=Retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring=

Plaanitava rakenduse puhul on tegemist monitoorimislahendusega, mille otstarve on mõõta ja jälgida arvuti riistvara seisundit iseloomustavaid mõõdikuid ja anda kasutajale nendest ülevaade.

Idee on selgelt ja kindlalt piiritletud. Eesmärk on konkreetne ja lennult hoomatav. Positiivne on “lahtiste otste” puudumine projekti kirjelduses. Ei jää muljet, et hakkame otsast pihta ja vaatame, mis funktsionaalsus lõpus õnnestub realiseerida. Eesmärk on selgelt sõnastatud.
Projekti kirjeldus on lühike, kuid see võib olla pigem positiivne märk ega anna alust projekti lihtsaks pidada. Plaanitava rakenduse idee on ka reaalselt kasutatav (kuigi analoogsed lahendused ilmselt hulgaliselt saadaval).

Miinustena võib analüüsile ette heita:
*andmebaasi rolli ja ülesehituse kirjelduse puudumist
*jääb mulje, et projekt ei hõlma kasutajapoolset sisendit (ok, nice-to have osas on mainitud seadistusvõimalusi)

Positiivsena võib välja tuua, et lahendus on jooksult laiendatav. Kirjeldatud idee puhul oleks näiteks edasiarendusena mõeldav väike BI dashboard, mis võimaldaks vältida arvnäitajatest koosnevat logirägastikku ja kuvada kasutajale arvuti riistvara KPI-sid visuaalselt ülevaatlikul ja haaraval moel. BI ja andmete visualiseerimine on tänapäeval pop teema.

Probleemiks võib osutuda rakenduse testimine osas, mis puudutab riistvaraosade kriitiliste piiride saavutamist. Kriitiliste piiride saavutamine võib olla tülikas, kulukas ja eelnevast tulenevalt ka soovimatu tegevus, mida ei taheta reaalsuses isegi testimise käigus saavutada. Tõsi, testimise käigus võib hoiatusi esile kutsuva kriitilise nivoo tehislikult allapoole nihutada.

Kokkuvõttes on meie hinnangul plaanitava rakenduse edu võtmeks kasutajaliides. Monitoorimisprogramm võiks olla suuteline on andmeid väljastama erinevas detailsusastmes, sõltuvalt kasutaja vajadustest. Esmane vaade võiks olla üldine, ülevaatlik ja värviline, võimaldades kasutajal vajadusel järk-järgult navigeerida detailsema infoni. Kriitilisest seisust teavitavad hoiatused/teavitused on samuti antud kontekstis üsna olulised.

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-11-12T21:31:12Z

Atambek:

Talk:HardwareMonitoring

2017-11-12T21:28:56Z

Atambek: Created page with "=Retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring= Plaanitava rakenduse puhul on tegemist monitoorimislahendusega, mille otstarve on mõõta ja jälgida arvuti riistvara seisundit..."

=Retsensioon meeskonnale Hardware Monitoring=

Plaanitava rakenduse puhul on tegemist monitoorimislahendusega, mille otstarve on mõõta ja jälgida arvuti riistvara seisundit iseloomustavaid mõõdikuid ja anda kasutajale nendest ülevaade.

Idee on selgelt ja kindlalt piiritletud. Eesmärk on konkreetne ja lennult hoomatav. Positiivne on “lahtiste otste” puudumine projekti kirjelduses. Ei jää muljet, et hakkame otsast pihta ja vaatame, mis funktsionaalsus lõpus õnnestub realiseerida. Eesmärk on selgelt sõnastatud.
Projekti kirjeldus on lühike, kuid see võib olla pigem positiivne märk ega anna alust projekti lihtsaks pidada. Plaanitava rakenduse idee on ka reaalselt kasutatav (kuigi analoogsed lahendused ilmselt hulgaliselt saadaval).

