ICO wiki - User contributions [en]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-25T22:55:24Z

Asuun: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
*Kristiina Keelmann DK14 - Info riistvara kohta
* Hans Kõll, DK14 - Info riistvara kohta
* Siim Ošur, ISd13 - E-posti krüpto

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto
* Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta
* Marite Rammo - E-posti krüpto
* Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus
* Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Windowsi teine GUI.
* Simo Sirkas, 15 - LAMP paigaldus
* Sven Veelaid, ISd14 - Teine GUI Windowsile
* Karl Erik Õunapuu, ISd15 - E-posti krüpto
* Kristiina Keelmann, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Gert Vesterberg, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Filip Fjodorov, AK11 - Linuxi serveri paigaldus
* Hans Kõll, DK14, Kaksikkäivitus Windows + Linux

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Mihkel Tääkre, 15, Programmi(de) automaatne käivitamine.
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine
* Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Open Source asendus Skype-le.
* Simo Sirkas, 15 - Programmi(de) automaatne käivitamine
* Martin Laadoga, 14 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Sven Veelaid, ISd14 - QR-kood Windowsis
*Kristiina Keelmann, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
*Alvar Suun DK13- Linuxi automaatne uuendamine

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-25T17:13:00Z

Asuun: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I026 - Kevad 2017 - Privaatsus internetis kas võimatu missioon

2017-05-13T09:13:11Z

Asuun: /* Privaatsuse III risk: Häkkerid */

=Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?=
Autorid: Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek
https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

Aastaid tagasi inimesed pelgalt tajusid teatavaid ohtusid interneti kasutamisel ja olid häiritud võimalusest, et keegi „suur vend“ teab, mida nad internetis teevad, millest huvituvad ja halvemal juhul ehk püütakse seda infot nende vastu ära kasutada. Tänapäeval on privaatsuse puudumist internetis hakatud käsitlema kui uut reaalsust. Õigemini on hakatud inimeste tunnetust reaalsusest pealtnäha muuseas ümber kirjutama. On juba avalikult välja öeldud, et internet ongi avalik. See on uus reaalsus ja kui see ei meeldi, siis tasub interneti kasutamisest hoiduda. Privaatsuse kadumise õigustamiseks on üheltpoolt välja toodud inimeste enda käitumismustri muutumist viimastel aastakümnetel. Teisalt õigustatakse tekkinud olukorda kasulike teenustega, mida selline andmekogumine võimaldab välja töötada.

2012. aastal on Mark Zuckerberg öelnud <ref>[https://www.theguardian.com/technology/2010/jan/11/facebook-privacy/"Privacy no longer a social norm, says Facebook founder"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Kui Harvardi ühikatoas oma ettevõtmisega alustasime, küsiti meilt palju ’miks ma peaksin tahtma enda kohta käivat infot veebi riputada? Miks ma peaksin üldse endale veebilehte tahtma?’ Järgneval 5-6 aastal sai hoo sisse blogimine ja edukaks osutusid erinevad internetiteenused, mis võimaldasid kasutajatel erineva sisuga info jagamist. Peale sotsiaalvõrgustike võidukäiku, inimestel lihtsalt puudub ootus privaatsusele. Privaatsus ei ole enam sotsiaalne norm.“
|}
Talle sekundeerib Larri Page <ref>[https://www.recode.net/2014/3/19/11624738/googles-larry-page-on-internet-privacy-dont-throw-the-baby-out-with/"Google's Larry Page on Internet Privacy: Don't Throw the Baby Out With the Bathwater"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Maailm on muutumas. Telefoni kaasas kandes, see teab kus sa oled. Sinu kohta on ka palju muud infot. On arusaadav, miks inimesed küsivad keerulisi küsimusi. Minu arvates on meie ülesandeks pakkuda inimestele valikuid. Näidata neile kogutavaid andmeid, otsingu ajalugu, asukohateavet. Me oleme vaimustuses Chrome pakutavast incognito-režiimist ja pakume ka muid võimalusi. Meie ülesanne ongi anda inimestele valikuid ja infot nende ümber toimuva kohta.“
|}
2012. aastal lisas Page täiendava mõttekäigu <ref>[https://bits.blogs.nytimes.com/2012/10/17/larry-page-defends-googles-privacy-policy/"Larry Page Defends Google’s Privacy Policy"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Sisuliselt kõik, mida me teha tahame, on andmete kogumise piiramisega vastuolus. Paljud teenused, millest Google kliendid veel mõelnudki pole, jääksid tulemata.“
|}
Seega nii Zuckerberg kui Page lükkavad vastutuse probleemi eest pigem interneti kasutajatele. Mida ja kuidas inimene internetis teeb, on nende enda valik - meie asi on pakkuda võimalusi. Kui meile seatakse andmete kogumisel piirangud, jäävad paljud kasulikud teenused olemata.
Miks olukord selliseks on kujunenud? Kas indiviidi püüdlus privaatsuse poole on täiesti otstarbetu ja kokkuvõttes kahjulik. Ühest küljest Facebooki kasutades, me ei anna häiret, justkui oleks meie privaatsust kuidagi kahjustatud. Tahame ju ilmtingimata uurida ja vaadata, kuidas teistel läheb ning ühtlasi jagada oma tegemisi, kuid samas nõuame privaatsust? Võibolla vajame hoopis kaitset iseenda vastu? Teisalt Google põhjendused, et privaatsusest loobumine on pigem teoreetiline ja võimaldades Google-i enda tegevusi jälgida, aitame pigem luua uusi kasulikke teenuseid. Vahest on privaatsuse riivamine tõesti pigem tühja koha pealt produtseeritud pseudoprobleem?

= Kas privaatsus vajab kaitset? =
Nagu iga teema üle otsustamiseks, on vaja siinkohal kokku liita plussid ja miinused. Internetiprivaatsuse vähenemisel on lisaks negatiivsetele aspektidele olemas ka omad positiivsed küljed.

== Internetiprivaatsuse positiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==
# '''Inimesele jääb valikuvõimalus jääda anonüümseks.''' Tehnilised võimalused on tänapäeval piisavad inimese identifitseerimiseks ainuüksi internetti sisenemise käigus. Internetiteenuse pakkujatel on selge ülevaade, mida nende kliendid internetis teevad. Iseasi, kui palju neil on huvi ja ressurssi oma klientide järele luuramiseks. Seega reaalselt interneti privaatsust täna rangelt võttes ei esinegi. Samas, kujutades end ette teoreetilisse ruumi, kus privaatsus siiski eksisteeriks, võimaldaks see internetikasutajatel vabalt toimetada, kartmata hukkamõistu isegi juhul, kui nende tegevuses pole midagi seadusevastast.
# '''Ärakasutamisaltite interneti kasutajate kaitstus.''' Olukorras, kus internetikasutajate privaatsus on kaitstud, on komplitseeritud ka teiste internetikasutajate ärakasutamine, olgu siin siis mõeldud lapsi, vanureid, ebapädevaid arvutikasutajaid või miks mitte iga interneti kasutajat, sest vahel tundub, et suur hulk inimesi vajab kaitset ka iseenda eest. Inimestel, kes soovivad selliseid inimesi ära kasutada, oleks internetiprivaatsuse tingimustes keeruline oma sihtmärke üles leida. Samas peab tunnistama, et see positiivne argument on tänasel päeval taaskord pigem teoreetiline, kuna täielikku internetiprivaatsust ei esine.
# '''Sõnavabaduse soodustamine.''' Internet pakub võimalusi vabaks infovahetuseks läbi foorumite, suhtlusgruppide, kommentaariumite, sotsiaalmeedia, kus sisuliselt kõigil teemadel võib vabalt debateerida ja esitada ka peavoolust erinevaid arusaamu. Internetiprivaatsuse tingimustes on inimestel võimalus seda teha oma identiteeti avaldamata ja kartmata teiste osapoolte hinnanguid, hukkamõistu, kriitikat ja naeruvääristamist.
# '''Pressivabaduse soodustamine.''' Meedia on suuresti koondunud suurfirmade kätte, kes produtseerivad suurema osa infost, mida tavainimene igapäevaselt kasutab. Internetiprivaatsus võimaldab ühiskonnaliikmetel kasutada ka alternatiivseid viise oma vaadete levitamiseks, vältimaks suurkorporatsioonide huve info levitamisel. Kallutatud ühe poole seisukohti kajastava teabe asemel jõuab inforuumi sel moel tasakaalustatud infovoog.
# '''Innovatsioonile kaasaaitamine.''' Internetis levivad õppekeskkonnad ja temaatilised foorumid võimaldavad tänapäeval igaühel saada innovaatoriks, ettevõtjaks ja vabakutseliseks freelanceriks. Internetiprivaatsuse puudumine pidurdaks innovatsiooni, kuna info on kõigile vabalt kättesaadav ja kasutatav. Sel moel võib innovaatiline idee hääbuda juba enne, kui selle potentsiaal on saavutatud.
# '''Tülika infotulva vältimine.''' Interneti privaatsuse aspektist on oluline võimalus kasutajat mitte huvitav temaatika internetist välja lülitada. Näideteks võib tuua sotsiaalmeedias erinevate uudisvoogude ignoreerimise funktsionaalsused või teatud kasutajate blokeerimine/ignoreerimine, samuti reklaamiblokeerijad.
# '''Internetiprivaatsus ühiskonna tasakaalustajana.''' Ei pea olema vandenõuteoreetik tulemaks selle peale, et ühiskonnas on huvigruppe, kes pooldavad ühiskonnaliikmete igapäevaelu jälgimist valitsuse tasandil. Internetiprivaatsus toimib loomuliku regulatsioonina ja tasakaalustajana, et sellist süsteemi ei tekiks ja halbade kavatsustega huvigrupid ei saaks sellist infot kuritarvitada.
# '''Takistab kommertseesmärkidel su „jäljeajamist“.''' Internetis oleme kõik tähele pannud maagilist nähtust, kus mingi toote/teenuse vastu kasvõi ühekordne huvitundmine võib muuta meie internetibrauseris kuvatavate bännerite sisu vastavalt meie huvile. Nii tagastavad otsingumootorid meile otsingutulemusi vastavalt meie isiklikule internetikasutuse profiilile, samuti võtab igaühe Facebook oma näo vastavalt meeldimistele ja linkide jagamisele. Kui internetiprivaatsus oleks täielikult tagatud, puuduks ka suurkorporatsioonide(võrgustike)l vastav andmebaas internetikasutajatega manipuleerimiseks.

== Internetiprivaatsuse negatiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==

# '''Võimaldab varastada teiste intellektuaalset omandit.''' Kellegi intellektuaalset omandit on internetiprivaatsuse tingimustes lihtne omandada ja edasi levitada. Piisab kopeerimisest/allalaadimisest ja uuesti netis üles riputamisest.
# '''Võimaldab teisi teotada sõnakasutust valimata'''. Heaks näiteks on internetikommentaariumid kus kommenteerijad karistamatuse tingimustes käituvad viisil, mis päris elus ei tuleks kõne alla. Karistamatuse kontekst ja anonüümne ruum võivad kaasa aidata ka omamoodi kambavaimule, kus teineteist tegelikult mittetundvad inimesed koonduvad kaasajooksu efekti toimel ühise maski taha. Kriitika kipub sellistes tingimustes olema pahatihti lahmiv ja pahatahtlik.
# '''Raskemini kontrollitav algandmete autentsus.''' Anonüümsuse kontekst soodustab „alternatiivsete faktide“ vohamist. Olukorras, kus postitusele pole tarvis oma nime alla kirjutada on loomulik filter palju hapram – faktidena esitatakse oma nägemust või halvemal juhul genereeritakse lihtsalt pseudofakte nalja, propaganda või segaduse tekitamise eesmärgil.
# '''Tutvumine teiste inimestega on raskendatud.''' Internetiprivaatsuse kontekstis puudub meil reaalne info interneti avarustes „kohatud“ inimese kohta. See kuidas inimene käitub internetis ja päriselus võib suurel määral anonüümsuse tingimustes erineda. Samuti on keeruline teha taustakontrolli, kui meil on inimesest teada ainult nimi. Selles valguses tunduvad erinevad suhtlusportaalid võrdlemisi praktilist funktsiooni täitvad.
# '''Soodustab identiteedivargust.''' Sõrmejälje puudumine võimaldab inimesel internetis tegutseda ükskõik millise nime all – ka reaalselt eksisteeriva teise isikuna. Põhjuseid, sh kriminaalseid, võib leiutada niipalju kui fantaasia lubab. Teo motiiviks võib olla nt rikastumine, meelelahutus, kättemaks, mõjuvõim. Loetelu pole lõplik. Ühtlasi võivad identiteedid segi minna ka puht elulises olukorras, kus sama nimega isikuid eksisteerib rohkem kui üks.

=Erinevad riskid privaatsusele=

Tavaelus me ei jaga oma privaatset infot võõrastega. Me valime mida avaldame erinevatele inimestele valikuliselt. Samamoodi on tähtis kaaluda sama tehes erinevaid toiminguid internetis. Tuleb meeles pidada, et arvutite ja ka mobiilsete seadmete taga asuvad reaalsed inimesed ja kuna internet on järjest enam kättesaadav ja kasutatav, tuleb teada esinevaid riskitegureid.

Kuigi arvuti ise võib olla kaitstud antiviiruse ja tulemüüriga, postitavad inimesed ise erinevatesse keskkondadesse ja sotsiaalvõrgustikesse pilte endast ja oma lastest, infot millal ja kellega puhkusele minnakse ja taaskasutavad vanu paroole. Seda vaatamata sellele, et suurimad internetist tulenevad riskid ei ole mitte häkitud saamine, vaid hoopis meie privaatsuse rikkumine. Netis surfates mööda Facebooki, Googeldades või muudel lehtedel, jätame maha informatsiooniraja, mida ettevõtted ja ka valitsused saavad hiljem ära kasutada.

==Privaatsuse I risk: kasutaja==
Üheks suurimaks privaatsusriskiks peetakse kasutajat ennast, kuna kättesaadav info on korrelatsioonis kasutaja enda poolt jagatava infoga. IT integreerumisega erinevatesse valdkondadesse on oluliselt suurendanud kättesaadava informatsiooni hulka. Viimastel aastatel on palju räägitud '''küberhügieenist''', mis peaks inimese privaatsust kaitstuna hoidma. Kuid nutiseadmete ( eelkõige mõeldakse siin kaasaskantavaid seadmeid, nt nutitelefon, tahvelarvuti, aktiivsusmonitorid jne) suurenev turuosa ja populaarsus sunnib privaatsuse säilitamise seisukohalt lisameetmete tarvitusele võtu.

==Privaatsuse II risk: Suurfirmad==
Levinuma nutiseadme operatsioonisüsteemina tuntud Android (üle 85% turuosast <ref>[http://www.idc.com/promo/smartphone-market-share/os/"Smartphone OS Market Share, 2016 Q3"]</ref>) on ka tuntud kasutaja kohta rohkete andmete kogumisega. Levinud ütlus„'''If you do not pay for the product you are the product'''“ tundub siinkohal paika pidavat. Tasuta Google’i erinevaid teenuseid kasutades saavad kasutajad suunatud reklaame ja jagavad ümbritseva kohta palju informatsiooni, nt:
* Vastavalt kasutaja otsingutele, Gmaili sisule, youtube’i otsingutele saab kasutajale suunata ka vastavasisulist reklaami. Vaikimisi on selline funktsioon sisse lülitatud ja peidus, kuid seda annab ka välja lülitada.<ref>[https://www.google.com/settings/ads/"Google ads settings"]</ref>
* Otsingumootor salvestab lisaks otsingu sisule ka kaardirakenduses tehtud toimingud, täpse statistika otsingute kohta (nt mis päeval ja kellaajal kasutatakse teenuseid kõige tihemini).
* Asukoha andmed - Androidi seadmed lülitavad vaikimisi aegajalt GPSi sisse, et kasutaja asukohta määrata. Läbi selle saab Google Maps ka liiklusinfo.<ref>[https://maps.google.com/locationhistory"Google location history"]</ref>
* Seade salvestab ka Youtube’i otsingud , mille järgi hakatakse hilisemalt pakkuma soovituslikke videosid. Esmaslt tundub kasulik omadus, kuid paljud inimesed, kes kasutavad youtube’i põhiliselt muusika kuulamiseks, leiavad, et nad on lootusetult kasti jäänud, kuna soovituste algoritm ei ole piisavalt hea. <ref>[https://www.youtube.com/feed/history/search_history"Youtube search history"]</ref>
* Fotode asukoha sildistamine, geotaging
* Kõik kontoga seotud seadmed salvestatakse, lisaks sellele saab Google Dashboardiga muuta seotud rakenduste sätteid ja raporteid koostada. Kõik seadmed, millega on kasutaja kontoga sisse logitud . Kasulik omadus, kui seade peaks ära kaduma või kui tekkib kahtlus, et kontosid kasutab võõras isik.<ref>[https://myaccount.google.com/device-activity?pli=1"Google Device Activity"]</ref>
* Kogu enda kohta kogutud info on võimalik alla laadida Google Takeouti kaudu.<ref>[https://myaccount.google.com/intro/privacy"Google privacy intro"]</ref>
Kohustuslik kirjandus nutiseadmete kasutajatele <ref>[https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone"Privacy in the age of smartphone"]</ref>

Sotsiaalmeediakanalite rohkuse tõttu paisatakse enda kohta järjest rohkem informatsiooni interneti- Instagram (erinevad pildid, postitused, tegevused), Snapchat (lühivideod), Twitter (maailmavaatelised jms „säutsud“), Facebook (pildid, videod, huvid jne). Eelmainitud informatsiooni kättesaadavust saab inimene ise reguleerida, kuna ta ei kohustu neid kanaleid kasutama ja infohulk mida interneti paisata on vaba valik.
Kohati võib aga tunduda, et tegemist on kohustuslikult vabatahtliku tegevusega, kuna järjest enamate tegevuste jaoks on see kas vajalik või protsessi kulgu soodustav osa:
* LinkedIn- nö „professionaalne facebook“, kus saab jagada oma karjääri ja haridusinfot teistega, et ennast tööandjatele nähtavaks teha ja leida uusi tööalaseid kontakte.
* 2014 aastal teatas Big Bank, et testib uut süsteemi, kus kontrollitakse laenutaotleja tausta ka facebookist, et analüüsida kliendi finantskäitumist. Selleks on vaja pangale võimaldada ühekordne juurdepääs Facebooki profiili andmetele.
* 2016 aastal viis CareerBuilder läbi uuringu, kus küsitleti 2100 personalitöötajat, kellest 39% tunnistasid, et kasutavad sotsiaalmeediat uurimaks kandidaatide tausta. 50% vastanutest vastasid, et provokatiivsed ja sobimatud fotod võivad saada määravaks ka eduka töövestluse läbinud kandidaadi tööotsingul. 48% teatas, et ebameeldivaks teeb kandidaadi alkoholi või narkootikumide tarbimine. Ülejäänud tulemused()<ref>[https://www.stardiplats.ee/uudised/eputad-facebookis-peopiltidega-ettevaatust-tooandjad-vaatavad-sellele-vaga-viltu"Stardiplats- eputad facebookis peopiltidega, ettevaatust tööandjad vaatavad sellele väga viltu"]</ref>.
* Massiefekt seab ootused, kasutamaks erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid nt,
** kooligrupid (nt ITK kursuse grupid Facebookis),
** koolitöödega seotud kommuunid ja blogid (nt ITSPEA)
** sõpruskonna sündmustega kursis olemine (erinevate ürituste- sünnipäevade, pulmade jms kursis olemine),
** Avalike ürituste piletite soodsamalt saamine (väga levinud turundusvõte ürituse jaoks- peab attendima, et pilet odavamalt saada). Soovimatu tagajärg selle punkti osas tekkib veebilehe pidu.eu poolt tekitatav automaatne konto, kuhu tekkib kasutaja facebooki konto link, profiilipilt ja peod, kuhu kasutaja on märkinud ennast minema. See loob aga üksluise ja tihtipeale negatiivse kuvandi kasutajast (vt eelmist punkti).
* Turunduse lahutamatu osa- järjest enam turundatakse erinevaid üritusi läbi sotsiaalmeedia, kuna see on odav ja efektiivne. Tihtipeale on sellised kanalid ka ainsad, kust leida infot huvipakkuvate ürituste kohta.

==Privaatsuse III risk: Häkkerid==
*Disclaimer- Termini "häkker" all mõistetakse kogu artikkli ulatuses kriminaalseid häkkereid (kräkkerid, must kaabu), kes tegelevad süsteemide hävitamise, paroolide varastamise ja muu kuritegelikuga.
Lisaks eelnevatele näidetele lisanduvad siia ka teised erinevad veebilehed, kuhu kasutaja ennast registreerima peab, et vastavat teenust kasutada. Kuna internetis pakutavate teenuste hulk on suhteliselt suur siis integreeritakse tihtipeale erinevad kontod omavahel, kuna usaldatakse küberturbe probleemid teenusepakkujatele (tavaliselt Facebook ja Google). Kuigi väiksematele kräkkeritele jäävad suurkorporatsioonid tihtipeale liiga suureks tükiks, on viimased aga kogenumate rühmituste tavapärased sihtmärgid. All toodud näited kirjeldavad väga värvikalt, et tavakasutaja ei saa 100% oma privaatsuse eest vastutada, kuna tihtipeale sattuvad andmed häkkerite kätte poliitilistel ajenditel.
* 2012 aastal tuli avalikuks Nasdaq, Heartland payment system, global payment system ja 7-eleveni vastu suunatud rünnak, kus 6 liikmeline häkkerirühmitus röövis infosüsteemist üle 160 mln kasutaja deebet- ja krediitkaardide numbrid ja paroolid. Info müüdi edasi mustal turul ( USA konto andmed 10$/konto, Kanada 15$/konto ja Euroopa 50$/konto).<ref>[http://www.nydailynews.com/news/national/russians-ukrainian-charged-largest-hacking-spree-u-s-history-article-1.1408948"NYDaily- Russian-ukraine charged largest hacking spree us history"]</ref>
* Samal aastal leidis Khosrow Zarefarid (Iraani tarkvara insener) Iraani pangandussüsteemist suure turvaaugu, millest ta ka ametliku raporti kirjutas, kuid millele reageerimata jäeti. Protestimärgiks ründas ta kohalikku pangandussüsteemi ja postitas saadud info ( 3mln klienti ,üle 22 panka) oma blogisse (mille kõrvaldas google), kust võis leida konto numbri, parooli, omaniku nime .<ref>[http://www.zdnet.com/article/3-million-bank-accounts-hacked-in-iran/"ZDnet- 3-million bank accounts hacked in iran"]</ref>
* 2013 aastal rööviti Adobe’i andmebaasidest üle 38 mln kasutaja andmed- kasutajanimi, parool, e-mail, krediitkaardi andmed.<ref>[http://krebsonsecurity.com/2013/10/adobe-breach-impacted-at-least-38-million-users/"Krebson Security- adobe breach impacted at least 38 million users"]</ref>
* Samal aastal rünnati „US Office of Personnel management“ , mille käigus rööviti üle 21 mln riigitöötaja andmed. Rünnaku käigus saadi tõenäoliselt isiklikumat infot, kui ühestki sotsiaalmeediast saada võimalik- alustades inimese isikukoodist ja silmavärvist lõpetades registreeritud ajalooga- sõltuvused, finantskäitumine jne). Rünnakus kahtlustatakse Hiina häkkereid.<ref>[http://www.reuters.com/article/us-cybersecurity-usa-idUSKCN0PJ2M420150709?feedType=RSS&feedName=topNews&utm_source=twitter"Reuters- Millions more Americans hit by government personnel data hack"]</ref>
* 2015 aastal rünnati Itaalia küberturbe firma Hacking Team’i, protestimärgiks, kuna viimaste klientide seas olid repressiivsed valitsused (Nigeeria, Etioopia, Kashastan, Usbekistan, Saudi Araabia, Venemaa jt), kes on rikkunud inimõigusi. Firma müüs erinevat nuhkvara ja sarnaseid teenuseid. <ref>[https://www.theguardian.com/technology/2015/jul/06/hacking-team-hacked-firm-sold-spying-tools-to-repressive-regimes-documents-claim"The guardian-Hacking Team hacked: firm sold spying tools to repressive regimes, documents claim"]</ref>
* Samal aastal rünnati Tesco Banka, kus varastati 9000 kliendi kontodelt üle 2,5 mln £.<ref>[http://www.theregister.co.uk/2016/11/30/tesco_bank_breach_former_insider_breach_theory/"The register- Tesco bank breach: former insider breach theory"]</ref>
* Lisaks ründas häkkerite rühmitu Anonymous Filipiinide valimiskomissiooni , protestimärgiks, kuna eeldatati, et valimistulemusi manipuleeritakse. Rünnaku tulemusena avalikustati kõikide valijate andmed (55 mln inimese).<ref>[http://blog.trendmicro.com/trendlabs-security-intelligence/55m-registered-voters-risk-philippine-commission-elections-hacked/"TrendMicro-Data Protection Mishap Leaves 55M Philippine Voters at Risk"]</ref>
* 2016 aastal rünnati ClixSense’i, mille käigus varastati üle 6,6 mln kasutaja andmed, mille seas olid nimed, isikukoodid, elukoha aadressid ja finantsandmed. Rünnaku eesmärgiks oli kasumi teenimine, häkkerid postitasid osa andmetest veebi ja lubasid ülejäänud maha müüa.<ref>[https://www.digitaltrends.com/computing/clixsense-hacked/"Digital trends- Clixsense hacked"]</ref>

== Privaatsuse IV risk: Käitumismustrid ==

On teada, et igale isikule on omane tema profiiliga sobituv sotsiaalne võrgustik ning seega ka tema kasutuses olevate linkide kogum on samuti unikaalne. Eeldades, et kasutajad külastavad linke oma rakendustes sagedamini kui mõni juhuslik surfaja, sisaldab surfamise ajalugu kindlaid mustreid, mis omakorda võivad viidata identiteedile. Et testida antud teoriat reaalsuses oli läbiviidud järgmine eksperiment: 400 vabatahtlikul paluti jagada enda netikülastuste ajalugu. Töögrupp oli võimeline tuvastama 70% kasutajatest. Kuidas asi toimib?

Inimesed on oma harjumuste orjad. Inimese nägu / IP aadress / telefoninumber / kliendiprogrammid / jne. võivad olla muudetud, kuid inimeste käitumine sageli jääb samaks.

Mõned aastad tagasi tegid kaitseorganid suuri edusamme, tabades kahtlusalust tema poe ostukorvi mustri alusel. Ning see toimis hästi. Oletame, et teil on tarvis tabada kurjategija, kes enne kuritegu toimepanemist kasutas pangakaarte, poodide lojaalsusprogrammi kaarte ning teisi kliendikaarte. Peale kuriteo teostamist isik otsustas ennast varjata, tühjendades enda kontot ning kolides teise kohta elama. Kasutades sularaha ning võltsitud dokumente.

Korrakaitsjad, kes on varustatud aastatepikkuse kliendi ajalooga tuvastavad kindlaid mustreid inimese käitumises. Milliseid puuvilju ta ostab, millised on tema maitse ja toodete eelistused ning milliseid jooke eelistab. Arvatavasti kurjategija ei liitu uuesti kliendiprogrammiga, et käitumis muster poleks ka edaspidi jälgitav. Kuid korrakaitsjad palusid riigipoekettidel analüüsida ostukorve vastu mustreid, mida on nad kogunud kurjategija varasemast ostu ajaloost, ning pidid tõdema, et tulemused olid üpris täpsed ning võimaldasid tabada kurjategija. Ning isegi kui kurjategija suudaks vältida enda ostukorvi mustreid, kas ta oleks piisavalt arukas ning võimeline muutma kõiki oma harjumusi?

Antud näide on küll füüsilisest maailmast. Aga idee jääb samaks ka võrgumaailmas. Me tavaliselt külastame samu saite, loeme artikleid sama palju aega ning meil on kalduvus läbi vaadata postitusi oma sõpruskonnast. Ükski tehniline meede, nagu IP-varjamist võimaldav VPN, ei muuda meie harjumisi.

On palju räägitud, et privaatsust enam ei eksisteeri, kuigi see ei pruugi olla veel nii hull. Tõde on see, et tarbijad ei saa loota anonüümsust pakutavatele toodetele, niikaua, kui nende käitumist, kalduvusi, sõpru, nende käitumismustreid jälgidatakse. Privaatsuse äppid ja inkognito režiimid on maadalama astme kaitsed, mis raskendab üldiselt inimese tegevuse jälgimist, tavapäraseid lahendusi kasutades. Aga kõik sõltub eesmärkidest. Tuleb alati silmas pidada, et kõik need äppid ja kaitsed hoiavad anult keskpärast kurjategijat eemal, kuid mitte oma ala professionaale <ref>[http://www.computerworld.com/article/3171669/data-privacy/true-privacy-online-is-not-viable.html "True privacy online is not viable" By By Evan Schuman, Computerworld |FEB 21, 2017 3:00 AM PT]</ref>

==Privaatsuse V risk: Suur Vend==
1946 aastal sõlmiti kokkulepe Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa vahel koguda, analüüsida ja jagada informatsioon. Selle grupi liikmeid tuntakse nüüd, kui Viite Silma. Koos kogutakse ja analüüsitakse infot kõigi maailma osade kohta ja tegemist on nagu optimeeritud luureagentuuriga, mis töötab väljaspool rahvusvahelisi seadusi ja regulatsioone.

Kuigi liikmesriigid lubasid üksteise järele mitte luurata, avalikustas Edward Snowden 2013 aastal, et see ei ole nii ja osad leppega liitunud riigid luurasid teise liikmesriigi kodanike järele ja seejärel jagasid saadud infot, et mööda hiilida oma kodanike järele luuramise keelust, mis on rakendatud kohalike seadustega.

Nüüdseks on Viie silma grupp laienenud ja informatsiooni jagavate riikide ringiga on liitunud uusi maid. Tekkinud on Üheksa silam, mille liige on ka näiteks Prantsusmaa ja ka Neliteist silma.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/UKUSA_Agreement"UKUSA Agreement" ]</ref>

= Privaatsuse saavutamise tööriistad=

Nüüdseks peaks kõik inimesed teadma, et internetiprivaatsus on oluline aga ehk ei teata kuidas alustada. Vaatame järgnevalt paari vahendit selle saavutamiseks.

== Incognito režiim veebilehitsejatel ==
Kaasaaegsed brauserid pakuvad tänapäeval üsna tõhusaid privaatsust tagavaid võimalusi, mis on tuntud erinevate nimede alt: Incognito Mode in Chrome, Private Browsing in Firefox and Opera, InPrivate Browsing in Internet Explorer and Microsoft Edge, and Private Window in Safari.
Kuna kõik need lahendused pakuvad üsna sarnast teenust, siis võib analüüsida seda Incognito Mode’i näitel. Avades Chrome’is akent inkognito režiimis, näeb kasutaja täpsemat kirjeldust, mis seletab lahti võimalusi ja piire sellest, millist infot kaitseb antud lahendus võõraste silmade eest.

Peab ausalt tunnistama seda, et isegi kasutades antud lahendust, pole ma kunagi lõpuni või põhjalikult tutvustavat teksti lugenud. Julgen oletada, et suure tõenäosusega sama moodi käitub ka valdav enamus basic - level kasutajaid. Huvitava faktina tahaks siin välja tuua seda, et päris suur inimeste hulk on arvamusel, et kasutades inkognito-režiimi peidavad nad täielikult oma tegevusi internetis võõraste silmade eest. Olles nad tervitusinfot läbi lugenud, teaksid, et päris nii see paraku ei toimi.

On olemas kahte tüüpi privaatsust: lokaalne ja onlain privaatsus. Brauseri ajalugu valguses on mõistlik kasutada inkognito moodi. Teie onlain turvalisusega pole see paraku seotud mitte kuidagi...

Põhimõtteliselt, inkognito tähendab seda, et brauser ei salvesta cookie’sid, ajutisi faile internetist või otsingute ajalugu, kui kasutaja on inkognito režiimis. Põhiline asi, mida antud lahendus teeb, on kasutaja otsingu ajalugu peitmine inimestelt, kes kasutavad koos teiega sama arvutit. Kuid antud sorti info varjamine ei pruugi olla pahatahtlik - inimesed tihti soovivad oma pereliikmetele jõulukinke tellida internetipoodidest selliselt, et sellest saaks üllatuskink. Kui ühisarvuti brauseris niisama google’dada ja asju vaadata, siis järgmisel internetikülastusel rõõmsalt näeb arvutikasutaja erinevaid “parimaid pakkumisi” viimati otsitud toodetega või teenustega. Inkognito režiimi abil aga sellist olukorda saab vältida.

Enamus kasutajaid eksivad oma arusaamisel inkognito võimalike piiride osas. Vaatamata inkognito tab’i avamisel selgelt lahtikirjutatud optsioonidele, mõned ikka arvavad, et absoluutselt kõik nende andmed on kaitstud ja teistele nähtamatud (kaasarvatud tööandjale), kuid eeldades seda võib sattuda piinlikule olukorrale, mis viib selgituste andmiseni juhatuse kabinettis. Lisaks sellele, tarkvara, mis on installeeritud teie arvutisse võib samuti mööda hiilida privaatsuse kaitsetest inkognito peale üleminekul.

Ei saa väita, et inkognito mood on kasutu, sest ta ikkagi tagab lokaalset privaatsust. Niikaua, kui kasutajad peavad meeles, mida täpsemalt võimaldab antud lahendus ning ei oota sellelt abivahendilt võluvitsa effekti, mis peaks tagama totaalset kaiset ning personaalsete andmete puutumatust, see võibki jääda kasulikuks tööristaks, mida on lihtne kasutada.
Kuid aga kasutaja tahab suuremat kaitset – peab ta kasutama teisi meetmeid. Sest osava „varga“ jaoks pole see üldse mingi takistus.<ref>[http://www.computerworld.com/article/3186941/web-browsers/you-are-not-very-incognito-in-incognito-mode.html"You are not very incognito in incognito mode" By Michael Connell, Computerworld | APR 4, 2017 10:42 AM PT]</ref>

== The Onion Router ehk Tor ==

Üks populaarsemaid privaatsustööriistu on The Onion Router ehk Tor. Kuna kõik andmepaketid koosnevad kahest osast: päisest ja andmetest endist, siis tavapärasel viisil edastatavate andmete puhul on isegi krüpteerimisel võimalik päise abil tuvastada, millal, kust ja kuhu on infot saadetud. Salastatuks jääb heal juhul vaid info sisu. Niimoodi saab andmete saaja tuvastada, kes on saatja, interneti teenusepakkuja näeb, millal ja kellele andmeid on saadetud ja samuti võib juhtuda, et päiseid saavad lugeda kolmandad osapooled. Tor lahendab selle probleemi, saates andmepakette suvalisi teid pidi läbi mitmete arvutite, nii et lõpptulemusena on võimatu tuvastada, kellelt ja kellele andmed tegelikult liikusid. Igal sammul kasutatakse erinevaid krüpteerimisvõtmeid, nii et iga lüli teab ainult seda, kellelt andmed tulid ja kellele ta need saatma peab. Kuna samast sõlmpunktist liigub läbi erinevate kasutajate andmeid, siis ei ole võimalik kogu andmete liikumsiteed kokku panna.<ref>[https://www.torproject.org/about/overview.html.en"Tor: Overview"]</ref>

Ehkki Tor-i sisene liikumine on kaitstud, võib tekkida oht privaatsusele viimases etapis, kui andmed peavad Tor-i võrgust väljuma. Krüpteeritud veebilehtede (HTTPS) külastamisel ei ole erilist ohtu, sel juhul näeb viimane lüli vaid seda, millist lehte külastatakse, saadetud info sisu või seda, kes tegelikult antud lehte külastas, pole vähemalt teoorias võimalik tuvastada. Krüpteerimata lehtede puhul on aga näha kogu saadetav info.<ref>[https://www.howtogeek.com/142380/htg-explains-is-tor-really-anonymous-and-secure/"Is Tor Really Anonymous and Secure?"]</ref> Näiteks 2007. aastal avaldati sellisel teel saadud ligi 100 saatkonna kasutajanimed ja paroolid. Samuti oli pealkuulatav nende e-mailide sisu. Neid andmeid kogunud Dan Egerstad’i sõnul oli 99% Tor-ist väljuvast infost krüpteerimata ja seega pealkuulatav. Ka paljude suurfirmade tundlikud andmed olid samal viisil jälgitavad. Siinkohal on tavakasutaja, kes soovib säilitada anonüümsust, küllaltki raskes olukorras. Kui veebileht, mida ta külastada soovib, ei võimalda krüpteerimist, siis on ainsateks valikuteks kas selle lehe külastamata järmine või riskimine võimaliku ohuga privaatsusele. Tihti liiguvad Tor-i sõlmedest läbi väga suured andmemahud. Mitmed punktid suudavad kuus läbi lasta kuni 10TB infot, mis läheks maksma umbes 5000 dollarit kuus. Võib eeldada, et lihtsalt vabatahtlikuse alusel keegi sellist summat välja ei käi. Järelikult on selle pealt võimalik mingil viisil teenida ja andmete müük on seejuures küllaltki tõenäoline.<ref>[http://www.infoworld.com/article/2649832/security/security-researcher-intercepts-embassy-passwords-from-tor.html"Security researcher intercepts embassy passwords from Tor"]</ref>

Kasutades samaaegselt turvalisi ja ebaturvalisi rakendusi, on võimalik identifitseerida ka Tor-is läbi turvaliste rakenduste tehtud andmevahetusi. BitTorrenti kui ebaturvalise rakenduse ja Tor-i võrgust väljuvate andmete abil suudeti katse käigus 23 päeva jooksul tuvastada 10 000 Tor-i kasutaja IP-aadressid. Lisaks BitTorrenti andmevoogudele suudeti jälgida ka muid andmeid, mida oli 1,93 korda rohkem kui BitTorrentiga seotud andmeid. Sealhulgas 23% nendest andmetest pärinesid tõenäoliselt turvalistest brauseritest.<ref>[http://static.usenix.org/events/leet11/tech/full_papers/LeBlond.pdf"One Bad Apple Spoils the Bunch: Exploiting P2P Applications to Trace and Profile Tor Users"]</ref>

Selleks, et teistel kasutajatel oleks võimalik privaatsust saavutada, peab olema ka neid, kes haldavad Tor-i ahela viimaseid lülisid, kust kaudu andmed Tor-i võrgust väljuvad. Kuna nemad on väljastpoolt identifitseeritavad, siis panevad nad ennast seeläbi vabatahtlikult ohtlikkusse olukorda. Anonüümsus saavutataksegi tegelikult ennast nende lõpplülide selja taha peites. Kui Tor-i võrku on kasutatud kuritegelikel eesmärkidel, siis viivad jäljed selle inimeseni, kelle arvutist andmed Tor-i võrgust väljusid. Leebematel juhtudel piirdub asi süüdistusega autroriõiguste rikkumises,<ref>[https://blog.torproject.org/blog/five-years-exit-node-operator"Five Years as an Exit Node Operator"]</ref> kuid inimesi on arreteeritud ka näiteks lapsporno levitamise<ref>[https://arstechnica.com/tech-policy/2012/11/tor-operator-charged-for-child-porn-transmitted-over-his-servers/"Tor operator charged for child porn transmitted over his servers"]</ref> või pommiähvarduste tegemise<ref>[http://www.theregister.co.uk/2007/09/16/bomb_threat_leads_police_to_raid_tor_operator/"German police raid home of man who operated Tor server"]</ref> eest. Sellised ohud vähendavad paratamatult Tori-i laadsete võrkude lõpp-punktide arvu, kuna võimalike süüdistustega on valmis riskima vaid tõelised entusiastid.

Lisaks otseselt IP-aadressi järgi kasutajate tuvastamisele, on võimalik neid tuvastada ka nn sõrmejälgede abil. Üheks selliseks vahendiks on Ubercookie. See eeldab küll brauseris JavaScripti lubamist, kuid suudab küllaltki täpselt kasutajat identifitseerida isegi juhul, kui IP-aadress on kättesaamatu. Kasutaja sõrmejälg koostatakse tema arvuti audio stack’i andmete ja DOM elementide suuruse, paigutuse jms järgi. Kuna elementide suurus sõltub resolutsioonist, kasutatavatest fontidest ja veel paljustki muust, siis on täpne elementide paigutus iga kasutaja jaoks praktiliselt unikaalne. Nende andmete põhjal koostatakse kasutajale kood, mille abil on võimalik teda identifitseerida ja sama kasutaja erinevaid tegevusi omavahel siduda. Iga sõrmejälg ei pruugi olla küll päris unikaalne, kuid need annavad siiski küllaltki täpseid võimalusi isiku identifitseerimiseks. On võimalik isegi kokku viia sama kasutaja sõrmjälg Tor brauseris ja mõnes tavalises brauseris.<ref>[http://ubercookie.robinlinus.com/faq.html"Ubercookie FAQ"]</ref>

Kasutaja identifitseerimiseks vajalikku infot võib anda ka hiire kerimismuster. Tavalise hiirega kettaga kerimisel on see info küll liialt ühetaoline, kuid puuteplaadi kasutajate puhul on võimalik tuvastada inimesele iseloomulik kerimismuster. Analoogset infot annab ka kursori liikumiskiirus.<ref>[http://jcarlosnorte.com/security/2016/03/06/advanced-tor-browser-fingerprinting.html"Advanced Tor Browser Fingerprinting"]</ref>

Eelnevalt kirjeldatud identifitseerimisvõimalustest on võimalik mööda hiilida, kui keelata brauseris JavaScript. See-eest klahvivajutuste põhjal kasutajate identifitseerimisel on see takistus suudetud kõrvaldada. Selle meetodi puhul jälgitakse klahvivajutuste vahelist aega ja seda, kui kaua klahvi korraga all hoitakse. Need mustrid on iga inimese puhul unikaalsed. Iseenesest on võimalik ka sellist identifitseerimist takistada: näiteks Chromele on olemas laiendus<ref>[https://chrome.google.com/webstore/detail/keyboard-privacy/aoeboeflhhnobfjkafamelopfeojdohk"Keyboard Privacy"]</ref>, mis talletab kasutaja klahvivajutused mällu ja edastab need seejärel juhusliku intervalliga. Sama meetodit kasutatakse ka heal eesmärgil, näiteks on analüüsivad mitmed pangad lisaturvalisuse tagamiseks kasutaja klahvivajutusi parooli ja kasutajanime sisestamisel, et tuvastada olukorda, kui tõenäoliselt on sisselogijaks keegi teine.<ref>[https://arstechnica.com/security/2015/07/how-the-way-you-type-can-shatter-anonymity-even-on-tor/"How the way you type can shatter anonymity—even on Tor"]</ref>

Teoreetiline võimalus on veel kasutada veebilehe külastajate identifitseerimiseks ultrahelisignaale, mida inimkõrv ei kuule, kuid mida näiteks nutitelefonid, arvutid ja muud taolised seadmed on võimelised vastu võtma. See eeldab küll teises seadmed vastava rakenduse olemasolu. Veebileht edastab vastava helisignaali, mille peale võib näiteks nutitelefon saata veebisaidi haldajale kasutaja andmed (nt IP-aadress, GPS-kooridnaadid, telefoninumber, IMEI kood jms). Ühelt poolt teeb selle meetodi praktikas kasutamise raskeks see, et teises seadmed peab olema installitud vastav rakendus, mis infot edastaks. Samas on võrreldes teiste meetoditega seda raskem brauseri seadete abil vältida, kuna ultrahelisignaali võib edastada ka mõne muu helifaili või video taustal. Lahenduseks oleks muidugi ka kõlarite väljalülitamine, kuid kas see alati meeles püsib. Siiani on seda meetodit teadaolevalt kasutatud vaid turunduslikel eesmärkidel.<ref>[https://themerkle.com/tor-users-at-risk-of-being-deanonymized-by-ultrasound-cross-device-tracking/"Tor Users at Risk of Being Deanonymized by Ultrasound Cross-Device Tracking"]</ref> Oht privaatsusele on isegi laiem kui ainult külastatavate veebilehtede tuvastamine. Selliseid ultrahelisignaale on võimalik edastada ka televisioonis, raadios või mõnes füüsilises kohas (nt poes), mille külastajate kohta tahetakse andmeid koguda. Hääljuhitavad telefonid, mis koguaeg ümbritsevad „kuulavad” muudavad selle tehnoloogia kasutamise veelgi lihtsamaks.<ref>[https://www.wired.com/2016/11/block-ultrasonic-signals-didnt-know-tracking/"How to block the ultrasonic signals you didn't know were tracking you"]</ref>

Eelnevast on näha, et oht privaatsusele võib ähvardada ootamatutest olukordadest. Enamik väljatoodud võimalusi on arendatud pigem teaduslikel eesmärkidel, et teha selgeks millisel tasemel on võimalik internetikasutajate privaatsust ohustada. Võib aga eeldada, et need, kes on päriselt huvitatud veebilehe külastajate isikute tuvastamisest, ei avalda oma meetodeid. Vastasel juhul on oht, et peagi suudetakse sellele mingi vastumeede leida ja kogu eelnev töö on praktiliselt asjata olnud.

=Viited=

<references />
https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone

I026 - Kevad 2017 - Privaatsus internetis kas võimatu missioon

2017-05-13T08:50:47Z

Asuun: /* Privaatsuse V risk: Suur Vend */

=Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?=
Autorid: Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek
https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

Aastaid tagasi inimesed pelgalt tajusid teatavaid ohtusid interneti kasutamisel ja olid häiritud võimalusest, et keegi „suur vend“ teab, mida nad internetis teevad, millest huvituvad ja halvemal juhul ehk püütakse seda infot nende vastu ära kasutada. Tänapäeval on privaatsuse puudumist internetis hakatud käsitlema kui uut reaalsust. Õigemini on hakatud inimeste tunnetust reaalsusest pealtnäha muuseas ümber kirjutama. On juba avalikult välja öeldud, et internet ongi avalik. See on uus reaalsus ja kui see ei meeldi, siis tasub interneti kasutamisest hoiduda. Privaatsuse kadumise õigustamiseks on üheltpoolt välja toodud inimeste enda käitumismustri muutumist viimastel aastakümnetel. Teisalt õigustatakse tekkinud olukorda kasulike teenustega, mida selline andmekogumine võimaldab välja töötada.

2012. aastal on Mark Zuckerberg öelnud <ref>[https://www.theguardian.com/technology/2010/jan/11/facebook-privacy/"Privacy no longer a social norm, says Facebook founder"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Kui Harvardi ühikatoas oma ettevõtmisega alustasime, küsiti meilt palju ’miks ma peaksin tahtma enda kohta käivat infot veebi riputada? Miks ma peaksin üldse endale veebilehte tahtma?’ Järgneval 5-6 aastal sai hoo sisse blogimine ja edukaks osutusid erinevad internetiteenused, mis võimaldasid kasutajatel erineva sisuga info jagamist. Peale sotsiaalvõrgustike võidukäiku, inimestel lihtsalt puudub ootus privaatsusele. Privaatsus ei ole enam sotsiaalne norm.“
|}
Talle sekundeerib Larri Page <ref>[https://www.recode.net/2014/3/19/11624738/googles-larry-page-on-internet-privacy-dont-throw-the-baby-out-with/"Google's Larry Page on Internet Privacy: Don't Throw the Baby Out With the Bathwater"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Maailm on muutumas. Telefoni kaasas kandes, see teab kus sa oled. Sinu kohta on ka palju muud infot. On arusaadav, miks inimesed küsivad keerulisi küsimusi. Minu arvates on meie ülesandeks pakkuda inimestele valikuid. Näidata neile kogutavaid andmeid, otsingu ajalugu, asukohateavet. Me oleme vaimustuses Chrome pakutavast incognito-režiimist ja pakume ka muid võimalusi. Meie ülesanne ongi anda inimestele valikuid ja infot nende ümber toimuva kohta.“
|}
2012. aastal lisas Page täiendava mõttekäigu <ref>[https://bits.blogs.nytimes.com/2012/10/17/larry-page-defends-googles-privacy-policy/"Larry Page Defends Google’s Privacy Policy"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Sisuliselt kõik, mida me teha tahame, on andmete kogumise piiramisega vastuolus. Paljud teenused, millest Google kliendid veel mõelnudki pole, jääksid tulemata.“
|}
Seega nii Zuckerberg kui Page lükkavad vastutuse probleemi eest pigem interneti kasutajatele. Mida ja kuidas inimene internetis teeb, on nende enda valik - meie asi on pakkuda võimalusi. Kui meile seatakse andmete kogumisel piirangud, jäävad paljud kasulikud teenused olemata.
Miks olukord selliseks on kujunenud? Kas indiviidi püüdlus privaatsuse poole on täiesti otstarbetu ja kokkuvõttes kahjulik. Ühest küljest Facebooki kasutades, me ei anna häiret, justkui oleks meie privaatsust kuidagi kahjustatud. Tahame ju ilmtingimata uurida ja vaadata, kuidas teistel läheb ning ühtlasi jagada oma tegemisi, kuid samas nõuame privaatsust? Võibolla vajame hoopis kaitset iseenda vastu? Teisalt Google põhjendused, et privaatsusest loobumine on pigem teoreetiline ja võimaldades Google-i enda tegevusi jälgida, aitame pigem luua uusi kasulikke teenuseid. Vahest on privaatsuse riivamine tõesti pigem tühja koha pealt produtseeritud pseudoprobleem?

