ICO wiki - User contributions [en]

Talk:Õpijuhend - Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine

2011-05-28T15:18:12Z

Ateearu:

Antud artikli pöhiline puudus oli sissejuhatuse puudumine. Lehele sattunu ei oskaks midagi arvata, miks ta näeb lihtsalt käskude tutvustusi.
Seda ei saanud nii jätta, nii et lisasime väikse sissejuhatuse omalt poolt.

Veidike kummalisena mõjub lehe vormistus - kord alga rida käsuga, kord aga käsu tutvustusega.
Kuna tutvustatud on vaid käske, mille kohta on Wikis artikkel olemas, siis paraku on nii mõnigi vajalik käsk puudu, näiteks cd, ls, pwd

Positiivsema poole pealt tooks välja, et kasutaja, kes juba enamvähem teab, mida teeb, leiab ühelt lehelt viited enamusele vajaminevatele käskudele.

Arvustuse (ja sissejuhatuse) koostasid:
Priit Lume
Alvar Teearu

Talk:Õpijuhend - Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine

2011-05-28T15:17:19Z

Ateearu: Created page with 'Antud artikli pöhiline puudus oli sissejuhatuse puudumine. Lehele sattunu ei oskaks midagi arvata, miks ta näeb lihtsalt käskude tutvustusi. Seda ei saanud nii jätta, nii et…'

Õpijuhend - Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine

2011-05-28T15:05:48Z

Ateearu: /* Sissejuhatus */

Lisaks [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine#.C3.95ppematerjalid loengumaterjalidele] on wikis kättesaadavad paljud otseselt või kaudselt õppeainega seotud artiklid.
=Sissejuhatus=
Kursus annab põhiteadmised ja praktilised oskused olulisemateks tegevusteks operatsioonisüsteemide haldamisel. Käsitletakse kasutajate, failisüsteemide, protsesside ja tarkvara haldamist, õiguste andmist, seadmete konfigureerimist, ketaste kasutuselevõttu, operatsioonisüsteemi installeerimist ja käivitumise juhtimist, varunduse ja taastamise korraldamist, turvaprobleeme ning võrguteenuste konfigureerimist. Kursus on orienteeritud eelkõige Unix-laadsetele operatsioonisüsteemidele.
 
Antud kursuse läbimine toimub Linux operatsioonisüsteemi CLI(käsurea) keskkonnas ja sellest tulenevalt on all kirjeldatud lühidalt vajalikke käske, mida kasutada. Käsurea keskkonna käsu üldine ülesehitus on:
KÄSK -parameetrid OBJEKT

=Kohustuslikud materjalid=

==Failid ja infotöötlus==
Kui sa pole kodus ühegi tekstiredaktoriga (vi,vim,nano,joe,fte ...) Siis loe '''[[Redaktor nano kasutamine]]'''

Faili sisu sirvimiseks on käsk '''[[Less kasutamine|less]]'''

'''[[Cat]]''' annab väljundiks ühe või mitme faili sisu, mille saab suunata edasi teisele käskudele töötlemiseks või siis lihtsalt uude faili kokku.

Väike ülevaade, kuidas toimub sisendite ja väljundite suunamine käskude ja failide vahel [http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/iodirection.html] (võibolla peaks tekitama ka vastava artikli kohalikku wikisse)

Failide otsimine nimetuse või muude parameetrite järgi - '''[[Find kasutamine|find]]'''

Failide otsimine sisu alusel või kindlate tunnustega ridade kuvamine failidest või teise käsu väljundist - '''[[Grep kasutamine|grep]]'''

'''[[Cut]]''' abil saab faili või mõne käsu väljundi ridadest välja lõigata mingi kindla osa ja suunata see teise faili või järgmisele käsule töötlemiseks

'''[[Sort]]''' järjestab talle ette antud read mingi kindla tingimuse järgi

Kataloogi tekitamine - '''[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]]'''

Failide ligipääsuõigused ja nende määramine - '''[[Chmod]]'''

Faili allalaadimine veebist - '''[[wget]]'''

==Kasutajad==

'''[[Adduser & useradd]]''' - kasutajate lisamiseks

'''[[Sudo ja sudoers]]''' - kuidas ja millised kasutajad saavad vajadusel töötada juurkasutaja (administraatori) õigustes

==Tarkvara haldamine==

Tarkvarapakkidest üldisemalt - '''[[Apt]]''', konkreetsemalt '''[[Tarkvara haldus apt-get baasil]]'''

==Protsessid==

'''[[ps]]''' - protsesside nimekirja kuvamine

Protsessidele saab saata signaale, et neid millestki teavitada - '''[[Signaalid ja kill]]'''

Protsesside vaatamise ja haldamise programm '''[[top]]''' ja tema võibolla pisut mugavama kasutajaliidesega noorem vend '''[[htop]]'''

==Muu==

Süsteemi käivitamisel automaatselt ühendatavate kettajagude seadistamine - '''[[fstab]]'''

=Lisamaterjalid=

Laboreid on mugav teha virtuaalmasinas ('''[[VirtualBox]]'''). '''[[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]]''' selgitab, kuidas vastav keskkond üles seada

'''[[Osadmin spikker]]''' - hea meeldetuletus enne kontrolltöid ja nende ajal

'''[[OSadmin mõisted]]''' - kasulikke mõisteid

'''[[Redaktor vim kasutamine]]'''

'''[[Tar kasutamine]]''' - kuidas liita mitu faili kokku üheks "arhiivifailiks", mida on mugavam transportida kui suuri failide kogumeid

'''[[Cron ja crontab]]''' - käskude automaatne käivitamine kindlatel aegadel

'''[[Ubuntu server võrgu seadistamine]]''' - varem või hiljem on tarvis võrgu seadeid käsitsi muuta

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Õpijuhend - Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine

2011-05-28T15:04:36Z

Ateearu:

Lisaks [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine#.C3.95ppematerjalid loengumaterjalidele] on wikis kättesaadavad paljud otseselt või kaudselt õppeainega seotud artiklid.
=Sissejuhatus=
Kursus annab põhiteadmised ja praktilised oskused olulisemateks tegevusteks operatsioonisüsteemide haldamisel. Käsitletakse kasutajate, failisüsteemide, protsesside ja tarkvara haldamist, õiguste andmist, seadmete konfigureerimist, ketaste kasutuselevõttu, operatsioonisüsteemi installeerimist ja käivitumise juhtimist, varunduse ja taastamise korraldamist, turvaprobleeme ning võrguteenuste konfigureerimist. Kursus on orienteeritud eelkõige Unix-laadsetele operatsioonisüsteemidele.
 
Antud kursuse läbimine toimub Linux operatsioonisüsteemi CLI(käsurea) keskkonnas ja sellest tulenevalt on all kirjeldatud lühidalt vajalikke käske, mida kasutada. Käsurea keskkonna käsu üldine ülesehitus on: KÄSK -parameetrid OBJEKT.
=Kohustuslikud materjalid=

==Failid ja infotöötlus==
Kui sa pole kodus ühegi tekstiredaktoriga (vi,vim,nano,joe,fte ...) Siis loe '''[[Redaktor nano kasutamine]]'''

Faili sisu sirvimiseks on käsk '''[[Less kasutamine|less]]'''

'''[[Cat]]''' annab väljundiks ühe või mitme faili sisu, mille saab suunata edasi teisele käskudele töötlemiseks või siis lihtsalt uude faili kokku.

Väike ülevaade, kuidas toimub sisendite ja väljundite suunamine käskude ja failide vahel [http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/iodirection.html] (võibolla peaks tekitama ka vastava artikli kohalikku wikisse)

Failide otsimine nimetuse või muude parameetrite järgi - '''[[Find kasutamine|find]]'''

Failide otsimine sisu alusel või kindlate tunnustega ridade kuvamine failidest või teise käsu väljundist - '''[[Grep kasutamine|grep]]'''

'''[[Cut]]''' abil saab faili või mõne käsu väljundi ridadest välja lõigata mingi kindla osa ja suunata see teise faili või järgmisele käsule töötlemiseks

'''[[Sort]]''' järjestab talle ette antud read mingi kindla tingimuse järgi

Kataloogi tekitamine - '''[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]]'''

Failide ligipääsuõigused ja nende määramine - '''[[Chmod]]'''

Faili allalaadimine veebist - '''[[wget]]'''

==Kasutajad==

'''[[Adduser & useradd]]''' - kasutajate lisamiseks

'''[[Sudo ja sudoers]]''' - kuidas ja millised kasutajad saavad vajadusel töötada juurkasutaja (administraatori) õigustes

==Tarkvara haldamine==

Tarkvarapakkidest üldisemalt - '''[[Apt]]''', konkreetsemalt '''[[Tarkvara haldus apt-get baasil]]'''

==Protsessid==

'''[[ps]]''' - protsesside nimekirja kuvamine

Protsessidele saab saata signaale, et neid millestki teavitada - '''[[Signaalid ja kill]]'''

Protsesside vaatamise ja haldamise programm '''[[top]]''' ja tema võibolla pisut mugavama kasutajaliidesega noorem vend '''[[htop]]'''

==Muu==

Süsteemi käivitamisel automaatselt ühendatavate kettajagude seadistamine - '''[[fstab]]'''

=Lisamaterjalid=

Laboreid on mugav teha virtuaalmasinas ('''[[VirtualBox]]'''). '''[[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]]''' selgitab, kuidas vastav keskkond üles seada

'''[[Osadmin spikker]]''' - hea meeldetuletus enne kontrolltöid ja nende ajal

'''[[OSadmin mõisted]]''' - kasulikke mõisteid

'''[[Redaktor vim kasutamine]]'''

'''[[Tar kasutamine]]''' - kuidas liita mitu faili kokku üheks "arhiivifailiks", mida on mugavam transportida kui suuri failide kogumeid

'''[[Cron ja crontab]]''' - käskude automaatne käivitamine kindlatel aegadel

'''[[Ubuntu server võrgu seadistamine]]''' - varem või hiljem on tarvis võrgu seadeid käsitsi muuta

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

KVM

2011-05-28T12:55:23Z

Ateearu: /* KVM */

:Alvar Teearu AK31
:Arvustab Margus Nairis AK31

=Virtualiseerimine ja KVM=
==Virtualiseerimine==
Virtualiseerimine on märksõna, mida kuuleb viimasel aja järjest rohkem, mis iganes tänapäevase serverpargi uuendamisel ei saada mööda kaalutlemata võimalust virtualiseerida. Virtualiseerine annab meile võimaluse kasutada samaaegselt töötavaid operatsiooni süsteeme, mis jooksevad ühe raudvara peal, sellega saavutame riistvaralise kokkuhoiu, parema süsteemide hallatavuse ja lihtsama testkeskonna tekitamise võimaluse.
 
Virtualiseerimise loogika on, et riistavaralise kihi ja operatsioonisüsteemi kihi vahele tekitatakse kiht, mis võimaldab jagada sama riistvara erinevatele operatsioonisüsteemidele. Peamised lahendused on:
*Emuleerimine- vahekiht tõlgib virtuaalse riistvara korraldused füüsilisele. Näiteks WINE, Bochs
*OS tasemele virtualiseerimine- OS kernelis töötavad isoleeritult erinevatel user-space instantsidel. Näiteks OpenVZ
*Bare-metal virtualiseerimine- Tekitatakse õhuke vahekiht riistvara ja külalisOS-de vahele. Näiteks VMware ESX, XEN, MS Hyper V
*Hostitud virtualiseerimine- Üks host OS võimaldab enda kõrval töötada mitmel külalis OS-l, tekitab enda kõrvale vahekihi, kuhu peale siis paigutuvad virtuaalsed operatsiooni süsteemid. Näiteks SUN VirtualBox, MS Virtual PC/Server ja ka KVM.>
Virtualiseerimisega saavutame lihtsamalt olukorra, kus kasutame kogu riistavaralist võimsust.

==KVM==
KVM(Kernel-based virtual machine)on vabavaraline virtualiseerimise lahendus Linuxile x86 riistvarale ja sisaldab endas ka virutaliseerimise laiendusi Intel VT ja AMD-V. Lisaks leiab sealt ka laetavad kernel moodulid(kvm.ko), mis tagab virtualiseerimise infrastruktuuri lahendid ja moodulid erinevatele protsessori tüüpidele(kvm-intel.ko ja kvm-amd.ko).
 
Kasutades KVM saab samal füüsilsel masinal jooksutada muutmata kujul nii Linuxi kui ka Windowsi masinaid. Igale virtuaalmasinale on eraldatud virtuaalne riistvara, kõvaketas, võrgukaart, graafikakaart jne.
 
Alates Linuxi versioonist 2.6.20 on KVM lisatud ''from-the-box.
''
 
Antud juhendis on kasutatud KVM haldamiseks Virsh vahendit, mis ei ole kohustuslik haldusvahend.

=KVM seadistamine Ubuntu OS-le=
Antud KVM installatsiooni juhend toimib kindlasti Ubuntu versioonidele Lucid (10.04)- Natty (11.04), võimalik, et uuematele versioonide puhul tuleb sisse viia muutusi. Enne installatsiooniga alustamist tuleks veenduda, et kasutatava arvuti protsessor võimaldab virtualiseerimist, selleks on sobilik käsk:
<pre>egrep -c '(vmx|svm)' /proc/cpuinfo</pre>
0- protsessor ei toeta virtualiseerimist
 
1- protsessor toetab, võimalik et tuleb ka BIOS virtualiseerimine lubada
 
Võimalusel tuleks kasutada host masina peal 64bit operatsiooni süsteemi, 64bit versioon võimaldab guest masinatel kasutada rohkem kui 2GB RAMi ja jooksutab enda peal nii 32bit kui 64bit guest masinaid.
==Installatsioon==
Installatsiooni tuleks alustada vajalike pakettide installeerimisega:
*libvirt-bin: tagab libvirtd, mis lubab administreerida qemu ja kvm-i kasutades libvirt-i
*qemu-kvm
*ubuntu-vm-builder: käsurea tööriist ehitamaks virtuaalmasinaid.
*bridge-utils: vaja kui kasutada võrgu seadetes bridge lahendust.
<pre>sudo apt-get install qemu-kvm libvirt-bin ubuntu-vm-builder bridge-utils
</pre>
Manageerimaks virtuaalmasinatega on vaja kuuluda gruppi, kus selleks on antud õigused(libvirtd või kvm grupp). Peale libvirtd-bin installeerumist, lisatakse seda installeerinud kasutajanimi automaatselt libvirt gruppi ja vajadus kvm gruppi kuuluda puudub. Vajalik on välja ja sisselogimine, et kasutaja muutuks grupis aktiivseks.
 
Installatsiooni õnnestumist saab kontrollida käsuga:
<pre>virsh -c qemu:///system list</pre>
Kui selle käsu peale tulevad error teated, tuleks enne järgmiste sammude juurde asumist need kõrvaldada.Kontrolli näiteks, kas faili ''/var/run/libvirt/libvirt-sock'' on olemas kirjutusõigused.

==Külalisoperatsiooni süsteemi loomine==
===Uue operatsiooni süsteemi loomine===
Külalismasinate loomiseks on KVMis peamiselt kolm vahendit:
*virt-manager: Graafilise liidesega vahend
*ubuntu-vm-builder: lihtsaim vahend, põhimõteliselt kahe käsuga on võimalik luua Ubuntu Hardy virtuaalne masin
*virt-install: Python skript Red Hat-lt
Külalisoperatsiooni süsteemi loomiseks kasutame selles näites virt-install vahendeid. Virt-install ei loo automaatselt virtuaalmasinat, vaid laseb masinal üles bootida iso faililt ja tänu sellele võimaldab installida erinevate OS-süsteemidega masinaid.
installeeri virt
<pre>sudo apt-get install virtinst</pre>
Siis tuleb kopeerida iso fail aktiivsesse kataloogi ja käivitada virt-install:
<pre>
sudo virt-install --connect qemu:///system -n xpsp3 -r 512 -f windows.qcow2 -s 12 -c windowsxp.iso --vnc --noautoconsole --os-type windows
--os-variant winxp</pre>
Peale eelmise käsu käivitamist bootib süsteem üles virtuaalselt masinalt.Ühendumaks virtuaalmasinaga sisesta alljärgnev käsk(võimalik, et tuleb eelenvalt installeerida virt-viewer).
<pre>virt-viewer -c qemu:///system xpsp3</pre>
Peale seda saab alustada installiga.
 
Probleemid, mis võivad esineda Windowsi guesti instaleerimisel:
 
1.Peale esimest rebooti ei leia windows installer ketast, selle vältimiseks tuleb lisada ''/etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml'' faili rida:
<pre>
<devices>
[...]
<disk type='file' device='cdrom'>
<source file='//home/kasutaja/windowsxp.iso'/>
<target dev='hdc' bus='ide'/>
<readonly/>
</disk>
</devices>
</pre>
peale muutmist lisada käsk:
<pre>sudo virsh define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml</pre>
ja restartida virtuaalne masin.
 
===Virtuaalmasina kolimine(kloonimine)===
Kolimaks virtuaal masinat ühelt kettalt teisele, tuleb anda järgmine käsk, srchost vana masin ja newhost uus masin:
<pre>virt-clone --connect=qemu:///system -o srchost -n newhost -f /path/to/newhost.qcow2</pre>

==Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine==
Virtuaalmasinaid saab manageerida shellist ja kasutades virsh-i. Ennem kui saame manageerimisega algust teha, tuleb uus masin defineerida, selleks kasutame järgmist käsku:
<pre>
$ virsh --connect qemu:///system
Connecting to uri: qemu:///system
Welcome to virsh, the virtualization interactive terminal.

Type: 'help' for help with commands
'quit' to quit

virsh # define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml
Domain newvm defined from /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml
</pre>
Masinate haldust saame teha kas käsurealt erinevate käskudega või muutes .xml faili. Kui oleme muutnud .xml faili, lisades seal virtuaalmasinale juurde mälu, CPU või muutnud muid parameetrid, siis tähtis on alati meeles pidada, et alati tuleb masin uuesti defineerida.
 
Näide käsurealt masina sulgemisest:
<pre>
virsh # shutdown xpsp3
Domain xpsp3 is being shutdown
</pre>
Erinevaid käske on palju(destroy,start), et neid näha, tuleks shelli trükkida ''help''.

=Kokkuvõte=
KVM virtualiseerimise rakendus on tõhus vabavaraline vahend virtualiseerimaks enda serverid või kasutamaks linuxi tööjaamas erinevaid operatsioonisüsteeme. Selle koostöö Windowsi süsteemidega ei pruugi alati kõige paremini sujuda ja võimalik on vajadus teha teatud vigadele ''troubleshooting''ut, kuid kui tööle saadud, toimivad ka need.

=Viited=
http://www.linux-kvm.org/page/Main_Page
 
https://help.ubuntu.com/community

KVM

2011-05-28T12:54:49Z

Ateearu: /* KVM */

:Alvar Teearu AK31
:Arvustab Margus Nairis AK31

=Virtualiseerimine ja KVM=
==Virtualiseerimine==
Virtualiseerimine on märksõna, mida kuuleb viimasel aja järjest rohkem, mis iganes tänapäevase serverpargi uuendamisel ei saada mööda kaalutlemata võimalust virtualiseerida. Virtualiseerine annab meile võimaluse kasutada samaaegselt töötavaid operatsiooni süsteeme, mis jooksevad ühe raudvara peal, sellega saavutame riistvaralise kokkuhoiu, parema süsteemide hallatavuse ja lihtsama testkeskonna tekitamise võimaluse.
 
