https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Asumin 2026-05-05T11:05:34Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44363 2011-12-12T13:54:54Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>== Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> SSD ketas (edaspidi SSD) ehk pooljuhtketas on kõvaketas nagu iga teinegi. SSD ketas aga erineb tavalistest kõvaketastest (HDD) selle poolest, et neis ei ole liikuvaid osi. SSD ketas kasutab püsimälu andmete hoidmiseks ning sisaldab peamiselt hävi-säilmälu ning mikrokiipe. Võrreldes tavapäraste kõvaketastega on SSD kettad väga vastupidavad välistele teguritele, näiteks kukkumised, põrutused jms. Lisaks nad on kiiremad, vaiksemad ja ka kallimad. SSD ketta kasutamiseks pole vaja täiendavaid draivereid vms. arvuti näeb SSD ketast kui tavalise kettana.<br /> <br /> == Mis on välkmälu? ==<br /> <br /> Välkmälu (ehk flash memory) on säilmälu, kus säilivad andmed ka peale seda kui toide on ära kadunud. Välkmälu eelisteks on ka näiteks hea löögikindlus ning suur lugemiskiirus. Tänu nendeke aspektidele kasutatakse vägapalju välkmälu erinevates telefonides, mp3 mängijates, mängukonsoolides, digikaamerates, mälukaartides jne. Välkmälu on tehniliselt üks EEPROMi tüüp. EEPROM on (inglise keeles electrically erasable programmable red-only memory) elektriliselt ümberporgrammeeritav püsimälu. Nende vahe aga seisneb selles, et välkmälu kustutatakse/kirjutatakse väikeste plokkide kaupa, EEPROMis aga suurte plokkide kaupa. Lisaks on välkmälu tänapäeval tunduvalt odavam.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kettaid jagatakse kaheks: SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC peamisteks eelisteks on kiirus ja vähene voolutarbimine. Teisalt jälle SLC suudab talletada vähem andmeid cell'i kohta mis teeb MB (megabait) hinna kallimaks. Tänu kiirusele ja vastupidavusele kasutatakse seda tehnoloogiat näiteks kõrg-klassi mälukaartides, lisaks teeb SLC kallimaks ka see, et tal on rohkem kirjutuskordi, täpsemalt ~100 000 korda. MLC eeliseks on see, et ta suudab talletada rohkem bitte cellidele kuna igale cellile on mitu tastet. MLC on tihtipeale eelistatum just tänu hinnale, nimelt MB (megabait)i hind on väiksem kui SLC'l. Lisaks on MLC ketastel kirjutamiskordi tunduvalt vähem kui SLC'l, täpsemalt siis ~10 000 korda. Näiteks veel üheks MLC miinuseks on see, et nad on aeglasemad, tarbivad ka rohkem voolu. Samuti ka hinnavahe on neil kümnekordne.<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD kõvakettaid on võrdlemisi raske võrrelda. Üks põhjustest on see, et tavaliste ketaste (HDD) jõudlustestid panevad rõhku nõrkuste võrdlemisele, milleks on latentsus-ja otsinguajale. Keeruliseks teeb võrdluse aga see, et SSD ketaste sees pole liikuvaid osi mis tähendab, et SSD kettad on selle koha pealt HDD'dest peajagu üle. Tänu SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus aja jooksul degrareeruda.<br /> <br /> {| border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! Omadus<br /> ! SSD<br /> ! HDD<br /> |-<br /> | Ketta pöörete üles jõudmise aeg<br /> | Kohene<br /> | Aega võib kuluda mitu sekundit.<br /> |-<br /> | Suvapöördumise aeg<br /> | Umbes 0,1 ms. kuna andmete poole pöördutakse otse välkmälust.<br /> | Umbes 5–10 ms kuna on vaja liigutada päid ja oodata kuni andmed liiguvad lugemis-/kirjutamispea all.<br /> |-<br /> | Lugemise latentsusaeg<br /> | Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast.<br /> | Üldiselt kõrge, kuna mehhaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aega.<br /> |-<br /> | Pideva lugemise jõudlus<br /> | Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSDl paikneb.<br /> | Kui andmed on fragmenteerunud, siis info välja lugemine võib anda erinevaid vastamis-aegu.<br /> |-<br /> | Defragmentatsioon<br /> | Puudub defragmentatsioon, sest sellel on SSD-dele minimaalne effekt. Iiga defragmentatsiooni protsess lisab uusi kirjutamisi NAND välkmälule, millel on niigi piiratud eluiga.<br /> | HDDd vajavad defragmentatsiooni pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.<br /> |-<br /> | Müratase<br /> | Müra puudub.<br /> | HDD-del on liikuvad osad(pead, mootor) ja tekitavad erineval tasemel müra olenevalt mudelist.<br /> |-<br /> | Mehhaaniline vastupidavus<br /> | Liikuvate osade puudumine praktiliselt eemaldab mehhaanilised rikked.<br /> | HDD-del on mitmeid liikuvaid osi, mis kõik ütlevad aja jooksul üles.<br /> |-<br /> | Vastupidavus löökidele, rõhule, vibratsioonile ja äärmuslikele temperatuuridele<br /> | Väga vastupidav.<br /> | Lendavad pead ja pöörlevad kettad on üldiselt selliste äärmuslikele situatsioonidele vastuvõtlikud.<br /> |-<br /> | Magneetiline tundlikkus<br /> | Ei mõjuta välkmälu.<br /> | Magnetid või magnetimpulsid mõjutavad andmeid kettal.<br /> |-<br /> | Kaal ja maht<br /> | Välkmälu ja trükiplaadi material on väga kerged võrreldes HDD-dega.<br /> | Tippjõudlusega HDDd kasutavad raskemaid komponente kui sülearvuti kõvakettad, mis on kerged, kuid mitte samal määral kui pooljuhtkettad.<br /> |-<br /> | Paralleelsed operatsioonid<br /> | Mõneded välkmälu kontrolleritel võib olla mitu välkmälu kiipi kirjutamas ja lugemas erinevat infot samal ajal.<br /> | Kõvaketastel on mitu pead, kuid need peavad kõik ühel samal silindril (rajal) joondatud olema.<br /> |-<br /> | Kirjutuskindlus<br /> | Pooljuhtkettad, mis kasutavad välkmälu on piiratud arv kordi kirjutatavad. <br /> | Pole limiteeritud arv kirjutuskordi.<br /> |-<br /> | Tarkvara enkrüpteeringu piirangud<br /> | NAND välkmälu ei saa üle kirjutada, selle asemel tuleb ümber kirjutada eelnevalt kustutatud blokkidesse. Kui tarkvaralise krüpteeringu programm krüpteerib juba SSDl paiknevat infot, siis &quot;üle kirjutatud&quot; andmed on ikka kaitsmata, krüpteerimata ja andmevargale kättesaadav (kettal-põhineval riistvarakrüpteeringu puhul seda probleemi ei esine). Lisaks ei saa andmeid turvaliselt kustutada kirjutades algseid andmeid üle kirjutades ilma kettasse sisse-ehitatud eriliste &quot;Secure Erase&quot; protseduurideta.<br /> | HDDd saavad andmed otse ükskõik millises sektoris üle kirjutada.<br /> |-<br /> | Free block availability and TRIM<br /> | Oleneb plokkidest. Kasutuses mitteolevad andmeplokid võetakse kasutusele TRIM'i poolt.<br /> | HDDd ei ole mõjutatud vabadest blokkidest või TRIM funktsionaalsuse( puudumise)st.<br /> |-<br /> | Energiakasutus<br /> | Tippjõudluse välkmälul põhinevad pooljuhtkettad kasutavad tavaliselt ainult 1/3 kuni 1/2 voolust, mis kulub HDD-dele; Tippjõudluse DRAM SSDd vajavad tavaliselt sama palju elektrit kui HDDd ja vaajavad voolu ka siis kui ülejäänud süsteem on välja lülitatud..<br /> | Tippjõudluse HDDd vajavad tavaliselt 12-18 vatti; sülearvutitele mõeldud kettad kasutavad tavaliselt 2 vatti.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> SSD kettad on välkmälul põhinevad andmekandjad. Nad on pea igas aspektis tavalistest HDD'dest peajagu üle. Plussideks on parem lugemis/kirjutamiskiirus, programmid avanevad kiiremini, vaiksus, päringutele reageerimine, kiirem failide kopeerimine, vähene energiakasutus, puuduvad liikuvad osad, vastupidavam. Suurimaks miinuseks on aga paraku hind. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive]&lt;br/&gt;<br /> [http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm]&lt;br/&gt;<br /> [http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas]&lt;br/&gt;<br /> [http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm]<br /> [http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas]&lt;br/&gt;<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/Flash_memory http://en.wikipedia.org/wiki/Flash_memory]&lt;br/&gt;<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/Multi-level_cell http://en.wikipedia.org/wiki/Multi-level_cell]&lt;br/&gt;<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/Single-level_cell#Single-level_cell http://en.wikipedia.org/wiki/Single-level_cell#Single-level_cell]&lt;br/&gt;<br /> [http://et.wikipedia.org/wiki/Pooljuhtketas http://et.wikipedia.org/wiki/Pooljuhtketas]<br /> <br /> == Autor ==<br /> Andres Sumin, A32<br /> asumin@itcollege.ee</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44362 2011-12-12T13:54:13Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>== Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> SSD ketas (edaspidi SSD) ehk pooljuhtketas on kõvaketas nagu iga teinegi. SSD ketas aga erineb tavalistest kõvaketastest (HDD) selle poolest, et neis ei ole liikuvaid osi. SSD ketas kasutab püsimälu andmete hoidmiseks ning sisaldab peamiselt hävi-säilmälu ning mikrokiipe. Võrreldes tavapäraste kõvaketastega on SSD kettad väga vastupidavad välistele teguritele, näiteks kukkumised, põrutused jms. Lisaks nad on kiiremad, vaiksemad ja ka kallimad. SSD ketta kasutamiseks pole vaja täiendavaid draivereid vms. arvuti näeb SSD ketast kui tavalise kettana.<br /> <br /> == Mis on välkmälu? ==<br /> <br /> Välkmälu (ehk flash memory) on säilmälu, kus säilivad andmed ka peale seda kui toide on ära kadunud. Välkmälu eelisteks on ka näiteks hea löögikindlus ning suur lugemiskiirus. Tänu nendeke aspektidele kasutatakse vägapalju välkmälu erinevates telefonides, mp3 mängijates, mängukonsoolides, digikaamerates, mälukaartides jne. Välkmälu on tehniliselt üks EEPROMi tüüp. EEPROM on (inglise keeles electrically erasable programmable red-only memory) elektriliselt ümberporgrammeeritav püsimälu. Nende vahe aga seisneb selles, et välkmälu kustutatakse/kirjutatakse väikeste plokkide kaupa, EEPROMis aga suurte plokkide kaupa. Lisaks on välkmälu tänapäeval tunduvalt odavam.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kettaid jagatakse kaheks: SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC peamisteks eelisteks on kiirus ja vähene voolutarbimine. Teisalt jälle SLC suudab talletada vähem andmeid cell'i kohta mis teeb MB (megabait) hinna kallimaks. Tänu kiirusele ja vastupidavusele kasutatakse seda tehnoloogiat näiteks kõrg-klassi mälukaartides, lisaks teeb SLC kallimaks ka see, et tal on rohkem kirjutuskordi, täpsemalt ~100 000 korda. MLC eeliseks on see, et ta suudab talletada rohkem bitte cellidele kuna igale cellile on mitu tastet. MLC on tihtipeale eelistatum just tänu hinnale, nimelt MB (megabait)i hind on väiksem kui SLC'l. Lisaks on MLC ketastel kirjutamiskordi tunduvalt vähem kui SLC'l, täpsemalt siis ~10 000 korda. Näiteks veel üheks MLC miinuseks on see, et nad on aeglasemad, tarbivad ka rohkem voolu. Samuti ka hinnavahe on neil kümnekordne.<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD kõvakettaid on võrdlemisi raske võrrelda. Üks põhjustest on see, et tavaliste ketaste (HDD) jõudlustestid panevad rõhku nõrkuste võrdlemisele, milleks on latentsus-ja otsinguajale. Keeruliseks teeb võrdluse aga see, et SSD ketaste sees pole liikuvaid osi mis tähendab, et SSD kettad on selle koha pealt HDD'dest peajagu üle. Tänu SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus aja jooksul degrareeruda.<br /> <br /> {| border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! Omadus<br /> ! SSD<br /> ! HDD<br /> |-<br /> | Ketta pöörete üles jõudmise aeg<br /> | Kohene<br /> | Aega võib kuluda mitu sekundit.<br /> |-<br /> | Suvapöördumise aeg<br /> | Umbes 0,1 ms. kuna andmete poole pöördutakse otse välkmälust.<br /> | Umbes 5–10 ms kuna on vaja liigutada päid ja oodata kuni andmed liiguvad lugemis-/kirjutamispea all.<br /> |-<br /> | Lugemise latentsusaeg<br /> | Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast.<br /> | Üldiselt kõrge, kuna mehhaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aega.<br /> |-<br /> | Pideva lugemise jõudlus<br /> | Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSDl paikneb.<br /> | Kui andmed on fragmenteerunud, siis info välja lugemine võib anda erinevaid vastamis-aegu.<br /> |-<br /> | Defragmentatsioon<br /> | Puudub defragmentatsioon, sest sellel on SSD-dele minimaalne effekt. Iiga defragmentatsiooni protsess lisab uusi kirjutamisi NAND välkmälule, millel on niigi piiratud eluiga.<br /> | HDDd vajavad defragmentatsiooni pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.<br /> |-<br /> | Müratase<br /> | Müra puudub.<br /> | HDD-del on liikuvad osad(pead, mootor) ja tekitavad erineval tasemel müra olenevalt mudelist.<br /> |-<br /> | Mehhaaniline vastupidavus<br /> | Liikuvate osade puudumine praktiliselt eemaldab mehhaanilised rikked.<br /> | HDD-del on mitmeid liikuvaid osi, mis kõik ütlevad aja jooksul üles.<br /> |-<br /> | Vastupidavus löökidele, rõhule, vibratsioonile ja äärmuslikele temperatuuridele<br /> | Väga vastupidav.<br /> | Lendavad pead ja pöörlevad kettad on üldiselt selliste äärmuslikele situatsioonidele vastuvõtlikud.<br /> |-<br /> | Magneetiline tundlikkus<br /> | Ei mõjuta välkmälu.<br /> | Magnetid või magnetimpulsid mõjutavad andmeid kettal.<br /> |-<br /> | Kaal ja maht<br /> | Välkmälu ja trükiplaadi material on väga kerged võrreldes HDD-dega.<br /> | Tippjõudlusega HDDd kasutavad raskemaid komponente kui sülearvuti kõvakettad, mis on kerged, kuid mitte samal määral kui pooljuhtkettad.<br /> |-<br /> | Paralleelsed operatsioonid<br /> | Mõneded välkmälu kontrolleritel võib olla mitu välkmälu kiipi kirjutamas ja lugemas erinevat infot samal ajal.<br /> | Kõvaketastel on mitu pead, kuid need peavad kõik ühel samal silindril (rajal) joondatud olema.<br /> |-<br /> | Kirjutuskindlus<br /> | Pooljuhtkettad, mis kasutavad välkmälu on piiratud arv kordi kirjutatavad. <br /> | Pole limiteeritud arv kirjutuskordi.<br /> |-<br /> | Tarkvara enkrüpteeringu piirangud<br /> | NAND välkmälu ei saa üle kirjutada, selle asemel tuleb ümber kirjutada eelnevalt kustutatud blokkidesse. Kui tarkvaralise krüpteeringu programm krüpteerib juba SSDl paiknevat infot, siis &quot;üle kirjutatud&quot; andmed on ikka kaitsmata, krüpteerimata ja andmevargale kättesaadav (kettal-põhineval riistvarakrüpteeringu puhul seda probleemi ei esine). Lisaks ei saa andmeid turvaliselt kustutada kirjutades algseid andmeid üle kirjutades ilma kettasse sisse-ehitatud eriliste &quot;Secure Erase&quot; protseduurideta.<br /> | HDDd saavad andmed otse ükskõik millises sektoris üle kirjutada.<br /> |-<br /> | Free block availability and TRIM<br /> | Oleneb plokkidest. Kasutuses mitteolevad andmeplokid võetakse kasutusele TRIM'i poolt.<br /> | HDDd ei ole mõjutatud vabadest blokkidest või TRIM funktsionaalsuse( puudumise)st.<br /> |-<br /> | Energiakasutus<br /> | Tippjõudluse välkmälul põhinevad pooljuhtkettad kasutavad tavaliselt ainult 1/3 kuni 1/2 voolust, mis kulub HDD-dele; Tippjõudluse DRAM SSDd vajavad tavaliselt sama palju elektrit kui HDDd ja vaajavad voolu ka siis kui ülejäänud süsteem on välja lülitatud..<br /> | Tippjõudluse HDDd vajavad tavaliselt 12-18 vatti; sülearvutitele mõeldud kettad kasutavad tavaliselt 2 vatti.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> SSD kettad on välkmälul põhinevad andmekandjad. Nad on pea igas aspektis tavalistest HDD'dest peajagu üle. Plussideks on parem lugemis/kirjutamiskiirus, programmid avanevad kiiremini, vaiksus, päringutele reageerimine, kiirem failide kopeerimine, vähene energiakasutus, puuduvad liikuvad osad, vastupidavam. Suurimaks miinuseks on aga paraku hind. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive]&lt;br/&gt;<br /> [http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm]&lt;br/&gt;<br /> [http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas]&lt;br/&gt;<br /> [http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm]<br /> [http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas]&lt;br/&gt;<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/Flash_memory http://en.wikipedia.org/wiki/Flash_memory]&lt;br/&gt;<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/Multi-level_cell http://en.wikipedia.org/wiki/Multi-level_cell]&lt;br/&gt;<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/Single-level_cell#Single-level_cell http://en.wikipedia.org/wiki/Single-level_cell#Single-level_cell]<br /> <br /> == Autor ==<br /> Andres Sumin, A32<br /> asumin@itcollege.ee</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44361 2011-12-12T13:44:59Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>== Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> SSD ketas (edaspidi SSD) ehk pooljuhtketas on kõvaketas nagu iga teinegi. SSD ketas aga erineb tavalistest kõvaketastest (HDD) selle poolest, et neis ei ole liikuvaid osi. SSD ketas kasutab püsimälu andmete hoidmiseks ning sisaldab peamiselt hävi-säilmälu ning mikrokiipe. Võrreldes tavapäraste kõvaketastega on SSD kettad väga vastupidavad välistele teguritele, näiteks kukkumised, põrutused jms. Lisaks nad on kiiremad, vaiksemad ja ka kallimad. SSD ketta kasutamiseks pole vaja täiendavaid draivereid vms. arvuti näeb SSD ketast kui tavalise kettana.<br /> <br /> == Mis on välkmälu? ==<br /> <br /> Välkmälu (ehk flash memory) on säilmälu, kus säilivad andmed ka peale seda kui toide on ära kadunud. Välkmälu eelisteks on ka näiteks hea löögikindlus ning suur lugemiskiirus. Tänu nendeke aspektidele kasutatakse vägapalju välkmälu erinevates telefonides, mp3 mängijates, mängukonsoolides, digikaamerates, mälukaartides jne. Välkmälu on tehniliselt üks EEPROMi tüüp. EEPROM on (inglise keeles electrically erasable programmable red-only memory) elektriliselt ümberporgrammeeritav püsimälu. Nende vahe aga seisneb selles, et välkmälu kustutatakse/kirjutatakse väikeste plokkide kaupa, EEPROMis aga suurte plokkide kaupa. Lisaks on välkmälu tänapäeval tunduvalt odavam.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kettaid jagatakse kaheks: SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC peamisteks eelisteks on kiirus ja vähene voolutarbimine. Teisalt jälle SLC suudab talletada vähem andmeid cell'i kohta mis teeb MB (megabait) hinna kallimaks. Tänu kiirusele ja vastupidavusele kasutatakse seda tehnoloogiat näiteks kõrg-klassi mälukaartides, lisaks teeb SLC kallimaks ka see, et tal on rohkem kirjutuskordi, täpsemalt ~100 000 korda. MLC eeliseks on see, et ta suudab talletada rohkem bitte cellidele kuna igale cellile on mitu tastet. MLC on tihtipeale eelistatum just tänu hinnale, nimelt MB (megabait)i hind on väiksem kui SLC'l. Lisaks on MLC ketastel kirjutamiskordi tunduvalt vähem kui SLC'l, täpsemalt siis ~10 000 korda. Näiteks veel üheks MLC miinuseks on see, et nad on aeglasemad, tarbivad ka rohkem voolu. Samuti ka hinnavahe on neil kümnekordne.<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD kõvakettaid on võrdlemisi raske võrrelda. Üks põhjustest on see, et tavaliste ketaste (HDD) jõudlustestid panevad rõhku nõrkuste võrdlemisele, milleks on latentsus-ja otsinguajale. Keeruliseks teeb võrdluse aga see, et SSD ketaste sees pole liikuvaid osi mis tähendab, et SSD kettad on selle koha pealt HDD'dest peajagu üle. Tänu SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus aja jooksul degrareeruda.<br /> <br /> {| border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! Omadus<br /> ! SSD<br /> ! HDD<br /> |-<br /> | Pöörete üles saamise aeg (ketta töökiiruseni; inglise spin up)<br /> | Hetkeline (ei kulu aega)<br /> | Võib võtta mõne sekundi; mitme-kettalises seadmes võib olla vajadus lükata edasi iga ketta spin up'i, et piirata järsku pingetõusu kõikide kettaste üheaegsest elektri võtmisest.<br /> |-<br /> | Suvapöördumise aeg<br /> | Umbes 0,1 ms - kordi kiirem kui HDD, sest andmete poole pöördutakse otse välkmälus.<br /> | Vahemikus 5–10 ms vajaduse tõttu liigutada päid ja oodata kuni andmed liiguvad lugemis-/kirjutamispea all.<br /> |-<br /> | Lugemise latentsusaeg<br /> | Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast; Kasutusaladel, kus kõvaketta andmete otsimine on piiravaks faktoriks, on tulemuseks kiirem käivitus ja applikatsioonide stardiaeg<br /> | Üldiselt kõrge, kuna mehhaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aega.<br /> |-<br /> | Pideva lugemise jõudlus<br /> | Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSDl paikneb.<br /> | Kui andmed on fragmenteerunud, siis info välja lugemine võib anda erinevaid vastamis-aegu.<br /> |-<br /> | Defragmentatsioon<br /> | Pooljuhtkettad ei saa kasu defragmentatsioonist (fragmentatsiooni eemaldamisest), sest sellel on SSD-dele minimaalne effekt ja iga defragmentatsiooni protsess lisab uusi kirjutamisi NAND välkmälule, millel on niigi piiratud eluiga.<br /> | HDDd vajavad defragmentatsiooni pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.<br /> |-<br /> | Müratase<br /> | SSD-del ei ole liikuvaid osi ja müra ei tekita<br /> | HDD-del on liikuvad osad(pead, mootor) ja tekitavad erineval tasemel müra olenevalt mudelist.<br /> |-<br /> | Mehhaaniline vastupidavus<br /> | Liikuvate osade puudumine praktiliselt eemaldab mehhaanilised rikked.<br /> | HDD-del on mitmeid liikuvaid osi, mis kõik ütlevad aja jooksul üles.<br /> |-<br /> | Vastupidavus löökidele, rõhule, vibratsioonile ja äärmuslikele temperatuuridele<br /> | Puuduvad lendavad pead või pöörlevad kettad, mis võiks ekstreemsetele oludele alla jääda.<br /> | Lendavad pead ja pöörlevad kettad on üldiselt selliste äärmuslikele situatsioonidele haavatavad.<br /> |-<br /> | Magneetiline tundlikkus<br /> | Ei mõjuta välkmälu.<br /> | Magnetid või magnetimpulsid võivad muuta andmeid kettal.<br /> |-<br /> | Kaal ja maht<br /> | Välkmälu ja trükiplaadi material on väga kerged võrreldes HDD-dega.<br /> | Tippjõudlusega HDDd kasutavad raskemaid komponente kui sülearvuti kõvakettad, mis on kerged, kuid mitte samal määral kui pooljuhtkettad.<br /> |-<br /> | Paralleelsed operatsioonid<br /> | Mõneded välkmälu kontrolleritel võib olla mitu välkmälu kiipi kirjutamas ja lugemas erinevat infot samal ajal.<br /> | Kõvaketastel on mitu pead, kuid need peavad kõik ühel samal silindril (rajal) joondatud olema.<br /> |-<br /> | Kirjutuskindlus<br /> | Pooljuhtkettad, mis kasutavad välkmälu on piiratud arv kordi kirjutatavad. DRAM'il (dünaamilise suvapöördumisega mälul) põhinevatel pooljuhtketastel pole kirjutuskordade arvul piiranguid.<br /> | Magnetandmekandjatel pole limiteeritud arv kirjutuskordi.<br /> |-<br /> | Tarkvara enkrüpteeringu piirangud<br /> | NAND välkmälu ei saa üle kirjutada, selle asemel tuleb ümber kirjutada eelnevalt kustutatud blokkidesse. Kui tarkvaralise krüpteeringu programm krüpteerib juba SSDl paiknevat infot, siis &quot;üle kirjutatud&quot; andmed on ikka kaitsmata, krüpteerimata ja andmevargale kättesaadav (kettal-põhineval riistvarakrüpteeringu puhul seda probleemi ei esine). Lisaks ei saa andmeid turvaliselt kustutada kirjutades algseid andmeid üle kirjutades ilma kettasse sisse-ehitatud eriliste &quot;Secure Erase&quot; protseduurideta.<br /> | HDDd saavad andmed otse ükskõik millises sektoris üle kirjutada.<br /> |-<br /> | Lugemis- ja kirjutamiskiiruste sümmeetria.<br /> | Odavamate pooljuhtketaste korral on kirjutamiskiirused oluliselt madalamad kui lugemiskiirused. Tippjõudluse ja kindlate tootjate SSD-del on kirjutamis- ja lugemiskiirus tasakaalus.<br /> | HDD-del on enamasti sümmeetrilised lugemis- ja kirjutamiskiirused.<br /> |-<br /> | Free block availability and TRIM<br /> | Pooljuhtketaste jõudlust mõjutab kõvasti saada olevate vabade, programmeeritavate blokkide olemasolu. Varemkirjutatud andmeblokid, mis ei ole enam kasutuses on võimalik taaskasutusse võtta TRIM'i poolt; kuid isegi TRIM'iga vähem vabu programmeeritavaid andmeblokke tähendab madalamat jõudlust.<br /> | HDDd ei ole mõjutatud vabadest blokkidest või TRIM funktsionaalsuse( puudumise)st.<br /> |-<br /> | Energiakasutus<br /> | Tippjõudluse välkmälul põhinevad pooljuhtkettad kasutavad tavaliselt ainult 1/3 kuni 1/2 voolust, mis kulub HDD-dele; Tippjõudluse DRAM SSDd vajavad tavaliselt sama palju elektrit kui HDDd ja vaajavad voolu ka siis kui ülejäänud süsteem on välja lülitatud..<br /> | Tippjõudluse HDDd vajavad tavaliselt 12-18 vatti; sülearvutitele mõeldud kettad kasutavad tavaliselt 2 vatti.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> SSD kettad on välkmälul põhinevad andmekandjad. Nad on pea igas aspektis tavalistest HDD'dest peajagu üle. Plussideks on parem lugemis/kirjutamiskiirus, programmid avanevad kiiremini, vaiksus, päringutele reageerimine, kiirem failide kopeerimine, vähene energiakasutus, puuduvad liikuvad osad, vastupidavam. Suurimaks miinuseks on aga paraku hind. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive]&lt;br/&gt;<br /> [http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm]&lt;br/&gt;<br /> [http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas]&lt;br/&gt;<br /> [http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm]<br /> <br /> == Autor ==<br /> Andres Sumin, A32<br /> asumin@itcollege.ee</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44360 2011-12-12T13:33:02Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>== Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> SSD ketas (edaspidi SSD) ehk pooljuhtketas on kõvaketas nagu iga teinegi. SSD ketas aga erineb tavalistest kõvaketastest (HDD) selle poolest, et neis ei ole liikuvaid osi. SSD ketas kasutab püsimälu andmete hoidmiseks ning sisaldab peamiselt hävi-säilmälu ning mikrokiipe. Võrreldes tavapäraste kõvaketastega on SSD kettad väga vastupidavad välistele teguritele, näiteks kukkumised, põrutused jms. Lisaks nad on kiiremad, vaiksemad ja ka kallimad. SSD ketta kasutamiseks pole vaja täiendavaid draivereid vms. arvuti näeb SSD ketast kui tavalise kettana.<br /> <br /> == Mis on välkmälu? ==<br /> <br /> Välkmälu (ehk flash memory) on säilmälu, kus säilivad andmed ka peale seda kui toide on ära kadunud. Välkmälu eelisteks on ka näiteks hea löögikindlus ning suur lugemiskiirus. Tänu nendeke aspektidele kasutatakse vägapalju välkmälu erinevates telefonides, mp3 mängijates, mängukonsoolides, digikaamerates, mälukaartides jne. Välkmälu on tehniliselt üks EEPROMi tüüp. EEPROM on (inglise keeles electrically erasable programmable red-only memory) elektriliselt ümberporgrammeeritav püsimälu. Nende vahe aga seisneb selles, et välkmälu kustutatakse/kirjutatakse väikeste plokkide kaupa, EEPROMis aga suurte plokkide kaupa. Lisaks on välkmälu tänapäeval tunduvalt odavam.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kettaid jagatakse kaheks: SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC peamisteks eelisteks on kiirus ja vähene voolutarbimine. Teisalt jälle SLC suudab talletada vähem andmeid cell'i kohta mis teeb MB (megabait) hinna kallimaks. Tänu kiirusele ja vastupidavusele kasutatakse seda tehnoloogiat näiteks kõrg-klassi mälukaartides, lisaks teeb SLC kallimaks ka see, et tal on rohkem kirjutuskordi, täpsemalt ~100 000 korda. MLC eeliseks on see, et ta suudab talletada rohkem bitte cellidele kuna igale cellile on mitu tastet. MLC on tihtipeale eelistatum just tänu hinnale, nimelt MB (megabait)i hind on väiksem kui SLC'l. Lisaks on MLC ketastel kirjutamiskordi tunduvalt vähem kui SLC'l, täpsemalt siis ~10 000 korda. Näiteks veel üheks MLC miinuseks on see, et nad on aeglasemad, tarbivad ka rohkem voolu. Samuti ka hinnavahe on neil kümnekordne.<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD (tavalised, pöörlevad kettad) kettaid on tegelikult suhteliselt keeruline võrrelda. Traditsioonilised kõvaketta jõudlustestid rõhuvad nõrkuste võrdlemisele, näiteks keerlemise latentsus- ja otsinguajale. SSD kettad aga ei keerle, mis tähendab, et analoogsetes testides on nad peajagu üle. Samas SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus võib ajapikku degrareeruda. Testida tuleks kasutatud ketast kuna uhiuue, poest ostetud ketta jõudlus võib olla märgatavalt parem kui aastate vanune ketas (SSD).<br /> <br /> <br /> <br /> {| border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! Omadus<br /> ! SSD<br /> ! HDD<br /> |-<br /> | Pöörete üles saamise aeg (ketta töökiiruseni; inglise spin up)<br /> | Hetkeline (ei kulu aega)<br /> | Võib võtta mõne sekundi; mitme-kettalises seadmes võib olla vajadus lükata edasi iga ketta spin up'i, et piirata järsku pingetõusu kõikide kettaste üheaegsest elektri võtmisest.<br /> |-<br /> | Suvapöördumise aeg<br /> | Umbes 0,1 ms - kordi kiirem kui HDD, sest andmete poole pöördutakse otse välkmälus.<br /> | Vahemikus 5–10 ms vajaduse tõttu liigutada päid ja oodata kuni andmed liiguvad lugemis-/kirjutamispea all.<br /> |-<br /> | Lugemise latentsusaeg<br /> | Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast; Kasutusaladel, kus kõvaketta andmete otsimine on piiravaks faktoriks, on tulemuseks kiirem käivitus ja applikatsioonide stardiaeg<br /> | Üldiselt kõrge, kuna mehhaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aega.<br /> |-<br /> | Pideva lugemise jõudlus<br /> | Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSDl paikneb.<br /> | Kui andmed on fragmenteerunud, siis info välja lugemine võib anda erinevaid vastamis-aegu.<br /> |-<br /> | Defragmentatsioon<br /> | Pooljuhtkettad ei saa kasu defragmentatsioonist (fragmentatsiooni eemaldamisest), sest sellel on SSD-dele minimaalne effekt ja iga defragmentatsiooni protsess lisab uusi kirjutamisi NAND välkmälule, millel on niigi piiratud eluiga.<br /> | HDDd vajavad defragmentatsiooni pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.<br /> |-<br /> | Müratase<br /> | SSD-del ei ole liikuvaid osi ja müra ei tekita<br /> | HDD-del on liikuvad osad(pead, mootor) ja tekitavad erineval tasemel müra olenevalt mudelist.<br /> |-<br /> | Mehhaaniline vastupidavus<br /> | Liikuvate osade puudumine praktiliselt eemaldab mehhaanilised rikked.<br /> | HDD-del on mitmeid liikuvaid osi, mis kõik ütlevad aja jooksul üles.<br /> |-<br /> | Vastupidavus löökidele, rõhule, vibratsioonile ja äärmuslikele temperatuuridele<br /> | Puuduvad lendavad pead või pöörlevad kettad, mis võiks ekstreemsetele oludele alla jääda.<br /> | Lendavad pead ja pöörlevad kettad on üldiselt selliste äärmuslikele situatsioonidele haavatavad.<br /> |-<br /> | Magneetiline tundlikkus<br /> | Ei mõjuta välkmälu.<br /> | Magnetid või magnetimpulsid võivad muuta andmeid kettal.<br /> |-<br /> | Kaal ja maht<br /> | Välkmälu ja trükiplaadi material on väga kerged võrreldes HDD-dega.<br /> | Tippjõudlusega HDDd kasutavad raskemaid komponente kui sülearvuti kõvakettad, mis on kerged, kuid mitte samal määral kui pooljuhtkettad.<br /> |-<br /> | Paralleelsed operatsioonid<br /> | Mõneded välkmälu kontrolleritel võib olla mitu välkmälu kiipi kirjutamas ja lugemas erinevat infot samal ajal.<br /> | Kõvaketastel on mitu pead, kuid need peavad kõik ühel samal silindril (rajal) joondatud olema.<br /> |-<br /> | Kirjutuskindlus<br /> | Pooljuhtkettad, mis kasutavad välkmälu on piiratud arv kordi kirjutatavad. DRAM'il (dünaamilise suvapöördumisega mälul) põhinevatel pooljuhtketastel pole kirjutuskordade arvul piiranguid.<br /> | Magnetandmekandjatel pole limiteeritud arv kirjutuskordi.<br /> |-<br /> | Tarkvara enkrüpteeringu piirangud<br /> | NAND välkmälu ei saa üle kirjutada, selle asemel tuleb ümber kirjutada eelnevalt kustutatud blokkidesse. Kui tarkvaralise krüpteeringu programm krüpteerib juba SSDl paiknevat infot, siis &quot;üle kirjutatud&quot; andmed on ikka kaitsmata, krüpteerimata ja andmevargale kättesaadav (kettal-põhineval riistvarakrüpteeringu puhul seda probleemi ei esine). Lisaks ei saa andmeid turvaliselt kustutada kirjutades algseid andmeid üle kirjutades ilma kettasse sisse-ehitatud eriliste &quot;Secure Erase&quot; protseduurideta.<br /> | HDDd saavad andmed otse ükskõik millises sektoris üle kirjutada.<br /> |-<br /> | Lugemis- ja kirjutamiskiiruste sümmeetria.<br /> | Odavamate pooljuhtketaste korral on kirjutamiskiirused oluliselt madalamad kui lugemiskiirused. Tippjõudluse ja kindlate tootjate SSD-del on kirjutamis- ja lugemiskiirus tasakaalus.<br /> | HDD-del on enamasti sümmeetrilised lugemis- ja kirjutamiskiirused.<br /> |-<br /> | Free block availability and TRIM<br /> | Pooljuhtketaste jõudlust mõjutab kõvasti saada olevate vabade, programmeeritavate blokkide olemasolu. Varemkirjutatud andmeblokid, mis ei ole enam kasutuses on võimalik taaskasutusse võtta TRIM'i poolt; kuid isegi TRIM'iga vähem vabu programmeeritavaid andmeblokke tähendab madalamat jõudlust.<br /> | HDDd ei ole mõjutatud vabadest blokkidest või TRIM funktsionaalsuse( puudumise)st.<br /> |-<br /> | Energiakasutus<br /> | Tippjõudluse välkmälul põhinevad pooljuhtkettad kasutavad tavaliselt ainult 1/3 kuni 1/2 voolust, mis kulub HDD-dele; Tippjõudluse DRAM SSDd vajavad tavaliselt sama palju elektrit kui HDDd ja vaajavad voolu ka siis kui ülejäänud süsteem on välja lülitatud..<br /> | Tippjõudluse HDDd vajavad tavaliselt 12-18 vatti; sülearvutitele mõeldud kettad kasutavad tavaliselt 2 vatti.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> SSD kettad on välkmälul põhinevad andmekandjad. Nad on pea igas aspektis tavalistest HDD'dest peajagu üle. Plussideks on parem lugemis/kirjutamiskiirus, programmid avanevad kiiremini, vaiksus, päringutele reageerimine, kiirem failide kopeerimine, vähene energiakasutus, puuduvad liikuvad osad, vastupidavam. Suurimaks miinuseks on aga paraku hind. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive]&lt;br/&gt;<br /> [http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm]&lt;br/&gt;<br /> [http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas]&lt;br/&gt;<br /> [http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm]<br /> <br /> == Autor ==<br /> Andres Sumin, A32<br /> asumin@itcollege.ee</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44359 2011-12-12T13:13:42Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>== Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> SSD ketas (edaspidi SSD) ehk pooljuhtketas on kõvaketas nagu iga teinegi. SSD ketas aga erineb tavalistest kõvaketastest (HDD) selle poolest, et neis ei ole liikuvaid osi. SSD ketas kasutab püsimälu andmete hoidmiseks ning sisaldab peamiselt hävi-säilmälu ning mikrokiipe. Võrreldes tavapäraste kõvaketastega on SSD kettad väga vastupidavad välistele teguritele, näiteks kukkumised, põrutused jms. Lisaks nad on kiiremad, vaiksemad ja ka kallimad. SSD ketta kasutamiseks pole vaja täiendavaid draivereid vms. arvuti näeb SSD ketast kui tavalise kettana.