis saab, kui teema on pidevalt pildis ja mingi murrang toob kaasa ainult marginaalse märksõna esinemissageduse suurenemise? Kas rakendus kuvaks tähtsa uudise või mitte?<br /> <br /> Keelevalik toimub radio buttoni abil, mis viitab ühele ja ainsale valikule, aga kas kasutajal on võimalik näha uudiseid vaheldumisi kahes või enamas keeles? Teatud sama kirjapildiga sõnad võivad küll eesti ja inglise keeles erineva sisuga artikleid välja tuua, aga tüütu oleks rakenduse kasutamisega nullist alustada, kui tahad näha teistes keeltes artikleid. Samuti tasuks läbimõtlemist, miks saab valida ainult ühes keeles kirjutatud, aga mitme riigi uudisteportaalidest pärinevaid uudiseid.<br /> <br /> ==Soovitused==<br /> <br /> * Tuleks määratleda aeg, mille jooksul uudiste esinemissagedust otsitakse.<br /> * Tuleks määratleda, kas artikli populaarsus sõltub märksõna esinemissagedusest või lugejate arvust.<br /> * Artiklite ja uudiste otsing võiks olla seotud mitme märksõnaga.</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Scraper&diff=126404 2017-11-10T13:11:30Z

<p>Asamelse: Created page with &quot;Retsenseerib tiim XYZ&quot;</p> <hr /> <div>Retsenseerib tiim XYZ</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:XYZ&diff=125801 2017-11-04T23:49:15Z

<p>Asamelse: /* Ajakava */</p> <hr /> <div>==Tiim==<br /> * Andero Samelselg (juht)<br /> * Eve Ormisson<br /> * Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Ajakava==<br /> * 27.09 Tiimi kokkupanek<br /> * 01.10 Ajurünnak, idee vormimine<br /> * 20.10 Lõpliku idee lukkupanemine<br /> * 05.11 Rakenduse analüüsi valmimine<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua rakendus, mis võimaldaks kokku viia lähestikku elavad autojuhid ja kaassõitjad, kes soovivad sõita sarnase asukohaga sihtpunktidesse.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> https://andero91.visualstudio.com/XYZ/<br /> <br /> ==Rakenduse analüüs==<br /> <br /> IT Kolledži uksest novembrivihma astudes on nii mõnelgi jala liikleval tudengil mõttesse sähvanud, et äkki keegi just liigub siitsamast Tehnopolist autoga kesklinna poole. Üsna suure tõenäosusega liigubki. Võibolla on juhtide hulgas ka neid, kes rõõmustaksid seltskonna üle - ühiseid jututeemasid on sama kooli inimestel ju kerge leida. Nii võivad autosõidud osutuda tutvuse või isegi sõpruse alguseks, anda võimaluse jagada materjale ja õppimisalast infot ning miks mitte panna aluse koostööks nii koolis kui väljaspool kooli. <br /> <br /> Või siis pakub ühine autosõit lihtsalt võimaluse kuiva jalaga ja meeldivas seltkonnas sihtpunkti jõuda. Ainult et kuidas need õiged inimesed õigel hetkel üles leida? <br /> <br /> '''Meie eesmärgiks on luua rakendus, mis võimaldab viia kokku lähestikku elavad, töötavad või õppivad autojuhid ja kaassõitjad, kes regulaarselt liiguvad sarnase asukohaga sihtpunktidesse.'''<br /> <br /> Rakendus võiks hästi toimida suurtes organisatsioonides, mis asuvad kesklinnast eemal, nagu näiteks TTÜ/Tehnopol, PERH vmt. Nendesse asutustesse ühistranspordiga jõudmine võib olla tähelepanuväärselt ebamugavam kui autoga, võttes märgatavalt rohkem aega. Samuti võib osutuda vajalikuks kasutada mitut erinevat transpordivahendit. <br /> <br /> Samas on liiklusummikud tööpäevade hommikuti ja õhtuti muutumas üha suuremaks probleemiks. Kui ühistranspordiga tööle jõudmine on liiga keeruline või ajakulukas, ei jää inimesel muud üle, kui sõita tööle autoga. Sageli on täidetud ainult juhiiste, kuigi autosse mahuks mugavalt veel vähemalt kolm inimest.<br /> <br /> Tööle jõudnud inimesel võib tekkida raskusi sõiduki parkimisega, sest ka tema kolleegid on aja kokkuhoiu eesmärgil tööle sõitnud oma autoga. Kui igapäevaselt samadel trajektooridel liikuvad inimesed hakkaksid tööle liikuma ühiselt, vähendaks see nii ummikuid kui ka parkimiskohtade nappusest tulenevaid ebameeldivusi. Samuti võib sellise koosliikumise tagajärjel tekkida uusi tutvusi või isegi sõprussidemeid. <br /> <br /> Kui oma osakonna, kursuse või kontori inimestega on lihtne üheskoos sõitmise kokkuleppeid teha (ja seda kasutatakse üha enamgi), ei pruugi suurtes organisatsioonides samas piirkonnas elavate töötajate kokkuviimine väga lihtne olla. Suurtes organisatsioonides võivad inimesed töötada kõrvuti osakondades aastaid, omavahel kunagi tutvumata. Sellistes olukordades oleks meie planeeritavast rakendusest palju abi. <br /> <br /> Autojagamise kokkuleppeid võib olla mitmesuguseid: üks variant on, et mitu autoomanikku võtavad teineteist korda-mööda peale või teine variant, kui kokkulepe on sõlmitud autojuhi ja nn “hääletajate” vahel, kellel isiklik sõiduvahend puudub. Autojuht määrab aja ja koha, kust sõit algab, “hääletajad” peavad kokkulepitud ajaks sinna kohale jõudma. Samuti sõidab autojuht konkreetselt sinna kohta, kuhu ta ise peab jõudma. Tee peal saab teha küll peatusi, kuid ümbersõite ei tehta. Kaassõitjad liiguvad sihtkohta jõudes vajadusel viimase teelõigu iseseisvalt. Loomulikult on võimalik teha kõikide osapoolte nõusolekul erikokkuleppeid, kuid üldise mudelina peaks sõit olema juhile võimalikult mugav. Juhi jaoks peaks kaassõitjate sõidutamine nõudma võimalikult vahe lisapingutust ning ei tohiks tähendada lisanduvat aja- ja kütusekulu. <br /> <br /> Rakendusega võiks kaasas käia motivatsiooniprogramm, et julgustada autojuhte teisi peale võtma. Sõitude eest koguvad juhid punkte, samuti võiksid kaassõitjad saada head juhti tunnustada. Regulaarsed ja teiste poolt tunnustatud küüdipakkujad võiksid oma panuse eest ummikute vähendamisse saada soodustust näiteks kütuse ostmisel või tasulistes parklates parkimisel jne. <br /> <br /> ===Kõrgendatud tähelepanu nõudvad ülesanded===<br /> <br /> Kõige keerulisema ülesandena näib meile rakenduse sidumine kaardirakendusteenusega ja nende omavaheline andmete jagamine. <br /> <br /> ===Tööjaotus===<br /> <br /> Rakenduse loomisel näeme kolme suuremat alateemat ja ülesannet:<br /> <br /> * Töö andmebaasiga<br /> ** Luua andmebaas, mis hõlmaks kõiki rakenduse kasutajaid.<br /> * Töö WPF-ga<br /> ** Luua toimiv rakendus ning selle graafiline kasutajaliides.<br /> * Töö kaardirakendusega<br /> ** Implementeerida funktsionaalsus, mille abil saaksid kasutajad täpsustada asukohti ning näeksid planeeritud trajektoori kaardil.<br /> <br /> Reaalse töö alguses lepime kokku konkreetse aja (tundides), mida igaüks peaks nädala raames (vähemalt) projekti panustama. Lepime kokku koodistiilis ja muudes tehnilistes detailides. <br /> <br /> Kuna tiimis on kolm liiget, algab töö sellest, et igaüks uurib ühte teemadest põhjalikumalt ja alustab oma ülesande raames rakenduse loomist. Õppe-eesmärgil, aga ka suurema ühtluse saavutamiseks planeerime ülesandeid tiimiliikmete vahel roteerida. Igaüks töötab mingi aja konkreetse alamteemaga, siis vahetatakse ülesanded. Enne ülesannete roteerumist tutvustame üksteisele, mida vahepeal teinud oleme, kuhu jõudsime ja kuidas oleks meie arvates mõistlik edasi minna. Sellised vahekoosolekud tagavad ühise arusaama rakendusest ning jätavad võimaluse vajadusel muudatuste tegemiseks. Samuti peaksid need ära hoidma topelttöö, meid üksteise tegevusega kursis hoidma ning andma võimaluse üksteiselt õppida. <br /> <br /> ===Must-have features===<br /> <br /> * Nii autojuhid kui ka kaassõitjad saavad rakendust kasutada läbi '''kasutajaprofiilide''', mille jaoks on vaja luua andmebaas. Juhi ja sõitja kasutajaprofiilid on erineva sisuga. Juhi kohta on kasutajaprofiilis kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info, tema pilt ning info sõiduki kohta: automark, pilt jne. Sõitja profiilis on kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info ning pilt sõitjast. Mõistagi on delikaatsemat sorti isikuandmed teiste tavakasutajate eest varjatud.<br /> <br /> * Rakenduses peab olema võimalik kasutajatel '''asukohti sisestada'''. See tähendab, et autojuht saab rakenduses sisestada, kust kuhu ja millal ta on autoga liikumas ning kaassõitja saab pärast soovitud sihtkoha sisestamist näha neid autojuhte, kes on tema läheduses asuvast alguspunktist soovitud sihtpunkti (või selle lähedusse) liikumas.<br /> <br /> * Kasutajakogemuse parandamiseks peab rakenduses olema '''graafiline kaardirakendus''', mille abil on rakenduse kasutajatel võimalik kaardil näha nende asukohta antud hetkel ning planeeritud trajektoori alguspunkti ning sihtkohta.<br /> <br /> ===Nice-to-have features===<br /> <br /> * Pärast seda, kui on selgunud, et on olemas autojuht ja kaassõitja, kes soovivad sarnasel ajal sarnasesse kohta minna, võiks osapooltel olla võimalik vahetada rakendusesiseselt '''sõnumeid'''. Selle funktsionaalsuse eesmärk oleks anda osapooltele võimalus täpsustada sõiduga seonduvaid detaile. Näiteks saab juht sõnumi teel kaassõitjale teada anda, millise trepikoja juurde kaassõitja peaks tulema.<br /> <br /> * Kaassõitjal oleks ehk rakendust mugavam kasutada, kui tema '''asukoht tuvastataks automaatselt'''. Näiteks kui kaassõitja asub rakenduse kasutamise hetkel samas kohas, kust ta soovib oma sõitu alustada, oleks tal automaatse asukohatuvastamise abil väga kerge leida see asukoht graafiliselt kaardirakenduselt üles.<br /> <br /> * Läbimõeldud, esteetiline ja mugavalt kasutatav graafiline '''kasutajaliides'''.<br /> <br /> * '''Motivatsiooniprogramm''' juhtidele - sõitude eest punktide kogumine ja andmine, kaassõitjatele võimalus lahket juhti tunnustada.</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:XYZ&diff=125800 2017-11-04T23:48:59Z

<p>Asamelse: /* Rakenduse analüüs */</p> <hr /> <div>==Tiim==<br /> * Andero Samelselg (juht)<br /> * Eve Ormisson<br /> * Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Ajakava==<br /> * 27.09 Tiimi kokkupanek<br /> * 01.10 Ajurünnak, idee vormimine<br /> * 20.10 Lõpliku idee lukkupanemine<br /> * 05.11 Rakenduse analüüsi lõpliku versiooni valmimine<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua rakendus, mis võimaldaks kokku viia lähestikku elavad autojuhid ja kaassõitjad, kes soovivad sõita sarnase asukohaga sihtpunktidesse.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> https://andero91.visualstudio.com/XYZ/<br /> <br /> ==Rakenduse analüüs==<br /> <br /> IT Kolledži uksest novembrivihma astudes on nii mõnelgi jala liikleval tudengil mõttesse sähvanud, et äkki keegi just liigub siitsamast Tehnopolist autoga kesklinna poole. Üsna suure tõenäosusega liigubki. Võibolla on juhtide hulgas ka neid, kes rõõmustaksid seltskonna üle - ühiseid jututeemasid on sama kooli inimestel ju kerge leida. Nii võivad autosõidud osutuda tutvuse või isegi sõpruse alguseks, anda võimaluse jagada materjale ja õppimisalast infot ning miks mitte panna aluse koostööks nii koolis kui väljaspool kooli. <br /> <br /> Või siis pakub ühine autosõit lihtsalt võimaluse kuiva jalaga ja meeldivas seltkonnas sihtpunkti jõuda. Ainult et kuidas need õiged inimesed õigel hetkel üles leida? <br /> <br /> '''Meie eesmärgiks on luua rakendus, mis võimaldab viia kokku lähestikku elavad, töötavad või õppivad autojuhid ja kaassõitjad, kes regulaarselt liiguvad sarnase asukohaga sihtpunktidesse.'''<br /> <br /> Rakendus võiks hästi toimida suurtes organisatsioonides, mis asuvad kesklinnast eemal, nagu näiteks TTÜ/Tehnopol, PERH vmt. Nendesse asutustesse ühistranspordiga jõudmine võib olla tähelepanuväärselt ebamugavam kui autoga, võttes märgatavalt rohkem aega. Samuti võib osutuda vajalikuks kasutada mitut erinevat transpordivahendit. <br /> <br /> Samas on liiklusummikud tööpäevade hommikuti ja õhtuti muutumas üha suuremaks probleemiks. Kui ühistranspordiga tööle jõudmine on liiga keeruline või ajakulukas, ei jää inimesel muud üle, kui sõita tööle autoga. Sageli on täidetud ainult juhiiste, kuigi autosse mahuks mugavalt veel vähemalt kolm inimest.