Miinustena võib analüüsile ette heita:
*andmebaasi rolli ja ülesehituse kirjelduse puudumist
*jääb mulje, et projekt ei hõlma kasutajapoolset sisendit (ok, nice-to have osas on mainitud seadistusvõimalusi)

Positiivsena võib välja tuua, et lahendus on jooksult laiendatav. Kirjeldatud idee puhul oleks näiteks edasiarendusena mõeldav väike BI dashboard, mis võimaldaks vältida arvnäitajatest koosnevat logirägastikku ja kuvada kasutajale arvuti riistvara KPI-sid visuaalselt ülevaatlikul ja haaraval moel. BI ja andmete visualiseerimine on tänapäeval pop teema.

Probleemiks võib osutuda rakenduse testimine osas, mis puudutab riistvaraosade kriitiliste piiride saavutamist. Kriitiliste piiride saavutamine võib olla tülikas, kulukas ja eelnevast tulenevalt ka soovimatu tegevus, mida ei taheta reaalsuses isegi testimise käigus saavutada. Tõsi, testimise käigus võib hoiatusi esile kutsuva kriitilise nivoo tehislikult allapoole nihutada.

ERROR IM002

2017-11-08T07:31:47Z

Atambek: /* Olemi-suhte diagramm (ERD) */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

=Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles=

==Meta info==
===Idee===
Luua rakendus Eesti Koolipsühholoogide liidu kasutuseks, et hallata liikmeid, liikmemakse ning välja antud kutseid. Seni on seda tehtud Exceli abil. Eesmärgiks on luua rakendus (kas WPF või võrgurakendus), mis teeks selle halduse mugavamaks ning kasutajasõbralikumaks, omades ka praktilist väärtust.

===Kasutatavad tehnoloogiad===
* WPF rakendus.
* VS Entity Framework.

===Team services link===
Projekti team services link on [https://rutsest.visualstudio.com/Projekt]

===Meeskond===
* '''Ruudi Vinter''' - projektijuht
* Alvar Suun
* Andres Tambek

=Analüüs=
==Must-have funktsionaalsus==
===Liikmete ning EKPÜ poolt atesteeritud inimeste isikuandmete kuvamine ja haldamine.===
* Olenevalt sellest, kas inimene on EKPÜ liige või mitte on nõutud isikuandmete hulk erinev.
* Vaikimisi peaks liikmete andmeid kuvama kujul [Eesnimi Perekonnanimi, hetkebilanss, arvelduslogi kuupäeviti]
====EKPÜ liikmete Isikuandmete hulga moodustavad====
* Eesnimi ja perekonnanimi (kui on olemas ka neiupõlvenimi, siis see perekonnanime järgi sulgudesse)
* Aasta, millest alates inimene on olnud EKPÜ liige
* Kutse
* Isikukood
* Lõpetatud õppeasutus koos eriala ja aastaga
* Töökoht ja amet
* Töökoha kontakt
* Kodune aadress
* Telefon
* E-mail
* Kas on nõus töökoha ja e-maili avaldamisega kodulehel
* EKPÜ-st väljaastumise aasta
* EKPÜ-st väljaastumise põhjus
* Kas võlgneb hetkel midagi EKPÜ-le või mitte
* Kas liige on arhiveeritud
====EKPÜ-lt kutsetunnistuse saanud inimeste isikuandmete hulga moodustavad====
* Nr (ilmselt siis kutse identifitseerimisnumber)
* Eesnimi ja perekonnanimi (kui on olemas ka neiupõlvenimi, siis see perekonnanime järgi sulgudesse)
* Kutse
* Väljastaja
* Kutse kehtivuse alguskuupäev
* Kutse kehtivuse lõppkuupäev
* Kas on EKPÜ liige