<br /> <br /> == Mis on välkmälu? ==<br /> <br /> Välkmälu (ehk flash memory) on säilmälu, kus säilivad andmed ka peale seda kui toide on ära kadunud. Välkmälu eelisteks on ka näiteks hea löögikindlus ning suur lugemiskiirus. Tänu nendeke aspektidele kasutatakse vägapalju välkmälu erinevates telefonides, mp3 mängijates, mängukonsoolides, digikaamerates, mälukaartides jne. Välkmälu on tehniliselt üks EEPROMi tüüp. EEPROM on (inglise keeles electrically erasable programmable red-only memory) elektriliselt ümberporgrammeeritav püsimälu. Nende vahe aga seisneb selles, et välkmälu kustutatakse/kirjutatakse väikeste plokkide kaupa, EEPROMis aga suurte plokkide kaupa. Lisaks on välkmälu tänapäeval tunduvalt odavam.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kõvakettad jagunevad kaheks, nendeks on SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC on kiirem ja kallim ning sellel on rohkem kirjutuskordi milleks on umbkaudu ~100 000 korda. Antud ketta teeb kallimaks 1 bitine kontroller. MLC ketastes on aga mitu erinevat olekut tänu millele suudab ketas hoida 2te bitti ühes üksuses ja see teeb ta palju odavamaks. MLC ketaste kirjutmiskordi on umbes ~10 000 korda. SLC ja MLC hinnavahe on pea kümnekordne.<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD (tavalised, pöörlevad kettad) kettaid on tegelikult suhteliselt keeruline võrrelda. Traditsioonilised kõvaketta jõudlustestid rõhuvad nõrkuste võrdlemisele, näiteks keerlemise latentsus- ja otsinguajale. SSD kettad aga ei keerle, mis tähendab, et analoogsetes testides on nad peajagu üle. Samas SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus võib ajapikku degrareeruda. Testida tuleks kasutatud ketast kuna uhiuue, poest ostetud ketta jõudlus võib olla märgatavalt parem kui aastate vanune ketas (SSD).<br /> <br /> <br /> <br /> {| border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! Omadus<br /> ! SSD<br /> ! HDD<br /> |-<br /> | Pöörete üles saamise aeg (ketta töökiiruseni; inglise spin up)<br /> | Hetkeline (ei kulu aega)<br /> | Võib võtta mõne sekundi; mitme-kettalises seadmes võib olla vajadus lükata edasi iga ketta spin up'i, et piirata järsku pingetõusu kõikide kettaste üheaegsest elektri võtmisest.<br /> |-<br /> | Suvapöördumise aeg<br /> | Umbes 0,1 ms - kordi kiirem kui HDD, sest andmete poole pöördutakse otse välkmälus.<br /> | Vahemikus 5–10 ms vajaduse tõttu liigutada päid ja oodata kuni andmed liiguvad lugemis-/kirjutamispea all.<br /> |-<br /> | Lugemise latentsusaeg<br /> | Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast; Kasutusaladel, kus kõvaketta andmete otsimine on piiravaks faktoriks, on tulemuseks kiirem käivitus ja applikatsioonide stardiaeg<br /> | Üldiselt kõrge, kuna mehhaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aega.<br /> |-<br /> | Pideva lugemise jõudlus<br /> | Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSDl paikneb.<br /> | Kui andmed on fragmenteerunud, siis info välja lugemine võib anda erinevaid vastamis-aegu.<br /> |-<br /> | Defragmentatsioon<br /> | Pooljuhtkettad ei saa kasu defragmentatsioonist (fragmentatsiooni eemaldamisest), sest sellel on SSD-dele minimaalne effekt ja iga defragmentatsiooni protsess lisab uusi kirjutamisi NAND välkmälule, millel on niigi piiratud eluiga.<br /> | HDDd vajavad defragmentatsiooni pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.<br /> |-<br /> | Müratase<br /> | SSD-del ei ole liikuvaid osi ja müra ei tekita<br /> | HDD-del on liikuvad osad(pead, mootor) ja tekitavad erineval tasemel müra olenevalt mudelist.<br /> |-<br /> | Mehhaaniline vastupidavus<br /> | Liikuvate osade puudumine praktiliselt eemaldab mehhaanilised rikked.<br /> | HDD-del on mitmeid liikuvaid osi, mis kõik ütlevad aja jooksul üles.<br /> |-<br /> | Vastupidavus löökidele, rõhule, vibratsioonile ja äärmuslikele temperatuuridele<br /> | Puuduvad lendavad pead või pöörlevad kettad, mis võiks ekstreemsetele oludele alla jääda.<br /> | Lendavad pead ja pöörlevad kettad on üldiselt selliste äärmuslikele situatsioonidele haavatavad.<br /> |-<br /> | Magneetiline tundlikkus<br /> | Ei mõjuta välkmälu.<br /> | Magnetid või magnetimpulsid võivad muuta andmeid kettal.<br /> |-<br /> | Kaal ja maht<br /> | Välkmälu ja trükiplaadi material on väga kerged võrreldes HDD-dega.<br /> | Tippjõudlusega HDDd kasutavad raskemaid komponente kui sülearvuti kõvakettad, mis on kerged, kuid mitte samal määral kui pooljuhtkettad.<br /> |-<br /> | Paralleelsed operatsioonid<br /> | Mõneded välkmälu kontrolleritel võib olla mitu välkmälu kiipi kirjutamas ja lugemas erinevat infot samal ajal.<br /> | Kõvaketastel on mitu pead, kuid need peavad kõik ühel samal silindril (rajal) joondatud olema.<br /> |-<br /> | Kirjutuskindlus<br /> | Pooljuhtkettad, mis kasutavad välkmälu on piiratud arv kordi kirjutatavad. DRAM'il (dünaamilise suvapöördumisega mälul) põhinevatel pooljuhtketastel pole kirjutuskordade arvul piiranguid.<br /> | Magnetandmekandjatel pole limiteeritud arv kirjutuskordi.<br /> |-<br /> | Tarkvara enkrüpteeringu piirangud<br /> | NAND välkmälu ei saa üle kirjutada, selle asemel tuleb ümber kirjutada eelnevalt kustutatud blokkidesse. Kui tarkvaralise krüpteeringu programm krüpteerib juba SSDl paiknevat infot, siis &quot;üle kirjutatud&quot; andmed on ikka kaitsmata, krüpteerimata ja andmevargale kättesaadav (kettal-põhineval riistvarakrüpteeringu puhul seda probleemi ei esine). Lisaks ei saa andmeid turvaliselt kustutada kirjutades algseid andmeid üle kirjutades ilma kettasse sisse-ehitatud eriliste &quot;Secure Erase&quot; protseduurideta.<br /> | HDDd saavad andmed otse ükskõik millises sektoris üle kirjutada.<br /> |-<br /> | Lugemis- ja kirjutamiskiiruste sümmeetria.<br /> | Odavamate pooljuhtketaste korral on kirjutamiskiirused oluliselt madalamad kui lugemiskiirused. Tippjõudluse ja kindlate tootjate SSD-del on kirjutamis- ja lugemiskiirus tasakaalus.<br /> | HDD-del on enamasti sümmeetrilised lugemis- ja kirjutamiskiirused.<br /> |-<br /> | Free block availability and TRIM<br /> | Pooljuhtketaste jõudlust mõjutab kõvasti saada olevate vabade, programmeeritavate blokkide olemasolu. Varemkirjutatud andmeblokid, mis ei ole enam kasutuses on võimalik taaskasutusse võtta TRIM'i poolt; kuid isegi TRIM'iga vähem vabu programmeeritavaid andmeblokke tähendab madalamat jõudlust.<br /> | HDDd ei ole mõjutatud vabadest blokkidest või TRIM funktsionaalsuse( puudumise)st.<br /> |-<br /> | Energiakasutus<br /> | Tippjõudluse välkmälul põhinevad pooljuhtkettad kasutavad tavaliselt ainult 1/3 kuni 1/2 voolust, mis kulub HDD-dele; Tippjõudluse DRAM SSDd vajavad tavaliselt sama palju elektrit kui HDDd ja vaajavad voolu ka siis kui ülejäänud süsteem on välja lülitatud..<br /> | Tippjõudluse HDDd vajavad tavaliselt 12-18 vatti; sülearvutitele mõeldud kettad kasutavad tavaliselt 2 vatti.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> SSD kettad on välkmälul põhinevad andmekandjad. Nad on pea igas aspektis tavalistest HDD'dest peajagu üle. Plussideks on parem lugemis/kirjutamiskiirus, programmid avanevad kiiremini, vaiksus, päringutele reageerimine, kiirem failide kopeerimine, vähene energiakasutus, puuduvad liikuvad osad, vastupidavam. Suurimaks miinuseks on aga paraku hind. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive]&lt;br/&gt;<br /> [http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm]&lt;br/&gt;<br /> [http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas]&lt;br/&gt;<br /> [http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm]<br /> <br /> == Autor ==<br /> Andres Sumin, A32<br /> asumin@itcollege.ee</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44357 2011-12-12T12:53:40Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>== Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> SSD ketas (edaspidi SSD) ehk pooljuhtketas on kõvaketas nagu iga teinegi. SSD ketas aga erineb tavalistest kõvaketastest (HDD) selle poolest, et neis ei ole liikuvaid osi. SSD ketas kasutab püsimälu andmete hoidmiseks ning sisaldab peamiselt hävi-säilmälu ning mikrokiipe. Võrreldes tavapäraste kõvaketastega on SSD kettad väga vastupidavad välistele teguritele, näiteks kukkumised, põrutused jms. Lisaks nad on kiiremad, vaiksemad ja ka kallimad. SSD ketta kasutamiseks pole vaja täiendavaid draivereid vms. arvuti näeb SSD ketast kui tavalise kettana.<br /> <br /> == Mis on välkmälu? ==<br /> <br /> SSD ketas on välkmälul põhinev kõvaketas. Välkmälu (inglise keeles flash memory) on säilmälu, mis on elektriliselt nii programmeeritav kui ka kustutatav. Välkmälude kasutusalaks on mälupulgad, mälukaardid, MP3-mängijad ja teised seadmed. See on EEPROM (inglise keeles electrically erasable programmable read-only memory – elektriliselt ümberprogrammeeritav püsimälu), mida programmeeritakse ümber suurte plokkidena. Vanadel seadmetel kustutati ja programmeeriti ümber kogu kiip korraga. Välkmälu maksab palju vähem kui EEPROM, mida saab programmeerida ühe baidi haaval, ja on seetõttu saanud domineerivaks tehnoloogiaks seadmetel, kus on vaja palju säilmälu. Näiteks kasutatakse välkmälu sülearvutites, digikaamerates, mobiiltelefonides ja mängukonsoolides mänguseisude salvestamiseks.<br /> Kuna välkmälu on säilmälu, säilivad andmed ka pärast toite väljalülitamist. Lisaks on välkmälul suur lugemiskiirus (kuigi väiksem kui muutmälul) ja parem löögikindlus kui kõvaketastel. Nende omaduste tõttu on välkmälu saanud väga populaarseks kaasaskantavates seadmetes. Mälukaardis pakendatud välkmälu on väga vastupidav, võimeline taluma tugevat survet ja äärmuslikke temperatuure ning on veekindel.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kõvakettad jagunevad kaheks, nendeks on SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC on kiirem ja kallim ning sellel on rohkem kirjutuskordi milleks on umbkaudu ~100 000 korda. Antud ketta teeb kallimaks 1 bitine kontroller. MLC ketastes on aga mitu erinevat olekut tänu millele suudab ketas hoida 2te bitti ühes üksuses ja see teeb ta palju odavamaks. MLC ketaste kirjutmiskordi on umbes ~10 000 korda. SLC ja MLC hinnavahe on pea kümnekordne.<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD (tavalised, pöörlevad kettad) kettaid on tegelikult suhteliselt keeruline võrrelda. Traditsioonilised kõvaketta jõudlustestid rõhuvad nõrkuste võrdlemisele, näiteks keerlemise latentsus- ja otsinguajale. SSD kettad aga ei keerle, mis tähendab, et analoogsetes testides on nad peajagu üle. Samas SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus võib ajapikku degrareeruda. Testida tuleks kasutatud ketast kuna uhiuue, poest ostetud ketta jõudlus võib olla märgatavalt parem kui aastate vanune ketas (SSD).<br /> <br /> <br /> <br /> {| border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! Omadus<br /> ! SSD<br /> ! HDD<br /> |-<br /> | Pöörete üles saamise aeg (ketta töökiiruseni; inglise spin up)<br /> | Hetkeline (ei kulu aega)<br /> | Võib võtta mõne sekundi; mitme-kettalises seadmes võib olla vajadus lükata edasi iga ketta spin up'i, et piirata järsku pingetõusu kõikide kettaste üheaegsest elektri võtmisest.<br /> |-<br /> | Suvapöördumise aeg<br /> | Umbes 0,1 ms - kordi kiirem kui HDD, sest andmete poole pöördutakse otse välkmälus.<br /> | Vahemikus 5–10 ms vajaduse tõttu liigutada päid ja oodata kuni andmed liiguvad lugemis-/kirjutamispea all.<br /> |-<br /> | Lugemise latentsusaeg<br /> | Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast; Kasutusaladel, kus kõvaketta andmete otsimine on piiravaks faktoriks, on tulemuseks kiirem käivitus ja applikatsioonide stardiaeg<br /> | Üldiselt kõrge, kuna mehhaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aega.<br /> |-<br /> | Pideva lugemise jõudlus<br /> | Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSDl paikneb.<br /> | Kui andmed on fragmenteerunud, siis info välja lugemine võib anda erinevaid vastamis-aegu.<br /> |-<br /> | Defragmentatsioon<br /> | Pooljuhtkettad ei saa kasu defragmentatsioonist (fragmentatsiooni eemaldamisest), sest sellel on SSD-dele minimaalne effekt ja iga defragmentatsiooni protsess lisab uusi kirjutamisi NAND välkmälule, millel on niigi piiratud eluiga.<br /> | HDDd vajavad defragmentatsiooni pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.<br /> |-<br /> | Müratase<br /> | SSD-del ei ole liikuvaid osi ja müra ei tekita<br /> | HDD-del on liikuvad osad(pead, mootor) ja tekitavad erineval tasemel müra olenevalt mudelist.<br /> |-<br /> | Mehhaaniline vastupidavus<br /> | Liikuvate osade puudumine praktiliselt eemaldab mehhaanilised rikked.<br /> | HDD-del on mitmeid liikuvaid osi, mis kõik ütlevad aja jooksul üles.<br /> |-<br /> | Vastupidavus löökidele, rõhule, vibratsioonile ja äärmuslikele temperatuuridele<br /> | Puuduvad lendavad pead või pöörlevad kettad, mis võiks ekstreemsetele oludele alla jääda.<br /> | Lendavad pead ja pöörlevad kettad on üldiselt selliste äärmuslikele situatsioonidele haavatavad.<br /> |-<br /> | Magneetiline tundlikkus<br /> | Ei mõjuta välkmälu.<br /> | Magnetid või magnetimpulsid võivad muuta andmeid kettal.<br /> |-<br /> | Kaal ja maht<br /> | Välkmälu ja trükiplaadi material on väga kerged võrreldes HDD-dega.<br /> | Tippjõudlusega HDDd kasutavad raskemaid komponente kui sülearvuti kõvakettad, mis on kerged, kuid mitte samal määral kui pooljuhtkettad.<br /> |-<br /> | Paralleelsed operatsioonid<br /> | Mõneded välkmälu kontrolleritel võib olla mitu välkmälu kiipi kirjutamas ja lugemas erinevat infot samal ajal.<br /> | Kõvaketastel on mitu pead, kuid need peavad kõik ühel samal silindril (rajal) joondatud olema.<br /> |-<br /> | Kirjutuskindlus<br /> | Pooljuhtkettad, mis kasutavad välkmälu on piiratud arv kordi kirjutatavad. DRAM'il (dünaamilise suvapöördumisega mälul) põhinevatel pooljuhtketastel pole kirjutuskordade arvul piiranguid.<br /> | Magnetandmekandjatel pole limiteeritud arv kirjutuskordi.<br /> |-<br /> | Tarkvara enkrüpteeringu piirangud<br /> | NAND välkmälu ei saa üle kirjutada, selle asemel tuleb ümber kirjutada eelnevalt kustutatud blokkidesse. Kui tarkvaralise krüpteeringu programm krüpteerib juba SSDl paiknevat infot, siis &quot;üle kirjutatud&quot; andmed on ikka kaitsmata, krüpteerimata ja andmevargale kättesaadav (kettal-põhineval riistvarakrüpteeringu puhul seda probleemi ei esine). Lisaks ei saa andmeid turvaliselt kustutada kirjutades algseid andmeid üle kirjutades ilma kettasse sisse-ehitatud eriliste &quot;Secure Erase&quot; protseduurideta.<br /> | HDDd saavad andmed otse ükskõik millises sektoris üle kirjutada.<br /> |-<br /> | Lugemis- ja kirjutamiskiiruste sümmeetria.<br /> | Odavamate pooljuhtketaste korral on kirjutamiskiirused oluliselt madalamad kui lugemiskiirused. Tippjõudluse ja kindlate tootjate SSD-del on kirjutamis- ja lugemiskiirus tasakaalus.<br /> | HDD-del on enamasti sümmeetrilised lugemis- ja kirjutamiskiirused.<br /> |-<br /> | Free block availability and TRIM<br /> | Pooljuhtketaste jõudlust mõjutab kõvasti saada olevate vabade, programmeeritavate blokkide olemasolu. Varemkirjutatud andmeblokid, mis ei ole enam kasutuses on võimalik taaskasutusse võtta TRIM'i poolt; kuid isegi TRIM'iga vähem vabu programmeeritavaid andmeblokke tähendab madalamat jõudlust.<br /> | HDDd ei ole mõjutatud vabadest blokkidest või TRIM funktsionaalsuse( puudumise)st.<br /> |-<br /> | Energiakasutus<br /> | Tippjõudluse välkmälul põhinevad pooljuhtkettad kasutavad tavaliselt ainult 1/3 kuni 1/2 voolust, mis kulub HDD-dele; Tippjõudluse DRAM SSDd vajavad tavaliselt sama palju elektrit kui HDDd ja vaajavad voolu ka siis kui ülejäänud süsteem on välja lülitatud..<br /> | Tippjõudluse HDDd vajavad tavaliselt 12-18 vatti; sülearvutitele mõeldud kettad kasutavad tavaliselt 2 vatti.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> SSD kettad on välkmälul põhinevad andmekandjad. Nad on pea igas aspektis tavalistest HDD'dest peajagu üle. Plussideks on parem lugemis/kirjutamiskiirus, programmid avanevad kiiremini, vaiksus, päringutele reageerimine, kiirem failide kopeerimine, vähene energiakasutus, puuduvad liikuvad osad, vastupidavam. Suurimaks miinuseks on aga paraku hind. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive]&lt;br/&gt;<br /> [http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm]&lt;br/&gt;<br /> [http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas]&lt;br/&gt;<br /> [http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm]<br /> <br /> == Autor ==<br /> Andres Sumin, A32<br /> asumin@itcollege.ee</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44356 2011-12-12T12:52:09Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>== Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> SSD ketas (edaspidi SSD) ehk pooljuhtketas on kõvaketas nagu iga teinegi. SSD ketas aga erineb tavalistest kõvaketastest (HDD) selle poolest, et neis ei ole liikuvaid osi. SSD ketas kasutab aga püsimälu andmete hoidmiseks ning SSD sisaldab peamiselt hävi-säilmälu ning mikrokiipe. Võrreldes tavapäraste kõvaketastega on SSD kettad väga vastupidavad välistele teguritele, näiteks kukkumised, põrutused jms. Lisaks nad on kiirmad, vaiksemad ja kallimad. SSD ketta kasutamiseks pole vaja täiendavaid draivereid vms. arvuti näeb SSD ketast kui tavalise kettana.<br /> <br /> == Mis on välkmälu? ==<br /> <br /> SSD ketas on välkmälul põhinev kõvaketas. Välkmälu (inglise keeles flash memory) on säilmälu, mis on elektriliselt nii programmeeritav kui ka kustutatav. Välkmälude kasutusalaks on mälupulgad, mälukaardid, MP3-mängijad ja teised seadmed. See on EEPROM (inglise keeles electrically erasable programmable read-only memory – elektriliselt ümberprogrammeeritav püsimälu), mida programmeeritakse ümber suurte plokkidena. Vanadel seadmetel kustutati ja programmeeriti ümber kogu kiip korraga. Välkmälu maksab palju vähem kui EEPROM, mida saab programmeerida ühe baidi haaval, ja on seetõttu saanud domineerivaks tehnoloogiaks seadmetel, kus on vaja palju säilmälu. Näiteks kasutatakse välkmälu sülearvutites, digikaamerates, mobiiltelefonides ja mängukonsoolides mänguseisude salvestamiseks.<br /> Kuna välkmälu on säilmälu, säilivad andmed ka pärast toite väljalülitamist. Lisaks on välkmälul suur lugemiskiirus (kuigi väiksem kui muutmälul) ja parem löögikindlus kui kõvaketastel. Nende omaduste tõttu on välkmälu saanud väga populaarseks kaasaskantavates seadmetes. Mälukaardis pakendatud välkmälu on väga vastupidav, võimeline taluma tugevat survet ja äärmuslikke temperatuure ning on veekindel.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kõvakettad jagunevad kaheks, nendeks on SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC on kiirem ja kallim ning sellel on rohkem kirjutuskordi milleks on umbkaudu ~100 000 korda. Antud ketta teeb kallimaks 1 bitine kontroller. MLC ketastes on aga mitu erinevat olekut tänu millele suudab ketas hoida 2te bitti ühes üksuses ja see teeb ta palju odavamaks. MLC ketaste kirjutmiskordi on umbes ~10 000 korda. SLC ja MLC hinnavahe on pea kümnekordne.<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD (tavalised, pöörlevad kettad) kettaid on tegelikult suhteliselt keeruline võrrelda. Traditsioonilised kõvaketta jõudlustestid rõhuvad nõrkuste võrdlemisele, näiteks keerlemise latentsus- ja otsinguajale. SSD kettad aga ei keerle, mis tähendab, et analoogsetes testides on nad peajagu üle. Samas SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus võib ajapikku degrareeruda. Testida tuleks kasutatud ketast kuna uhiuue, poest ostetud ketta jõudlus võib olla märgatavalt parem kui aastate vanune ketas (SSD).<br /> <br /> <br /> <br /> {| border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! Omadus<br /> ! SSD<br /> ! HDD<br /> |-<br /> | Pöörete üles saamise aeg (ketta töökiiruseni; inglise spin up)<br /> | Hetkeline (ei kulu aega)<br /> | Võib võtta mõne sekundi; mitme-kettalises seadmes võib olla vajadus lükata edasi iga ketta spin up'i, et piirata järsku pingetõusu kõikide kettaste üheaegsest elektri võtmisest.<br /> |-<br /> | Suvapöördumise aeg<br /> | Umbes 0,1 ms - kordi kiirem kui HDD, sest andmete poole pöördutakse otse välkmälus.<br /> | Vahemikus 5–10 ms vajaduse tõttu liigutada päid ja oodata kuni andmed liiguvad lugemis-/kirjutamispea all.<br /> |-<br /> | Lugemise latentsusaeg<br /> | Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast; Kasutusaladel, kus kõvaketta andmete otsimine on piiravaks faktoriks, on tulemuseks kiirem käivitus ja applikatsioonide stardiaeg<br /> | Üldiselt kõrge, kuna mehhaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aega.<br /> |-<br /> | Pideva lugemise jõudlus<br /> | Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSDl paikneb.<br /> | Kui andmed on fragmenteerunud, siis info välja lugemine võib anda erinevaid vastamis-aegu.<br /> |-<br /> | Defragmentatsioon<br /> | Pooljuhtkettad ei saa kasu defragmentatsioonist (fragmentatsiooni eemaldamisest), sest sellel on SSD-dele minimaalne effekt ja iga defragmentatsiooni protsess lisab uusi kirjutamisi NAND välkmälule, millel on niigi piiratud eluiga.<br /> | HDDd vajavad defragmentatsiooni pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.<br /> |-<br /> | Müratase<br /> | SSD-del ei ole liikuvaid osi ja müra ei tekita<br /> | HDD-del on liikuvad osad(pead, mootor) ja tekitavad erineval tasemel müra olenevalt mudelist.<br /> |-<br /> | Mehhaaniline vastupidavus<br /> | Liikuvate osade puudumine praktiliselt eemaldab mehhaanilised rikked.<br /> | HDD-del on mitmeid liikuvaid osi, mis kõik ütlevad aja jooksul üles.<br /> |-<br /> | Vastupidavus löökidele, rõhule, vibratsioonile ja äärmuslikele temperatuuridele<br /> | Puuduvad lendavad pead või pöörlevad kettad, mis võiks ekstreemsetele oludele alla jääda.<br /> | Lendavad pead ja pöörlevad kettad on üldiselt selliste äärmuslikele situatsioonidele haavatavad.<br /> |-<br /> | Magneetiline tundlikkus<br /> | Ei mõjuta välkmälu.<br /> | Magnetid või magnetimpulsid võivad muuta andmeid kettal.<br /> |-<br /> | Kaal ja maht<br /> | Välkmälu ja trükiplaadi material on väga kerged võrreldes HDD-dega.<br /> | Tippjõudlusega HDDd kasutavad raskemaid komponente kui sülearvuti kõvakettad, mis on kerged, kuid mitte samal määral kui pooljuhtkettad.<br /> |-<br /> | Paralleelsed operatsioonid<br /> | Mõneded välkmälu kontrolleritel võib olla mitu välkmälu kiipi kirjutamas ja lugemas erinevat infot samal ajal.<br /> | Kõvaketastel on mitu pead, kuid need peavad kõik ühel samal silindril (rajal) joondatud olema.<br /> |-<br /> | Kirjutuskindlus<br /> | Pooljuhtkettad, mis kasutavad välkmälu on piiratud arv kordi kirjutatavad. DRAM'il (dünaamilise suvapöördumisega mälul) põhinevatel pooljuhtketastel pole kirjutuskordade arvul piiranguid.<br /> | Magnetandmekandjatel pole limiteeritud arv kirjutuskordi.<br /> |-<br /> | Tarkvara enkrüpteeringu piirangud<br /> | NAND välkmälu ei saa üle kirjutada, selle asemel tuleb ümber kirjutada eelnevalt kustutatud blokkidesse. Kui tarkvaralise krüpteeringu programm krüpteerib juba SSDl paiknevat infot, siis &quot;üle kirjutatud&quot; andmed on ikka kaitsmata, krüpteerimata ja andmevargale kättesaadav (kettal-põhineval riistvarakrüpteeringu puhul seda probleemi ei esine). Lisaks ei saa andmeid turvaliselt kustutada kirjutades algseid andmeid üle kirjutades ilma kettasse sisse-ehitatud eriliste &quot;Secure Erase&quot; protseduurideta.<br /> | HDDd saavad andmed otse ükskõik millises sektoris üle kirjutada.<br /> |-<br /> | Lugemis- ja kirjutamiskiiruste sümmeetria.<br /> | Odavamate pooljuhtketaste korral on kirjutamiskiirused oluliselt madalamad kui lugemiskiirused. Tippjõudluse ja kindlate tootjate SSD-del on kirjutamis- ja lugemiskiirus tasakaalus.<br /> | HDD-del on enamasti sümmeetrilised lugemis- ja kirjutamiskiirused.<br /> |-<br /> | Free block availability and TRIM<br /> | Pooljuhtketaste jõudlust mõjutab kõvasti saada olevate vabade, programmeeritavate blokkide olemasolu. Varemkirjutatud andmeblokid, mis ei ole enam kasutuses on võimalik taaskasutusse võtta TRIM'i poolt; kuid isegi TRIM'iga vähem vabu programmeeritavaid andmeblokke tähendab madalamat jõudlust.<br /> | HDDd ei ole mõjutatud vabadest blokkidest või TRIM funktsionaalsuse( puudumise)st.<br /> |-<br /> | Energiakasutus<br /> | Tippjõudluse välkmälul põhinevad pooljuhtkettad kasutavad tavaliselt ainult 1/3 kuni 1/2 voolust, mis kulub HDD-dele; Tippjõudluse DRAM SSDd vajavad tavaliselt sama palju elektrit kui HDDd ja vaajavad voolu ka siis kui ülejäänud süsteem on välja lülitatud..<br /> | Tippjõudluse HDDd vajavad tavaliselt 12-18 vatti; sülearvutitele mõeldud kettad kasutavad tavaliselt 2 vatti.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> SSD kettad on välkmälul põhinevad andmekandjad. Nad on pea igas aspektis tavalistest HDD'dest peajagu üle. Plussideks on parem lugemis/kirjutamiskiirus, programmid avanevad kiiremini, vaiksus, päringutele reageerimine, kiirem failide kopeerimine, vähene energiakasutus, puuduvad liikuvad osad, vastupidavam. Suurimaks miinuseks on aga paraku hind. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive]&lt;br/&gt;<br /> [http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm]&lt;br/&gt;<br /> [http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas]&lt;br/&gt;<br /> [http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm]<br /> <br /> == Autor ==<br /> Andres Sumin, A32<br /> asumin@itcollege.ee</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44273 2011-12-09T20:34:55Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>== Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> Pooljuhtketas ehk Solid-state drive (edaspidi SSD) on andmekandja mis kasutab püsimälu andmete talletamiseks. SSD kettad erinevad tavapärastest kõvaketastest selle poolest, et nendes puuduvad liikuvad osad. Selle asemel kasutatakse SSD ketastes mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu. Võrreldes tavaliste ketastega kannatavad SSD kettad füüsilisi põrutusi, kasutavad vähem ressurssi, on kiiremad ja vaiksemad aga ka palju kallimad. Operatsioonisüsteemid näevad pooljuhtkettaid kui tavalisi kõvakettaid ning nende jaoks pole vaja spetsiaalseid draivereid.<br /> <br /> == Mis on välkmälu? ==<br /> <br /> SSD ketas on välkmälul põhinev kõvaketas. Välkmälu (inglise keeles flash memory) on säilmälu, mis on elektriliselt nii programmeeritav kui ka kustutatav. Välkmälude kasutusalaks on mälupulgad, mälukaardid, MP3-mängijad ja teised seadmed. See on EEPROM (inglise keeles electrically erasable programmable read-only memory – elektriliselt ümberprogrammeeritav püsimälu), mida programmeeritakse ümber suurte plokkidena. Vanadel seadmetel kustutati ja programmeeriti ümber kogu kiip korraga. Välkmälu maksab palju vähem kui EEPROM, mida saab programmeerida ühe baidi haaval, ja on seetõttu saanud domineerivaks tehnoloogiaks seadmetel, kus on vaja palju säilmälu. Näiteks kasutatakse välkmälu sülearvutites, digikaamerates, mobiiltelefonides ja mängukonsoolides mänguseisude salvestamiseks.<br /> Kuna välkmälu on säilmälu, säilivad andmed ka pärast toite väljalülitamist. Lisaks on välkmälul suur lugemiskiirus (kuigi väiksem kui muutmälul) ja parem löögikindlus kui kõvaketastel. Nende omaduste tõttu on välkmälu saanud väga populaarseks kaasaskantavates seadmetes. Mälukaardis pakendatud välkmälu on väga vastupidav, võimeline taluma tugevat survet ja äärmuslikke temperatuure ning on veekindel.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kõvakettad jagunevad kaheks, nendeks on SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC on kiirem ja kallim ning sellel on rohkem kirjutuskordi milleks on umbkaudu ~100 000 korda. Antud ketta teeb kallimaks 1 bitine kontroller. MLC ketastes on aga mitu erinevat olekut tänu millele suudab ketas hoida 2te bitti ühes üksuses ja see teeb ta palju odavamaks. MLC ketaste kirjutmiskordi on umbes ~10 000 korda. SLC ja MLC hinnavahe on pea kümnekordne.<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD (tavalised, pöörlevad kettad) kettaid on tegelikult suhteliselt keeruline võrrelda. Traditsioonilised kõvaketta jõudlustestid rõhuvad nõrkuste võrdlemisele, näiteks keerlemise latentsus- ja otsinguajale. SSD kettad aga ei keerle, mis tähendab, et analoogsetes testides on nad peajagu üle. Samas SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus võib ajapikku degrareeruda. Testida tuleks kasutatud ketast kuna uhiuue, poest ostetud ketta jõudlus võib olla märgatavalt parem kui aastate vanune ketas (SSD).<br /> <br /> <br /> <br /> {| border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! Omadus<br /> ! SSD<br /> ! HDD<br /> |-<br /> | Pöörete üles saamise aeg (ketta töökiiruseni; inglise spin up)<br /> | Hetkeline (ei kulu aega)<br /> | Võib võtta mõne sekundi; mitme-kettalises seadmes võib olla vajadus lükata edasi iga ketta spin up'i, et piirata järsku pingetõusu kõikide kettaste üheaegsest elektri võtmisest.<br /> |-<br /> | Suvapöördumise aeg<br /> | Umbes 0,1 ms - kordi kiirem kui HDD, sest andmete poole pöördutakse otse välkmälus.<br /> | Vahemikus 5–10 ms vajaduse tõttu liigutada päid ja oodata kuni andmed liiguvad lugemis-/kirjutamispea all.<br /> |-<br /> | Lugemise latentsusaeg<br /> | Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast; Kasutusaladel, kus kõvaketta andmete otsimine on piiravaks faktoriks, on tulemuseks kiirem käivitus ja applikatsioonide stardiaeg<br /> | Üldiselt kõrge, kuna mehhaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aega.<br /> |-<br /> | Pideva lugemise jõudlus<br /> | Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSDl paikneb.<br /> | Kui andmed on fragmenteerunud, siis info välja lugemine võib anda erinevaid vastamis-aegu.<br /> |-<br /> | Defragmentatsioon<br /> | Pooljuhtkettad ei saa kasu defragmentatsioonist (fragmentatsiooni eemaldamisest), sest sellel on SSD-dele minimaalne effekt ja iga defragmentatsiooni protsess lisab uusi kirjutamisi NAND välkmälule, millel on niigi piiratud eluiga.<br /> | HDDd vajavad defragmentatsiooni pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.<br /> |-<br /> | Müratase<br /> | SSD-del ei ole liikuvaid osi ja müra ei tekita<br /> | HDD-del on liikuvad osad(pead, mootor) ja tekitavad erineval tasemel müra olenevalt mudelist.<br /> |-<br /> | Mehhaaniline vastupidavus<br /> | Liikuvate osade puudumine praktiliselt eemaldab mehhaanilised rikked.<br /> | HDD-del on mitmeid liikuvaid osi, mis kõik ütlevad aja jooksul üles.<br /> |-<br /> | Vastupidavus löökidele, rõhule, vibratsioonile ja äärmuslikele temperatuuridele<br /> | Puuduvad lendavad pead või pöörlevad kettad, mis võiks ekstreemsetele oludele alla jääda.<br /> | Lendavad pead ja pöörlevad kettad on üldiselt selliste äärmuslikele situatsioonidele haavatavad.<br /> |-<br /> | Magneetiline tundlikkus<br /> | Ei mõjuta välkmälu.<br /> | Magnetid või magnetimpulsid võivad muuta andmeid kettal.<br /> |-<br /> | Kaal ja maht<br /> | Välkmälu ja trükiplaadi material on väga kerged võrreldes HDD-dega.<br /> | Tippjõudlusega HDDd kasutavad raskemaid komponente kui sülearvuti kõvakettad, mis on kerged, kuid mitte samal määral kui pooljuhtkettad.<br /> |-<br /> | Paralleelsed operatsioonid<br /> | Mõneded välkmälu kontrolleritel võib olla mitu välkmälu kiipi kirjutamas ja lugemas erinevat infot samal ajal.<br /> | Kõvaketastel on mitu pead, kuid need peavad kõik ühel samal silindril (rajal) joondatud olema.<br /> |-<br /> | Kirjutuskindlus<br /> | Pooljuhtkettad, mis kasutavad välkmälu on piiratud arv kordi kirjutatavad. DRAM'il (dünaamilise suvapöördumisega mälul) põhinevatel pooljuhtketastel pole kirjutuskordade arvul piiranguid.<br /> | Magnetandmekandjatel pole limiteeritud arv kirjutuskordi.<br /> |-<br /> | Tarkvara enkrüpteeringu piirangud<br /> | NAND välkmälu ei saa üle kirjutada, selle asemel tuleb ümber kirjutada eelnevalt kustutatud blokkidesse. Kui tarkvaralise krüpteeringu programm krüpteerib juba SSDl paiknevat infot, siis &quot;üle kirjutatud&quot; andmed on ikka kaitsmata, krüpteerimata ja andmevargale kättesaadav (kettal-põhineval riistvarakrüpteeringu puhul seda probleemi ei esine). Lisaks ei saa andmeid turvaliselt kustutada kirjutades algseid andmeid üle kirjutades ilma kettasse sisse-ehitatud eriliste &quot;Secure Erase&quot; protseduurideta.<br /> | HDDd saavad andmed otse ükskõik millises sektoris üle kirjutada.<br /> |-<br /> | Lugemis- ja kirjutamiskiiruste sümmeetria.<br /> | Odavamate pooljuhtketaste korral on kirjutamiskiirused oluliselt madalamad kui lugemiskiirused. Tippjõudluse ja kindlate tootjate SSD-del on kirjutamis- ja lugemiskiirus tasakaalus.<br /> | HDD-del on enamasti sümmeetrilised lugemis- ja kirjutamiskiirused.<br /> |-<br /> | Free block availability and TRIM<br /> | Pooljuhtketaste jõudlust mõjutab kõvasti saada olevate vabade, programmeeritavate blokkide olemasolu. Varemkirjutatud andmeblokid, mis ei ole enam kasutuses on võimalik taaskasutusse võtta TRIM'i poolt; kuid isegi TRIM'iga vähem vabu programmeeritavaid andmeblokke tähendab madalamat jõudlust.<br /> | HDDd ei ole mõjutatud vabadest blokkidest või TRIM funktsionaalsuse( puudumise)st.<br /> |-<br /> | Energiakasutus<br /> | Tippjõudluse välkmälul põhinevad pooljuhtkettad kasutavad tavaliselt ainult 1/3 kuni 1/2 voolust, mis kulub HDD-dele; Tippjõudluse DRAM SSDd vajavad tavaliselt sama palju elektrit kui HDDd ja vaajavad voolu ka siis kui ülejäänud süsteem on välja lülitatud..<br /> | Tippjõudluse HDDd vajavad tavaliselt 12-18 vatti; sülearvutitele mõeldud kettad kasutavad tavaliselt 2 vatti.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> SSD kettad on välkmälul põhinevad andmekandjad. Nad on pea igas aspektis tavalistest HDD'dest peajagu üle. Plussideks on parem lugemis/kirjutamiskiirus, programmid avanevad kiiremini, vaiksus, päringutele reageerimine, kiirem failide kopeerimine, vähene energiakasutus, puuduvad liikuvad osad, vastupidavam. Suurimaks miinuseks on aga paraku hind. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive]&lt;br/&gt;<br /> [http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm]&lt;br/&gt;<br /> [http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas]&lt;br/&gt;<br /> [http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm]<br /> <br /> == Autor ==<br /> Andres Sumin, A32<br /> asumin@itcollege.ee</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44272 2011-12-09T20:31:27Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>== Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> Pooljuhtketas ehk SSD ehk Solid-state drive on andmekandja mis kasutab püsimälu andmete talletamiseks. SSD kettad erinevad tavapärastest kõvaketastest selle poolest, et nendes puuduvad liikuvad osad. Selle asemel kasutatakse SSD ketastes mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu. Võrreldes tavaliste ketastega kannatavad SSD kettad füüsilisi põrutusi, kasutavad vähem ressurssi, on kiiremad ja vaiksemad aga ka palju kallimad. Operatsioonisüsteemid näevad pooljuhtkettaid kui tavalisi kõvakettaid ning nende jaoks pole vaja spetsiaalseid draivereid.