ICO wiki - User contributions [en]

Meeskond:Lillelapsed

2014-10-23T09:36:09Z

Atalvar: /* Meeskond */

=Meeskond=
*Rene Ott (projektijuht)
*Alari Talvar
*Villu Viirsalu
*Daniil Slobodin

=Idee=
'''Laenutussüsteem''', mis lihtsustaks laenutuste haldamist.
*Võimaldab lisada esemeid, mida soovid välja laenutada,
*Kasutajate loomine,
*Laenutuste teostamine,

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2014

2014-03-07T11:59:32Z

Atalvar: /* Meeskond "Kipsplaat" */

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2014=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML veebiteenus ja vastava kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.

Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.

==Tähtajad==

* '''XML fail'''
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 23. märts 2013.
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema 30. märts 2013
** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''

* '''Veebiteenus'''
** Veebiteenus peab olema valmis ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 26. mai 2013.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema 04. juuni 2013
** <ins>'''Iga tähtajast üleläinud päev kaotab esitamata tööde hindest 10%'''</ins>


* '''Klientrakendused'''
** Klientrakendused peavad olema valmis ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 26. mai 2013.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema 04. juuni 2013
** <ins>'''Iga tähtajast üleläinud päev kaotab esitamata tööde hindest 10%'''</ins>




==Hindamine==
===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Maksimumtulemuse annab (vähemalr 4/7):'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* Mobiilrakendused
* Kogukondade kaasamine
* AJAX / Silverlight
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.

XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.
<dim1>
<dim2>
<dim3>
<dim4>
</dim4>
</dim3>
</dim2>
</dim1>
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.

Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes

Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC 4 Web API tehnoloogiat

Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

===Retsensioonid===
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.

Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...
* XML - ...200 sõna.
* Veebiteenus - ...600 sõna.
* Klientrakendus - ...600 sõna.

Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel
mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2014 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

==Näidisteemad==

===Nimede pakkumise teenus===
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega
*

= Meeskonnad 2014=
==Meeskond Demo==
Meeskonna liikmed:
*Liige 1
*Liige 2

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
*Meie poolt kirjutatud retsensiooni link 1
*Meie poolt kirjutatud retsensiooni link2

== Meeskond "KIRVES" ==
Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirves "Kirves"]
Meeskonna liikmed:
*Ahto Luuri
*Tauri Metsoja
*Raul Prosso

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
*
*

== Meeskond "Margus Pärt" ==

Meeskonna liikmed:
* Margus Pärt
* Margus Pärti alter ego

Kirjutatud retsensioonid:
* ...

==Meeskond HVH==
Meeskonna liikmed:
*Helge Saks
*Vladimir Domaškin
*Heiki Linnamägi

==[[Meeskond_"KM"]]==
Meeskonna liikmed:
* Kristian Kalm
* Hendri Mikita

==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TÜC2 "TÜC"]==
Meeskonna liikmed:
*Anna Carina Vainola
*Ülle Tiitson
*Tiit Teder

== Meeskond "Kipsplaat" ==
Meeskonna liikmed:
*Daniil Slobodin
*Oliver Vahenõmm
*Kaspar Jesse Tormis
*Alari Talvar

Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid:
*
*

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2014

2014-03-07T11:54:59Z

Atalvar:

User:Atalvar

2012-10-30T13:28:32Z

Atalvar: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Alari Talvar<br> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012 ==Essee== Minu esmased ootused aines ,,Õpingukorraldus ja erialatutvustus…'

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Alari Talvar<br>
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

