https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=AtatterICO wiki - User contributions [en]2026-05-08T05:09:09ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Team_ATW&diff=104607Team ATW2016-06-09T19:18:46Z<p>Atatter: /* Projekt */</p>
<hr />
<div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br />
==Meeskond==<br />
<br />
*'''Aleks Tatter''' <br />
*'''Vaiko Vällik'''<br />
<br />
== Idee ==<br />
Projekti ideeks on luua veebirakendus, kus kasutaja saab näha kokkuvõtet toimuvatest csgo espordi mängudest.<br />
== Projekt ==<br />
*Allalaadimine: [https://github.com/atatter/csgomatches/archive/master.zip]<br />
*Kasutaja: admin@csgomatches.com<br />
*Parool: Parool12#<br />
<br />
== Analüüs ==<br />
Must have:<br />
*Klientrakenduse kasutaja tahab näha listi espordi võistlusmängudest<br />
*Klientrakenduse kasutaja tahab iga mängu panuste koefitsenti näha<br />
*Klientrakenduse kasutaja tahab näha valitud kaarte<br />
*Näitab mängus olevate tiimide lineupi<br />
*Admin saab käsitsi mänge juurde lisada<br />
*Admin saab lisainfot mängule lisada<br />
*Klientrakenduse kasutajad saavad mängule kommentaare kirjutada<br />
Nice to have:<br />
*Tiimide vaheline ajalugu<br />
*Mängijate kohta info<br />
*Online skoor<br />
*Striimide lingid<br />
*Automaatselt toimiv süsteem<br />
<br />
<br />
== XML osa ==<br />
[http://www.upload.ee/files/5661715/XMLosa.rar.html XML link]<br />
<br />
== Retsensioonid ==<br />
<br />
== Retsensioon LuckyYou XML Osale ==<br />
Meeskond LuckyYou on loonud XML andmefaili erinevate loosimiste kohta, mis vastab nende projekti ideele. XML-i skeemifail ehk XSD ja XSLT on olemas ja vastavad nõuetele. <br />
Elementide sisu hoidmiseks on kasutatud CDATAT, mis on vägagi positiivne. Elementide nimed on Inglise keeles, pole kasutatud täpitähti ja muid küsitava kasutatavusega sümboleid. XML andmefail ise on korrektselt üles ehitatud ja konkreetne, midagi liigset ja sisutühja pole.<br />
<br />
== Retsensioon SHOP projektile ==<br />
<br />
Retsensioon<br />
<br />
Meeskond „SHOP“ on oma projekti kohta teinud väga hea analüüsi, mis on kokkuvõtev ja kergesti jälgitav. Ilusti on välja toodud must have ja should have funktsionaalsused ja muu. See aitab kergesti mõista, millega täpsemalt praegusel hetkel tegemist on. Andmebaasi olemeid on piisavalt, isegi päris palju rohkem, kui nõutud. Andmebaas on väga põhjalikult planeeritud.<br />
<br />
Solution ise on jaotatud kenasti erinevateks projektideks, tänu millele on asjadel kerge silma peal hoida. Kõik funktsionaalsus, mis veebirakenduses lubatud, töötab korrektselt. Koodi kohta väga halbu sõnu ei saa öelda, samuti on seda kenasti kommenteeritud.<br />
Disaini poolelt võib veebilehe kohta öelda seda, et see on vägagi simplistlikult lahendatud, ehk siis mingeid arusaamatusi ei tekkinud ja kõigest oli vägagi kerge aru saada ja seda oli üsnagi mugav kasutada, liigset ilustamist ja eye candyt ei olnud. <br />
<br />
Sisse logimisega probleeme pole, kokku võttes tuleb öelda et tehtud on väga korralik töö. Veebiteenus realiseerib endale ülesandeks toodud funktsioonid ja on mugav kasutada.<br />
<br />
<br />
<br />
== Logi == <br />
*20.03 - Lehe loomine ja XML osa esitamine</div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Team_ATW&diff=104606Team ATW2016-06-09T19:04:06Z<p>Atatter: </p>
<hr />
<div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br />
==Meeskond==<br />
<br />
*'''Aleks Tatter''' <br />
*'''Vaiko Vällik'''<br />
<br />
== Idee ==<br />
Projekti ideeks on luua veebirakendus, kus kasutaja saab näha kokkuvõtet toimuvatest csgo espordi mängudest.<br />
== Projekt ==<br />
*Allalaadimine: [https://github.com/atatter/csgomatches/archive/master.zip]<br />
== Analüüs ==<br />
Must have:<br />
*Klientrakenduse kasutaja tahab näha listi espordi võistlusmängudest<br />
*Klientrakenduse kasutaja tahab iga mängu panuste koefitsenti näha<br />
*Klientrakenduse kasutaja tahab näha valitud kaarte<br />
*Näitab mängus olevate tiimide lineupi<br />
*Admin saab käsitsi mänge juurde lisada<br />
*Admin saab lisainfot mängule lisada<br />
*Klientrakenduse kasutajad saavad mängule kommentaare kirjutada<br />
Nice to have:<br />
*Tiimide vaheline ajalugu<br />
*Mängijate kohta info<br />
*Online skoor<br />
*Striimide lingid<br />
*Automaatselt toimiv süsteem<br />
<br />
<br />
== XML osa ==<br />
[http://www.upload.ee/files/5661715/XMLosa.rar.html XML link]<br />
<br />
== Retsensioonid ==<br />
<br />
== Retsensioon LuckyYou XML Osale ==<br />
Meeskond LuckyYou on loonud XML andmefaili erinevate loosimiste kohta, mis vastab nende projekti ideele. XML-i skeemifail ehk XSD ja XSLT on olemas ja vastavad nõuetele. <br />
Elementide sisu hoidmiseks on kasutatud CDATAT, mis on vägagi positiivne. Elementide nimed on Inglise keeles, pole kasutatud täpitähti ja muid küsitava kasutatavusega sümboleid. XML andmefail ise on korrektselt üles ehitatud ja konkreetne, midagi liigset ja sisutühja pole.<br />
<br />
== Retsensioon SHOP projektile ==<br />
<br />
Retsensioon<br />
<br />
Meeskond „SHOP“ on oma projekti kohta teinud väga hea analüüsi, mis on kokkuvõtev ja kergesti jälgitav. Ilusti on välja toodud must have ja should have funktsionaalsused ja muu. See aitab kergesti mõista, millega täpsemalt praegusel hetkel tegemist on. Andmebaasi olemeid on piisavalt, isegi päris palju rohkem, kui nõutud. Andmebaas on väga põhjalikult planeeritud.<br />
<br />
Solution ise on jaotatud kenasti erinevateks projektideks, tänu millele on asjadel kerge silma peal hoida. Kõik funktsionaalsus, mis veebirakenduses lubatud, töötab korrektselt. Koodi kohta väga halbu sõnu ei saa öelda, samuti on seda kenasti kommenteeritud.<br />
Disaini poolelt võib veebilehe kohta öelda seda, et see on vägagi simplistlikult lahendatud, ehk siis mingeid arusaamatusi ei tekkinud ja kõigest oli vägagi kerge aru saada ja seda oli üsnagi mugav kasutada, liigset ilustamist ja eye candyt ei olnud. <br />
<br />
Sisse logimisega probleeme pole, kokku võttes tuleb öelda et tehtud on väga korralik töö. Veebiteenus realiseerib endale ülesandeks toodud funktsioonid ja on mugav kasutada.<br />
<br />
<br />
<br />
== Logi == <br />
*20.03 - Lehe loomine ja XML osa esitamine</div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine&diff=103765Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine2016-05-25T20:22:09Z<p>Atatter: /* Projekti kaitsmisele registreerumine */</p>
<hr />
<div>=Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine=<br />
==Eesmärk==<br />
Õppeaine eesmärgiks on tutvustada õppijale XML märgendikeelel baseeruvaid hajuslahendusi ja nende loomise võimalusi ning arendada õppijates .Net raamistiku vahenditega tarkvara arendamisoskuseid<br />
<br />
==Lühitutvustus==<br />
Õppeaines käsitletakse XML märgendikeelt ning veebiteenuseid. Kursuse käigus disainitakse, koostatakse ja testitakse veebiteenustel ning XML märgendikeelel põhinevaid lahendusi.<br />
<br />
==Õpiväljundid==<br />
* Õppija oskab kasutada XML märgendikeelt keerulisema strukuuriga andmete hoidmiseks ja esitamiseks struktureeritud kujul.<br />
* Õppija oskab avalikult kättesaadavate juhendite abil koostada lihtsamaid klientrakendusi levinud veebiteenustele.<br />
* Õppija oskab luua lihtsamaid veebiteenuseid kasutades selleks .Net raamistiku tehnoloogiaid ning vahendeid.<br />
* Õppija teab veebiteenuste turvamiseks kasutatavaid tehnoloogiaid ja vahendeid ning oskab leid tavaolukorras rakendada.<br />
* Õppija teab ning oskab kirjeldada hajusrakenduste kasutusvaldkondi ning nende arhitektuure.<br />
* Õppija oskab töötada 3-5 liikmelises meeskonnas.<br />
<br />
==Õppejõud==<br />
Mait Poska<br />
* mait.poska<ät> itcollege.ee või mait.poska <ät> netgroup.ee<br />
* Skype: minamait<br />
* +372 53 469 734<br />
<br />
==Hinne==<br />
<br />
<!--Hinde kujunemisel arvestatakse kahte osa:<br />
alamosast:<br />
**XML andmefail<br />
**Veebirakendus<br />
**Veebiteenus<br />
*Eksam(45%), mis koosneb kahest osast:<br />
**Teooria, mis annab sellest 20%<br />
**Praktiline osa, mis annab sellest 25%<br />
--><br />
<br />
* <ins>Hinne</ins> ('''100p / 100%''') - Hinde kujunemisel arvestatakse kahte tööd:<br />
** [[Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2016]], mi moodustab hindest 55%. '''55p''' (koosneb kolmest osast) (vähemalt 51%)<br />
*** XML (xsd, xslt) '''5p'''<br />
**** Retsensioonid XLM-i kohta '''2p'''<br />
*** Veebiteenus '''18p'''<br />
**** Veebiteenuse analüüs '''3p'''<br />
**** Retsensioonid Veebiteenuse kohta '''3p'''<br />
*** Klientrakendus veebiteenusele '''18p'''<br />
**** Retsensioonid Klientrakenduse kohta '''3p'''<br />
*** Esitlus '''3p'''<br />
** <ins>Individuaalne teadmiste kontroll</ins> '''45p'''<br />
*** Teooria (Test) '''20p''' (tulemus vähemalt 51%)<br />
*** Praktiline (Programmeerimine) '''25p''' (tulemus vähemalt 51%)<br />
<br />
<!--<br />
Hinne kujuneb järgmiselt:<br />
* Iga grupitöö vahekaitsmine annab kuni 10 punkti (kokku siis 30 punkti)<br />
* Lõppkaitsmine annab 30 punkti (kõik kolm tööd koos, koos paranduste ja täiendustega)<br />
* Iga grupp saab lisaks iga liikme kohta 20 punkti, mis tuleb grupi sees vastavalt panusele jagada (näiteks kolmeliikmeline grupp saab 60 punkti, neljaliikmeline 80 punkti jne).<br />
* Valikvastustega test (kuni 20 punkti)<br />
* Eksamieeldus on see, et tuleb anda tähtajaks neli hinnangut (üks hinnang XML failile, üks veebiteenusele, üks veebiteenustele tehtud rakendustele ning üks projektile kokkuvõtvalt).<br />
--><br />
<!--Aasta 2012(praegu) [[Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2012]]<br />
<br />
Aastal 2011 olnud teemad[[Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2011]]<br />
--><br />
<br />
[[Võrgurakendused II: 2011 kevadel valminud kodutööd]]<br />
<br />
==Tähtajad==<br />
<!--* Teema ning meeskonna koosseis peab olema õppejõuga kooskõlastatud hiljemalt 21. veebruar 2011.--><br />
<br />
* '''XML fail'''<br />
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''20.03.2016'''<br />
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''27.03.2016'''<br />
<br />
* '''Veebiteenus'''<br />
**Veebiteenuse analüüs peab olema valmis ja kirjeldatud wikilehel hiljemalt '''17.04.2016'''<br />
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29.05.2016'''<br />
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''08.06.2016'''<br />
* '''Klientrakendused''' <br />
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29.05.2016'''<br />
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''08.06.2016'''<br />
<br />
<!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br />
** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 28.mai 2013<br />
** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br />
** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!<br />
--><br />
<br />
==Retsensioonid==<br />
<br />
Iga grupp peab tegema lisaks igale grupitööle vastavalt ka 2 retsensiooni. Retsensioonid võib teha vabalt valitud gruppide tööde kohta. Tingimuseks on see, et ühe töö kohta saab teha maksimaalselt kolm retsensiooni.<br />
<br />
Seega kokku tuleb esitada 6 retsensiooni ühel grupil.<br />
<br />
<!--<br />
Lisaks iga grupp, kelle töö kohta retsensioon tehakse saab iga töö kohta boonuseks ühe punkti. Seega võib koguneda igale grupile kokku 6 boonuspunkti kolme töö eest.--><br />
<ins>Lisaks tuleb silmas pidada retsensioonide minimaalseid pikkusi projektide kohta.</ins> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2012#Retsensioonid Retsensioonide minimaalsed pikkused]<br />
<br />
==Meeskonnad==<br />
Ühte meeskonda võib kuuluda 3 kuni 4 tudengit. Gruppi kuuluvate tudengite nimekiri kinnitatakse esimese projekti esitamisega.<br />
<br />
==Projekti kaitsmisele registreerumine==<br />
Siia lisada meeskonna nimetus ja wiki leht. Palun aegu täita järjest võimaluse korral. <br />
<br />
Kolmapäev<br />
<br />
*08:15 - [[Meeskond: Travo 2.0]]<br />
*08:30 - LuckyYou<br />
*08:45 - <br />
*09:00 - Givela<br />
*09:15 - <br />
*09:30 - <br />
<br />
Neljapäev<br />
<br />
*08:15 - <br />
*08:30 - <br />
*08:45 - <br />
*09:00 - <br />
*09:15 - [[BurgerAce]]<br />
*09:30 - Meeskond SHOP<br />
<br />
*10:00 - [[Loading]] <br />
*10:15 - <br />
*10:30 -<br />
*10:45 - Team ATW<br />
*11:00 - Spendings<br />
*11:15 - [[Undress Gaver]]<br />
<br />
<!--<br />
Kolmapäev<br />
<br />
*08:15 - <br />
*08:30 - <br />
*08:45 - <br />
*09:00 - <br />
*09:15 - <br />
*09:30 - <br />
Esmaspäev - 25.mai<br />
*12:00 - Tab<br />
*12:15 - SimpleShow<br />
*12:30 - Liisa ja Poisid<br />
*12:45 - Vertigo<br />
*13:00 - KRTT<br />
*13-15 -<br />
<br />
Teisipäev - 26.mai<br />
<br />
*10:00 - Variable Moods II (recipe)<br />
*10:15 - Meeskond Valar Morghulis<br />
*10:30 - Dot muzei<br />
*10:45 - Taandarendajad<br />
*11:00 - Artur ja sõbrad<br />
*11:15 - Qwerty<br />
<br />
<br />
--><br />
<br />
=Teemad=<br />
=XML failivorming ja sellega seotud tehnoloogiad=<br />
<br />
==XML failivorming==<br />
<!--===Loengusalvestused===<br />
<br />
* '''Esimese loengu salvestus http://enos.itcollege.ee/~htahis/VRII/WR2%20-%20Loeng%201/WR2%20-%20Loeng%201.html'''<br />
* '''Teise loengu salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/9264dd7c-990a-4e3f-9045-1a7a5e04039b'''<br />
** Teise loengu näited: http://enos.itcollege.ee/~htahis/VRII/Praktikum2%20(loeng2)/<br />
--><br />
<br />
===Teooria=== <br />
* XML failid<br />
** Kippar, J. "XML rakendused", TLU:2009 http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/kursused/10/xmlrak/trykk/xmlrak.pdf<br />
** XMLi rakendused ainekursuse leht by Jaagup Kippar http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/kursused/10/xmlrak/juht.html<br />
** Introduction to XML by w3schools.com http://www.w3schools.com/xml/xml_whatis.asp<br />
* XSLT - XML failide transformeerimine ehk stiilifailid<br />
** XSLT Tutorial by w3schools.com http://www.w3schools.com/xsl/default.asp<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Praktikum:_XML_failide_valideerimine_(XSD,_DTD)_ning_XML_stiilide_(XSLT)_loomine_,_VR2.3 Lugemiseks ja harjutamiseks]<br />
<br />
===Praktika===<br />
<br />
<!--<br />
* [[Praktikum: XML failide loomine vol 2, VR2.2]]<br />
* [[Praktikum: XML failide lugemine ja muutmine .Net vahenditega, VR2.3]]<br />
<br />
--><br />
<!-- * [[Praktikum: XML failide loomine ja nende skeemifailid(XSD), VR2.1]]<br />
*[[Praktikum: XML andmefailidest päringute tegemine VR2.2]]<br />
* [[Praktikum: XML failide valideerimine (XSD, DTD) ning XML stiilide (XSLT) loomine , VR2.3]]--><br />
<br />
*[[Praktikum: XML failide loomine(VR2.1)]]<br />
*[[Praktikum: XML failide valideerimine (XSD, DTD) ning XML stiilide (XSLT) loomine , VR2.3]]<br />
<!-- *[[Praktikum: XML andmefailidest päringute loomine(VR2.2)]]<br />
*[[Praktikum: XML skeemifailid(VR2.3)]]--><br />
<br />
=Veebiteenused=<br />
<!-- ==Loengud== --><br />
Käesolevas blokis räägitakse veebiteenuste loomisest kasutades Microsofti tehnoloogiaid nagu Microsoft Windows Communication Foundation ja ASP.NET MVC Web API<br />
<br />
Antud kursuse raames käsitletakse kahte liiki veebiteenuseid:<br />
*SOAP protokollil baseeruvad teenused<br />
*RESTful veebitennused<br />
<br />
==Andmebaasi loomine==<br />
Enne kui saame hakata looma veebiteenuseid, mis tagastavad erinevaid andmeid või võimdaldavad neid salvestada, on meil vaja andmebaasi, kus hoida informatsioonid. Käesoleva kursuse raames kasutatakse andmebaasi loomiseks '''Entity Frameworki(EF)''' ja '''Code First''' lähenemist.<br />
<br />
===Entity Framework===<br />
<br />
Enne Entity Frameworkiga tutvumist, tuleb lahti seletada mõiste ORM. ORM pakub raamistiku objektorienteeritud domeeni mudeli sidumiseks (mapping) traditsiooniliste relatsiooniandmebaasidega.<br />
<br />
Entity Framework on ORM, mis võimaldab .NET arendajatel tegeleda relatsiooniliste andmetega, kasutades samal ajal ära domeenimudelied. EFi kasutades ei ole vaja andmetele ligipääsuks andmebaasis kirjutada ise koodi, vaid ORM genereerib selle meie eest. <br />
<br />
EFi (või mõne muu ORMi) kasutamine võimaldab hoida kokku arendusaega, kuna arendajal ei ole vajalik kirjutada SQLi ega eraldi koodi, et andmebaasis olevatele andmetele ligipääseda. Samas tuleb olla ORMi kasutamisega ettevaatlik, kuna võrreldes traditsiooniliselt kirjutatud SQLiga on selle jõudlus ~30% nõrgem.<br />
<br />
Vt. Enity Frameworki raamistiku API: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/dn223258(v=vs.113).aspx<br />
<br />
'''Andmebaasi loomine kasutades Entity Frameworki'''<br />
<br />
Tänasel päeval on Entity Frameworki puhul kuuldud arvatavasti kõige rohkem Code First lähenemisest, kus kõige pealt luuakse domeenimudel(klassid) ning selle põhjal genereeritakse andmebaas. Samas ei tohi unustada, et tarkvara on võimalik arendada ka stiilis, kus andmebaas on juba olemas ning selle põhjal luuakse domeenimudel Sellist lähenemist kutsutakse Database First arendamiseks. <br />
<br />
<br />
*Uus andmebaas<br />
**''Model First'' - Luuakse graafiliselt mudel, mille põhjal on võimalik genereerida andmebaas ja domeenimudel<br />
***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/vstudio/cc716703(v=vs.100).aspx<br />
**''Code First'' - Kirjeldatakse domeenimudel, mille põhjal luuakse andmebaas<br />
<br />
*Olemasolev andmebaas<br />
**''Database first'' - Mudel koos domeenimudeliga genereeritakse andmebaasi põhjal<br />
***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/vstudio/cc716703(v=vs.100).aspx <br />
**''Code First'' - Domeenimudel klassidega genereeritakse olemasolevat andmebaasti<br />
***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/jj200620.aspx<br />
<br />
===Code First===<br />
Nagu eelpool mainitud, siis selle kursuse käigus vaatleme eelkõige "kood enne" lähenemist. <br />
<br />
Esimese sammuna peaksime ära kirjeldama oma andmemudeli. Code First lähenemise puhul ei pea arendaja teoorias andmebaasist midagi teadma, vaid peab ära defineerima lihtsalt andmestruktuurid ning andmebaas luuakse selle põhjal. Paratamtult tuleb siiski keerulisemate andmete mudelleerimise juures mõista ka relatsioonilise andmebaasi tööpõhimõtteid. <br />
<br />
Vt. lihtsa andmebaasi loomist siit: https://msdn.microsoft.com/en-us/data/jj193542<br />
<br />
Nagu ka videost on näha, siis üks põhiline probleem, millega kokku puutume on domeenimudeli muutumine. Meie objekt-orienteeritud maailmas ei ole andmemudeli(klassi) struktuuri muutmine üldjuhul keerukas(kui on vaja lisada mõni väli, või midagi ära kaotada). Kui aga mängus on ka andmebaas, siis peab arvestama, et nende muutuste tegemine on keerulisem, kuna raamistik peab hoolitsema selle eest, et andmebaasis ei tekiks andmekadusid. Muutused domeenimudelis toovad kaasa ka muutused andmebaasi struktuurides. Selle jaoks tuleb kasutusele võtta '''Code First Migrations''', kus kirjeldatakse ära, kuidas muutused andmebaasi struktuuris peaks toimuma. Nagu eelpool toodud näites on näha, siis õnneks suudab migratsioone raamistik üldjoontes ise genereerida.<br />
<br />
Kui kasutada Code First lähenemist, tuleb valida ka strateegia andmebaasi loomiseks, mis on kirjeldatud siin: http://www.entityframeworktutorial.net/code-first/database-initialization-strategy-in-code-first.aspx<br />
<br />
Vt. Code First Migrations lubamine projektis: http://www.asp.net/mvc/overview/getting-started/getting-started-with-ef-using-mvc/migrations-and-deployment-with-the-entity-framework-in-an-asp-net-mvc-application<br />
*pööra tähelepanu andmebaasi uuendamisele, kui mudel on muutunud ''add-migration'' käsk<br />
<br />
==Lihtsamate päringute loomine kasutades LINQt==<br />
===Teooria===<br />
*[[Linq päringukeel]]<br />
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/library/bb738550(v=vs.110).aspx LINQs olemasolevad meetodid] <br />
*101 LINQ Samples: http://code.msdn.microsoft.com/101-LINQ-Samples-3fb9811b<br />
*Getting Started with LINQ in C#: http://msdn.microsoft.com/en-us/library/bb397933.aspx<br />
<br />
===Praktika===<br />
<!--<br />
[[Praktikum:LINQ päringukeele meeldetuletus VR2.3]] --><br />
<br />
==Veebiteenuste loomine==<br />
*Creating a Web API that Supports CRUD Operations: http://www.asp.net/web-api/overview/creating-web-apis/creating-a-web-api-that-supports-crud-operations<br />
===REST teenused===<br />
'''REST teenuste põhimõtted'''<br />
Alljärgnevalt on teoreetiline lugemismaterjal, mis aitab lihtsustada REST teenuste põhimõtetest arusaamist.<br />
<br />
*[http://www.drdobbs.com/web-development/restful-web-services-a-tutorial/240169069 Sissejuhatus REST teenustesse]<br />
*[https://www.ics.uci.edu/~fielding/pubs/dissertation/fielding_dissertation.pdf Roy Fieldingi doktoritöö ]<br />
*[http://rest.elkstein.org/ Olulisemad mõisted ja mõned koodinäited REST teenustest]<br />
<br />
<br />
'''REST teenuste loomine'''<br />
Alljärgnevalt on toodud välja materjal, kus räägitakse kuidas ASP.NET Web API abil luua veebiteenuseid.<br />
<br />
*[http://www.asp.net/web-api/overview/getting-started-with-aspnet-web-api/tutorial-your-first-web-api REST teenuste loomine]<br />
<br />
==SOAP teenused==<br />
<br />
==Andmebaasiga ühendumine==<br />
* Database Connectivity using WebService http://www.c-sharpcorner.com/UploadFile/raj1979/DatabaseWebService01142008011107AM/DatabaseWebService.aspx<br />
<br />
==Veebiteenuste turvamine==<br />
* Securing ASP.Net Web Services with Forms Authentication http://dotnetslackers.com/articles/aspnet/Securing-ASP-Net-Web-Services-with-Forms-Authentication.aspx<br />
*[[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine, VR2.9]]<br />
<br />