<br /> <br /> == Mis on välkmälu? ==<br /> <br /> SSD ketas on välkmälul põhinev kõvaketas. Välkmälu (inglise keeles flash memory) on säilmälu, mis on elektriliselt nii programmeeritav kui ka kustutatav. Välkmälude kasutusalaks on mälupulgad, mälukaardid, MP3-mängijad ja teised seadmed. See on EEPROM (inglise keeles electrically erasable programmable read-only memory – elektriliselt ümberprogrammeeritav püsimälu), mida programmeeritakse ümber suurte plokkidena. Vanadel seadmetel kustutati ja programmeeriti ümber kogu kiip korraga. Välkmälu maksab palju vähem kui EEPROM, mida saab programmeerida ühe baidi haaval, ja on seetõttu saanud domineerivaks tehnoloogiaks seadmetel, kus on vaja palju säilmälu. Näiteks kasutatakse välkmälu sülearvutites, digikaamerates, mobiiltelefonides ja mängukonsoolides mänguseisude salvestamiseks.<br /> Kuna välkmälu on säilmälu, säilivad andmed ka pärast toite väljalülitamist. Lisaks on välkmälul suur lugemiskiirus (kuigi väiksem kui muutmälul) ja parem löögikindlus kui kõvaketastel. Nende omaduste tõttu on välkmälu saanud väga populaarseks kaasaskantavates seadmetes. Mälukaardis pakendatud välkmälu on väga vastupidav, võimeline taluma tugevat survet ja äärmuslikke temperatuure ning on veekindel.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kõvakettad jagunevad kaheks, nendeks on SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC on kiirem ja kallim ning sellel on rohkem kirjutuskordi milleks on umbkaudu ~100 000 korda. Antud ketta teeb kallimaks 1 bitine kontroller. MLC ketastes on aga mitu erinevat olekut tänu millele suudab ketas hoida 2te bitti ühes üksuses ja see teeb ta palju odavamaks. MLC ketaste kirjutmiskordi on umbes ~10 000 korda. SLC ja MLC hinnavahe on pea kümnekordne.<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD (tavalised, pöörlevad kettad) kettaid on tegelikult suhteliselt keeruline võrrelda. Traditsioonilised kõvaketta jõudlustestid rõhuvad nõrkuste võrdlemisele, näiteks keerlemise latentsus- ja otsinguajale. SSD kettad aga ei keerle, mis tähendab, et analoogsetes testides on nad peajagu üle. Samas SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus võib ajapikku degrareeruda. Testida tuleks kasutatud ketast kuna uhiuue, poest ostetud ketta jõudlus võib olla märgatavalt parem kui aastate vanune ketas (SSD).<br /> <br /> <br /> <br /> {| border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! Omadus<br /> ! SSD<br /> ! HDD<br /> |-<br /> | Pöörete üles saamise aeg (ketta töökiiruseni; inglise spin up)<br /> | Hetkeline (ei kulu aega)<br /> | Võib võtta mõne sekundi; mitme-kettalises seadmes võib olla vajadus lükata edasi iga ketta spin up'i, et piirata järsku pingetõusu kõikide kettaste üheaegsest elektri võtmisest.<br /> |-<br /> | Suvapöördumise aeg<br /> | Umbes 0,1 ms - kordi kiirem kui HDD, sest andmete poole pöördutakse otse välkmälus.<br /> | Vahemikus 5–10 ms vajaduse tõttu liigutada päid ja oodata kuni andmed liiguvad lugemis-/kirjutamispea all.<br /> |-<br /> | Lugemise latentsusaeg<br /> | Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast; Kasutusaladel, kus kõvaketta andmete otsimine on piiravaks faktoriks, on tulemuseks kiirem käivitus ja applikatsioonide stardiaeg<br /> | Üldiselt kõrge, kuna mehhaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aega.<br /> |-<br /> | Pideva lugemise jõudlus<br /> | Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSDl paikneb.<br /> | Kui andmed on fragmenteerunud, siis info välja lugemine võib anda erinevaid vastamis-aegu.<br /> |-<br /> | Defragmentatsioon<br /> | Pooljuhtkettad ei saa kasu defragmentatsioonist (fragmentatsiooni eemaldamisest), sest sellel on SSD-dele minimaalne effekt ja iga defragmentatsiooni protsess lisab uusi kirjutamisi NAND välkmälule, millel on niigi piiratud eluiga.<br /> | HDDd vajavad defragmentatsiooni pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.<br /> |-<br /> | Müratase<br /> | SSD-del ei ole liikuvaid osi ja müra ei tekita<br /> | HDD-del on liikuvad osad(pead, mootor) ja tekitavad erineval tasemel müra olenevalt mudelist.<br /> |-<br /> | Mehhaaniline vastupidavus<br /> | Liikuvate osade puudumine praktiliselt eemaldab mehhaanilised rikked.<br /> | HDD-del on mitmeid liikuvaid osi, mis kõik ütlevad aja jooksul üles.<br /> |-<br /> | Vastupidavus löökidele, rõhule, vibratsioonile ja äärmuslikele temperatuuridele<br /> | Puuduvad lendavad pead või pöörlevad kettad, mis võiks ekstreemsetele oludele alla jääda.<br /> | Lendavad pead ja pöörlevad kettad on üldiselt selliste äärmuslikele situatsioonidele haavatavad.<br /> |-<br /> | Magneetiline tundlikkus<br /> | Ei mõjuta välkmälu.<br /> | Magnetid või magnetimpulsid võivad muuta andmeid kettal.<br /> |-<br /> | Kaal ja maht<br /> | Välkmälu ja trükiplaadi material on väga kerged võrreldes HDD-dega.<br /> | Tippjõudlusega HDDd kasutavad raskemaid komponente kui sülearvuti kõvakettad, mis on kerged, kuid mitte samal määral kui pooljuhtkettad.<br /> |-<br /> | Paralleelsed operatsioonid<br /> | Mõneded välkmälu kontrolleritel võib olla mitu välkmälu kiipi kirjutamas ja lugemas erinevat infot samal ajal.<br /> | Kõvaketastel on mitu pead, kuid need peavad kõik ühel samal silindril (rajal) joondatud olema.<br /> |-<br /> | Kirjutuskindlus<br /> | Pooljuhtkettad, mis kasutavad välkmälu on piiratud arv kordi kirjutatavad. DRAM'il (dünaamilise suvapöördumisega mälul) põhinevatel pooljuhtketastel pole kirjutuskordade arvul piiranguid.<br /> | Magnetandmekandjatel pole limiteeritud arv kirjutuskordi.<br /> |-<br /> | Tarkvara enkrüpteeringu piirangud<br /> | NAND välkmälu ei saa üle kirjutada, selle asemel tuleb ümber kirjutada eelnevalt kustutatud blokkidesse. Kui tarkvaralise krüpteeringu programm krüpteerib juba SSDl paiknevat infot, siis &quot;üle kirjutatud&quot; andmed on ikka kaitsmata, krüpteerimata ja andmevargale kättesaadav (kettal-põhineval riistvarakrüpteeringu puhul seda probleemi ei esine). Lisaks ei saa andmeid turvaliselt kustutada kirjutades algseid andmeid üle kirjutades ilma kettasse sisse-ehitatud eriliste &quot;Secure Erase&quot; protseduurideta.<br /> | HDDd saavad andmed otse ükskõik millises sektoris üle kirjutada.<br /> |-<br /> | Lugemis- ja kirjutamiskiiruste sümmeetria.<br /> | Odavamate pooljuhtketaste korral on kirjutamiskiirused oluliselt madalamad kui lugemiskiirused. Tippjõudluse ja kindlate tootjate SSD-del on kirjutamis- ja lugemiskiirus tasakaalus.<br /> | HDD-del on enamasti sümmeetrilised lugemis- ja kirjutamiskiirused.<br /> |-<br /> | Free block availability and TRIM<br /> | Pooljuhtketaste jõudlust mõjutab kõvasti saada olevate vabade, programmeeritavate blokkide olemasolu. Varemkirjutatud andmeblokid, mis ei ole enam kasutuses on võimalik taaskasutusse võtta TRIM'i poolt; kuid isegi TRIM'iga vähem vabu programmeeritavaid andmeblokke tähendab madalamat jõudlust.<br /> | HDDd ei ole mõjutatud vabadest blokkidest või TRIM funktsionaalsuse( puudumise)st.<br /> |-<br /> | Energiakasutus<br /> | Tippjõudluse välkmälul põhinevad pooljuhtkettad kasutavad tavaliselt ainult 1/3 kuni 1/2 voolust, mis kulub HDD-dele; Tippjõudluse DRAM SSDd vajavad tavaliselt sama palju elektrit kui HDDd ja vaajavad voolu ka siis kui ülejäänud süsteem on välja lülitatud..<br /> | Tippjõudluse HDDd vajavad tavaliselt 12-18 vatti; sülearvutitele mõeldud kettad kasutavad tavaliselt 2 vatti.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> SSD kettad on välkmälul põhinevad andmekandjad. Nad on pea igas aspektis tavalistest HDD'dest peajagu üle. Plussideks on parem lugemis/kirjutamiskiirus, programmid avanevad kiiremini, vaiksus, päringutele reageerimine, kiirem failide kopeerimine, vähene energiakasutus, puuduvad liikuvad osad, vastupidavam. Suurimaks miinuseks on aga paraku hind. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive]&lt;br/&gt;<br /> [http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm]&lt;br/&gt;<br /> [http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas]&lt;br/&gt;<br /> [http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm]<br /> <br /> == Autor ==<br /> Andres Sumin, A32<br /> asumin@itcollege.ee</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44271 2011-12-09T20:30:29Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>== Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> Pooljuhtketas ehk SSD ehk Solid-state drive on andmekandja mis kasutab püsimälu andmete talletamiseks. SSD kettad erinevad tavapärastest kõvaketastest selle poolest, et nendes puuduvad liikuvad osad. Selle asemel kasutatakse SSD ketastes mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu. Võrreldes tavaliste ketastega kannatavad SSD kettad füüsilisi põrutusi, kasutavad vähem ressurssi, on kiiremad ja vaiksemad aga ka palju kallimad. Operatsioonisüsteemid näevad pooljuhtkettaid kui tavalisi kõvakettaid ning nende jaoks pole vaja spetsiaalseid draivereid.<br /> <br /> == Mis on välkmälu? ==<br /> <br /> SSD ketas on välkmälul põhinev kõvaketas. Välkmälu (inglise keeles flash memory) on säilmälu, mis on elektriliselt nii programmeeritav kui ka kustutatav. Välkmälude kasutusalaks on mälupulgad, mälukaardid, MP3-mängijad ja teised seadmed. See on EEPROM (inglise keeles electrically erasable programmable read-only memory – elektriliselt ümberprogrammeeritav püsimälu), mida programmeeritakse ümber suurte plokkidena. Vanadel seadmetel kustutati ja programmeeriti ümber kogu kiip korraga. Välkmälu maksab palju vähem kui EEPROM, mida saab programmeerida ühe baidi haaval, ja on seetõttu saanud domineerivaks tehnoloogiaks seadmetel, kus on vaja palju säilmälu. Näiteks kasutatakse välkmälu sülearvutites, digikaamerates, mobiiltelefonides ja mängukonsoolides mänguseisude salvestamiseks.<br /> Kuna välkmälu on säilmälu, säilivad andmed ka pärast toite väljalülitamist. Lisaks on välkmälul suur lugemiskiirus (kuigi väiksem kui muutmälul) ja parem löögikindlus kui kõvaketastel. Nende omaduste tõttu on välkmälu saanud väga populaarseks kaasaskantavates seadmetes. Mälukaardis pakendatud välkmälu on väga vastupidav, võimeline taluma tugevat survet ja äärmuslikke temperatuure ning on veekindel.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kõvakettad jagunevad kaheks, nendeks on SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC on kiirem ja kallim ning sellel on rohkem kirjutuskordi milleks on umbkaudu ~100 000 korda. Antud ketta teeb kallimaks 1 bitine kontroller. MLC ketastes on aga mitu erinevat olekut tänu millele suudab ketas hoida 2te bitti ühes üksuses ja see teeb ta palju odavamaks. MLC ketaste kirjutmiskordi on umbes ~10 000 korda. SLC ja MLC hinnavahe on pea kümnekordne.<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD (tavalised, pöörlevad kettad) kettaid on tegelikult suhteliselt keeruline võrrelda. Traditsioonilised kõvaketta jõudlustestid rõhuvad nõrkuste võrdlemisele, näiteks keerlemise latentsus- ja otsinguajale. SSD kettad aga ei keerle, mis tähendab, et analoogsetes testides on nad peajagu üle. Samas SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus võib ajapikku degrareeruda. Testida tuleks kasutatud ketast kuna uhiuue, poest ostetud ketta jõudlus võib olla märgatavalt parem kui aastate vanune ketas (SSD).<br /> <br /> <br /> <br /> {| border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! Omadus<br /> ! SSD<br /> ! HDD<br /> |-<br /> | Pöörete üles saamise aeg (ketta töökiiruseni; inglise spin up)<br /> | Hetkeline (ei kulu aega)<br /> | Võib võtta mõne sekundi; mitme-kettalises seadmes võib olla vajadus lükata edasi iga ketta spin up'i, et piirata järsku pingetõusu kõikide kettaste üheaegsest elektri võtmisest.<br /> |-<br /> | Suvapöördumise aeg<br /> | Umbes 0,1 ms - kordi kiirem kui HDD, sest andmete poole pöördutakse otse välkmälus.<br /> | Vahemikus 5–10 ms vajaduse tõttu liigutada päid ja oodata kuni andmed liiguvad lugemis-/kirjutamispea all.<br /> |-<br /> | Lugemise latentsusaeg<br /> | Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast; Kasutusaladel, kus kõvaketta andmete otsimine on piiravaks faktoriks, on tulemuseks kiirem käivitus ja applikatsioonide stardiaeg<br /> | Üldiselt kõrge, kuna mehhaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aega.<br /> |-<br /> | Pideva lugemise jõudlus<br /> | Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSDl paikneb.<br /> | Kui andmed on fragmenteerunud, siis info välja lugemine võib anda erinevaid vastamis-aegu.<br /> |-<br /> | Defragmentatsioon<br /> | Pooljuhtkettad ei saa kasu defragmentatsioonist (fragmentatsiooni eemaldamisest), sest sellel on SSD-dele minimaalne effekt ja iga defragmentatsiooni protsess lisab uusi kirjutamisi NAND välkmälule, millel on niigi piiratud eluiga.<br /> | HDDd vajavad defragmentatsiooni pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.<br /> |-<br /> | Müratase<br /> | SSD-del ei ole liikuvaid osi ja müra ei tekita<br /> | HDD-del on liikuvad osad(pead, mootor) ja tekitavad erineval tasemel müra olenevalt mudelist.<br /> |-<br /> | Mehhaaniline vastupidavus<br /> | Liikuvate osade puudumine praktiliselt eemaldab mehhaanilised rikked.<br /> | HDD-del on mitmeid liikuvaid osi, mis kõik ütlevad aja jooksul üles.<br /> |-<br /> | Vastupidavus löökidele, rõhule, vibratsioonile ja äärmuslikele temperatuuridele<br /> | Puuduvad lendavad pead või pöörlevad kettad, mis võiks ekstreemsetele oludele alla jääda.<br /> | Lendavad pead ja pöörlevad kettad on üldiselt selliste äärmuslikele situatsioonidele haavatavad.<br /> |-<br /> | Magneetiline tundlikkus<br /> | Ei mõjuta välkmälu.<br /> | Magnetid või magnetimpulsid võivad muuta andmeid kettal.<br /> |-<br /> | Kaal ja maht<br /> | Välkmälu ja trükiplaadi material on väga kerged võrreldes HDD-dega.<br /> | Tippjõudlusega HDDd kasutavad raskemaid komponente kui sülearvuti kõvakettad, mis on kerged, kuid mitte samal määral kui pooljuhtkettad.<br /> |-<br /> | Paralleelsed operatsioonid<br /> | Mõneded välkmälu kontrolleritel võib olla mitu välkmälu kiipi kirjutamas ja lugemas erinevat infot samal ajal.<br /> | Kõvaketastel on mitu pead, kuid need peavad kõik ühel samal silindril (rajal) joondatud olema.<br /> |-<br /> | Kirjutuskindlus<br /> | Pooljuhtkettad, mis kasutavad välkmälu on piiratud arv kordi kirjutatavad. DRAM'il (dünaamilise suvapöördumisega mälul) põhinevatel pooljuhtketastel pole kirjutuskordade arvul piiranguid.<br /> | Magnetandmekandjatel pole limiteeritud arv kirjutuskordi.<br /> |-<br /> | Tarkvara enkrüpteeringu piirangud<br /> | NAND välkmälu ei saa üle kirjutada, selle asemel tuleb ümber kirjutada eelnevalt kustutatud blokkidesse. Kui tarkvaralise krüpteeringu programm krüpteerib juba SSDl paiknevat infot, siis &quot;üle kirjutatud&quot; andmed on ikka kaitsmata, krüpteerimata ja andmevargale kättesaadav (kettal-põhineval riistvarakrüpteeringu puhul seda probleemi ei esine). Lisaks ei saa andmeid turvaliselt kustutada kirjutades algseid andmeid üle kirjutades ilma kettasse sisse-ehitatud eriliste &quot;Secure Erase&quot; protseduurideta.<br /> | HDDd saavad andmed otse ükskõik millises sektoris üle kirjutada.<br /> |-<br /> | Lugemis- ja kirjutamiskiiruste sümmeetria.<br /> | Odavamate pooljuhtketaste korral on kirjutamiskiirused oluliselt madalamad kui lugemiskiirused. Tippjõudluse ja kindlate tootjate SSD-del on kirjutamis- ja lugemiskiirus tasakaalus.<br /> | HDD-del on enamasti sümmeetrilised lugemis- ja kirjutamiskiirused.<br /> |-<br /> | Free block availability and TRIM<br /> | Pooljuhtketaste jõudlust mõjutab kõvasti saada olevate vabade, programmeeritavate blokkide olemasolu. Varemkirjutatud andmeblokid, mis ei ole enam kasutuses on võimalik taaskasutusse võtta TRIM'i poolt; kuid isegi TRIM'iga vähem vabu programmeeritavaid andmeblokke tähendab madalamat jõudlust.<br /> | HDDd ei ole mõjutatud vabadest blokkidest või TRIM funktsionaalsuse( puudumise)st.<br /> |-<br /> | Energiakasutus<br /> | Tippjõudluse välkmälul põhinevad pooljuhtkettad kasutavad tavaliselt ainult 1/3 kuni 1/2 voolust, mis kulub HDD-dele; Tippjõudluse DRAM SSDd vajavad tavaliselt sama palju elektrit kui HDDd ja vaajavad voolu ka siis kui ülejäänud süsteem on välja lülitatud..<br /> | Tippjõudluse HDDd vajavad tavaliselt 12-18 vatti; sülearvutitele mõeldud kettad kasutavad tavaliselt 2 vatti.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> SSD kettad on välkmälul põhinevad andmekandjad. Nad on pea igas aspektis tavalistest HDD'dest peajagu üle. Plussideks on parem lugemis/kirjutamiskiirus, programmid avanevad kiiremini, vaiksus, päringutele reageerimine, kiirem failide kopeerimine, vähene energiakasutus, puuduvad liikuvad osad, vastupidavam. Suurimaks miinuseks on aga paraku hind. Isiklikult arvan, et veel on vara üle minna SSD kettale just tänu hinnale, samuti ka kettasuurused on veel võrdlemisi väikesed. Kuid lootust on, et lähimate aastate jooksul peaks jõudma SSD ketas igaühe koju.<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive]&lt;br/&gt;<br /> [http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm]&lt;br/&gt;<br /> [http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas]&lt;br/&gt;<br /> [http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm]<br /> <br /> == Autor ==<br /> Andres Sumin, A32<br /> asumin@itcollege.ee</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44268 2011-12-09T20:29:12Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>'''ARTIKKEL ON POOLELI!'''<br /> Sellel teemal kirjutab Andres Sumin A32<br /> <br /> == Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> Pooljuhtketas ehk SSD ehk Solid-state drive on andmekandja mis kasutab püsimälu andmete talletamiseks. SSD kettad erinevad tavapärastest kõvaketastest selle poolest, et nendes puuduvad liikuvad osad. Selle asemel kasutatakse SSD ketastes mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu. Võrreldes tavaliste ketastega kannatavad SSD kettad füüsilisi põrutusi, kasutavad vähem ressurssi, on kiiremad ja vaiksemad aga ka palju kallimad. Operatsioonisüsteemid näevad pooljuhtkettaid kui tavalisi kõvakettaid ning nende jaoks pole vaja spetsiaalseid draivereid.<br /> <br /> == Mis on välkmälu? ==<br /> <br /> SSD ketas on välkmälul põhinev kõvaketas. Välkmälu (inglise keeles flash memory) on säilmälu, mis on elektriliselt nii programmeeritav kui ka kustutatav. Välkmälude kasutusalaks on mälupulgad, mälukaardid, MP3-mängijad ja teised seadmed. See on EEPROM (inglise keeles electrically erasable programmable read-only memory – elektriliselt ümberprogrammeeritav püsimälu), mida programmeeritakse ümber suurte plokkidena. Vanadel seadmetel kustutati ja programmeeriti ümber kogu kiip korraga. Välkmälu maksab palju vähem kui EEPROM, mida saab programmeerida ühe baidi haaval, ja on seetõttu saanud domineerivaks tehnoloogiaks seadmetel, kus on vaja palju säilmälu. Näiteks kasutatakse välkmälu sülearvutites, digikaamerates, mobiiltelefonides ja mängukonsoolides mänguseisude salvestamiseks.<br /> Kuna välkmälu on säilmälu, säilivad andmed ka pärast toite väljalülitamist. Lisaks on välkmälul suur lugemiskiirus (kuigi väiksem kui muutmälul) ja parem löögikindlus kui kõvaketastel. Nende omaduste tõttu on välkmälu saanud väga populaarseks kaasaskantavates seadmetes. Mälukaardis pakendatud välkmälu on väga vastupidav, võimeline taluma tugevat survet ja äärmuslikke temperatuure ning on veekindel.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kõvakettad jagunevad kaheks, nendeks on SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC on kiirem ja kallim ning sellel on rohkem kirjutuskordi milleks on umbkaudu ~100 000 korda. Antud ketta teeb kallimaks 1 bitine kontroller. MLC ketastes on aga mitu erinevat olekut tänu millele suudab ketas hoida 2te bitti ühes üksuses ja see teeb ta palju odavamaks. MLC ketaste kirjutmiskordi on umbes ~10 000 korda. SLC ja MLC hinnavahe on pea kümnekordne.<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD (tavalised, pöörlevad kettad) kettaid on tegelikult suhteliselt keeruline võrrelda. Traditsioonilised kõvaketta jõudlustestid rõhuvad nõrkuste võrdlemisele, näiteks keerlemise latentsus- ja otsinguajale. SSD kettad aga ei keerle, mis tähendab, et analoogsetes testides on nad peajagu üle. Samas SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus võib ajapikku degrareeruda. Testida tuleks kasutatud ketast kuna uhiuue, poest ostetud ketta jõudlus võib olla märgatavalt parem kui aastate vanune ketas (SSD).<br /> <br /> <br /> <br /> {| border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! Omadus<br /> ! SSD<br /> ! HDD<br /> |-<br /> | Pöörete üles saamise aeg (ketta töökiiruseni; inglise spin up)<br /> | Hetkeline (ei kulu aega)<br /> | Võib võtta mõne sekundi; mitme-kettalises seadmes võib olla vajadus lükata edasi iga ketta spin up'i, et piirata järsku pingetõusu kõikide kettaste üheaegsest elektri võtmisest.<br /> |-<br /> | Suvapöördumise aeg<br /> | Umbes 0,1 ms - kordi kiirem kui HDD, sest andmete poole pöördutakse otse välkmälus.<br /> | Vahemikus 5–10 ms vajaduse tõttu liigutada päid ja oodata kuni andmed liiguvad lugemis-/kirjutamispea all.<br /> |-<br /> | Lugemise latentsusaeg<br /> | Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast; Kasutusaladel, kus kõvaketta andmete otsimine on piiravaks faktoriks, on tulemuseks kiirem käivitus ja applikatsioonide stardiaeg<br /> | Üldiselt kõrge, kuna mehhaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aega.<br /> |-<br /> | Pideva lugemise jõudlus<br /> | Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSDl paikneb.<br /> | Kui andmed on fragmenteerunud, siis info välja lugemine võib anda erinevaid vastamis-aegu.<br /> |-<br /> | Defragmentatsioon<br /> | Pooljuhtkettad ei saa kasu defragmentatsioonist (fragmentatsiooni eemaldamisest), sest sellel on SSD-dele minimaalne effekt ja iga defragmentatsiooni protsess lisab uusi kirjutamisi NAND välkmälule, millel on niigi piiratud eluiga.<br /> | HDDd vajavad defragmentatsiooni pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.<br /> |-<br /> | Müratase<br /> | SSD-del ei ole liikuvaid osi ja müra ei tekita<br /> | HDD-del on liikuvad osad(pead, mootor) ja tekitavad erineval tasemel müra olenevalt mudelist.<br /> |-<br /> | Mehhaaniline vastupidavus<br /> | Liikuvate osade puudumine praktiliselt eemaldab mehhaanilised rikked.<br /> | HDD-del on mitmeid liikuvaid osi, mis kõik ütlevad aja jooksul üles.<br /> |-<br /> | Vastupidavus löökidele, rõhule, vibratsioonile ja äärmuslikele temperatuuridele<br /> | Puuduvad lendavad pead või pöörlevad kettad, mis võiks ekstreemsetele oludele alla jääda.<br /> | Lendavad pead ja pöörlevad kettad on üldiselt selliste äärmuslikele situatsioonidele haavatavad.<br /> |-<br /> | Magneetiline tundlikkus<br /> | Ei mõjuta välkmälu.<br /> | Magnetid või magnetimpulsid võivad muuta andmeid kettal.<br /> |-<br /> | Kaal ja maht<br /> | Välkmälu ja trükiplaadi material on väga kerged võrreldes HDD-dega.<br /> | Tippjõudlusega HDDd kasutavad raskemaid komponente kui sülearvuti kõvakettad, mis on kerged, kuid mitte samal määral kui pooljuhtkettad.<br /> |-<br /> | Paralleelsed operatsioonid<br /> | Mõneded välkmälu kontrolleritel võib olla mitu välkmälu kiipi kirjutamas ja lugemas erinevat infot samal ajal.<br /> | Kõvaketastel on mitu pead, kuid need peavad kõik ühel samal silindril (rajal) joondatud olema.<br /> |-<br /> | Kirjutuskindlus<br /> | Pooljuhtkettad, mis kasutavad välkmälu on piiratud arv kordi kirjutatavad. DRAM'il (dünaamilise suvapöördumisega mälul) põhinevatel pooljuhtketastel pole kirjutuskordade arvul piiranguid.<br /> | Magnetandmekandjatel pole limiteeritud arv kirjutuskordi.<br /> |-<br /> | Tarkvara enkrüpteeringu piirangud<br /> | NAND välkmälu ei saa üle kirjutada, selle asemel tuleb ümber kirjutada eelnevalt kustutatud blokkidesse. Kui tarkvaralise krüpteeringu programm krüpteerib juba SSDl paiknevat infot, siis &quot;üle kirjutatud&quot; andmed on ikka kaitsmata, krüpteerimata ja andmevargale kättesaadav (kettal-põhineval riistvarakrüpteeringu puhul seda probleemi ei esine). Lisaks ei saa andmeid turvaliselt kustutada kirjutades algseid andmeid üle kirjutades ilma kettasse sisse-ehitatud eriliste &quot;Secure Erase&quot; protseduurideta.<br /> | HDDd saavad andmed otse ükskõik millises sektoris üle kirjutada.<br /> |-<br /> | Lugemis- ja kirjutamiskiiruste sümmeetria.<br /> | Odavamate pooljuhtketaste korral on kirjutamiskiirused oluliselt madalamad kui lugemiskiirused. Tippjõudluse ja kindlate tootjate SSD-del on kirjutamis- ja lugemiskiirus tasakaalus.<br /> | HDD-del on enamasti sümmeetrilised lugemis- ja kirjutamiskiirused.<br /> |-<br /> | Free block availability and TRIM<br /> | Pooljuhtketaste jõudlust mõjutab kõvasti saada olevate vabade, programmeeritavate blokkide olemasolu. Varemkirjutatud andmeblokid, mis ei ole enam kasutuses on võimalik taaskasutusse võtta TRIM'i poolt; kuid isegi TRIM'iga vähem vabu programmeeritavaid andmeblokke tähendab madalamat jõudlust.<br /> | HDDd ei ole mõjutatud vabadest blokkidest või TRIM funktsionaalsuse( puudumise)st.<br /> |-<br /> | Energiakasutus<br /> | Tippjõudluse välkmälul põhinevad pooljuhtkettad kasutavad tavaliselt ainult 1/3 kuni 1/2 voolust, mis kulub HDD-dele; Tippjõudluse DRAM SSDd vajavad tavaliselt sama palju elektrit kui HDDd ja vaajavad voolu ka siis kui ülejäänud süsteem on välja lülitatud..<br /> | Tippjõudluse HDDd vajavad tavaliselt 12-18 vatti; sülearvutitele mõeldud kettad kasutavad tavaliselt 2 vatti.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> SSD kettad on välkmälul põhinevad andmekandjad. Nad on pea igas aspektis tavalistest HDD'dest peajagu üle. Plussideks on parem lugemis/kirjutamiskiirus, programmid avanevad kiiremini, vaiksus, päringutele reageerimine, kiirem failide kopeerimine, vähene energiakasutus, puuduvad liikuvad osad, vastupidavam. Suurimaks miinuseks on aga paraku hind. Isiklikult arvan, et veel on vara üle minna SSD kettale just tänu hinnale, samuti ka kettasuurused on veel võrdlemisi väikesed. Kuid lootust on, et lähimate aastate jooksul peaks jõudma SSD ketas igaühe koju.<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive]<br /> [http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm http://compreviews.about.com/od/storage/a/SSD.htm]<br /> [http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas]<br /> [http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm http://www.wisegeek.com/what-is-an-ssd.htm]</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44266 2011-12-09T20:24:02Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>'''ARTIKKEL ON POOLELI!'''<br /> Sellel teemal kirjutab Andres Sumin A32<br /> <br /> == Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> Pooljuhtketas ehk SSD ehk Solid-state drive on andmekandja mis kasutab püsimälu andmete talletamiseks. SSD kettad erinevad tavapärastest kõvaketastest selle poolest, et nendes puuduvad liikuvad osad. Selle asemel kasutatakse SSD ketastes mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu. Võrreldes tavaliste ketastega kannatavad SSD kettad füüsilisi põrutusi, kasutavad vähem ressurssi, on kiiremad ja vaiksemad aga ka palju kallimad. Operatsioonisüsteemid näevad pooljuhtkettaid kui tavalisi kõvakettaid ning nende jaoks pole vaja spetsiaalseid draivereid.<br /> <br /> == Mis on välkmälu? ==<br /> <br /> SSD ketas on välkmälul põhinev kõvaketas. Välkmälu (inglise keeles flash memory) on säilmälu, mis on elektriliselt nii programmeeritav kui ka kustutatav. Välkmälude kasutusalaks on mälupulgad, mälukaardid, MP3-mängijad ja teised seadmed. See on EEPROM (inglise keeles electrically erasable programmable read-only memory – elektriliselt ümberprogrammeeritav püsimälu), mida programmeeritakse ümber suurte plokkidena. Vanadel seadmetel kustutati ja programmeeriti ümber kogu kiip korraga. Välkmälu maksab palju vähem kui EEPROM, mida saab programmeerida ühe baidi haaval, ja on seetõttu saanud domineerivaks tehnoloogiaks seadmetel, kus on vaja palju säilmälu. Näiteks kasutatakse välkmälu sülearvutites, digikaamerates, mobiiltelefonides ja mängukonsoolides mänguseisude salvestamiseks.<br /> Kuna välkmälu on säilmälu, säilivad andmed ka pärast toite väljalülitamist. Lisaks on välkmälul suur lugemiskiirus (kuigi väiksem kui muutmälul) ja parem löögikindlus kui kõvaketastel. Nende omaduste tõttu on välkmälu saanud väga populaarseks kaasaskantavates seadmetes. Mälukaardis pakendatud välkmälu on väga vastupidav, võimeline taluma tugevat survet ja äärmuslikke temperatuure ning on veekindel.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kõvakettad jagunevad kaheks, nendeks on SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC on kiirem ja kallim ning sellel on rohkem kirjutuskordi milleks on umbkaudu ~100 000 korda. Antud ketta teeb kallimaks 1 bitine kontroller. MLC ketastes on aga mitu erinevat olekut tänu millele suudab ketas hoida 2te bitti ühes üksuses ja see teeb ta palju odavamaks. MLC ketaste kirjutmiskordi on umbes ~10 000 korda. SLC ja MLC hinnavahe on pea kümnekordne.<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD (tavalised, pöörlevad kettad) kettaid on tegelikult suhteliselt keeruline võrrelda. Traditsioonilised kõvaketta jõudlustestid rõhuvad nõrkuste võrdlemisele, näiteks keerlemise latentsus- ja otsinguajale. SSD kettad aga ei keerle, mis tähendab, et analoogsetes testides on nad peajagu üle. Samas SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus võib ajapikku degrareeruda. Testida tuleks kasutatud ketast kuna uhiuue, poest ostetud ketta jõudlus võib olla märgatavalt parem kui aastate vanune ketas (SSD).<br /> <br /> <br /> <br /> {| border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! Omadus<br /> ! SSD<br /> ! HDD<br /> |-<br /> | Pöörete üles saamise aeg (ketta töökiiruseni; inglise spin up)<br /> | Hetkeline (ei kulu aega)<br /> | Võib võtta mõne sekundi; mitme-kettalises seadmes võib olla vajadus lükata edasi iga ketta spin up'i, et piirata järsku pingetõusu kõikide kettaste üheaegsest elektri võtmisest.<br /> |-<br /> | Suvapöördumise aeg<br /> | Umbes 0,1 ms - kordi kiirem kui HDD, sest andmete poole pöördutakse otse välkmälus.<br /> | Vahemikus 5–10 ms vajaduse tõttu liigutada päid ja oodata kuni andmed liiguvad lugemis-/kirjutamispea all.<br /> |-<br /> | Lugemise latentsusaeg<br /> | Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast; Kasutusaladel, kus kõvaketta andmete otsimine on piiravaks faktoriks, on tulemuseks kiirem käivitus ja applikatsioonide stardiaeg<br /> | Üldiselt kõrge, kuna mehhaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aega.<br /> |-<br /> | Pideva lugemise jõudlus<br /> | Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSDl paikneb.<br /> | Kui andmed on fragmenteerunud, siis info välja lugemine võib anda erinevaid vastamis-aegu.<br /> |-<br /> | Defragmentatsioon<br /> | Pooljuhtkettad ei saa kasu defragmentatsioonist (fragmentatsiooni eemaldamisest), sest sellel on SSD-dele minimaalne effekt ja iga defragmentatsiooni protsess lisab uusi kirjutamisi NAND välkmälule, millel on niigi piiratud eluiga.<br /> | HDDd vajavad defragmentatsiooni pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.<br /> |-<br /> | Müratase<br /> | SSD-del ei ole liikuvaid osi ja müra ei tekita<br /> | HDD-del on liikuvad osad(pead, mootor) ja tekitavad erineval tasemel müra olenevalt mudelist.<br /> |-<br /> | Mehhaaniline vastupidavus<br /> | Liikuvate osade puudumine praktiliselt eemaldab mehhaanilised rikked.<br /> | HDD-del on mitmeid liikuvaid osi, mis kõik ütlevad aja jooksul üles.<br /> |-<br /> | Vastupidavus löökidele, rõhule, vibratsioonile ja äärmuslikele temperatuuridele<br /> | Puuduvad lendavad pead või pöörlevad kettad, mis võiks ekstreemsetele oludele alla jääda.<br /> | Lendavad pead ja pöörlevad kettad on üldiselt selliste äärmuslikele situatsioonidele haavatavad.<br /> |-<br /> | Magneetiline tundlikkus<br /> | Ei mõjuta välkmälu.<br /> | Magnetid või magnetimpulsid võivad muuta andmeid kettal.<br /> |-<br /> | Kaal ja maht<br /> | Välkmälu ja trükiplaadi material on väga kerged võrreldes HDD-dega.<br /> | Tippjõudlusega HDDd kasutavad raskemaid komponente kui sülearvuti kõvakettad, mis on kerged, kuid mitte samal määral kui pooljuhtkettad.<br /> |-<br /> | Paralleelsed operatsioonid<br /> | Mõneded välkmälu kontrolleritel võib olla mitu välkmälu kiipi kirjutamas ja lugemas erinevat infot samal ajal.<br /> | Kõvaketastel on mitu pead, kuid need peavad kõik ühel samal silindril (rajal) joondatud olema.<br /> |-<br /> | Kirjutuskindlus<br /> | Pooljuhtkettad, mis kasutavad välkmälu on piiratud arv kordi kirjutatavad. DRAM'il (dünaamilise suvapöördumisega mälul) põhinevatel pooljuhtketastel pole kirjutuskordade arvul piiranguid.<br /> | Magnetandmekandjatel pole limiteeritud arv kirjutuskordi.<br /> |-<br /> | Tarkvara enkrüpteeringu piirangud<br /> | NAND välkmälu ei saa üle kirjutada, selle asemel tuleb ümber kirjutada eelnevalt kustutatud blokkidesse. Kui tarkvaralise krüpteeringu programm krüpteerib juba SSDl paiknevat infot, siis &quot;üle kirjutatud&quot; andmed on ikka kaitsmata, krüpteerimata ja andmevargale kättesaadav (kettal-põhineval riistvarakrüpteeringu puhul seda probleemi ei esine). Lisaks ei saa andmeid turvaliselt kustutada kirjutades algseid andmeid üle kirjutades ilma kettasse sisse-ehitatud eriliste &quot;Secure Erase&quot; protseduurideta.<br /> | HDDd saavad andmed otse ükskõik millises sektoris üle kirjutada.<br /> |-<br /> | Lugemis- ja kirjutamiskiiruste sümmeetria.<br /> | Odavamate pooljuhtketaste korral on kirjutamiskiirused oluliselt madalamad kui lugemiskiirused. Tippjõudluse ja kindlate tootjate SSD-del on kirjutamis- ja lugemiskiirus tasakaalus.<br /> | HDD-del on enamasti sümmeetrilised lugemis- ja kirjutamiskiirused.<br /> |-<br /> | Free block availability and TRIM<br /> | Pooljuhtketaste jõudlust mõjutab kõvasti saada olevate vabade, programmeeritavate blokkide olemasolu. Varemkirjutatud andmeblokid, mis ei ole enam kasutuses on võimalik taaskasutusse võtta TRIM'i poolt; kuid isegi TRIM'iga vähem vabu programmeeritavaid andmeblokke tähendab madalamat jõudlust.<br /> | HDDd ei ole mõjutatud vabadest blokkidest või TRIM funktsionaalsuse( puudumise)st.