ICO wiki - User contributions [en]

Dot muzei

2015-03-07T21:08:11Z

Asuvi: /* Informatsioon eksponaatide kohta, mis on originaalid ja heas korras */

==Liikmed==
#Aap Kaur Suvi
#Indrek Jõgi
#Kristjan Veskimäe
#Sandra Niinepuu - projektijuht

==XML andmefail==

XML fail on ''Eksponaadid.xml'', skeemifail on ''Eksponaadid.xsd'' ja transformatsioonifail on ''Eksponaadid.xslt''. XML faili valideerimiseks skeemifailiga peavad mõlemad failid asuma ühes ja samas kataloogis (kuna skeemifaili asukohaks on XML faili päises määratud Eksponaadid.xsd).

===XML fail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<muuseumid>


<muuseum nimi="Eesti Sõjamuuseum" id="1">
<muuseumikogu tyyp="Esemekogu">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="kinnas"><![CDATA["Labakinnas. M. Laidoneri (ema) kootud"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 22 A 22"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="tääk"><![CDATA["Mälestusese, miniatuurne tääk, USA Air Cavalry Divisioni sümboolikaga."]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 365 A"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
<muuseumikogu tyyp="Tulirelvad">
<eksponaat originaal="false" id="1">
<nimetus olemus="tulirelv"><![CDATA["Otepää püss, koopia"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 1421 R1 457"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="tulirelv"><![CDATA["Tank 34-85"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 1603 R1 553"]]></number>
<seisund>Rahuldav</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
</muuseum>

<muuseum nimi="Eesti Ajaloomuuseum" id="2">
<muuseumikogu tyyp="Fotod">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="album"><![CDATA["Fotoalbum: Vene tsaariarmee - 141. Možaiski polk, polkovnik Aganjev, grupipildid, portreed, olustik, kohavaated, ettevalmistused lahinguteks, arstiabi, matused."]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 59 F 5501/1-305"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="album"><![CDATA["Fotoalbum: "Kaks aastat Punaarmee Eesti korpust 1942-1944." Illustreeritud, venekeelsed pildiallkirjad."]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 42 F 4100/1-270"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
<muuseumikogu tyyp="Mööblikollektsioon">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="mööbel"><![CDATA["Laste söögitool, XIX saj. lõpp"]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 35566:1 Mb 1"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
</muuseum>

</muuseumid>

</pre>

===XML skeemifail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"
targetNamespace="http://example.com/schemas/muuseumid/v1"
xmlns="http://example.com/schemas/muuseumid/v1"
xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance"
attributeFormDefault="unqualified"
elementFormDefault="qualified">
<xs:element name="muuseumid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="muuseum">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="muuseumikogu">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="eksponaat">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="nimetus">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="olemus" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="number" type="xs:string" />
<xs:element name="seisund">
<xs:simpleType>
<xs:restriction base="xs:string">
<xs:enumeration value="Hea"></xs:enumeration>
<xs:enumeration value="Rahuldav"></xs:enumeration>
<xs:enumeration value="Halb"></xs:enumeration>
</xs:restriction>
</xs:simpleType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="originaal" type="xs:boolean" use="required" />
<xs:attribute name="id" type="xs:integer" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="tyyp" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="id" type="xs:integer" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>
</pre>

===XSLT failid===
===Kõikide eksponaatide kohta käiv informatsioon===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<p>Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>
[http://enos.itcollege.ee/~asuvi/eksponaadid.htm Tulemus]

===Informatsioon eksponaatide kohta, mis on originaalid ja heas korras===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<xsl:choose>
<xsl:when test="@originaal = 'true' and seisund = 'Hea'">
<p>
Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:when>
<xsl:otherwise>
<p>Eksponaat ei vasta tingimustele</p>
</xsl:otherwise>
</xsl:choose>

</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>
[http://enos.itcollege.ee/~asuvi/korras_originaalid.htm Tulemus]

==Veebiteenuse analüüs==

==Veebiteenus==

==Klientrakendus==

Dot muzei

2015-03-07T21:07:33Z

Asuvi: /* Kõikide eksponaatide kohta käiv informatsioon */

==Liikmed==
#Aap Kaur Suvi
#Indrek Jõgi
#Kristjan Veskimäe
#Sandra Niinepuu - projektijuht

==XML andmefail==

XML fail on ''Eksponaadid.xml'', skeemifail on ''Eksponaadid.xsd'' ja transformatsioonifail on ''Eksponaadid.xslt''. XML faili valideerimiseks skeemifailiga peavad mõlemad failid asuma ühes ja samas kataloogis (kuna skeemifaili asukohaks on XML faili päises määratud Eksponaadid.xsd).

===XML fail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<muuseumid>


<muuseum nimi="Eesti Sõjamuuseum" id="1">
<muuseumikogu tyyp="Esemekogu">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="kinnas"><![CDATA["Labakinnas. M. Laidoneri (ema) kootud"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 22 A 22"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="tääk"><![CDATA["Mälestusese, miniatuurne tääk, USA Air Cavalry Divisioni sümboolikaga."]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 365 A"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
<muuseumikogu tyyp="Tulirelvad">
<eksponaat originaal="false" id="1">
<nimetus olemus="tulirelv"><![CDATA["Otepää püss, koopia"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 1421 R1 457"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="tulirelv"><![CDATA["Tank 34-85"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 1603 R1 553"]]></number>
<seisund>Rahuldav</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
</muuseum>

<muuseum nimi="Eesti Ajaloomuuseum" id="2">
<muuseumikogu tyyp="Fotod">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="album"><![CDATA["Fotoalbum: Vene tsaariarmee - 141. Možaiski polk, polkovnik Aganjev, grupipildid, portreed, olustik, kohavaated, ettevalmistused lahinguteks, arstiabi, matused."]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 59 F 5501/1-305"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="album"><![CDATA["Fotoalbum: "Kaks aastat Punaarmee Eesti korpust 1942-1944." Illustreeritud, venekeelsed pildiallkirjad."]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 42 F 4100/1-270"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
<muuseumikogu tyyp="Mööblikollektsioon">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="mööbel"><![CDATA["Laste söögitool, XIX saj. lõpp"]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 35566:1 Mb 1"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
</muuseum>

</muuseumid>

</pre>

===XML skeemifail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"
targetNamespace="http://example.com/schemas/muuseumid/v1"
xmlns="http://example.com/schemas/muuseumid/v1"
xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance"
attributeFormDefault="unqualified"
elementFormDefault="qualified">
<xs:element name="muuseumid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="muuseum">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="muuseumikogu">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="eksponaat">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="nimetus">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="olemus" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="number" type="xs:string" />
<xs:element name="seisund">
<xs:simpleType>
<xs:restriction base="xs:string">
<xs:enumeration value="Hea"></xs:enumeration>
<xs:enumeration value="Rahuldav"></xs:enumeration>
<xs:enumeration value="Halb"></xs:enumeration>
</xs:restriction>
</xs:simpleType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="originaal" type="xs:boolean" use="required" />
<xs:attribute name="id" type="xs:integer" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="tyyp" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="id" type="xs:integer" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>
</pre>

===XSLT failid===
===Kõikide eksponaatide kohta käiv informatsioon===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<p>Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>
[http://enos.itcollege.ee/~asuvi/eksponaadid.htm Tulemus]

===Informatsioon eksponaatide kohta, mis on originaalid ja heas korras===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<xsl:choose>
<xsl:when test="@originaal = 'true' and seisund = 'Hea'">
<p>
Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:when>
<xsl:otherwise>
<p>Eksponaat ei vasta tingimustele</p>
</xsl:otherwise>
</xsl:choose>

</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>

==Veebiteenuse analüüs==

==Veebiteenus==

==Klientrakendus==

Dot muzei

2015-03-07T21:03:46Z

Asuvi: /* XML skeemifail */

==Liikmed==
#Aap Kaur Suvi
#Indrek Jõgi
#Kristjan Veskimäe
#Sandra Niinepuu - projektijuht

==XML andmefail==

XML fail on ''Eksponaadid.xml'', skeemifail on ''Eksponaadid.xsd'' ja transformatsioonifail on ''Eksponaadid.xslt''. XML faili valideerimiseks skeemifailiga peavad mõlemad failid asuma ühes ja samas kataloogis (kuna skeemifaili asukohaks on XML faili päises määratud Eksponaadid.xsd).

===XML fail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<muuseumid>


<muuseum nimi="Eesti Sõjamuuseum" id="1">
<muuseumikogu tyyp="Esemekogu">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="kinnas"><![CDATA["Labakinnas. M. Laidoneri (ema) kootud"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 22 A 22"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="tääk"><![CDATA["Mälestusese, miniatuurne tääk, USA Air Cavalry Divisioni sümboolikaga."]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 365 A"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
<muuseumikogu tyyp="Tulirelvad">
<eksponaat originaal="false" id="1">
<nimetus olemus="tulirelv"><![CDATA["Otepää püss, koopia"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 1421 R1 457"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="tulirelv"><![CDATA["Tank 34-85"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 1603 R1 553"]]></number>
<seisund>Rahuldav</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
</muuseum>

<muuseum nimi="Eesti Ajaloomuuseum" id="2">
<muuseumikogu tyyp="Fotod">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="album"><![CDATA["Fotoalbum: Vene tsaariarmee - 141. Možaiski polk, polkovnik Aganjev, grupipildid, portreed, olustik, kohavaated, ettevalmistused lahinguteks, arstiabi, matused."]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 59 F 5501/1-305"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="album"><![CDATA["Fotoalbum: "Kaks aastat Punaarmee Eesti korpust 1942-1944." Illustreeritud, venekeelsed pildiallkirjad."]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 42 F 4100/1-270"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
<muuseumikogu tyyp="Mööblikollektsioon">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="mööbel"><![CDATA["Laste söögitool, XIX saj. lõpp"]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 35566:1 Mb 1"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
</muuseum>

</muuseumid>

</pre>

===XML skeemifail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"
targetNamespace="http://example.com/schemas/muuseumid/v1"
xmlns="http://example.com/schemas/muuseumid/v1"
xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance"
attributeFormDefault="unqualified"
elementFormDefault="qualified">
<xs:element name="muuseumid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="muuseum">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="muuseumikogu">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="eksponaat">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="nimetus">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="olemus" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="number" type="xs:string" />
<xs:element name="seisund">
<xs:simpleType>
<xs:restriction base="xs:string">
<xs:enumeration value="Hea"></xs:enumeration>
<xs:enumeration value="Rahuldav"></xs:enumeration>
<xs:enumeration value="Halb"></xs:enumeration>
</xs:restriction>
</xs:simpleType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="originaal" type="xs:boolean" use="required" />
<xs:attribute name="id" type="xs:integer" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="tyyp" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="id" type="xs:integer" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>
</pre>

===XSLT failid===
===Kõikide eksponaatide kohta käiv informatsioon===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<p>Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>

===Informatsioon eksponaatide kohta, mis on originaalid ja heas korras===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<xsl:choose>
<xsl:when test="@originaal = 'true' and seisund = 'Hea'">
<p>
Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:when>
<xsl:otherwise>
<p>Eksponaat ei vasta tingimustele</p>
</xsl:otherwise>
</xsl:choose>

</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>

==Veebiteenuse analüüs==

==Veebiteenus==

==Klientrakendus==

Dot muzei

2015-03-07T21:02:46Z

Asuvi: /* Raggakana */

==Liikmed==
#Aap Kaur Suvi
#Indrek Jõgi
#Kristjan Veskimäe
#Sandra Niinepuu - projektijuht

==XML andmefail==

XML fail on ''Eksponaadid.xml'', skeemifail on ''Eksponaadid.xsd'' ja transformatsioonifail on ''Eksponaadid.xslt''. XML faili valideerimiseks skeemifailiga peavad mõlemad failid asuma ühes ja samas kataloogis (kuna skeemifaili asukohaks on XML faili päises määratud Eksponaadid.xsd).

===XML fail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<muuseumid>


<muuseum nimi="Eesti Sõjamuuseum" id="1">
<muuseumikogu tyyp="Esemekogu">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="kinnas"><![CDATA["Labakinnas. M. Laidoneri (ema) kootud"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 22 A 22"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="tääk"><![CDATA["Mälestusese, miniatuurne tääk, USA Air Cavalry Divisioni sümboolikaga."]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 365 A"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
<muuseumikogu tyyp="Tulirelvad">
<eksponaat originaal="false" id="1">
<nimetus olemus="tulirelv"><![CDATA["Otepää püss, koopia"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 1421 R1 457"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="tulirelv"><![CDATA["Tank 34-85"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 1603 R1 553"]]></number>
<seisund>Rahuldav</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
</muuseum>

<muuseum nimi="Eesti Ajaloomuuseum" id="2">
<muuseumikogu tyyp="Fotod">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="album"><![CDATA["Fotoalbum: Vene tsaariarmee - 141. Možaiski polk, polkovnik Aganjev, grupipildid, portreed, olustik, kohavaated, ettevalmistused lahinguteks, arstiabi, matused."]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 59 F 5501/1-305"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="album"><![CDATA["Fotoalbum: "Kaks aastat Punaarmee Eesti korpust 1942-1944." Illustreeritud, venekeelsed pildiallkirjad."]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 42 F 4100/1-270"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
<muuseumikogu tyyp="Mööblikollektsioon">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="mööbel"><![CDATA["Laste söögitool, XIX saj. lõpp"]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 35566:1 Mb 1"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
</muuseum>

</muuseumid>

</pre>

===XML skeemifail===

===XSLT failid===
===Kõikide eksponaatide kohta käiv informatsioon===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<p>Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>

===Informatsioon eksponaatide kohta, mis on originaalid ja heas korras===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<xsl:choose>
<xsl:when test="@originaal = 'true' and seisund = 'Hea'">
<p>
Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:when>
<xsl:otherwise>
<p>Eksponaat ei vasta tingimustele</p>
</xsl:otherwise>
</xsl:choose>

</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>

==Veebiteenuse analüüs==

==Veebiteenus==

==Klientrakendus==

Dot muzei

2015-03-07T20:50:18Z

Asuvi: /* Informatsioon eksponaatide kohta, mis on originaalid ja heas korras */

=Raggakana=

==Liikmed==
#Aap Kaur Suvi
#Indrek Jõgi
#Kristjan Veskimäe
#Sandra Niinepuu - projektijuht

==XML andmefail==

XML fail on ''Eksponaadid.xml'', skeemifail on ''Eksponaadid.xsd'' ja transformatsioonifail on ''Eksponaadid.xslt''. XML faili valideerimiseks skeemifailiga peavad mõlemad failid asuma ühes ja samas kataloogis (kuna skeemifaili asukohaks on XML faili päises määratud Eksponaadid.xsd).