===Liikmemaksude haldamine===
* Administraator peaks saama lisada, kustutada ja muuta kõiki arveldusi
* Programm peaks lisaks hetkeseisu kuvamisele ka kõikide arvelduste logi
* Programm võiks iga aasta lahutada kõikide liikmete kontodelt aastamaksu
===Otsimine ja filtreerimine===
* Otsida võiks saada kõikide isikuandmete väljade seast
* Otsingutulemuste kuvamisel peaks lisaks arveldustele kuvama neid välju, mis sisaldavad otsingusõna
* Otsingu täpsustamiseks võiks saada boolean välju märkeruutudega täpsustada
* Süsteem peaks saama otsimis/filtreerimis võimalusi ära kasutada (nt main menu'st kõikide liikmete kuvamiseks)
===Liikemete arhiveerimine===
* Liikmeid peaks saama "kustutada" ehk arhiveerida nii, et vaikimisi ei kuvata nende arveldusi ega isikuandmeid üldises nimekirjas ega otsingutulemustes
* Arhiveeritute nimekiri peaks olema ka ligipääsetav ning sealt peaks olema võimalik inimesi kas põhinimekirja tagasi lisada või hoopiski kustutada
* Arhiveeritud inimesed peaksid kuvamisel olema eristatavad mittearhiveeritutest näiteks hallika tooniga

===Muudatuste logimine===
* Kõiki kasutajate poolt tehtud muudatusi peaks talletama ning tahtmise korral kuvama

===Olemi-suhte diagramm (ERD)===
[[File:ERD1.png]]

===Nice-to-have funktsionaalsus===
# Andmete ekspordi võimalus Excelisse
# Olemasolevalt exceli tabelilt automaatne migreerumine
# Sisselogimine
# Kasutajaõiguste haldamine
# Üleminek küpteeritud andmebaasile
# Kasutajasõbralik main menu lihtsustamaks sagedasemaid kasutajalugusid
# Andmebaasi talletamine serveri kõvakettale
#* Kasutajatel oleks enda arvutis vaid programm ning serveri kõvakettal oleks andmebaas
# Võlgnike diferentseerimine värvikoodi abil üldnimekirjas
# Otsing võiks tüpograafilise vea korral pakkuda ligilähedasi vasteid
# Otsing võiks asünkroonselt kuvada vasteid

==Kasutuslood==
===Kasutuslugu 1===
* Kasutaja tahab kontrollida kindla liikme arveldusajalugu ning hetkeseis kuid mäletab selgelt vaid liikme töökohta.
* Kasutaja lülitab programmi sisse ning kirjutab otsingulahtrisse Lähte Ühisgümnaasium.
* Programm kuvab kasutajale kõik sobivad vasted kujul [Eesnimi Perekonnanimi, Töökoht, Hetkebilanss, Arvelduslogi]
* Kasutades horisontaalset kerimisriba saab kasutaja ülevaate arveldustest vastavate inimeste kohta
* Kasutusloo lõpp

===Kasutuslugu 2===
* Kasutaja tahab kontrollida Mari Metsa kõiki isikuandmeid ning vajadusel muuta neid
* Kasutaja sisestab otsinguribale Mari Mets ning vajutab enter
* Kasutaja teeb topeltklõpsu vastava inimese reale millele avaneb kaart kõikide isikuandmetega
* Nähes, et koduaadress on vananenud andmetega, teeb kasutaja koduaadressi aktiivseks ning kirjutab sinna ajakohase info
* Olles üle kontrollinud, et kõik ülejäänud info on korrektne, vajutab kasutaja OK nuppu, misjärel kaart sulgub
* Kasutusloo lõpp

===Kasutuslugu 3===
* Admin tahab lisada uue kasutaja
* Admin avab rakenduse ning valib peamenüüst valiku "Kasutajad"
* Admin vajutab + nupule avanenud kaardil
* Admin kirjutab avanenud kaardil olevatesse lahtritesse kasutajanime, parooli ja parooli kinnituse
* Admin vajutab ✔ nuppu
* Kasutusloo lõpp

===Kasutuslugu 4===
* Admin tahab taastada arhiveeritud isiku põhinimekirja
* Admin sisestab otsingulahtrisse isiku nime ning märgib "kuva ka kustutatud inimesi" märkekasti ristiga.
* Admin otsib nimekirjast arhiveeritud isiku ning teeb tema rea peal paremklõpsu
* Avanenud menüüst valib admin taasta
* Kasutusloo lõpp

==Ajalogi==
* 10.10.2017 - meeskonna kokku panemine.
* 21.10.2017 - Wiki lehe loomine ja projekti idee sõnastamine.
* 31.10.2017 - Projekti analüüsi kirjutamine

Atambek: /* Meeskond */

ERROR IM002

2017-10-22T11:01:13Z

Atambek: /* Idee */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]
=Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles=

==Meeskond==
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

==Tehnoloogia==

==Idee==

Luua rakendus Eesti Koolipsühholoogide liidu liikmete ja liikmemaksude haldamiseks, mida seni on tehtud Exceli abil. Eesmärgiks on luua rakendus (kas WPF või võrgurakendus), mis teeks selle halduse mugavamaks ning kasutajasõbralikumaks, omades ka praktilist väärtust.