= Kas privaatsus vajab kaitset? =
Nagu iga teema üle otsustamiseks, on vaja siinkohal kokku liita plussid ja miinused. Internetiprivaatsuse vähenemisel on lisaks negatiivsetele aspektidele olemas ka omad positiivsed küljed.

== Internetiprivaatsuse positiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==
# '''Inimesele jääb valikuvõimalus jääda anonüümseks.''' Tehnilised võimalused on tänapäeval piisavad inimese identifitseerimiseks ainuüksi internetti sisenemise käigus. Internetiteenuse pakkujatel on selge ülevaade, mida nende kliendid internetis teevad. Iseasi, kui palju neil on huvi ja ressurssi oma klientide järele luuramiseks. Seega reaalselt interneti privaatsust täna rangelt võttes ei esinegi. Samas, kujutades end ette teoreetilisse ruumi, kus privaatsus siiski eksisteeriks, võimaldaks see internetikasutajatel vabalt toimetada, kartmata hukkamõistu isegi juhul, kui nende tegevuses pole midagi seadusevastast.
# '''Ärakasutamisaltite interneti kasutajate kaitstus.''' Olukorras, kus internetikasutajate privaatsus on kaitstud, on komplitseeritud ka teiste internetikasutajate ärakasutamine, olgu siin siis mõeldud lapsi, vanureid, ebapädevaid arvutikasutajaid või miks mitte iga interneti kasutajat, sest vahel tundub, et suur hulk inimesi vajab kaitset ka iseenda eest. Inimestel, kes soovivad selliseid inimesi ära kasutada, oleks internetiprivaatsuse tingimustes keeruline oma sihtmärke üles leida. Samas peab tunnistama, et see positiivne argument on tänasel päeval taaskord pigem teoreetiline, kuna täielikku internetiprivaatsust ei esine.
# '''Sõnavabaduse soodustamine.''' Internet pakub võimalusi vabaks infovahetuseks läbi foorumite, suhtlusgruppide, kommentaariumite, sotsiaalmeedia, kus sisuliselt kõigil teemadel võib vabalt debateerida ja esitada ka peavoolust erinevaid arusaamu. Internetiprivaatsuse tingimustes on inimestel võimalus seda teha oma identiteeti avaldamata ja kartmata teiste osapoolte hinnanguid, hukkamõistu, kriitikat ja naeruvääristamist.
# '''Pressivabaduse soodustamine.''' Meedia on suuresti koondunud suurfirmade kätte, kes produtseerivad suurema osa infost, mida tavainimene igapäevaselt kasutab. Internetiprivaatsus võimaldab ühiskonnaliikmetel kasutada ka alternatiivseid viise oma vaadete levitamiseks, vältimaks suurkorporatsioonide huve info levitamisel. Kallutatud ühe poole seisukohti kajastava teabe asemel jõuab inforuumi sel moel tasakaalustatud infovoog.
# '''Innovatsioonile kaasaaitamine.''' Internetis levivad õppekeskkonnad ja temaatilised foorumid võimaldavad tänapäeval igaühel saada innovaatoriks, ettevõtjaks ja vabakutseliseks freelanceriks. Internetiprivaatsuse puudumine pidurdaks innovatsiooni, kuna info on kõigile vabalt kättesaadav ja kasutatav. Sel moel võib innovaatiline idee hääbuda juba enne, kui selle potentsiaal on saavutatud.
# '''Tülika infotulva vältimine.''' Interneti privaatsuse aspektist on oluline võimalus kasutajat mitte huvitav temaatika internetist välja lülitada. Näideteks võib tuua sotsiaalmeedias erinevate uudisvoogude ignoreerimise funktsionaalsused või teatud kasutajate blokeerimine/ignoreerimine, samuti reklaamiblokeerijad.
# '''Internetiprivaatsus ühiskonna tasakaalustajana.''' Ei pea olema vandenõuteoreetik tulemaks selle peale, et ühiskonnas on huvigruppe, kes pooldavad ühiskonnaliikmete igapäevaelu jälgimist valitsuse tasandil. Internetiprivaatsus toimib loomuliku regulatsioonina ja tasakaalustajana, et sellist süsteemi ei tekiks ja halbade kavatsustega huvigrupid ei saaks sellist infot kuritarvitada.

== Internetiprivaatsuse negatiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==

# '''Võimaldab varastada teiste intellektuaalset omandit.''' Kellegi intellektuaalset omandit on internetiprivaatsuse tingimustes lihtne omandada ja edasi levitada. Piisab kopeerimisest/allalaadimisest ja uuesti netis üles riputamisest.
# '''Võimaldab teisi teotada sõnakasutust valimata'''. Heaks näiteks on internetikommentaariumid kus kommenteerijad karistamatuse tingimustes käituvad viisil, mis päris elus ei tuleks kõne alla. Karistamatuse kontekst ja anonüümne ruum võivad kaasa aidata ka omamoodi kambavaimule, kus teineteist tegelikult mittetundvad inimesed koonduvad kaasajooksu efekti toimel ühise maski taha. Kriitika kipub sellistes tingimustes olema pahatihti lahmiv ja pahatahtlik.
# '''Raskemini kontrollitav algandmete autentsus.''' Anonüümsuse kontekst soodustab „alternatiivsete faktide“ vohamist. Olukorras, kus postitusele pole tarvis oma nime alla kirjutada on loomulik filter palju hapram – faktidena esitatakse oma nägemust või halvemal juhul genereeritakse lihtsalt pseudofakte nalja, propaganda või segaduse tekitamise eesmärgil.
# '''Tutvumine teiste inimestega on raskendatud.''' Internetiprivaatsuse kontekstis puudub meil reaalne info interneti avarustes „kohatud“ inimese kohta. See kuidas inimene käitub internetis ja päriselus võib suurel määral anonüümsuse tingimustes erineda. Samuti on keeruline teha taustakontrolli, kui meil on inimesest teada ainult nimi. Selles valguses tunduvad erinevad suhtlusportaalid võrdlemisi praktilist funktsiooni täitvad.
# '''Soodustab identiteedivargust.''' Sõrmejälje puudumine võimaldab inimesel internetis tegutseda ükskõik millise nime all – ka reaalselt eksisteeriva teise isikuna. Põhjuseid, sh kriminaalseid, võib leiutada niipalju kui fantaasia lubab. Teo motiiviks võib olla nt rikastumine, meelelahutus, kättemaks, mõjuvõim. Loetelu pole lõplik. Ühtlasi võivad identiteedid segi minna ka puht elulises olukorras, kus sama nimega isikuid eksisteerib rohkem kui üks.
# '''Takistab kommertseesmärkidel su „jäljeajamist“.''' Internetis oleme kõik tähele pannud maagilist nähtust, kus mingi toote/teenuse vastu kasvõi ühekordne huvitundmine võib muuta meie internetibrauseris kuvatavate bännerite sisu vastavalt meie huvile. Nii tagastavad otsingumootorid meile otsingutulemusi vastavalt meie isiklikule internetikasutuse profiilile, samuti võtab igaühe Facebook oma näo vastavalt meeldimistele ja linkide jagamisele. Kui internetiprivaatsus oleks täielikult tagatud, puuduks ka suurkorporatsioonide(võrgustike)l vastav andmebaas internetikasutajatega manipuleerimiseks.

=Erinevad riskid privaatsusele=

Tavaelus me ei jaga oma privaatset infot võõrastega. Me valime mida avaldame erinevatele inimestele valikuliselt. Samamoodi on tähtis kaaluda sama tehes erinevaid toiminguid internetis. Tuleb meeles pidada, et arvutite ja ka mobiilsete seadmete taga asuvad reaalsed inimesed ja kuna internet on järjest enam kättesaadav ja kasutatav, tuleb teada esinevaid riskitegureid.

Kuigi arvuti ise võib olla kaitstud antiviiruse ja tulemüüriga, postitavad inimesed ise erinevatesse keskkondadesse ja sotsiaalvõrgustikesse pilte endast ja oma lastest, infot millal ja kellega puhkusele minnakse ja taaskasutavad vanu paroole. Seda vaatamata sellele, et suurimad internetist tulenevad riskid ei ole mitte häkitud saamine, vaid hoopis meie privaatsuse rikkumine. Netis surfates mööda Facebooki, Googeldades või muudel lehtedel, jätame maha informatsiooniraja, mida ettevõtted ja ka valitsused saavad hiljem ära kasutada.

==Privaatsuse I risk: kasutaja==
Üheks suurimaks privaatsusriskiks peetakse kasutajat ennast, kuna kättesaadav info on korrelatsioonis kasutaja enda poolt jagatava infoga. IT integreerumisega erinevatesse valdkondadesse on oluliselt suurendanud kättesaadava informatsiooni hulka. Viimastel aastatel on palju räägitud '''küberhügieenist''', mis peaks inimese privaatsust kaitstuna hoidma. Kuid nutiseadmete ( eelkõige mõeldakse siin kaasaskantavaid seadmeid, nt nutitelefon, tahvelarvuti, aktiivsusmonitorid jne) suurenev turuosa ja populaarsus sunnib privaatsuse säilitamise seisukohalt lisameetmete tarvitusele võtu.

==Privaatsuse II risk: Suurfirmad==
Levinuma nutiseadme operatsioonisüsteemina tuntud Android (üle 85% turuosast <ref>[http://www.idc.com/promo/smartphone-market-share/os/"Smartphone OS Market Share, 2016 Q3"]</ref>) on ka tuntud kasutaja kohta rohkete andmete kogumisega. Levinud ütlus„'''If you do not pay for the product you are the product'''“ tundub siinkohal paika pidavat. Tasuta Google’i erinevaid teenuseid kasutades saavad kasutajad suunatud reklaame ja jagavad ümbritseva kohta palju informatsiooni, nt:
* Vastavalt kasutaja otsingutele, Gmaili sisule, youtube’i otsingutele saab kasutajale suunata ka vastavasisulist reklaami. Vaikimisi on selline funktsioon sisse lülitatud ja peidus, kuid seda annab ka välja lülitada.<ref>[https://www.google.com/settings/ads/"Google ads settings"]</ref>
* Otsingumootor salvestab lisaks otsingu sisule ka kaardirakenduses tehtud toimingud, täpse statistika otsingute kohta (nt mis päeval ja kellaajal kasutatakse teenuseid kõige tihemini).
* Asukoha andmed - Androidi seadmed lülitavad vaikimisi aegajalt GPSi sisse, et kasutaja asukohta määrata. Läbi selle saab Google Maps ka liiklusinfo.<ref>[https://maps.google.com/locationhistory"Google location history"]</ref>
* Seade salvestab ka Youtube’i otsingud , mille järgi hakatakse hilisemalt pakkuma soovituslikke videosid. Esmaslt tundub kasulik omadus, kuid paljud inimesed, kes kasutavad youtube’i põhiliselt muusika kuulamiseks, leiavad, et nad on lootusetult kasti jäänud, kuna soovituste algoritm ei ole piisavalt hea. <ref>[https://www.youtube.com/feed/history/search_history"Youtube search history"]</ref>
* Fotode asukoha sildistamine, geotaging
* Kõik kontoga seotud seadmed salvestatakse, lisaks sellele saab Google Dashboardiga muuta seotud rakenduste sätteid ja raporteid koostada. Kõik seadmed, millega on kasutaja kontoga sisse logitud . Kasulik omadus, kui seade peaks ära kaduma või kui tekkib kahtlus, et kontosid kasutab võõras isik.<ref>[https://myaccount.google.com/device-activity?pli=1"Google Device Activity"]</ref>
* Kogu enda kohta kogutud info on võimalik alla laadida Google Takeouti kaudu.<ref>[https://myaccount.google.com/intro/privacy"Google privacy intro"]</ref>
Kohustuslik kirjandus nutiseadmete kasutajatele <ref>[https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone"Privacy in the age of smartphone"]</ref>

Sotsiaalmeediakanalite rohkuse tõttu paisatakse enda kohta järjest rohkem informatsiooni interneti- Instagram (erinevad pildid, postitused, tegevused), Snapchat (lühivideod), Twitter (maailmavaatelised jms „säutsud“), Facebook (pildid, videod, huvid jne). Eelmainitud informatsiooni kättesaadavust saab inimene ise reguleerida, kuna ta ei kohustu neid kanaleid kasutama ja infohulk mida interneti paisata on vaba valik.
Kohati võib aga tunduda, et tegemist on kohustuslikult vabatahtliku tegevusega, kuna järjest enamate tegevuste jaoks on see kas vajalik või protsessi kulgu soodustav osa:
* LinkedIn- nö „professionaalne facebook“, kus saab jagada oma karjääri ja haridusinfot teistega, et ennast tööandjatele nähtavaks teha ja leida uusi tööalaseid kontakte.
* 2014 aastal teatas Big Bank, et testib uut süsteemi, kus kontrollitakse laenutaotleja tausta ka facebookist, et analüüsida kliendi finantskäitumist. Selleks on vaja pangale võimaldada ühekordne juurdepääs Facebooki profiili andmetele.
* 2016 aastal viis CareerBuilder läbi uuringu, kus küsitleti 2100 personalitöötajat, kellest 39% tunnistasid, et kasutavad sotsiaalmeediat uurimaks kandidaatide tausta. 50% vastanutest vastasid, et provokatiivsed ja sobimatud fotod võivad saada määravaks ka eduka töövestluse läbinud kandidaadi tööotsingul. 48% teatas, et ebameeldivaks teeb kandidaadi alkoholi või narkootikumide tarbimine. Ülejäänud tulemused()<ref>[https://www.stardiplats.ee/uudised/eputad-facebookis-peopiltidega-ettevaatust-tooandjad-vaatavad-sellele-vaga-viltu"Stardiplats- eputad facebookis peopiltidega, ettevaatust tööandjad vaatavad sellele väga viltu"]</ref>.
* Massiefekt seab ootused, kasutamaks erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid nt,
** kooligrupid (nt ITK kursuse grupid Facebookis),
** koolitöödega seotud kommuunid ja blogid (nt ITSPEA)
** sõpruskonna sündmustega kursis olemine (erinevate ürituste- sünnipäevade, pulmade jms kursis olemine),
** Avalike ürituste piletite soodsamalt saamine (väga levinud turundusvõte ürituse jaoks- peab attendima, et pilet odavamalt saada). Soovimatu tagajärg selle punkti osas tekkib veebilehe pidu.eu poolt tekitatav automaatne konto, kuhu tekkib kasutaja facebooki konto link, profiilipilt ja peod, kuhu kasutaja on märkinud ennast minema. See loob aga üksluise ja tihtipeale negatiivse kuvandi kasutajast (vt eelmist punkti).
* Turunduse lahutamatu osa- järjest enam turundatakse erinevaid üritusi läbi sotsiaalmeedia, kuna see on odav ja efektiivne. Tihtipeale on sellised kanalid ka ainsad, kust leida infot huvipakkuvate ürituste kohta.

==Privaatsuse III risk: Häkkerid==
Lisaks eelnevatele näidetele lisanduvad siia ka teised erinevad veebilehed, kuhu kasutaja ennast registreerima peab, et vastavat teenust kasutada. Kuna internetis pakutavate teenuste hulk on suhteliselt suur siis integreeritakse tihtipeale erinevad kontod omavahel, kuna usaldatakse küberturbe probleemid teenusepakkujatele (tavaliselt Facebook ja Google). Kuigi väiksematele kräkkeritele jäävad suurkorporatsioonid tihtipeale liiga suureks tükiks, on viimased aga kogenumate rühmituste tavapärased sihtmärgid. All toodud näited kirjeldavad väga värvikalt, et tavakasutaja ei saa 100% oma privaatsuse eest vastutada, kuna tihtipeale sattuvad andmed häkkerite kätte poliitilistel ajenditel.
* 2012 aastal tuli avalikuks Nasdaq, Heartland payment system, global payment system ja 7-eleveni vastu suunatud rünnak, kus 6 liikmeline häkkerirühmitus röövis infosüsteemist üle 160 mln kasutaja deebet- ja krediitkaardide numbrid ja paroolid. Info müüdi edasi mustal turul ( USA konto andmed 10$/konto, Kanada 15$/konto ja Euroopa 50$/konto).<ref>[http://www.nydailynews.com/news/national/russians-ukrainian-charged-largest-hacking-spree-u-s-history-article-1.1408948"NYDaily- Russian-ukraine charged largest hacking spree us history"]</ref>
* Samal aastal leidis Khosrow Zarefarid (Iraani tarkvara insener) Iraani pangandussüsteemist suure turvaaugu, millest ta ka ametliku raporti kirjutas, kuid millele reageerimata jäeti. Protestimärgiks ründas ta kohalikku pangandussüsteemi ja postitas saadud info ( 3mln klienti ,üle 22 panka) oma blogisse (mille kõrvaldas google), kust võis leida konto numbri, parooli, omaniku nime .<ref>[http://www.zdnet.com/article/3-million-bank-accounts-hacked-in-iran/"ZDnet- 3-million bank accounts hacked in iran"]</ref>
* 2013 aastal rööviti Adobe’i andmebaasidest üle 38 mln kasutaja andmed- kasutajanimi, parool, e-mail, krediitkaardi andmed.<ref>[http://krebsonsecurity.com/2013/10/adobe-breach-impacted-at-least-38-million-users/"Krebson Security- adobe breach impacted at least 38 million users"]</ref>
* Samal aastal rünnati „US Office of Personnel management“ , mille käigus rööviti üle 21 mln riigitöötaja andmed. Rünnaku käigus saadi tõenäoliselt isiklikumat infot, kui ühestki sotsiaalmeediast saada võimalik- alustades inimese isikukoodist ja silmavärvist lõpetades registreeritud ajalooga- sõltuvused, finantskäitumine jne). Rünnakus kahtlustatakse Hiina häkkereid.<ref>[http://www.reuters.com/article/us-cybersecurity-usa-idUSKCN0PJ2M420150709?feedType=RSS&feedName=topNews&utm_source=twitter"Reuters- Millions more Americans hit by government personnel data hack"]</ref>
* 2015 aastal rünnati Itaalia küberturbe firma Hacking Team’i, protestimärgiks, kuna viimaste klientide seas olid repressiivsed valitsused (Nigeeria, Etioopia, Kashastan, Usbekistan, Saudi Araabia, Venemaa jt), kes on rikkunud inimõigusi. Firma müüs erinevat nuhkvara ja sarnaseid teenuseid. <ref>[https://www.theguardian.com/technology/2015/jul/06/hacking-team-hacked-firm-sold-spying-tools-to-repressive-regimes-documents-claim"The guardian-Hacking Team hacked: firm sold spying tools to repressive regimes, documents claim"]</ref>
* Samal aastal rünnati Tesco Banka, kus varastati 9000 kliendi kontodelt üle 2,5 mln £.<ref>[http://www.theregister.co.uk/2016/11/30/tesco_bank_breach_former_insider_breach_theory/"The register- Tesco bank breach: former insider breach theory"]</ref>
* Lisaks ründas häkkerite rühmitu Anonymous Filipiinide valimiskomissiooni , protestimärgiks, kuna eeldatati, et valimistulemusi manipuleeritakse. Rünnaku tulemusena avalikustati kõikide valijate andmed (55 mln inimese).<ref>[http://blog.trendmicro.com/trendlabs-security-intelligence/55m-registered-voters-risk-philippine-commission-elections-hacked/"TrendMicro-Data Protection Mishap Leaves 55M Philippine Voters at Risk"]</ref>
* 2016 aastal rünnati ClixSense’i, mille käigus varastati üle 6,6 mln kasutaja andmed, mille seas olid nimed, isikukoodid, elukoha aadressid ja finantsandmed. Rünnaku eesmärgiks oli kasumi teenimine, häkkerid postitasid osa andmetest veebi ja lubasid ülejäänud maha müüa.<ref>[https://www.digitaltrends.com/computing/clixsense-hacked/"Digital trends- Clixsense hacked"]</ref>

== Privaatsuse IV risk: Käitumismustrid ==

On teada, et igale isikule on omane tema profiiliga sobituv sotsiaalne võrgustik ning seega ka tema kasutuses olevate linkide kogum on samuti unikaalne. Eeldades, et kasutajad külastavad linke oma rakendustes sagedamini kui mõni juhuslik surfaja, sisaldab surfamise ajalugu kindlaid mustreid, mis omakorda võivad viidata identiteedile. Et testida antud teoriat reaalsuses oli läbiviidud järgmine eksperiment: 400 vabatahtlikul paluti jagada enda netikülastuste ajalugu. Töögrupp oli võimeline tuvastama 70% kasutajatest. Kuidas asi toimib?

Inimesed on oma harjumuste orjad. Inimese nägu / IP aadress / telefoninumber / kliendiprogrammid / jne. võivad olla muudetud, kuid inimeste käitumine sageli jääb samaks.

Mõned aastad tagasi tegid kaitseorganid suuri edusamme, tabades kahtlusalust tema poe ostukorvi mustri alusel. Ning see toimis hästi. Oletame, et teil on tarvis tabada kurjategija, kes enne kuritegu toimepanemist kasutas pangakaarte, poodide lojaalsusprogrammi kaarte ning teisi kliendikaarte. Peale kuriteo teostamist isik otsustas ennast varjata, tühjendades enda kontot ning kolides teise kohta elama. Kasutades sularaha ning võltsitud dokumente.

Korrakaitsjad, kes on varustatud aastatepikkuse kliendi ajalooga tuvastavad kindlaid mustreid inimese käitumises. Milliseid puuvilju ta ostab, millised on tema maitse ja toodete eelistused ning milliseid jooke eelistab. Arvatavasti kurjategija ei liitu uuesti kliendiprogrammiga, et käitumis muster poleks ka edaspidi jälgitav. Kuid korrakaitsjad palusid riigipoekettidel analüüsida ostukorve vastu mustreid, mida on nad kogunud kurjategija varasemast ostu ajaloost, ning pidid tõdema, et tulemused olid üpris täpsed ning võimaldasid tabada kurjategija. Ning isegi kui kurjategija suudaks vältida enda ostukorvi mustreid, kas ta oleks piisavalt arukas ning võimeline muutma kõiki oma harjumusi?

Antud näide on küll füüsilisest maailmast. Aga idee jääb samaks ka võrgumaailmas. Me tavaliselt külastame samu saite, loeme artikleid sama palju aega ning meil on kalduvus läbi vaadata postitusi oma sõpruskonnast. Ükski tehniline meede, nagu IP-varjamist võimaldav VPN, ei muuda meie harjumisi.

On palju räägitud, et privaatsust enam ei eksisteeri, kuigi see ei pruugi olla veel nii hull. Tõde on see, et tarbijad ei saa loota anonüümsust pakutavatele toodetele, niikaua, kui nende käitumist, kalduvusi, sõpru, nende käitumismustreid jälgidatakse. Privaatsuse äppid ja inkognito režiimid on maadalama astme kaitsed, mis raskendab üldiselt inimese tegevuse jälgimist, tavapäraseid lahendusi kasutades. Aga kõik sõltub eesmärkidest. Tuleb alati silmas pidada, et kõik need äppid ja kaitsed hoiavad anult keskpärast kurjategijat eemal, kuid mitte oma ala professionaale <ref>[http://www.computerworld.com/article/3171669/data-privacy/true-privacy-online-is-not-viable.html "True privacy online is not viable" By By Evan Schuman, Computerworld |FEB 21, 2017 3:00 AM PT]</ref>

==Privaatsuse V risk: Suur Vend==
1946 aastal sõlmiti kokkulepe Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa vahel koguda, analüüsida ja jagada informatsioon. Selle grupi liikmeid tuntakse nüüd, kui Viite Silma. Koos kogutakse ja analüüsitakse infot kõigi maailma osade kohta ja tegemist on nagu optimeeritud luureagentuuriga, mis töötab väljaspool rahvusvahelisi seadusi ja regulatsioone.

Kuigi liikmesriigid lubasid üksteise järele mitte luurata, avalikustas Edward Snowden 2013 aastal, et see ei ole nii ja osad leppega liitunud riigid luurasid teise liikmesriigi kodanike järele ja seejärel jagasid saadud infot, et mööda hiilida oma kodanike järele luuramise keelust, mis on rakendatud kohalike seadustega.

Nüüdseks on Viie silma grupp laienenud ja informatsiooni jagavate riikide ringiga on liitunud uusi maid. Tekkinud on Üheksa silam, mille liige on ka näiteks Prantsusmaa ja ka Neliteist silma.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/UKUSA_Agreement"UKUSA Agreement" ]</ref>

= Privaatsuse saavutamise tööriistad=

Nüüdseks peaks kõik inimesed teadma, et internetiprivaatsus on oluline aga ehk ei teata kuidas alustada. Vaatame järgnevalt paari vahendit selle saavutamiseks.

== Incognito režiim veebilehitsejatel ==
Kaasaaegsed brauserid pakuvad tänapäeval üsna tõhusaid privaatsust tagavaid võimalusi, mis on tuntud erinevate nimede alt: Incognito Mode in Chrome, Private Browsing in Firefox and Opera, InPrivate Browsing in Internet Explorer and Microsoft Edge, and Private Window in Safari.
Kuna kõik need lahendused pakuvad üsna sarnast teenust, siis võib analüüsida seda Incognito Mode’i näitel. Avades Chrome’is akent inkognito režiimis, näeb kasutaja täpsemat kirjeldust, mis seletab lahti võimalusi ja piire sellest, millist infot kaitseb antud lahendus võõraste silmade eest.

Peab ausalt tunnistama seda, et isegi kasutades antud lahendust, pole ma kunagi lõpuni või põhjalikult tutvustavat teksti lugenud. Julgen oletada, et suure tõenäosusega sama moodi käitub ka valdav enamus basic - level kasutajaid. Huvitava faktina tahaks siin välja tuua seda, et päris suur inimeste hulk on arvamusel, et kasutades inkognito-režiimi peidavad nad täielikult oma tegevusi internetis võõraste silmade eest. Olles nad tervitusinfot läbi lugenud, teaksid, et päris nii see paraku ei toimi.

On olemas kahte tüüpi privaatsust: lokaalne ja onlain privaatsus. Brauseri ajalugu valguses on mõistlik kasutada inkognito moodi. Teie onlain turvalisusega pole see paraku seotud mitte kuidagi...

Põhimõtteliselt, inkognito tähendab seda, et brauser ei salvesta cookie’sid, ajutisi faile internetist või otsingute ajalugu, kui kasutaja on inkognito režiimis. Põhiline asi, mida antud lahendus teeb, on kasutaja otsingu ajalugu peitmine inimestelt, kes kasutavad koos teiega sama arvutit. Kuid antud sorti info varjamine ei pruugi olla pahatahtlik - inimesed tihti soovivad oma pereliikmetele jõulukinke tellida internetipoodidest selliselt, et sellest saaks üllatuskink. Kui ühisarvuti brauseris niisama google’dada ja asju vaadata, siis järgmisel internetikülastusel rõõmsalt näeb arvutikasutaja erinevaid “parimaid pakkumisi” viimati otsitud toodetega või teenustega. Inkognito režiimi abil aga sellist olukorda saab vältida.

Enamus kasutajaid eksivad oma arusaamisel inkognito võimalike piiride osas. Vaatamata inkognito tab’i avamisel selgelt lahtikirjutatud optsioonidele, mõned ikka arvavad, et absoluutselt kõik nende andmed on kaitstud ja teistele nähtamatud (kaasarvatud tööandjale), kuid eeldades seda võib sattuda piinlikule olukorrale, mis viib selgituste andmiseni juhatuse kabinettis. Lisaks sellele, tarkvara, mis on installeeritud teie arvutisse võib samuti mööda hiilida privaatsuse kaitsetest inkognito peale üleminekul.

Ei saa väita, et inkognito mood on kasutu, sest ta ikkagi tagab lokaalset privaatsust. Niikaua, kui kasutajad peavad meeles, mida täpsemalt võimaldab antud lahendus ning ei oota sellelt abivahendilt võluvitsa effekti, mis peaks tagama totaalset kaiset ning personaalsete andmete puutumatust, see võibki jääda kasulikuks tööristaks, mida on lihtne kasutada.
Kuid aga kasutaja tahab suuremat kaitset – peab ta kasutama teisi meetmeid. Sest osava „varga“ jaoks pole see üldse mingi takistus.<ref>[http://www.computerworld.com/article/3186941/web-browsers/you-are-not-very-incognito-in-incognito-mode.html"You are not very incognito in incognito mode" By Michael Connell, Computerworld | APR 4, 2017 10:42 AM PT]</ref>

== The Onion Router ehk Tor ==

Üks populaarsemaid privaatsustööriistu on The Onion Router ehk Tor. Kuna kõik andmepaketid koosnevad kahest osast: päisest ja andmetest endist, siis tavapärasel viisil edastatavate andmete puhul on isegi krüpteerimisel võimalik päise abil tuvastada, millal, kust ja kuhu on infot saadetud. Salastatuks jääb heal juhul vaid info sisu. Niimoodi saab andmete saaja tuvastada, kes on saatja, interneti teenusepakkuja näeb, millal ja kellele andmeid on saadetud ja samuti võib juhtuda, et päiseid saavad lugeda kolmandad osapooled. Tor lahendab selle probleemi, saates andmepakette suvalisi teid pidi läbi mitmete arvutite, nii et lõpptulemusena on võimatu tuvastada, kellelt ja kellele andmed tegelikult liikusid. Igal sammul kasutatakse erinevaid krüpteerimisvõtmeid, nii et iga lüli teab ainult seda, kellelt andmed tulid ja kellele ta need saatma peab. Kuna samast sõlmpunktist liigub läbi erinevate kasutajate andmeid, siis ei ole võimalik kogu andmete liikumsiteed kokku panna.<ref>[https://www.torproject.org/about/overview.html.en"Tor: Overview"]</ref>

Ehkki Tor-i sisene liikumine on kaitstud, võib tekkida oht privaatsusele viimases etapis, kui andmed peavad Tor-i võrgust väljuma. Krüpteeritud veebilehtede (HTTPS) külastamisel ei ole erilist ohtu, sel juhul näeb viimane lüli vaid seda, millist lehte külastatakse, saadetud info sisu või seda, kes tegelikult antud lehte külastas, pole vähemalt teoorias võimalik tuvastada. Krüpteerimata lehtede puhul on aga näha kogu saadetav info.<ref>[https://www.howtogeek.com/142380/htg-explains-is-tor-really-anonymous-and-secure/"Is Tor Really Anonymous and Secure?"]</ref> Näiteks 2007. aastal avaldati sellisel teel saadud ligi 100 saatkonna kasutajanimed ja paroolid. Samuti oli pealkuulatav nende e-mailide sisu. Neid andmeid kogunud Dan Egerstad’i sõnul oli 99% Tor-ist väljuvast infost krüpteerimata ja seega pealkuulatav. Ka paljude suurfirmade tundlikud andmed olid samal viisil jälgitavad. Siinkohal on tavakasutaja, kes soovib säilitada anonüümsust, küllaltki raskes olukorras. Kui veebileht, mida ta külastada soovib, ei võimalda krüpteerimist, siis on ainsateks valikuteks kas selle lehe külastamata järmine või riskimine võimaliku ohuga privaatsusele. Tihti liiguvad Tor-i sõlmedest läbi väga suured andmemahud. Mitmed punktid suudavad kuus läbi lasta kuni 10TB infot, mis läheks maksma umbes 5000 dollarit kuus. Võib eeldada, et lihtsalt vabatahtlikuse alusel keegi sellist summat välja ei käi. Järelikult on selle pealt võimalik mingil viisil teenida ja andmete müük on seejuures küllaltki tõenäoline.<ref>[http://www.infoworld.com/article/2649832/security/security-researcher-intercepts-embassy-passwords-from-tor.html"Security researcher intercepts embassy passwords from Tor"]</ref>

Kasutades samaaegselt turvalisi ja ebaturvalisi rakendusi, on võimalik identifitseerida ka Tor-is läbi turvaliste rakenduste tehtud andmevahetusi. BitTorrenti kui ebaturvalise rakenduse ja Tor-i võrgust väljuvate andmete abil suudeti katse käigus 23 päeva jooksul tuvastada 10 000 Tor-i kasutaja IP-aadressid. Lisaks BitTorrenti andmevoogudele suudeti jälgida ka muid andmeid, mida oli 1,93 korda rohkem kui BitTorrentiga seotud andmeid. Sealhulgas 23% nendest andmetest pärinesid tõenäoliselt turvalistest brauseritest.<ref>[http://static.usenix.org/events/leet11/tech/full_papers/LeBlond.pdf"One Bad Apple Spoils the Bunch: Exploiting P2P Applications to Trace and Profile Tor Users"]</ref>

Selleks, et teistel kasutajatel oleks võimalik privaatsust saavutada, peab olema ka neid, kes haldavad Tor-i ahela viimaseid lülisid, kust kaudu andmed Tor-i võrgust väljuvad. Kuna nemad on väljastpoolt identifitseeritavad, siis panevad nad ennast seeläbi vabatahtlikult ohtlikkusse olukorda. Anonüümsus saavutataksegi tegelikult ennast nende lõpplülide selja taha peites. Kui Tor-i võrku on kasutatud kuritegelikel eesmärkidel, siis viivad jäljed selle inimeseni, kelle arvutist andmed Tor-i võrgust väljusid. Leebematel juhtudel piirdub asi süüdistusega autroriõiguste rikkumises,<ref>[https://blog.torproject.org/blog/five-years-exit-node-operator"Five Years as an Exit Node Operator"]</ref> kuid inimesi on arreteeritud ka näiteks lapsporno levitamise<ref>[https://arstechnica.com/tech-policy/2012/11/tor-operator-charged-for-child-porn-transmitted-over-his-servers/"Tor operator charged for child porn transmitted over his servers"]</ref> või pommiähvarduste tegemise<ref>[http://www.theregister.co.uk/2007/09/16/bomb_threat_leads_police_to_raid_tor_operator/"German police raid home of man who operated Tor server"]</ref> eest. Sellised ohud vähendavad paratamatult Tori-i laadsete võrkude lõpp-punktide arvu, kuna võimalike süüdistustega on valmis riskima vaid tõelised entusiastid.

Lisaks otseselt IP-aadressi järgi kasutajate tuvastamisele, on võimalik neid tuvastada ka nn sõrmejälgede abil. Üheks selliseks vahendiks on Ubercookie. See eeldab küll brauseris JavaScripti lubamist, kuid suudab küllaltki täpselt kasutajat identifitseerida isegi juhul, kui IP-aadress on kättesaamatu. Kasutaja sõrmejälg koostatakse tema arvuti audio stack’i andmete ja DOM elementide suuruse, paigutuse jms järgi. Kuna elementide suurus sõltub resolutsioonist, kasutatavatest fontidest ja veel paljustki muust, siis on täpne elementide paigutus iga kasutaja jaoks praktiliselt unikaalne. Nende andmete põhjal koostatakse kasutajale kood, mille abil on võimalik teda identifitseerida ja sama kasutaja erinevaid tegevusi omavahel siduda. Iga sõrmejälg ei pruugi olla küll päris unikaalne, kuid need annavad siiski küllaltki täpseid võimalusi isiku identifitseerimiseks. On võimalik isegi kokku viia sama kasutaja sõrmjälg Tor brauseris ja mõnes tavalises brauseris.<ref>[http://ubercookie.robinlinus.com/faq.html"Ubercookie FAQ"]</ref>

Kasutaja identifitseerimiseks vajalikku infot võib anda ka hiire kerimismuster. Tavalise hiirega kettaga kerimisel on see info küll liialt ühetaoline, kuid puuteplaadi kasutajate puhul on võimalik tuvastada inimesele iseloomulik kerimismuster. Analoogset infot annab ka kursori liikumiskiirus.<ref>[http://jcarlosnorte.com/security/2016/03/06/advanced-tor-browser-fingerprinting.html"Advanced Tor Browser Fingerprinting"]</ref>

Eelnevalt kirjeldatud identifitseerimisvõimalustest on võimalik mööda hiilida, kui keelata brauseris JavaScript. See-eest klahvivajutuste põhjal kasutajate identifitseerimisel on see takistus suudetud kõrvaldada. Selle meetodi puhul jälgitakse klahvivajutuste vahelist aega ja seda, kui kaua klahvi korraga all hoitakse. Need mustrid on iga inimese puhul unikaalsed. Iseenesest on võimalik ka sellist identifitseerimist takistada: näiteks Chromele on olemas laiendus<ref>[https://chrome.google.com/webstore/detail/keyboard-privacy/aoeboeflhhnobfjkafamelopfeojdohk"Keyboard Privacy"]</ref>, mis talletab kasutaja klahvivajutused mällu ja edastab need seejärel juhusliku intervalliga. Sama meetodit kasutatakse ka heal eesmärgil, näiteks on analüüsivad mitmed pangad lisaturvalisuse tagamiseks kasutaja klahvivajutusi parooli ja kasutajanime sisestamisel, et tuvastada olukorda, kui tõenäoliselt on sisselogijaks keegi teine.<ref>[https://arstechnica.com/security/2015/07/how-the-way-you-type-can-shatter-anonymity-even-on-tor/"How the way you type can shatter anonymity—even on Tor"]</ref>

Teoreetiline võimalus on veel kasutada veebilehe külastajate identifitseerimiseks ultrahelisignaale, mida inimkõrv ei kuule, kuid mida näiteks nutitelefonid, arvutid ja muud taolised seadmed on võimelised vastu võtma. See eeldab küll teises seadmed vastava rakenduse olemasolu. Veebileht edastab vastava helisignaali, mille peale võib näiteks nutitelefon saata veebisaidi haldajale kasutaja andmed (nt IP-aadress, GPS-kooridnaadid, telefoninumber, IMEI kood jms). Ühelt poolt teeb selle meetodi praktikas kasutamise raskeks see, et teises seadmed peab olema installitud vastav rakendus, mis infot edastaks. Samas on võrreldes teiste meetoditega seda raskem brauseri seadete abil vältida, kuna ultrahelisignaali võib edastada ka mõne muu helifaili või video taustal. Lahenduseks oleks muidugi ka kõlarite väljalülitamine, kuid kas see alati meeles püsib. Siiani on seda meetodit teadaolevalt kasutatud vaid turunduslikel eesmärkidel.<ref>[https://themerkle.com/tor-users-at-risk-of-being-deanonymized-by-ultrasound-cross-device-tracking/"Tor Users at Risk of Being Deanonymized by Ultrasound Cross-Device Tracking"]</ref> Oht privaatsusele on isegi laiem kui ainult külastatavate veebilehtede tuvastamine. Selliseid ultrahelisignaale on võimalik edastada ka televisioonis, raadios või mõnes füüsilises kohas (nt poes), mille külastajate kohta tahetakse andmeid koguda. Hääljuhitavad telefonid, mis koguaeg ümbritsevad „kuulavad” muudavad selle tehnoloogia kasutamise veelgi lihtsamaks.<ref>[https://www.wired.com/2016/11/block-ultrasonic-signals-didnt-know-tracking/"How to block the ultrasonic signals you didn't know were tracking you"]</ref>

Eelnevast on näha, et oht privaatsusele võib ähvardada ootamatutest olukordadest. Enamik väljatoodud võimalusi on arendatud pigem teaduslikel eesmärkidel, et teha selgeks millisel tasemel on võimalik internetikasutajate privaatsust ohustada. Võib aga eeldada, et need, kes on päriselt huvitatud veebilehe külastajate isikute tuvastamisest, ei avalda oma meetodeid. Vastasel juhul on oht, et peagi suudetakse sellele mingi vastumeede leida ja kogu eelnev töö on praktiliselt asjata olnud.

=Viited=

<references />
https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone

I026 - Kevad 2017 - Privaatsus internetis kas võimatu missioon

2017-05-13T08:50:26Z

Asuun: /* Privaatsuse V risk: Suur Vend */

=Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?=
Autorid: Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek
https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

Aastaid tagasi inimesed pelgalt tajusid teatavaid ohtusid interneti kasutamisel ja olid häiritud võimalusest, et keegi „suur vend“ teab, mida nad internetis teevad, millest huvituvad ja halvemal juhul ehk püütakse seda infot nende vastu ära kasutada. Tänapäeval on privaatsuse puudumist internetis hakatud käsitlema kui uut reaalsust. Õigemini on hakatud inimeste tunnetust reaalsusest pealtnäha muuseas ümber kirjutama. On juba avalikult välja öeldud, et internet ongi avalik. See on uus reaalsus ja kui see ei meeldi, siis tasub interneti kasutamisest hoiduda. Privaatsuse kadumise õigustamiseks on üheltpoolt välja toodud inimeste enda käitumismustri muutumist viimastel aastakümnetel. Teisalt õigustatakse tekkinud olukorda kasulike teenustega, mida selline andmekogumine võimaldab välja töötada.

2012. aastal on Mark Zuckerberg öelnud <ref>[https://www.theguardian.com/technology/2010/jan/11/facebook-privacy/"Privacy no longer a social norm, says Facebook founder"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Kui Harvardi ühikatoas oma ettevõtmisega alustasime, küsiti meilt palju ’miks ma peaksin tahtma enda kohta käivat infot veebi riputada? Miks ma peaksin üldse endale veebilehte tahtma?’ Järgneval 5-6 aastal sai hoo sisse blogimine ja edukaks osutusid erinevad internetiteenused, mis võimaldasid kasutajatel erineva sisuga info jagamist. Peale sotsiaalvõrgustike võidukäiku, inimestel lihtsalt puudub ootus privaatsusele. Privaatsus ei ole enam sotsiaalne norm.“
|}
Talle sekundeerib Larri Page <ref>[https://www.recode.net/2014/3/19/11624738/googles-larry-page-on-internet-privacy-dont-throw-the-baby-out-with/"Google's Larry Page on Internet Privacy: Don't Throw the Baby Out With the Bathwater"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Maailm on muutumas. Telefoni kaasas kandes, see teab kus sa oled. Sinu kohta on ka palju muud infot. On arusaadav, miks inimesed küsivad keerulisi küsimusi. Minu arvates on meie ülesandeks pakkuda inimestele valikuid. Näidata neile kogutavaid andmeid, otsingu ajalugu, asukohateavet. Me oleme vaimustuses Chrome pakutavast incognito-režiimist ja pakume ka muid võimalusi. Meie ülesanne ongi anda inimestele valikuid ja infot nende ümber toimuva kohta.“
|}
2012. aastal lisas Page täiendava mõttekäigu <ref>[https://bits.blogs.nytimes.com/2012/10/17/larry-page-defends-googles-privacy-policy/"Larry Page Defends Google’s Privacy Policy"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Sisuliselt kõik, mida me teha tahame, on andmete kogumise piiramisega vastuolus. Paljud teenused, millest Google kliendid veel mõelnudki pole, jääksid tulemata.“
|}
Seega nii Zuckerberg kui Page lükkavad vastutuse probleemi eest pigem interneti kasutajatele. Mida ja kuidas inimene internetis teeb, on nende enda valik - meie asi on pakkuda võimalusi. Kui meile seatakse andmete kogumisel piirangud, jäävad paljud kasulikud teenused olemata.
Miks olukord selliseks on kujunenud? Kas indiviidi püüdlus privaatsuse poole on täiesti otstarbetu ja kokkuvõttes kahjulik. Ühest küljest Facebooki kasutades, me ei anna häiret, justkui oleks meie privaatsust kuidagi kahjustatud. Tahame ju ilmtingimata uurida ja vaadata, kuidas teistel läheb ning ühtlasi jagada oma tegemisi, kuid samas nõuame privaatsust? Võibolla vajame hoopis kaitset iseenda vastu? Teisalt Google põhjendused, et privaatsusest loobumine on pigem teoreetiline ja võimaldades Google-i enda tegevusi jälgida, aitame pigem luua uusi kasulikke teenuseid. Vahest on privaatsuse riivamine tõesti pigem tühja koha pealt produtseeritud pseudoprobleem?

= Kas privaatsus vajab kaitset? =
Nagu iga teema üle otsustamiseks, on vaja siinkohal kokku liita plussid ja miinused. Internetiprivaatsuse vähenemisel on lisaks negatiivsetele aspektidele olemas ka omad positiivsed küljed.

== Internetiprivaatsuse positiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==
# '''Inimesele jääb valikuvõimalus jääda anonüümseks.''' Tehnilised võimalused on tänapäeval piisavad inimese identifitseerimiseks ainuüksi internetti sisenemise käigus. Internetiteenuse pakkujatel on selge ülevaade, mida nende kliendid internetis teevad. Iseasi, kui palju neil on huvi ja ressurssi oma klientide järele luuramiseks. Seega reaalselt interneti privaatsust täna rangelt võttes ei esinegi. Samas, kujutades end ette teoreetilisse ruumi, kus privaatsus siiski eksisteeriks, võimaldaks see internetikasutajatel vabalt toimetada, kartmata hukkamõistu isegi juhul, kui nende tegevuses pole midagi seadusevastast.
# '''Ärakasutamisaltite interneti kasutajate kaitstus.''' Olukorras, kus internetikasutajate privaatsus on kaitstud, on komplitseeritud ka teiste internetikasutajate ärakasutamine, olgu siin siis mõeldud lapsi, vanureid, ebapädevaid arvutikasutajaid või miks mitte iga interneti kasutajat, sest vahel tundub, et suur hulk inimesi vajab kaitset ka iseenda eest. Inimestel, kes soovivad selliseid inimesi ära kasutada, oleks internetiprivaatsuse tingimustes keeruline oma sihtmärke üles leida. Samas peab tunnistama, et see positiivne argument on tänasel päeval taaskord pigem teoreetiline, kuna täielikku internetiprivaatsust ei esine.
# '''Sõnavabaduse soodustamine.''' Internet pakub võimalusi vabaks infovahetuseks läbi foorumite, suhtlusgruppide, kommentaariumite, sotsiaalmeedia, kus sisuliselt kõigil teemadel võib vabalt debateerida ja esitada ka peavoolust erinevaid arusaamu. Internetiprivaatsuse tingimustes on inimestel võimalus seda teha oma identiteeti avaldamata ja kartmata teiste osapoolte hinnanguid, hukkamõistu, kriitikat ja naeruvääristamist.
# '''Pressivabaduse soodustamine.''' Meedia on suuresti koondunud suurfirmade kätte, kes produtseerivad suurema osa infost, mida tavainimene igapäevaselt kasutab. Internetiprivaatsus võimaldab ühiskonnaliikmetel kasutada ka alternatiivseid viise oma vaadete levitamiseks, vältimaks suurkorporatsioonide huve info levitamisel. Kallutatud ühe poole seisukohti kajastava teabe asemel jõuab inforuumi sel moel tasakaalustatud infovoog.
# '''Innovatsioonile kaasaaitamine.''' Internetis levivad õppekeskkonnad ja temaatilised foorumid võimaldavad tänapäeval igaühel saada innovaatoriks, ettevõtjaks ja vabakutseliseks freelanceriks. Internetiprivaatsuse puudumine pidurdaks innovatsiooni, kuna info on kõigile vabalt kättesaadav ja kasutatav. Sel moel võib innovaatiline idee hääbuda juba enne, kui selle potentsiaal on saavutatud.
# '''Tülika infotulva vältimine.''' Interneti privaatsuse aspektist on oluline võimalus kasutajat mitte huvitav temaatika internetist välja lülitada. Näideteks võib tuua sotsiaalmeedias erinevate uudisvoogude ignoreerimise funktsionaalsused või teatud kasutajate blokeerimine/ignoreerimine, samuti reklaamiblokeerijad.
# '''Internetiprivaatsus ühiskonna tasakaalustajana.''' Ei pea olema vandenõuteoreetik tulemaks selle peale, et ühiskonnas on huvigruppe, kes pooldavad ühiskonnaliikmete igapäevaelu jälgimist valitsuse tasandil. Internetiprivaatsus toimib loomuliku regulatsioonina ja tasakaalustajana, et sellist süsteemi ei tekiks ja halbade kavatsustega huvigrupid ei saaks sellist infot kuritarvitada.