Virtualiseerimise loogika on, et riistavaralise kihi ja operatsioonisüsteemi kihi vahele tekitatakse kiht, mis võimaldab jagada sama riistvara erinevatele operatsioonisüsteemidele. Peamised lahendused on:
*Emuleerimine- vahekiht tõlgib virtuaalse riistvara korraldused füüsilisele. Näiteks WINE, Bochs
*OS tasemele virtualiseerimine- OS kernelis töötavad isoleeritult erinevatel user-space instantsidel. Näiteks OpenVZ
*Bare-metal virtualiseerimine- Tekitatakse õhuke vahekiht riistvara ja külalisOS-de vahele. Näiteks VMware ESX, XEN, MS Hyper V
*Hostitud virtualiseerimine- Üks host OS võimaldab enda kõrval töötada mitmel külalis OS-l, tekitab enda kõrvale vahekihi, kuhu peale siis paigutuvad virtuaalsed operatsiooni süsteemid. Näiteks SUN VirtualBox, MS Virtual PC/Server ja ka KVM.>
Virtualiseerimisega saavutame lihtsamalt olukorra, kus kasutame kogu riistavaralist võimsust.

==KVM==
KVM(Kernel-based virtual machine)on vabavaraline virtualiseerimise lahendus Linuxile x86 riistvarale ja sisaldab endas ka virutaliseerimise laiendusi Intel VT ja AMD-V. Lisaks leiab sealt ka laetavad kernel moodulid(kvm.ko), mis tagab virtualiseerimise infrastruktuuri lahendid ja moodulid erinevatele protsessori tüüpidele(kvm-intel.ko ja kvm-amd.ko).
 
Kasutades KVM saab samal füüsilsel masinal jooksutada muutmata kujul nii Linuxi kui ka Windowsi masinaid. Igale virtuaalmasinale on eraldatud virtuaalne riistvara, kõvaketas, võrgukaart, graafikakaart jne.
 
Alates Linuxi versioonist 2.6.20 on KVM lisatud ''from-the-box.
''
 
Antud juhendis on kasutatud KVM haldamiseks Virtsh vahendit, mis ei ole kohustuslik haldusvahend.

=KVM seadistamine Ubuntu OS-le=
Antud KVM installatsiooni juhend toimib kindlasti Ubuntu versioonidele Lucid (10.04)- Natty (11.04), võimalik, et uuematele versioonide puhul tuleb sisse viia muutusi. Enne installatsiooniga alustamist tuleks veenduda, et kasutatava arvuti protsessor võimaldab virtualiseerimist, selleks on sobilik käsk:
<pre>egrep -c '(vmx|svm)' /proc/cpuinfo</pre>
0- protsessor ei toeta virtualiseerimist
 
1- protsessor toetab, võimalik et tuleb ka BIOS virtualiseerimine lubada
 
Võimalusel tuleks kasutada host masina peal 64bit operatsiooni süsteemi, 64bit versioon võimaldab guest masinatel kasutada rohkem kui 2GB RAMi ja jooksutab enda peal nii 32bit kui 64bit guest masinaid.
==Installatsioon==
Installatsiooni tuleks alustada vajalike pakettide installeerimisega:
*libvirt-bin: tagab libvirtd, mis lubab administreerida qemu ja kvm-i kasutades libvirt-i
*qemu-kvm
*ubuntu-vm-builder: käsurea tööriist ehitamaks virtuaalmasinaid.
*bridge-utils: vaja kui kasutada võrgu seadetes bridge lahendust.
<pre>sudo apt-get install qemu-kvm libvirt-bin ubuntu-vm-builder bridge-utils
</pre>
Manageerimaks virtuaalmasinatega on vaja kuuluda gruppi, kus selleks on antud õigused(libvirtd või kvm grupp). Peale libvirtd-bin installeerumist, lisatakse seda installeerinud kasutajanimi automaatselt libvirt gruppi ja vajadus kvm gruppi kuuluda puudub. Vajalik on välja ja sisselogimine, et kasutaja muutuks grupis aktiivseks.
 
Installatsiooni õnnestumist saab kontrollida käsuga:
<pre>virsh -c qemu:///system list</pre>
Kui selle käsu peale tulevad error teated, tuleks enne järgmiste sammude juurde asumist need kõrvaldada.Kontrolli näiteks, kas faili ''/var/run/libvirt/libvirt-sock'' on olemas kirjutusõigused.

==Külalisoperatsiooni süsteemi loomine==
===Uue operatsiooni süsteemi loomine===
Külalismasinate loomiseks on KVMis peamiselt kolm vahendit:
*virt-manager: Graafilise liidesega vahend
*ubuntu-vm-builder: lihtsaim vahend, põhimõteliselt kahe käsuga on võimalik luua Ubuntu Hardy virtuaalne masin
*virt-install: Python skript Red Hat-lt
Külalisoperatsiooni süsteemi loomiseks kasutame selles näites virt-install vahendeid. Virt-install ei loo automaatselt virtuaalmasinat, vaid laseb masinal üles bootida iso faililt ja tänu sellele võimaldab installida erinevate OS-süsteemidega masinaid.
installeeri virt
<pre>sudo apt-get install virtinst</pre>
Siis tuleb kopeerida iso fail aktiivsesse kataloogi ja käivitada virt-install:
<pre>
sudo virt-install --connect qemu:///system -n xpsp3 -r 512 -f windows.qcow2 -s 12 -c windowsxp.iso --vnc --noautoconsole --os-type windows
--os-variant winxp</pre>
Peale eelmise käsu käivitamist bootib süsteem üles virtuaalselt masinalt.Ühendumaks virtuaalmasinaga sisesta alljärgnev käsk(võimalik, et tuleb eelenvalt installeerida virt-viewer).
<pre>virt-viewer -c qemu:///system xpsp3</pre>
Peale seda saab alustada installiga.
 
Probleemid, mis võivad esineda Windowsi guesti instaleerimisel:
 
1.Peale esimest rebooti ei leia windows installer ketast, selle vältimiseks tuleb lisada ''/etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml'' faili rida:
<pre>
<devices>
[...]
<disk type='file' device='cdrom'>
<source file='//home/kasutaja/windowsxp.iso'/>
<target dev='hdc' bus='ide'/>
<readonly/>
</disk>
</devices>
</pre>
peale muutmist lisada käsk:
<pre>sudo virsh define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml</pre>
ja restartida virtuaalne masin.
 
===Virtuaalmasina kolimine(kloonimine)===
Kolimaks virtuaal masinat ühelt kettalt teisele, tuleb anda järgmine käsk, srchost vana masin ja newhost uus masin:
<pre>virt-clone --connect=qemu:///system -o srchost -n newhost -f /path/to/newhost.qcow2</pre>

==Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine==
Virtuaalmasinaid saab manageerida shellist ja kasutades virsh-i. Ennem kui saame manageerimisega algust teha, tuleb uus masin defineerida, selleks kasutame järgmist käsku:
<pre>
$ virsh --connect qemu:///system
Connecting to uri: qemu:///system
Welcome to virsh, the virtualization interactive terminal.

Type: 'help' for help with commands
'quit' to quit

virsh # define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml
Domain newvm defined from /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml
</pre>
Masinate haldust saame teha kas käsurealt erinevate käskudega või muutes .xml faili. Kui oleme muutnud .xml faili, lisades seal virtuaalmasinale juurde mälu, CPU või muutnud muid parameetrid, siis tähtis on alati meeles pidada, et alati tuleb masin uuesti defineerida.
 
Näide käsurealt masina sulgemisest:
<pre>
virsh # shutdown xpsp3
Domain xpsp3 is being shutdown
</pre>
Erinevaid käske on palju(destroy,start), et neid näha, tuleks shelli trükkida ''help''.

=Kokkuvõte=
KVM virtualiseerimise rakendus on tõhus vabavaraline vahend virtualiseerimaks enda serverid või kasutamaks linuxi tööjaamas erinevaid operatsioonisüsteeme. Selle koostöö Windowsi süsteemidega ei pruugi alati kõige paremini sujuda ja võimalik on vajadus teha teatud vigadele ''troubleshooting''ut, kuid kui tööle saadud, toimivad ka need.

=Viited=
http://www.linux-kvm.org/page/Main_Page
 
https://help.ubuntu.com/community

KVM

2011-05-22T19:42:35Z

Ateearu: /* Viited */

:Alvar Teearu AK31
:Arvustab Margus Nairis AK31

=Virtualiseerimine ja KVM=
==Virtualiseerimine==
Virtualiseerimine on märksõna, mida kuuleb viimasel aja järjest rohkem, mis iganes tänapäevase serverpargi uuendamisel ei saada mööda kaalutlemata võimalust virtualiseerida. Virtualiseerine annab meile võimaluse kasutada samaaegselt töötavaid operatsiooni süsteeme, mis jooksevad ühe raudvara peal, sellega saavutame riistvaralise kokkuhoiu, parema süsteemide hallatavuse ja lihtsama testkeskonna tekitamise võimaluse.
 
Virtualiseerimise loogika on, et riistavaralise kihi ja operatsioonisüsteemi kihi vahele tekitatakse kiht, mis võimaldab jagada sama riistvara erinevatele operatsioonisüsteemidele. Peamised lahendused on:
*Emuleerimine- vahekiht tõlgib virtuaalse riistvara korraldused füüsilisele. Näiteks WINE, Bochs
*OS tasemele virtualiseerimine- OS kernelis töötavad isoleeritult erinevatel user-space instantsidel. Näiteks OpenVZ
*Bare-metal virtualiseerimine- Tekitatakse õhuke vahekiht riistvara ja külalisOS-de vahele. Näiteks VMware ESX, XEN, MS Hyper V
*Hostitud virtualiseerimine- Üks host OS võimaldab enda kõrval töötada mitmel külalis OS-l, tekitab enda kõrvale vahekihi, kuhu peale siis paigutuvad virtuaalsed operatsiooni süsteemid. Näiteks SUN VirtualBox, MS Virtual PC/Server ja ka KVM.>
Virtualiseerimisega saavutame lihtsamalt olukorra, kus kasutame kogu riistavaralist võimsust.

==KVM==
KVM(Kernel-based virtual machine)on vabavaraline virtualiseerimise lahendus Linuxile x86 riistvarale ja sisaldab endas ka virutaliseerimise laiendusi Intel VT ja AMD-V. Lisaks leiab sealt ka laetavad kernel moodulid(kvm.ko), mis tagab virtualiseerimise infrastruktuuri lahendid ja moodulid erinevatele protsessori tüüpidele(kvm-intel.ko ja kvm-amd.ko).
 
Kasutades KVM saab samal füüsilsel masinal jooksutada muutmata kujul nii Linuxi kui ka Windowsi masinaid. Igale virtuaalmasinale on eraldatud virtuaalne riistvara, kõvaketas, võrgukaart, graafikakaart jne.
 
Alates Linuxi versioonist 2.6.20 on KVM lisatud ''from-the-box.
''

=KVM seadistamine Ubuntu OS-le=
Antud KVM installatsiooni juhend toimib kindlasti Ubuntu versioonidele Lucid (10.04)- Natty (11.04), võimalik, et uuematele versioonide puhul tuleb sisse viia muutusi. Enne installatsiooniga alustamist tuleks veenduda, et kasutatava arvuti protsessor võimaldab virtualiseerimist, selleks on sobilik käsk:
<pre>egrep -c '(vmx|svm)' /proc/cpuinfo</pre>
0- protsessor ei toeta virtualiseerimist
 
1- protsessor toetab, võimalik et tuleb ka BIOS virtualiseerimine lubada
 
Võimalusel tuleks kasutada host masina peal 64bit operatsiooni süsteemi, 64bit versioon võimaldab guest masinatel kasutada rohkem kui 2GB RAMi ja jooksutab enda peal nii 32bit kui 64bit guest masinaid.
==Installatsioon==
Installatsiooni tuleks alustada vajalike pakettide installeerimisega:
*libvirt-bin: tagab libvirtd, mis lubab administreerida qemu ja kvm-i kasutades libvirt-i
*qemu-kvm
*ubuntu-vm-builder: käsurea tööriist ehitamaks virtuaalmasinaid.
*bridge-utils: vaja kui kasutada võrgu seadetes bridge lahendust.
<pre>sudo apt-get install qemu-kvm libvirt-bin ubuntu-vm-builder bridge-utils
</pre>
Manageerimaks virtuaalmasinatega on vaja kuuluda gruppi, kus selleks on antud õigused(libvirtd või kvm grupp). Peale libvirtd-bin installeerumist, lisatakse seda installeerinud kasutajanimi automaatselt libvirt gruppi ja vajadus kvm gruppi kuuluda puudub. Vajalik on välja ja sisselogimine, et kasutaja muutuks grupis aktiivseks.
 
Installatsiooni õnnestumist saab kontrollida käsuga:
<pre>virsh -c qemu:///system list</pre>
Kui selle käsu peale tulevad error teated, tuleks enne järgmiste sammude juurde asumist need kõrvaldada.Kontrolli näiteks, kas faili ''/var/run/libvirt/libvirt-sock'' on olemas kirjutusõigused.

==Külalisoperatsiooni süsteemi loomine==
===Uue operatsiooni süsteemi loomine===
Külalismasinate loomiseks on KVMis peamiselt kolm vahendit:
*virt-manager: Graafilise liidesega vahend
*ubuntu-vm-builder: lihtsaim vahend, põhimõteliselt kahe käsuga on võimalik luua Ubuntu Hardy virtuaalne masin
*virt-install: Python skript Red Hat-lt
Külalisoperatsiooni süsteemi loomiseks kasutame selles näites virt-install vahendeid. Virt-install ei loo automaatselt virtuaalmasinat, vaid laseb masinal üles bootida iso faililt ja tänu sellele võimaldab installida erinevate OS-süsteemidega masinaid.
installeeri virt
<pre>sudo apt-get install virtinst</pre>
Siis tuleb kopeerida iso fail aktiivsesse kataloogi ja käivitada virt-install:
<pre>
sudo virt-install --connect qemu:///system -n xpsp3 -r 512 -f windows.qcow2 -s 12 -c windowsxp.iso --vnc --noautoconsole --os-type windows
--os-variant winxp</pre>
Peale eelmise käsu käivitamist bootib süsteem üles virtuaalselt masinalt.Ühendumaks virtuaalmasinaga sisesta alljärgnev käsk(võimalik, et tuleb eelenvalt installeerida virt-viewer).
<pre>virt-viewer -c qemu:///system xpsp3</pre>
Peale seda saab alustada installiga.
 
Probleemid, mis võivad esineda Windowsi guesti instaleerimisel:
 
1.Peale esimest rebooti ei leia windows installer ketast, selle vältimiseks tuleb lisada ''/etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml'' faili rida:
<pre>
<devices>
[...]
<disk type='file' device='cdrom'>
<source file='//home/kasutaja/windowsxp.iso'/>
<target dev='hdc' bus='ide'/>
<readonly/>
</disk>
</devices>
</pre>
peale muutmist lisada käsk:
<pre>sudo virsh define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml</pre>
ja restartida virtuaalne masin.
 
===Virtuaalmasina kolimine(kloonimine)===
Kolimaks virtuaal masinat ühelt kettalt teisele, tuleb anda järgmine käsk, srchost vana masin ja newhost uus masin:
<pre>virt-clone --connect=qemu:///system -o srchost -n newhost -f /path/to/newhost.qcow2</pre>

==Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine==
Virtuaalmasinaid saab manageerida shellist ja kasutades virsh-i. Ennem kui saame manageerimisega algust teha, tuleb uus masin defineerida, selleks kasutame järgmist käsku:
<pre>
$ virsh --connect qemu:///system
Connecting to uri: qemu:///system
Welcome to virsh, the virtualization interactive terminal.

Type: 'help' for help with commands
'quit' to quit

virsh # define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml
Domain newvm defined from /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml
</pre>
Masinate haldust saame teha kas käsurealt erinevate käskudega või muutes .xml faili. Kui oleme muutnud .xml faili, lisades seal virtuaalmasinale juurde mälu, CPU või muutnud muid parameetrid, siis tähtis on alati meeles pidada, et alati tuleb masin uuesti defineerida.
 
Näide käsurealt masina sulgemisest:
<pre>
virsh # shutdown xpsp3
Domain xpsp3 is being shutdown
</pre>
Erinevaid käske on palju(destroy,start), et neid näha, tuleks shelli trükkida ''help''.

=Kokkuvõte=
KVM virtualiseerimise rakendus on tõhus vabavaraline vahend virtualiseerimaks enda serverid või kasutamaks linuxi tööjaamas erinevaid operatsioonisüsteeme. Selle koostöö Windowsi süsteemidega ei pruugi alati kõige paremini sujuda ja võimalik on vajadus teha teatud vigadele ''troubleshooting''ut, kuid kui tööle saadud, toimivad ka need.

=Viited=
http://www.linux-kvm.org/page/Main_Page
 
https://help.ubuntu.com/community

KVM

2011-05-22T19:42:03Z

Ateearu:

:Alvar Teearu AK31
:Arvustab Margus Nairis AK31

=Virtualiseerimine ja KVM=
==Virtualiseerimine==
Virtualiseerimine on märksõna, mida kuuleb viimasel aja järjest rohkem, mis iganes tänapäevase serverpargi uuendamisel ei saada mööda kaalutlemata võimalust virtualiseerida. Virtualiseerine annab meile võimaluse kasutada samaaegselt töötavaid operatsiooni süsteeme, mis jooksevad ühe raudvara peal, sellega saavutame riistvaralise kokkuhoiu, parema süsteemide hallatavuse ja lihtsama testkeskonna tekitamise võimaluse.
 
Virtualiseerimise loogika on, et riistavaralise kihi ja operatsioonisüsteemi kihi vahele tekitatakse kiht, mis võimaldab jagada sama riistvara erinevatele operatsioonisüsteemidele. Peamised lahendused on:
*Emuleerimine- vahekiht tõlgib virtuaalse riistvara korraldused füüsilisele. Näiteks WINE, Bochs
*OS tasemele virtualiseerimine- OS kernelis töötavad isoleeritult erinevatel user-space instantsidel. Näiteks OpenVZ
*Bare-metal virtualiseerimine- Tekitatakse õhuke vahekiht riistvara ja külalisOS-de vahele. Näiteks VMware ESX, XEN, MS Hyper V
*Hostitud virtualiseerimine- Üks host OS võimaldab enda kõrval töötada mitmel külalis OS-l, tekitab enda kõrvale vahekihi, kuhu peale siis paigutuvad virtuaalsed operatsiooni süsteemid. Näiteks SUN VirtualBox, MS Virtual PC/Server ja ka KVM.>
Virtualiseerimisega saavutame lihtsamalt olukorra, kus kasutame kogu riistavaralist võimsust.

==KVM==
KVM(Kernel-based virtual machine)on vabavaraline virtualiseerimise lahendus Linuxile x86 riistvarale ja sisaldab endas ka virutaliseerimise laiendusi Intel VT ja AMD-V. Lisaks leiab sealt ka laetavad kernel moodulid(kvm.ko), mis tagab virtualiseerimise infrastruktuuri lahendid ja moodulid erinevatele protsessori tüüpidele(kvm-intel.ko ja kvm-amd.ko).
 