==Analüüs==

==Ajalogi==

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-10-22T10:39:46Z

Atambek:

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-10-22T10:38:18Z

Atambek:

2016-10-19T18:02:35Z

Atambek: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Andres Tambek

Esitamise kuupäev:

== Essee ==

Kokkuvõtvalt oli Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine igati kasulik. Esiteks oli võimalik omandada elementaarne kirjaoskus IT Kolledžis toimetulekuks. Teisalt oli hea võimalus osa saada erialaspetsialistide edu- ja eksisammudest ning salvestada endale olulisi märksõnu nende edulugudest.

Sissejuhatavas loengus <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loeng 1]</Ref> ütles innustavad tervitussõnad rektori kt Peeter Loorents, luues esmakursuslastes meeldiva tunde, et ollakse õiges kohas. Seltskonnal, kelle seast enamusel on üks õppeperiood aastatetagusest ajast all, on selline tervitus igati omal kohal.
Esimesest loengus jätsin meelde õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tingimused. Samuti oli kasulik info stipendiumide taotlemise eeltingimuste kohta.

Teises loengus <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Loeng 2]</Ref> andis Kristjan Karmo soovitusi IT Kolledži pakutavast maksimumi võtmiseks. Samuti tutvustati loengus nõudeid ja anti näpunäiteid aine edukaks sooritamiseks.

Andres Küti loengust <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt - loeng]</Ref> jäi kõlama mõte, et koolil ja koolil on vahe. Tasub minna "ägedasse" kooli. Enda jaoks lugesin välja sõnumi, et ülikooli astumisel ei tasu kooli valikul piirduda formaalsete kriteeriumitega, vaid tasub kuulata kooliga kokku puutunud inimeste vahetut arvamust ja noppida sellest välja oma iva. Enamuse ainete puhul ülikoolis ei püüta sulle õpetada seda, mis on sildi peal, vaid mõtlemist ja lahenduste tuletamise loogikat üldiselt. Õpetatavat võib tõlgendada kui kirjaoskust, mis ei anna sulle samm-sammulist tegevusjuhist asjade mõistmiseks. Küll aga annab oskuse sõnu kokku lugeda. Õppimisel ei tasu keskenduda sildile, vaid tuleb enda jaoks lahti mõtestada, mil moel - olgu siis kas otseselt või kaudselt - selle aine läbimine mulle tulevikus kasuks tuleb.
Andres Kütt defineeris arhitekti ametit kui keerukuste juhtimist, kus kommunikatsioonil on oluline roll.

Testlio eestvedajate loengust <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel & Marko Kruustük (Testlio) - loeng]</Ref> sain teada, et startup-i ei defineeri ainuüksi see, et tegu on alustava ettevõttega. Täiendavaks kriteeriumiks on kiire kasvu ootus.
Kristel ja Marko Kruustük tegid lühikokkuvõtte tuntumatest Eesti päritolu idufirmadest - Transferwise, Pipedrive, GrabCad. GrabCadi asutaja, Hardi Meybaumiga, on olnud ka endal rõõm koos töötada - seda küll Crabcadi-eelsetel aegadel.
Lisaks andsid Kristel ja Marko ülevaate Testlio tekkimisest ja arengust. Tore on vaadata, kuidas inimesed oma tegevusest innustuvad ja teineteist täiendavad - üks testimisefanaatik ja teine rohkem koodiguru. Samuti jäi kõlama fokuseerimisvajadus - kõiges ei saa hea olla. Testlio näitel, kuigi algselt oli tegevusvaldkond laiem, otsustati ühel hetkel fookust piirata mobiiliäppide testimisele.