== Internetiprivaatsuse negatiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==

# '''Võimaldab varastada teiste intellektuaalset omandit.''' Kellegi intellektuaalset omandit on internetiprivaatsuse tingimustes lihtne omandada ja edasi levitada. Piisab kopeerimisest/allalaadimisest ja uuesti netis üles riputamisest.
# '''Võimaldab teisi teotada sõnakasutust valimata'''. Heaks näiteks on internetikommentaariumid kus kommenteerijad karistamatuse tingimustes käituvad viisil, mis päris elus ei tuleks kõne alla. Karistamatuse kontekst ja anonüümne ruum võivad kaasa aidata ka omamoodi kambavaimule, kus teineteist tegelikult mittetundvad inimesed koonduvad kaasajooksu efekti toimel ühise maski taha. Kriitika kipub sellistes tingimustes olema pahatihti lahmiv ja pahatahtlik.
# '''Raskemini kontrollitav algandmete autentsus.''' Anonüümsuse kontekst soodustab „alternatiivsete faktide“ vohamist. Olukorras, kus postitusele pole tarvis oma nime alla kirjutada on loomulik filter palju hapram – faktidena esitatakse oma nägemust või halvemal juhul genereeritakse lihtsalt pseudofakte nalja, propaganda või segaduse tekitamise eesmärgil.
# '''Tutvumine teiste inimestega on raskendatud.''' Internetiprivaatsuse kontekstis puudub meil reaalne info interneti avarustes „kohatud“ inimese kohta. See kuidas inimene käitub internetis ja päriselus võib suurel määral anonüümsuse tingimustes erineda. Samuti on keeruline teha taustakontrolli, kui meil on inimesest teada ainult nimi. Selles valguses tunduvad erinevad suhtlusportaalid võrdlemisi praktilist funktsiooni täitvad.
# '''Soodustab identiteedivargust.''' Sõrmejälje puudumine võimaldab inimesel internetis tegutseda ükskõik millise nime all – ka reaalselt eksisteeriva teise isikuna. Põhjuseid, sh kriminaalseid, võib leiutada niipalju kui fantaasia lubab. Teo motiiviks võib olla nt rikastumine, meelelahutus, kättemaks, mõjuvõim. Loetelu pole lõplik. Ühtlasi võivad identiteedid segi minna ka puht elulises olukorras, kus sama nimega isikuid eksisteerib rohkem kui üks.
# '''Takistab kommertseesmärkidel su „jäljeajamist“.''' Internetis oleme kõik tähele pannud maagilist nähtust, kus mingi toote/teenuse vastu kasvõi ühekordne huvitundmine võib muuta meie internetibrauseris kuvatavate bännerite sisu vastavalt meie huvile. Nii tagastavad otsingumootorid meile otsingutulemusi vastavalt meie isiklikule internetikasutuse profiilile, samuti võtab igaühe Facebook oma näo vastavalt meeldimistele ja linkide jagamisele. Kui internetiprivaatsus oleks täielikult tagatud, puuduks ka suurkorporatsioonide(võrgustike)l vastav andmebaas internetikasutajatega manipuleerimiseks.

=Erinevad riskid privaatsusele=

Tavaelus me ei jaga oma privaatset infot võõrastega. Me valime mida avaldame erinevatele inimestele valikuliselt. Samamoodi on tähtis kaaluda sama tehes erinevaid toiminguid internetis. Tuleb meeles pidada, et arvutite ja ka mobiilsete seadmete taga asuvad reaalsed inimesed ja kuna internet on järjest enam kättesaadav ja kasutatav, tuleb teada esinevaid riskitegureid.

Kuigi arvuti ise võib olla kaitstud antiviiruse ja tulemüüriga, postitavad inimesed ise erinevatesse keskkondadesse ja sotsiaalvõrgustikesse pilte endast ja oma lastest, infot millal ja kellega puhkusele minnakse ja taaskasutavad vanu paroole. Seda vaatamata sellele, et suurimad internetist tulenevad riskid ei ole mitte häkitud saamine, vaid hoopis meie privaatsuse rikkumine. Netis surfates mööda Facebooki, Googeldades või muudel lehtedel, jätame maha informatsiooniraja, mida ettevõtted ja ka valitsused saavad hiljem ära kasutada.

==Privaatsuse I risk: kasutaja==
Üheks suurimaks privaatsusriskiks peetakse kasutajat ennast, kuna kättesaadav info on korrelatsioonis kasutaja enda poolt jagatava infoga. IT integreerumisega erinevatesse valdkondadesse on oluliselt suurendanud kättesaadava informatsiooni hulka. Viimastel aastatel on palju räägitud '''küberhügieenist''', mis peaks inimese privaatsust kaitstuna hoidma. Kuid nutiseadmete ( eelkõige mõeldakse siin kaasaskantavaid seadmeid, nt nutitelefon, tahvelarvuti, aktiivsusmonitorid jne) suurenev turuosa ja populaarsus sunnib privaatsuse säilitamise seisukohalt lisameetmete tarvitusele võtu.

==Privaatsuse II risk: Suurfirmad==
Levinuma nutiseadme operatsioonisüsteemina tuntud Android (üle 85% turuosast <ref>[http://www.idc.com/promo/smartphone-market-share/os/"Smartphone OS Market Share, 2016 Q3"]</ref>) on ka tuntud kasutaja kohta rohkete andmete kogumisega. Levinud ütlus„'''If you do not pay for the product you are the product'''“ tundub siinkohal paika pidavat. Tasuta Google’i erinevaid teenuseid kasutades saavad kasutajad suunatud reklaame ja jagavad ümbritseva kohta palju informatsiooni, nt:
* Vastavalt kasutaja otsingutele, Gmaili sisule, youtube’i otsingutele saab kasutajale suunata ka vastavasisulist reklaami. Vaikimisi on selline funktsioon sisse lülitatud ja peidus, kuid seda annab ka välja lülitada.<ref>[https://www.google.com/settings/ads/"Google ads settings"]</ref>
* Otsingumootor salvestab lisaks otsingu sisule ka kaardirakenduses tehtud toimingud, täpse statistika otsingute kohta (nt mis päeval ja kellaajal kasutatakse teenuseid kõige tihemini).
* Asukoha andmed - Androidi seadmed lülitavad vaikimisi aegajalt GPSi sisse, et kasutaja asukohta määrata. Läbi selle saab Google Maps ka liiklusinfo.<ref>[https://maps.google.com/locationhistory"Google location history"]</ref>
* Seade salvestab ka Youtube’i otsingud , mille järgi hakatakse hilisemalt pakkuma soovituslikke videosid. Esmaslt tundub kasulik omadus, kuid paljud inimesed, kes kasutavad youtube’i põhiliselt muusika kuulamiseks, leiavad, et nad on lootusetult kasti jäänud, kuna soovituste algoritm ei ole piisavalt hea. <ref>[https://www.youtube.com/feed/history/search_history"Youtube search history"]</ref>
* Fotode asukoha sildistamine, geotaging
* Kõik kontoga seotud seadmed salvestatakse, lisaks sellele saab Google Dashboardiga muuta seotud rakenduste sätteid ja raporteid koostada. Kõik seadmed, millega on kasutaja kontoga sisse logitud . Kasulik omadus, kui seade peaks ära kaduma või kui tekkib kahtlus, et kontosid kasutab võõras isik.<ref>[https://myaccount.google.com/device-activity?pli=1"Google Device Activity"]</ref>
* Kogu enda kohta kogutud info on võimalik alla laadida Google Takeouti kaudu.<ref>[https://myaccount.google.com/intro/privacy"Google privacy intro"]</ref>
Kohustuslik kirjandus nutiseadmete kasutajatele <ref>[https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone"Privacy in the age of smartphone"]</ref>

Sotsiaalmeediakanalite rohkuse tõttu paisatakse enda kohta järjest rohkem informatsiooni interneti- Instagram (erinevad pildid, postitused, tegevused), Snapchat (lühivideod), Twitter (maailmavaatelised jms „säutsud“), Facebook (pildid, videod, huvid jne). Eelmainitud informatsiooni kättesaadavust saab inimene ise reguleerida, kuna ta ei kohustu neid kanaleid kasutama ja infohulk mida interneti paisata on vaba valik.
Kohati võib aga tunduda, et tegemist on kohustuslikult vabatahtliku tegevusega, kuna järjest enamate tegevuste jaoks on see kas vajalik või protsessi kulgu soodustav osa:
* LinkedIn- nö „professionaalne facebook“, kus saab jagada oma karjääri ja haridusinfot teistega, et ennast tööandjatele nähtavaks teha ja leida uusi tööalaseid kontakte.
* 2014 aastal teatas Big Bank, et testib uut süsteemi, kus kontrollitakse laenutaotleja tausta ka facebookist, et analüüsida kliendi finantskäitumist. Selleks on vaja pangale võimaldada ühekordne juurdepääs Facebooki profiili andmetele.
* 2016 aastal viis CareerBuilder läbi uuringu, kus küsitleti 2100 personalitöötajat, kellest 39% tunnistasid, et kasutavad sotsiaalmeediat uurimaks kandidaatide tausta. 50% vastanutest vastasid, et provokatiivsed ja sobimatud fotod võivad saada määravaks ka eduka töövestluse läbinud kandidaadi tööotsingul. 48% teatas, et ebameeldivaks teeb kandidaadi alkoholi või narkootikumide tarbimine. Ülejäänud tulemused()<ref>[https://www.stardiplats.ee/uudised/eputad-facebookis-peopiltidega-ettevaatust-tooandjad-vaatavad-sellele-vaga-viltu"Stardiplats- eputad facebookis peopiltidega, ettevaatust tööandjad vaatavad sellele väga viltu"]</ref>.
* Massiefekt seab ootused, kasutamaks erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid nt,
** kooligrupid (nt ITK kursuse grupid Facebookis),
** koolitöödega seotud kommuunid ja blogid (nt ITSPEA)
** sõpruskonna sündmustega kursis olemine (erinevate ürituste- sünnipäevade, pulmade jms kursis olemine),
** Avalike ürituste piletite soodsamalt saamine (väga levinud turundusvõte ürituse jaoks- peab attendima, et pilet odavamalt saada). Soovimatu tagajärg selle punkti osas tekkib veebilehe pidu.eu poolt tekitatav automaatne konto, kuhu tekkib kasutaja facebooki konto link, profiilipilt ja peod, kuhu kasutaja on märkinud ennast minema. See loob aga üksluise ja tihtipeale negatiivse kuvandi kasutajast (vt eelmist punkti).
* Turunduse lahutamatu osa- järjest enam turundatakse erinevaid üritusi läbi sotsiaalmeedia, kuna see on odav ja efektiivne. Tihtipeale on sellised kanalid ka ainsad, kust leida infot huvipakkuvate ürituste kohta.

==Privaatsuse III risk: Häkkerid==
Lisaks eelnevatele näidetele lisanduvad siia ka teised erinevad veebilehed, kuhu kasutaja ennast registreerima peab, et vastavat teenust kasutada. Kuna internetis pakutavate teenuste hulk on suhteliselt suur siis integreeritakse tihtipeale erinevad kontod omavahel, kuna usaldatakse küberturbe probleemid teenusepakkujatele (tavaliselt Facebook ja Google). Kuigi väiksematele kräkkeritele jäävad suurkorporatsioonid tihtipeale liiga suureks tükiks, on viimased aga kogenumate rühmituste tavapärased sihtmärgid. All toodud näited kirjeldavad väga värvikalt, et tavakasutaja ei saa 100% oma privaatsuse eest vastutada, kuna tihtipeale sattuvad andmed häkkerite kätte poliitilistel ajenditel.
* 2012 aastal tuli avalikuks Nasdaq, Heartland payment system, global payment system ja 7-eleveni vastu suunatud rünnak, kus 6 liikmeline häkkerirühmitus röövis infosüsteemist üle 160 mln kasutaja deebet- ja krediitkaardide numbrid ja paroolid. Info müüdi edasi mustal turul ( USA konto andmed 10$/konto, Kanada 15$/konto ja Euroopa 50$/konto).<ref>[http://www.nydailynews.com/news/national/russians-ukrainian-charged-largest-hacking-spree-u-s-history-article-1.1408948"NYDaily- Russian-ukraine charged largest hacking spree us history"]</ref>
* Samal aastal leidis Khosrow Zarefarid (Iraani tarkvara insener) Iraani pangandussüsteemist suure turvaaugu, millest ta ka ametliku raporti kirjutas, kuid millele reageerimata jäeti. Protestimärgiks ründas ta kohalikku pangandussüsteemi ja postitas saadud info ( 3mln klienti ,üle 22 panka) oma blogisse (mille kõrvaldas google), kust võis leida konto numbri, parooli, omaniku nime .<ref>[http://www.zdnet.com/article/3-million-bank-accounts-hacked-in-iran/"ZDnet- 3-million bank accounts hacked in iran"]</ref>
* 2013 aastal rööviti Adobe’i andmebaasidest üle 38 mln kasutaja andmed- kasutajanimi, parool, e-mail, krediitkaardi andmed.<ref>[http://krebsonsecurity.com/2013/10/adobe-breach-impacted-at-least-38-million-users/"Krebson Security- adobe breach impacted at least 38 million users"]</ref>
* Samal aastal rünnati „US Office of Personnel management“ , mille käigus rööviti üle 21 mln riigitöötaja andmed. Rünnaku käigus saadi tõenäoliselt isiklikumat infot, kui ühestki sotsiaalmeediast saada võimalik- alustades inimese isikukoodist ja silmavärvist lõpetades registreeritud ajalooga- sõltuvused, finantskäitumine jne). Rünnakus kahtlustatakse Hiina häkkereid.<ref>[http://www.reuters.com/article/us-cybersecurity-usa-idUSKCN0PJ2M420150709?feedType=RSS&feedName=topNews&utm_source=twitter"Reuters- Millions more Americans hit by government personnel data hack"]</ref>
* 2015 aastal rünnati Itaalia küberturbe firma Hacking Team’i, protestimärgiks, kuna viimaste klientide seas olid repressiivsed valitsused (Nigeeria, Etioopia, Kashastan, Usbekistan, Saudi Araabia, Venemaa jt), kes on rikkunud inimõigusi. Firma müüs erinevat nuhkvara ja sarnaseid teenuseid. <ref>[https://www.theguardian.com/technology/2015/jul/06/hacking-team-hacked-firm-sold-spying-tools-to-repressive-regimes-documents-claim"The guardian-Hacking Team hacked: firm sold spying tools to repressive regimes, documents claim"]</ref>
* Samal aastal rünnati Tesco Banka, kus varastati 9000 kliendi kontodelt üle 2,5 mln £.<ref>[http://www.theregister.co.uk/2016/11/30/tesco_bank_breach_former_insider_breach_theory/"The register- Tesco bank breach: former insider breach theory"]</ref>
* Lisaks ründas häkkerite rühmitu Anonymous Filipiinide valimiskomissiooni , protestimärgiks, kuna eeldatati, et valimistulemusi manipuleeritakse. Rünnaku tulemusena avalikustati kõikide valijate andmed (55 mln inimese).<ref>[http://blog.trendmicro.com/trendlabs-security-intelligence/55m-registered-voters-risk-philippine-commission-elections-hacked/"TrendMicro-Data Protection Mishap Leaves 55M Philippine Voters at Risk"]</ref>
* 2016 aastal rünnati ClixSense’i, mille käigus varastati üle 6,6 mln kasutaja andmed, mille seas olid nimed, isikukoodid, elukoha aadressid ja finantsandmed. Rünnaku eesmärgiks oli kasumi teenimine, häkkerid postitasid osa andmetest veebi ja lubasid ülejäänud maha müüa.<ref>[https://www.digitaltrends.com/computing/clixsense-hacked/"Digital trends- Clixsense hacked"]</ref>

== Privaatsuse IV risk: Käitumismustrid ==

On teada, et igale isikule on omane tema profiiliga sobituv sotsiaalne võrgustik ning seega ka tema kasutuses olevate linkide kogum on samuti unikaalne. Eeldades, et kasutajad külastavad linke oma rakendustes sagedamini kui mõni juhuslik surfaja, sisaldab surfamise ajalugu kindlaid mustreid, mis omakorda võivad viidata identiteedile. Et testida antud teoriat reaalsuses oli läbiviidud järgmine eksperiment: 400 vabatahtlikul paluti jagada enda netikülastuste ajalugu. Töögrupp oli võimeline tuvastama 70% kasutajatest. Kuidas asi toimib?

Inimesed on oma harjumuste orjad. Inimese nägu / IP aadress / telefoninumber / kliendiprogrammid / jne. võivad olla muudetud, kuid inimeste käitumine sageli jääb samaks.

Mõned aastad tagasi tegid kaitseorganid suuri edusamme, tabades kahtlusalust tema poe ostukorvi mustri alusel. Ning see toimis hästi. Oletame, et teil on tarvis tabada kurjategija, kes enne kuritegu toimepanemist kasutas pangakaarte, poodide lojaalsusprogrammi kaarte ning teisi kliendikaarte. Peale kuriteo teostamist isik otsustas ennast varjata, tühjendades enda kontot ning kolides teise kohta elama. Kasutades sularaha ning võltsitud dokumente.

Korrakaitsjad, kes on varustatud aastatepikkuse kliendi ajalooga tuvastavad kindlaid mustreid inimese käitumises. Milliseid puuvilju ta ostab, millised on tema maitse ja toodete eelistused ning milliseid jooke eelistab. Arvatavasti kurjategija ei liitu uuesti kliendiprogrammiga, et käitumis muster poleks ka edaspidi jälgitav. Kuid korrakaitsjad palusid riigipoekettidel analüüsida ostukorve vastu mustreid, mida on nad kogunud kurjategija varasemast ostu ajaloost, ning pidid tõdema, et tulemused olid üpris täpsed ning võimaldasid tabada kurjategija. Ning isegi kui kurjategija suudaks vältida enda ostukorvi mustreid, kas ta oleks piisavalt arukas ning võimeline muutma kõiki oma harjumusi?

Antud näide on küll füüsilisest maailmast. Aga idee jääb samaks ka võrgumaailmas. Me tavaliselt külastame samu saite, loeme artikleid sama palju aega ning meil on kalduvus läbi vaadata postitusi oma sõpruskonnast. Ükski tehniline meede, nagu IP-varjamist võimaldav VPN, ei muuda meie harjumisi.

On palju räägitud, et privaatsust enam ei eksisteeri, kuigi see ei pruugi olla veel nii hull. Tõde on see, et tarbijad ei saa loota anonüümsust pakutavatele toodetele, niikaua, kui nende käitumist, kalduvusi, sõpru, nende käitumismustreid jälgidatakse. Privaatsuse äppid ja inkognito režiimid on maadalama astme kaitsed, mis raskendab üldiselt inimese tegevuse jälgimist, tavapäraseid lahendusi kasutades. Aga kõik sõltub eesmärkidest. Tuleb alati silmas pidada, et kõik need äppid ja kaitsed hoiavad anult keskpärast kurjategijat eemal, kuid mitte oma ala professionaale <ref>[http://www.computerworld.com/article/3171669/data-privacy/true-privacy-online-is-not-viable.html "True privacy online is not viable" By By Evan Schuman, Computerworld |FEB 21, 2017 3:00 AM PT]</ref>

==Privaatsuse V risk: Suur Vend==
1946 aastal sõlmiti kokkulepe Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa vahel koguda, analüüsida ja jagada informatsioon. Selle grupi liikmeid tuntakse nüüd, kui Viite Silma. Koos kogutakse ja analüüsitakse infot kõigi maailma osade kohta ja tegemist on nagu optimeeritud luureagentuuriga, mis töötab väljaspool rahvusvahelisi seadusi ja regulatsioone.

Kuigi liikmesriigid lubasid üksteise järele mitte luurata, avalikustas Edward Snowden 2013 aastal, et see ei ole nii ja osad leppega liitunud riigid luurasid teise liikmesriigi kodanike järele ja seejärel jagasid saadud infot, et mööda hiilida oma kodanike järele luuramise keelust, mis on rakendatud kohalike seadustega.

Nüüdseks on Viie silma grupp laienenud ja informatsiooni jagavate riikide ringiga on liitunud uusi maid. Tekkinud on Üheksa silam, mille liige on ka näiteks Prantsusmaa ja ka Neliteist silma. <ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/UKUSA_Agreement" UKUSA Agreement"]<ref>
<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/UKUSA_Agreement"UKUSA Agreement" ]</ref>
= Privaatsuse saavutamise tööriistad=

Nüüdseks peaks kõik inimesed teadma, et internetiprivaatsus on oluline aga ehk ei teata kuidas alustada. Vaatame järgnevalt paari vahendit selle saavutamiseks.

== Incognito režiim veebilehitsejatel ==
Kaasaaegsed brauserid pakuvad tänapäeval üsna tõhusaid privaatsust tagavaid võimalusi, mis on tuntud erinevate nimede alt: Incognito Mode in Chrome, Private Browsing in Firefox and Opera, InPrivate Browsing in Internet Explorer and Microsoft Edge, and Private Window in Safari.
Kuna kõik need lahendused pakuvad üsna sarnast teenust, siis võib analüüsida seda Incognito Mode’i näitel. Avades Chrome’is akent inkognito režiimis, näeb kasutaja täpsemat kirjeldust, mis seletab lahti võimalusi ja piire sellest, millist infot kaitseb antud lahendus võõraste silmade eest.

Peab ausalt tunnistama seda, et isegi kasutades antud lahendust, pole ma kunagi lõpuni või põhjalikult tutvustavat teksti lugenud. Julgen oletada, et suure tõenäosusega sama moodi käitub ka valdav enamus basic - level kasutajaid. Huvitava faktina tahaks siin välja tuua seda, et päris suur inimeste hulk on arvamusel, et kasutades inkognito-režiimi peidavad nad täielikult oma tegevusi internetis võõraste silmade eest. Olles nad tervitusinfot läbi lugenud, teaksid, et päris nii see paraku ei toimi.

On olemas kahte tüüpi privaatsust: lokaalne ja onlain privaatsus. Brauseri ajalugu valguses on mõistlik kasutada inkognito moodi. Teie onlain turvalisusega pole see paraku seotud mitte kuidagi...

Põhimõtteliselt, inkognito tähendab seda, et brauser ei salvesta cookie’sid, ajutisi faile internetist või otsingute ajalugu, kui kasutaja on inkognito režiimis. Põhiline asi, mida antud lahendus teeb, on kasutaja otsingu ajalugu peitmine inimestelt, kes kasutavad koos teiega sama arvutit. Kuid antud sorti info varjamine ei pruugi olla pahatahtlik - inimesed tihti soovivad oma pereliikmetele jõulukinke tellida internetipoodidest selliselt, et sellest saaks üllatuskink. Kui ühisarvuti brauseris niisama google’dada ja asju vaadata, siis järgmisel internetikülastusel rõõmsalt näeb arvutikasutaja erinevaid “parimaid pakkumisi” viimati otsitud toodetega või teenustega. Inkognito režiimi abil aga sellist olukorda saab vältida.

Enamus kasutajaid eksivad oma arusaamisel inkognito võimalike piiride osas. Vaatamata inkognito tab’i avamisel selgelt lahtikirjutatud optsioonidele, mõned ikka arvavad, et absoluutselt kõik nende andmed on kaitstud ja teistele nähtamatud (kaasarvatud tööandjale), kuid eeldades seda võib sattuda piinlikule olukorrale, mis viib selgituste andmiseni juhatuse kabinettis. Lisaks sellele, tarkvara, mis on installeeritud teie arvutisse võib samuti mööda hiilida privaatsuse kaitsetest inkognito peale üleminekul.

Ei saa väita, et inkognito mood on kasutu, sest ta ikkagi tagab lokaalset privaatsust. Niikaua, kui kasutajad peavad meeles, mida täpsemalt võimaldab antud lahendus ning ei oota sellelt abivahendilt võluvitsa effekti, mis peaks tagama totaalset kaiset ning personaalsete andmete puutumatust, see võibki jääda kasulikuks tööristaks, mida on lihtne kasutada.
Kuid aga kasutaja tahab suuremat kaitset – peab ta kasutama teisi meetmeid. Sest osava „varga“ jaoks pole see üldse mingi takistus.<ref>[http://www.computerworld.com/article/3186941/web-browsers/you-are-not-very-incognito-in-incognito-mode.html"You are not very incognito in incognito mode" By Michael Connell, Computerworld | APR 4, 2017 10:42 AM PT]</ref>

== The Onion Router ehk Tor ==

Üks populaarsemaid privaatsustööriistu on The Onion Router ehk Tor. Kuna kõik andmepaketid koosnevad kahest osast: päisest ja andmetest endist, siis tavapärasel viisil edastatavate andmete puhul on isegi krüpteerimisel võimalik päise abil tuvastada, millal, kust ja kuhu on infot saadetud. Salastatuks jääb heal juhul vaid info sisu. Niimoodi saab andmete saaja tuvastada, kes on saatja, interneti teenusepakkuja näeb, millal ja kellele andmeid on saadetud ja samuti võib juhtuda, et päiseid saavad lugeda kolmandad osapooled. Tor lahendab selle probleemi, saates andmepakette suvalisi teid pidi läbi mitmete arvutite, nii et lõpptulemusena on võimatu tuvastada, kellelt ja kellele andmed tegelikult liikusid. Igal sammul kasutatakse erinevaid krüpteerimisvõtmeid, nii et iga lüli teab ainult seda, kellelt andmed tulid ja kellele ta need saatma peab. Kuna samast sõlmpunktist liigub läbi erinevate kasutajate andmeid, siis ei ole võimalik kogu andmete liikumsiteed kokku panna.<ref>[https://www.torproject.org/about/overview.html.en"Tor: Overview"]</ref>

Ehkki Tor-i sisene liikumine on kaitstud, võib tekkida oht privaatsusele viimases etapis, kui andmed peavad Tor-i võrgust väljuma. Krüpteeritud veebilehtede (HTTPS) külastamisel ei ole erilist ohtu, sel juhul näeb viimane lüli vaid seda, millist lehte külastatakse, saadetud info sisu või seda, kes tegelikult antud lehte külastas, pole vähemalt teoorias võimalik tuvastada. Krüpteerimata lehtede puhul on aga näha kogu saadetav info.<ref>[https://www.howtogeek.com/142380/htg-explains-is-tor-really-anonymous-and-secure/"Is Tor Really Anonymous and Secure?"]</ref> Näiteks 2007. aastal avaldati sellisel teel saadud ligi 100 saatkonna kasutajanimed ja paroolid. Samuti oli pealkuulatav nende e-mailide sisu. Neid andmeid kogunud Dan Egerstad’i sõnul oli 99% Tor-ist väljuvast infost krüpteerimata ja seega pealkuulatav. Ka paljude suurfirmade tundlikud andmed olid samal viisil jälgitavad. Siinkohal on tavakasutaja, kes soovib säilitada anonüümsust, küllaltki raskes olukorras. Kui veebileht, mida ta külastada soovib, ei võimalda krüpteerimist, siis on ainsateks valikuteks kas selle lehe külastamata järmine või riskimine võimaliku ohuga privaatsusele. Tihti liiguvad Tor-i sõlmedest läbi väga suured andmemahud. Mitmed punktid suudavad kuus läbi lasta kuni 10TB infot, mis läheks maksma umbes 5000 dollarit kuus. Võib eeldada, et lihtsalt vabatahtlikuse alusel keegi sellist summat välja ei käi. Järelikult on selle pealt võimalik mingil viisil teenida ja andmete müük on seejuures küllaltki tõenäoline.<ref>[http://www.infoworld.com/article/2649832/security/security-researcher-intercepts-embassy-passwords-from-tor.html"Security researcher intercepts embassy passwords from Tor"]</ref>

Kasutades samaaegselt turvalisi ja ebaturvalisi rakendusi, on võimalik identifitseerida ka Tor-is läbi turvaliste rakenduste tehtud andmevahetusi. BitTorrenti kui ebaturvalise rakenduse ja Tor-i võrgust väljuvate andmete abil suudeti katse käigus 23 päeva jooksul tuvastada 10 000 Tor-i kasutaja IP-aadressid. Lisaks BitTorrenti andmevoogudele suudeti jälgida ka muid andmeid, mida oli 1,93 korda rohkem kui BitTorrentiga seotud andmeid. Sealhulgas 23% nendest andmetest pärinesid tõenäoliselt turvalistest brauseritest.<ref>[http://static.usenix.org/events/leet11/tech/full_papers/LeBlond.pdf"One Bad Apple Spoils the Bunch: Exploiting P2P Applications to Trace and Profile Tor Users"]</ref>

Selleks, et teistel kasutajatel oleks võimalik privaatsust saavutada, peab olema ka neid, kes haldavad Tor-i ahela viimaseid lülisid, kust kaudu andmed Tor-i võrgust väljuvad. Kuna nemad on väljastpoolt identifitseeritavad, siis panevad nad ennast seeläbi vabatahtlikult ohtlikkusse olukorda. Anonüümsus saavutataksegi tegelikult ennast nende lõpplülide selja taha peites. Kui Tor-i võrku on kasutatud kuritegelikel eesmärkidel, siis viivad jäljed selle inimeseni, kelle arvutist andmed Tor-i võrgust väljusid. Leebematel juhtudel piirdub asi süüdistusega autroriõiguste rikkumises,<ref>[https://blog.torproject.org/blog/five-years-exit-node-operator"Five Years as an Exit Node Operator"]</ref> kuid inimesi on arreteeritud ka näiteks lapsporno levitamise<ref>[https://arstechnica.com/tech-policy/2012/11/tor-operator-charged-for-child-porn-transmitted-over-his-servers/"Tor operator charged for child porn transmitted over his servers"]</ref> või pommiähvarduste tegemise<ref>[http://www.theregister.co.uk/2007/09/16/bomb_threat_leads_police_to_raid_tor_operator/"German police raid home of man who operated Tor server"]</ref> eest. Sellised ohud vähendavad paratamatult Tori-i laadsete võrkude lõpp-punktide arvu, kuna võimalike süüdistustega on valmis riskima vaid tõelised entusiastid.

Lisaks otseselt IP-aadressi järgi kasutajate tuvastamisele, on võimalik neid tuvastada ka nn sõrmejälgede abil. Üheks selliseks vahendiks on Ubercookie. See eeldab küll brauseris JavaScripti lubamist, kuid suudab küllaltki täpselt kasutajat identifitseerida isegi juhul, kui IP-aadress on kättesaamatu. Kasutaja sõrmejälg koostatakse tema arvuti audio stack’i andmete ja DOM elementide suuruse, paigutuse jms järgi. Kuna elementide suurus sõltub resolutsioonist, kasutatavatest fontidest ja veel paljustki muust, siis on täpne elementide paigutus iga kasutaja jaoks praktiliselt unikaalne. Nende andmete põhjal koostatakse kasutajale kood, mille abil on võimalik teda identifitseerida ja sama kasutaja erinevaid tegevusi omavahel siduda. Iga sõrmejälg ei pruugi olla küll päris unikaalne, kuid need annavad siiski küllaltki täpseid võimalusi isiku identifitseerimiseks. On võimalik isegi kokku viia sama kasutaja sõrmjälg Tor brauseris ja mõnes tavalises brauseris.<ref>[http://ubercookie.robinlinus.com/faq.html"Ubercookie FAQ"]</ref>

Kasutaja identifitseerimiseks vajalikku infot võib anda ka hiire kerimismuster. Tavalise hiirega kettaga kerimisel on see info küll liialt ühetaoline, kuid puuteplaadi kasutajate puhul on võimalik tuvastada inimesele iseloomulik kerimismuster. Analoogset infot annab ka kursori liikumiskiirus.<ref>[http://jcarlosnorte.com/security/2016/03/06/advanced-tor-browser-fingerprinting.html"Advanced Tor Browser Fingerprinting"]</ref>

Eelnevalt kirjeldatud identifitseerimisvõimalustest on võimalik mööda hiilida, kui keelata brauseris JavaScript. See-eest klahvivajutuste põhjal kasutajate identifitseerimisel on see takistus suudetud kõrvaldada. Selle meetodi puhul jälgitakse klahvivajutuste vahelist aega ja seda, kui kaua klahvi korraga all hoitakse. Need mustrid on iga inimese puhul unikaalsed. Iseenesest on võimalik ka sellist identifitseerimist takistada: näiteks Chromele on olemas laiendus<ref>[https://chrome.google.com/webstore/detail/keyboard-privacy/aoeboeflhhnobfjkafamelopfeojdohk"Keyboard Privacy"]</ref>, mis talletab kasutaja klahvivajutused mällu ja edastab need seejärel juhusliku intervalliga. Sama meetodit kasutatakse ka heal eesmärgil, näiteks on analüüsivad mitmed pangad lisaturvalisuse tagamiseks kasutaja klahvivajutusi parooli ja kasutajanime sisestamisel, et tuvastada olukorda, kui tõenäoliselt on sisselogijaks keegi teine.<ref>[https://arstechnica.com/security/2015/07/how-the-way-you-type-can-shatter-anonymity-even-on-tor/"How the way you type can shatter anonymity—even on Tor"]</ref>

Teoreetiline võimalus on veel kasutada veebilehe külastajate identifitseerimiseks ultrahelisignaale, mida inimkõrv ei kuule, kuid mida näiteks nutitelefonid, arvutid ja muud taolised seadmed on võimelised vastu võtma. See eeldab küll teises seadmed vastava rakenduse olemasolu. Veebileht edastab vastava helisignaali, mille peale võib näiteks nutitelefon saata veebisaidi haldajale kasutaja andmed (nt IP-aadress, GPS-kooridnaadid, telefoninumber, IMEI kood jms). Ühelt poolt teeb selle meetodi praktikas kasutamise raskeks see, et teises seadmed peab olema installitud vastav rakendus, mis infot edastaks. Samas on võrreldes teiste meetoditega seda raskem brauseri seadete abil vältida, kuna ultrahelisignaali võib edastada ka mõne muu helifaili või video taustal. Lahenduseks oleks muidugi ka kõlarite väljalülitamine, kuid kas see alati meeles püsib. Siiani on seda meetodit teadaolevalt kasutatud vaid turunduslikel eesmärkidel.<ref>[https://themerkle.com/tor-users-at-risk-of-being-deanonymized-by-ultrasound-cross-device-tracking/"Tor Users at Risk of Being Deanonymized by Ultrasound Cross-Device Tracking"]</ref> Oht privaatsusele on isegi laiem kui ainult külastatavate veebilehtede tuvastamine. Selliseid ultrahelisignaale on võimalik edastada ka televisioonis, raadios või mõnes füüsilises kohas (nt poes), mille külastajate kohta tahetakse andmeid koguda. Hääljuhitavad telefonid, mis koguaeg ümbritsevad „kuulavad” muudavad selle tehnoloogia kasutamise veelgi lihtsamaks.<ref>[https://www.wired.com/2016/11/block-ultrasonic-signals-didnt-know-tracking/"How to block the ultrasonic signals you didn't know were tracking you"]</ref>

Eelnevast on näha, et oht privaatsusele võib ähvardada ootamatutest olukordadest. Enamik väljatoodud võimalusi on arendatud pigem teaduslikel eesmärkidel, et teha selgeks millisel tasemel on võimalik internetikasutajate privaatsust ohustada. Võib aga eeldada, et need, kes on päriselt huvitatud veebilehe külastajate isikute tuvastamisest, ei avalda oma meetodeid. Vastasel juhul on oht, et peagi suudetakse sellele mingi vastumeede leida ja kogu eelnev töö on praktiliselt asjata olnud.

=Viited=

<references />
https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone

I026 - Kevad 2017 - Privaatsus internetis kas võimatu missioon

2017-05-13T08:49:10Z

Asuun: /* Privaatsuse V risk: Suur Vend */

=Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?=
Autorid: Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek
https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

Aastaid tagasi inimesed pelgalt tajusid teatavaid ohtusid interneti kasutamisel ja olid häiritud võimalusest, et keegi „suur vend“ teab, mida nad internetis teevad, millest huvituvad ja halvemal juhul ehk püütakse seda infot nende vastu ära kasutada. Tänapäeval on privaatsuse puudumist internetis hakatud käsitlema kui uut reaalsust. Õigemini on hakatud inimeste tunnetust reaalsusest pealtnäha muuseas ümber kirjutama. On juba avalikult välja öeldud, et internet ongi avalik. See on uus reaalsus ja kui see ei meeldi, siis tasub interneti kasutamisest hoiduda. Privaatsuse kadumise õigustamiseks on üheltpoolt välja toodud inimeste enda käitumismustri muutumist viimastel aastakümnetel. Teisalt õigustatakse tekkinud olukorda kasulike teenustega, mida selline andmekogumine võimaldab välja töötada.

2012. aastal on Mark Zuckerberg öelnud <ref>[https://www.theguardian.com/technology/2010/jan/11/facebook-privacy/"Privacy no longer a social norm, says Facebook founder"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Kui Harvardi ühikatoas oma ettevõtmisega alustasime, küsiti meilt palju ’miks ma peaksin tahtma enda kohta käivat infot veebi riputada? Miks ma peaksin üldse endale veebilehte tahtma?’ Järgneval 5-6 aastal sai hoo sisse blogimine ja edukaks osutusid erinevad internetiteenused, mis võimaldasid kasutajatel erineva sisuga info jagamist. Peale sotsiaalvõrgustike võidukäiku, inimestel lihtsalt puudub ootus privaatsusele. Privaatsus ei ole enam sotsiaalne norm.“
|}
Talle sekundeerib Larri Page <ref>[https://www.recode.net/2014/3/19/11624738/googles-larry-page-on-internet-privacy-dont-throw-the-baby-out-with/"Google's Larry Page on Internet Privacy: Don't Throw the Baby Out With the Bathwater"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Maailm on muutumas. Telefoni kaasas kandes, see teab kus sa oled. Sinu kohta on ka palju muud infot. On arusaadav, miks inimesed küsivad keerulisi küsimusi. Minu arvates on meie ülesandeks pakkuda inimestele valikuid. Näidata neile kogutavaid andmeid, otsingu ajalugu, asukohateavet. Me oleme vaimustuses Chrome pakutavast incognito-režiimist ja pakume ka muid võimalusi. Meie ülesanne ongi anda inimestele valikuid ja infot nende ümber toimuva kohta.“
|}
2012. aastal lisas Page täiendava mõttekäigu <ref>[https://bits.blogs.nytimes.com/2012/10/17/larry-page-defends-googles-privacy-policy/"Larry Page Defends Google’s Privacy Policy"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Sisuliselt kõik, mida me teha tahame, on andmete kogumise piiramisega vastuolus. Paljud teenused, millest Google kliendid veel mõelnudki pole, jääksid tulemata.“
|}
Seega nii Zuckerberg kui Page lükkavad vastutuse probleemi eest pigem interneti kasutajatele. Mida ja kuidas inimene internetis teeb, on nende enda valik - meie asi on pakkuda võimalusi. Kui meile seatakse andmete kogumisel piirangud, jäävad paljud kasulikud teenused olemata.
Miks olukord selliseks on kujunenud? Kas indiviidi püüdlus privaatsuse poole on täiesti otstarbetu ja kokkuvõttes kahjulik. Ühest küljest Facebooki kasutades, me ei anna häiret, justkui oleks meie privaatsust kuidagi kahjustatud. Tahame ju ilmtingimata uurida ja vaadata, kuidas teistel läheb ning ühtlasi jagada oma tegemisi, kuid samas nõuame privaatsust? Võibolla vajame hoopis kaitset iseenda vastu? Teisalt Google põhjendused, et privaatsusest loobumine on pigem teoreetiline ja võimaldades Google-i enda tegevusi jälgida, aitame pigem luua uusi kasulikke teenuseid. Vahest on privaatsuse riivamine tõesti pigem tühja koha pealt produtseeritud pseudoprobleem?

= Kas privaatsus vajab kaitset? =
Nagu iga teema üle otsustamiseks, on vaja siinkohal kokku liita plussid ja miinused. Internetiprivaatsuse vähenemisel on lisaks negatiivsetele aspektidele olemas ka omad positiivsed küljed.

== Internetiprivaatsuse positiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==
# '''Inimesele jääb valikuvõimalus jääda anonüümseks.''' Tehnilised võimalused on tänapäeval piisavad inimese identifitseerimiseks ainuüksi internetti sisenemise käigus. Internetiteenuse pakkujatel on selge ülevaade, mida nende kliendid internetis teevad. Iseasi, kui palju neil on huvi ja ressurssi oma klientide järele luuramiseks. Seega reaalselt interneti privaatsust täna rangelt võttes ei esinegi. Samas, kujutades end ette teoreetilisse ruumi, kus privaatsus siiski eksisteeriks, võimaldaks see internetikasutajatel vabalt toimetada, kartmata hukkamõistu isegi juhul, kui nende tegevuses pole midagi seadusevastast.
# '''Ärakasutamisaltite interneti kasutajate kaitstus.''' Olukorras, kus internetikasutajate privaatsus on kaitstud, on komplitseeritud ka teiste internetikasutajate ärakasutamine, olgu siin siis mõeldud lapsi, vanureid, ebapädevaid arvutikasutajaid või miks mitte iga interneti kasutajat, sest vahel tundub, et suur hulk inimesi vajab kaitset ka iseenda eest. Inimestel, kes soovivad selliseid inimesi ära kasutada, oleks internetiprivaatsuse tingimustes keeruline oma sihtmärke üles leida. Samas peab tunnistama, et see positiivne argument on tänasel päeval taaskord pigem teoreetiline, kuna täielikku internetiprivaatsust ei esine.
# '''Sõnavabaduse soodustamine.''' Internet pakub võimalusi vabaks infovahetuseks läbi foorumite, suhtlusgruppide, kommentaariumite, sotsiaalmeedia, kus sisuliselt kõigil teemadel võib vabalt debateerida ja esitada ka peavoolust erinevaid arusaamu. Internetiprivaatsuse tingimustes on inimestel võimalus seda teha oma identiteeti avaldamata ja kartmata teiste osapoolte hinnanguid, hukkamõistu, kriitikat ja naeruvääristamist.
# '''Pressivabaduse soodustamine.''' Meedia on suuresti koondunud suurfirmade kätte, kes produtseerivad suurema osa infost, mida tavainimene igapäevaselt kasutab. Internetiprivaatsus võimaldab ühiskonnaliikmetel kasutada ka alternatiivseid viise oma vaadete levitamiseks, vältimaks suurkorporatsioonide huve info levitamisel. Kallutatud ühe poole seisukohti kajastava teabe asemel jõuab inforuumi sel moel tasakaalustatud infovoog.
# '''Innovatsioonile kaasaaitamine.''' Internetis levivad õppekeskkonnad ja temaatilised foorumid võimaldavad tänapäeval igaühel saada innovaatoriks, ettevõtjaks ja vabakutseliseks freelanceriks. Internetiprivaatsuse puudumine pidurdaks innovatsiooni, kuna info on kõigile vabalt kättesaadav ja kasutatav. Sel moel võib innovaatiline idee hääbuda juba enne, kui selle potentsiaal on saavutatud.
# '''Tülika infotulva vältimine.''' Interneti privaatsuse aspektist on oluline võimalus kasutajat mitte huvitav temaatika internetist välja lülitada. Näideteks võib tuua sotsiaalmeedias erinevate uudisvoogude ignoreerimise funktsionaalsused või teatud kasutajate blokeerimine/ignoreerimine, samuti reklaamiblokeerijad.
# '''Internetiprivaatsus ühiskonna tasakaalustajana.''' Ei pea olema vandenõuteoreetik tulemaks selle peale, et ühiskonnas on huvigruppe, kes pooldavad ühiskonnaliikmete igapäevaelu jälgimist valitsuse tasandil. Internetiprivaatsus toimib loomuliku regulatsioonina ja tasakaalustajana, et sellist süsteemi ei tekiks ja halbade kavatsustega huvigrupid ei saaks sellist infot kuritarvitada.

== Internetiprivaatsuse negatiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==

# '''Võimaldab varastada teiste intellektuaalset omandit.''' Kellegi intellektuaalset omandit on internetiprivaatsuse tingimustes lihtne omandada ja edasi levitada. Piisab kopeerimisest/allalaadimisest ja uuesti netis üles riputamisest.
# '''Võimaldab teisi teotada sõnakasutust valimata'''. Heaks näiteks on internetikommentaariumid kus kommenteerijad karistamatuse tingimustes käituvad viisil, mis päris elus ei tuleks kõne alla. Karistamatuse kontekst ja anonüümne ruum võivad kaasa aidata ka omamoodi kambavaimule, kus teineteist tegelikult mittetundvad inimesed koonduvad kaasajooksu efekti toimel ühise maski taha. Kriitika kipub sellistes tingimustes olema pahatihti lahmiv ja pahatahtlik.
# '''Raskemini kontrollitav algandmete autentsus.''' Anonüümsuse kontekst soodustab „alternatiivsete faktide“ vohamist. Olukorras, kus postitusele pole tarvis oma nime alla kirjutada on loomulik filter palju hapram – faktidena esitatakse oma nägemust või halvemal juhul genereeritakse lihtsalt pseudofakte nalja, propaganda või segaduse tekitamise eesmärgil.
# '''Tutvumine teiste inimestega on raskendatud.''' Internetiprivaatsuse kontekstis puudub meil reaalne info interneti avarustes „kohatud“ inimese kohta. See kuidas inimene käitub internetis ja päriselus võib suurel määral anonüümsuse tingimustes erineda. Samuti on keeruline teha taustakontrolli, kui meil on inimesest teada ainult nimi. Selles valguses tunduvad erinevad suhtlusportaalid võrdlemisi praktilist funktsiooni täitvad.
# '''Soodustab identiteedivargust.''' Sõrmejälje puudumine võimaldab inimesel internetis tegutseda ükskõik millise nime all – ka reaalselt eksisteeriva teise isikuna. Põhjuseid, sh kriminaalseid, võib leiutada niipalju kui fantaasia lubab. Teo motiiviks võib olla nt rikastumine, meelelahutus, kättemaks, mõjuvõim. Loetelu pole lõplik. Ühtlasi võivad identiteedid segi minna ka puht elulises olukorras, kus sama nimega isikuid eksisteerib rohkem kui üks.
# '''Takistab kommertseesmärkidel su „jäljeajamist“.''' Internetis oleme kõik tähele pannud maagilist nähtust, kus mingi toote/teenuse vastu kasvõi ühekordne huvitundmine võib muuta meie internetibrauseris kuvatavate bännerite sisu vastavalt meie huvile. Nii tagastavad otsingumootorid meile otsingutulemusi vastavalt meie isiklikule internetikasutuse profiilile, samuti võtab igaühe Facebook oma näo vastavalt meeldimistele ja linkide jagamisele. Kui internetiprivaatsus oleks täielikult tagatud, puuduks ka suurkorporatsioonide(võrgustike)l vastav andmebaas internetikasutajatega manipuleerimiseks.