==Praktika==<br />
<!-- <br />
*[[Praktikum VR 2.4 OOP meeldetuletus]]<br />
*[[Praktikum VR 2.5 Päringud Andmebaasist]]<br />
--><br />
<br />
=Veebiteenuste kasutamine=<br />
==Praktika==<br />
<!--<br />
* [[Praktikum: Flickr'i veebiteenuse rakendus, VR2.10]]<br />
<br />
[[Praktikum: Flickr'i veebiteenusele klientrakenduse loomine]]--><br />
[[Praktikum: REST veebiteenusele klientrakenduse loomine]]<br />
<br />
=Arhiiv=<br />
==2012 Kevad==<br />
===Loengud===<br />
* '''Esimese loengu salvestus, kus räägiti XML andmefailist asub siin: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/d590aaa6-2d08-4852-9db6-42041cc7e438 '''<br />
* '''Teise loengu salvestus, kus räägiti XML skeemidest ja transformatsioonidest asub siin: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/fa1431fb-3b80-42a3-a7de-f18fe6a1d3ae '''<br />
**Teises loengus tehtud näited, asuvad siin: http://enos.itcollege.ee/~mposka/Vorgurakendused_II_2012/Paevaope/Loengud/Loeng2/<br />
<br />
* '''Kolmas loeng, kus räägiti LINQ'st: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bbb940ea-fb20-49b4-9d5b-7b2e41f1ac39 '''<br />
**Kolmandas loengus tehtud näited asuvad siin: http://enos.itcollege.ee/~mposka/Vorgurakendused_II_2012/Paevaope/Loengud/Loeng3/<br />
* ''' Neljas loeng: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/7b97f540-e6e1-4bbb-99c3-04e9833b690b '''<br />
* ''' Viies loeng. Lihtsa veebiteenuse loomise algus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/7babae6b-fd76-4564-b60b-d30f82d3d2cf<br />
* ''' Kuues loeng. <i>Windows Communication Foundation</i>: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/78ee4f6d-e7d5-47e0-92b9-824331027bbd<br />
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/c5abc659-5d25-4e7c-bbdb-f054dfd99c3f Loeng 12.03.2012]<br />
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/8c5b7bba-7f5f-4a2c-b143-473ea810ac34 Loeng 19.03.2012]<br />
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/c5abc659-5d25-4e7c-bbdb-f054dfd99c3f Loeng 02.04.2012 - WCF Turvalisus]<br />
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/6aba1a81-fab2-418d-bb70-969dbe97de9e Loeng 09.04.2012]<br />
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/ecce8a28-6bed-4164-9443-3cd784197489 Loeng 16.04.2012]<br />
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4115cf45-538e-42d3-bf1f-f28504e3a18e Loeng 23.04.2012 - Bing teenuse kasutamine]<br />
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/1f36208f-fa14-41c2-bb7e-75f7a4ffd765 Loeng 07.05.2012(Asjalikum jutt algab 40min kandist]<br />
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bdfcb5f2-698d-4429-a485-a40d51c74ded Loeng 14.05.2012 Gunnar]<br />
===Praktikumid===<br />
* [[Praktikum: XML failide loomine, VR2.1]]<br />
* [[Linq_päringukeel|Praktikum: LINQ päringute tegemine XML-i peal, VR2.2]]<br />
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.09%5d%20Praktikum%202%20/ Praktikumi näide]<br />
* [[Praktikum: XML failide valideerimine (XSD, DTD) ning XML stiilide (XSLT) loomine , VR2.3]]<br />
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.16%5d%20Praktikum%203/ Praktikumi näide]<br />
* [[Praktikum: XML failidega töötamine (kokkuvõttev praktikum), VR2.4]]<br />
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.23%5d%20Praktikum%204/ Praktikumi näide]<br />
* [[Praktikum: Lihtne andmebaasil veebiteenus, VR2.6]]<br />
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.08%5d%20Praktikum%206/ Praktikumi näide]<br />
* [[Praktikum: Veebiteenuse loomine Windows Communication Foundation abil, VR2.7]]<br />
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.15%5d%20Praktikum%208/ Praktikumi näide]<br />
* Praktikum: Object Orientated crash, VR2.8<br />
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.22%5d%20Praktikum%209/ Praktikumi näide]<br />
* [[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine, VR2.9]]<br />
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.04.05%5d%20Praktikum%2010/ Praktikumi näide]<br />
* [[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine jätk, VR2.10]]<br />
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.04.13%5d%20Praktikum%2011/ Praktikumi näide]<br />
* [[Praktikum: Lihtne andmebaasil veebiteenus, VR2.6]]<br />
<!--<br />
* [[Praktikum: Lihtne andmebaasil veebiteenus 2 (mitme tabeliga), VR2.7]]<br />
* [[Praktikum: Rollipõhine kasutajahaldus veebiteenuses, VR2.8]]<br />
--><br />
===Meeskonnad 2012===<br />
*[[Hello Kitty]]<br />
*[[TTiim]]<br />
*[[Meeskond "Harold"|Harold]]<br />
*[[Meeskond "WP"]]<br />
<br />
*Meeskond "[[-.-]]"*<br />
** Erki Miilberg (projektijuht)<br />
** Kalev Vallsalu <br />
** Oliver Naaris<br />
** Margo Kuustik<br />
<br />
* Meeskond "[[PhoneBook]]"<br />
**Lauri Jansen<br />
**Tanel Jüris<br />
**Madis Rääk<br />
<br />
*Meeskond "[[LLL]]"<br />
** Joonas Püüa<br />
** Janno Toomingas<br />
** Janek Kople<br />
** Roland Krindal<br />
<br />
*Meeskond "[[Peeter VR2]]"<br />
** Lennart Lüsi<br />
** Kairo Koik<br />
** Marek Kikas<br />
** Kaivar Kull<br />
<br />
*[[Meeskond ".NOT"]]<br />
** Martin Kosk<br />
** Kalmer Tart<br />
** Martin Aarne<br />
** Gert Glükmann</div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine&diff=103751Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine2016-05-25T14:44:54Z<p>Atatter: /* Projekti kaitsmisele registreerumine */</p>
<hr />
<div>=Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine=<br />
==Eesmärk==<br />
Õppeaine eesmärgiks on tutvustada õppijale XML märgendikeelel baseeruvaid hajuslahendusi ja nende loomise võimalusi ning arendada õppijates .Net raamistiku vahenditega tarkvara arendamisoskuseid<br />
<br />
==Lühitutvustus==<br />
Õppeaines käsitletakse XML märgendikeelt ning veebiteenuseid. Kursuse käigus disainitakse, koostatakse ja testitakse veebiteenustel ning XML märgendikeelel põhinevaid lahendusi.<br />
<br />
==Õpiväljundid==<br />
* Õppija oskab kasutada XML märgendikeelt keerulisema strukuuriga andmete hoidmiseks ja esitamiseks struktureeritud kujul.<br />
* Õppija oskab avalikult kättesaadavate juhendite abil koostada lihtsamaid klientrakendusi levinud veebiteenustele.<br />
* Õppija oskab luua lihtsamaid veebiteenuseid kasutades selleks .Net raamistiku tehnoloogiaid ning vahendeid.<br />
* Õppija teab veebiteenuste turvamiseks kasutatavaid tehnoloogiaid ja vahendeid ning oskab leid tavaolukorras rakendada.<br />
* Õppija teab ning oskab kirjeldada hajusrakenduste kasutusvaldkondi ning nende arhitektuure.<br />
* Õppija oskab töötada 3-5 liikmelises meeskonnas.<br />
<br />
==Õppejõud==<br />
Mait Poska<br />
* mait.poska<ät> itcollege.ee või mait.poska <ät> netgroup.ee<br />
* Skype: minamait<br />
* +372 53 469 734<br />
<br />
==Hinne==<br />
<br />
<!--Hinde kujunemisel arvestatakse kahte osa:<br />
alamosast:<br />
**XML andmefail<br />
**Veebirakendus<br />
**Veebiteenus<br />
*Eksam(45%), mis koosneb kahest osast:<br />
**Teooria, mis annab sellest 20%<br />
**Praktiline osa, mis annab sellest 25%<br />
--><br />
<br />
* <ins>Hinne</ins> ('''100p / 100%''') - Hinde kujunemisel arvestatakse kahte tööd:<br />
** [[Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2016]], mi moodustab hindest 55%. '''55p''' (koosneb kolmest osast) (vähemalt 51%)<br />
*** XML (xsd, xslt) '''5p'''<br />
**** Retsensioonid XLM-i kohta '''2p'''<br />
*** Veebiteenus '''18p'''<br />
**** Veebiteenuse analüüs '''3p'''<br />
**** Retsensioonid Veebiteenuse kohta '''3p'''<br />
*** Klientrakendus veebiteenusele '''18p'''<br />
**** Retsensioonid Klientrakenduse kohta '''3p'''<br />
*** Esitlus '''3p'''<br />
** <ins>Individuaalne teadmiste kontroll</ins> '''45p'''<br />
*** Teooria (Test) '''20p''' (tulemus vähemalt 51%)<br />
*** Praktiline (Programmeerimine) '''25p''' (tulemus vähemalt 51%)<br />
<br />
<!--<br />
Hinne kujuneb järgmiselt:<br />
* Iga grupitöö vahekaitsmine annab kuni 10 punkti (kokku siis 30 punkti)<br />
* Lõppkaitsmine annab 30 punkti (kõik kolm tööd koos, koos paranduste ja täiendustega)<br />
* Iga grupp saab lisaks iga liikme kohta 20 punkti, mis tuleb grupi sees vastavalt panusele jagada (näiteks kolmeliikmeline grupp saab 60 punkti, neljaliikmeline 80 punkti jne).<br />
* Valikvastustega test (kuni 20 punkti)<br />
* Eksamieeldus on see, et tuleb anda tähtajaks neli hinnangut (üks hinnang XML failile, üks veebiteenusele, üks veebiteenustele tehtud rakendustele ning üks projektile kokkuvõtvalt).<br />
--><br />
<!--Aasta 2012(praegu) [[Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2012]]<br />
<br />
Aastal 2011 olnud teemad[[Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2011]]<br />
--><br />
<br />
[[Võrgurakendused II: 2011 kevadel valminud kodutööd]]<br />
<br />
==Tähtajad==<br />
<!--* Teema ning meeskonna koosseis peab olema õppejõuga kooskõlastatud hiljemalt 21. veebruar 2011.--><br />
<br />
* '''XML fail'''<br />
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''20.03.2016'''<br />
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''27.03.2016'''<br />
<br />
* '''Veebiteenus'''<br />
**Veebiteenuse analüüs peab olema valmis ja kirjeldatud wikilehel hiljemalt '''17.04.2016'''<br />
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29.05.2016'''<br />
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''08.06.2016'''<br />
* '''Klientrakendused''' <br />
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29.05.2016'''<br />
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''08.06.2016'''<br />
<br />
<!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br />
** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 28.mai 2013<br />
** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br />
** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!<br />
--><br />
<br />
==Retsensioonid==<br />
<br />
Iga grupp peab tegema lisaks igale grupitööle vastavalt ka 2 retsensiooni. Retsensioonid võib teha vabalt valitud gruppide tööde kohta. Tingimuseks on see, et ühe töö kohta saab teha maksimaalselt kolm retsensiooni.<br />
<br />
Seega kokku tuleb esitada 6 retsensiooni ühel grupil.<br />
<br />
<!--<br />
Lisaks iga grupp, kelle töö kohta retsensioon tehakse saab iga töö kohta boonuseks ühe punkti. Seega võib koguneda igale grupile kokku 6 boonuspunkti kolme töö eest.--><br />
<ins>Lisaks tuleb silmas pidada retsensioonide minimaalseid pikkusi projektide kohta.</ins> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2012#Retsensioonid Retsensioonide minimaalsed pikkused]<br />
<br />
==Meeskonnad==<br />
Ühte meeskonda võib kuuluda 3 kuni 4 tudengit. Gruppi kuuluvate tudengite nimekiri kinnitatakse esimese projekti esitamisega.<br />
<br />
==Projekti kaitsmisele registreerumine==<br />
Siia lisada meeskonna nimetus ja wiki leht. Palun aegu täita järjest võimaluse korral. <br />
<br />
Kolmapäev<br />
<br />
*08:15 - [[Meeskond: Travo 2.0]]<br />
*08:30 - LuckyYou<br />
*08:45 - <br />
*09:00 - Givela<br />
*09:15 - <br />
*09:30 - <br />
<br />
Neljapäev<br />
<br />
*08:15 - <br />
*08:30 - <br />
*08:45 - <br />
*09:00 - BurgerAce<br />
*09:15 - <br />
*09:30 - Meeskond SHOP<br />
<br />
*10:00 - [[Loading]] <br />
*10:15 - Team ATW<br />
*10:30 -<br />
*10:45 - <br />
*11:00 - Spendings<br />
*11:15 - [[Undress Gaver]]<br />
<br />
<!--<br />
Kolmapäev<br />
<br />
*08:15 - <br />
*08:30 - <br />
*08:45 - <br />
*09:00 - <br />
*09:15 - <br />
*09:30 - <br />
Esmaspäev - 25.mai<br />
*12:00 - Tab<br />
*12:15 - SimpleShow<br />
*12:30 - Liisa ja Poisid<br />
*12:45 - Vertigo<br />
*13:00 - KRTT<br />
*13-15 -<br />
<br />
Teisipäev - 26.mai<br />
<br />
*10:00 - Variable Moods II (recipe)<br />
*10:15 - Meeskond Valar Morghulis<br />
*10:30 - Dot muzei<br />
*10:45 - Taandarendajad<br />
*11:00 - Artur ja sõbrad<br />
*11:15 - Qwerty<br />
<br />
<br />
--><br />
<br />
=Teemad=<br />
=XML failivorming ja sellega seotud tehnoloogiad=<br />
<br />
==XML failivorming==<br />
<!--===Loengusalvestused===<br />
<br />
* '''Esimese loengu salvestus http://enos.itcollege.ee/~htahis/VRII/WR2%20-%20Loeng%201/WR2%20-%20Loeng%201.html'''<br />
* '''Teise loengu salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/9264dd7c-990a-4e3f-9045-1a7a5e04039b'''<br />
** Teise loengu näited: http://enos.itcollege.ee/~htahis/VRII/Praktikum2%20(loeng2)/<br />
--><br />
<br />
===Teooria=== <br />
* XML failid<br />
** Kippar, J. "XML rakendused", TLU:2009 http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/kursused/10/xmlrak/trykk/xmlrak.pdf<br />
** XMLi rakendused ainekursuse leht by Jaagup Kippar http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/kursused/10/xmlrak/juht.html<br />
** Introduction to XML by w3schools.com http://www.w3schools.com/xml/xml_whatis.asp<br />
* XSLT - XML failide transformeerimine ehk stiilifailid<br />
** XSLT Tutorial by w3schools.com http://www.w3schools.com/xsl/default.asp<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Praktikum:_XML_failide_valideerimine_(XSD,_DTD)_ning_XML_stiilide_(XSLT)_loomine_,_VR2.3 Lugemiseks ja harjutamiseks]<br />
<br />
===Praktika===<br />
<br />
<!--<br />
* [[Praktikum: XML failide loomine vol 2, VR2.2]]<br />
* [[Praktikum: XML failide lugemine ja muutmine .Net vahenditega, VR2.3]]<br />
<br />
--><br />
<!-- * [[Praktikum: XML failide loomine ja nende skeemifailid(XSD), VR2.1]]<br />
*[[Praktikum: XML andmefailidest päringute tegemine VR2.2]]<br />
* [[Praktikum: XML failide valideerimine (XSD, DTD) ning XML stiilide (XSLT) loomine , VR2.3]]--><br />
<br />
*[[Praktikum: XML failide loomine(VR2.1)]]<br />
*[[Praktikum: XML failide valideerimine (XSD, DTD) ning XML stiilide (XSLT) loomine , VR2.3]]<br />
<!-- *[[Praktikum: XML andmefailidest päringute loomine(VR2.2)]]<br />
*[[Praktikum: XML skeemifailid(VR2.3)]]--><br />
<br />
=Veebiteenused=<br />
<!-- ==Loengud== --><br />
Käesolevas blokis räägitakse veebiteenuste loomisest kasutades Microsofti tehnoloogiaid nagu Microsoft Windows Communication Foundation ja ASP.NET MVC Web API<br />
<br />
Antud kursuse raames käsitletakse kahte liiki veebiteenuseid:<br />
*SOAP protokollil baseeruvad teenused<br />
*RESTful veebitennused<br />
<br />
==Andmebaasi loomine==<br />
Enne kui saame hakata looma veebiteenuseid, mis tagastavad erinevaid andmeid või võimdaldavad neid salvestada, on meil vaja andmebaasi, kus hoida informatsioonid. Käesoleva kursuse raames kasutatakse andmebaasi loomiseks '''Entity Frameworki(EF)''' ja '''Code First''' lähenemist.<br />
<br />
===Entity Framework===<br />
<br />
Enne Entity Frameworkiga tutvumist, tuleb lahti seletada mõiste ORM. ORM pakub raamistiku objektorienteeritud domeeni mudeli sidumiseks (mapping) traditsiooniliste relatsiooniandmebaasidega.<br />
<br />
Entity Framework on ORM, mis võimaldab .NET arendajatel tegeleda relatsiooniliste andmetega, kasutades samal ajal ära domeenimudelied. EFi kasutades ei ole vaja andmetele ligipääsuks andmebaasis kirjutada ise koodi, vaid ORM genereerib selle meie eest. <br />
<br />
EFi (või mõne muu ORMi) kasutamine võimaldab hoida kokku arendusaega, kuna arendajal ei ole vajalik kirjutada SQLi ega eraldi koodi, et andmebaasis olevatele andmetele ligipääseda. Samas tuleb olla ORMi kasutamisega ettevaatlik, kuna võrreldes traditsiooniliselt kirjutatud SQLiga on selle jõudlus ~30% nõrgem.<br />
<br />
Vt. Enity Frameworki raamistiku API: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/dn223258(v=vs.113).aspx<br />
<br />
'''Andmebaasi loomine kasutades Entity Frameworki'''<br />
<br />
Tänasel päeval on Entity Frameworki puhul kuuldud arvatavasti kõige rohkem Code First lähenemisest, kus kõige pealt luuakse domeenimudel(klassid) ning selle põhjal genereeritakse andmebaas. Samas ei tohi unustada, et tarkvara on võimalik arendada ka stiilis, kus andmebaas on juba olemas ning selle põhjal luuakse domeenimudel Sellist lähenemist kutsutakse Database First arendamiseks. <br />
<br />
<br />
*Uus andmebaas<br />
**''Model First'' - Luuakse graafiliselt mudel, mille põhjal on võimalik genereerida andmebaas ja domeenimudel<br />
***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/vstudio/cc716703(v=vs.100).aspx<br />
**''Code First'' - Kirjeldatakse domeenimudel, mille põhjal luuakse andmebaas<br />
<br />
*Olemasolev andmebaas<br />
**''Database first'' - Mudel koos domeenimudeliga genereeritakse andmebaasi põhjal<br />
***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/vstudio/cc716703(v=vs.100).aspx <br />
**''Code First'' - Domeenimudel klassidega genereeritakse olemasolevat andmebaasti<br />
***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/jj200620.aspx<br />
<br />
===Code First===<br />
Nagu eelpool mainitud, siis selle kursuse käigus vaatleme eelkõige "kood enne" lähenemist. <br />
<br />
Esimese sammuna peaksime ära kirjeldama oma andmemudeli. Code First lähenemise puhul ei pea arendaja teoorias andmebaasist midagi teadma, vaid peab ära defineerima lihtsalt andmestruktuurid ning andmebaas luuakse selle põhjal. Paratamtult tuleb siiski keerulisemate andmete mudelleerimise juures mõista ka relatsioonilise andmebaasi tööpõhimõtteid. <br />
<br />
Vt. lihtsa andmebaasi loomist siit: https://msdn.microsoft.com/en-us/data/jj193542<br />
<br />
Nagu ka videost on näha, siis üks põhiline probleem, millega kokku puutume on domeenimudeli muutumine. Meie objekt-orienteeritud maailmas ei ole andmemudeli(klassi) struktuuri muutmine üldjuhul keerukas(kui on vaja lisada mõni väli, või midagi ära kaotada). Kui aga mängus on ka andmebaas, siis peab arvestama, et nende muutuste tegemine on keerulisem, kuna raamistik peab hoolitsema selle eest, et andmebaasis ei tekiks andmekadusid. Muutused domeenimudelis toovad kaasa ka muutused andmebaasi struktuurides. Selle jaoks tuleb kasutusele võtta '''Code First Migrations''', kus kirjeldatakse ära, kuidas muutused andmebaasi struktuuris peaks toimuma. Nagu eelpool toodud näites on näha, siis õnneks suudab migratsioone raamistik üldjoontes ise genereerida.<br />
<br />
Kui kasutada Code First lähenemist, tuleb valida ka strateegia andmebaasi loomiseks, mis on kirjeldatud siin: http://www.entityframeworktutorial.net/code-first/database-initialization-strategy-in-code-first.aspx<br />
<br />
Vt. Code First Migrations lubamine projektis: http://www.asp.net/mvc/overview/getting-started/getting-started-with-ef-using-mvc/migrations-and-deployment-with-the-entity-framework-in-an-asp-net-mvc-application<br />
*pööra tähelepanu andmebaasi uuendamisele, kui mudel on muutunud ''add-migration'' käsk<br />
<br />
==Lihtsamate päringute loomine kasutades LINQt==<br />
===Teooria===<br />
*[[Linq päringukeel]]<br />
*[https://msdn.microsoft.com/en-us/library/bb738550(v=vs.110).aspx LINQs olemasolevad meetodid] <br />
*101 LINQ Samples: http://code.msdn.microsoft.com/101-LINQ-Samples-3fb9811b<br />
*Getting Started with LINQ in C#: http://msdn.microsoft.com/en-us/library/bb397933.aspx<br />
<br />
===Praktika===<br />
<!--<br />
[[Praktikum:LINQ päringukeele meeldetuletus VR2.3]] --><br />
<br />
==Veebiteenuste loomine==<br />
*Creating a Web API that Supports CRUD Operations: http://www.asp.net/web-api/overview/creating-web-apis/creating-a-web-api-that-supports-crud-operations<br />
===REST teenused===<br />
'''REST teenuste põhimõtted'''<br />
Alljärgnevalt on teoreetiline lugemismaterjal, mis aitab lihtsustada REST teenuste põhimõtetest arusaamist.<br />
<br />
*[http://www.drdobbs.com/web-development/restful-web-services-a-tutorial/240169069 Sissejuhatus REST teenustesse]<br />
*[https://www.ics.uci.edu/~fielding/pubs/dissertation/fielding_dissertation.pdf Roy Fieldingi doktoritöö ]<br />
*[http://rest.elkstein.org/ Olulisemad mõisted ja mõned koodinäited REST teenustest]<br />
<br />
<br />
'''REST teenuste loomine'''<br />
Alljärgnevalt on toodud välja materjal, kus räägitakse kuidas ASP.NET Web API abil luua veebiteenuseid.<br />
<br />
*[http://www.asp.net/web-api/overview/getting-started-with-aspnet-web-api/tutorial-your-first-web-api REST teenuste loomine]<br />
<br />
==SOAP teenused==<br />
<br />
==Andmebaasiga ühendumine==<br />
* Database Connectivity using WebService http://www.c-sharpcorner.com/UploadFile/raj1979/DatabaseWebService01142008011107AM/DatabaseWebService.aspx<br />
<br />
==Veebiteenuste turvamine==<br />
* Securing ASP.Net Web Services with Forms Authentication http://dotnetslackers.com/articles/aspnet/Securing-ASP-Net-Web-Services-with-Forms-Authentication.aspx<br />
*[[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine, VR2.9]]<br />
<br />
==Praktika==<br />
<!-- <br />
*[[Praktikum VR 2.4 OOP meeldetuletus]]<br />
*[[Praktikum VR 2.5 Päringud Andmebaasist]]<br />
--><br />
<br />
=Veebiteenuste kasutamine=<br />
==Praktika==<br />
<!--<br />
* [[Praktikum: Flickr'i veebiteenuse rakendus, VR2.10]]<br />
<br />
[[Praktikum: Flickr'i veebiteenusele klientrakenduse loomine]]--><br />
[[Praktikum: REST veebiteenusele klientrakenduse loomine]]<br />
<br />
=Arhiiv=<br />
==2012 Kevad==<br />
===Loengud===<br />
* '''Esimese loengu salvestus, kus räägiti XML andmefailist asub siin: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/d590aaa6-2d08-4852-9db6-42041cc7e438 '''<br />
* '''Teise loengu salvestus, kus räägiti XML skeemidest ja transformatsioonidest asub siin: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/fa1431fb-3b80-42a3-a7de-f18fe6a1d3ae '''<br />
**Teises loengus tehtud näited, asuvad siin: http://enos.itcollege.ee/~mposka/Vorgurakendused_II_2012/Paevaope/Loengud/Loeng2/<br />
<br />
* '''Kolmas loeng, kus räägiti LINQ'st: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bbb940ea-fb20-49b4-9d5b-7b2e41f1ac39 '''<br />