<br /> |-<br /> | Energiakasutus<br /> | Tippjõudluse välkmälul põhinevad pooljuhtkettad kasutavad tavaliselt ainult 1/3 kuni 1/2 voolust, mis kulub HDD-dele; Tippjõudluse DRAM SSDd vajavad tavaliselt sama palju elektrit kui HDDd ja vaajavad voolu ka siis kui ülejäänud süsteem on välja lülitatud..<br /> | Tippjõudluse HDDd vajavad tavaliselt 12-18 vatti; sülearvutitele mõeldud kettad kasutavad tavaliselt 2 vatti.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> SSD kettad on välkmälul põhinevad andmekandjad. Nad on pea igas aspektis tavalistest HDD'dest peajagu üle. Plussideks on parem lugemis/kirjutamiskiirus, programmid avanevad kiiremini, vaiksus, päringutele reageerimine, kiirem failide kopeerimine, vähene energiakasutus, puuduvad liikuvad osad, vastupidavam. Suurimaks miinuseks on aga paraku hind. Isiklikult arvan, et veel on vara üle minna SSD kettale just tänu hinnale, samuti ka kettasuurused on veel võrdlemisi väikesed. Kuid lootust on, et lähimate aastate jooksul peaks jõudma SSD ketas igaühe koju.</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44263 2011-12-09T19:51:22Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>'''ARTIKKEL ON POOLELI!'''<br /> Sellel teemal kirjutab Andres Sumin A32<br /> <br /> == Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> Pooljuhtketas ehk SSD ehk Solid-state drive on andmekandja mis kasutab püsimälu andmete talletamiseks. SSD kettad erinevad tavapärastest kõvaketastest selle poolest, et nendes puuduvad liikuvad osad. Selle asemel kasutatakse SSD ketastes mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu. Võrreldes tavaliste ketastega kannatavad SSD kettad füüsilisi põrutusi, kasutavad vähem ressurssi, on kiiremad ja vaiksemad aga ka palju kallimad. Operatsioonisüsteemid näevad pooljuhtkettaid kui tavalisi kõvakettaid ning nende jaoks pole vaja spetsiaalseid draivereid.<br /> <br /> == Mis on välkmälu? ==<br /> <br /> SSD ketas on välkmälul põhinev kõvaketas. Välkmälu (inglise keeles flash memory) on säilmälu, mis on elektriliselt nii programmeeritav kui ka kustutatav. Välkmälude kasutusalaks on mälupulgad, mälukaardid, MP3-mängijad ja teised seadmed. See on EEPROM (inglise keeles electrically erasable programmable read-only memory – elektriliselt ümberprogrammeeritav püsimälu), mida programmeeritakse ümber suurte plokkidena. Vanadel seadmetel kustutati ja programmeeriti ümber kogu kiip korraga. Välkmälu maksab palju vähem kui EEPROM, mida saab programmeerida ühe baidi haaval, ja on seetõttu saanud domineerivaks tehnoloogiaks seadmetel, kus on vaja palju säilmälu. Näiteks kasutatakse välkmälu sülearvutites, digikaamerates, mobiiltelefonides ja mängukonsoolides mänguseisude salvestamiseks.<br /> Kuna välkmälu on säilmälu, säilivad andmed ka pärast toite väljalülitamist. Lisaks on välkmälul suur lugemiskiirus (kuigi väiksem kui muutmälul) ja parem löögikindlus kui kõvaketastel. Nende omaduste tõttu on välkmälu saanud väga populaarseks kaasaskantavates seadmetes. Mälukaardis pakendatud välkmälu on väga vastupidav, võimeline taluma tugevat survet ja äärmuslikke temperatuure ning on veekindel.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kõvakettad jagunevad kaheks, nendeks on SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC on kiirem ja kallim ning sellel on rohkem kirjutuskordi milleks on umbkaudu ~100 000 korda. Antud ketta teeb kallimaks 1 bitine kontroller. MLC ketastes on aga mitu erinevat olekut tänu millele suudab ketas hoida 2te bitti ühes üksuses ja see teeb ta palju odavamaks. MLC ketaste kirjutmiskordi on umbes ~10 000 korda. SLC ja MLC hinnavahe on pea kümnekordne.<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD (tavalised, pöörlevad kettad) kettaid on tegelikult suhteliselt keeruline võrrelda. Traditsioonilised kõvaketta jõudlustestid rõhuvad nõrkuste võrdlemisele, näiteks keerlemise latentsus- ja otsinguajale. SSD kettad aga ei keerle, mis tähendab, et analoogsetes testides on nad peajagu üle. Samas SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus võib ajapikku degrareeruda. Testida tuleks kasutatud ketast kuna uhiuue, poest ostetud ketta jõudlus võib olla märgatavalt parem kui aastate vanune ketas (SSD).<br /> <br /> <br /> <br /> {| border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! Omadus<br /> ! SSD<br /> ! HDD<br /> |-<br /> | Pöörete üles saamise aeg (ketta töökiiruseni; inglise spin up)<br /> | Hetkeline (ei kulu aega)<br /> | Võib võtta mõne sekundi; mitme-kettalises seadmes võib olla vajadus lükata edasi iga ketta spin up'i, et piirata järsku pingetõusu kõikide kettaste üheaegsest elektri võtmisest.<br /> |-<br /> | Suvapöördumise aeg<br /> | Umbes 0,1 ms - kordi kiirem kui HDD, sest andmete poole pöördutakse otse välkmälus.<br /> | Vahemikus 5–10 ms vajaduse tõttu liigutada päid ja oodata kuni andmed liiguvad lugemis-/kirjutamispea all.<br /> |-<br /> | Lugemise latentsusaeg<br /> | Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast; Kasutusaladel, kus kõvaketta andmete otsimine on piiravaks faktoriks, on tulemuseks kiirem käivitus ja applikatsioonide stardiaeg<br /> | Üldiselt kõrge, kuna mehhaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aega.<br /> |-<br /> | Pideva lugemise jõudlus<br /> | Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSDl paikneb.<br /> | Kui andmed on fragmenteerunud, siis info välja lugemine võib anda erinevaid vastamis-aegu.<br /> |-<br /> | Defragmentatsioon<br /> | Pooljuhtkettad ei saa kasu defragmentatsioonist (fragmentatsiooni eemaldamisest), sest sellel on SSD-dele minimaalne effekt ja iga defragmentatsiooni protsess lisab uusi kirjutamisi NAND välkmälule, millel on niigi piiratud eluiga.<br /> | HDDd vajavad defragmentatsiooni pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.<br /> |-<br /> | Müratase<br /> | SSD-del ei ole liikuvaid osi ja müra ei tekita<br /> | HDD-del on liikuvad osad(pead, mootor) ja tekitavad erineval tasemel müra olenevalt mudelist.<br /> |-<br /> | Mehhaaniline vastupidavus<br /> | Liikuvate osade puudumine praktiliselt eemaldab mehhaanilised rikked.<br /> | HDD-del on mitmeid liikuvaid osi, mis kõik ütlevad aja jooksul üles.<br /> |-<br /> | Vastupidavus löökidele, rõhule, vibratsioonile ja äärmuslikele temperatuuridele<br /> | Puuduvad lendavad pead või pöörlevad kettad, mis võiks ekstreemsetele oludele alla jääda.<br /> | Lendavad pead ja pöörlevad kettad on üldiselt selliste äärmuslikele situatsioonidele haavatavad.<br /> |-<br /> | Magneetiline tundlikkus<br /> | Ei mõjuta välkmälu.<br /> | Magnetid või magnetimpulsid võivad muuta andmeid kettal.<br /> |-<br /> | Kaal ja maht<br /> | Välkmälu ja trükiplaadi material on väga kerged võrreldes HDD-dega.<br /> | Tippjõudlusega HDDd kasutavad raskemaid komponente kui sülearvuti kõvakettad, mis on kerged, kuid mitte samal määral kui pooljuhtkettad.<br /> |-<br /> | Paralleelsed operatsioonid<br /> | Mõneded välkmälu kontrolleritel võib olla mitu välkmälu kiipi kirjutamas ja lugemas erinevat infot samal ajal.<br /> | Kõvaketastel on mitu pead, kuid need peavad kõik ühel samal silindril (rajal) joondatud olema.<br /> |-<br /> | Kirjutuskindlus<br /> | Pooljuhtkettad, mis kasutavad välkmälu on piiratud arv kordi kirjutatavad. DRAM'il (dünaamilise suvapöördumisega mälul) põhinevatel pooljuhtketastel pole kirjutuskordade arvul piiranguid.<br /> | Magnetandmekandjatel pole limiteeritud arv kirjutuskordi.<br /> |-<br /> | Tarkvara enkrüpteeringu piirangud<br /> | NAND välkmälu ei saa üle kirjutada, selle asemel tuleb ümber kirjutada eelnevalt kustutatud blokkidesse. Kui tarkvaralise krüpteeringu programm krüpteerib juba SSDl paiknevat infot, siis &quot;üle kirjutatud&quot; andmed on ikka kaitsmata, krüpteerimata ja andmevargale kättesaadav (kettal-põhineval riistvarakrüpteeringu puhul seda probleemi ei esine). Lisaks ei saa andmeid turvaliselt kustutada kirjutades algseid andmeid üle kirjutades ilma kettasse sisse-ehitatud eriliste &quot;Secure Erase&quot; protseduurideta.<br /> | HDDd saavad andmed otse ükskõik millises sektoris üle kirjutada.<br /> |-<br /> | Lugemis- ja kirjutamiskiiruste sümmeetria.<br /> | Odavamate pooljuhtketaste korral on kirjutamiskiirused oluliselt madalamad kui lugemiskiirused. Tippjõudluse ja kindlate tootjate SSD-del on kirjutamis- ja lugemiskiirus tasakaalus.<br /> | HDD-del on enamasti sümmeetrilised lugemis- ja kirjutamiskiirused.<br /> |-<br /> | Free block availability and TRIM<br /> | Pooljuhtketaste jõudlust mõjutab kõvasti saada olevate vabade, programmeeritavate blokkide olemasolu. Varemkirjutatud andmeblokid, mis ei ole enam kasutuses on võimalik taaskasutusse võtta TRIM'i poolt; kuid isegi TRIM'iga vähem vabu programmeeritavaid andmeblokke tähendab madalamat jõudlust.<br /> | HDDd ei ole mõjutatud vabadest blokkidest või TRIM funktsionaalsuse( puudumise)st.<br /> |-<br /> | Energiakasutus<br /> | Tippjõudluse välkmälul põhinevad pooljuhtkettad kasutavad tavaliselt ainult 1/3 kuni 1/2 voolust, mis kulub HDD-dele; Tippjõudluse DRAM SSDd vajavad tavaliselt sama palju elektrit kui HDDd ja vaajavad voolu ka siis kui ülejäänud süsteem on välja lülitatud..<br /> | Tippjõudluse HDDd vajavad tavaliselt 12-18 vatti; sülearvutitele mõeldud kettad kasutavad tavaliselt 2 vatti.<br /> |-<br /> |}</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44261 2011-12-09T19:30:17Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>'''ARTIKKEL ON POOLELI!'''<br /> Sellel teemal kirjutab Andres Sumin A32<br /> <br /> == Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> Pooljuhtketas ehk SSD ehk Solid-state drive on andmekandja mis kasutab püsimälu andmete talletamiseks. SSD kettad erinevad tavapärastest kõvaketastest selle poolest, et nendes puuduvad liikuvad osad. Selle asemel kasutatakse SSD ketastes mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu. Võrreldes tavaliste ketastega kannatavad SSD kettad füüsilisi põrutusi, kasutavad vähem ressurssi, on kiiremad ja vaiksemad aga ka palju kallimad. Operatsioonisüsteemid näevad pooljuhtkettaid kui tavalisi kõvakettaid ning nende jaoks pole vaja spetsiaalseid draivereid.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kõvakettad jagunevad kaheks, nendeks on SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC on kiirem ja kallim ning sellel on rohkem kirjutuskordi milleks on umbkaudu ~100 000 korda. Antud ketta teeb kallimaks 1 bitine kontroller. MLC ketastes on aga mitu erinevat olekut tänu millele suudab ketas hoida 2te bitti ühes üksuses ja see teeb ta palju odavamaks. MLC ketaste kirjutmiskordi on umbes ~10 000 korda. SLC ja MLC hinnavahe on pea kümnekordne.<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD (tavalised, pöörlevad kettad) kettaid on tegelikult suhteliselt keeruline võrrelda. Traditsioonilised kõvaketta jõudlustestid rõhuvad nõrkuste võrdlemisele, näiteks keerlemise latentsus- ja otsinguajale. SSD kettad aga ei keerle, mis tähendab, et analoogsetes testides on nad peajagu üle. Samas SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus võib ajapikku degrareeruda. Testida tuleks kasutatud ketast kuna uhiuue, poest ostetud ketta jõudlus võib olla märgatavalt parem kui aastate vanune ketas (SSD).<br /> <br /> <br /> <br /> {| border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! Omadus<br /> ! SSD<br /> ! HDD<br /> |-<br /> | Pöörete üles saamise aeg (ketta töökiiruseni; inglise spin up)<br /> | Hetkeline (ei kulu aega)<br /> | Võib võtta mõne sekundi; mitme-kettalises seadmes võib olla vajadus lükata edasi iga ketta spin up'i, et piirata järsku pingetõusu kõikide kettaste üheaegsest elektri võtmisest.<br /> |-<br /> | Suvapöördumise aeg<br /> | Umbes 0,1 ms - kordi kiirem kui HDD, sest andmete poole pöördutakse otse välkmälus.<br /> | Vahemikus 5–10 ms vajaduse tõttu liigutada päid ja oodata kuni andmed liiguvad lugemis-/kirjutamispea all.<br /> |-<br /> | Lugemise latentsusaeg<br /> | Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast; Kasutusaladel, kus kõvaketta andmete otsimine on piiravaks faktoriks, on tulemuseks kiirem käivitus ja applikatsioonide stardiaeg<br /> | Üldiselt kõrge, kuna mehhaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aega.<br /> |-<br /> | Pideva lugemise jõudlus<br /> | Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSDl paikneb.<br /> | Kui andmed on fragmenteerunud, siis info välja lugemine võib anda erinevaid vastamis-aegu.<br /> |-<br /> | Defragmentatsioon<br /> | Pooljuhtkettad ei saa kasu defragmentatsioonist (fragmentatsiooni eemaldamisest), sest sellel on SSD-dele minimaalne effekt ja iga defragmentatsiooni protsess lisab uusi kirjutamisi NAND välkmälule, millel on niigi piiratud eluiga.<br /> | HDDd vajavad defragmentatsiooni pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.<br /> |-<br /> | Müratase<br /> | SSD-del ei ole liikuvaid osi ja müra ei tekita<br /> | HDD-del on liikuvad osad(pead, mootor) ja tekitavad erineval tasemel müra olenevalt mudelist.<br /> |-<br /> | Mehhaaniline vastupidavus<br /> | Liikuvate osade puudumine praktiliselt eemaldab mehhaanilised rikked.<br /> | HDD-del on mitmeid liikuvaid osi, mis kõik ütlevad aja jooksul üles.<br /> |-<br /> | Vastupidavus löökidele, rõhule, vibratsioonile ja äärmuslikele temperatuuridele<br /> | Puuduvad lendavad pead või pöörlevad kettad, mis võiks ekstreemsetele oludele alla jääda.<br /> | Lendavad pead ja pöörlevad kettad on üldiselt selliste äärmuslikele situatsioonidele haavatavad.<br /> |-<br /> | Magneetiline tundlikkus<br /> | Ei mõjuta välkmälu.<br /> | Magnetid või magnetimpulsid võivad muuta andmeid kettal.<br /> |-<br /> | Kaal ja maht<br /> | Välkmälu ja trükiplaadi material on väga kerged võrreldes HDD-dega.<br /> | Tippjõudlusega HDDd kasutavad raskemaid komponente kui sülearvuti kõvakettad, mis on kerged, kuid mitte samal määral kui pooljuhtkettad.<br /> |-<br /> | Paralleelsed operatsioonid<br /> | Mõneded välkmälu kontrolleritel võib olla mitu välkmälu kiipi kirjutamas ja lugemas erinevat infot samal ajal.<br /> | Kõvaketastel on mitu pead, kuid need peavad kõik ühel samal silindril (rajal) joondatud olema.<br /> |-<br /> | Kirjutuskindlus<br /> | Pooljuhtkettad, mis kasutavad välkmälu on piiratud arv kordi kirjutatavad. DRAM'il (dünaamilise suvapöördumisega mälul) põhinevatel pooljuhtketastel pole kirjutuskordade arvul piiranguid.<br /> | Magnetandmekandjatel pole limiteeritud arv kirjutuskordi.<br /> |-<br /> | Tarkvara enkrüpteeringu piirangud<br /> | NAND välkmälu ei saa üle kirjutada, selle asemel tuleb ümber kirjutada eelnevalt kustutatud blokkidesse. Kui tarkvaralise krüpteeringu programm krüpteerib juba SSDl paiknevat infot, siis &quot;üle kirjutatud&quot; andmed on ikka kaitsmata, krüpteerimata ja andmevargale kättesaadav (kettal-põhineval riistvarakrüpteeringu puhul seda probleemi ei esine). Lisaks ei saa andmeid turvaliselt kustutada kirjutades algseid andmeid üle kirjutades ilma kettasse sisse-ehitatud eriliste &quot;Secure Erase&quot; protseduurideta.<br /> | HDDd saavad andmed otse ükskõik millises sektoris üle kirjutada.<br /> |-<br /> | Lugemis- ja kirjutamiskiiruste sümmeetria.<br /> | Odavamate pooljuhtketaste korral on kirjutamiskiirused oluliselt madalamad kui lugemiskiirused. Tippjõudluse ja kindlate tootjate SSD-del on kirjutamis- ja lugemiskiirus tasakaalus.<br /> | HDD-del on enamasti sümmeetrilised lugemis- ja kirjutamiskiirused.<br /> |-<br /> | Free block availability and TRIM<br /> | Pooljuhtketaste jõudlust mõjutab kõvasti saada olevate vabade, programmeeritavate blokkide olemasolu. Varemkirjutatud andmeblokid, mis ei ole enam kasutuses on võimalik taaskasutusse võtta TRIM'i poolt; kuid isegi TRIM'iga vähem vabu programmeeritavaid andmeblokke tähendab madalamat jõudlust.<br /> | HDDd ei ole mõjutatud vabadest blokkidest või TRIM funktsionaalsuse( puudumise)st.<br /> |-<br /> | Energiakasutus<br /> | Tippjõudluse välkmälul põhinevad pooljuhtkettad kasutavad tavaliselt ainult 1/3 kuni 1/2 voolust, mis kulub HDD-dele; Tippjõudluse DRAM SSDd vajavad tavaliselt sama palju elektrit kui HDDd ja vaajavad voolu ka siis kui ülejäänud süsteem on välja lülitatud..<br /> | Tippjõudluse HDDd vajavad tavaliselt 12-18 vatti; sülearvutitele mõeldud kettad kasutavad tavaliselt 2 vatti.<br /> |-<br /> |}</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44260 2011-12-09T19:29:19Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>'''ARTIKKEL ON POOLELI!'''<br /> Sellel teemal kirjutab Andres Sumin A32<br /> <br /> <br /> Mõned punktid, mida viki artikli puhul tasub silmas pidada:<br /> Info autori kohta: Nimi, Grupp, Artikli kirjutamise aasta<br /> Teema lühitutvustus, millest artikkel räägib<br /> Mulli pole vaja kirjutada, kuid on hea, kui kõik käsud on arusaadavalt lahti seletatud<br /> Tehonoloogia kasutamisvõimalused reaalses elus ja võimalusel näited enda katsetustest on VÄGA oodatud!<br /> Lihtsad jooniseid, mis seletavad pika jutu lühidalt, on samuti head!<br /> Tekst võiks olla hea struktuuriga - alampealkirjad loogilised ning teema jaotus ka, et lugejal oleks teema kergemini loetav<br /> <br /> <br /> == Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> Pooljuhtketas ehk SSD ehk Solid-state drive on andmekandja mis kasutab püsimälu andmete talletamiseks. SSD kettad erinevad tavapärastest kõvaketastest selle poolest, et nendes puuduvad liikuvad osad. Selle asemel kasutatakse SSD ketastes mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu. Võrreldes tavaliste ketastega kannatavad SSD kettad füüsilisi põrutusi, kasutavad vähem ressurssi, on kiiremad ja vaiksemad aga ka palju kallimad. Operatsioonisüsteemid näevad pooljuhtkettaid kui tavalisi kõvakettaid ning nende jaoks pole vaja spetsiaalseid draivereid.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kõvakettad jagunevad kaheks, nendeks on SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC on kiirem ja kallim ning sellel on rohkem kirjutuskordi milleks on umbkaudu ~100 000 korda. Antud ketta teeb kallimaks 1 bitine kontroller. MLC ketastes on aga mitu erinevat olekut tänu millele suudab ketas hoida 2te bitti ühes üksuses ja see teeb ta palju odavamaks. MLC ketaste kirjutmiskordi on umbes ~10 000 korda. SLC ja MLC hinnavahe on pea kümnekordne.<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD (tavalised, pöörlevad kettad) kettaid on tegelikult suhteliselt keeruline võrrelda. Traditsioonilised kõvaketta jõudlustestid rõhuvad nõrkuste võrdlemisele, näiteks keerlemise latentsus- ja otsinguajale. SSD kettad aga ei keerle, mis tähendab, et analoogsetes testides on nad peajagu üle. Samas SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus võib ajapikku degrareeruda. Testida tuleks kasutatud ketast kuna uhiuue, poest ostetud ketta jõudlus võib olla märgatavalt parem kui aastate vanune ketas (SSD).<br /> <br /> <br /> <br /> {| border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! Omadus<br /> ! SSD<br /> ! HDD<br /> |-<br /> | Pöörete üles saamise aeg (ketta töökiiruseni; inglise spin up)<br /> | Hetkeline (ei kulu aega)<br /> | Võib võtta mõne sekundi; mitme-kettalises seadmes võib olla vajadus lükata edasi iga ketta spin up'i, et piirata järsku pingetõusu kõikide kettaste üheaegsest elektri võtmisest.<br /> |-<br /> | Suvapöördumise aeg<br /> | Umbes 0,1 ms - kordi kiirem kui HDD, sest andmete poole pöördutakse otse välkmälus.<br /> | Vahemikus 5–10 ms vajaduse tõttu liigutada päid ja oodata kuni andmed liiguvad lugemis-/kirjutamispea all.<br /> |-<br /> | Lugemise latentsusaeg<br /> | Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast; Kasutusaladel, kus kõvaketta andmete otsimine on piiravaks faktoriks, on tulemuseks kiirem käivitus ja applikatsioonide stardiaeg<br /> | Üldiselt kõrge, kuna mehhaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aega.<br /> |-<br /> | Pideva lugemise jõudlus<br /> | Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSDl paikneb.<br /> | Kui andmed on fragmenteerunud, siis info välja lugemine võib anda erinevaid vastamis-aegu.<br /> |-<br /> | Defragmentatsioon<br /> | Pooljuhtkettad ei saa kasu defragmentatsioonist (fragmentatsiooni eemaldamisest), sest sellel on SSD-dele minimaalne effekt ja iga defragmentatsiooni protsess lisab uusi kirjutamisi NAND välkmälule, millel on niigi piiratud eluiga.<br /> | HDDd vajavad defragmentatsiooni pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.<br /> |-<br /> | Müratase<br /> | SSD-del ei ole liikuvaid osi ja müra ei tekita<br /> | HDD-del on liikuvad osad(pead, mootor) ja tekitavad erineval tasemel müra olenevalt mudelist.<br /> |-<br /> | Mehhaaniline vastupidavus<br /> | Liikuvate osade puudumine praktiliselt eemaldab mehhaanilised rikked.<br /> | HDD-del on mitmeid liikuvaid osi, mis kõik ütlevad aja jooksul üles.<br /> |-<br /> | Vastupidavus löökidele, rõhule, vibratsioonile ja äärmuslikele temperatuuridele<br /> | Puuduvad lendavad pead või pöörlevad kettad, mis võiks ekstreemsetele oludele alla jääda.<br /> | Lendavad pead ja pöörlevad kettad on üldiselt selliste äärmuslikele situatsioonidele haavatavad.<br /> |-<br /> | Magneetiline tundlikkus<br /> | Ei mõjuta välkmälu.<br /> | Magnetid või magnetimpulsid võivad muuta andmeid kettal.<br /> |-<br /> | Kaal ja maht<br /> | Välkmälu ja trükiplaadi material on väga kerged võrreldes HDD-dega.<br /> | Tippjõudlusega HDDd kasutavad raskemaid komponente kui sülearvuti kõvakettad, mis on kerged, kuid mitte samal määral kui pooljuhtkettad.<br /> |-<br /> | Paralleelsed operatsioonid<br /> | Mõneded välkmälu kontrolleritel võib olla mitu välkmälu kiipi kirjutamas ja lugemas erinevat infot samal ajal.<br /> | Kõvaketastel on mitu pead, kuid need peavad kõik ühel samal silindril (rajal) joondatud olema.<br /> |-<br /> | Kirjutuskindlus<br /> | Pooljuhtkettad, mis kasutavad välkmälu on piiratud arv kordi kirjutatavad. DRAM'il (dünaamilise suvapöördumisega mälul) põhinevatel pooljuhtketastel pole kirjutuskordade arvul piiranguid.<br /> | Magnetandmekandjatel pole limiteeritud arv kirjutuskordi.<br /> |-<br /> | Tarkvara enkrüpteeringu piirangud<br /> | NAND välkmälu ei saa üle kirjutada, selle asemel tuleb ümber kirjutada eelnevalt kustutatud blokkidesse. Kui tarkvaralise krüpteeringu programm krüpteerib juba SSDl paiknevat infot, siis &quot;üle kirjutatud&quot; andmed on ikka kaitsmata, krüpteerimata ja andmevargale kättesaadav (kettal-põhineval riistvarakrüpteeringu puhul seda probleemi ei esine). Lisaks ei saa andmeid turvaliselt kustutada kirjutades algseid andmeid üle kirjutades ilma kettasse sisse-ehitatud eriliste &quot;Secure Erase&quot; protseduurideta.<br /> | HDDd saavad andmed otse ükskõik millises sektoris üle kirjutada.<br /> |-<br /> | Lugemis- ja kirjutamiskiiruste sümmeetria.<br /> | Odavamate pooljuhtketaste korral on kirjutamiskiirused oluliselt madalamad kui lugemiskiirused. Tippjõudluse ja kindlate tootjate SSD-del on kirjutamis- ja lugemiskiirus tasakaalus.<br /> | HDD-del on enamasti sümmeetrilised lugemis- ja kirjutamiskiirused.<br /> |-<br /> | Free block availability and TRIM<br /> | Pooljuhtketaste jõudlust mõjutab kõvasti saada olevate vabade, programmeeritavate blokkide olemasolu. Varemkirjutatud andmeblokid, mis ei ole enam kasutuses on võimalik taaskasutusse võtta TRIM'i poolt; kuid isegi TRIM'iga vähem vabu programmeeritavaid andmeblokke tähendab madalamat jõudlust.<br /> | HDDd ei ole mõjutatud vabadest blokkidest või TRIM funktsionaalsuse( puudumise)st.<br /> |-<br /> | Energiakasutus<br /> | Tippjõudluse välkmälul põhinevad pooljuhtkettad kasutavad tavaliselt ainult 1/3 kuni 1/2 voolust, mis kulub HDD-dele; Tippjõudluse DRAM SSDd vajavad tavaliselt sama palju elektrit kui HDDd ja vaajavad voolu ka siis kui ülejäänud süsteem on välja lülitatud..<br /> | Tippjõudluse HDDd vajavad tavaliselt 12-18 vatti; sülearvutitele mõeldud kettad kasutavad tavaliselt 2 vatti.<br /> |-<br /> |}</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44258 2011-12-09T19:21:43Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>'''ARTIKKEL ON POOLELI!'''<br /> Sellel teemal kirjutab Andres Sumin A32<br /> <br /> <br /> Mõned punktid, mida viki artikli puhul tasub silmas pidada:<br /> Info autori kohta: Nimi, Grupp, Artikli kirjutamise aasta<br /> Teema lühitutvustus, millest artikkel räägib<br /> Mulli pole vaja kirjutada, kuid on hea, kui kõik käsud on arusaadavalt lahti seletatud<br /> Tehonoloogia kasutamisvõimalused reaalses elus ja võimalusel näited enda katsetustest on VÄGA oodatud!<br /> Lihtsad jooniseid, mis seletavad pika jutu lühidalt, on samuti head!<br /> Tekst võiks olla hea struktuuriga - alampealkirjad loogilised ning teema jaotus ka, et lugejal oleks teema kergemini loetav<br /> <br /> <br /> == Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> Pooljuhtketas ehk SSD ehk Solid-state drive on andmekandja mis kasutab püsimälu andmete talletamiseks. SSD kettad erinevad tavapärastest kõvaketastest selle poolest, et nendes puuduvad liikuvad osad. Selle asemel kasutatakse SSD ketastes mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu. Võrreldes tavaliste ketastega kannatavad SSD kettad füüsilisi põrutusi, kasutavad vähem ressurssi, on kiiremad ja vaiksemad aga ka palju kallimad. Operatsioonisüsteemid näevad pooljuhtkettaid kui tavalisi kõvakettaid ning nende jaoks pole vaja spetsiaalseid draivereid.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kõvakettad jagunevad kaheks, nendeks on SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC on kiirem ja kallim ning sellel on rohkem kirjutuskordi milleks on umbkaudu ~100 000 korda. Antud ketta teeb kallimaks 1 bitine kontroller. MLC ketastes on aga mitu erinevat olekut tänu millele suudab ketas hoida 2te bitti ühes üksuses ja see teeb ta palju odavamaks. MLC ketaste kirjutmiskordi on umbes ~10 000 korda. SLC ja MLC hinnavahe on pea kümnekordne.<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD (tavalised, pöörlevad kettad) kettaid on tegelikult suhteliselt keeruline võrrelda. Traditsioonilised kõvaketta jõudlustestid rõhuvad nõrkuste võrdlemisele, näiteks keerlemise latentsus- ja otsinguajale. SSD kettad aga ei keerle, mis tähendab, et analoogsetes testides on nad peajagu üle. Samas SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus võib ajapikku degrareeruda. Testida tuleks kasutatud ketast kuna uhiuue, poest ostetud ketta jõudlus võib olla märgatavalt parem kui aastate vanune ketas (SSD).<br /> <br /> <br /> <br /> {| border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! Omadus<br /> ! SSD<br /> ! HDD<br /> |-<br /> | Pöörete üles saamise aeg (ketta töökiiruseni; inglise spin up)<br /> | Hetkeline (ei kulu aega)<br /> | Võib võtta mõne sekundi; mitme-kettalises seadmes võib olla vajadus lükata edasi iga ketta spin up'i, et piirata järsku pingetõusu kõikide kettaste üheaegsest elektri võtmisest.<br /> |-<br /> | Suvapöördumise aeg<br /> | Umbes 0,1 ms - kordi kiirem kui HDD, sest andmete poole pöördutakse otse välkmälus.<br /> | Vahemikus 5–10 ms vajaduse tõttu liigutada päid ja oodata kuni andmed liiguvad lugemis-/kirjutamispea all.<br /> |-<br /> | Lugemise latentsusaeg<br /> | Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast; Kasutusaladel, kus kõvaketta andmete otsimine on piiravaks faktoriks, on tulemuseks kiirem käivitus ja applikatsioonide stardiaeg<br /> | Üldiselt kõrge, kuna mehhaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aega.<br /> |-<br /> | Pideva lugemise jõudlus<br /> | Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSDl paikneb.<br /> | Kui andmed on fragmenteerunud, siis info välja lugemine võib anda erinevaid vastamis-aegu.<br /> |-<br /> | Defragmentatsioon<br /> | Pooljuhtkettad ei saa kasu defragmentatsioonist (fragmentatsiooni eemaldamisest), sest sellel on SSD-dele minimaalne effekt ja iga defragmentatsiooni protsess lisab uusi kirjutamisi NAND välkmälule, millel on niigi piiratud eluiga.<br /> | HDDd vajavad defragmentatsiooni pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.<br /> |-<br /> | Müratase<br /> | SSD-del ei ole liikuvaid osi ja müra ei tekita<br /> | HDD-del on liikuvad osad(pead, mootor) ja tekitavad erineval tasemel müra olenevalt mudelist.<br /> |-<br /> | Mehhaaniline vastupidavus<br /> | Liikuvate osade puudumine praktiliselt eemaldab mehhaanilised rikked.<br /> | HDD-del on mitmeid liikuvaid osi, mis kõik ütlevad aja jooksul üles.<br /> |-<br /> | <br /> | <br /> | <br /> |-<br /> |}</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44257 2011-12-09T19:11:02Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>'''ARTIKKEL ON POOLELI!'''<br /> Sellel teemal kirjutab Andres Sumin A32<br /> <br /> <br /> Mõned punktid, mida viki artikli puhul tasub silmas pidada:<br /> Info autori kohta: Nimi, Grupp, Artikli kirjutamise aasta<br /> Teema lühitutvustus, millest artikkel räägib<br /> Mulli pole vaja kirjutada, kuid on hea, kui kõik käsud on arusaadavalt lahti seletatud<br /> Tehonoloogia kasutamisvõimalused reaalses elus ja võimalusel näited enda katsetustest on VÄGA oodatud!<br /> Lihtsad jooniseid, mis seletavad pika jutu lühidalt, on samuti head!<br /> Tekst võiks olla hea struktuuriga - alampealkirjad loogilised ning teema jaotus ka, et lugejal oleks teema kergemini loetav<br /> <br /> <br /> == Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> Pooljuhtketas ehk SSD ehk Solid-state drive on andmekandja mis kasutab püsimälu andmete talletamiseks. SSD kettad erinevad tavapärastest kõvaketastest selle poolest, et nendes puuduvad liikuvad osad. Selle asemel kasutatakse SSD ketastes mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu. Võrreldes tavaliste ketastega kannatavad SSD kettad füüsilisi põrutusi, kasutavad vähem ressurssi, on kiiremad ja vaiksemad aga ka palju kallimad. Operatsioonisüsteemid näevad pooljuhtkettaid kui tavalisi kõvakettaid ning nende jaoks pole vaja spetsiaalseid draivereid.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kõvakettad jagunevad kaheks, nendeks on SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC on kiirem ja kallim ning sellel on rohkem kirjutuskordi milleks on umbkaudu ~100 000 korda. Antud ketta teeb kallimaks 1 bitine kontroller. MLC ketastes on aga mitu erinevat olekut tänu millele suudab ketas hoida 2te bitti ühes üksuses ja see teeb ta palju odavamaks. MLC ketaste kirjutmiskordi on umbes ~10 000 korda. SLC ja MLC hinnavahe on pea kümnekordne.<br /> <br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Header 1<br /> ! Header 2<br /> ! Header 3<br /> |-<br /> | row 1, cell 1<br /> | row 1, cell 2<br /> | row 1, cell 3<br /> |-<br /> | row 2, cell 1<br /> | row 2, cell 2<br /> | row 2, cell 3<br /> |-<br /> | row 3, cell 1<br /> | row 3, cell 2<br /> | row 3, cell 3<br /> |}<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD (tavalised, pöörlevad kettad) kettaid on tegelikult suhteliselt keeruline võrrelda. Traditsioonilised kõvaketta jõudlustestid rõhuvad nõrkuste võrdlemisele, näiteks keerlemise latentsus- ja otsinguajale. SSD kettad aga ei keerle, mis tähendab, et analoogsetes testides on nad peajagu üle. Samas SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus võib ajapikku degrareeruda. Testida tuleks kasutatud ketast kuna uhiuue, poest ostetud ketta jõudlus võib olla märgatavalt parem kui aastate vanune ketas (SSD).</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44256 2011-12-09T19:08:54Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>'''ARTIKKEL ON POOLELI!'''<br /> Sellel teemal kirjutab Andres Sumin A32<br /> <br /> <br /> Mõned punktid, mida viki artikli puhul tasub silmas pidada:<br /> Info autori kohta: Nimi, Grupp, Artikli kirjutamise aasta<br /> Teema lühitutvustus, millest artikkel räägib<br /> Mulli pole vaja kirjutada, kuid on hea, kui kõik käsud on arusaadavalt lahti seletatud<br /> Tehonoloogia kasutamisvõimalused reaalses elus ja võimalusel näited enda katsetustest on VÄGA oodatud!<br /> Lihtsad jooniseid, mis seletavad pika jutu lühidalt, on samuti head!<br /> Tekst võiks olla hea struktuuriga - alampealkirjad loogilised ning teema jaotus ka, et lugejal oleks teema kergemini loetav<br /> <br /> <br /> == Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> Pooljuhtketas ehk SSD ehk Solid-state drive on andmekandja mis kasutab püsimälu andmete talletamiseks. SSD kettad erinevad tavapärastest kõvaketastest selle poolest, et nendes puuduvad liikuvad osad. Selle asemel kasutatakse SSD ketastes mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu. Võrreldes tavaliste ketastega kannatavad SSD kettad füüsilisi põrutusi, kasutavad vähem ressurssi, on kiiremad ja vaiksemad aga ka palju kallimad. Operatsioonisüsteemid näevad pooljuhtkettaid kui tavalisi kõvakettaid ning nende jaoks pole vaja spetsiaalseid draivereid.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC? ==<br /> <br /> SSD kõvakettad jagunevad kaheks, nendeks on SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC on kiirem ja kallim ning sellel on rohkem kirjutuskordi milleks on umbkaudu ~100 000 korda. Antud ketta teeb kallimaks 1 bitine kontroller. MLC ketastes on aga mitu erinevat olekut tänu millele suudab ketas hoida 2te bitti ühes üksuses ja see teeb ta palju odavamaks. MLC ketaste kirjutmiskordi on umbes ~10 000 korda. SLC ja MLC hinnavahe on pea kümnekordne.<br /> <br /> == SSD vs. HDD ==<br /> <br /> SSD ja HDD (tavalised, pöörlevad kettad) kettaid on tegelikult suhteliselt keeruline võrrelda. Traditsioonilised kõvaketta jõudlustestid rõhuvad nõrkuste võrdlemisele, näiteks keerlemise latentsus- ja otsinguajale. SSD kettad aga ei keerle, mis tähendab, et analoogsetes testides on nad peajagu üle. Samas SSD ketaste sega lugemise-kirjutamise tõttu võib nende jõudlus võib ajapikku degrareeruda. Testida tuleks kasutatud ketast kuna uhiuue, poest ostetud ketta jõudlus võib olla märgatavalt parem kui aastate vanune ketas (SSD).</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44253 2011-12-09T13:13:33Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>'''ARTIKKEL ON POOLELI!'''<br /> Sellel teemal kirjutab Andres Sumin A32<br /> <br /> <br /> Mõned punktid, mida viki artikli puhul tasub silmas pidada:<br /> Info autori kohta: Nimi, Grupp, Artikli kirjutamise aasta<br /> Teema lühitutvustus, millest artikkel räägib<br /> Mulli pole vaja kirjutada, kuid on hea, kui kõik käsud on arusaadavalt lahti seletatud<br /> Tehonoloogia kasutamisvõimalused reaalses elus ja võimalusel näited enda katsetustest on VÄGA oodatud!<br /> Lihtsad jooniseid, mis seletavad pika jutu lühidalt, on samuti head!<br /> Tekst võiks olla hea struktuuriga - alampealkirjad loogilised ning teema jaotus ka, et lugejal oleks teema kergemini loetav<br /> <br /> <br /> == Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> Pooljuhtketas ehk SSD ehk Solid-state drive on andmekandja mis kasutab püsimälu andmete talletamiseks. SSD kettad erinevad tavapärastest kõvaketastest selle poolest, et nendes puuduvad liikuvad osad. Selle asemel kasutatakse SSD ketastes mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu. Võrreldes tavaliste ketastega kannatavad SSD kettad füüsilisi põrutusi, kasutavad vähem ressurssi, on kiiremad ja vaiksemad aga ka palju kallimad. Operatsioonisüsteemid näevad pooljuhtkettaid kui tavalisi kõvakettaid ning nende jaoks pole vaja spetsiaalseid draivereid.<br /> <br /> == Mis on SLC ja MLC ==<br /> <br /> SSD kõvakettad jagunevad kaheks, nendeks on SLC (single level cell) ja MLC (multi level cell). SLC on kiirem ja kallim ning sellel on rohkem kirjutuskordi milleks on umbkaudu ~100 000 korda. Antud ketta teeb kallimaks 1 bitine kontroller. MLC ketastes on aga mitu erinevat olekut tänu millele suudab ketas hoida 2te bitti ühes üksuses ja see teeb ta palju odavamaks. MLC ketaste kirjutmiskordi on umbes ~10 000 korda. SLC ja MLC hinnavahe on pea kümnekordne.</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44252 2011-12-09T13:07:41Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>'''ARTIKKEL ON POOLELI!'''<br /> Sellel teemal kirjutab Andres Sumin A32<br /> <br /> <br /> Mõned punktid, mida viki artikli puhul tasub silmas pidada:<br /> Info autori kohta: Nimi, Grupp, Artikli kirjutamise aasta<br /> Teema lühitutvustus, millest artikkel räägib<br /> Mulli pole vaja kirjutada, kuid on hea, kui kõik käsud on arusaadavalt lahti seletatud<br /> Tehonoloogia kasutamisvõimalused reaalses elus ja võimalusel näited enda katsetustest on VÄGA oodatud!<br /> Lihtsad jooniseid, mis seletavad pika jutu lühidalt, on samuti head!<br /> Tekst võiks olla hea struktuuriga - alampealkirjad loogilised ning teema jaotus ka, et lugejal oleks teema kergemini loetav<br /> <br /> <br /> == Mis on SSD ketas? ==<br /> <br /> Pooljuhtketas ehk SSD ehk Solid-state drive on andmekandja mis kasutab püsimälu andmete talletamiseks. SSD kettad erinevad tavapärastest kõvaketastest selle poolest, et nendes puuduvad liikuvad osad. Selle asemel kasutatakse SSD ketastes mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu. Võrreldes tavaliste ketastega kannatavad SSD kettad füüsilisi põrutusi, kasutavad vähem ressurssi, on kiiremad ja vaiksemad aga ka palju kallimad. Operatsioonisüsteemid näevad pooljuhtkettaid kui tavalisi kõvakettaid ning nende jaoks pole vaja spetsiaalseid draivereid.</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44251 2011-12-09T12:10:52Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>'''ARTIKKEL ON POOLELI!'''<br /> Sellel teemal kirjutab Andres Sumin A32<br /> <br /> <br /> Mõned punktid, mida viki artikli puhul tasub silmas pidada:<br /> Info autori kohta: Nimi, Grupp, Artikli kirjutamise aasta<br /> Teema lühitutvustus, millest artikkel räägib<br /> Mulli pole vaja kirjutada, kuid on hea, kui kõik käsud on arusaadavalt lahti seletatud<br /> Tehonoloogia kasutamisvõimalused reaalses elus ja võimalusel näited enda katsetustest on VÄGA oodatud!<br /> Lihtsad jooniseid, mis seletavad pika jutu lühidalt, on samuti head!<br /> Tekst võiks olla hea struktuuriga - alampealkirjad loogilised ning teema jaotus ka, et lugejal oleks teema kergemini loetav<br /> <br /> '''Mis on SSD ketas?'''<br /> <br /> Pooljuhtketas ehk SSD ehk Solid-state drive on andmekandja mis kasutab püsimälu andmete talletamiseks. SSD kettad erinevad tavapärastest kõvaketastest selle poolest, et nendes puuduvad liikuvad osad. Selle asemel kasutatakse SSD ketastes mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu. Võrreldes tavaliste ketastega kannatavad SSD kettad füüsilisi põrutusi, kasutavad vähem ressurssi, on kiiremad ja vaiksemad aga ka palju kallimad. Operatsioonisüsteemid näevad pooljuhtkettaid kui tavalisi kõvakettaid ning nende jaoks pole vaja spetsiaalseid draivereid.</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SSD_kettad&diff=44250 2011-12-09T12:06:44Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>'''ARTIKKEL ON POOLELI!'''<br /> Sellel teemal kirjutab Andres Sumin A32<br /> <br /> <br /> Mõned punktid, mida viki artikli puhul tasub silmas pidada:<br /> Info autori kohta: Nimi, Grupp, Artikli kirjutamise aasta<br /> Teema lühitutvustus, millest artikkel räägib<br /> Mulli pole vaja kirjutada, kuid on hea, kui kõik käsud on arusaadavalt lahti seletatud<br /> Tehonoloogia kasutamisvõimalused reaalses elus ja võimalusel näited enda katsetustest on VÄGA oodatud!<br /> Lihtsad jooniseid, mis seletavad pika jutu lühidalt, on samuti head!<br /> Tekst võiks olla hea struktuuriga - alampealkirjad loogilised ning teema jaotus ka, et lugejal oleks teema kergemini loetav<br /> <br /> '''Mis on SSD ketas?'''</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hvosujal&diff=42705 2011-11-21T08:24:18Z