===XML fail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<muuseumid>


<muuseum nimi="Eesti Sõjamuuseum" id="1">
<muuseumikogu tyyp="Esemekogu">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="kinnas"><![CDATA["Labakinnas. M. Laidoneri (ema) kootud"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 22 A 22"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="tääk"><![CDATA["Mälestusese, miniatuurne tääk, USA Air Cavalry Divisioni sümboolikaga."]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 365 A"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
<muuseumikogu tyyp="Tulirelvad">
<eksponaat originaal="false" id="1">
<nimetus olemus="tulirelv"><![CDATA["Otepää püss, koopia"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 1421 R1 457"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="tulirelv"><![CDATA["Tank 34-85"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 1603 R1 553"]]></number>
<seisund>Rahuldav</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
</muuseum>

<muuseum nimi="Eesti Ajaloomuuseum" id="2">
<muuseumikogu tyyp="Fotod">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="album"><![CDATA["Fotoalbum: Vene tsaariarmee - 141. Možaiski polk, polkovnik Aganjev, grupipildid, portreed, olustik, kohavaated, ettevalmistused lahinguteks, arstiabi, matused."]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 59 F 5501/1-305"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="album"><![CDATA["Fotoalbum: "Kaks aastat Punaarmee Eesti korpust 1942-1944." Illustreeritud, venekeelsed pildiallkirjad."]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 42 F 4100/1-270"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
<muuseumikogu tyyp="Mööblikollektsioon">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="mööbel"><![CDATA["Laste söögitool, XIX saj. lõpp"]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 35566:1 Mb 1"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
</muuseum>

</muuseumid>

</pre>

===XML skeemifail===
===Kõikide eksponaatide kohta käiv informatsioon===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<p>Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>

===Informatsioon eksponaatide kohta, mis on originaalid ja heas korras===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<xsl:choose>
<xsl:when test="@originaal = 'true' and seisund = 'Hea'">
<p>
Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:when>
<xsl:otherwise>
<p>Eksponaat ei vasta tingimustele</p>
</xsl:otherwise>
</xsl:choose>

</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>

===XSLT failid===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<p>Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

==Veebiteenuse analüüs==

==Veebiteenus==

==Klientrakendus==

Dot muzei

2015-03-07T20:49:55Z

Asuvi: /* Kõikide eksponaatide kohta käiv informatsioon */

=Raggakana=

==Liikmed==
#Aap Kaur Suvi
#Indrek Jõgi
#Kristjan Veskimäe
#Sandra Niinepuu - projektijuht

==XML andmefail==

XML fail on ''Eksponaadid.xml'', skeemifail on ''Eksponaadid.xsd'' ja transformatsioonifail on ''Eksponaadid.xslt''. XML faili valideerimiseks skeemifailiga peavad mõlemad failid asuma ühes ja samas kataloogis (kuna skeemifaili asukohaks on XML faili päises määratud Eksponaadid.xsd).

===XML fail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<muuseumid>


<muuseum nimi="Eesti Sõjamuuseum" id="1">
<muuseumikogu tyyp="Esemekogu">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="kinnas"><![CDATA["Labakinnas. M. Laidoneri (ema) kootud"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 22 A 22"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="tääk"><![CDATA["Mälestusese, miniatuurne tääk, USA Air Cavalry Divisioni sümboolikaga."]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 365 A"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
<muuseumikogu tyyp="Tulirelvad">
<eksponaat originaal="false" id="1">
<nimetus olemus="tulirelv"><![CDATA["Otepää püss, koopia"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 1421 R1 457"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="tulirelv"><![CDATA["Tank 34-85"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 1603 R1 553"]]></number>
<seisund>Rahuldav</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
</muuseum>

<muuseum nimi="Eesti Ajaloomuuseum" id="2">
<muuseumikogu tyyp="Fotod">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="album"><![CDATA["Fotoalbum: Vene tsaariarmee - 141. Možaiski polk, polkovnik Aganjev, grupipildid, portreed, olustik, kohavaated, ettevalmistused lahinguteks, arstiabi, matused."]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 59 F 5501/1-305"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="album"><![CDATA["Fotoalbum: "Kaks aastat Punaarmee Eesti korpust 1942-1944." Illustreeritud, venekeelsed pildiallkirjad."]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 42 F 4100/1-270"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
<muuseumikogu tyyp="Mööblikollektsioon">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="mööbel"><![CDATA["Laste söögitool, XIX saj. lõpp"]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 35566:1 Mb 1"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
</muuseum>

</muuseumid>

</pre>

===XML skeemifail===
===Kõikide eksponaatide kohta käiv informatsioon===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<p>Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>

=Informatsioon eksponaatide kohta, mis on originaalid ja heas korras=
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<xsl:choose>
<xsl:when test="@originaal = 'true' and seisund = 'Hea'">
<p>
Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:when>
<xsl:otherwise>
<p>Eksponaat ei vasta tingimustele</p>
</xsl:otherwise>
</xsl:choose>

</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>

===XSLT failid===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<p>Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

==Veebiteenuse analüüs==

==Veebiteenus==

==Klientrakendus==

Dot muzei

2015-03-07T20:49:26Z

Asuvi: /* XML skeemifail */

=Raggakana=

==Liikmed==
#Aap Kaur Suvi
#Indrek Jõgi
#Kristjan Veskimäe
#Sandra Niinepuu - projektijuht

==XML andmefail==

XML fail on ''Eksponaadid.xml'', skeemifail on ''Eksponaadid.xsd'' ja transformatsioonifail on ''Eksponaadid.xslt''. XML faili valideerimiseks skeemifailiga peavad mõlemad failid asuma ühes ja samas kataloogis (kuna skeemifaili asukohaks on XML faili päises määratud Eksponaadid.xsd).

===XML fail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<muuseumid>


<muuseum nimi="Eesti Sõjamuuseum" id="1">
<muuseumikogu tyyp="Esemekogu">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="kinnas"><![CDATA["Labakinnas. M. Laidoneri (ema) kootud"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 22 A 22"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="tääk"><![CDATA["Mälestusese, miniatuurne tääk, USA Air Cavalry Divisioni sümboolikaga."]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 365 A"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
<muuseumikogu tyyp="Tulirelvad">
<eksponaat originaal="false" id="1">
<nimetus olemus="tulirelv"><![CDATA["Otepää püss, koopia"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 1421 R1 457"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="tulirelv"><![CDATA["Tank 34-85"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 1603 R1 553"]]></number>
<seisund>Rahuldav</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
</muuseum>

<muuseum nimi="Eesti Ajaloomuuseum" id="2">
<muuseumikogu tyyp="Fotod">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="album"><![CDATA["Fotoalbum: Vene tsaariarmee - 141. Možaiski polk, polkovnik Aganjev, grupipildid, portreed, olustik, kohavaated, ettevalmistused lahinguteks, arstiabi, matused."]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 59 F 5501/1-305"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="album"><![CDATA["Fotoalbum: "Kaks aastat Punaarmee Eesti korpust 1942-1944." Illustreeritud, venekeelsed pildiallkirjad."]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 42 F 4100/1-270"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
<muuseumikogu tyyp="Mööblikollektsioon">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="mööbel"><![CDATA["Laste söögitool, XIX saj. lõpp"]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 35566:1 Mb 1"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
</muuseum>

</muuseumid>

</pre>

===XML skeemifail===
=Kõikide eksponaatide kohta käiv informatsioon=
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<p>Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>

=Informatsioon eksponaatide kohta, mis on originaalid ja heas korras=
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<xsl:choose>
<xsl:when test="@originaal = 'true' and seisund = 'Hea'">
<p>
Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:when>
<xsl:otherwise>
<p>Eksponaat ei vasta tingimustele</p>
</xsl:otherwise>
</xsl:choose>

</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>

===XSLT failid===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<p>Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

==Veebiteenuse analüüs==

==Veebiteenus==

==Klientrakendus==

Dot muzei

2015-03-07T20:46:11Z

Asuvi: /* XML fail */

=Raggakana=

==Liikmed==
#Aap Kaur Suvi
#Indrek Jõgi
#Kristjan Veskimäe
#Sandra Niinepuu - projektijuht

==XML andmefail==

XML fail on ''Eksponaadid.xml'', skeemifail on ''Eksponaadid.xsd'' ja transformatsioonifail on ''Eksponaadid.xslt''. XML faili valideerimiseks skeemifailiga peavad mõlemad failid asuma ühes ja samas kataloogis (kuna skeemifaili asukohaks on XML faili päises määratud Eksponaadid.xsd).

===XML fail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<muuseumid>


<muuseum nimi="Eesti Sõjamuuseum" id="1">
<muuseumikogu tyyp="Esemekogu">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="kinnas"><![CDATA["Labakinnas. M. Laidoneri (ema) kootud"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 22 A 22"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="tääk"><![CDATA["Mälestusese, miniatuurne tääk, USA Air Cavalry Divisioni sümboolikaga."]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 365 A"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
<muuseumikogu tyyp="Tulirelvad">
<eksponaat originaal="false" id="1">
<nimetus olemus="tulirelv"><![CDATA["Otepää püss, koopia"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 1421 R1 457"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="tulirelv"><![CDATA["Tank 34-85"]]></nimetus>
<number><![CDATA["KLM ET 1603 R1 553"]]></number>
<seisund>Rahuldav</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
</muuseum>

<muuseum nimi="Eesti Ajaloomuuseum" id="2">
<muuseumikogu tyyp="Fotod">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="album"><![CDATA["Fotoalbum: Vene tsaariarmee - 141. Možaiski polk, polkovnik Aganjev, grupipildid, portreed, olustik, kohavaated, ettevalmistused lahinguteks, arstiabi, matused."]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 59 F 5501/1-305"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
<eksponaat originaal="true" id="2">
<nimetus olemus="album"><![CDATA["Fotoalbum: "Kaks aastat Punaarmee Eesti korpust 1942-1944." Illustreeritud, venekeelsed pildiallkirjad."]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 42 F 4100/1-270"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
<muuseumikogu tyyp="Mööblikollektsioon">
<eksponaat originaal="true" id="1">
<nimetus olemus="mööbel"><![CDATA["Laste söögitool, XIX saj. lõpp"]]></nimetus>
<number><![CDATA["AM _ 35566:1 Mb 1"]]></number>
<seisund>Hea</seisund>
</eksponaat>
</muuseumikogu>
</muuseum>

</muuseumid>

</pre>

===XML skeemifail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"
targetNamespace="http://example.com/schemas/muuseumid/v1"
xmlns="http://example.com/schemas/muuseumid/v1"
xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance"
attributeFormDefault="unqualified"
elementFormDefault="qualified">
<xs:element name="muuseumid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="muuseum">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="muuseumikogu">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="eksponaat">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="nimetus">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="olemus" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="number" type="xs:string" />
<xs:element name="seisund">
<xs:simpleType>
<xs:restriction base="xs:string">
<xs:enumeration value="Hea"></xs:enumeration>
<xs:enumeration value="Rahuldav"></xs:enumeration>
<xs:enumeration value="Halb"></xs:enumeration>
</xs:restriction>
</xs:simpleType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="originaal" type="xs:boolean" use="required" />
<xs:attribute name="id" type="xs:integer" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="tyyp" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="id" type="xs:integer" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>
</pre>

===XSLT failid===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<xsl:for-each select="muuseumid/muuseum">
<h1>
<xsl:variable name="nimi" select="@nimi"></xsl:variable>
<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<xsl:for-each select="muuseumikogu">
<xsl:variable name="originaal" select="@originaal"></xsl:variable>
<xsl:variable name="tyyp" select="@tyyp"></xsl:variable>
<h2>
<xsl:value-of select="@tyyp"/>
</h2>
<xsl:for-each select="eksponaat">
<p>Nimetus:
<xsl:value-of select="nimetus"/>
</p>
<p>
Number:
<xsl:value-of select="number"/>
</p>
<p>
Seisukord:
<xsl:value-of select="seisund"/>
</p>
<p>------------</p>
</xsl:for-each>

</xsl:for-each>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

==Veebiteenuse analüüs==

==Veebiteenus==

==Klientrakendus==

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2015

2015-03-06T16:58:54Z

Asuvi: /* Meeskonnad 2015 */

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2015=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.

Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.

==Tähtajad==

* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#XML_andmefail NB! Täpsem info]
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''07. märts 2015'''.
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''14. märts 2015'''.
** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''

* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Veebiteenus NB! Täpsem info]
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilheel kirjeldatud hiljemalt: '''4.aprill 2015'''
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.



* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Klientrakendus NB! Täpsem info]
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.





==Hindamine==
===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* Mobiilrakendused
* Kogukondade kaasamine
* AJAX / Silverlight
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.

XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.
<dim1>
<dim2>
<dim3>
<dim4>
</dim4>
</dim3>
</dim2>
</dim1>
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.

Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.

Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.

Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat

Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus,

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

===Retsensioonid===
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.

Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...
* XML - ...200 sõna.
* Veebiteenus - ...600 sõna.
* Klientrakendus - ...600 sõna.

Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel
mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2015 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

==Näidisteemad==

===Nimede pakkumise teenus===
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega
*

= Meeskonnad 2015=
==Meeskond Demo==
Meeskonna liikmed:
*Liige 1
*Liige 2

==Meeskond ROKK==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK Koduleht]

Meeskonna liikmed:
*Rene Ott
*Kristian Kalm

==Lupardid VR2==
[[Lupardid VR2|Meeskonna leht]]

Meeskonna liikmed:
*Timo Triisa
*Madis Männik
*Johannes Vatsfeldt
*Tanel Pääro

==R0ds==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:R0ds Koduleht]

Meeskonna liikmed:
*Rain Mäsak
*Oliver Armväärt
*Den-Daniel Dobrus - ''Lead''
*Sten Saliste

==MS-TO==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO Koduleht]

Meeskonna liikmed:
*Margus Roo
*Silja Saar
*Tõnis Luik
*Ott Kingisepp

== Meeskond XYZ ==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ Koduleht]

Meeskonna liikmed:

* Sulev Pert

== HMR ==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR Koduleht]

Meeskonna liikmed:

* Harles Luts
* Mattiko Kabanen
* Ranek Runthal

== /* Anonüümsed koodikommentaatorid */ ==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid Koduleht]

Meeskonna liikmed:
*Madis Uudam
*Kristjan Kebja
*Olle Mikk

== Meeskond Flauto ==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto Flauto koduleht]

Meeskonna liige:

* Lelet Hollo

==Meeskond Taandarendajad==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Taandarendajad_VR2 Meeskonna koduleht]

Meeskonna liikmed:
*Priit Üksküla
*Kaido Henrik Elias
*Meelis Talvis

==Meeskond KRTT==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/KRTT Meeskonna koduleht]

Meeskonna liikmed:
*Kert Siiner
*Ralf Sitska
*Timmo Tõnts
*Triin Õige

==Meeskond Hubris==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hubris Meeskonna koduleht]

Meeskonna liikmed:
*Sander Maasikamäe
*Allan Paalo
*Madis Rääk

==Meeskond VariableMoods==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VariableMoods2 Ajaveeb]

Meeskonna liikmed:
*Berit Veidemann
*Mihkel Künnapas
*Krister Kamla

==[https://wiki.itcollege.ee/index.php/ALTER_eGO ALTER eGO]==

Meeskonna liikmed:
*Egon Lund

==Meeskond Tab==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tab Meeskonna koduleht]

Meeskonna liikmed:
*Rene Mändel
*Mikk Pürg

==[InsertNameHere]==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:InsertNameHere Meeskonna koduleht]

Meeskonna liikmed:
*Villu Viirsalu

== Simpleshow==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SimpleShow Meeskonna koduleht]

Meeskonna liikmed:
*Mait Roosvalt

==Meeskond Martin==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Martin Meeskonna koduleht]

Meeskonna liikmed:
*Martin Karu
*Martin Mägi
*Martin Betlem

==dot muzei==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dot_muzei Meeskonna koduleht]

Meeskonna liikmed:
*Aap Kaur Suvi
*Indrek Jõgi
*Kristjan Veskimäe
*Sandra Niinepuu - projektijuht

= Meeskonnad - KAUGÕPE 2015=

== BACKBONE ==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone Koduleht]

Meeskonna liikmed:
*Mikk Visnap
*Silver Lumi

== Savi ==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi Koduleht]

Meeskonna liikmed:
*Tõnu Sein
*Arvi Kangas
*Andres Sööt
*Marek Öövel
*Marju Niinemaa

Dot muzei

2015-03-06T16:52:18Z

Asuvi:

=Raggakana=

==Liikmed==
#Aap Kaur Suvi
#Indrek Jõgi
#Kristjan Veskimäe
#Sandra Niinepuu - projektijuht

==XML andmefail==

===XML fail===

===XML skeemifail===

===XSLT failid===

==Veebiteenuse analüüs==

==Veebiteenus==

==Klientrakendus==

Dot muzei

2015-03-06T16:51:28Z

Asuvi: Created page with "=Raggakana= ==Liikmed== #Aap Kaur Suvi #Indrek Jõgi #Kristjan Veskimäe #Sandra Niinepuu - projektijuht ==XML andmefail== ===XML fail=== ===XML skeemifail=== ===X…"

Talk:Main Page

2015-03-06T16:33:17Z

Asuvi:

<hr>

Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

User:Asuvi

2015-03-06T16:32:47Z

Asuvi: Blanked the page

User:Asuvi

2015-03-06T16:31:38Z

Asuvi: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

Eksamile kui ka arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 € [3]

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Punkt 5.4.4.
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.8.
[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Punkt 5.