**Kolmandas loengus tehtud näited asuvad siin: http://enos.itcollege.ee/~mposka/Vorgurakendused_II_2012/Paevaope/Loengud/Loeng3/<br />
* ''' Neljas loeng: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/7b97f540-e6e1-4bbb-99c3-04e9833b690b '''<br />
* ''' Viies loeng. Lihtsa veebiteenuse loomise algus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/7babae6b-fd76-4564-b60b-d30f82d3d2cf<br />
* ''' Kuues loeng. <i>Windows Communication Foundation</i>: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/78ee4f6d-e7d5-47e0-92b9-824331027bbd<br />
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/c5abc659-5d25-4e7c-bbdb-f054dfd99c3f Loeng 12.03.2012]<br />
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/8c5b7bba-7f5f-4a2c-b143-473ea810ac34 Loeng 19.03.2012]<br />
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/c5abc659-5d25-4e7c-bbdb-f054dfd99c3f Loeng 02.04.2012 - WCF Turvalisus]<br />
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/6aba1a81-fab2-418d-bb70-969dbe97de9e Loeng 09.04.2012]<br />
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/ecce8a28-6bed-4164-9443-3cd784197489 Loeng 16.04.2012]<br />
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4115cf45-538e-42d3-bf1f-f28504e3a18e Loeng 23.04.2012 - Bing teenuse kasutamine]<br />
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/1f36208f-fa14-41c2-bb7e-75f7a4ffd765 Loeng 07.05.2012(Asjalikum jutt algab 40min kandist]<br />
* ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bdfcb5f2-698d-4429-a485-a40d51c74ded Loeng 14.05.2012 Gunnar]<br />
===Praktikumid===<br />
* [[Praktikum: XML failide loomine, VR2.1]]<br />
* [[Linq_päringukeel|Praktikum: LINQ päringute tegemine XML-i peal, VR2.2]]<br />
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.09%5d%20Praktikum%202%20/ Praktikumi näide]<br />
* [[Praktikum: XML failide valideerimine (XSD, DTD) ning XML stiilide (XSLT) loomine , VR2.3]]<br />
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.16%5d%20Praktikum%203/ Praktikumi näide]<br />
* [[Praktikum: XML failidega töötamine (kokkuvõttev praktikum), VR2.4]]<br />
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.23%5d%20Praktikum%204/ Praktikumi näide]<br />
* [[Praktikum: Lihtne andmebaasil veebiteenus, VR2.6]]<br />
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.08%5d%20Praktikum%206/ Praktikumi näide]<br />
* [[Praktikum: Veebiteenuse loomine Windows Communication Foundation abil, VR2.7]]<br />
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.15%5d%20Praktikum%208/ Praktikumi näide]<br />
* Praktikum: Object Orientated crash, VR2.8<br />
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.22%5d%20Praktikum%209/ Praktikumi näide]<br />
* [[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine, VR2.9]]<br />
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.04.05%5d%20Praktikum%2010/ Praktikumi näide]<br />
* [[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine jätk, VR2.10]]<br />
** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.04.13%5d%20Praktikum%2011/ Praktikumi näide]<br />
* [[Praktikum: Lihtne andmebaasil veebiteenus, VR2.6]]<br />
<!--<br />
* [[Praktikum: Lihtne andmebaasil veebiteenus 2 (mitme tabeliga), VR2.7]]<br />
* [[Praktikum: Rollipõhine kasutajahaldus veebiteenuses, VR2.8]]<br />
--><br />
===Meeskonnad 2012===<br />
*[[Hello Kitty]]<br />
*[[TTiim]]<br />
*[[Meeskond "Harold"|Harold]]<br />
*[[Meeskond "WP"]]<br />
<br />
*Meeskond "[[-.-]]"*<br />
** Erki Miilberg (projektijuht)<br />
** Kalev Vallsalu <br />
** Oliver Naaris<br />
** Margo Kuustik<br />
<br />
* Meeskond "[[PhoneBook]]"<br />
**Lauri Jansen<br />
**Tanel Jüris<br />
**Madis Rääk<br />
<br />
*Meeskond "[[LLL]]"<br />
** Joonas Püüa<br />
** Janno Toomingas<br />
** Janek Kople<br />
** Roland Krindal<br />
<br />
*Meeskond "[[Peeter VR2]]"<br />
** Lennart Lüsi<br />
** Kairo Koik<br />
** Marek Kikas<br />
** Kaivar Kull<br />
<br />
*[[Meeskond ".NOT"]]<br />
** Martin Kosk<br />
** Kalmer Tart<br />
** Martin Aarne<br />
** Gert Glükmann</div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Team_ATW&diff=103045Team ATW2016-05-03T10:58:12Z<p>Atatter: </p>
<hr />
<div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br />
==Meeskond==<br />
<br />
*'''Aleks Tatter''' <br />
*'''Vaiko Vällik'''<br />
<br />
== Idee ==<br />
Projekti ideeks on luua veebirakendus, kus kasutaja saab näha kokkuvõtet toimuvatest csgo espordi mängudest.<br />
== Analüüs ==<br />
Must have:<br />
*Klientrakenduse kasutaja tahab näha listi espordi võistlusmängudest<br />
*Klientrakenduse kasutaja tahab iga mängu panuste koefitsenti näha<br />
*Klientrakenduse kasutaja tahab näha valitud kaarte<br />
*Näitab mängus olevate tiimide lineupi<br />
*Admin saab käsitsi mänge juurde lisada<br />
*Admin saab lisainfot mängule lisada<br />
*Klientrakenduse kasutajad saavad mängule kommentaare kirjutada<br />
Nice to have:<br />
*Tiimide vaheline ajalugu<br />
*Mängijate kohta info<br />
*Online skoor<br />
*Striimide lingid<br />
*Automaatselt toimiv süsteem<br />
<br />
<br />
== XML osa ==<br />
[http://www.upload.ee/files/5661715/XMLosa.rar.html XML link]<br />
<br />
== Retsensioonid ==<br />
<br />
== Retsensioon LuckyYou XML Osale ==<br />
Meeskond LuckyYou on loonud XML andmefaili erinevate loosimiste kohta, mis vastab nende projekti ideele. XML-i skeemifail ehk XSD ja XSLT on olemas ja vastavad nõuetele. <br />
Elementide sisu hoidmiseks on kasutatud CDATAT, mis on vägagi positiivne. Elementide nimed on Inglise keeles, pole kasutatud täpitähti ja muid küsitava kasutatavusega sümboleid. XML andmefail ise on korrektselt üles ehitatud ja konkreetne, midagi liigset ja sisutühja pole.<br />
<br />
<br />
<br />
== Logi == <br />
*20.03 - Lehe loomine ja XML osa esitamine</div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2015)&diff=99049Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2015)2015-12-14T11:16:42Z<p>Atatter: </p>
<hr />
<div>__NOINDEX__<br />
<br />
=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br />
<br />
==Reeglid==<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br />
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br />
<br />
'''Projekti loomine ja arendamine '''<br />
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br />
<br />
'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br />
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br />
<br />
'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br />
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br />
<br />
NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br />
<br />
==Tähtaegadest kinnipidamine==<br />
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br />
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br />
<br />
===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br />
'''25.10.2015''' (2p)<br />
<br />
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br />
<br />
===Analüüs===<br />
'''01.11.2015''' (6p)<br />
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br />
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br />
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br />
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br />
<br />
'''Retsensioon''' 8.11.2015 (3p)<br />
<br />
===Prototüüp===<br />
'''13.12.2015 23:58'''(10p)<br />
<br />
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 20.12.2015(5p)<br />
<br />
===Lõpptoode===<br />
'''20.01.2016'''(20p)<br />
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 27.01.2016(5p)<br />
<br />
===Esitlus/Kaitsmine=== <br />
<br />
'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br />
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br />
<br />
====Kaitsmise ajad====<br />
<br />
Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.<br />
<br />
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br />
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br />
*idee<br />
*realiseerimine<br />
*mis oli keerukas?<br />
*mida uut õpiti?<br />
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br />
*meeskonnaliikmete panus<br />
<br />
Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br />
<br />
'''Esmaspäev''' - 14.12.2015<br />
*14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]<br />
*14:15 -<br />
*14:30 - <br />
*14:45 -<br />
*15:00 - Incman<br />
*15:15 - <br />
<br />
*16:00 - <br />
*16:15 - [[Meeskond: Travo]]<br />
*16:30 - GlobalElite<br />
*16:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BIT BIT]<br />
*17:00 - Konsa<br />
*17:15 - KTM Development<br />
*17:30 - MinuKV<br />
<br />
'''Neljapäev''' - 17.12.2015<br />
*08:15 - VVA<br />
*08:30 - mc2<br />
*08:45 - PenguinHorde<br />
*09:00 - Sporto<br />
*09:15 - <br />
*09:30 - Lebokeiss OÜ<br />
<br />
*10:00 -Kodune raamat<br />
*10:15 - <br />
*10:30 - MSI<br />
*10:45 -<br />
*11:00 -<br />
*11:15 - OKVaatame<br />
<br />
=Teemad 2015 sügis=<br />
Kodutööna tuleb luua:<br />
<br />
==Nõuded rakendusele==<br />
Loodav rakendus peab:<br />
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br />
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br />
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br />
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br />
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br />
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br />
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br />
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br />
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br />
* Rakendus on jaotatud kihtidesse<br />
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
*Kood on kommenteeritud<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br />
<br />
==Kodune raamatukogu==<br />
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br />
Loo rakendus, mis<br />
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
* Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br />
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br />
* Lase lisada raamatutele pilt<br />
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br />
Või<br />
<br />
==CRM==<br />
Oma klientidest peab olema ülevaade.<br />
Loo rakendus, mis võimaldab:<br />
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br />
* Võimalda sisestada kliendikontakte<br />
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br />
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br />
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br />
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br />
<br />
==Mäng(Unit)==<br />
Loodav mäng peab sisaldama:<br />
* Erinevaid tasemeid<br />
* Punktiarvestust<br />
* XBox puldi tuge<br />
* Klaviatuurilt juhtimise tuge<br />
<br />
'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br />
<br />
=Meeskonnad 2015=<br />
==Päevaõpe==<br />
<br />
<br />
===Meeskond: MinuKV===<br />
Liikmed:<br />
*Vanessa Vorteil<br />
*Martin Luik<br />
*Ahto Elken<br />
*Taavi Kusmin<br />
*Silver Ohlo<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MinuKV]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond: Travo===<br />
Liikmed:<br />
*Tarvo Reinpalu<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
===Meeskond: Freshmen===<br />
Liikmed:<br />
*Siim Haas - Projektijuht<br />
*Piret Pomerants<br />
*Semjon Greef <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Freshmen Freshmen]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Retsensioon Qlibrium analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Qlibrium kohta]<br />
<br />
===Meeskond: mc2===<br />
Liikmed:<br />
*Martin Betlem<br />
*Johannes Tamm<br />
*Martin Mägi<br />
*Jana Pipar <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: mc2]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_MinuKV_kohta#Retsensioon_MinuKV_kohta Retsensioon MinuKV kohta]<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
<br />
Meie prototüüp asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_mc2#Protot.C3.BC.C3.BCp SIIN]<br />
<br />
===Meeskond: Sporto===<br />
Liikmed:<br />
*Kelli Lukas<br />
*Vladimir Rõkovanov<br />
*Alar Ameerikas<br />
*Mikk Raudsepp<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sporto Sporto]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_KTM_Development Retsensioon meeskonna KTM Development projekti analüüsile]<br />
<br />
===Meeskond: LetsDoIt===<br />
Liikmed:<br />
*Liisa Suurkaev(projektijuht)<br />
*Melissa Eenmaa<br />
*Tanel Vähk<br />
*Taavi Kliss<br />
*Aleks Luik<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale LendBook asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:LendBook retsensioon siin].<br />
<br />
===Meeskond: VVA===<br />
Liikmed:<br />
*Vladislav Lahtarin<br />
*Vladislav Kovaltšuk<br />
*Aleksandr Babõkin<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA Meeskond:_VVA]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond: IncMan===<br />
Liikmed:<br />
*Sergei Fatejev<br />
*Nele Sergejeva<br />
*Marko Koiduste<br />
*Kaspar Tilk<br />
*Jaanus Türnpuu<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Incman IncMan]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale '''LetsDoIt''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LetsDoIt siin]<br />
<br />
<br />
===Meeskond: Lebokeiss OÜ===<br />
Liikmed:<br />
*Joonas Jõeleht - Projektijuht<br />
*Iris Tambaum<br />
*Timo Lanno<br />
*Karell Veskimeister<br />
*Kerli Edasi <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:_Lebokeiss_OÜ]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[[Talk:Meeskond:_Travo | Retsensioon meeskond Travo analüüsile]]<br />
<br />
===Meeskond: MSI===<br />
Liikmed:<br />
*Siim Ivask<br />
*Martin Saar<br />
*Indrek Tamm<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MSI]]<br />
<br />
===Meeskond: LendBook===<br />
Liikmed:<br />
*Egle Arge<br />
*Liina Kolk<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[LendBook]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[[Talk:PenguinHorde | Retsensioon meeskonna PenguinHorde analüüsile]]<br />
<br />
<br />
===Meeskond: BIT===<br />
Liikmed:<br />
*Merilyn Renser<br />
*Marko Hartikainen<br />
*Ants Kristjan Rooma<br />
*Konstantin Burdakov<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[BIT]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br/><br />
[[VVA analüüsi retsensioon]]<br />
<br />
===Meeskond: PenguinHorde===<br />
Liikmed:<br />
*Laura Leon<br />
*Marko Saluste<br />
*Terje Sõelsepp<br />
*Mari-Liis Oldja<br />
Meeskonna koduleht: [[PenguinHorde]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond: GlobalElite===<br />
Liikmed:<br />
*Marek Kivikink<br />
*Indrek Nurja<br />
*Imre Teras<br />
*Aapo Kersalu<br />
*Erling Tammisto<br />
Meeskonna koduleht: [[GlobalLite]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond: KTM Development===<br />
Liikmed:<br />
*Kristian Laupa<br />
*Tauno Otti<br />
*Mart Abel<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_KTM_Development KTM Development]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale '''mc2''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Klaupa siin]<br />
<br />
===Meeskond: Bob?===<br />
Liige:<br />
*Priit Aarne<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob Bob?]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[[Meeskonna IncMan analüüsi retsensioon]]<br />
<br />
===Meeskond: RJ===<br />
Liige:<br />
*Richard Jalonen<br />
Meeskonna koduleht: [[RJ]]<br />
<br />
===Meeskond: Qlibrium===<br />
Liige:<br />
*Karl Frank<br />
Meeskonna koduleht [[Qlibrium]]<br />
<br />
'''Retsensioon'''<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_GlobalLite_*#Meeskonna_GlobalLite_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon]<br />
<br />
===Meeskond: Kodune Raamat===<br />
Liikmed:<br />
*Siim Osa<br />
*Taavi Kivimaa<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Kodune_Raamat Kodune Raamat]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond: TaTa===<br />
Liikmed:<br />
*Talis Tammearu<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:TaTa]]<br />
<br />
<br />
===Meeskond: Ktreikel===<br />
Liikmed:<br />
*Kert Treikelder<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ktreikel]<br />
<br />
[[Category: Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br />
<br />
==Kaugõpe==<br />
===Meeskond: Premium===<br />
Liikmed:<br />
*Tarmo Petrovits<br />
*Karin Talumäe<br />
*Jevgeni Gavrilov <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Premium]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale '''LIB''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LIB siin]<br />
<br />
===Meeskond: Spooky Scary Skeletons===<br />
Liikmed:<br />
*Kärt Palm DK22 <br />
*Karina Egipt DK22 (Projektijuht)<br />
*Erika Ehmann D32 <br />
*Silver Saks AK21<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Spooky Scary Skeletons]]<br />
<br />
'''[https://pilv.mana.ee/public.php?service=files&t=0e79ef0570f39b8743f046c70f724404 Esimene Prototüüp (13.12.2015)]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Premium Retsensioon meeskonna Premium projekti HomeLibrary analüüsile]<br />
<br />
=== Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor ===<br />
Liikmed:<br />
*10142848 (Projektijuht)<br />
*10090107<br />
*10143193<br />
*10143313<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Fontastic Retsensioon meeskonna Fontastic rakenduse analüüsile]<br />
<br />
===Meeskond: LIB===<br />
Liikmed:<br />
*Sigrid Pachel DK22 (Projektijuht)<br />
*Diana Nikolajeva DK22<br />
*Kristjan Adrat DK41<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: LIB]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Mardo Analüüsi retsensioon Mardo meeskonnale]<br />
<br />
===Meeskond: Greek?Mark===<br />
Liikmed:<br />
*Karit Kilgi DK22 (Projektijuht)<br />
*Sten Kaasik DK22<br />
*Siim Veskilt DK22 <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: GreekQMark]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons Retsensioon meeskonna Spooky Scary Skeletons rakenduse AVE 2.0 analüüsile]<br />
<br />
===Meeskond: Tarraxacum===<br />
Liikmed:<br />
*Silja Kralik DK21 (Projektijuht)<br />
*Liina Laumets DK21 <br />
*Ragne Auling DK22 <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Tarraxacum]]<br />
<br />
[[Retsensioon meeskonnale Põhjavesi]]<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
===Meeskond: Fontastic===<br />
Liikmed:<br />
*Erik Hirmo DK22 (Projektijuht)<br />
*Piret Reinumägi DK21 <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Fontastic]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Konsa Retsensioon meeskonna Konsa projekti Ostukorv analüüsile]<br />
<br />
===Meeskond: TTT===<br />
Liikmed:<br />
*Ave Karjus DK22 <br />
*Joonatan Uusväli DK22 (Projektijuht)<br />
*Kaidar Viikman DK21 (Wiki pidaja)<br />
*Oliver Tiks AK21<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks) | TTT (Trellid Teevad Tugevaks)]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[[Talk:Meeskond:_GreekQMark#section=1 | Retsensioon meeskonna Greek?Mark projekti analüüsile]]<br />
<br />
===Meeskond: Codezilla===<br />
Liikmed:<br />
*Anna Linskaja DK21 (Projektijuht)<br />
*Alisa Dudinova DK21 <br />
*Sergei Hristoforov DK21 <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Codezilla]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Maker Retsensioon meeskonna Maker projekti analüüsile]<br />
<br />
===Meeskond: Konsa===<br />
Liikmed:<br />
<br />
*Marko Konsa DK13<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Ostukorv]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
===Meeskond: Johhaidii===<br />
Liikmed:<br />
*Yogesh Sharma<br />
*Juhan Trink<br />
*Marju Niinemaa<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Johhaidii]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_Makerile Retsensioon meeskonna Maker analüüsile]<br />
<br />
===Meeskond: Sildur===<br />
Liikmed:<br />
*Andreas Papp (Projektijuht)<br />
*Germo Väli<br />
*Andres Trei<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Sildur]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
===Meeskond: JT===<br />
Liikmed:<br />
*Tõnis Luik (Projektijuht)<br />
*Juri Nikitin<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[JT]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond: Maker===<br />
Liikmed:<br />
*Marek Öövel (Projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Maker]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Codezilla Retsensioon meeskonna Codezilla analüüsile]<br />
<br />
<br />
===Meeskond: Põhjavesi===<br />
Liikmed<br />
*Indrek Pruul (Projektijuht)<br />
*Jan Eerik<br />
*Eeva Koplimets<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Pohjavesi]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''Retsensioonid''' <br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pohjavesi Retsensioon meeskonnale Spooky Scary Skeletons analüüsile]<br />
<br />
===Meeskond: MMTL development===<br />
Liikmed<br />
*Martin Mänd (Projektijuht)<br />
*Taavi Lõhmus<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MMTL development]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
<br />
===Meeskond: Mardo===<br />
Liikmed:<br />
*Mardo Halapuu<br />
Meeskonna koduleht:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Mardo Mardo]</div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2015)&diff=99048Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2015)2015-12-14T11:16:13Z<p>Atatter: </p>
<hr />
<div>__NOINDEX__<br />
