ICO wiki - User contributions [en]

Osadmin referaadi teemad

2017-09-14T09:31:06Z

Ateder:

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.
*Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]
* Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki></span>'''

=Valitud teemad=
* [[Teema]], nimi, grupp
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21
* [[More]], Martin Tammai, A21
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21

=Vabad teemad=
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]]
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[Mcedit]] + [[Mcview]]
** Midnight Commander'i alamprogrammid
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command
* [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)
* [[Lsb_release]]
* [[Apropos]]
* [[Whatis]]
* [[Tr]]

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]
* http://manpage.io
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-08T10:50:51Z

Ateder:

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta
* Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - MSO ->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - Info riistvara kohta
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Rando Kurel, 12 -Kustunud faili(de) taastamine
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

User:Ateder

2016-10-13T12:03:12Z

Ateder: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Alexander Teder

Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016

== Essee ==
Esmapilguna tundus Erialatutvustuse aine minu jaoks ebaoluline. Mida rohkem sai osaletud loengutes ning kuulatud erinevaid külalis esinejaid, seda huvitavamaks läks tund ja jõudis ka selgus milleks see aine niivõrd oluline on. Igast loengust oli võtta midagi, mis tuleb kindlasti tulevikus kasuks.

*Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis" 24.08.2016 salvestus]</ref>

Sissejuhatavas loengus esinesid mitmed IT-Kolledži töötajad. Eelkõige mainiti ära selle aine õppekorraldus ning ka üldine kooli õppekorraldus. Väga kasulik oli teada saada millised on kõik erinevad ringid ning organisatsioonid meie koolis. Esialgu tundus see loeng hirmutav, räägiti mida kõike tehes saab läbi kukkuda, kuid see oli kõik meie enda heaks. Eriti rahustavalt mõjus see, et kui millestki aru ei saa, siis alati julgustati küsida. Kokkuvõtteks öeldi, et IT-Kolledži lõpetamine pole raske, vaid vajab natuke enese pingutust.

*Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Esineja: Andres Kütt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." 31.08.2016 salvestus]</ref>

Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt. Ta rääkis alguses natukene sellest mis olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning kuidas olid asjad arvutitega nõukogude ajal. Rohkem oli juttu loengus õppimisest Eestis ja välismaal. Ülikoolide tase on USA's hoopis teistusugune kui Eestis. Andres Kütt on lõpetanud MIT kaugõppe kursuse. Õppimine Eestis üldjuhul nõuab palju tööd ja see pole huvitav. Amerrika Ühendriikides ülikoolid õpetavad rohkem, olles samal ajal huvitavad. Ülikoolides leidub ka hulga kõrvalisi aineid, kuid need tegelikkuses arendavad mõtlemist. Ülikoolis ei ole inimest kes sunnib sind õppima, kõik tuleb ise võtta ning tuleb vaeva näha.

*Testimine ja startupid. Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid." 07.09.2016 salvestus]</ref>

Kolmandas loengus olid külalised Kristel ja Marko Kruustük startupist Testlio. See oli üks huvitavamaid loenguid kuna põhiteemaks olid startupid ja ettevõtlus. Külasised rääkisid, kuidas nad alustasid oma enda firma oma enda huvi põhjal. Mõlemad külalised on lõpetanud IT-Kolledži. Siit sai alguse mõlemal väga suur huvi testimise vastu. Nende ettevõte sai reaalsuseks kui nad osalesid "hackathonil", mis on paari päevane tarkvaraarendamis üritus. Igal hackathonil peavad võistkonnad looma mingisuguse programmi ning selle esitama komisjonile. Võitja üldjuhul saab suure rahalise preemia, millega oma idee ellu viia. Testlio on tänaseks rahvusvaheline ettevõte. Neil asub üks kontor USA's. Seetõttu said ka külalised rääkida meile üldiselt kuidas rahvusvaheline äri käib. Anti ka hea ülevaade kuidas startupid toimivad ning millega arvestada kui ise alustada ettevõttega või kui minna startupi tööle.

*"Süsadminnimisest". Esineja: Lembitu Ling<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" 14.09.2016 salvestus]</ref>

Neljandas loengus oli esinejaks Lembitu Ling. Tema loeng oli minu jaoks kõige tähtsam, kuna ta rääkis süsteemi administreerimisest, mis on ka minu õpitav eriala. Loeng algas jällegi väikese ülevaatega minevikust. Esineja rääkis palju enda kogemustest. Kõige tähtsam süsteemi administreerimise juures on see, et kõik korduv tegevused tuleks ära skriptida ehk automatiseerida. Selle kohta oli külalisel ka hea ütlus:"Admin peab olema laisk, kuid mitte liiga laisk." See tähendab, et administraator peab süsteemist üle käima. Palju rääkis ta ka sellest, kuidas süsteemi administraatorid tööd teevad ning milliseid asju arvesse võtta kui kuhugi firmasse tööle minna. On olemas firmasid, kus ei meeldi kui asju automatiseeritake. Ehk tuleb korduv tegevusi teha, et näiteks süsteem käima panna. Eelkõige soovitati mitte endal pähe lasta istuda ning teada mis on enda väärtus. Mainiti ära ka milline on suhe süsteemi administraatoritel teiste töötajatega, eelkõige arendajatega. Süsteemi administraatorite ja arendajate vahel on üldjuhul pidev konflikt, mis tuleneb arendajate laiskusest või lohakusest.

*"IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" 21.09.2016 salvestus]</ref>

Viiendas loengus esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Peamiseks teemaks oli tööturul hakkama saamine. Seda võib pidada üheks olulisimaks loenguks, kuna see loeng on igas valdkonnas kasulik. Alustuseks räägiti kuidas eestis tööturg toimib. Kuna Eesti on väike, on tööle saamise eelduseks sidemed ja tutvused. IT-Kolledž on väga hea koht kust alustada sidemete loomist. Kuid selleks, et Eestis edukamaks saada, on vaja mobiilsust, kuna üldjuhul inimesi ei edutata. Andres Septer mainis ära ka mis on erinevate ettevõtte liikide head ja vead. Eestis on ka väga lihtne alustada oma enda firma. Teine esineja rääkis IT ja äri vahelisest suhtest. IT'sse sisse ja välja on väga lihtne liikuda. Lihtne on vahetada eriala ning võimalus õppida on suur. Tähtis IT ja äripoole vahelises suhtes on koostöö. Kuna IT ei mõista kuidas äri töötab, ei mõista äri IT'd. Tähtis on, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ja oleks pidev suhtlus.

*"Andmed ei allu analüüsile". Esineja: Ivar Laur<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" 28.09.2016 salvestus]</ref>

Kuuendas loengus oli külaliseks Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta rääkis meile andmeanalüüsist, milleks see vajalik on, mis on selle eelised ning mis on puudused. Andmeanalüüsi põhiprobleem on see, et andmed ei pruugi alati kajastuda tegelikkusega. Selle põhjuseks võib olla resursside puudus, andmete puudus või oskamatus. Maksu- ja Tolliamet tegeleb andmeanalüüsiga Eesti Vabariigi eelarve tõttu. Analüüsi kasutatakse mineviku selgitamiseks ja tuleviku prognoosimiseks. Tähtis on ka ettevõtete järelvalve, et vajaduse korral tuvastada petturid. Tuleb eraldada ebaausad ausatest. Analüütikuid aetakse sageli segi IT inimestega, kuid oluline on peamiselt IT'st sõltumine.