==Essee==
Minu esmased ootused aines ,,Õpingukorraldus ja erialatutvustus’’ olid esialgu madalad. Arvasin ekslikult, et tegemist on tavalise loenguga, kust räägitakse õppimisest ning selle korraldusest. Minu esialgsed ootused osutusid valeks. Tegemist oli siiski loengutega, kuhu kutsuti kohale esinejaid erinevatest IT firmadest, kes andsid ülevaate sellest, mis meid tulevikus ees võib oodata ja millistel töökohtadel me tulevikus töötada võime.
Esimene loeng toimus 29ndal augustil paar tundi peale avaaktust. Esmakordselt olid meie ees IT Kolledži töötajad Inge Vau, Indrek Rokk ning Marko Puusaar. Loengus tutvustati värsketele tudengitele sisekorda ja nad viidi kurssi õpingukorraldusega. Samuti oli see ka sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti täis-ja osakoormusest ning ka nominaalkoormusest. Selgitati ka õppemaksu tasumise korda ning tutvustati ka robootikaklubi töid ja tegemisi ning e-õppe infosüsteemi. Samuti tutvustati meile õpilasesinduse liikmeid. Loeng andis hea ülevaate sellest, millega värske tudeng peab kokku puutuma ning millega me täpsemalt tegelema hakkame.

Teine loeng toimus 6.septembril, esinejateks olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes töötavad Skype Helpdeskis (Peeter Uustal – Skype Customer Services ning Peeter Raielo – Skype Internal Helpdesk). Loengus tutvustati programmi Skype, näidati millega peab tegelema helpdeskis töötav inimene. Näidati ka pilte Skype Tallinna kontorist, ning tutvustati ka kontori igapäevaelu. Samuti pakuti võimalust kunagi kandideerida Skype nooremarendaja kohale. Skype on väga tihedalt seotud meie Eesti riigiga, nimelt on Skype programmi tarkvara/programmi kirjutajad eestlased: Priit Kasesalu ja Ahti Heinla. Skype valmis aastal 2003. Tänaseks kuulub Skype suurfirma Microsoft hõlma alla. 2011ndal aasta mai kuus ostis Microsoft Skype ära 8.5 miljardi dollari eest. Skype peakorter asub Luksemburgis.

13ndal septembril astus meie ette IT Kolledži vilistlane Jaanika Liiv. Loengus tutvustas ta programmeerimiskeeli (Python, Ruby) ja samuti veebirakenduse programme (PHP). Jaanika Liiv töötab Ruby on Rails veebiarendus keskkonnas. Jaanika sõnul on programmeerimine sarnane loovkirjutamisele.Ta soovitas õppida uusi programmeerimiskeeli ning mitte alluda provokatsioonidele. Samuti selgitas ta, et ka naised võivad olla programmeerijad (väidetavalt diskrimineeritakse naisi). Näiteks on maailma esimene programmeerija naissoost (Ada Lovelace). Lisaks Ada Lovelacele on tuntumad naisprogrammeerijad veel Hedy Lamarr(Austria-Ameerika näitleja) ning Grace Hopper (Mereväe ohvitser ning arvutiteadlane). Jaanika kuulub naisprogrammeerijate gruppi, mis saab iga kuu kokku, et programmeerida ning õpetada programmeerimist ja jagada näpunäiteid. Ta tõestas täielikult, et ka naised on suutelised edukalt programmeerima.

20ndal septembril rääkis meile Andres Septer , kes on samuti IT Kolledži vilistlane. Andres Septer töötab firmas Playtech. Firma Playtech eesmärgiks on tarkvaratoodete pakkumine suurematele mänguoperaatoritele. Playtech on ka internetikasiinode valmistaja. Firma pöörab suurt rõhku innovatsioonile, mis väljendub pidevalt laienevas toote- ja platvormide valikus. Playtechile kõige olulisemad tooted on online-casino ning live poker. Andres Septer selgitas, et töökogemus on väga oluline, tööle võetakse ainult töökogemusega inimesi. Näiteks tõi ta, et hea algus oleks, kui saaks Skype firmas praktikandina tööd. Õppida, õppida ja veelkord õppida – ühes kohas õpitu võib olla teises kohas kasutu (spetsialiseerumine). Esineja arvates on parim alguses väikefirmas süsteemi administraatorina, seal ennast arendada, ning siis juba edasi suurematesse firmadesse.