<br />
=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br />
<br />
==Reeglid==<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br />
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br />
<br />
'''Projekti loomine ja arendamine '''<br />
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br />
<br />
'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br />
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br />
<br />
'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br />
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br />
<br />
NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br />
<br />
==Tähtaegadest kinnipidamine==<br />
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br />
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br />
<br />
===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br />
'''25.10.2015''' (2p)<br />
<br />
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br />
<br />
===Analüüs===<br />
'''01.11.2015''' (6p)<br />
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br />
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br />
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br />
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br />
<br />
'''Retsensioon''' 8.11.2015 (3p)<br />
<br />
===Prototüüp===<br />
'''13.12.2015 23:58'''(10p)<br />
<br />
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 20.12.2015(5p)<br />
<br />
===Lõpptoode===<br />
'''20.01.2016'''(20p)<br />
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 27.01.2016(5p)<br />
<br />
===Esitlus/Kaitsmine=== <br />
<br />
'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br />
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br />
<br />
====Kaitsmise ajad====<br />
<br />
Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.<br />
<br />
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br />
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br />
*idee<br />
*realiseerimine<br />
*mis oli keerukas?<br />
*mida uut õpiti?<br />
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br />
*meeskonnaliikmete panus<br />
<br />
Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br />
<br />
'''Esmaspäev''' - 14.12.2015<br />
*14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]<br />
*14:15 -<br />
*14:30 - <br />
*14:45 -<br />
*15:00 - Incman<br />
*15:15 - <br />
<br />
*16:00 - <br />
*16:15 - [[Meeskond: Travo]]<br />
*16:30 - GlobalElite<br />
*16:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BIT BIT]<br />
*17:00 - Konsa<br />
*17:15 - KTM Development<br />
*17:30 - MinuKV<br />
<br />
'''Neljapäev''' - 17.12.2015<br />
*08:15 - VVA<br />
*08:30 - mc2<br />
*08:45 - PenguinHorde<br />
*09:00 - Sporto<br />
*09:15 - <br />
*09:30 - Lebokeiss OÜ<br />
<br />
*10:00 -Kodune raamat<br />
*10:15 - <br />
*10:30 - MSI<br />
*10:45 -<br />
*11:00 -<br />
*11:15 -OKVaatame<br />
<br />
=Teemad 2015 sügis=<br />
Kodutööna tuleb luua:<br />
<br />
==Nõuded rakendusele==<br />
Loodav rakendus peab:<br />
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br />
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br />
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br />
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br />
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br />
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br />
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br />
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br />
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br />
* Rakendus on jaotatud kihtidesse<br />
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
*Kood on kommenteeritud<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br />
<br />
==Kodune raamatukogu==<br />
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br />
Loo rakendus, mis<br />
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
* Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br />
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br />
* Lase lisada raamatutele pilt<br />
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br />
Või<br />
<br />
==CRM==<br />
Oma klientidest peab olema ülevaade.<br />
Loo rakendus, mis võimaldab:<br />
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br />
* Võimalda sisestada kliendikontakte<br />
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br />
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br />
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br />
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br />
<br />
==Mäng(Unit)==<br />
Loodav mäng peab sisaldama:<br />
* Erinevaid tasemeid<br />
* Punktiarvestust<br />
* XBox puldi tuge<br />
* Klaviatuurilt juhtimise tuge<br />
<br />
'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br />
<br />
=Meeskonnad 2015=<br />
==Päevaõpe==<br />
<br />
<br />
===Meeskond: MinuKV===<br />
Liikmed:<br />
*Vanessa Vorteil<br />
*Martin Luik<br />
*Ahto Elken<br />
*Taavi Kusmin<br />
*Silver Ohlo<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MinuKV]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond: Travo===<br />
Liikmed:<br />
*Tarvo Reinpalu<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
===Meeskond: Freshmen===<br />
Liikmed:<br />
*Siim Haas - Projektijuht<br />
*Piret Pomerants<br />
*Semjon Greef <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Freshmen Freshmen]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Retsensioon Qlibrium analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Qlibrium kohta]<br />
<br />
===Meeskond: mc2===<br />
Liikmed:<br />
*Martin Betlem<br />
*Johannes Tamm<br />
*Martin Mägi<br />
*Jana Pipar <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: mc2]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_MinuKV_kohta#Retsensioon_MinuKV_kohta Retsensioon MinuKV kohta]<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
<br />
Meie prototüüp asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_mc2#Protot.C3.BC.C3.BCp SIIN]<br />
<br />
===Meeskond: Sporto===<br />
Liikmed:<br />
*Kelli Lukas<br />
*Vladimir Rõkovanov<br />
*Alar Ameerikas<br />
*Mikk Raudsepp<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sporto Sporto]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_KTM_Development Retsensioon meeskonna KTM Development projekti analüüsile]<br />
<br />
===Meeskond: LetsDoIt===<br />
Liikmed:<br />
*Liisa Suurkaev(projektijuht)<br />
*Melissa Eenmaa<br />
*Tanel Vähk<br />
*Taavi Kliss<br />
*Aleks Luik<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale LendBook asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:LendBook retsensioon siin].<br />
<br />
===Meeskond: VVA===<br />
Liikmed:<br />
*Vladislav Lahtarin<br />
*Vladislav Kovaltšuk<br />
*Aleksandr Babõkin<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA Meeskond:_VVA]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond: IncMan===<br />
Liikmed:<br />
*Sergei Fatejev<br />
*Nele Sergejeva<br />
*Marko Koiduste<br />
*Kaspar Tilk<br />
*Jaanus Türnpuu<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Incman IncMan]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale '''LetsDoIt''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LetsDoIt siin]<br />
<br />
<br />
===Meeskond: Lebokeiss OÜ===<br />
Liikmed:<br />
*Joonas Jõeleht - Projektijuht<br />
*Iris Tambaum<br />
*Timo Lanno<br />
*Karell Veskimeister<br />
*Kerli Edasi <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:_Lebokeiss_OÜ]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[[Talk:Meeskond:_Travo | Retsensioon meeskond Travo analüüsile]]<br />
<br />
===Meeskond: MSI===<br />
Liikmed:<br />
*Siim Ivask<br />
*Martin Saar<br />
*Indrek Tamm<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MSI]]<br />
<br />
===Meeskond: LendBook===<br />
Liikmed:<br />
*Egle Arge<br />
*Liina Kolk<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[LendBook]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[[Talk:PenguinHorde | Retsensioon meeskonna PenguinHorde analüüsile]]<br />
<br />
<br />
===Meeskond: BIT===<br />
Liikmed:<br />
*Merilyn Renser<br />
*Marko Hartikainen<br />
*Ants Kristjan Rooma<br />
*Konstantin Burdakov<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[BIT]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br/><br />
[[VVA analüüsi retsensioon]]<br />
<br />
===Meeskond: PenguinHorde===<br />
Liikmed:<br />
*Laura Leon<br />
*Marko Saluste<br />
*Terje Sõelsepp<br />
*Mari-Liis Oldja<br />
Meeskonna koduleht: [[PenguinHorde]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond: GlobalElite===<br />
Liikmed:<br />
*Marek Kivikink<br />
*Indrek Nurja<br />
*Imre Teras<br />
*Aapo Kersalu<br />
*Erling Tammisto<br />
Meeskonna koduleht: [[GlobalLite]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond: KTM Development===<br />
Liikmed:<br />
*Kristian Laupa<br />
*Tauno Otti<br />
*Mart Abel<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_KTM_Development KTM Development]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale '''mc2''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Klaupa siin]<br />
<br />
===Meeskond: Bob?===<br />
Liige:<br />
*Priit Aarne<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob Bob?]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[[Meeskonna IncMan analüüsi retsensioon]]<br />
<br />
===Meeskond: RJ===<br />
Liige:<br />
*Richard Jalonen<br />
Meeskonna koduleht: [[RJ]]<br />
<br />
===Meeskond: Qlibrium===<br />
Liige:<br />
*Karl Frank<br />
Meeskonna koduleht [[Qlibrium]]<br />
<br />
'''Retsensioon'''<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_GlobalLite_*#Meeskonna_GlobalLite_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon]<br />
<br />
===Meeskond: Kodune Raamat===<br />
Liikmed:<br />
*Siim Osa<br />
*Taavi Kivimaa<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Kodune_Raamat Kodune Raamat]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond: TaTa===<br />
Liikmed:<br />
*Talis Tammearu<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:TaTa]]<br />
<br />
<br />
===Meeskond: Ktreikel===<br />
Liikmed:<br />
*Kert Treikelder<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ktreikel]<br />
<br />
[[Category: Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br />
<br />
==Kaugõpe==<br />
===Meeskond: Premium===<br />
Liikmed:<br />
*Tarmo Petrovits<br />
*Karin Talumäe<br />
*Jevgeni Gavrilov <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Premium]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale '''LIB''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LIB siin]<br />
<br />
===Meeskond: Spooky Scary Skeletons===<br />
Liikmed:<br />
*Kärt Palm DK22 <br />
*Karina Egipt DK22 (Projektijuht)<br />
*Erika Ehmann D32 <br />
*Silver Saks AK21<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Spooky Scary Skeletons]]<br />
<br />
'''[https://pilv.mana.ee/public.php?service=files&t=0e79ef0570f39b8743f046c70f724404 Esimene Prototüüp (13.12.2015)]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Premium Retsensioon meeskonna Premium projekti HomeLibrary analüüsile]<br />
<br />
=== Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor ===<br />
Liikmed:<br />
*10142848 (Projektijuht)<br />
*10090107<br />
*10143193<br />
*10143313<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Fontastic Retsensioon meeskonna Fontastic rakenduse analüüsile]<br />
<br />
===Meeskond: LIB===<br />
Liikmed:<br />
*Sigrid Pachel DK22 (Projektijuht)<br />
*Diana Nikolajeva DK22<br />
*Kristjan Adrat DK41<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: LIB]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Mardo Analüüsi retsensioon Mardo meeskonnale]<br />
<br />
===Meeskond: Greek?Mark===<br />
Liikmed:<br />
*Karit Kilgi DK22 (Projektijuht)<br />
*Sten Kaasik DK22<br />
*Siim Veskilt DK22 <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: GreekQMark]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons Retsensioon meeskonna Spooky Scary Skeletons rakenduse AVE 2.0 analüüsile]<br />
<br />
===Meeskond: Tarraxacum===<br />
Liikmed:<br />
*Silja Kralik DK21 (Projektijuht)<br />
*Liina Laumets DK21 <br />
*Ragne Auling DK22 <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Tarraxacum]]<br />
<br />
[[Retsensioon meeskonnale Põhjavesi]]<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
===Meeskond: Fontastic===<br />
Liikmed:<br />
*Erik Hirmo DK22 (Projektijuht)<br />
*Piret Reinumägi DK21 <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Fontastic]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Konsa Retsensioon meeskonna Konsa projekti Ostukorv analüüsile]<br />
<br />
===Meeskond: TTT===<br />
Liikmed:<br />
*Ave Karjus DK22 <br />
*Joonatan Uusväli DK22 (Projektijuht)<br />
*Kaidar Viikman DK21 (Wiki pidaja)<br />
*Oliver Tiks AK21<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks) | TTT (Trellid Teevad Tugevaks)]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[[Talk:Meeskond:_GreekQMark#section=1 | Retsensioon meeskonna Greek?Mark projekti analüüsile]]<br />
<br />
===Meeskond: Codezilla===<br />
Liikmed:<br />
*Anna Linskaja DK21 (Projektijuht)<br />
*Alisa Dudinova DK21 <br />
*Sergei Hristoforov DK21 <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Codezilla]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Maker Retsensioon meeskonna Maker projekti analüüsile]<br />
<br />
===Meeskond: Konsa===<br />
Liikmed:<br />
<br />
*Marko Konsa DK13<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Ostukorv]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
===Meeskond: Johhaidii===<br />
Liikmed:<br />
*Yogesh Sharma<br />
*Juhan Trink<br />
*Marju Niinemaa<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Johhaidii]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_Makerile Retsensioon meeskonna Maker analüüsile]<br />
<br />
===Meeskond: Sildur===<br />
Liikmed:<br />
*Andreas Papp (Projektijuht)<br />
*Germo Väli<br />
*Andres Trei<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Sildur]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
===Meeskond: JT===<br />
Liikmed:<br />
*Tõnis Luik (Projektijuht)<br />
*Juri Nikitin<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[JT]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond: Maker===<br />
Liikmed:<br />
*Marek Öövel (Projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Maker]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Codezilla Retsensioon meeskonna Codezilla analüüsile]<br />
<br />
<br />
===Meeskond: Põhjavesi===<br />
Liikmed<br />
*Indrek Pruul (Projektijuht)<br />
*Jan Eerik<br />
*Eeva Koplimets<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Pohjavesi]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''Retsensioonid''' <br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pohjavesi Retsensioon meeskonnale Spooky Scary Skeletons analüüsile]<br />
<br />
===Meeskond: MMTL development===<br />
Liikmed<br />
*Martin Mänd (Projektijuht)<br />
*Taavi Lõhmus<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MMTL development]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
<br />
===Meeskond: Mardo===<br />
Liikmed:<br />
*Mardo Halapuu<br />
Meeskonna koduleht:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Mardo Mardo]</div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_Ok_Vaatame&diff=96279Meeskond: Ok Vaatame2015-11-02T12:09:50Z<p>Atatter: </p>
<hr />
<div>== C# projekt Sõiduki kulude haldamine==<br />
<br />
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
<br />
'''Meeskonna nimi: Ok, Vaatame'''<br />
<br />
=Projekt=<br />
<br />
<br />
Sõiduki kulude haldamine<br />
<br />
<br />
=Meeskonna koosseis=<br />
<br />
*Vaiko Vällik<br />
*Aleks Tatter<br />
<br />
Projektijuht: Aleks Tatter<br />
<br />
=Projektist=<br />
<br />
==Ülevaade==<br />
Eesmärk on luua autoga seonduvate kulude halduse tarkvara. See võimaldab firmadel või eraisikutel hallata oma sõidkute kulusi.<br />
<br />
<br />
== Kasutatav tehnoloogia ==<br />
<br />
<br />
Kasutatav tehnoloogia: C#, WPF, LINQ, MSSQL''<br />
<br />
<br />
<br />
==Planeeritavad funktsionaalsused==<br />
*Sõidukite kulutuste ja andmete sissekandmine(remondikulud, kes kasutas, kütus, mark, mudel jne.)<br />
<br />
==Analüüs==<br />
<br />
Rakendus sisaldab endas andmebaasis olevate andmete käsitlust. See tähendab, et programmiga saab andmebaasis andmeid lisada, kustutada, muuta. Teiseks, et sisestatud andmeid kaitsta, on programmil olemas kasutajad, millega tuleb siis sisse logida, et midagi üldse teha saaks. Lisaks on rakendusel ka kasutajate õigused, ehk siis on võimalik valida kes võib mis andmeid näha ( näiteks üks kasutaja saab valida, kes saab tema teatud andmeid lisada, muuta ja näha). Programmil on ka visuaalne kasutajaliides, mis siis selles programmis näitab masinate infot, kulusid, läbisõitu, seal toimubki info muutmine, lisamine, kustutamine. Kasutajaliides näitab ka teatud ajavahemikus toimunud läbisõitude, erinevate masinate kulutuste ülevaateid.<br> <br><br />
Rakenduse eesmärgiks on olla keskkond, kus saavad üksikisikud kui ka ettevõtted hallata oma sõidukeid. Rakendusse saab sisse kanda igasuguseid sõidukiga seotud kulutusi: remont, kütus, rehvid, ostusumma. Kui sõiduk müüdud, saab ka sisestada müügisumma. Aja jooksul sisestatud info põhjal saab kasutaja näha, mis oli näiteks auto km hind, kuus olev kulu jne, ehk siis on võimalik näha kui kulukas sõiduki ülalpidamine oli. Programmi mõte on ka sõidupäevikud ühte kohta koguda.<br><br><br />
Tavakasutajaks oleks ilmselt mõni firma omanik, kellel on suuremat sorti autopark kasutusel firmas. Ta saaks sellega silma peal hoida kulutustel, mis kuluvad autode peale. Põhiline rõhk oleks kulutustel kütusele ning kasutajate poolt sõidetud sõitute kilomeetrid ja nende eesmärk. Samuti saab lisada andmebaasi ülevaade autodest ja nende andmetest, kasutajatest jne. Lisaks sellele oleks võimalik lisada programmi ka kõik hooldused, mis autoga tehtud on, kus nad tehtud ja palju nendele on kulunud/kulub. Põhiliselt olekski programm mõeldud selleks, et kasutajal oleks hea ja põhjalik ülevaade sellest, mis toimub tema autopargiga. <br><br />
<br />
<br />
<br />
'''Funktsionaalsused'''<br><br><br />
1)Võimalus lisada läbitud kilomeetrid ja kulutatud kütus programmi, kus arvutatakse kütusekulu praeguste kütuste hindadega. Sellega on võimalik kerge vaevaga hoida silma peal palju keegi on sõitnud, kes sõidab ökonoomselt jne. Saab jälgida ka terve firma kulu kütusele üleüldse. Samuti on läbi selle võimalik firma omanikul teada saada, kes kuhu sõidab ja et nad ei tee mingeid tööväliseid sõite ilma loata. <br><br><br />
2)Võimalus sisestada autosid koos nende andmetega(väljalaskeaasta, mark, mudel, numbrimärk, võimsus, keskmine kütusekulu), kasutajatega kes autot on kasutanud/kasutavad, kommentaarid auto kohta jne andmebaasi. Näiteks oleks seal võimalik hoida ka informatsiooni autode liisingute ja muude jooksvate kulude kohta. See võimaldaks kasutajale anda võimaluse hoomata suurt autoparki, mida firma omab. <br><br><br />
3)Võimalus lisada autode hooldused, parandused jne programmi. Annab hea ülevaate ajaloost, mida autoga tehtud on, mis on probleemsed kulukohad. Lisada on juurde võimalik kohad, kus on hooldus/parandus toimunud, läbi selle saab teha kokkuvõtteid kus on kõige paremad hinnad autode hoolduseks/paranduseks. Võimalus silma peal hoida kulutustel, mida autole tehtud on.<br><br><br />
4)Arvutab välja sõiduki kilomeetri hinna, vaadates mis kulud on algusest lõpuni olnud, alates ostuhinnast, liisingust, kuni kõikide muude kuludeni ( remont, kütus, rehvid, kindlustus ).<br> <br />
<br />
<br />
<br><br />
<br />
=Logi=<br />
==1.10==<br />
* Tiimi kokku panek<br />
* Idee<br />
<br />
==25.10==<br />
* WIKI lehekülje tegemine</div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Atatter&diff=80214User:Atatter2014-10-23T15:52:28Z<p>Atatter: </p>
<hr />
<div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Aleks Tatter<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 21.10.2014<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" raames käisid erinevad IT alal töötavad inimesed meile oma elust ja kogemustest rääkimas. Loengu idee oli näidata õppuritele IT maailma veidi erinevatest vaatenurkadest. Ootused esinejate osas olid suured ja ma ei pidanud pettuma. Essees kirjutan mis mulle enim nendenst loengutest meelde jäi.<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> esinesid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja rääkisid meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusest ning sisukorrast. Kuna ma tulen otse keskkoolist, siis on ülikool minu jaoks väga uus teema. Tänu sellele loengule sain ülevaate, mis on minu kohustused, mida saab selles toredas koolimajas teha ja muidugi tutvustati meile uut interneti õppekeskkonda. Kõige tähtsam osa oli minu jaosk see, kus Inga Vau rääkis õppeainete valikust ja palju punkte peab koguma, et koolis püsida. Kuna stipendiumide kohapealt on mul teadmised väga kehvad, siis sealt sain ka nii mõndagi teada, millal tuleks seda taodelda ja kui palju peab selleks EAP'd olema.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref>, mida pidas Margus Ernits, rääkis meile õppimisest ning motivatsioonist. Kõigepealt tõi ta välja, mida ta meilt selle loengusarja lõpus ootab. Andis meile palju soovitusi koolis käimisest ning et tuleb endaga aus olla, õppejõud ei aja tegemata töödega taga ning ei jälgi, et keegi töid maha ei teeks. See on täiesti õige, et küll keskkoolis sai spikerdamisega koolist läbi, kuid ülikoolis see nii pole. On võimalik küll esimene aasta läbida, aga teisel aastal olevad ained omavad eeldusaineid, kui neid ei oska, siis ei saa ka enam midagi aru. Soovitusi koois käimiseks oli veel mitmeid, näiteks tuleks teema endale huvitavaks teha, teiseks vältida arvutit, kuna see tekitab liiga palju segajaid ning kolmandaks kasutada ideekaarti, mis aitaks uusi teadmisi vanadega siduda. Lõpus tutvustati ka meile TTÜ tudengiorganisatsiooni Lapikud.<br />