Kasutades KVM saab samal füüsilsel masinal jooksutada muutmata kujul nii Linuxi kui ka Windowsi masinaid. Igale virtuaalmasinale on eraldatud virtuaalne riistvara, kõvaketas, võrgukaart, graafikakaart jne.
 
Alates Linuxi versioonist 2.6.20 on KVM lisatud ''from-the-box.
''

=KVM seadistamine Ubuntu OS-le=
Antud KVM installatsiooni juhend toimib kindlasti Ubuntu versioonidele Lucid (10.04)- Natty (11.04), võimalik, et uuematele versioonide puhul tuleb sisse viia muutusi. Enne installatsiooniga alustamist tuleks veenduda, et kasutatava arvuti protsessor võimaldab virtualiseerimist, selleks on sobilik käsk:
<pre>egrep -c '(vmx|svm)' /proc/cpuinfo</pre>
0- protsessor ei toeta virtualiseerimist
 
1- protsessor toetab, võimalik et tuleb ka BIOS virtualiseerimine lubada
 
Võimalusel tuleks kasutada host masina peal 64bit operatsiooni süsteemi, 64bit versioon võimaldab guest masinatel kasutada rohkem kui 2GB RAMi ja jooksutab enda peal nii 32bit kui 64bit guest masinaid.
==Installatsioon==
Installatsiooni tuleks alustada vajalike pakettide installeerimisega:
*libvirt-bin: tagab libvirtd, mis lubab administreerida qemu ja kvm-i kasutades libvirt-i
*qemu-kvm
*ubuntu-vm-builder: käsurea tööriist ehitamaks virtuaalmasinaid.
*bridge-utils: vaja kui kasutada võrgu seadetes bridge lahendust.
<pre>sudo apt-get install qemu-kvm libvirt-bin ubuntu-vm-builder bridge-utils
</pre>
Manageerimaks virtuaalmasinatega on vaja kuuluda gruppi, kus selleks on antud õigused(libvirtd või kvm grupp). Peale libvirtd-bin installeerumist, lisatakse seda installeerinud kasutajanimi automaatselt libvirt gruppi ja vajadus kvm gruppi kuuluda puudub. Vajalik on välja ja sisselogimine, et kasutaja muutuks grupis aktiivseks.
 
Installatsiooni õnnestumist saab kontrollida käsuga:
<pre>virsh -c qemu:///system list</pre>
Kui selle käsu peale tulevad error teated, tuleks enne järgmiste sammude juurde asumist need kõrvaldada.Kontrolli näiteks, kas faili ''/var/run/libvirt/libvirt-sock'' on olemas kirjutusõigused.

==Külalisoperatsiooni süsteemi loomine==
===Uue operatsiooni süsteemi loomine===
Külalismasinate loomiseks on KVMis peamiselt kolm vahendit:
*virt-manager: Graafilise liidesega vahend
*ubuntu-vm-builder: lihtsaim vahend, põhimõteliselt kahe käsuga on võimalik luua Ubuntu Hardy virtuaalne masin
*virt-install: Python skript Red Hat-lt
Külalisoperatsiooni süsteemi loomiseks kasutame selles näites virt-install vahendeid. Virt-install ei loo automaatselt virtuaalmasinat, vaid laseb masinal üles bootida iso faililt ja tänu sellele võimaldab installida erinevate OS-süsteemidega masinaid.
installeeri virt
<pre>sudo apt-get install virtinst</pre>
Siis tuleb kopeerida iso fail aktiivsesse kataloogi ja käivitada virt-install:
<pre>
sudo virt-install --connect qemu:///system -n xpsp3 -r 512 -f windows.qcow2 -s 12 -c windowsxp.iso --vnc --noautoconsole --os-type windows
--os-variant winxp</pre>
Peale eelmise käsu käivitamist bootib süsteem üles virtuaalselt masinalt.Ühendumaks virtuaalmasinaga sisesta alljärgnev käsk(võimalik, et tuleb eelenvalt installeerida virt-viewer).
<pre>virt-viewer -c qemu:///system xpsp3</pre>
Peale seda saab alustada installiga.
 
Probleemid, mis võivad esineda Windowsi guesti instaleerimisel:
 
1.Peale esimest rebooti ei leia windows installer ketast, selle vältimiseks tuleb lisada ''/etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml'' faili rida:
<pre>
<devices>
[...]
<disk type='file' device='cdrom'>
<source file='//home/kasutaja/windowsxp.iso'/>
<target dev='hdc' bus='ide'/>
<readonly/>
</disk>
</devices>
</pre>
peale muutmist lisada käsk:
<pre>sudo virsh define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml</pre>
ja restartida virtuaalne masin.
 
===Virtuaalmasina kolimine(kloonimine)===
Kolimaks virtuaal masinat ühelt kettalt teisele, tuleb anda järgmine käsk, srchost vana masin ja newhost uus masin:
<pre>virt-clone --connect=qemu:///system -o srchost -n newhost -f /path/to/newhost.qcow2</pre>

==Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine==
Virtuaalmasinaid saab manageerida shellist ja kasutades virsh-i. Ennem kui saame manageerimisega algust teha, tuleb uus masin defineerida, selleks kasutame järgmist käsku:
<pre>
$ virsh --connect qemu:///system
Connecting to uri: qemu:///system
Welcome to virsh, the virtualization interactive terminal.

Type: 'help' for help with commands
'quit' to quit

virsh # define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml
Domain newvm defined from /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml
</pre>
Masinate haldust saame teha kas käsurealt erinevate käskudega või muutes .xml faili. Kui oleme muutnud .xml faili, lisades seal virtuaalmasinale juurde mälu, CPU või muutnud muid parameetrid, siis tähtis on alati meeles pidada, et alati tuleb masin uuesti defineerida.
 
Näide käsurealt masina sulgemisest:
<pre>
virsh # shutdown xpsp3
Domain xpsp3 is being shutdown
</pre>
Erinevaid käske on palju(destroy,start), et neid näha, tuleks shelli trükkida ''help''.

=Kokkuvõte=
KVM virtualiseerimise rakendus on tõhus vabavaraline vahend virtualiseerimaks enda serverid või kasutamaks linuxi tööjaamas erinevaid operatsioonisüsteeme. Selle koostöö Windowsi süsteemidega ei pruugi alati kõige paremini sujuda ja võimalik on vajadus teha teatud vigadele ''troubleshooting''ut, kuid kui tööle saadud, toimivad ka need.

=Viited=
http://www.linux-kvm.org/page/Main_Page
 
https://help.ubuntu.com/community/KVM

KVM

2011-05-22T19:37:35Z

Ateearu:

:Alvar Teearu AK31
:Arvustab Margus Nairis AK31

=Virtualiseerimine ja KVM=
==Virtualiseerimine==
Virtualiseerimine on märksõna, mida kuuleb viimasel aja järjest rohkem, mis iganes tänapäevase serverpargi uuendamisel ei saada mööda kaalutlemata võimalust virtualiseerida. Virtualiseerine annab meile võimaluse kasutada samaaegselt töötavaid operatsiooni süsteeme, mis jooksevad ühe raudvara peal, sellega saavutame riistvaralise kokkuhoiu, parema süsteemide hallatavuse ja lihtsama testkeskonna tekitamise võimaluse.
 
Virtualiseerimise loogika on, et riistavaralise kihi ja operatsioonisüsteemi kihi vahele tekitatakse kiht, mis võimaldab jagada sama riistvara erinevatele operatsioonisüsteemidele. Peamised lahendused on:
*Emuleerimine- vahekiht tõlgib virtuaalse riistvara korraldused füüsilisele. Näiteks WINE, Bochs
*OS tasemele virtualiseerimine- OS kernelis töötavad isoleeritult erinevatel user-space instantsidel. Näiteks OpenVZ
*Bare-metal virtualiseerimine- Tekitatakse õhuke vahekiht riistvara ja külalisOS-de vahele. Näiteks VMware ESX, XEN, MS Hyper V
*Hostitud virtualiseerimine- Üks host OS võimaldab enda kõrval töötada mitmel külalis OS-l, tekitab enda kõrvale vahekihi, kuhu peale siis paigutuvad virtuaalsed operatsiooni süsteemid. Näiteks SUN VirtualBox, MS Virtual PC/Server ja ka KVM.>
Virtualiseerimisega saavutame lihtsamalt olukorra, kus kasutame kogu riistavaralist võimsust.

==KVM==
KVM(Kernel-based virtual machine)on vabavaraline virtualiseerimise lahendus Linuxile x86 riistvarale ja sisaldab endas ka virutaliseerimise laiendusi Intel VT ja AMD-V. Lisaks leiab sealt ka laetavad kernel moodulid(kvm.ko), mis tagab virtualiseerimise infrastruktuuri lahendid ja moodulid erinevatele protsessori tüüpidele(kvm-intel.ko ja kvm-amd.ko).
 
Kasutades KVM saab samal füüsilsel masinal jooksutada muutmata kujul nii Linuxi kui ka Windowsi masinaid. Igale virtuaalmasinale on eraldatud virtuaalne riistvara, kõvaketas, võrgukaart, graafikakaart jne.
 
Alates Linuxi versioonist 2.6.20 on KVM lisatud ''from-the-box.
''

=KVM seadistamine Ubuntu OS-le=
Antud KVM installatsiooni juhend toimib kindlasti Ubuntu versioonidele Lucid (10.04)- Natty (11.04), võimalik, et uuematele versioonide puhul tuleb sisse viia muutusi. Enne installatsiooniga alustamist tuleks veenduda, et kasutatava arvuti protsessor võimaldab virtualiseerimist, selleks on sobilik käsk:
<pre>egrep -c '(vmx|svm)' /proc/cpuinfo</pre>
0- protsessor ei toeta virtualiseerimist
 
1- protsessor toetab, võimalik et tuleb ka BIOS virtualiseerimine lubada
 
Võimalusel tuleks kasutada host masina peal 64bit operatsiooni süsteemi, 64bit versioon võimaldab guest masinatel kasutada rohkem kui 2GB RAMi ja jooksutab enda peal nii 32bit kui 64bit guest masinaid.
==Installatsioon==
Installatsiooni tuleks alustada vajalike pakettide instaleerimisega:
*libvirt-bin: tagab libvirtd, mis lubab administreerida qemu ja kvm-i kasutades libvirt-i
*qemu-kvm
*ubuntu-vm-builder: käsurea tööriist ehitamaks virtuaalmasinaid.
*bridge-utils: vaja kui kasutada võrgu seadetes bridge lahendust.
<pre>sudo apt-get install qemu-kvm libvirt-bin ubuntu-vm-builder bridge-utils
</pre>
Manageerimaks virtuaalmasinatega on vaja kuuluda gruppi, kus selleks on antud õigused(libvirtd või kvm grupp). Peale libvirtd-bin instaleerumist, lisatakse seda instaleerinud kasutajanimi automaatselt libvirt gruppi ja vajadus kvm gruppi kuuluda puudub. Vajalik on välja ja sisselogimine, et kasutaja muutuks grupis aktiivseks.
 
Installatsiooni õnnestumist saab kontrollida käsuga:
<pre>virsh -c qemu:///system list</pre>
Kui selle käsu peale tulevad error teated, tuleks enne järgmiste sammude juurde asumist need kõrvaldada.Kontrolli näiteks, kas faili ''/var/run/libvirt/libvirt-sock'' on olemas kirjutusõigused.

==Külalisoperatsiooni süsteemi loomine==
===Uue operatsiooni süsteemi loomine===
Külalismasinate loomiseks on KVMis peamiselt kolm vahendit:
*virt-manager: Graafilise liidesega vahend
*ubuntu-vm-builder: lihtsaim vahend, põhimõteliselt kahe käsuga on võimalik luua Ubuntu Hardy virtuaalne masin
*virt-install: Python skript Red Hat-lt
Külalisoperatsiooni süsteemi loomiseks kasutame selles näites virt-install vahendeid. Virt-install ei loo automaatselt virtuaalmasinat, vaid laseb masinal üles bootida iso faililt ja tänu sellele võimaldab installida erinevate OS-süsteemidega masinaid.
installeeri virt
<pre>sudo apt-get install virtinst</pre>
Siis tuleb kopeerida iso fail aktiivsesse kataloogi ja käivitada virt-install:
<pre>
sudo virt-install --connect qemu:///system -n xpsp3 -r 512 -f windows.qcow2 -s 12 -c windowsxp.iso --vnc --noautoconsole --os-type windows
--os-variant winxp</pre>
Peale eelmise käsu käivitamist bootib süsteem üles virtuaalselt masinalt.Ühendumaks virtuaalmasinaga sisesta alljärgnev käsk(võimalik, et tuleb eelenvalt installeerida virt-viewer).
<pre>virt-viewer -c qemu:///system xpsp3</pre>
Peale seda saab alustada installiga.
 
Probleemid, mis võivad esineda Windowsi guesti instaleerimisel:
 
1.Peale esimest rebooti ei leia windows installer ketast, selle vältimiseks tuleb lisada ''/etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml'' faili rida:
<pre>
<devices>
[...]
<disk type='file' device='cdrom'>
<source file='//home/kasutaja/windowsxp.iso'/>
<target dev='hdc' bus='ide'/>
<readonly/>
</disk>
</devices>
</pre>
peale muutmist lisada käsk:
<pre>sudo virsh define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml</pre>
ja restartida virtuaalne masin.
 
===Virtuaal masina kolimine(kloonimine)===
Kolimaks virtuaal masinat ühelt kettalt teisele, tuleb anda järgmine käsk, srchost vana masin ja newhost uus masin:
<pre>virt-clone --connect=qemu:///system -o srchost -n newhost -f /path/to/newhost.qcow2</pre>

==Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine==
Virtuaalmasinaid saab manageerida shellist ja kasutades virsh-i. Ennem kui saame manageerimisega algust teha, tuleb uus masin defineerida, selleks kasutame järgmist käsku:
<pre>
$ virsh --connect qemu:///system
Connecting to uri: qemu:///system
Welcome to virsh, the virtualization interactive terminal.

Type: 'help' for help with commands
'quit' to quit

virsh # define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml
Domain newvm defined from /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml
</pre>
Masinate haldust saame teha kas käsurealt erinevate käskudega või muutes .xml faili. Kui oleme muutnud .xml faili, lisades seal virtuaalmasinale juurde mälu, CPU või muutnud muid parameetrid, siis tähtis on alati meeles pidada, et alati tuleb masin uuesti defineerida.
 
Näide käsurealt masina sulgemisest:
<pre>
virsh # shutdown xpsp3
Domain xpsp3 is being shutdown
</pre>
Erinevaid käske on palju(destroy,start), et neid näha, tuleks shelli trükkida ''help''.

=Kokkuvõte=
KVM virtualiseerimise rakendus on tõhus vabavaraline vahend virtualiseerimaks enda serverid või kasutamaks linuxi tööjaamas erinevaid operatsioonisüsteeme. Selle koostöö Windowsi süsteemidega ei pruugi alati kõige paremini sujuda ja võimalik on vajadus teha teatud vigadele ''troubleshooting''ut, kuid kui tööle saadud, toimivad ka need.

=Viited=
http://www.linux-kvm.org/page/Main_Page
 
https://help.ubuntu.com/community/KVM

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad

2011-05-22T19:37:11Z

Ateearu: /* Alvar Teearu AK31 */

=Kaugõpe=
==Rene Albin AK31==
[[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks

==Lembit Elmik AK21==
==Aleksei Issaikin AK21==
[[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)

==Andre Jõgi AK21==
==Pavel Kodotšigov AK22==

[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]

Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)

==Ivo Kruusamäe AK21==

[[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [[Talk:Cat]]

==Andres Kõrvemaa AK21==

[[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)

Retsensioon [[Talk:Gzip]] --[[User:akorvema|akorvema]] 18:27, 8 May 2011 (EEST)

==Lauri Liibert AK21==
[[Sertifikaadid]] Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon [[Talk:Bonnie%2B%2B]]

Retsensioon valmis [[Talk:Sertifikaadid]] --[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 17.05.2011

==Siim Kullerkupp AK21==
[[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks

==Märt Lindre AK21==

[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)

Retsentseerija : [[User:Hvosujal|Hvosujal]] 10:01 16.05.2011

==Rasmus Linnamäe AK22==
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST)
==Priit Lume AK31==

[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)

Restsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Date[Date]]

==Tiit Maripuu AK22==

[[inetd]] (valmis hindamiseks ja arvustamiseks 10.05.11)

Retsensioon: [[Talk:Iozone]]

==Marko Megerild AK21==
==Artur Mölter AK22==
[[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks

==Margus Nairis AK31==

[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.

==Karel Niine AK22==
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)

Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)

==Ulvar Petmanson AK22==
[[Signaalid ja kill]]

==Märten Rodes AK22==
[[htop]]

Hinnatud [[Talk:PXE boot]]

==Tanel Štaub AK22==
==Alvar Teearu AK31==
KVM https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM
 
Arvustus https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Wireshark

==Aleksei Timošenko AK21==
=Päevaõpe=

==Rasmus Aav A21==
==Pavel Abin 12==
==Allar Adoberg A22==
[[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.

Retsensioon - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dpkg

==Arvi Alamaa A21==
[[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011 - Hindab Meelis Tamm pooleli 
Retsensioon - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] 15.05.2011

==Ivar Ambos A22==
[[Munin]] valmis ülevaatamiseks. (retsenseerib Sten Vaisma A22)

Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Adduser_%26_useradd adduser ja useradd]

==Sergei Gorjunov A21==
[[Port knocking]] ülevaatamiseks valmis

[[Talk:Port_knocking]] Risto Siitan

[[Talk:Ps]]

==Merili Gutmann A31==
[[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.(Hindab Arto)
-- 12:59, 1 May 2011 (EEST)

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis!

==Rene Haavre A32==
[[Samurai_WTF]]
==Kristjan Kalder A22==
==Kadri Kalme A22==
[[Fdisk]]

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Snort Snort] valmis

==Alfi Kannus A21==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iptables . Valmis, võib hinnata ja retsenseerida.

==Oliver Kilk A21==
[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]] -
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal Hinnatud] Meelis Suursalu

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]

==Nikolai Klõga G11==
==Reio Kokla A31==
[[Mkfs]]

==Vladimir Kolesnik A22==

Referaat: [[init]] - valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] valmis

==Ivar Krustok A22==
[[Ksh]] // retsenseeris Juhan Liiva

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Load_average Load Average] valmis

==Katrin Kukk A22==

[[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST)

Retsensioon: [[Talk:Hwclock]] - valmis -- 20:05, 13 May 2011 (EEST)
==Rain Kõrgmaa A22==
==Siim Kängsepp A22==

[[LVM]] - Valmis

retsenseerin - [[Talk:kill]]

Retsensioon valmis [[Talk:LVM]] --[[User:Klaid|Klaid]] 16:25, 16 May 2011 (EEST)

==Urmo Laaneots A21==
==Karel Laid A31==
[[Puppet]] Valmis 01.05.2011

==Henrik Leinola A22==

[[Manpremo]]

==Kaspar Leivo A41==
==Juhan Liiva A21==
[[PS1]] valmis ülevaatamiseks // 19:47 15.05 muudatused sisse viidud - Referaat hinnatud 10:08 16.05 | Hinne sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:54, 19 May 2011 (EEST)

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ksh retsensioon

==Kaido Loonurm A41==
[[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)
Teemat retsenseerib: Ivar Krustok

Retsensioon [[Talk:mkfs]] --[[User:Kloonurm|Kloonurm]] 22:03, 10 May 2011 (EEST)

==Urmas Luuk A22==

Retsensioon [[Talk:Packetfence]]

==Andres Mill A22==
Valmis referaat: [[chmod]]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Talk:Chmod] Hinnatud (Vadim Vinogradin) - valmis

Olen hindega rahul [[User:Amill|Amill]] 12:40, 19 May 2011 (EEST)

Retsensioon: [[Talk:Enos.itcollege.ee_failidele_ligipääs_GNOME/KDE_abil]]

==Janar Märjama A22==
[[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.