<br /> <br /> Tööle jõudnud inimesel võib tekkida raskusi sõiduki parkimisega, sest ka tema kolleegid on aja kokkuhoiu eesmärgil tööle sõitnud oma autoga. Kui igapäevaselt samadel trajektooridel liikuvad inimesed hakkaksid tööle liikuma ühiselt, vähendaks see nii ummikuid kui ka parkimiskohtade nappusest tulenevaid ebameeldivusi. Samuti võib sellise koosliikumise tagajärjel tekkida uusi tutvusi või isegi sõprussidemeid. <br /> <br /> Kui oma osakonna, kursuse või kontori inimestega on lihtne üheskoos sõitmise kokkuleppeid teha (ja seda kasutatakse üha enamgi), ei pruugi suurtes organisatsioonides samas piirkonnas elavate töötajate kokkuviimine väga lihtne olla. Suurtes organisatsioonides võivad inimesed töötada kõrvuti osakondades aastaid, omavahel kunagi tutvumata. Sellistes olukordades oleks meie planeeritavast rakendusest palju abi. <br /> <br /> Autojagamise kokkuleppeid võib olla mitmesuguseid: üks variant on, et mitu autoomanikku võtavad teineteist korda-mööda peale või teine variant, kui kokkulepe on sõlmitud autojuhi ja nn “hääletajate” vahel, kellel isiklik sõiduvahend puudub. Autojuht määrab aja ja koha, kust sõit algab, “hääletajad” peavad kokkulepitud ajaks sinna kohale jõudma. Samuti sõidab autojuht konkreetselt sinna kohta, kuhu ta ise peab jõudma. Tee peal saab teha küll peatusi, kuid ümbersõite ei tehta. Kaassõitjad liiguvad sihtkohta jõudes vajadusel viimase teelõigu iseseisvalt. Loomulikult on võimalik teha kõikide osapoolte nõusolekul erikokkuleppeid, kuid üldise mudelina peaks sõit olema juhile võimalikult mugav. Juhi jaoks peaks kaassõitjate sõidutamine nõudma võimalikult vahe lisapingutust ning ei tohiks tähendada lisanduvat aja- ja kütusekulu. <br /> <br /> Rakendusega võiks kaasas käia motivatsiooniprogramm, et julgustada autojuhte teisi peale võtma. Sõitude eest koguvad juhid punkte, samuti võiksid kaassõitjad saada head juhti tunnustada. Regulaarsed ja teiste poolt tunnustatud küüdipakkujad võiksid oma panuse eest ummikute vähendamisse saada soodustust näiteks kütuse ostmisel või tasulistes parklates parkimisel jne. <br /> <br /> ===Kõrgendatud tähelepanu nõudvad ülesanded===<br /> <br /> Kõige keerulisema ülesandena näib meile rakenduse sidumine kaardirakendusteenusega ja nende omavaheline andmete jagamine. <br /> <br /> ===Tööjaotus===<br /> <br /> Rakenduse loomisel näeme kolme suuremat alateemat ja ülesannet:<br /> <br /> * Töö andmebaasiga<br /> ** Luua andmebaas, mis hõlmaks kõiki rakenduse kasutajaid.<br /> * Töö WPF-ga<br /> ** Luua toimiv rakendus ning selle graafiline kasutajaliides.<br /> * Töö kaardirakendusega<br /> ** Implementeerida funktsionaalsus, mille abil saaksid kasutajad täpsustada asukohti ning näeksid planeeritud trajektoori kaardil.<br /> <br /> Reaalse töö alguses lepime kokku konkreetse aja (tundides), mida igaüks peaks nädala raames (vähemalt) projekti panustama. Lepime kokku koodistiilis ja muudes tehnilistes detailides. <br /> <br /> Kuna tiimis on kolm liiget, algab töö sellest, et igaüks uurib ühte teemadest põhjalikumalt ja alustab oma ülesande raames rakenduse loomist. Õppe-eesmärgil, aga ka suurema ühtluse saavutamiseks planeerime ülesandeid tiimiliikmete vahel roteerida. Igaüks töötab mingi aja konkreetse alamteemaga, siis vahetatakse ülesanded. Enne ülesannete roteerumist tutvustame üksteisele, mida vahepeal teinud oleme, kuhu jõudsime ja kuidas oleks meie arvates mõistlik edasi minna. Sellised vahekoosolekud tagavad ühise arusaama rakendusest ning jätavad võimaluse vajadusel muudatuste tegemiseks. Samuti peaksid need ära hoidma topelttöö, meid üksteise tegevusega kursis hoidma ning andma võimaluse üksteiselt õppida. <br /> <br /> ===Must-have features===<br /> <br /> * Nii autojuhid kui ka kaassõitjad saavad rakendust kasutada läbi '''kasutajaprofiilide''', mille jaoks on vaja luua andmebaas. Juhi ja sõitja kasutajaprofiilid on erineva sisuga. Juhi kohta on kasutajaprofiilis kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info, tema pilt ning info sõiduki kohta: automark, pilt jne. Sõitja profiilis on kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info ning pilt sõitjast. Mõistagi on delikaatsemat sorti isikuandmed teiste tavakasutajate eest varjatud.<br /> <br /> * Rakenduses peab olema võimalik kasutajatel '''asukohti sisestada'''. See tähendab, et autojuht saab rakenduses sisestada, kust kuhu ja millal ta on autoga liikumas ning kaassõitja saab pärast soovitud sihtkoha sisestamist näha neid autojuhte, kes on tema läheduses asuvast alguspunktist soovitud sihtpunkti (või selle lähedusse) liikumas.<br /> <br /> * Kasutajakogemuse parandamiseks peab rakenduses olema '''graafiline kaardirakendus''', mille abil on rakenduse kasutajatel võimalik kaardil näha nende asukohta antud hetkel ning planeeritud trajektoori alguspunkti ning sihtkohta.<br /> <br /> ===Nice-to-have features===<br /> <br /> * Pärast seda, kui on selgunud, et on olemas autojuht ja kaassõitja, kes soovivad sarnasel ajal sarnasesse kohta minna, võiks osapooltel olla võimalik vahetada rakendusesiseselt '''sõnumeid'''. Selle funktsionaalsuse eesmärk oleks anda osapooltele võimalus täpsustada sõiduga seonduvaid detaile. Näiteks saab juht sõnumi teel kaassõitjale teada anda, millise trepikoja juurde kaassõitja peaks tulema.<br /> <br /> * Kaassõitjal oleks ehk rakendust mugavam kasutada, kui tema '''asukoht tuvastataks automaatselt'''. Näiteks kui kaassõitja asub rakenduse kasutamise hetkel samas kohas, kust ta soovib oma sõitu alustada, oleks tal automaatse asukohatuvastamise abil väga kerge leida see asukoht graafiliselt kaardirakenduselt üles.<br /> <br /> * Läbimõeldud, esteetiline ja mugavalt kasutatav graafiline '''kasutajaliides'''.<br /> <br /> * '''Motivatsiooniprogramm''' juhtidele - sõitude eest punktide kogumine ja andmine, kaassõitjatele võimalus lahket juhti tunnustada.</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:XYZ&diff=125799 2017-11-04T23:40:15Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div>==Tiim==<br /> * Andero Samelselg (juht)<br /> * Eve Ormisson<br /> * Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Ajakava==<br /> * 27.09 Tiimi kokkupanek<br /> * 01.10 Ajurünnak, idee vormimine<br /> * 20.10 Lõpliku idee lukkupanemine<br /> * 05.11 Rakenduse analüüsi lõpliku versiooni valmimine<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua rakendus, mis võimaldaks kokku viia lähestikku elavad autojuhid ja kaassõitjad, kes soovivad sõita sarnase asukohaga sihtpunktidesse.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> * SQL<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> https://andero91.visualstudio.com/XYZ/<br /> <br /> ==Rakenduse analüüs==<br /> <br /> IT Kolledži uksest novembrivihma astudes on nii mõnelgi jala liikleval tudengil mõttesse sähvanud, et äkki keegi just liigub siit samast Tehnopolist autoga kesklinna poole. Üsna suure tõenäosusuega liigubki. Võibolla on juhtide hulgas ka neid, kes rõõmustaksid seltskonna üle - ühiseid jututeemasid on sama kooli inimestel ju kerge leida. Nii võivad autosõidud osutuda tutvuse või isegi sõpruse alguseks, anda võimaluse jagada materjale ja õppimisalast infot ning miks mitte panna aluse koostööks nii koolis kui väljaspool kooli. <br /> <br /> Või siis pakub ühine autosõit lihtsalt võimaluse kuiva jalaga ja meeldivas seltkonnas sihtpunkti jõuda. Ainult et kuidas need õiged inimesed õigel hetkel üles leida? <br /> <br /> '''Meie eesmärgiks on luua rakendus, mis võimaldab viia kokku lähestikku elavad, töötavad või õppivad autojuhid ja kaassõitjad, kes regulaarselt liiguvad sarnase asukohaga sihtpunktidesse.'''<br /> <br /> Rakendus võiks hästi toimida suurtes organisatsioonides, mis asuvad kesklinnast eemal, nagu näiteks TTÜ/Tehnopol, PERH vmt. Nendesse asutustesse ühistranspordiga jõudmine võib olla tähelepanuväärselt ebamugavam kui autoga, võttes märgatavalt rohkem aega. Samuti võib osutuda vajalikuks kasutada mitut erinevat transpordivahendit. <br /> <br /> Samas on liiklusummikud tööpäevade hommikuti ja õhtuti muutumas üha suuremaks probleemiks. Kui ühistranspordiga tööle jõudmine on liiga keeruline või ajakulukas, ei jää inimesel muud üle, kui sõita tööle autoga. Sageli on täidetud ainult juhiiste, kuigi autosse mahuks mugavalt veel vähemalt kolm inimest.<br /> <br /> Tööle jõudnud inimesel võib tekkida raskusi sõiduki parkimisega, sest ka tema kolleegid on aja kokkuhoiu eesmärgil tööle sõitnud oma autoga. Kui igapäevaselt samadel trajektooridel liikuvad inimesed hakkaksid tööle liikuma ühiselt, vähendaks see nii ummikuid kui ka parkimiskohtade nappusest tulenevaid ebameeldivusi. Samuti võib sellise koosliikumise tagajärjel tekkida uusi tutvusi või isegi sõprussidemeid. <br /> <br /> Kui oma osakonna, kursuse või kontori inimestega on lihtne üheskoos sõitmise kokkuleppeid teha (ja seda kasutatakse üha enamgi), ei pruugi suurtes organisatsioonides samas piirkonnas elavate töötajate kokkuviimine väga lihtne olla. Suurtes organisatsioonides võivad inimesed töötada kõrvuti osakondades aastaid, omavahel kunagi tutvumata. Sellistes olukordades oleks meie planeeritavast rakendusest palju abi. <br /> <br /> Autojagamise kokkuleppeid võib olla mitmesuguseid: üks variant on, et mitu autoomanikku võtavad teineteist korda-mööda peale või teine variant, kui kokkulepe on sõlmitud autojuhi ja nn “hääletajate” vahel, kellel isiklik sõiduvahend puudub. Autojuht määrab aja ja koha, kust sõit algab, “hääletajad” peavad kokkulepitud ajaks sinna kohale jõudma. Samuti sõidab autojuht konkreetselt sinna kohta, kuhu ta ise peab jõudma. Tee peal saab teha küll peatusi, kuid ümbersõite ei tehta. Kaassõitjad liiguvad sihtkohta jõudes vajadusel viimase teelõigu iseseisvalt. Loomulikult on võimalik teha kõikide osapoolte nõusolekul erikokkuleppeid, kuid üldise mudelina peaks sõit olema juhile võimalikult mugav. Juhi jaoks peaks kaassõitjate sõidutamine nõudma võimalikult vahe lisapingutust ning ei tohiks tähendada lisanduvat aja- ja kütusekulu. <br /> <br /> Rakendusega võiks kaasas käia motivatsiooniprogramm, et julgustada autojuhte teisi peale võtma. Sõitude eest koguvad juhid punkte, samuti võiksid kaassõitjad saada head juhti tunnustada. Regulaarsed ja teiste poolt tunnustatud küüdipakkujad võiksid oma panuse eest ummikute vähendamisse saada soodustust näiteks kütuse ostmisel või tasulistes parklates parkimisel jne. <br /> <br /> ===Kõrgendatud tähelepanu nõudvad ülesanded===<br /> <br /> Kõige keerulisema ülesandena näib meile rakenduse sidumine kaardirakendusteenusega ja nende omavaheline andmete jagamine. <br /> <br /> ===Tööjaotus===<br /> <br /> Rakenduse loomisel näeme kolme suuremat alateemat ja ülesannet:<br /> <br /> * Töö andmebaasiga<br /> ** Luua andmebaas, mis hõlmaks kõiki rakenduse kasutajaid<br /> * Töö WPF-ga<br /> ** Luua toimiv rakendus ning selle graafiline kasutajaliides<br /> * Töö kaardirakendusega<br /> ** Implementeerida funktsionaalsus, mille abil saaksid kasutajad täpsustada asukohti ning näeksid planeeritud trajektoori kaardil<br /> <br /> Reaalse töö alguses lepime kokku konkreetse aja (tundides), mida igaüks peaks nädala raames (vähemalt) projekti panustama. Lepime kokku koodistiilis ja muudes tehnilistes detailides. <br /> <br /> Kuna tiimis on kolm liiget, algab töö sellest, et igaüks uurib ühte teemadest põhjalikumalt ja alustab oma ülesande raames rakenduse loomist. Õppe-eesmärgil, aga ka suurema ühtluse saavutamiseks planeerime ülesandeid tiimiliikmete vahel roteerida. Igaüks töötab mingi aja konkreetse alamteemaga, siis vahetatakse ülesanded. Enne ülesannete roteerumist tutvustame üksteisele, mida vahepeal teinud oleme, kuhu jõudsime ja kuidas oleks meie arvates mõistlik edasi minna. Sellised vahekoosolekud tagavad ühise arusaama rakendusest ning jätavad võimaluse vajadusel muudatuste tegemiseks. Samuti peaksid need ära hoidma topelttöö, meid üksteise tegevusega kursis hoidma ning andma võimaluse üksteiselt õppida. <br /> <br /> ===Must-have features===<br /> <br /> * Nii autojuhid kui ka kaassõitjad saavad rakendust kasutada läbi '''kasutajaprofiilide''', mille jaoks on vaja luua andmebaas. Juhi ja sõitja kasutajaprofiilid on erineva sisuga. Juhi kohta on kasutajaprofiilis kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info, tema pilt ning info sõiduki kohta: automark, pilt jne. Sõitja profiilis on kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info ning pilt sõitjast. Mõistagi on delikaatsemat sorti isikuandmed teiste tavakasutajate eest varjatud.<br /> <br /> * Rakenduses peab olema võimalik kasutajatel '''asukohti sisestada'''. See tähendab, et autojuht saab rakenduses sisestada, kust kuhu ja millal ta on autoga liikumas ning kaassõitja saab pärast soovitud sihtkoha sisestamist näha neid autojuhte, kes on talle lähedalasuvast alguspunktist soovitud sihtpunkti (või selle lähedusse) liikumas.<br /> <br /> * Kasutajakogemuse parandamiseks peab rakenduses olema '''graafiline kaardirakendus''', mille abil on rakenduse kasutajatel võimalik kaardil näha nende asukohta antud hetkel ning planeeritud trajektoori alguspunkti ning sihtkohta.<br /> <br /> ===Nice-to-have features===<br /> <br /> * Pärast seda, kui on selgunud, et on olemas autojuht ja kaassõitja, kes soovivad sarnasel ajal sarnasesse kohta minna, võiks osapooltel olla võimalik vahetada rakendusesiseselt '''sõnumeid'''. Selle funktsionaalsuse eesmärk oleks anda osapooltele võimalus täpsustada sõiduga seonduvaid detaile. Näiteks saab juht sõnumi teel kaassõitjale teada anda, millise trepikoja juurde kaassõitja peaks tulema.<br /> <br /> * Kaassõitjal oleks ehk rakendust mugavam kasutada, kui tema '''asukoht tuvastataks automaatselt'''. Näiteks kui kaassõitja asub rakenduse kasutamise hetkel samas kohas, kust ta soovib oma sõitu alustada, oleks tal automaatse asukohatuvastamise abil väga kerge leida see asukoht graafiliselt kaardirakenduselt üles.<br /> <br /> * Läbimõeldud, esteetiline ja mugavalt kasutatav graafiline '''kasutajaliides'''.<br /> <br /> * '''Motivatsiooniprogramm''' juhtidele - sõitude eest punktide kogumine ja andmine, kaassõitjatele võimalus lahket juhti tunnustada.</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122762 2017-05-24T08:55:00Z