<p>Asumin: /* Python */</p> <hr /> <div>==Quest2==<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> #autor : Heigo Võsujalg<br /> <br /> #kontrollib, kas on piisavalt õigusi (oled root)<br /> <br /> if [ $UID -ne 0 ]; then<br /> <br /> echo &quot;Käivita skripti $(basename $0) juurkasutaja õigustes&quot;<br /> exit 1<br /> <br /> fi<br /> <br /> echo &quot;Parandan vigased install failid&quot;<br /> <br /> apt-get install -f<br /> <br /> if [ $? -eq 0 ]; then<br /> echo &quot;&quot;<br /> <br /> else<br /> echo &quot;Apt-get käsk vigaseid faile ei parandanud. Proovin dpkg käsuga&quot;<br /> <br /> fi<br /> <br /> dpkg --configure -a<br /> <br /> <br /> if [ $? -eq 0 ]; then<br /> echo &quot;Success&quot;<br /> <br /> else<br /> echo &quot;Dpkg käsk vigaseid faile ei parandanud&quot;<br /> exit 1<br /> <br /> fi<br /> <br /> echo &quot;Vigane install on parandatud&quot;<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> ==Python==<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #Autor Heigo Võsujalg A21<br /> #Versioon 0.1<br /> #Skript taastab poolelijäänud tarkvarapaigalduse<br /> <br /> import sys,os<br /> <br /> #kontrollib, kas on piisavalt õigusi (oled root)<br /> if os.getuid() != 0:<br /> sys.exit(&quot;Käivita skript juur õigustes!&quot;)<br /> else:<br /> #Üritatakse pakette parandada apt-get käsuga<br /> apt = os.system (&quot;apt-get install -f&quot;)<br /> apt &gt;&gt; 8<br /> if apt == 0:<br /> print &quot;Paketid on edukalt parandatud.&quot;<br /> sys.exit(0)<br /> else:<br /> print &quot;Apt-get käsk vigaseid pakette ei parandanud. Proovin dpkg käsuga&quot;<br /> #Üritatakse pakette parandada dpkg käsuga<br /> dpkg = os.system (&quot;dpkg --configure -a&quot;)<br /> dpkg &gt;&gt; 8<br /> if dpkg == 0:<br /> print &quot;Success - vigased paketid on parandatud&quot;<br /> sys.exit(0)<br /> else:<br /> sys.exit(&quot;Dpkg käsuga vigaseid pakette ei parandatud&quot;)<br /> <br /> #Parandatud: Andres Sumin A32<br /> #1. Visuaalselt lühemaks.<br /> #2. Sai lisatud If lausele ka elsei. <br /> #3. Treppimine sai korda tehtud, muidu poleks alumist kontrolli õigel ajal toimunud.<br /> #4. Kasutajat teavitatakse kui esimese korraga saab pakid parandatud.<br /> #5. Dpkg'd kasutatakse ainult siis kui apt-getiga ei saadud pakette parandatud.<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> ==Powershelli kodunetöö==<br /> &lt;source lang=&quot;powershell&quot;&gt;<br /> #Autor Heigo Võsujalg<br /> #Versioon 0.1b<br /> #Skript näitab, millised seadmed hetkel arvutil ei tööta<br /> <br /> # Leitakse mitte töötavad seadmed<br /> $MaasSeadmed = Get-WmiObject Win32_PNPEntity | where {$_.ConfigManagerErrorcode -ne 0}<br /> <br /> # Kuvatakse mitte töötavad seadmed<br /> $hostname = hostname<br /> if (!$MaasSeadmed) {<br /> &quot;Kõik teenused {0} -l töötavad&quot; -f $Hostname<br /> }<br /> else {<br /> if (!$MaasSeadmed.Count) {$Count=1} else {$Count=$MaasSeadmed.Count}<br /> &quot;Mitte töötavate teenus(te) arv {0} -l: {1}&quot; -f $Hostname, $Count<br /> foreach ($Device in $MaasSeadmed) {<br /> &quot;Nimi : {0}&quot; -f $Device.Name<br /> &quot;Teenuse nimi : {0}&quot; -f $Device.Service<br /> &quot;Kirjeldus : {0}&quot; -f $Device.Description<br /> &quot;Klassi GUID : {0}&quot; -f $Device.Classguid<br /> &quot;Seadme ID : {0}&quot; -f $Device.Deviceid<br /> &quot;Tootja : {0}&quot; -f $Device.Manufactuer<br /> &quot;PNP Seadme Id : {0}&quot; -f $Device.PNPDeviceID<br /> &quot;&quot;<br /> }<br /> }<br /> }<br /> &lt;/source&gt;</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hvosujal&diff=42704 2011-11-21T08:22:22Z

<p>Asumin: /* Python */</p> <hr /> <div>==Quest2==<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> #autor : Heigo Võsujalg<br /> <br /> #kontrollib, kas on piisavalt õigusi (oled root)<br /> <br /> if [ $UID -ne 0 ]; then<br /> <br /> echo &quot;Käivita skripti $(basename $0) juurkasutaja õigustes&quot;<br /> exit 1<br /> <br /> fi<br /> <br /> echo &quot;Parandan vigased install failid&quot;<br /> <br /> apt-get install -f<br /> <br /> if [ $? -eq 0 ]; then<br /> echo &quot;&quot;<br /> <br /> else<br /> echo &quot;Apt-get käsk vigaseid faile ei parandanud. Proovin dpkg käsuga&quot;<br /> <br /> fi<br /> <br /> dpkg --configure -a<br /> <br /> <br /> if [ $? -eq 0 ]; then<br /> echo &quot;Success&quot;<br /> <br /> else<br /> echo &quot;Dpkg käsk vigaseid faile ei parandanud&quot;<br /> exit 1<br /> <br /> fi<br /> <br /> echo &quot;Vigane install on parandatud&quot;<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> ==Python==<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #Autor Heigo Võsujalg A21<br /> #Versioon 0.1<br /> #Skript taastab poolelijäänud tarkvarapaigalduse<br /> <br /> import sys,os<br /> <br /> #kontrollib, kas on piisavalt õigusi (oled root)<br /> if os.getuid() != 0:<br /> sys.exit(&quot;Käivita skript juur õigustes!&quot;)<br /> else:<br /> #Üritatakse pakette parandada apt-get käsuga<br /> apt = os.system (&quot;apt-get install -f&quot;)<br /> apt &gt;&gt; 8<br /> if apt == 0:<br /> print &quot;Paketid on edukalt parandatud.&quot;<br /> sys.exit(0)<br /> else:<br /> print &quot;Apt-get käsk vigaseid pakette ei parandanud. Proovin dpkg käsuga&quot;<br /> #Üritatakse pakette parandada dpkg käsuga<br /> dpkg = os.system (&quot;dpkg --configure -a&quot;)<br /> dpkg &gt;&gt; 8<br /> if dpkg == 0:<br /> print &quot;Success - vigased paketid on parandatud&quot;<br /> sys.exit(0)<br /> else:<br /> sys.exit(&quot;Dpkg käsuga vigaseid pakette ei parandatud&quot;)<br /> <br /> Parandatud: Andres Sumin A32<br /> #1. Visuaalselt lühemaks.<br /> #2. Sai lisatud If lausele ka elsei. <br /> #3. Treppimine sai korda tehtud, muidu poleks alumis kontrolli õigel ajal toimunud.<br /> #4. Kasutajat teavitatakse kui esimese korraga saab pakid parandatud.<br /> #5. Dpkg'd kasutatakse ainult siis kui apt-getiga ei saadud pakette parandatud.<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> ==Powershelli kodunetöö==<br /> &lt;source lang=&quot;powershell&quot;&gt;<br /> #Autor Heigo Võsujalg<br /> #Versioon 0.1b<br /> #Skript näitab, millised seadmed hetkel arvutil ei tööta<br /> <br /> # Leitakse mitte töötavad seadmed<br /> $MaasSeadmed = Get-WmiObject Win32_PNPEntity | where {$_.ConfigManagerErrorcode -ne 0}<br /> <br /> # Kuvatakse mitte töötavad seadmed<br /> $hostname = hostname<br /> if (!$MaasSeadmed) {<br /> &quot;Kõik teenused {0} -l töötavad&quot; -f $Hostname<br /> }<br /> else {<br /> if (!$MaasSeadmed.Count) {$Count=1} else {$Count=$MaasSeadmed.Count}<br /> &quot;Mitte töötavate teenus(te) arv {0} -l: {1}&quot; -f $Hostname, $Count<br /> foreach ($Device in $MaasSeadmed) {<br /> &quot;Nimi : {0}&quot; -f $Device.Name<br /> &quot;Teenuse nimi : {0}&quot; -f $Device.Service<br /> &quot;Kirjeldus : {0}&quot; -f $Device.Description<br /> &quot;Klassi GUID : {0}&quot; -f $Device.Classguid<br /> &quot;Seadme ID : {0}&quot; -f $Device.Deviceid<br /> &quot;Tootja : {0}&quot; -f $Device.Manufactuer<br /> &quot;PNP Seadme Id : {0}&quot; -f $Device.PNPDeviceID<br /> &quot;&quot;<br /> }<br /> }<br /> }<br /> &lt;/source&gt;</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hvosujal&diff=42703 2011-11-21T08:19:50Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>==Quest2==<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> #autor : Heigo Võsujalg<br /> <br /> #kontrollib, kas on piisavalt õigusi (oled root)<br /> <br /> if [ $UID -ne 0 ]; then<br /> <br /> echo &quot;Käivita skripti $(basename $0) juurkasutaja õigustes&quot;<br /> exit 1<br /> <br /> fi<br /> <br /> echo &quot;Parandan vigased install failid&quot;<br /> <br /> apt-get install -f<br /> <br /> if [ $? -eq 0 ]; then<br /> echo &quot;&quot;<br /> <br /> else<br /> echo &quot;Apt-get käsk vigaseid faile ei parandanud. Proovin dpkg käsuga&quot;<br /> <br /> fi<br /> <br /> dpkg --configure -a<br /> <br /> <br /> if [ $? -eq 0 ]; then<br /> echo &quot;Success&quot;<br /> <br /> else<br /> echo &quot;Dpkg käsk vigaseid faile ei parandanud&quot;<br /> exit 1<br /> <br /> fi<br /> <br /> echo &quot;Vigane install on parandatud&quot;<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> ==Python==<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #Autor Heigo Võsujalg A21<br /> #Versioon 0.1<br /> #Skript taastab poolelijäänud tarkvarapaigalduse<br /> <br /> import sys,os<br /> <br /> #kontrollib, kas on piisavalt õigusi (oled root)<br /> if os.getuid() != 0:<br /> sys.exit(&quot;Käivita skript juur õigustes!&quot;)<br /> else:<br /> #Üritatakse pakette parandada apt-get käsuga<br /> apt = os.system (&quot;apt-get install -f&quot;)<br /> #apt &gt;&gt; 8<br /> if apt == 0:<br /> print &quot;Paketid on edukalt parandatud.&quot;<br /> else:<br /> print &quot;Apt-get käsk vigaseid pakette ei parandanud. Proovin dpkg käsuga&quot;<br /> #Üritatakse pakette parandada dpkg käsuga<br /> dpkg = os.system (&quot;dpkg --configure -a&quot;)<br /> #dpkg &gt;&gt; 8<br /> if dpkg == 0:<br /> print &quot;Success - vigased paketid on parandatud&quot;<br /> else:<br /> sys.exit(&quot;Dpkg käsuga vigaseid pakette ei parandatud&quot;)<br /> <br /> Parandatud: Andres Sumin A32<br /> #1. Visuaalselt lühemaks.<br /> #2. Sai lisatud If lausele ka elsei. <br /> #3. Treppimine sai korda tehtud, muidu poleks alumis kontrolli õigel ajal toimunud.<br /> #4. Kasutajat teavitatakse kui esimese korraga saab pakid parandatud.<br /> #5. Dpkg'd kasutatakse ainult siis kui apt-getiga ei saadud pakette parandatud.<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> ==Powershelli kodunetöö==<br /> &lt;source lang=&quot;powershell&quot;&gt;<br /> #Autor Heigo Võsujalg<br /> #Versioon 0.1b<br /> #Skript näitab, millised seadmed hetkel arvutil ei tööta<br /> <br /> # Leitakse mitte töötavad seadmed<br /> $MaasSeadmed = Get-WmiObject Win32_PNPEntity | where {$_.ConfigManagerErrorcode -ne 0}<br /> <br /> # Kuvatakse mitte töötavad seadmed<br /> $hostname = hostname<br /> if (!$MaasSeadmed) {<br /> &quot;Kõik teenused {0} -l töötavad&quot; -f $Hostname<br /> }<br /> else {<br /> if (!$MaasSeadmed.Count) {$Count=1} else {$Count=$MaasSeadmed.Count}<br /> &quot;Mitte töötavate teenus(te) arv {0} -l: {1}&quot; -f $Hostname, $Count<br /> foreach ($Device in $MaasSeadmed) {<br /> &quot;Nimi : {0}&quot; -f $Device.Name<br /> &quot;Teenuse nimi : {0}&quot; -f $Device.Service<br /> &quot;Kirjeldus : {0}&quot; -f $Device.Description<br /> &quot;Klassi GUID : {0}&quot; -f $Device.Classguid<br /> &quot;Seadme ID : {0}&quot; -f $Device.Deviceid<br /> &quot;Tootja : {0}&quot; -f $Device.Manufactuer<br /> &quot;PNP Seadme Id : {0}&quot; -f $Device.PNPDeviceID<br /> &quot;&quot;<br /> }<br /> }<br /> }<br /> &lt;/source&gt;</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hvosujal&diff=42702 2011-11-21T08:19:18Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>==Quest2==<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> #autor : Heigo Võsujalg<br /> <br /> #kontrollib, kas on piisavalt õigusi (oled root)<br /> <br /> if [ $UID -ne 0 ]; then<br /> <br /> echo &quot;Käivita skripti $(basename $0) juurkasutaja õigustes&quot;<br /> exit 1<br /> <br /> fi<br /> <br /> echo &quot;Parandan vigased install failid&quot;<br /> <br /> apt-get install -f<br /> <br /> if [ $? -eq 0 ]; then<br /> echo &quot;&quot;<br /> <br /> else<br /> echo &quot;Apt-get käsk vigaseid faile ei parandanud. Proovin dpkg käsuga&quot;<br /> <br /> fi<br /> <br /> dpkg --configure -a<br /> <br /> <br /> if [ $? -eq 0 ]; then<br /> echo &quot;Success&quot;<br /> <br /> else<br /> echo &quot;Dpkg käsk vigaseid faile ei parandanud&quot;<br /> exit 1<br /> <br /> fi<br /> <br /> echo &quot;Vigane install on parandatud&quot;<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #Autor Heigo Võsujalg A21<br /> #Versioon 0.1<br /> #Skript taastab poolelijäänud tarkvarapaigalduse<br /> <br /> import sys,os<br /> <br /> #kontrollib, kas on piisavalt õigusi (oled root)<br /> if os.getuid() != 0:<br /> sys.exit(&quot;Käivita skript juur õigustes!&quot;)<br /> else:<br /> #Üritatakse pakette parandada apt-get käsuga<br /> apt = os.system (&quot;apt-get install -f&quot;)<br /> #apt &gt;&gt; 8<br /> if apt == 0:<br /> print &quot;Paketid on edukalt parandatud.&quot;<br /> else:<br /> print &quot;Apt-get käsk vigaseid pakette ei parandanud. Proovin dpkg käsuga&quot;<br /> #Üritatakse pakette parandada dpkg käsuga<br /> dpkg = os.system (&quot;dpkg --configure -a&quot;)<br /> #dpkg &gt;&gt; 8<br /> if dpkg == 0:<br /> print &quot;Success - vigased paketid on parandatud&quot;<br /> else:<br /> sys.exit(&quot;Dpkg käsuga vigaseid pakette ei parandatud&quot;)<br /> <br /> Parandatud: Andres Sumin A32<br /> #1. Visuaalselt lühemaks.<br /> #2. Sai lisatud If lausele ka elsei. <br /> #3. Treppimine sai korda tehtud, muidu poleks alumis kontrolli õigel ajal toimunud.<br /> #4. Kasutajat teavitatakse kui esimese korraga saab pakid parandatud.<br /> #5. Dpkg'd kasutatakse ainult siis kui apt-getiga ei saadud pakette parandatud.<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> ==Powershelli kodunetöö==<br /> &lt;source lang=&quot;powershell&quot;&gt;<br /> #Autor Heigo Võsujalg<br /> #Versioon 0.1b<br /> #Skript näitab, millised seadmed hetkel arvutil ei tööta<br /> <br /> # Leitakse mitte töötavad seadmed<br /> $MaasSeadmed = Get-WmiObject Win32_PNPEntity | where {$_.ConfigManagerErrorcode -ne 0}<br /> <br /> # Kuvatakse mitte töötavad seadmed<br /> $hostname = hostname<br /> if (!$MaasSeadmed) {<br /> &quot;Kõik teenused {0} -l töötavad&quot; -f $Hostname<br /> }<br /> else {<br /> if (!$MaasSeadmed.Count) {$Count=1} else {$Count=$MaasSeadmed.Count}<br /> &quot;Mitte töötavate teenus(te) arv {0} -l: {1}&quot; -f $Hostname, $Count<br /> foreach ($Device in $MaasSeadmed) {<br /> &quot;Nimi : {0}&quot; -f $Device.Name<br /> &quot;Teenuse nimi : {0}&quot; -f $Device.Service<br /> &quot;Kirjeldus : {0}&quot; -f $Device.Description<br /> &quot;Klassi GUID : {0}&quot; -f $Device.Classguid<br /> &quot;Seadme ID : {0}&quot; -f $Device.Deviceid<br /> &quot;Tootja : {0}&quot; -f $Device.Manufactuer<br /> &quot;PNP Seadme Id : {0}&quot; -f $Device.PNPDeviceID<br /> &quot;&quot;<br /> }<br /> }<br /> }<br /> &lt;/source&gt;</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hvosujal&diff=42701 2011-11-21T08:17:40Z

<p>Asumin: /* Quest2 Pythonis */</p> <hr /> <div>==Quest2==<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> #autor : Heigo Võsujalg<br /> <br /> #kontrollib, kas on piisavalt õigusi (oled root)<br /> <br /> if [ $UID -ne 0 ]; then<br /> <br /> echo &quot;Käivita skripti $(basename $0) juurkasutaja õigustes&quot;<br /> exit 1<br /> <br /> fi<br /> <br /> echo &quot;Parandan vigased install failid&quot;<br /> <br /> apt-get install -f<br /> <br /> if [ $? -eq 0 ]; then<br /> echo &quot;&quot;<br /> <br /> else<br /> echo &quot;Apt-get käsk vigaseid faile ei parandanud. Proovin dpkg käsuga&quot;<br /> <br /> fi<br /> <br /> dpkg --configure -a<br /> <br /> <br /> if [ $? -eq 0 ]; then<br /> echo &quot;Success&quot;<br /> <br /> else<br /> echo &quot;Dpkg käsk vigaseid faile ei parandanud&quot;<br /> exit 1<br /> <br /> fi<br /> <br /> echo &quot;Vigane install on parandatud&quot;<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- coding: utf-8 -*-<br /> #Autor Heigo Võsujalg A21<br /> #Versioon 0.1<br /> #Skript taastab poolelijäänud tarkvarapaigalduse<br /> <br /> import sys,os<br /> <br /> #kontrollib, kas on piisavalt õigusi (oled root)<br /> if os.getuid() != 0:<br /> sys.exit(&quot;Käivita skript juur õigustes!&quot;)<br /> else:<br /> #Üritatakse pakette parandada apt-get käsuga<br /> apt = os.system (&quot;apt-get install -f&quot;)<br /> #apt &gt;&gt; 8<br /> if apt == 0:<br /> print &quot;Paketid on edukalt parandatud.&quot;<br /> else:<br /> print &quot;Apt-get käsk vigaseid pakette ei parandanud. Proovin dpkg käsuga&quot;<br /> #Üritatakse pakette parandada dpkg käsuga<br /> dpkg = os.system (&quot;dpkg --configure -a&quot;)<br /> #dpkg &gt;&gt; 8<br /> if dpkg == 0:<br /> print &quot;Success - vigased paketid on parandatud&quot;<br /> else:<br /> sys.exit(&quot;Dpkg käsuga vigaseid pakette ei parandatud&quot;)<br /> <br /> Parandatud: Andres Sumin A32<br /> #1. Visuaalselt lühemaks.<br /> #2. Sai lisatud If lausele ka elsei. <br /> #3. Treppimine sai korda tehtud, muidu poleks alumis kontrolli õigel ajal toimunud.<br /> #4. Kasutajat teavitatakse kui esimese korraga saab pakid parandatud.<br /> #5. Dpkg'd kasutatakse ainult siis kui apt-getiga ei saadud pakette parandatud.<br /> <br /> ==Powershelli kodunetöö==<br /> &lt;source lang=&quot;powershell&quot;&gt;<br /> #Autor Heigo Võsujalg<br /> #Versioon 0.1b<br /> #Skript näitab, millised seadmed hetkel arvutil ei tööta<br /> <br /> # Leitakse mitte töötavad seadmed<br /> $MaasSeadmed = Get-WmiObject Win32_PNPEntity | where {$_.ConfigManagerErrorcode -ne 0}<br /> <br /> # Kuvatakse mitte töötavad seadmed<br /> $hostname = hostname<br /> if (!$MaasSeadmed) {<br /> &quot;Kõik teenused {0} -l töötavad&quot; -f $Hostname<br /> }<br /> else {<br /> if (!$MaasSeadmed.Count) {$Count=1} else {$Count=$MaasSeadmed.Count}<br /> &quot;Mitte töötavate teenus(te) arv {0} -l: {1}&quot; -f $Hostname, $Count<br /> foreach ($Device in $MaasSeadmed) {<br /> &quot;Nimi : {0}&quot; -f $Device.Name<br /> &quot;Teenuse nimi : {0}&quot; -f $Device.Service<br /> &quot;Kirjeldus : {0}&quot; -f $Device.Description<br /> &quot;Klassi GUID : {0}&quot; -f $Device.Classguid<br /> &quot;Seadme ID : {0}&quot; -f $Device.Deviceid<br /> &quot;Tootja : {0}&quot; -f $Device.Manufactuer<br /> &quot;PNP Seadme Id : {0}&quot; -f $Device.PNPDeviceID<br /> &quot;&quot;<br /> }<br /> }<br /> }<br /> &lt;/source&gt;</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Asumin&diff=42592 2011-11-19T22:17:22Z

<p>Asumin: /* Quest 40 - Python */</p> <hr /> <div>==Quest 40 - Bash==<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> # Autor: Andres Sumin, A32, asumin@itcollege.ee<br /> # Skript: Tarkvara uuendamine Ubuntus.<br /> <br /> <br /> # Kõigepealt tehakse kontroll, kus kontrollitakse kas kettal on vaba rohkem kui 200 MB, juhul kui on siis skript jätkab tööd, aga kui ei ole siis väljastab teksti ja lõpetab tegevuse.<br /> if [ &quot;$(df -h | grep /dev/sda | awk '{print $4}' | rev | cut -c 2-| rev)&quot; -lt 0.2 ]; then<br /> echo 'Teie ketas on täis.'<br /> exit 1<br /> fi<br /> <br /> # Varamu uuendamine.<br /> apt-get update<br /> <br /> # Esimene kontroll kontrollib kas varamud said uuendatud, kui on siis väljastab vastava teksti ja läheb järgmise sammu juurde.<br /> if [ $? = 0 ]; then<br /> echo 'Reprosiidid on uuendatud.'<br /> <br /> # Varamus olevaid uuendusi hakatakse installeerima.<br /> apt-get -y upgrade<br /> <br /> # Kui eelnevalt on uuendused ilusti installeeritud tagastatakse väärtus null. Seda ka kontrollitakse, kui on null siis väljastatakse tekst ja skript lõpetab töö.<br /> if [ $? = 0 ]; then<br /> echo 'Uuendused on installeeritud.'<br /> exit 0<br /> <br /> # Kui tagastatud väärtus pole 0 siis läks midagi valesti.<br /> else <br /> echo 'Midagi on läinud valesti.'<br /> <br /> # Kõigepealt konfigureeritakse ja installeeritakse allatõmmatud pakid mida pole veel instlleeritud ja parandatakse sõltuvused.<br /> dpkg --configure -a<br /> apt-get --fix-broken<br /> <br /> # Alustatakse uuesti uuenduste installeerimisega.<br /> apt-get -y upgrade<br /> fi<br /> <br /> else <br /> echo 'Kontrollige Interneti ühendust!'<br /> <br /> fi <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> ==Quest 40 - Python==<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- encoding: utf-8 -*-<br /> # Andres Sumin, A32, asumin@itcollege.ee<br /> #Skript: Tarkvara uuendamine Ubuntus.<br /> <br /> import os,sys,commands<br /> # Muutuja, kus kõigepealt tehakse kontroll, kus kontrollitakse kas kettal on vaba rohkem kui 200 MB.<br /> ketas=commands.getoutput( &quot;df -m | grep /dev/sda | awk '{print $4}' | rev | cut -c 2-| rev&quot; )<br /> # Kui kettal on vähem kui 200MB vaba ruumi siis lõpetatakse skripti töö muul juhul minnakse edasi.<br /> if ketas &lt; 200:<br /> print 'Teie ketas on täis!'<br /> sys.exit(1) <br /> else:<br /> # Varamu uuendamine.<br /> varamu=os.system( &quot;apt-get -y update&quot; )<br /> if varamu == 0:<br /> print 'Reprosiidid on uuendatud.'<br /> else:<br /> print 'Kontrollige Interneti ühendust!'<br /> sys.exit(1)<br /> # Uuenduste installeerimine.<br /> install=os.system( &quot;apt-get -y upgrade&quot; )<br /> if install == 0:<br /> # Kui uuendused said edukalt installeeritud, väljastatakse asjakohane tekst ja lõpetatakse töö, muul juhul hakatakse parandama viga.<br /> print 'Uuendused on installeeritud.'<br /> sys.exit(0) <br /> else:<br /> print 'Midagi on pekkis aga parandame ära'<br /> os.system( &quot;apt-get upgrade-fix-broken&quot; )<br /> os.system( &quot;apt-get -y upgrade&quot; )<br /> print 'Uuendused on installeeritud.'<br /> sys.exit(0)<br /> &lt;/source&gt;</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Asumin&diff=42494 2011-11-19T11:34:55Z

<p>Asumin: /* Quest 40 - Bash */</p> <hr /> <div>==Quest 40 - Bash==<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> # Autor: Andres Sumin, A32, asumin@itcollege.ee<br /> # Skript: Tarkvara uuendamine Ubuntus.<br /> <br /> <br /> # Kõigepealt tehakse kontroll, kus kontrollitakse kas kettal on vaba rohkem kui 200 MB, juhul kui on siis skript jätkab tööd, aga kui ei ole siis väljastab teksti ja lõpetab tegevuse.<br /> if [ &quot;$(df -h | grep /dev/sda | awk '{print $4}' | rev | cut -c 2-| rev)&quot; -lt 0.2 ]; then<br /> echo 'Teie ketas on täis.'<br /> exit 1<br /> fi<br /> <br /> # Varamu uuendamine.<br /> apt-get update<br /> <br /> # Esimene kontroll kontrollib kas varamud said uuendatud, kui on siis väljastab vastava teksti ja läheb järgmise sammu juurde.<br /> if [ $? = 0 ]; then<br /> echo 'Reprosiidid on uuendatud.'<br /> <br /> # Varamus olevaid uuendusi hakatakse installeerima.<br /> apt-get -y upgrade<br /> <br /> # Kui eelnevalt on uuendused ilusti installeeritud tagastatakse väärtus null. Seda ka kontrollitakse, kui on null siis väljastatakse tekst ja skript lõpetab töö.<br /> if [ $? = 0 ]; then<br /> echo 'Uuendused on installeeritud.'<br /> exit 0<br /> <br /> # Kui tagastatud väärtus pole 0 siis läks midagi valesti.<br /> else <br /> echo 'Midagi on läinud valesti.'<br /> <br /> # Kõigepealt konfigureeritakse ja installeeritakse allatõmmatud pakid mida pole veel instlleeritud ja parandatakse sõltuvused.<br /> dpkg --configure -a<br /> apt-get --fix-broken<br /> <br /> # Alustatakse uuesti uuenduste installeerimisega.<br /> apt-get -y upgrade<br /> fi<br /> <br /> else <br /> echo 'Kontrollige Interneti ühendust!'<br /> <br /> fi <br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> ==Quest 40 - Python==<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #!/usr/bin/python<br /> # -*- encoding: utf-8 -*-<br /> # Andres Sumin, A32, asumin@itcollege.ee<br /> #Skript: Tarkvara uuendamine Ubuntus.<br /> <br /> import os,sys,commands<br /> # Muutuja, kus kõigepealt tehakse kontroll, kus kontrollitakse kas kettal on vaba rohkem kui 200 MB.<br /> ketas=commands.getoutput( &quot;df -h | grep /dev/sda | awk '{print $4}' | rev | cut -c 2-| rev&quot; )<br /> # Kui kettal on vähem kui 200MB vaba ruumi siis lõpetatakse skripti töö muul juhul minnakse edasi.<br /> if ketas &lt; 0.2:<br /> print 'Teie ketas on täis!'<br /> sys.exit(1) <br /> else:<br /> # Varamu uuendamine.<br /> varamu=os.system( &quot;apt-get -y update&quot; )<br /> if varamu == 0:<br /> print 'Reprosiidid on uuendatud.'<br /> else:<br /> print 'Kontrollige Interneti ühendust!'<br /> sys.exit(1)<br /> # Uuenduste installeerimine.<br /> install=os.system( &quot;apt-get -y upgrade&quot; )<br /> if install == 0:<br /> # Kui uuendused said edukalt installeeritud, väljastatakse asjakohane tekst ja lõpetatakse töö, muul juhul hakatakse parandama viga.<br /> print 'Uuendused on installeeritud.'<br /> sys.exit(0) <br /> else:<br /> print 'Midagi on pekkis aga parandame ära'<br /> os.system( &quot;apt-get upgrade-fix-broken&quot; )<br /> os.system( &quot;apt-get -y upgrade&quot; )<br /> print 'Uuendused on installeeritud.'<br /> sys.exit(0)<br /> &lt;/source&gt;</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fiiberoptika&diff=42223 2011-11-14T19:07:41Z