*Eesti Vabariigi küberkaitse. Esineja: Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse" 05.10.2016 salvestus]</ref>

Seitsmendas loengus esines meile Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Eesti on tuntud kui üks küberkaitse tippe. Meie terve riik põhineb e-teenustel, mis on maailma ühel kõrgtasemel. Külaline rääkis alguses palju oma kogemusest ning küberkaitse ajaloost Eestis. Enamik tänapäeva küberkuritegevused on organiseeritud. Küberkuritegevuse kauplemine käib vene keeles, teised keeled on ainult lokaalsed. 2007 on oluline aasta Eesti küberkaitsele, kuna siis toimus üks suurimaid küberrünnakuid Eesti pankadele. Sellest ajast saati on Eesti küberkaitse väga tugevaks muutunud. Rünnakute sihtideks ei ole mitte arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas. Arvutisüsteemid on vaid vahendid mida kasutatakse. Eestil on väga suured väljakutsed, mis tulenevad väikesest rahvaarvust, vananevast elanikkonnast ning tipptasemel naabritest. Ehkki on Eesti üks paremini arenenud e-riike.

*"IT ja turundus". Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" 12.10.2016 salvestus]</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo Starmanist. Ta rääkis meile brändimisest ja turundusest ning selle seosest IT'ga. Toodud oli igasuguseid näiteid firmadest, nagu Apple ja Starman, ning ka oma kogemustest. Turunduse kõige olulisem osa on inimesed. Ühe inimese arvamus võib avaldada väga suurt mõju. Selleks, et olla oma brändiga edukam, peab olema sõnum inimestele lihtsasti mõistetav ning huvi tekitav. Turunduse põhiline probleem on see, et seda tuleb teha üldjuhul erinevatele sihtgruppidele. Näiteks mõnda toodet ei saa reklaamida sama moodi noorele inimesele ja eakale inimesele. I aitab sihtgruppimisele väga kaasa. Väga lihtne ja hea on ka saada tagasisidet IT abil. IT lahendused aitavad lihtsalt ja odavalt testida enne turule minekut oma toote või teenusega. Esineja tõi väga palju näiteid milliseid rolle võib IT'l olla turunduses. Tänapäeval ei saa ettevõtted turundusest üle ega ümber.

Kokkuvõtteks tahaks öelda, et loengusari oli väga huvitav ja mitmekesine. Igas loengus oli ka teemasid mis kaldusid IT'st veidi kõrvale, kuid millel oli suur kasu silmaringi laiendamisel. Tänu sellele ainele olen kindel, et olen teinud õige valiku oma eriala valiku suhtes ning teen õigeid valikuid ka edaspidi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
:Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
:Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.12.]</ref>
:Enne kordussoorituse tegemist tuleb see kokkuleppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.3.2.]</ref>
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.]</ref>
:Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.]</ref>
:Korduseksamid on riigifinantseeritaval õppekohal tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.7.]</ref>
:Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.7.]</ref> Kordussooritus maksab 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

===Küsimus 4===
:Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''
:Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.2.]</ref>
:Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.3.]</ref>
:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.]</ref>
:VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele 6.]</ref>

===Ülesanne===
:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

Andmed:
:X=19 EAP
:Y=28 EAP
:Kokku vaja aastaks saada 54 EAPd
:ühe EAP maksumus on 50€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform (KKK) 3.]</ref>
Lahendus:
:Aastas kogutud EAPd
::19+28=47 EAP
:Maksumusele kuuluvate EAPde arv
::54-47=7 EAP
:Esitatava arve suurus
:: 7*50€=350€
Vastus:
:Esitatava ave suurus on 350€.

= Viited =
<references />

User:Ateder

2016-10-13T11:57:53Z

Ateder:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Alexander Teder

Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016

== Essee ==
Esmapilguna tundus Erialatutvustuse aine minu jaoks ebaoluline. Mida rohkem sai osaletud loengutes ning kuulatud erinevaid külalis esinejaid, seda huvitavamaks läks tund ja jõudis ka selgus milleks see aine niivõrd oluline on. Igast loengust oli võtta midagi, mis tuleb kindlasti tulevikus kasuks.

*Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis" 24.08.2016 salvestus]</ref>

Sissejuhatavas loengus esinesid mitmed IT-Kolledži töötajad. Eelkõige mainiti ära selle aine õppekorraldus ning ka üldine kooli õppekorraldus. Väga kasulik oli teada saada millised on kõik erinevad ringid ning organisatsioonid meie koolis. Esialgu tundus see loeng hirmutav, räägiti mida kõike tehes saab läbi kukkuda, kuid see oli kõik meie enda heaks. Eriti rahustavalt mõjus see, et kui millestki aru ei saa, siis alati julgustati küsida. Kokkuvõtteks öeldi, et IT-Kolledži lõpetamine pole raske, vaid vajab natuke enese pingutust.

*Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Esineja: Andres Kütt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." 31.08.2016 salvestus]</ref>

Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt. Ta rääkis alguses natukene sellest mis olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning kuidas olid asjad arvutitega nõukogude ajal. Rohkem oli juttu loengus õppimisest Eestis ja välismaal. Ülikoolide tase on USA's hoopis teistusugune kui Eestis. Andres Kütt on lõpetanud MIT kaugõppe kursuse. Õppimine Eestis üldjuhul nõuab palju tööd ja see pole huvitav. Amerrika Ühendriikides Ülikoolid õpetavad rohkem, olles samal ajal huvitavad. Ülikoolides leidub ka hulga kõrvalisi aineid, kuid need tegelikkuses arendavad mõtlemist. Ülikoolis ei ole inimest kes sunnib sind õppima, kõik tuleb ise võtta ning tuleb vaeva näha.

*Testimine ja startupid. Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid." 07.09.2016 salvestus]</ref>

Kolmandas loengus olid külalised Kristel ja Marko Kruustük startupist Testlio. See oli üks huvitavamaid loenguid kuna põhiteemaks olid startupid ja ettevõtlus. Külasised rääkisid kuidas nad alustasid oma enda firma oma enda huvi põhjal. Mõlemad külalised on lõpetanud IT-Kolledži. Siit sai alguse mõlemal väga suur huvi testimise vastu. Nende ettevõte sai reaalsuseks kui nad osalesid "hackathonil", mis on paari päevane tarkvaraarendamis üritus. Igal hackathonil peavad võistkonnad looma mingisuguse programmi ning selle esitama komisjonile. Võitja üldjuhul saab suure rahalise preemia, millega oma idee ellu viia. Testlio on tänaseks rahvusvaheline ettevõte. Neil asub üks kontor USA's. Seetõttu said ka külalised rääkida meile üldiselt kuidas rahvusvaheline äri käib. Anti ka hea ülevaade kuidas startupid toimivad ning millega arvestada kui ise alustada ettevõttega või kui minna startupi tööle.

*"Süsadminnimisest". Esineja: Lembitu Ling<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" 14.09.2016 salvestus]</ref>

Neljandas loengus oli esinejaks Lembitu Ling. Tema loeng oli minu jaoks kõige tähtsam, kuna ta rääkis süsteemi administreerimisest, mis on ka minu õpitav eriala. Loeng algas jällegi väikese ülevaatega minevikust. Esineja rääkis palju enda kogemustest. Kõige tähtsam süsteemi administreerimise juures on see, et kõik korduv tegevused tuleks ära skriptida ehk automatiseerida. Selle kohta oli külalisel ka hea ütlus:"Admin peab olema laisk, kuid mitte liiga laisk." See tähendab, et administraator peab süsteemist üle käima. Palju rääkis ta ka sellest, kuidas süsteemi administraatorid tööd teevad ning milliseid asju arvesse võtta kui kuhugi firmasse tööle minna. On olemas firmasid, kus ei meeldi kui asju automatiseeritake. Ehk tuleb korduv tegevusi teha, et näiteks süsteem käima panna. Eelkõige soovitati mitte endal pähe lasta istuda ning teada mis on enda väärtus. Mainiti ära ka milline on suhe süsteemi administraatoritel teiste töötajatega, eelkõige arendajatega. Süsteemi administraatorite ja arendajate vahel on üldjuhul pidev konflikt, mis tuleneb arendajate laiskusest või lohakusest.