<p>Asamelse: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> *Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> *Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122732 2017-05-23T11:29:55Z

<p>Asamelse: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122554 2017-05-16T15:17:09Z

<p>Asamelse: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxi<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118604 2017-03-16T12:34:29Z

<p>Asamelse: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO -&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Kurel, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Rando Kurel, 12 -Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine&diff=117619 2017-02-04T22:12:32Z

<p>Asamelse: Created page with &quot;Käesolev juhend selgitab koos ekraanipiltidega, kuidas taotleda GitHub tudengipaketti kasutades @itcollege.ee lõpuga e-posti aadressi. Tudengipaketiga kaasnevad mitmed boonu...&quot;</p> <hr /> <div>Käesolev juhend selgitab koos ekraanipiltidega, kuidas taotleda GitHub tudengipaketti kasutades @itcollege.ee lõpuga e-posti aadressi. Tudengipaketiga kaasnevad mitmed boonused, nagu näiteks piiramatu arv GitHub repositooriume tudengiks olemise aja jooksul, tasuta .me domeen aastaks Namecheap poolt ning 50 USA dollari ulatuses DigitalOcean krediiti.&lt;ref&gt;https://education.github.com/pack Learn How to Code Using the Student Developer Pack - GitHub Education&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Juhend===<br /> <br /> 1. Ava aadress https://education.github.com/pack<br /> <br /> <br /> 2. Vajuta nupule &quot;Get your pack&quot;<br /> <br /> [[File:Screencapture-education-github-pack-1486241361695b.png]]<br /> <br /> <br /> 3. Avanenud lehel logi oma GitHub kontosse sisse või loo uus GitHub konto. Käesolevas juhendis luuakse uus konto.<br /> <br /> [[File:screencapture-github-login-1486241459418.png|800px]]<br /> <br /> <br /> 4. GitHub konto loomise lehel sisesta soovitud kasutajanimi, @itcollege.ee e-posti aadress ning parool.<br /> <br /> [[File:screencapture-github-join-1486241519345.png|800px]]<br /> <br /> <br /> 5. Järgmise sammuna vali, kas su kontol saab olema piiramatult avalikke repositooriumeid ilma lisatasuta või piiramatult privaatseid repositooriumeid tasu eest. Käesolevas juhendis valitakse esimene variant. Organisatsiooni konto loomise võimalus jäetakse tähelepanuta, kuna praegu loome kontot üksikisikule. Kui valikud on tehtud, vajuta jätkamiseks &quot;Continue&quot;.<br /> <br /> [[File:Screencapture-github-join-plan-1486241568666.png|800px]]<br /> <br /> <br /> 6. Avanenud lehel vajuta nuppu &quot;Yes, I am a student&quot;, kui oled (üli)õpilane ning soovid taotleda tudengipaketti.<br /> <br /> [[File:Screencapture-education-github-pack-join-1486241595374.png|800px]]<br /> <br /> <br /> 7. Avanenud lehel peaks olema eeltäidetud sinu 4. sammus valitud kasutajanimi. Sellele järgneb teade e-posti aadressi verifitseerimise kohta. Kontrolli oma [kasutajanimi]@itcollege.ee postkasti, et kinnitada oma e-posti aadress. Ära seda lehte sulge.<br /> <br /> [[File:Screencapture-education-github-discount_requests-1576124-personal_details-1486241634967.png|800px]]<br /> <br /> <br /> 8. Ava uus vahekaart või veebilehitseja aken ning logi sisse oma @itcollege.ee postkasti lehel http://www.outlook.com/itcollege.ee.<br /> <br /> [[File:Screencapture-adfs-itcollege-ee-adfs-ls-1486241671680.png|800px]]<br /> <br /> <br /> 9. Ava GitHubi kiri e-posti aadressi kinnitamise kohta ning kinnita oma e-posti aadress vajutades linki &quot;Verify email address&quot;.<br /> <br /> [[File:Screencapture-outlook-office-owa-1486241704901.png|800px]]<br /> <br /> <br /> 10. E-posti aadressi kinnitamise korral avaneb leht, kus on kirjas &quot;Your email was verified&quot;.<br /> <br /> [[File:Screencapture-github-1486241722695.png|800px]]<br /> <br /> <br /> 11. Naase 7. sammus avatud registreerimislehele ning värskenda seda. Sinna peaks ilmuma sinu @itcollege.ee e-posti aadress. Jätka väljade täitmist, sisestades IT Kolledži nimi inglise keeles, oma eeldatav lõpetamise aasta ning kirjelda paari lausega, millisel otstarbel soovid GitHubi kasutada. Kui oled valmis, esita taotlus vajutades nuppu &quot;Submit Request&quot;.<br /> <br /> [[File:Screencapture-education-github-discount_requests-1576124-personal_details-1486242217923b.png|800px]]<br /> <br /> <br /> 12. Kui taotlus on edukalt esitatud, saad selle kohta järgneva teate.<br /> <br /> [[File:Screencapture-education-github-discount requests-1576124-complete-1486242244136.png|800px]]<br /> <br /> <br /> 13. Kuigi GitHub lubab sinuga ühendust võtta paari nädala jooksul, saad rõõmusõnumi tudengipaketi aktiveerimise kohta peaaegu silmapilkselt.<br /> <br /> [[File:Screencapture-outlook-office-owa-1486242367996.png|800px]]<br /> <br /> <br /> Valmis! Kasuta boonuseid targalt!<br /> <br /> ===Viited===<br /> &lt;references /&gt;</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Screencapture-outlook-office-owa-1486242367996.png&diff=117618 2017-02-04T22:07:33Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div></div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Screencapture-education-github-discount_requests-1576124-complete-1486242244136.png&diff=117617 2017-02-04T22:05:44Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div></div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Screencapture-education-github-discount_requests-1576124-personal_details-1486242217923b.png&diff=117616 2017-02-04T22:04:19Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div></div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Screencapture-github-1486241722695.png&diff=117615 2017-02-04T21:59:07Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div></div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Screencapture-outlook-office-owa-1486241704901.png&diff=117614 2017-02-04T21:57:43Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div></div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Screencapture-adfs-itcollege-ee-adfs-ls-1486241671680.png&diff=117613 2017-02-04T21:55:39Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div></div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Screencapture-education-github-discount_requests-1576124-personal_details-1486241634967.png&diff=117612 2017-02-04T21:52:45Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div></div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Screencapture-education-github-pack-join-1486241595374.png&diff=117611 2017-02-04T21:50:56Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div></div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Screencapture-github-join-plan-1486241568666.png&diff=117610 2017-02-04T21:49:39Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div></div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Screencapture-github-join-1486241519345.png&diff=117609 2017-02-04T21:45:48Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div></div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Screencapture-github-login-1486241459418.png&diff=117608 2017-02-04T21:41:50Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div></div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Screencapture-education-github-pack-1486241361695b.png&diff=117607 2017-02-04T21:32:09Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div></div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Asamelse&diff=116022 2016-12-19T05:58:24Z

<p>Asamelse: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus (arvestustöö)=<br /> Autor: Andero Samelselg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. detsember 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengud täitsid oma eesmärki, milleks oli IT-ga tööalaselt tegelevate inimeste poolt oma seniste kogemuste ja soovituste jagamine. Värsked õppurid astusid kooli, kus me hakkame omandama mitmesuguseid IT-alaseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, aga vägagi tervitatav on kuulda kogenud teoreetikutelt ja praktikutelt, mida see kõik tähendab. Teisisõnu, milline on see &quot;suur pilt&quot;, mida me tasapisi avastama hakkame. Muidugi ei ole &quot;suur pilt&quot; kõigi jaoks ühesugune, sest nii infotehnoloogia kui ka esinejate endi elukogemused, töökogemused, töökäigud ja hariduskäigud hargnevad mitmeteks väga erinevateks harudeks. Ühine on neil see, et kõigi käest kuuled miskit, mida teadmiseks võtta ja alanud teekonnal meeles pidada.<br /> <br /> Esimeses erialatutvustuse aine loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a] I020 sissejuhatav loeng 24.08.2016&lt;/ref&gt; anti kõige tähtsamat infot nii IT Kolledžis kui ka kitsamalt, erialatutvustuse aines korralduslikult orienteerumiseks. Näiteks just tänu esimesele loengule valmis see essee. Loengus tutvustati õppekorraldust, kuid ausalt öeldes olin ma selles teinud piisavalt süvitsi eeltööd, mistõttu uut informatsiooni ma selles valdkonnas ei saanud. Küll oli aga tore kuulda stipendiumite, eriti erialastipendiumi kohta, mida käesoleval, esimesel semestril antakse sisseastumistulemuste põhjal. Essee kirjutamise ajaks olen juba mitu kuud stipendiumit saanud. Näen esimese semestri erialastipendiumit kui autasu selle töö eest, mida keskkoolis tegin.<br /> <br /> Mul on hea meel ka selle üle, et tudengite tagasiside hinnatakse. Kuna ma olen IT Kolledžis alles esimest semestrit, ei oska ma öelda, kas tudengite tagasiside tagajärjel ka miskit reaalselt õppekvaliteedis paremuse poole muutub, aga see oleks asjade loogiline käik. Esimeses loengus tõi kvaliteedijuht Merle Varendi välja ühe noppe varasemate aastate tagasisidest, mis kõlas järgnevalt: &quot;Jätkuvalt tundub mulle, et IT Kolledžis on õppimine tudengite asi.&quot; Kvaliteedijuht nõustus sellega ja ma mõistan selle lause tõlgendamise varianti, et õppimine on tudengi asi ja õppejõud ei tee seda tudengi eest ära, aga samas nii kiiresti arenevas ja muutuvas valdkonnas nagu seda on infotehnoloogia, tahaksin ma loota, et õppejõud on pädevad ka kõige uuemates tehnoloogiates ning nende teadmised käivad ajaga kaasas tänu nende endi enesearendamisele ja õppimisele.<br /> Haridustehnoloogilise poole pealt on Moodle teada-tuntud, aga minu jaoks tõeliselt uudne ning mugav on loengute, praktikumide ja seminaride salvestamine. See on väga õppijasõbralik lahendus, kuna pakub ligipääsu suuliselt esitatud õppematerjalidele igal ajal ning igas kohas, kus on internetiühendus. Juba suvel enne esimest õppeaastat sattusin vaatama otseülekandes diplomitööde kaitsmisi, mis oli põnev.<br /> <br /> Teises loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] I020 loeng 31.08.2016&lt;/ref&gt; rääkis Riigi Infosüsteemi Ameti peaarhitekt Andres Kütt oma IT-alasest karjäärist. Juba loengu alguses rääkis ta avameelselt oma läbikukkumistest (õpioskuste puudumine esimest korda ülikooli astudes), mis on alati positiivne omadus ükskõik mis teemal kõneleja juures. Samas jõudis ta hiljem järeldusele, et esmane ebaedu võis olla osaliselt tingitud kooli eripärast. Nimelt maailmatuntud Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi kraadiõpingud lõpetas ta &quot;on time, on budget&quot;.