=Erinevad riskid privaatsusele=

Tavaelus me ei jaga oma privaatset infot võõrastega. Me valime mida avaldame erinevatele inimestele valikuliselt. Samamoodi on tähtis kaaluda sama tehes erinevaid toiminguid internetis. Tuleb meeles pidada, et arvutite ja ka mobiilsete seadmete taga asuvad reaalsed inimesed ja kuna internet on järjest enam kättesaadav ja kasutatav, tuleb teada esinevaid riskitegureid.

Kuigi arvuti ise võib olla kaitstud antiviiruse ja tulemüüriga, postitavad inimesed ise erinevatesse keskkondadesse ja sotsiaalvõrgustikesse pilte endast ja oma lastest, infot millal ja kellega puhkusele minnakse ja taaskasutavad vanu paroole. Seda vaatamata sellele, et suurimad internetist tulenevad riskid ei ole mitte häkitud saamine, vaid hoopis meie privaatsuse rikkumine. Netis surfates mööda Facebooki, Googeldades või muudel lehtedel, jätame maha informatsiooniraja, mida ettevõtted ja ka valitsused saavad hiljem ära kasutada.

==Privaatsuse I risk: kasutaja==
Üheks suurimaks privaatsusriskiks peetakse kasutajat ennast, kuna kättesaadav info on korrelatsioonis kasutaja enda poolt jagatava infoga. IT integreerumisega erinevatesse valdkondadesse on oluliselt suurendanud kättesaadava informatsiooni hulka. Viimastel aastatel on palju räägitud '''küberhügieenist''', mis peaks inimese privaatsust kaitstuna hoidma. Kuid nutiseadmete ( eelkõige mõeldakse siin kaasaskantavaid seadmeid, nt nutitelefon, tahvelarvuti, aktiivsusmonitorid jne) suurenev turuosa ja populaarsus sunnib privaatsuse säilitamise seisukohalt lisameetmete tarvitusele võtu.

==Privaatsuse II risk: Suurfirmad==
Levinuma nutiseadme operatsioonisüsteemina tuntud Android (üle 85% turuosast <ref>[http://www.idc.com/promo/smartphone-market-share/os/"Smartphone OS Market Share, 2016 Q3"]</ref>) on ka tuntud kasutaja kohta rohkete andmete kogumisega. Levinud ütlus„'''If you do not pay for the product you are the product'''“ tundub siinkohal paika pidavat. Tasuta Google’i erinevaid teenuseid kasutades saavad kasutajad suunatud reklaame ja jagavad ümbritseva kohta palju informatsiooni, nt:
* Vastavalt kasutaja otsingutele, Gmaili sisule, youtube’i otsingutele saab kasutajale suunata ka vastavasisulist reklaami. Vaikimisi on selline funktsioon sisse lülitatud ja peidus, kuid seda annab ka välja lülitada.<ref>[https://www.google.com/settings/ads/"Google ads settings"]</ref>
* Otsingumootor salvestab lisaks otsingu sisule ka kaardirakenduses tehtud toimingud, täpse statistika otsingute kohta (nt mis päeval ja kellaajal kasutatakse teenuseid kõige tihemini).
* Asukoha andmed - Androidi seadmed lülitavad vaikimisi aegajalt GPSi sisse, et kasutaja asukohta määrata. Läbi selle saab Google Maps ka liiklusinfo.<ref>[https://maps.google.com/locationhistory"Google location history"]</ref>
* Seade salvestab ka Youtube’i otsingud , mille järgi hakatakse hilisemalt pakkuma soovituslikke videosid. Esmaslt tundub kasulik omadus, kuid paljud inimesed, kes kasutavad youtube’i põhiliselt muusika kuulamiseks, leiavad, et nad on lootusetult kasti jäänud, kuna soovituste algoritm ei ole piisavalt hea. <ref>[https://www.youtube.com/feed/history/search_history"Youtube search history"]</ref>
* Fotode asukoha sildistamine, geotaging
* Kõik kontoga seotud seadmed salvestatakse, lisaks sellele saab Google Dashboardiga muuta seotud rakenduste sätteid ja raporteid koostada. Kõik seadmed, millega on kasutaja kontoga sisse logitud . Kasulik omadus, kui seade peaks ära kaduma või kui tekkib kahtlus, et kontosid kasutab võõras isik.<ref>[https://myaccount.google.com/device-activity?pli=1"Google Device Activity"]</ref>
* Kogu enda kohta kogutud info on võimalik alla laadida Google Takeouti kaudu.<ref>[https://myaccount.google.com/intro/privacy"Google privacy intro"]</ref>
Kohustuslik kirjandus nutiseadmete kasutajatele <ref>[https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone"Privacy in the age of smartphone"]</ref>

Sotsiaalmeediakanalite rohkuse tõttu paisatakse enda kohta järjest rohkem informatsiooni interneti- Instagram (erinevad pildid, postitused, tegevused), Snapchat (lühivideod), Twitter (maailmavaatelised jms „säutsud“), Facebook (pildid, videod, huvid jne). Eelmainitud informatsiooni kättesaadavust saab inimene ise reguleerida, kuna ta ei kohustu neid kanaleid kasutama ja infohulk mida interneti paisata on vaba valik.
Kohati võib aga tunduda, et tegemist on kohustuslikult vabatahtliku tegevusega, kuna järjest enamate tegevuste jaoks on see kas vajalik või protsessi kulgu soodustav osa:
* LinkedIn- nö „professionaalne facebook“, kus saab jagada oma karjääri ja haridusinfot teistega, et ennast tööandjatele nähtavaks teha ja leida uusi tööalaseid kontakte.
* 2014 aastal teatas Big Bank, et testib uut süsteemi, kus kontrollitakse laenutaotleja tausta ka facebookist, et analüüsida kliendi finantskäitumist. Selleks on vaja pangale võimaldada ühekordne juurdepääs Facebooki profiili andmetele.
* 2016 aastal viis CareerBuilder läbi uuringu, kus küsitleti 2100 personalitöötajat, kellest 39% tunnistasid, et kasutavad sotsiaalmeediat uurimaks kandidaatide tausta. 50% vastanutest vastasid, et provokatiivsed ja sobimatud fotod võivad saada määravaks ka eduka töövestluse läbinud kandidaadi tööotsingul. 48% teatas, et ebameeldivaks teeb kandidaadi alkoholi või narkootikumide tarbimine. Ülejäänud tulemused()<ref>[https://www.stardiplats.ee/uudised/eputad-facebookis-peopiltidega-ettevaatust-tooandjad-vaatavad-sellele-vaga-viltu"Stardiplats- eputad facebookis peopiltidega, ettevaatust tööandjad vaatavad sellele väga viltu"]</ref>.
* Massiefekt seab ootused, kasutamaks erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid nt,
** kooligrupid (nt ITK kursuse grupid Facebookis),
** koolitöödega seotud kommuunid ja blogid (nt ITSPEA)
** sõpruskonna sündmustega kursis olemine (erinevate ürituste- sünnipäevade, pulmade jms kursis olemine),
** Avalike ürituste piletite soodsamalt saamine (väga levinud turundusvõte ürituse jaoks- peab attendima, et pilet odavamalt saada). Soovimatu tagajärg selle punkti osas tekkib veebilehe pidu.eu poolt tekitatav automaatne konto, kuhu tekkib kasutaja facebooki konto link, profiilipilt ja peod, kuhu kasutaja on märkinud ennast minema. See loob aga üksluise ja tihtipeale negatiivse kuvandi kasutajast (vt eelmist punkti).
* Turunduse lahutamatu osa- järjest enam turundatakse erinevaid üritusi läbi sotsiaalmeedia, kuna see on odav ja efektiivne. Tihtipeale on sellised kanalid ka ainsad, kust leida infot huvipakkuvate ürituste kohta.

==Privaatsuse III risk: Häkkerid==
Lisaks eelnevatele näidetele lisanduvad siia ka teised erinevad veebilehed, kuhu kasutaja ennast registreerima peab, et vastavat teenust kasutada. Kuna internetis pakutavate teenuste hulk on suhteliselt suur siis integreeritakse tihtipeale erinevad kontod omavahel, kuna usaldatakse küberturbe probleemid teenusepakkujatele (tavaliselt Facebook ja Google). Kuigi väiksematele kräkkeritele jäävad suurkorporatsioonid tihtipeale liiga suureks tükiks, on viimased aga kogenumate rühmituste tavapärased sihtmärgid. All toodud näited kirjeldavad väga värvikalt, et tavakasutaja ei saa 100% oma privaatsuse eest vastutada, kuna tihtipeale sattuvad andmed häkkerite kätte poliitilistel ajenditel.
* 2012 aastal tuli avalikuks Nasdaq, Heartland payment system, global payment system ja 7-eleveni vastu suunatud rünnak, kus 6 liikmeline häkkerirühmitus röövis infosüsteemist üle 160 mln kasutaja deebet- ja krediitkaardide numbrid ja paroolid. Info müüdi edasi mustal turul ( USA konto andmed 10$/konto, Kanada 15$/konto ja Euroopa 50$/konto).<ref>[http://www.nydailynews.com/news/national/russians-ukrainian-charged-largest-hacking-spree-u-s-history-article-1.1408948"NYDaily- Russian-ukraine charged largest hacking spree us history"]</ref>
* Samal aastal leidis Khosrow Zarefarid (Iraani tarkvara insener) Iraani pangandussüsteemist suure turvaaugu, millest ta ka ametliku raporti kirjutas, kuid millele reageerimata jäeti. Protestimärgiks ründas ta kohalikku pangandussüsteemi ja postitas saadud info ( 3mln klienti ,üle 22 panka) oma blogisse (mille kõrvaldas google), kust võis leida konto numbri, parooli, omaniku nime .<ref>[http://www.zdnet.com/article/3-million-bank-accounts-hacked-in-iran/"ZDnet- 3-million bank accounts hacked in iran"]</ref>
* 2013 aastal rööviti Adobe’i andmebaasidest üle 38 mln kasutaja andmed- kasutajanimi, parool, e-mail, krediitkaardi andmed.<ref>[http://krebsonsecurity.com/2013/10/adobe-breach-impacted-at-least-38-million-users/"Krebson Security- adobe breach impacted at least 38 million users"]</ref>
* Samal aastal rünnati „US Office of Personnel management“ , mille käigus rööviti üle 21 mln riigitöötaja andmed. Rünnaku käigus saadi tõenäoliselt isiklikumat infot, kui ühestki sotsiaalmeediast saada võimalik- alustades inimese isikukoodist ja silmavärvist lõpetades registreeritud ajalooga- sõltuvused, finantskäitumine jne). Rünnakus kahtlustatakse Hiina häkkereid.<ref>[http://www.reuters.com/article/us-cybersecurity-usa-idUSKCN0PJ2M420150709?feedType=RSS&feedName=topNews&utm_source=twitter"Reuters- Millions more Americans hit by government personnel data hack"]</ref>
* 2015 aastal rünnati Itaalia küberturbe firma Hacking Team’i, protestimärgiks, kuna viimaste klientide seas olid repressiivsed valitsused (Nigeeria, Etioopia, Kashastan, Usbekistan, Saudi Araabia, Venemaa jt), kes on rikkunud inimõigusi. Firma müüs erinevat nuhkvara ja sarnaseid teenuseid. <ref>[https://www.theguardian.com/technology/2015/jul/06/hacking-team-hacked-firm-sold-spying-tools-to-repressive-regimes-documents-claim"The guardian-Hacking Team hacked: firm sold spying tools to repressive regimes, documents claim"]</ref>
* Samal aastal rünnati Tesco Banka, kus varastati 9000 kliendi kontodelt üle 2,5 mln £.<ref>[http://www.theregister.co.uk/2016/11/30/tesco_bank_breach_former_insider_breach_theory/"The register- Tesco bank breach: former insider breach theory"]</ref>
* Lisaks ründas häkkerite rühmitu Anonymous Filipiinide valimiskomissiooni , protestimärgiks, kuna eeldatati, et valimistulemusi manipuleeritakse. Rünnaku tulemusena avalikustati kõikide valijate andmed (55 mln inimese).<ref>[http://blog.trendmicro.com/trendlabs-security-intelligence/55m-registered-voters-risk-philippine-commission-elections-hacked/"TrendMicro-Data Protection Mishap Leaves 55M Philippine Voters at Risk"]</ref>
* 2016 aastal rünnati ClixSense’i, mille käigus varastati üle 6,6 mln kasutaja andmed, mille seas olid nimed, isikukoodid, elukoha aadressid ja finantsandmed. Rünnaku eesmärgiks oli kasumi teenimine, häkkerid postitasid osa andmetest veebi ja lubasid ülejäänud maha müüa.<ref>[https://www.digitaltrends.com/computing/clixsense-hacked/"Digital trends- Clixsense hacked"]</ref>

== Privaatsuse IV risk: Käitumismustrid ==

On teada, et igale isikule on omane tema profiiliga sobituv sotsiaalne võrgustik ning seega ka tema kasutuses olevate linkide kogum on samuti unikaalne. Eeldades, et kasutajad külastavad linke oma rakendustes sagedamini kui mõni juhuslik surfaja, sisaldab surfamise ajalugu kindlaid mustreid, mis omakorda võivad viidata identiteedile. Et testida antud teoriat reaalsuses oli läbiviidud järgmine eksperiment: 400 vabatahtlikul paluti jagada enda netikülastuste ajalugu. Töögrupp oli võimeline tuvastama 70% kasutajatest. Kuidas asi toimib?

Inimesed on oma harjumuste orjad. Inimese nägu / IP aadress / telefoninumber / kliendiprogrammid / jne. võivad olla muudetud, kuid inimeste käitumine sageli jääb samaks.

Mõned aastad tagasi tegid kaitseorganid suuri edusamme, tabades kahtlusalust tema poe ostukorvi mustri alusel. Ning see toimis hästi. Oletame, et teil on tarvis tabada kurjategija, kes enne kuritegu toimepanemist kasutas pangakaarte, poodide lojaalsusprogrammi kaarte ning teisi kliendikaarte. Peale kuriteo teostamist isik otsustas ennast varjata, tühjendades enda kontot ning kolides teise kohta elama. Kasutades sularaha ning võltsitud dokumente.

Korrakaitsjad, kes on varustatud aastatepikkuse kliendi ajalooga tuvastavad kindlaid mustreid inimese käitumises. Milliseid puuvilju ta ostab, millised on tema maitse ja toodete eelistused ning milliseid jooke eelistab. Arvatavasti kurjategija ei liitu uuesti kliendiprogrammiga, et käitumis muster poleks ka edaspidi jälgitav. Kuid korrakaitsjad palusid riigipoekettidel analüüsida ostukorve vastu mustreid, mida on nad kogunud kurjategija varasemast ostu ajaloost, ning pidid tõdema, et tulemused olid üpris täpsed ning võimaldasid tabada kurjategija. Ning isegi kui kurjategija suudaks vältida enda ostukorvi mustreid, kas ta oleks piisavalt arukas ning võimeline muutma kõiki oma harjumusi?

Antud näide on küll füüsilisest maailmast. Aga idee jääb samaks ka võrgumaailmas. Me tavaliselt külastame samu saite, loeme artikleid sama palju aega ning meil on kalduvus läbi vaadata postitusi oma sõpruskonnast. Ükski tehniline meede, nagu IP-varjamist võimaldav VPN, ei muuda meie harjumisi.

On palju räägitud, et privaatsust enam ei eksisteeri, kuigi see ei pruugi olla veel nii hull. Tõde on see, et tarbijad ei saa loota anonüümsust pakutavatele toodetele, niikaua, kui nende käitumist, kalduvusi, sõpru, nende käitumismustreid jälgidatakse. Privaatsuse äppid ja inkognito režiimid on maadalama astme kaitsed, mis raskendab üldiselt inimese tegevuse jälgimist, tavapäraseid lahendusi kasutades. Aga kõik sõltub eesmärkidest. Tuleb alati silmas pidada, et kõik need äppid ja kaitsed hoiavad anult keskpärast kurjategijat eemal, kuid mitte oma ala professionaale <ref>[http://www.computerworld.com/article/3171669/data-privacy/true-privacy-online-is-not-viable.html "True privacy online is not viable" By By Evan Schuman, Computerworld |FEB 21, 2017 3:00 AM PT]</ref>

==Privaatsuse V risk: Suur Vend==
1946 aastal sõlmiti kokkulepe Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa vahel koguda, analüüsida ja jagada informatsioon. Selle grupi liikmeid tuntakse nüüd, kui Viite Silma. Koos kogutakse ja analüüsitakse infot kõigi maailma osade kohta ja tegemist on nagu optimeeritud luureagentuuriga, mis töötab väljaspool rahvusvahelisi seadusi ja regulatsioone.

Kuigi liikmesriigid lubasid üksteise järele mitte luurata, avalikustas Edward Snowden 2013 aastal, et see ei ole nii ja osad leppega liitunud riigid luurasid teise liikmesriigi kodanike järele ja seejärel jagasid saadud infot, et mööda hiilida oma kodanike järele luuramise keelust, mis on rakendatud kohalike seadustega.

Nüüdseks on Viie silma grupp laienenud ja informatsiooni jagavate riikide ringiga on liitunud uusi maid. Tekkinud on Üheksa silam, mille liige on ka näiteks Prantsusmaa ja ka Neliteist silma. <ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/UKUSA_Agreement" UKUSA Agreement"]<ref>

= Privaatsuse saavutamise tööriistad=

Nüüdseks peaks kõik inimesed teadma, et internetiprivaatsus on oluline aga ehk ei teata kuidas alustada. Vaatame järgnevalt paari vahendit selle saavutamiseks.

== Incognito režiim veebilehitsejatel ==
Kaasaaegsed brauserid pakuvad tänapäeval üsna tõhusaid privaatsust tagavaid võimalusi, mis on tuntud erinevate nimede alt: Incognito Mode in Chrome, Private Browsing in Firefox and Opera, InPrivate Browsing in Internet Explorer and Microsoft Edge, and Private Window in Safari.
Kuna kõik need lahendused pakuvad üsna sarnast teenust, siis võib analüüsida seda Incognito Mode’i näitel. Avades Chrome’is akent inkognito režiimis, näeb kasutaja täpsemat kirjeldust, mis seletab lahti võimalusi ja piire sellest, millist infot kaitseb antud lahendus võõraste silmade eest.

Peab ausalt tunnistama seda, et isegi kasutades antud lahendust, pole ma kunagi lõpuni või põhjalikult tutvustavat teksti lugenud. Julgen oletada, et suure tõenäosusega sama moodi käitub ka valdav enamus basic - level kasutajaid. Huvitava faktina tahaks siin välja tuua seda, et päris suur inimeste hulk on arvamusel, et kasutades inkognito-režiimi peidavad nad täielikult oma tegevusi internetis võõraste silmade eest. Olles nad tervitusinfot läbi lugenud, teaksid, et päris nii see paraku ei toimi.

On olemas kahte tüüpi privaatsust: lokaalne ja onlain privaatsus. Brauseri ajalugu valguses on mõistlik kasutada inkognito moodi. Teie onlain turvalisusega pole see paraku seotud mitte kuidagi...

Põhimõtteliselt, inkognito tähendab seda, et brauser ei salvesta cookie’sid, ajutisi faile internetist või otsingute ajalugu, kui kasutaja on inkognito režiimis. Põhiline asi, mida antud lahendus teeb, on kasutaja otsingu ajalugu peitmine inimestelt, kes kasutavad koos teiega sama arvutit. Kuid antud sorti info varjamine ei pruugi olla pahatahtlik - inimesed tihti soovivad oma pereliikmetele jõulukinke tellida internetipoodidest selliselt, et sellest saaks üllatuskink. Kui ühisarvuti brauseris niisama google’dada ja asju vaadata, siis järgmisel internetikülastusel rõõmsalt näeb arvutikasutaja erinevaid “parimaid pakkumisi” viimati otsitud toodetega või teenustega. Inkognito režiimi abil aga sellist olukorda saab vältida.

Enamus kasutajaid eksivad oma arusaamisel inkognito võimalike piiride osas. Vaatamata inkognito tab’i avamisel selgelt lahtikirjutatud optsioonidele, mõned ikka arvavad, et absoluutselt kõik nende andmed on kaitstud ja teistele nähtamatud (kaasarvatud tööandjale), kuid eeldades seda võib sattuda piinlikule olukorrale, mis viib selgituste andmiseni juhatuse kabinettis. Lisaks sellele, tarkvara, mis on installeeritud teie arvutisse võib samuti mööda hiilida privaatsuse kaitsetest inkognito peale üleminekul.

Ei saa väita, et inkognito mood on kasutu, sest ta ikkagi tagab lokaalset privaatsust. Niikaua, kui kasutajad peavad meeles, mida täpsemalt võimaldab antud lahendus ning ei oota sellelt abivahendilt võluvitsa effekti, mis peaks tagama totaalset kaiset ning personaalsete andmete puutumatust, see võibki jääda kasulikuks tööristaks, mida on lihtne kasutada.
Kuid aga kasutaja tahab suuremat kaitset – peab ta kasutama teisi meetmeid. Sest osava „varga“ jaoks pole see üldse mingi takistus.<ref>[http://www.computerworld.com/article/3186941/web-browsers/you-are-not-very-incognito-in-incognito-mode.html"You are not very incognito in incognito mode" By Michael Connell, Computerworld | APR 4, 2017 10:42 AM PT]</ref>

== The Onion Router ehk Tor ==

Üks populaarsemaid privaatsustööriistu on The Onion Router ehk Tor. Kuna kõik andmepaketid koosnevad kahest osast: päisest ja andmetest endist, siis tavapärasel viisil edastatavate andmete puhul on isegi krüpteerimisel võimalik päise abil tuvastada, millal, kust ja kuhu on infot saadetud. Salastatuks jääb heal juhul vaid info sisu. Niimoodi saab andmete saaja tuvastada, kes on saatja, interneti teenusepakkuja näeb, millal ja kellele andmeid on saadetud ja samuti võib juhtuda, et päiseid saavad lugeda kolmandad osapooled. Tor lahendab selle probleemi, saates andmepakette suvalisi teid pidi läbi mitmete arvutite, nii et lõpptulemusena on võimatu tuvastada, kellelt ja kellele andmed tegelikult liikusid. Igal sammul kasutatakse erinevaid krüpteerimisvõtmeid, nii et iga lüli teab ainult seda, kellelt andmed tulid ja kellele ta need saatma peab. Kuna samast sõlmpunktist liigub läbi erinevate kasutajate andmeid, siis ei ole võimalik kogu andmete liikumsiteed kokku panna.<ref>[https://www.torproject.org/about/overview.html.en"Tor: Overview"]</ref>

Ehkki Tor-i sisene liikumine on kaitstud, võib tekkida oht privaatsusele viimases etapis, kui andmed peavad Tor-i võrgust väljuma. Krüpteeritud veebilehtede (HTTPS) külastamisel ei ole erilist ohtu, sel juhul näeb viimane lüli vaid seda, millist lehte külastatakse, saadetud info sisu või seda, kes tegelikult antud lehte külastas, pole vähemalt teoorias võimalik tuvastada. Krüpteerimata lehtede puhul on aga näha kogu saadetav info.<ref>[https://www.howtogeek.com/142380/htg-explains-is-tor-really-anonymous-and-secure/"Is Tor Really Anonymous and Secure?"]</ref> Näiteks 2007. aastal avaldati sellisel teel saadud ligi 100 saatkonna kasutajanimed ja paroolid. Samuti oli pealkuulatav nende e-mailide sisu. Neid andmeid kogunud Dan Egerstad’i sõnul oli 99% Tor-ist väljuvast infost krüpteerimata ja seega pealkuulatav. Ka paljude suurfirmade tundlikud andmed olid samal viisil jälgitavad. Siinkohal on tavakasutaja, kes soovib säilitada anonüümsust, küllaltki raskes olukorras. Kui veebileht, mida ta külastada soovib, ei võimalda krüpteerimist, siis on ainsateks valikuteks kas selle lehe külastamata järmine või riskimine võimaliku ohuga privaatsusele. Tihti liiguvad Tor-i sõlmedest läbi väga suured andmemahud. Mitmed punktid suudavad kuus läbi lasta kuni 10TB infot, mis läheks maksma umbes 5000 dollarit kuus. Võib eeldada, et lihtsalt vabatahtlikuse alusel keegi sellist summat välja ei käi. Järelikult on selle pealt võimalik mingil viisil teenida ja andmete müük on seejuures küllaltki tõenäoline.<ref>[http://www.infoworld.com/article/2649832/security/security-researcher-intercepts-embassy-passwords-from-tor.html"Security researcher intercepts embassy passwords from Tor"]</ref>

Kasutades samaaegselt turvalisi ja ebaturvalisi rakendusi, on võimalik identifitseerida ka Tor-is läbi turvaliste rakenduste tehtud andmevahetusi. BitTorrenti kui ebaturvalise rakenduse ja Tor-i võrgust väljuvate andmete abil suudeti katse käigus 23 päeva jooksul tuvastada 10 000 Tor-i kasutaja IP-aadressid. Lisaks BitTorrenti andmevoogudele suudeti jälgida ka muid andmeid, mida oli 1,93 korda rohkem kui BitTorrentiga seotud andmeid. Sealhulgas 23% nendest andmetest pärinesid tõenäoliselt turvalistest brauseritest.<ref>[http://static.usenix.org/events/leet11/tech/full_papers/LeBlond.pdf"One Bad Apple Spoils the Bunch: Exploiting P2P Applications to Trace and Profile Tor Users"]</ref>

Selleks, et teistel kasutajatel oleks võimalik privaatsust saavutada, peab olema ka neid, kes haldavad Tor-i ahela viimaseid lülisid, kust kaudu andmed Tor-i võrgust väljuvad. Kuna nemad on väljastpoolt identifitseeritavad, siis panevad nad ennast seeläbi vabatahtlikult ohtlikkusse olukorda. Anonüümsus saavutataksegi tegelikult ennast nende lõpplülide selja taha peites. Kui Tor-i võrku on kasutatud kuritegelikel eesmärkidel, siis viivad jäljed selle inimeseni, kelle arvutist andmed Tor-i võrgust väljusid. Leebematel juhtudel piirdub asi süüdistusega autroriõiguste rikkumises,<ref>[https://blog.torproject.org/blog/five-years-exit-node-operator"Five Years as an Exit Node Operator"]</ref> kuid inimesi on arreteeritud ka näiteks lapsporno levitamise<ref>[https://arstechnica.com/tech-policy/2012/11/tor-operator-charged-for-child-porn-transmitted-over-his-servers/"Tor operator charged for child porn transmitted over his servers"]</ref> või pommiähvarduste tegemise<ref>[http://www.theregister.co.uk/2007/09/16/bomb_threat_leads_police_to_raid_tor_operator/"German police raid home of man who operated Tor server"]</ref> eest. Sellised ohud vähendavad paratamatult Tori-i laadsete võrkude lõpp-punktide arvu, kuna võimalike süüdistustega on valmis riskima vaid tõelised entusiastid.

Lisaks otseselt IP-aadressi järgi kasutajate tuvastamisele, on võimalik neid tuvastada ka nn sõrmejälgede abil. Üheks selliseks vahendiks on Ubercookie. See eeldab küll brauseris JavaScripti lubamist, kuid suudab küllaltki täpselt kasutajat identifitseerida isegi juhul, kui IP-aadress on kättesaamatu. Kasutaja sõrmejälg koostatakse tema arvuti audio stack’i andmete ja DOM elementide suuruse, paigutuse jms järgi. Kuna elementide suurus sõltub resolutsioonist, kasutatavatest fontidest ja veel paljustki muust, siis on täpne elementide paigutus iga kasutaja jaoks praktiliselt unikaalne. Nende andmete põhjal koostatakse kasutajale kood, mille abil on võimalik teda identifitseerida ja sama kasutaja erinevaid tegevusi omavahel siduda. Iga sõrmejälg ei pruugi olla küll päris unikaalne, kuid need annavad siiski küllaltki täpseid võimalusi isiku identifitseerimiseks. On võimalik isegi kokku viia sama kasutaja sõrmjälg Tor brauseris ja mõnes tavalises brauseris.<ref>[http://ubercookie.robinlinus.com/faq.html"Ubercookie FAQ"]</ref>

Kasutaja identifitseerimiseks vajalikku infot võib anda ka hiire kerimismuster. Tavalise hiirega kettaga kerimisel on see info küll liialt ühetaoline, kuid puuteplaadi kasutajate puhul on võimalik tuvastada inimesele iseloomulik kerimismuster. Analoogset infot annab ka kursori liikumiskiirus.<ref>[http://jcarlosnorte.com/security/2016/03/06/advanced-tor-browser-fingerprinting.html"Advanced Tor Browser Fingerprinting"]</ref>

Eelnevalt kirjeldatud identifitseerimisvõimalustest on võimalik mööda hiilida, kui keelata brauseris JavaScript. See-eest klahvivajutuste põhjal kasutajate identifitseerimisel on see takistus suudetud kõrvaldada. Selle meetodi puhul jälgitakse klahvivajutuste vahelist aega ja seda, kui kaua klahvi korraga all hoitakse. Need mustrid on iga inimese puhul unikaalsed. Iseenesest on võimalik ka sellist identifitseerimist takistada: näiteks Chromele on olemas laiendus<ref>[https://chrome.google.com/webstore/detail/keyboard-privacy/aoeboeflhhnobfjkafamelopfeojdohk"Keyboard Privacy"]</ref>, mis talletab kasutaja klahvivajutused mällu ja edastab need seejärel juhusliku intervalliga. Sama meetodit kasutatakse ka heal eesmärgil, näiteks on analüüsivad mitmed pangad lisaturvalisuse tagamiseks kasutaja klahvivajutusi parooli ja kasutajanime sisestamisel, et tuvastada olukorda, kui tõenäoliselt on sisselogijaks keegi teine.<ref>[https://arstechnica.com/security/2015/07/how-the-way-you-type-can-shatter-anonymity-even-on-tor/"How the way you type can shatter anonymity—even on Tor"]</ref>

Teoreetiline võimalus on veel kasutada veebilehe külastajate identifitseerimiseks ultrahelisignaale, mida inimkõrv ei kuule, kuid mida näiteks nutitelefonid, arvutid ja muud taolised seadmed on võimelised vastu võtma. See eeldab küll teises seadmed vastava rakenduse olemasolu. Veebileht edastab vastava helisignaali, mille peale võib näiteks nutitelefon saata veebisaidi haldajale kasutaja andmed (nt IP-aadress, GPS-kooridnaadid, telefoninumber, IMEI kood jms). Ühelt poolt teeb selle meetodi praktikas kasutamise raskeks see, et teises seadmed peab olema installitud vastav rakendus, mis infot edastaks. Samas on võrreldes teiste meetoditega seda raskem brauseri seadete abil vältida, kuna ultrahelisignaali võib edastada ka mõne muu helifaili või video taustal. Lahenduseks oleks muidugi ka kõlarite väljalülitamine, kuid kas see alati meeles püsib. Siiani on seda meetodit teadaolevalt kasutatud vaid turunduslikel eesmärkidel.<ref>[https://themerkle.com/tor-users-at-risk-of-being-deanonymized-by-ultrasound-cross-device-tracking/"Tor Users at Risk of Being Deanonymized by Ultrasound Cross-Device Tracking"]</ref> Oht privaatsusele on isegi laiem kui ainult külastatavate veebilehtede tuvastamine. Selliseid ultrahelisignaale on võimalik edastada ka televisioonis, raadios või mõnes füüsilises kohas (nt poes), mille külastajate kohta tahetakse andmeid koguda. Hääljuhitavad telefonid, mis koguaeg ümbritsevad „kuulavad” muudavad selle tehnoloogia kasutamise veelgi lihtsamaks.<ref>[https://www.wired.com/2016/11/block-ultrasonic-signals-didnt-know-tracking/"How to block the ultrasonic signals you didn't know were tracking you"]</ref>

Eelnevast on näha, et oht privaatsusele võib ähvardada ootamatutest olukordadest. Enamik väljatoodud võimalusi on arendatud pigem teaduslikel eesmärkidel, et teha selgeks millisel tasemel on võimalik internetikasutajate privaatsust ohustada. Võib aga eeldada, et need, kes on päriselt huvitatud veebilehe külastajate isikute tuvastamisest, ei avalda oma meetodeid. Vastasel juhul on oht, et peagi suudetakse sellele mingi vastumeede leida ja kogu eelnev töö on praktiliselt asjata olnud.

=Viited=

<references />
https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone

I026 - Kevad 2017 - Privaatsus internetis kas võimatu missioon

2017-05-13T08:41:00Z

Asuun: /* Privaatsuse III risk: Häkkerid */

=Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?=
Autorid: Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek
https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

Aastaid tagasi inimesed pelgalt tajusid teatavaid ohtusid interneti kasutamisel ja olid häiritud võimalusest, et keegi „suur vend“ teab, mida nad internetis teevad, millest huvituvad ja halvemal juhul ehk püütakse seda infot nende vastu ära kasutada. Tänapäeval on privaatsuse puudumist internetis hakatud käsitlema kui uut reaalsust. Õigemini on hakatud inimeste tunnetust reaalsusest pealtnäha muuseas ümber kirjutama. On juba avalikult välja öeldud, et internet ongi avalik. See on uus reaalsus ja kui see ei meeldi, siis tasub interneti kasutamisest hoiduda. Privaatsuse kadumise õigustamiseks on üheltpoolt välja toodud inimeste enda käitumismustri muutumist viimastel aastakümnetel. Teisalt õigustatakse tekkinud olukorda kasulike teenustega, mida selline andmekogumine võimaldab välja töötada.

2012. aastal on Mark Zuckerberg öelnud <ref>[https://www.theguardian.com/technology/2010/jan/11/facebook-privacy/"Privacy no longer a social norm, says Facebook founder"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Kui Harvardi ühikatoas oma ettevõtmisega alustasime, küsiti meilt palju ’miks ma peaksin tahtma enda kohta käivat infot veebi riputada? Miks ma peaksin üldse endale veebilehte tahtma?’ Järgneval 5-6 aastal sai hoo sisse blogimine ja edukaks osutusid erinevad internetiteenused, mis võimaldasid kasutajatel erineva sisuga info jagamist. Peale sotsiaalvõrgustike võidukäiku, inimestel lihtsalt puudub ootus privaatsusele. Privaatsus ei ole enam sotsiaalne norm.“
|}
Talle sekundeerib Larri Page <ref>[https://www.recode.net/2014/3/19/11624738/googles-larry-page-on-internet-privacy-dont-throw-the-baby-out-with/"Google's Larry Page on Internet Privacy: Don't Throw the Baby Out With the Bathwater"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Maailm on muutumas. Telefoni kaasas kandes, see teab kus sa oled. Sinu kohta on ka palju muud infot. On arusaadav, miks inimesed küsivad keerulisi küsimusi. Minu arvates on meie ülesandeks pakkuda inimestele valikuid. Näidata neile kogutavaid andmeid, otsingu ajalugu, asukohateavet. Me oleme vaimustuses Chrome pakutavast incognito-režiimist ja pakume ka muid võimalusi. Meie ülesanne ongi anda inimestele valikuid ja infot nende ümber toimuva kohta.“
|}
2012. aastal lisas Page täiendava mõttekäigu <ref>[https://bits.blogs.nytimes.com/2012/10/17/larry-page-defends-googles-privacy-policy/"Larry Page Defends Google’s Privacy Policy"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Sisuliselt kõik, mida me teha tahame, on andmete kogumise piiramisega vastuolus. Paljud teenused, millest Google kliendid veel mõelnudki pole, jääksid tulemata.“
|}
Seega nii Zuckerberg kui Page lükkavad vastutuse probleemi eest pigem interneti kasutajatele. Mida ja kuidas inimene internetis teeb, on nende enda valik - meie asi on pakkuda võimalusi. Kui meile seatakse andmete kogumisel piirangud, jäävad paljud kasulikud teenused olemata.
Miks olukord selliseks on kujunenud? Kas indiviidi püüdlus privaatsuse poole on täiesti otstarbetu ja kokkuvõttes kahjulik. Ühest küljest Facebooki kasutades, me ei anna häiret, justkui oleks meie privaatsust kuidagi kahjustatud. Tahame ju ilmtingimata uurida ja vaadata, kuidas teistel läheb ning ühtlasi jagada oma tegemisi, kuid samas nõuame privaatsust? Võibolla vajame hoopis kaitset iseenda vastu? Teisalt Google põhjendused, et privaatsusest loobumine on pigem teoreetiline ja võimaldades Google-i enda tegevusi jälgida, aitame pigem luua uusi kasulikke teenuseid. Vahest on privaatsuse riivamine tõesti pigem tühja koha pealt produtseeritud pseudoprobleem?

= Kas privaatsus vajab kaitset? =
Nagu iga teema üle otsustamiseks, on vaja siinkohal kokku liita plussid ja miinused. Internetiprivaatsuse vähenemisel on lisaks negatiivsetele aspektidele olemas ka omad positiivsed küljed.

== Internetiprivaatsuse positiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==
# '''Inimesele jääb valikuvõimalus jääda anonüümseks.''' Tehnilised võimalused on tänapäeval piisavad inimese identifitseerimiseks ainuüksi internetti sisenemise käigus. Internetiteenuse pakkujatel on selge ülevaade, mida nende kliendid internetis teevad. Iseasi, kui palju neil on huvi ja ressurssi oma klientide järele luuramiseks. Seega reaalselt interneti privaatsust täna rangelt võttes ei esinegi. Samas, kujutades end ette teoreetilisse ruumi, kus privaatsus siiski eksisteeriks, võimaldaks see internetikasutajatel vabalt toimetada, kartmata hukkamõistu isegi juhul, kui nende tegevuses pole midagi seadusevastast.
# '''Ärakasutamisaltite interneti kasutajate kaitstus.''' Olukorras, kus internetikasutajate privaatsus on kaitstud, on komplitseeritud ka teiste internetikasutajate ärakasutamine, olgu siin siis mõeldud lapsi, vanureid, ebapädevaid arvutikasutajaid või miks mitte iga interneti kasutajat, sest vahel tundub, et suur hulk inimesi vajab kaitset ka iseenda eest. Inimestel, kes soovivad selliseid inimesi ära kasutada, oleks internetiprivaatsuse tingimustes keeruline oma sihtmärke üles leida. Samas peab tunnistama, et see positiivne argument on tänasel päeval taaskord pigem teoreetiline, kuna täielikku internetiprivaatsust ei esine.
# '''Sõnavabaduse soodustamine.''' Internet pakub võimalusi vabaks infovahetuseks läbi foorumite, suhtlusgruppide, kommentaariumite, sotsiaalmeedia, kus sisuliselt kõigil teemadel võib vabalt debateerida ja esitada ka peavoolust erinevaid arusaamu. Internetiprivaatsuse tingimustes on inimestel võimalus seda teha oma identiteeti avaldamata ja kartmata teiste osapoolte hinnanguid, hukkamõistu, kriitikat ja naeruvääristamist.
# '''Pressivabaduse soodustamine.''' Meedia on suuresti koondunud suurfirmade kätte, kes produtseerivad suurema osa infost, mida tavainimene igapäevaselt kasutab. Internetiprivaatsus võimaldab ühiskonnaliikmetel kasutada ka alternatiivseid viise oma vaadete levitamiseks, vältimaks suurkorporatsioonide huve info levitamisel. Kallutatud ühe poole seisukohti kajastava teabe asemel jõuab inforuumi sel moel tasakaalustatud infovoog.
# '''Innovatsioonile kaasaaitamine.''' Internetis levivad õppekeskkonnad ja temaatilised foorumid võimaldavad tänapäeval igaühel saada innovaatoriks, ettevõtjaks ja vabakutseliseks freelanceriks. Internetiprivaatsuse puudumine pidurdaks innovatsiooni, kuna info on kõigile vabalt kättesaadav ja kasutatav. Sel moel võib innovaatiline idee hääbuda juba enne, kui selle potentsiaal on saavutatud.
# '''Tülika infotulva vältimine.''' Interneti privaatsuse aspektist on oluline võimalus kasutajat mitte huvitav temaatika internetist välja lülitada. Näideteks võib tuua sotsiaalmeedias erinevate uudisvoogude ignoreerimise funktsionaalsused või teatud kasutajate blokeerimine/ignoreerimine, samuti reklaamiblokeerijad.
# '''Internetiprivaatsus ühiskonna tasakaalustajana.''' Ei pea olema vandenõuteoreetik tulemaks selle peale, et ühiskonnas on huvigruppe, kes pooldavad ühiskonnaliikmete igapäevaelu jälgimist valitsuse tasandil. Internetiprivaatsus toimib loomuliku regulatsioonina ja tasakaalustajana, et sellist süsteemi ei tekiks ja halbade kavatsustega huvigrupid ei saaks sellist infot kuritarvitada.

== Internetiprivaatsuse negatiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==

# '''Võimaldab varastada teiste intellektuaalset omandit.''' Kellegi intellektuaalset omandit on internetiprivaatsuse tingimustes lihtne omandada ja edasi levitada. Piisab kopeerimisest/allalaadimisest ja uuesti netis üles riputamisest.
# '''Võimaldab teisi teotada sõnakasutust valimata'''. Heaks näiteks on internetikommentaariumid kus kommenteerijad karistamatuse tingimustes käituvad viisil, mis päris elus ei tuleks kõne alla. Karistamatuse kontekst ja anonüümne ruum võivad kaasa aidata ka omamoodi kambavaimule, kus teineteist tegelikult mittetundvad inimesed koonduvad kaasajooksu efekti toimel ühise maski taha. Kriitika kipub sellistes tingimustes olema pahatihti lahmiv ja pahatahtlik.
# '''Raskemini kontrollitav algandmete autentsus.''' Anonüümsuse kontekst soodustab „alternatiivsete faktide“ vohamist. Olukorras, kus postitusele pole tarvis oma nime alla kirjutada on loomulik filter palju hapram – faktidena esitatakse oma nägemust või halvemal juhul genereeritakse lihtsalt pseudofakte nalja, propaganda või segaduse tekitamise eesmärgil.
# '''Tutvumine teiste inimestega on raskendatud.''' Internetiprivaatsuse kontekstis puudub meil reaalne info interneti avarustes „kohatud“ inimese kohta. See kuidas inimene käitub internetis ja päriselus võib suurel määral anonüümsuse tingimustes erineda. Samuti on keeruline teha taustakontrolli, kui meil on inimesest teada ainult nimi. Selles valguses tunduvad erinevad suhtlusportaalid võrdlemisi praktilist funktsiooni täitvad.
# '''Soodustab identiteedivargust.''' Sõrmejälje puudumine võimaldab inimesel internetis tegutseda ükskõik millise nime all – ka reaalselt eksisteeriva teise isikuna. Põhjuseid, sh kriminaalseid, võib leiutada niipalju kui fantaasia lubab. Teo motiiviks võib olla nt rikastumine, meelelahutus, kättemaks, mõjuvõim. Loetelu pole lõplik. Ühtlasi võivad identiteedid segi minna ka puht elulises olukorras, kus sama nimega isikuid eksisteerib rohkem kui üks.
# '''Takistab kommertseesmärkidel su „jäljeajamist“.''' Internetis oleme kõik tähele pannud maagilist nähtust, kus mingi toote/teenuse vastu kasvõi ühekordne huvitundmine võib muuta meie internetibrauseris kuvatavate bännerite sisu vastavalt meie huvile. Nii tagastavad otsingumootorid meile otsingutulemusi vastavalt meie isiklikule internetikasutuse profiilile, samuti võtab igaühe Facebook oma näo vastavalt meeldimistele ja linkide jagamisele. Kui internetiprivaatsus oleks täielikult tagatud, puuduks ka suurkorporatsioonide(võrgustike)l vastav andmebaas internetikasutajatega manipuleerimiseks.

=Erinevad riskid privaatsusele=

Tavaelus me ei jaga oma privaatset infot võõrastega. Me valime mida avaldame erinevatele inimestele valikuliselt. Samamoodi on tähtis kaaluda sama tehes erinevaid toiminguid internetis. Tuleb meeles pidada, et arvutite ja ka mobiilsete seadmete taga asuvad reaalsed inimesed ja kuna internet on järjest enam kättesaadav ja kasutatav, tuleb teada esinevaid riskitegureid.

Kuigi arvuti ise võib olla kaitstud antiviiruse ja tulemüüriga, postitavad inimesed ise erinevatesse keskkondadesse ja sotsiaalvõrgustikesse pilte endast ja oma lastest, infot millal ja kellega puhkusele minnakse ja taaskasutavad vanu paroole. Seda vaatamata sellele, et suurimad internetist tulenevad riskid ei ole mitte häkitud saamine, vaid hoopis meie privaatsuse rikkumine. Netis surfates mööda Facebooki, Googeldades või muudel lehtedel, jätame maha informatsiooniraja, mida ettevõtted ja ka valitsused saavad hiljem ära kasutada.

==Privaatsuse I risk: kasutaja==
Üheks suurimaks privaatsusriskiks peetakse kasutajat ennast, kuna kättesaadav info on korrelatsioonis kasutaja enda poolt jagatava infoga. IT integreerumisega erinevatesse valdkondadesse on oluliselt suurendanud kättesaadava informatsiooni hulka. Viimastel aastatel on palju räägitud '''küberhügieenist''', mis peaks inimese privaatsust kaitstuna hoidma. Kuid nutiseadmete ( eelkõige mõeldakse siin kaasaskantavaid seadmeid, nt nutitelefon, tahvelarvuti, aktiivsusmonitorid jne) suurenev turuosa ja populaarsus sunnib privaatsuse säilitamise seisukohalt lisameetmete tarvitusele võtu.