*"IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" 21.09.2016 salvestus]</ref>

Viiendas loengus esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Peamiseks teemaks oli tööturul hakkama saamine. Seda võib pidada üheks olulisimaks loenguks, kuna see loeng on igas valdkonnas kasulik. Alustuseks räägiti kuidas eestis tööturg toimib. Kuna Eesti on väike, on tööle saamise eelduseks sidemed ja tutvused. IT-Kolledž on väga hea koht kust alustada sidemete loomist. Kuid selleks, et Eestis edukamaks saada, on vaja mobiilsust, kuna üldjuhul inimesi ei edutata. Andres Septer mainis ära ka mis on erinevate ettevõtte liikide head ja vead. Eestis on ka väga lihtne alustada oma enda firma. Teine esineja rääkis IT ja äri vahelisest suhtest. IT'sse sisse ja välja on väga lihtne liikuda. Lihtne on vahetada eriala ning võimalus õppida on suur. Tähtis IT ja äripoole vahelises suhtes on koostöö. Kuna IT ei mõista kuidas äri töötab, ei mõista äri IT'd. Tähtis on, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ja oleks pidev suhtlus.

*"Andmed ei allu analüüsile". Esineja: Ivar Laur<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" 28.09.2016 salvestus]</ref>

Kuuendas loengus oli külaliseks Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta rääkis meile andmeanalüüsist, milleks see vajalik on, mis on selle eelised ning mis on puudused. Andmeanalüüsi põhiprobleem on see, et andmed ei pruugi alati kajastuda tegelikkusega. Selle põhjuseks võib olla resursside puudus, andmete puudus või oskamatus. Maksu- ja Tolliamet tegeleb andmeanalüüsiga Eesti Vabariigi eelarve tõttu. Analüüsi kasutatakse mineviku selgitamiseks ja tuleviku prognoosimiseks. Tähtis on ka ettevõtete järelvalve, et vajaduse korral tuvastada petturid. Tuleb eraldada ebaausad ausatest. Analüütikuid aetakse sageli segi IT inimestega, kuid oluline on peamiselt IT'st sõltumine.

*Eesti Vabariigi küberkaitse. Esineja: Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse" 05.10.2016 salvestus]</ref>

Seitsmendas loengus esines meile Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Eesti on tuntud kui üks küberkaitse tippe. Meie terve riik põhineb e-teenustel, mis on maailma ühel kõrgtasemel. Külaline rääkis alguses palju oma kogemusest ning küberkaitse ajaloost Eestis. Enamik tänapäeva küberkuritegevused on organiseeritud. Küberkuritegevuse kauplemine käib vene keeles, teised keeled on ainult lokaalsed. 2007 on oluline aasta Eesti küberkaitsele, kuna siis toimus üks suurimaid küberrünnakuid Eesti pankadele. Sellest ajast saati on Eesti küberkaitse väga tugevaks muutunud. Rünnakute sihtideks ei ole mitte arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas. Arvutisüsteemid on vaid vahendid mida kasutatakse. Eestil on väga suured väljakutsed, mis tulenevad väikesest rahvaarvust, vananevast elanikkonnast ning tipptasemel naabritest. Ehkki on Eesti üks paremini arenenud e-riike.

*"IT ja turundus". Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" 12.10.2016 salvestus]</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo Starmanist. Ta rääkis meile brändimisest ja turundusest ning selle seosest IT'ga. Toodud oli igasuguseid näiteid firmadest, nagu Apple ja Starman, ning ka oma kogemustest. Turunduse kõige olulisem osa on inimesed. Ühe inimese arvamus võib avaldada väga suurt mõju. Selleks, et olla oma brändiga edukam, peab olema sõnum inimestele lihtsasti mõistetav ning huvi tekitav. Turunduse põhiline probleem on see, et seda tuleb teha üldjuhul erinevatele sihtgruppidele. Näiteks mõnda toodet ei saa reklaamida sama moodi noorele inimesele ja eakale inimesele. I aitab sihtgruppimisele väga kaasa. Väga lihtne ja hea on ka saada tagasisidet IT abil. IT lahendused aitavad lihtsalt ja odavalt testida enne turule minekut oma toote või teenusega. Esineja tõi väga palju näiteid milliseid rolle võib IT'l olla turunduses. Tänapäeval ei saa ettevõtted turundusest üle ega ümber.

Kokkuvõtteks tahaks öelda, et loengusari oli väga huvitav ja mitmekesine. Igas loengus oli ka teemasid mis kaldusid IT'st veidi kõrvale, kuid millel oli suur kasu silmaringi laiendamisel. Tänu sellele ainele olen kindel, et olen teinud õige valiku oma eriala valiku suhtes ning teen õigeid valikuid ka edaspidi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
:Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
:Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.12.]</ref>
:Enne kordussoorituse tegemist tuleb see kokkuleppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.3.2.]</ref>
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.]</ref>
:Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.]</ref>
:Korduseksamid on riigifinantseeritaval õppekohal tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.7.]</ref>
:Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.7.]</ref> Kordussooritus maksab 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

===Küsimus 4===
:Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''
:Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.2.]</ref>
:Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.3.]</ref>
:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.]</ref>
:VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele 6.]</ref>

===Ülesanne===
:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

Andmed:
:X=19 EAP
:Y=28 EAP
:Kokku vaja aastaks saada 54 EAPd
:ühe EAP maksumus on 50€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform (KKK) 3.]</ref>
Lahendus:
:Aastas kogutud EAPd
::19+28=47 EAP
:Maksumusele kuuluvate EAPde arv
::54-47=7 EAP
:Esitatava arve suurus
:: 7*50€=350€
Vastus:
:Esitatava ave suurus on 350€.

= Viited =
<references />

User:Ateder

2016-10-13T11:52:22Z

Ateder:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Alexander Teder

Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016

== Essee ==
Esmapilguna tundus Erialatutvustuse aine minu jaoks ebaoluline. Mida rohkem sai osaletud loengutes ning kuulatud erinevaid külalis esinejaid, seda huvitavamaks läks tund ja jõudis ka selgus milleks see aine niivõrd oluline on. Igast loengust oli võtta midagi, mis tuleb kindlasti tulevikus kasuks.

*Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis" 24.08.2016 salvestus]</ref>

Sissejuhatavas loengus esinesid mitmed IT-Kolledži töötajad. Eelkõige mainiti ära selle aine õppekorraldus ning ka üldine kooli õppekorraldus. Väga kasulik oli teada saada millised on kõik erinevad ringid ning organisatsioonid meie koolis. Esialgu tundus see loeng hirmutav, räägiti mida kõike tehes saab läbi kukkuda, kuid see oli kõik meie enda heaks. Eriti rahustavalt mõjus see, et kui millestki aru ei saa, siis alati julgustati küsida. Kokkuvõtteks öeldi, et IT-Kolledži lõpetamine pole raske, vaid vajab natuke enese pingutust.

*Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Esineja: Andres Kütt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." 31.08.2016 salvestus]</ref>

Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt. Ta rääkis alguses natukene sellest mis olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning kuidas olid asjad arvutitega nõukogude ajal. Rohkem oli juttu loengus õppimisest Eestis ja välismaal. Ülikoolide tase on USA's hoopis teistusugune kui Eestis. Andres Kütt on lõpetanud MIT kaugõppe kursuse. Õppimine Eestis üldjuhul nõuab palju tööd ja see pole huvitav. Amerrika Ühendriikides Ülikoolid õpetavad rohkem, olles samal ajal huvitavad. Ülikoolides leidub ka hulga kõrvalisi aineid, kuid need tegelikkuses arendavad mõtlemist. Ülikoolis ei ole inimest kes sunnib sind õppima, kõik tuleb ise võtta ning tuleb vaeva näha.