<br /> <br /> Kolmanda loengu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] I020 loeng 07.09.2016&lt;/ref&gt; pidasid Kristel ja Marko Kruustük, kes on start-up Testlio eesotsas. Aeg-ajalt on meedia vahendusel kuulda, kuidas ühe või teise start-upi tiimid saavad justkui üleöö miljonärideks. Kruustükide Testlio on samuti kiires arengus, aga nagu nad mainisid, ei ole idufirma teekond ideest eduka teostuseni sirgjooneline, vaid lõpmatutena tunduvate käänakutega. Nii Kristel kui Marko olid enne Testlio asutamist soovinud end tõestada välismaal, seoses nii kooli kui tööga ja ka Testlioga seotu juures on suur roll olnud nendel rahasüstidel ja mentorlustel, mis on tulnud Londonist või San Franciscost. Nende lugu oli põnev seetõttu, et tõenäosusega ei oleks saanud seda Eestis taaslavastada. Ühtlasi väärivad nad tunnustust oma idee juurde jõudmise ja sellega jätkamise eest.<br /> <br /> Järgneval nädalal astus üles süsteemiadministraator Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] I020 loeng 14.09.2016&lt;/ref&gt;. Sarnaselt teistele keskealistele IT-spetsialistidele, oli ka tema esimene kokkupuude arvutitega 1980. aastal, aga tollal ei olnud tal tahtmist elu arvutitega siduda. Esimese süsteemiadministreerimisega seotud töö sai ta 1997. aastal, mitu aastat pärast tööturule sisenemist. Ling, hüüdnimega Snakeman, rääkis palju sellest, kuidas õigupoolest toimisid 1990. aastatel tegutsenud IT-ettevõtted Eestis. Tänaseks on Ling end üles töötanud seenior-sysadmin ja süsteemiarhitekti ametikohtadele. Tema loengust kõlama jäänud soovitus: &quot;hea sysadmin peab olema laisk&quot;.<br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc] I020 loeng 21.09.2016&lt;/ref&gt; rääkisid Andres Septer ja SCRUM-master Einar Koltšanov IT-tööturust ja karjäärialastest käänakutest. Mõndadesse nõuannetesse ma ei tea, kuidas suhtuda. Näiteks tõi Septer välja, et avalikule konkursile jõudnud töökohad on &quot;jäänused&quot; ning et paremad töökohad täidetakse tutvuste kaudu, ilma et nad jõuaksid tööportaalideni. Õnneks on minu tutvusringkonna kogemus olnud teistsugune, mis tähendab, et tööportaali kuulutuse kaudu IT-alase töö leidnud sõbrad on oma tööga rahul. Einar Koltšanov alustas 1980. aastate lõpus meditsiiniga ning liikus sealt korrakaitsesse, kus alguses arvuteid ei olnud. Mulle kui teise ringi kõrghariduse omandajana meeldis, kuidas ta ütles, et &quot;sul on alati aega liikuda&quot; ning mulle meeldis, et ta pidas selle all silmas kõiki suundi: aega liikuda on IT sees erinevatel erialadel, mujalt valdkonnast IT-sse kui ka IT-st välja muu eriala poole.<br /> <br /> Seejärel astus üles Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütik Ivar Laur&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802] I020 loeng 28.09.2016&lt;/ref&gt;. Ta tõi ühe probleemina välja tõsiasja, et andmeid kogutakse ja salvestatakse, aga nendega ei osata midagi peale hakata. Loengu tagajärjena tundub andmeanalüütiku töö väga huvitav, kuna mulle jääb mulje, et algandmed ja baasinfo on ühes vormis, aga nende põhjal koostatud analüüsid on täiesti teistsuguses vormis. Esialgsest massist, mis ei pruugi mitte midagi öelda, on jõutud tulemuseni, kus &quot;saab olukorda juhtida ning mitte lasta olukorral ennast juhtida&quot;.<br /> <br /> 5. oktoobril rääkis Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76] I020 loeng 05.10.2016&lt;/ref&gt;. Priisalu ekstensiivses CV-s on ka digitaalallkirja ning e-valimiste väljatöötamine, mille taustalugu oli põnev kuulda. Tänapäeval on need meile iseenesestmõistetavad, aga kunagi oli need tulevikutehnikad. Varasematest kõnelejatest erinevalt võrdles Priisalu Eestit ja välismaailma. Tema võrdlust võib usaldada, kuna ta on teinud hulgaliselt koostööd välisriikidega, esindades Eesti riigi huve. Samas rõhutas ta ka koostöövajadust. Eelnevatest kõnelejatest erinevalt olid Priisalul kindlad arvamused sellest, mis tulevikus toimuma hakkab ja seda mitmes valdkonnas, mitte pelgalt küberturbes.<br /> <br /> Viimase loengu pidas Hedi Mardisoo teemal &quot;IT ja turundus&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] I020 loeng 12.10.2016&lt;/ref&gt;. Kuigi loengus kõlas mitmeid valdkonnas laialt levinud buzzworde, mille tegelik tähendus ja sisu on kaheldava väärtusega, meeldisid mulle lõppjäreldused, milleni esineja jõudis. Olen vägagi nõus, et kõige keskne küsimus on &quot;miks?&quot;. Sealhulgas tõi ta väga häid näiteid sellest, kuidas IT ja turundus käsikäes teineteist täiendavad ja teineteisele vajalikuks osutuvad.<br /> <br /> Kõige rohkem meeldis mulle loengusarja juures see, et esinejad olid piisavalt erinevad. Muidugi oli kõigil ühine see, et nad on praeguseks juba saavutanud edu ja tõestanud end tugeva spetsialistina oma valdkonnas, aga tihti on kuulda, kuidas selleks et olla edukas alal A, tuleb käituda viisil X, Y, Z. Oli värskendav kuulda erinevaid lähenemisi ja vaatepunkte, mitte konformseid seisukohti, kuna see annab mulle innustust jätkata just omamoodi.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õppekorralduse eeskiri p 5.2.12&lt;/ref&gt;. Kordussooritusele registreerimine toimub õppeinfosüsteemis kordussoorituste lingi kaudu&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1&lt;/ref&gt;. Kordussooritusele saab registreerida kuni 2 tööpäeva enne kordussoorituse toimumist&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1&lt;/ref&gt;. Riigifinantseeritaval õppekohal ei ole kordussooritus tasuline. Omafinantseeritaval õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p 5&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on üliõpilasel võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.1&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.2&lt;/ref&gt; või lapse hooldamiseks &lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.3&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse jaoks tuleb esitada vastav taotlus rektori nimele&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.2&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse maksimaalne pikkus oleneb akadeemilise puhkuse tüübist — akadeemiline puhkus tervislikel põhjustel on maksimaalselt kaks aastat pikk&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.1&lt;/ref&gt;; aja- või asendusteenisute läbimiseks maksimaalselt üks aasta&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.2&lt;/ref&gt;; lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.3&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel akadeemiline puhkus võib olla kuni üks aasta pikk&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.4&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid, kui akadeemilisel puhkusel viibija on keskmise, raske või sügava puudega isik&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.1&lt;/ref&gt;, alla 3-aasta vanuse lapse või puudega lapse vanem või eestkostja&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.2&lt;/ref&gt; või kui akadeemilisel puhkusel viibimine on seotud aja- või asendusteenistuse läbimisega&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.3&lt;/ref&gt;. Samadel isikutel on võimalik eksameid ja arvestusi järele teha.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP-d ja teise semestri lõpuks 24 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP-d ja teise semestri lõpuks 24 EAP-d, siis õppeaasta lõpuks on olemas 48 EAP-d. See tähendab, et õppekava täies mahus täitmise määrast on puudu 6 EAP-d ning õpilasele esitatud arve suurus on 300 eurot&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 1.2.19&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsus (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013)&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Järelarvestuse lisaülesanne==<br /> <br /> ===The September that never ended===<br /> <br /> The September that never ended või Eternal September algas 1993. aasta septembris&lt;ref&gt;[http://www.catb.org/jargon/html/S/September-that-never-ended.html Jargon File: September that never ended]&lt;/ref&gt;, kui internetiteenusepakkuja AOL võimaldas sadadel tuhandetel klientidel siseneda Usenetti&lt;ref&gt;[http://motherboard.vice.com/read/its-september-forever It's September Forever | Motherboard]&lt;/ref&gt;. Kuna suur hulk uusi kasutajaid polnud kursis Useneti reeglite või „netiketiga“, suhtusid vanad olijad neisse põlgusega. Tolle hetkeni oli Usenet olnud nii-öelda arvutinohikute pärusmaa, kus kehtisid kindlad reeglid. Iga aasta septembris sai Usenetile ligipääsu suur hulk ülikoolide esmakursuslasi, kes said esimese kasutamiskuu jooksul kehtivad reeglid selgeks või loobusid Useneti kasutamisest. Kuna AOL-i tõttu oli uute kasutajate osakaal suurem kui eales varem ega vähenenudki, nimetasid Useneti kasutajad uue ajastu lõpmatuks septembriks.<br /> <br /> Ka tänapäeval püsivad paljud foorumid üleval tänu reeglitekogumile, mille rikkumise eest võib saada hoiatusi või kasutuskeelu. Samas on järgnevad aastakümned näidanud, et internetiga seonduv on pidevas muutumises. Tolleaegsete uudisgruppidega võrreldes on tänapäeval implementeeritud näiteks lahendusi, kus kasutajate sõnumeid saab hinnata positiivselt või negatiivselt. Ühtlasi on tänapäeval foorumid rohkem killustunud, nii eri portaalide lõikes kui portaalidesiseselt. See tähendab, et on vaid aja küsimus, et keegi leiaks endale koha, kus ta on teretulnud, olenemata varasemast kogemusest.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Asamelse&diff=116021 2016-12-19T05:57:19Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus (arvestustöö)=<br /> Autor: Andero Samelselg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. detsember 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengud täitsid oma eesmärki, milleks oli IT-ga tööalaselt tegelevate inimeste poolt oma seniste kogemuste ja soovituste jagamine. Värsked õppurid astusid kooli, kus me hakkame omandama mitmesuguseid IT-alaseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, aga vägagi tervitatav on kuulda kogenud teoreetikutelt ja praktikutelt, mida see kõik tähendab. Teisisõnu, milline on see &quot;suur pilt&quot;, mida me tasapisi avastama hakkame. Muidugi ei ole &quot;suur pilt&quot; kõigi jaoks ühesugune, sest nii infotehnoloogia kui ka esinejate endi elukogemused, töökogemused, töökäigud ja hariduskäigud hargnevad mitmeteks väga erinevateks harudeks. Ühine on neil see, et kõigi käest kuuled miskit, mida teadmiseks võtta ja alanud teekonnal meeles pidada.<br /> <br /> Esimeses erialatutvustuse aine loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a] I020 sissejuhatav loeng 24.08.2016&lt;/ref&gt; anti kõige tähtsamat infot nii IT Kolledžis kui ka kitsamalt, erialatutvustuse aines korralduslikult orienteerimiseks. Näiteks just tänu esimesele loengule valmis see essee. Loengus tutvustati õppekorraldust, kuid ausalt öeldes olin ma selles teinud piisavalt süvitsi eeltööd, mistõttu uut informatsiooni ma selles valdkonnas ei saanud. Küll oli aga tore kuulda stipendiumite, eriti erialastipendiumi kohta, mida käesoleval, esimesel semestril antakse sisseastumistulemuste põhjal. Essee kirjutamise ajaks olen juba mitu kuud stipendiumit saanud. Näen esimese semestri erialastipendiumit kui autasu selle töö eest, mida keskkoolis tegin.<br /> <br /> Mul on hea meel ka selle üle, et tudengite tagasiside hinnatakse. Kuna ma olen IT Kolledžis alles esimest semestrit, ei oska ma öelda, kas tudengite tagasiside tagajärjel ka miskit reaalselt õppekvaliteedis paremuse poole muutub, aga see oleks asjade loogiline käik. Esimeses loengus tõi kvaliteedijuht Merle Varendi välja ühe noppe varasemate aastate tagasisidest, mis kõlas järgnevalt: &quot;Jätkuvalt tundub mulle, et IT Kolledžis on õppimine tudengite asi.&quot; Kvaliteedijuht nõustus sellega ja ma mõistan selle lause tõlgendamise varianti, et õppimine on tudengi asi ja õppejõud ei tee seda tudengi eest ära, aga samas nii kiiresti arenevas ja muutuvas valdkonnas nagu seda on infotehnoloogia, tahaksin ma loota, et õppejõud on pädevad ka kõige uuemates tehnoloogiates ning nende teadmised käivad ajaga kaasas tänu nende endi enesearendamisele ja õppimisele.