Retsensioon - [[Signaalid ja kill]]

==Kairo Ostapenko A31==
==Kristjan Pajumaa A22==
==Ilja Peters 12==
[[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Arvustus

==Veiko Pilt A31==
[[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 
Hinnatud: [[Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil]] Andres Sumin
==Jagnar Pindmaa A31==
==Priit Pobbul A22==
[[Echo]] - valmis

Retsensioon - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Inetd
==Arina Püvi A21==

[[Ps]] - Valmis ettevaatamiseks.

Hinnatud [[Talk:Ps]] Sergei Gorjunov

==Karet Rikko A21==
[[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [[Talk:Tshark]]

==Toomas Rohumets A21==
Referaat: [[Adduser & useradd]] - Valmis ülevaatamiseks

Hinnatud.[[Talk:Adduser & useradd]]

Retsensioon: [[Talk:Wget]]

==Taavi Salumets A21==
[[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011
==Risto Siitan A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks. --> Hinne peaks nüüd OK olema.

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Port_knocking Port Knocking] Retsensioon

==Oliver Soom A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BURG Retsentsioon BURG'i teemal] Valmis

==Kaspar Steinberg A32==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kill - Valmis ülevaatamiseks.

Retsenseerib Siim Kängsepp

==Andres Sumin A22==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks! 
Teemat retsenseerib: Allar Adoberg 
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil - Retsensioon teemal Tarkvara haldus yum baasil

==Meelis Suursalu A22==
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal mkdir]

==Meelis Tamm A21==
[[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks

Hinnatud [[User:Amill|Amill]] 16:12, 16 May 2011 (EEST).

==Ott Telga A31==
==Tavo Toomemägi A41==
[[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST)

Retsensioon valmis [[Talk:Sertifikaadid]] 14:32, 17 May 2011 (EEST)

Hinnatud [[Talk:Wget]]

==Tarmo Trumm A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis

==Timo Trummer A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tcpdump - retsensioon

==Olle Tuur A22==

==Arto Vaas A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis! (Merili Gutmann)

==Andres Vaher A22==
==Jaan Vahtre A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks Hinnatud | Sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:57, 19 May 2011 (EEST)

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PS1#Kokkuv.C3.B5te - Tehtud retsensioon. | Sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:57, 19 May 2011 (EEST)

==Kristjan Vaik A21==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess] - Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon : [[echo]]

==Sten Vaisma A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks | Hinnatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Talk:Linux/Unix failiõigused] valmis 18:06, 16 May 2011 (Vladimir Kolesnik)

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin]

==Kristjan Vask A21==
[[CUPS]] - valmis ülevaatamiseks

Hetkel hinnatud 14:38:2011 (EEST) 16.05.2011
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]

[[Talk:Linux boot protsess]] - retsensioon

==Vadim Vinogradin A21==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Hinnatud

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Chmod] - retsensioon

==Heigo Võsujalg A21==
[[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks

Retsentsioon : [[Linux saalealaa ehk swap]]

==Kristjan Väljako A21==
[[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks | Hinnatud | Hindega rahul | Hinne sees [[User:Mernits|Mernits]] 12:45, 19 May 2011 (EEST)

Retsentsioon : [[Partimage]]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad

2011-05-22T19:36:12Z

Ateearu: /* Alvar Teearu AK31 */

=Kaugõpe=
==Rene Albin AK31==
[[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks

==Lembit Elmik AK21==
==Aleksei Issaikin AK21==
[[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)

==Andre Jõgi AK21==
==Pavel Kodotšigov AK22==

[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]

Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)

==Ivo Kruusamäe AK21==

[[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [[Talk:Cat]]

==Andres Kõrvemaa AK21==

[[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)

Retsensioon [[Talk:Gzip]] --[[User:akorvema|akorvema]] 18:27, 8 May 2011 (EEST)

==Lauri Liibert AK21==
[[Sertifikaadid]] Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon [[Talk:Bonnie%2B%2B]]

Retsensioon valmis [[Talk:Sertifikaadid]] --[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 17.05.2011

==Siim Kullerkupp AK21==
[[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks

==Märt Lindre AK21==

[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)

Retsentseerija : [[User:Hvosujal|Hvosujal]] 10:01 16.05.2011

==Rasmus Linnamäe AK22==
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST)
==Priit Lume AK31==

[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)

Restsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Date[Date]]

==Tiit Maripuu AK22==

[[inetd]] (valmis hindamiseks ja arvustamiseks 10.05.11)

Retsensioon: [[Talk:Iozone]]

==Marko Megerild AK21==
==Artur Mölter AK22==
[[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks

==Margus Nairis AK31==

[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.

==Karel Niine AK22==
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)

Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)

==Ulvar Petmanson AK22==
[[Signaalid ja kill]]

==Märten Rodes AK22==
[[htop]]

Hinnatud [[Talk:PXE boot]]

==Tanel Štaub AK22==
==Alvar Teearu AK31==
KVM https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM

==Aleksei Timošenko AK21==
=Päevaõpe=

==Rasmus Aav A21==
==Pavel Abin 12==
==Allar Adoberg A22==
[[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.

Retsensioon - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dpkg

==Arvi Alamaa A21==
[[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011 - Hindab Meelis Tamm pooleli 
Retsensioon - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] 15.05.2011

==Ivar Ambos A22==
[[Munin]] valmis ülevaatamiseks. (retsenseerib Sten Vaisma A22)

Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Adduser_%26_useradd adduser ja useradd]

==Sergei Gorjunov A21==
[[Port knocking]] ülevaatamiseks valmis

[[Talk:Port_knocking]] Risto Siitan

[[Talk:Ps]]

==Merili Gutmann A31==
[[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.(Hindab Arto)
-- 12:59, 1 May 2011 (EEST)

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis!

==Rene Haavre A32==
[[Samurai_WTF]]
==Kristjan Kalder A22==
==Kadri Kalme A22==
[[Fdisk]]

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Snort Snort] valmis

==Alfi Kannus A21==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iptables . Valmis, võib hinnata ja retsenseerida.

==Oliver Kilk A21==
[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]] -
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal Hinnatud] Meelis Suursalu

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]

==Nikolai Klõga G11==
==Reio Kokla A31==
[[Mkfs]]

==Vladimir Kolesnik A22==

Referaat: [[init]] - valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] valmis

==Ivar Krustok A22==
[[Ksh]] // retsenseeris Juhan Liiva

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Load_average Load Average] valmis

==Katrin Kukk A22==

[[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST)

Retsensioon: [[Talk:Hwclock]] - valmis -- 20:05, 13 May 2011 (EEST)
==Rain Kõrgmaa A22==
==Siim Kängsepp A22==

[[LVM]] - Valmis

retsenseerin - [[Talk:kill]]

Retsensioon valmis [[Talk:LVM]] --[[User:Klaid|Klaid]] 16:25, 16 May 2011 (EEST)

==Urmo Laaneots A21==
==Karel Laid A31==
[[Puppet]] Valmis 01.05.2011

==Henrik Leinola A22==

[[Manpremo]]

==Kaspar Leivo A41==
==Juhan Liiva A21==
[[PS1]] valmis ülevaatamiseks // 19:47 15.05 muudatused sisse viidud - Referaat hinnatud 10:08 16.05 | Hinne sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:54, 19 May 2011 (EEST)

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ksh retsensioon

==Kaido Loonurm A41==
[[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)
Teemat retsenseerib: Ivar Krustok

Retsensioon [[Talk:mkfs]] --[[User:Kloonurm|Kloonurm]] 22:03, 10 May 2011 (EEST)

==Urmas Luuk A22==

Retsensioon [[Talk:Packetfence]]

==Andres Mill A22==
Valmis referaat: [[chmod]]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Talk:Chmod] Hinnatud (Vadim Vinogradin) - valmis

Olen hindega rahul [[User:Amill|Amill]] 12:40, 19 May 2011 (EEST)

Retsensioon: [[Talk:Enos.itcollege.ee_failidele_ligipääs_GNOME/KDE_abil]]

==Janar Märjama A22==
[[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.

Retsensioon - [[Signaalid ja kill]]

==Kairo Ostapenko A31==
==Kristjan Pajumaa A22==
==Ilja Peters 12==
[[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Arvustus

==Veiko Pilt A31==
[[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 
Hinnatud: [[Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil]] Andres Sumin
==Jagnar Pindmaa A31==
==Priit Pobbul A22==
[[Echo]] - valmis

Retsensioon - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Inetd
==Arina Püvi A21==

[[Ps]] - Valmis ettevaatamiseks.

Hinnatud [[Talk:Ps]] Sergei Gorjunov

==Karet Rikko A21==
[[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [[Talk:Tshark]]

==Toomas Rohumets A21==
Referaat: [[Adduser & useradd]] - Valmis ülevaatamiseks

Hinnatud.[[Talk:Adduser & useradd]]

Retsensioon: [[Talk:Wget]]

==Taavi Salumets A21==
[[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011
==Risto Siitan A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks. --> Hinne peaks nüüd OK olema.

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Port_knocking Port Knocking] Retsensioon

==Oliver Soom A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BURG Retsentsioon BURG'i teemal] Valmis

==Kaspar Steinberg A32==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kill - Valmis ülevaatamiseks.

Retsenseerib Siim Kängsepp

==Andres Sumin A22==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks! 
Teemat retsenseerib: Allar Adoberg 
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil - Retsensioon teemal Tarkvara haldus yum baasil

==Meelis Suursalu A22==
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal mkdir]

==Meelis Tamm A21==
[[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks

Hinnatud [[User:Amill|Amill]] 16:12, 16 May 2011 (EEST).

==Ott Telga A31==
==Tavo Toomemägi A41==
[[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST)

Retsensioon valmis [[Talk:Sertifikaadid]] 14:32, 17 May 2011 (EEST)

Hinnatud [[Talk:Wget]]

==Tarmo Trumm A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis

==Timo Trummer A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tcpdump - retsensioon

==Olle Tuur A22==

==Arto Vaas A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis! (Merili Gutmann)

==Andres Vaher A22==
==Jaan Vahtre A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks Hinnatud | Sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:57, 19 May 2011 (EEST)

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PS1#Kokkuv.C3.B5te - Tehtud retsensioon. | Sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:57, 19 May 2011 (EEST)

==Kristjan Vaik A21==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess] - Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon : [[echo]]

==Sten Vaisma A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks | Hinnatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Talk:Linux/Unix failiõigused] valmis 18:06, 16 May 2011 (Vladimir Kolesnik)

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin]

==Kristjan Vask A21==
[[CUPS]] - valmis ülevaatamiseks

Hetkel hinnatud 14:38:2011 (EEST) 16.05.2011
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]

[[Talk:Linux boot protsess]] - retsensioon

==Vadim Vinogradin A21==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Hinnatud

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Chmod] - retsensioon

==Heigo Võsujalg A21==
[[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks

Retsentsioon : [[Linux saalealaa ehk swap]]

==Kristjan Väljako A21==
[[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks | Hinnatud | Hindega rahul | Hinne sees [[User:Mernits|Mernits]] 12:45, 19 May 2011 (EEST)

Retsentsioon : [[Partimage]]

KVM

2011-05-22T19:34:40Z

Ateearu: /* Kokkuvõte */

:Alvar Teearu AK31 valmib järgmise nädala jooksul
:Arvustab Margus Nairis AK31

=Virtualiseerimine ja KVM=
==Virtualiseerimine==
Virtualiseerimine on märksõna, mida kuuleb viimasel aja järjest rohkem, mis iganes tänapäevase serverpargi uuendamisel ei saada mööda kaalutlemata võimalust virtualiseerida. Virtualiseerine annab meile võimaluse kasutada samaaegselt töötavaid operatsiooni süsteeme, mis jooksevad ühe raudvara peal, sellega saavutame riistvaralise kokkuhoiu, parema süsteemide hallatavuse ja lihtsama testkeskonna tekitamise võimaluse.
 
Virtualiseerimise loogika on, et riistavaralise kihi ja operatsioonisüsteemi kihi vahele tekitatakse kiht, mis võimaldab jagada sama riistvara erinevatele operatsioonisüsteemidele. Peamised lahendused on:
*Emuleerimine- vahekiht tõlgib virtuaalse riistvara korraldused füüsilisele. Näiteks WINE, Bochs
*OS tasemele virtualiseerimine- OS kernelis töötavad isoleeritult erinevatel user-space instantsidel. Näiteks OpenVZ
*Bare-metal virtualiseerimine- Tekitatakse õhuke vahekiht riistvara ja külalisOS-de vahele. Näiteks VMware ESX, XEN, MS Hyper V
*Hostitud virtualiseerimine- Üks host OS võimaldab enda kõrval töötada mitmel külalis OS-l, tekitab enda kõrvale vahekihi, kuhu peale siis paigutuvad virtuaalsed operatsiooni süsteemid. Näiteks SUN VirtualBox, MS Virtual PC/Server ja ka KVM.>
Virtualiseerimisega saavutame lihtsamalt olukorra, kus kasutame kogu riistavaralist võimsust.

==KVM==
KVM(Kernel-based virtual machine)on vabavaraline virtualiseerimise lahendus Linuxile x86 riistvarale ja sisaldab endas ka virutaliseerimise laiendusi Intel VT ja AMD-V. Lisaks leiab sealt ka laetavad kernel moodulid(kvm.ko), mis tagab virtualiseerimise infrastruktuuri lahendid ja moodulid erinevatele protsessori tüüpidele(kvm-intel.ko ja kvm-amd.ko).
 
Kasutades KVM saab samal füüsilsel masinal jooksutada muutmata kujul nii Linuxi kui ka Windowsi masinaid. Igale virtuaalmasinale on eraldatud virtuaalne riistvara, kõvaketas, võrgukaart, graafikakaart jne.
 
Alates Linuxi versioonist 2.6.20 on KVM lisatud ''from-the-box.
''

=KVM seadistamine Ubuntu OS-le=
Antud KVM installatsiooni juhend toimib kindlasti Ubuntu versioonidele Lucid (10.04)- Natty (11.04), võimalik, et uuematele versioonide puhul tuleb sisse viia muutusi. Enne installatsiooniga alustamist tuleks veenduda, et kasutatava arvuti protsessor võimaldab virtualiseerimist, selleks on sobilik käsk:
<pre>egrep -c '(vmx|svm)' /proc/cpuinfo</pre>
0- protsessor ei toeta virtualiseerimist
 
1- protsessor toetab, võimalik et tuleb ka BIOS virtualiseerimine lubada
 
Võimalusel tuleks kasutada host masina peal 64bit operatsiooni süsteemi, 64bit versioon võimaldab guest masinatel kasutada rohkem kui 2GB RAMi ja jooksutab enda peal nii 32bit kui 64bit guest masinaid.
==Installatsioon==
Installatsiooni tuleks alustada vajalike pakettide instaleerimisega:
*libvirt-bin: tagab libvirtd, mis lubab administreerida qemu ja kvm-i kasutades libvirt-i
*qemu-kvm
*ubuntu-vm-builder: käsurea tööriist ehitamaks virtuaalmasinaid.
*bridge-utils: vaja kui kasutada võrgu seadetes bridge lahendust.
<pre>sudo apt-get install qemu-kvm libvirt-bin ubuntu-vm-builder bridge-utils
</pre>
Manageerimaks virtuaalmasinatega on vaja kuuluda gruppi, kus selleks on antud õigused(libvirtd või kvm grupp). Peale libvirtd-bin instaleerumist, lisatakse seda instaleerinud kasutajanimi automaatselt libvirt gruppi ja vajadus kvm gruppi kuuluda puudub. Vajalik on välja ja sisselogimine, et kasutaja muutuks grupis aktiivseks.
 
Installatsiooni õnnestumist saab kontrollida käsuga:
<pre>virsh -c qemu:///system list</pre>
Kui selle käsu peale tulevad error teated, tuleks enne järgmiste sammude juurde asumist need kõrvaldada.Kontrolli näiteks, kas faili ''/var/run/libvirt/libvirt-sock'' on olemas kirjutusõigused.

==Külalisoperatsiooni süsteemi loomine==
===Uue operatsiooni süsteemi loomine===
Külalismasinate loomiseks on KVMis peamiselt kolm vahendit:
*virt-manager: Graafilise liidesega vahend
*ubuntu-vm-builder: lihtsaim vahend, põhimõteliselt kahe käsuga on võimalik luua Ubuntu Hardy virtuaalne masin
*virt-install: Python skript Red Hat-lt
Külalisoperatsiooni süsteemi loomiseks kasutame selles näites virt-install vahendeid. Virt-install ei loo automaatselt virtuaalmasinat, vaid laseb masinal üles bootida iso faililt ja tänu sellele võimaldab installida erinevate OS-süsteemidega masinaid.
installeeri virt
<pre>sudo apt-get install virtinst</pre>
Siis tuleb kopeerida iso fail aktiivsesse kataloogi ja käivitada virt-install:
<pre>
sudo virt-install --connect qemu:///system -n xpsp3 -r 512 -f windows.qcow2 -s 12 -c windowsxp.iso --vnc --noautoconsole --os-type windows
--os-variant winxp</pre>
Peale eelmise käsu käivitamist bootib süsteem üles virtuaalselt masinalt.Ühendumaks virtuaalmasinaga sisesta alljärgnev käsk(võimalik, et tuleb eelenvalt installeerida virt-viewer).
<pre>virt-viewer -c qemu:///system xpsp3</pre>
Peale seda saab alustada installiga.
 
Probleemid, mis võivad esineda Windowsi guesti instaleerimisel:
 
1.Peale esimest rebooti ei leia windows installer ketast, selle vältimiseks tuleb lisada ''/etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml'' faili rida:
<pre>
<devices>
[...]
<disk type='file' device='cdrom'>
<source file='//home/kasutaja/windowsxp.iso'/>
<target dev='hdc' bus='ide'/>
<readonly/>
</disk>
</devices>
</pre>
peale muutmist lisada käsk:
<pre>sudo virsh define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml</pre>
ja restartida virtuaalne masin.
 
===Virtuaal masina kolimine(kloonimine)===
Kolimaks virtuaal masinat ühelt kettalt teisele, tuleb anda järgmine käsk, srchost vana masin ja newhost uus masin:
<pre>virt-clone --connect=qemu:///system -o srchost -n newhost -f /path/to/newhost.qcow2</pre>

==Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine==
Virtuaalmasinaid saab manageerida shellist ja kasutades virsh-i. Ennem kui saame manageerimisega algust teha, tuleb uus masin defineerida, selleks kasutame järgmist käsku:
<pre>
$ virsh --connect qemu:///system
Connecting to uri: qemu:///system
Welcome to virsh, the virtualization interactive terminal.