*Testimine ja startupid. Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid." 07.09.2016 salvestus]</ref>

Kolmandas loengus olid külalised Kristel ja Marko Kruustük startupist Testlio. See oli üks huvitavamaid loenguid kuna põhiteemaks olid startupid ja ettevõtlus. Külasised rääkisid kuidas nad alustasid oma enda firma oma enda huvi põhjal. Mõlemad külalised on lõpetanud IT-Kolledži. Siit sai alguse mõlemal väga suur huvi testimise vastu. Nende ettevõte sai reaalsuseks kui nad osalesid "hackathonil", mis on paari päevane tarkvaraarendamis üritus. Igal hackathonil peavad võistkonnad looma mingisuguse programmi ning selle esitama komisjonile. Võitja üldjuhul saab suure rahalise preemia, millega oma idee ellu viia. Testlio on tänaseks rahvusvaheline ettevõte. Neil asub üks kontor USA's. Seetõttu said ka külalised rääkida meile üldiselt kuidas rahvusvaheline äri käib. Anti ka hea ülevaade kuidas startupid toimivad ning millega arvestada kui ise alustada ettevõttega või kui minna startupi tööle.

*"Süsadminnimisest". Esineja: Lembitu Ling<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" 14.09.2016 salvestus]</ref>

Neljandas loengus oli esinejaks Lembitu Ling. Tema loeng oli minu jaoks kõige tähtsam, kuna ta rääkis süsteemi administreerimisest, mis on ka minu õpitav eriala. Loeng algas jällegi väikese ülevaatega minevikust. Esineja rääkis palju enda kogemustest. Kõige tähtsam süsteemi administreerimise juures on see, et kõik korduv tegevused tuleks ära skriptida ehk automatiseerida. Selle kohta oli külalisel ka hea ütlus:"Admin peab olema laisk, kuid mitte liiga laisk." See tähendab, et administraator peab süsteemist üle käima. Palju rääkis ta ka sellest, kuidas süsteemi administraatorid tööd teevad ning milliseid asju arvesse võtta kui kuhugi firmasse tööle minna. On olemas firmasid, kus ei meeldi kui asju automatiseeritake. Ehk tuleb korduv tegevusi teha, et näiteks süsteem käima panna. Eelkõige soovitati mitte endal pähe lasta istuda ning teada mis on enda väärtus. Mainit ära ka milline on suhe süsteemi administraatoritel teiste töötajatega, eelkõige arendajatega. Süsteemi administraatorite ja arendajate vahel on üldjuhul pidev konflikt, mis tuleneb arendajate laiskusest või lohakusest.

*"IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" 21.09.2016 salvestus]</ref>

Viiendas loengus esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Peamiseks teemaks oli tööturul hakkama saamine. Seda võib pidada üheks olulisimaks loenguks, kuna see loeng on igas valdkonnas kasulik. Alustuseks räägiti kuidas eestis tööturg toimib. Kuna Eesti on väike, on tööle saamise eelduseks sidemed ja tutvused. IT-Kolledž on väga hea koht kust alustada sidemete loomist. Kuid selleks, et Eestis edukamaks saada, on vaja mobiilsust, kuna üldjuhul inimesi ei edutata. Andres Septer mainis ära ka mis on erinevate ettevõtte liikide head ja vead. Eestis on ka väga lihtne alustada oma enda firma. Teine esineja rääkis IT ja äri vahelisest suhtest. IT'sse sisse ja välja on väga lihtne liikuda. Lihtne on vahetada eriala ning võimalus õppida on suur. Tähtis IT ja äripoole vahelises suhtes on koostöö. Kuna IT ei mõista kuidas äri töötab, ei mõista äri IT'd. Tähtis on, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ja oleks pidev suhtlus.

*"Andmed ei allu analüüsile". Esineja: Ivar Laur<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" 28.09.2016 salvestus]</ref>

Kuuendas loengus oli külaliseks Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta rääkis meile andmeanalüüsist, milleks see vajalik on, mis on selle eelised ning mis on puudused. Andmeanalüüsi põhiprobleem on see, et andmed ei pruugi alati kajastuda tegelikkusega. Selle põhjuseks võib olla resursside puudus, andmete puudus või oskamatus. Maksu- ja Tolliamet tegeleb andmeanalüüsiga Eesti Vabariigi eelarve tõttu. Analüüsi kasutatakse mineviku selgitamiseks ja tuleviku prognoosimiseks. Tähtis on ka ettevõtete järelvalve, et vajaduse korral tuvastada petturid. Tuleb eraldada ebaausad ausatest. Analüütikuid aetakse sageli segi IT inimestega, kuid oluline on peamiselt IT'st sõltumine.

*Eesti Vabariigi küberkaitse. Esineja: Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse" 05.10.2016 salvestus]</ref>

Seitsmendas loengus esines meile Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Eesti on tuntud kui üks küberkaitse tippe. Meie terve riik põhineb e-teenustel, mis on maailma ühel kõrgtasemel. Külaline rääkis alguses palju oma kogemusest ning küberkaitse ajaloost Eestis. Enamik tänapäeva küberkuritegevused on organiseeritud. Küberkuritegevuse kauplemine käib vene keeles, teised keeled on ainult lokaalsed. 2007 on oluline aasta Eesti küberkaitsele, kuna siis toimus üks suurimaid küberrünnakuid Eesti pankadele. Sellest ajast saati on Eesti küberkaitse väga tugevaks muutunud. Rünnakute sihtideks ei ole mitte arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas. Arvutisüsteemid on vaid vahendid mida kasutatakse. Eestil on väga suured väljakutsed, mis tulenevad väikesest rahvaarvust, vananevast elanikkonnast ning tipptasemel naabritest. Ehkki on Eesti üks paremini arenenud e-riike.

*"IT ja turundus". Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" 12.10.2016 salvestus]</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo Starmanist. Ta rääkis meile brändimisest ja turundusest ning selle seosest IT'ga. Toodud oli igasuguseid näiteid firmadest, nagu Apple ja Starman, ning ka oma kogemustest. Turunduse kõige olulisem osa on inimesed. Ühe inimese arvamus võib avaldada väga suurt mõju. Selleks, et olla oma brändiga edukam, peab olema sõnum inimestele lihtsasti mõistetav ning huvi tekitav. Turunduse põhiline probleem on see, et seda tuleb teha üldjuhul erinevatele sihtgruppidele. Näiteks mõnda toodet ei saa reklaamida sama moodi noorele inimesele ja eakale inimesele. I aitab sihtgruppimisele väga kaasa. Väga lihtne ja hea on ka saada tagasisidet IT abil. IT lahendused aitavad lihtsalt ja odavalt testida enne turule minekut oma toote või teenusega. Esineja tõi väga palju näiteid milliseid rolle võib IT'l olla turunduses. Tänapäeval ei saa ettevõtted turundusest üle ega ümber.