Lembitu Lingi loengust <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling aka Snakeman - loeng]</Ref> kumas läbi mõte, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu ja laisk. Seda mõtet võib edasi kanda ka muudesse valdkondadesse. Süsteemide adminstreerimise näitel tasub korduvad käsitsi läbiviidavad tegevused skriptida (kolme-reegel s.t üle kolme korra tegevusi käsitsi ei tee). Loengust õppisin sedagi, et pädevus mingis valdkonnas ei pruugi teistele osapooltele alati paista pädevusena. Oma pädevust või kasu enda tegevusest tuleb osata kommunikeerida. Vastasel juhul võidakse sind ekslikult pidada mittevajalikuks või suisa laisaks.

<Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer ja Einar Koltšanov - loeng]</Ref>

<Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur - loeng]</Ref>

Jaan Priisalu mõtestas oma loengus <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu - loeng]</Ref> üsna hästi lahti küberkaitse olemuse. Me kõik tänapäeval enam-vähem aimame, et küberkaitse tähendab võitlust häkkerite rünnakute vastu või oma andmete turvalisuse kaitsmist või midagi ligilähedast. Priisalu defineeris küberkaitset kui eluviisi kaitset. Olgugi, et väga lakooniline kirjeldus, ütleb see ilmselt rohkem kui pikad ja lohisevad definitsioonid, mida oma peaga suudaks välja mõelda. Huvitav oli ka mõte sõdade ennustamisvõimaluste kohta kübertegevuse põhjal. Ehk siis eesootavast sõjategevusest andvat reeglina ette teada tegevused kübermaailmas.

Hedi Mardisoo andis oma loengus <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo - loeng]</Ref> lihtsa definitsiooni brändi mõistele - bränd on see, mida inimesed räägivad ja mõtlevad sinust, kui sa lhkud ruumist. Samuti arutles Mardisoo Turunduse ja IT vaheliste seoste üle. IT panus turundusse avaldub tema sõnul muuseas ka selles, et IT lahendused võimaldavad ettevõtetel oma kliente palju intiimsemalt tundma õppida. Samuti võimaldavad IT lahendused ettevõtetel oma tooteid klientide peal palju odavamalt testida, võrreldes näiteks kümnenditetaguse ajaga. Meelde jäi mõte, et inimene peaks vähemalt ühel alal väga hea olema, kuid samas on oluline hoomata ka suuremat pilti. Hedi Mardisoo käsitles ka ennast ise müüva toote temaatikat. See on küll uudse toote puhul võimalik, kuid ühel hetkel tuleb elujõulisuse säilitamiseks toodet paratamatult ka turundada.

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Arvestuse saan järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse mulle teatavaks õppetöö alguses.
Kordusarvestusele saan registreerida ÕIS-is.
Kordusarvestused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Kordusarvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is.
RF õppekohal õppijale on arvestuse kordussooritused tasuta. <Ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</Ref>

===Küsimus 4===

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus:'''
Kui soovin kasutada varasemat töökogemust õppeainete arvestamisel esitan ÕIS-is vormikohase taotluse koos vajalike lisadega hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotluse koostamisega seotud küsimustes aitab õppekonsultant. Õppekava ja/või erialaspetsiifilistes küsimustes saan konsulteerida vastava aine õppejõu, õppekava juhi või VÕTA komisjoni liikmega. Taotlusele saan lisada varasemat töökogemust kirjeldava dokumente, tehtud tööde näidiseid ja kolmandate osapoolte tagasisidet.
VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse. <Ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord]</Ref> <Ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž|Korduma kippuvad küsimused 6. küsimus]</Ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Lahendus:'''
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>, <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng kaugõppe tudengitele]</Ref>.

Arveldus toimub igal semestril ja arvestus on kumulatiivne.
Seega esimese semestri eest esitatakse arve 27-26=1 EAP eest. Arve esitatakse summas 1*50 = 50 EUR.
Teise semestri eest esitatakse arve 2*27-(26+26) = 2 AP eest, mis summaliselt teeb 2*50 = 100 EUR.