==Privaatsuse II risk: Suurfirmad==
Levinuma nutiseadme operatsioonisüsteemina tuntud Android (üle 85% turuosast <ref>[http://www.idc.com/promo/smartphone-market-share/os/"Smartphone OS Market Share, 2016 Q3"]</ref>) on ka tuntud kasutaja kohta rohkete andmete kogumisega. Levinud ütlus„'''If you do not pay for the product you are the product'''“ tundub siinkohal paika pidavat. Tasuta Google’i erinevaid teenuseid kasutades saavad kasutajad suunatud reklaame ja jagavad ümbritseva kohta palju informatsiooni, nt:
* Vastavalt kasutaja otsingutele, Gmaili sisule, youtube’i otsingutele saab kasutajale suunata ka vastavasisulist reklaami. Vaikimisi on selline funktsioon sisse lülitatud ja peidus, kuid seda annab ka välja lülitada.<ref>[https://www.google.com/settings/ads/"Google ads settings"]</ref>
* Otsingumootor salvestab lisaks otsingu sisule ka kaardirakenduses tehtud toimingud, täpse statistika otsingute kohta (nt mis päeval ja kellaajal kasutatakse teenuseid kõige tihemini).
* Asukoha andmed - Androidi seadmed lülitavad vaikimisi aegajalt GPSi sisse, et kasutaja asukohta määrata. Läbi selle saab Google Maps ka liiklusinfo.<ref>[https://maps.google.com/locationhistory"Google location history"]</ref>
* Seade salvestab ka Youtube’i otsingud , mille järgi hakatakse hilisemalt pakkuma soovituslikke videosid. Esmaslt tundub kasulik omadus, kuid paljud inimesed, kes kasutavad youtube’i põhiliselt muusika kuulamiseks, leiavad, et nad on lootusetult kasti jäänud, kuna soovituste algoritm ei ole piisavalt hea. <ref>[https://www.youtube.com/feed/history/search_history"Youtube search history"]</ref>
* Fotode asukoha sildistamine, geotaging
* Kõik kontoga seotud seadmed salvestatakse, lisaks sellele saab Google Dashboardiga muuta seotud rakenduste sätteid ja raporteid koostada. Kõik seadmed, millega on kasutaja kontoga sisse logitud . Kasulik omadus, kui seade peaks ära kaduma või kui tekkib kahtlus, et kontosid kasutab võõras isik.<ref>[https://myaccount.google.com/device-activity?pli=1"Google Device Activity"]</ref>
* Kogu enda kohta kogutud info on võimalik alla laadida Google Takeouti kaudu.<ref>[https://myaccount.google.com/intro/privacy"Google privacy intro"]</ref>
Kohustuslik kirjandus nutiseadmete kasutajatele <ref>[https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone"Privacy in the age of smartphone"]</ref>

Sotsiaalmeediakanalite rohkuse tõttu paisatakse enda kohta järjest rohkem informatsiooni interneti- Instagram (erinevad pildid, postitused, tegevused), Snapchat (lühivideod), Twitter (maailmavaatelised jms „säutsud“), Facebook (pildid, videod, huvid jne). Eelmainitud informatsiooni kättesaadavust saab inimene ise reguleerida, kuna ta ei kohustu neid kanaleid kasutama ja infohulk mida interneti paisata on vaba valik.
Kohati võib aga tunduda, et tegemist on kohustuslikult vabatahtliku tegevusega, kuna järjest enamate tegevuste jaoks on see kas vajalik või protsessi kulgu soodustav osa:
* LinkedIn- nö „professionaalne facebook“, kus saab jagada oma karjääri ja haridusinfot teistega, et ennast tööandjatele nähtavaks teha ja leida uusi tööalaseid kontakte.
* 2014 aastal teatas Big Bank, et testib uut süsteemi, kus kontrollitakse laenutaotleja tausta ka facebookist, et analüüsida kliendi finantskäitumist. Selleks on vaja pangale võimaldada ühekordne juurdepääs Facebooki profiili andmetele.
* 2016 aastal viis CareerBuilder läbi uuringu, kus küsitleti 2100 personalitöötajat, kellest 39% tunnistasid, et kasutavad sotsiaalmeediat uurimaks kandidaatide tausta. 50% vastanutest vastasid, et provokatiivsed ja sobimatud fotod võivad saada määravaks ka eduka töövestluse läbinud kandidaadi tööotsingul. 48% teatas, et ebameeldivaks teeb kandidaadi alkoholi või narkootikumide tarbimine. Ülejäänud tulemused()<ref>[https://www.stardiplats.ee/uudised/eputad-facebookis-peopiltidega-ettevaatust-tooandjad-vaatavad-sellele-vaga-viltu"Stardiplats- eputad facebookis peopiltidega, ettevaatust tööandjad vaatavad sellele väga viltu"]</ref>.
* Massiefekt seab ootused, kasutamaks erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid nt,
** kooligrupid (nt ITK kursuse grupid Facebookis),
** koolitöödega seotud kommuunid ja blogid (nt ITSPEA)
** sõpruskonna sündmustega kursis olemine (erinevate ürituste- sünnipäevade, pulmade jms kursis olemine),
** Avalike ürituste piletite soodsamalt saamine (väga levinud turundusvõte ürituse jaoks- peab attendima, et pilet odavamalt saada). Soovimatu tagajärg selle punkti osas tekkib veebilehe pidu.eu poolt tekitatav automaatne konto, kuhu tekkib kasutaja facebooki konto link, profiilipilt ja peod, kuhu kasutaja on märkinud ennast minema. See loob aga üksluise ja tihtipeale negatiivse kuvandi kasutajast (vt eelmist punkti).
* Turunduse lahutamatu osa- järjest enam turundatakse erinevaid üritusi läbi sotsiaalmeedia, kuna see on odav ja efektiivne. Tihtipeale on sellised kanalid ka ainsad, kust leida infot huvipakkuvate ürituste kohta.

==Privaatsuse III risk: Häkkerid==
Lisaks eelnevatele näidetele lisanduvad siia ka teised erinevad veebilehed, kuhu kasutaja ennast registreerima peab, et vastavat teenust kasutada. Kuna internetis pakutavate teenuste hulk on suhteliselt suur siis integreeritakse tihtipeale erinevad kontod omavahel, kuna usaldatakse küberturbe probleemid teenusepakkujatele (tavaliselt Facebook ja Google). Kuigi väiksematele kräkkeritele jäävad suurkorporatsioonid tihtipeale liiga suureks tükiks, on viimased aga kogenumate rühmituste tavapärased sihtmärgid. All toodud näited kirjeldavad väga värvikalt, et tavakasutaja ei saa 100% oma privaatsuse eest vastutada, kuna tihtipeale sattuvad andmed häkkerite kätte poliitilistel ajenditel.
* 2012 aastal tuli avalikuks Nasdaq, Heartland payment system, global payment system ja 7-eleveni vastu suunatud rünnak, kus 6 liikmeline häkkerirühmitus röövis infosüsteemist üle 160 mln kasutaja deebet- ja krediitkaardide numbrid ja paroolid. Info müüdi edasi mustal turul ( USA konto andmed 10$/konto, Kanada 15$/konto ja Euroopa 50$/konto).<ref>[http://www.nydailynews.com/news/national/russians-ukrainian-charged-largest-hacking-spree-u-s-history-article-1.1408948"NYDaily- Russian-ukraine charged largest hacking spree us history"]</ref>
* Samal aastal leidis Khosrow Zarefarid (Iraani tarkvara insener) Iraani pangandussüsteemist suure turvaaugu, millest ta ka ametliku raporti kirjutas, kuid millele reageerimata jäeti. Protestimärgiks ründas ta kohalikku pangandussüsteemi ja postitas saadud info ( 3mln klienti ,üle 22 panka) oma blogisse (mille kõrvaldas google), kust võis leida konto numbri, parooli, omaniku nime .<ref>[http://www.zdnet.com/article/3-million-bank-accounts-hacked-in-iran/"ZDnet- 3-million bank accounts hacked in iran"]</ref>
* 2013 aastal rööviti Adobe’i andmebaasidest üle 38 mln kasutaja andmed- kasutajanimi, parool, e-mail, krediitkaardi andmed.<ref>[http://krebsonsecurity.com/2013/10/adobe-breach-impacted-at-least-38-million-users/"Krebson Security- adobe breach impacted at least 38 million users"]</ref>
* Samal aastal rünnati „US Office of Personnel management“ , mille käigus rööviti üle 21 mln riigitöötaja andmed. Rünnaku käigus saadi tõenäoliselt isiklikumat infot, kui ühestki sotsiaalmeediast saada võimalik- alustades inimese isikukoodist ja silmavärvist lõpetades registreeritud ajalooga- sõltuvused, finantskäitumine jne). Rünnakus kahtlustatakse Hiina häkkereid.<ref>[http://www.reuters.com/article/us-cybersecurity-usa-idUSKCN0PJ2M420150709?feedType=RSS&feedName=topNews&utm_source=twitter"Reuters- Millions more Americans hit by government personnel data hack"]</ref>
* 2015 aastal rünnati Itaalia küberturbe firma Hacking Team’i, protestimärgiks, kuna viimaste klientide seas olid repressiivsed valitsused (Nigeeria, Etioopia, Kashastan, Usbekistan, Saudi Araabia, Venemaa jt), kes on rikkunud inimõigusi. Firma müüs erinevat nuhkvara ja sarnaseid teenuseid. <ref>[https://www.theguardian.com/technology/2015/jul/06/hacking-team-hacked-firm-sold-spying-tools-to-repressive-regimes-documents-claim"The guardian-Hacking Team hacked: firm sold spying tools to repressive regimes, documents claim"]</ref>
* Samal aastal rünnati Tesco Banka, kus varastati 9000 kliendi kontodelt üle 2,5 mln £.<ref>[http://www.theregister.co.uk/2016/11/30/tesco_bank_breach_former_insider_breach_theory/"The register- Tesco bank breach: former insider breach theory"]</ref>
* Lisaks ründas häkkerite rühmitu Anonymous Filipiinide valimiskomissiooni , protestimärgiks, kuna eeldatati, et valimistulemusi manipuleeritakse. Rünnaku tulemusena avalikustati kõikide valijate andmed (55 mln inimese).<ref>[http://blog.trendmicro.com/trendlabs-security-intelligence/55m-registered-voters-risk-philippine-commission-elections-hacked/"TrendMicro-Data Protection Mishap Leaves 55M Philippine Voters at Risk"]</ref>
* 2016 aastal rünnati ClixSense’i, mille käigus varastati üle 6,6 mln kasutaja andmed, mille seas olid nimed, isikukoodid, elukoha aadressid ja finantsandmed. Rünnaku eesmärgiks oli kasumi teenimine, häkkerid postitasid osa andmetest veebi ja lubasid ülejäänud maha müüa.<ref>[https://www.digitaltrends.com/computing/clixsense-hacked/"Digital trends- Clixsense hacked"]</ref>

== Privaatsuse IV risk: Käitumismustrid ==

On teada, et igale isikule on omane tema profiiliga sobituv sotsiaalne võrgustik ning seega ka tema kasutuses olevate linkide kogum on samuti unikaalne. Eeldades, et kasutajad külastavad linke oma rakendustes sagedamini kui mõni juhuslik surfaja, sisaldab surfamise ajalugu kindlaid mustreid, mis omakorda võivad viidata identiteedile. Et testida antud teoriat reaalsuses oli läbiviidud järgmine eksperiment: 400 vabatahtlikul paluti jagada enda netikülastuste ajalugu. Töögrupp oli võimeline tuvastama 70% kasutajatest. Kuidas asi toimib?

Inimesed on oma harjumuste orjad. Inimese nägu / IP aadress / telefoninumber / kliendiprogrammid / jne. võivad olla muudetud, kuid inimeste käitumine sageli jääb samaks.

Mõned aastad tagasi tegid kaitseorganid suuri edusamme, tabades kahtlusalust tema poe ostukorvi mustri alusel. Ning see toimis hästi. Oletame, et teil on tarvis tabada kurjategija, kes enne kuritegu toimepanemist kasutas pangakaarte, poodide lojaalsusprogrammi kaarte ning teisi kliendikaarte. Peale kuriteo teostamist isik otsustas ennast varjata, tühjendades enda kontot ning kolides teise kohta elama. Kasutades sularaha ning võltsitud dokumente.

Korrakaitsjad, kes on varustatud aastatepikkuse kliendi ajalooga tuvastavad kindlaid mustreid inimese käitumises. Milliseid puuvilju ta ostab, millised on tema maitse ja toodete eelistused ning milliseid jooke eelistab. Arvatavasti kurjategija ei liitu uuesti kliendiprogrammiga, et käitumis muster poleks ka edaspidi jälgitav. Kuid korrakaitsjad palusid riigipoekettidel analüüsida ostukorve vastu mustreid, mida on nad kogunud kurjategija varasemast ostu ajaloost, ning pidid tõdema, et tulemused olid üpris täpsed ning võimaldasid tabada kurjategija. Ning isegi kui kurjategija suudaks vältida enda ostukorvi mustreid, kas ta oleks piisavalt arukas ning võimeline muutma kõiki oma harjumusi?

Antud näide on küll füüsilisest maailmast. Aga idee jääb samaks ka võrgumaailmas. Me tavaliselt külastame samu saite, loeme artikleid sama palju aega ning meil on kalduvus läbi vaadata postitusi oma sõpruskonnast. Ükski tehniline meede, nagu IP-varjamist võimaldav VPN, ei muuda meie harjumisi.

On palju räägitud, et privaatsust enam ei eksisteeri, kuigi see ei pruugi olla veel nii hull. Tõde on see, et tarbijad ei saa loota anonüümsust pakutavatele toodetele, niikaua, kui nende käitumist, kalduvusi, sõpru, nende käitumismustreid jälgidatakse. Privaatsuse äppid ja inkognito režiimid on maadalama astme kaitsed, mis raskendab üldiselt inimese tegevuse jälgimist, tavapäraseid lahendusi kasutades. Aga kõik sõltub eesmärkidest. Tuleb alati silmas pidada, et kõik need äppid ja kaitsed hoiavad anult keskpärast kurjategijat eemal, kuid mitte oma ala professionaale <ref>[http://www.computerworld.com/article/3171669/data-privacy/true-privacy-online-is-not-viable.html "True privacy online is not viable" By By Evan Schuman, Computerworld |FEB 21, 2017 3:00 AM PT]</ref>

==Privaatsuse V risk: Suur Vend==
1946 aastal sõlmiti kokkulepe Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa vahel koguda, analüüsida ja jagada informatsioon. Selle grupi liikmeid tuntakse nüüd, kui Viite Silma. Koos kogutakse ja analüüsitakse infot kõigi maailma osade kohta ja tegemist on nagu optimeeritud luureagentuuriga, mis töötab väljaspool rahvusvahelisi seadusi ja regulatsioone.

Kuigi liikmesriigid lubasid üksteise järele mitte luurata, avalikustas Edward Snowden 2013 aastal, et see ei ole nii ja osad leppega liitunud riigid luurasid teise liikmesriigi kodanike järele ja seejärel jagasid saadud infot, et mööda hiilida oma kodanike järele luuramise keelust, mis on rakendatud kohalike seadustega.

Nüüdseks on Viie silma grupp laienenud ja informatsiooni jagavate riikide ringiga on liitunud uusi maid. Tekkinud on Üheksa silam, mille liige on ka näiteks Prantsusmaa ja ka Neliteist silma.

= Privaatsuse saavutamise tööriistad=

Nüüdseks peaks kõik inimesed teadma, et internetiprivaatsus on oluline aga ehk ei teata kuidas alustada. Vaatame järgnevalt paari vahendit selle saavutamiseks.

== Incognito režiim veebilehitsejatel ==
Kaasaaegsed brauserid pakuvad tänapäeval üsna tõhusaid privaatsust tagavaid võimalusi, mis on tuntud erinevate nimede alt: Incognito Mode in Chrome, Private Browsing in Firefox and Opera, InPrivate Browsing in Internet Explorer and Microsoft Edge, and Private Window in Safari.
Kuna kõik need lahendused pakuvad üsna sarnast teenust, siis võib analüüsida seda Incognito Mode’i näitel. Avades Chrome’is akent inkognito režiimis, näeb kasutaja täpsemat kirjeldust, mis seletab lahti võimalusi ja piire sellest, millist infot kaitseb antud lahendus võõraste silmade eest.

Peab ausalt tunnistama seda, et isegi kasutades antud lahendust, pole ma kunagi lõpuni või põhjalikult tutvustavat teksti lugenud. Julgen oletada, et suure tõenäosusega sama moodi käitub ka valdav enamus basic - level kasutajaid. Huvitava faktina tahaks siin välja tuua seda, et päris suur inimeste hulk on arvamusel, et kasutades inkognito-režiimi peidavad nad täielikult oma tegevusi internetis võõraste silmade eest. Olles nad tervitusinfot läbi lugenud, teaksid, et päris nii see paraku ei toimi.

On olemas kahte tüüpi privaatsust: lokaalne ja onlain privaatsus. Brauseri ajalugu valguses on mõistlik kasutada inkognito moodi. Teie onlain turvalisusega pole see paraku seotud mitte kuidagi...

Põhimõtteliselt, inkognito tähendab seda, et brauser ei salvesta cookie’sid, ajutisi faile internetist või otsingute ajalugu, kui kasutaja on inkognito režiimis. Põhiline asi, mida antud lahendus teeb, on kasutaja otsingu ajalugu peitmine inimestelt, kes kasutavad koos teiega sama arvutit. Kuid antud sorti info varjamine ei pruugi olla pahatahtlik - inimesed tihti soovivad oma pereliikmetele jõulukinke tellida internetipoodidest selliselt, et sellest saaks üllatuskink. Kui ühisarvuti brauseris niisama google’dada ja asju vaadata, siis järgmisel internetikülastusel rõõmsalt näeb arvutikasutaja erinevaid “parimaid pakkumisi” viimati otsitud toodetega või teenustega. Inkognito režiimi abil aga sellist olukorda saab vältida.

Enamus kasutajaid eksivad oma arusaamisel inkognito võimalike piiride osas. Vaatamata inkognito tab’i avamisel selgelt lahtikirjutatud optsioonidele, mõned ikka arvavad, et absoluutselt kõik nende andmed on kaitstud ja teistele nähtamatud (kaasarvatud tööandjale), kuid eeldades seda võib sattuda piinlikule olukorrale, mis viib selgituste andmiseni juhatuse kabinettis. Lisaks sellele, tarkvara, mis on installeeritud teie arvutisse võib samuti mööda hiilida privaatsuse kaitsetest inkognito peale üleminekul.

Ei saa väita, et inkognito mood on kasutu, sest ta ikkagi tagab lokaalset privaatsust. Niikaua, kui kasutajad peavad meeles, mida täpsemalt võimaldab antud lahendus ning ei oota sellelt abivahendilt võluvitsa effekti, mis peaks tagama totaalset kaiset ning personaalsete andmete puutumatust, see võibki jääda kasulikuks tööristaks, mida on lihtne kasutada.
Kuid aga kasutaja tahab suuremat kaitset – peab ta kasutama teisi meetmeid. Sest osava „varga“ jaoks pole see üldse mingi takistus.<ref>[http://www.computerworld.com/article/3186941/web-browsers/you-are-not-very-incognito-in-incognito-mode.html"You are not very incognito in incognito mode" By Michael Connell, Computerworld | APR 4, 2017 10:42 AM PT]</ref>

== The Onion Router ehk Tor ==

Üks populaarsemaid privaatsustööriistu on The Onion Router ehk Tor. Kuna kõik andmepaketid koosnevad kahest osast: päisest ja andmetest endist, siis tavapärasel viisil edastatavate andmete puhul on isegi krüpteerimisel võimalik päise abil tuvastada, millal, kust ja kuhu on infot saadetud. Salastatuks jääb heal juhul vaid info sisu. Niimoodi saab andmete saaja tuvastada, kes on saatja, interneti teenusepakkuja näeb, millal ja kellele andmeid on saadetud ja samuti võib juhtuda, et päiseid saavad lugeda kolmandad osapooled. Tor lahendab selle probleemi, saates andmepakette suvalisi teid pidi läbi mitmete arvutite, nii et lõpptulemusena on võimatu tuvastada, kellelt ja kellele andmed tegelikult liikusid. Igal sammul kasutatakse erinevaid krüpteerimisvõtmeid, nii et iga lüli teab ainult seda, kellelt andmed tulid ja kellele ta need saatma peab. Kuna samast sõlmpunktist liigub läbi erinevate kasutajate andmeid, siis ei ole võimalik kogu andmete liikumsiteed kokku panna.<ref>[https://www.torproject.org/about/overview.html.en"Tor: Overview"]</ref>

Ehkki Tor-i sisene liikumine on kaitstud, võib tekkida oht privaatsusele viimases etapis, kui andmed peavad Tor-i võrgust väljuma. Krüpteeritud veebilehtede (HTTPS) külastamisel ei ole erilist ohtu, sel juhul näeb viimane lüli vaid seda, millist lehte külastatakse, saadetud info sisu või seda, kes tegelikult antud lehte külastas, pole vähemalt teoorias võimalik tuvastada. Krüpteerimata lehtede puhul on aga näha kogu saadetav info.<ref>[https://www.howtogeek.com/142380/htg-explains-is-tor-really-anonymous-and-secure/"Is Tor Really Anonymous and Secure?"]</ref> Näiteks 2007. aastal avaldati sellisel teel saadud ligi 100 saatkonna kasutajanimed ja paroolid. Samuti oli pealkuulatav nende e-mailide sisu. Neid andmeid kogunud Dan Egerstad’i sõnul oli 99% Tor-ist väljuvast infost krüpteerimata ja seega pealkuulatav. Ka paljude suurfirmade tundlikud andmed olid samal viisil jälgitavad. Siinkohal on tavakasutaja, kes soovib säilitada anonüümsust, küllaltki raskes olukorras. Kui veebileht, mida ta külastada soovib, ei võimalda krüpteerimist, siis on ainsateks valikuteks kas selle lehe külastamata järmine või riskimine võimaliku ohuga privaatsusele. Tihti liiguvad Tor-i sõlmedest läbi väga suured andmemahud. Mitmed punktid suudavad kuus läbi lasta kuni 10TB infot, mis läheks maksma umbes 5000 dollarit kuus. Võib eeldada, et lihtsalt vabatahtlikuse alusel keegi sellist summat välja ei käi. Järelikult on selle pealt võimalik mingil viisil teenida ja andmete müük on seejuures küllaltki tõenäoline.<ref>[http://www.infoworld.com/article/2649832/security/security-researcher-intercepts-embassy-passwords-from-tor.html"Security researcher intercepts embassy passwords from Tor"]</ref>

Kasutades samaaegselt turvalisi ja ebaturvalisi rakendusi, on võimalik identifitseerida ka Tor-is läbi turvaliste rakenduste tehtud andmevahetusi. BitTorrenti kui ebaturvalise rakenduse ja Tor-i võrgust väljuvate andmete abil suudeti katse käigus 23 päeva jooksul tuvastada 10 000 Tor-i kasutaja IP-aadressid. Lisaks BitTorrenti andmevoogudele suudeti jälgida ka muid andmeid, mida oli 1,93 korda rohkem kui BitTorrentiga seotud andmeid. Sealhulgas 23% nendest andmetest pärinesid tõenäoliselt turvalistest brauseritest.<ref>[http://static.usenix.org/events/leet11/tech/full_papers/LeBlond.pdf"One Bad Apple Spoils the Bunch: Exploiting P2P Applications to Trace and Profile Tor Users"]</ref>

Selleks, et teistel kasutajatel oleks võimalik privaatsust saavutada, peab olema ka neid, kes haldavad Tor-i ahela viimaseid lülisid, kust kaudu andmed Tor-i võrgust väljuvad. Kuna nemad on väljastpoolt identifitseeritavad, siis panevad nad ennast seeläbi vabatahtlikult ohtlikkusse olukorda. Anonüümsus saavutataksegi tegelikult ennast nende lõpplülide selja taha peites. Kui Tor-i võrku on kasutatud kuritegelikel eesmärkidel, siis viivad jäljed selle inimeseni, kelle arvutist andmed Tor-i võrgust väljusid. Leebematel juhtudel piirdub asi süüdistusega autroriõiguste rikkumises,<ref>[https://blog.torproject.org/blog/five-years-exit-node-operator"Five Years as an Exit Node Operator"]</ref> kuid inimesi on arreteeritud ka näiteks lapsporno levitamise<ref>[https://arstechnica.com/tech-policy/2012/11/tor-operator-charged-for-child-porn-transmitted-over-his-servers/"Tor operator charged for child porn transmitted over his servers"]</ref> või pommiähvarduste tegemise<ref>[http://www.theregister.co.uk/2007/09/16/bomb_threat_leads_police_to_raid_tor_operator/"German police raid home of man who operated Tor server"]</ref> eest. Sellised ohud vähendavad paratamatult Tori-i laadsete võrkude lõpp-punktide arvu, kuna võimalike süüdistustega on valmis riskima vaid tõelised entusiastid.

Lisaks otseselt IP-aadressi järgi kasutajate tuvastamisele, on võimalik neid tuvastada ka nn sõrmejälgede abil. Üheks selliseks vahendiks on Ubercookie. See eeldab küll brauseris JavaScripti lubamist, kuid suudab küllaltki täpselt kasutajat identifitseerida isegi juhul, kui IP-aadress on kättesaamatu. Kasutaja sõrmejälg koostatakse tema arvuti audio stack’i andmete ja DOM elementide suuruse, paigutuse jms järgi. Kuna elementide suurus sõltub resolutsioonist, kasutatavatest fontidest ja veel paljustki muust, siis on täpne elementide paigutus iga kasutaja jaoks praktiliselt unikaalne. Nende andmete põhjal koostatakse kasutajale kood, mille abil on võimalik teda identifitseerida ja sama kasutaja erinevaid tegevusi omavahel siduda. Iga sõrmejälg ei pruugi olla küll päris unikaalne, kuid need annavad siiski küllaltki täpseid võimalusi isiku identifitseerimiseks. On võimalik isegi kokku viia sama kasutaja sõrmjälg Tor brauseris ja mõnes tavalises brauseris.<ref>[http://ubercookie.robinlinus.com/faq.html"Ubercookie FAQ]</ref>

Kasutaja identifitseerimiseks vajalikku infot võib anda ka hiire kerimismuster. Tavalise hiirega kettaga kerimisel on see info küll liialt ühetaoline, kuid puuteplaadi kasutajate puhul on võimalik tuvastada inimesele iseloomulik kerimismuster. Analoogset infot annab ka kursori liikumiskiirus.<ref>[http://jcarlosnorte.com/security/2016/03/06/advanced-tor-browser-fingerprinting.html"Advanced Tor Browser Fingerprinting]</ref>

Eelnevalt kirjeldatud identifitseerimisvõimalustest on võimalik mööda hiilida, kui keelata brauseris JavaScript. See-eest klahvivajutuste põhjal kasutajate identifitseerimisel on see takistus suudetud kõrvaldada. Selle meetodi puhul jälgitakse klahvivajutuste vahelist aega ja seda, kui kaua klahvi korraga all hoitakse. Need mustrid on iga inimese puhul unikaalsed. Iseenesest on võimalik ka sellist identifitseerimist takistada: näiteks Chromele on olemas laiendus<ref>[https://chrome.google.com/webstore/detail/keyboard-privacy/aoeboeflhhnobfjkafamelopfeojdohk"Keyboard Privacy]</ref>, mis talletab kasutaja klahvivajutused mällu ja edastab need seejärel juhusliku intervalliga. Sama meetodit kasutatakse ka heal eesmärgil, näiteks on analüüsivad mitmed pangad lisaturvalisuse tagamiseks kasutaja klahvivajutusi parooli ja kasutajanime sisestamisel, et tuvastada olukorda, kui tõenäoliselt on sisselogijaks keegi teine.<ref>[https://arstechnica.com/security/2015/07/how-the-way-you-type-can-shatter-anonymity-even-on-tor/"How the way you type can shatter anonymity—even on Tor]</ref>

Teoreetiline võimalus on veel kasutada veebilehe külastajate identifitseerimiseks ultrahelisignaale, mida inimkõrv ei kuule, kuid mida näiteks nutitelefonid, arvutid ja muud taolised seadmed on võimelised vastu võtma. See eeldab küll teises seadmed vastava rakenduse olemasolu. Veebileht edastab vastava helisignaali, mille peale võib näiteks nutitelefon saata veebisaidi haldajale kasutaja andmed (nt IP-aadress, GPS-kooridnaadid, telefoninumber, IMEI kood jms). Ühelt poolt teeb selle meetodi praktikas kasutamise raskeks see, et teises seadmed peab olema installitud vastav rakendus, mis infot edastaks. Samas on võrreldes teiste meetoditega seda raskem brauseri seadete abil vältida, kuna ultrahelisignaali võib edastada ka mõne muu helifaili või video taustal. Lahenduseks oleks muidugi ka kõlarite väljalülitamine, kuid kas see alati meeles püsib. Siiani on seda meetodit teadaolevalt kasutatud vaid turunduslikel eesmärkidel.<ref>[https://themerkle.com/tor-users-at-risk-of-being-deanonymized-by-ultrasound-cross-device-tracking/"Tor Users at Risk of Being Deanonymized by Ultrasound Cross-Device Tracking]</ref> Oht privaatsusele on isegi laiem kui ainult külastatavate veebilehtede tuvastamine. Selliseid ultrahelisignaale on võimalik edastada ka televisioonis, raadios või mõnes füüsilises kohas (nt poes), mille külastajate kohta tahetakse andmeid koguda. Hääljuhitavad telefonid, mis koguaeg ümbritsevad „kuulavad” muudavad selle tehnoloogia kasutamise veelgi lihtsamaks.<ref>[https://www.wired.com/2016/11/block-ultrasonic-signals-didnt-know-tracking/"How to block the ultrasonic signals you didn't know were tracking you"]</ref>

Eelnevast on näha, et oht privaatsusele võib ähvardada ootamatutest olukordadest. Enamik väljatoodud võimalusi on arendatud pigem teaduslikel eesmärkidel, et teha selgeks millisel tasemel on võimalik internetikasutajate privaatsust ohustada. Võib aga eeldada, et need, kes on päriselt huvitatud veebilehe külastajate isikute tuvastamisest, ei avalda oma meetodeid. Vastasel juhul on oht, et peagi suudetakse sellele mingi vastumeede leida ja kogu eelnev töö on praktiliselt asjata olnud.

=Viited=

<references />
https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone

I026 - Kevad 2017 - Privaatsus internetis kas võimatu missioon

2017-05-13T08:40:44Z

Asuun: /* Privaatsuse III risk: Häkkerid */

=Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?=
Autorid: Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek
https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

Aastaid tagasi inimesed pelgalt tajusid teatavaid ohtusid interneti kasutamisel ja olid häiritud võimalusest, et keegi „suur vend“ teab, mida nad internetis teevad, millest huvituvad ja halvemal juhul ehk püütakse seda infot nende vastu ära kasutada. Tänapäeval on privaatsuse puudumist internetis hakatud käsitlema kui uut reaalsust. Õigemini on hakatud inimeste tunnetust reaalsusest pealtnäha muuseas ümber kirjutama. On juba avalikult välja öeldud, et internet ongi avalik. See on uus reaalsus ja kui see ei meeldi, siis tasub interneti kasutamisest hoiduda. Privaatsuse kadumise õigustamiseks on üheltpoolt välja toodud inimeste enda käitumismustri muutumist viimastel aastakümnetel. Teisalt õigustatakse tekkinud olukorda kasulike teenustega, mida selline andmekogumine võimaldab välja töötada.

2012. aastal on Mark Zuckerberg öelnud <ref>[https://www.theguardian.com/technology/2010/jan/11/facebook-privacy/"Privacy no longer a social norm, says Facebook founder"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Kui Harvardi ühikatoas oma ettevõtmisega alustasime, küsiti meilt palju ’miks ma peaksin tahtma enda kohta käivat infot veebi riputada? Miks ma peaksin üldse endale veebilehte tahtma?’ Järgneval 5-6 aastal sai hoo sisse blogimine ja edukaks osutusid erinevad internetiteenused, mis võimaldasid kasutajatel erineva sisuga info jagamist. Peale sotsiaalvõrgustike võidukäiku, inimestel lihtsalt puudub ootus privaatsusele. Privaatsus ei ole enam sotsiaalne norm.“
|}
Talle sekundeerib Larri Page <ref>[https://www.recode.net/2014/3/19/11624738/googles-larry-page-on-internet-privacy-dont-throw-the-baby-out-with/"Google's Larry Page on Internet Privacy: Don't Throw the Baby Out With the Bathwater"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Maailm on muutumas. Telefoni kaasas kandes, see teab kus sa oled. Sinu kohta on ka palju muud infot. On arusaadav, miks inimesed küsivad keerulisi küsimusi. Minu arvates on meie ülesandeks pakkuda inimestele valikuid. Näidata neile kogutavaid andmeid, otsingu ajalugu, asukohateavet. Me oleme vaimustuses Chrome pakutavast incognito-režiimist ja pakume ka muid võimalusi. Meie ülesanne ongi anda inimestele valikuid ja infot nende ümber toimuva kohta.“
|}
2012. aastal lisas Page täiendava mõttekäigu <ref>[https://bits.blogs.nytimes.com/2012/10/17/larry-page-defends-googles-privacy-policy/"Larry Page Defends Google’s Privacy Policy"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Sisuliselt kõik, mida me teha tahame, on andmete kogumise piiramisega vastuolus. Paljud teenused, millest Google kliendid veel mõelnudki pole, jääksid tulemata.“
|}
Seega nii Zuckerberg kui Page lükkavad vastutuse probleemi eest pigem interneti kasutajatele. Mida ja kuidas inimene internetis teeb, on nende enda valik - meie asi on pakkuda võimalusi. Kui meile seatakse andmete kogumisel piirangud, jäävad paljud kasulikud teenused olemata.
Miks olukord selliseks on kujunenud? Kas indiviidi püüdlus privaatsuse poole on täiesti otstarbetu ja kokkuvõttes kahjulik. Ühest küljest Facebooki kasutades, me ei anna häiret, justkui oleks meie privaatsust kuidagi kahjustatud. Tahame ju ilmtingimata uurida ja vaadata, kuidas teistel läheb ning ühtlasi jagada oma tegemisi, kuid samas nõuame privaatsust? Võibolla vajame hoopis kaitset iseenda vastu? Teisalt Google põhjendused, et privaatsusest loobumine on pigem teoreetiline ja võimaldades Google-i enda tegevusi jälgida, aitame pigem luua uusi kasulikke teenuseid. Vahest on privaatsuse riivamine tõesti pigem tühja koha pealt produtseeritud pseudoprobleem?

= Kas privaatsus vajab kaitset? =
Nagu iga teema üle otsustamiseks, on vaja siinkohal kokku liita plussid ja miinused. Internetiprivaatsuse vähenemisel on lisaks negatiivsetele aspektidele olemas ka omad positiivsed küljed.

== Internetiprivaatsuse positiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==
# '''Inimesele jääb valikuvõimalus jääda anonüümseks.''' Tehnilised võimalused on tänapäeval piisavad inimese identifitseerimiseks ainuüksi internetti sisenemise käigus. Internetiteenuse pakkujatel on selge ülevaade, mida nende kliendid internetis teevad. Iseasi, kui palju neil on huvi ja ressurssi oma klientide järele luuramiseks. Seega reaalselt interneti privaatsust täna rangelt võttes ei esinegi. Samas, kujutades end ette teoreetilisse ruumi, kus privaatsus siiski eksisteeriks, võimaldaks see internetikasutajatel vabalt toimetada, kartmata hukkamõistu isegi juhul, kui nende tegevuses pole midagi seadusevastast.
# '''Ärakasutamisaltite interneti kasutajate kaitstus.''' Olukorras, kus internetikasutajate privaatsus on kaitstud, on komplitseeritud ka teiste internetikasutajate ärakasutamine, olgu siin siis mõeldud lapsi, vanureid, ebapädevaid arvutikasutajaid või miks mitte iga interneti kasutajat, sest vahel tundub, et suur hulk inimesi vajab kaitset ka iseenda eest. Inimestel, kes soovivad selliseid inimesi ära kasutada, oleks internetiprivaatsuse tingimustes keeruline oma sihtmärke üles leida. Samas peab tunnistama, et see positiivne argument on tänasel päeval taaskord pigem teoreetiline, kuna täielikku internetiprivaatsust ei esine.
# '''Sõnavabaduse soodustamine.''' Internet pakub võimalusi vabaks infovahetuseks läbi foorumite, suhtlusgruppide, kommentaariumite, sotsiaalmeedia, kus sisuliselt kõigil teemadel võib vabalt debateerida ja esitada ka peavoolust erinevaid arusaamu. Internetiprivaatsuse tingimustes on inimestel võimalus seda teha oma identiteeti avaldamata ja kartmata teiste osapoolte hinnanguid, hukkamõistu, kriitikat ja naeruvääristamist.
# '''Pressivabaduse soodustamine.''' Meedia on suuresti koondunud suurfirmade kätte, kes produtseerivad suurema osa infost, mida tavainimene igapäevaselt kasutab. Internetiprivaatsus võimaldab ühiskonnaliikmetel kasutada ka alternatiivseid viise oma vaadete levitamiseks, vältimaks suurkorporatsioonide huve info levitamisel. Kallutatud ühe poole seisukohti kajastava teabe asemel jõuab inforuumi sel moel tasakaalustatud infovoog.
# '''Innovatsioonile kaasaaitamine.''' Internetis levivad õppekeskkonnad ja temaatilised foorumid võimaldavad tänapäeval igaühel saada innovaatoriks, ettevõtjaks ja vabakutseliseks freelanceriks. Internetiprivaatsuse puudumine pidurdaks innovatsiooni, kuna info on kõigile vabalt kättesaadav ja kasutatav. Sel moel võib innovaatiline idee hääbuda juba enne, kui selle potentsiaal on saavutatud.
# '''Tülika infotulva vältimine.''' Interneti privaatsuse aspektist on oluline võimalus kasutajat mitte huvitav temaatika internetist välja lülitada. Näideteks võib tuua sotsiaalmeedias erinevate uudisvoogude ignoreerimise funktsionaalsused või teatud kasutajate blokeerimine/ignoreerimine, samuti reklaamiblokeerijad.
# '''Internetiprivaatsus ühiskonna tasakaalustajana.''' Ei pea olema vandenõuteoreetik tulemaks selle peale, et ühiskonnas on huvigruppe, kes pooldavad ühiskonnaliikmete igapäevaelu jälgimist valitsuse tasandil. Internetiprivaatsus toimib loomuliku regulatsioonina ja tasakaalustajana, et sellist süsteemi ei tekiks ja halbade kavatsustega huvigrupid ei saaks sellist infot kuritarvitada.

== Internetiprivaatsuse negatiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==

# '''Võimaldab varastada teiste intellektuaalset omandit.''' Kellegi intellektuaalset omandit on internetiprivaatsuse tingimustes lihtne omandada ja edasi levitada. Piisab kopeerimisest/allalaadimisest ja uuesti netis üles riputamisest.
# '''Võimaldab teisi teotada sõnakasutust valimata'''. Heaks näiteks on internetikommentaariumid kus kommenteerijad karistamatuse tingimustes käituvad viisil, mis päris elus ei tuleks kõne alla. Karistamatuse kontekst ja anonüümne ruum võivad kaasa aidata ka omamoodi kambavaimule, kus teineteist tegelikult mittetundvad inimesed koonduvad kaasajooksu efekti toimel ühise maski taha. Kriitika kipub sellistes tingimustes olema pahatihti lahmiv ja pahatahtlik.
# '''Raskemini kontrollitav algandmete autentsus.''' Anonüümsuse kontekst soodustab „alternatiivsete faktide“ vohamist. Olukorras, kus postitusele pole tarvis oma nime alla kirjutada on loomulik filter palju hapram – faktidena esitatakse oma nägemust või halvemal juhul genereeritakse lihtsalt pseudofakte nalja, propaganda või segaduse tekitamise eesmärgil.
# '''Tutvumine teiste inimestega on raskendatud.''' Internetiprivaatsuse kontekstis puudub meil reaalne info interneti avarustes „kohatud“ inimese kohta. See kuidas inimene käitub internetis ja päriselus võib suurel määral anonüümsuse tingimustes erineda. Samuti on keeruline teha taustakontrolli, kui meil on inimesest teada ainult nimi. Selles valguses tunduvad erinevad suhtlusportaalid võrdlemisi praktilist funktsiooni täitvad.
# '''Soodustab identiteedivargust.''' Sõrmejälje puudumine võimaldab inimesel internetis tegutseda ükskõik millise nime all – ka reaalselt eksisteeriva teise isikuna. Põhjuseid, sh kriminaalseid, võib leiutada niipalju kui fantaasia lubab. Teo motiiviks võib olla nt rikastumine, meelelahutus, kättemaks, mõjuvõim. Loetelu pole lõplik. Ühtlasi võivad identiteedid segi minna ka puht elulises olukorras, kus sama nimega isikuid eksisteerib rohkem kui üks.
# '''Takistab kommertseesmärkidel su „jäljeajamist“.''' Internetis oleme kõik tähele pannud maagilist nähtust, kus mingi toote/teenuse vastu kasvõi ühekordne huvitundmine võib muuta meie internetibrauseris kuvatavate bännerite sisu vastavalt meie huvile. Nii tagastavad otsingumootorid meile otsingutulemusi vastavalt meie isiklikule internetikasutuse profiilile, samuti võtab igaühe Facebook oma näo vastavalt meeldimistele ja linkide jagamisele. Kui internetiprivaatsus oleks täielikult tagatud, puuduks ka suurkorporatsioonide(võrgustike)l vastav andmebaas internetikasutajatega manipuleerimiseks.

=Erinevad riskid privaatsusele=

Tavaelus me ei jaga oma privaatset infot võõrastega. Me valime mida avaldame erinevatele inimestele valikuliselt. Samamoodi on tähtis kaaluda sama tehes erinevaid toiminguid internetis. Tuleb meeles pidada, et arvutite ja ka mobiilsete seadmete taga asuvad reaalsed inimesed ja kuna internet on järjest enam kättesaadav ja kasutatav, tuleb teada esinevaid riskitegureid.

Kuigi arvuti ise võib olla kaitstud antiviiruse ja tulemüüriga, postitavad inimesed ise erinevatesse keskkondadesse ja sotsiaalvõrgustikesse pilte endast ja oma lastest, infot millal ja kellega puhkusele minnakse ja taaskasutavad vanu paroole. Seda vaatamata sellele, et suurimad internetist tulenevad riskid ei ole mitte häkitud saamine, vaid hoopis meie privaatsuse rikkumine. Netis surfates mööda Facebooki, Googeldades või muudel lehtedel, jätame maha informatsiooniraja, mida ettevõtted ja ka valitsused saavad hiljem ära kasutada.

==Privaatsuse I risk: kasutaja==
Üheks suurimaks privaatsusriskiks peetakse kasutajat ennast, kuna kättesaadav info on korrelatsioonis kasutaja enda poolt jagatava infoga. IT integreerumisega erinevatesse valdkondadesse on oluliselt suurendanud kättesaadava informatsiooni hulka. Viimastel aastatel on palju räägitud '''küberhügieenist''', mis peaks inimese privaatsust kaitstuna hoidma. Kuid nutiseadmete ( eelkõige mõeldakse siin kaasaskantavaid seadmeid, nt nutitelefon, tahvelarvuti, aktiivsusmonitorid jne) suurenev turuosa ja populaarsus sunnib privaatsuse säilitamise seisukohalt lisameetmete tarvitusele võtu.

==Privaatsuse II risk: Suurfirmad==
Levinuma nutiseadme operatsioonisüsteemina tuntud Android (üle 85% turuosast <ref>[http://www.idc.com/promo/smartphone-market-share/os/"Smartphone OS Market Share, 2016 Q3"]</ref>) on ka tuntud kasutaja kohta rohkete andmete kogumisega. Levinud ütlus„'''If you do not pay for the product you are the product'''“ tundub siinkohal paika pidavat. Tasuta Google’i erinevaid teenuseid kasutades saavad kasutajad suunatud reklaame ja jagavad ümbritseva kohta palju informatsiooni, nt:
* Vastavalt kasutaja otsingutele, Gmaili sisule, youtube’i otsingutele saab kasutajale suunata ka vastavasisulist reklaami. Vaikimisi on selline funktsioon sisse lülitatud ja peidus, kuid seda annab ka välja lülitada.<ref>[https://www.google.com/settings/ads/"Google ads settings"]</ref>
* Otsingumootor salvestab lisaks otsingu sisule ka kaardirakenduses tehtud toimingud, täpse statistika otsingute kohta (nt mis päeval ja kellaajal kasutatakse teenuseid kõige tihemini).
* Asukoha andmed - Androidi seadmed lülitavad vaikimisi aegajalt GPSi sisse, et kasutaja asukohta määrata. Läbi selle saab Google Maps ka liiklusinfo.<ref>[https://maps.google.com/locationhistory"Google location history"]</ref>
* Seade salvestab ka Youtube’i otsingud , mille järgi hakatakse hilisemalt pakkuma soovituslikke videosid. Esmaslt tundub kasulik omadus, kuid paljud inimesed, kes kasutavad youtube’i põhiliselt muusika kuulamiseks, leiavad, et nad on lootusetult kasti jäänud, kuna soovituste algoritm ei ole piisavalt hea. <ref>[https://www.youtube.com/feed/history/search_history"Youtube search history"]</ref>
* Fotode asukoha sildistamine, geotaging
* Kõik kontoga seotud seadmed salvestatakse, lisaks sellele saab Google Dashboardiga muuta seotud rakenduste sätteid ja raporteid koostada. Kõik seadmed, millega on kasutaja kontoga sisse logitud . Kasulik omadus, kui seade peaks ära kaduma või kui tekkib kahtlus, et kontosid kasutab võõras isik.<ref>[https://myaccount.google.com/device-activity?pli=1"Google Device Activity"]</ref>
* Kogu enda kohta kogutud info on võimalik alla laadida Google Takeouti kaudu.<ref>[https://myaccount.google.com/intro/privacy"Google privacy intro"]</ref>
Kohustuslik kirjandus nutiseadmete kasutajatele <ref>[https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone"Privacy in the age of smartphone"]</ref>

Sotsiaalmeediakanalite rohkuse tõttu paisatakse enda kohta järjest rohkem informatsiooni interneti- Instagram (erinevad pildid, postitused, tegevused), Snapchat (lühivideod), Twitter (maailmavaatelised jms „säutsud“), Facebook (pildid, videod, huvid jne). Eelmainitud informatsiooni kättesaadavust saab inimene ise reguleerida, kuna ta ei kohustu neid kanaleid kasutama ja infohulk mida interneti paisata on vaba valik.
Kohati võib aga tunduda, et tegemist on kohustuslikult vabatahtliku tegevusega, kuna järjest enamate tegevuste jaoks on see kas vajalik või protsessi kulgu soodustav osa:
* LinkedIn- nö „professionaalne facebook“, kus saab jagada oma karjääri ja haridusinfot teistega, et ennast tööandjatele nähtavaks teha ja leida uusi tööalaseid kontakte.
* 2014 aastal teatas Big Bank, et testib uut süsteemi, kus kontrollitakse laenutaotleja tausta ka facebookist, et analüüsida kliendi finantskäitumist. Selleks on vaja pangale võimaldada ühekordne juurdepääs Facebooki profiili andmetele.
* 2016 aastal viis CareerBuilder läbi uuringu, kus küsitleti 2100 personalitöötajat, kellest 39% tunnistasid, et kasutavad sotsiaalmeediat uurimaks kandidaatide tausta. 50% vastanutest vastasid, et provokatiivsed ja sobimatud fotod võivad saada määravaks ka eduka töövestluse läbinud kandidaadi tööotsingul. 48% teatas, et ebameeldivaks teeb kandidaadi alkoholi või narkootikumide tarbimine. Ülejäänud tulemused()<ref>[https://www.stardiplats.ee/uudised/eputad-facebookis-peopiltidega-ettevaatust-tooandjad-vaatavad-sellele-vaga-viltu"Stardiplats- eputad facebookis peopiltidega, ettevaatust tööandjad vaatavad sellele väga viltu"]</ref>.
* Massiefekt seab ootused, kasutamaks erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid nt,
** kooligrupid (nt ITK kursuse grupid Facebookis),
** koolitöödega seotud kommuunid ja blogid (nt ITSPEA)
** sõpruskonna sündmustega kursis olemine (erinevate ürituste- sünnipäevade, pulmade jms kursis olemine),
** Avalike ürituste piletite soodsamalt saamine (väga levinud turundusvõte ürituse jaoks- peab attendima, et pilet odavamalt saada). Soovimatu tagajärg selle punkti osas tekkib veebilehe pidu.eu poolt tekitatav automaatne konto, kuhu tekkib kasutaja facebooki konto link, profiilipilt ja peod, kuhu kasutaja on märkinud ennast minema. See loob aga üksluise ja tihtipeale negatiivse kuvandi kasutajast (vt eelmist punkti).
* Turunduse lahutamatu osa- järjest enam turundatakse erinevaid üritusi läbi sotsiaalmeedia, kuna see on odav ja efektiivne. Tihtipeale on sellised kanalid ka ainsad, kust leida infot huvipakkuvate ürituste kohta.