Kokkuvõtteks tahaks öelda, et loengusari oli väga huvitav ja mitmekesine. Igas loengus oli ka teemasid mis kaldusid IT'st veidi kõrvale, kuid millel oli suur kasu silmaringi laiendamisel. Tänu sellele ainele olen kindel, et olen teinud õige valiku oma eriala valiku suhtes ning teen õigeid valikuid ka edaspidi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
:Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
:Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.12.]</ref>
:Enne kordussoorituse tegemist tuleb see kokkuleppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.3.2.]</ref>
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.]</ref>
:Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.]</ref>
:Korduseksamid on riigifinantseeritaval õppekohal tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.7.]</ref>
:Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.7.]</ref> Kordussooritus maksab 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

===Küsimus 4===
:Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''
:Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.2.]</ref>
:Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.3.]</ref>
:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.]</ref>
:VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele 6.]</ref>

===Ülesanne===
:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

Andmed:
:X=19 EAP
:Y=28 EAP
:Kokku vaja aastaks saada 54 EAPd
:ühe EAP maksumus on 50€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform (KKK) 3.]</ref>
Lahendus:
:Aastas kogutud EAPd
::19+28=47 EAP
:Maksumusele kuuluvate EAPde arv
::54-47=7 EAP
:Esitatava arve suurus
:: 7*50€=350€
Vastus:
:Esitatava ave suurus on 350€.

= Viited =
<references />

User:Ateder

2016-10-13T11:51:47Z

Ateder:

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Alexander Teder

Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016

== Essee ==
Esmapilguna tundus Erialatutvustuse aine minu jaoks ebaoluline. Mida rohkem sai osaletud loengutes ning kuulatud erinevaid külalis esinejaid, seda huvitavamaks läks tund ja jõudis ka selgus milleks see aine niivõrd oluline on. Igast loengust oli võtta midagi, mis tuleb kindlasti tulevikus kasuks.

*Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis" 24.08.2016 salvestus]</ref>

Sissejuhatavas loengus esinesid mitmed IT-Kolledži töötajad. Eelkõige mainiti ära selle aine õppekorraldus ning ka üldine kooli õppekorraldus. Väga kasulik oli teada saada millised on kõik erinevad ringid ning organisatsioonid meie koolis. Esialgu tundus see loeng hirmutav, räägiti mida kõike tehes saab läbi kukkuda, kuid see oli kõik meie enda heaks. Eriti rahustavalt mõjus see, et kui millestki aru ei saa, siis alati julgustati küsida. Kokkuvõtteks öeldi, et IT-Kolledži lõpetamine pole raske, vaid vajab natuke enese pingutust.

*Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Esineja: Andres Kütt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." 31.08.2016 salvestus]</ref>

Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt. Ta rääkis alguses natukene sellest mis olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning kuidas olid asjad arvutitega nõukogude ajal. Rohkem oli juttu loengus õppimisest Eestis ja välismaal. Ülikoolide tase on USA's hoopis teistusugune kui Eestis. Andres Kütt on lõpetanud MIT kaugõppe kursuse. Õppimine Eestis üldjuhul nõuab palju tööd ja see pole huvitav. Amerrika Ühendriikides Ülikoolid õpetavad rohkem, olles samal ajal huvitavad. Ülikoolides leidub ka hulga kõrvalisi aineid, kuid need tegelikkuses arendavad mõtlemist. Ülikoolis ei ole inimest kes sunnib sind õppima, kõik tuleb ise võtta ning tuleb vaeva näha.

*Testimine ja startupid. Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid." 07.09.2016 salvestus]</ref>

Kolmandas loengus olid külalised Kristel ja Marko Kruustük startupist Testlio. See oli üks huvitavamaid loenguid kuna põhiteemaks olid startupid ja ettevõtlus. Külasised rääkisid kuidas nad alustasid oma enda firma oma enda huvi põhjal. Mõlemad külalised on lõpetanud IT-Kolledži. Siit sai alguse mõlemal väga suur huvi testimise vastu. Nende ettevõte sai reaalsuseks kui nad osalesid "hackathonil", mis on paari päevane tarkvaraarendamis üritus. Igal hackathonil peavad võistkonnad looma mingisuguse programmi ning selle esitama komisjonile. Võitja üldjuhul saab suure rahalise preemia, millega oma idee ellu viia. Testlio on tänaseks rahvusvaheline ettevõte. Neil asub üks kontor USA's. Seetõttu said ka külalised rääkida meile üldiselt kuidas rahvusvaheline äri käib. Anti ka hea ülevaade kuidas startupid toimivad ning millega arvestada kui ise alustada ettevõttega või kui minna startupi tööle.

*"Süsadminnimisest". Esineja: Lembitu Ling<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" 14.09.2016 salvestus]</ref>

Neljandas loengus oli esinejaks Lembitu Ling. Tema loeng oli minu jaoks kõige tähtsam, kuna ta rääkis süsteemi administreerimisest, mis on ka minu õpitav eriala. Loeng algas jällegi väikese ülevaatega minevikust. Esineja rääkis palju enda kogemustest. Kõige tähtsam süsteemi administreerimise juures on see, et kõik korduv tegevused tuleks ära skriptida ehk automatiseerida. Selle kohta oli külalisel ka hea ütlus:"Admin peab olema laisk, kuid mitte liiga laisk." See tähendab, et administraator peab süsteemist üle käima. Palju rääkis ta ka sellest, kuidas süsteemi administraatorid tööd teevad ning milliseid asju arvesse võtta kui kuhugi firmasse tööle minna. On olemas firmasid, kus ei meeldi kui asju automatiseeritake. Ehk tuleb korduv tegevusi teha, et näiteks süsteem käima panna. Eelkõige soovitati mitte endal pähe lasta istuda ning teada mis on enda väärtus. Mainit ära ka milline on suhe süsteemi administraatoritel teiste töötajatega, eelkõige arendajatega. Süsteemi administraatorite ja arendajate vahel on üldjuhul pidev konflikt, mis tuleneb arendajate laiskusest või lohakusest.

*"IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" 21.09.2016 salvestus]</ref>

Viiendas loengus esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Peamiseks teemaks oli tööturul hakkama saamine. Seda võib pidada üheks olulisimaks loenguks, kuna see loeng on igas valdkonnas kasulik. Alustuseks räägiti kuidas eestis tööturg toimib. Kuna Eesti on väike, on tööle saamise eelduseks sidemed ja tutvused. IT-Kolledž on väga hea koht kust alustada sidemete loomist. Kuid selleks, et Eestis edukamaks saada, on vaja mobiilsust, kuna üldjuhul inimesi ei edutata. Andres Septer mainis ära ka mis on erinevate ettevõtte liikide head ja vead. Eestis on ka väga lihtne alustada oma enda firma. Teine esineja rääkis IT ja äri vahelisest suhtest. IT'sse sisse ja välja on väga lihtne liikuda. Lihtne on vahetada eriala ning võimalus õppida on suur. Tähtis IT ja äripoole vahelises suhtes on koostöö. Kuna IT ei mõista kuidas äri töötab, ei mõista äri IT'd. Tähtis on, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ja oleks pidev suhtlus.

*"Andmed ei allu analüüsile". Esineja: Ivar Laur<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" 28.09.2016 salvestus]</ref>

Kuuendas loengus oli külaliseks Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta rääkis meile andmeanalüüsist, milleks see vajalik on, mis on selle eelised ning mis on puudused. Andmeanalüüsi põhiprobleem on see, et andmed ei pruugi alati kajastuda tegelikkusega. Selle põhjuseks võib olla resursside puudus, andmete puudus või oskamatus. Maksu- ja Tolliamet tegeleb andmeanalüüsiga Eesti Vabariigi eelarve tõttu. Analüüsi kasutatakse mineviku selgitamiseks ja tuleviku prognoosimiseks. Tähtis on ka ettevõtete järelvalve, et vajaduse korral tuvastada petturid. Tuleb eraldada ebaausad ausatest. Analüütikuid aetakse sageli segi IT inimestega, kuid oluline on peamiselt IT'st sõltumine.