=Viited=
<references />

User:Atambek

2016-10-19T16:50:23Z

Atambek: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Andres Tambek

Esitamise kuupäev:

== Essee ==

Kokkuvõtvalt oli Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine igati kasulik. Esiteks oli võimalik omandada elementaarne kirjaoskus IT Kolledžis toimetulekuks. Teisalt oli hea võimalus osa saada erialaspetsialistide edu- ja eksisammudest ning salvestada endale olulisi märksõnu nende edulugudest.

Sissejuhatavas loengus <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loeng 1]</Ref> ütles innustavad tervitussõnad rektori kt Peeter Loorents, luues esmakursuslastes meeldiva tunde, et ollakse õiges kohas. Seltskonnal, kelle seast enamusel on üks õppeperiood aastatetagusest ajast all, on selline tervitus igati omal kohal.
Esimesest loengus jätsin meelde õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tingimused. Samuti oli kasulik info stipendiumide taotlemise eeltingimuste kohta.

Teises loengus <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Loeng 2]</Ref> andis Kristjan Karmo soovitusi IT Kolledži pakutavast maksimumi võtmiseks. Samuti tutvustati loengus nõudeid ja anti näpunäiteid aine edukaks sooritamiseks.

Andres Küti loengust <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt - loeng]</Ref> jäi kõlama mõte, et koolil ja koolil on vahe. Tasub minna "ägedasse" kooli. Enda jaoks lugesin välja sõnumi, et ülikooli astumisel ei tasu kooli valikul piirduda formaalsete kriteeriumitega, vaid tasub kuulata kooliga kokku puutunud inimeste vahetut arvamust ja noppida sellest välja oma iva. Enamuse ainete puhul ülikoolis ei püüta sulle õpetada seda, mis on sildi peal, vaid mõtlemist ja lahenduste tuletamise loogikat üldiselt. Õpetatavat võib tõlgendada kui kirjaoskust, mis ei anna sulle samm-sammulist tegevusjuhist asjade mõistmiseks. Küll aga annab oskuse sõnu kokku lugeda. Õppimisel ei tasu keskenduda sildile, vaid tuleb enda jaoks lahti mõtestada, mil moel - olgu siis kas otseselt või kaudselt - selle aine läbimine mulle tulevikus kasuks tuleb.
Andres Kütt defineeris arhitekti ametit kui keerukuste juhtimist, kus kommunikatsioonil on oluline roll.

Testlio eestvedajate loengust <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel & Marko Kruustük (Testlio) - loeng]</Ref> sain teada, et startup-i ei defineeri ainuüksi see, et tegu on alustava ettevõttega. Täiendavaks kriteeriumiks on kiire kasvu ootus.
Kristel ja Marko Kruustük tegid lühikokkuvõtte tuntumatest Eesti päritolu idufirmadest - Transferwise, Pipedrive, GrabCad. GrabCadi asutaja, Hardi Meybaumiga, on olnud ka endal rõõm koos töötada - seda küll Crabcadi-eelsetel aegadel.
Lisaks andsid Kristel ja Marko ülevaate Testlio tekkimisest ja arengust. Tore on vaadata, kuidas inimesed oma tegevusest innustuvad ja teineteist täiendavad - üks testimisefanaatik ja teine rohkem koodiguru. Samuti jäi kõlama fokuseerimisvajadus - kõiges ei saa hea olla. Testlio näitel, kuigi algselt oli tegevusvaldkond laiem, otsustati ühel hetkel fookust piirata mobiiliäppide testimisele.

Lembitu Lingi loengust <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling aka Snakeman - loeng]</Ref> kumas läbi mõte, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu ja laisk. Seda mõtet võib edasi kanda ka muudesse valdkondadesse. Süsteemide adminstreerimise näitel tasub korduvad käsitsi läbiviidavad tegevused skriptida (kolme-reegel s.t üle kolme korra tegevusi käsitsi ei tee). Loengust õppisin sedagi, et pädevus mingis valdkonnas ei pruugi teistele osapooltele alati paista pädevusena. Oma pädevust või kasu enda tegevusest tuleb osata kommunikeerida. Vastasel juhul võidakse sind ekslikult pidada mittevajalikuks või suisa laisaks.

<Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer ja Einar Koltšanov - loeng]</Ref>

<Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur - loeng]</Ref>

Jaan Priisalu mõtestas oma loengus <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu - loeng]</Ref> üsna hästi lahti küberkaitse olemuse. Me kõik tänapäeval enam-vähem aimame, et küberkaitse tähendab võitlust häkkerite rünnakute vastu või oma andmete turvalisuse kaitsmist või midagi ligilähedast. Priisalu defineeris küberkaitset kui eluviisi kaitset. Olgugi, et väga lakooniline kirjeldus, ütleb see ilmselt rohkem kui pikad ja lohisevad definitsioonid, mida oma peaga suudaks välja mõelda. Huvitav oli ka mõte sõdade ennustamisvõimaluste kohta kübertegevuse põhjal. Ehk siis eesootavast sõjategevusest andvat reeglina ette teada tegevused kübermaailmas.

<Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo - loeng]</Ref>

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Arvestuse saan järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse mulle teatavaks õppetöö alguses.
Kordusarvestusele saan registreerida ÕIS-is.
Kordusarvestused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Kordusarvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is.
RF õppekohal õppijale on arvestuse kordussooritused tasuta. <Ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</Ref>

===Küsimus 4===

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus:'''
Kui soovin kasutada varasemat töökogemust õppeainete arvestamisel esitan ÕIS-is vormikohase taotluse koos vajalike lisadega hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotluse koostamisega seotud küsimustes aitab õppekonsultant. Õppekava ja/või erialaspetsiifilistes küsimustes saan konsulteerida vastava aine õppejõu, õppekava juhi või VÕTA komisjoni liikmega. Taotlusele saan lisada varasemat töökogemust kirjeldava dokumente, tehtud tööde näidiseid ja kolmandate osapoolte tagasisidet.
VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse. <Ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord]</Ref> <Ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž|Korduma kippuvad küsimused 6. küsimus]</Ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Lahendus:'''
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>, <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng kaugõppe tudengitele]</Ref>.

Arveldus toimub igal semestril ja arvestus on kumulatiivne.
Seega esimese semestri eest esitatakse arve 27-26=1 EAP eest. Arve esitatakse summas 1*50 = 50 EUR.
Teise semestri eest esitatakse arve 2*27-(26+26) = 2 AP eest, mis summaliselt teeb 2*50 = 100 EUR.

=Viited=
<references />

User:Atambek

2016-10-18T20:38:21Z

Atambek: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Andres Tambek

Esitamise kuupäev:

== Essee ==

Kokkuvõtvalt oli Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine igati kasulik. Esiteks oli võimalik omandada elementaarne kirjaoskus IT Kolledžis toimetulekuks. Teisalt oli hea võimalus osa saada erialaspetsialistide edu- ja eksisammudest ning salvestada endale olulisi märksõnu nende edulugudest.

Sissejuhatavas loengus <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loeng 1]</Ref> ütles innustavad tervitussõnad rektori kt Peeter Loorents, luues esmakursuslastes meeldiva tunde, et ollakse õiges kohas. Seltskonnal, kelle seast enamusel on üks õppeperiood aastatetagusest ajast all, on selline tervitus igati omal kohal.
Esimesest loengus jätsin meelde õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tingimused. Samuti oli kasulik info stipendiumide taotlemise eeltingimuste kohta.

Teises loengus <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Loeng 2]</Ref> andis Kristjan Karmo soovitusi IT Kolledži pakutavast maksimumi võtmiseks. Samuti tutvustati loengus nõudeid ja anti näpunäiteid aine edukaks sooritamiseks.