==Privaatsuse III risk: Häkkerid==
Lisaks eelnevatele näidetele lisanduvad siia ka teised erinevad veebilehed, kuhu kasutaja ennast registreerima peab, et vastavat teenust kasutada. Kuna internetis pakutavate teenuste hulk on suhteliselt suur siis integreeritakse tihtipeale erinevad kontod omavahel, kuna usaldatakse küberturbe probleemid teenusepakkujatele (tavaliselt Facebook ja Google). Kuigi väiksematele kräkkeritele jäävad suurkorporatsioonid tihtipeale liiga suureks tükiks, on viimased aga kogenumate rühmituste tavapärased sihtmärgid. All toodud näited kirjeldavad väga värvikalt, et tavakasutaja ei saa 100% oma privaatsuse eest vastutada, kuna tihtipeale sattuvad andmed häkkerite kätte poliitilistel ajenditel.
* 2012 aastal tuli avalikuks Nasdaq, Heartland payment system, global payment system ja 7-eleveni vastu suunatud rünnak, kus 6 liikmeline häkkerirühmitus röövis infosüsteemist üle 160 mln kasutaja deebet- ja krediitkaardide numbrid ja paroolid. Info müüdi edasi mustal turul ( USA konto andmed 10$/konto, Kanada 15$/konto ja Euroopa 50$/konto).<ref>[http://www.nydailynews.com/news/national/russians-ukrainian-charged-largest-hacking-spree-u-s-history-article-1.1408948"NYDaily- Russian-ukraine charged largest hacking spree us history"]</ref>
* Samal aastal leidis Khosrow Zarefarid (Iraani tarkvara insener) Iraani pangandussüsteemist suure turvaaugu, millest ta ka ametliku raporti kirjutas, kuid millele reageerimata jäeti. Protestimärgiks ründas ta kohalikku pangandussüsteemi ja postitas saadud info ( 3mln klienti ,üle 22 panka) oma blogisse (mille kõrvaldas google), kust võis leida konto numbri, parooli, omaniku nime .<ref>[http://www.zdnet.com/article/3-million-bank-accounts-hacked-in-iran/"ZDnet- 3-million bank accounts hacked in iran"]</ref>
* 2013 aastal rööviti Adobe’i andmebaasidest üle 38 mln kasutaja andmed- kasutajanimi, parool, e-mail, krediitkaardi andmed.<ref>[http://krebsonsecurity.com/2013/10/adobe-breach-impacted-at-least-38-million-users/"Krebson Security- adobe breach impacted at least 38 million users"]</ref>
* Samal aastal rünnati „US Office of Personnel management“ , mille käigus rööviti üle 21 mln riigitöötaja andmed. Rünnaku käigus saadi tõenäoliselt isiklikumat infot, kui ühestki sotsiaalmeediast saada võimalik- alustades inimese isikukoodist ja silmavärvist lõpetades registreeritud ajalooga- sõltuvused, finantskäitumine jne). Rünnakus kahtlustatakse Hiina häkkereid.<ref>[http://www.reuters.com/article/us-cybersecurity-usa-idUSKCN0PJ2M420150709?feedType=RSS&feedName=topNews&utm_source=twitter"Reuters- Millions more Americans hit by government personnel data hack"]</ref>
* 2015 aastal rünnati Itaalia küberturbe firma Hacking Team’i, protestimärgiks, kuna viimaste klientide seas olid repressiivsed valitsused (Nigeeria, Etioopia, Kashastan, Usbekistan, Saudi Araabia, Venemaa jt), kes on rikkunud inimõigusi. Firma müüs erinevat nuhkvara ja sarnaseid teenuseid. <ref>[https://www.theguardian.com/technology/2015/jul/06/hacking-team-hacked-firm-sold-spying-tools-to-repressive-regimes-documents-claim"The guardian-Hacking Team hacked: firm sold spying tools to repressive regimes, documents claim"]</ref>
* Samal aastal rünnati Tesco Banka, kus varastati 9000 kliendi kontodelt üle 2,5 mln £.<ref>[http://www.theregister.co.uk/2016/11/30/tesco_bank_breach_former_insider_breach_theory/"The register- Tesco bank breach: former insider breach theory"]</ref><ref>[""]</ref>
* Lisaks ründas häkkerite rühmitu Anonymous Filipiinide valimiskomissiooni , protestimärgiks, kuna eeldatati, et valimistulemusi manipuleeritakse. Rünnaku tulemusena avalikustati kõikide valijate andmed (55 mln inimese).<ref>[http://blog.trendmicro.com/trendlabs-security-intelligence/55m-registered-voters-risk-philippine-commission-elections-hacked/"TrendMicro-Data Protection Mishap Leaves 55M Philippine Voters at Risk"]</ref>
* 2016 aastal rünnati ClixSense’i, mille käigus varastati üle 6,6 mln kasutaja andmed, mille seas olid nimed, isikukoodid, elukoha aadressid ja finantsandmed. Rünnaku eesmärgiks oli kasumi teenimine, häkkerid postitasid osa andmetest veebi ja lubasid ülejäänud maha müüa.<ref>[https://www.digitaltrends.com/computing/clixsense-hacked/"Digital trends- Clixsense hacked"]</ref>

== Privaatsuse IV risk: Käitumismustrid ==

On teada, et igale isikule on omane tema profiiliga sobituv sotsiaalne võrgustik ning seega ka tema kasutuses olevate linkide kogum on samuti unikaalne. Eeldades, et kasutajad külastavad linke oma rakendustes sagedamini kui mõni juhuslik surfaja, sisaldab surfamise ajalugu kindlaid mustreid, mis omakorda võivad viidata identiteedile. Et testida antud teoriat reaalsuses oli läbiviidud järgmine eksperiment: 400 vabatahtlikul paluti jagada enda netikülastuste ajalugu. Töögrupp oli võimeline tuvastama 70% kasutajatest. Kuidas asi toimib?

Inimesed on oma harjumuste orjad. Inimese nägu / IP aadress / telefoninumber / kliendiprogrammid / jne. võivad olla muudetud, kuid inimeste käitumine sageli jääb samaks.

Mõned aastad tagasi tegid kaitseorganid suuri edusamme, tabades kahtlusalust tema poe ostukorvi mustri alusel. Ning see toimis hästi. Oletame, et teil on tarvis tabada kurjategija, kes enne kuritegu toimepanemist kasutas pangakaarte, poodide lojaalsusprogrammi kaarte ning teisi kliendikaarte. Peale kuriteo teostamist isik otsustas ennast varjata, tühjendades enda kontot ning kolides teise kohta elama. Kasutades sularaha ning võltsitud dokumente.

Korrakaitsjad, kes on varustatud aastatepikkuse kliendi ajalooga tuvastavad kindlaid mustreid inimese käitumises. Milliseid puuvilju ta ostab, millised on tema maitse ja toodete eelistused ning milliseid jooke eelistab. Arvatavasti kurjategija ei liitu uuesti kliendiprogrammiga, et käitumis muster poleks ka edaspidi jälgitav. Kuid korrakaitsjad palusid riigipoekettidel analüüsida ostukorve vastu mustreid, mida on nad kogunud kurjategija varasemast ostu ajaloost, ning pidid tõdema, et tulemused olid üpris täpsed ning võimaldasid tabada kurjategija. Ning isegi kui kurjategija suudaks vältida enda ostukorvi mustreid, kas ta oleks piisavalt arukas ning võimeline muutma kõiki oma harjumusi?

Antud näide on küll füüsilisest maailmast. Aga idee jääb samaks ka võrgumaailmas. Me tavaliselt külastame samu saite, loeme artikleid sama palju aega ning meil on kalduvus läbi vaadata postitusi oma sõpruskonnast. Ükski tehniline meede, nagu IP-varjamist võimaldav VPN, ei muuda meie harjumisi.

On palju räägitud, et privaatsust enam ei eksisteeri, kuigi see ei pruugi olla veel nii hull. Tõde on see, et tarbijad ei saa loota anonüümsust pakutavatele toodetele, niikaua, kui nende käitumist, kalduvusi, sõpru, nende käitumismustreid jälgidatakse. Privaatsuse äppid ja inkognito režiimid on maadalama astme kaitsed, mis raskendab üldiselt inimese tegevuse jälgimist, tavapäraseid lahendusi kasutades. Aga kõik sõltub eesmärkidest. Tuleb alati silmas pidada, et kõik need äppid ja kaitsed hoiavad anult keskpärast kurjategijat eemal, kuid mitte oma ala professionaale <ref>[http://www.computerworld.com/article/3171669/data-privacy/true-privacy-online-is-not-viable.html "True privacy online is not viable" By By Evan Schuman, Computerworld |FEB 21, 2017 3:00 AM PT]</ref>

==Privaatsuse V risk: Suur Vend==
1946 aastal sõlmiti kokkulepe Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa vahel koguda, analüüsida ja jagada informatsioon. Selle grupi liikmeid tuntakse nüüd, kui Viite Silma. Koos kogutakse ja analüüsitakse infot kõigi maailma osade kohta ja tegemist on nagu optimeeritud luureagentuuriga, mis töötab väljaspool rahvusvahelisi seadusi ja regulatsioone.

Kuigi liikmesriigid lubasid üksteise järele mitte luurata, avalikustas Edward Snowden 2013 aastal, et see ei ole nii ja osad leppega liitunud riigid luurasid teise liikmesriigi kodanike järele ja seejärel jagasid saadud infot, et mööda hiilida oma kodanike järele luuramise keelust, mis on rakendatud kohalike seadustega.

Nüüdseks on Viie silma grupp laienenud ja informatsiooni jagavate riikide ringiga on liitunud uusi maid. Tekkinud on Üheksa silam, mille liige on ka näiteks Prantsusmaa ja ka Neliteist silma.

= Privaatsuse saavutamise tööriistad=

Nüüdseks peaks kõik inimesed teadma, et internetiprivaatsus on oluline aga ehk ei teata kuidas alustada. Vaatame järgnevalt paari vahendit selle saavutamiseks.

== Incognito režiim veebilehitsejatel ==
Kaasaaegsed brauserid pakuvad tänapäeval üsna tõhusaid privaatsust tagavaid võimalusi, mis on tuntud erinevate nimede alt: Incognito Mode in Chrome, Private Browsing in Firefox and Opera, InPrivate Browsing in Internet Explorer and Microsoft Edge, and Private Window in Safari.
Kuna kõik need lahendused pakuvad üsna sarnast teenust, siis võib analüüsida seda Incognito Mode’i näitel. Avades Chrome’is akent inkognito režiimis, näeb kasutaja täpsemat kirjeldust, mis seletab lahti võimalusi ja piire sellest, millist infot kaitseb antud lahendus võõraste silmade eest.

Peab ausalt tunnistama seda, et isegi kasutades antud lahendust, pole ma kunagi lõpuni või põhjalikult tutvustavat teksti lugenud. Julgen oletada, et suure tõenäosusega sama moodi käitub ka valdav enamus basic - level kasutajaid. Huvitava faktina tahaks siin välja tuua seda, et päris suur inimeste hulk on arvamusel, et kasutades inkognito-režiimi peidavad nad täielikult oma tegevusi internetis võõraste silmade eest. Olles nad tervitusinfot läbi lugenud, teaksid, et päris nii see paraku ei toimi.

On olemas kahte tüüpi privaatsust: lokaalne ja onlain privaatsus. Brauseri ajalugu valguses on mõistlik kasutada inkognito moodi. Teie onlain turvalisusega pole see paraku seotud mitte kuidagi...

Põhimõtteliselt, inkognito tähendab seda, et brauser ei salvesta cookie’sid, ajutisi faile internetist või otsingute ajalugu, kui kasutaja on inkognito režiimis. Põhiline asi, mida antud lahendus teeb, on kasutaja otsingu ajalugu peitmine inimestelt, kes kasutavad koos teiega sama arvutit. Kuid antud sorti info varjamine ei pruugi olla pahatahtlik - inimesed tihti soovivad oma pereliikmetele jõulukinke tellida internetipoodidest selliselt, et sellest saaks üllatuskink. Kui ühisarvuti brauseris niisama google’dada ja asju vaadata, siis järgmisel internetikülastusel rõõmsalt näeb arvutikasutaja erinevaid “parimaid pakkumisi” viimati otsitud toodetega või teenustega. Inkognito režiimi abil aga sellist olukorda saab vältida.

Enamus kasutajaid eksivad oma arusaamisel inkognito võimalike piiride osas. Vaatamata inkognito tab’i avamisel selgelt lahtikirjutatud optsioonidele, mõned ikka arvavad, et absoluutselt kõik nende andmed on kaitstud ja teistele nähtamatud (kaasarvatud tööandjale), kuid eeldades seda võib sattuda piinlikule olukorrale, mis viib selgituste andmiseni juhatuse kabinettis. Lisaks sellele, tarkvara, mis on installeeritud teie arvutisse võib samuti mööda hiilida privaatsuse kaitsetest inkognito peale üleminekul.

Ei saa väita, et inkognito mood on kasutu, sest ta ikkagi tagab lokaalset privaatsust. Niikaua, kui kasutajad peavad meeles, mida täpsemalt võimaldab antud lahendus ning ei oota sellelt abivahendilt võluvitsa effekti, mis peaks tagama totaalset kaiset ning personaalsete andmete puutumatust, see võibki jääda kasulikuks tööristaks, mida on lihtne kasutada.
Kuid aga kasutaja tahab suuremat kaitset – peab ta kasutama teisi meetmeid. Sest osava „varga“ jaoks pole see üldse mingi takistus.<ref>[http://www.computerworld.com/article/3186941/web-browsers/you-are-not-very-incognito-in-incognito-mode.html"You are not very incognito in incognito mode" By Michael Connell, Computerworld | APR 4, 2017 10:42 AM PT]</ref>

== The Onion Router ehk Tor ==

Üks populaarsemaid privaatsustööriistu on The Onion Router ehk Tor. Kuna kõik andmepaketid koosnevad kahest osast: päisest ja andmetest endist, siis tavapärasel viisil edastatavate andmete puhul on isegi krüpteerimisel võimalik päise abil tuvastada, millal, kust ja kuhu on infot saadetud. Salastatuks jääb heal juhul vaid info sisu. Niimoodi saab andmete saaja tuvastada, kes on saatja, interneti teenusepakkuja näeb, millal ja kellele andmeid on saadetud ja samuti võib juhtuda, et päiseid saavad lugeda kolmandad osapooled. Tor lahendab selle probleemi, saates andmepakette suvalisi teid pidi läbi mitmete arvutite, nii et lõpptulemusena on võimatu tuvastada, kellelt ja kellele andmed tegelikult liikusid. Igal sammul kasutatakse erinevaid krüpteerimisvõtmeid, nii et iga lüli teab ainult seda, kellelt andmed tulid ja kellele ta need saatma peab. Kuna samast sõlmpunktist liigub läbi erinevate kasutajate andmeid, siis ei ole võimalik kogu andmete liikumsiteed kokku panna.<ref>[https://www.torproject.org/about/overview.html.en"Tor: Overview"]</ref>

Ehkki Tor-i sisene liikumine on kaitstud, võib tekkida oht privaatsusele viimases etapis, kui andmed peavad Tor-i võrgust väljuma. Krüpteeritud veebilehtede (HTTPS) külastamisel ei ole erilist ohtu, sel juhul näeb viimane lüli vaid seda, millist lehte külastatakse, saadetud info sisu või seda, kes tegelikult antud lehte külastas, pole vähemalt teoorias võimalik tuvastada. Krüpteerimata lehtede puhul on aga näha kogu saadetav info.<ref>[https://www.howtogeek.com/142380/htg-explains-is-tor-really-anonymous-and-secure/"Is Tor Really Anonymous and Secure?"]</ref> Näiteks 2007. aastal avaldati sellisel teel saadud ligi 100 saatkonna kasutajanimed ja paroolid. Samuti oli pealkuulatav nende e-mailide sisu. Neid andmeid kogunud Dan Egerstad’i sõnul oli 99% Tor-ist väljuvast infost krüpteerimata ja seega pealkuulatav. Ka paljude suurfirmade tundlikud andmed olid samal viisil jälgitavad. Siinkohal on tavakasutaja, kes soovib säilitada anonüümsust, küllaltki raskes olukorras. Kui veebileht, mida ta külastada soovib, ei võimalda krüpteerimist, siis on ainsateks valikuteks kas selle lehe külastamata järmine või riskimine võimaliku ohuga privaatsusele. Tihti liiguvad Tor-i sõlmedest läbi väga suured andmemahud. Mitmed punktid suudavad kuus läbi lasta kuni 10TB infot, mis läheks maksma umbes 5000 dollarit kuus. Võib eeldada, et lihtsalt vabatahtlikuse alusel keegi sellist summat välja ei käi. Järelikult on selle pealt võimalik mingil viisil teenida ja andmete müük on seejuures küllaltki tõenäoline.<ref>[http://www.infoworld.com/article/2649832/security/security-researcher-intercepts-embassy-passwords-from-tor.html"Security researcher intercepts embassy passwords from Tor"]</ref>

Kasutades samaaegselt turvalisi ja ebaturvalisi rakendusi, on võimalik identifitseerida ka Tor-is läbi turvaliste rakenduste tehtud andmevahetusi. BitTorrenti kui ebaturvalise rakenduse ja Tor-i võrgust väljuvate andmete abil suudeti katse käigus 23 päeva jooksul tuvastada 10 000 Tor-i kasutaja IP-aadressid. Lisaks BitTorrenti andmevoogudele suudeti jälgida ka muid andmeid, mida oli 1,93 korda rohkem kui BitTorrentiga seotud andmeid. Sealhulgas 23% nendest andmetest pärinesid tõenäoliselt turvalistest brauseritest.<ref>[http://static.usenix.org/events/leet11/tech/full_papers/LeBlond.pdf"One Bad Apple Spoils the Bunch: Exploiting P2P Applications to Trace and Profile Tor Users"]</ref>

Selleks, et teistel kasutajatel oleks võimalik privaatsust saavutada, peab olema ka neid, kes haldavad Tor-i ahela viimaseid lülisid, kust kaudu andmed Tor-i võrgust väljuvad. Kuna nemad on väljastpoolt identifitseeritavad, siis panevad nad ennast seeläbi vabatahtlikult ohtlikkusse olukorda. Anonüümsus saavutataksegi tegelikult ennast nende lõpplülide selja taha peites. Kui Tor-i võrku on kasutatud kuritegelikel eesmärkidel, siis viivad jäljed selle inimeseni, kelle arvutist andmed Tor-i võrgust väljusid. Leebematel juhtudel piirdub asi süüdistusega autroriõiguste rikkumises,<ref>[https://blog.torproject.org/blog/five-years-exit-node-operator"Five Years as an Exit Node Operator"]</ref> kuid inimesi on arreteeritud ka näiteks lapsporno levitamise<ref>[https://arstechnica.com/tech-policy/2012/11/tor-operator-charged-for-child-porn-transmitted-over-his-servers/"Tor operator charged for child porn transmitted over his servers"]</ref> või pommiähvarduste tegemise<ref>[http://www.theregister.co.uk/2007/09/16/bomb_threat_leads_police_to_raid_tor_operator/"German police raid home of man who operated Tor server"]</ref> eest. Sellised ohud vähendavad paratamatult Tori-i laadsete võrkude lõpp-punktide arvu, kuna võimalike süüdistustega on valmis riskima vaid tõelised entusiastid.

Lisaks otseselt IP-aadressi järgi kasutajate tuvastamisele, on võimalik neid tuvastada ka nn sõrmejälgede abil. Üheks selliseks vahendiks on Ubercookie. See eeldab küll brauseris JavaScripti lubamist, kuid suudab küllaltki täpselt kasutajat identifitseerida isegi juhul, kui IP-aadress on kättesaamatu. Kasutaja sõrmejälg koostatakse tema arvuti audio stack’i andmete ja DOM elementide suuruse, paigutuse jms järgi. Kuna elementide suurus sõltub resolutsioonist, kasutatavatest fontidest ja veel paljustki muust, siis on täpne elementide paigutus iga kasutaja jaoks praktiliselt unikaalne. Nende andmete põhjal koostatakse kasutajale kood, mille abil on võimalik teda identifitseerida ja sama kasutaja erinevaid tegevusi omavahel siduda. Iga sõrmejälg ei pruugi olla küll päris unikaalne, kuid need annavad siiski küllaltki täpseid võimalusi isiku identifitseerimiseks. On võimalik isegi kokku viia sama kasutaja sõrmjälg Tor brauseris ja mõnes tavalises brauseris.<ref>[http://ubercookie.robinlinus.com/faq.html"Ubercookie FAQ]</ref>

Kasutaja identifitseerimiseks vajalikku infot võib anda ka hiire kerimismuster. Tavalise hiirega kettaga kerimisel on see info küll liialt ühetaoline, kuid puuteplaadi kasutajate puhul on võimalik tuvastada inimesele iseloomulik kerimismuster. Analoogset infot annab ka kursori liikumiskiirus.<ref>[http://jcarlosnorte.com/security/2016/03/06/advanced-tor-browser-fingerprinting.html"Advanced Tor Browser Fingerprinting]</ref>

Eelnevalt kirjeldatud identifitseerimisvõimalustest on võimalik mööda hiilida, kui keelata brauseris JavaScript. See-eest klahvivajutuste põhjal kasutajate identifitseerimisel on see takistus suudetud kõrvaldada. Selle meetodi puhul jälgitakse klahvivajutuste vahelist aega ja seda, kui kaua klahvi korraga all hoitakse. Need mustrid on iga inimese puhul unikaalsed. Iseenesest on võimalik ka sellist identifitseerimist takistada: näiteks Chromele on olemas laiendus<ref>[https://chrome.google.com/webstore/detail/keyboard-privacy/aoeboeflhhnobfjkafamelopfeojdohk"Keyboard Privacy]</ref>, mis talletab kasutaja klahvivajutused mällu ja edastab need seejärel juhusliku intervalliga. Sama meetodit kasutatakse ka heal eesmärgil, näiteks on analüüsivad mitmed pangad lisaturvalisuse tagamiseks kasutaja klahvivajutusi parooli ja kasutajanime sisestamisel, et tuvastada olukorda, kui tõenäoliselt on sisselogijaks keegi teine.<ref>[https://arstechnica.com/security/2015/07/how-the-way-you-type-can-shatter-anonymity-even-on-tor/"How the way you type can shatter anonymity—even on Tor]</ref>

Teoreetiline võimalus on veel kasutada veebilehe külastajate identifitseerimiseks ultrahelisignaale, mida inimkõrv ei kuule, kuid mida näiteks nutitelefonid, arvutid ja muud taolised seadmed on võimelised vastu võtma. See eeldab küll teises seadmed vastava rakenduse olemasolu. Veebileht edastab vastava helisignaali, mille peale võib näiteks nutitelefon saata veebisaidi haldajale kasutaja andmed (nt IP-aadress, GPS-kooridnaadid, telefoninumber, IMEI kood jms). Ühelt poolt teeb selle meetodi praktikas kasutamise raskeks see, et teises seadmed peab olema installitud vastav rakendus, mis infot edastaks. Samas on võrreldes teiste meetoditega seda raskem brauseri seadete abil vältida, kuna ultrahelisignaali võib edastada ka mõne muu helifaili või video taustal. Lahenduseks oleks muidugi ka kõlarite väljalülitamine, kuid kas see alati meeles püsib. Siiani on seda meetodit teadaolevalt kasutatud vaid turunduslikel eesmärkidel.<ref>[https://themerkle.com/tor-users-at-risk-of-being-deanonymized-by-ultrasound-cross-device-tracking/"Tor Users at Risk of Being Deanonymized by Ultrasound Cross-Device Tracking]</ref> Oht privaatsusele on isegi laiem kui ainult külastatavate veebilehtede tuvastamine. Selliseid ultrahelisignaale on võimalik edastada ka televisioonis, raadios või mõnes füüsilises kohas (nt poes), mille külastajate kohta tahetakse andmeid koguda. Hääljuhitavad telefonid, mis koguaeg ümbritsevad „kuulavad” muudavad selle tehnoloogia kasutamise veelgi lihtsamaks.<ref>[https://www.wired.com/2016/11/block-ultrasonic-signals-didnt-know-tracking/"How to block the ultrasonic signals you didn't know were tracking you"]</ref>

Eelnevast on näha, et oht privaatsusele võib ähvardada ootamatutest olukordadest. Enamik väljatoodud võimalusi on arendatud pigem teaduslikel eesmärkidel, et teha selgeks millisel tasemel on võimalik internetikasutajate privaatsust ohustada. Võib aga eeldada, et need, kes on päriselt huvitatud veebilehe külastajate isikute tuvastamisest, ei avalda oma meetodeid. Vastasel juhul on oht, et peagi suudetakse sellele mingi vastumeede leida ja kogu eelnev töö on praktiliselt asjata olnud.

=Viited=

<references />
https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone

I026 - Kevad 2017 - Privaatsus internetis kas võimatu missioon

2017-05-13T08:31:06Z

Asuun: /* Privaatsuse II risk: Suurfirmad */

=Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?=
Autorid: Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek
https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

Aastaid tagasi inimesed pelgalt tajusid teatavaid ohtusid interneti kasutamisel ja olid häiritud võimalusest, et keegi „suur vend“ teab, mida nad internetis teevad, millest huvituvad ja halvemal juhul ehk püütakse seda infot nende vastu ära kasutada. Tänapäeval on privaatsuse puudumist internetis hakatud käsitlema kui uut reaalsust. Õigemini on hakatud inimeste tunnetust reaalsusest pealtnäha muuseas ümber kirjutama. On juba avalikult välja öeldud, et internet ongi avalik. See on uus reaalsus ja kui see ei meeldi, siis tasub interneti kasutamisest hoiduda. Privaatsuse kadumise õigustamiseks on üheltpoolt välja toodud inimeste enda käitumismustri muutumist viimastel aastakümnetel. Teisalt õigustatakse tekkinud olukorda kasulike teenustega, mida selline andmekogumine võimaldab välja töötada.

2012. aastal on Mark Zuckerberg öelnud <ref>[https://www.theguardian.com/technology/2010/jan/11/facebook-privacy/"Privacy no longer a social norm, says Facebook founder"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Kui Harvardi ühikatoas oma ettevõtmisega alustasime, küsiti meilt palju ’miks ma peaksin tahtma enda kohta käivat infot veebi riputada? Miks ma peaksin üldse endale veebilehte tahtma?’ Järgneval 5-6 aastal sai hoo sisse blogimine ja edukaks osutusid erinevad internetiteenused, mis võimaldasid kasutajatel erineva sisuga info jagamist. Peale sotsiaalvõrgustike võidukäiku, inimestel lihtsalt puudub ootus privaatsusele. Privaatsus ei ole enam sotsiaalne norm.“
|}
Talle sekundeerib Larri Page <ref>[https://www.recode.net/2014/3/19/11624738/googles-larry-page-on-internet-privacy-dont-throw-the-baby-out-with/"Google's Larry Page on Internet Privacy: Don't Throw the Baby Out With the Bathwater"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Maailm on muutumas. Telefoni kaasas kandes, see teab kus sa oled. Sinu kohta on ka palju muud infot. On arusaadav, miks inimesed küsivad keerulisi küsimusi. Minu arvates on meie ülesandeks pakkuda inimestele valikuid. Näidata neile kogutavaid andmeid, otsingu ajalugu, asukohateavet. Me oleme vaimustuses Chrome pakutavast incognito-režiimist ja pakume ka muid võimalusi. Meie ülesanne ongi anda inimestele valikuid ja infot nende ümber toimuva kohta.“
|}
2012. aastal lisas Page täiendava mõttekäigu <ref>[https://bits.blogs.nytimes.com/2012/10/17/larry-page-defends-googles-privacy-policy/"Larry Page Defends Google’s Privacy Policy"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Sisuliselt kõik, mida me teha tahame, on andmete kogumise piiramisega vastuolus. Paljud teenused, millest Google kliendid veel mõelnudki pole, jääksid tulemata.“
|}
Seega nii Zuckerberg kui Page lükkavad vastutuse probleemi eest pigem interneti kasutajatele. Mida ja kuidas inimene internetis teeb, on nende enda valik - meie asi on pakkuda võimalusi. Kui meile seatakse andmete kogumisel piirangud, jäävad paljud kasulikud teenused olemata.
Miks olukord selliseks on kujunenud? Kas indiviidi püüdlus privaatsuse poole on täiesti otstarbetu ja kokkuvõttes kahjulik. Ühest küljest Facebooki kasutades, me ei anna häiret, justkui oleks meie privaatsust kuidagi kahjustatud. Tahame ju ilmtingimata uurida ja vaadata, kuidas teistel läheb ning ühtlasi jagada oma tegemisi, kuid samas nõuame privaatsust? Võibolla vajame hoopis kaitset iseenda vastu? Teisalt Google põhjendused, et privaatsusest loobumine on pigem teoreetiline ja võimaldades Google-i enda tegevusi jälgida, aitame pigem luua uusi kasulikke teenuseid. Vahest on privaatsuse riivamine tõesti pigem tühja koha pealt produtseeritud pseudoprobleem?

= Kas privaatsus vajab kaitset? =
Nagu iga teema üle otsustamiseks, on vaja siinkohal kokku liita plussid ja miinused. Internetiprivaatsuse vähenemisel on lisaks negatiivsetele aspektidele olemas ka omad positiivsed küljed.

== Internetiprivaatsuse positiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==
# '''Inimesele jääb valikuvõimalus jääda anonüümseks.''' Tehnilised võimalused on tänapäeval piisavad inimese identifitseerimiseks ainuüksi internetti sisenemise käigus. Internetiteenuse pakkujatel on selge ülevaade, mida nende kliendid internetis teevad. Iseasi, kui palju neil on huvi ja ressurssi oma klientide järele luuramiseks. Seega reaalselt interneti privaatsust täna rangelt võttes ei esinegi. Samas, kujutades end ette teoreetilisse ruumi, kus privaatsus siiski eksisteeriks, võimaldaks see internetikasutajatel vabalt toimetada, kartmata hukkamõistu isegi juhul, kui nende tegevuses pole midagi seadusevastast.
# '''Ärakasutamisaltite interneti kasutajate kaitstus.''' Olukorras, kus internetikasutajate privaatsus on kaitstud, on komplitseeritud ka teiste internetikasutajate ärakasutamine, olgu siin siis mõeldud lapsi, vanureid, ebapädevaid arvutikasutajaid või miks mitte iga interneti kasutajat, sest vahel tundub, et suur hulk inimesi vajab kaitset ka iseenda eest. Inimestel, kes soovivad selliseid inimesi ära kasutada, oleks internetiprivaatsuse tingimustes keeruline oma sihtmärke üles leida. Samas peab tunnistama, et see positiivne argument on tänasel päeval taaskord pigem teoreetiline, kuna täielikku internetiprivaatsust ei esine.
# '''Sõnavabaduse soodustamine.''' Internet pakub võimalusi vabaks infovahetuseks läbi foorumite, suhtlusgruppide, kommentaariumite, sotsiaalmeedia, kus sisuliselt kõigil teemadel võib vabalt debateerida ja esitada ka peavoolust erinevaid arusaamu. Internetiprivaatsuse tingimustes on inimestel võimalus seda teha oma identiteeti avaldamata ja kartmata teiste osapoolte hinnanguid, hukkamõistu, kriitikat ja naeruvääristamist.
# '''Pressivabaduse soodustamine.''' Meedia on suuresti koondunud suurfirmade kätte, kes produtseerivad suurema osa infost, mida tavainimene igapäevaselt kasutab. Internetiprivaatsus võimaldab ühiskonnaliikmetel kasutada ka alternatiivseid viise oma vaadete levitamiseks, vältimaks suurkorporatsioonide huve info levitamisel. Kallutatud ühe poole seisukohti kajastava teabe asemel jõuab inforuumi sel moel tasakaalustatud infovoog.
# '''Innovatsioonile kaasaaitamine.''' Internetis levivad õppekeskkonnad ja temaatilised foorumid võimaldavad tänapäeval igaühel saada innovaatoriks, ettevõtjaks ja vabakutseliseks freelanceriks. Internetiprivaatsuse puudumine pidurdaks innovatsiooni, kuna info on kõigile vabalt kättesaadav ja kasutatav. Sel moel võib innovaatiline idee hääbuda juba enne, kui selle potentsiaal on saavutatud.
# '''Tülika infotulva vältimine.''' Interneti privaatsuse aspektist on oluline võimalus kasutajat mitte huvitav temaatika internetist välja lülitada. Näideteks võib tuua sotsiaalmeedias erinevate uudisvoogude ignoreerimise funktsionaalsused või teatud kasutajate blokeerimine/ignoreerimine, samuti reklaamiblokeerijad.
# '''Internetiprivaatsus ühiskonna tasakaalustajana.''' Ei pea olema vandenõuteoreetik tulemaks selle peale, et ühiskonnas on huvigruppe, kes pooldavad ühiskonnaliikmete igapäevaelu jälgimist valitsuse tasandil. Internetiprivaatsus toimib loomuliku regulatsioonina ja tasakaalustajana, et sellist süsteemi ei tekiks ja halbade kavatsustega huvigrupid ei saaks sellist infot kuritarvitada.

== Internetiprivaatsuse negatiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==

# '''Võimaldab varastada teiste intellektuaalset omandit.''' Kellegi intellektuaalset omandit on internetiprivaatsuse tingimustes lihtne omandada ja edasi levitada. Piisab kopeerimisest/allalaadimisest ja uuesti netis üles riputamisest.
# '''Võimaldab teisi teotada sõnakasutust valimata'''. Heaks näiteks on internetikommentaariumid kus kommenteerijad karistamatuse tingimustes käituvad viisil, mis päris elus ei tuleks kõne alla. Karistamatuse kontekst ja anonüümne ruum võivad kaasa aidata ka omamoodi kambavaimule, kus teineteist tegelikult mittetundvad inimesed koonduvad kaasajooksu efekti toimel ühise maski taha. Kriitika kipub sellistes tingimustes olema pahatihti lahmiv ja pahatahtlik.
# '''Raskemini kontrollitav algandmete autentsus.''' Anonüümsuse kontekst soodustab „alternatiivsete faktide“ vohamist. Olukorras, kus postitusele pole tarvis oma nime alla kirjutada on loomulik filter palju hapram – faktidena esitatakse oma nägemust või halvemal juhul genereeritakse lihtsalt pseudofakte nalja, propaganda või segaduse tekitamise eesmärgil.
# '''Tutvumine teiste inimestega on raskendatud.''' Internetiprivaatsuse kontekstis puudub meil reaalne info interneti avarustes „kohatud“ inimese kohta. See kuidas inimene käitub internetis ja päriselus võib suurel määral anonüümsuse tingimustes erineda. Samuti on keeruline teha taustakontrolli, kui meil on inimesest teada ainult nimi. Selles valguses tunduvad erinevad suhtlusportaalid võrdlemisi praktilist funktsiooni täitvad.
# '''Soodustab identiteedivargust.''' Sõrmejälje puudumine võimaldab inimesel internetis tegutseda ükskõik millise nime all – ka reaalselt eksisteeriva teise isikuna. Põhjuseid, sh kriminaalseid, võib leiutada niipalju kui fantaasia lubab. Teo motiiviks võib olla nt rikastumine, meelelahutus, kättemaks, mõjuvõim. Loetelu pole lõplik. Ühtlasi võivad identiteedid segi minna ka puht elulises olukorras, kus sama nimega isikuid eksisteerib rohkem kui üks.
# '''Takistab kommertseesmärkidel su „jäljeajamist“.''' Internetis oleme kõik tähele pannud maagilist nähtust, kus mingi toote/teenuse vastu kasvõi ühekordne huvitundmine võib muuta meie internetibrauseris kuvatavate bännerite sisu vastavalt meie huvile. Nii tagastavad otsingumootorid meile otsingutulemusi vastavalt meie isiklikule internetikasutuse profiilile, samuti võtab igaühe Facebook oma näo vastavalt meeldimistele ja linkide jagamisele. Kui internetiprivaatsus oleks täielikult tagatud, puuduks ka suurkorporatsioonide(võrgustike)l vastav andmebaas internetikasutajatega manipuleerimiseks.

=Erinevad riskid privaatsusele=

Tavaelus me ei jaga oma privaatset infot võõrastega. Me valime mida avaldame erinevatele inimestele valikuliselt. Samamoodi on tähtis kaaluda sama tehes erinevaid toiminguid internetis. Tuleb meeles pidada, et arvutite ja ka mobiilsete seadmete taga asuvad reaalsed inimesed ja kuna internet on järjest enam kättesaadav ja kasutatav, tuleb teada esinevaid riskitegureid.

Kuigi arvuti ise võib olla kaitstud antiviiruse ja tulemüüriga, postitavad inimesed ise erinevatesse keskkondadesse ja sotsiaalvõrgustikesse pilte endast ja oma lastest, infot millal ja kellega puhkusele minnakse ja taaskasutavad vanu paroole. Seda vaatamata sellele, et suurimad internetist tulenevad riskid ei ole mitte häkitud saamine, vaid hoopis meie privaatsuse rikkumine. Netis surfates mööda Facebooki, Googeldades või muudel lehtedel, jätame maha informatsiooniraja, mida ettevõtted ja ka valitsused saavad hiljem ära kasutada.

==Privaatsuse I risk: kasutaja==
Üheks suurimaks privaatsusriskiks peetakse kasutajat ennast, kuna kättesaadav info on korrelatsioonis kasutaja enda poolt jagatava infoga. IT integreerumisega erinevatesse valdkondadesse on oluliselt suurendanud kättesaadava informatsiooni hulka. Viimastel aastatel on palju räägitud '''küberhügieenist''', mis peaks inimese privaatsust kaitstuna hoidma. Kuid nutiseadmete ( eelkõige mõeldakse siin kaasaskantavaid seadmeid, nt nutitelefon, tahvelarvuti, aktiivsusmonitorid jne) suurenev turuosa ja populaarsus sunnib privaatsuse säilitamise seisukohalt lisameetmete tarvitusele võtu.

==Privaatsuse II risk: Suurfirmad==
Levinuma nutiseadme operatsioonisüsteemina tuntud Android (üle 85% turuosast <ref>[http://www.idc.com/promo/smartphone-market-share/os/"Smartphone OS Market Share, 2016 Q3"]</ref>) on ka tuntud kasutaja kohta rohkete andmete kogumisega. Levinud ütlus„'''If you do not pay for the product you are the product'''“ tundub siinkohal paika pidavat. Tasuta Google’i erinevaid teenuseid kasutades saavad kasutajad suunatud reklaame ja jagavad ümbritseva kohta palju informatsiooni, nt:
* Vastavalt kasutaja otsingutele, Gmaili sisule, youtube’i otsingutele saab kasutajale suunata ka vastavasisulist reklaami. Vaikimisi on selline funktsioon sisse lülitatud ja peidus, kuid seda annab ka välja lülitada.<ref>[https://www.google.com/settings/ads/"Google ads settings"]</ref>
* Otsingumootor salvestab lisaks otsingu sisule ka kaardirakenduses tehtud toimingud, täpse statistika otsingute kohta (nt mis päeval ja kellaajal kasutatakse teenuseid kõige tihemini).
* Asukoha andmed - Androidi seadmed lülitavad vaikimisi aegajalt GPSi sisse, et kasutaja asukohta määrata. Läbi selle saab Google Maps ka liiklusinfo.<ref>[https://maps.google.com/locationhistory"Google location history"]</ref>
* Seade salvestab ka Youtube’i otsingud , mille järgi hakatakse hilisemalt pakkuma soovituslikke videosid. Esmaslt tundub kasulik omadus, kuid paljud inimesed, kes kasutavad youtube’i põhiliselt muusika kuulamiseks, leiavad, et nad on lootusetult kasti jäänud, kuna soovituste algoritm ei ole piisavalt hea. <ref>[https://www.youtube.com/feed/history/search_history"Youtube search history"]</ref>
* Fotode asukoha sildistamine, geotaging
* Kõik kontoga seotud seadmed salvestatakse, lisaks sellele saab Google Dashboardiga muuta seotud rakenduste sätteid ja raporteid koostada. Kõik seadmed, millega on kasutaja kontoga sisse logitud . Kasulik omadus, kui seade peaks ära kaduma või kui tekkib kahtlus, et kontosid kasutab võõras isik.<ref>[https://myaccount.google.com/device-activity?pli=1"Google Device Activity"]</ref>
* Kogu enda kohta kogutud info on võimalik alla laadida Google Takeouti kaudu.<ref>[https://myaccount.google.com/intro/privacy"Google privacy intro"]</ref>
Kohustuslik kirjandus nutiseadmete kasutajatele <ref>[https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone"Privacy in the age of smartphone"]</ref>

Sotsiaalmeediakanalite rohkuse tõttu paisatakse enda kohta järjest rohkem informatsiooni interneti- Instagram (erinevad pildid, postitused, tegevused), Snapchat (lühivideod), Twitter (maailmavaatelised jms „säutsud“), Facebook (pildid, videod, huvid jne). Eelmainitud informatsiooni kättesaadavust saab inimene ise reguleerida, kuna ta ei kohustu neid kanaleid kasutama ja infohulk mida interneti paisata on vaba valik.
Kohati võib aga tunduda, et tegemist on kohustuslikult vabatahtliku tegevusega, kuna järjest enamate tegevuste jaoks on see kas vajalik või protsessi kulgu soodustav osa:
* LinkedIn- nö „professionaalne facebook“, kus saab jagada oma karjääri ja haridusinfot teistega, et ennast tööandjatele nähtavaks teha ja leida uusi tööalaseid kontakte.
* 2014 aastal teatas Big Bank, et testib uut süsteemi, kus kontrollitakse laenutaotleja tausta ka facebookist, et analüüsida kliendi finantskäitumist. Selleks on vaja pangale võimaldada ühekordne juurdepääs Facebooki profiili andmetele.
* 2016 aastal viis CareerBuilder läbi uuringu, kus küsitleti 2100 personalitöötajat, kellest 39% tunnistasid, et kasutavad sotsiaalmeediat uurimaks kandidaatide tausta. 50% vastanutest vastasid, et provokatiivsed ja sobimatud fotod võivad saada määravaks ka eduka töövestluse läbinud kandidaadi tööotsingul. 48% teatas, et ebameeldivaks teeb kandidaadi alkoholi või narkootikumide tarbimine. Ülejäänud tulemused()<ref>[https://www.stardiplats.ee/uudised/eputad-facebookis-peopiltidega-ettevaatust-tooandjad-vaatavad-sellele-vaga-viltu"Stardiplats- eputad facebookis peopiltidega, ettevaatust tööandjad vaatavad sellele väga viltu"]</ref>.
* Massiefekt seab ootused, kasutamaks erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid nt,
** kooligrupid (nt ITK kursuse grupid Facebookis),
** koolitöödega seotud kommuunid ja blogid (nt ITSPEA)
** sõpruskonna sündmustega kursis olemine (erinevate ürituste- sünnipäevade, pulmade jms kursis olemine),
** Avalike ürituste piletite soodsamalt saamine (väga levinud turundusvõte ürituse jaoks- peab attendima, et pilet odavamalt saada). Soovimatu tagajärg selle punkti osas tekkib veebilehe pidu.eu poolt tekitatav automaatne konto, kuhu tekkib kasutaja facebooki konto link, profiilipilt ja peod, kuhu kasutaja on märkinud ennast minema. See loob aga üksluise ja tihtipeale negatiivse kuvandi kasutajast (vt eelmist punkti).
* Turunduse lahutamatu osa- järjest enam turundatakse erinevaid üritusi läbi sotsiaalmeedia, kuna see on odav ja efektiivne. Tihtipeale on sellised kanalid ka ainsad, kust leida infot huvipakkuvate ürituste kohta.

==Privaatsuse III risk: Häkkerid==
Lisaks eelnevatele näidetele lisanduvad siia ka teised erinevad veebilehed, kuhu kasutaja ennast registreerima peab, et vastavat teenust kasutada. Kuna internetis pakutavate teenuste hulk on suhteliselt suur siis integreeritakse tihtipeale erinevad kontod omavahel, kuna usaldatakse küberturbe probleemid teenusepakkujatele (tavaliselt Facebook ja Google). Kuigi väiksematele kräkkeritele jäävad suurkorporatsioonid tihtipeale liiga suureks tükiks, on viimased aga kogenumate rühmituste tavapärased sihtmärgid. All toodud näited kirjeldavad väga värvikalt, et tavakasutaja ei saa 100% oma privaatsuse eest vastutada, kuna tihtipeale sattuvad andmed häkkerite kätte poliitilistel ajenditel.
* 2012 aastal tuli avalikuks Nasdaq, Heartland payment system, global payment system ja 7-eleveni vastu suunatud rünnak, kus 6 liikmeline häkkerirühmitus röövis infosüsteemist üle 160 mln kasutaja deebet- ja krediitkaardide numbrid ja paroolid. Info müüdi edasi mustal turul ( USA konto andmed 10$/konto, Kanada 15$/konto ja Euroopa 50$/konto).
* Samal aastal leidis Khosrow Zarefarid (Iraani tarkvara insener) Iraani pangandussüsteemist suure turvaaugu, millest ta ka ametliku raporti kirjutas, kuid millele reageerimata jäeti. Protestimärgiks ründas ta kohalikku pangandussüsteemi ja postitas saadud info ( 3mln klienti ,üle 22 panka) oma blogisse (mille kõrvaldas google), kust võis leida konto numbri, parooli, omaniku nime .
* 2013 aastal rööviti Adobe’i andmebaasidest üle 38 mln kasutaja andmed- kasutajanimi, parool, e-mail, krediitkaardi andmed.
* Samal aastal rünnati „US Office of Personnel management“ , mille käigus rööviti üle 21 mln riigitöötaja andmed. Rünnaku käigus saadi tõenäoliselt isiklikumat infot, kui ühestki sotsiaalmeediast saada võimalik- alustades inimese isikukoodist ja silmavärvist lõpetades registreeritud ajalooga- sõltuvused, finantskäitumine jne). Rünnakus kahtlustatakse Hiina häkkereid.
* 2015 aastal rünnati Itaalia küberturbe firma Hacking Team’i, protestimärgiks, kuna viimaste klientide seas olid repressiivsed valitsused (Nigeeria, Etioopia, Kashastan, Usbekistan, Saudi Araabia, Venemaa jt), kes on rikkunud inimõigusi. Firma müüs erinevat nuhkvara ja sarnaseid teenuseid.
* Samal aastal rünnati Tesco Banka, kus varastati 9000 kliendi kontodelt üle 2,5 mln £.
* Lisaks ründas häkkerite rühmitu Anonymous Filipiinide valimiskomissiooni , protestimärgiks, kuna eeldatati, et valimistulemusi manipuleeritakse. Rünnaku tulemusena avalikustati kõikide valijate andmed (55 mln inimese).
* 2016 aastal rünnati ClixSense’i, mille käigus varastati üle 6,6 mln kasutaja andmed, mille seas olid nimed, isikukoodid, elukoha aadressid ja finantsandmed. Rünnaku eesmärgiks oli kasumi teenimine, häkkerid postitasid osa andmetest veebi ja lubasid ülejäänud maha müüa.

== Privaatsuse IV risk: Käitumismustrid ==

On teada, et igale isikule on omane tema profiiliga sobituv sotsiaalne võrgustik ning seega ka tema kasutuses olevate linkide kogum on samuti unikaalne. Eeldades, et kasutajad külastavad linke oma rakendustes sagedamini kui mõni juhuslik surfaja, sisaldab surfamise ajalugu kindlaid mustreid, mis omakorda võivad viidata identiteedile. Et testida antud teoriat reaalsuses oli läbiviidud järgmine eksperiment: 400 vabatahtlikul paluti jagada enda netikülastuste ajalugu. Töögrupp oli võimeline tuvastama 70% kasutajatest. Kuidas asi toimib?

Inimesed on oma harjumuste orjad. Inimese nägu / IP aadress / telefoninumber / kliendiprogrammid / jne. võivad olla muudetud, kuid inimeste käitumine sageli jääb samaks.

Mõned aastad tagasi tegid kaitseorganid suuri edusamme, tabades kahtlusalust tema poe ostukorvi mustri alusel. Ning see toimis hästi. Oletame, et teil on tarvis tabada kurjategija, kes enne kuritegu toimepanemist kasutas pangakaarte, poodide lojaalsusprogrammi kaarte ning teisi kliendikaarte. Peale kuriteo teostamist isik otsustas ennast varjata, tühjendades enda kontot ning kolides teise kohta elama. Kasutades sularaha ning võltsitud dokumente.