*Eesti Vabariigi küberkaitse. Esineja: Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse" 05.10.2016 salvestus]</ref>

Seitsmendas loengus esines meile Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Eesti on tuntud kui üks küberkaitse tippe. Meie terve riik põhineb e-teenustel, mis on maailma ühel kõrgtasemel. Külaline rääkis alguses palju oma kogemusest ning küberkaitse ajaloost Eestis. Enamik tänapäeva küberkuritegevused on organiseeritud. Küberkuritegevuse kauplemine käib vene keeles, teised keeled on ainult lokaalsed. 2007 on oluline aasta Eesti küberkaitsele, kuna siis toimus üks suurimaid küberrünnakuid Eesti pankadele. Sellest ajast saati on Eesti küberkaitse väga tugevaks muutunud. Rünnakute sihtideks ei ole mitte arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas. Arvutisüsteemid on vaid vahendid mida kasutatakse. Eestil on väga suured väljakutsed, mis tulenevad väikesest rahvaarvust, vananevast elanikkonnast ning tipptasemel naabritest. Ehkki on Eesti üks paremini arenenud e-riike.

*"IT ja turundus". Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" 12.10.2016 salvestus]</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo Starmanist. Ta rääkis meile brändimisest ja turundusest ning selle seosest IT'ga. Toodud oli igasuguseid näiteid firmadest, nagu Apple ja Starman, ning ka oma kogemustest. Turunduse kõige olulisem osa on inimesed. Ühe inimese arvamus võib avaldada väga suurt mõju. Selleks, et olla oma brändiga edukam, peab olema sõnum inimestele lihtsasti mõistetav ning huvi tekitav. Turunduse põhiline probleem on see, et seda tuleb teha üldjuhul erinevatele sihtgruppidele. Näiteks mõnda toodet ei saa reklaamida sama moodi noorele inimesele ja eakale inimesele. I aitab sihtgruppimisele väga kaasa. Väga lihtne ja hea on ka saada tagasisidet IT abil. IT lahendused aitavad lihtsalt ja odavalt testida enne turule minekut oma toote või teenusega. Esineja tõi väga palju näiteid milliseid rolle võib IT'l olla turunduses. Tänapäeval ei saa ettevõtted turundusest üle ega ümber.

Kokkuvõtteks tahaks öelda, et loengusari oli väga huvitav ja mitmekesine. Igas loengus oli ka teemasid mis kaldusid IT'st veidi kõrvale, kuid millel oli suur kasu silmaringi laiendamisel. Tänu sellele ainele olen kindel, et olen teinud õige valiku oma eriala valiku suhtes ning teen õigeid valikuid ka edaspidi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
:Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
:Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.12.]</ref>
:Enne kordussoorituse tegemist tuleb see kokkuleppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.3.2.]</ref>
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.]</ref>
:Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.]</ref>
:Korduseksamid on riigifinantseeritaval õppekohal tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.7.]</ref>
:Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.7.]</ref> Kordussooritus maksab 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

===Küsimus 4===
:Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''
:Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.2.]</ref>
:Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.3.]</ref>
:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.]</ref>
:VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele 6.]</ref>

===Ülesanne===
:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

Andmed:
:X=19 EAP
:Y=28 EAP
:Kokku vaja aastaks saada 54 EAPd
:ühe EAP maksumus on 50€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform (KKK) 3.]</ref>
Lahendus:
:Aastas kogutud EAPd
::19+28=47 EAP
:Maksumusele kuuluvate EAPde arv
::54-47=7 EAP
:Esitatava arve suurus
:: 7*50€=350€
Vastus:
:Esitatava ave suurus on 350€.

= Viited =
<references />

User:Ateder

2016-10-13T10:43:54Z

Ateder:

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Alexander Teder

Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016

== Essee ==
Esmapilguna tundus Erialatutvustuse aine minu jaoks ebaoluline. Mida rohkem sai osaletud loengutes ning kuulatud erinevaid külalis esinejaid, seda huvitavamaks läks tund ja jõudis ka selgus milleks see aine niivõrd oluline on. Igast loengust oli võtta midagi, mis tuleb kindlasti tulevikus kasuks.

*Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis" 24.08.2016 salvestus]</ref>

Sissejuhatavas loengus esinesid mitmed IT-Kolledži töötajad. Eelkõige mainiti ära selle aine õppekorraldus ning ka üldine kooli õppekorraldus. Väga kasulik oli teada saada millised on kõik erinevad ringid ning organisatsioonid meie koolis. Esialgu tundus see loeng hirmutav, räägiti mida kõike tehes saab läbi kukkuda, kuid see oli kõik meie enda heaks. Eriti rahustavalt mõjus see, et kui millestki aru ei saa, siis alati julgustati küsida. Kokkuvõtteks öeldi, et IT-Kolledži lõpetamine pole raske, vaid vajab natuke enese pingutust.

*Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Esineja: Andres Kütt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." 31.08.2016 salvestus]</ref>

Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt. Ta rääkis alguses natukene sellest mis olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning kuidas olid asjad arvutitega nõukogude ajal. Rohkem oli juttu loengus õppimisest Eestis ja välismaal. Ülikoolide tase on USA's hoopis teistusugune kui Eestis. Andres Kütt on lõpetanud MIT kaugõppe kursuse. Õppimine Eestis üldjuhul nõuab palju tööd ja see pole huvitav. Amerrika Ühendriikides Ülikoolid õpetavad rohkem, olles samal ajal huvitavad. Ülikoolides leidub ka hulga kõrvalisi aineid, kuid need tegelikkuses arendavad mõtlemist. Ülikoolis ei ole inimest kes sunnib sind õppima, kõik tuleb ise võtta ning tuleb vaeva näha.

*Testimine ja startupid. Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid." 07.09.2016 salvestus]</ref>

Kolmandas loengus olid külalised Kristel ja Marko Kruustük startupist Testlio. See oli üks huvitavamaid loenguid kuna põhiteemaks olid startupid ja ettevõtlus. Külasised rääkisid kuidas nad alustasid oma enda firma oma enda huvi põhjal. Mõlemad külalised on lõpetanud IT-Kolledži. Siit sai alguse mõlemal väga suur huvi testimise vastu. Nende ettevõte sai reaalsuseks kui nad osalesid "hackathonil", mis on paari päevane tarkvaraarendamis üritus. Igal hackathonil peavad võistkonnad looma mingisuguse programmi ning selle esitama komisjonile. Võitja üldjuhul saab suure rahalise preemia, millega oma idee ellu viia. Testlio on tänaseks rahvusvaheline ettevõte. Neil asub üks kontor USA's. Seetõttu said ka külalised rääkida meile üldiselt kuidas rahvusvaheline äri käib. Anti ka hea ülevaade kuidas startupid toimivad ning millega arvestada kui ise alustada ettevõttega või kui minna startupi tööle.

*"Süsadminnimisest". Esineja: Lembitu Ling<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" 14.09.2016 salvestus]</ref>

Neljandas loengus oli esinejaks Lembitu Ling. Tema loeng oli minu jaoks kõige tähtsam, kuna ta rääkis süsteemi administreerimisest, mis on ka minu õpitav eriala. Loeng algas jällegi väikese ülevaatega minevikust. Esineja rääkis palju enda kogemustest. Kõige tähtsam süsteemi administreerimise juures on see, et kõik korduv tegevused tuleks ära skriptida ehk automatiseerida. Selle kohta oli külalisel ka hea ütlus:"Admin peab olema laisk, kuid mitte liiga laisk." See tähendab, et administraator peab süsteemist üle käima. Palju rääkis ta ka sellest, kuidas süsteemi administraatorid tööd teevad ning milliseid asju arvesse võtta kui kuhugi firmasse tööle minna. On olemas firmasid, kus ei meeldi kui asju automatiseeritake. Ehk tuleb korduv tegevusi teha, et näiteks süsteem käima panna. Eelkõige soovitati mitte endal pähe lasta istuda ning teada mis on enda väärtus. Mainit ära ka milline on suhe süsteemi administraatoritel teiste töötajatega, eelkõige arendajatega. Süsteemi administraatorite ja arendajate vahel on üldjuhul pidev konflikt, mis tuleneb arendajate laiskusest või lohakusest.