<p>Asumin: Created page with &#039;Sellel teemal kirjutab Andres Sumin A32&#039;</p> <hr /> <div>Sellel teemal kirjutab Andres Sumin A32</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Asumin&diff=42066 2011-11-11T08:14:01Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>==Quest 40 - Bash==<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> # Autor: Andres Sumin, A32, asumin@itcollege.ee<br /> # Skript: Tarkvara uuendamine Ubuntus.<br /> <br /> <br /> # Kõigepealt tehakse kontroll, kus kontrollitakse kas kettal on vaba rohkem kui 200 MB, juhul kui on siis skript jätkab tööd, aga kui ei ole siis väljastab teksti ja lõpetab tegevuse.<br /> if [ &quot;$(df -h | grep /dev/sda | awk '{print $4}' | rev | cut -c 2-| rev)&quot; -lt 0.2 ]; then<br /> echo 'Teie ketas on täis.'<br /> exit 1<br /> fi<br /> <br /> # Varamu uuendamine.<br /> apt-get update<br /> <br /> # Esimene kontroll kontrollib kas varamud said uuendatud, kui on siis väljastab vastava teksti ja läheb järgmise sammu juurde.<br /> if [ $? = 0 ]; then<br /> echo 'Reprosiidid on uuendatud.'<br /> <br /> # Varamus olevaid uuendusi hakatakse installeerima.<br /> apt-get -y upgrade<br /> <br /> # Kui eelnevalt on uuendused ilusti installeeritud tagastatakse väärtus null. Seda ka kontrollitakse, kui on null siis väljastatakse tekst ja skript lõpetab töö.<br /> if [ $? = 0 ]; then<br /> echo 'Uuendused on installeeritud.'<br /> exit 0<br /> <br /> # Kui tagastatud väärtus pole 0 siis läks midagi valesti.<br /> else <br /> echo 'Midagi on läinud valesti.'<br /> <br /> # Kõigepealt konfigureeritakse ja installeeritakse allatõmmatud pakid mida pole veel instlleeritud ja parandatakse sõltuvused.<br /> dpkg --configure -a<br /> apt-get --fix-broken<br /> <br /> # Alustatakse uuesti uuenduste installeerimisega.<br /> apt-get -y upgrade<br /> fi<br /> <br /> else <br /> echo 'Kontrollige Interneti ühendust!'<br /> <br /> fi <br /> &lt;/source&gt;</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Bash_quests&diff=42010 2011-11-10T12:56:48Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>[[Category: Skriptimiskeeled]]<br /> =Sissejuhatus=<br /> Bash quests annab võimaluse teha bash skriptimise kodutööd ka neile, kellel teemat pole.<br /> Skript tuleb panna Tudengi enda wiki lehele. Punktid saab esimene, kes antud questi täies mahus valmis sai. Kui lahendus pole rahuldav saab punktid järgmine OK lahenduse looja.<br /> <br /> Kui quest valmis, siis pane link questi juurde (nagu näites)<br /> <br /> Queste tuleb pidevalt juurde.<br /> <br /> =Quest 0 - Näide=<br /> Teha skript, mis ei tee midagi asjalikku, kuid väljasta sõna BÖÖÖ<br /> <br /> Lahendus: [[User:Mernits]]<br /> <br /> Quest lukus (tehtud) [[User:Mernits|Mernits]] 10:36, 10 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 1 - Leia suured kaustad oma kodukataloogist=<br /> <br /> Probleem: Kodukaustast on vaja leida suured kataloogid ja teada, palju nendele ruumu kulub.<br /> <br /> Luua skript suuredkaustad.sh<br /> <br /> Väljasta kataloogid suuremad kõige alla kujul:<br /> <br /> 20MB Allalaadimised<br /> <br /> 100MB Dokumendid<br /> <br /> hint: '''du -s * | sort -nr'''<br /> <br /> <br /> Lahendus : [[User:Kakukk|Katrin Kukk]]<br /> <br /> Quest lukus ja tehtud [[User:Mernits|Mernits]] 16:27, 10 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 2=<br /> Teha skript, mis taastab poolelijäänud tarkvarapaigalduse (apt-get baasil)<br /> <br /> Kui näiteks kasutaja tahab midagi installeerida ja talle öeldakse, et eelmine install jäi pooleli (vool läks ära või mis iganes), siis viidaks installeerimine/konfigureerimine lõpuni.<br /> <br /> Bashi lahendus: [[User:Hvosujal]]<br /> <br /> Pythoni lahendus: [[User:Hvosujal]]<br /> <br /> Quest lukus (tehtud) [[User:Mernits|Mernits]] 13:37, 10 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 3=<br /> Teha skript, mis eemaldab vanad kernelid (jätab alles kaks viimast). Tulemuseks on grub2 menüüs näha kahe viimase kerneli ridu ja vanade kernelite arvelt hoitakse kettaruumi kokku.<br /> <br /> Lahendus: [[User:otuur]]<br /> <br /> Lahendus: [[User:Metamm]] - Parandatud 16.05 14:24<br /> Rpm eemaldust kasutades ubuntu 10.10'ga saab teate &quot;head: unrecognized option '--1'&quot;<br /> peale seda teavitatakse, kasutajat, et skript kustutas kõik kernelid peale kahe viimase, ometi seda ei toimunud. Dpkg eemaldus toimib.<br /> Olle Tuur 13.05.2011 21:38<br /> <br /> Parandasin Olle välja toodud vea, nüüd skript kontrollib, kas kasutajal ikka on see paketihaldur olemas, millega skripi käivitab.<br /> Olle skript töötab dpkg paketihalduriga linuxites (N: Ubuntu, Debian) ilusti.<br /> Aga Fedoras, kus on kasutusel rpm paketihaldur ei saa kasutada apt-get remove kernelite eemaldamiseks<br /> Meelis Tamm 16.05.2011 14:30<br /> <br /> <br /> Quest lukus [[User:Mernits|Mernits]] 10:26, 24 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 4=<br /> Teha skript, mis ühendab lahti kõik kettajaod/saalealad etteantud kettalt ja kustutab partitsioonid sellelt kettalt.<br /> <br /> Skript peab kasutajat hoiatama, et eemaldatakse see ja too kettajagu.<br /> <br /> Skript annab vea, kui lahtiühendamine ei õnnestu.<br /> <br /> Skript kontrollib, kas kasutajal on piisavalt õiguseid.<br /> <br /> <br /> Käivitamine: trash.sh &lt;kettas&gt;<br /> <br /> näiteks: trash.sh /dev/sdb<br /> <br /> Lahendus: [[User:Uluuk]]<br /> <br /> Quest lukus ja tehtud [[User:Mernits|Mernits]] 12:12, 12 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 5=<br /> Teha shell funktsioon, mis kontrollib faili olemasolu ja sellele antud õiguseid<br /> <br /> Näiteks on fail rwxrwxrwx /var/kala.txt<br /> <br /> funktsioon välja kutsudes argumentidega /var/kala.txt 777 tagastatakse 0<br /> Teistel juhtudel:<br /> 1 - faili pole<br /> 2 - omanikul on valed õigused<br /> 3 - grupil on valed õigused<br /> 4 - teistel kasutajatel on valed õigused<br /> <br /> Lahendus: [[User:Krikko]] - parandatud<br /> <br /> Lahendus: [[User:Skangsep]] -Täiendatud. Skript peab tegema exit 0 või 1 ... echoda pole vaja<br /> <br /> Python'is lahendus [[User:Uluuk#Quest 5 - Python]]<br /> <br /> =Quest 6=<br /> Teha skript save-alias, mis töötab nagu käsk alias, kuid salvestab loodud aliase .bashrc faili ja sourceb .bashrc faili.<br /> <br /> <br /> Juhtus, et sai valmis:<br /> [[User:Kkalder|Kkalder]]<br /> <br /> Quest lukus (tehtud) [[User:Mernits|Mernits]] 12:36, 10 May 2011 (EEST)<br /> <br /> Python: [[User:Jliiva]]<br /> <br /> =Quest 7=<br /> Looge skript mis lisab kasutaja nimetatud gruppi.<br /> <br /> Skript peab kontrollima kas grupp on juba olemas, vajadusel grupi looma.<br /> <br /> Skript peab kontrollima mitte ainult lokaalseid gruppe vaid ka globaalseid (LDAP).<br /> <br /> Skript peab kontrollima ka seda, kas kasutaja on olemas, vajadusel küsib kas kasutaja luua või mitte.<br /> <br /> nt. ./att-to-group.sh kasutajanimi grupinimi<br /> <br /> Lahendus: [[User:Mlehari]] <br /> <br /> Täiendused tehtud! --[[User:Mlehari|Mlehari]] 10:24, 13 May 2011 (EEST)<br /> Quest lukus [[User:Mernits|Mernits]] 19:30, 16 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 8=<br /> Luua skript, mis otsiks etteantud kataloogist ühesuguseid faile. Failide võrdlemine võiks toimuda md5sum tasandil. Loodav skript peaks olema suuteline leidma kõikide ühesuguste failide asukoha ja kuvama ka nende nimed.<br /> <br /> <br /> Näideks failidel võivad olla erinevad nimed, kuid sama sisu : <br /> <br /> fca209683890bb2a02c60535ca82f920 joujou<br /> <br /> fca209683890bb2a02c60535ca82f920 tere<br /> <br /> fca209683890bb2a02c60535ca82f920 hello<br /> <br /> fca209683890bb2a02c60535ca82f920 asd<br /> <br /> Lahendus: [[User:Vkolesni]]<br /> <br /> Quest tehtud [[User:Mernits|Mernits]] 12:19, 12 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 9 Kasutajanime küsimine ja faili salvestamine=<br /> Teha skript, mis küsib kasutajanime ja salvestab selle tekstifaili /var/tmp/username<br /> <br /> Peale nime küsimist küsib skript kinnitust, et nimi on õige.<br /> <br /> Skript kirjutab eelneva faili üle (kui ei saa üle kirjutada, siis annab vea)<br /> <br /> Lahendus: [[User:okilk]]<br /> Quest Lukus [[User:Mernits|Mernits]] 10:31, 17 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 10 - Keerukam - Mysql varukoopia tegemise skript (koos installiskriptiga) =<br /> <br /> NB: seda skripti võivad teha 3 inimest, kui iga inimene teeb ühe allosa.<br /> <br /> Taust: on varundusarvuti ja mysql andmebaasi arvuti. Andmebaasi arvutis töötab mysql server, mille külge otse üle võrgu ühenduda ei saa. Andmevaasist on vaja teha varukoopiaid, mida igapäevalselt kopeeritakse varundusserverisse. Varundusserver algatab kopeerimise ja autentimine käib võtmete abil.<br /> <br /> <br /> <br /> Skript koosneb kolmest osast.<br /> <br /> *Skript, mis on mysql serveris ja käivitatakse cron abil. Skript teeb mydqldump -A ... käsuga koopia /var/varukoopiad kausta ja failinimega &lt;DATE&gt;-mysql-&lt;masinanimi&gt;.sql.gz - seega sisaldab kuupäeva ja masina nime, ning pakitakse kokku.<br /> <br /> Bash lahendus: [[User:kjogi#Quest10.1]]<br /> <br /> *Teine skript kopeerib andmebaasiserverist varukoopiad varundusserverisse ja kustutab andmebaasiserverist varukoopiad, mis on vanemad, kui üks kuu<br /> <br /> Python lahendus: [[User:kjogi#Quest10.2]]<br /> <br /> *Kolmas skript on installatsiooniskript. See küsib andmebaasiserveri nime/parooli ja mysql root parooli.<br /> Skript kopeerib esimese skripti andmebaasiserverisse ja seadistab sealse cron-i seda regulaarselt käivitama. Skript seadistab varundusserveri cron-i regulaarselt käivitama kopeerimise skripti.<br /> <br /> =Quest 11 - Skript paki installi kontrolliks=<br /> Teha skript, mis kontrollib, kas etteantud tarkvarapakk on installeeritud. Kui on installeeritud, siis tagastab 0 ja vastasel juhul 1.<br /> <br /> is_installed.sh &lt;pakinimi&gt;<br /> <br /> [[User:ikrustok]]<br /> <br /> Väikest mööndustega on skript OK (Kui keel on Eesti, siis skript ei toimi. Skripti algusesse export LC_ALL=C oleks hea)<br /> <br /> Quest tehtud [[User:Mernits|Mernits]] 13:01, 12 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 12 kasutaja/grupi olemasolu testimine=<br /> <br /> Teha skriptid is_user.sh is_group.sh mis kontrollivad, kas kasutaja või grupp eksisteerib.<br /> <br /> is_user.sh &lt;username&gt;<br /> <br /> is_group.sh &lt;username&gt;<br /> <br /> Skriptid tagastavad 0, kui kasutaja/grupp on olemas ja 1 kui kasutajat/gruppi pole.<br /> <br /> Lahendus : [[User:Vvinogra]]<br /> <br /> Quest tehtud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 12 May 2011 (EEST)<br /> <br /> Bash skript, mis vähendab foto lahutus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Vvinogra#Skript.2C_mis_v.C3.A4hendab_foto_lahutus Skript, mis vähendab foto lahutus]<br /> <br /> Python skript (bash quest 12 ülesanne): [[User:Vvinogra#Python_kasutaja_olemasolu_testimine_skript]]<br /> <br /> =Quest 13 - kas kasutaja kuulub gruppi?=<br /> <br /> Teha skript user_in_group.sh mis kontrollib, kas etteantud kasutaja kuulub etteantud gruppi.<br /> <br /> Tagastab 0, kui kuulub ja 1 kui ei kuulu.<br /> <br /> user_in_group.sh &lt;kasutaja&gt; &lt;grupp&gt;<br /> <br /> Lahendus: [[User:Amill]] - lahendus OK [[User:Mernits|Mernits]] 12:55, 12 May 2011 (EEST)<br /> <br /> Lahendus: [[User:Skullara]] - lahendus OK - kuna leitud teisest lahendusest viga, siis lähevad punktid kirja... [[User:Mernits|Mernits]] 22:34, 12 May 2011 (EEST)<br /> <br /> Quest lukus [[User:Mernits|Mernits]] 12:55, 12 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 14 IP aliase loomine ja salvestamine=<br /> <br /> Teha skript, mis loob ubuntu serverile IP aliase ja salvestab selle.<br /> <br /> <br /> add_ip.sh &lt;IP aadress&gt;<br /> <br /> Skript teeb võrgule restardi ja kontrollib, kas IP vastab. (enne võiks pingida, et ip ei vastaks)<br /> <br /> Lahendus: [[User:trohumet]] - Siin luuakse alati alias eth0:0, samas võib see juba olemas olla ja seda tuleks kontrollida ja seejärel luua eth0:1 jne. [[User:Mernits|Mernits]] 19:32, 16 May 2011 (EEST)<br /> <br /> Nüüd oskab see skript ka teistele liidestele Aliast anda.<br /> <br /> Lahendus: [[User:Rkorgmaa]]<br /> <br /> Parandused sisestatud 26.05.2011<br /> <br /> =Quest 15 - IP aliase kontroll =<br /> <br /> Skript kontrollib, kas Ubuntu serveris on seadistatud etteantud IP alias<br /> <br /> <br /> is_ip_alias.sh &lt;IP aadress&gt;<br /> <br /> return 0 - alias olemas<br /> <br /> return 1 - aliast pole<br /> <br /> Lahendus: [[User:rsepp]]<br /> <br /> =Quest 16 - Osta elevant ära=<br /> Teha programm, mis käivitamisel paku kasutajale &quot;osta elevant ära&quot; ja ootaks kasutaja sisendit. Ükskõik mida kasutaja sisestab ütleb skript &quot;Seda ütlevad kõik, aga osta elevant ära&quot; ja nii lõpmatuseni.<br /> <br /> Lahendus: [[User:skullara]]<br /> <br /> python teeb Priit Pobbul A22<br /> <br /> Quest tehtud [[User:Mernits|Mernits]] 14:21, 12 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 17 - Kas serveris on piisavalt mälu=<br /> Teha skript, mis kontrollib, kas servers on piisavalt operatiivmälu (näiteks mõne teenuse installi skript võiks seda teha)<br /> <br /> ./ram.sh &lt;mälu MB&gt;<br /> <br /> ./ram.sh 512<br /> <br /> Väljund:<br /> exit 0 - mälu on piisavalt<br /> <br /> exit 1 - mälu pole piisavalt<br /> <br /> Lahendus : [[User:ttoppi]] | Lahendus OK, quest lukus [[User:Mernits|Mernits]] 13:17, 19 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 18=<br /> <br /> Tuleb tekitada skript, mis suunaks kasutaja viimati kasutatud failid nende viimase muutmise kuupäeva järgi kaustadesse. <br /> <br /> <br /> Skript peab sisaldama: viite erinevat kausta.<br /> <br /> Skript peab tegema seda toimingut iga 2 päeva tagant ja teavitama kasutajat sellest, et failid on ümber jagatud.<br /> <br /> Skript peab peale failide sorteerimist ütlema mitu faili mingisse kausta tõsteti. <br /> <br /> <br /> Kaustadesse tuleb failid sorteerida järgmiselt: esimesse kausta peavad minema failid mida on viimati muudetud vähem kui 2 päeva tagasi, teisse kausta failid mis on muudetud 2-7 päeva tagasi, kolmandasse failid mis on 8-14 päeva tagasi muudetud, neljandasse kausta 15-29 päeva tagasi muudetud failid ja viiendaks 30 päeva ning vanemad failid mis on muudetud.<br /> <br /> Lahendus: [[User:Iambos]]<br /> <br /> Quest lukus [[User:Mernits|Mernits]] 10:48, 24 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 19=<br /> <br /> Kasutaja saab määrata mis faile otsitakse (.torrent; .avi või mkv vmt.) kogusüsteemist. Kui failid on leitud peab skript kasutajale teada andma millised on failide nime. <br /> <br /> <br /> Skript peab leidma kõik kasutaja poolt sisestatud lõpuga failid.<br /> <br /> Skript peab failid ära nummerdama ja kasutajale nende nimesid näitama.<br /> <br /> Skript peab võimaldama kasutajal valida numbritega failid mida soovib kustutada (Näiteks: 1-3, 9, 12, 19-20). Peab toimima valiku võimalus näiteks: 15-19<br /> <br /> Skript peab kontrollima kas kasutajal on õigused faile kustutada. Kui õigused puuduvad tuleb anda vea teade. <br /> <br /> Skript peab peale kasutaja poolt valitud numbreid väljastama uuesti failide nimed mis on valitud ja küsima kas valitud failid on õiged. (kui on õiged peab sisestama 0 , kui valed siis 1)<br /> <br /> Skript peab peale failide kustutamist väljastama teate, et failid on kustutatud.<br /> <br /> Lahendus: [[User:Msuursal]]<br /> <br /> Quest lukus [[User:Mernits|Mernits]] 10:49, 24 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 20=<br /> Teha skript, mis käib läbi PATH muutuja sisu ja leiab sealt üles kataloogid, mida pole olemas.<br /> Leitud olematud kataloogid kuvatakse kasutajale.<br /> <br /> Skript lisab uue PATH muutuja kasutaja profile faili<br /> <br /> Lahendus: [[User:krvask]]<br /> <br /> Quest lukus, tehtud [[User:Mernits|Mernits]] 09:47, 24 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 21=<br /> Teha skript, mis lisab kataloogi PATH muutujasse (ja sinna faili, kus kasutaja oma PATH muutujat hoiab)<br /> <br /> ./add_path.sh &lt;KATALOOG&gt;<br /> <br /> Lahendus: [[User:Akannus]] Töötas Mac OS keskonnas. - See töötab siiski vaid root kasutaja alt (tavakasutaja ei kirjuta /etc/ kataloogi. Otsi, kus hoitakse tavakasutaja PATH väärtust, mida ta ise muuta saab. [[User:Mernits|Mernits]] 09:22, 17 May 2011 (EEST)<br /> <br /> <br /> Questile võib teha ka linux lahenduse<br /> <br /> 2. varjant: [[User:Jliiva]]<br /> <br /> Quest lukus [[User:Mernits|Mernits]] 09:40, 2 June 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 22 - kontrollib, kas lokaalne kasutaja on lukus=<br /> <br /> ./user_is_locked.sh &lt;loginname&gt;<br /> <br /> exit 0 - kasutaja on lukus<br /> <br /> exit 1 - kasutaja pole lukus<br /> <br /> exit 2 - kasutajat pole üldse<br /> <br /> <br /> [[User:skangsep]]<br /> <br /> Quest lukus [[User:Mernits|Mernits]] 09:46, 24 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 23=<br /> <br /> Luua skript, mis otsib logifailist välja kasutajate ebaõnnestunud sisselogimised ja kordade arvu viimase kolme päeva jooksul, järjestades kasutajad alustades kõige rohkem ebaõnnestunud sisselogimisi teinud kasutajast ja suunab need faili vead.txt. <br /> vihjeks: faillog näitab ebaõnnestunud sisselogimisi, on käivitav käsurealt<br /> <br /> [[User:Jliiva]]<br /> <br /> Quest lukus (kuigi see sudo puhul ei toimi) [[User:Mernits|Mernits]] 10:28, 24 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 24=<br /> Teha skript, mis kontrollib, kas etteantud string on palindroom või mitte.<br /> http://et.wikipedia.org/wiki/Palindroom<br /> <br /> ./is_palindroom.sh kaak <br /> Tagastab 0<br /> <br /> ./is_palindroom.sh kala<br /> Tagastab 1<br /> <br /> Quest lukus (Tehakse tunnis) [[User:Mernits|Mernits]] 10:17, 24 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 25=<br /> <br /> Skript, mis leiab lehelt google anatytics andmed ja väljastab need.<br /> <br /> ./is_google_analytics.sh veebileht<br /> <br /> exit 0 - olemas<br /> <br /> exit 1 - pole<br /> <br /> Lisaks peab skript kasutajale tevitama ID<br /> <br /> =Quest 26=<br /> <br /> Kirjutada skript, mis otsib üles kõik .html failid ning kirjutab iga faili html dokumendi pealkirja failid.html faili. Loodud html fail (failid.html) peab sisaldama .html faile linkidena, ehk sinna klikates suunab asukohta, kus fail asub.<br /> <br /> [[user:ulaaneot]] - Siin kirjutatakse esimene rida. [[User:Mernits|Mernits]] 10:15, 27 May 2011 (EEST) <br /> NB keegi võiks seda täiendada. [[User:Ulaaneot|Ulaaneot]] 16:55, 27 May 2011 (EEST) Täiendatud ja muudetud vastavalt kirjeldusele<br /> <br /> [[User:Metamm]] - Pythonis<br /> <br /> =Quest 27=<br /> <br /> Kirjutada skript, mis kopeerib data CD-lt pilditõmmise (image) kõvakettale ning kirjutab selle <br /> sama pildi uuele plaadile. Pärast kirjutasmit küsib, kas soovib pildi (image) kõvakettalt kustutada.<br /> NB! Data plaadilt tehtud image peab olemuselt olema MD5 räsi. ( md5sum &lt; &gt; )<br /> <br /> [[User:Tsalumet]]<br /> <br /> Quest tehtud [[User:Mernits|Mernits]] 12:18, 26 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest - Python arvestus (saata ära 24.mai enne 12:30)=<br /> <br /> Leida etteantud failist kõik palindroomid ja kirjutada tulemus uude faili.<br /> Failinimed antakse ette käsurealt.<br /> <br /> Seega väljundfailis on ainult palindroomid või fail on tühi.<br /> <br /> <br /> ./pal.py sisendfail väljundfail<br /> <br /> <br /> Quest lukus [[User:Mernits|Mernits]] 13:25, 24 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 28=<br /> <br /> <br /> Kirjutada skript, mis eemaldab Opera veebibrauseri bookmarkidest kirjeldused (descriptionid). <br /> Skripti jaoks peaks olemas olema Opera veebibrauser ja failid asuvad ~/.opera<br /> <br /> [[user:Eumal]]<br /> <br /> Quest lukus [[User:Mernits|Mernits]] 15:37, 30 May 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 29=<br /> &lt;span style=&quot;color:red&quot;&gt;<br /> Teha skript, mis pakub kasutajale välja erinevate promptide valikuid a'la kombineeri ise endale bash prompt.<br /> &lt;/span&gt;<br /> <br /> =Quest 30 - Python arvestustöö - Lahendused saata laurile ja margusele 27.mai hiljemalt kell 11:30!=<br /> <br /> <br /> Luua isikukoodi parser ja õigsuse kontroll. Sisendiks fail kus igal<br /> real on isikukood,<br /> mis võib olla õige või vale. Väljundiks on fail kus on õiged<br /> isikukoodid kus kontrollsumma klapib<br /> ning kuupäev on korrektne (aastas 12 kuud ning iga kuu päevade arv sobiv).<br /> <br /> Sisendfail enesekontrolliks: http://lauri.vosandi.eu/python/isikukoodid.txt<br /> <br /> NB! Kuupäeva õigsuse kontrollimiseks kasutage datetime.strptime funktsiooni ja uuesti vormindamiseks datetime.strftime funktsiooni<br /> <br /> Eeldatav väljund:<br /> <br /> &lt;pre&gt;<br /> lauri@lauri-t410:~/isikukood$ python isikukoodid.py isikukoodid.txt <br /> 61206116170 - 11.06.2012 - naine<br /> 40511309870 - 30.11.1905 - naine<br /> 41407165380 - 16.07.1914 - naine<br /> 63511033026 - 03.11.2035 - naine<br /> 44408261855 - 26.08.1944 - naine<br /> 36001157802 - 15.01.1960 - mees<br /> 68905216902 - 21.05.2089 - naine<br /> 44702094652 - 09.02.1947 - naine<br /> 63812277449 - 27.12.2038 - naine<br /> 41207203213 - 20.07.1912 - naine<br /> 68708158219 - 15.08.2087 - naine<br /> 59803250119 - 25.03.2098 - mees<br /> 53912086035 - 08.12.2039 - mees<br /> 51211188093 - 18.11.2012 - mees<br /> 43805027379 - 02.05.1938 - naine<br /> 63206180726 - 18.06.2032 - naine<br /> 51501095401 - 09.01.2015 - mees<br /> 41609258538 - 25.09.1916 - naine<br /> 60306250756 - 25.06.2003 - naine<br /> 61901193165 - 19.01.2019 - naine<br /> 43107188423 - 18.07.1931 - naine<br /> 48210160415 - 16.10.1982 - naine<br /> 48910144868 - 14.10.1989 - naine<br /> 37605156061 - 15.05.1976 - mees<br /> 30907090640 - 09.07.1909 - mees<br /> 53907089733 - 08.07.2039 - mees<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Programm peab sisaldama infot skripti autori kohta ning valede<br /> parameetrite korral<br /> väljastama programmi kasutusinfo<br /> <br /> =Quest 31=<br /> &lt;span style=&quot;color:red&quot;&gt;<br /> Teha skript mis ärataks hommikul (öösel) unise tudengi. Skripti tuleks lisada ka mingi phrase mille tudeng peab kirjutaama, et alarm kinni jääks.<br /> &lt;/span&gt;<br /> <br /> [[User:Tsalumet]]<br /> <br /> Python;<br /> [[User:Eumal]]<br /> <br /> =Quest 32=<br /> &lt;span style=&quot;color:red&quot;&gt;<br /> Luua skript mis automaatselt installeerib uued ATI graafika driverid.<br /> &lt;/span&gt;<br /> <br /> =Quest 33=<br /> &lt;span style=&quot;color:red&quot;&gt;<br /> Luua skript mis automaatselt installeerib uued Geforce graafika driverid.<br /> &lt;/span&gt;<br /> <br /> [[User:KValjako]]<br /> <br /> =Quest 34 - Viimane arvestus=<br /> Saata 16:30 seisuga toimiv kood aadressile lauri.vosandi@gmail.com<br /> <br /> Lugeda sisendfailist tabulaatoritega (&quot;\t&quot;) eraldatud read kus tulpades vastavalt: ainekood, aine nimi, õppejõud, hindamisviis, hinne, EAP<br /> <br /> Sisendfail: http://lauri.vosandi.eu/python/ainepunktid.txt<br /> <br /> Programm peab lugema käsurealt sisend ja väljundfailide nimed:<br /> <br /> &lt;pre&gt;lauri@lauri-t410:~/midagi$ python lahendus.py <br /> Usage: lahendus.py &lt;input_file&gt; &lt;output_file&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Väljundfaili peaks kirjutama kaalutud keskhinde ning Euroopa ainepunktid kokku:<br /> <br /> &lt;pre&gt;lauri@lauri-t410:~/midagi$ python lahendus.py ainepunktid.txt out.txt<br /> lauri@lauri-t410:~/midagi$ cat out.txt <br /> Kokku EAP: 88.0<br /> Kaalutud keskhinne: 2.15&lt;/pre&gt;<br /> <br /> =Quest 35=<br /> &lt;span style=&quot;color:red&quot;&gt;Teha skript, mis paneb ubuntu serveri kasutajale e-posti saatma, kui tuleb uusi uuendusi.<br /> &lt;/span&gt;<br /> <br /> * Paigaldab [[apticron]] tarkvara.<br /> * Muudab selle konfiguratsioonis määratavat e-posti aadressi vastavalt kasutajalt küsitavale aadressile.<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Osoom<br /> <br /> =Quest 36=<br /> Luua skript, mis seadistab võtmete baasil autentimise ssh abil.<br /> <br /> Kasutaja kirjutab:<br /> <br /> ./ssh-setup.sh kasutajanimi@server<br /> <br /> Skript kontrollib, kas kasutajal on olemas privaatvõti (kui pole, siis genereerib)<br /> <br /> Skript logib ssh abil serverisse ja kopeerib avaliku võtme .ssh kataloogi<br /> <br /> Teatab, et edaspidi saab serverisse ühenduda võtmetega autentimisega.<br /> <br /> Skripti tooriku leiab skriptimise loengus (sealne skript teeb pea kõik ära, kuid küsib kaks korda parooli. Piisaks ühest korrast)<br /> <br /> <br /> Valmis skript asub [[User:rkorgmaa]]<br /> <br /> Quest lukus [[User:Mernits|Mernits]] 09:41, 2 June 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 37=<br /> <br /> Luua skript, mis leiab etteantud kataloogist kõik katkised nimelingid<br /> <br /> <br /> [[User:Hleinola]]<br /> <br /> Quest tehtud [[User:Mernits|Mernits]] 09:45, 2 June 2011 (EEST)<br /> <br /> Python lahendus: [[User:Tsalumet]]<br /> <br /> =Quest 38=<br /> <br /> Luua skript, mis muuda etteantud faili muutmisaega<br /> <br /> <br /> Skript saab käsurealt argumendina failinime.<br /> <br /> *Kontrollib, kas fail on olemas, kui pole - exit 1<br /> *Küsib kasutajalt aastat, kuupäeva, kellaaega<br /> *Seab failile muutmiskuupäeva<br /> <br /> [[User:Ikrustok]]<br /> <br /> Lukus [[User:Mernits|Mernits]] 15:17, 1 June 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 39=<br /> <br /> Luua skript, mis leiab kasutaja kodukaustast kõik failid ja kataloogid, mille omanikuks ta ise pole ja väljastab nende täispikad nimed<br /> <br /> <br /> <br /> [[User:KValjako]]<br /> Quest lukus [[User:Mernits|Mernits]] 15:15, 1 June 2011 (EEST)<br /> <br /> =Quest 40 Tarkvara uuendamine (koos lisakontrolliga)=<br /> &lt;span style=&quot;color:red&quot;&gt;Teha skript, uuendab Ubuntu Linux tarkvara. Eelnevalt kontrollitakse, kas kettal on piisavalt ruumi (paarsada MB) ja tehakse uuendus. Kui eelnev uuendus oli katki, siis tehakse uuendus korda (2 käsku tarkvara paigaldamise loengust)<br /> &lt;/span&gt;<br /> <br /> Lahendus Bashis: [[User:asumin]]<br /> <br /> =Quest 41 Leet translator=<br /> &lt;span style=&quot;color:red&quot;&gt;Teha skript, mis loeb standardsisendist teksti ja tõlgib selle leeti. Tulemus kirjutatakse standardväljundisse.<br /> &lt;/span&gt;<br /> <br /> Lahendus Pythonis: [[User:Mlehari]]<br /> <br /> =Quest 42=<br /> =Quest 43=</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Asumin&diff=42009 2011-11-10T12:56:02Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>==Quest 40 - Bash==<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> # Autor: Andres Sumin, A32, asumin@itcollege.ee<br /> # Skript: Tarkvara uuendamine Ubuntus.<br /> <br /> <br /> # Kõigepealt tehakse kontroll, kus kontrollitakse kas kettal on vaba rohkem kui 200 MB, juhul kui on siis skript jätkab tööd, aga kui ei ole siis väljastab teksti ja lõpetab tegevuse.<br /> if [ &quot;$(df -h | grep /dev/sda | awk '{print $4}' | rev | cut -c 2-| rev)&quot; -lt 0.2 ]; then<br /> echo 'Teie ketas on täis.'<br /> exit 1<br /> fi<br /> <br /> # Varamu uuendamine.<br /> apt-get update<br /> <br /> # Esimene kontroll kontrollib kas varamud said uuendatud, kui on siis väljastab vastava teksti ja läheb järgmise sammu juurde.<br /> if [ $? = 0 ]; then<br /> echo 'Reprosiidid on uuendatud.'<br /> <br /> # Varamus olevaid uuendusi hakatakse installeerima.<br /> apt-get -y upgrade<br /> <br /> # Kui eelnevalt on uuendused ilusti installeeritud tagastatakse väärtus null. Seda ka kontrollitakse, kui on null siis väljastatakse tekst ja skript lõpetab töö.<br /> if [ $? = 0 ]; then<br /> echo 'Uuendused on installeeritud.'<br /> exit 0<br /> <br /> # Kui tagastatud väärtus pole 0 siis läks midagi valesti.<br /> else <br /> echo 'Midagi on veel rohkem pekkis.'<br /> <br /> # Kõigepealt parandatakse sõltuvused.<br /> apt-get upgrade-fix-broken<br /> <br /> # Alustatakse uuesti uuenduste installeerimisega.<br /> apt-get -y upgrade<br /> fi<br /> <br /> else <br /> echo 'Kontrollige Interneti ühendust!'<br /> <br /> fi <br /> &lt;/source&gt;</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Asumin&diff=42008 2011-11-10T12:55:27Z

<p>Asumin: Created page with &#039;&lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt; #!/bin/bash # Autor: Andres Sumin, A32, asumin@itcollege.ee # Skript: Tarkvara uuendamine Ubuntus. # Kõigepealt tehakse kontroll, kus kontrollitakse kas k…&#039;</p> <hr /> <div>&lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> # Autor: Andres Sumin, A32, asumin@itcollege.ee<br /> # Skript: Tarkvara uuendamine Ubuntus.<br /> <br /> <br /> # Kõigepealt tehakse kontroll, kus kontrollitakse kas kettal on vaba rohkem kui 200 MB, juhul kui on siis skript jätkab tööd, aga kui ei ole siis väljastab teksti ja lõpetab tegevuse.<br /> if [ &quot;$(df -h | grep /dev/sda | awk '{print $4}' | rev | cut -c 2-| rev)&quot; -lt 0.2 ]; then<br /> echo 'Teie ketas on täis.'<br /> exit 1<br /> fi<br /> <br /> # Varamu uuendamine.<br /> apt-get update<br /> <br /> # Esimene kontroll kontrollib kas varamud said uuendatud, kui on siis väljastab vastava teksti ja läheb järgmise sammu juurde.<br /> if [ $? = 0 ]; then<br /> echo 'Reprosiidid on uuendatud.'<br /> <br /> # Varamus olevaid uuendusi hakatakse installeerima.<br /> apt-get -y upgrade<br /> <br /> # Kui eelnevalt on uuendused ilusti installeeritud tagastatakse väärtus null. Seda ka kontrollitakse, kui on null siis väljastatakse tekst ja skript lõpetab töö.<br /> if [ $? = 0 ]; then<br /> echo 'Uuendused on installeeritud.'<br /> exit 0<br /> <br /> # Kui tagastatud väärtus pole 0 siis läks midagi valesti.<br /> else <br /> echo 'Midagi on veel rohkem pekkis.'<br /> <br /> # Kõigepealt parandatakse sõltuvused.<br /> apt-get upgrade-fix-broken<br /> <br /> # Alustatakse uuesti uuenduste installeerimisega.<br /> apt-get -y upgrade<br /> fi<br /> <br /> else <br /> echo 'Kontrollige Interneti ühendust!'<br /> <br /> fi <br /> &lt;/source&gt;</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil&diff=32691 2011-05-24T07:48:44Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>Valisin selle teema kuna olen ise pikaajaline yum'i kasutaja ning see teema tundus minu jaoks väga põnev. Antud artiklit lugedes mina otseselt palju targemaks ei saanud. Artikkel sisaldas suuresti erinevaid linuxi käske, mis inimesele, kes antud teemaga kokku puutunud pole, väga palju ei anna. Pigem võiks olla rohkem teoreetilist osa. Muidugi tuleb ka arvestada seda, et autor mainis artikli algul juba ära selle, kellele artikkel on mõeldud. <br /> <br /> Artikkel on keeleliselt hästi üles ehitatud. Teades omast käest kui keeruline ja piinarikas võib olla süsteemse inglise keele tõlkimine eesti keelde ja säilitades samas selle loogilise ülesehituse. Mõni üksik kirjaviga oli, nagu näiteks Internet on suure i'ga kuid see ei ole minu arvates viga. Tekst on terviklik ja hästi mõistetav.<br /> <br /> Ainuke asi mis veidi häirima hakkas oli see, et suurem rõhk oli pandud käskudele. Oleks võinud olla ka veidi rohkem teoreetilist poolt yum'i kohta. Lisaks oleks võinud olla ka paar sõna kirjeldatud RPM'il baseeruvate distrobutsioonide kohta. <br /> <br /> Positiivsena võib välja tuua teema terviklikkust ja koos püsivust. Lisaks oli näha ka kasutatud kirjanduse loetelu ning vaata ka lingid. Mis peale antud teemat mindki rohkem huvitama hakkasid. Üllatuseks leidsin ka oma viki artikkli sealt. <br /> <br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Kriteerium&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Maksimum punktid&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Minu punktid&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Põhjendus&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Sisukord&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;1&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;1&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On kasutatud ka alamkategooriaid&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Ülesehitus&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;1&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;0,5&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On sissejuhatus, sisu, puudub kokkuvõte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Skoop&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;1&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;0,5&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Teema suund on selge, teoreetilist osa on veidi vähe&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Käsud&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Käsud on selgelt eristatavad, informatiivsed&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Õigekiri/keelekasutus&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;1&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;1&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Keelekasutus on hea&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Kasutatud allikad&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;1&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;1&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On üle kolme allika&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Loe lisaks&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;1&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;1&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On võimalus huvi korral lisaks lugeda&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Üldmulje&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;1&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Artikkel annab küllaltki hea ülevaate yum'ist&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> Antud artikkel saab 8 punkti 10'nest.<br /> <br /> Retsenseerija Andres Sumin A22.</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil&diff=32077 2011-05-16T22:17:56Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>Valisin selle teema kuna olen ise pikaajaline yum'i kasutaja ning see teema tundus minu jaoks väga põnev. Antud artiklit lugedes mina otseselt palju targemaks ei saanud. Artikkel sisaldas suuresti erinevaid linuxi käske, mis inimesele, kes antud teemaga kokku puutunud pole, väga palju ei anna. Pigem võiks olla rohkem teoreetilist osa. Muidugi tuleb ka arvestada seda, et autor mainis artikli algul juba ära selle, kellele artikkel on mõeldud. <br /> <br /> Artikkel on keeleliselt hästi üles ehitatud. Teades omast käest kui keeruline ja piinarikas võib olla süsteemse inglise keele tõlkimine eesti keelde ja säilitades samas selle loogilise ülesehituse. Mõni üksik kirjaviga oli, nagu näiteks Internet on suure i'ga kuid see ei ole minu arvates viga. Tekst on terviklik ja hästi mõistetav.<br /> <br /> Ainuke asi mis veidi häirima hakkas oli see, et suurem rõhk oli pandud käskudele. Oleks võinud olla ka veidi rohkem teoreetilist poolt yum'i kohta. Lisaks oleks võinud olla ka paar sõna kirjeldatud RPM'il baseeruvate distrobutsioonide kohta. <br /> <br /> Positiivsena võib välja tuua teema terviklikkust ja koos püsivust. Lisaks oli näha ka kasutatud kirjanduse loetelu ning vaata ka lingid. Mis peale antud teemat mindki rohkem huvitama hakkasid. Üllatuseks leidsin ka oma viki artikkli sealt. <br /> <br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Kriteerium&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Maksimum punktid&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Minu punktid&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Põhjendus&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Sisukord&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On kasutatud ka alamkategooriaid&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Ülesehitus&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On sissejuhatus, sisu, puudub kokkuvõte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Skoop&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Teema suund on selge, teoreetilist osa on veidi vähe&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Käsud&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Käsud on selgelt eristatavad, informatiivsed&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Õigekiri/keelekasutus&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Keelekasutus on hea&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Kasutatud allikad&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On üle kolme allika&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Loe lisaks&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On võimalus huvi korral lisaks lugeda&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Üldmulje&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Artikkel annab küllaltki hea ülevaate yum'ist&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> Antud artikkel saab 21 punkti 24'jast.<br /> <br /> Retsenseerija Andres Sumin A22.</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil&diff=32076 2011-05-16T22:16:12Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>Valisin selle teema kuna olen ise pikaajaline yum'i kasutaja ning see teema tundus minu jaoks väga põnev. Antud artikklit lugedes mina otseselt palju targemaks ei saanud. Artikkel sisaldas suuresti erinevaid linuxi käske, mis inimesele, kes antud teemaga kokku puutunud pole, väga palju ei anna. Pigem võiks olla rohkem teoreetilist osa. Muidugi tuleb ka arvestada seda, et autor mainis artikkli algul juba ära selle, kellele artikkel on mõeldud. <br /> <br /> Artikkel on keeleliselt hästi üles ehitatud. Teades omast käest kui keeruline ja piinarikas võib olla süsteemse inglise keele tõlkimine eesti keelde ja säilitades samas selle loogilise ülesehituse. Mõni üksik kirjaviga oli, nagu näiteks Internet on suure i'ga kuid see ei ole minu arvates viga. Tekst on terviklik ja hästi mõistetav.<br /> <br /> Ainuke asi mis veidi häirima hakkas oli see, et suurem rõhk oli pandud käskudele. Oleks võinud olla ka veidi rohkem teoreetilist poolt yum'i kohta. Lisaks oleks võinud olla ka paar sõna kirjeldatud RPM'il baseeruvate distrobutsioonide kohta. <br /> <br /> Positiivsena võib välja tuua teema terviklikkust ja koos püsivust. Lisaks oli näha ka kasutatud kirjanduse loetelu ning vaata ka lingid. Mis peale antud teemat mindki rohkem huvitama hakkasid. Üllatuseks leidsin ka oma viki artikli sealt. <br /> <br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Kriteerium&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Maksimum punktid&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Minu punktid&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Põhjendus&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Sisukord&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On kasutatud ka alamkategooriaid&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Ülesehitus&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On sissejuhatus, sisu, puudub kokkuvõte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Skoop&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Teema suund on selge, teoreetilist osa on veidi vähe&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Käsud&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Käsud on selgelt eristatavad, informatiivsed&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Õigekiri/keelekasutus&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Keelekasutus on hea&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Kasutatud allikad&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On üle kolme allika&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Loe lisaks&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On võimalus huvi korral lisaks lugeda&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Üldmulje&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Artikkel annab küllaltki hea ülevaate yum'ist&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> Antud artikkel saab 21 punkti 24'jast.