<br />
Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits meile robootikast ja häkkimisest. Nagu õppejõud märkis, et tegelt ei teata häkkimise tähendust, on see täiesti õige. Olen ise ka palju kokku puutunud kus seda sõna valesti kasutatakse. Loengus räägiti meile enamjaolt robootikast ja robootikaklubist, mis siis IT Kolledžis olemas on. Kuna ma olen ise natukene robotite programmeerimisega tegelenud, siis kõik mis õppejõud rääkis, oli väga huvitav. Võimalused mida ikka kooli poolt pakutakse on väga üllatavad! Robotite ehitamine ei ole odav ega kerge, aga kui seda lastakse sõpradega koos teha, siis see on väga lahe. <br />
<br />
Neljandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> pida Janika Liiv, kes on IT Kolledži ise lõpetanud ning praegu töötab ta ettevõttes nimega Toggl. Loengu tegi kohe huvitavaks see, et ma ise kasutan Toggl'it. Ta rääkis oma kogemustest, kuidas ta üldse sattus IT Kolledžisse. Tal polnud enne peaaegu üldse IT'ga kokkupuudet, aga kuna ta üritas kõigest aru saada, siis ta ka lõpuks kooli lõpetas. Hiljem tutvustas ta laialt keelt Ruby. Tööl hakkama saamisega aitas teda kõvasti firma meeskond. Hakkama saamiseks peabki olema sõpru kellelt abi küsida, tänu sellele saab ka areneda. Lisaks rõhutas ta ka seda, et alati tuleks midagi juurde õppida. Ei ole mõtet ühe programmeerimiskeele juurde jääda. <br />
<br />
Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> käis meile rääkimas Carolyn Fischer. Ta töötab Skype'is süsteemiadministraatorina. Alustas koodimist juba 7ndas klassis, seega oli IT Kolledžisse minek enam kui loogiline. Võrreldes selle ajaga kui tema koolis käis on nüüd palju rohkem tüdrukuid IT valdkonnas õppimas. Tema jutt oli väga inspireeriv, et IT on väga lahe igaüks suudab sellega hakkama saada. Tema ala on rohkem administreerimine, kuid see jutt oli siiski väga kuulama panev. Talle meeldib oma töö väga ja teeb ka seda vabast ajast, vot see on täielik pühendumine! Lisaks tutvustas ta meile ka lõpus automatiseerivat tarkvara chef. Kuna tema jutust tuli välja, et Riot Games kasutab Chefi, siis see pani mind hoolega kuulama.<br />
<br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Esimesena tuli mulle kohe pähe mängude testimine ja vot see tundub igav. Aga pärast pikemat kuulamist hakkasin mõtlema, et testimine on ikka igal pool ja võib hoopiski tore olla. Kuna ma ise teen veidi tööd ja kirjutan koodi, siis selle süsteemi testmine on tavaline osa tööst, ei panegi tähele. Kristjan Karmo tõi põhjalikult välja, miks on testimine tähtis ja miks peaks vead algstaadiumis leidma. Hiljem leitud vea võivad firmadele väga kalliks minna ning mõned tema näidetes olevad summad olid ikka miljonites. Mida parem on tarkvara testimine, seda väiksem on hilisem kulu. Selle kõrval võivad testimise kulud väga väikseks jääda. See loeng pani mind väga mõtlema, et võibolla võiks ise ka kunagi testija olla, kuigi selle loengu alguses olin ma testimise põhimõtteliselt välistanud.<br />
<br />
Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu "IT-tööturg" (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer tööturust. Mis mulle kohe alguses ei meeldinud oli see, et polnud slaide, kuigi aja möödudes suutis ta ikka saalitäie rahva ennast kuulama panna. Tal on väga pikaajaline kogemus IT maailmas, ta on sellega seotud olnud vähemalt 20 aastat. Tema jutt oli enamjaolt väga negatiivne, ta rääkis nii nagu tegelikult IT elus lood on. Palju on tööl neid molutajad ja tööandjad ei pane seda tähelegi. Ma täiesti nõustun tema väitega, et molutamine on kõvasti igavam ja aega venitavam kui millegi ära tegemine. Passida ei ole mõtet isegi siis kui see on võimalik, mitte midagi tehes ei arene ning sellega teeb oma elu ka lihtsalt igavaks. <br />
<br />
Kaheksanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus]</ref>, ehk viimase loengu viis läbi Elar Lang, kes õppinud mitmetes koolides, sh Polütehnikumis, ITK's ja TTÜ's. Loengus alguses rääkis ta probleemidest tööjuures, kui kooliharidus oli veel kättesaamata. Probleem oli selles, et ta ei mõistnud elementaarseid väljendeid. Rõhutas tugevalt seda, et kool peaks võrduma tööga, ehk siis koolis peaks käima nagu läheksid tööle. Lisaks tõi ta välja koolis tihti esinevad segavad faktorid, milleks on nutitelefon ja läptop. Loengu teisel poolel võttis ta sõna interneti turvalisuse poolel. Nagu temagi arvan mina, et inimesed annavad ennast informatsiooni ja enda paroole liiga kergekäeliselt ära, mida vähem interneti personaalseid asju paned seda parem. Sellepärast ei usalda mina ka neid pilveteenuseid mida viimasel hetkel väga palju kasutatakse, kes teab kes nendele ligi pääseb, parem hoian faile oma arvutis või siis enda serveris.<br />
<br />
Peale kõiki neid loenguid võin öelda, et kõik räägitud teemad olid tähtsad, mõned olid vähemad huvitavamad ja teised rohkem. Silmaringi laiendasid need inimesed kindlasti ja ma arvan, et see loengusari oli väga vajalik. Võin öelda, et viimane esineja motiveeris mind kõige rohkem edasi õppima.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Kui kukkusin eksami läbi, on eksamit võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast õppesemestri lõppu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6.]</ref> Järeleksami peab kokku leppima õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6.]</ref> Korduseksamisel registeerumine toimus ÕIS'is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref> Korduseksami tasulised ainult REV/tasulisel õppekohal, seega RF kohal on tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# KKK 9. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vajaduspõhise õppetoetuseVajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele: 1) Kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem. 2) Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot. 3) Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref> See kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
<br />
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? '''<br />
<br />
Igal semestril tuleb kumulatiivselt koguda vähemalt 27 EAPd <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform KKK 1. Keda ja kuidas puudutavad kõrgharidusreformist tulenevad muudatused?]</ref>. Ülesandes antud andmete põhjal on puudujääk 0 EAP'd, ehk tasuda ei tule midagi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ ITK Finantsinfo]</ref><br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Atatter&diff=78652User:Atatter2014-10-20T21:08:11Z<p>Atatter: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Aleks Tatter<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 21.10.2014<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" raames käisid erinevad IT alal töötavad inimesed meile oma elust ja kogemustest rääkimas. Loengu idee oli näidata õppuritele IT maailma veidi erinevatest vaatenurkadest. Ootused esinejate osas olid suured ja ma ei pidanud pettuma. Essees kirjutan mis mulle enim nendenst loengutest meelde jäi.<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> esinesid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja rääkisid meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusest ning sisukorrast. Kuna ma tulen otse keskkoolist, siis on ülikool minu jaoks väga uus teema. Tänu sellele loengule sain ülevaate, mis on minu kohustused, mida saab selles toredas koolimajas teha ja muidugi tutvustati meile uut interneti õppekeskkonda. Kõige tähtsam osa oli minu jaosk see, kus Inga Vau rääkis õppeainete valikust ja palju punkte peab koguma, et koolis püsida. Kuna stipendiumide kohapealt on mul teadmised väga kehvad, siis sealt sain ka nii mõndagi teada, millal tuleks seda taodelda ja kui palju peab selleks EAP'd olema.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref>, mida pidas Margus Ernits, rääkis meile õppimisest ning motivatsioonist. Kõigepealt tõi ta välja, mida ta meilt selle loengusarja lõpus ootab. Andis meile palju soovitusi koolis käimisest ning et tuleb endaga aus olla, õppejõud ei aja tegemata töödega taga ning ei jälgi, et keegi töid maha ei teeks. See on täiesti õige, et küll keskkoolis sai spikerdamisega koolist läbi, kuid ülikoolis see nii pole. On võimalik küll esimene aasta läbida, aga teisel aastal olevad ained omavad eeldusaineid, kui neid ei oska, siis ei saa ka enam midagi aru. Soovitusi koois käimiseks oli veel mitmeid, näiteks tuleks teema endale huvitavaks teha, teiseks vältida arvutit, kuna see tekitab liiga palju segajaid ning kolmandaks kasutada ideekaarti, mis aitaks uusi teadmisi vanadega siduda. Lõpus tutvustati ka meile TTÜ tudengiorganisatsiooni Lapikud.<br />
<br />
Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits meile robootikast ja häkkimisest. Nagu õppejõud märkis, et tegelt ei teata häkkimise tähendust, on see täiesti õige. Olen ise ka palju kokku puutunud kus seda sõna valesti kasutatakse. Loengus räägiti meile enamjaolt robootikast ja robootikaklubist, mis siis IT Kolledžis olemas on. Kuna ma olen ise natukene robotite programmeerimisega tegelenud, siis kõik mis õppejõud rääkis, oli väga huvitav. Võimalused mida ikka kooli poolt pakutakse on väga üllatavad! Robotite ehitamine ei ole odav ega kerge, aga kui seda lastakse sõpradega koos teha, siis see on väga lahe. <br />
<br />
Neljandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> pida Janika Liiv, kes on IT Kolledži ise lõpetanud ning praegu töötab ta ettevõttes nimega Toggl. Loengu tegi kohe huvitavaks see, et ma ise kasutan Toggl'it. Ta rääkis oma kogemustest, kuidas ta üldse sattus IT Kolledžisse. Tal polnud enne peaaegu üldse IT'ga kokkupuudet, aga kuna ta üritas kõigest aru saada, siis ta ka lõpuks kooli lõpetas. Hiljem tutvustas ta laialt keelt Ruby. Tööl hakkama saamisega aitas teda kõvasti firma meeskond. Hakkama saamiseks peabki olema sõpru kellelt abi küsida, tänu sellele saab ka areneda. Lisaks rõhutas ta ka seda, et alati tuleks midagi juurde õppida. Ei ole mõtet ühe programmeerimiskeele juurde jääda. <br />
<br />
Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> käis meile rääkimas Carolyn Fischer. Ta töötab Skype'is süsteemiadministraatorina. Alustas koodimist juba 7ndas klassis, seega oli IT Kolledžisse minek enam kui loogiline. Võrreldes selle ajaga kui tema koolis käis on nüüd palju rohkem tüdrukuid IT valdkonnas õppimas. Tema jutt oli väga inspireeriv, et IT on väga lahe igaüks suudab sellega hakkama saada. Tema ala on rohkem administreerimine, kuid see jutt oli siiski väga kuulama panev. Talle meeldib oma töö väga ja teeb ka seda vabast ajast, vot see on täielik pühendumine! Lisaks tutvustas ta meile ka lõpus automatiseerivat tarkvara chef. Kuna tema jutust tuli välja, et Riot Games kasutab Chefi, siis see pani mind hoolega kuulama.<br />
<br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Esimesena tuli mulle kohe pähe mängude testimine ja vot see tundub igav. Aga pärast pikemat kuulamist hakkasin mõtlema, et testimine on ikka igal pool ja võib hoopiski tore olla. Kuna ma ise teen veidi tööd ja kirjutan koodi, siis selle süsteemi testmine on tavaline osa tööst, ei panegi tähele. Kristjan Karmo tõi põhjalikult välja, miks on testimine tähtis ja miks peaks vead algstaadiumis leidma. Hiljem leitud vea võivad firmadele väga kalliks minna ning mõned tema näidetes olevad summad olid ikka miljonites. Mida parem on tarkvara testimine, seda väiksem on hilisem kulu. Selle kõrval võivad testimise kulud väga väikseks jääda. See loeng pani mind väga mõtlema, et võibolla võiks ise ka kunagi testija olla, kuigi selle loengu alguses olin ma testimise põhimõtteliselt välistanud.<br />
<br />
Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu "IT-tööturg" (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer tööturust. Mis mulle kohe alguses ei meeldinud oli see, et polnud slaide, kuigi aja möödudes suutis ta ikka saalitäie rahva ennast kuulama panna. Tal on väga pikaajaline kogemus IT maailmas, ta on sellega seotud olnud vähemalt 20 aastat. Tema jutt oli enamjaolt väga negatiivne, ta rääkis nii nagu tegelikult IT elus lood on. Palju on tööl neid molutajad ja tööandjad ei pane seda tähelegi. Ma täiesti nõustun tema väitega, et molutamine on kõvasti igavam ja aega venitavam kui millegi ära tegemine. Passida ei ole mõtet isegi siis kui see on võimalik, mitte midagi tehes ei arene ning sellega teeb oma elu ka lihtsalt igavaks. <br />
<br />
Kaheksanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus]</ref>, ehk viimase loengu viis läbi Elar Lang, kes õppinud mitmetes koolides, sh Polütehnikumis, ITK's ja TTÜ's. Loengus alguses rääkis ta probleemidest tööjuures, kui kooliharidus oli veel kättesaamata. Probleem oli selles, et ta ei mõistnud elementaarseid väljendeid. Rõhutas tugevalt seda, et kool peaks võrduma tööga, ehk siis koolis peaks käima nagu läheksid tööle. Lisaks tõi ta välja koolis tihti esinevad segavad faktorid, milleks on nutitelefon ja läptop. Loengu teisel poolel võttis ta sõna interneti turvalisuse poolel. Nagu temagi arvan mina, et inimesed annavad ennast informatsiooni ja enda paroole liiga kergekäeliselt ära, mida vähem interneti personaalseid asju paned seda parem. Sellepärast ei usalda mina ka neid pilveteenuseid mida viimasel hetkel väga palju kasutatakse, kes teab kes nendele ligi pääseb, parem hoian faile oma arvutis või siis enda serveris.<br />
<br />
Peale kõiki neid loenguid võin öelda, et kõik räägitud teemad olid tähtsad, mõned olid vähemad huvitavamad ja teised rohkem. Silmaringi laiendasid need inimesed kindlasti ja ma arvan, et see loengusari oli väga vajalik. Võin öelda, et viimane esineja motiveeris mind kõige rohkem edasi õppima.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Kui kukkusin eksami läbi, on eksamit võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast õppesemestri lõppu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6.]</ref> Järeleksami peab kokku leppima õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6.]</ref> Korduseksamisel registeerumine toimus ÕIS'is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref> Korduseksami tasulised ainult REV/tasulisel õppekohal, seega RF kohal on tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# KKK 9. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vajaduspõhise õppetoetuseVajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele: 1) Kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem. 2) Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot. 3) Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref> See kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
<br />
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? '''<br />
<br />
Igal semestril tuleb kumulatiivselt koguda vähemalt 27 EAPd <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform KKK 1. Keda ja kuidas puudutavad kõrgharidusreformist tulenevad muudatused?]</ref>. Ülesandes antud andmete põhjal on puudujääk 0 EAP'd, ehk tasuda ei tule midagi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ ITK Finantsinfo]</ref><br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Atatter&diff=78651User:Atatter2014-10-20T21:07:51Z<p>Atatter: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Aleks Tatter<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" raames käisid erinevad IT alal töötavad inimesed meile oma elust ja kogemustest rääkimas. Loengu idee oli näidata õppuritele IT maailma veidi erinevatest vaatenurkadest. Ootused esinejate osas olid suured ja ma ei pidanud pettuma. Essees kirjutan mis mulle enim nendenst loengutest meelde jäi.<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> esinesid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja rääkisid meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusest ning sisukorrast. Kuna ma tulen otse keskkoolist, siis on ülikool minu jaoks väga uus teema. Tänu sellele loengule sain ülevaate, mis on minu kohustused, mida saab selles toredas koolimajas teha ja muidugi tutvustati meile uut interneti õppekeskkonda. Kõige tähtsam osa oli minu jaosk see, kus Inga Vau rääkis õppeainete valikust ja palju punkte peab koguma, et koolis püsida. Kuna stipendiumide kohapealt on mul teadmised väga kehvad, siis sealt sain ka nii mõndagi teada, millal tuleks seda taodelda ja kui palju peab selleks EAP'd olema.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref>, mida pidas Margus Ernits, rääkis meile õppimisest ning motivatsioonist. Kõigepealt tõi ta välja, mida ta meilt selle loengusarja lõpus ootab. Andis meile palju soovitusi koolis käimisest ning et tuleb endaga aus olla, õppejõud ei aja tegemata töödega taga ning ei jälgi, et keegi töid maha ei teeks. See on täiesti õige, et küll keskkoolis sai spikerdamisega koolist läbi, kuid ülikoolis see nii pole. On võimalik küll esimene aasta läbida, aga teisel aastal olevad ained omavad eeldusaineid, kui neid ei oska, siis ei saa ka enam midagi aru. Soovitusi koois käimiseks oli veel mitmeid, näiteks tuleks teema endale huvitavaks teha, teiseks vältida arvutit, kuna see tekitab liiga palju segajaid ning kolmandaks kasutada ideekaarti, mis aitaks uusi teadmisi vanadega siduda. Lõpus tutvustati ka meile TTÜ tudengiorganisatsiooni Lapikud.<br />
<br />
Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits meile robootikast ja häkkimisest. Nagu õppejõud märkis, et tegelt ei teata häkkimise tähendust, on see täiesti õige. Olen ise ka palju kokku puutunud kus seda sõna valesti kasutatakse. Loengus räägiti meile enamjaolt robootikast ja robootikaklubist, mis siis IT Kolledžis olemas on. Kuna ma olen ise natukene robotite programmeerimisega tegelenud, siis kõik mis õppejõud rääkis, oli väga huvitav. Võimalused mida ikka kooli poolt pakutakse on väga üllatavad! Robotite ehitamine ei ole odav ega kerge, aga kui seda lastakse sõpradega koos teha, siis see on väga lahe. <br />
<br />
Neljandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> pida Janika Liiv, kes on IT Kolledži ise lõpetanud ning praegu töötab ta ettevõttes nimega Toggl. Loengu tegi kohe huvitavaks see, et ma ise kasutan Toggl'it. Ta rääkis oma kogemustest, kuidas ta üldse sattus IT Kolledžisse. Tal polnud enne peaaegu üldse IT'ga kokkupuudet, aga kuna ta üritas kõigest aru saada, siis ta ka lõpuks kooli lõpetas. Hiljem tutvustas ta laialt keelt Ruby. Tööl hakkama saamisega aitas teda kõvasti firma meeskond. Hakkama saamiseks peabki olema sõpru kellelt abi küsida, tänu sellele saab ka areneda. Lisaks rõhutas ta ka seda, et alati tuleks midagi juurde õppida. Ei ole mõtet ühe programmeerimiskeele juurde jääda. <br />
<br />
Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> käis meile rääkimas Carolyn Fischer. Ta töötab Skype'is süsteemiadministraatorina. Alustas koodimist juba 7ndas klassis, seega oli IT Kolledžisse minek enam kui loogiline. Võrreldes selle ajaga kui tema koolis käis on nüüd palju rohkem tüdrukuid IT valdkonnas õppimas. Tema jutt oli väga inspireeriv, et IT on väga lahe igaüks suudab sellega hakkama saada. Tema ala on rohkem administreerimine, kuid see jutt oli siiski väga kuulama panev. Talle meeldib oma töö väga ja teeb ka seda vabast ajast, vot see on täielik pühendumine! Lisaks tutvustas ta meile ka lõpus automatiseerivat tarkvara chef. Kuna tema jutust tuli välja, et Riot Games kasutab Chefi, siis see pani mind hoolega kuulama.<br />
<br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Esimesena tuli mulle kohe pähe mängude testimine ja vot see tundub igav. Aga pärast pikemat kuulamist hakkasin mõtlema, et testimine on ikka igal pool ja võib hoopiski tore olla. Kuna ma ise teen veidi tööd ja kirjutan koodi, siis selle süsteemi testmine on tavaline osa tööst, ei panegi tähele. Kristjan Karmo tõi põhjalikult välja, miks on testimine tähtis ja miks peaks vead algstaadiumis leidma. Hiljem leitud vea võivad firmadele väga kalliks minna ning mõned tema näidetes olevad summad olid ikka miljonites. Mida parem on tarkvara testimine, seda väiksem on hilisem kulu. Selle kõrval võivad testimise kulud väga väikseks jääda. See loeng pani mind väga mõtlema, et võibolla võiks ise ka kunagi testija olla, kuigi selle loengu alguses olin ma testimise põhimõtteliselt välistanud.<br />
<br />
Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu "IT-tööturg" (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer tööturust. Mis mulle kohe alguses ei meeldinud oli see, et polnud slaide, kuigi aja möödudes suutis ta ikka saalitäie rahva ennast kuulama panna. Tal on väga pikaajaline kogemus IT maailmas, ta on sellega seotud olnud vähemalt 20 aastat. Tema jutt oli enamjaolt väga negatiivne, ta rääkis nii nagu tegelikult IT elus lood on. Palju on tööl neid molutajad ja tööandjad ei pane seda tähelegi. Ma täiesti nõustun tema väitega, et molutamine on kõvasti igavam ja aega venitavam kui millegi ära tegemine. Passida ei ole mõtet isegi siis kui see on võimalik, mitte midagi tehes ei arene ning sellega teeb oma elu ka lihtsalt igavaks. <br />
<br />
Kaheksanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus]</ref>, ehk viimase loengu viis läbi Elar Lang, kes õppinud mitmetes koolides, sh Polütehnikumis, ITK's ja TTÜ's. Loengus alguses rääkis ta probleemidest tööjuures, kui kooliharidus oli veel kättesaamata. Probleem oli selles, et ta ei mõistnud elementaarseid väljendeid. Rõhutas tugevalt seda, et kool peaks võrduma tööga, ehk siis koolis peaks käima nagu läheksid tööle. Lisaks tõi ta välja koolis tihti esinevad segavad faktorid, milleks on nutitelefon ja läptop. Loengu teisel poolel võttis ta sõna interneti turvalisuse poolel. Nagu temagi arvan mina, et inimesed annavad ennast informatsiooni ja enda paroole liiga kergekäeliselt ära, mida vähem interneti personaalseid asju paned seda parem. Sellepärast ei usalda mina ka neid pilveteenuseid mida viimasel hetkel väga palju kasutatakse, kes teab kes nendele ligi pääseb, parem hoian faile oma arvutis või siis enda serveris.<br />
<br />
Peale kõiki neid loenguid võin öelda, et kõik räägitud teemad olid tähtsad, mõned olid vähemad huvitavamad ja teised rohkem. Silmaringi laiendasid need inimesed kindlasti ja ma arvan, et see loengusari oli väga vajalik. Võin öelda, et viimane esineja motiveeris mind kõige rohkem edasi õppima.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Kui kukkusin eksami läbi, on eksamit võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast õppesemestri lõppu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6.]</ref> Järeleksami peab kokku leppima õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6.]</ref> Korduseksamisel registeerumine toimus ÕIS'is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref> Korduseksami tasulised ainult REV/tasulisel õppekohal, seega RF kohal on tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# KKK 9. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vajaduspõhise õppetoetuseVajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele: 1) Kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem. 2) Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot. 3) Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref> See kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
<br />
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? '''<br />
<br />
Igal semestril tuleb kumulatiivselt koguda vähemalt 27 EAPd <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform KKK 1. Keda ja kuidas puudutavad kõrgharidusreformist tulenevad muudatused?]</ref>. Ülesandes antud andmete põhjal on puudujääk 0 EAP'd, ehk tasuda ei tule midagi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ ITK Finantsinfo]</ref><br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Atatter&diff=78650User:Atatter2014-10-20T21:05:32Z<p>Atatter: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Aleks Tatter<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" raames käisid erinevad IT alal töötavad inimesed meile oma elust ja kogemustest rääkimas. Loengu idee oli näidata õppuritele IT maailma veidi erinevatest vaatenurkadest. Ootused esinejate osas olid suured ja ma ei pidanud pettuma. Essees kirjutan mis mulle enim nendenst loengutest meelde jäi.<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> esinesid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja rääkisid meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusest ning sisukorrast. Kuna ma tulen otse keskkoolist, siis on ülikool minu jaoks väga uus teema. Tänu sellele loengule sain ülevaate, mis on minu kohustused, mida saab selles toredas koolimajas teha ja muidugi tutvustati meile uut interneti õppekeskkonda. Kõige tähtsam osa oli minu jaosk see, kus Inga Vau rääkis õppeainete valikust ja palju punkte peab koguma, et koolis püsida. Kuna stipendiumide kohapealt on mul teadmised väga kehvad, siis sealt sain ka nii mõndagi teada, millal tuleks seda taodelda ja kui palju peab selleks EAP'd olema.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref>, mida pidas Margus Ernits, rääkis meile õppimisest ning motivatsioonist. Kõigepealt tõi ta välja, mida ta meilt selle loengusarja lõpus ootab. Andis meile palju soovitusi koolis käimisest ning et tuleb endaga aus olla, õppejõud ei aja tegemata töödega taga ning ei jälgi, et keegi töid maha ei teeks. See on täiesti õige, et küll keskkoolis sai spikerdamisega koolist läbi, kuid ülikoolis see nii pole. On võimalik küll esimene aasta läbida, aga teisel aastal olevad ained omavad eeldusaineid, kui neid ei oska, siis ei saa ka enam midagi aru. Soovitusi koois käimiseks oli veel mitmeid, näiteks tuleks teema endale huvitavaks teha, teiseks vältida arvutit, kuna see tekitab liiga palju segajaid ning kolmandaks kasutada ideekaarti, mis aitaks uusi teadmisi vanadega siduda. Lõpus tutvustati ka meile TTÜ tudengiorganisatsiooni Lapikud.<br />
<br />
Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits meile robootikast ja häkkimisest. Nagu õppejõud märkis, et tegelt ei teata häkkimise tähendust, on see täiesti õige. Olen ise ka palju kokku puutunud kus seda sõna valesti kasutatakse. Loengus räägiti meile enamjaolt robootikast ja robootikaklubist, mis siis IT Kolledžis olemas on. Kuna ma olen ise natukene robotite programmeerimisega tegelenud, siis kõik mis õppejõud rääkis, oli väga huvitav. Võimalused mida ikka kooli poolt pakutakse on väga üllatavad! Robotite ehitamine ei ole odav ega kerge, aga kui seda lastakse sõpradega koos teha, siis see on väga lahe. <br />
<br />
Neljandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> pida Janika Liiv, kes on IT Kolledži ise lõpetanud ning praegu töötab ta ettevõttes nimega Toggl. Loengu tegi kohe huvitavaks see, et ma ise kasutan Toggl'it. Ta rääkis oma kogemustest, kuidas ta üldse sattus IT Kolledžisse. Tal polnud enne peaaegu üldse IT'ga kokkupuudet, aga kuna ta üritas kõigest aru saada, siis ta ka lõpuks kooli lõpetas. Hiljem tutvustas ta laialt keelt Ruby. Tööl hakkama saamisega aitas teda kõvasti firma meeskond. Hakkama saamiseks peabki olema sõpru kellelt abi küsida, tänu sellele saab ka areneda. Lisaks rõhutas ta ka seda, et alati tuleks midagi juurde õppida. Ei ole mõtet ühe programmeerimiskeele juurde jääda. <br />
<br />
Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> käis meile rääkimas Carolyn Fischer. Ta töötab Skype'is süsteemiadministraatorina. Alustas koodimist juba 7ndas klassis, seega oli IT Kolledžisse minek enam kui loogiline. Võrreldes selle ajaga kui tema koolis käis on nüüd palju rohkem tüdrukuid IT valdkonnas õppimas. Tema jutt oli väga inspireeriv, et IT on väga lahe igaüks suudab sellega hakkama saada. Tema ala on rohkem administreerimine, kuid see jutt oli siiski väga kuulama panev. Talle meeldib oma töö väga ja teeb ka seda vabast ajast, vot see on täielik pühendumine! Lisaks tutvustas ta meile ka lõpus automatiseerivat tarkvara chef. Kuna tema jutust tuli välja, et Riot Games kasutab Chefi, siis see pani mind hoolega kuulama.<br />
<br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Esimesena tuli mulle kohe pähe mängude testimine ja vot see tundub igav. Aga pärast pikemat kuulamist hakkasin mõtlema, et testimine on ikka igal pool ja võib hoopiski tore olla. Kuna ma ise teen veidi tööd ja kirjutan koodi, siis selle süsteemi testmine on tavaline osa tööst, ei panegi tähele. Kristjan Karmo tõi põhjalikult välja, miks on testimine tähtis ja miks peaks vead algstaadiumis leidma. Hiljem leitud vea võivad firmadele väga kalliks minna ning mõned tema näidetes olevad summad olid ikka miljonites. Mida parem on tarkvara testimine, seda väiksem on hilisem kulu. Selle kõrval võivad testimise kulud väga väikseks jääda. See loeng pani mind väga mõtlema, et võibolla võiks ise ka kunagi testija olla, kuigi selle loengu alguses olin ma testimise põhimõtteliselt välistanud.<br />
<br />
Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu "IT-tööturg" (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer tööturust. Mis mulle kohe alguses ei meeldinud oli see, et polnud slaide, kuigi aja möödudes suutis ta ikka saalitäie rahva ennast kuulama panna. Tal on väga pikaajaline kogemus IT maailmas, ta on sellega seotud olnud vähemalt 20 aastat. Tema jutt oli enamjaolt väga negatiivne, ta rääkis nii nagu tegelikult IT elus lood on. Palju on tööl neid molutajad ja tööandjad ei pane seda tähelegi. Ma täiesti nõustun tema väitega, et molutamine on kõvasti igavam ja aega venitavam kui millegi ära tegemine. Passida ei ole mõtet isegi siis kui see on võimalik, mitte midagi tehes ei arene ning sellega teeb oma elu ka lihtsalt igavaks. <br />
<br />
Kaheksanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus]</ref>, ehk viimase loengu viis läbi Elar Lang, kes õppinud mitmetes koolides, sh Polütehnikumis, ITK's ja TTÜ's. Loengus alguses rääkis ta probleemidest tööjuures, kui kooliharidus oli veel kättesaamata. Probleem oli selles, et ta ei mõistnud elementaarseid väljendeid. Rõhutas tugevalt seda, et kool peaks võrduma tööga, ehk siis koolis peaks käima nagu läheksid tööle. Lisaks tõi ta välja koolis tihti esinevad segavad faktorid, milleks on nutitelefon ja läptop. Loengu teisel poolel võttis ta sõna interneti turvalisuse poolel. Nagu temagi arvan mina, et inimesed annavad ennast informatsiooni ja enda paroole liiga kergekäeliselt ära, mida vähem interneti personaalseid asju paned seda parem. Sellepärast ei usalda mina ka neid pilveteenuseid mida viimasel hetkel väga palju kasutatakse, kes teab kes nendele ligi pääseb, parem hoian faile oma arvutis või siis enda serveris.<br />
<br />
Peale kõiki neid loenguid võin öelda, et kõik räägitud teemad olid tähtsad, mõned olid vähemad huvitavamad ja teised rohkem. Silmaringi laiendasid need inimesed kindlasti ja ma arvan, et see loengusari oli väga vajalik. Võin öelda, et viimane esineja motiveeris mind kõige rohkem edasi õppima.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Kui kukkusin eksami läbi, on eksamit võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast õppesemestri lõppu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6.]</ref> Järeleksami peab kokku leppima õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6.]</ref> Korduseksamisel registeerumine toimus ÕIS'is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref> Korduseksami tasulised ainult REV/tasulisel õppekohal, seega RF kohal on tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# KKK 9. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vajaduspõhise õppetoetuseVajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele: 1) Kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem. 2) Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot. 3) Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref> See kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
<br />
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? '''<br />
<br />
Igal semestril tuleb kumulatiivselt koguda vähemalt 27 EAPd <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref>. Ülesandes antud andmete põhjal on puudujääk 0 EAP'd, ehk tasuda ei tule midagi. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ ITK Finantsinfo]</ref><br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Atatter&diff=78647User:Atatter2014-10-20T20:46:19Z<p>Atatter: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Aleks Tatter<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" raames käisid erinevad IT alal töötavad inimesed meile oma elust ja kogemustest rääkimas. Loengu idee oli näidata õppuritele IT maailma veidi erinevatest vaatenurkadest. Ootused esinejate osas olid suured ja ma ei pidanud pettuma. Essees kirjutan mis mulle enim nendenst loengutest meelde jäi.<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> esinesid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja rääkisid meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusest ning sisukorrast. Kuna ma tulen otse keskkoolist, siis on ülikool minu jaoks väga uus teema. Tänu sellele loengule sain ülevaate, mis on minu kohustused, mida saab selles toredas koolimajas teha ja muidugi tutvustati meile uut interneti õppekeskkonda. Kõige tähtsam osa oli minu jaosk see, kus Inga Vau rääkis õppeainete valikust ja palju punkte peab koguma, et koolis püsida. Kuna stipendiumide kohapealt on mul teadmised väga kehvad, siis sealt sain ka nii mõndagi teada, millal tuleks seda taodelda ja kui palju peab selleks EAP'd olema.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref>, mida pidas Margus Ernits, rääkis meile õppimisest ning motivatsioonist. Kõigepealt tõi ta välja, mida ta meilt selle loengusarja lõpus ootab. Andis meile palju soovitusi koolis käimisest ning et tuleb endaga aus olla, õppejõud ei aja tegemata töödega taga ning ei jälgi, et keegi töid maha ei teeks. See on täiesti õige, et küll keskkoolis sai spikerdamisega koolist läbi, kuid ülikoolis see nii pole. On võimalik küll esimene aasta läbida, aga teisel aastal olevad ained omavad eeldusaineid, kui neid ei oska, siis ei saa ka enam midagi aru. Soovitusi koois käimiseks oli veel mitmeid, näiteks tuleks teema endale huvitavaks teha, teiseks vältida arvutit, kuna see tekitab liiga palju segajaid ning kolmandaks kasutada ideekaarti, mis aitaks uusi teadmisi vanadega siduda. Lõpus tutvustati ka meile TTÜ tudengiorganisatsiooni Lapikud.<br />
<br />
Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits meile robootikast ja häkkimisest. Nagu õppejõud märkis, et tegelt ei teata häkkimise tähendust, on see täiesti õige. Olen ise ka palju kokku puutunud kus seda sõna valesti kasutatakse. Loengus räägiti meile enamjaolt robootikast ja robootikaklubist, mis siis IT Kolledžis olemas on. Kuna ma olen ise natukene robotite programmeerimisega tegelenud, siis kõik mis õppejõud rääkis, oli väga huvitav. Võimalused mida ikka kooli poolt pakutakse on väga üllatavad! Robotite ehitamine ei ole odav ega kerge, aga kui seda lastakse sõpradega koos teha, siis see on väga lahe. <br />
<br />
Neljandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> pida Janika Liiv, kes on IT Kolledži ise lõpetanud ning praegu töötab ta ettevõttes nimega Toggl. Loengu tegi kohe huvitavaks see, et ma ise kasutan Toggl'it. Ta rääkis oma kogemustest, kuidas ta üldse sattus IT Kolledžisse. Tal polnud enne peaaegu üldse IT'ga kokkupuudet, aga kuna ta üritas kõigest aru saada, siis ta ka lõpuks kooli lõpetas. Hiljem tutvustas ta laialt keelt Ruby. Tööl hakkama saamisega aitas teda kõvasti firma meeskond. Hakkama saamiseks peabki olema sõpru kellelt abi küsida, tänu sellele saab ka areneda. Lisaks rõhutas ta ka seda, et alati tuleks midagi juurde õppida. Ei ole mõtet ühe programmeerimiskeele juurde jääda. <br />
<br />
Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> käis meile rääkimas Carolyn Fischer. Ta töötab Skype'is süsteemiadministraatorina. Alustas koodimist juba 7ndas klassis, seega oli IT Kolledžisse minek enam kui loogiline. Võrreldes selle ajaga kui tema koolis käis on nüüd palju rohkem tüdrukuid IT valdkonnas õppimas. Tema jutt oli väga inspireeriv, et IT on väga lahe igaüks suudab sellega hakkama saada. Tema ala on rohkem administreerimine, kuid see jutt oli siiski väga kuulama panev. Talle meeldib oma töö väga ja teeb ka seda vabast ajast, vot see on täielik pühendumine! Lisaks tutvustas ta meile ka lõpus automatiseerivat tarkvara chef. Kuna tema jutust tuli välja, et Riot Games kasutab Chefi, siis see pani mind hoolega kuulama.<br />
<br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Esimesena tuli mulle kohe pähe mängude testimine ja vot see tundub igav. Aga pärast pikemat kuulamist hakkasin mõtlema, et testimine on ikka igal pool ja võib hoopiski tore olla. Kuna ma ise teen veidi tööd ja kirjutan koodi, siis selle süsteemi testmine on tavaline osa tööst, ei panegi tähele. Kristjan Karmo tõi põhjalikult välja, miks on testimine tähtis ja miks peaks vead algstaadiumis leidma. Hiljem leitud vea võivad firmadele väga kalliks minna ning mõned tema näidetes olevad summad olid ikka miljonites. Mida parem on tarkvara testimine, seda väiksem on hilisem kulu. Selle kõrval võivad testimise kulud väga väikseks jääda. See loeng pani mind väga mõtlema, et võibolla võiks ise ka kunagi testija olla, kuigi selle loengu alguses olin ma testimise põhimõtteliselt välistanud.<br />
<br />
Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu "IT-tööturg" (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer tööturust. Mis mulle kohe alguses ei meeldinud oli see, et polnud slaide, kuigi aja möödudes suutis ta ikka saalitäie rahva ennast kuulama panna. Tal on väga pikaajaline kogemus IT maailmas, ta on sellega seotud olnud vähemalt 20 aastat. Tema jutt oli enamjaolt väga negatiivne, ta rääkis nii nagu tegelikult IT elus lood on. Palju on tööl neid molutajad ja tööandjad ei pane seda tähelegi. Ma täiesti nõustun tema väitega, et molutamine on kõvasti igavam ja aega venitavam kui millegi ära tegemine. Passida ei ole mõtet isegi siis kui see on võimalik, mitte midagi tehes ei arene ning sellega teeb oma elu ka lihtsalt igavaks. <br />
<br />
Kaheksanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus]</ref>, ehk viimase loengu viis läbi Elar Lang, kes õppinud mitmetes koolides, sh Polütehnikumis, ITK's ja TTÜ's. Loengus alguses rääkis ta probleemidest tööjuures, kui kooliharidus oli veel kättesaamata. Probleem oli selles, et ta ei mõistnud elementaarseid väljendeid. Rõhutas tugevalt seda, et kool peaks võrduma tööga, ehk siis koolis peaks käima nagu läheksid tööle. Lisaks tõi ta välja koolis tihti esinevad segavad faktorid, milleks on nutitelefon ja läptop. Loengu teisel poolel võttis ta sõna interneti turvalisuse poolel. Nagu temagi arvan mina, et inimesed annavad ennast informatsiooni ja enda paroole liiga kergekäeliselt ära, mida vähem interneti personaalseid asju paned seda parem. Sellepärast ei usalda mina ka neid pilveteenuseid mida viimasel hetkel väga palju kasutatakse, kes teab kes nendele ligi pääseb, parem hoian faile oma arvutis või siis enda serveris.<br />
<br />
Peale kõiki neid loenguid võin öelda, et kõik räägitud teemad olid tähtsad, mõned olid vähemad huvitavamad ja teised rohkem. Silmaringi laiendasid need inimesed kindlasti ja ma arvan, et see loengusari oli väga vajalik. Võin öelda, et viimane esineja motiveeris mind kõige rohkem edasi õppima.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Kui kukkusin eksami läbi, on eksamit võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast õppesemestri lõppu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6.]</ref> Järeleksami peab kokku leppima õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6.]</ref> Korduseksamisel registeerumine toimus ÕIS'is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref> Korduseksami tasulised ainult REV/tasulisel õppekohal, seega RF kohal on tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# KKK 9. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Atatter&diff=78646User:Atatter2014-10-20T20:44:45Z<p>Atatter: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Aleks Tatter<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" raames käisid erinevad IT alal töötavad inimesed meile oma elust ja kogemustest rääkimas. Loengu idee oli näidata õppuritele IT maailma veidi erinevatest vaatenurkadest. Ootused esinejate osas olid suured ja ma ei pidanud pettuma. Essees kirjutan mis mulle enim nendenst loengutest meelde jäi.<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> esinesid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja rääkisid meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusest ning sisukorrast. Kuna ma tulen otse keskkoolist, siis on ülikool minu jaoks väga uus teema. Tänu sellele loengule sain ülevaate, mis on minu kohustused, mida saab selles toredas koolimajas teha ja muidugi tutvustati meile uut interneti õppekeskkonda. Kõige tähtsam osa oli minu jaosk see, kus Inga Vau rääkis õppeainete valikust ja palju punkte peab koguma, et koolis püsida. Kuna stipendiumide kohapealt on mul teadmised väga kehvad, siis sealt sain ka nii mõndagi teada, millal tuleks seda taodelda ja kui palju peab selleks EAP'd olema.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref>, mida pidas Margus Ernits, rääkis meile õppimisest ning motivatsioonist. Kõigepealt tõi ta välja, mida ta meilt selle loengusarja lõpus ootab. Andis meile palju soovitusi koolis käimisest ning et tuleb endaga aus olla, õppejõud ei aja tegemata töödega taga ning ei jälgi, et keegi töid maha ei teeks. See on täiesti õige, et küll keskkoolis sai spikerdamisega koolist läbi, kuid ülikoolis see nii pole. On võimalik küll esimene aasta läbida, aga teisel aastal olevad ained omavad eeldusaineid, kui neid ei oska, siis ei saa ka enam midagi aru. Soovitusi koois käimiseks oli veel mitmeid, näiteks tuleks teema endale huvitavaks teha, teiseks vältida arvutit, kuna see tekitab liiga palju segajaid ning kolmandaks kasutada ideekaarti, mis aitaks uusi teadmisi vanadega siduda. Lõpus tutvustati ka meile TTÜ tudengiorganisatsiooni Lapikud.<br />
<br />
Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits meile robootikast ja häkkimisest. Nagu õppejõud märkis, et tegelt ei teata häkkimise tähendust, on see täiesti õige. Olen ise ka palju kokku puutunud kus seda sõna valesti kasutatakse. Loengus räägiti meile enamjaolt robootikast ja robootikaklubist, mis siis IT Kolledžis olemas on. Kuna ma olen ise natukene robotite programmeerimisega tegelenud, siis kõik mis õppejõud rääkis, oli väga huvitav. Võimalused mida ikka kooli poolt pakutakse on väga üllatavad! Robotite ehitamine ei ole odav ega kerge, aga kui seda lastakse sõpradega koos teha, siis see on väga lahe. <br />
<br />
Neljandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> pida Janika Liiv, kes on IT Kolledži ise lõpetanud ning praegu töötab ta ettevõttes nimega Toggl. Loengu tegi kohe huvitavaks see, et ma ise kasutan Toggl'it. Ta rääkis oma kogemustest, kuidas ta üldse sattus IT Kolledžisse. Tal polnud enne peaaegu üldse IT'ga kokkupuudet, aga kuna ta üritas kõigest aru saada, siis ta ka lõpuks kooli lõpetas. Hiljem tutvustas ta laialt keelt Ruby. Tööl hakkama saamisega aitas teda kõvasti firma meeskond. Hakkama saamiseks peabki olema sõpru kellelt abi küsida, tänu sellele saab ka areneda. Lisaks rõhutas ta ka seda, et alati tuleks midagi juurde õppida. Ei ole mõtet ühe programmeerimiskeele juurde jääda. <br />
<br />
Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> käis meile rääkimas Carolyn Fischer. Ta töötab Skype'is süsteemiadministraatorina. Alustas koodimist juba 7ndas klassis, seega oli IT Kolledžisse minek enam kui loogiline. Võrreldes selle ajaga kui tema koolis käis on nüüd palju rohkem tüdrukuid IT valdkonnas õppimas. Tema jutt oli väga inspireeriv, et IT on väga lahe igaüks suudab sellega hakkama saada. Tema ala on rohkem administreerimine, kuid see jutt oli siiski väga kuulama panev. Talle meeldib oma töö väga ja teeb ka seda vabast ajast, vot see on täielik pühendumine! Lisaks tutvustas ta meile ka lõpus automatiseerivat tarkvara chef. Kuna tema jutust tuli välja, et Riot Games kasutab Chefi, siis see pani mind hoolega kuulama.<br />
<br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Esimesena tuli mulle kohe pähe mängude testimine ja vot see tundub igav. Aga pärast pikemat kuulamist hakkasin mõtlema, et testimine on ikka igal pool ja võib hoopiski tore olla. Kuna ma ise teen veidi tööd ja kirjutan koodi, siis selle süsteemi testmine on tavaline osa tööst, ei panegi tähele. Kristjan Karmo tõi põhjalikult välja, miks on testimine tähtis ja miks peaks vead algstaadiumis leidma. Hiljem leitud vea võivad firmadele väga kalliks minna ning mõned tema näidetes olevad summad olid ikka miljonites. Mida parem on tarkvara testimine, seda väiksem on hilisem kulu. Selle kõrval võivad testimise kulud väga väikseks jääda. See loeng pani mind väga mõtlema, et võibolla võiks ise ka kunagi testija olla, kuigi selle loengu alguses olin ma testimise põhimõtteliselt välistanud.<br />
<br />
Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu "IT-tööturg" (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer tööturust. Mis mulle kohe alguses ei meeldinud oli see, et polnud slaide, kuigi aja möödudes suutis ta ikka saalitäie rahva ennast kuulama panna. Tal on väga pikaajaline kogemus IT maailmas, ta on sellega seotud olnud vähemalt 20 aastat. Tema jutt oli enamjaolt väga negatiivne, ta rääkis nii nagu tegelikult IT elus lood on. Palju on tööl neid molutajad ja tööandjad ei pane seda tähelegi. Ma täiesti nõustun tema väitega, et molutamine on kõvasti igavam ja aega venitavam kui millegi ära tegemine. Passida ei ole mõtet isegi siis kui see on võimalik, mitte midagi tehes ei arene ning sellega teeb oma elu ka lihtsalt igavaks. <br />
<br />
Kaheksanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus]</ref>, ehk viimase loengu viis läbi Elar Lang, kes õppinud mitmetes koolides, sh Polütehnikumis, ITK's ja TTÜ's. Loengus alguses rääkis ta probleemidest tööjuures, kui kooliharidus oli veel kättesaamata. Probleem oli selles, et ta ei mõistnud elementaarseid väljendeid. Rõhutas tugevalt seda, et kool peaks võrduma tööga, ehk siis koolis peaks käima nagu läheksid tööle. Lisaks tõi ta välja koolis tihti esinevad segavad faktorid, milleks on nutitelefon ja läptop. Loengu teisel poolel võttis ta sõna interneti turvalisuse poolel. Nagu temagi arvan mina, et inimesed annavad ennast informatsiooni ja enda paroole liiga kergekäeliselt ära, mida vähem interneti personaalseid asju paned seda parem. Sellepärast ei usalda mina ka neid pilveteenuseid mida viimasel hetkel väga palju kasutatakse, kes teab kes nendele ligi pääseb, parem hoian faile oma arvutis või siis enda serveris.<br />
<br />
Peale kõiki neid loenguid võin öelda, et kõik räägitud teemad olid tähtsad, mõned olid vähemad huvitavamad ja teised rohkem. Silmaringi laiendasid need inimesed kindlasti ja ma arvan, et see loengusari oli väga vajalik. Võin öelda, et viimane esineja motiveeris mind kõige rohkem edasi õppima.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Kui kukkusin eksami läbi, on eksamit võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast õppesemestri lõppu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6.]</ref> Järeleksami peab kokku leppima õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6.]</ref> Korduseksamisel registeerumine toimus ÕIS'is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref> Korduseksami tasulised ainult REV/tasulisel õppekohal, seega RF kohal on tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref> Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# KKK 9. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Atatter&diff=78636User:Atatter2014-10-20T20:16:21Z<p>Atatter: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Aleks Tatter<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" raames käisid erinevad IT alal töötavad inimesed meile oma elust ja kogemustest rääkimas. Loengu idee oli näidata õppuritele IT maailma veidi erinevatest vaatenurkadest. Ootused esinejate osas olid suured ja ma ei pidanud pettuma. Essees kirjutan mis mulle enim nendenst loengutest meelde jäi.<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> esinesid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja rääkisid meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusest ning sisukorrast. Kuna ma tulen otse keskkoolist, siis on ülikool minu jaoks väga uus teema. Tänu sellele loengule sain ülevaate, mis on minu kohustused, mida saab selles toredas koolimajas teha ja muidugi tutvustati meile uut interneti õppekeskkonda. Kõige tähtsam osa oli minu jaosk see, kus Inga Vau rääkis õppeainete valikust ja palju punkte peab koguma, et koolis püsida. Kuna stipendiumide kohapealt on mul teadmised väga kehvad, siis sealt sain ka nii mõndagi teada, millal tuleks seda taodelda ja kui palju peab selleks EAP'd olema.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref>, mida pidas Margus Ernits, rääkis meile õppimisest ning motivatsioonist. Kõigepealt tõi ta välja, mida ta meilt selle loengusarja lõpus ootab. Andis meile palju soovitusi koolis käimisest ning et tuleb endaga aus olla, õppejõud ei aja tegemata töödega taga ning ei jälgi, et keegi töid maha ei teeks. See on täiesti õige, et küll keskkoolis sai spikerdamisega koolist läbi, kuid ülikoolis see nii pole. On võimalik küll esimene aasta läbida, aga teisel aastal olevad ained omavad eeldusaineid, kui neid ei oska, siis ei saa ka enam midagi aru. Soovitusi koois käimiseks oli veel mitmeid, näiteks tuleks teema endale huvitavaks teha, teiseks vältida arvutit, kuna see tekitab liiga palju segajaid ning kolmandaks kasutada ideekaarti, mis aitaks uusi teadmisi vanadega siduda. Lõpus tutvustati ka meile TTÜ tudengiorganisatsiooni Lapikud.<br />
<br />
Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits meile robootikast ja häkkimisest. Nagu õppejõud märkis, et tegelt ei teata häkkimise tähendust, on see täiesti õige. Olen ise ka palju kokku puutunud kus seda sõna valesti kasutatakse. Loengus räägiti meile enamjaolt robootikast ja robootikaklubist, mis siis IT Kolledžis olemas on. Kuna ma olen ise natukene robotite programmeerimisega tegelenud, siis kõik mis õppejõud rääkis, oli väga huvitav. Võimalused mida ikka kooli poolt pakutakse on väga üllatavad! Robotite ehitamine ei ole odav ega kerge, aga kui seda lastakse sõpradega koos teha, siis see on väga lahe. <br />
<br />
Neljandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> pida Janika Liiv, kes on IT Kolledži ise lõpetanud ning praegu töötab ta ettevõttes nimega Toggl. Loengu tegi kohe huvitavaks see, et ma ise kasutan Toggl'it. Ta rääkis oma kogemustest, kuidas ta üldse sattus IT Kolledžisse. Tal polnud enne peaaegu üldse IT'ga kokkupuudet, aga kuna ta üritas kõigest aru saada, siis ta ka lõpuks kooli lõpetas. Hiljem tutvustas ta laialt keelt Ruby. Tööl hakkama saamisega aitas teda kõvasti firma meeskond. Hakkama saamiseks peabki olema sõpru kellelt abi küsida, tänu sellele saab ka areneda. Lisaks rõhutas ta ka seda, et alati tuleks midagi juurde õppida. Ei ole mõtet ühe programmeerimiskeele juurde jääda. <br />
<br />
Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> käis meile rääkimas Carolyn Fischer. Ta töötab Skype'is süsteemiadministraatorina. Alustas koodimist juba 7ndas klassis, seega oli IT Kolledžisse minek enam kui loogiline. Võrreldes selle ajaga kui tema koolis käis on nüüd palju rohkem tüdrukuid IT valdkonnas õppimas. Tema jutt oli väga inspireeriv, et IT on väga lahe igaüks suudab sellega hakkama saada. Tema ala on rohkem administreerimine, kuid see jutt oli siiski väga kuulama panev. Talle meeldib oma töö väga ja teeb ka seda vabast ajast, vot see on täielik pühendumine! Lisaks tutvustas ta meile ka lõpus automatiseerivat tarkvara chef. Kuna tema jutust tuli välja, et Riot Games kasutab Chefi, siis see pani mind hoolega kuulama.<br />
<br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Esimesena tuli mulle kohe pähe mängude testimine ja vot see tundub igav. Aga pärast pikemat kuulamist hakkasin mõtlema, et testimine on ikka igal pool ja võib hoopiski tore olla. Kuna ma ise teen veidi tööd ja kirjutan koodi, siis selle süsteemi testmine on tavaline osa tööst, ei panegi tähele. Kristjan Karmo tõi põhjalikult välja, miks on testimine tähtis ja miks peaks vead algstaadiumis leidma. Hiljem leitud vea võivad firmadele väga kalliks minna ning mõned tema näidetes olevad summad olid ikka miljonites. Mida parem on tarkvara testimine, seda väiksem on hilisem kulu. Selle kõrval võivad testimise kulud väga väikseks jääda. See loeng pani mind väga mõtlema, et võibolla võiks ise ka kunagi testija olla, kuigi selle loengu alguses olin ma testimise põhimõtteliselt välistanud.<br />
<br />
Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu "IT-tööturg" (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer tööturust. Mis mulle kohe alguses ei meeldinud oli see, et polnud slaide, kuigi aja möödudes suutis ta ikka saalitäie rahva ennast kuulama panna. Tal on väga pikaajaline kogemus IT maailmas, ta on sellega seotud olnud vähemalt 20 aastat. Tema jutt oli enamjaolt väga negatiivne, ta rääkis nii nagu tegelikult IT elus lood on. Palju on tööl neid molutajad ja tööandjad ei pane seda tähelegi. Ma täiesti nõustun tema väitega, et molutamine on kõvasti igavam ja aega venitavam kui millegi ära tegemine. Passida ei ole mõtet isegi siis kui see on võimalik, mitte midagi tehes ei arene ning sellega teeb oma elu ka lihtsalt igavaks. <br />
<br />
Kaheksanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus]</ref>, ehk viimase loengu viis läbi Elar Lang, kes õppinud mitmetes koolides, sh Polütehnikumis, ITK's ja TTÜ's. Loengus alguses rääkis ta probleemidest tööjuures, kui kooliharidus oli veel kättesaamata. Probleem oli selles, et ta ei mõistnud elementaarseid väljendeid. Rõhutas tugevalt seda, et kool peaks võrduma tööga, ehk siis koolis peaks käima nagu läheksid tööle. Lisaks tõi ta välja koolis tihti esinevad segavad faktorid, milleks on nutitelefon ja läptop. Loengu teisel poolel võttis ta sõna interneti turvalisuse poolel. Nagu temagi arvan mina, et inimesed annavad ennast informatsiooni ja enda paroole liiga kergekäeliselt ära, mida vähem interneti personaalseid asju paned seda parem. Sellepärast ei usalda mina ka neid pilveteenuseid mida viimasel hetkel väga palju kasutatakse, kes teab kes nendele ligi pääseb, parem hoian faile oma arvutis või siis enda serveris.<br />
<br />
Peale kõiki neid loenguid võin öelda, et kõik räägitud teemad olid tähtsad, mõned olid vähemad huvitavamad ja teised rohkem. Silmaringi laiendasid need inimesed kindlasti ja ma arvan, et see loengusari oli väga vajalik. Võin öelda, et viimane esineja motiveeris mind kõige rohkem edasi õppima.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Atatter&diff=78634User:Atatter2014-10-20T19:58:36Z<p>Atatter: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Aleks Tatter<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Sissejuhatus<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> esinesid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja rääkisid meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusest ning sisukorrast. Kuna ma tulen otse keskkoolist, siis on ülikool minu jaoks väga uus teema. Tänu sellele loengule sain ülevaate, mis on minu kohustused, mida saab selles toredas koolimajas teha ja muidugi tutvustati meile uut interneti õppekeskkonda. Kõige tähtsam osa oli minu jaosk see, kus Inga Vau rääkis õppeainete valikust ja palju punkte peab koguma, et koolis püsida. Kuna stipendiumide kohapealt on mul teadmised väga kehvad, siis sealt sain ka nii mõndagi teada, millal tuleks seda taodelda ja kui palju peab selleks EAP'd olema.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref>, mida pidas Margus Ernits, rääkis meile õppimisest ning motivatsioonist. Kõigepealt tõi ta välja, mida ta meilt selle loengusarja lõpus ootab. Andis meile palju soovitusi koolis käimisest ning et tuleb endaga aus olla, õppejõud ei aja tegemata töödega taga ning ei jälgi, et keegi töid maha ei teeks. See on täiesti õige, et küll keskkoolis sai spikerdamisega koolist läbi, kuid ülikoolis see nii pole. On võimalik küll esimene aasta läbida, aga teisel aastal olevad ained omavad eeldusaineid, kui neid ei oska, siis ei saa ka enam midagi aru. Soovitusi koois käimiseks oli veel mitmeid, näiteks tuleks teema endale huvitavaks teha, teiseks vältida arvutit, kuna see tekitab liiga palju segajaid ning kolmandaks kasutada ideekaarti, mis aitaks uusi teadmisi vanadega siduda. Lõpus tutvustati ka meile TTÜ tudengiorganisatsiooni Lapikud.<br />
<br />
Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits meile robootikast ja häkkimisest. Nagu õppejõud märkis, et tegelt ei teata häkkimise tähendust, on see täiesti õige. Olen ise ka palju kokku puutunud kus seda sõna valesti kasutatakse. Loengus räägiti meile enamjaolt robootikast ja robootikaklubist, mis siis IT Kolledžis olemas on. Kuna ma olen ise natukene robotite programmeerimisega tegelenud, siis kõik mis õppejõud rääkis, oli väga huvitav. Võimalused mida ikka kooli poolt pakutakse on väga üllatavad! Robotite ehitamine ei ole odav ega kerge, aga kui seda lastakse sõpradega koos teha, siis see on väga lahe. <br />
<br />
Neljandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> pida Janika Liiv, kes on IT Kolledži ise lõpetanud ning praegu töötab ta ettevõttes nimega Toggl. Loengu tegi kohe huvitavaks see, et ma ise kasutan Toggl'it. Ta rääkis oma kogemustest, kuidas ta üldse sattus IT Kolledžisse. Tal polnud enne peaaegu üldse IT'ga kokkupuudet, aga kuna ta üritas kõigest aru saada, siis ta ka lõpuks kooli lõpetas. Hiljem tutvustas ta laialt keelt Ruby. Tööl hakkama saamisega aitas teda kõvasti firma meeskond. Hakkama saamiseks peabki olema sõpru kellelt abi küsida, tänu sellele saab ka areneda. Lisaks rõhutas ta ka seda, et alati tuleks midagi juurde õppida. Ei ole mõtet ühe programmeerimiskeele juurde jääda. <br />
<br />
Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> käis meile rääkimas Carolyn Fischer. Ta töötab Skype'is süsteemiadministraatorina. Alustas koodimist juba 7ndas klassis, seega oli IT Kolledžisse minek enam kui loogiline. Võrreldes selle ajaga kui tema koolis käis on nüüd palju rohkem tüdrukuid IT valdkonnas õppimas. Tema jutt oli väga inspireeriv, et IT on väga lahe igaüks suudab sellega hakkama saada. Tema ala on rohkem administreerimine, kuid see jutt oli siiski väga kuulama panev. Talle meeldib oma töö väga ja teeb ka seda vabast ajast, vot see on täielik pühendumine! Lisaks tutvustas ta meile ka lõpus automatiseerivat tarkvara chef. Kuna tema jutust tuli välja, et Riot Games kasutab Chefi, siis see pani mind hoolega kuulama.<br />
<br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Esimesena tuli mulle kohe pähe mängude testimine ja vot see tundub igav. Aga pärast pikemat kuulamist hakkasin mõtlema, et testimine on ikka igal pool ja võib hoopiski tore olla. Kuna ma ise teen veidi tööd ja kirjutan koodi, siis selle süsteemi testmine on tavaline osa tööst, ei panegi tähele. Kristjan Karmo tõi põhjalikult välja, miks on testimine tähtis ja miks peaks vead algstaadiumis leidma. Hiljem leitud vea võivad firmadele väga kalliks minna ning mõned tema näidetes olevad summad olid ikka miljonites. Mida parem on tarkvara testimine, seda väiksem on hilisem kulu. Selle kõrval võivad testimise kulud väga väikseks jääda. See loeng pani mind väga mõtlema, et võibolla võiks ise ka kunagi testija olla, kuigi selle loengu alguses olin ma testimise põhimõtteliselt välistanud.<br />
<br />
Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu "IT-tööturg" (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer tööturust. Mis mulle kohe alguses ei meeldinud oli see, et polnud slaide, kuigi aja möödudes suutis ta ikka saalitäie rahva ennast kuulama panna. Tal on väga pikaajaline kogemus IT maailmas, ta on sellega seotud olnud vähemalt 20 aastat. Tema jutt oli enamjaolt väga negatiivne, ta rääkis nii nagu tegelikult IT elus lood on. Palju on tööl neid molutajad ja tööandjad ei pane seda tähelegi. Ma täiesti nõustun tema väitega, et molutamine on kõvasti igavam ja aega venitavam kui millegi ära tegemine. Passida ei ole mõtet isegi siis kui see on võimalik, mitte midagi tehes ei arene ning sellega teeb oma elu ka lihtsalt igavaks. <br />
<br />
Kaheksanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus]</ref>, ehk viimase loengu viis läbi Elar Lang, kes õppinud mitmetes koolides, sh Polütehnikumis, ITK's ja TTÜ's. Loengus alguses rääkis ta probleemidest tööjuures, kui kooliharidus oli veel kättesaamata. Probleem oli selles, et ta ei mõistnud elementaarseid väljendeid. Rõhutas tugevalt seda, et kool peaks võrduma tööga, ehk siis koolis peaks käima nagu läheksid tööle. Lisaks tõi ta välja koolis tihti esinevad segavad faktorid, milleks on nutitelefon ja läptop. Loengu teisel poolel võttis ta sõna interneti turvalisuse poolel. Nagu temagi arvan mina, et inimesed annavad ennast informatsiooni ja enda paroole liiga kergekäeliselt ära, mida vähem interneti personaalseid asju paned seda parem. Sellepärast ei usalda mina ka neid pilveteenuseid mida viimasel hetkel väga palju kasutatakse, kes teab kes nendele ligi pääseb, parem hoian faile oma arvutis või siis enda serveris.<br />
<br />
Kokkuvõte<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Atatter&diff=78616User:Atatter2014-10-20T18:46:25Z<p>Atatter: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Aleks Tatter<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Sissejuhatus<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> esinesid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja rääkisid meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusest ning sisukorrast. Kuna ma tulen otse keskkoolist, siis on ülikool minu jaoks väga uus teema. Tänu sellele loengule sain ülevaate, mis on minu kohustused, mida saab selles toredas koolimajas teha ja muidugi tutvustati meile uut interneti õppekeskkonda. Kõige tähtsam osa oli minu jaosk see, kus Inga Vau rääkis õppeainete valikust ja palju punkte peab koguma, et koolis püsida. Kuna stipendiumide kohapealt on mul teadmised väga kehvad, siis sealt sain ka nii mõndagi teada, millal tuleks seda taodelda ja kui palju peab selleks EAP'd olema.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref>, mida pidas Margus Ernits, rääkis meile õppimisest ning motivatsioonist. Kõigepealt tõi ta välja, mida ta meilt selle loengusarja lõpus ootab. Andis meile palju soovitusi koolis käimisest ning et tuleb endaga aus olla, õppejõud ei aja tegemata töödega taga ning ei jälgi, et keegi töid maha ei teeks. See on täiesti õige, et küll keskkoolis sai spikerdamisega koolist läbi, kuid ülikoolis see nii pole. On võimalik küll esimene aasta läbida, aga teisel aastal olevad ained omavad eeldusaineid, kui neid ei oska, siis ei saa ka enam midagi aru. Soovitusi koois käimiseks oli veel mitmeid, näiteks tuleks teema endale huvitavaks teha, teiseks vältida arvutit, kuna see tekitab liiga palju segajaid ning kolmandaks kasutada ideekaarti, mis aitaks uusi teadmisi vanadega siduda. Lõpus tutvustati ka meile TTÜ tudengiorganisatsiooni Lapikud.<br />
<br />
Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits meile robootikast ja häkkimisest. Nagu õppejõud märkis, et tegelt ei teata häkkimise tähendust, on see täiesti õige. Olen ise ka palju kokku puutunud kus seda sõna valesti kasutatakse. Loengus räägiti meile enamjaolt robootikast ja robootikaklubist, mis siis IT Kolledžis olemas on. Kuna ma olen ise natukene robotite programmeerimisega tegelenud, siis kõik mis õppejõud rääkis, oli väga huvitav. Võimalused mida ikka kooli poolt pakutakse on väga üllatavad! Robotite ehitamine ei ole odav ega kerge, aga kui seda lastakse sõpradega koos teha, siis see on väga lahe. <br />
<br />
Neljandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> pida Janika Liiv, kes on IT Kolledži ise lõpetanud ning praegu töötab ta ettevõttes nimega Toggl. Loengu tegi kohe huvitavaks see, et ma ise kasutan Toggl'it. Ta rääkis oma kogemustest, kuidas ta üldse sattus IT Kolledžisse. Tal polnud enne peaaegu üldse IT'ga kokkupuudet, aga kuna ta üritas kõigest aru saada, siis ta ka lõpuks kooli lõpetas. Hiljem tutvustas ta laialt keelt Ruby. Tööl hakkama saamisega aitas teda kõvasti firma meeskond. Hakkama saamiseks peabki olema sõpru kellelt abi küsida, tänu sellele saab ka areneda. Lisaks rõhutas ta ka seda, et alati tuleks midagi juurde õppida. Ei ole mõtet ühe programmeerimiskeele juurde jääda. <br />