<br /> Haridustehnoloogilise poole pealt on Moodle teada-tuntud, aga minu jaoks tõeliselt uudne ning mugav on loengute, praktikumide ja seminaride salvestamine. See on väga õppijasõbralik lahendus, kuna pakub ligipääsu suuliselt esitatud õppematerjalidele igal ajal ning igas kohas, kus on internetiühendus. Juba suvel enne esimest õppeaastat sattusin vaatama otseülekandes diplomitööde kaitsmisi, mis oli põnev.<br /> <br /> Teises loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] I020 loeng 31.08.2016&lt;/ref&gt; rääkis Riigi Infosüsteemi Ameti peaarhitekt Andres Kütt oma IT-alasest karjäärist. Juba loengu alguses rääkis ta avameelselt oma läbikukkumistest (õpioskuste puudumine esimest korda ülikooli astudes), mis on alati positiivne omadus ükskõik mis teemal kõneleja juures. Samas jõudis ta hiljem järeldusele, et esmane ebaedu võis olla osaliselt tingitud kooli eripärast. Nimelt maailmatuntud Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi kraadiõpingud lõpetas ta &quot;on time, on budget&quot;.<br /> <br /> Kolmanda loengu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] I020 loeng 07.09.2016&lt;/ref&gt; pidasid Kristel ja Marko Kruustük, kes on start-up Testlio eesotsas. Aeg-ajalt on meedia vahendusel kuulda, kuidas ühe või teise start-upi tiimid saavad justkui üleöö miljonärideks. Kruustükide Testlio on samuti kiires arengus, aga nagu nad mainisid, ei ole idufirma teekond ideest eduka teostuseni sirgjooneline, vaid lõpmatutena tunduvate käänakutega. Nii Kristel kui Marko olid enne Testlio asutamist soovinud end tõestada välismaal, seoses nii kooli kui tööga ja ka Testlioga seotu juures on suur roll olnud nendel rahasüstidel ja mentorlustel, mis on tulnud Londonist või San Franciscost. Nende lugu oli põnev seetõttu, et tõenäosusega ei oleks saanud seda Eestis taaslavastada. Ühtlasi väärivad nad tunnustust oma idee juurde jõudmise ja sellega jätkamise eest.<br /> <br /> Järgneval nädalal astus üles süsteemiadministraator Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] I020 loeng 14.09.2016&lt;/ref&gt;. Sarnaselt teistele keskealistele IT-spetsialistidele, oli ka tema esimene kokkupuude arvutitega 1980. aastal, aga tollal ei olnud tal tahtmist elu arvutitega siduda. Esimese süsteemiadministreerimisega seotud töö sai ta 1997. aastal, mitu aastat pärast tööturule sisenemist. Ling, hüüdnimega Snakeman, rääkis palju sellest, kuidas õigupoolest toimisid 1990. aastatel tegutsenud IT-ettevõtted Eestis. Tänaseks on Ling end üles töötanud seenior-sysadmin ja süsteemiarhitekti ametikohtadele. Tema loengust kõlama jäänud soovitus: &quot;hea sysadmin peab olema laisk&quot;.<br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc] I020 loeng 21.09.2016&lt;/ref&gt; rääkisid Andres Septer ja SCRUM-master Einar Koltšanov IT-tööturust ja karjäärialastest käänakutest. Mõndadesse nõuannetesse ma ei tea, kuidas suhtuda. Näiteks tõi Septer välja, et avalikule konkursile jõudnud töökohad on &quot;jäänused&quot; ning et paremad töökohad täidetakse tutvuste kaudu, ilma et nad jõuaksid tööportaalideni. Õnneks on minu tutvusringkonna kogemus olnud teistsugune, mis tähendab, et tööportaali kuulutuse kaudu IT-alase töö leidnud sõbrad on oma tööga rahul. Einar Koltšanov alustas 1980. aastate lõpus meditsiiniga ning liikus sealt korrakaitsesse, kus alguses arvuteid ei olnud. Mulle kui teise ringi kõrghariduse omandajana meeldis, kuidas ta ütles, et &quot;sul on alati aega liikuda&quot; ning mulle meeldis, et ta pidas selle all silmas kõiki suundi: aega liikuda on IT sees erinevatel erialadel, mujalt valdkonnast IT-sse kui ka IT-st välja muu eriala poole.<br /> <br /> Seejärel astus üles Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütik Ivar Laur&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802] I020 loeng 28.09.2016&lt;/ref&gt;. Ta tõi ühe probleemina välja tõsiasja, et andmeid kogutakse ja salvestatakse, aga nendega ei osata midagi peale hakata. Loengu tagajärjena tundub andmeanalüütiku töö väga huvitav, kuna mulle jääb mulje, et algandmed ja baasinfo on ühes vormis, aga nende põhjal koostatud analüüsid on täiesti teistsuguses vormis. Esialgsest massist, mis ei pruugi mitte midagi öelda, on jõutud tulemuseni, kus &quot;saab olukorda juhtida ning mitte lasta olukorral ennast juhtida&quot;.<br /> <br /> 5. oktoobril rääkis Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76] I020 loeng 05.10.2016&lt;/ref&gt;. Priisalu ekstensiivses CV-s on ka digitaalallkirja ning e-valimiste väljatöötamine, mille taustalugu oli põnev kuulda. Tänapäeval on need meile iseenesestmõistetavad, aga kunagi oli need tulevikutehnikad. Varasematest kõnelejatest erinevalt võrdles Priisalu Eestit ja välismaailma. Tema võrdlust võib usaldada, kuna ta on teinud hulgaliselt koostööd välisriikidega, esindades Eesti riigi huve. Samas rõhutas ta ka koostöövajadust. Eelnevatest kõnelejatest erinevalt olid Priisalul kindlad arvamused sellest, mis tulevikus toimuma hakkab ja seda mitmes valdkonnas, mitte pelgalt küberturbes.<br /> <br /> Viimase loengu pidas Hedi Mardisoo teemal &quot;IT ja turundus&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] I020 loeng 12.10.2016&lt;/ref&gt;. Kuigi loengus kõlas mitmeid valdkonnas laialt levinud buzzworde, mille tegelik tähendus ja sisu on kaheldava väärtusega, meeldisid mulle lõppjäreldused, milleni esineja jõudis. Olen vägagi nõus, et kõige keskne küsimus on &quot;miks?&quot;. Sealhulgas tõi ta väga häid näiteid sellest, kuidas IT ja turundus käsikäes teineteist täiendavad ja teineteisele vajalikuks osutuvad.<br /> <br /> Kõige rohkem meeldis mulle loengusarja juures see, et esinejad olid piisavalt erinevad. Muidugi oli kõigil ühine see, et nad on praeguseks juba saavutanud edu ja tõestanud end tugeva spetsialistina oma valdkonnas, aga tihti on kuulda, kuidas selleks et olla edukas alal A, tuleb käituda viisil X, Y, Z. Oli värskendav kuulda erinevaid lähenemisi ja vaatepunkte, mitte konformseid seisukohti, kuna see annab mulle innustust jätkata just omamoodi.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õppekorralduse eeskiri p 5.2.12&lt;/ref&gt;. Kordussooritusele registreerimine toimub õppeinfosüsteemis kordussoorituste lingi kaudu&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1&lt;/ref&gt;. Kordussooritusele saab registreerida kuni 2 tööpäeva enne kordussoorituse toimumist&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1&lt;/ref&gt;. Riigifinantseeritaval õppekohal ei ole kordussooritus tasuline. Omafinantseeritaval õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p 5&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on üliõpilasel võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.1&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.2&lt;/ref&gt; või lapse hooldamiseks &lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.3&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse jaoks tuleb esitada vastav taotlus rektori nimele&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.2&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse maksimaalne pikkus oleneb akadeemilise puhkuse tüübist — akadeemiline puhkus tervislikel põhjustel on maksimaalselt kaks aastat pikk&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.1&lt;/ref&gt;; aja- või asendusteenisute läbimiseks maksimaalselt üks aasta&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.2&lt;/ref&gt;; lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.3&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel akadeemiline puhkus võib olla kuni üks aasta pikk&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.4&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid, kui akadeemilisel puhkusel viibija on keskmise, raske või sügava puudega isik&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.1&lt;/ref&gt;, alla 3-aasta vanuse lapse või puudega lapse vanem või eestkostja&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.2&lt;/ref&gt; või kui akadeemilisel puhkusel viibimine on seotud aja- või asendusteenistuse läbimisega&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.3&lt;/ref&gt;. Samadel isikutel on võimalik eksameid ja arvestusi järele teha.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP-d ja teise semestri lõpuks 24 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP-d ja teise semestri lõpuks 24 EAP-d, siis õppeaasta lõpuks on olemas 48 EAP-d. See tähendab, et õppekava täies mahus täitmise määrast on puudu 6 EAP-d ning õpilasele esitatud arve suurus on 300 eurot&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 1.2.19&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsus (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013)&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Järelarvestuse lisaülesanne==<br /> <br /> ===The September that never ended===<br /> <br /> The September that never ended või Eternal September algas 1993. aasta septembris&lt;ref&gt;[http://www.catb.org/jargon/html/S/September-that-never-ended.html Jargon File: September that never ended]&lt;/ref&gt;, kui internetiteenusepakkuja AOL võimaldas sadadel tuhandetel klientidel siseneda Usenetti&lt;ref&gt;[http://motherboard.vice.com/read/its-september-forever It's September Forever | Motherboard]&lt;/ref&gt;. Kuna suur hulk uusi kasutajaid polnud kursis Useneti reeglite või „netiketiga“, suhtusid vanad olijad neisse põlgusega. Tolle hetkeni oli Usenet olnud nii-öelda arvutinohikute pärusmaa, kus kehtisid kindlad reeglid. Iga aasta septembris sai Usenetile ligipääsu suur hulk ülikoolide esmakursuslasi, kes said esimese kasutamiskuu jooksul kehtivad reeglid selgeks või loobusid Useneti kasutamisest. Kuna AOL-i tõttu oli uute kasutajate osakaal suurem kui eales varem ega vähenenudki, nimetasid Useneti kasutajad uue ajastu lõpmatuks septembriks.<br /> <br /> Ka tänapäeval püsivad paljud foorumid üleval tänu reeglitekogumile, mille rikkumise eest võib saada hoiatusi või kasutuskeelu. Samas on järgnevad aastakümned näidanud, et internetiga seonduv on pidevas muutumises. Tolleaegsete uudisgruppidega võrreldes on tänapäeval implementeeritud näiteks lahendusi, kus kasutajate sõnumeid saab hinnata positiivselt või negatiivselt. Ühtlasi on tänapäeval foorumid rohkem killustunud, nii eri portaalide lõikes kui portaalidesiseselt. See tähendab, et on vaid aja küsimus, et keegi leiaks endale koha, kus ta on teretulnud, olenemata varasemast kogemusest.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Asamelse&diff=116020 2016-12-19T05:54:47Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus (arvestustöö)=<br /> Autor: Andero Samelselg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. detsember 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengud täitsid oma eesmärki, milleks oli IT-ga tööalaselt tegelevate inimeste poolt oma seniste kogemuste ja soovituste jagamine. Värsked õppurid astusid kooli, kus me hakkame omandama mitmesuguseid IT-alaseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, aga vägagi tervitatav on kuulda kogenud teoreetikutelt ja praktikutelt, mida see kõik tähendab. Teisisõnu, milline on see &quot;suur pilt&quot;, mida me tasapisi avastama hakkame. Muidugi ei ole &quot;suur pilt&quot; kõigi jaoks ühesugune, sest nii infotehnoloogia kui ka esinejate endi elukogemused, töökogemused, töökäigud ja hariduskäigud hargnevad mitmeteks väga erinevateks harudeks. Ühine on neil see, et kõigi käest kuuled miskit, mida teadmiseks võtta ja alanud teekonnal meeles pidada.<br /> <br /> Esimeses erialatutvustuse aine loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a] I020 sissejuhatav loeng 24.08.2016&lt;/ref&gt; anti kõige tähtsamat infot nii IT Kolledžis kui ka kitsamalt, erialatutvustuse aines korralduslikult orienteerimiseks. Näiteks just tänu esimesele loengule valmis see essee. Loengus tutvustati õppekorraldust, kuid ausalt öeldes olin ma selles teinud piisavalt süvitsi eeltööd, mistõttu uut informatsiooni ma selles valdkonnas ei saanud. Küll oli aga tore kuulda stipendiumite, eriti erialastipendiumi kohta, mida käesoleval, esimesel semestril antakse sisseastumistulemuste põhjal. Essee kirjutamise ajaks olen juba mitu kuud stipendiumit saanud. Näen esimese semestri erialastipendiumit kui autasu selle töö eest, mida keskkoolis tegin.