<br /> <br /> Retsenseerija Andres Sumin A22.</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil&diff=32075 2011-05-16T22:09:41Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>Valisin selle teema kuna olen ise pikaajaline yum'i kasutaja ning see teema tundus minu jaoks väga põnev. Antud artikklit lugedes mina otseselt palju targemaks ei saanud. Artikkel sisaldas suuresti erinevaid linuxi käske, mis inimesele, kes antud teemaga kokku puutunud pole, väga palju ei anna. Pigem võiks olla rohkem teoreetilist osa. Muidugi tuleb ka arvestada seda, et autor mainis artikkli algul juba ära selle, kellele artikkel on mõeldud. <br /> <br /> Artikkel on keeleliselt hästi üles ehitatud. Teades omast käest kui keeruline ja piinarikas võib olla süsteemse inglise keele tõlkimine eesti keelde ja säilitades samas selle loogilise ülesehituse. Mõni üksik kirjaviga oli, nagu näiteks Internet on suure i'ga kuid see ei ole minu arvates viga. Tekst on terviklik ja hästi mõistetav.<br /> <br /> Ainuke asi mis veidi häirima hakkas oli see, et suurem rõhk oli pandud käskudele. Oleks võinud olla ka veidi rohkem teoreetilist poolt yum'i kohta. Lisaks oleks võinud olla ka paar sõna kirjeldatud RPM'il baseeruvate distrobutsioonide kohta. <br /> <br /> Positiivsena võib välja tuua teema terviklikkust ja koos püsivust. Lisaks oli näha ka kasutatud kirjanduse loetelu ning vaata ka lingid. Mis peale antud teemat mindki rohkem huvitama hakkasid. Üllatuseks leidsin ka oma viki artikli sealt. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Kriteerium&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Maksimum punktid&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Minu punktid&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Põhjendus&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Sisukord&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On kasutatud ka alamkategooriaid&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Ülesehitus&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On sissejuhatus, sisu, puudub kokkuvõte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Skoop&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Teema suund on selge, teoreetilist osa on veidi vähe&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Käsud&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Käsud on selgelt eristatavad, informatiivsed&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Õigekiri/keelekasutus&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Keelekasutus on hea&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Kasutatud allikad&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On üle kolme allika&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Loe lisaks&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On võimalus huvi korral lisaks lugeda&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Üldmulje&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Artikkel annab küllaltki hea ülevaate yum'ist&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> Antud artikkel saab 21 punkti 24'jast.<br /> <br /> Retsenseerija Andres Sumin A22.</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil&diff=32074 2011-05-16T22:09:08Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>Valisin selle teema kuna olen ise pikaajaline yum'i kasutaja ning see teema tundus minu jaoks väga põnev. Antud artikklit lugedes mina otseselt palju targemaks ei saanud. Artikkel sisaldas suuresti erinevaid linuxi käske, mis inimesele, kes antud teemaga kokku puutunud pole, väga palju ei anna. Pigem võiks olla rohkem teoreetilist osa. Muidugi tuleb ka arvestada seda, et autor mainis artikkli algul juba ära selle, kellele artikkel on mõeldud. <br /> <br /> Artikkel on keeleliselt hästi üles ehitatud. Teades omast käest kui keeruline ja piinarikas võib olla süsteemse inglise keele tõlkimine eesti keelde ja säilitades samas selle loogilise ülesehituse. Mõni üksik kirjaviga oli, nagu näiteks Internet on suure i'ga kuid see ei ole minu arvates viga. Tekst on terviklik ja hästi mõistetav.<br /> <br /> Ainuke asi mis veidi häirima hakkas oli see, et suurem rõhk oli pandud käskudele. Oleks võinud olla ka veidi rohkem teoreetilist poolt yum'i kohta. Lisaks oleks võinud olla ka paar sõna kirjeldatud RPM'il baseeruvate distrobutsioonide kohta. <br /> <br /> Positiivsena võib välja tuua teema terviklikkust ja koos püsivust. Lisaks oli näha ka kasutatud kirjanduse loetelu ning vaata ka lingid. Mis peale antud teemat mindki rohkem huvitama hakkasid. Üllatuseks leidsin ka oma viki artikli sealt. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Kriteerium&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Maksimum punktid&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Minu punktid&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Põhjendus&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Sisukord&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On kasutatud ka alamkategooriaid&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Ülesehitus&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On sissejuhatus, sisu, puudub kokkuvõte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Skoop&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Teema suund on selge, teoreetiline osa on veidi vähe&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Käsud&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Käsud on selgelt eristatavad, informatiivsed&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Õigekiri/keelekasutus&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Keelekasutus on hea&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Kasutatud allikad&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On üle kolme allika&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Loe lisaks&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On võimalus huvi korral lisaks lugeda&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Üldmulje&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Artikkel annab küllaltki hea ülevaate yum'ist&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> Antud artikkel saab 21 punkti 24'jast.<br /> <br /> Retsenseerija Andres Sumin A22.</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=32073 2011-05-16T22:06:56Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>=Kaugõpe=<br /> ==Rene Albin AK31==<br /> [[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Lembit Elmik AK21== <br /> ==Aleksei Issaikin AK21==<br /> [[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel <br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Andre Jõgi AK21== <br /> ==Pavel Kodotšigov AK22==<br /> <br /> [[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br /> <br /> Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ivo Kruusamäe AK21==<br /> <br /> [[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Cat]]<br /> <br /> ==Andres Kõrvemaa AK21==<br /> <br /> [[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Gzip]] --[[User:akorvema|akorvema]] 18:27, 8 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Lauri Liibert AK21==<br /> [[Sertifikaadid]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Bonnie%2B%2B]]<br /> <br /> ==Siim Kullerkupp AK21==<br /> [[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Märt Lindre AK21==<br /> <br /> [[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsentseerija : [[User:Hvosujal|Hvosujal]] 10:01 16.05.2011<br /> <br /> ==Rasmus Linnamäe AK22==<br /> [[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br /> ==Priit Lume AK31==<br /> <br /> [[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br /> <br /> Restsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Date[Date]]<br /> <br /> ==Tiit Maripuu AK22==<br /> <br /> [[inetd]] (valmis hindamiseks ja arvustamiseks 10.05.11)<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Iozone]]<br /> <br /> ==Marko Megerild AK21== <br /> ==Artur Mölter AK22==<br /> [[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Margus Nairis AK31==<br /> <br /> [[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Karel Niine AK22==<br /> [[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ulvar Petmanson AK22==<br /> [[Signaalid ja kill]]<br /> <br /> ==Märten Rodes AK22==<br /> [[htop]]<br /> <br /> Hinnatud [[Talk:PXE boot]]<br /> <br /> ==Tanel Štaub AK22== <br /> ==Alvar Teearu AK31==<br /> KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br /> <br /> ==Aleksei Timošenko AK21==<br /> =Päevaõpe=<br /> <br /> ==Rasmus Aav A21==<br /> ==Pavel Abin 12==<br /> ==Allar Adoberg A22==<br /> [[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.<br /> <br /> Retsensioon - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dpkg<br /> <br /> ==Arvi Alamaa A21==<br /> [[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011 - Hindab Meelis Tamm pooleli&lt;br&gt; <br /> Retsensioon - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] 15.05.2011<br /> <br /> ==Ivar Ambos A22==<br /> [[Munin]] valmis ülevaatamiseks. (retsenseerib Sten Vaisma A22)<br /> <br /> Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Adduser_%26_useradd adduser ja useradd]<br /> <br /> ==Sergei Gorjunov A21==<br /> [[Port knocking]] ülevaatamiseks valmis<br /> <br /> Retsenseeeris Risto Siitan<br /> <br /> ==Merili Gutmann A31==<br /> [[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.(Hindab Arto)<br /> -- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis!<br /> <br /> ==Rene Haavre A32== <br /> [[Samurai_WTF]] <br /> ==Kristjan Kalder A22==<br /> ==Kadri Kalme A22==<br /> [[Fdisk]]<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Snort Snort] valmis<br /> <br /> ==Alfi Kannus A21==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iptables . Töö täieneb.<br /> <br /> ==Oliver Kilk A21==<br /> [[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]] - <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal Hinnatud] Meelis Suursalu<br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]<br /> <br /> ==Nikolai Klõga G11==<br /> ==Reio Kokla A31==<br /> [[Mkfs]]<br /> <br /> Retsenseerib: Tavo Toomemägi [A41]<br /> <br /> ==Vladimir Kolesnik A22==<br /> <br /> Referaat: [[init]] - valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] valmis<br /> <br /> ==Ivar Krustok A22==<br /> [[Ksh]] // retsenseeris Juhan Liiva<br /> <br /> ==Katrin Kukk A22== <br /> <br /> [[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Hwclock]] - valmis -- 20:05, 13 May 2011 (EEST)<br /> ==Rain Kõrgmaa A22== <br /> ==Siim Kängsepp A22==<br /> <br /> [[LVM]] - Valmis<br /> <br /> retsenseerin - [[Talk:kill]]<br /> <br /> Retsensioon valmis [[Talk:LVM]] --[[User:Klaid|Klaid]] 16:25, 16 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Urmo Laaneots A21== <br /> ==Karel Laid A31==<br /> [[Puppet]] Valmis 01.05.2011<br /> <br /> ==Henrik Leinola A22==<br /> <br /> [[Manpremo]]<br /> <br /> ==Kaspar Leivo A41== <br /> ==Juhan Liiva A21==<br /> [[PS1]] valmis ülevaatamiseks // 19:47 15.05 muudatused sisse viidud - Referaat hinnatud 10:08 16.05<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ksh retsensioon<br /> <br /> ==Kaido Loonurm A41==<br /> [[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br /> Teemat retsenseerib: Ivar Krustok<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:mkfs]] --[[User:Kloonurm|Kloonurm]] 22:03, 10 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Urmas Luuk A22== <br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Packetfence]]<br /> <br /> ==Andres Mill A22==<br /> Valmis referaat: [[chmod]]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Talk:Chmod] Hinnatud (Vadim Vinogradin) - valmis<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Enos.itcollege.ee_failidele_ligipääs_GNOME/KDE_abil]]<br /> <br /> ==Janar Märjama A22== <br /> [[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.<br /> <br /> Retsensioon - [[Signaalid ja kill]]<br /> <br /> ==Kairo Ostapenko A31== <br /> ==Kristjan Pajumaa A22== <br /> ==Ilja Peters 12==<br /> [[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Arvustus<br /> <br /> ==Veiko Pilt A31==<br /> [[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011&lt;br&gt;<br /> Hinnatud: [[Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil]] Andres Sumin <br /> ==Jagnar Pindmaa A31== <br /> ==Priit Pobbul A22==<br /> [[Echo]] - valmis <br /> Retsensioon - tulemas <br /> ==Arina Püvi A21== <br /> ==Karet Rikko A21==<br /> [[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Tshark]]<br /> <br /> ==Toomas Rohumets A21==<br /> Referaat: [[Adduser &amp; useradd]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Hinnatud.[[Talk:Adduser &amp; useradd]]<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Wget]]<br /> <br /> ==Taavi Salumets A21==<br /> [[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br /> ==Risto Siitan A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Port_knocking Port Knocking] Retsensioon<br /> <br /> ==Oliver Soom A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BURG Retsentsioon BURG'i teemal] &lt;b&gt;Valmis&lt;/b&gt;<br /> <br /> ==Kaspar Steinberg A32==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kill - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsenseerib Siim Kängsepp<br /> <br /> ==Andres Sumin A22== <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!&lt;br&gt;<br /> Teemat retsenseerib: Allar Adoberg&lt;br&gt;<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil - Retsensioon teemal Tarkvara haldus yum baasil<br /> <br /> ==Meelis Suursalu A22==<br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal mkdir]<br /> <br /> ==Meelis Tamm A21==<br /> [[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> Hinnatud [[User:Amill|Amill]] 16:12, 16 May 2011 (EEST).<br /> <br /> ==Ott Telga A31== <br /> ==Tavo Toomemägi A41== <br /> [[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST)<br /> <br /> Hinnatud [[Talk:Wget]] <br /> ==Tarmo Trumm A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Timo Trummer A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tcpdump - retsensioon<br /> <br /> ==Olle Tuur A22==<br /> <br /> ==Arto Vaas A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br /> <br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis! (Merili Gutmann)<br /> <br /> ==Andres Vaher A22== <br /> ==Jaan Vahtre A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks &lt;b&gt;Hinnatud&lt;/b&gt; <br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PS1#Kokkuv.C3.B5te - Tehtud retsensioon.<br /> <br /> ==Kristjan Vaik A21== <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess] <br /> ==Sten Vaisma A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks | Hinnatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Talk:Linux/Unix failiõigused] valmis 18:06, 16 May 2011 (Vladimir Kolesnik)<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin]<br /> <br /> ==Kristjan Vask A21== <br /> [[CUPS]] - pooleli<br /> <br /> Hetkel hinnatud 14:38:2011 (EEST) 16.05.2011 <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]<br /> <br /> ==Vadim Vinogradin A21==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Hinnatud<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Chmod] - retsensioon<br /> <br /> ==Heigo Võsujalg A21==<br /> [[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsentsioon : [[Linux saalealaa ehk swap]]<br /> <br /> ==Kristjan Väljako A21==<br /> [[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks | Hinnatud<br /> <br /> Retsentsioon : [[Partimage]]</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=32072 2011-05-16T22:05:06Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>=Kaugõpe=<br /> ==Rene Albin AK31==<br /> [[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Lembit Elmik AK21== <br /> ==Aleksei Issaikin AK21==<br /> [[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel <br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Andre Jõgi AK21== <br /> ==Pavel Kodotšigov AK22==<br /> <br /> [[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br /> <br /> Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ivo Kruusamäe AK21==<br /> <br /> [[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Cat]]<br /> <br /> ==Andres Kõrvemaa AK21==<br /> <br /> [[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Gzip]] --[[User:akorvema|akorvema]] 18:27, 8 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Lauri Liibert AK21==<br /> [[Sertifikaadid]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Bonnie%2B%2B]]<br /> <br /> ==Siim Kullerkupp AK21==<br /> [[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Märt Lindre AK21==<br /> <br /> [[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsentseerija : [[User:Hvosujal|Hvosujal]] 10:01 16.05.2011<br /> <br /> ==Rasmus Linnamäe AK22==<br /> [[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br /> ==Priit Lume AK31==<br /> <br /> [[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br /> <br /> Restsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Date[Date]]<br /> <br /> ==Tiit Maripuu AK22==<br /> <br /> [[inetd]] (valmis hindamiseks ja arvustamiseks 10.05.11)<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Iozone]]<br /> <br /> ==Marko Megerild AK21== <br /> ==Artur Mölter AK22==<br /> [[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Margus Nairis AK31==<br /> <br /> [[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Karel Niine AK22==<br /> [[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ulvar Petmanson AK22==<br /> [[Signaalid ja kill]]<br /> <br /> ==Märten Rodes AK22==<br /> [[htop]]<br /> <br /> Hinnatud [[Talk:PXE boot]]<br /> <br /> ==Tanel Štaub AK22== <br /> ==Alvar Teearu AK31==<br /> KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br /> <br /> ==Aleksei Timošenko AK21==<br /> =Päevaõpe=<br /> <br /> ==Rasmus Aav A21==<br /> ==Pavel Abin 12==<br /> ==Allar Adoberg A22==<br /> [[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.<br /> <br /> Retsensioon - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dpkg<br /> <br /> ==Arvi Alamaa A21==<br /> [[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011 - Hindab Meelis Tamm pooleli&lt;br&gt; <br /> Retsensioon - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] 15.05.2011<br /> <br /> ==Ivar Ambos A22==<br /> [[Munin]] valmis ülevaatamiseks. (retsenseerib Sten Vaisma A22)<br /> <br /> Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Adduser_%26_useradd adduser ja useradd]<br /> <br /> ==Sergei Gorjunov A21==<br /> [[Port knocking]] ülevaatamiseks valmis<br /> <br /> Retsenseeeris Risto Siitan<br /> <br /> ==Merili Gutmann A31==<br /> [[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.(Hindab Arto)<br /> -- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis!<br /> <br /> ==Rene Haavre A32== <br /> [[Samurai_WTF]] <br /> ==Kristjan Kalder A22==<br /> ==Kadri Kalme A22==<br /> [[Fdisk]]<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Snort Snort] valmis<br /> <br /> ==Alfi Kannus A21==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iptables . Töö täieneb.<br /> <br /> ==Oliver Kilk A21==<br /> [[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]] - <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal Hinnatud] Meelis Suursalu<br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]<br /> <br /> ==Nikolai Klõga G11==<br /> ==Reio Kokla A31==<br /> [[Mkfs]]<br /> <br /> Retsenseerib: Tavo Toomemägi [A41]<br /> <br /> ==Vladimir Kolesnik A22==<br /> <br /> Referaat: [[init]] - valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] valmis<br /> <br /> ==Ivar Krustok A22==<br /> [[Ksh]] // retsenseeris Juhan Liiva<br /> <br /> ==Katrin Kukk A22== <br /> <br /> [[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Hwclock]] - valmis -- 20:05, 13 May 2011 (EEST)<br /> ==Rain Kõrgmaa A22== <br /> ==Siim Kängsepp A22==<br /> <br /> [[LVM]] - Valmis<br /> <br /> retsenseerin - [[Talk:kill]]<br /> <br /> Retsensioon valmis [[Talk:LVM]] --[[User:Klaid|Klaid]] 16:25, 16 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Urmo Laaneots A21== <br /> ==Karel Laid A31==<br /> [[Puppet]] Valmis 01.05.2011<br /> <br /> ==Henrik Leinola A22==<br /> <br /> [[Manpremo]]<br /> <br /> ==Kaspar Leivo A41== <br /> ==Juhan Liiva A21==<br /> [[PS1]] valmis ülevaatamiseks // 19:47 15.05 muudatused sisse viidud - Referaat hinnatud 10:08 16.05<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ksh retsensioon<br /> <br /> ==Kaido Loonurm A41==<br /> [[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br /> Teemat retsenseerib: Ivar Krustok<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:mkfs]] --[[User:Kloonurm|Kloonurm]] 22:03, 10 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Urmas Luuk A22== <br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Packetfence]]<br /> <br /> ==Andres Mill A22==<br /> Valmis referaat: [[chmod]]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Talk:Chmod] Hinnatud (Vadim Vinogradin) - valmis<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Enos.itcollege.ee_failidele_ligipääs_GNOME/KDE_abil]]<br /> <br /> ==Janar Märjama A22== <br /> [[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.<br /> <br /> Retsensioon - [[Signaalid ja kill]]<br /> <br /> ==Kairo Ostapenko A31== <br /> ==Kristjan Pajumaa A22== <br /> ==Ilja Peters 12==<br /> [[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Arvustus<br /> <br /> ==Veiko Pilt A31==<br /> [[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011&lt;br&gt;<br /> Seda teemat retsenseerib Andres Sumin A22 <br /> ==Jagnar Pindmaa A31== <br /> ==Priit Pobbul A22==<br /> [[Echo]] - valmis <br /> Retsensioon - tulemas <br /> ==Arina Püvi A21== <br /> ==Karet Rikko A21==<br /> [[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Tshark]]<br /> <br /> ==Toomas Rohumets A21==<br /> Referaat: [[Adduser &amp; useradd]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Hinnatud.[[Talk:Adduser &amp; useradd]]<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Wget]]<br /> <br /> ==Taavi Salumets A21==<br /> [[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br /> ==Risto Siitan A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Port_knocking Port Knocking] Retsensioon<br /> <br /> ==Oliver Soom A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BURG Retsentsioon BURG'i teemal] &lt;b&gt;Valmis&lt;/b&gt;<br /> <br /> ==Kaspar Steinberg A32==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kill - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsenseerib Siim Kängsepp<br /> <br /> ==Andres Sumin A22== <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!&lt;br&gt;<br /> Teemat retsenseerib: Allar Adoberg&lt;br&gt;<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil - Retsensioon teemal Tarkvara haldus yum baasil<br /> <br /> ==Meelis Suursalu A22==<br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal mkdir]<br /> <br /> ==Meelis Tamm A21==<br /> [[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> Hinnatud [[User:Amill|Amill]] 16:12, 16 May 2011 (EEST).<br /> <br /> ==Ott Telga A31== <br /> ==Tavo Toomemägi A41== <br /> [[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST)<br /> <br /> Hinnatud [[Talk:Wget]] <br /> ==Tarmo Trumm A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Timo Trummer A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tcpdump - retsensioon<br /> <br /> ==Olle Tuur A22==<br /> <br /> ==Arto Vaas A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br /> <br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis! (Merili Gutmann)<br /> <br /> ==Andres Vaher A22== <br /> ==Jaan Vahtre A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks &lt;b&gt;Hinnatud&lt;/b&gt; <br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PS1#Kokkuv.C3.B5te - Tehtud retsensioon.<br /> <br /> ==Kristjan Vaik A21== <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess] <br /> ==Sten Vaisma A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks | Hinnatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Talk:Linux/Unix failiõigused] valmis 18:06, 16 May 2011 (Vladimir Kolesnik)<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin]<br /> <br /> ==Kristjan Vask A21== <br /> [[CUPS]] - pooleli<br /> <br /> Hetkel hinnatud 14:38:2011 (EEST) 16.05.2011 <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]<br /> <br /> ==Vadim Vinogradin A21==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Hinnatud<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Chmod] - retsensioon<br /> <br /> ==Heigo Võsujalg A21==<br /> [[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsentsioon : [[Linux saalealaa ehk swap]]<br /> <br /> ==Kristjan Väljako A21==<br /> [[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks | Hinnatud<br /> <br /> Retsentsioon : [[Partimage]]</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=32071 2011-05-16T22:04:12Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>=Kaugõpe=<br /> ==Rene Albin AK31==<br /> [[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Lembit Elmik AK21== <br /> ==Aleksei Issaikin AK21==<br /> [[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel <br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Andre Jõgi AK21== <br /> ==Pavel Kodotšigov AK22==<br /> <br /> [[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br /> <br /> Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ivo Kruusamäe AK21==<br /> <br /> [[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Cat]]<br /> <br /> ==Andres Kõrvemaa AK21==<br /> <br /> [[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Gzip]] --[[User:akorvema|akorvema]] 18:27, 8 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Lauri Liibert AK21==<br /> [[Sertifikaadid]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Bonnie%2B%2B]]<br /> <br /> ==Siim Kullerkupp AK21==<br /> [[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Märt Lindre AK21==<br /> <br /> [[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsentseerija : [[User:Hvosujal|Hvosujal]] 10:01 16.05.2011<br /> <br /> ==Rasmus Linnamäe AK22==<br /> [[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br /> ==Priit Lume AK31==<br /> <br /> [[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br /> <br /> Restsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Date[Date]]<br /> <br /> ==Tiit Maripuu AK22==<br /> <br /> [[inetd]] (valmis hindamiseks ja arvustamiseks 10.05.11)<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Iozone]]<br /> <br /> ==Marko Megerild AK21== <br /> ==Artur Mölter AK22==<br /> [[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Margus Nairis AK31==<br /> <br /> [[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Karel Niine AK22==<br /> [[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ulvar Petmanson AK22==<br /> [[Signaalid ja kill]]<br /> <br /> ==Märten Rodes AK22==<br /> [[htop]]<br /> <br /> Hinnatud [[Talk:PXE boot]]<br /> <br /> ==Tanel Štaub AK22== <br /> ==Alvar Teearu AK31==<br /> KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br /> <br /> ==Aleksei Timošenko AK21==<br /> =Päevaõpe=<br /> <br /> ==Rasmus Aav A21==<br /> ==Pavel Abin 12==<br /> ==Allar Adoberg A22==<br /> [[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.<br /> <br /> Retsensioon - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dpkg<br /> <br /> ==Arvi Alamaa A21==<br /> [[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011 - Hindab Meelis Tamm pooleli&lt;br&gt; <br /> Retsensioon - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] 15.05.2011<br /> <br /> ==Ivar Ambos A22==<br /> [[Munin]] valmis ülevaatamiseks. (retsenseerib Sten Vaisma A22)<br /> <br /> Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Adduser_%26_useradd adduser ja useradd]<br /> <br /> ==Sergei Gorjunov A21==<br /> [[Port knocking]] ülevaatamiseks valmis<br /> <br /> Retsenseeeris Risto Siitan<br /> <br /> ==Merili Gutmann A31==<br /> [[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.(Hindab Arto)<br /> -- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis!<br /> <br /> ==Rene Haavre A32== <br /> [[Samurai_WTF]] <br /> ==Kristjan Kalder A22==<br /> ==Kadri Kalme A22==<br /> [[Fdisk]]<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Snort Snort] valmis<br /> <br /> ==Alfi Kannus A21==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iptables . Töö täieneb.<br /> <br /> ==Oliver Kilk A21==<br /> [[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]] - <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal Hinnatud] Meelis Suursalu<br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]<br /> <br /> ==Nikolai Klõga G11==<br /> ==Reio Kokla A31==<br /> [[Mkfs]]<br /> <br /> Retsenseerib: Tavo Toomemägi [A41]<br /> <br /> ==Vladimir Kolesnik A22==<br /> <br /> Referaat: [[init]] - valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] valmis<br /> <br /> ==Ivar Krustok A22==<br /> [[Ksh]] // retsenseeris Juhan Liiva<br /> <br /> ==Katrin Kukk A22== <br /> <br /> [[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Hwclock]] - valmis -- 20:05, 13 May 2011 (EEST)<br /> ==Rain Kõrgmaa A22== <br /> ==Siim Kängsepp A22==<br /> <br /> [[LVM]] - Valmis<br /> <br /> retsenseerin - [[Talk:kill]]<br /> <br /> Retsensioon valmis [[Talk:LVM]] --[[User:Klaid|Klaid]] 16:25, 16 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Urmo Laaneots A21== <br /> ==Karel Laid A31==<br /> [[Puppet]] Valmis 01.05.2011<br /> <br /> ==Henrik Leinola A22==<br /> <br /> [[Manpremo]]<br /> <br /> ==Kaspar Leivo A41== <br /> ==Juhan Liiva A21==<br /> [[PS1]] valmis ülevaatamiseks // 19:47 15.05 muudatused sisse viidud - Referaat hinnatud 10:08 16.05<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ksh retsensioon<br /> <br /> ==Kaido Loonurm A41==<br /> [[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br /> Teemat retsenseerib: Ivar Krustok<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:mkfs]] --[[User:Kloonurm|Kloonurm]] 22:03, 10 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Urmas Luuk A22== <br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Packetfence]]<br /> <br /> ==Andres Mill A22==<br /> Valmis referaat: [[chmod]]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Talk:Chmod] Hinnatud (Vadim Vinogradin) - valmis<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Enos.itcollege.ee_failidele_ligipääs_GNOME/KDE_abil]]<br /> <br /> ==Janar Märjama A22== <br /> [[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.<br /> <br /> Retsensioon - [[Signaalid ja kill]]<br /> <br /> ==Kairo Ostapenko A31== <br /> ==Kristjan Pajumaa A22== <br /> ==Ilja Peters 12==<br /> [[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Arvustus<br /> <br /> ==Veiko Pilt A31==<br /> [[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011&lt;br&gt;<br /> Seda teemat retsenseerib Andres Sumin A22 <br /> ==Jagnar Pindmaa A31== <br /> ==Priit Pobbul A22==<br /> [[Echo]] - valmis <br /> Retsensioon - tulemas <br /> ==Arina Püvi A21== <br /> ==Karet Rikko A21==<br /> [[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Tshark]]<br /> <br /> ==Toomas Rohumets A21==<br /> Referaat: [[Adduser &amp; useradd]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Hinnatud.[[Talk:Adduser &amp; useradd]]<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Wget]]<br /> <br /> ==Taavi Salumets A21==<br /> [[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br /> ==Risto Siitan A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Port_knocking Port Knocking] Retsensioon<br /> <br /> ==Oliver Soom A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BURG Retsentsioon BURG'i teemal] &lt;b&gt;Valmis&lt;/b&gt;<br /> <br /> ==Kaspar Steinberg A32==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kill - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsenseerib Siim Kängsepp<br /> <br /> ==Andres Sumin A22== <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!&lt;br&gt;<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil - Retsensioon teemal Tarkvara haldus yum baasil<br /> Teemat retsenseerib: Allar Adoberg<br /> <br /> ==Meelis Suursalu A22==<br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal mkdir]<br /> <br /> ==Meelis Tamm A21==<br /> [[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> Hinnatud [[User:Amill|Amill]] 16:12, 16 May 2011 (EEST).<br /> <br /> ==Ott Telga A31== <br /> ==Tavo Toomemägi A41== <br /> [[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST)<br /> <br /> Hinnatud [[Talk:Wget]] <br /> ==Tarmo Trumm A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Timo Trummer A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tcpdump - retsensioon<br /> <br /> ==Olle Tuur A22==<br /> <br /> ==Arto Vaas A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br /> <br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis! (Merili Gutmann)<br /> <br /> ==Andres Vaher A22== <br /> ==Jaan Vahtre A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks &lt;b&gt;Hinnatud&lt;/b&gt; <br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PS1#Kokkuv.C3.B5te - Tehtud retsensioon.