Type: 'help' for help with commands
'quit' to quit

virsh # define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml
Domain newvm defined from /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml
</pre>
Masinate haldust saame teha kas käsurealt erinevate käskudega või muutes .xml faili. Kui oleme muutnud .xml faili, lisades seal virtuaalmasinale juurde mälu, CPU või muutnud muid parameetrid, siis tähtis on alati meeles pidada, et alati tuleb masin uuesti defineerida.
 
Näide käsurealt masina sulgemisest:
<pre>
virsh # shutdown xpsp3
Domain xpsp3 is being shutdown
</pre>
Erinevaid käske on palju(destroy,start), et neid näha, tuleks shelli trükkida ''help''.

=Kokkuvõte=
KVM virtualiseerimise rakendus on tõhus vabavaraline vahend virtualiseerimaks enda serverid või kasutamaks linuxi tööjaamas erinevaid operatsioonisüsteeme. Selle koostöö Windowsi süsteemidega ei pruugi alati kõige paremini sujuda ja võimalik on vajadus teha teatud vigadele ''troubleshooting''ut, kuid kui tööle saadud, toimivad ka need.

=Viited=
http://www.linux-kvm.org/page/Main_Page
 
https://help.ubuntu.com/community/KVM

KVM

2011-05-22T19:24:33Z

Ateearu: /* Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine */

:Alvar Teearu AK31 valmib järgmise nädala jooksul
:Arvustab Margus Nairis AK31

=Virtualiseerimine ja KVM=
==Virtualiseerimine==
Virtualiseerimine on märksõna, mida kuuleb viimasel aja järjest rohkem, mis iganes tänapäevase serverpargi uuendamisel ei saada mööda kaalutlemata võimalust virtualiseerida. Virtualiseerine annab meile võimaluse kasutada samaaegselt töötavaid operatsiooni süsteeme, mis jooksevad ühe raudvara peal, sellega saavutame riistvaralise kokkuhoiu, parema süsteemide hallatavuse ja lihtsama testkeskonna tekitamise võimaluse.
 
Virtualiseerimise loogika on, et riistavaralise kihi ja operatsioonisüsteemi kihi vahele tekitatakse kiht, mis võimaldab jagada sama riistvara erinevatele operatsioonisüsteemidele. Peamised lahendused on:
*Emuleerimine- vahekiht tõlgib virtuaalse riistvara korraldused füüsilisele. Näiteks WINE, Bochs
*OS tasemele virtualiseerimine- OS kernelis töötavad isoleeritult erinevatel user-space instantsidel. Näiteks OpenVZ
*Bare-metal virtualiseerimine- Tekitatakse õhuke vahekiht riistvara ja külalisOS-de vahele. Näiteks VMware ESX, XEN, MS Hyper V
*Hostitud virtualiseerimine- Üks host OS võimaldab enda kõrval töötada mitmel külalis OS-l, tekitab enda kõrvale vahekihi, kuhu peale siis paigutuvad virtuaalsed operatsiooni süsteemid. Näiteks SUN VirtualBox, MS Virtual PC/Server ja ka KVM.>
Virtualiseerimisega saavutame lihtsamalt olukorra, kus kasutame kogu riistavaralist võimsust.

==KVM==
KVM(Kernel-based virtual machine)on vabavaraline virtualiseerimise lahendus Linuxile x86 riistvarale ja sisaldab endas ka virutaliseerimise laiendusi Intel VT ja AMD-V. Lisaks leiab sealt ka laetavad kernel moodulid(kvm.ko), mis tagab virtualiseerimise infrastruktuuri lahendid ja moodulid erinevatele protsessori tüüpidele(kvm-intel.ko ja kvm-amd.ko).
 
Kasutades KVM saab samal füüsilsel masinal jooksutada muutmata kujul nii Linuxi kui ka Windowsi masinaid. Igale virtuaalmasinale on eraldatud virtuaalne riistvara, kõvaketas, võrgukaart, graafikakaart jne.
 
Alates Linuxi versioonist 2.6.20 on KVM lisatud ''from-the-box.
''

=KVM seadistamine Ubuntu OS-le=
Antud KVM installatsiooni juhend toimib kindlasti Ubuntu versioonidele Lucid (10.04)- Natty (11.04), võimalik, et uuematele versioonide puhul tuleb sisse viia muutusi. Enne installatsiooniga alustamist tuleks veenduda, et kasutatava arvuti protsessor võimaldab virtualiseerimist, selleks on sobilik käsk:
<pre>egrep -c '(vmx|svm)' /proc/cpuinfo</pre>
0- protsessor ei toeta virtualiseerimist
 
1- protsessor toetab, võimalik et tuleb ka BIOS virtualiseerimine lubada
 
Võimalusel tuleks kasutada host masina peal 64bit operatsiooni süsteemi, 64bit versioon võimaldab guest masinatel kasutada rohkem kui 2GB RAMi ja jooksutab enda peal nii 32bit kui 64bit guest masinaid.
==Installatsioon==
Installatsiooni tuleks alustada vajalike pakettide instaleerimisega:
*libvirt-bin: tagab libvirtd, mis lubab administreerida qemu ja kvm-i kasutades libvirt-i
*qemu-kvm
*ubuntu-vm-builder: käsurea tööriist ehitamaks virtuaalmasinaid.
*bridge-utils: vaja kui kasutada võrgu seadetes bridge lahendust.
<pre>sudo apt-get install qemu-kvm libvirt-bin ubuntu-vm-builder bridge-utils
</pre>
Manageerimaks virtuaalmasinatega on vaja kuuluda gruppi, kus selleks on antud õigused(libvirtd või kvm grupp). Peale libvirtd-bin instaleerumist, lisatakse seda instaleerinud kasutajanimi automaatselt libvirt gruppi ja vajadus kvm gruppi kuuluda puudub. Vajalik on välja ja sisselogimine, et kasutaja muutuks grupis aktiivseks.
 
Installatsiooni õnnestumist saab kontrollida käsuga:
<pre>virsh -c qemu:///system list</pre>
Kui selle käsu peale tulevad error teated, tuleks enne järgmiste sammude juurde asumist need kõrvaldada.Kontrolli näiteks, kas faili ''/var/run/libvirt/libvirt-sock'' on olemas kirjutusõigused.

==Külalisoperatsiooni süsteemi loomine==
===Uue operatsiooni süsteemi loomine===
Külalismasinate loomiseks on KVMis peamiselt kolm vahendit:
*virt-manager: Graafilise liidesega vahend
*ubuntu-vm-builder: lihtsaim vahend, põhimõteliselt kahe käsuga on võimalik luua Ubuntu Hardy virtuaalne masin
*virt-install: Python skript Red Hat-lt
Külalisoperatsiooni süsteemi loomiseks kasutame selles näites virt-install vahendeid. Virt-install ei loo automaatselt virtuaalmasinat, vaid laseb masinal üles bootida iso faililt ja tänu sellele võimaldab installida erinevate OS-süsteemidega masinaid.
installeeri virt
<pre>sudo apt-get install virtinst</pre>
Siis tuleb kopeerida iso fail aktiivsesse kataloogi ja käivitada virt-install:
<pre>
sudo virt-install --connect qemu:///system -n xpsp3 -r 512 -f windows.qcow2 -s 12 -c windowsxp.iso --vnc --noautoconsole --os-type windows
--os-variant winxp</pre>
Peale eelmise käsu käivitamist bootib süsteem üles virtuaalselt masinalt.Ühendumaks virtuaalmasinaga sisesta alljärgnev käsk(võimalik, et tuleb eelenvalt installeerida virt-viewer).
<pre>virt-viewer -c qemu:///system xpsp3</pre>
Peale seda saab alustada installiga.
 
Probleemid, mis võivad esineda Windowsi guesti instaleerimisel:
 
1.Peale esimest rebooti ei leia windows installer ketast, selle vältimiseks tuleb lisada ''/etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml'' faili rida:
<pre>
<devices>
[...]
<disk type='file' device='cdrom'>
<source file='//home/kasutaja/windowsxp.iso'/>
<target dev='hdc' bus='ide'/>
<readonly/>
</disk>
</devices>
</pre>
peale muutmist lisada käsk:
<pre>sudo virsh define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml</pre>
ja restartida virtuaalne masin.
 
===Virtuaal masina kolimine(kloonimine)===
Kolimaks virtuaal masinat ühelt kettalt teisele, tuleb anda järgmine käsk, srchost vana masin ja newhost uus masin:
<pre>virt-clone --connect=qemu:///system -o srchost -n newhost -f /path/to/newhost.qcow2</pre>

==Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine==
Virtuaalmasinaid saab manageerida shellist ja kasutades virsh-i. Ennem kui saame manageerimisega algust teha, tuleb uus masin defineerida, selleks kasutame järgmist käsku:
<pre>
$ virsh --connect qemu:///system
Connecting to uri: qemu:///system
Welcome to virsh, the virtualization interactive terminal.

Type: 'help' for help with commands
'quit' to quit

virsh # define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml
Domain newvm defined from /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml
</pre>
Masinate haldust saame teha kas käsurealt erinevate käskudega või muutes .xml faili. Kui oleme muutnud .xml faili, lisades seal virtuaalmasinale juurde mälu, CPU või muutnud muid parameetrid, siis tähtis on alati meeles pidada, et alati tuleb masin uuesti defineerida.
 
Näide käsurealt masina sulgemisest:
<pre>
virsh # shutdown xpsp3
Domain xpsp3 is being shutdown
</pre>
Erinevaid käske on palju(destroy,start), et neid näha, tuleks shelli trükkida ''help''.

=Kokkuvõte=
=Viited=
http://www.linux-kvm.org/page/Main_Page
 
https://help.ubuntu.com/community/KVM

KVM

2011-05-22T19:13:25Z

Ateearu: /* Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine */

:Alvar Teearu AK31 valmib järgmise nädala jooksul
:Arvustab Margus Nairis AK31

=Virtualiseerimine ja KVM=
==Virtualiseerimine==
Virtualiseerimine on märksõna, mida kuuleb viimasel aja järjest rohkem, mis iganes tänapäevase serverpargi uuendamisel ei saada mööda kaalutlemata võimalust virtualiseerida. Virtualiseerine annab meile võimaluse kasutada samaaegselt töötavaid operatsiooni süsteeme, mis jooksevad ühe raudvara peal, sellega saavutame riistvaralise kokkuhoiu, parema süsteemide hallatavuse ja lihtsama testkeskonna tekitamise võimaluse.
 
Virtualiseerimise loogika on, et riistavaralise kihi ja operatsioonisüsteemi kihi vahele tekitatakse kiht, mis võimaldab jagada sama riistvara erinevatele operatsioonisüsteemidele. Peamised lahendused on:
*Emuleerimine- vahekiht tõlgib virtuaalse riistvara korraldused füüsilisele. Näiteks WINE, Bochs
*OS tasemele virtualiseerimine- OS kernelis töötavad isoleeritult erinevatel user-space instantsidel. Näiteks OpenVZ
*Bare-metal virtualiseerimine- Tekitatakse õhuke vahekiht riistvara ja külalisOS-de vahele. Näiteks VMware ESX, XEN, MS Hyper V
*Hostitud virtualiseerimine- Üks host OS võimaldab enda kõrval töötada mitmel külalis OS-l, tekitab enda kõrvale vahekihi, kuhu peale siis paigutuvad virtuaalsed operatsiooni süsteemid. Näiteks SUN VirtualBox, MS Virtual PC/Server ja ka KVM.>
Virtualiseerimisega saavutame lihtsamalt olukorra, kus kasutame kogu riistavaralist võimsust.

==KVM==
KVM(Kernel-based virtual machine)on vabavaraline virtualiseerimise lahendus Linuxile x86 riistvarale ja sisaldab endas ka virutaliseerimise laiendusi Intel VT ja AMD-V. Lisaks leiab sealt ka laetavad kernel moodulid(kvm.ko), mis tagab virtualiseerimise infrastruktuuri lahendid ja moodulid erinevatele protsessori tüüpidele(kvm-intel.ko ja kvm-amd.ko).
 
Kasutades KVM saab samal füüsilsel masinal jooksutada muutmata kujul nii Linuxi kui ka Windowsi masinaid. Igale virtuaalmasinale on eraldatud virtuaalne riistvara, kõvaketas, võrgukaart, graafikakaart jne.
 
Alates Linuxi versioonist 2.6.20 on KVM lisatud ''from-the-box.
''

=KVM seadistamine Ubuntu OS-le=
Antud KVM installatsiooni juhend toimib kindlasti Ubuntu versioonidele Lucid (10.04)- Natty (11.04), võimalik, et uuematele versioonide puhul tuleb sisse viia muutusi. Enne installatsiooniga alustamist tuleks veenduda, et kasutatava arvuti protsessor võimaldab virtualiseerimist, selleks on sobilik käsk:
<pre>egrep -c '(vmx|svm)' /proc/cpuinfo</pre>
0- protsessor ei toeta virtualiseerimist
 
1- protsessor toetab, võimalik et tuleb ka BIOS virtualiseerimine lubada
 
Võimalusel tuleks kasutada host masina peal 64bit operatsiooni süsteemi, 64bit versioon võimaldab guest masinatel kasutada rohkem kui 2GB RAMi ja jooksutab enda peal nii 32bit kui 64bit guest masinaid.
==Installatsioon==
Installatsiooni tuleks alustada vajalike pakettide instaleerimisega:
*libvirt-bin: tagab libvirtd, mis lubab administreerida qemu ja kvm-i kasutades libvirt-i
*qemu-kvm
*ubuntu-vm-builder: käsurea tööriist ehitamaks virtuaalmasinaid.
*bridge-utils: vaja kui kasutada võrgu seadetes bridge lahendust.
<pre>sudo apt-get install qemu-kvm libvirt-bin ubuntu-vm-builder bridge-utils
</pre>
Manageerimaks virtuaalmasinatega on vaja kuuluda gruppi, kus selleks on antud õigused(libvirtd või kvm grupp). Peale libvirtd-bin instaleerumist, lisatakse seda instaleerinud kasutajanimi automaatselt libvirt gruppi ja vajadus kvm gruppi kuuluda puudub. Vajalik on välja ja sisselogimine, et kasutaja muutuks grupis aktiivseks.
 
Installatsiooni õnnestumist saab kontrollida käsuga:
<pre>virsh -c qemu:///system list</pre>
Kui selle käsu peale tulevad error teated, tuleks enne järgmiste sammude juurde asumist need kõrvaldada.Kontrolli näiteks, kas faili ''/var/run/libvirt/libvirt-sock'' on olemas kirjutusõigused.

==Külalisoperatsiooni süsteemi loomine==
===Uue operatsiooni süsteemi loomine===
Külalismasinate loomiseks on KVMis peamiselt kolm vahendit:
*virt-manager: Graafilise liidesega vahend
*ubuntu-vm-builder: lihtsaim vahend, põhimõteliselt kahe käsuga on võimalik luua Ubuntu Hardy virtuaalne masin
*virt-install: Python skript Red Hat-lt
Külalisoperatsiooni süsteemi loomiseks kasutame selles näites virt-install vahendeid. Virt-install ei loo automaatselt virtuaalmasinat, vaid laseb masinal üles bootida iso faililt ja tänu sellele võimaldab installida erinevate OS-süsteemidega masinaid.
installeeri virt
<pre>sudo apt-get install virtinst</pre>
Siis tuleb kopeerida iso fail aktiivsesse kataloogi ja käivitada virt-install:
<pre>
sudo virt-install --connect qemu:///system -n xpsp3 -r 512 -f windows.qcow2 -s 12 -c windowsxp.iso --vnc --noautoconsole --os-type windows
--os-variant winxp</pre>
Peale eelmise käsu käivitamist bootib süsteem üles virtuaalselt masinalt.Ühendumaks virtuaalmasinaga sisesta alljärgnev käsk(võimalik, et tuleb eelenvalt installeerida virt-viewer).
<pre>virt-viewer -c qemu:///system xpsp3</pre>
Peale seda saab alustada installiga.
 
Probleemid, mis võivad esineda Windowsi guesti instaleerimisel:
 
1.Peale esimest rebooti ei leia windows installer ketast, selle vältimiseks tuleb lisada ''/etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml'' faili rida:
<pre>
<devices>
[...]
<disk type='file' device='cdrom'>
<source file='//home/kasutaja/windowsxp.iso'/>
<target dev='hdc' bus='ide'/>
<readonly/>
</disk>
</devices>
</pre>
peale muutmist lisada käsk:
<pre>sudo virsh define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml</pre>
ja restartida virtuaalne masin.
 
===Virtuaal masina kolimine(kloonimine)===
Kolimaks virtuaal masinat ühelt kettalt teisele, tuleb anda järgmine käsk, srchost vana masin ja newhost uus masin:
<pre>virt-clone --connect=qemu:///system -o srchost -n newhost -f /path/to/newhost.qcow2</pre>

==Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine==
Virtuaalmasinaid saab manageerida shellist ja kasutades virsh-i. Ennem kui saame manageerimisega algust teha, tuleb uus masin defineerida, selleks kasutame järgmit käsku:
<pre>
$ virsh --connect qemu:///system
Connecting to uri: qemu:///system
Welcome to virsh, the virtualization interactive terminal.

Type: 'help' for help with commands
'quit' to quit

virsh # define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml
Domain newvm defined from /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml
</pre>

=Kokkuvõte=
=Viited=
http://www.linux-kvm.org/page/Main_Page
 
https://help.ubuntu.com/community/KVM

KVM

2011-05-22T19:10:25Z

Ateearu: /* Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine */

:Alvar Teearu AK31 valmib järgmise nädala jooksul
:Arvustab Margus Nairis AK31

=Virtualiseerimine ja KVM=
==Virtualiseerimine==
Virtualiseerimine on märksõna, mida kuuleb viimasel aja järjest rohkem, mis iganes tänapäevase serverpargi uuendamisel ei saada mööda kaalutlemata võimalust virtualiseerida. Virtualiseerine annab meile võimaluse kasutada samaaegselt töötavaid operatsiooni süsteeme, mis jooksevad ühe raudvara peal, sellega saavutame riistvaralise kokkuhoiu, parema süsteemide hallatavuse ja lihtsama testkeskonna tekitamise võimaluse.
 
Virtualiseerimise loogika on, et riistavaralise kihi ja operatsioonisüsteemi kihi vahele tekitatakse kiht, mis võimaldab jagada sama riistvara erinevatele operatsioonisüsteemidele. Peamised lahendused on:
*Emuleerimine- vahekiht tõlgib virtuaalse riistvara korraldused füüsilisele. Näiteks WINE, Bochs
*OS tasemele virtualiseerimine- OS kernelis töötavad isoleeritult erinevatel user-space instantsidel. Näiteks OpenVZ
*Bare-metal virtualiseerimine- Tekitatakse õhuke vahekiht riistvara ja külalisOS-de vahele. Näiteks VMware ESX, XEN, MS Hyper V
*Hostitud virtualiseerimine- Üks host OS võimaldab enda kõrval töötada mitmel külalis OS-l, tekitab enda kõrvale vahekihi, kuhu peale siis paigutuvad virtuaalsed operatsiooni süsteemid. Näiteks SUN VirtualBox, MS Virtual PC/Server ja ka KVM.>
Virtualiseerimisega saavutame lihtsamalt olukorra, kus kasutame kogu riistavaralist võimsust.