27ndal septembril tuli loengusse rääkima Martin Paljak, loengu teemaks üldine IT ning karma (Karma on jõud, mis mõjutab igat inimest.Selle põhimõte seisneb selles, et tehes midagi head, järgneb sellele teole ainult head asjad, seda nimetatakse niiöelda karmaks). Martin Paljakil puudub IT alane haridus, mitu aastat on ta töötanud IT alal freelancerina ehk vabakutselisena. Martin Paljak leidis, et arenduse puhul on oluline oskus muutuda, see tähendab, et sa peaksid oskama rakendada ja kasutada kõiki programmeerimiskeeli(oskus ümber harjuda).

Üks väga meeldejääv loeng oli 4ndal oktoobril, kui esinejateks olid väikefirma Ignite liikmed: Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ning Rene Katsev. Erinevalt teistest loengutest, oli see huvitavam sellepoolest, et ka tudengid ise said sellest osa võtta. Vaatamata tudengite tagasihoidlikkusele suudeti läbi viia meeskonnatööd arendavad ‘’mängud’’. Esinejate arvates on tähtis: inimestevaheline suhtlus, töötav tarkvara ning koostöö kliendiga. Kõige tähtsam omakorda on programmeerimises süsteemi jätkusuutlikkus. See tähendab seda, et arendama peab nii, et seda saaks veelgi edasi arendada. Nende arvates on peamine edu võti töömetoodika ning efektiivne töö.

Eelviimase loengu viis läbi samuti IT Kolledži vilistlane Kristjan Karmo, kes rääkis testimisest ning tarkvarakvaliteedist. Kristjan Karmo väitis, et testimine ei ole igav, kuigi paljud seda väidavad. Ning, et testida ja vigu otsida on lõbusam, kui vigu ise teha. Kristjan Karmo selgitas täpselt ära, mis on testimine, mida see endas kujutab ning kuidas testimine võib põhjustada finantsprobleeme. Samuti tutvustas ta meile ka testimise liike (arendustestimine, vastuvõtutestimine, tesilugudel põhinev ning uurimisel põhinev testimine). Samuti tõi ta välja testija töö miinused ning plussid.

Aine ‘’Õpingukorraldus ja erialatutvustuse’’ lõpetas 18ndal oktoobril Siim Vene, kes rääkis tehnoloogia vajadusest meditsiinis. Siim Vene ütles, et tänapäeval ei kujutataks elu ettegi ilma tehnoloogiata. Tänapäeval on tehnoloogiat tarvis igal alal. Me ei elaks sellises maailmas kus me elame praegu, kui puuduks selline tehnoloogia, nagu praegusel hetkel. Kusjuures, seda tehnoloogiat arendadatkse iga päev. Iga päevaga tehnoloogia muutub ja areneb edasi.
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli väga meile, värsketele tudengitele, väga kasulik ning vajalik. Saime ülevaate aladest, kus me tulevikus töötada saaksime, tutvusime erinevate töökeskkondadega ning probleemide ja ülesannetega, millega tulevikus kokku puutuda võime. Samuti anti meile näpunäiteid tulevikuks, kuidas ennast edasi arendada, anti soovitusi edaspidiseks. Kuna tehnoloogia on kiirelt arenev valdkond, siis peab ka tulevane IT spetsialist ennast toimuvaga kursis hoidma ja ennast pidevalt arendama. Meid innustati õppima ning kinni haarama kõikidest võimalustest, mis meile kasuks võivad tulla. Loengutes esinejad valisid väga huvitavad teemad, mis andsid mõtteainet mitmeks päevaks. Vaatamata minu madalatele ootustele osutus aine palju huvitavamaks ja vajalikumaks. Hea, et arvasin valesti.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
===Vastus===
Arvestusel läbikukkumise korral tuleb rääkida õppejõuga, registreeruda järelarvestusele ja REV õppekoha puhul maksta nõutav tasu. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Et arvestust teha, peab kokku leppima aja õppejõuga. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE õppekohal on kordussooritused tasuta. REV õppekohal õppijale kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga.
===Küsimus 5===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===
Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks(Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.)
Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks(Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse.)
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.( Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse.)
Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. (Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.)
Puhkuse lõpetamine toimub avalduse esitamisega.
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete dekareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

[[Category:Erialatutvustus 2012]]