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

'''Tegevused'''

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
Vali sobiv VÕTA võimalus: antud juhul „Töökogemuse ülekanne“.
Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.[4]

'''Tähtaeg'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[5]

'''Õppekava täitmine'''

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [6]

=== Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? ===

X = 25 EAP

y = 26 EAP

Kuna täitma peab vähemalt 27 EAP semestris ja õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel[7], siis järelikult õppeaasta lõpuks tuleb hüvitada ainult esimese semestri võlg milleks on 2 EAP * 50€ ehk 100€. Kui see on märtsis makstud, siis oktoobris peaks maksma ära teise semestri võla milleks on 1EAP ehk 50€. Juhul kui esimese semestri võlg on maksmata siis kogunevad punktid kumulatiivselt ning see tähendab et kokku tuleb maksta 100 eurot esimese semestri eest plus 150 eurot teise semestri eest, kuna kokku jäi puudu 2 + 3 EAP

=== Vastuste allikad ===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused] Punkt 5.4.4.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.8.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Punkt 5.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] Osa II punkt 2

[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]

[[Category:Erialatutvustus 2013]]

User:Asuvi

2014-02-27T14:15:06Z

Asuvi: /* Essee */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Aap Kaur Suvi

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

Eksamile kui ka arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 € [3]

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Punkt 5.4.4.
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.8.
[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Punkt 5.

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

'''Tegevused'''

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
Vali sobiv VÕTA võimalus: antud juhul „Töökogemuse ülekanne“.
Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.[4]

'''Tähtaeg'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[5]

'''Õppekava täitmine'''

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [6]

=== Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? ===

X = 25 EAP

y = 26 EAP

Kuna täitma peab vähemalt 27 EAP semestris ja õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel[7], siis järelikult õppeaasta lõpuks tuleb hüvitada ainult esimese semestri võlg milleks on 2 EAP * 50€ ehk 100€. Kui see on märtsis makstud, siis oktoobris peaks maksma ära teise semestri võla milleks on 1EAP ehk 50€. Juhul kui esimese semestri võlg on maksmata siis kogunevad punktid kumulatiivselt ning see tähendab et kokku tuleb maksta 100 eurot esimese semestri eest plus 150 eurot teise semestri eest, kuna kokku jäi puudu 2 + 3 EAP

=== Vastuste allikad ===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused] Punkt 5.4.4.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.8.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Punkt 5.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] Osa II punkt 2

[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]

[[Category:Erialatutvustus 2013]]

User:Asuvi

2013-10-21T19:44:46Z

Asuvi: /* Õpikorralduse küsimused ja vastused */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Aap Kaur Suvi

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

== Essee ==

Algul tasuks ära mainida, et IT-kolledž pole esimene kõrgkool, kus õpin. Seetõttu olin algul üsna skeptiline, et te See võib olla seletab eelolevat kriitikat mõnegi aines käsitletud aspekti kohta.
Esimest loengut võib pidada pelgalt informatiivseks ning seal jagati informatsiooni tähtsate pidepunktide kohta, mille teadmiseta võib tulla ette mõningal määral ebameeldivaid üllatusi ja ülikooli lõpetamine võib olla natuke raskendatud.

Teist loengut, mis kandis nime „Õppimine ja motivatsioon“, võib paigutada esimesega samasse kategooriasse. Nimelt kõne all olevas loengus jagati juhiseid kuidas õppida ning toodi välja kuidas õppimise suureks eelduseks on huvi. Sellele väitele ma vastu ei vaidle, kuid minu jaoks peeti loeng liiga laetult. Selle all pean silmas seda, et ettekannetest jäi kõlama mõningane kahtlus üliõpilaste motiveerituse kohta. Saan aru, et teema on tõusnud päevakorda hiljutise plagiaadiskandaali tõttu ning teisalt on palju õpilasi tulnud keskkooli pingist, kus võib-olla on külge harjutatud läbi nihverdamise omadus, kuid kui liiga palju näpuga näidata elementaarsetele aspektidele stiilis nii ei tohi ja nii on paha, siis tahes tahtmata tekib noorel inimesel trots ning nii mõnigi võib tõlgendada seda kui kerget rünnakut süütuse presumptsiooni vastu.
Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi loengut ning Ats Albre ja Helen Piirsalu ettekannet pean ma üsna sarnaseks. Mõlemad ettekanded olid üles ehitatud siis vastavalt Skype ja Nortali näidetele, mis ühelt poolt on üsna eluline ja detailne, nautisin väga nende poolt valminud projektide kirjeldusi. Nauditav oli ka tervikliku pildi saamine, kuidas üks organisatsioon töötab ehk pilguheit analüütikute, arendajate ja testijate suhetele Nortali näitel ning monitooringuga seotud probleemide tutvustamine Skype'i näitel. Teisalt ainult ettevõtte loogika raami kasutamine jäi minu jaoks liiga kitsaks teemakäsitluseks ning kõik välja hõisatud mõtted polnud arusaadavad minu poolt, kuid seda ehk seletab veel sügavama kokkupuute puudumine antud valdkondadega.

Andres Käveri loeng elufilossofiast ja IT valdkonnast Eestis võib kirjeldada sõnaga motiveeriv. Andres oskas väga hästi kirjeldada oma tegemisi ja kogemusi ning siduda seda mõnede laiemate mõtetega. Väga selge oli sõnum, et õppima peab ning konkurents armu ei anna. Ettekandest võib ka järeldada, et edukuse eelduseks on tugev kirg tehtava toimingu vastu kuna muidu võib raskeks osutuda leppimine olukorraga, kus nii mõnedki teised tähtsad elu aspektid jäävad tihti tähelepanuta.

Samasse kategooriase härra Käveri loenguga liigitaksin ma Merle Liisu Lindma loengu pealkirjaga „Life is an attitude“. Nende sarnasus seisnes just loengus esineva tugeva kirgliku ja motiveeriva tooni kasutamises. Merle Liisu loeng kindlasti erines teistest just nii öelda pehmete aspektidele keskendumine. Tahte korral isegi võiks loengut nimetada eneseabi loenguks ning seda võiks lugeda ükskõik kus, mitte ainult IT kolledžis. Peab tõdema, et loengus üles tõstetud probleeme võib pidada pealisprobleemideks ning nendele vastamine on väga oluline. Olukord, kus jäetakse enda käest küsimata olulisi küsimusi, näiteks miks ma seda teen, võib lõppeda üsna kurvalt. Kuigi liigitasin Andres Käveri loengu kokku kõne all oleva loenguga, siis pealisülesannete lahendamise kontekstis paistavad need loengud üksteise suhtes väga kontrastsena. Kui midagi ette heita Merle Liisu loengule, siis võiks ära mainida liigse nämmutamise. Selle all pean silmas liiga paljude suurte ideede õhkuviskamine etteantud lühikese aja jooksul. Kõik ideed küll tundusid mõistlikud, kuid need olid liiga suured, et neis nii kiiresti üle libiseda ehk panna suur osa elutarkust pooleteist tunni sisse võib tunduda pealiskaudsena.

Linnar Viigi poolt käsitletud teema valik ehk innovatsiooni olemus oli mulle meelt mööda. Innovatsioon tõesti on tihedalt seotud IT valdkonnaga ning see on üks põhjus miks IT kolledž sattus minu huviorbiiti. Loengus lammutas härra Viik innovatsiooni olemuse väga mõnusalt väikesteks osadeks ning seejärel konstrueeris nendest tükkidest tervikliku loengu, mida oli väga mõnus kuulata. Tänu sellele võttele sai ta innovatsiooni loogikat rakendada erinevatele näidetele ning ka anda sellele ajalooline perspektiiv. Näited ulatusid vabade kunstide innovatsioonist tööstusrevolutsiooni innovatsioonideni. Loeng oli hästi argumenteeritud ning jättis palju ruumi edasi arutlemiseks.

Tarmo Randeli ettekanne „IT-profid küberpättide vastu“ jätsin ma viimaseks ning toon selle välja pärast Linnar Viigi loengu arutelu, kuna nende kahe loengu kohta julgen väita, et need vastasid minu huvidele ja olid minu jaoks asjakohased. Huvitav oli loeng eelkõige seetõttu, et mul pole õnnestunud leida kontakti inimesega, kes puutub nii lähedalt kokku küberkuritegevusega, kuid huvi selle teema vastu on tugev. Teema on huvitav seetõttu, sest küberkuritegevus sisaldab endas väga palju erinevaid kihte: spam, spionaaž, identiteedivargus. Huvitav on just see kui palju küberkuritegevus suudab muuta reaalselt elu ning puudutada selle sotsiaalseid aspekte. Samuti on vastioluline küberkuritegevuse uudsus ja dünaamilisus, mistõttu seadusandlikud organid on üsna hädas, kuna seadused ei ole võimelised nii kiiresti kohanema. Seetõttu on palju küberkuritegevust nii öelda hallil alal ja nimelt see hall ala oma vastuolulisega on veel üks põhjus miks antud teema on väga huvitav.

Õppeaine loengute valik oli mitmekesine ja konseptsioon väga tervitatav. Kui otsida mõnd ühist märksõna, mis kõigi loengute puhul mingil määral kehtis on motivatsioon ja raha. Ma arvan, et see on väga hea mõte kutsuda külalisi väljaspoolt kooli selgeks tegema, kuidas elu võib edasi kulgeda antud erialal. Väga mõistlik on see, et seda tehakse juba esimesel semestril, see annab inimestele nii mõnegi pidepunkti, kas antud eriala on sobiv või mitte ja muidugi annab mõned juhised millisele aspektile võib olla tulevikus pühendada, et oma elu huvitavana hoida.

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

Eksamile kui ka arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 € [3]

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Punkt 5.4.4.
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.8.
[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Punkt 5.

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

'''Tegevused'''

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
Vali sobiv VÕTA võimalus: antud juhul „Töökogemuse ülekanne“.
Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.[4]

'''Tähtaeg'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[5]

'''Õppekava täitmine'''

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [6]

=== Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? ===

X = 25 EAP

y = 26 EAP

Kuna täitma peab vähemalt 27 EAP semestris ja õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel[7], siis järelikult õppeaasta lõpuks tuleb hüvitada ainult esimese semestri võlg milleks on 2 EAP * 50€ ehk 100€. Kui see on märtsis makstud, siis oktoobris peaks maksma ära teise semestri võla milleks on 1EAP ehk 50€. Juhul kui esimese semestri võlg on maksmata siis kogunevad punktid kumulatiivselt ning see tähendab et kokku tuleb maksta 100 eurot esimese semestri eest plus 150 eurot teise semestri eest, kuna kokku jäi puudu 2 + 3 EAP

=== Vastuste allikad ===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused] Punkt 5.4.4.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.8.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Punkt 5.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] Osa II punkt 2

[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]

[[Category:Erialatutvustus 2013]]

User:Asuvi

2013-10-21T19:43:33Z

Asuvi: /* Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? */

User:Asuvi

2013-10-21T19:42:53Z

Asuvi: /* Vastuste allikad */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Aap Kaur Suvi

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

== Essee ==

Algul tasuks ära mainida, et IT-kolledž pole esimene kõrgkool, kus õpin. Seetõttu olin algul üsna skeptiline, et te See võib olla seletab eelolevat kriitikat mõnegi aines käsitletud aspekti kohta.
Esimest loengut võib pidada pelgalt informatiivseks ning seal jagati informatsiooni tähtsate pidepunktide kohta, mille teadmiseta võib tulla ette mõningal määral ebameeldivaid üllatusi ja ülikooli lõpetamine võib olla natuke raskendatud.

Teist loengut, mis kandis nime „Õppimine ja motivatsioon“, võib paigutada esimesega samasse kategooriasse. Nimelt kõne all olevas loengus jagati juhiseid kuidas õppida ning toodi välja kuidas õppimise suureks eelduseks on huvi. Sellele väitele ma vastu ei vaidle, kuid minu jaoks peeti loeng liiga laetult. Selle all pean silmas seda, et ettekannetest jäi kõlama mõningane kahtlus üliõpilaste motiveerituse kohta. Saan aru, et teema on tõusnud päevakorda hiljutise plagiaadiskandaali tõttu ning teisalt on palju õpilasi tulnud keskkooli pingist, kus võib-olla on külge harjutatud läbi nihverdamise omadus, kuid kui liiga palju näpuga näidata elementaarsetele aspektidele stiilis nii ei tohi ja nii on paha, siis tahes tahtmata tekib noorel inimesel trots ning nii mõnigi võib tõlgendada seda kui kerget rünnakut süütuse presumptsiooni vastu.
Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi loengut ning Ats Albre ja Helen Piirsalu ettekannet pean ma üsna sarnaseks. Mõlemad ettekanded olid üles ehitatud siis vastavalt Skype ja Nortali näidetele, mis ühelt poolt on üsna eluline ja detailne, nautisin väga nende poolt valminud projektide kirjeldusi. Nauditav oli ka tervikliku pildi saamine, kuidas üks organisatsioon töötab ehk pilguheit analüütikute, arendajate ja testijate suhetele Nortali näitel ning monitooringuga seotud probleemide tutvustamine Skype'i näitel. Teisalt ainult ettevõtte loogika raami kasutamine jäi minu jaoks liiga kitsaks teemakäsitluseks ning kõik välja hõisatud mõtted polnud arusaadavad minu poolt, kuid seda ehk seletab veel sügavama kokkupuute puudumine antud valdkondadega.

Andres Käveri loeng elufilossofiast ja IT valdkonnast Eestis võib kirjeldada sõnaga motiveeriv. Andres oskas väga hästi kirjeldada oma tegemisi ja kogemusi ning siduda seda mõnede laiemate mõtetega. Väga selge oli sõnum, et õppima peab ning konkurents armu ei anna. Ettekandest võib ka järeldada, et edukuse eelduseks on tugev kirg tehtava toimingu vastu kuna muidu võib raskeks osutuda leppimine olukorraga, kus nii mõnedki teised tähtsad elu aspektid jäävad tihti tähelepanuta.

Samasse kategooriase härra Käveri loenguga liigitaksin ma Merle Liisu Lindma loengu pealkirjaga „Life is an attitude“. Nende sarnasus seisnes just loengus esineva tugeva kirgliku ja motiveeriva tooni kasutamises. Merle Liisu loeng kindlasti erines teistest just nii öelda pehmete aspektidele keskendumine. Tahte korral isegi võiks loengut nimetada eneseabi loenguks ning seda võiks lugeda ükskõik kus, mitte ainult IT kolledžis. Peab tõdema, et loengus üles tõstetud probleeme võib pidada pealisprobleemideks ning nendele vastamine on väga oluline. Olukord, kus jäetakse enda käest küsimata olulisi küsimusi, näiteks miks ma seda teen, võib lõppeda üsna kurvalt. Kuigi liigitasin Andres Käveri loengu kokku kõne all oleva loenguga, siis pealisülesannete lahendamise kontekstis paistavad need loengud üksteise suhtes väga kontrastsena. Kui midagi ette heita Merle Liisu loengule, siis võiks ära mainida liigse nämmutamise. Selle all pean silmas liiga paljude suurte ideede õhkuviskamine etteantud lühikese aja jooksul. Kõik ideed küll tundusid mõistlikud, kuid need olid liiga suured, et neis nii kiiresti üle libiseda ehk panna suur osa elutarkust pooleteist tunni sisse võib tunduda pealiskaudsena.