==KVM==
KVM(Kernel-based virtual machine)on vabavaraline virtualiseerimise lahendus Linuxile x86 riistvarale ja sisaldab endas ka virutaliseerimise laiendusi Intel VT ja AMD-V. Lisaks leiab sealt ka laetavad kernel moodulid(kvm.ko), mis tagab virtualiseerimise infrastruktuuri lahendid ja moodulid erinevatele protsessori tüüpidele(kvm-intel.ko ja kvm-amd.ko).
 
Kasutades KVM saab samal füüsilsel masinal jooksutada muutmata kujul nii Linuxi kui ka Windowsi masinaid. Igale virtuaalmasinale on eraldatud virtuaalne riistvara, kõvaketas, võrgukaart, graafikakaart jne.
 
Alates Linuxi versioonist 2.6.20 on KVM lisatud ''from-the-box.
''

=KVM seadistamine Ubuntu OS-le=
Antud KVM installatsiooni juhend toimib kindlasti Ubuntu versioonidele Lucid (10.04)- Natty (11.04), võimalik, et uuematele versioonide puhul tuleb sisse viia muutusi. Enne installatsiooniga alustamist tuleks veenduda, et kasutatava arvuti protsessor võimaldab virtualiseerimist, selleks on sobilik käsk:
<pre>egrep -c '(vmx|svm)' /proc/cpuinfo</pre>
0- protsessor ei toeta virtualiseerimist
 
1- protsessor toetab, võimalik et tuleb ka BIOS virtualiseerimine lubada
 
Võimalusel tuleks kasutada host masina peal 64bit operatsiooni süsteemi, 64bit versioon võimaldab guest masinatel kasutada rohkem kui 2GB RAMi ja jooksutab enda peal nii 32bit kui 64bit guest masinaid.
==Installatsioon==
Installatsiooni tuleks alustada vajalike pakettide instaleerimisega:
*libvirt-bin: tagab libvirtd, mis lubab administreerida qemu ja kvm-i kasutades libvirt-i
*qemu-kvm
*ubuntu-vm-builder: käsurea tööriist ehitamaks virtuaalmasinaid.
*bridge-utils: vaja kui kasutada võrgu seadetes bridge lahendust.
<pre>sudo apt-get install qemu-kvm libvirt-bin ubuntu-vm-builder bridge-utils
</pre>
Manageerimaks virtuaalmasinatega on vaja kuuluda gruppi, kus selleks on antud õigused(libvirtd või kvm grupp). Peale libvirtd-bin instaleerumist, lisatakse seda instaleerinud kasutajanimi automaatselt libvirt gruppi ja vajadus kvm gruppi kuuluda puudub. Vajalik on välja ja sisselogimine, et kasutaja muutuks grupis aktiivseks.
 
Installatsiooni õnnestumist saab kontrollida käsuga:
<pre>virsh -c qemu:///system list</pre>
Kui selle käsu peale tulevad error teated, tuleks enne järgmiste sammude juurde asumist need kõrvaldada.Kontrolli näiteks, kas faili ''/var/run/libvirt/libvirt-sock'' on olemas kirjutusõigused.

==Külalisoperatsiooni süsteemi loomine==
===Uue operatsiooni süsteemi loomine===
Külalismasinate loomiseks on KVMis peamiselt kolm vahendit:
*virt-manager: Graafilise liidesega vahend
*ubuntu-vm-builder: lihtsaim vahend, põhimõteliselt kahe käsuga on võimalik luua Ubuntu Hardy virtuaalne masin
*virt-install: Python skript Red Hat-lt
Külalisoperatsiooni süsteemi loomiseks kasutame selles näites virt-install vahendeid. Virt-install ei loo automaatselt virtuaalmasinat, vaid laseb masinal üles bootida iso faililt ja tänu sellele võimaldab installida erinevate OS-süsteemidega masinaid.
installeeri virt
<pre>sudo apt-get install virtinst</pre>
Siis tuleb kopeerida iso fail aktiivsesse kataloogi ja käivitada virt-install:
<pre>
sudo virt-install --connect qemu:///system -n xpsp3 -r 512 -f windows.qcow2 -s 12 -c windowsxp.iso --vnc --noautoconsole --os-type windows
--os-variant winxp</pre>
Peale eelmise käsu käivitamist bootib süsteem üles virtuaalselt masinalt.Ühendumaks virtuaalmasinaga sisesta alljärgnev käsk(võimalik, et tuleb eelenvalt installeerida virt-viewer).
<pre>virt-viewer -c qemu:///system xpsp3</pre>
Peale seda saab alustada installiga.
 
Probleemid, mis võivad esineda Windowsi guesti instaleerimisel:
 
1.Peale esimest rebooti ei leia windows installer ketast, selle vältimiseks tuleb lisada ''/etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml'' faili rida:
<pre>
<devices>
[...]
<disk type='file' device='cdrom'>
<source file='//home/kasutaja/windowsxp.iso'/>
<target dev='hdc' bus='ide'/>
<readonly/>
</disk>
</devices>
</pre>
peale muutmist lisada käsk:
<pre>sudo virsh define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml</pre>
ja restartida virtuaalne masin.
 
===Virtuaal masina kolimine(kloonimine)===
Kolimaks virtuaal masinat ühelt kettalt teisele, tuleb anda järgmine käsk, srchost vana masin ja newhost uus masin:
<pre>virt-clone --connect=qemu:///system -o srchost -n newhost -f /path/to/newhost.qcow2</pre>

==Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine==
Virtuaalmasinaid saab manageerida shellist ja kasutades virsh-i. Allpool toon mõned näited, kuidas seda teha saab.

=Kokkuvõte=
=Viited=
http://www.linux-kvm.org/page/Main_Page
 
https://help.ubuntu.com/community/KVM

KVM

2011-05-22T19:06:36Z

Ateearu: /* Viited */

:Alvar Teearu AK31 valmib järgmise nädala jooksul
:Arvustab Margus Nairis AK31

=Virtualiseerimine ja KVM=
==Virtualiseerimine==
Virtualiseerimine on märksõna, mida kuuleb viimasel aja järjest rohkem, mis iganes tänapäevase serverpargi uuendamisel ei saada mööda kaalutlemata võimalust virtualiseerida. Virtualiseerine annab meile võimaluse kasutada samaaegselt töötavaid operatsiooni süsteeme, mis jooksevad ühe raudvara peal, sellega saavutame riistvaralise kokkuhoiu, parema süsteemide hallatavuse ja lihtsama testkeskonna tekitamise võimaluse.
 
Virtualiseerimise loogika on, et riistavaralise kihi ja operatsioonisüsteemi kihi vahele tekitatakse kiht, mis võimaldab jagada sama riistvara erinevatele operatsioonisüsteemidele. Peamised lahendused on:
*Emuleerimine- vahekiht tõlgib virtuaalse riistvara korraldused füüsilisele. Näiteks WINE, Bochs
*OS tasemele virtualiseerimine- OS kernelis töötavad isoleeritult erinevatel user-space instantsidel. Näiteks OpenVZ
*Bare-metal virtualiseerimine- Tekitatakse õhuke vahekiht riistvara ja külalisOS-de vahele. Näiteks VMware ESX, XEN, MS Hyper V
*Hostitud virtualiseerimine- Üks host OS võimaldab enda kõrval töötada mitmel külalis OS-l, tekitab enda kõrvale vahekihi, kuhu peale siis paigutuvad virtuaalsed operatsiooni süsteemid. Näiteks SUN VirtualBox, MS Virtual PC/Server ja ka KVM.>
Virtualiseerimisega saavutame lihtsamalt olukorra, kus kasutame kogu riistavaralist võimsust.

==KVM==
KVM(Kernel-based virtual machine)on vabavaraline virtualiseerimise lahendus Linuxile x86 riistvarale ja sisaldab endas ka virutaliseerimise laiendusi Intel VT ja AMD-V. Lisaks leiab sealt ka laetavad kernel moodulid(kvm.ko), mis tagab virtualiseerimise infrastruktuuri lahendid ja moodulid erinevatele protsessori tüüpidele(kvm-intel.ko ja kvm-amd.ko).
 
Kasutades KVM saab samal füüsilsel masinal jooksutada muutmata kujul nii Linuxi kui ka Windowsi masinaid. Igale virtuaalmasinale on eraldatud virtuaalne riistvara, kõvaketas, võrgukaart, graafikakaart jne.
 
Alates Linuxi versioonist 2.6.20 on KVM lisatud ''from-the-box.
''

=KVM seadistamine Ubuntu OS-le=
Antud KVM installatsiooni juhend toimib kindlasti Ubuntu versioonidele Lucid (10.04)- Natty (11.04), võimalik, et uuematele versioonide puhul tuleb sisse viia muutusi. Enne installatsiooniga alustamist tuleks veenduda, et kasutatava arvuti protsessor võimaldab virtualiseerimist, selleks on sobilik käsk:
<pre>egrep -c '(vmx|svm)' /proc/cpuinfo</pre>
0- protsessor ei toeta virtualiseerimist
 
1- protsessor toetab, võimalik et tuleb ka BIOS virtualiseerimine lubada
 
Võimalusel tuleks kasutada host masina peal 64bit operatsiooni süsteemi, 64bit versioon võimaldab guest masinatel kasutada rohkem kui 2GB RAMi ja jooksutab enda peal nii 32bit kui 64bit guest masinaid.
==Installatsioon==
Installatsiooni tuleks alustada vajalike pakettide instaleerimisega:
*libvirt-bin: tagab libvirtd, mis lubab administreerida qemu ja kvm-i kasutades libvirt-i
*qemu-kvm
*ubuntu-vm-builder: käsurea tööriist ehitamaks virtuaalmasinaid.
*bridge-utils: vaja kui kasutada võrgu seadetes bridge lahendust.
<pre>sudo apt-get install qemu-kvm libvirt-bin ubuntu-vm-builder bridge-utils
</pre>
Manageerimaks virtuaalmasinatega on vaja kuuluda gruppi, kus selleks on antud õigused(libvirtd või kvm grupp). Peale libvirtd-bin instaleerumist, lisatakse seda instaleerinud kasutajanimi automaatselt libvirt gruppi ja vajadus kvm gruppi kuuluda puudub. Vajalik on välja ja sisselogimine, et kasutaja muutuks grupis aktiivseks.
 
Installatsiooni õnnestumist saab kontrollida käsuga:
<pre>virsh -c qemu:///system list</pre>
Kui selle käsu peale tulevad error teated, tuleks enne järgmiste sammude juurde asumist need kõrvaldada.Kontrolli näiteks, kas faili ''/var/run/libvirt/libvirt-sock'' on olemas kirjutusõigused.

==Külalisoperatsiooni süsteemi loomine==
===Uue operatsiooni süsteemi loomine===
Külalismasinate loomiseks on KVMis peamiselt kolm vahendit:
*virt-manager: Graafilise liidesega vahend
*ubuntu-vm-builder: lihtsaim vahend, põhimõteliselt kahe käsuga on võimalik luua Ubuntu Hardy virtuaalne masin
*virt-install: Python skript Red Hat-lt
Külalisoperatsiooni süsteemi loomiseks kasutame selles näites virt-install vahendeid. Virt-install ei loo automaatselt virtuaalmasinat, vaid laseb masinal üles bootida iso faililt ja tänu sellele võimaldab installida erinevate OS-süsteemidega masinaid.
installeeri virt
<pre>sudo apt-get install virtinst</pre>
Siis tuleb kopeerida iso fail aktiivsesse kataloogi ja käivitada virt-install:
<pre>
sudo virt-install --connect qemu:///system -n xpsp3 -r 512 -f windows.qcow2 -s 12 -c windowsxp.iso --vnc --noautoconsole --os-type windows
--os-variant winxp</pre>
Peale eelmise käsu käivitamist bootib süsteem üles virtuaalselt masinalt.Ühendumaks virtuaalmasinaga sisesta alljärgnev käsk(võimalik, et tuleb eelenvalt installeerida virt-viewer).
<pre>virt-viewer -c qemu:///system xpsp3</pre>
Peale seda saab alustada installiga.
 
Probleemid, mis võivad esineda Windowsi guesti instaleerimisel:
 
1.Peale esimest rebooti ei leia windows installer ketast, selle vältimiseks tuleb lisada ''/etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml'' faili rida:
<pre>
<devices>
[...]
<disk type='file' device='cdrom'>
<source file='//home/kasutaja/windowsxp.iso'/>
<target dev='hdc' bus='ide'/>
<readonly/>
</disk>
</devices>
</pre>
peale muutmist lisada käsk:
<pre>sudo virsh define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml</pre>
ja restartida virtuaalne masin.
 
===Virtuaal masina kolimine(kloonimine)===
Kolimaks virtuaal masinat ühelt kettalt teisele, tuleb anda järgmine käsk, srchost vana masin ja newhost uus masin:
<pre>virt-clone --connect=qemu:///system -o srchost -n newhost -f /path/to/newhost.qcow2</pre>

==Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine==

=Kokkuvõte=
=Viited=
http://www.linux-kvm.org/page/Main_Page
 
https://help.ubuntu.com/community/KVM

KVM

2011-05-22T18:58:31Z

Ateearu: /* virtuaal masina kolimine(kloonimine) */

KVM

2011-05-22T18:57:49Z

Ateearu: /* Külalisoperatsiooni süsteemi loomine */

:Alvar Teearu AK31 valmib järgmise nädala jooksul
:Arvustab Margus Nairis AK31

=Virtualiseerimine ja KVM=
==Virtualiseerimine==
Virtualiseerimine on märksõna, mida kuuleb viimasel aja järjest rohkem, mis iganes tänapäevase serverpargi uuendamisel ei saada mööda kaalutlemata võimalust virtualiseerida. Virtualiseerine annab meile võimaluse kasutada samaaegselt töötavaid operatsiooni süsteeme, mis jooksevad ühe raudvara peal, sellega saavutame riistvaralise kokkuhoiu, parema süsteemide hallatavuse ja lihtsama testkeskonna tekitamise võimaluse.
 
Virtualiseerimise loogika on, et riistavaralise kihi ja operatsioonisüsteemi kihi vahele tekitatakse kiht, mis võimaldab jagada sama riistvara erinevatele operatsioonisüsteemidele. Peamised lahendused on:
*Emuleerimine- vahekiht tõlgib virtuaalse riistvara korraldused füüsilisele. Näiteks WINE, Bochs
*OS tasemele virtualiseerimine- OS kernelis töötavad isoleeritult erinevatel user-space instantsidel. Näiteks OpenVZ
*Bare-metal virtualiseerimine- Tekitatakse õhuke vahekiht riistvara ja külalisOS-de vahele. Näiteks VMware ESX, XEN, MS Hyper V
*Hostitud virtualiseerimine- Üks host OS võimaldab enda kõrval töötada mitmel külalis OS-l, tekitab enda kõrvale vahekihi, kuhu peale siis paigutuvad virtuaalsed operatsiooni süsteemid. Näiteks SUN VirtualBox, MS Virtual PC/Server ja ka KVM.>
Virtualiseerimisega saavutame lihtsamalt olukorra, kus kasutame kogu riistavaralist võimsust.

==KVM==
KVM(Kernel-based virtual machine)on vabavaraline virtualiseerimise lahendus Linuxile x86 riistvarale ja sisaldab endas ka virutaliseerimise laiendusi Intel VT ja AMD-V. Lisaks leiab sealt ka laetavad kernel moodulid(kvm.ko), mis tagab virtualiseerimise infrastruktuuri lahendid ja moodulid erinevatele protsessori tüüpidele(kvm-intel.ko ja kvm-amd.ko).
 
Kasutades KVM saab samal füüsilsel masinal jooksutada muutmata kujul nii Linuxi kui ka Windowsi masinaid. Igale virtuaalmasinale on eraldatud virtuaalne riistvara, kõvaketas, võrgukaart, graafikakaart jne.
 
Alates Linuxi versioonist 2.6.20 on KVM lisatud ''from-the-box.
''

=KVM seadistamine Ubuntu OS-le=
Antud KVM installatsiooni juhend toimib kindlasti Ubuntu versioonidele Lucid (10.04)- Natty (11.04), võimalik, et uuematele versioonide puhul tuleb sisse viia muutusi. Enne installatsiooniga alustamist tuleks veenduda, et kasutatava arvuti protsessor võimaldab virtualiseerimist, selleks on sobilik käsk:
<pre>egrep -c '(vmx|svm)' /proc/cpuinfo</pre>
0- protsessor ei toeta virtualiseerimist
 
1- protsessor toetab, võimalik et tuleb ka BIOS virtualiseerimine lubada
 
Võimalusel tuleks kasutada host masina peal 64bit operatsiooni süsteemi, 64bit versioon võimaldab guest masinatel kasutada rohkem kui 2GB RAMi ja jooksutab enda peal nii 32bit kui 64bit guest masinaid.
==Installatsioon==
Installatsiooni tuleks alustada vajalike pakettide instaleerimisega:
*libvirt-bin: tagab libvirtd, mis lubab administreerida qemu ja kvm-i kasutades libvirt-i
*qemu-kvm
*ubuntu-vm-builder: käsurea tööriist ehitamaks virtuaalmasinaid.
*bridge-utils: vaja kui kasutada võrgu seadetes bridge lahendust.
<pre>sudo apt-get install qemu-kvm libvirt-bin ubuntu-vm-builder bridge-utils
</pre>
Manageerimaks virtuaalmasinatega on vaja kuuluda gruppi, kus selleks on antud õigused(libvirtd või kvm grupp). Peale libvirtd-bin instaleerumist, lisatakse seda instaleerinud kasutajanimi automaatselt libvirt gruppi ja vajadus kvm gruppi kuuluda puudub. Vajalik on välja ja sisselogimine, et kasutaja muutuks grupis aktiivseks.
 
Installatsiooni õnnestumist saab kontrollida käsuga:
<pre>virsh -c qemu:///system list</pre>
Kui selle käsu peale tulevad error teated, tuleks enne järgmiste sammude juurde asumist need kõrvaldada.Kontrolli näiteks, kas faili ''/var/run/libvirt/libvirt-sock'' on olemas kirjutusõigused.

==Külalisoperatsiooni süsteemi loomine==
===Uue operatsiooni süsteemi loomine===
Külalismasinate loomiseks on KVMis peamiselt kolm vahendit:
*virt-manager: Graafilise liidesega vahend
*ubuntu-vm-builder: lihtsaim vahend, põhimõteliselt kahe käsuga on võimalik luua Ubuntu Hardy virtuaalne masin
*virt-install: Python skript Red Hat-lt
Külalisoperatsiooni süsteemi loomiseks kasutame selles näites virt-install vahendeid. Virt-install ei loo automaatselt virtuaalmasinat, vaid laseb masinal üles bootida iso faililt ja tänu sellele võimaldab installida erinevate OS-süsteemidega masinaid.
installeeri virt
<pre>sudo apt-get install virtinst</pre>
Siis tuleb kopeerida iso fail aktiivsesse kataloogi ja käivitada virt-install:
<pre>
sudo virt-install --connect qemu:///system -n xpsp3 -r 512 -f windows.qcow2 -s 12 -c windowsxp.iso --vnc --noautoconsole --os-type windows
--os-variant winxp</pre>
Peale eelmise käsu käivitamist bootib süsteem üles virtuaalselt masinalt.Ühendumaks virtuaalmasinaga sisesta alljärgnev käsk(võimalik, et tuleb eelenvalt installeerida virt-viewer).
<pre>virt-viewer -c qemu:///system xpsp3</pre>
Peale seda saab alustada installiga.
 