*"IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" 21.09.2016 salvestus]</ref>

Viiendas loengus esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Peamiseks teemaks oli tööturul hakkama saamine. Seda võib pidada üheks olulisimaks loenguks, kuna see loeng on igas valdkonnas kasulik. Alustuseks räägiti kuidas eestis tööturg toimib. Kuna Eesti on väike, on tööle saamise eelduseks sidemed ja tutvused. IT-Kolledž on väga hea koht kust alustada sidemete loomist. Kuid selleks, et Eestis edukamaks saada, on vaja mobiilsust, kuna üldjuhul inimesi ei edutata. Andres Septer mainis ära ka mis on erinevate ettevõtte liikide head ja vead. Eestis on ka väga lihtne alustada oma enda firma. Teine esineja rääkis IT ja äri vahelisest suhtest. IT'sse sisse ja välja on väga lihtne liikuda. Lihtne on vahetada eriala ning võimalus õppida on suur. Tähtis IT ja äripoole vahelises suhtes on koostöö. Kuna IT ei mõista kuidas äri töötab, ei mõista äri IT'd. Tähtis on, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ja oleks pidev suhtlus.

*"Andmed ei allu analüüsile". Esineja: Ivar Laur<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" 28.09.2016 salvestus]</ref>

Kuuendas loengus oli külaliseks Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta rääkis meile andmeanalüüsist, milleks see vajalik on, mis on selle eelised ning mis on puudused. Andmeanalüüsi põhiprobleem on see, et andmed ei pruugi alati kajastuda tegelikkusega. Selle põhjuseks võib olla resursside puudus, andmete puudus või oskamatus. Maksu- ja Tolliamet tegeleb andmeanalüüsiga Eesti Vabariigi eelarve tõttu. Analüüsi kasutatakse mineviku selgitamiseks ja tuleviku prognoosimiseks. Tähtis on ka ettevõtete järelvalve, et vajaduse korral tuvastada petturid. Tuleb eraldada ebaausad ausatest. Analüütikuid aetakse sageli segi IT inimestega, kuid oluline on peamiselt IT'st sõltumine.

*Eesti Vabariigi küberkaitse. Esineja: Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse" 05.10.2016 salvestus]</ref>

Seitsmendas loengus esines meile Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Eesti on tuntud kui üks küberkaitse tippe. Meie terve riik põhineb e-teenustel, mis on maailma ühel kõrgtasemel. Külaline rääkis alguses palju oma kogemusest ning küberkaitse ajaloost Eestis. Enamik tänapäeva küberkuritegevused on organiseeritud. Küberkuritegevuse kauplemine käib vene keeles, teised keeled on ainult lokaalsed. 2007 on oluline aasta Eesti küberkaitsele, kuna siis toimus üks suurimaid küberrünnakuid Eesti pankadele. Sellest ajast saati on Eesti küberkaitse väga tugevaks muutunud. Rünnakute sihtideks ei ole mitte arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas. Arvutisüsteemid on vaid vahendid mida kasutatakse. Eestil on väga suured väljakutsed, mis tulenevad väikesest rahvaarvust, vananevast elanikkonnast ning tipptasemel naabritest. Ehkki on Eesti üks paremini arenenud e-riike.

*"IT ja turundus". Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" 12.10.2016 salvestus]</ref>

[insert text here]

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
:Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
:Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.12.]</ref>
:Enne kordussoorituse tegemist tuleb see kokkuleppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.3.2.]</ref>
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.]</ref>
:Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.]</ref>
:Korduseksamid on riigifinantseeritaval õppekohal tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.7.]</ref>
:Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.7.]</ref> Kordussooritus maksab 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

===Küsimus 4===
:Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''
:Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.2.]</ref>
:Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.3.]</ref>
:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.]</ref>
:VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele 6.]</ref>

===Ülesanne===
:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

Andmed:
:X=19 EAP
:Y=28 EAP
:Kokku vaja aastaks saada 54 EAPd
:ühe EAP maksumus on 50€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform (KKK) 3.]</ref>
Lahendus:
:Aastas kogutud EAPd
::19+28=47 EAP
:Maksumusele kuuluvate EAPde arv
::54-47=7 EAP
:Esitatava arve suurus
:: 7*50€=350€
Vastus:
:Esitatava ave suurus on 350€.

= Viited =
<references />

User:Ateder

2016-10-12T17:14:03Z

Ateder:

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Alexander Teder

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

== Essee ==
Esmapilguna tundus Erialatutvustuse aine minu jaoks ebaoluline. Mida rohkem sai osaletud loengutes ning kuulatud erinevaid külalis esinejaid, seda huvitavamaks läks tund ja jõudis ka selgus milleks see aine niivõrd oluline on. Igast loengust oli võtta midagi, mis tuleb kindlasti tulevikus kasuks.

*Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis" 24.08.2016 salvestus]</ref>

Sissejuhatavas loengus esinesid mitmed IT-Kolledži töötajad. Eelkõige mainiti ära selle aine õppekorraldus ning ka üldine kooli õppekorraldus. Väga kasulik oli teada saada millised on kõik erinevad ringid ning organisatsioonid meie koolis. Esialgu tundus see loeng hirmutav, räägiti mida kõike tehes saab läbi kukkuda, kuid see oli kõik meie enda heaks. Eriti rahustavalt mõjus see, et kui millestki aru ei saa, siis alati julgustati küsida. Kokkuvõtteks öeldi, et IT-Kolledži lõpetamine pole raske, vaid vajab natuke enese pingutust.

*Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Esineja: Andres Kütt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." 31.08.2016 salvestus]</ref>

Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt. Ta rääkis alguses natukene sellest mis olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning kuidas olid asjad arvutitega nõukogude ajal. Rohkem oli juttu loengus õppimisest Eestis ja välismaal. Ülikoolide tase on USA's hoopis teistusugune kui Eestis. Andres Kütt on lõpetanud MIT kaugõppe kursuse. Õppimine Eestis üldjuhul nõuab palju tööd ja see pole huvitav. Amerrika Ühendriikides Ülikoolid õpetavad rohkem, olles samal ajal huvitavad. Ülikoolides leidub ka hulga kõrvalisi aineid, kuid need tegelikkuses arendavad mõtlemist. Ülikoolis ei ole inimest kes sunnib sind õppima, kõik tuleb ise võtta ning tuleb vaeva näha.

*Testimine ja startupid. Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid." 07.09.2016 salvestus]</ref>

Kolmandas loengus olid külalised Kristel ja Marko Kruustük startupist Testlio. See oli üks huvitavamaid loenguid kuna põhiteemaks olid startupid ja ettevõtlus. Külasised rääkisid kuidas nad alustasid oma enda firma oma enda huvi põhjal. Mõlemad külalised on lõpetanud IT-Kolledži. Siit sai alguse mõlemal väga suur huvi testimise vastu. Nende ettevõte sai reaalsuseks kui nad osalesid "hackathonil", mis on paari päevane tarkvaraarendamis üritus. Igal hackathonil peavad võistkonnad looma mingisuguse programmi ning selle esitama komisjonile. Võitja üldjuhul saab suure rahalise preemia, millega oma idee ellu viia. Testlio on tänaseks rahvusvaheline ettevõte. Neil asub üks kontor USA's. Seetõttu said ka külalised rääkida meile üldiselt kuidas rahvusvaheline äri käib. Anti ka hea ülevaade kuidas startupid toimivad ning millega arvestada kui ise alustada ettevõttega või kui minna startupi tööle.