Linnar Viigi poolt käsitletud teema valik ehk innovatsiooni olemus oli mulle meelt mööda. Innovatsioon tõesti on tihedalt seotud IT valdkonnaga ning see on üks põhjus miks IT kolledž sattus minu huviorbiiti. Loengus lammutas härra Viik innovatsiooni olemuse väga mõnusalt väikesteks osadeks ning seejärel konstrueeris nendest tükkidest tervikliku loengu, mida oli väga mõnus kuulata. Tänu sellele võttele sai ta innovatsiooni loogikat rakendada erinevatele näidetele ning ka anda sellele ajalooline perspektiiv. Näited ulatusid vabade kunstide innovatsioonist tööstusrevolutsiooni innovatsioonideni. Loeng oli hästi argumenteeritud ning jättis palju ruumi edasi arutlemiseks.

Tarmo Randeli ettekanne „IT-profid küberpättide vastu“ jätsin ma viimaseks ning toon selle välja pärast Linnar Viigi loengu arutelu, kuna nende kahe loengu kohta julgen väita, et need vastasid minu huvidele ja olid minu jaoks asjakohased. Huvitav oli loeng eelkõige seetõttu, et mul pole õnnestunud leida kontakti inimesega, kes puutub nii lähedalt kokku küberkuritegevusega, kuid huvi selle teema vastu on tugev. Teema on huvitav seetõttu, sest küberkuritegevus sisaldab endas väga palju erinevaid kihte: spam, spionaaž, identiteedivargus. Huvitav on just see kui palju küberkuritegevus suudab muuta reaalselt elu ning puudutada selle sotsiaalseid aspekte. Samuti on vastioluline küberkuritegevuse uudsus ja dünaamilisus, mistõttu seadusandlikud organid on üsna hädas, kuna seadused ei ole võimelised nii kiiresti kohanema. Seetõttu on palju küberkuritegevust nii öelda hallil alal ja nimelt see hall ala oma vastuolulisega on veel üks põhjus miks antud teema on väga huvitav.

Õppeaine loengute valik oli mitmekesine ja konseptsioon väga tervitatav. Kui otsida mõnd ühist märksõna, mis kõigi loengute puhul mingil määral kehtis on motivatsioon ja raha. Ma arvan, et see on väga hea mõte kutsuda külalisi väljaspoolt kooli selgeks tegema, kuidas elu võib edasi kulgeda antud erialal. Väga mõistlik on see, et seda tehakse juba esimesel semestril, see annab inimestele nii mõnegi pidepunkti, kas antud eriala on sobiv või mitte ja muidugi annab mõned juhised millisele aspektile võib olla tulevikus pühendada, et oma elu huvitavana hoida.

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

Eksamile kui ka arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 € [3]

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Punkt 5.4.4.
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.8.
[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Punkt 5.

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

'''Tegevused'''

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
Vali sobiv VÕTA võimalus: antud juhul „Töökogemuse ülekanne“.
Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.[17]

'''Tähtaeg'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[18]

'''Õppekava täitmine'''

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [19]

=== Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? ===

X = 25 EAP

y = 26 EAP

Kuna täitma peab vähemalt 27 EAP semestris ja õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel[7], siis järelikult õppeaasta lõpuks tuleb hüvitada ainult esimese semestri võlg milleks on 2 EAP * 50€ ehk 100€. Kui see on märtsis makstud, siis oktoobris peaks maksma ära teise semestri võla milleks on 1EAP ehk 50€. Juhul kui esimese semestri võlg on maksmata siis kogunevad punktid kumulatiivselt ning see tähendab et kokku tuleb maksta 100 eurot esimese semestri eest plus 150 eurot teise semestri eest, kuna kokku jäi puudu 2 + 3 EAP

=== Vastuste allikad ===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused] Punkt 5.4.4.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.8.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Punkt 5.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] Osa II punkt 2

[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]

User:Asuvi

2013-10-21T19:40:55Z

Asuvi: /* Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Aap Kaur Suvi

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

== Essee ==

Algul tasuks ära mainida, et IT-kolledž pole esimene kõrgkool, kus õpin. Seetõttu olin algul üsna skeptiline, et te See võib olla seletab eelolevat kriitikat mõnegi aines käsitletud aspekti kohta.
Esimest loengut võib pidada pelgalt informatiivseks ning seal jagati informatsiooni tähtsate pidepunktide kohta, mille teadmiseta võib tulla ette mõningal määral ebameeldivaid üllatusi ja ülikooli lõpetamine võib olla natuke raskendatud.

Teist loengut, mis kandis nime „Õppimine ja motivatsioon“, võib paigutada esimesega samasse kategooriasse. Nimelt kõne all olevas loengus jagati juhiseid kuidas õppida ning toodi välja kuidas õppimise suureks eelduseks on huvi. Sellele väitele ma vastu ei vaidle, kuid minu jaoks peeti loeng liiga laetult. Selle all pean silmas seda, et ettekannetest jäi kõlama mõningane kahtlus üliõpilaste motiveerituse kohta. Saan aru, et teema on tõusnud päevakorda hiljutise plagiaadiskandaali tõttu ning teisalt on palju õpilasi tulnud keskkooli pingist, kus võib-olla on külge harjutatud läbi nihverdamise omadus, kuid kui liiga palju näpuga näidata elementaarsetele aspektidele stiilis nii ei tohi ja nii on paha, siis tahes tahtmata tekib noorel inimesel trots ning nii mõnigi võib tõlgendada seda kui kerget rünnakut süütuse presumptsiooni vastu.
Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi loengut ning Ats Albre ja Helen Piirsalu ettekannet pean ma üsna sarnaseks. Mõlemad ettekanded olid üles ehitatud siis vastavalt Skype ja Nortali näidetele, mis ühelt poolt on üsna eluline ja detailne, nautisin väga nende poolt valminud projektide kirjeldusi. Nauditav oli ka tervikliku pildi saamine, kuidas üks organisatsioon töötab ehk pilguheit analüütikute, arendajate ja testijate suhetele Nortali näitel ning monitooringuga seotud probleemide tutvustamine Skype'i näitel. Teisalt ainult ettevõtte loogika raami kasutamine jäi minu jaoks liiga kitsaks teemakäsitluseks ning kõik välja hõisatud mõtted polnud arusaadavad minu poolt, kuid seda ehk seletab veel sügavama kokkupuute puudumine antud valdkondadega.

Andres Käveri loeng elufilossofiast ja IT valdkonnast Eestis võib kirjeldada sõnaga motiveeriv. Andres oskas väga hästi kirjeldada oma tegemisi ja kogemusi ning siduda seda mõnede laiemate mõtetega. Väga selge oli sõnum, et õppima peab ning konkurents armu ei anna. Ettekandest võib ka järeldada, et edukuse eelduseks on tugev kirg tehtava toimingu vastu kuna muidu võib raskeks osutuda leppimine olukorraga, kus nii mõnedki teised tähtsad elu aspektid jäävad tihti tähelepanuta.

Samasse kategooriase härra Käveri loenguga liigitaksin ma Merle Liisu Lindma loengu pealkirjaga „Life is an attitude“. Nende sarnasus seisnes just loengus esineva tugeva kirgliku ja motiveeriva tooni kasutamises. Merle Liisu loeng kindlasti erines teistest just nii öelda pehmete aspektidele keskendumine. Tahte korral isegi võiks loengut nimetada eneseabi loenguks ning seda võiks lugeda ükskõik kus, mitte ainult IT kolledžis. Peab tõdema, et loengus üles tõstetud probleeme võib pidada pealisprobleemideks ning nendele vastamine on väga oluline. Olukord, kus jäetakse enda käest küsimata olulisi küsimusi, näiteks miks ma seda teen, võib lõppeda üsna kurvalt. Kuigi liigitasin Andres Käveri loengu kokku kõne all oleva loenguga, siis pealisülesannete lahendamise kontekstis paistavad need loengud üksteise suhtes väga kontrastsena. Kui midagi ette heita Merle Liisu loengule, siis võiks ära mainida liigse nämmutamise. Selle all pean silmas liiga paljude suurte ideede õhkuviskamine etteantud lühikese aja jooksul. Kõik ideed küll tundusid mõistlikud, kuid need olid liiga suured, et neis nii kiiresti üle libiseda ehk panna suur osa elutarkust pooleteist tunni sisse võib tunduda pealiskaudsena.

Linnar Viigi poolt käsitletud teema valik ehk innovatsiooni olemus oli mulle meelt mööda. Innovatsioon tõesti on tihedalt seotud IT valdkonnaga ning see on üks põhjus miks IT kolledž sattus minu huviorbiiti. Loengus lammutas härra Viik innovatsiooni olemuse väga mõnusalt väikesteks osadeks ning seejärel konstrueeris nendest tükkidest tervikliku loengu, mida oli väga mõnus kuulata. Tänu sellele võttele sai ta innovatsiooni loogikat rakendada erinevatele näidetele ning ka anda sellele ajalooline perspektiiv. Näited ulatusid vabade kunstide innovatsioonist tööstusrevolutsiooni innovatsioonideni. Loeng oli hästi argumenteeritud ning jättis palju ruumi edasi arutlemiseks.

Tarmo Randeli ettekanne „IT-profid küberpättide vastu“ jätsin ma viimaseks ning toon selle välja pärast Linnar Viigi loengu arutelu, kuna nende kahe loengu kohta julgen väita, et need vastasid minu huvidele ja olid minu jaoks asjakohased. Huvitav oli loeng eelkõige seetõttu, et mul pole õnnestunud leida kontakti inimesega, kes puutub nii lähedalt kokku küberkuritegevusega, kuid huvi selle teema vastu on tugev. Teema on huvitav seetõttu, sest küberkuritegevus sisaldab endas väga palju erinevaid kihte: spam, spionaaž, identiteedivargus. Huvitav on just see kui palju küberkuritegevus suudab muuta reaalselt elu ning puudutada selle sotsiaalseid aspekte. Samuti on vastioluline küberkuritegevuse uudsus ja dünaamilisus, mistõttu seadusandlikud organid on üsna hädas, kuna seadused ei ole võimelised nii kiiresti kohanema. Seetõttu on palju küberkuritegevust nii öelda hallil alal ja nimelt see hall ala oma vastuolulisega on veel üks põhjus miks antud teema on väga huvitav.

Õppeaine loengute valik oli mitmekesine ja konseptsioon väga tervitatav. Kui otsida mõnd ühist märksõna, mis kõigi loengute puhul mingil määral kehtis on motivatsioon ja raha. Ma arvan, et see on väga hea mõte kutsuda külalisi väljaspoolt kooli selgeks tegema, kuidas elu võib edasi kulgeda antud erialal. Väga mõistlik on see, et seda tehakse juba esimesel semestril, see annab inimestele nii mõnegi pidepunkti, kas antud eriala on sobiv või mitte ja muidugi annab mõned juhised millisele aspektile võib olla tulevikus pühendada, et oma elu huvitavana hoida.

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

Eksamile kui ka arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 € [3]

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Punkt 5.4.4.
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.8.
[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Punkt 5.

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

'''Tegevused'''

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
Vali sobiv VÕTA võimalus: antud juhul „Töökogemuse ülekanne“.
Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.[17]

'''Tähtaeg'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[18]

'''Õppekava täitmine'''

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [19]

=== Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? ===

X = 25 EAP

y = 26 EAP

Kuna täitma peab vähemalt 27 EAP semestris ja õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel[7], siis järelikult õppeaasta lõpuks tuleb hüvitada ainult esimese semestri võlg milleks on 2 EAP * 50€ ehk 100€. Kui see on märtsis makstud, siis oktoobris peaks maksma ära teise semestri võla milleks on 1EAP ehk 50€. Juhul kui esimese semestri võlg on maksmata siis kogunevad punktid kumulatiivselt ning see tähendab et kokku tuleb maksta 100 eurot esimese semestri eest plus 150 eurot teise semestri eest, kuna kokku jäi puudu 2 + 3 EAP

=== Vastuste allikad ===

[1] [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused] Punkt 5.4.4.

[2] [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.8.

[3] [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Punkt 5.

[17] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[18] [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] Osa II punkt 2

[19] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

User:Asuvi

2013-10-21T19:39:40Z

Asuvi: /* Õpikorralduse küsimused ja vastused */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Aap Kaur Suvi

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

== Essee ==

Algul tasuks ära mainida, et IT-kolledž pole esimene kõrgkool, kus õpin. Seetõttu olin algul üsna skeptiline, et te See võib olla seletab eelolevat kriitikat mõnegi aines käsitletud aspekti kohta.
Esimest loengut võib pidada pelgalt informatiivseks ning seal jagati informatsiooni tähtsate pidepunktide kohta, mille teadmiseta võib tulla ette mõningal määral ebameeldivaid üllatusi ja ülikooli lõpetamine võib olla natuke raskendatud.

Teist loengut, mis kandis nime „Õppimine ja motivatsioon“, võib paigutada esimesega samasse kategooriasse. Nimelt kõne all olevas loengus jagati juhiseid kuidas õppida ning toodi välja kuidas õppimise suureks eelduseks on huvi. Sellele väitele ma vastu ei vaidle, kuid minu jaoks peeti loeng liiga laetult. Selle all pean silmas seda, et ettekannetest jäi kõlama mõningane kahtlus üliõpilaste motiveerituse kohta. Saan aru, et teema on tõusnud päevakorda hiljutise plagiaadiskandaali tõttu ning teisalt on palju õpilasi tulnud keskkooli pingist, kus võib-olla on külge harjutatud läbi nihverdamise omadus, kuid kui liiga palju näpuga näidata elementaarsetele aspektidele stiilis nii ei tohi ja nii on paha, siis tahes tahtmata tekib noorel inimesel trots ning nii mõnigi võib tõlgendada seda kui kerget rünnakut süütuse presumptsiooni vastu.
Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi loengut ning Ats Albre ja Helen Piirsalu ettekannet pean ma üsna sarnaseks. Mõlemad ettekanded olid üles ehitatud siis vastavalt Skype ja Nortali näidetele, mis ühelt poolt on üsna eluline ja detailne, nautisin väga nende poolt valminud projektide kirjeldusi. Nauditav oli ka tervikliku pildi saamine, kuidas üks organisatsioon töötab ehk pilguheit analüütikute, arendajate ja testijate suhetele Nortali näitel ning monitooringuga seotud probleemide tutvustamine Skype'i näitel. Teisalt ainult ettevõtte loogika raami kasutamine jäi minu jaoks liiga kitsaks teemakäsitluseks ning kõik välja hõisatud mõtted polnud arusaadavad minu poolt, kuid seda ehk seletab veel sügavama kokkupuute puudumine antud valdkondadega.

Andres Käveri loeng elufilossofiast ja IT valdkonnast Eestis võib kirjeldada sõnaga motiveeriv. Andres oskas väga hästi kirjeldada oma tegemisi ja kogemusi ning siduda seda mõnede laiemate mõtetega. Väga selge oli sõnum, et õppima peab ning konkurents armu ei anna. Ettekandest võib ka järeldada, et edukuse eelduseks on tugev kirg tehtava toimingu vastu kuna muidu võib raskeks osutuda leppimine olukorraga, kus nii mõnedki teised tähtsad elu aspektid jäävad tihti tähelepanuta.