<br /> <br /> Mul on hea meel ka selle üle, et tudengite tagasiside hinnatakse. Kuna ma olen IT Kolledžis alles esimest semestrit, ei oska ma öelda, kas tudengite tagasiside tagajärjel ka miskit reaalselt õppekvaliteedis paremuse poole muutub, aga see oleks asjade loogiline käik. Esimeses loengus tõi kvaliteedijuht Merle Varendi välja ühe noppe varasemate aastate tagasisidest, mis kõlas järgnevalt: &quot;Jätkuvalt tundub mulle, et IT Kolledžis on õppimine tudengite asi.&quot; Kvaliteedijuht nõustus sellega ja ma mõistan selle lause tõlgendamise varianti, et õppimine on tudengi asi ja õppejõud ei tee seda tudengi eest ära, aga samas nii kiiresti arenevas ja muutuvas valdkonnas nagu seda on infotehnoloogia, tahaksin ma loota, et õppejõud on pädevad ka kõige uuemates tehnoloogiates ning nende teadmised käivad ajaga kaasas tänu nende endi enesearendamisele ja õppimisele.<br /> Haridustehnoloogilise poole pealt on Moodle teada-tuntud, aga minu jaoks tõeliselt uudne ning mugav on loengute, praktikumide ja seminaride salvestamine. See on väga õppijasõbralik lahendus, kuna pakub ligipääsu suuliselt esitatud õppematerjalidele igal ajal ning igas kohas, kus on internetiühendus. Juba suvel enne esimest õppeaastat sattusin vaatama otseülekandes diplomitööde kaitsmisi, mis oli põnev.<br /> <br /> Teises loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] I020 loeng 31.08.2016&lt;/ref&gt; rääkis Riigi Infosüsteemi Ameti peaarhitekt Andres Kütt oma IT-alasest karjäärist. Juba loengu alguses rääkis ta avameelselt oma läbikukkumistest (õpioskuste puudumine esimest korda ülikooli astudes), mis on alati positiivne omadus ükskõik mis teemal kõneleja juures. Samas jõudis ta hiljem järeldusele, et esmane ebaedu võis olla osaliselt tingitud kooli eripärast. Nimelt maailmatuntud Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi kraadiõpingud lõpetas ta &quot;on time, on budget&quot;.<br /> <br /> Kolmanda loengu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] I020 loeng 07.09.2016&lt;/ref&gt; pidasid Kristel ja Marko Kruustük, kes on start-up Testlio eesotsas. Aeg-ajalt on meedia vahendusel kuulda, kuidas ühe või teise start-upi tiimid saavad justkui üleöö miljonärideks. Kruustükide Testlio on samuti kiires arengus, aga nagu nad mainisid, ei ole idufirma teekond ideest eduka teostuseni sirgjooneline, vaid lõpmatutena tunduvate käänakutega. Nii Kristel kui Marko olid enne Testlio asutamist soovinud end tõestada välismaal, seoses nii kooli kui tööga ja ka Testlioga seotu juures on suur roll olnud nendel rahasüstidel ja mentorlustel, mis on tulnud Londonist või San Franciscost. Nende lugu oli põnev seetõttu, et tõenäosusega ei oleks saanud seda Eestis taaslavastada. Ühtlasi väärivad nad tunnustust oma idee juurde jõudmise ja sellega jätkamise eest.<br /> <br /> Järgneval nädalal astus üles süsteemiadministraator Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] I020 loeng 14.09.2016&lt;/ref&gt;. Sarnaselt teistele keskealistele IT-spetsialistidele, oli ka tema esimene kokkupuude arvutitega 1980. aastal, aga tollal ei olnud tal tahtmist elu arvutitega siduda. Esimese süsteemiadministreerimisega seotud töö sai ta 1997. aastal, mitu aastat pärast tööturule sisenemist. Ling, hüüdnimega Snakeman, rääkis palju sellest, kuidas õigupoolest toimisid 1990. aastatel tegutsenud IT-ettevõtted Eestis. Tänaseks on Ling end üles töötanud seenior-sysadmin ja süsteemiarhitekti ametikohtadele. Tema loengust kõlama jäänud soovitus: &quot;hea sysadmin peab olema laisk&quot;.<br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc] I020 loeng 21.09.2016&lt;/ref&gt; rääkisid Andres Septer ja SCRUM-master Einar Koltšanov IT-tööturust ja karjäärialastest käänakutest. Mõndadesse nõuannetesse ma ei tea, kuidas suhtuda. Näiteks tõi Septer välja, et avalikule konkursile jõudnud töökohad on &quot;jäänused&quot; ning et paremad töökohad täidetakse tutvuste kaudu, ilma et nad jõuaksid tööportaalideni. Õnneks on minu tutvusringkonna kogemus olnud teistsugune, mis tähendab, et tööportaali kuulutuse kaudu IT-alase töö leidnud sõbrad on oma tööga rahul. Einar Koltšanov alustas 1980. aastate lõpus meditsiiniga ning liikus sealt korrakaitsesse, kus alguses arvuteid ei olnud. Mulle kui teise ringi kõrghariduse omandajana meeldis, kuidas ta ütles, et &quot;sul on alati aega liikuda&quot; ning mulle meeldis, et ta pidas selle all silmas kõiki suundi: aega liikuda on IT sees erinevatel erialadel, mujalt valdkonnast IT-sse kui ka IT-st välja muu eriala poole.<br /> <br /> Seejärel astus üles Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütik Ivar Laur&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802] I020 loeng 28.09.2016&lt;/ref&gt;. Ta tõi ühe probleemina välja tõsiasja, et andmeid kogutakse ja salvestatakse, aga nendega ei osata midagi peale hakata. Loengu tagajärjena tundub andmeanalüütiku töö väga huvitav, kuna mulle jääb mulje, et algandmed ja baasinfo on ühes vormis, aga nende põhjal koostatud analüüsid on täiesti teistsuguses vormis. Esialgsest massist, mis ei pruugi mitte midagi öelda, on jõutud tulemuseni, kus &quot;saab olukorda juhtida ning mitte lasta olukorral ennast juhtida&quot;.<br /> <br /> 5. oktoobril rääkis Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76] I020 loeng 05.10.2016&lt;/ref&gt;. Priisalu ekstensiivses CV-s on ka digitaalallkirja ning e-valimiste väljatöötamine, mille taustalugu oli põnev kuulda. Tänapäeval on need meile iseenesestmõistetavad, aga kunagi oli need tulevikutehnikad. Varasematest kõnelejatest erinevalt võrdles Priisalu Eestit ja välismaailma. Tema võrdlust võib usaldada, kuna ta on teinud hulgaliselt koostööd välisriikidega, esindades Eesti riigi huve. Samas rõhutas ta ka koostöövajadust. Eelnevatest kõnelejatest erinevalt olid Priisalul kindlad arvamused sellest, mis tulevikus toimuma hakkab ja seda mitmes valdkonnas, mitte pelgalt küberturbes.<br /> <br /> Viimase loengu pidas Hedi Mardisoo teemal &quot;IT ja turundus&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] I020 loeng 12.10.2016&lt;/ref&gt;. Kuigi loengus kõlas mitmeid valdkonnas laialt levinud buzzworde, mille tegelik tähendus ja sisu on kaheldava väärtusega, meeldisid mulle lõppjäreldused, milleni esineja jõudis. Olen vägagi nõus, et kõige keskne küsimus on &quot;miks?&quot;. Sealhulgas tõi ta väga häid näiteid sellest, kuidas IT ja turundus käsikäes teineteist täiendavad ja teineteisele vajalikuks osutuvad.<br /> <br /> Kõige rohkem meeldis mulle loengusarja juures see, et esinejad olid piisavalt erinevad. Muidugi oli kõigil ühine see, et nad on praeguseks juba saavutanud edu ja tõestanud end tugeva spetsialistina oma valdkonnas, aga tihti on kuulda, kuidas selleks et olla edukas alal A, tuleb käituda viisil X, Y, Z. Oli värskendav kuulda erinevaid lähenemisi ja vaatepunkte, mitte konformseid seisukohti, kuna see annab mulle innustust jätkata just omamoodi.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õppekorralduse eeskiri p 5.2.12&lt;/ref&gt;. Kordussooritusele registreerimine toimub õppeinfosüsteemis kordussoorituste lingi kaudu&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1&lt;/ref&gt;. Kordussooritusele saab registreerida kuni 2 tööpäeva enne kordussoorituse toimumist&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1&lt;/ref&gt;. Riigifinantseeritaval õppekohal ei ole kordussooritus tasuline. Omafinantseeritaval õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p 5&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on üliõpilasel võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.1&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.2&lt;/ref&gt; või lapse hooldamiseks &lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.3&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse jaoks tuleb esitada vastav taotlus rektori nimele&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.2&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse maksimaalne pikkus oleneb akadeemilise puhkuse tüübist — akadeemiline puhkus tervislikel põhjustel on maksimaalselt kaks aastat pikk&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.1&lt;/ref&gt;; aja- või asendusteenisute läbimiseks maksimaalselt üks aasta&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.2&lt;/ref&gt;; lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.3&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel akadeemiline puhkus võib olla kuni üks aasta pikk&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.4&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid, kui akadeemilisel puhkusel viibija on keskmise, raske või sügava puudega isik&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.1&lt;/ref&gt;, alla 3-aasta lapse või puudega lapse vanem või eestkostja&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.2&lt;/ref&gt; või kui akadeemilisel puhkusel viibimine on seotud aja- või asendusteenistuse läbimisega&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.3&lt;/ref&gt;. Samadel isikutel on võimalik eksameid ja arvestusi järele teha.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP-d ja teise semestri lõpuks 24 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP-d ja teise semestri lõpuks 24 EAP-d, siis õppeaasta lõpuks on olemas 48 EAP-d. See tähendab, et õppekava täies mahus täitmise määrast on puudu 6 EAP-d ning õpilasele esitatud arve suurus on 300 eurot&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 1.2.19&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsus (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013)&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Järelarvestuse lisaülesanne==<br /> <br /> ===The September that never ended===<br /> <br /> The September that never ended või Eternal September algas 1993. aasta septembris&lt;ref&gt;[http://www.catb.org/jargon/html/S/September-that-never-ended.html Jargon File: September that never ended]&lt;/ref&gt;, kui internetiteenusepakkuja AOL võimaldas sadadel tuhandetel klientidel siseneda Usenetti&lt;ref&gt;[http://motherboard.vice.com/read/its-september-forever It's September Forever | Motherboard]&lt;/ref&gt;. Kuna suur hulk uusi kasutajaid polnud kursis Useneti reeglite või „netiketiga“, suhtusid vanad olijad neisse põlgusega. Tolle hetkeni oli Usenet olnud nii-öelda arvutinohikute pärusmaa, kus kehtisid kindlad reeglid. Iga aasta septembris sai Usenetile ligipääsu suur hulk ülikoolide esmakursuslasi, kes said esimese kasutamiskuu jooksul kehtivad reeglid selgeks või loobusid Useneti kasutamisest. Kuna AOL-i tõttu oli uute kasutajate osakaal suurem kui eales varem ega vähenenudki, nimetasid Useneti kasutajad uue ajastu lõpmatuks septembriks.<br /> <br /> Ka tänapäeval püsivad paljud foorumid üleval tänu reeglitekogumile, mille rikkumise eest võib saada hoiatusi või kasutuskeelu. Samas on järgnevad aastakümned näidanud, et internetiga seonduv on pidevas muutumises. Tolleaegsete uudisgruppidega võrreldes on tänapäeval implementeeritud näiteks lahendusi, kus kasutajate sõnumeid saab hinnata positiivselt või negatiivselt. Ühtlasi on tänapäeval foorumid rohkem killustunud, nii eri portaalide lõikes kui portaalidesiseselt. See tähendab, et on vaid aja küsimus, et keegi leiaks endale koha, kus ta on teretulnud, olenemata varasemast kogemusest.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Asamelse&diff=116019 2016-12-19T05:44:58Z