*"Süsadminnimisest". Esineja: Lembitu Ling<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" 14.09.2016 salvestus]</ref>

Neljandas loengus oli esinejaks Lembitu Ling. Tema loeng oli minu jaoks kõige tähtsam, kuna ta rääkis süsteemi administreerimisest, mis on ka minu õpitav eriala. Loeng algas jällegi väikese ülevaatega minevikust. Esineja rääkis palju enda kogemustest. Kõige tähtsam süsteemi administreerimise juures on see, et kõik korduv tegevused tuleks ära skriptida ehk automatiseerida. Selle kohta oli külalisel ka hea ütlus:"Admin peab olema laisk, kuid mitte liiga laisk." See tähendab, et administraator peab süsteemist üle käima. Palju rääkis ta ka sellest, kuidas süsteemi administraatorid tööd teevad ning milliseid asju arvesse võtta kui kuhugi firmasse tööle minna. On olemas firmasid, kus ei meeldi kui asju automatiseeritake. Ehk tuleb korduv tegevusi teha, et näiteks süsteem käima panna. Eelkõige soovitati mitte endal pähe lasta istuda ning teada mis on enda väärtus. Mainit ära ka milline on suhe süsteemi administraatoritel teiste töötajatega, eelkõige arendajatega. Süsteemi administraatorite ja arendajate vahel on üldjuhul pidev konflikt, mis tuleneb arendajate laiskusest või lohakusest.

*"IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" 21.09.2016 salvestus]</ref>

Viiendas loengus esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Peamiseks teemaks oli tööturul hakkama saamine. Seda võib pidada üheks olulisimaks loenguks, kuna see loeng on igas valdkonnas kasulik. Alustuseks räägiti kuidas eestis tööturg toimib. Kuna Eesti on väike, on tööle saamise eelduseks sidemed ja tutvused. IT-Kolledž on väga hea koht kust alustada sidemete loomist. Kuid selleks, et Eestis edukamaks saada, on vaja mobiilsust, kuna üldjuhul inimesi ei edutata. Andres Septer mainis ära ka mis on erinevate ettevõtte liikide head ja vead. Eestis on ka väga lihtne alustada oma enda firma. Teine esineja rääkis IT ja äri vahelisest suhtest. IT'sse sisse ja välja on väga lihtne liikuda. Lihtne on vahetada eriala ning võimalus õppida on suur. Tähtis IT ja äripoole vahelises suhtes on koostöö. Kuna IT ei mõista kuidas äri töötab, ei mõista äri IT'd. Tähtis on, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ja oleks pidev suhtlus.

*"Andmed ei allu analüüsile". Esineja: Ivar Laur<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" 28.09.2016 salvestus]</ref>

Kuuendas loengus oli külaliseks Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta rääkis meile andmeanalüüsist, milleks see vajalik on, mis on selle eelised ning mis on puudused. Andmeanalüüsi põhiprobleem on see, et andmed ei pruugi alati kajastuda tegelikkusega. Selle põhjuseks võib olla resursside puudus, andmete puudus või oskamatus. Maksu- ja Tolliamet tegeleb andmeanalüüsiga Eesti Vabariigi eelarve tõttu. Analüüsi kasutatakse mineviku selgitamiseks ja tuleviku prognoosimiseks. Tähtis on ka ettevõtete järelvalve, et vajaduse korral tuvastada petturid. Tuleb eraldada ebaausad ausatest. Analüütikuid aetakse sageli segi IT inimestega, kuid oluline on peamiselt IT'st sõltumine.

*Eesti Vabariigi küberkaitse. Esineja: Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse" 05.10.2016 salvestus]</ref>

Seitsmendas loengus esines meile Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Eesti on tuntud kui üks küberkaitse tippe. Meie terve riik põhineb e-teenustel, mis on maailma ühel kõrgtasemel. Külaline rääkis alguses palju oma kogemusest ning küberkaitse ajaloost Eestis. Enamik tänapäeva küberkuritegevused on organiseeritud. Küberkuritegevuse kauplemine käib vene keeles, teised keeled on ainult lokaalsed. 2007 on oluline aasta Eesti küberkaitsele, kuna siis toimus üks suurimaid küberrünnakuid Eesti pankadele. Sellest ajast saati on Eesti küberkaitse väga tugevaks muutunud. Rünnakute sihtideks ei ole mitte arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas. Arvutisüsteemid on vaid vahendid mida kasutatakse. Eestil on väga suured väljakutsed, mis tulenevad väikesest rahvaarvust, vananevast elanikkonnast ning tipptasemel naabritest. Ehkki on Eesti üks paremini arenenud e-riike.

*"IT ja turundus". Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" 12.10.2016 salvestus]</ref>

[insert text here]

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
:Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
:Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.12.]</ref>
:Enne kordussoorituse tegemist tuleb see kokkuleppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.3.2.]</ref>
:Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.]</ref>
:Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.]</ref>
:Korduseksamid on riigifinantseeritaval õppekohal tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.7.]</ref>
:Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri 5.2.7.]</ref> Kordussooritus maksab 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

===Küsimus 4===
:Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''
:Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.2.]</ref>
:Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.3.]</ref>
:Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.]</ref>
:VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele 6.]</ref>

===Ülesanne===
:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

Andmed:
:X=19 EAP
:Y=28 EAP
:Kokku vaja aastaks saada 54 EAPd
:ühe EAP maksumus on 50€
Lahendus:
:Aastas kogutud EAPd
::19+28=47 EAP
:Maksumusele kuuluvate EAPde arv
::54-47=7 EAP
:Esitatava arve suurus
:: 7*50€=350€
Vastus:
:Esitatava ave suurus on 350€.

= Viited =
<references />

User:Ateder

2016-10-12T15:50:00Z

Ateder: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

User:Ateder

2016-10-11T13:44:55Z

Ateder: Created page with "= Erialatutvustuse aine arvestustöö = Autor: Alexander Teder Esitamise kuupäev: 19. obtoober 2016 == Essee == Esmapilguna tundus Erialatutvustuse aine minu jaoks ebaoluli..."

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Alexander Teder

Esitamise kuupäev: 19. obtoober 2016

== Essee ==
Esmapilguna tundus Erialatutvustuse aine minu jaoks ebaoluline. Mida rohkem sai osaletud loengutes ning kuulatud erinevaid külalis esinejaid, seda huvitavamaks läks tund ja jõudis ka selgus milleks see aine niivõrd oluline on. Igast loengust oli võtta midagi, mis tuleb kindlasti tulevikus kasuks.

*Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis" 26.08.2016 salvestus]</ref>

Sissejuhatavas loengus esinesid mitmed IT-Kolledži töötajad. Eelkõige mainiti ära selle aine õppekorraldus ning ka üldine kooli õppekorraldus. Väga kasulik oli teada saada millised on kõik erinevad ringid ning organisatsioonid meie koolis. Esialgu tundus see loeng hirmutav, räägiti mida kõike tehes saab läbi kukkuda, kuid see oli kõik meie enda heaks. Eriti rahustavalt mõjus see, et kui millestki aru ei saa, siis alati julgustati küsida. Kokkuvõtteks öeldi, et IT-Kolledži lõpetamine pole raske, vaid vajab natuke enese pingutust.

*Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Esineja: Andres Kütt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." 31.08.2016 salvestus]</ref>

Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt

<references />