Samasse kategooriase härra Käveri loenguga liigitaksin ma Merle Liisu Lindma loengu pealkirjaga „Life is an attitude“. Nende sarnasus seisnes just loengus esineva tugeva kirgliku ja motiveeriva tooni kasutamises. Merle Liisu loeng kindlasti erines teistest just nii öelda pehmete aspektidele keskendumine. Tahte korral isegi võiks loengut nimetada eneseabi loenguks ning seda võiks lugeda ükskõik kus, mitte ainult IT kolledžis. Peab tõdema, et loengus üles tõstetud probleeme võib pidada pealisprobleemideks ning nendele vastamine on väga oluline. Olukord, kus jäetakse enda käest küsimata olulisi küsimusi, näiteks miks ma seda teen, võib lõppeda üsna kurvalt. Kuigi liigitasin Andres Käveri loengu kokku kõne all oleva loenguga, siis pealisülesannete lahendamise kontekstis paistavad need loengud üksteise suhtes väga kontrastsena. Kui midagi ette heita Merle Liisu loengule, siis võiks ära mainida liigse nämmutamise. Selle all pean silmas liiga paljude suurte ideede õhkuviskamine etteantud lühikese aja jooksul. Kõik ideed küll tundusid mõistlikud, kuid need olid liiga suured, et neis nii kiiresti üle libiseda ehk panna suur osa elutarkust pooleteist tunni sisse võib tunduda pealiskaudsena.

Linnar Viigi poolt käsitletud teema valik ehk innovatsiooni olemus oli mulle meelt mööda. Innovatsioon tõesti on tihedalt seotud IT valdkonnaga ning see on üks põhjus miks IT kolledž sattus minu huviorbiiti. Loengus lammutas härra Viik innovatsiooni olemuse väga mõnusalt väikesteks osadeks ning seejärel konstrueeris nendest tükkidest tervikliku loengu, mida oli väga mõnus kuulata. Tänu sellele võttele sai ta innovatsiooni loogikat rakendada erinevatele näidetele ning ka anda sellele ajalooline perspektiiv. Näited ulatusid vabade kunstide innovatsioonist tööstusrevolutsiooni innovatsioonideni. Loeng oli hästi argumenteeritud ning jättis palju ruumi edasi arutlemiseks.

Tarmo Randeli ettekanne „IT-profid küberpättide vastu“ jätsin ma viimaseks ning toon selle välja pärast Linnar Viigi loengu arutelu, kuna nende kahe loengu kohta julgen väita, et need vastasid minu huvidele ja olid minu jaoks asjakohased. Huvitav oli loeng eelkõige seetõttu, et mul pole õnnestunud leida kontakti inimesega, kes puutub nii lähedalt kokku küberkuritegevusega, kuid huvi selle teema vastu on tugev. Teema on huvitav seetõttu, sest küberkuritegevus sisaldab endas väga palju erinevaid kihte: spam, spionaaž, identiteedivargus. Huvitav on just see kui palju küberkuritegevus suudab muuta reaalselt elu ning puudutada selle sotsiaalseid aspekte. Samuti on vastioluline küberkuritegevuse uudsus ja dünaamilisus, mistõttu seadusandlikud organid on üsna hädas, kuna seadused ei ole võimelised nii kiiresti kohanema. Seetõttu on palju küberkuritegevust nii öelda hallil alal ja nimelt see hall ala oma vastuolulisega on veel üks põhjus miks antud teema on väga huvitav.

Õppeaine loengute valik oli mitmekesine ja konseptsioon väga tervitatav. Kui otsida mõnd ühist märksõna, mis kõigi loengute puhul mingil määral kehtis on motivatsioon ja raha. Ma arvan, et see on väga hea mõte kutsuda külalisi väljaspoolt kooli selgeks tegema, kuidas elu võib edasi kulgeda antud erialal. Väga mõistlik on see, et seda tehakse juba esimesel semestril, see annab inimestele nii mõnegi pidepunkti, kas antud eriala on sobiv või mitte ja muidugi annab mõned juhised millisele aspektile võib olla tulevikus pühendada, et oma elu huvitavana hoida.

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

Eksamile kui ka arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 € [3]

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Punkt 5.4.4.
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.8.
[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Punkt 5.

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

'''Tegevused'''

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
Vali sobiv VÕTA võimalus: antud juhul „Töökogemuse ülekanne“.
Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.[17]

'''Tähtaeg'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[18]

'''Õppekava täitmine'''

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [19]

=== Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? ===

X = 25 EAP

y = 26 EAP

Kuna täitma peab vähemalt 27 EAP semestris ja õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel[7], siis järelikult õppeaasta lõpuks tuleb hüvitada ainult esimese semestri võlg milleks on 2 EAP * 50€ ehk 100€. Kui see on märtsis makstud, siis oktoobris peaks maksma ära teise semestri võla milleks on 1EAP ehk 50€. Juhul kui esimese semestri võlg on maksmata siis kogunevad punktid kumulatiivselt ning see tähendab et kokku tuleb maksta 100 eurot esimese semestri eest plus 150 eurot teise semestri eest, kuna kokku jäi puudu 3 EAP

=== Vastuste allikad ===

[1] [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused] Punkt 5.4.4.

[2] [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.8.

[3] [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Punkt 5.

[17] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[18] [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] Osa II punkt 2

[19] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

User:Asuvi

2013-10-21T19:19:22Z

Asuvi: /* Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkoh

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Aap Kaur Suvi

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

== Essee ==

Algul tasuks ära mainida, et IT-kolledž pole esimene kõrgkool, kus õpin. Seetõttu olin algul üsna skeptiline, et te See võib olla seletab eelolevat kriitikat mõnegi aines käsitletud aspekti kohta.
Esimest loengut võib pidada pelgalt informatiivseks ning seal jagati informatsiooni tähtsate pidepunktide kohta, mille teadmiseta võib tulla ette mõningal määral ebameeldivaid üllatusi ja ülikooli lõpetamine võib olla natuke raskendatud.

Teist loengut, mis kandis nime „Õppimine ja motivatsioon“, võib paigutada esimesega samasse kategooriasse. Nimelt kõne all olevas loengus jagati juhiseid kuidas õppida ning toodi välja kuidas õppimise suureks eelduseks on huvi. Sellele väitele ma vastu ei vaidle, kuid minu jaoks peeti loeng liiga laetult. Selle all pean silmas seda, et ettekannetest jäi kõlama mõningane kahtlus üliõpilaste motiveerituse kohta. Saan aru, et teema on tõusnud päevakorda hiljutise plagiaadiskandaali tõttu ning teisalt on palju õpilasi tulnud keskkooli pingist, kus võib-olla on külge harjutatud läbi nihverdamise omadus, kuid kui liiga palju näpuga näidata elementaarsetele aspektidele stiilis nii ei tohi ja nii on paha, siis tahes tahtmata tekib noorel inimesel trots ning nii mõnigi võib tõlgendada seda kui kerget rünnakut süütuse presumptsiooni vastu.
Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi loengut ning Ats Albre ja Helen Piirsalu ettekannet pean ma üsna sarnaseks. Mõlemad ettekanded olid üles ehitatud siis vastavalt Skype ja Nortali näidetele, mis ühelt poolt on üsna eluline ja detailne, nautisin väga nende poolt valminud projektide kirjeldusi. Nauditav oli ka tervikliku pildi saamine, kuidas üks organisatsioon töötab ehk pilguheit analüütikute, arendajate ja testijate suhetele Nortali näitel ning monitooringuga seotud probleemide tutvustamine Skype'i näitel. Teisalt ainult ettevõtte loogika raami kasutamine jäi minu jaoks liiga kitsaks teemakäsitluseks ning kõik välja hõisatud mõtted polnud arusaadavad minu poolt, kuid seda ehk seletab veel sügavama kokkupuute puudumine antud valdkondadega.

Andres Käveri loeng elufilossofiast ja IT valdkonnast Eestis võib kirjeldada sõnaga motiveeriv. Andres oskas väga hästi kirjeldada oma tegemisi ja kogemusi ning siduda seda mõnede laiemate mõtetega. Väga selge oli sõnum, et õppima peab ning konkurents armu ei anna. Ettekandest võib ka järeldada, et edukuse eelduseks on tugev kirg tehtava toimingu vastu kuna muidu võib raskeks osutuda leppimine olukorraga, kus nii mõnedki teised tähtsad elu aspektid jäävad tihti tähelepanuta.

Samasse kategooriase härra Käveri loenguga liigitaksin ma Merle Liisu Lindma loengu pealkirjaga „Life is an attitude“. Nende sarnasus seisnes just loengus esineva tugeva kirgliku ja motiveeriva tooni kasutamises. Merle Liisu loeng kindlasti erines teistest just nii öelda pehmete aspektidele keskendumine. Tahte korral isegi võiks loengut nimetada eneseabi loenguks ning seda võiks lugeda ükskõik kus, mitte ainult IT kolledžis. Peab tõdema, et loengus üles tõstetud probleeme võib pidada pealisprobleemideks ning nendele vastamine on väga oluline. Olukord, kus jäetakse enda käest küsimata olulisi küsimusi, näiteks miks ma seda teen, võib lõppeda üsna kurvalt. Kuigi liigitasin Andres Käveri loengu kokku kõne all oleva loenguga, siis pealisülesannete lahendamise kontekstis paistavad need loengud üksteise suhtes väga kontrastsena. Kui midagi ette heita Merle Liisu loengule, siis võiks ära mainida liigse nämmutamise. Selle all pean silmas liiga paljude suurte ideede õhkuviskamine etteantud lühikese aja jooksul. Kõik ideed küll tundusid mõistlikud, kuid need olid liiga suured, et neis nii kiiresti üle libiseda ehk panna suur osa elutarkust pooleteist tunni sisse võib tunduda pealiskaudsena.

Linnar Viigi poolt käsitletud teema valik ehk innovatsiooni olemus oli mulle meelt mööda. Innovatsioon tõesti on tihedalt seotud IT valdkonnaga ning see on üks põhjus miks IT kolledž sattus minu huviorbiiti. Loengus lammutas härra Viik innovatsiooni olemuse väga mõnusalt väikesteks osadeks ning seejärel konstrueeris nendest tükkidest tervikliku loengu, mida oli väga mõnus kuulata. Tänu sellele võttele sai ta innovatsiooni loogikat rakendada erinevatele näidetele ning ka anda sellele ajalooline perspektiiv. Näited ulatusid vabade kunstide innovatsioonist tööstusrevolutsiooni innovatsioonideni. Loeng oli hästi argumenteeritud ning jättis palju ruumi edasi arutlemiseks.

Tarmo Randeli ettekanne „IT-profid küberpättide vastu“ jätsin ma viimaseks ning toon selle välja pärast Linnar Viigi loengu arutelu, kuna nende kahe loengu kohta julgen väita, et need vastasid minu huvidele ja olid minu jaoks asjakohased. Huvitav oli loeng eelkõige seetõttu, et mul pole õnnestunud leida kontakti inimesega, kes puutub nii lähedalt kokku küberkuritegevusega, kuid huvi selle teema vastu on tugev. Teema on huvitav seetõttu, sest küberkuritegevus sisaldab endas väga palju erinevaid kihte: spam, spionaaž, identiteedivargus. Huvitav on just see kui palju küberkuritegevus suudab muuta reaalselt elu ning puudutada selle sotsiaalseid aspekte. Samuti on vastioluline küberkuritegevuse uudsus ja dünaamilisus, mistõttu seadusandlikud organid on üsna hädas, kuna seadused ei ole võimelised nii kiiresti kohanema. Seetõttu on palju küberkuritegevust nii öelda hallil alal ja nimelt see hall ala oma vastuolulisega on veel üks põhjus miks antud teema on väga huvitav.

Õppeaine loengute valik oli mitmekesine ja konseptsioon väga tervitatav. Kui otsida mõnd ühist märksõna, mis kõigi loengute puhul mingil määral kehtis on motivatsioon ja raha. Ma arvan, et see on väga hea mõte kutsuda külalisi väljaspoolt kooli selgeks tegema, kuidas elu võib edasi kulgeda antud erialal. Väga mõistlik on see, et seda tehakse juba esimesel semestril, see annab inimestele nii mõnegi pidepunkti, kas antud eriala on sobiv või mitte ja muidugi annab mõned juhised millisele aspektile võib olla tulevikus pühendada, et oma elu huvitavana hoida.

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

Eksamile kui ka arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 € [3]

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Punkt 5.4.4.
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.8.
[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Punkt 5.

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

'''Tegevused'''

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
Vali sobiv VÕTA võimalus: antud juhul „Töökogemuse ülekanne“.
Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.[17]

'''Tähtaeg'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[18]

'''Õppekava täitmine'''

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [19]

=== Vastuste allikad ===

[1] [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused] Punkt 5.4.4.

[2] [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.8.

[3] [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Punkt 5.

[17] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[18] [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] Osa II punkt 2

[19] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

User:Asuvi

2013-10-21T19:18:29Z

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Aap Kaur Suvi

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

== Essee ==

Algul tasuks ära mainida, et IT-kolledž pole esimene kõrgkool, kus õpin. Seetõttu olin algul üsna skeptiline, et te See võib olla seletab eelolevat kriitikat mõnegi aines käsitletud aspekti kohta.
Esimest loengut võib pidada pelgalt informatiivseks ning seal jagati informatsiooni tähtsate pidepunktide kohta, mille teadmiseta võib tulla ette mõningal määral ebameeldivaid üllatusi ja ülikooli lõpetamine võib olla natuke raskendatud.

Teist loengut, mis kandis nime „Õppimine ja motivatsioon“, võib paigutada esimesega samasse kategooriasse. Nimelt kõne all olevas loengus jagati juhiseid kuidas õppida ning toodi välja kuidas õppimise suureks eelduseks on huvi. Sellele väitele ma vastu ei vaidle, kuid minu jaoks peeti loeng liiga laetult. Selle all pean silmas seda, et ettekannetest jäi kõlama mõningane kahtlus üliõpilaste motiveerituse kohta. Saan aru, et teema on tõusnud päevakorda hiljutise plagiaadiskandaali tõttu ning teisalt on palju õpilasi tulnud keskkooli pingist, kus võib-olla on külge harjutatud läbi nihverdamise omadus, kuid kui liiga palju näpuga näidata elementaarsetele aspektidele stiilis nii ei tohi ja nii on paha, siis tahes tahtmata tekib noorel inimesel trots ning nii mõnigi võib tõlgendada seda kui kerget rünnakut süütuse presumptsiooni vastu.
Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi loengut ning Ats Albre ja Helen Piirsalu ettekannet pean ma üsna sarnaseks. Mõlemad ettekanded olid üles ehitatud siis vastavalt Skype ja Nortali näidetele, mis ühelt poolt on üsna eluline ja detailne, nautisin väga nende poolt valminud projektide kirjeldusi. Nauditav oli ka tervikliku pildi saamine, kuidas üks organisatsioon töötab ehk pilguheit analüütikute, arendajate ja testijate suhetele Nortali näitel ning monitooringuga seotud probleemide tutvustamine Skype'i näitel. Teisalt ainult ettevõtte loogika raami kasutamine jäi minu jaoks liiga kitsaks teemakäsitluseks ning kõik välja hõisatud mõtted polnud arusaadavad minu poolt, kuid seda ehk seletab veel sügavama kokkupuute puudumine antud valdkondadega.