Probleemid, mis võivad esineda Windowsi guesti instaleerimisel:
 
1.Peale esimest rebooti ei leia windows installer ketast, selle vältimiseks tuleb lisada ''/etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml'' faili rida:
<pre>
<devices>
[...]
<disk type='file' device='cdrom'>
<source file='//home/kasutaja/windowsxp.iso'/>
<target dev='hdc' bus='ide'/>
<readonly/>
</disk>
</devices>
</pre>
peale muutmist lisada käsk:
<pre>sudo virsh define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml</pre>
ja restartida virtuaalne masin.
 
===virtuaal masina kolimine(kloonimine)===
Kolimaks virtuaal masinat ühelt kettalt teisele, tuleb anda järgmine käsk, srchost vana masin ja newhost uus masin:
<pre>virt-clone --connect=qemu:///system -o srchost -n newhost -f /path/to/newhost.qcow2</pre>

==Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine==

=Kokkuvõte=
=Viited=

KVM

2011-05-22T18:52:46Z

Ateearu: /* Külalisoperatsiooni süsteemi loomine */

:Alvar Teearu AK31 valmib järgmise nädala jooksul
:Arvustab Margus Nairis AK31

=Virtualiseerimine ja KVM=
==Virtualiseerimine==
Virtualiseerimine on märksõna, mida kuuleb viimasel aja järjest rohkem, mis iganes tänapäevase serverpargi uuendamisel ei saada mööda kaalutlemata võimalust virtualiseerida. Virtualiseerine annab meile võimaluse kasutada samaaegselt töötavaid operatsiooni süsteeme, mis jooksevad ühe raudvara peal, sellega saavutame riistvaralise kokkuhoiu, parema süsteemide hallatavuse ja lihtsama testkeskonna tekitamise võimaluse.
 
Virtualiseerimise loogika on, et riistavaralise kihi ja operatsioonisüsteemi kihi vahele tekitatakse kiht, mis võimaldab jagada sama riistvara erinevatele operatsioonisüsteemidele. Peamised lahendused on:
*Emuleerimine- vahekiht tõlgib virtuaalse riistvara korraldused füüsilisele. Näiteks WINE, Bochs
*OS tasemele virtualiseerimine- OS kernelis töötavad isoleeritult erinevatel user-space instantsidel. Näiteks OpenVZ
*Bare-metal virtualiseerimine- Tekitatakse õhuke vahekiht riistvara ja külalisOS-de vahele. Näiteks VMware ESX, XEN, MS Hyper V
*Hostitud virtualiseerimine- Üks host OS võimaldab enda kõrval töötada mitmel külalis OS-l, tekitab enda kõrvale vahekihi, kuhu peale siis paigutuvad virtuaalsed operatsiooni süsteemid. Näiteks SUN VirtualBox, MS Virtual PC/Server ja ka KVM.>
Virtualiseerimisega saavutame lihtsamalt olukorra, kus kasutame kogu riistavaralist võimsust.

==KVM==
KVM(Kernel-based virtual machine)on vabavaraline virtualiseerimise lahendus Linuxile x86 riistvarale ja sisaldab endas ka virutaliseerimise laiendusi Intel VT ja AMD-V. Lisaks leiab sealt ka laetavad kernel moodulid(kvm.ko), mis tagab virtualiseerimise infrastruktuuri lahendid ja moodulid erinevatele protsessori tüüpidele(kvm-intel.ko ja kvm-amd.ko).
 
Kasutades KVM saab samal füüsilsel masinal jooksutada muutmata kujul nii Linuxi kui ka Windowsi masinaid. Igale virtuaalmasinale on eraldatud virtuaalne riistvara, kõvaketas, võrgukaart, graafikakaart jne.
 
Alates Linuxi versioonist 2.6.20 on KVM lisatud ''from-the-box.
''

=KVM seadistamine Ubuntu OS-le=
Antud KVM installatsiooni juhend toimib kindlasti Ubuntu versioonidele Lucid (10.04)- Natty (11.04), võimalik, et uuematele versioonide puhul tuleb sisse viia muutusi. Enne installatsiooniga alustamist tuleks veenduda, et kasutatava arvuti protsessor võimaldab virtualiseerimist, selleks on sobilik käsk:
<pre>egrep -c '(vmx|svm)' /proc/cpuinfo</pre>
0- protsessor ei toeta virtualiseerimist
 
1- protsessor toetab, võimalik et tuleb ka BIOS virtualiseerimine lubada
 
Võimalusel tuleks kasutada host masina peal 64bit operatsiooni süsteemi, 64bit versioon võimaldab guest masinatel kasutada rohkem kui 2GB RAMi ja jooksutab enda peal nii 32bit kui 64bit guest masinaid.
==Installatsioon==
Installatsiooni tuleks alustada vajalike pakettide instaleerimisega:
*libvirt-bin: tagab libvirtd, mis lubab administreerida qemu ja kvm-i kasutades libvirt-i
*qemu-kvm
*ubuntu-vm-builder: käsurea tööriist ehitamaks virtuaalmasinaid.
*bridge-utils: vaja kui kasutada võrgu seadetes bridge lahendust.
<pre>sudo apt-get install qemu-kvm libvirt-bin ubuntu-vm-builder bridge-utils
</pre>
Manageerimaks virtuaalmasinatega on vaja kuuluda gruppi, kus selleks on antud õigused(libvirtd või kvm grupp). Peale libvirtd-bin instaleerumist, lisatakse seda instaleerinud kasutajanimi automaatselt libvirt gruppi ja vajadus kvm gruppi kuuluda puudub. Vajalik on välja ja sisselogimine, et kasutaja muutuks grupis aktiivseks.
 
Installatsiooni õnnestumist saab kontrollida käsuga:
<pre>virsh -c qemu:///system list</pre>
Kui selle käsu peale tulevad error teated, tuleks enne järgmiste sammude juurde asumist need kõrvaldada.Kontrolli näiteks, kas faili ''/var/run/libvirt/libvirt-sock'' on olemas kirjutusõigused.

==Külalisoperatsiooni süsteemi loomine==
Külalismasinate loomiseks on KVMis peamiselt kolm vahendit:
*virt-manager: Graafilise liidesega vahend
*ubuntu-vm-builder: lihtsaim vahend, põhimõteliselt kahe käsuga on võimalik luua Ubuntu Hardy virtuaalne masin
*virt-install: Python skript Red Hat-lt
Külalisoperatsiooni süsteemi loomiseks kasutame selles näites virt-install vahendeid. Virt-install ei loo automaatselt virtuaalmasinat, vaid laseb masinal üles bootida iso faililt ja tänu sellele võimaldab installida erinevate OS-süsteemidega masinaid.
installeeri virt
<pre>sudo apt-get install virtinst</pre>
Siis tuleb kopeerida iso fail aktiivsesse kataloogi ja käivitada virt-install:
<pre>
sudo virt-install --connect qemu:///system -n xpsp3 -r 512 -f windows.qcow2 -s 12 -c windowsxp.iso --vnc --noautoconsole --os-type windows
--os-variant winxp</pre>
Peale eelmise käsu käivitamist bootib süsteem üles virtuaalselt masinalt.Ühendumaks virtuaalmasinaga sisesta alljärgnev käsk(võimalik, et tuleb eelenvalt installeerida virt-viewer).
<pre>virt-viewer -c qemu:///system xpsp3</pre>
Peale seda saab alustada installiga.
 
Probleemid, mis võivad esineda Windowsi guesti instaleerimisel:
 
1.Peale esimest rebooti ei leia windows installer ketast, selle vältimiseks tuleb lisada ''/etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml'' faili rida:
<pre>
<devices>
[...]
<disk type='file' device='cdrom'>
<source file='//home/kasutaja/windowsxp.iso'/>
<target dev='hdc' bus='ide'/>
<readonly/>
</disk>
</devices>
</pre>
peale muutmist lisada käsk:
<pre>sudo virsh define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml</pre>
ja restartida virtuaalne masin.
2.

==Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine==

=Kokkuvõte=
=Viited=

KVM

2011-05-22T18:51:46Z

Ateearu: /* Külalisoperatsiooni süsteemi loomine */

:Alvar Teearu AK31 valmib järgmise nädala jooksul
:Arvustab Margus Nairis AK31

=Virtualiseerimine ja KVM=
==Virtualiseerimine==
Virtualiseerimine on märksõna, mida kuuleb viimasel aja järjest rohkem, mis iganes tänapäevase serverpargi uuendamisel ei saada mööda kaalutlemata võimalust virtualiseerida. Virtualiseerine annab meile võimaluse kasutada samaaegselt töötavaid operatsiooni süsteeme, mis jooksevad ühe raudvara peal, sellega saavutame riistvaralise kokkuhoiu, parema süsteemide hallatavuse ja lihtsama testkeskonna tekitamise võimaluse.
 
Virtualiseerimise loogika on, et riistavaralise kihi ja operatsioonisüsteemi kihi vahele tekitatakse kiht, mis võimaldab jagada sama riistvara erinevatele operatsioonisüsteemidele. Peamised lahendused on:
*Emuleerimine- vahekiht tõlgib virtuaalse riistvara korraldused füüsilisele. Näiteks WINE, Bochs
*OS tasemele virtualiseerimine- OS kernelis töötavad isoleeritult erinevatel user-space instantsidel. Näiteks OpenVZ
*Bare-metal virtualiseerimine- Tekitatakse õhuke vahekiht riistvara ja külalisOS-de vahele. Näiteks VMware ESX, XEN, MS Hyper V
*Hostitud virtualiseerimine- Üks host OS võimaldab enda kõrval töötada mitmel külalis OS-l, tekitab enda kõrvale vahekihi, kuhu peale siis paigutuvad virtuaalsed operatsiooni süsteemid. Näiteks SUN VirtualBox, MS Virtual PC/Server ja ka KVM.>
Virtualiseerimisega saavutame lihtsamalt olukorra, kus kasutame kogu riistavaralist võimsust.

==KVM==
KVM(Kernel-based virtual machine)on vabavaraline virtualiseerimise lahendus Linuxile x86 riistvarale ja sisaldab endas ka virutaliseerimise laiendusi Intel VT ja AMD-V. Lisaks leiab sealt ka laetavad kernel moodulid(kvm.ko), mis tagab virtualiseerimise infrastruktuuri lahendid ja moodulid erinevatele protsessori tüüpidele(kvm-intel.ko ja kvm-amd.ko).
 
Kasutades KVM saab samal füüsilsel masinal jooksutada muutmata kujul nii Linuxi kui ka Windowsi masinaid. Igale virtuaalmasinale on eraldatud virtuaalne riistvara, kõvaketas, võrgukaart, graafikakaart jne.
 
Alates Linuxi versioonist 2.6.20 on KVM lisatud ''from-the-box.
''

=KVM seadistamine Ubuntu OS-le=
Antud KVM installatsiooni juhend toimib kindlasti Ubuntu versioonidele Lucid (10.04)- Natty (11.04), võimalik, et uuematele versioonide puhul tuleb sisse viia muutusi. Enne installatsiooniga alustamist tuleks veenduda, et kasutatava arvuti protsessor võimaldab virtualiseerimist, selleks on sobilik käsk:
<pre>egrep -c '(vmx|svm)' /proc/cpuinfo</pre>
0- protsessor ei toeta virtualiseerimist
 
1- protsessor toetab, võimalik et tuleb ka BIOS virtualiseerimine lubada
 
Võimalusel tuleks kasutada host masina peal 64bit operatsiooni süsteemi, 64bit versioon võimaldab guest masinatel kasutada rohkem kui 2GB RAMi ja jooksutab enda peal nii 32bit kui 64bit guest masinaid.
==Installatsioon==
Installatsiooni tuleks alustada vajalike pakettide instaleerimisega:
*libvirt-bin: tagab libvirtd, mis lubab administreerida qemu ja kvm-i kasutades libvirt-i
*qemu-kvm
*ubuntu-vm-builder: käsurea tööriist ehitamaks virtuaalmasinaid.
*bridge-utils: vaja kui kasutada võrgu seadetes bridge lahendust.
<pre>sudo apt-get install qemu-kvm libvirt-bin ubuntu-vm-builder bridge-utils
</pre>
Manageerimaks virtuaalmasinatega on vaja kuuluda gruppi, kus selleks on antud õigused(libvirtd või kvm grupp). Peale libvirtd-bin instaleerumist, lisatakse seda instaleerinud kasutajanimi automaatselt libvirt gruppi ja vajadus kvm gruppi kuuluda puudub. Vajalik on välja ja sisselogimine, et kasutaja muutuks grupis aktiivseks.
 
Installatsiooni õnnestumist saab kontrollida käsuga:
<pre>virsh -c qemu:///system list</pre>
Kui selle käsu peale tulevad error teated, tuleks enne järgmiste sammude juurde asumist need kõrvaldada.Kontrolli näiteks, kas faili ''/var/run/libvirt/libvirt-sock'' on olemas kirjutusõigused.

==Külalisoperatsiooni süsteemi loomine==
Külalismasinate loomiseks on KVMis peamiselt kolm vahendit:
*virt-manager: Graafilise liidesega vahend
*ubuntu-vm-builder: lihtsaim vahend, põhimõteliselt kahe käsuga on võimalik luua Ubuntu Hardy virtuaalne masin
*virt-install: Python skript Red Hat-lt
Külalisoperatsiooni süsteemi loomiseks kasutame selles näites virt-install vahendeid. Virt-install ei loo automaatselt virtuaalmasinat, vaid laseb masinal üles bootida iso faililt ja tänu sellele võimaldab installida erinevate OS-süsteemidega masinaid.
installeeri virt
<pre>sudo apt-get install virtinst</pre>
Siis tuleb kopeerida iso fail aktiivsesse kataloogi ja käivitada virt-install:
<pre>
sudo virt-install --connect qemu:///system -n xpsp3 -r 512 -f windows.qcow2 -s 12 -c windowsxp.iso --vnc --noautoconsole --os-type windows
--os-variant winxp</pre>
Peale eelmise käsu käivitamist bootib süsteem üles virtuaalselt masinalt.Ühendumaks virtuaalmasinaga sisesta alljärgnev käsk(võimalik, et tuleb eelenvalt installeerida virt-viewer).
<pre>virt-viewer -c qemu:///system xpsp3</pre>
Peale seda saab alustada installiga.
 
Probleemid, mis võivad esineda Windowsi guesti instaleerimisel:
1.Peale esimest rebooti ei leia windows installer ketast, selle vältimiseks tuleb lisada ''/etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml'' faili rida:
<pre>
<devices>
[...]
<disk type='file' device='cdrom'>
<source file='//home/kasutaja/windowsxp.iso'/>
<target dev='hdc' bus='ide'/>
<readonly/>
</disk>
</devices>
</pre>
<pre>sudo virsh define /etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml</pre>
ja restartida virtuaalne masin.
2.

==Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine==

=Kokkuvõte=
=Viited=

KVM

2011-05-22T18:49:33Z

Ateearu: /* Külalisoperatsiooni süsteemi loomine */

:Alvar Teearu AK31 valmib järgmise nädala jooksul
:Arvustab Margus Nairis AK31

=Virtualiseerimine ja KVM=
==Virtualiseerimine==
Virtualiseerimine on märksõna, mida kuuleb viimasel aja järjest rohkem, mis iganes tänapäevase serverpargi uuendamisel ei saada mööda kaalutlemata võimalust virtualiseerida. Virtualiseerine annab meile võimaluse kasutada samaaegselt töötavaid operatsiooni süsteeme, mis jooksevad ühe raudvara peal, sellega saavutame riistvaralise kokkuhoiu, parema süsteemide hallatavuse ja lihtsama testkeskonna tekitamise võimaluse.
 
Virtualiseerimise loogika on, et riistavaralise kihi ja operatsioonisüsteemi kihi vahele tekitatakse kiht, mis võimaldab jagada sama riistvara erinevatele operatsioonisüsteemidele. Peamised lahendused on:
*Emuleerimine- vahekiht tõlgib virtuaalse riistvara korraldused füüsilisele. Näiteks WINE, Bochs
*OS tasemele virtualiseerimine- OS kernelis töötavad isoleeritult erinevatel user-space instantsidel. Näiteks OpenVZ
*Bare-metal virtualiseerimine- Tekitatakse õhuke vahekiht riistvara ja külalisOS-de vahele. Näiteks VMware ESX, XEN, MS Hyper V
*Hostitud virtualiseerimine- Üks host OS võimaldab enda kõrval töötada mitmel külalis OS-l, tekitab enda kõrvale vahekihi, kuhu peale siis paigutuvad virtuaalsed operatsiooni süsteemid. Näiteks SUN VirtualBox, MS Virtual PC/Server ja ka KVM.>
Virtualiseerimisega saavutame lihtsamalt olukorra, kus kasutame kogu riistavaralist võimsust.

==KVM==
KVM(Kernel-based virtual machine)on vabavaraline virtualiseerimise lahendus Linuxile x86 riistvarale ja sisaldab endas ka virutaliseerimise laiendusi Intel VT ja AMD-V. Lisaks leiab sealt ka laetavad kernel moodulid(kvm.ko), mis tagab virtualiseerimise infrastruktuuri lahendid ja moodulid erinevatele protsessori tüüpidele(kvm-intel.ko ja kvm-amd.ko).
 
Kasutades KVM saab samal füüsilsel masinal jooksutada muutmata kujul nii Linuxi kui ka Windowsi masinaid. Igale virtuaalmasinale on eraldatud virtuaalne riistvara, kõvaketas, võrgukaart, graafikakaart jne.
 
Alates Linuxi versioonist 2.6.20 on KVM lisatud ''from-the-box.
''

=KVM seadistamine Ubuntu OS-le=
Antud KVM installatsiooni juhend toimib kindlasti Ubuntu versioonidele Lucid (10.04)- Natty (11.04), võimalik, et uuematele versioonide puhul tuleb sisse viia muutusi. Enne installatsiooniga alustamist tuleks veenduda, et kasutatava arvuti protsessor võimaldab virtualiseerimist, selleks on sobilik käsk:
<pre>egrep -c '(vmx|svm)' /proc/cpuinfo</pre>
0- protsessor ei toeta virtualiseerimist
 
1- protsessor toetab, võimalik et tuleb ka BIOS virtualiseerimine lubada
 
Võimalusel tuleks kasutada host masina peal 64bit operatsiooni süsteemi, 64bit versioon võimaldab guest masinatel kasutada rohkem kui 2GB RAMi ja jooksutab enda peal nii 32bit kui 64bit guest masinaid.
==Installatsioon==
Installatsiooni tuleks alustada vajalike pakettide instaleerimisega:
*libvirt-bin: tagab libvirtd, mis lubab administreerida qemu ja kvm-i kasutades libvirt-i
*qemu-kvm
*ubuntu-vm-builder: käsurea tööriist ehitamaks virtuaalmasinaid.
*bridge-utils: vaja kui kasutada võrgu seadetes bridge lahendust.
<pre>sudo apt-get install qemu-kvm libvirt-bin ubuntu-vm-builder bridge-utils
</pre>
Manageerimaks virtuaalmasinatega on vaja kuuluda gruppi, kus selleks on antud õigused(libvirtd või kvm grupp). Peale libvirtd-bin instaleerumist, lisatakse seda instaleerinud kasutajanimi automaatselt libvirt gruppi ja vajadus kvm gruppi kuuluda puudub. Vajalik on välja ja sisselogimine, et kasutaja muutuks grupis aktiivseks.
 