<p>Asamelse: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus (arvestustöö)=<br /> Autor: Andero Samelselg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. detsember 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengud täitsid oma eesmärki, milleks oli IT-ga tööalaselt tegelevate inimeste poolt oma seniste kogemuste ja soovituste jagamine. Värsked õppurid astusid kooli, kus me hakkame omandama mitmesuguseid IT-alaseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, aga vägagi tervitatav on kuulda kogenud teoreetikutelt ja praktikutelt, mida see kõik tähendab. Teisisõnu, milline on see &quot;suur pilt&quot;, mida me tasapisi avastama hakkame. Muidugi ei ole &quot;suur pilt&quot; kõigi jaoks ühesugune, sest nii infotehnoloogia kui ka esinejate endi elukogemused, töökogemused, töökäigud ja hariduskäigud hargnevad mitmeteks väga erinevateks harudeks. Ühine on neil see, et kõigi käest kuuled miskit, mida teadmiseks võtta ja alanud teekonnal meeles pidada.<br /> <br /> Esimeses erialatutvustuse aine loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a] I020 sissejuhatav loeng 24.08.2016&lt;/ref&gt; anti kõige tähtsamat infot nii IT Kolledžis kui ka kitsamalt, erialatutvustuse aines korralduslikult orienteerimiseks. Näiteks just tänu esimesele loengule valmis see essee. Loengus tutvustati õppekorraldust, kuid ausalt öeldes olin ma selles teinud piisavalt süvitsi eeltööd, mistõttu uut informatsiooni ma selles valdkonnas ei saanud. Küll oli aga tore kuulda stipendiumite, eriti erialastipendiumi kohta, mida käesoleval, esimesel semestril antakse sisseastumistulemuste põhjal. Essee kirjutamise ajaks olen juba mitu kuud stipendiumit saanud. Näen esimese semestri erialastipendiumit kui autasu selle töö eest, mida keskkoolis tegin.<br /> <br /> Mul on hea meel ka selle üle, et tudengite tagasiside hinnatakse. Kuna ma olen IT Kolledžis alles esimest semestrit, ei oska ma öelda, kas tudengite tagasiside tagajärjel ka miskit reaalselt õppekvaliteedis paremuse poole muutub, aga see oleks asjade loogiline käik. Esimeses loengus tõi kvaliteedijuht Merle Varendi välja ühe noppe varasemate aastate tagasisidest, mis kõlas järgnevalt: &quot;Jätkuvalt tundub mulle, et IT Kolledžis on õppimine tudengite asi.&quot; Kvaliteedijuht nõustus sellega ja ma mõistan selle lause tõlgendamise varianti, et õppimine on tudengi asi ja õppejõud ei tee seda tudengi eest ära, aga samas nii kiiresti arenevas ja muutuvas valdkonnas nagu seda on infotehnoloogia, tahaksin ma loota, et õppejõud on pädevad ka kõige uuemates tehnoloogiates ning nende teadmised käivad ajaga kaasas tänu nende endi enesearendamisele ja õppimisele.<br /> Haridustehnoloogilise poole pealt on Moodle teada-tuntud, aga minu jaoks tõeliselt uudne ning mugav on loengute, praktikumide ja seminaride salvestamine. See on väga õppijasõbralik lahendus, kuna pakub ligipääsu suuliselt esitatud õppematerjalidele igal ajal ning igas kohas, kus on internetiühendus. Juba suvel enne esimest õppeaastat sattusin vaatama otseülekandes diplomitööde kaitsmisi, mis oli põnev.<br /> <br /> Teises loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] I020 loeng 31.08.2016&lt;/ref&gt; rääkis Riigi Infosüsteemi Ameti peaarhitekt Andres Kütt oma IT-alasest karjäärist. Juba loengu alguses rääkis ta avameelselt oma läbikukkumistest (õpioskuste puudumine esimest korda ülikooli astudes), mis on alati positiivne omadus ükskõik mis teemal kõneleja juures. Samas jõudis ta hiljem järeldusele, et esmane ebaedu võis olla osaliselt tingitud kooli eripärast. Nimelt maailmatuntud Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi kraadiõpingud lõpetas ta &quot;on time, on budget&quot;.<br /> <br /> Kolmanda loengu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] I020 loeng 07.09.2016&lt;/ref&gt; pidasid Kristel ja Marko Kruustük, kes on start-up Testlio eesotsas. Aeg-ajalt on meedia vahendusel kuulda, kuidas ühe või teise start-upi tiimid saavad justkui üleöö miljonärideks. Kruustükide Testlio on samuti kiires arengus, aga nagu nad mainisid, ei ole idufirma teekond ideest eduka teostuseni sirgjooneline, vaid lõpmatutena tunduvate käänakutega. Nii Kristel kui Marko olid enne Testlio asutamist soovinud end tõestada välismaal, seoses nii kooli kui tööga ja ka Testlioga seotu juures on suur roll olnud nendel rahasüstidel ja mentorlustel, mis on tulnud Londonist või San Franciscost. Nende lugu oli põnev seetõttu, et tõenäosusega ei oleks saanud seda Eestis taaslavastada. Ühtlasi väärivad nad tunnustust oma idee juurde jõudmise ja sellega jätkamise eest.<br /> <br /> Järgneval nädalal astus üles süsteemiadministraator Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] I020 loeng 14.09.2016&lt;/ref&gt;. Sarnaselt teistele keskealistele IT-spetsialistidele, oli ka tema esimene kokkupuude arvutitega 1980. aastal, aga tollal ei olnud tal tahtmist elu arvutitega siduda. Esimese süsteemiadministreerimisega seotud töö sai ta 1997. aastal, mitu aastat pärast tööturule sisenemist. Ling, hüüdnimega Snakeman, rääkis palju sellest, kuidas õigupoolest toimisid 1990. aastatel tegutsenud IT-ettevõtted Eestis. Tänaseks on Ling end üles töötanud seenior-sysadmin ja süsteemiarhitekti ametikohtadele. Tema loengust kõlama jäänud soovitus: &quot;hea sysadmin peab olema laisk&quot;.<br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc] I020 loeng 21.09.2016&lt;/ref&gt; rääkisid Andres Septer ja SCRUM-master Einar Koltšanov IT-tööturust ja karjäärialastest käänakutest. Mõndadesse nõuannetesse ma ei tea, kuidas suhtuda. Näiteks tõi Septer välja, et avalikule konkursile jõudnud töökohad on &quot;jäänused&quot; ning et paremad töökohad täidetakse tutvuste kaudu, ilma et nad jõuaksid tööportaalideni. Õnneks on minu tutvusringkonna kogemus olnud teistsugune, mis tähendab, et tööportaali kuulutuse kaudu IT-alase töö leidnud sõbrad on oma tööga rahul. Einar Koltšanov alustas 1980. aastate lõpus meditsiiniga ning liikus sealt korrakaitsesse, kus alguses arvuteid ei olnud. Mulle kui teise ringi kõrghariduse omandajana meeldis, kuidas ta ütles, et &quot;sul on alati aega liikuda&quot; ning mulle meeldis, et ta pidas selle all silmas kõiki suundi: aega liikuda on IT sees erinevatel erialadel, mujalt valdkonnast IT-sse kui ka IT-st välja muu eriala poole.<br /> <br /> Seejärel astus üles Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütik Ivar Laur&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802] I020 loeng 28.09.2016&lt;/ref&gt;. Ta tõi ühe probleemina välja tõsiasja, et andmeid kogutakse ja salvestatakse, aga nendega ei osata midagi peale hakata. Loengu tagajärjena tundub andmeanalüütiku töö väga huvitav, kuna mulle jääb mulje, et algandmed ja baasinfo on ühes vormis, aga nende põhjal koostatud analüüsid on täiesti teistsuguses vormis. Esialgsest massist, mis ei pruugi mitte midagi öelda, on jõutud tulemuseni, kus &quot;saab olukorda juhtida ning mitte lasta olukorral ennast juhtida&quot;.<br /> <br /> 5. oktoobril rääkis Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76] I020 loeng 05.10.2016&lt;/ref&gt;. Priisalu ekstensiivses CV-s on ka digitaalallkirja ning e-valimiste väljatöötamine, mille taustalugu oli põnev kuulda. Tänapäeval on need meile iseenesestmõistetavad, aga kunagi oli need tulevikutehnikad. Varasematest kõnelejatest erinevalt võrdles Priisalu Eestit ja välismaailma. Tema võrdlust võib usaldada, kuna ta on teinud hulgaliselt koostööd välisriikidega, esindades Eesti riigi huve. Samas rõhutas ta ka koostöövajadust. Eelnevatest kõnelejatest erinevalt olid Priisalul kindlad arvamused sellest, mis tulevikus toimuma hakkab ja seda mitmes valdkonnas, mitte pelgalt küberturbes.<br /> <br /> Viimase loengu pidas Hedi Mardisoo teemal &quot;IT ja turundus&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] I020 loeng 12.10.2016&lt;/ref&gt;. Kuigi loengus kõlas mitmeid valdkonnas laialt levinud buzzworde, mille tegelik tähendus ja sisu on kaheldava väärtusega, meeldisid mulle lõppjäreldused, milleni esineja jõudis. Olen vägagi nõus, et kõige keskne küsimus on &quot;miks?&quot;. Sealhulgas tõi ta väga häid näiteid sellest, kuidas IT ja turundus käsikäes teineteist täiendavad ja teineteisele vajalikuks osutuvad.<br /> <br /> Kõige rohkem meeldis mulle loengusarja juures see, et esinejad olid piisavalt erinevad. Muidugi oli kõigil ühine see, et nad on praeguseks juba saavutanud edu ja tõestanud end tugeva spetsialistina oma valdkonnas, aga tihti on kuulda, kuidas selleks et olla edukas alal A, tuleb käituda viisil X, Y, Z. Oli värskendav kuulda erinevaid lähenemisi ja vaatepunkte, mitte konformseid seisukohti, kuna see annab mulle innustust jätkata just omamoodi.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õppekorralduse eeskiri p 5.2.12&lt;/ref&gt;. Kordussooritusele registreerimine toimub õppeinfosüsteemis kordussoorituste lingi kaudu&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1&lt;/ref&gt;. Kordussooritusele saab registreerida kuni 2 tööpäeva enne kordussoorituse toimumist&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1&lt;/ref&gt;. Riigifinantseeritaval õppekohal ei ole kordussooritus tasuline. Omafinantseeritaval õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p 5&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on üliõpilasel võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.1&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.2&lt;/ref&gt; või lapse hooldamiseks &lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.3&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse jaoks tuleb esitada vastav taotlus rektori nimele&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.2&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse maksimaalne pikkus oleneb akadeemilise puhkuse tüübist — akadeemiline puhkus tervislikel põhjustel on maksimaalselt kaks aastat pikk&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.1&lt;/ref&gt;; aja- või asendusteenisute läbimiseks maksimaalselt üks aasta&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.2&lt;/ref&gt;; lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.3&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel akadeemiline puhkus võib olla kuni üks aasta pikk&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.4&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid, kui akadeemilisel puhkusel viibija on keskmise, raske või sügava puudega isik&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.1&lt;/ref&gt;, alla 3-aasta lapse või puudega lapse vanem või eestkostja&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.2&lt;/ref&gt; või kui akadeemilisel puhkusel viibimine on seotud aja- või asendusteenistuse läbimisega&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.3&lt;/ref&gt;. Samadel isikutel on võimalik eksameid ja arvestusi järele teha.<br /> <br /> ==Järelarvestuse lisaülesanne==<br /> <br /> ===The September that never ended===<br /> <br /> The September that never ended või Eternal September algas 1993. aasta septembris&lt;ref&gt;[http://www.catb.org/jargon/html/S/September-that-never-ended.html Jargon File: September that never ended]&lt;/ref&gt;, kui internetiteenusepakkuja AOL võimaldas sadadel tuhandetel klientidel siseneda Usenetti&lt;ref&gt;[http://motherboard.vice.com/read/its-september-forever It's September Forever | Motherboard]&lt;/ref&gt;. Kuna suur hulk uusi kasutajaid polnud kursis Useneti reeglite või „netiketiga“, suhtusid vanad olijad neisse põlgusega. Tolle hetkeni oli Usenet olnud nii-öelda arvutinohikute pärusmaa, kus kehtisid kindlad reeglid. Iga aasta septembris sai Usenetile ligipääsu suur hulk ülikoolide esmakursuslasi, kes said esimese kasutamiskuu jooksul kehtivad reeglid selgeks või loobusid Useneti kasutamisest. Kuna AOL-i tõttu oli uute kasutajate osakaal suurem kui eales varem ega vähenenudki, nimetasid Useneti kasutajad uue ajastu lõpmatuks septembriks.<br /> <br /> Ka tänapäeval püsivad paljud foorumid üleval tänu reeglitekogumile, mille rikkumise eest võib saada hoiatusi või kasutuskeelu. Samas on järgnevad aastakümned näidanud, et internetiga seonduv on pidevas muutumises. Tolleaegsete uudisgruppidega võrreldes on tänapäeval implementeeritud näiteks lahendusi, kus kasutajate sõnumeid saab hinnata positiivselt või negatiivselt. Ühtlasi on tänapäeval foorumid rohkem killustunud, nii eri portaalide lõikes kui portaalidesiseselt. See tähendab, et on vaid aja küsimus, et keegi leiaks endale koha, kus ta on teretulnud, olenemata varasemast kogemusest.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Asamelse https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Asamelse&diff=116018 2016-12-19T05:44:38Z