<br />
Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> käis meile rääkimas Carolyn Fischer. Ta töötab Skype'is süsteemiadministraatorina. Alustas koodimist juba 7ndas klassis, seega oli IT Kolledžisse minek enam kui loogiline. Võrreldes selle ajaga kui tema koolis käis on nüüd palju rohkem tüdrukuid IT valdkonnas õppimas. Tema jutt oli väga inspireeriv, et IT on väga lahe igaüks suudab sellega hakkama saada. Tema ala on rohkem administreerimine, kuid see jutt oli siiski väga kuulama panev. Talle meeldib oma töö väga ja teeb ka seda vabast ajast, vot see on täielik pühendumine! Lisaks tutvustas ta meile ka lõpus automatiseerivat tarkvara chef. Kuna tema jutust tuli välja, et Riot Games kasutab Chefi, siis see pani mind hoolega kuulama.<br />
<br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Esimesena tuli mulle kohe pähe mängude testimine ja vot see tundub igav. Aga pärast pikemat kuulamist hakkasin mõtlema, et testimine on ikka igal pool ja võib hoopiski tore olla. Kuna ma ise teen veidi tööd ja kirjutan koodi, siis selle süsteemi testmine on tavaline osa tööst, ei panegi tähele. Kristjan Karmo tõi põhjalikult välja, miks on testimine tähtis ja miks peaks vead algstaadiumis leidma. Hiljem leitud vea võivad firmadele väga kalliks minna ning mõned tema näidetes olevad summad olid ikka miljonites. Mida parem on tarkvara testimine, seda väiksem on hilisem kulu. Selle kõrval võivad testimise kulud väga väikseks jääda. See loeng pani mind väga mõtlema, et võibolla võiks ise ka kunagi testija olla, kuigi selle loengu alguses olin ma testimise põhimõtteliselt välistanud.<br />
<br />
Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu "IT-tööturg" (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer tööturust. Mis mulle kohe alguses ei meeldinud oli see, et polnud slaide, kuigi aja möödudes suutis ta ikka saalitäie rahva ennast kuulama panna. Tal on väga pikaajaline kogemus IT maailmas, ta on sellega seotud olnud vähemalt 20 aastat. Tema jutt oli enamjaolt väga negatiivne, ta rääkis nii nagu tegelikult IT elus lood on. Palju on tööl neid molutajad ja tööandjad ei pane seda tähelegi. Ma täiesti nõustun tema väitega, et molutamine on kõvasti igavam ja aega venitavam kui millegi ära tegemine. Passida ei ole mõtet isegi siis kui see on võimalik, mitte midagi tehes ei arene ning sellega teeb oma elu ka lihtsalt igavaks. <br />
<br />
Kaheksandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Kokkuvõte<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Atatter&diff=78614User:Atatter2014-10-20T18:43:21Z<p>Atatter: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Aleks Tatter<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Sissejuhatus<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> esinesid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja rääkisid meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusest ning sisukorrast. Kuna ma tulen otse keskkoolist, siis on ülikool minu jaoks väga uus teema. Tänu sellele loengule sain ülevaate, mis on minu kohustused, mida saab selles toredas koolimajas teha ja muidugi tutvustati meile uut interneti õppekeskkonda. Kõige tähtsam osa oli minu jaosk see, kus Inga Vau rääkis õppeainete valikust ja palju punkte peab koguma, et koolis püsida. Kuna stipendiumide kohapealt on mul teadmised väga kehvad, siis sealt sain ka nii mõndagi teada, millal tuleks seda taodelda ja kui palju peab selleks EAP'd olema.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref>, mida pidas Margus Ernits, rääkis meile õppimisest ning motivatsioonist. Kõigepealt tõi ta välja, mida ta meilt selle loengusarja lõpus ootab. Andis meile palju soovitusi koolis käimisest ning et tuleb endaga aus olla, õppejõud ei aja tegemata töödega taga ning ei jälgi, et keegi töid maha ei teeks. See on täiesti õige, et küll keskkoolis sai spikerdamisega koolist läbi, kuid ülikoolis see nii pole. On võimalik küll esimene aasta läbida, aga teisel aastal olevad ained omavad eeldusaineid, kui neid ei oska, siis ei saa ka enam midagi aru. Soovitusi koois käimiseks oli veel mitmeid, näiteks tuleks teema endale huvitavaks teha, teiseks vältida arvutit, kuna see tekitab liiga palju segajaid ning kolmandaks kasutada ideekaarti, mis aitaks uusi teadmisi vanadega siduda. Lõpus tutvustati ka meile TTÜ tudengiorganisatsiooni Lapikud.<br />
<br />
Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits meile robootikast ja häkkimisest. Nagu õppejõud märkis, et tegelt ei teata häkkimise tähendust, on see täiesti õige. Olen ise ka palju kokku puutunud kus seda sõna valesti kasutatakse. Loengus räägiti meile enamjaolt robootikast ja robootikaklubist, mis siis IT Kolledžis olemas on. Kuna ma olen ise natukene robotite programmeerimisega tegelenud, siis kõik mis õppejõud rääkis, oli väga huvitav. Võimalused mida ikka kooli poolt pakutakse on väga üllatavad! Robotite ehitamine ei ole odav ega kerge, aga kui seda lastakse sõpradega koos teha, siis see on väga lahe. <br />
<br />
Neljandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> pida Janika Liiv, kes on IT Kolledži ise lõpetanud ning praegu töötab ta ettevõttes nimega Toggl. Loengu tegi kohe huvitavaks see, et ma ise kasutan Toggl'it. Ta rääkis oma kogemustest, kuidas ta üldse sattus IT Kolledžisse. Tal polnud enne peaaegu üldse IT'ga kokkupuudet, aga kuna ta üritas kõigest aru saada, siis ta ka lõpuks kooli lõpetas. Hiljem tutvustas ta laialt keelt Ruby. Tööl hakkama saamisega aitas teda kõvasti firma meeskond. Hakkama saamiseks peabki olema sõpru kellelt abi küsida, tänu sellele saab ka areneda. Lisaks rõhutas ta ka seda, et alati tuleks midagi juurde õppida. Ei ole mõtet ühe programmeerimiskeele juurde jääda. <br />
<br />
Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. loengusalvestus]</ref> käis meile rääkimas Carolyn Fischer. Ta töötab Skype'is süsteemiadministraatorina. Alustas koodimist juba 7ndas klassis, seega oli IT Kolledžisse minek enam kui loogiline. Võrreldes selle ajaga kui tema koolis käis on nüüd palju rohkem tüdrukuid IT valdkonnas õppimas. Tema jutt oli väga inspireeriv, et IT on väga lahe igaüks suudab sellega hakkama saada. Tema ala on rohkem administreerimine, kuid see jutt oli siiski väga kuulama panev. Talle meeldib oma töö väga ja teeb ka seda vabast ajast, vot see on täielik pühendumine! Lisaks tutvustas ta meile ka lõpus automatiseerivat tarkvara chef. Kuna tema jutust tuli välja, et Riot Games kasutab Chefi, siis see pani mind hoolega kuulama.<br />
<br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Esimesena tuli mulle kohe pähe mängude testimine ja vot see tundub igav. Aga pärast pikemat kuulamist hakkasin mõtlema, et testimine on ikka igal pool ja võib hoopiski tore olla. Kuna ma ise teen veidi tööd ja kirjutan koodi, siis selle süsteemi testmine on tavaline osa tööst, ei panegi tähele. Kristjan Karmo tõi põhjalikult välja, miks on testimine tähtis ja miks peaks vead algstaadiumis leidma. Hiljem leitud vea võivad firmadele väga kalliks minna ning mõned tema näidetes olevad summad olid ikka miljonites. Mida parem on tarkvara testimine, seda väiksem on hilisem kulu. Selle kõrval võivad testimise kulud väga väikseks jääda. See loeng pani mind väga mõtlema, et võibolla võiks ise ka kunagi testija olla, kuigi selle loengu alguses olin ma testimise põhimõtteliselt välistanud.<br />
<br />
Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu "IT-tööturg" (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer tööturust. Mis mulle kohe alguses ei meeldinud oli see, et polnud slaide, kuigi aja möödudes suutis ta ikka saalitäie rahva ennast kuulama panna. Tal on väga pikaajaline kogemus IT maailmas, ta on sellega seotud olnud vähemalt 20 aastat. Tema jutt oli enamjaolt väga negatiivne, ta rääkis nii nagu tegelikult IT elus lood on. Palju on tööl neid molutajad ja tööandjad ei pane seda tähelegi. Ma täiesti nõustun tema väitega, et molutamine on kõvasti igavam ja aega venitavam kui millegi ära tegemine. Passida ei ole mõtet isegi siis kui see on võimalik, mitte midagi tehes ei arene ning sellega teeb oma elu ka lihtsalt igavaks. <br />
<br />
Kaheksandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Kokkuvõte<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Atatter&diff=78596User:Atatter2014-10-20T18:14:12Z<p>Atatter: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Aleks Tatter<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Sissejuhatus<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> esinesid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja rääkisid meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusest ning sisukorrast. Kuna ma tulen otse keskkoolist, siis on ülikool minu jaoks väga uus teema. Tänu sellele loengule sain ülevaate, mis on minu kohustused, mida saab selles toredas koolimajas teha ja muidugi tutvustati meile uut interneti õppekeskkonda. Kõige tähtsam osa oli minu jaosk see, kus Inga Vau rääkis õppeainete valikust ja palju punkte peab koguma, et koolis püsida. Kuna stipendiumide kohapealt on mul teadmised väga kehvad, siis sealt sain ka nii mõndagi teada, millal tuleks seda taodelda ja kui palju peab selleks EAP'd olema.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref>, mida pidas Margus Ernits, rääkis meile õppimisest ning motivatsioonist. Kõigepealt tõi ta välja, mida ta meilt selle loengusarja lõpus ootab. Andis meile palju soovitusi koolis käimisest ning et tuleb endaga aus olla, õppejõud ei aja tegemata töödega taga ning ei jälgi, et keegi töid maha ei teeks. See on täiesti õige, et küll keskkoolis sai spikerdamisega koolist läbi, kuid ülikoolis see nii pole. On võimalik küll esimene aasta läbida, aga teisel aastal olevad ained omavad eeldusaineid, kui neid ei oska, siis ei saa ka enam midagi aru. Soovitusi koois käimiseks oli veel mitmeid, näiteks tuleks teema endale huvitavaks teha, teiseks vältida arvutit, kuna see tekitab liiga palju segajaid ning kolmandaks kasutada ideekaarti, mis aitaks uusi teadmisi vanadega siduda. Lõpus tutvustati ka meile TTÜ tudengiorganisatsiooni Lapikud.<br />
<br />
Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits meile robootikast ja häkkimisest. Nagu õppejõud märkis, et tegelt ei teata häkkimise tähendust, on see täiesti õige. Olen ise ka palju kokku puutunud kus seda sõna valesti kasutatakse. Loengus räägiti meile enamjaolt robootikast ja robootikaklubist, mis siis IT Kolledžis olemas on. Kuna ma olen ise natukene robotite programmeerimisega tegelenud, siis kõik mis õppejõud rääkis, oli väga huvitav. Võimalused mida ikka kooli poolt pakutakse on väga üllatavad! Robotite ehitamine ei ole odav ega kerge, aga kui seda lastakse sõpradega koos teha, siis see on väga lahe. <br />
<br />
Neljandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> pida Janika Liiv, kes on IT Kolledži ise lõpetanud ning praegu töötab ta ettevõttes nimega Toggl. Loengu tegi kohe huvitavaks see, et ma ise kasutan Toggl'it. Ta rääkis oma kogemustest, kuidas ta üldse sattus IT Kolledžisse. Tal polnud enne peaaegu üldse IT'ga kokkupuudet, aga kuna ta üritas kõigest aru saada, siis ta ka lõpuks kooli lõpetas. Hiljem tutvustas ta laialt keelt Ruby. Tööl hakkama saamisega aitas teda kõvasti firma meeskond. Hakkama saamiseks peabki olema sõpru kellelt abi küsida, tänu sellele saab ka areneda. Lisaks rõhutas ta ka seda, et alati tuleks midagi juurde õppida. Ei ole mõtet ühe programmeerimiskeele juurde jääda. <br />
<br />
Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. loengusalvestus]</ref> käis meile rääkimas Carolyn Fischer. Ta töötab Skype'is süsteemiadministraatorina. Alustas koodimist juba 7ndas klassis, seega oli IT Kolledžisse minek enam kui loogiline. Võrreldes selle ajaga kui tema koolis käis on nüüd palju rohkem tüdrukuid IT valdkonnas õppimas. Tema jutt oli väga inspireeriv, et IT on väga lahe igaüks suudab sellega hakkama saada. Tema ala on rohkem administreerimine, kuid see jutt oli siiski väga kuulama panev. Talle meeldib oma töö väga ja teeb ka seda vabast ajast, vot see on täielik pühendumine! Lisaks tutvustas ta meile ka lõpus automatiseerivat tarkvara chef. Kuna tema jutust tuli välja, et Riot Games kasutab Chefi, siis see pani mind hoolega kuulama.<br />
<br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Esimesena tuli mulle kohe pähe mängude testimine ja vot see tundub igav. Aga pärast pikemat kuulamist hakkasin mõtlema, et testimine on ikka igal pool ja võib hoopiski tore olla. Kuna ma ise teen veidi tööd ja kirjutan koodi, siis selle süsteemi testmine on tavaline osa tööst, ei panegi tähele. Kristjan Karmo tõi põhjalikult välja, miks on testimine tähtis ja miks peaks vead algstaadiumis leidma. Hiljem leitud vea võivad firmadele väga kalliks minna ning mõned tema näidetes olevad summad olid ikka miljonites. Mida parem on tarkvara testimine, seda väiksem on hilisem kulu. Selle kõrval võivad testimise kulud väga väikseks jääda. See loeng pani mind väga mõtlema, et võibolla võiks ise ka kunagi testija olla, kuigi selle loengu alguses olin ma testimise põhimõtteliselt välistanud.<br />
<br />
Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu "IT-tööturg" (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> <br />
<br />
Kaheksandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Kokkuvõte<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Atatter&diff=78587User:Atatter2014-10-20T18:02:44Z<p>Atatter: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br />
Autor: Aleks Tatter<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Sissejuhatus<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> esinesid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja rääkisid meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusest ning sisukorrast. Kuna ma tulen otse keskkoolist, siis on ülikool minu jaoks väga uus teema. Tänu sellele loengule sain ülevaate, mis on minu kohustused, mida saab selles toredas koolimajas teha ja muidugi tutvustati meile uut interneti õppekeskkonda. Kõige tähtsam osa oli minu jaosk see, kus Inga Vau rääkis õppeainete valikust ja palju punkte peab koguma, et koolis püsida. Kuna stipendiumide kohapealt on mul teadmised väga kehvad, siis sealt sain ka nii mõndagi teada, millal tuleks seda taodelda ja kui palju peab selleks EAP'd olema.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref>, mida pidas Margus Ernits, rääkis meile õppimisest ning motivatsioonist. Kõigepealt tõi ta välja, mida ta meilt selle loengusarja lõpus ootab. Andis meile palju soovitusi koolis käimisest ning et tuleb endaga aus olla, õppejõud ei aja tegemata töödega taga ning ei jälgi, et keegi töid maha ei teeks. See on täiesti õige, et küll keskkoolis sai spikerdamisega koolist läbi, kuid ülikoolis see nii pole. On võimalik küll esimene aasta läbida, aga teisel aastal olevad ained omavad eeldusaineid, kui neid ei oska, siis ei saa ka enam midagi aru. Soovitusi koois käimiseks oli veel mitmeid, näiteks tuleks teema endale huvitavaks teha, teiseks vältida arvutit, kuna see tekitab liiga palju segajaid ning kolmandaks kasutada ideekaarti, mis aitaks uusi teadmisi vanadega siduda. Lõpus tutvustati ka meile TTÜ tudengiorganisatsiooni Lapikud.<br />
<br />
Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits meile robootikast ja häkkimisest. Nagu õppejõud märkis, et tegelt ei teata häkkimise tähendust, on see täiesti õige. Olen ise ka palju kokku puutunud kus seda sõna valesti kasutatakse. Loengus räägiti meile enamjaolt robootikast ja robootikaklubist, mis siis IT Kolledžis olemas on. Kuna ma olen ise natukene robotite programmeerimisega tegelenud, siis kõik mis õppejõud rääkis, oli väga huvitav. Võimalused mida ikka kooli poolt pakutakse on väga üllatavad! Robotite ehitamine ei ole odav ega kerge, aga kui seda lastakse sõpradega koos teha, siis see on väga lahe. <br />
<br />
Neljandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> pida Janika Liiv, kes on IT Kolledži ise lõpetanud ning praegu töötab ta ettevõttes nimega Toggl. Loengu tegi kohe huvitavaks see, et ma ise kasutan Toggl'it. Ta rääkis oma kogemustest, kuidas ta üldse sattus IT Kolledžisse. Tal polnud enne peaaegu üldse IT'ga kokkupuudet, aga kuna ta üritas kõigest aru saada, siis ta ka lõpuks kooli lõpetas. Hiljem tutvustas ta laialt keelt Ruby. Tööl hakkama saamisega aitas teda kõvasti firma meeskond. Hakkama saamiseks peabki olema sõpru kellelt abi küsida, tänu sellele saab ka areneda. Lisaks rõhutas ta ka seda, et alati tuleks midagi juurde õppida. Ei ole mõtet ühe programmeerimiskeele juurde jääda. <br />
<br />
Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. loengusalvestus]</ref> käis meile rääkimas Carolyn Fischer. Ta töötab Skype'is süsteemiadministraatorina. Alustas koodimist juba 7ndas klassis, seega oli IT Kolledžisse minek enam kui loogiline. Võrreldes selle ajaga kui tema koolis käis on nüüd palju rohkem tüdrukuid IT valdkonnas õppimas. Tema jutt oli väga inspireeriv, et IT on väga lahe igaüks suudab sellega hakkama saada. Tema ala on rohkem administreerimine, kuid see jutt oli siiski väga kuulama panev. Talle meeldib oma töö väga ja teeb ka seda vabast ajast, vot see on täielik pühendumine! Lisaks tutvustas ta meile ka lõpus automatiseerivat tarkvara chef. Kuna tema jutust tuli välja, et Riot Games kasutab Chefi, siis see pani mind hoolega kuulama.<br />
<br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu "IT-tööturg" (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> <br />
<br />
Kaheksandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Kokkuvõte<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Atatterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Atatter&diff=78578User:Atatter2014-10-20T17:50:03Z<p>Atatter: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)= Autor: Aleks Tatter Rühm: 13 Esitamise kuupäev: ==Essee== Sissejuhatus Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/e…"</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br />
Autor: Aleks Tatter<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Sissejuhatus<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> esinesid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja rääkisid meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusest ning sisukorrast. Kuna ma tulen otse keskkoolist, siis on ülikool minu jaoks väga uus teema. Tänu sellele loengule sain ülevaate, mis on minu kohustused, mida saab selles toredas koolimajas teha ja muidugi tutvustati meile uut interneti õppekeskkonda. Kõige tähtsam osa oli minu jaosk see, kus Inga Vau rääkis õppeainete valikust ja palju punkte peab koguma, et koolis püsida. Kuna stipendiumide kohapealt on mul teadmised väga kehvad, siis sealt sain ka nii mõndagi teada, millal tuleks seda taodelda ja kui palju peab selleks EAP'd olema.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus]</ref>, mida pidas Margus Ernits, rääkis meile õppimisest ning motivatsioonist. Kõigepealt tõi ta välja, mida ta meilt selle loengusarja lõpus ootab. Andis meile palju soovitusi koolis käimisest ning et tuleb endaga aus olla, õppejõud ei aja tegemata töödega taga ning ei jälgi, et keegi töid maha ei teeks. See on täiesti õige, et küll keskkoolis sai spikerdamisega koolist läbi, kuid ülikoolis see nii pole. On võimalik küll esimene aasta läbida, aga teisel aastal olevad ained omavad eeldusaineid, kui neid ei oska, siis ei saa ka enam midagi aru. Soovitusi koois käimiseks oli veel mitmeid, näiteks tuleks teema endale huvitavaks teha, teiseks vältida arvutit, kuna see tekitab liiga palju segajaid ning kolmandaks kasutada ideekaarti, mis aitaks uusi teadmisi vanadega siduda. Lõpus tutvustati ka meile TTÜ tudengiorganisatsiooni Lapikud.<br />
<br />
Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits meile robootikast ja häkkimisest. Nagu õppejõud märkis, et tegelt ei teata häkkimise tähendust, on see täiesti õige. Olen ise ka palju kokku puutunud kus seda sõna valesti kasutatakse. Loengus räägiti meile enamjaolt robootikast ja robootikaklubist, mis siis IT Kolledžis olemas on. Kuna ma olen ise natukene robotite programmeerimisega tegelenud, siis kõik mis õppejõud rääkis, oli väga huvitav. Võimalused mida ikka kooli poolt pakutakse on väga üllatavad! Robotite ehitamine ei ole odav ega kerge, aga kui seda lastakse sõpradega koos teha, siis see on väga lahe. <br />
<br />
Neljandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> pida Janika Liiv, kes on IT Kolledži ise lõpetanud ning praegu töötab ta ettevõttes nimega Toggl. Loengu tegi kohe huvitavaks see, et ma ise kasutan Toggl'it. Ta rääkis oma kogemustest, kuidas ta üldse sattus IT Kolledžisse. Tal polnud enne peaaegu üldse IT'ga kokkupuudet, aga kuna ta üritas kõigest aru saada, siis ta ka lõpuks kooli lõpetas. Hiljem tutvustas ta laialt keelt Ruby. Tööl hakkama saamisega aitas teda kõvasti firma meeskond. Hakkama saamiseks peabki olema sõpru kellelt abi küsida, tänu sellele saab ka areneda. Lisaks rõhutas ta ka seda, et alati tuleks midagi juurde õppida. Ei ole mõtet ühe programmeerimiskeele juurde jääda. <br />
<br />
Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. loengusalvestus]</ref> käis meile rääkimas Carolyn Fischer. Ta töötab hetkel Skype'is süsteemiadministraatorina. <br />
<br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu "IT-tööturg" (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> <br />
<br />
Kaheksandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Kokkuvõte<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Atatter