Korrakaitsjad, kes on varustatud aastatepikkuse kliendi ajalooga tuvastavad kindlaid mustreid inimese käitumises. Milliseid puuvilju ta ostab, millised on tema maitse ja toodete eelistused ning milliseid jooke eelistab. Arvatavasti kurjategija ei liitu uuesti kliendiprogrammiga, et käitumis muster poleks ka edaspidi jälgitav. Kuid korrakaitsjad palusid riigipoekettidel analüüsida ostukorve vastu mustreid, mida on nad kogunud kurjategija varasemast ostu ajaloost, ning pidid tõdema, et tulemused olid üpris täpsed ning võimaldasid tabada kurjategija. Ning isegi kui kurjategija suudaks vältida enda ostukorvi mustreid, kas ta oleks piisavalt arukas ning võimeline muutma kõiki oma harjumusi?

Antud näide on küll füüsilisest maailmast. Aga idee jääb samaks ka võrgumaailmas. Me tavaliselt külastame samu saite, loeme artikleid sama palju aega ning meil on kalduvus läbi vaadata postitusi oma sõpruskonnast. Ükski tehniline meede, nagu IP-varjamist võimaldav VPN, ei muuda meie harjumisi.

On palju räägitud, et privaatsust enam ei eksisteeri, kuigi see ei pruugi olla veel nii hull. Tõde on see, et tarbijad ei saa loota anonüümsust pakutavatele toodetele, niikaua, kui nende käitumist, kalduvusi, sõpru, nende käitumismustreid jälgidatakse. Privaatsuse äppid ja inkognito režiimid on maadalama astme kaitsed, mis raskendab üldiselt inimese tegevuse jälgimist, tavapäraseid lahendusi kasutades. Aga kõik sõltub eesmärkidest. Tuleb alati silmas pidada, et kõik need äppid ja kaitsed hoiavad anult keskpärast kurjategijat eemal, kuid mitte oma ala professionaale <ref>[http://www.computerworld.com/article/3171669/data-privacy/true-privacy-online-is-not-viable.html "True privacy online is not viable" By By Evan Schuman, Computerworld |FEB 21, 2017 3:00 AM PT]</ref>

==Privaatsuse V risk: Suur Vend==
1946 aastal sõlmiti kokkulepe Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa vahel koguda, analüüsida ja jagada informatsioon. Selle grupi liikmeid tuntakse nüüd, kui Viite Silma. Koos kogutakse ja analüüsitakse infot kõigi maailma osade kohta ja tegemist on nagu optimeeritud luureagentuuriga, mis töötab väljaspool rahvusvahelisi seadusi ja regulatsioone.

Kuigi liikmesriigid lubasid üksteise järele mitte luurata, avalikustas Edward Snowden 2013 aastal, et see ei ole nii ja osad leppega liitunud riigid luurasid teise liikmesriigi kodanike järele ja seejärel jagasid saadud infot, et mööda hiilida oma kodanike järele luuramise keelust, mis on rakendatud kohalike seadustega.

Nüüdseks on Viie silma grupp laienenud ja informatsiooni jagavate riikide ringiga on liitunud uusi maid. Tekkinud on Üheksa silam, mille liige on ka näiteks Prantsusmaa ja ka Neliteist silma.

= Privaatsuse saavutamise tööriistad=

Nüüdseks peaks kõik inimesed teadma, et internetiprivaatsus on oluline aga ehk ei teata kuidas alustada. Vaatame järgnevalt paari vahendit selle saavutamiseks.

== Incognito režiim veebilehitsejatel ==
Kaasaaegsed brauserid pakuvad tänapäeval üsna tõhusaid privaatsust tagavaid võimalusi, mis on tuntud erinevate nimede alt: Incognito Mode in Chrome, Private Browsing in Firefox and Opera, InPrivate Browsing in Internet Explorer and Microsoft Edge, and Private Window in Safari.
Kuna kõik need lahendused pakuvad üsna sarnast teenust, siis võib analüüsida seda Incognito Mode’i näitel. Avades Chrome’is akent inkognito režiimis, näeb kasutaja täpsemat kirjeldust, mis seletab lahti võimalusi ja piire sellest, millist infot kaitseb antud lahendus võõraste silmade eest.

Peab ausalt tunnistama seda, et isegi kasutades antud lahendust, pole ma kunagi lõpuni või põhjalikult tutvustavat teksti lugenud. Julgen oletada, et suure tõenäosusega sama moodi käitub ka valdav enamus basic - level kasutajaid. Huvitava faktina tahaks siin välja tuua seda, et päris suur inimeste hulk on arvamusel, et kasutades inkognito-režiimi peidavad nad täielikult oma tegevusi internetis võõraste silmade eest. Olles nad tervitusinfot läbi lugenud, teaksid, et päris nii see paraku ei toimi.

On olemas kahte tüüpi privaatsust: lokaalne ja onlain privaatsus. Brauseri ajalugu valguses on mõistlik kasutada inkognito moodi. Teie onlain turvalisusega pole see paraku seotud mitte kuidagi...

Põhimõtteliselt, inkognito tähendab seda, et brauser ei salvesta cookie’sid, ajutisi faile internetist või otsingute ajalugu, kui kasutaja on inkognito režiimis. Põhiline asi, mida antud lahendus teeb, on kasutaja otsingu ajalugu peitmine inimestelt, kes kasutavad koos teiega sama arvutit. Kuid antud sorti info varjamine ei pruugi olla pahatahtlik - inimesed tihti soovivad oma pereliikmetele jõulukinke tellida internetipoodidest selliselt, et sellest saaks üllatuskink. Kui ühisarvuti brauseris niisama google’dada ja asju vaadata, siis järgmisel internetikülastusel rõõmsalt näeb arvutikasutaja erinevaid “parimaid pakkumisi” viimati otsitud toodetega või teenustega. Inkognito režiimi abil aga sellist olukorda saab vältida.

Enamus kasutajaid eksivad oma arusaamisel inkognito võimalike piiride osas. Vaatamata inkognito tab’i avamisel selgelt lahtikirjutatud optsioonidele, mõned ikka arvavad, et absoluutselt kõik nende andmed on kaitstud ja teistele nähtamatud (kaasarvatud tööandjale), kuid eeldades seda võib sattuda piinlikule olukorrale, mis viib selgituste andmiseni juhatuse kabinettis. Lisaks sellele, tarkvara, mis on installeeritud teie arvutisse võib samuti mööda hiilida privaatsuse kaitsetest inkognito peale üleminekul.

Ei saa väita, et inkognito mood on kasutu, sest ta ikkagi tagab lokaalset privaatsust. Niikaua, kui kasutajad peavad meeles, mida täpsemalt võimaldab antud lahendus ning ei oota sellelt abivahendilt võluvitsa effekti, mis peaks tagama totaalset kaiset ning personaalsete andmete puutumatust, see võibki jääda kasulikuks tööristaks, mida on lihtne kasutada.
Kuid aga kasutaja tahab suuremat kaitset – peab ta kasutama teisi meetmeid. Sest osava „varga“ jaoks pole see üldse mingi takistus.<ref>[http://www.computerworld.com/article/3186941/web-browsers/you-are-not-very-incognito-in-incognito-mode.html"You are not very incognito in incognito mode" By Michael Connell, Computerworld | APR 4, 2017 10:42 AM PT]</ref>

== The Onion Router ehk Tor ==

Üks populaarsemaid privaatsustööriistu on The Onion Router ehk Tor. Kuna kõik andmepaketid koosnevad kahest osast: päisest ja andmetest endist, siis tavapärasel viisil edastatavate andmete puhul on isegi krüpteerimisel võimalik päise abil tuvastada, millal, kust ja kuhu on infot saadetud. Salastatuks jääb heal juhul vaid info sisu. Niimoodi saab andmete saaja tuvastada, kes on saatja, interneti teenusepakkuja näeb, millal ja kellele andmeid on saadetud ja samuti võib juhtuda, et päiseid saavad lugeda kolmandad osapooled. Tor lahendab selle probleemi, saates andmepakette suvalisi teid pidi läbi mitmete arvutite, nii et lõpptulemusena on võimatu tuvastada, kellelt ja kellele andmed tegelikult liikusid. Igal sammul kasutatakse erinevaid krüpteerimisvõtmeid, nii et iga lüli teab ainult seda, kellelt andmed tulid ja kellele ta need saatma peab. Kuna samast sõlmpunktist liigub läbi erinevate kasutajate andmeid, siis ei ole võimalik kogu andmete liikumsiteed kokku panna.<ref>[https://www.torproject.org/about/overview.html.en"Tor: Overview"]</ref>

Ehkki Tor-i sisene liikumine on kaitstud, võib tekkida oht privaatsusele viimases etapis, kui andmed peavad Tor-i võrgust väljuma. Krüpteeritud veebilehtede (HTTPS) külastamisel ei ole erilist ohtu, sel juhul näeb viimane lüli vaid seda, millist lehte külastatakse, saadetud info sisu või seda, kes tegelikult antud lehte külastas, pole vähemalt teoorias võimalik tuvastada. Krüpteerimata lehtede puhul on aga näha kogu saadetav info.<ref>[https://www.howtogeek.com/142380/htg-explains-is-tor-really-anonymous-and-secure/"Is Tor Really Anonymous and Secure?"]</ref> Näiteks 2007. aastal avaldati sellisel teel saadud ligi 100 saatkonna kasutajanimed ja paroolid. Samuti oli pealkuulatav nende e-mailide sisu. Neid andmeid kogunud Dan Egerstad’i sõnul oli 99% Tor-ist väljuvast infost krüpteerimata ja seega pealkuulatav. Ka paljude suurfirmade tundlikud andmed olid samal viisil jälgitavad. Siinkohal on tavakasutaja, kes soovib säilitada anonüümsust, küllaltki raskes olukorras. Kui veebileht, mida ta külastada soovib, ei võimalda krüpteerimist, siis on ainsateks valikuteks kas selle lehe külastamata järmine või riskimine võimaliku ohuga privaatsusele. Tihti liiguvad Tor-i sõlmedest läbi väga suured andmemahud. Mitmed punktid suudavad kuus läbi lasta kuni 10TB infot, mis läheks maksma umbes 5000 dollarit kuus. Võib eeldada, et lihtsalt vabatahtlikuse alusel keegi sellist summat välja ei käi. Järelikult on selle pealt võimalik mingil viisil teenida ja andmete müük on seejuures küllaltki tõenäoline.<ref>[http://www.infoworld.com/article/2649832/security/security-researcher-intercepts-embassy-passwords-from-tor.html"Security researcher intercepts embassy passwords from Tor"]</ref>

Kasutades samaaegselt turvalisi ja ebaturvalisi rakendusi, on võimalik identifitseerida ka Tor-is läbi turvaliste rakenduste tehtud andmevahetusi. BitTorrenti kui ebaturvalise rakenduse ja Tor-i võrgust väljuvate andmete abil suudeti katse käigus 23 päeva jooksul tuvastada 10 000 Tor-i kasutaja IP-aadressid. Lisaks BitTorrenti andmevoogudele suudeti jälgida ka muid andmeid, mida oli 1,93 korda rohkem kui BitTorrentiga seotud andmeid. Sealhulgas 23% nendest andmetest pärinesid tõenäoliselt turvalistest brauseritest.<ref>[http://static.usenix.org/events/leet11/tech/full_papers/LeBlond.pdf"One Bad Apple Spoils the Bunch: Exploiting P2P Applications to Trace and Profile Tor Users"]</ref>

Selleks, et teistel kasutajatel oleks võimalik privaatsust saavutada, peab olema ka neid, kes haldavad Tor-i ahela viimaseid lülisid, kust kaudu andmed Tor-i võrgust väljuvad. Kuna nemad on väljastpoolt identifitseeritavad, siis panevad nad ennast seeläbi vabatahtlikult ohtlikkusse olukorda. Anonüümsus saavutataksegi tegelikult ennast nende lõpplülide selja taha peites. Kui Tor-i võrku on kasutatud kuritegelikel eesmärkidel, siis viivad jäljed selle inimeseni, kelle arvutist andmed Tor-i võrgust väljusid. Leebematel juhtudel piirdub asi süüdistusega autroriõiguste rikkumises,<ref>[https://blog.torproject.org/blog/five-years-exit-node-operator"Five Years as an Exit Node Operator"]</ref> kuid inimesi on arreteeritud ka näiteks lapsporno levitamise<ref>[https://arstechnica.com/tech-policy/2012/11/tor-operator-charged-for-child-porn-transmitted-over-his-servers/"Tor operator charged for child porn transmitted over his servers"]</ref> või pommiähvarduste tegemise<ref>[http://www.theregister.co.uk/2007/09/16/bomb_threat_leads_police_to_raid_tor_operator/"German police raid home of man who operated Tor server"]</ref> eest. Sellised ohud vähendavad paratamatult Tori-i laadsete võrkude lõpp-punktide arvu, kuna võimalike süüdistustega on valmis riskima vaid tõelised entusiastid.

Lisaks otseselt IP-aadressi järgi kasutajate tuvastamisele, on võimalik neid tuvastada ka nn sõrmejälgede abil. Üheks selliseks vahendiks on Ubercookie. See eeldab küll brauseris JavaScripti lubamist, kuid suudab küllaltki täpselt kasutajat identifitseerida isegi juhul, kui IP-aadress on kättesaamatu. Kasutaja sõrmejälg koostatakse tema arvuti audio stack’i andmete ja DOM elementide suuruse, paigutuse jms järgi. Kuna elementide suurus sõltub resolutsioonist, kasutatavatest fontidest ja veel paljustki muust, siis on täpne elementide paigutus iga kasutaja jaoks praktiliselt unikaalne. Nende andmete põhjal koostatakse kasutajale kood, mille abil on võimalik teda identifitseerida ja sama kasutaja erinevaid tegevusi omavahel siduda. Iga sõrmejälg ei pruugi olla küll päris unikaalne, kuid need annavad siiski küllaltki täpseid võimalusi isiku identifitseerimiseks. On võimalik isegi kokku viia sama kasutaja sõrmjälg Tor brauseris ja mõnes tavalises brauseris.<ref>[http://ubercookie.robinlinus.com/faq.html"Ubercookie FAQ]</ref>

Kasutaja identifitseerimiseks vajalikku infot võib anda ka hiire kerimismuster. Tavalise hiirega kettaga kerimisel on see info küll liialt ühetaoline, kuid puuteplaadi kasutajate puhul on võimalik tuvastada inimesele iseloomulik kerimismuster. Analoogset infot annab ka kursori liikumiskiirus.<ref>[http://jcarlosnorte.com/security/2016/03/06/advanced-tor-browser-fingerprinting.html"Advanced Tor Browser Fingerprinting]</ref>

Eelnevalt kirjeldatud identifitseerimisvõimalustest on võimalik mööda hiilida, kui keelata brauseris JavaScript. See-eest klahvivajutuste põhjal kasutajate identifitseerimisel on see takistus suudetud kõrvaldada. Selle meetodi puhul jälgitakse klahvivajutuste vahelist aega ja seda, kui kaua klahvi korraga all hoitakse. Need mustrid on iga inimese puhul unikaalsed. Iseenesest on võimalik ka sellist identifitseerimist takistada: näiteks Chromele on olemas laiendus<ref>[https://chrome.google.com/webstore/detail/keyboard-privacy/aoeboeflhhnobfjkafamelopfeojdohk"Keyboard Privacy]</ref>, mis talletab kasutaja klahvivajutused mällu ja edastab need seejärel juhusliku intervalliga. Sama meetodit kasutatakse ka heal eesmärgil, näiteks on analüüsivad mitmed pangad lisaturvalisuse tagamiseks kasutaja klahvivajutusi parooli ja kasutajanime sisestamisel, et tuvastada olukorda, kui tõenäoliselt on sisselogijaks keegi teine.<ref>[https://arstechnica.com/security/2015/07/how-the-way-you-type-can-shatter-anonymity-even-on-tor/"How the way you type can shatter anonymity—even on Tor]</ref>

Teoreetiline võimalus on veel kasutada veebilehe külastajate identifitseerimiseks ultrahelisignaale, mida inimkõrv ei kuule, kuid mida näiteks nutitelefonid, arvutid ja muud taolised seadmed on võimelised vastu võtma. See eeldab küll teises seadmed vastava rakenduse olemasolu. Veebileht edastab vastava helisignaali, mille peale võib näiteks nutitelefon saata veebisaidi haldajale kasutaja andmed (nt IP-aadress, GPS-kooridnaadid, telefoninumber, IMEI kood jms). Ühelt poolt teeb selle meetodi praktikas kasutamise raskeks see, et teises seadmed peab olema installitud vastav rakendus, mis infot edastaks. Samas on võrreldes teiste meetoditega seda raskem brauseri seadete abil vältida, kuna ultrahelisignaali võib edastada ka mõne muu helifaili või video taustal. Lahenduseks oleks muidugi ka kõlarite väljalülitamine, kuid kas see alati meeles püsib. Siiani on seda meetodit teadaolevalt kasutatud vaid turunduslikel eesmärkidel.<ref>[https://themerkle.com/tor-users-at-risk-of-being-deanonymized-by-ultrasound-cross-device-tracking/"Tor Users at Risk of Being Deanonymized by Ultrasound Cross-Device Tracking]</ref> Oht privaatsusele on isegi laiem kui ainult külastatavate veebilehtede tuvastamine. Selliseid ultrahelisignaale on võimalik edastada ka televisioonis, raadios või mõnes füüsilises kohas (nt poes), mille külastajate kohta tahetakse andmeid koguda. Hääljuhitavad telefonid, mis koguaeg ümbritsevad „kuulavad” muudavad selle tehnoloogia kasutamise veelgi lihtsamaks.<ref>[https://www.wired.com/2016/11/block-ultrasonic-signals-didnt-know-tracking/"How to block the ultrasonic signals you didn't know were tracking you"]</ref>

Eelnevast on näha, et oht privaatsusele võib ähvardada ootamatutest olukordadest. Enamik väljatoodud võimalusi on arendatud pigem teaduslikel eesmärkidel, et teha selgeks millisel tasemel on võimalik internetikasutajate privaatsust ohustada. Võib aga eeldada, et need, kes on päriselt huvitatud veebilehe külastajate isikute tuvastamisest, ei avalda oma meetodeid. Vastasel juhul on oht, et peagi suudetakse sellele mingi vastumeede leida ja kogu eelnev töö on praktiliselt asjata olnud.

=Viited=

<references />
https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone

I026 - Kevad 2017 - Privaatsus internetis kas võimatu missioon

2017-05-13T08:21:20Z

Asuun: /* Privaatsuse II risk: Suurfirmad */

=Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?=
Autorid: Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek
https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

Aastaid tagasi inimesed pelgalt tajusid teatavaid ohtusid interneti kasutamisel ja olid häiritud võimalusest, et keegi „suur vend“ teab, mida nad internetis teevad, millest huvituvad ja halvemal juhul ehk püütakse seda infot nende vastu ära kasutada. Tänapäeval on privaatsuse puudumist internetis hakatud käsitlema kui uut reaalsust. Õigemini on hakatud inimeste tunnetust reaalsusest pealtnäha muuseas ümber kirjutama. On juba avalikult välja öeldud, et internet ongi avalik. See on uus reaalsus ja kui see ei meeldi, siis tasub interneti kasutamisest hoiduda. Privaatsuse kadumise õigustamiseks on üheltpoolt välja toodud inimeste enda käitumismustri muutumist viimastel aastakümnetel. Teisalt õigustatakse tekkinud olukorda kasulike teenustega, mida selline andmekogumine võimaldab välja töötada.

2012. aastal on Mark Zuckerberg öelnud <ref>[https://www.theguardian.com/technology/2010/jan/11/facebook-privacy/"Privacy no longer a social norm, says Facebook founder"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Kui Harvardi ühikatoas oma ettevõtmisega alustasime, küsiti meilt palju ’miks ma peaksin tahtma enda kohta käivat infot veebi riputada? Miks ma peaksin üldse endale veebilehte tahtma?’ Järgneval 5-6 aastal sai hoo sisse blogimine ja edukaks osutusid erinevad internetiteenused, mis võimaldasid kasutajatel erineva sisuga info jagamist. Peale sotsiaalvõrgustike võidukäiku, inimestel lihtsalt puudub ootus privaatsusele. Privaatsus ei ole enam sotsiaalne norm.“
|}
Talle sekundeerib Larri Page <ref>[https://www.recode.net/2014/3/19/11624738/googles-larry-page-on-internet-privacy-dont-throw-the-baby-out-with/"Google's Larry Page on Internet Privacy: Don't Throw the Baby Out With the Bathwater"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Maailm on muutumas. Telefoni kaasas kandes, see teab kus sa oled. Sinu kohta on ka palju muud infot. On arusaadav, miks inimesed küsivad keerulisi küsimusi. Minu arvates on meie ülesandeks pakkuda inimestele valikuid. Näidata neile kogutavaid andmeid, otsingu ajalugu, asukohateavet. Me oleme vaimustuses Chrome pakutavast incognito-režiimist ja pakume ka muid võimalusi. Meie ülesanne ongi anda inimestele valikuid ja infot nende ümber toimuva kohta.“
|}
2012. aastal lisas Page täiendava mõttekäigu <ref>[https://bits.blogs.nytimes.com/2012/10/17/larry-page-defends-googles-privacy-policy/"Larry Page Defends Google’s Privacy Policy"]</ref>:
{| class="wikitable"
| „Sisuliselt kõik, mida me teha tahame, on andmete kogumise piiramisega vastuolus. Paljud teenused, millest Google kliendid veel mõelnudki pole, jääksid tulemata.“
|}
Seega nii Zuckerberg kui Page lükkavad vastutuse probleemi eest pigem interneti kasutajatele. Mida ja kuidas inimene internetis teeb, on nende enda valik - meie asi on pakkuda võimalusi. Kui meile seatakse andmete kogumisel piirangud, jäävad paljud kasulikud teenused olemata.
Miks olukord selliseks on kujunenud? Kas indiviidi püüdlus privaatsuse poole on täiesti otstarbetu ja kokkuvõttes kahjulik. Ühest küljest Facebooki kasutades, me ei anna häiret, justkui oleks meie privaatsust kuidagi kahjustatud. Tahame ju ilmtingimata uurida ja vaadata, kuidas teistel läheb ning ühtlasi jagada oma tegemisi, kuid samas nõuame privaatsust? Võibolla vajame hoopis kaitset iseenda vastu? Teisalt Google põhjendused, et privaatsusest loobumine on pigem teoreetiline ja võimaldades Google-i enda tegevusi jälgida, aitame pigem luua uusi kasulikke teenuseid. Vahest on privaatsuse riivamine tõesti pigem tühja koha pealt produtseeritud pseudoprobleem?

= Kas privaatsus vajab kaitset? =
Nagu iga teema üle otsustamiseks, on vaja siinkohal kokku liita plussid ja miinused. Internetiprivaatsuse vähenemisel on lisaks negatiivsetele aspektidele olemas ka omad positiivsed küljed.

== Internetiprivaatsuse positiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==
# '''Inimesele jääb valikuvõimalus jääda anonüümseks.''' Tehnilised võimalused on tänapäeval piisavad inimese identifitseerimiseks ainuüksi internetti sisenemise käigus. Internetiteenuse pakkujatel on selge ülevaade, mida nende kliendid internetis teevad. Iseasi, kui palju neil on huvi ja ressurssi oma klientide järele luuramiseks. Seega reaalselt interneti privaatsust täna rangelt võttes ei esinegi. Samas, kujutades end ette teoreetilisse ruumi, kus privaatsus siiski eksisteeriks, võimaldaks see internetikasutajatel vabalt toimetada, kartmata hukkamõistu isegi juhul, kui nende tegevuses pole midagi seadusevastast.
# '''Ärakasutamisaltite interneti kasutajate kaitstus.''' Olukorras, kus internetikasutajate privaatsus on kaitstud, on komplitseeritud ka teiste internetikasutajate ärakasutamine, olgu siin siis mõeldud lapsi, vanureid, ebapädevaid arvutikasutajaid või miks mitte iga interneti kasutajat, sest vahel tundub, et suur hulk inimesi vajab kaitset ka iseenda eest. Inimestel, kes soovivad selliseid inimesi ära kasutada, oleks internetiprivaatsuse tingimustes keeruline oma sihtmärke üles leida. Samas peab tunnistama, et see positiivne argument on tänasel päeval taaskord pigem teoreetiline, kuna täielikku internetiprivaatsust ei esine.
# '''Sõnavabaduse soodustamine.''' Internet pakub võimalusi vabaks infovahetuseks läbi foorumite, suhtlusgruppide, kommentaariumite, sotsiaalmeedia, kus sisuliselt kõigil teemadel võib vabalt debateerida ja esitada ka peavoolust erinevaid arusaamu. Internetiprivaatsuse tingimustes on inimestel võimalus seda teha oma identiteeti avaldamata ja kartmata teiste osapoolte hinnanguid, hukkamõistu, kriitikat ja naeruvääristamist.
# '''Pressivabaduse soodustamine.''' Meedia on suuresti koondunud suurfirmade kätte, kes produtseerivad suurema osa infost, mida tavainimene igapäevaselt kasutab. Internetiprivaatsus võimaldab ühiskonnaliikmetel kasutada ka alternatiivseid viise oma vaadete levitamiseks, vältimaks suurkorporatsioonide huve info levitamisel. Kallutatud ühe poole seisukohti kajastava teabe asemel jõuab inforuumi sel moel tasakaalustatud infovoog.
# '''Innovatsioonile kaasaaitamine.''' Internetis levivad õppekeskkonnad ja temaatilised foorumid võimaldavad tänapäeval igaühel saada innovaatoriks, ettevõtjaks ja vabakutseliseks freelanceriks. Internetiprivaatsuse puudumine pidurdaks innovatsiooni, kuna info on kõigile vabalt kättesaadav ja kasutatav. Sel moel võib innovaatiline idee hääbuda juba enne, kui selle potentsiaal on saavutatud.
# '''Tülika infotulva vältimine.''' Interneti privaatsuse aspektist on oluline võimalus kasutajat mitte huvitav temaatika internetist välja lülitada. Näideteks võib tuua sotsiaalmeedias erinevate uudisvoogude ignoreerimise funktsionaalsused või teatud kasutajate blokeerimine/ignoreerimine, samuti reklaamiblokeerijad.
# '''Internetiprivaatsus ühiskonna tasakaalustajana.''' Ei pea olema vandenõuteoreetik tulemaks selle peale, et ühiskonnas on huvigruppe, kes pooldavad ühiskonnaliikmete igapäevaelu jälgimist valitsuse tasandil. Internetiprivaatsus toimib loomuliku regulatsioonina ja tasakaalustajana, et sellist süsteemi ei tekiks ja halbade kavatsustega huvigrupid ei saaks sellist infot kuritarvitada.

== Internetiprivaatsuse negatiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==

# '''Võimaldab varastada teiste intellektuaalset omandit.''' Kellegi intellektuaalset omandit on internetiprivaatsuse tingimustes lihtne omandada ja edasi levitada. Piisab kopeerimisest/allalaadimisest ja uuesti netis üles riputamisest.
# '''Võimaldab teisi teotada sõnakasutust valimata'''. Heaks näiteks on internetikommentaariumid kus kommenteerijad karistamatuse tingimustes käituvad viisil, mis päris elus ei tuleks kõne alla. Karistamatuse kontekst ja anonüümne ruum võivad kaasa aidata ka omamoodi kambavaimule, kus teineteist tegelikult mittetundvad inimesed koonduvad kaasajooksu efekti toimel ühise maski taha. Kriitika kipub sellistes tingimustes olema pahatihti lahmiv ja pahatahtlik.
# '''Raskemini kontrollitav algandmete autentsus.''' Anonüümsuse kontekst soodustab „alternatiivsete faktide“ vohamist. Olukorras, kus postitusele pole tarvis oma nime alla kirjutada on loomulik filter palju hapram – faktidena esitatakse oma nägemust või halvemal juhul genereeritakse lihtsalt pseudofakte nalja, propaganda või segaduse tekitamise eesmärgil.
# '''Tutvumine teiste inimestega on raskendatud.''' Internetiprivaatsuse kontekstis puudub meil reaalne info interneti avarustes „kohatud“ inimese kohta. See kuidas inimene käitub internetis ja päriselus võib suurel määral anonüümsuse tingimustes erineda. Samuti on keeruline teha taustakontrolli, kui meil on inimesest teada ainult nimi. Selles valguses tunduvad erinevad suhtlusportaalid võrdlemisi praktilist funktsiooni täitvad.
# '''Soodustab identiteedivargust.''' Sõrmejälje puudumine võimaldab inimesel internetis tegutseda ükskõik millise nime all – ka reaalselt eksisteeriva teise isikuna. Põhjuseid, sh kriminaalseid, võib leiutada niipalju kui fantaasia lubab. Teo motiiviks võib olla nt rikastumine, meelelahutus, kättemaks, mõjuvõim. Loetelu pole lõplik. Ühtlasi võivad identiteedid segi minna ka puht elulises olukorras, kus sama nimega isikuid eksisteerib rohkem kui üks.
# '''Takistab kommertseesmärkidel su „jäljeajamist“.''' Internetis oleme kõik tähele pannud maagilist nähtust, kus mingi toote/teenuse vastu kasvõi ühekordne huvitundmine võib muuta meie internetibrauseris kuvatavate bännerite sisu vastavalt meie huvile. Nii tagastavad otsingumootorid meile otsingutulemusi vastavalt meie isiklikule internetikasutuse profiilile, samuti võtab igaühe Facebook oma näo vastavalt meeldimistele ja linkide jagamisele. Kui internetiprivaatsus oleks täielikult tagatud, puuduks ka suurkorporatsioonide(võrgustike)l vastav andmebaas internetikasutajatega manipuleerimiseks.

=Erinevad riskid privaatsusele=

Tavaelus me ei jaga oma privaatset infot võõrastega. Me valime mida avaldame erinevatele inimestele valikuliselt. Samamoodi on tähtis kaaluda sama tehes erinevaid toiminguid internetis. Tuleb meeles pidada, et arvutite ja ka mobiilsete seadmete taga asuvad reaalsed inimesed ja kuna internet on järjest enam kättesaadav ja kasutatav, tuleb teada esinevaid riskitegureid.

Kuigi arvuti ise võib olla kaitstud antiviiruse ja tulemüüriga, postitavad inimesed ise erinevatesse keskkondadesse ja sotsiaalvõrgustikesse pilte endast ja oma lastest, infot millal ja kellega puhkusele minnakse ja taaskasutavad vanu paroole. Seda vaatamata sellele, et suurimad internetist tulenevad riskid ei ole mitte häkitud saamine, vaid hoopis meie privaatsuse rikkumine. Netis surfates mööda Facebooki, Googeldades või muudel lehtedel, jätame maha informatsiooniraja, mida ettevõtted ja ka valitsused saavad hiljem ära kasutada.

==Privaatsuse I risk: kasutaja==
Üheks suurimaks privaatsusriskiks peetakse kasutajat ennast, kuna kättesaadav info on korrelatsioonis kasutaja enda poolt jagatava infoga. IT integreerumisega erinevatesse valdkondadesse on oluliselt suurendanud kättesaadava informatsiooni hulka. Viimastel aastatel on palju räägitud '''küberhügieenist''', mis peaks inimese privaatsust kaitstuna hoidma. Kuid nutiseadmete ( eelkõige mõeldakse siin kaasaskantavaid seadmeid, nt nutitelefon, tahvelarvuti, aktiivsusmonitorid jne) suurenev turuosa ja populaarsus sunnib privaatsuse säilitamise seisukohalt lisameetmete tarvitusele võtu.

==Privaatsuse II risk: Suurfirmad==
Levinuma nutiseadme operatsioonisüsteemina tuntud Android (üle 85% turuosast <ref>[http://www.idc.com/promo/smartphone-market-share/os/"Smartphone OS Market Share, 2016 Q3"]</ref>) on ka tuntud kasutaja kohta rohkete andmete kogumisega. Levinud ütlus„'''If you do not pay for the product you are the product'''“ tundub siinkohal paika pidavat. Tasuta Google’i erinevaid teenuseid kasutades saavad kasutajad suunatud reklaame ja jagavad ümbritseva kohta palju informatsiooni, nt:
* Vastavalt kasutaja otsingutele, Gmaili sisule, youtube’i otsingutele saab kasutajale suunata ka vastavasisulist reklaami. Vaikimisi on selline funktsioon sisse lülitatud ja peidus, kuid seda annab ka välja lülitada.<ref>[https://www.google.com/settings/ads/"Smartphone OS Market Share, 2016 Q3"]</ref>
* Otsingumootor salvestab lisaks otsingu sisule ka kaardirakenduses tehtud toimingud, täpse statistika otsingute kohta (nt mis päeval ja kellaajal kasutatakse teenuseid kõige tihemini).
* Asukoha andmed - Androidi seadmed lülitavad vaikimisi aegajalt GPSi sisse, et kasutaja asukohta määrata. Läbi selle saab Google Maps ka liiklusinfo.
* Seade salvestab ka Youtube’i otsingud , mille järgi hakatakse hilisemalt pakkuma soovituslikke videosid. Esmaslt tundub kasulik omadus, kuid paljud inimesed, kes kasutavad youtube’i põhiliselt muusika kuulamiseks, leiavad, et nad on lootusetult kasti jäänud, kuna soovituste algoritm ei ole piisavalt hea.
* Fotode asukoha sildistamine, geotaging
* Kõik kontoga seotud seadmed salvestatakse, lisaks sellele saab Google Dashboardiga muuta seotud rakenduste sätteid ja raporteid koostada. Kõik seadmed, millega on kasutaja kontoga sisse logitud . Kasulik omadus, kui seade peaks ära kaduma või kui tekkib kahtlus, et kontosid kasutab võõras isik.
* Kogu enda kohta kogutud info on võimalik alla laadida Google Takeouti kaudu.
Sotsiaalmeediakanalite rohkuse tõttu paisatakse enda kohta järjest rohkem informatsiooni interneti- Instagram (erinevad pildid, postitused, tegevused), Snapchat (lühivideod), Twitter (maailmavaatelised jms „säutsud“), Facebook (pildid, videod, huvid jne). Eelmainitud informatsiooni kättesaadavust saab inimene ise reguleerida, kuna ta ei kohustu neid kanaleid kasutama ja infohulk mida interneti paisata on vaba valik.
Kohati võib aga tunduda, et tegemist on kohustuslikult vabatahtliku tegevusega, kuna järjest enamate tegevuste jaoks on see kas vajalik või protsessi kulgu soodustav osa:
* LinkedIn- nö „professionaalne facebook“, kus saab jagada oma karjääri ja haridusinfot teistega, et ennast tööandjatele nähtavaks teha ja leida uusi tööalaseid kontakte.
* 2014 aastal teatas Big Bank, et testib uut süsteemi, kus kontrollitakse laenutaotleja tausta ka facebookist, et analüüsida kliendi finantskäitumist. Selleks on vaja pangale võimaldada ühekordne juurdepääs Facebooki profiili andmetele.
* 2016 aastal viis CareerBuilder läbi uuringu, kus küsitleti 2100 personalitöötajat, kellest 39% tunnistasid, et kasutavad sotsiaalmeediat uurimaks kandidaatide tausta. 50% vastanutest vastasid, et provokatiivsed ja sobimatud fotod võivad saada määravaks ka eduka töövestluse läbinud kandidaadi tööotsingul. 48% teatas, et ebameeldivaks teeb kandidaadi alkoholi või narkootikumide tarbimine. Ülejäänud tulemused().
* Massiefekt seab ootused, kasutamaks erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid nt,
** kooligrupid (nt ITK kursuse grupid Facebookis),
** koolitöödega seotud kommuunid ja blogid (nt ITSPEA)
** sõpruskonna sündmustega kursis olemine (erinevate ürituste- sünnipäevade, pulmade jms kursis olemine),
** Avalike ürituste piletite soodsamalt saamine (väga levinud turundusvõte ürituse jaoks- peab attendima, et pilet odavamalt saada). Soovimatu tagajärg selle punkti osas tekkib veebilehe pidu.eu poolt tekitatav automaatne konto, kuhu tekkib kasutaja facebooki konto link, profiilipilt ja peod, kuhu kasutaja on märkinud ennast minema. See loob aga üksluise ja tihtipeale negatiivse kuvandi kasutajast (vt eelmist punkti).
* Turunduse lahutamatu osa- järjest enam turundatakse erinevaid üritusi läbi sotsiaalmeedia, kuna see on odav ja efektiivne. Tihtipeale on sellised kanalid ka ainsad, kust leida infot huvipakkuvate ürituste kohta.

==Privaatsuse III risk: Häkkerid==
Lisaks eelnevatele näidetele lisanduvad siia ka teised erinevad veebilehed, kuhu kasutaja ennast registreerima peab, et vastavat teenust kasutada. Kuna internetis pakutavate teenuste hulk on suhteliselt suur siis integreeritakse tihtipeale erinevad kontod omavahel, kuna usaldatakse küberturbe probleemid teenusepakkujatele (tavaliselt Facebook ja Google). Kuigi väiksematele kräkkeritele jäävad suurkorporatsioonid tihtipeale liiga suureks tükiks, on viimased aga kogenumate rühmituste tavapärased sihtmärgid. All toodud näited kirjeldavad väga värvikalt, et tavakasutaja ei saa 100% oma privaatsuse eest vastutada, kuna tihtipeale sattuvad andmed häkkerite kätte poliitilistel ajenditel.
* 2012 aastal tuli avalikuks Nasdaq, Heartland payment system, global payment system ja 7-eleveni vastu suunatud rünnak, kus 6 liikmeline häkkerirühmitus röövis infosüsteemist üle 160 mln kasutaja deebet- ja krediitkaardide numbrid ja paroolid. Info müüdi edasi mustal turul ( USA konto andmed 10$/konto, Kanada 15$/konto ja Euroopa 50$/konto).
* Samal aastal leidis Khosrow Zarefarid (Iraani tarkvara insener) Iraani pangandussüsteemist suure turvaaugu, millest ta ka ametliku raporti kirjutas, kuid millele reageerimata jäeti. Protestimärgiks ründas ta kohalikku pangandussüsteemi ja postitas saadud info ( 3mln klienti ,üle 22 panka) oma blogisse (mille kõrvaldas google), kust võis leida konto numbri, parooli, omaniku nime .
* 2013 aastal rööviti Adobe’i andmebaasidest üle 38 mln kasutaja andmed- kasutajanimi, parool, e-mail, krediitkaardi andmed.
* Samal aastal rünnati „US Office of Personnel management“ , mille käigus rööviti üle 21 mln riigitöötaja andmed. Rünnaku käigus saadi tõenäoliselt isiklikumat infot, kui ühestki sotsiaalmeediast saada võimalik- alustades inimese isikukoodist ja silmavärvist lõpetades registreeritud ajalooga- sõltuvused, finantskäitumine jne). Rünnakus kahtlustatakse Hiina häkkereid.
* 2015 aastal rünnati Itaalia küberturbe firma Hacking Team’i, protestimärgiks, kuna viimaste klientide seas olid repressiivsed valitsused (Nigeeria, Etioopia, Kashastan, Usbekistan, Saudi Araabia, Venemaa jt), kes on rikkunud inimõigusi. Firma müüs erinevat nuhkvara ja sarnaseid teenuseid.
* Samal aastal rünnati Tesco Banka, kus varastati 9000 kliendi kontodelt üle 2,5 mln £.
* Lisaks ründas häkkerite rühmitu Anonymous Filipiinide valimiskomissiooni , protestimärgiks, kuna eeldatati, et valimistulemusi manipuleeritakse. Rünnaku tulemusena avalikustati kõikide valijate andmed (55 mln inimese).
* 2016 aastal rünnati ClixSense’i, mille käigus varastati üle 6,6 mln kasutaja andmed, mille seas olid nimed, isikukoodid, elukoha aadressid ja finantsandmed. Rünnaku eesmärgiks oli kasumi teenimine, häkkerid postitasid osa andmetest veebi ja lubasid ülejäänud maha müüa.

== Privaatsuse IV risk: Käitumismustrid ==

On teada, et igale isikule on omane tema profiiliga sobituv sotsiaalne võrgustik ning seega ka tema kasutuses olevate linkide kogum on samuti unikaalne. Eeldades, et kasutajad külastavad linke oma rakendustes sagedamini kui mõni juhuslik surfaja, sisaldab surfamise ajalugu kindlaid mustreid, mis omakorda võivad viidata identiteedile. Et testida antud teoriat reaalsuses oli läbiviidud järgmine eksperiment: 400 vabatahtlikul paluti jagada enda netikülastuste ajalugu. Töögrupp oli võimeline tuvastama 70% kasutajatest. Kuidas asi toimib?

Inimesed on oma harjumuste orjad. Inimese nägu / IP aadress / telefoninumber / kliendiprogrammid / jne. võivad olla muudetud, kuid inimeste käitumine sageli jääb samaks.

Mõned aastad tagasi tegid kaitseorganid suuri edusamme, tabades kahtlusalust tema poe ostukorvi mustri alusel. Ning see toimis hästi. Oletame, et teil on tarvis tabada kurjategija, kes enne kuritegu toimepanemist kasutas pangakaarte, poodide lojaalsusprogrammi kaarte ning teisi kliendikaarte. Peale kuriteo teostamist isik otsustas ennast varjata, tühjendades enda kontot ning kolides teise kohta elama. Kasutades sularaha ning võltsitud dokumente.

Korrakaitsjad, kes on varustatud aastatepikkuse kliendi ajalooga tuvastavad kindlaid mustreid inimese käitumises. Milliseid puuvilju ta ostab, millised on tema maitse ja toodete eelistused ning milliseid jooke eelistab. Arvatavasti kurjategija ei liitu uuesti kliendiprogrammiga, et käitumis muster poleks ka edaspidi jälgitav. Kuid korrakaitsjad palusid riigipoekettidel analüüsida ostukorve vastu mustreid, mida on nad kogunud kurjategija varasemast ostu ajaloost, ning pidid tõdema, et tulemused olid üpris täpsed ning võimaldasid tabada kurjategija. Ning isegi kui kurjategija suudaks vältida enda ostukorvi mustreid, kas ta oleks piisavalt arukas ning võimeline muutma kõiki oma harjumusi?

Antud näide on küll füüsilisest maailmast. Aga idee jääb samaks ka võrgumaailmas. Me tavaliselt külastame samu saite, loeme artikleid sama palju aega ning meil on kalduvus läbi vaadata postitusi oma sõpruskonnast. Ükski tehniline meede, nagu IP-varjamist võimaldav VPN, ei muuda meie harjumisi.

On palju räägitud, et privaatsust enam ei eksisteeri, kuigi see ei pruugi olla veel nii hull. Tõde on see, et tarbijad ei saa loota anonüümsust pakutavatele toodetele, niikaua, kui nende käitumist, kalduvusi, sõpru, nende käitumismustreid jälgidatakse. Privaatsuse äppid ja inkognito režiimid on maadalama astme kaitsed, mis raskendab üldiselt inimese tegevuse jälgimist, tavapäraseid lahendusi kasutades. Aga kõik sõltub eesmärkidest. Tuleb alati silmas pidada, et kõik need äppid ja kaitsed hoiavad anult keskpärast kurjategijat eemal, kuid mitte oma ala professionaale <ref>[http://www.computerworld.com/article/3171669/data-privacy/true-privacy-online-is-not-viable.html "True privacy online is not viable" By By Evan Schuman, Computerworld |FEB 21, 2017 3:00 AM PT]</ref>

==Privaatsuse V risk: Suur Vend==
1946 aastal sõlmiti kokkulepe Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa vahel koguda, analüüsida ja jagada informatsioon. Selle grupi liikmeid tuntakse nüüd, kui Viite Silma. Koos kogutakse ja analüüsitakse infot kõigi maailma osade kohta ja tegemist on nagu optimeeritud luureagentuuriga, mis töötab väljaspool rahvusvahelisi seadusi ja regulatsioone.

Kuigi liikmesriigid lubasid üksteise järele mitte luurata, avalikustas Edward Snowden 2013 aastal, et see ei ole nii ja osad leppega liitunud riigid luurasid teise liikmesriigi kodanike järele ja seejärel jagasid saadud infot, et mööda hiilida oma kodanike järele luuramise keelust, mis on rakendatud kohalike seadustega.

Nüüdseks on Viie silma grupp laienenud ja informatsiooni jagavate riikide ringiga on liitunud uusi maid. Tekkinud on Üheksa silam, mille liige on ka näiteks Prantsusmaa ja ka Neliteist silma.

= Privaatsuse saavutamise tööriistad=

Nüüdseks peaks kõik inimesed teadma, et internetiprivaatsus on oluline aga ehk ei teata kuidas alustada. Vaatame järgnevalt paari vahendit selle saavutamiseks.

== Incognito režiim veebilehitsejatel ==
Kaasaaegsed brauserid pakuvad tänapäeval üsna tõhusaid privaatsust tagavaid võimalusi, mis on tuntud erinevate nimede alt: Incognito Mode in Chrome, Private Browsing in Firefox and Opera, InPrivate Browsing in Internet Explorer and Microsoft Edge, and Private Window in Safari.
Kuna kõik need lahendused pakuvad üsna sarnast teenust, siis võib analüüsida seda Incognito Mode’i näitel. Avades Chrome’is akent inkognito režiimis, näeb kasutaja täpsemat kirjeldust, mis seletab lahti võimalusi ja piire sellest, millist infot kaitseb antud lahendus võõraste silmade eest.

Peab ausalt tunnistama seda, et isegi kasutades antud lahendust, pole ma kunagi lõpuni või põhjalikult tutvustavat teksti lugenud. Julgen oletada, et suure tõenäosusega sama moodi käitub ka valdav enamus basic - level kasutajaid. Huvitava faktina tahaks siin välja tuua seda, et päris suur inimeste hulk on arvamusel, et kasutades inkognito-režiimi peidavad nad täielikult oma tegevusi internetis võõraste silmade eest. Olles nad tervitusinfot läbi lugenud, teaksid, et päris nii see paraku ei toimi.

On olemas kahte tüüpi privaatsust: lokaalne ja onlain privaatsus. Brauseri ajalugu valguses on mõistlik kasutada inkognito moodi. Teie onlain turvalisusega pole see paraku seotud mitte kuidagi...

Põhimõtteliselt, inkognito tähendab seda, et brauser ei salvesta cookie’sid, ajutisi faile internetist või otsingute ajalugu, kui kasutaja on inkognito režiimis. Põhiline asi, mida antud lahendus teeb, on kasutaja otsingu ajalugu peitmine inimestelt, kes kasutavad koos teiega sama arvutit. Kuid antud sorti info varjamine ei pruugi olla pahatahtlik - inimesed tihti soovivad oma pereliikmetele jõulukinke tellida internetipoodidest selliselt, et sellest saaks üllatuskink. Kui ühisarvuti brauseris niisama google’dada ja asju vaadata, siis järgmisel internetikülastusel rõõmsalt näeb arvutikasutaja erinevaid “parimaid pakkumisi” viimati otsitud toodetega või teenustega. Inkognito režiimi abil aga sellist olukorda saab vältida.

Enamus kasutajaid eksivad oma arusaamisel inkognito võimalike piiride osas. Vaatamata inkognito tab’i avamisel selgelt lahtikirjutatud optsioonidele, mõned ikka arvavad, et absoluutselt kõik nende andmed on kaitstud ja teistele nähtamatud (kaasarvatud tööandjale), kuid eeldades seda võib sattuda piinlikule olukorrale, mis viib selgituste andmiseni juhatuse kabinettis. Lisaks sellele, tarkvara, mis on installeeritud teie arvutisse võib samuti mööda hiilida privaatsuse kaitsetest inkognito peale üleminekul.