<br /> <br /> ==Kristjan Vaik A21== <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess] <br /> ==Sten Vaisma A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks | Hinnatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Talk:Linux/Unix failiõigused] valmis 18:06, 16 May 2011 (Vladimir Kolesnik)<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin]<br /> <br /> ==Kristjan Vask A21== <br /> [[CUPS]] - pooleli<br /> <br /> Hetkel hinnatud 14:38:2011 (EEST) 16.05.2011 <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]<br /> <br /> ==Vadim Vinogradin A21==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Hinnatud<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Chmod] - retsensioon<br /> <br /> ==Heigo Võsujalg A21==<br /> [[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsentsioon : [[Linux saalealaa ehk swap]]<br /> <br /> ==Kristjan Väljako A21==<br /> [[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks | Hinnatud<br /> <br /> Retsentsioon : [[Partimage]]</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=32070 2011-05-16T22:03:40Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>=Kaugõpe=<br /> ==Rene Albin AK31==<br /> [[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Lembit Elmik AK21== <br /> ==Aleksei Issaikin AK21==<br /> [[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel <br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Andre Jõgi AK21== <br /> ==Pavel Kodotšigov AK22==<br /> <br /> [[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br /> <br /> Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ivo Kruusamäe AK21==<br /> <br /> [[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Cat]]<br /> <br /> ==Andres Kõrvemaa AK21==<br /> <br /> [[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Gzip]] --[[User:akorvema|akorvema]] 18:27, 8 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Lauri Liibert AK21==<br /> [[Sertifikaadid]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Bonnie%2B%2B]]<br /> <br /> ==Siim Kullerkupp AK21==<br /> [[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Märt Lindre AK21==<br /> <br /> [[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsentseerija : [[User:Hvosujal|Hvosujal]] 10:01 16.05.2011<br /> <br /> ==Rasmus Linnamäe AK22==<br /> [[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br /> ==Priit Lume AK31==<br /> <br /> [[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br /> <br /> Restsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Date[Date]]<br /> <br /> ==Tiit Maripuu AK22==<br /> <br /> [[inetd]] (valmis hindamiseks ja arvustamiseks 10.05.11)<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Iozone]]<br /> <br /> ==Marko Megerild AK21== <br /> ==Artur Mölter AK22==<br /> [[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Margus Nairis AK31==<br /> <br /> [[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Karel Niine AK22==<br /> [[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ulvar Petmanson AK22==<br /> [[Signaalid ja kill]]<br /> <br /> ==Märten Rodes AK22==<br /> [[htop]]<br /> <br /> Hinnatud [[Talk:PXE boot]]<br /> <br /> ==Tanel Štaub AK22== <br /> ==Alvar Teearu AK31==<br /> KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br /> <br /> ==Aleksei Timošenko AK21==<br /> =Päevaõpe=<br /> <br /> ==Rasmus Aav A21==<br /> ==Pavel Abin 12==<br /> ==Allar Adoberg A22==<br /> [[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.<br /> <br /> Retsensioon - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dpkg<br /> <br /> ==Arvi Alamaa A21==<br /> [[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011 - Hindab Meelis Tamm pooleli&lt;br&gt; <br /> Retsensioon - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] 15.05.2011<br /> <br /> ==Ivar Ambos A22==<br /> [[Munin]] valmis ülevaatamiseks. (retsenseerib Sten Vaisma A22)<br /> <br /> Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Adduser_%26_useradd adduser ja useradd]<br /> <br /> ==Sergei Gorjunov A21==<br /> [[Port knocking]] ülevaatamiseks valmis<br /> <br /> Retsenseeeris Risto Siitan<br /> <br /> ==Merili Gutmann A31==<br /> [[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.(Hindab Arto)<br /> -- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis!<br /> <br /> ==Rene Haavre A32== <br /> [[Samurai_WTF]] <br /> ==Kristjan Kalder A22==<br /> ==Kadri Kalme A22==<br /> [[Fdisk]]<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Snort Snort] valmis<br /> <br /> ==Alfi Kannus A21==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iptables . Töö täieneb.<br /> <br /> ==Oliver Kilk A21==<br /> [[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]] - <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal Hinnatud] Meelis Suursalu<br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]<br /> <br /> ==Nikolai Klõga G11==<br /> ==Reio Kokla A31==<br /> [[Mkfs]]<br /> <br /> Retsenseerib: Tavo Toomemägi [A41]<br /> <br /> ==Vladimir Kolesnik A22==<br /> <br /> Referaat: [[init]] - valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] valmis<br /> <br /> ==Ivar Krustok A22==<br /> [[Ksh]] // retsenseeris Juhan Liiva<br /> <br /> ==Katrin Kukk A22== <br /> <br /> [[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Hwclock]] - valmis -- 20:05, 13 May 2011 (EEST)<br /> ==Rain Kõrgmaa A22== <br /> ==Siim Kängsepp A22==<br /> <br /> [[LVM]] - Valmis<br /> <br /> retsenseerin - [[Talk:kill]]<br /> <br /> Retsensioon valmis [[Talk:LVM]] --[[User:Klaid|Klaid]] 16:25, 16 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Urmo Laaneots A21== <br /> ==Karel Laid A31==<br /> [[Puppet]] Valmis 01.05.2011<br /> <br /> ==Henrik Leinola A22==<br /> <br /> [[Manpremo]]<br /> <br /> ==Kaspar Leivo A41== <br /> ==Juhan Liiva A21==<br /> [[PS1]] valmis ülevaatamiseks // 19:47 15.05 muudatused sisse viidud - Referaat hinnatud 10:08 16.05<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ksh retsensioon<br /> <br /> ==Kaido Loonurm A41==<br /> [[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br /> Teemat retsenseerib: Ivar Krustok<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:mkfs]] --[[User:Kloonurm|Kloonurm]] 22:03, 10 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Urmas Luuk A22== <br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Packetfence]]<br /> <br /> ==Andres Mill A22==<br /> Valmis referaat: [[chmod]]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Talk:Chmod] Hinnatud (Vadim Vinogradin) - valmis<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Enos.itcollege.ee_failidele_ligipääs_GNOME/KDE_abil]]<br /> <br /> ==Janar Märjama A22== <br /> [[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.<br /> <br /> Retsensioon - [[Signaalid ja kill]]<br /> <br /> ==Kairo Ostapenko A31== <br /> ==Kristjan Pajumaa A22== <br /> ==Ilja Peters 12==<br /> [[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Arvustus<br /> <br /> ==Veiko Pilt A31==<br /> [[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011&lt;br&gt;<br /> Seda teemat retsenseerib Andres Sumin A22 <br /> ==Jagnar Pindmaa A31== <br /> ==Priit Pobbul A22==<br /> [[Echo]] - valmis <br /> Retsensioon - tulemas <br /> ==Arina Püvi A21== <br /> ==Karet Rikko A21==<br /> [[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Tshark]]<br /> <br /> ==Toomas Rohumets A21==<br /> Referaat: [[Adduser &amp; useradd]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Hinnatud.[[Talk:Adduser &amp; useradd]]<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Wget]]<br /> <br /> ==Taavi Salumets A21==<br /> [[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br /> ==Risto Siitan A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Port_knocking Port Knocking] Retsensioon<br /> <br /> ==Oliver Soom A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BURG Retsentsioon BURG'i teemal] &lt;b&gt;Valmis&lt;/b&gt;<br /> <br /> ==Kaspar Steinberg A32==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kill - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsenseerib Siim Kängsepp<br /> <br /> ==Andres Sumin A22== <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil - Retsensioon teemal Tarkvara haldus yum baasil<br /> Teemat retsenseerib: Allar Adoberg<br /> <br /> ==Meelis Suursalu A22==<br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal mkdir]<br /> <br /> ==Meelis Tamm A21==<br /> [[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> Hinnatud [[User:Amill|Amill]] 16:12, 16 May 2011 (EEST).<br /> <br /> ==Ott Telga A31== <br /> ==Tavo Toomemägi A41== <br /> [[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST)<br /> <br /> Hinnatud [[Talk:Wget]] <br /> ==Tarmo Trumm A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Timo Trummer A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tcpdump - retsensioon<br /> <br /> ==Olle Tuur A22==<br /> <br /> ==Arto Vaas A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br /> <br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis! (Merili Gutmann)<br /> <br /> ==Andres Vaher A22== <br /> ==Jaan Vahtre A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks &lt;b&gt;Hinnatud&lt;/b&gt; <br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PS1#Kokkuv.C3.B5te - Tehtud retsensioon.<br /> <br /> ==Kristjan Vaik A21== <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess] <br /> ==Sten Vaisma A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks | Hinnatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Talk:Linux/Unix failiõigused] valmis 18:06, 16 May 2011 (Vladimir Kolesnik)<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin]<br /> <br /> ==Kristjan Vask A21== <br /> [[CUPS]] - pooleli<br /> <br /> Hetkel hinnatud 14:38:2011 (EEST) 16.05.2011 <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]<br /> <br /> ==Vadim Vinogradin A21==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Hinnatud<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Chmod] - retsensioon<br /> <br /> ==Heigo Võsujalg A21==<br /> [[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsentsioon : [[Linux saalealaa ehk swap]]<br /> <br /> ==Kristjan Väljako A21==<br /> [[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks | Hinnatud<br /> <br /> Retsentsioon : [[Partimage]]</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil&diff=32069 2011-05-16T22:01:52Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>Valisin selle teema kuna olen ise pikaajaline yum'i kasutaja ning see teema tundus minu jaoks väga põnev. Antud artikklit lugedes mina otseselt palju targemaks ei saanud. Artikkel sisaldas suuresti erinevaid linuxi käske, mis inimesele, kes antud teemaga kokku puutunud pole, väga palju ei anna. Pigem võiks olla rohkem teoreetilist osa. Muidugi tuleb ka arvestada seda, et autor mainis artikkli algul juba ära selle, kellele artikkel on mõeldud. <br /> <br /> Artikkel on keeleliselt hästi üles ehitatud. Teades omast käest kui keeruline ja piinarikas võib olla süsteemse inglise keele tõlkimine eesti keelde ja säilitades samas selle loogilise ülesehituse. Mõni üksik kirjaviga oli, nagu näiteks Internet on suure i'ga kuid see ei ole minu arvates viga. Tekst on terviklik ja hästi mõistetav.<br /> <br /> Ainuke asi mis veidi häirima hakkas oli see, et suurem rõhk oli pandud käskudele. Oleks võinud olla ka veidi rohkem teoreetilist poolt yum'i kohta. Lisaks oleks võinud olla ka paar sõna kirjeldatud RPM'il baseeruvate distrobutsioonide kohta. <br /> <br /> Positiivsena võib välja tuua teema terviklikkust ja koos püsivust. Lisaks oli näha ka kasutatud kirjanduse loetelu ning vaata ka lingid. Mis peale antud teemat mindki rohkem huvitama hakkasid. Üllatuseks leidsin ka oma viki artikli sealt. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Kriteerium&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Maksimum punktid&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Minu punktid&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Põhjendus&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Sisukord&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On kasutatud ka alamkategooriaid&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Ülesehitus&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On sisse juhatus, sisu, puudub kokkuvõte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Skoop&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Teema suund on selge, teoreetiline osa on veidi vähe&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Käsud&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Käsud on selgelt eristatavad, informatiivsed&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Õigekiri/keelekasutus&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Keelekasutus on hea&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Kasutatud allikad&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On üle kolme allika&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Loe lisaks&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On võimalus huvi korral lisaks lugeda&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Üldmulje&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Artikkel annab küllaltki hea ülevaate yum'ist&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> Antud artikkel saab 21 punkti 24'jast.<br /> <br /> Retsenseerija Andres Sumin A22.</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil&diff=32068 2011-05-16T21:56:12Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>Valisin antud teema kuna olen ise pikaajaline yum'i kasutaja ning antud teema tundus minu jaoks väga põnev. Antud artikklit lugedes mina otseselt palju targemaks ei saanud. Antud artikkel sisaldas suuresti erinevaid linuxi käske, mis inimesele kes antud teemaga kokku puutunud pole, midagi ei ütle. Muidugi tuleb ka arvestada seda, et autor mainis artikkli algul juba ära selle, kellele artikkel on mõeldud. <br /> <br /> Artikkel on keeleliselt hästi üles ehitatud. Teades omast käest kui keeruline ja piinarikas võib olla süsteemse inglise keele tõlkimine eesti keelde ja säilitades samas selle loogilise ülesehituse. Mõni üksik kirjaviga oli, nagu näiteks Internet on suure i'ga kuid see ei ole minu arvates viga. Tekst on terviklik ja hästi mõistetav.<br /> <br /> Ainuke asi mis veidi häirima hakkas antud artikkli juures oli see, et suurem rõhk oli pandud käskudele. Oleks võinud olla ka veidi rohkem teoreetilist poolt yum'i kohta. Lisaks oleks võinud olla ka paar sõna kirjeldatud RPM'il baseeruvate distrobutsioonide kohta. <br /> <br /> Positiivsena võib välja tuua teema terviklikkust ja koos püsivust. Lisaks oli näha ka kasutatud kirjanduse loetelu ning vaata ka lingid. Mis peale antud teemat mindki huvitama hakkasid. Üllatuseks leitsin ka oma viki artikkli sealt. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Kriteerium&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Maksimum punktid&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Minu punktid&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Põhjendus&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Sisukord&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On kasutatud ka alamkategooriaid&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Ülesehitus&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On sisse juhatus, sisu, puudub kokkuvõte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Skoop&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Teema suund on selge, teoreetiline osa on veidi vähe&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Käsud&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Käsud on selgelt eristatavad, informatiivsed&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Õigekiri/keelekasutus&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Keelekasutus on hea&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Kasutatud allikad&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On üle kolme allika&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Loe lisaks&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On võimalus huvi korral lisaks lugeda&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Üldmulje&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Artikkel annab küllaltki hea ülevaate yum'ist&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> &lt;br /&gt;</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil&diff=32067 2011-05-16T21:55:50Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div> Valisin antud teema kuna olen ise pikaajaline yum'i kasutaja ning antud teema tundus minu jaoks väga põnev. Antud artikklit lugedes mina otseselt palju targemaks ei saanud. Antud artikkel sisaldas suuresti erinevaid linuxi käske, mis inimesele kes antud teemaga kokku puutunud pole, midagi ei ütle. Muidugi tuleb ka arvestada seda, et autor mainis artikkli algul juba ära selle, kellele artikkel on mõeldud. <br /> <br /> Artikkel on keeleliselt hästi üles ehitatud. Teades omast käest kui keeruline ja piinarikas võib olla süsteemse inglise keele tõlkimine eesti keelde ja säilitades samas selle loogilise ülesehituse. Mõni üksik kirjaviga oli, nagu näiteks Internet on suure i'ga kuid see ei ole minu arvates viga. Tekst on terviklik ja hästi mõistetav.<br /> <br /> Ainuke asi mis veidi häirima hakkas antud artikkli juures oli see, et suurem rõhk oli pandud käskudele. Oleks võinud olla ka veidi rohkem teoreetilist poolt yum'i kohta. Lisaks oleks võinud olla ka paar sõna kirjeldatud RPM'il baseeruvate distrobutsioonide kohta. <br /> <br /> Positiivsena võib välja tuua teema terviklikkust ja koos püsivust. Lisaks oli näha ka kasutatud kirjanduse loetelu ning vaata ka lingid. Mis peale antud teemat mindki huvitama hakkasid. Üllatuseks leitsin ka oma viki artikkli sealt. <br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Kriteerium&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Maksimum punktid&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Minu punktid&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Põhjendus&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Sisukord&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On kasutatud ka alamkategooriaid&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Ülesehitus&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On sisse juhatus, sisu, puudub kokkuvõte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Skoop&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Teema suund on selge, teoreetiline osa on veidi vähe&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Käsud&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Käsud on selgelt eristatavad, informatiivsed&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Õigekiri/keelekasutus&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Keelekasutus on hea&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Kasutatud allikad&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On üle kolme allika&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Loe lisaks&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;On võimalus huvi korral lisaks lugeda&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;Üldmulje&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;3&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;2&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Artikkel annab küllaltki hea ülevaate yum'ist&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> &lt;br /&gt;</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil&diff=32066 2011-05-16T21:27:05Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>Valisin antud teema kuna olen ise pikaajaline yum'i kasutaja ning antud teema tundus minu jaoks väga põnev. Antud artikklit lugedes mina otseselt palju targemaks ei saanud. Antud artikkel sisaldas suuresti erinevaid linuxi käske, mis inimesele kes antud teemaga kokku puutunud pole, midagi ei ütle. Muidugi tuleb ka arvestada seda, et autor mainis artikkli algul juba ära selle, kellele artikkel on mõeldud.</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=30126 2011-05-03T18:09:02Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>=Kaugõpe=<br /> ==Rene Albin AK31==<br /> ==Lembit Elmik AK21== <br /> ==Aleksei Issaikin AK21==<br /> [[Ubuntu Serveri Install]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]<br /> <br /> ==Andre Jõgi AK21== <br /> ==Pavel Kodotšigov AK22==<br /> <br /> [[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br /> <br /> ==Ivo Kruusamäe AK21==<br /> <br /> [[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Andres Kõrvemaa AK21==<br /> <br /> [[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Lauri Liibert AK21==<br /> ==Siim Kullerkupp AK21==<br /> [[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Märt Lindre AK21==<br /> <br /> [[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Rasmus Linnamäe AK22==<br /> [[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br /> ==Priit Lume AK31==<br /> <br /> [[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Tiit Maripuu AK22== <br /> ==Marko Megerild AK21== <br /> ==Artur Mölter AK22==<br /> [[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Margus Nairis AK31==<br /> <br /> [[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Karel Niine AK22==<br /> [[PXE boot]] (Preboot Execution Environment) - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Ulvar Petmanson AK22== <br /> ==Märten Rodes AK22==<br /> [[htop]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Tanel Štaub AK22== <br /> ==Alvar Teearu AK31==<br /> KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br /> <br /> ==Aleksei Timošenko AK21==<br /> =Päevaõpe=<br /> <br /> ==Rasmus Aav A21==<br /> ==Pavel Abin 12==<br /> ==Allar Adoberg A22==<br /> [[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.<br /> <br /> ==Arvi Alamaa A21==<br /> [[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011<br /> <br /> ==Ivar Ambos A22==<br /> [[Munin]] valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Sergei Gorjunov A21==<br /> ==Merili Gutmann A31==<br /> [[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.<br /> -- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Rene Haavre A32== <br /> [[Samurai_WTF]] <br /> ==Kristjan Kalder A22==<br /> ==Kadri Kalme A22==<br /> [[Fdisk]]<br /> <br /> ==Alfi Kannus A21==<br /> ==Oliver Kilk A21==<br /> [[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]]<br /> <br /> ==Nikolai Klõga G11==<br /> ==Reio Kokla A31==<br /> [[Mkfs]]<br /> <br /> ==Vladimir Kolesnik A22==<br /> <br /> [[init]] - valmis<br /> <br /> ==Ivar Krustok A22==<br /> [[Ksh]] <br /> ==Katrin Kukk A22== <br /> <br /> [[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br /> ==Rain Kõrgmaa A22== <br /> ==Siim Kängsepp A22==<br /> <br /> [[LVM]] - Valmis põhimõtteliselt<br /> <br /> ==Urmo Laaneots A21== <br /> ==Karel Laid A31==<br /> [[Puppet]] Valmis vist 01.05.2011<br /> <br /> ==Henrik Leinola A22==<br /> <br /> [[Manpremo]]<br /> <br /> ==Kaspar Leivo A41== <br /> ==Juhan Liiva A21==<br /> [[PS1]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaido Loonurm A41==<br /> [[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Urmas Luuk A22== <br /> ==Andres Mill A22==<br /> Referaat: [[chmod]]<br /> <br /> ==Janar Märjama A22== <br /> ==Kairo Ostapenko A31== <br /> ==Kristjan Pajumaa A22== <br /> ==Ilja Peters 12==<br /> [[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Veiko Pilt A31==<br /> [[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011&lt;br&gt;<br /> Seda teemat retsenseerib Andres Sumin A22 <br /> ==Jagnar Pindmaa A31== <br /> ==Priit Pobbul A22== <br /> ==Arina Püvi A21== <br /> ==Karet Rikko A21==<br /> [[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Toomas Rohumets A21==<br /> Referaat: [[Adduser &amp; useradd]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Taavi Salumets A21==<br /> [[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br /> ==Risto Siitan A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Oliver Soom A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaspar Steinberg A32== <br /> ==Andres Sumin A22== <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!<br /> <br /> Teemat retsenseerib: Allar Adoberg<br /> <br /> ==Meelis Suursalu A22== <br /> ==Meelis Tamm A21==<br /> [[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Ott Telga A31== <br /> ==Tavo Toomemägi A41== <br /> [[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST) <br /> ==Taavi Toppi A21==<br /> <br /> iptables<br /> Töö on hetkel koostamisel.<br /> <br /> ==Tarmo Trumm A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Timo Trummer A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Olle Tuur A22==<br /> Arvutiklassi Linux (valmimisel)<br /> <br /> ==Arto Vaas A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br /> <br /> ==Andres Vaher A22== <br /> ==Jaan Vahtre A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vaik A21== <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess] <br /> ==Sten Vaisma A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vask A21== <br /> ==Vadim Vinogradin A21==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Heigo Võsujalg A21==<br /> [[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kristjan Väljako A21==<br /> [[Packetfence]]</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=30125 2011-05-03T18:07:45Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>=Kaugõpe=<br /> ==Rene Albin AK31==<br /> ==Lembit Elmik AK21== <br /> ==Aleksei Issaikin AK21==<br /> [[Ubuntu Serveri Install]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]<br /> <br /> ==Andre Jõgi AK21== <br /> ==Pavel Kodotšigov AK22==<br /> <br /> [[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br /> <br /> ==Ivo Kruusamäe AK21==<br /> <br /> [[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Andres Kõrvemaa AK21==<br /> <br /> [[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Lauri Liibert AK21==<br /> ==Siim Kullerkupp AK21==<br /> [[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Märt Lindre AK21==<br /> <br /> [[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Rasmus Linnamäe AK22==<br /> [[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br /> ==Priit Lume AK31==<br /> <br /> [[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Tiit Maripuu AK22== <br /> ==Marko Megerild AK21== <br /> ==Artur Mölter AK22==<br /> [[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Margus Nairis AK31==<br /> <br /> [[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Karel Niine AK22==<br /> [[PXE boot]] (Preboot Execution Environment) - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Ulvar Petmanson AK22== <br /> ==Märten Rodes AK22==<br /> [[htop]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Tanel Štaub AK22== <br /> ==Alvar Teearu AK31==<br /> KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br /> <br /> ==Aleksei Timošenko AK21==<br /> =Päevaõpe=<br /> <br /> ==Rasmus Aav A21==<br /> ==Pavel Abin 12==<br /> ==Allar Adoberg A22==<br /> [[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.<br /> <br /> ==Arvi Alamaa A21==<br /> [[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011<br /> <br /> ==Ivar Ambos A22==<br /> [[Munin]] valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Sergei Gorjunov A21==<br /> ==Merili Gutmann A31==<br /> [[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.<br /> -- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Rene Haavre A32== <br /> [[Samurai_WTF]] <br /> ==Kristjan Kalder A22==<br /> ==Kadri Kalme A22==<br /> [[Fdisk]]<br /> <br /> ==Alfi Kannus A21==<br /> ==Oliver Kilk A21==<br /> [[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]]<br /> <br /> ==Nikolai Klõga G11==<br /> ==Reio Kokla A31==<br /> [[Mkfs]]<br /> <br /> ==Vladimir Kolesnik A22==<br /> <br /> [[init]] - valmis<br /> <br /> ==Ivar Krustok A22==<br /> [[Ksh]] <br /> ==Katrin Kukk A22== <br /> <br /> [[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br /> ==Rain Kõrgmaa A22== <br /> ==Siim Kängsepp A22==<br /> <br /> [[LVM]] - Valmis põhimõtteliselt<br /> <br /> ==Urmo Laaneots A21== <br /> ==Karel Laid A31==<br /> [[Puppet]] Valmis vist 01.05.2011<br /> <br /> ==Henrik Leinola A22==<br /> <br /> [[Manpremo]]<br /> <br /> ==Kaspar Leivo A41== <br /> ==Juhan Liiva A21==<br /> [[PS1]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaido Loonurm A41==<br /> [[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Urmas Luuk A22== <br /> ==Andres Mill A22==<br /> Referaat: [[chmod]]<br /> <br /> ==Janar Märjama A22== <br /> ==Kairo Ostapenko A31== <br /> ==Kristjan Pajumaa A22== <br /> ==Ilja Peters 12==<br /> [[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Veiko Pilt A31==<br /> [[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011<br /> Seda teemat retsenseerib Andres Sumin A22 <br /> ==Jagnar Pindmaa A31== <br /> ==Priit Pobbul A22== <br /> ==Arina Püvi A21== <br /> ==Karet Rikko A21==<br /> [[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Toomas Rohumets A21==<br /> Referaat: [[Adduser &amp; useradd]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Taavi Salumets A21==<br /> [[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br /> ==Risto Siitan A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Oliver Soom A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaspar Steinberg A32== <br /> ==Andres Sumin A22== <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!<br /> <br /> Teemat retsenseerib: Allar Adoberg<br /> <br /> ==Meelis Suursalu A22== <br /> ==Meelis Tamm A21==<br /> [[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Ott Telga A31== <br /> ==Tavo Toomemägi A41== <br /> [[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST) <br /> ==Taavi Toppi A21==<br /> <br /> iptables<br /> Töö on hetkel koostamisel.<br /> <br /> ==Tarmo Trumm A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Timo Trummer A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Olle Tuur A22==<br /> Arvutiklassi Linux (valmimisel)<br /> <br /> ==Arto Vaas A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br /> <br /> ==Andres Vaher A22== <br /> ==Jaan Vahtre A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vaik A21== <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess] <br /> ==Sten Vaisma A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vask A21== <br /> ==Vadim Vinogradin A21==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Heigo Võsujalg A21==<br /> [[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kristjan Väljako A21==<br /> [[Packetfence]]</div>

Asumin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=29435 2011-05-02T09:16:38Z

<p>Asumin: </p> <hr /> <div>=Kaugõpe=<br /> ==Rene Albin AK31==<br /> ==Lembit Elmik AK21== <br /> ==Aleksei Issaikin AK21==<br /> [[Ubuntu Serveri Install]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]<br /> <br /> ==Andre Jõgi AK21== <br /> ==Pavel Kodotšigov AK22==<br /> <br /> [[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br /> <br /> ==Ivo Kruusamäe AK21==<br /> <br /> [[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Andres Kõrvemaa AK21==<br /> <br /> [[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Lauri Liibert AK21==<br /> ==Siim Kullerkupp AK21==<br /> [[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Märt Lindre AK21==<br /> <br /> [[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Rasmus Linnamäe AK22==<br /> [[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br /> ==Priit Lume AK31==<br /> <br /> [[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Tiit Maripuu AK22== <br /> ==Marko Megerild AK21== <br /> ==Artur Mölter AK22==<br /> [[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Margus Nairis AK31==<br /> <br /> [[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Karel Niine AK22==<br /> [[PXE boot]] (Preboot Execution Environment) - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Ulvar Petmanson AK22== <br /> ==Märten Rodes AK22==<br /> [[htop]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Tanel Štaub AK22== <br /> ==Alvar Teearu AK31==<br /> KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br /> <br /> ==Aleksei Timošenko AK21==<br /> =Päevaõpe=<br /> <br /> ==Rasmus Aav A21==<br /> ==Pavel Abin 12==<br /> ==Allar Adoberg A22==<br /> Virtualbox võrgud<br /> ==Arvi Alamaa A21==<br /> [[apticron]] - pooleli<br /> <br /> ==Ivar Ambos A22==<br /> [[Munin]]<br /> <br /> ==Sergei Gorjunov A21==<br /> ==Merili Gutmann A31==<br /> [[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.<br /> -- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Rene Haavre A32== <br /> ==Kristjan Kalder A22==<br /> ==Kadri Kalme A22==<br /> [[Fdisk]]<br /> <br /> ==Alfi Kannus A21==<br /> ==Nikolai Klõga G11==<br /> ==Reio Kokla A31==<br /> [[Mkfs]]<br /> <br /> ==Vladimir Kolesnik A22==<br /> <br /> [[init]] - valmis<br /> <br /> ==Ivar Krustok A22== <br /> ==Katrin Kukk A22== <br /> <br /> [[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br /> ==Rain Kõrgmaa A22== <br /> ==Siim Kängsepp A22==<br /> <br /> [[LVM]] - Kohekohe valmis<br /> <br /> ==Urmo Laaneots A21== <br /> ==Karel Laid A31==<br /> [[Puppet]] Valmis vist 01.05.2011<br /> <br /> ==Henrik Leinola A22==<br /> <br /> [[Manpremo]]<br /> <br /> ==Kaspar Leivo A41== <br /> ==Juhan Liiva A21== <br /> ==Kaido Loonurm A41==<br /> [[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Urmas Luuk A22== <br /> ==Andres Mill A22== <br /> ==Janar Märjama A22== <br /> ==Kairo Ostapenko A31== <br /> ==Kristjan Pajumaa A22== <br /> ==Ilja Peters 12==<br /> [[VMware_Server]]<br /> <br /> ==Veiko Pilt A31==<br /> [[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] <br /> ==Jagnar Pindmaa A31== <br /> ==Priit Pobbul A22== <br /> ==Arina Püvi A21== <br /> ==Karet Rikko A21==<br /> [[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Toomas Rohumets A21==<br /> Referaat: [[Adduser &amp; useradd]]<br /> <br /> ==Taavi Salumets A21== <br /> ==Risto Siitan A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Oliver Soom A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine]<br /> <br /> ==Kaspar Steinberg A32== <br /> ==Andres Sumin A22== <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks! <br /> ==Meelis Suursalu A22== <br /> ==Meelis Tamm A21==<br /> [[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Ott Telga A31== <br /> ==Tavo Toomemägi A41== <br /> ==Taavi Toppi A21==<br /> <br /> iptables<br /> Töö on hetkel koostamisel.<br /> <br /> ==Tarmo Trumm A21== <br /> ==Timo Trummer A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmimisel<br /> <br /> ==Olle Tuur A22==<br /> Arvutiklassi Linux (valmimisel)<br /> <br /> ==Arto Vaas A32== <br /> ==Andres Vaher A22== <br /> ==Jaan Vahtre A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vaik A21== <br /> ==Sten Vaisma A22== <br /> ==Kristjan Vask A21== <br /> ==Vadim Vinogradin A21==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] POOLELI <br /> ==Heigo Võsujalg A21== <br /> ==Kristjan Väljako A21==</div>

Asumin