Andres Käveri loeng elufilossofiast ja IT valdkonnast Eestis võib kirjeldada sõnaga motiveeriv. Andres oskas väga hästi kirjeldada oma tegemisi ja kogemusi ning siduda seda mõnede laiemate mõtetega. Väga selge oli sõnum, et õppima peab ning konkurents armu ei anna. Ettekandest võib ka järeldada, et edukuse eelduseks on tugev kirg tehtava toimingu vastu kuna muidu võib raskeks osutuda leppimine olukorraga, kus nii mõnedki teised tähtsad elu aspektid jäävad tihti tähelepanuta.

Samasse kategooriase härra Käveri loenguga liigitaksin ma Merle Liisu Lindma loengu pealkirjaga „Life is an attitude“. Nende sarnasus seisnes just loengus esineva tugeva kirgliku ja motiveeriva tooni kasutamises. Merle Liisu loeng kindlasti erines teistest just nii öelda pehmete aspektidele keskendumine. Tahte korral isegi võiks loengut nimetada eneseabi loenguks ning seda võiks lugeda ükskõik kus, mitte ainult IT kolledžis. Peab tõdema, et loengus üles tõstetud probleeme võib pidada pealisprobleemideks ning nendele vastamine on väga oluline. Olukord, kus jäetakse enda käest küsimata olulisi küsimusi, näiteks miks ma seda teen, võib lõppeda üsna kurvalt. Kuigi liigitasin Andres Käveri loengu kokku kõne all oleva loenguga, siis pealisülesannete lahendamise kontekstis paistavad need loengud üksteise suhtes väga kontrastsena. Kui midagi ette heita Merle Liisu loengule, siis võiks ära mainida liigse nämmutamise. Selle all pean silmas liiga paljude suurte ideede õhkuviskamine etteantud lühikese aja jooksul. Kõik ideed küll tundusid mõistlikud, kuid need olid liiga suured, et neis nii kiiresti üle libiseda ehk panna suur osa elutarkust pooleteist tunni sisse võib tunduda pealiskaudsena.

Linnar Viigi poolt käsitletud teema valik ehk innovatsiooni olemus oli mulle meelt mööda. Innovatsioon tõesti on tihedalt seotud IT valdkonnaga ning see on üks põhjus miks IT kolledž sattus minu huviorbiiti. Loengus lammutas härra Viik innovatsiooni olemuse väga mõnusalt väikesteks osadeks ning seejärel konstrueeris nendest tükkidest tervikliku loengu, mida oli väga mõnus kuulata. Tänu sellele võttele sai ta innovatsiooni loogikat rakendada erinevatele näidetele ning ka anda sellele ajalooline perspektiiv. Näited ulatusid vabade kunstide innovatsioonist tööstusrevolutsiooni innovatsioonideni. Loeng oli hästi argumenteeritud ning jättis palju ruumi edasi arutlemiseks.

Tarmo Randeli ettekanne „IT-profid küberpättide vastu“ jätsin ma viimaseks ning toon selle välja pärast Linnar Viigi loengu arutelu, kuna nende kahe loengu kohta julgen väita, et need vastasid minu huvidele ja olid minu jaoks asjakohased. Huvitav oli loeng eelkõige seetõttu, et mul pole õnnestunud leida kontakti inimesega, kes puutub nii lähedalt kokku küberkuritegevusega, kuid huvi selle teema vastu on tugev. Teema on huvitav seetõttu, sest küberkuritegevus sisaldab endas väga palju erinevaid kihte: spam, spionaaž, identiteedivargus. Huvitav on just see kui palju küberkuritegevus suudab muuta reaalselt elu ning puudutada selle sotsiaalseid aspekte. Samuti on vastioluline küberkuritegevuse uudsus ja dünaamilisus, mistõttu seadusandlikud organid on üsna hädas, kuna seadused ei ole võimelised nii kiiresti kohanema. Seetõttu on palju küberkuritegevust nii öelda hallil alal ja nimelt see hall ala oma vastuolulisega on veel üks põhjus miks antud teema on väga huvitav.

Õppeaine loengute valik oli mitmekesine ja konseptsioon väga tervitatav. Kui otsida mõnd ühist märksõna, mis kõigi loengute puhul mingil määral kehtis on motivatsioon ja raha. Ma arvan, et see on väga hea mõte kutsuda külalisi väljaspoolt kooli selgeks tegema, kuidas elu võib edasi kulgeda antud erialal. Väga mõistlik on see, et seda tehakse juba esimesel semestril, see annab inimestele nii mõnegi pidepunkti, kas antud eriala on sobiv või mitte ja muidugi annab mõned juhised millisele aspektile võib olla tulevikus pühendada, et oma elu huvitavana hoida.

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [[[1]]]

Eksamile kui ka arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 € [3]

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Punkt 5.4.4.
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.8.
[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Punkt 5.

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

'''Tegevused'''

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
Vali sobiv VÕTA võimalus: antud juhul „Töökogemuse ülekanne“.
Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.[17]

'''Tähtaeg'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[18]

'''Õppekava täitmine'''

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [19]

=== Vastuste allikad ===

[1] [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused] Punkt 5.4.4.

[2] [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.8.

[3] [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Punkt 5.

[17] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[18] [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] Osa II punkt 2

[19] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

User:Asuvi

2013-10-21T19:17:55Z

Asuvi: /* Vastuste allikad */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Aap Kaur Suvi

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

== Essee ==

Algul tasuks ära mainida, et IT-kolledž pole esimene kõrgkool, kus õpin. Seetõttu olin algul üsna skeptiline, et te See võib olla seletab eelolevat kriitikat mõnegi aines käsitletud aspekti kohta.
Esimest loengut võib pidada pelgalt informatiivseks ning seal jagati informatsiooni tähtsate pidepunktide kohta, mille teadmiseta võib tulla ette mõningal määral ebameeldivaid üllatusi ja ülikooli lõpetamine võib olla natuke raskendatud.

Teist loengut, mis kandis nime „Õppimine ja motivatsioon“, võib paigutada esimesega samasse kategooriasse. Nimelt kõne all olevas loengus jagati juhiseid kuidas õppida ning toodi välja kuidas õppimise suureks eelduseks on huvi. Sellele väitele ma vastu ei vaidle, kuid minu jaoks peeti loeng liiga laetult. Selle all pean silmas seda, et ettekannetest jäi kõlama mõningane kahtlus üliõpilaste motiveerituse kohta. Saan aru, et teema on tõusnud päevakorda hiljutise plagiaadiskandaali tõttu ning teisalt on palju õpilasi tulnud keskkooli pingist, kus võib-olla on külge harjutatud läbi nihverdamise omadus, kuid kui liiga palju näpuga näidata elementaarsetele aspektidele stiilis nii ei tohi ja nii on paha, siis tahes tahtmata tekib noorel inimesel trots ning nii mõnigi võib tõlgendada seda kui kerget rünnakut süütuse presumptsiooni vastu.
Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi loengut ning Ats Albre ja Helen Piirsalu ettekannet pean ma üsna sarnaseks. Mõlemad ettekanded olid üles ehitatud siis vastavalt Skype ja Nortali näidetele, mis ühelt poolt on üsna eluline ja detailne, nautisin väga nende poolt valminud projektide kirjeldusi. Nauditav oli ka tervikliku pildi saamine, kuidas üks organisatsioon töötab ehk pilguheit analüütikute, arendajate ja testijate suhetele Nortali näitel ning monitooringuga seotud probleemide tutvustamine Skype'i näitel. Teisalt ainult ettevõtte loogika raami kasutamine jäi minu jaoks liiga kitsaks teemakäsitluseks ning kõik välja hõisatud mõtted polnud arusaadavad minu poolt, kuid seda ehk seletab veel sügavama kokkupuute puudumine antud valdkondadega.

Andres Käveri loeng elufilossofiast ja IT valdkonnast Eestis võib kirjeldada sõnaga motiveeriv. Andres oskas väga hästi kirjeldada oma tegemisi ja kogemusi ning siduda seda mõnede laiemate mõtetega. Väga selge oli sõnum, et õppima peab ning konkurents armu ei anna. Ettekandest võib ka järeldada, et edukuse eelduseks on tugev kirg tehtava toimingu vastu kuna muidu võib raskeks osutuda leppimine olukorraga, kus nii mõnedki teised tähtsad elu aspektid jäävad tihti tähelepanuta.

Samasse kategooriase härra Käveri loenguga liigitaksin ma Merle Liisu Lindma loengu pealkirjaga „Life is an attitude“. Nende sarnasus seisnes just loengus esineva tugeva kirgliku ja motiveeriva tooni kasutamises. Merle Liisu loeng kindlasti erines teistest just nii öelda pehmete aspektidele keskendumine. Tahte korral isegi võiks loengut nimetada eneseabi loenguks ning seda võiks lugeda ükskõik kus, mitte ainult IT kolledžis. Peab tõdema, et loengus üles tõstetud probleeme võib pidada pealisprobleemideks ning nendele vastamine on väga oluline. Olukord, kus jäetakse enda käest küsimata olulisi küsimusi, näiteks miks ma seda teen, võib lõppeda üsna kurvalt. Kuigi liigitasin Andres Käveri loengu kokku kõne all oleva loenguga, siis pealisülesannete lahendamise kontekstis paistavad need loengud üksteise suhtes väga kontrastsena. Kui midagi ette heita Merle Liisu loengule, siis võiks ära mainida liigse nämmutamise. Selle all pean silmas liiga paljude suurte ideede õhkuviskamine etteantud lühikese aja jooksul. Kõik ideed küll tundusid mõistlikud, kuid need olid liiga suured, et neis nii kiiresti üle libiseda ehk panna suur osa elutarkust pooleteist tunni sisse võib tunduda pealiskaudsena.

Linnar Viigi poolt käsitletud teema valik ehk innovatsiooni olemus oli mulle meelt mööda. Innovatsioon tõesti on tihedalt seotud IT valdkonnaga ning see on üks põhjus miks IT kolledž sattus minu huviorbiiti. Loengus lammutas härra Viik innovatsiooni olemuse väga mõnusalt väikesteks osadeks ning seejärel konstrueeris nendest tükkidest tervikliku loengu, mida oli väga mõnus kuulata. Tänu sellele võttele sai ta innovatsiooni loogikat rakendada erinevatele näidetele ning ka anda sellele ajalooline perspektiiv. Näited ulatusid vabade kunstide innovatsioonist tööstusrevolutsiooni innovatsioonideni. Loeng oli hästi argumenteeritud ning jättis palju ruumi edasi arutlemiseks.

Tarmo Randeli ettekanne „IT-profid küberpättide vastu“ jätsin ma viimaseks ning toon selle välja pärast Linnar Viigi loengu arutelu, kuna nende kahe loengu kohta julgen väita, et need vastasid minu huvidele ja olid minu jaoks asjakohased. Huvitav oli loeng eelkõige seetõttu, et mul pole õnnestunud leida kontakti inimesega, kes puutub nii lähedalt kokku küberkuritegevusega, kuid huvi selle teema vastu on tugev. Teema on huvitav seetõttu, sest küberkuritegevus sisaldab endas väga palju erinevaid kihte: spam, spionaaž, identiteedivargus. Huvitav on just see kui palju küberkuritegevus suudab muuta reaalselt elu ning puudutada selle sotsiaalseid aspekte. Samuti on vastioluline küberkuritegevuse uudsus ja dünaamilisus, mistõttu seadusandlikud organid on üsna hädas, kuna seadused ei ole võimelised nii kiiresti kohanema. Seetõttu on palju küberkuritegevust nii öelda hallil alal ja nimelt see hall ala oma vastuolulisega on veel üks põhjus miks antud teema on väga huvitav.

Õppeaine loengute valik oli mitmekesine ja konseptsioon väga tervitatav. Kui otsida mõnd ühist märksõna, mis kõigi loengute puhul mingil määral kehtis on motivatsioon ja raha. Ma arvan, et see on väga hea mõte kutsuda külalisi väljaspoolt kooli selgeks tegema, kuidas elu võib edasi kulgeda antud erialal. Väga mõistlik on see, et seda tehakse juba esimesel semestril, see annab inimestele nii mõnegi pidepunkti, kas antud eriala on sobiv või mitte ja muidugi annab mõned juhised millisele aspektile võib olla tulevikus pühendada, et oma elu huvitavana hoida.

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

Eksamile kui ka arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 € [3]

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Punkt 5.4.4.
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.8.
[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Punkt 5.

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

'''Tegevused'''

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
Vali sobiv VÕTA võimalus: antud juhul „Töökogemuse ülekanne“.
Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.[17]

'''Tähtaeg'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[18]

'''Õppekava täitmine'''

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [19]

=== Vastuste allikad ===

[1] [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused] Punkt 5.4.4.

[2] [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.8.

[3] [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Punkt 5.

[17] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[18] [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] Osa II punkt 2

[19] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

User:Asuvi

2013-10-21T19:14:30Z

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Aap Kaur Suvi

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

== Essee ==

Algul tasuks ära mainida, et IT-kolledž pole esimene kõrgkool, kus õpin. Seetõttu olin algul üsna skeptiline, et te See võib olla seletab eelolevat kriitikat mõnegi aines käsitletud aspekti kohta.
Esimest loengut võib pidada pelgalt informatiivseks ning seal jagati informatsiooni tähtsate pidepunktide kohta, mille teadmiseta võib tulla ette mõningal määral ebameeldivaid üllatusi ja ülikooli lõpetamine võib olla natuke raskendatud.

Teist loengut, mis kandis nime „Õppimine ja motivatsioon“, võib paigutada esimesega samasse kategooriasse. Nimelt kõne all olevas loengus jagati juhiseid kuidas õppida ning toodi välja kuidas õppimise suureks eelduseks on huvi. Sellele väitele ma vastu ei vaidle, kuid minu jaoks peeti loeng liiga laetult. Selle all pean silmas seda, et ettekannetest jäi kõlama mõningane kahtlus üliõpilaste motiveerituse kohta. Saan aru, et teema on tõusnud päevakorda hiljutise plagiaadiskandaali tõttu ning teisalt on palju õpilasi tulnud keskkooli pingist, kus võib-olla on külge harjutatud läbi nihverdamise omadus, kuid kui liiga palju näpuga näidata elementaarsetele aspektidele stiilis nii ei tohi ja nii on paha, siis tahes tahtmata tekib noorel inimesel trots ning nii mõnigi võib tõlgendada seda kui kerget rünnakut süütuse presumptsiooni vastu.
Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi loengut ning Ats Albre ja Helen Piirsalu ettekannet pean ma üsna sarnaseks. Mõlemad ettekanded olid üles ehitatud siis vastavalt Skype ja Nortali näidetele, mis ühelt poolt on üsna eluline ja detailne, nautisin väga nende poolt valminud projektide kirjeldusi. Nauditav oli ka tervikliku pildi saamine, kuidas üks organisatsioon töötab ehk pilguheit analüütikute, arendajate ja testijate suhetele Nortali näitel ning monitooringuga seotud probleemide tutvustamine Skype'i näitel. Teisalt ainult ettevõtte loogika raami kasutamine jäi minu jaoks liiga kitsaks teemakäsitluseks ning kõik välja hõisatud mõtted polnud arusaadavad minu poolt, kuid seda ehk seletab veel sügavama kokkupuute puudumine antud valdkondadega.

Andres Käveri loeng elufilossofiast ja IT valdkonnast Eestis võib kirjeldada sõnaga motiveeriv. Andres oskas väga hästi kirjeldada oma tegemisi ja kogemusi ning siduda seda mõnede laiemate mõtetega. Väga selge oli sõnum, et õppima peab ning konkurents armu ei anna. Ettekandest võib ka järeldada, et edukuse eelduseks on tugev kirg tehtava toimingu vastu kuna muidu võib raskeks osutuda leppimine olukorraga, kus nii mõnedki teised tähtsad elu aspektid jäävad tihti tähelepanuta.