Ei saa väita, et inkognito mood on kasutu, sest ta ikkagi tagab lokaalset privaatsust. Niikaua, kui kasutajad peavad meeles, mida täpsemalt võimaldab antud lahendus ning ei oota sellelt abivahendilt võluvitsa effekti, mis peaks tagama totaalset kaiset ning personaalsete andmete puutumatust, see võibki jääda kasulikuks tööristaks, mida on lihtne kasutada.
Kuid aga kasutaja tahab suuremat kaitset – peab ta kasutama teisi meetmeid. Sest osava „varga“ jaoks pole see üldse mingi takistus.<ref>[http://www.computerworld.com/article/3186941/web-browsers/you-are-not-very-incognito-in-incognito-mode.html"You are not very incognito in incognito mode" By Michael Connell, Computerworld | APR 4, 2017 10:42 AM PT]</ref>

== The Onion Router ehk Tor ==

Üks populaarsemaid privaatsustööriistu on The Onion Router ehk Tor. Kuna kõik andmepaketid koosnevad kahest osast: päisest ja andmetest endist, siis tavapärasel viisil edastatavate andmete puhul on isegi krüpteerimisel võimalik päise abil tuvastada, millal, kust ja kuhu on infot saadetud. Salastatuks jääb heal juhul vaid info sisu. Niimoodi saab andmete saaja tuvastada, kes on saatja, interneti teenusepakkuja näeb, millal ja kellele andmeid on saadetud ja samuti võib juhtuda, et päiseid saavad lugeda kolmandad osapooled. Tor lahendab selle probleemi, saates andmepakette suvalisi teid pidi läbi mitmete arvutite, nii et lõpptulemusena on võimatu tuvastada, kellelt ja kellele andmed tegelikult liikusid. Igal sammul kasutatakse erinevaid krüpteerimisvõtmeid, nii et iga lüli teab ainult seda, kellelt andmed tulid ja kellele ta need saatma peab. Kuna samast sõlmpunktist liigub läbi erinevate kasutajate andmeid, siis ei ole võimalik kogu andmete liikumsiteed kokku panna.

Ehkki Tor-i sisene liikumine on kaitstud, võib tekkida oht privaatsusele viimases etapis, kui andmed peavad Tor-i võrgust väljuma. Krüpteeritud veebilehtede (HTTPS) külastamisel ei ole erilist ohtu, sel juhul näeb viimane lüli vaid seda, millist lehte külastatakse, saadetud info sisu või seda, kes tegelikult antud lehte külastas, pole vähemalt teoorias võimalik tuvastada. Krüpteerimata lehtede puhul on aga näha kogu saadetav info. Näiteks 2007. aastal avaldati sellisel teel saadud ligi 100 saatkonna kasutajanimed ja paroolid. Samuti oli pealkuulatav nende e-mailide sisu. Neid andmeid kogunud Dan Egerstad’i sõnul oli 99% Tor-ist väljuvast infost krüpteerimata ja seega pealkuulatav. Ka paljude suurfirmade tundlikud andmed olid samal viisil jälgitavad. Siinkohal on tavakasutaja, kes soovib säilitada anonüümsust, küllaltki raskes olukorras. Kui veebileht, mida ta külastada soovib, ei võimalda krüpteerimist, siis on ainsateks valikuteks kas selle lehe külastamata järmine või riskimine võimaliku ohuga privaatsusele. Tihti liiguvad Tor-i sõlmedest läbi väga suured andmemahud. Mitmed punktid suudavad kuus läbi lasta kuni 10TB infot, mis läheks maksma umbes 5000 dollarit kuus. Võib eeldada, et lihtsalt vabatahtlikuse alusel keegi sellist summat välja ei käi. Järelikult on selle pealt võimalik mingil viisil teenida ja andmete müük on seejuures küllaltki tõenäoline.

Kasutades samaaegselt turvalisi ja ebaturvalisi rakendusi, on võimalik identifitseerida ka Tor-is läbi turvaliste rakenduste tehtud andmevahetusi. BitTorrenti kui ebaturvalise rakenduse ja Tor-i võrgust väljuvate andmete abil suudeti katse käigus 23 päeva jooksul tuvastada 10 000 Tor-i kasutaja IP-aadressid. Lisaks BitTorrenti andmevoogudele suudeti jälgida ka muid andmeid, mida oli 1,93 korda rohkem kui BitTorrentiga seotud andmeid. Sealhulgas 23% nendest andmetest pärinesid tõenäoliselt turvalistest brauseritest.

Selleks, et teistel kasutajatel oleks võimalik privaatsust saavutada, peab olema ka neid, kes haldavad Tor-i ahela viimaseid lülisid, kust kaudu andmed Tor-i võrgust väljuvad. Kuna nemad on väljastpoolt identifitseeritavad, siis panevad nad ennast seeläbi vabatahtlikult ohtlikkusse olukorda. Anonüümsus saavutataksegi tegelikult ennast nende lõpplülide selja taha peites. Kui Tor-i võrku on kasutatud kuritegelikel eesmärkidel, siis viivad jäljed selle inimeseni, kelle arvutist andmed Tor-i võrgust väljusid. Leebematel juhtudel piirdub asi süüdistusega autroriõiguste rikkumises , kuid inimesi on arreteeritud ka näiteks lapsporno levitamise või pommiähvarduste tegemise eest. Sellised ohud vähendavad paratamatult Tori-i laadsete võrkude lõpp-punktide arvu, kuna võimalike süüdistustega on valmis riskima vaid tõelised entusiastid.

Lisaks otseselt IP-aadressi järgi kasutajate tuvastamisele, on võimalik neid tuvastada ka nn sõrmejälgede abil. Üheks selliseks vahendiks on Ubercookie. See eeldab küll brauseris JavaScripti lubamist, kuid suudab küllaltki täpselt kasutajat identifitseerida isegi juhul, kui IP-aadress on kättesaamatu. Kasutaja sõrmejälg koostatakse tema arvuti audio stack’i andmete ja DOM elementide suuruse, paigutuse jms järgi. Kuna elementide suurus sõltub resolutsioonist, kasutatavatest fontidest ja veel paljustki muust, siis on täpne elementide paigutus iga kasutaja jaoks praktiliselt unikaalne. Nende andmete põhjal koostatakse kasutajale kood, mille abil on võimalik teda identifitseerida ja sama kasutaja erinevaid tegevusi omavahel siduda. Iga sõrmejälg ei pruugi olla küll päris unikaalne, kuid need annavad siiski küllaltki täpseid võimalusi isiku identifitseerimiseks. On võimalik isegi kokku viia sama kasutaja sõrmjälg Tor brauseris ja mõnes tavalises brauseris.

Kasutaja identifitseerimiseks vajalikku infot võib anda ka hiire kerimismuster. Tavalise hiirega kettaga kerimisel on see info küll liialt ühetaoline, kuid puuteplaadi kasutajate puhul on võimalik tuvastada inimesele iseloomulik kerimismuster. Analoogset infot annab ka kursori liikumiskiirus.

Eelnevalt kirjeldatud identifitseerimisvõimalustest on võimalik mööda hiilida, kui keelata brauseris JavaScript. See-eest klahvivajutuste põhjal kasutajate identifitseerimisel on see takistus suudetud kõrvaldada. Selle meetodi puhul jälgitakse klahvivajutuste vahelist aega ja seda, kui kaua klahvi korraga all hoitakse. Need mustrid on iga inimese puhul unikaalsed. Iseenesest on võimalik ka sellist identifitseerimist takistada: näiteks Chromele on olemas laiendus , mis talletab kasutaja klahvivajutused mällu ja edastab need seejärel juhusliku intervalliga. Sama meetodit kasutatakse ka heal eesmärgil, näiteks on analüüsivad mitmed pangad lisaturvalisuse tagamiseks kasutaja klahvivajutusi parooli ja kasutajanime sisestamisel, et tuvastada olukorda, kui tõenäoliselt on sisselogijaks keegi teine.

Teoreetiline võimalus on veel kasutada veebilehe külastajate identifitseerimiseks ultrahelisignaale, mida inimkõrv ei kuule, kuid mida näiteks nutitelefonid, arvutid ja muud taolised seadmed on võimelised vastu võtma. See eeldab küll teises seadmed vastava rakenduse olemasolu. Veebileht edastab vastava helisignaali, mille peale võib näiteks nutitelefon saata veebisaidi haldajale kasutaja andmed (nt IP-aadress, GPS-kooridnaadid, telefoninumber, IMEI kood jms). Ühelt poolt teeb selle meetodi praktikas kasutamise raskeks see, et teises seadmed peab olema installitud vastav rakendus, mis infot edastaks. Samas on võrreldes teiste meetoditega seda raskem brauseri seadete abil vältida, kuna ultrahelisignaali võib edastada ka mõne muu helifaili või video taustal. Lahenduseks oleks muidugi ka kõlarite väljalülitamine, kuid kas see alati meeles püsib. Siiani on seda meetodit teadaolevalt kasutatud vaid turunduslikel eesmärkidel. Oht privaatsusele on isegi laiem kui ainult külastatavate veebilehtede tuvastamine. Selliseid ultrahelisignaale on võimalik edastada ka televisioonis, raadios või mõnes füüsilises kohas (nt poes), mille külastajate kohta tahetakse andmeid koguda. Hääljuhitavad telefonid, mis koguaeg ümbritsevad „kuulavad” muudavad selle tehnoloogia kasutamise veelgi lihtsamaks.

Eelnevast on näha, et oht privaatsusele võib ähvardada ootamatutest olukordadest. Enamik väljatoodud võimalusi on arendatud pigem teaduslikel eesmärkidel, et teha selgeks millisel tasemel on võimalik internetikasutajate privaatsust ohustada. Võib aga eeldada, et need, kes on päriselt huvitatud veebilehe külastajate isikute tuvastamisest, ei avalda oma meetodeid. Vastasel juhul on oht, et peagi suudetakse sellele mingi vastumeede leida ja kogu eelnev töö on praktiliselt asjata olnud.

=Viited=

<references />
https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone

User:Asuun

2016-10-13T20:25:11Z

Asuun:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alvar Suun

Esitamise kuupäev: 10. oktoober 2016

== Essee ==

Erialatutvustuse aine raames esinesid mitmed IT alal töötavad inimesed ja tutvustati tudengitele oma tegemisi ja hetkeolukorda IT vallas. Loengud andsid väga hea ülevaate toimuvast ja lisas motivatsiooni õppimiseks.

Esimeses loengus tutvustati õppekorraldust ja kiideti tudengeid õppima tuleku eest. Lähemalt räägiti RF õppimise tingimusi ja toodi välja erinevaid aspekte, millele peab tähelepanu pöörama. Kuigi õppimise eest maksmine oleks rahalises mõttes tõenäoliselt üks parimaid investeeringuid, kardetakse kõige rohkem RF kohalt välja langemist. Seega jäi kõige rohkem meelde RF kohal õppimise põhitingimus- kumulatiivselt tuleb sooritada 54EAP. Lisaks oli üllatav, et deklareeritud ja läbi kukutud EAP-d tuleb lõpuks kinni maksta. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/a18638fa-6356-44f0-ac89-cd22e3dc75c9 </ref>

Teises loengus "Sinna ja tagasi", esines Andres Kütt. Ta kirjeldas põgusalt oma karjääri kulgemist ja omapäraseid komistuskivisid. Ka kritiseeris liigset bürokraatiat ülikoolides ja pani tudengitele südamele, et nad hoiaksid õppimisega seonduval bürokraatial silma peal. Oma kogemustele tuginedes, soovitas ta tudengitel valida bakalaureuse kraadi omandamiseks valida võimalikult huvitav kool ja kindlasti ka edasi minna õppima. Ütlus "tunne, et edasi õppida pole oluline, läheb üle" mõjus motivaatorina ja andis hea tunde, sest uut kraadi ma õppima tulingi ja sain kinnituse, et olen õigel teel.<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

Kolmandas loengus "Testimine ja startupimine" esines väga tore paarike- Kristel ja Marko Kruustük, kes rääkisid oma startupiga seonduvatest seiklustest. Marko Kruustük ütles väga tabavalt "programm programmiks, aga äriline pool peab korras olema", tihti tahab alustav ettevõtja asju üksi ära teha ja ei taha/julge äripartnereid protsessi kaasata, aga selle tulemusena saavad kahjustada nii äriline pool kui ka toode. Edukaks startupiks ei piisa vaid heast ideest või algkapitalist, selleks tuleb leida ka endale huvi pakkuv teema, fokuseerida eesmärgile ja leida usaldusväärne tiim. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

Neljandas loengus "Süsadminnimisest" esines Lembitu Ling ja rääkis süsteemi administreerimisest. Põhiline mõttetera, mis meeldis on et süsadmin peab olema piisavalt laisk, aga mitte liiga laisk- kui mingit käsku on vaja üle 3 korra teha siis on mõtekas see scriptida. Lisaks jäi kõrvu ka hea soovitus-süsadmin ei tohiks tasuta tööd sõpradele teha, sest lõpuks hakkab see aega sööma.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

Viiendas loengus "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kaheksast loengust oli see kõige huvitavam. Loengus kirjeldati turu olukorda väga värvikalt ja tuuakse välja head ja vead erinevates töökohtades. Süsteemiadministraatorina tööd otsides, soovitas ta leida tööandja kelle juures ei oleks midagi liiga jäigalt paigas, et bürokraatika ei hakkaks produktiivsust sööma ja samas, et asi ei oleks liiga kaootiline.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

Kuuendas loengus "Andmed ei allu analüüsile" esines MTA töötaja Ivar Laur. Loengus tutvustati lähemalt MTA tööd ja selle seoseid IT valdkonnaga. Kuna MTA plaanib rohkem hakata prognoosima ettevõtete käekäiku käitumismustri järgi, suurenevad seal ka andmemahud. Sellega seoses tõi ta välja olulise aspekti suure andmehulgaga töötamisel, kogutud andmed peavad olema piisavalt hästi struktureeritud, et need alluks analüüsile. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Seitsmendas loengus "Eesti Vabariigi küberkaitse" esines Jaan Priisalu. Loengus tutvustatakse lähemalt küberkaitse liitu ja selle tegevusi ja väljakutseid. Üheks suureks väljakutseks tõi esineja välja väikese rahvastiku, kuna funktsioneeriva rahvastiku kriitiline rahvaarv on 600 000 ja meid on u 2 korda rohkem. Teisena mainiti vananev elanikkond. Lisaks mainiti meie geograafilisest positsioonist tingitud väljakutsed- tipptasemel naabrid, vaenulik naaber, avatud majandus ja vilets ilm :). Kõik peale viimase punkti olid arusaadavad, aga vilets ilm pani pikemalt kukalt kratsima ja asja üle mõtlema.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

Viimases loengus "IT ja turundus" esines Hedi Mardisoo. Esineja tutvustas lähemalt turunduse ja brändingu konseptsiooni, kasutades Simon Sinec'i teooriat kus tuleb küsida 3 põhiküsimust- Miks, kuidas, mida. Riigi ettevõttes töötades sain väga hästi oma töökohta seostada ütlusega "Bränding on see, mida sinust arvatakse ja mõeldakse, kui sa lahkud ruumist".
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref>
== Küsimus B ==

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kui üliõpilane kukkus arvestuse läbi kukkunud siis on kordusarvestust teha kuni ülejärgmise punase joone päevani.
<ref>p 5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite-ja-arvestuste-korralduss </ref>
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga ja registreerimine on kohustuslik ÕISis
<ref>p 5.2.8.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.8</ref> vähemalt 2 tööpäeva enne enne sooritust. <ref>p 5.2.8.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ </ref>
Kordussoorituse maksumus:

RF -kordussooritus ei maksa midagi, kui need on sooritatud nõuete kohaselt enne ülejärgmist punase joone päeva. <ref>p 5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ </ref>

OF- Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Kordussoorituse tasu on 20 eurot.
<ref>p 5 http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref>

== Küsimus 2 ==

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''

4 tegevust, mis tuleks enne punase joone päeva ära teha on<ref>21:00 min https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a?ec=true</ref>:
*Koostada õpingukava ÕISis
*Deklaratsioon kinnitada ÕISis
*Lõppevate deklaratsioonidega ja tegemata ainete kordussooritused ära teha
*Vajadusel akadeemiline puhkus ära kinnitada
Positiivset sooritust on võimalik parandada deklaratsiooni vältel 1 korral ja kirja läheb parim sooritus.
<ref>p 5.3.10 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>

== Ülesanne ==
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Arve esitatakse 27-27+27-21=6 EAP eest, ehk 300 eurot.
<ref>21:00 min https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a?ec=true</ref>

== Viited ==

User:Asuun

2016-10-13T15:25:11Z

Asuun:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alvar Suun

Esitamise kuupäev: 10. oktoober 2016

== Essee ==

Erialatutvustuse aine raames esinesid mitmed IT alal töötavad inimesed ja tutvustati tudengitele oma tegemisi ja hetkeolukorda IT vallas. Loengud andsid väga hea ülevaate toimuvast ja lisas motivatsiooni õppimiseks.

Esimeses loengus tutvustati õppekorraldust ja kiideti tudengeid õppima tuleku eest. Lähemalt räägiti RF õppimise tingimusi ja toodi välja erinevaid aspekte, millele peab tähelepanu pöörama. Kuigi õppimise eest maksmine oleks rahalises mõttes tõenäoliselt üks parimaid investeeringuid, kardetakse kõige rohkem RF kohalt välja langemist. Seega jäi kõige rohkem meelde RF kohal õppimise põhitingimus- kumulatiivselt tuleb sooritada 54EAP. Lisaks oli üllatav, et deklareeritud ja läbi kukutud EAP-d tuleb lõpuks kinni maksta. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/a18638fa-6356-44f0-ac89-cd22e3dc75c9 </ref>

Teises loengus "Sinna ja tagasi", esines Andres Kütt. Ta kirjeldas põgusalt oma karjääri kulgemist ja omapäraseid komistuskivisid. Ka kritiseeris liigset bürokraatiat ülikoolides ja pani tudengitele südamele, et nad hoiaksid õppimisega seonduval bürokraatial silma peal. Oma kogemustele tuginedes, soovitas ta tudengitel valida bakalaureuse kraadi omandamiseks valida võimalikult huvitav kool ja kindlasti ka edasi minna õppima. Ütlus "tunne, et edasi õppida pole oluline, läheb üle" mõjus motivaatorina ja andis hea tunde, sest uut kraadi ma õppima tulingi ja sain kinnituse, et olen õigel teel.<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

Kolmandas loengus "Testimine ja startupimine" esines väga tore paarike- Kristel ja Marko Kruustük, kes rääkisid oma startupiga seonduvatest seiklustest. Marko Kruustük ütles väga tabavalt "programm programmiks, aga äriline pool peab korras olema", tihti tahab alustav ettevõtja asju üksi ära teha ja ei taha/julge äripartnereid protsessi kaasata, aga selle tulemusena saavad kahjustada nii äriline pool kui ka toode. Edukaks startupiks ei piisa vaid heast ideest või algkapitalist, selleks tuleb leida ka endale huvi pakkuv teema, fokuseerida eesmärgile ja leida usaldusväärne tiim. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

Neljandas loengus "Süsadminnimisest" esines Lembitu Ling ja rääkis süsteemi administreerimisest. Põhiline mõttetera, mis meeldis on et süsadmin peab olema piisavalt laisk, aga mitte liiga laisk- kui mingit käsku on vaja üle 3 korra teha siis on mõtekas see scriptida. Lisaks jäi kõrvu ka hea soovitus-süsadmin ei tohiks tasuta tööd sõpradele teha, sest lõpuks hakkab see aega sööma.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

Viiendas loengus "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kaheksast loengust oli see kõige huvitavam. Loengus kirjeldati turu olukorda väga värvikalt ja tuuakse välja head ja vead erinevates töökohtades. Süsteemiadministraatorina tööd otsides, soovitas ta leida tööandja kelle juures ei oleks midagi liiga jäigalt paigas, et bürokraatika ei hakkaks produktiivsust sööma ja samas, et asi ei oleks liiga kaootiline.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

Kuuendas loengus "Andmed ei allu analüüsile" esines MTA töötaja Ivar Laur. Loengus tutvustati lähemalt MTA tööd ja selle seoseid IT valdkonnaga. Kuna MTA plaanib rohkem hakata prognoosima ettevõtete käekäiku käitumismustri järgi, suurenevad seal ka andmemahud. Sellega seoses tõi ta välja olulise aspekti suure andmehulgaga töötamisel, kogutud andmed peavad olema piisavalt hästi struktureeritud, et need alluks analüüsile. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Seitsmendas loengus "Eesti Vabariigi küberkaitse" esines Jaan Priisalu. Loengus tutvustatakse lähemalt küberkaitse liitu ja selle tegevusi ja väljakutseid. Üheks suureks väljakutseks tõi esineja välja väikese rahvastiku, kuna funktsioneeriva rahvastiku kriitiline rahvaarv on 600 000 ja meid on u 2 korda rohkem. Teisena mainiti vananev elanikkond. Lisaks mainiti meie geograafilisest positsioonist tingitud väljakutsed- tipptasemel naabrid, vaenulik naaber, avatud majandus ja vilets ilm :). Kõik peale viimase punkti olid arusaadavad, aga vilets ilm pani pikemalt kukalt kratsima ja asja üle mõtlema.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

Viimases loengus "IT ja turundus" esines Hedi Mardisoo. Esineja tutvustas lähemalt turunduse ja brändingu konseptsiooni, kasutades Simon Sinec'i teooriat kus tuleb küsida 3 põhiküsimust- Miks, kuidas, mida. Riigi ettevõttes töötades sain väga hästi oma töökohta seostada ütlusega "Bränding on see, mida sinust arvatakse ja mõeldakse, kui sa lahkud ruumist".
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref>
== Küsimus B ==

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kui üliõpilane kukkus arvestuse läbi kukkunud siis on kordusarvestust teha kuni ülejärgmise punase joone päevani.
<ref>p 5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite-ja-arvestuste-korralduss </ref>
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga ja registreerimine on kohustuslik ÕISis
<ref>p 5.2.8.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.8</ref> vähemalt 2 tööpäeva enne enne sooritust. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ </ref>
Kordussoorituse maksumus:

RF -kordussooritus ei maksa midagi, kui need on sooritatud nõuete kohaselt enne ülejärgmist punase joone päeva. <ref>p 5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ </ref>

OF- Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Kordussoorituse tasu on 20 eurot.
<ref>p 5 http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref>

== Küsimus 2 ==

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''

4 tegevust, mis tuleks enne punase joone päeva ära teha on<ref>21:00 min https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a?ec=true</ref>:
*Koostada õpingukava ÕISis
*Deklaratsioon kinnitada ÕISis
*Lõppevate deklaratsioonidega ja tegemata ainete kordussooritused ära teha
*Vajadusel akadeemiline puhkus ära kinnitada
Positiivset sooritust on võimalik parandada deklaratsiooni vältel 1 korral ja kirja läheb parim sooritus.
<ref>p 5.3.10 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>

== Ülesanne ==
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Arve esitatakse 27-27+27-21=6 EAP eest, ehk 300 eurot.
<ref>21:00 min https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a?ec=true</ref>

== Viited ==

User:Asuun

2016-10-13T15:16:21Z

Asuun:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alvar Suun

Esitamise kuupäev: 10. oktoober 2016

== Essee ==

Erialatutvustuse aine raames esinesid mitmed IT alal töötavad inimesed ja tutvustati tudengitele oma tegemisi ja hetkeolukorda IT vallas . Loengud andsid väga hea ülevaate toimuvast ja lisas motivatsiooni õppimiseks.

Esimeses loengus tutvustati õppekorraldust ja kiideti tudengeid õppima tuleku eest. Lähemalt räägiti RF õppimise tingimusi ja toodi välja erinevaid aspekte, millele peab tähelepanu pöörama. Kuigi õppimise eest maksmine oleks rahalises mõttes tõenäoliselt üks parimaid investeeringuid, kardetakse kõige rohkem RF kohalt välja langemist. Seega jäi kõige rohkem meelde RF kohal õppimise põhitingimus- kumulatiivselt tuleb sooritada 54EAP. Lisaks oli üllatav, et deklareeritud ja läbi kukutud EAP-d tuleb lõpuks kinni maksta. <ref>alates 18 min https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/a18638fa-6356-44f0-ac89-cd22e3dc75c9 </ref>

Teises loengus "Sinna ja tagasi", esines Andres Kütt. Ta kirjeldas põgusalt oma karjääri kulgemist ja omapäraseid komistuskivisid. Ka kritiseeris liigset bürokraatiat ülikoolides ja pani tudengitele südamele, et nad hoiaksid õppimisega seonduval bürokraatial silma peal. Oma kogemustele tuginedes, soovitas ta tudengitel valida bakalaureuse kraadi omandamiseks valida võimalikult huvitav kool ja kindlasti ka edasi minna õppima. Ütlus "tunne, et edasi õppida pole oluline, läheb üle" mõjus motivaatorina ja andis hea tunde, sest uut kraadi ma õppima tulingi ja sain kinnituse, et olen õigel teel.<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

Kolmandas loengus "Testimine ja startupimine" esines väga tore paarike- Kristel ja Marko Kruustük, kes rääkisid oma startupiga seonduvatest seiklustest. Marko Kruustük ütles väga tabavalt "programm programmiks, aga äriline pool peab korras olema", tihti tahab alustav ettevõtja asju üksi ära teha ja ei taha/julge äripartnereid protsessi kaasata, aga selle tulemusena saavad kahjustada nii äriline pool kui ka toode. Edukaks startupiks ei piisa vaid heast ideest või algkapitalist, selleks tuleb leida ka endale huvi pakkuv teema, fokuseerida eesmärgile ja leida usaldusväärne tiim. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

Neljandas loengus "Süsadminnimisest" esines Lembitu Ling ja rääkis süsteemi administreerimisest. Põhiline mõttetera, mis meeldis on et süsadmin peab olema piisavalt laisk, aga mitte liiga laisk- kui mingit käsku on vaja üle 3 korra teha siis on mõtekas see scriptida. Lisaks jäi kõrvu ka hea soovitus-süsadmin ei tohiks tasuta tööd sõpradele teha, sest lõpuks hakkab see aega sööma.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

Viiendas loengus "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kaheksast loengust oli see kõige huvitavam. Loengus kirjeldati turu olukorda väga värvikalt ja tuuakse välja head ja vead erinevates töökohtades. Süsteemiadministraatorina tööd otsides, soovitas ta leida tööandja kelle juures ei oleks midagi liiga jäigalt paigas, et bürokraatika ei hakkaks produktiivsust sööma ja samas, et asi ei oleks liiga kaootiline.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

Kuuendas loengus "Andmed ei allu analüüsile" esines MTA töötaja Ivar Laur. Loengus tutvustati lähemalt MTA tööd ja selle seoseid IT valdkonnaga. Kuna MTA plaanib rohkem hakata prognoosima ettevõtete käekäiku käitumismustri järgi, suurenevad seal ka andmemahud. Sellega seoses tõi ta välja olulise aspekti suure andmehulgaga töötamisel, kogutud andmed peavad olema piisavalt hästi struktureeritud, et need alluks analüüsile. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Seitsmendas loengus "Eesti Vabariigi küberkaitse" esines Jaan Priisalu. Loengus tutvustatakse lähemalt küberkaitse liitu ja selle tegevusi ja väljakutseid. Üheks suureks väljakutseks tõi esineja välja väikese rahvastiku, kuna funktsioneeriva rahvastiku kriitiline rahvaarv on 600 000 ja meid on u 2 korda rohkem. Teisena mainiti vananev elanikkond. Lisaks mainiti meie geograafilisest positsioonist tingitud väljakutsed- tipptasemel naabrid, vaenulik naaber, avatud majandus ja vilets ilm :). Kõik peale viimase punkti olid arusaadavad, aga vilets ilm pani pikemalt kukalt kratsima ja asja üle mõtlema.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

Viimases loengus "IT ja turundus" esines Hedi Mardisoo. Esineja tutvustas lähemalt turunduse ja brändingu konseptsiooni, kasutades Simon Sinec'i teooriat kus tuleb küsida 3 põhiküsimust- Miks, kuidas, mida. Riigi ettevõttes töötades sain väga hästi oma töökohta seostada ütlusega "Bränding on see, mida sinust arvatakse ja mõeldakse, kui sa lahkud ruumist".
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref>
== Küsimus B ==

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kui üliõpilane kukkus arvestuse läbi kukkunud siis on kordusarvestust teha kuni ülejärgmise punase joone päevani.
<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite-ja-arvestuste-korralduss 5.2.12</ref>
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga ja registreerimine on kohustuslik ÕISis
<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.8</ref> vähemalt 2 tööpäeva enne enne sooritust. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.8.1</ref>
Kordussoorituse maksumis:

RF -kordussooritus ei maksa midagi, kui need on sooritatud nõuete kohaselt enne ülejärgmist punase joone päeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.12</ref>

OF- Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Kordussoorituse tasu on 20 eurot.
<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref>

== Küsimus 2 ==

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''

4 tegevust, mis tuleks enne punase joone päeva ära teha on:
*Koostada õpingukava ÕISis
*Deklaratsioon kinnitada ÕISis
*Lõppevate deklaratsioonidega ja tegemata ainete kordussooritused ära teha
*Vajadusel akadeemiline puhkus ära kinnitada
Positiivset sooritust on võimalik kuni 2 korda parandada deklaratsiooni vältel ja kirja läheb viimane sooritus.

== Ülesanne ==
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Arve esitatakse 27-27+27-21=6 EAP eest, ehk 300 eurot.
<ref>21:00 min https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a?ec=true</ref>

== Viited ==

User:Asuun

2016-10-13T15:13:51Z

Asuun:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alvar Suun

Esitamise kuupäev: 10. oktoober 2016

== Essee ==

Erialatutvustuse aine raames esinesid mitmed IT alal töötavad inimesed ja tutvustati tudengitele oma tegemisi ja hetkeolukorda IT vallas . Loengud andsid väga hea ülevaate toimuvast ja lisas motivatsiooni õppimiseks.

Esimeses loengus tutvustati õppekorraldust ja kiideti tudengeid õppima tuleku eest. Lähemalt räägiti RF õppimise tingimusi ja toodi välja erinevaid aspekte, millele peab tähelepanu pöörama. Kuigi õppimise eest maksmine oleks rahalises mõttes tõenäoliselt üks parimaid investeeringuid, kardetakse kõige rohkem RF kohalt välja langemist. Seega jäi kõige rohkem meelde RF kohal õppimise põhitingimus- kumulatiivselt tuleb sooritada 54EAP. Lisaks oli üllatav, et deklareeritud ja läbi kukutud EAP-d tuleb lõpuks kinni maksta. <ref>alates 18 min https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/a18638fa-6356-44f0-ac89-cd22e3dc75c9 </ref>

Teises loengus "Sinna ja tagasi", esines Andres Kütt. Ta kirjeldas põgusalt oma karjääri kulgemist ja omapäraseid komistuskivisid. Ka kritiseeris liigset bürokraatiat ülikoolides ja pani tudengitele südamele, et nad hoiaksid õppimisega seonduval bürokraatial silma peal. Oma kogemustele tuginedes, soovitas ta tudengitel valida bakalaureuse kraadi omandamiseks valida võimalikult huvitav kool ja kindlasti ka edasi minna õppima. Ütlus "tunne, et edasi õppida pole oluline, läheb üle" mõjus motivaatorina ja andis hea tunde, sest uut kraadi ma õppima tulingi ja sain kinnituse, et olen õigel teel.<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

Kolmandas loengus "Testimine ja startupimine" esines väga tore paarike- Kristel ja Marko Kruustük, kes rääkisid oma startupiga seonduvatest seiklustest. Marko Kruustük ütles väga tabavalt "programm programmiks, aga äriline pool peab korras olema", tihti tahab alustav ettevõtja asju üksi ära teha ja ei taha/julge äripartnereid protsessi kaasata, aga selle tulemusena saavad kahjustada nii äriline pool kui ka toode. Edukaks startupiks ei piisa vaid heast ideest või algkapitalist, selleks tuleb leida ka endale huvi pakkuv teema, fokuseerida eesmärgile ja leida usaldusväärne tiim. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

Neljandas loengus "Süsadminnimisest" esines Lembitu Ling ja rääkis süsteemi administreerimisest. Põhiline mõttetera, mis meeldis on et süsadmin peab olema piisavalt laisk, aga mitte liiga laisk- kui mingit käsku on vaja üle 3 korra teha siis on mõtekas see scriptida. Lisaks jäi kõrvu ka hea soovitus-süsadmin ei tohiks tasuta tööd sõpradele teha, sest lõpuks hakkab see aega sööma.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

Viiendas loengus "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kaheksast loengust oli see kõige huvitavam. Loengus kirjeldati turu olukorda väga värvikalt ja tuuakse välja head ja vead erinevates töökohtades. Süsteemiadministraatorina tööd otsides, soovitas ta leida tööandja kelle juures ei oleks midagi liiga jäigalt paigas, et bürokraatika ei hakkaks produktiivsust sööma ja samas, et asi ei oleks liiga kaootiline.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

Kuuendas loengus "Andmed ei allu analüüsile" esines MTA töötaja Ivar Laur. Loengus tutvustati lähemalt MTA tööd ja selle seoseid IT valdkonnaga. Kuna MTA plaanib rohkem hakata prognoosima ettevõtete käekäiku käitumismustri järgi, suurenevad seal ka andmemahud. Sellega seoses tõi ta välja olulise aspekti suure andmehulgaga töötamisel, kogutud andmed peavad olema piisavalt hästi struktureeritud, et need alluks analüüsile. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Seitsmendas loengus "Eesti Vabariigi küberkaitse" esines Jaan Priisalu. Loengus tutvustatakse lähemalt küberkaitse liitu ja selle tegevusi ja väljakutseid. Üheks suureks väljakutseks tõi esineja välja väikese rahvastiku, kuna funktsioneeriva rahvastiku kriitiline rahvaarv on 600 000 ja meid on u 2 korda rohkem. Teisena mainiti vananev elanikkond. Lisaks mainiti meie geograafilisest positsioonist tingitud väljakutsed- tipptasemel naabrid, vaenulik naaber, avatud majandus ja vilets ilm :). Kõik peale viimase punkti olid arusaadavad, aga vilets ilm pani pikemalt kukalt kratsima ja asja üle mõtlema.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

Viimases loengus "IT ja turundus" esines Hedi Mardisoo. Esineja tutvustas lähemalt turunduse ja brändingu konseptsiooni, kasutades Simon Sinec'i teooriat kus tuleb küsida 3 põhiküsimust- Miks, kuidas, mida. Riigi ettevõttes töötades sain väga hästi oma töökohta seostada ütlusega "Bränding on see, mida sinust arvatakse ja mõeldakse, kui sa lahkud ruumist".
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref>
== Küsimus B ==

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kui üliõpilane kukkus arvestuse läbi kukkunud siis on kordusarvestust teha kuni ülejärgmise punase joone päevani.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite-ja-arvestuste-korralduss 5.2.12</ref>
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga ja registreerimine on kohustuslik ÕISis<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.8</ref> vähemalt 2 tööpäeva enne enne sooritust. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.8.1</ref>
Kordussoorituse maksumis:

RF -2 esimest kordussooritust ei maksa midagi, kui need on sooritatud nõuete kohaselt enne ülejärgmist punase joone päeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.12</ref>

OF- Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu määratakse rektori käskkirjaga
<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.7</ref>

== Küsimus 2 ==

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''

4 tegevust, mis tuleks enne punase joone päeva ära teha on:
*Koostada õpingukava ÕISis
*Deklaratsioon kinnitada ÕISis
*Lõppevate deklaratsioonidega ja tegemata ainete kordussooritused ära teha
*Vajadusel akadeemiline puhkus ära kinnitada
Positiivset sooritust on võimalik kuni 2 korda parandada deklaratsiooni vältel ja kirja läheb viimane sooritus.

== Ülesanne ==
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Arve esitatakse 27-27+27-21=6 EAP eest, ehk 300 eurot.
<ref>21:00 min https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a?ec=true</ref>

== Viited ==

User:Asuun

2016-10-10T18:45:52Z

Asuun:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alvar Suun

Esitamise kuupäev: 10. oktoober 2016

== Essee ==

Esimene loeng tutvustas õppekorraldust ja kiitis sisseastujaid õiges suunas astutud sammu eest. Kirjeldati lähemalt RF õppimise tingimusi- kumulatiivselt tuleb sooritada 54EAP, läbi kukutud EAPid tuleb lõpuks kinni maksta <ref>alates 18 min https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/a18638fa-6356-44f0-ac89-cd22e3dc75c9 </ref>

Teise loenguna vaatasin loengut "Sinna ja tagasi", kus rääkis Andres Kütt oma eduloost. Lisaks paneb ta tudengitele hingele, et nad hoiaks õppimisega seonduval bürokraatial silma peal.Bakalaureuse kraadi soovitab esineja omandada võimalikult huvitavas ülikoolis ja pärast seda, kindlasti õppida edasi, sest tulle et edasi õppida pole oluline, läheb üle.<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

"Testimine ja startupimine" loengus rääkis väga tore paarike oma seiklustest startupidega seonduvalt. Üks meeldejäävamaid mõtetest on- programm programmiks, aga äriline pool peab korras olema. Tihti ei jõua mõlemat poolt korras hoida, selleks oleks mõistlik kaasata äripartner. Lisaks mainiti ka Paul Gray definitsioon startupile- kiire kasvuga, suure eesmärgiga ettevõte, mitte lihtsalt alustav ettevõte. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

"Süsadminnimisest" esituses oli mikrofoni räägitu väga halva kvaliteediga. Loengu ajal jooksis tasutaks "visualizer", mis oli koodis tehtud.
Süsadmin peab olema piisavalt laisk, aga mitte liiga laisk- kui mingit käsku on vaja üle 3 korra teha siis on mõtekas see scriptida. Hea soovitus jäi kõrvu, et süsadmin ei tohiks tasuta tööd sõpradele teha, sest lõpuks hakkab see aega sööma.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

"IT tööturg" "Karjäärikäänakud" on tõenäoliselt kõige huvitavam loeng, mis kirjeldab turu olukorda väga hästi. Tuuakse välja head ja vead erinevates töökohtades. Süsadmin peab otsima tööandja, kus ei oleks midagi liiga jäigalt paigas, et bürokraatika ei hakkaks produktiivsust sööma ja samas, et asi ei oleks liiga kaootiline.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

"Andmed ei allu analüüsile" esines MTA töötaja Ivar Laur.
Tutvustati lähemalt MTA tööd ja selle seoseid IT valdkonnaga. MTA plaanib rohkem prognoosima ettevõtete käekäiku käitumismustri järgi. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

"Eesti Vabariigi küberkaitse" loengus tutvustatakse lähemalt küberkaitse liitu ja selle tegevusi. Suurimad väljakutsed: väike rahvastik- ( esineja toob välja, et funktsioneeriva riigi kriitiline rahvaarv on 600 000 ja meid on ainult 2 korda rohkem), vananev elanikkond, tipptasemel naabrid, avatud majandus, geograafiline positsioon, elanikkonna tihedus ja vilets ilm :). Kõik peale viimase punkti olid arusaadavad, aga vilets ilm pani pikemalt kukalt kratsima ja asja üle mõtlema.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

== Küsimus B ==

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kui üliõpilane kukkus arvestuse läbi kukkunud siis on kordusarvestust teha kuni ülejärgmise punase joone päevani.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite-ja-arvestuste-korralduss 5.2.12</ref>
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga ja registreerimine on kohustuslik ÕISis<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.8</ref> vähemalt 2 tööpäeva enne enne sooritust. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.8.1</ref>
Kordussoorituse maksumis:

RF -2 esimest kordussooritust ei maksa midagi, kui need on sooritatud nõuete kohaselt enne ülejärgmist punase joone päeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.12</ref>

OF- Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu määratakse rektori käskkirjaga
<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.7</ref>

== Küsimus 2 ==

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''

4 tegevust, mis tuleks enne punase joone päeva ära teha on:
*Koostada õpingukava ÕISis
*Deklaratsioon kinnitada ÕISis
*Lõppevate deklaratsioonidega ja tegemata ainete kordussooritused ära teha
*Vajadusel akadeemiline puhkus ära kinnitada
Positiivset sooritust on võimalik kuni 2 korda parandada deklaratsiooni vältel ja kirja läheb viimane sooritus.

== Ülesanne ==
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Arve esitatakse 27-27+27-21=6 EAP eest, ehk 300 eurot.
<ref>21:00 min https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a?ec=true</ref>

== Viited ==

User:Asuun

2016-10-10T17:04:47Z

Asuun:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alvar Suun

Esitamise kuupäev: 10. oktoober 2016

== Essee ==

Esimene loeng tutvustas õppekorraldust ja kiitis sisseastujaid õiges suunas astutud sammu eest. Kirjeldati lähemalt RF õppimise tingimusi- kumulatiivselt tuleb sooritada 54EAP, läbi kukutud EAPid tuleb lõpuks kinni maksta <ref>alates 18 min https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/a18638fa-6356-44f0-ac89-cd22e3dc75c9 </ref>

Teise loenguna vaatasin loengut "Sinna ja tagasi", kus rääkis Andres Kütt oma eduloost. Lisaks paneb ta tudengitele hingele, et nad hoiaks õppimisega seonduval bürokraatial silma peal.Bakalaureuse kraadi soovitab esineja omandada võimalikult huvitavas ülikoolis ja pärast seda, kindlasti õppida edasi, sest tulle et edasi õppida pole oluline, läheb üle.<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

"Testimine ja startupimine" loengus rääkis väga tore paarike oma seiklustest startupidega seonduvalt. Üks meeldejäävamaid mõtetest on- programm programmiks, aga äriline pool peab korras olema. Tihti ei jõua mõlemat poolt korras hoida, selleks oleks mõistlik kaasata äripartner. Lisaks mainiti ka Paul Gray definitsioon startupile- kiire kasvuga, suure eesmärgiga ettevõte, mitte lihtsalt alustav ettevõte. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

"Süsadminnimisest" esituses oli mikrofoni räägitu väga halva kvaliteediga. Loengu ajal jooksis tasutaks "visualizer", mis oli koodis tehtud.
Süsadmin peab olema piisavalt laisk, aga mitte liiga laisk- kui mingit käsku on vaja üle 3 korra teha siis on mõtekas see scriptida. Hea soovitus jäi kõrvu, et süsadmin ei tohiks tasuta tööd sõpradele teha, sest lõpuks hakkab see aega sööma.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

"IT tööturg" "Karjäärikäänakud" on tõenäoliselt kõige huvitavam loeng, mis kirjeldab turu olukorda väga hästi. Tuuakse välja head ja vead erinevates töökohtades. Süsadmin peab otsima tööandja, kus ei oleks midagi liiga jäigalt paigas, et bürokraatika ei hakkaks produktiivsust sööma ja samas, et asi ei oleks liiga kaootiline.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

"Andmed ei allu analüüsile" esines MTA töötaja Ivar Laur.

== Küsimus B ==

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kui üliõpilane kukkus arvestuse läbi kukkunud siis on kordusarvestust teha kuni ülejärgmise punase joone päevani.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite-ja-arvestuste-korralduss 5.2.12</ref>
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga ja registreerimine on kohustuslik ÕISis<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.8</ref> vähemalt 2 tööpäeva enne enne sooritust. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.8.1</ref>
Kordussoorituse maksumis:

RF -2 esimest kordussooritust ei maksa midagi, kui need on sooritatud nõuete kohaselt enne ülejärgmist punase joone päeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.12</ref>

OF- Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu määratakse rektori käskkirjaga
<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.7</ref>

== Küsimus 2 ==

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''

4 tegevust, mis tuleks enne punase joone päeva ära teha on:
*Koostada õpingukava ÕISis
*Deklaratsioon kinnitada ÕISis
*Lõppevate deklaratsioonidega ja tegemata ainete kordussooritused ära teha
*Vajadusel akadeemiline puhkus ära kinnitada
Positiivset sooritust on võimalik kuni 2 korda parandada deklaratsiooni vältel ja kirja läheb viimane sooritus.

== Ülesanne ==
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Arve esitatakse 27-27+27-21=6 EAP eest, ehk 300 eurot.
<ref>21:00 min https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a?ec=true</ref>

== Viited ==

User:Asuun

2016-10-10T16:57:19Z

Asuun:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alvar Suun

Esitamise kuupäev: 10. oktoober 2016

== Essee ==

Esimene loeng tutvustas õppekorraldust ja kiitis sisseastujaid õiges suunas astutud sammu eest. Kirjeldati lähemalt RF õppimise tingimusi- kumulatiivselt tuleb sooritada 54EAP, läbi kukutud EAPid tuleb lõpuks kinni maksta <ref>alates 18 min https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/a18638fa-6356-44f0-ac89-cd22e3dc75c9 </ref>

Teise loenguna vaatasin loengut "Sinna ja tagasi", kus rääkis Andres Kütt oma eduloost. Lisaks paneb ta tudengitele hingele, et nad hoiaks õppimisega seonduval bürokraatial silma peal.Bakalaureuse kraadi soovitab esineja omandada võimalikult huvitavas ülikoolis ja pärast seda, kindlasti õppida edasi, sest tulle et edasi õppida pole oluline, läheb üle.<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

"Testimine ja startupimine" loengus rääkis väga tore paarike oma seiklustest startupidega seonduvalt. Üks meeldejäävamaid mõtetest on- programm programmiks, aga äriline pool peab korras olema. Tihti ei jõua mõlemat poolt korras hoida, selleks oleks mõistlik kaasata äripartner. Lisaks mainiti ka Paul Gray definitsioon startupile- kiire kasvuga, suure eesmärgiga ettevõte, mitte lihtsalt alustav ettevõte. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

"Süsadminnimisest" esituses oli mikrofoni räägitu väga halva kvaliteediga. Loengu ajal jooksis tasutaks "visualizer", mis oli koodis tehtud.
Süsadmin peab olema piisavalt laisk, aga mitte liiga laisk- kui mingit käsku on vaja üle 3 korra teha siis on mõtekas see scriptida. Hea soovitus jäi kõrvu, et süsadmin ei tohiks tasuta tööd sõpradele teha, sest lõpuks hakkab see aega sööma.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

"IT tööturg" "Karjäärikäänakud" on tõenäoliselt kõige huvitavam loeng, mis kirjeldab turu olukorda väga hästi. Tuuakse välja head ja vead erinevates töökohtades. Süsadmin peab otsima tööandja, kus ei oleks midagi liiga jäigalt paigas, et bürokraatika ei hakkaks produktiivsust sööma ja samas, et asi ei oleks liiga kaootiline.
<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

== Küsimus B ==

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kui üliõpilane kukkus arvestuse läbi kukkunud siis on kordusarvestust teha kuni ülejärgmise punase joone päevani.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite-ja-arvestuste-korralduss 5.2.12</ref>
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga ja registreerimine on kohustuslik ÕISis<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.8</ref> vähemalt 2 tööpäeva enne enne sooritust. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.8.1</ref>
Kordussoorituse maksumis:

RF -2 esimest kordussooritust ei maksa midagi, kui need on sooritatud nõuete kohaselt enne ülejärgmist punase joone päeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.12</ref>

OF- Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu määratakse rektori käskkirjaga
<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p 5.2.7</ref>

== Küsimus 2 ==

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''

4 tegevust, mis tuleks enne punase joone päeva ära teha on:
*Koostada õpingukava ÕISis
*Deklaratsioon kinnitada ÕISis
*Lõppevate deklaratsioonidega ja tegemata ainete kordussooritused ära teha
*Vajadusel akadeemiline puhkus ära kinnitada
Positiivset sooritust on võimalik kuni 2 korda parandada deklaratsiooni vältel ja kirja läheb viimane sooritus.

== Ülesanne ==
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Arve esitatakse 27-27+27-21=6 EAP eest, ehk 300 eurot.
<ref>21:00 min https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a?ec=true</ref>

== Viited ==

User:Asuun

2016-10-09T19:41:10Z

Asuun: Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe Erialatutvustuse aine arvestustöö Autor: Alvar Suun Esitamise kuupäev: 10. oktoober 2016 == Essee == Esimene loeng tutvustas..."