<p>Asamelse: Created page with &quot;Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe) =I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus (arvestustöö)= Autor: Andero Samelselg Esitamise kuupäev: 19. detsember 2016 ==Es...&quot;</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus (arvestustöö)=<br /> Autor: Andero Samelselg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. detsember 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengud täitsid oma eesmärki, milleks oli IT-ga tööalaselt tegelevate inimeste poolt oma seniste kogemuste ja soovituste jagamine. Värsked õppurid astusid kooli, kus me hakkame omandama mitmesuguseid IT-alaseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, aga vägagi tervitatav on kuulda kogenud teoreetikutelt ja praktikutelt, mida see kõik tähendab. Teisisõnu, milline on see &quot;suur pilt&quot;, mida me tasapisi avastama hakkame. Muidugi ei ole &quot;suur pilt&quot; kõigi jaoks ühesugune, sest nii infotehnoloogia kui ka esinejate endi elukogemused, töökogemused, töökäigud ja hariduskäigud hargnevad mitmeteks väga erinevateks harudeks. Ühine on neil see, et kõigi käest kuuled miskit, mida teadmiseks võtta ja alanud teekonnal meeles pidada.<br /> <br /> Esimeses erialatutvustuse aine loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a] I020 sissejuhatav loeng 24.08.2016&lt;/ref&gt; anti kõige tähtsamat infot nii IT Kolledžis kui ka kitsamalt, erialatutvustuse aines korralduslikult orienteerimiseks. Näiteks just tänu esimesele loengule valmis see essee. Loengus tutvustati õppekorraldust, kuid ausalt öeldes olin ma selles teinud piisavalt süvitsi eeltööd, mistõttu uut informatsiooni ma selles valdkonnas ei saanud. Küll oli aga tore kuulda stipendiumite, eriti erialastipendiumi kohta, mida käesoleval, esimesel semestril antakse sisseastumistulemuste põhjal. Essee kirjutamise ajaks olen juba mitu kuud stipendiumit saanud. Näen esimese semestri erialastipendiumit kui autasu selle töö eest, mida keskkoolis tegin.<br /> <br /> Mul on hea meel ka selle üle, et tudengite tagasiside hinnatakse. Kuna ma olen IT Kolledžis alles esimest semestrit, ei oska ma öelda, kas tudengite tagasiside tagajärjel ka miskit reaalselt õppekvaliteedis paremuse poole muutub, aga see oleks asjade loogiline käik. Esimeses loengus tõi kvaliteedijuht Merle Varendi välja ühe noppe varasemate aastate tagasisidest, mis kõlas järgnevalt: &quot;Jätkuvalt tundub mulle, et IT Kolledžis on õppimine tudengite asi.&quot; Kvaliteedijuht nõustus sellega ja ma mõistan selle lause tõlgendamise varianti, et õppimine on tudengi asi ja õppejõud ei tee seda tudengi eest ära, aga samas nii kiiresti arenevas ja muutuvas valdkonnas nagu seda on infotehnoloogia, tahaksin ma loota, et õppejõud on pädevad ka kõige uuemates tehnoloogiates ning nende teadmised käivad ajaga kaasas tänu nende endi enesearendamisele ja õppimisele.<br /> Haridustehnoloogilise poole pealt on Moodle teada-tuntud, aga minu jaoks tõeliselt uudne ning mugav on loengute, praktikumide ja seminaride salvestamine. See on väga õppijasõbralik lahendus, kuna pakub ligipääsu suuliselt esitatud õppematerjalidele igal ajal ning igas kohas, kus on internetiühendus. Juba suvel enne esimest õppeaastat sattusin vaatama otseülekandes diplomitööde kaitsmisi, mis oli põnev.<br /> <br /> Teises loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] I020 loeng 31.08.2016&lt;/ref&gt; rääkis Riigi Infosüsteemi Ameti peaarhitekt Andres Kütt oma IT-alasest karjäärist. Juba loengu alguses rääkis ta avameelselt oma läbikukkumistest (õpioskuste puudumine esimest korda ülikooli astudes), mis on alati positiivne omadus ükskõik mis teemal kõneleja juures. Samas jõudis ta hiljem järeldusele, et esmane ebaedu võis olla osaliselt tingitud kooli eripärast. Nimelt maailmatuntud Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi kraadiõpingud lõpetas ta &quot;on time, on budget&quot;.<br /> <br /> Kolmanda loengu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true] I020 loeng 07.09.2016&lt;/ref&gt; pidasid Kristel ja Marko Kruustük, kes on start-up Testlio eesotsas. Aeg-ajalt on meedia vahendusel kuulda, kuidas ühe või teise start-upi tiimid saavad justkui üleöö miljonärideks. Kruustükide Testlio on samuti kiires arengus, aga nagu nad mainisid, ei ole idufirma teekond ideest eduka teostuseni sirgjooneline, vaid lõpmatutena tunduvate käänakutega. Nii Kristel kui Marko olid enne Testlio asutamist soovinud end tõestada välismaal, seoses nii kooli kui tööga ja ka Testlioga seotu juures on suur roll olnud nendel rahasüstidel ja mentorlustel, mis on tulnud Londonist või San Franciscost. Nende lugu oli põnev seetõttu, et tõenäosusega ei oleks saanud seda Eestis taaslavastada. Ühtlasi väärivad nad tunnustust oma idee juurde jõudmise ja sellega jätkamise eest.<br /> <br /> Järgneval nädalal astus üles süsteemiadministraator Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76] I020 loeng 14.09.2016&lt;/ref&gt;. Sarnaselt teistele keskealistele IT-spetsialistidele, oli ka tema esimene kokkupuude arvutitega 1980. aastal, aga tollal ei olnud tal tahtmist elu arvutitega siduda. Esimese süsteemiadministreerimisega seotud töö sai ta 1997. aastal, mitu aastat pärast tööturule sisenemist. Ling, hüüdnimega Snakeman, rääkis palju sellest, kuidas õigupoolest toimisid 1990. aastatel tegutsenud IT-ettevõtted Eestis. Tänaseks on Ling end üles töötanud seenior-sysadmin ja süsteemiarhitekti ametikohtadele. Tema loengust kõlama jäänud soovitus: &quot;hea sysadmin peab olema laisk&quot;.<br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc] I020 loeng 21.09.2016&lt;/ref&gt; rääkisid Andres Septer ja SCRUM-master Einar Koltšanov IT-tööturust ja karjäärialastest käänakutest. Mõndadesse nõuannetesse ma ei tea, kuidas suhtuda. Näiteks tõi Septer välja, et avalikule konkursile jõudnud töökohad on &quot;jäänused&quot; ning et paremad töökohad täidetakse tutvuste kaudu, ilma et nad jõuaksid tööportaalideni. Õnneks on minu tutvusringkonna kogemus olnud teistsugune, mis tähendab, et tööportaali kuulutuse kaudu IT-alase töö leidnud sõbrad on oma tööga rahul. Einar Koltšanov alustas 1980. aastate lõpus meditsiiniga ning liikus sealt korrakaitsesse, kus alguses arvuteid ei olnud. Mulle kui teise ringi kõrghariduse omandajana meeldis, kuidas ta ütles, et &quot;sul on alati aega liikuda&quot; ning mulle meeldis, et ta pidas selle all silmas kõiki suundi: aega liikuda on IT sees erinevatel erialadel, mujalt valdkonnast IT-sse kui ka IT-st välja muu eriala poole.<br /> <br /> Seejärel astus üles Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütik Ivar Laur&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802] I020 loeng 28.09.2016&lt;/ref&gt;. Ta tõi ühe probleemina välja tõsiasja, et andmeid kogutakse ja salvestatakse, aga nendega ei osata midagi peale hakata. Loengu tagajärjena tundub andmeanalüütiku töö väga huvitav, kuna mulle jääb mulje, et algandmed ja baasinfo on ühes vormis, aga nende põhjal koostatud analüüsid on täiesti teistsuguses vormis. Esialgsest massist, mis ei pruugi mitte midagi öelda, on jõutud tulemuseni, kus &quot;saab olukorda juhtida ning mitte lasta olukorral ennast juhtida&quot;.<br /> <br /> 5. oktoobril rääkis Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76] I020 loeng 05.10.2016&lt;/ref&gt;. Priisalu ekstensiivses CV-s on ka digitaalallkirja ning e-valimiste väljatöötamine, mille taustalugu oli põnev kuulda. Tänapäeval on need meile iseenesestmõistetavad, aga kunagi oli need tulevikutehnikad. Varasematest kõnelejatest erinevalt võrdles Priisalu Eestit ja välismaailma. Tema võrdlust võib usaldada, kuna ta on teinud hulgaliselt koostööd välisriikidega, esindades Eesti riigi huve. Samas rõhutas ta ka koostöövajadust. Eelnevatest kõnelejatest erinevalt olid Priisalul kindlad arvamused sellest, mis tulevikus toimuma hakkab ja seda mitmes valdkonnas, mitte pelgalt küberturbes.<br /> <br /> Viimase loengu pidas Hedi Mardisoo teemal &quot;IT ja turundus&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] I020 loeng 12.10.2016&lt;/ref&gt;. Kuigi loengus kõlas mitmeid valdkonnas laialt levinud buzzworde, mille tegelik tähendus ja sisu on kaheldava väärtusega, meeldisid mulle lõppjäreldused, milleni esineja jõudis. Olen vägagi nõus, et kõige keskne küsimus on &quot;miks?&quot;. Sealhulgas tõi ta väga häid näiteid sellest, kuidas IT ja turundus käsikäes teineteist täiendavad ja teineteisele vajalikuks osutuvad.<br /> <br /> Kõige rohkem meeldis mulle loengusarja juures see, et esinejad olid piisavalt erinevad. Muidugi oli kõigil ühine see, et nad on praeguseks juba saavutanud edu ja tõestanud end tugeva spetsialistina oma valdkonnas, aga tihti on kuulda, kuidas selleks et olla edukas alal A, tuleb käituda viisil X, Y, Z. Oli värskendav kuulda erinevaid lähenemisi ja vaatepunkte, mitte konformseid seisukohti, kuna see annab mulle innustust jätkata just omamoodi.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Õppekorralduse eeskiri p 5.2.12&lt;/ref&gt;. Kordussooritusele registreerimine toimub õppeinfosüsteemis kordussoorituste lingi kaudu&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1&lt;/ref&gt;. Kordussooritusele saab registreerida kuni 2 tööpäeva enne kordussoorituse toimumist&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1&lt;/ref&gt;. Riigifinantseeritaval õppekohal ei ole kordussooritus tasuline. Omafinantseeritaval õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p 5&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on üliõpilasel võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.1&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.2&lt;/ref&gt; või lapse hooldamiseks &lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.3&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse jaoks tuleb esitada vastav taotlus rektori nimele&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.2&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse maksimaalne pikkus oleneb akadeemilise puhkuse tüübist — akadeemiline puhkus tervislikel põhjustel on maksimaalselt kaks aastat pikk&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.1&lt;/ref&gt;; aja- või asendusteenisute läbimiseks maksimaalselt üks aasta&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.2&lt;/ref&gt;; lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.3&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel akadeemiline puhkus võib olla kuni üks aasta pikk&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.4&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid, kui akadeemilisel puhkusel viibija on keskmise, raske või sügava puudega isik&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.1&lt;/ref&gt;, alla 3-aasta lapse või puudega lapse vanem või eestkostja&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.2&lt;/ref&gt; või kui akadeemilisel puhkusel viibimine on seotud aja- või asendusteenistuse läbimisega&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.3&lt;/ref&gt;. Samadel isikutel on võimalik eksameid ja arvestusi järele teha.<br /> <br /> ==Järelarvestuse lisaülesanne==<br /> <br /> ===The September that never ended===<br /> <br /> The September that never ended või Eternal September algas 1993. aasta septembris&lt;ref&gt;[http://www.catb.org/jargon/html/S/September-that-never-ended.html Jargon File: September that never ended]&lt;/ref&gt;, kui internetiteenusepakkuja AOL võimaldas sadadel tuhandetel klientidel siseneda Usenetti&lt;ref&gt;[http://motherboard.vice.com/read/its-september-forever It's September Forever | Motherboard]&lt;/ref&gt;. Kuna suur hulk uusi kasutajaid polnud kursis Useneti reeglite või „netiketiga“, suhtusid vanad olijad neisse põlgusega. Tolle hetkeni oli Usenet olnud nii-öelda arvutinohikute pärusmaa, kus kehtisid kindlad reeglid. Iga aasta septembris sai Usenetile ligipääsu suur hulk ülikoolide esmakursuslasi, kes said esimese kasutamiskuu jooksul kehtivad reeglid selgeks või loobusid Useneti kasutamisest. Kuna AOL-i tõttu oli uute kasutajate osakaal suurem kui eales varem ega vähenenudki, nimetasid Useneti kasutajad uue ajastu lõpmatuks septembriks.<br /> <br /> Ka tänapäeval püsivad paljud foorumid üleval tänu reeglitekogumile, mille rikkumise eest võib saada hoiatusi või kasutuskeelu. Samas on järgnevad aastakümned näidanud, et internetiga seonduv on pidevas muutumises. Tolleaegsete uudisgruppidega võrreldes on tänapäeval implementeeritud näiteks lahendusi, kus kasutajate sõnumeid saab hinnata positiivselt või negatiivselt. Ühtlasi on tänapäeval foorumid rohkem killustunud, nii eri portaalide lõikes kui portaalidesiseselt. See tähendab, et on vaid aja küsimus, et keegi leiaks endale koha, kus ta on teretulnud, olenemata varasemast kogemusest.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> &lt;/source&gt;</div>

Asamelse