Samasse kategooriase härra Käveri loenguga liigitaksin ma Merle Liisu Lindma loengu pealkirjaga „Life is an attitude“. Nende sarnasus seisnes just loengus esineva tugeva kirgliku ja motiveeriva tooni kasutamises. Merle Liisu loeng kindlasti erines teistest just nii öelda pehmete aspektidele keskendumine. Tahte korral isegi võiks loengut nimetada eneseabi loenguks ning seda võiks lugeda ükskõik kus, mitte ainult IT kolledžis. Peab tõdema, et loengus üles tõstetud probleeme võib pidada pealisprobleemideks ning nendele vastamine on väga oluline. Olukord, kus jäetakse enda käest küsimata olulisi küsimusi, näiteks miks ma seda teen, võib lõppeda üsna kurvalt. Kuigi liigitasin Andres Käveri loengu kokku kõne all oleva loenguga, siis pealisülesannete lahendamise kontekstis paistavad need loengud üksteise suhtes väga kontrastsena. Kui midagi ette heita Merle Liisu loengule, siis võiks ära mainida liigse nämmutamise. Selle all pean silmas liiga paljude suurte ideede õhkuviskamine etteantud lühikese aja jooksul. Kõik ideed küll tundusid mõistlikud, kuid need olid liiga suured, et neis nii kiiresti üle libiseda ehk panna suur osa elutarkust pooleteist tunni sisse võib tunduda pealiskaudsena.

Linnar Viigi poolt käsitletud teema valik ehk innovatsiooni olemus oli mulle meelt mööda. Innovatsioon tõesti on tihedalt seotud IT valdkonnaga ning see on üks põhjus miks IT kolledž sattus minu huviorbiiti. Loengus lammutas härra Viik innovatsiooni olemuse väga mõnusalt väikesteks osadeks ning seejärel konstrueeris nendest tükkidest tervikliku loengu, mida oli väga mõnus kuulata. Tänu sellele võttele sai ta innovatsiooni loogikat rakendada erinevatele näidetele ning ka anda sellele ajalooline perspektiiv. Näited ulatusid vabade kunstide innovatsioonist tööstusrevolutsiooni innovatsioonideni. Loeng oli hästi argumenteeritud ning jättis palju ruumi edasi arutlemiseks.

Tarmo Randeli ettekanne „IT-profid küberpättide vastu“ jätsin ma viimaseks ning toon selle välja pärast Linnar Viigi loengu arutelu, kuna nende kahe loengu kohta julgen väita, et need vastasid minu huvidele ja olid minu jaoks asjakohased. Huvitav oli loeng eelkõige seetõttu, et mul pole õnnestunud leida kontakti inimesega, kes puutub nii lähedalt kokku küberkuritegevusega, kuid huvi selle teema vastu on tugev. Teema on huvitav seetõttu, sest küberkuritegevus sisaldab endas väga palju erinevaid kihte: spam, spionaaž, identiteedivargus. Huvitav on just see kui palju küberkuritegevus suudab muuta reaalselt elu ning puudutada selle sotsiaalseid aspekte. Samuti on vastioluline küberkuritegevuse uudsus ja dünaamilisus, mistõttu seadusandlikud organid on üsna hädas, kuna seadused ei ole võimelised nii kiiresti kohanema. Seetõttu on palju küberkuritegevust nii öelda hallil alal ja nimelt see hall ala oma vastuolulisega on veel üks põhjus miks antud teema on väga huvitav.

Õppeaine loengute valik oli mitmekesine ja konseptsioon väga tervitatav. Kui otsida mõnd ühist märksõna, mis kõigi loengute puhul mingil määral kehtis on motivatsioon ja raha. Ma arvan, et see on väga hea mõte kutsuda külalisi väljaspoolt kooli selgeks tegema, kuidas elu võib edasi kulgeda antud erialal. Väga mõistlik on see, et seda tehakse juba esimesel semestril, see annab inimestele nii mõnegi pidepunkti, kas antud eriala on sobiv või mitte ja muidugi annab mõned juhised millisele aspektile võib olla tulevikus pühendada, et oma elu huvitavana hoida.

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

Eksamile kui ka arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 € [3]

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Punkt 5.4.4.
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.8.
[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Punkt 5.

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

'''Tegevused'''

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
Vali sobiv VÕTA võimalus: antud juhul „Töökogemuse ülekanne“.
Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.[17]

'''Tähtaeg'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[18]

'''Õppekava täitmine'''

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [19]

=== Vastuste allikad ===

[17] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[18] [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] Osa II punkt 2

[19] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

User:Asuvi

2013-10-21T16:58:14Z

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Aap Kaur Suvi

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

== Essee ==

Algul tasuks ära mainida, et IT-kolledž pole esimene kõrgkool, kus õpin. Seetõttu olin algul üsna skeptiline, et te See võib olla seletab eelolevat kriitikat mõnegi aines käsitletud aspekti kohta.
Esimest loengut võib pidada pelgalt informatiivseks ning seal jagati informatsiooni tähtsate pidepunktide kohta, mille teadmiseta võib tulla ette mõningal määral ebameeldivaid üllatusi ja ülikooli lõpetamine võib olla natuke raskendatud.

Teist loengut, mis kandis nime „Õppimine ja motivatsioon“, võib paigutada esimesega samasse kategooriasse. Nimelt kõne all olevas loengus jagati juhiseid kuidas õppida ning toodi välja kuidas õppimise suureks eelduseks on huvi. Sellele väitele ma vastu ei vaidle, kuid minu jaoks peeti loeng liiga laetult. Selle all pean silmas seda, et ettekannetest jäi kõlama mõningane kahtlus üliõpilaste motiveerituse kohta. Saan aru, et teema on tõusnud päevakorda hiljutise plagiaadiskandaali tõttu ning teisalt on palju õpilasi tulnud keskkooli pingist, kus võib-olla on külge harjutatud läbi nihverdamise omadus, kuid kui liiga palju näpuga näidata elementaarsetele aspektidele stiilis nii ei tohi ja nii on paha, siis tahes tahtmata tekib noorel inimesel trots ning nii mõnigi võib tõlgendada seda kui kerget rünnakut süütuse presumptsiooni vastu.
Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi loengut ning Ats Albre ja Helen Piirsalu ettekannet pean ma üsna sarnaseks. Mõlemad ettekanded olid üles ehitatud siis vastavalt Skype ja Nortali näidetele, mis ühelt poolt on üsna eluline ja detailne, nautisin väga nende poolt valminud projektide kirjeldusi. Nauditav oli ka tervikliku pildi saamine, kuidas üks organisatsioon töötab ehk pilguheit analüütikute, arendajate ja testijate suhetele Nortali näitel ning monitooringuga seotud probleemide tutvustamine Skype'i näitel. Teisalt ainult ettevõtte loogika raami kasutamine jäi minu jaoks liiga kitsaks teemakäsitluseks ning kõik välja hõisatud mõtted polnud arusaadavad minu poolt, kuid seda ehk seletab veel sügavama kokkupuute puudumine antud valdkondadega.

Andres Käveri loeng elufilossofiast ja IT valdkonnast Eestis võib kirjeldada sõnaga motiveeriv. Andres oskas väga hästi kirjeldada oma tegemisi ja kogemusi ning siduda seda mõnede laiemate mõtetega. Väga selge oli sõnum, et õppima peab ning konkurents armu ei anna. Ettekandest võib ka järeldada, et edukuse eelduseks on tugev kirg tehtava toimingu vastu kuna muidu võib raskeks osutuda leppimine olukorraga, kus nii mõnedki teised tähtsad elu aspektid jäävad tihti tähelepanuta.

Samasse kategooriase härra Käveri loenguga liigitaksin ma Merle Liisu Lindma loengu pealkirjaga „Life is an attitude“. Nende sarnasus seisnes just loengus esineva tugeva kirgliku ja motiveeriva tooni kasutamises. Merle Liisu loeng kindlasti erines teistest just nii öelda pehmete aspektidele keskendumine. Tahte korral isegi võiks loengut nimetada eneseabi loenguks ning seda võiks lugeda ükskõik kus, mitte ainult IT kolledžis. Peab tõdema, et loengus üles tõstetud probleeme võib pidada pealisprobleemideks ning nendele vastamine on väga oluline. Olukord, kus jäetakse enda käest küsimata olulisi küsimusi, näiteks miks ma seda teen, võib lõppeda üsna kurvalt. Kuigi liigitasin Andres Käveri loengu kokku kõne all oleva loenguga, siis pealisülesannete lahendamise kontekstis paistavad need loengud üksteise suhtes väga kontrastsena. Kui midagi ette heita Merle Liisu loengule, siis võiks ära mainida liigse nämmutamise. Selle all pean silmas liiga paljude suurte ideede õhkuviskamine etteantud lühikese aja jooksul. Kõik ideed küll tundusid mõistlikud, kuid need olid liiga suured, et neis nii kiiresti üle libiseda ehk panna suur osa elutarkust pooleteist tunni sisse võib tunduda pealiskaudsena.

Linnar Viigi poolt käsitletud teema valik ehk innovatsiooni olemus oli mulle meelt mööda. Innovatsioon tõesti on tihedalt seotud IT valdkonnaga ning see on üks põhjus miks IT kolledž sattus minu huviorbiiti. Loengus lammutas härra Viik innovatsiooni olemuse väga mõnusalt väikesteks osadeks ning seejärel konstrueeris nendest tükkidest tervikliku loengu, mida oli väga mõnus kuulata. Tänu sellele võttele sai ta innovatsiooni loogikat rakendada erinevatele näidetele ning ka anda sellele ajalooline perspektiiv. Näited ulatusid vabade kunstide innovatsioonist tööstusrevolutsiooni innovatsioonideni. Loeng oli hästi argumenteeritud ning jättis palju ruumi edasi arutlemiseks.

Tarmo Randeli ettekanne „IT-profid küberpättide vastu“ jätsin ma viimaseks ning toon selle välja pärast Linnar Viigi loengu arutelu, kuna nende kahe loengu kohta julgen väita, et need vastasid minu huvidele ja olid minu jaoks asjakohased. Huvitav oli loeng eelkõige seetõttu, et mul pole õnnestunud leida kontakti inimesega, kes puutub nii lähedalt kokku küberkuritegevusega, kuid huvi selle teema vastu on tugev. Teema on huvitav seetõttu, sest küberkuritegevus sisaldab endas väga palju erinevaid kihte: spam, spionaaž, identiteedivargus. Huvitav on just see kui palju küberkuritegevus suudab muuta reaalselt elu ning puudutada selle sotsiaalseid aspekte. Samuti on vastioluline küberkuritegevuse uudsus ja dünaamilisus, mistõttu seadusandlikud organid on üsna hädas, kuna seadused ei ole võimelised nii kiiresti kohanema. Seetõttu on palju küberkuritegevust nii öelda hallil alal ja nimelt see hall ala oma vastuolulisega on veel üks põhjus miks antud teema on väga huvitav.

Õppeaine loengute valik oli mitmekesine ja konseptsioon väga tervitatav. Kui otsida mõnd ühist märksõna, mis kõigi loengute puhul mingil määral kehtis on motivatsioon ja raha. Ma arvan, et see on väga hea mõte kutsuda külalisi väljaspoolt kooli selgeks tegema, kuidas elu võib edasi kulgeda antud erialal. Väga mõistlik on see, et seda tehakse juba esimesel semestril, see annab inimestele nii mõnegi pidepunkti, kas antud eriala on sobiv või mitte ja muidugi annab mõned juhised millisele aspektile võib olla tulevikus pühendada, et oma elu huvitavana hoida.

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

Eksamile kui ka arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [2]

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Punkt 5.4.4.
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.8.

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

'''Tegevused'''

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
Vali sobiv VÕTA võimalus: antud juhul „Töökogemuse ülekanne“.
Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.[17]

'''Tähtaeg'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[18]

'''Õppekava täitmine'''

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [19]

=== Vastuste allikad ===

[17] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[18] [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] Osa II punkt 2

[19] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

User:Asuvi

2013-10-21T16:18:34Z

Asuvi: /* Essee */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Aap Kaur Suvi

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

== Essee ==

Algul tasuks ära mainida, et IT-kolledž pole esimene kõrgkool, kus õpin. Seetõttu olin algul üsna skeptiline, et te See võib olla seletab eelolevat kriitikat mõnegi aines käsitletud aspekti kohta.
Esimest loengut võib pidada pelgalt informatiivseks ning seal jagati informatsiooni tähtsate pidepunktide kohta, mille teadmiseta võib tulla ette mõningal määral ebameeldivaid üllatusi ja ülikooli lõpetamine võib olla natuke raskendatud.

Teist loengut, mis kandis nime „Õppimine ja motivatsioon“, võib paigutada esimesega samasse kategooriasse. Nimelt kõne all olevas loengus jagati juhiseid kuidas õppida ning toodi välja kuidas õppimise suureks eelduseks on huvi. Sellele väitele ma vastu ei vaidle, kuid minu jaoks peeti loeng liiga laetult. Selle all pean silmas seda, et ettekannetest jäi kõlama mõningane kahtlus üliõpilaste motiveerituse kohta. Saan aru, et teema on tõusnud päevakorda hiljutise plagiaadiskandaali tõttu ning teisalt on palju õpilasi tulnud keskkooli pingist, kus võib-olla on külge harjutatud läbi nihverdamise omadus, kuid kui liiga palju näpuga näidata elementaarsetele aspektidele stiilis nii ei tohi ja nii on paha, siis tahes tahtmata tekib noorel inimesel trots ning nii mõnigi võib tõlgendada seda kui kerget rünnakut süütuse presumptsiooni vastu.
Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi loengut ning Ats Albre ja Helen Piirsalu ettekannet pean ma üsna sarnaseks. Mõlemad ettekanded olid üles ehitatud siis vastavalt Skype ja Nortali näidetele, mis ühelt poolt on üsna eluline ja detailne, nautisin väga nende poolt valminud projektide kirjeldusi. Nauditav oli ka tervikliku pildi saamine, kuidas üks organisatsioon töötab ehk pilguheit analüütikute, arendajate ja testijate suhetele Nortali näitel ning monitooringuga seotud probleemide tutvustamine Skype'i näitel. Teisalt ainult ettevõtte loogika raami kasutamine jäi minu jaoks liiga kitsaks teemakäsitluseks ning kõik välja hõisatud mõtted polnud arusaadavad minu poolt, kuid seda ehk seletab veel sügavama kokkupuute puudumine antud valdkondadega.

Andres Käveri loeng elufilossofiast ja IT valdkonnast Eestis võib kirjeldada sõnaga motiveeriv. Andres oskas väga hästi kirjeldada oma tegemisi ja kogemusi ning siduda seda mõnede laiemate mõtetega. Väga selge oli sõnum, et õppima peab ning konkurents armu ei anna. Ettekandest võib ka järeldada, et edukuse eelduseks on tugev kirg tehtava toimingu vastu kuna muidu võib raskeks osutuda leppimine olukorraga, kus nii mõnedki teised tähtsad elu aspektid jäävad tihti tähelepanuta.