Andres Küti loengust <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt - loeng]</Ref> jäi kõlama mõte, et koolil ja koolil on vahe. Tasub minna "ägedasse" kooli. Enda jaoks lugesin välja sõnumi, et ülikooli astumisel ei tasu kooli valikul piirduda formaalsete kriteeriumitega, vaid tasub kuulata kooliga kokku puutunud inimeste vahetut arvamust ja noppida sellest välja oma iva. Enamuse ainete puhul ülikoolis ei püüta sulle õpetada seda, mis on sildi peal, vaid mõtlemist ja lahenduste tuletamise loogikat üldiselt. Õpetatavat võib tõlgendada kui kirjaoskust, mis ei anna sulle samm-sammulist tegevusjuhist asjade mõistmiseks. Küll aga annab oskuse sõnu kokku lugeda. Õppimisel ei tasu keskenduda sildile, vaid tuleb enda jaoks lahti mõtestada, mil moel - olgu siis kas otseselt või kaudselt - selle aine läbimine mulle tulevikus kasuks tuleb.
Andres Kütt defineeris arhitekti ametit kui keerukuste juhtimist, kus kommunikatsioonil on oluline roll.

Testlio eestvedajate loengust <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel & Marko Kruustük (Testlio) - loeng]</Ref> sain teada, et startup-i ei defineeri ainuüksi see, et tegu on alustava ettevõttega. Täiendavaks kriteeriumiks on kiire kasvu ootus.
Kristel ja Marko Kruustük tegid lühikokkuvõtte tuntumatest Eesti päritolu idufirmadest - Transferwise, Pipedrive, GrabCad. GrabCadi asutaja, Hardi Meybaumiga, on olnud ka endal rõõm koos töötada - seda küll Crabcadi-eelsetel aegadel.
Lisaks andsid Kristel ja Marko ülevaate Testlio tekkimisest ja arengust. Tore on vaadata, kuidas inimesed oma tegevusest innustuvad ja teineteist täiendavad - üks testimisefanaatik ja teine rohkem koodiguru. Samuti jäi kõlama fokuseerimisvajadus - kõiges ei saa hea olla. Testlio näitel, kuigi algselt oli tegevusvaldkond laiem, otsustati ühel hetkel fookust piirata mobiiliäppide testimisele.

Lembitu Lingi loengust <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling aka Snakeman - loeng]</Ref> kumas läbi mõte, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu ja laisk. Seda mõtet võib edasi kanda ka muudesse valdkondadesse. Süsteemide adminstreerimise näitel tasub korduvad käsitsi läbiviidavad tegevused skriptida (kolme-reegel s.t üle kolme korra tegevusi käsitsi ei tee). Loengust õppisin sedagi, et pädevus mingis valdkonnas ei pruugi teistele osapooltele alati paista pädevusena. Oma pädevust või kasu enda tegevusest tuleb osata kommunikeerida. Vastasel juhul võidakse sind ekslikult pidada mittevajalikuks või suisa laisaks.

<Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer ja Einar Koltšanov - loeng]</Ref>

<Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur - loeng]</Ref>

<Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu - loeng]</Ref>

<Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo - loeng]</Ref>

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Arvestuse saan järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse mulle teatavaks õppetöö alguses.
Kordusarvestusele saan registreerida ÕIS-is.
Kordusarvestused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Kordusarvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is.
RF õppekohal õppijale on arvestuse kordussooritused tasuta. <Ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</Ref>

===Küsimus 4===

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus:'''
Kui soovin kasutada varasemat töökogemust õppeainete arvestamisel esitan ÕIS-is vormikohase taotluse koos vajalike lisadega hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotluse koostamisega seotud küsimustes aitab õppekonsultant. Õppekava ja/või erialaspetsiifilistes küsimustes saan konsulteerida vastava aine õppejõu, õppekava juhi või VÕTA komisjoni liikmega. Taotlusele saan lisada varasemat töökogemust kirjeldava dokumente, tehtud tööde näidiseid ja kolmandate osapoolte tagasisidet.
VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse. <Ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord]</Ref> <Ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž|Korduma kippuvad küsimused 6. küsimus]</Ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Lahendus:'''
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>, <Ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng kaugõppe tudengitele]</Ref>.

Arveldus toimub igal semestril ja arvestus on kumulatiivne.
Seega esimese semestri eest esitatakse arve 27-26=1 EAP eest. Arve esitatakse summas 1*50 = 50 EUR.
Teise semestri eest esitatakse arve 2*27-(26+26) = 2 AP eest, mis summaliselt teeb 2*50 = 100 EUR.

=Viited=
<references />