Samasse kategooriase härra Käveri loenguga liigitaksin ma Merle Liisu Lindma loengu pealkirjaga „Life is an attitude“. Nende sarnasus seisnes just loengus esineva tugeva kirgliku ja motiveeriva tooni kasutamises. Merle Liisu loeng kindlasti erines teistest just nii öelda pehmete aspektidele keskendumine. Tahte korral isegi võiks loengut nimetada eneseabi loenguks ning seda võiks lugeda ükskõik kus, mitte ainult IT kolledžis. Peab tõdema, et loengus üles tõstetud probleeme võib pidada pealisprobleemideks ning nendele vastamine on väga oluline. Olukord, kus jäetakse enda käest küsimata olulisi küsimusi, näiteks miks ma seda teen, võib lõppeda üsna kurvalt. Kuigi liigitasin Andres Käveri loengu kokku kõne all oleva loenguga, siis pealisülesannete lahendamise kontekstis paistavad need loengud üksteise suhtes väga kontrastsena. Kui midagi ette heita Merle Liisu loengule, siis võiks ära mainida liigse nämmutamise. Selle all pean silmas liiga paljude suurte ideede õhkuviskamine etteantud lühikese aja jooksul. Kõik ideed küll tundusid mõistlikud, kuid need olid liiga suured, et neis nii kiiresti üle libiseda ehk panna suur osa elutarkust pooleteist tunni sisse võib tunduda pealiskaudsena.

Linnar Viigi poolt käsitletud teema valik ehk innovatsiooni olemus oli mulle meelt mööda. Innovatsioon tõesti on tihedalt seotud IT valdkonnaga ning see on üks põhjus miks IT kolledž sattus minu huviorbiiti. Loengus lammutas härra Viik innovatsiooni olemuse väga mõnusalt väikesteks osadeks ning seejärel konstrueeris nendest tükkidest tervikliku loengu, mida oli väga mõnus kuulata. Tänu sellele võttele sai ta innovatsiooni loogikat rakendada erinevatele näidetele ning ka anda sellele ajalooline perspektiiv. Näited ulatusid vabade kunstide innovatsioonist tööstusrevolutsiooni innovatsioonideni. Loeng oli hästi argumenteeritud ning jättis palju ruumi edasi arutlemiseks.

Tarmo Randeli ettekanne „IT-profid küberpättide vastu“ jätsin ma viimaseks ning toon selle välja pärast Linnar Viigi loengu arutelu, kuna nende kahe loengu kohta julgen väita, et need vastasid minu huvidele ja olid minu jaoks asjakohased. Huvitav oli loeng eelkõige seetõttu, et mul pole õnnestunud leida kontakti inimesega, kes puutub nii lähedalt kokku küberkuritegevusega, kuid huvi selle teema vastu on tugev. Teema on huvitav seetõttu, sest küberkuritegevus sisaldab endas väga palju erinevaid kihte: spam, spionaaž, identiteedivargus. Huvitav on just see kui palju küberkuritegevus suudab muuta reaalselt elu ning puudutada selle sotsiaalseid aspekte. Samuti on vastioluline küberkuritegevuse uudsus ja dünaamilisus, mistõttu seadusandlikud organid on üsna hädas, kuna seadused ei ole võimelised nii kiiresti kohanema. Seetõttu on palju küberkuritegevust nii öelda hallil alal ja nimelt see hall ala oma vastuolulisega on veel üks põhjus miks antud teema on väga huvitav.

Õppeaine loengute valik oli mitmekesine ja konseptsioon väga tervitatav. Kui otsida mõnd ühist märksõna, mis kõigi loengute puhul mingil määral kehtis on motivatsioon ja raha. Ma arvan, et see on väga hea mõte kutsuda külalisi väljaspoolt kooli selgeks tegema, kuidas elu võib edasi kulgeda antud erialal. Väga mõistlik on see, et seda tehakse juba esimesel semestril, see annab inimestele nii mõnegi pidepunkti, kas antud eriala on sobiv või mitte ja muidugi annab mõned juhised millisele aspektile võib olla tulevikus pühendada, et oma elu huvitavana hoida.

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

'''Tegevused'''

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
Vali sobiv VÕTA võimalus: antud juhul „Töökogemuse ülekanne“.
Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.[17]

'''Tähtaeg'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[18]

'''Õppekava täitmine'''

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [19]

=== Vastuste allikad ===

[17] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[18] [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] Osa II punkt 2

[19] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

User:Asuvi

2013-10-21T16:17:01Z

Asuvi: /* Essee */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Aap Kaur Suvi

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

== Essee ==

Algul tasuks ära mainida, et IT-kolledž pole esimene kõrgkool, kus õpin. Seetõttu olin algul üsna skeptiline, et te See võib olla seletab eelolevat kriitikat mõnegi aines käsitletud aspekti kohta.
Esimest loengut võib pidada pelgalt informatiivseks ning seal jagati informatsiooni tähtsate pidepunktide kohta, mille teadmiseta võib tulla ette mõningal määral ebameeldivaid üllatusi ja ülikooli lõpetamine võib olla natuke raskendatud.
Teist loengut, mis kandis nime „Õppimine ja motivatsioon“, võib paigutada esimesega samasse kategooriasse. Nimelt kõne all olevas loengus jagati juhiseid kuidas õppida ning toodi välja kuidas õppimise suureks eelduseks on huvi. Sellele väitele ma vastu ei vaidle, kuid minu jaoks peeti loeng liiga laetult. Selle all pean silmas seda, et ettekannetest jäi kõlama mõningane kahtlus üliõpilaste motiveerituse kohta. Saan aru, et teema on tõusnud päevakorda hiljutise plagiaadiskandaali tõttu ning teisalt on palju õpilasi tulnud keskkooli pingist, kus võib-olla on külge harjutatud läbi nihverdamise omadus, kuid kui liiga palju näpuga näidata elementaarsetele aspektidele stiilis nii ei tohi ja nii on paha, siis tahes tahtmata tekib noorel inimesel trots ning nii mõnigi võib tõlgendada seda kui kerget rünnakut süütuse presumptsiooni vastu.
Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi loengut ning Ats Albre ja Helen Piirsalu ettekannet pean ma üsna sarnaseks. Mõlemad ettekanded olid üles ehitatud siis vastavalt Skype ja Nortali näidetele, mis ühelt poolt on üsna eluline ja detailne, nautisin väga nende poolt valminud projektide kirjeldusi. Nauditav oli ka tervikliku pildi saamine, kuidas üks organisatsioon töötab ehk pilguheit analüütikute, arendajate ja testijate suhetele Nortali näitel ning monitooringuga seotud probleemide tutvustamine Skype'i näitel. Teisalt ainult ettevõtte loogika raami kasutamine jäi minu jaoks liiga kitsaks teemakäsitluseks ning kõik välja hõisatud mõtted polnud arusaadavad minu poolt, kuid seda ehk seletab veel sügavama kokkupuute puudumine antud valdkondadega.
Andres Käveri loeng elufilossofiast ja IT valdkonnast Eestis võib kirjeldada sõnaga motiveeriv. Andres oskas väga hästi kirjeldada oma tegemisi ja kogemusi ning siduda seda mõnede laiemate mõtetega. Väga selge oli sõnum, et õppima peab ning konkurents armu ei anna. Ettekandest võib ka järeldada, et edukuse eelduseks on tugev kirg tehtava toimingu vastu kuna muidu võib raskeks osutuda leppimine olukorraga, kus nii mõnedki teised tähtsad elu aspektid jäävad tihti tähelepanuta.
Samasse kategooriase härra Käveri loenguga liigitaksin ma Merle Liisu Lindma loengu pealkirjaga „Life is an attitude“. Nende sarnasus seisnes just loengus esineva tugeva kirgliku ja motiveeriva tooni kasutamises. Merle Liisu loeng kindlasti erines teistest just nii öelda pehmete aspektidele keskendumine. Tahte korral isegi võiks loengut nimetada eneseabi loenguks ning seda võiks lugeda ükskõik kus, mitte ainult IT kolledžis. Peab tõdema, et loengus üles tõstetud probleeme võib pidada pealisprobleemideks ning nendele vastamine on väga oluline. Olukord, kus jäetakse enda käest küsimata olulisi küsimusi, näiteks miks ma seda teen, võib lõppeda üsna kurvalt. Kuigi liigitasin Andres Käveri loengu kokku kõne all oleva loenguga, siis pealisülesannete lahendamise kontekstis paistavad need loengud üksteise suhtes väga kontrastsena. Kui midagi ette heita Merle Liisu loengule, siis võiks ära mainida liigse nämmutamise. Selle all pean silmas liiga paljude suurte ideede õhkuviskamine etteantud lühikese aja jooksul. Kõik ideed küll tundusid mõistlikud, kuid need olid liiga suured, et neis nii kiiresti üle libiseda ehk panna suur osa elutarkust pooleteist tunni sisse võib tunduda pealiskaudsena.
Linnar Viigi poolt käsitletud teema valik ehk innovatsiooni olemus oli mulle meelt mööda. Innovatsioon tõesti on tihedalt seotud IT valdkonnaga ning see on üks põhjus miks IT kolledž sattus minu huviorbiiti. Loengus lammutas härra Viik innovatsiooni olemuse väga mõnusalt väikesteks osadeks ning seejärel konstrueeris nendest tükkidest tervikliku loengu, mida oli väga mõnus kuulata. Tänu sellele võttele sai ta innovatsiooni loogikat rakendada erinevatele näidetele ning ka anda sellele ajalooline perspektiiv. Näited ulatusid vabade kunstide innovatsioonist tööstusrevolutsiooni innovatsioonideni. Loeng oli hästi argumenteeritud ning jättis palju ruumi edasi arutlemiseks.
Tarmo Randeli ettekanne „IT-profid küberpättide vastu“ jätsin ma viimaseks ning toon selle välja pärast Linnar Viigi loengu arutelu, kuna nende kahe loengu kohta julgen väita, et need vastasid minu huvidele ja olid minu jaoks asjakohased. Huvitav oli loeng eelkõige seetõttu, et mul pole õnnestunud leida kontakti inimesega, kes puutub nii lähedalt kokku küberkuritegevusega, kuid huvi selle teema vastu on tugev. Teema on huvitav seetõttu, sest küberkuritegevus sisaldab endas väga palju erinevaid kihte: spam, spionaaž, identiteedivargus. Huvitav on just see kui palju küberkuritegevus suudab muuta reaalselt elu ning puudutada selle sotsiaalseid aspekte. Samuti on vastioluline küberkuritegevuse uudsus ja dünaamilisus, mistõttu seadusandlikud organid on üsna hädas, kuna seadused ei ole võimelised nii kiiresti kohanema. Seetõttu on palju küberkuritegevust nii öelda hallil alal ja nimelt see hall ala oma vastuolulisega on veel üks põhjus miks antud teema on väga huvitav.
Õppeaine loengute valik oli mitmekesine ja konseptsioon väga tervitatav. Kui otsida mõnd ühist märksõna, mis kõigi loengute puhul mingil määral kehtis on motivatsioon ja raha. Ma arvan, et see on väga hea mõte kutsuda külalisi väljaspoolt kooli selgeks tegema, kuidas elu võib edasi kulgeda antud erialal. Väga mõistlik on see, et seda tehakse juba esimesel semestril, see annab inimestele nii mõnegi pidepunkti, kas antud eriala on sobiv või mitte ja muidugi annab mõned juhised millisele aspektile võib olla tulevikus pühendada, et oma elu huvitavana hoida.

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

'''Tegevused'''

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
Vali sobiv VÕTA võimalus: antud juhul „Töökogemuse ülekanne“.
Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.[17]

'''Tähtaeg'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[18]

'''Õppekava täitmine'''

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [19]

=== Vastuste allikad ===

[17] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[18] [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] Osa II punkt 2

[19] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

User:Asuvi

2013-10-10T16:44:27Z

Asuvi: /* Vastuste allikad */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Aap Kaur Suvi

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

== Essee ==

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

'''Tegevused'''

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
Vali sobiv VÕTA võimalus: antud juhul „Töökogemuse ülekanne“.
Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.[17]

'''Tähtaeg'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[18]

'''Õppekava täitmine'''

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [19]

=== Vastuste allikad ===

[17] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

[18] [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] Osa II punkt 2

[19] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/] Küsimus 6

User:Asuvi

2013-10-10T16:41:07Z

Asuvi: /* Vastuste allikad */

User:Asuvi

2013-10-10T16:40:41Z

Asuvi: /* Õpikorralduse küsimused ja vastused */

User:Asuvi

2013-10-10T16:39:46Z

User:Asuvi

2013-10-10T16:39:06Z

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Aap Kaur Suvi

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

== Essee ==

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

'''Tegevused'''

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
Vali sobiv VÕTA võimalus: Antud juhul „Töökogemuse ülekanne“
Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.[17]

'''Tähtaeg'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[18]

'''Õppekava täitmine'''

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [19]

User:Asuvi

2013-10-10T16:26:24Z

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Aap Kaur Suvi

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

== Essee ==

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

'''Tegevused'''

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
Vali sobiv VÕTA võimalus: Antud juhul „Töökogemuse ülekanne“
Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.

'''Tähtaeg'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega

'''Õppekava täitmine'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist rakendatakse tasemeõppes õppekava täitmisel.

User:Asuvi

2013-10-10T16:25:48Z

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Aap Kaur Suvi

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

== Essee ==

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

'''Tegevused'''
Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
Vali sobiv VÕTA võimalus: Antud juhul „Töökogemuse ülekanne“
Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.

'''Tähtaeg'''
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega

'''Õppekava täitmine'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist rakendatakse tasemeõppes õppekava täitmisel.

User:Asuvi

2013-10-10T16:02:41Z

User:Asuvi

2013-10-10T15:45:18Z

Asuvi: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

User:Asuvi

2013-10-10T15:44:44Z

Asuvi: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

User:Asuvi

2013-10-10T15:43:17Z

Asuvi: /* 3. Õpikorralduse küsimused ja vastused */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

== Essee ==

== Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

=== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

=== Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

User:Asuvi

2013-10-10T15:42:55Z

Asuvi: /* 2. Essee */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

== Essee ==

== 3. Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

===3.1 Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

===3.2 Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

User:Asuvi

2013-10-10T15:42:38Z

Asuvi: /* 1. Erialatutvustuse aine arvestustöö */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

== 2. Essee ==

== 3. Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

===3.1 Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

===3.2 Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

User:Asuvi

2013-10-10T15:42:19Z

Asuvi: /* 3. Õpikorralduse küsimused ja vastused */

== 1. Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

== 2. Essee ==

== 3. Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

===3.1 Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

===3.2 Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?===

User:Asuvi

2013-10-10T15:41:41Z

Asuvi: /* 3. Õpikorralduse küsimused ja vastused */

== 1. Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

== 2. Essee ==

=== 3. Õpikorralduse küsimused ja vastused ===

3.1 Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

3.2 Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

User:Asuvi

2013-10-10T14:33:00Z

Asuvi: /* 3. Õpikorralduse küsimused ja vastused */

== 1. Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

== 2. Essee ==

== 3. Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

3.1 Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

3.2 Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

User:Asuvi

2013-10-10T14:32:17Z

Asuvi: /* 3. Õpikorralduse küsimused ja vastused */

User:Asuvi

2013-10-10T14:30:29Z

Asuvi: /* 3. Õpikorralduse küsimused ja vastused */

== 1. Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

== 2. Essee ==

== 3. Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

== 3.1 Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? ==

User:Asuvi

2013-10-10T14:30:18Z

Asuvi: /* 3. Õpikorralduse küsimused ja vastused */

User:Asuvi

2013-10-10T14:29:58Z

Asuvi: /* 3. Õpikorralduse küsimused ja vastused */

User:Asuvi

2013-10-10T14:28:21Z

Asuvi: Created page with " == 1. Erialatutvustuse aine arvestustöö == == 2. Essee == == 3. Õpikorralduse küsimused ja vastused == 3.1"

== 1. Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

== 2. Essee ==

== 3. Õpikorralduse küsimused ja vastused ==

3.1