Installatsiooni õnnestumist saab kontrollida käsuga:
<pre>virsh -c qemu:///system list</pre>
Kui selle käsu peale tulevad error teated, tuleks enne järgmiste sammude juurde asumist need kõrvaldada.Kontrolli näiteks, kas faili ''/var/run/libvirt/libvirt-sock'' on olemas kirjutusõigused.

==Külalisoperatsiooni süsteemi loomine==
Külalismasinate loomiseks on KVMis peamiselt kolm vahendit:
*virt-manager: Graafilise liidesega vahend
*ubuntu-vm-builder: lihtsaim vahend, põhimõteliselt kahe käsuga on võimalik luua Ubuntu Hardy virtuaalne masin
*virt-install: Python skript Red Hat-lt
Külalisoperatsiooni süsteemi loomiseks kasutame selles näites virt-install vahendeid. Virt-install ei loo automaatselt virtuaalmasinat, vaid laseb masinal üles bootida iso faililt ja tänu sellele võimaldab installida erinevate OS-süsteemidega masinaid.
installeeri virt
<pre>sudo apt-get install virtinst</pre>
Siis tuleb kopeerida iso fail aktiivsesse kataloogi ja käivitada virt-install:
<pre>
sudo virt-install --connect qemu:///system -n xpsp3 -r 512 -f windows.qcow2 -s 12 -c windowsxp.iso --vnc --noautoconsole --os-type windows
--os-variant winxp</pre>
Peale eelmise käsu käivitamist bootib süsteem üles virtuaalselt masinalt.Ühendumaks virtuaalmasinaga sisesta alljärgnev käsk(võimalik, et tuleb eelenvalt installeerida virt-viewer).
<pre>virt-viewer -c qemu:///system xpsp3</pre>
Peale seda saab alustada installiga.
 
Probleemid, mis võivad esineda Windowsi guesti instaleerimisel:
*Peale esimest rebooti ei leia windows installer ketast, selle vältimiseks tuleb lisada ''/etc/libvirt/qemu/xpsp3.xml'' faili rida:
<pre>
<devices>
[...]
<disk type='file' device='cdrom'>
<source file='//home/kasutaja/windowsxp.iso'/>
<target dev='hdc' bus='ide'/>
<readonly/>
</disk>
</devices>
</pre>

==Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine==

=Kokkuvõte=
=Viited=

KVM

2011-05-22T18:26:59Z

Ateearu: /* Külalisoperatsiooni süsteemi loomine */

KVM

2011-05-22T18:23:17Z

Ateearu: /* Külalisoperatsiooni süsteemi loomine */

KVM

2011-05-22T18:18:36Z

Ateearu: /* Külalisoperatsiooni süsteemi loomine */

KVM

2011-05-22T18:16:31Z

Ateearu: /* Külalisoperatsiooni süsteemi loomine */

KVM

2011-05-22T18:04:36Z

Ateearu: /* Külalisoperatsiooni süsteemi loomine */

:Alvar Teearu AK31 valmib järgmise nädala jooksul
:Arvustab Margus Nairis AK31

=Virtualiseerimine ja KVM=
==Virtualiseerimine==
Virtualiseerimine on märksõna, mida kuuleb viimasel aja järjest rohkem, mis iganes tänapäevase serverpargi uuendamisel ei saada mööda kaalutlemata võimalust virtualiseerida. Virtualiseerine annab meile võimaluse kasutada samaaegselt töötavaid operatsiooni süsteeme, mis jooksevad ühe raudvara peal, sellega saavutame riistvaralise kokkuhoiu, parema süsteemide hallatavuse ja lihtsama testkeskonna tekitamise võimaluse.
 
Virtualiseerimise loogika on, et riistavaralise kihi ja operatsioonisüsteemi kihi vahele tekitatakse kiht, mis võimaldab jagada sama riistvara erinevatele operatsioonisüsteemidele. Peamised lahendused on:
*Emuleerimine- vahekiht tõlgib virtuaalse riistvara korraldused füüsilisele. Näiteks WINE, Bochs
*OS tasemele virtualiseerimine- OS kernelis töötavad isoleeritult erinevatel user-space instantsidel. Näiteks OpenVZ
*Bare-metal virtualiseerimine- Tekitatakse õhuke vahekiht riistvara ja külalisOS-de vahele. Näiteks VMware ESX, XEN, MS Hyper V
*Hostitud virtualiseerimine- Üks host OS võimaldab enda kõrval töötada mitmel külalis OS-l, tekitab enda kõrvale vahekihi, kuhu peale siis paigutuvad virtuaalsed operatsiooni süsteemid. Näiteks SUN VirtualBox, MS Virtual PC/Server ja ka KVM.>
Virtualiseerimisega saavutame lihtsamalt olukorra, kus kasutame kogu riistavaralist võimsust.

==KVM==
KVM(Kernel-based virtual machine)on vabavaraline virtualiseerimise lahendus Linuxile x86 riistvarale ja sisaldab endas ka virutaliseerimise laiendusi Intel VT ja AMD-V. Lisaks leiab sealt ka laetavad kernel moodulid(kvm.ko), mis tagab virtualiseerimise infrastruktuuri lahendid ja moodulid erinevatele protsessori tüüpidele(kvm-intel.ko ja kvm-amd.ko).
 
Kasutades KVM saab samal füüsilsel masinal jooksutada muutmata kujul nii Linuxi kui ka Windowsi masinaid. Igale virtuaalmasinale on eraldatud virtuaalne riistvara, kõvaketas, võrgukaart, graafikakaart jne.
 
Alates Linuxi versioonist 2.6.20 on KVM lisatud ''from-the-box.
''

=KVM seadistamine Ubuntu OS-le=
Antud KVM installatsiooni juhend toimib kindlasti Ubuntu versioonidele Lucid (10.04)- Natty (11.04), võimalik, et uuematele versioonide puhul tuleb sisse viia muutusi. Enne installatsiooniga alustamist tuleks veenduda, et kasutatava arvuti protsessor võimaldab virtualiseerimist, selleks on sobilik käsk:
<pre>egrep -c '(vmx|svm)' /proc/cpuinfo</pre>
0- protsessor ei toeta virtualiseerimist
 
1- protsessor toetab, võimalik et tuleb ka BIOS virtualiseerimine lubada
 
Võimalusel tuleks kasutada host masina peal 64bit operatsiooni süsteemi, 64bit versioon võimaldab guest masinatel kasutada rohkem kui 2GB RAMi ja jooksutab enda peal nii 32bit kui 64bit guest masinaid.
==Installatsioon==
Installatsiooni tuleks alustada vajalike pakettide instaleerimisega:
*libvirt-bin: tagab libvirtd, mis lubab administreerida qemu ja kvm-i kasutades libvirt-i
*qemu-kvm
*ubuntu-vm-builder: käsurea tööriist ehitamaks virtuaalmasinaid.
*bridge-utils: vaja kui kasutada võrgu seadetes bridge lahendust.
<pre>sudo apt-get install qemu-kvm libvirt-bin ubuntu-vm-builder bridge-utils
</pre>
Manageerimaks virtuaalmasinatega on vaja kuuluda gruppi, kus selleks on antud õigused(libvirtd või kvm grupp). Peale libvirtd-bin instaleerumist, lisatakse seda instaleerinud kasutajanimi automaatselt libvirt gruppi ja vajadus kvm gruppi kuuluda puudub. Vajalik on välja ja sisselogimine, et kasutaja muutuks grupis aktiivseks.
 
Installatsiooni õnnestumist saab kontrollida käsuga:
<pre>virsh -c qemu:///system list</pre>
Kui selle käsu peale tulevad error teated, tuleks enne järgmiste sammude juurde asumist need kõrvaldada.Kontrolli näiteks, kas faili ''/var/run/libvirt/libvirt-sock'' on olemas kirjutusõigused.

==Külalisoperatsiooni süsteemi loomine==
Külalismasinate loomiseks on KVMis peamiselt kolm vahendit:
*virt-manager: Graafilise liidesega vahend
*ubuntu-vm-builder: lihtsaim vahend, põhimõteliselt kahe käsuga on võimalik luua Ubuntu Hardy virtuaalne masin
*virt-install: Python skript Red Hat-lt
Külalisoperatsiooni süsteemi loomiseks kasutame selles näites virt-install vahendeid. Virt-install ei loo automaatselt virtuaalmasinat, vaid laseb masinal üles bootida iso faililt ja tänu sellele võimaldab installida erinevate OS-süsteemidega masinaid.
installeeri virt
<pre>sudo apt-get install python-virtinst</pre>
Then, you need to run virt-install. On Ubuntu Hardy, with KVM-62, the install of windows XP doesn't work when accelerated (ie, using --accelerate), so run the install without that argument, and replace qemu by kvm in the XML defintiion file (in /etc/libvirt/qemu) after the first reboot.
<pre>sudo virt-install --connect qemu:///system -n xpsp2 -r 512 -f windows.qcow2 -s 12 -c windowsxpsp2.iso --vnc --noautoconsole --os-type windows --os-variant winxp</pre>
This will boot a new VM from the ISO. Connect to the new VM using virt-viewer
<pre>virt-viewer -c qemu:///system xpsp2</pre>

==Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine==

=Kokkuvõte=
=Viited=

KVM

2011-05-22T17:18:22Z

Ateearu: /* Külalisoperatsiooni süsteemi loomine */

KVM

2011-05-22T16:09:37Z

Ateearu: /* Installatsioon */

KVM

2011-05-22T16:08:08Z

Ateearu: /* Installatsioon */

KVM

2011-05-22T15:49:11Z

Ateearu: /* Installatsioon */

KVM

2011-05-22T15:39:58Z

Ateearu: /* KVM seadistamine Ubuntu OS-le */

KVM

2011-05-22T15:31:47Z

Ateearu: /* KVM seadistamine Ubuntu OS-le */

KVM

2011-05-22T15:31:11Z

Ateearu:

KVM

2011-05-22T14:58:21Z

Ateearu: /* KVM */

KVM

2011-05-22T14:56:11Z

Ateearu: /* Virtualiseerimine */

KVM

2011-05-22T14:55:42Z

Ateearu: /* Virtualiseerimine ja KVM */

KVM

2011-05-22T14:29:20Z

Ateearu:

KVM

2011-05-22T14:28:06Z

Ateearu: /* Virtualiseerimine ja KVM */

:Alvar Teearu AK31 valmib järgmise nädala jooksul
:Arvustab Margus Nairis AK31

=Virtualiseerimine ja KVM=
Virtualiseerimine on märksõna, mida kuuleb viimasel aja järjest rohkem, mis iganes tänapäevase serverpargi uuendamisel ei saada mööda kaalutlemata võimalust virtualiseerida. Virtualiseerine annab meile võimaluse kasutada samaaegselt töötavaid operatsiooni süsteeme, mis jooksevad ühe raudvara peal, sellega saavutame riistvaralise kokkuhoiu, parema süsteemide hallatavuse ja lihtsama testkeskonna tekitamise võimaluse.
 
Virtualiseerimise loogika on, et riistavaralise kihi ja operatsioonisüsteemi kihi vahele tekitatakse kiht, mis võimaldab jagada sama riistvara erinevatele operatsioonisüsteemidele. Peamised lahendused on:
*Emuleerimine- vahekiht tõlgib virtuaalse riistvara korraldused füüsilisele. Näiteks WINE, Bochs
*OS tasemele virtualiseerimine- OS kernelis töötavad isoleeritult erinevatel user-space instantsidel. Näiteks OpenVZ
*Bare-metal virtualiseerimine- Tekitatakse õhuke vahekiht riistvara ja külalisOS-de vahele. Näiteks VMware ESX, XEN, MS Hyper V
*Hostitud virtualiseerimine- Üks host OS võimaldab enda kõrval töötada mitmel külalis OS-l, tekitab enda kõrvale vahekihi, kuhu peale siis paigutuvad virtuaalsed operatsiooni süsteemid. Näiteks SUN VirtualBox, MS Virtual PC/Server ja ka KVM.
 

=KVM seadistamine Ubuntu OS-le=
==Installatsioon==
==Külalisoperatsiooni süsteemi loomine==
==Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine==
=Kokkuvõte=
=Viited=

KVM

2011-05-22T13:18:01Z

Ateearu:

:Alvar Teearu AK31 valmib järgmise nädala jooksul
:Arvustab Margus Nairis AK31

=Virtualiseerimine ja KVM=
=KVM seadistamine Ubuntu OS-le=
==Installatsioon==
==Külalisoperatsiooni süsteemi loomine==
==Külalisoperatsiooni süsteemi manageerimine==
=Kokkuvõte=
=Viited=

Talk:Wireshark

2011-05-21T17:51:55Z

Ateearu:

Vaatasin üle referaadi Wiresharkist, tegu on siis ülevaatliku kirjatükiga antud programmi funktsioonidest. Tegu tõesti programmiga, mis võimaldab päris põhjalikku veebi liikluse jälgimist, võimaldades võrgus liikuvate pakettide analüüsi.
 
 
Plusspoole peale paneksin, et autor on süsteemselt ja kenasti väljatoonud programmi erifunktsioonide ja komponentide nimekirja. Eriti meeldis näide, milles autor kuvas Wiresharkiga liiklusest loetud paketis avalikult nähtava parooli. Ilmselgelt võiks see lugeja mõtlema panna, kas on ikka hea mõte, kasutada HTTP protokolli oma paroolide edastamiseks. Peale nähtut ehk tavakasutaja ei edasta enam http kanalit pidi paroole, mis korduvad kasutaja muudel kontodel ja IT- tudeng võiks tedada, et sellisete kasutajate tuvastamist nõudvate saitide jaoks on olemas HTTPS.
 
 
Miinuspoolele paneks selle, et funktsioonide ja komponentide omadusi pole täpsemalt kui ühe lühikese lausega iseloomustatud. Iseenesest oleks referaadist rohkem kasu, kui need oleks lahti seletatud ja lisatud ka näide koos põhjendusega, mis juhtudel antud funktsiooni kasuada saaksime. Huvitav oleks olnud ka lugeda, üldisemat infot, mida Wireshark rakendusega pakettidest välja saame lugeda, näiteks kasutaja arvuti nime, brauseri jne.
 
 
Kokkuvõttvalt saab öelda, et tegu on dokumentatsiooni meenutava referadiga, mida on võimalik kasutada lisa allikana. Näiteks kui pole veel teinud valikut, mis programmi paketti analüüsiks valida(näeb mida Wireshark toetab) või nägemaks, mida juba installitud programm kasutamiseks võimaldab. Kümnepalli süsteemis annaks seitse punkti, ehk 7/10.

Talk:Wireshark

2011-04-17T20:03:50Z

Ateearu:

Talk:Wireshark

2011-04-17T19:59:35Z

Ateearu:

Vaatasin üle referaadi Wiresharkist, tegu on siis ülevaatliku kirjatükiga antud programmi funktsioonidest. Tegu tõesti programmiga, mis võimaldab päris põhjalikku veebi liikluse jälgimist, võimaldades võrgus liikuvate pakettide analüüsi.
 
 
Plusspoole peale paneksin, et autor on süsteemselt ja kenasti väljatoonud programmi erifunktsioonide ja komponentide nimekirja. Eriti meeldis näide, milles autor kuvas Wiresharkiga liiklusest loetud paketis avalikult nähtava parooli. Ilmselgelt võiks see lugeja mõtlema panna, kas on ikka hea mõte, kasutada HTTP protokolli oma paroolide edastamiseks. Peale nähtut ehk tavakasutaja ei edasta enam http kanalit pidi paroole, mis korduvad kasutaja muudel kontodel ja IT- tudeng võiks tedada, et sellisete kasutajate tuvastamist nõudvate saitide jaoks on olemas HTTPS.
 
 
Miinuspoolele paneks selle, et funktsioonide ja komponentide omadusi pole täpsemalt kui ühe lühikese lasega iseloomustatud. Iseenesest oleks referaadist rohkem kasu, kui need oleks lahti seletatud ja lisatud ka näide, mis juhtudel antud funktsiooni kasuada saaksime. Huvitav oleks olnud ka lugeda, üldisemat infot, mida Wireshark rakendusega pakettidest välja saame lugeda, näiteks kasutaja arvuti nime, brauseri jne.
 
 
Kokkuvõttvalt saab öelda, et tegu on dokumentatsiooni meenutava referadiga, mida on võimalik kasutada lisa allikana. Näiteks kui pole veel teinud valikut, mis programmi paketti analüüsiks valida(näeb mida Wireshark toetab) või nägemaks, mida juba installitud programm kasutamiseks võimaldab.

KVM

2011-04-17T19:58:05Z

Ateearu:

:Alvar Teearu AK31 valmib järgmise nädala jooksul
:Arvustab Margus Nairis AK31

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad

2011-04-17T19:57:27Z

Ateearu: /* Alvar Teearu AK31 */

=Kaugõpe=
==Rene Albin AK31==
==Lembit Elmik AK21==
==Aleksei Issaikin AK21==
[[Ubuntu Serveri Install]]

==Andre Jõgi AK21==
==Pavel Kodotšigov AK22==

[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.

==Ivo Kruusamäe AK21==

[[Gzip]] - pisut veel nokitsen

==Siim Kullerkupp AK21==
==Andres Kõrvemaa AK21==

[[Dig]] - täiendan veel

==Lauri Liibert AK21==
==Märt Lindre AK21==

[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)

==Rasmus Linnamäe AK22==
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST)
==Priit Lume AK31==

[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)

==Tiit Maripuu AK22==
==Marko Megerild AK21==
==Artur Mölter AK22==
[[Iozone]]

==Margus Nairis AK31==

[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.

==Karel Niine AK22==
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment) - Valmis ülevaatamiseks.

==Ulvar Petmanson AK22==
==Märten Rodes AK22==
[[htop]] Valmis ülevaatamiseks

==Tanel Štaub AK22==
==Alvar Teearu AK31==
KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]

==Aleksei Timošenko AK21==
=Päevaõpe=

==Rasmus Aav A21==
==Pavel Abin 12==
==Allar Adoberg A22==
==Arvi Alamaa A21==
==Ivar Ambos A22==
==Sergei Gorjunov A21==
==Rene Haavre A32==
==Kristjan Kalder A22==
==Kadri Kalme A22==
==Alfi Kannus A21==
==Nikolai Klõga G11==
==Reio Kokla A31==
==Vladimir Kolesnik A22==
==Ivar Krustok A22==
==Katrin Kukk A22==
==Rain Kõrgmaa A22==
==Siim Kängsepp A22==
==Urmo Laaneots A21==
==Karel Laid A31==
==Henrik Leinola A22==
==Kaspar Leivo A41==
==Juhan Liiva A21==
==Kaido Loonurm A41==
==Urmas Luuk A22==
==Andres Mill A22==
==Janar Märjama A22==
==Kairo Ostapenko A31==
==Kristjan Pajumaa A22==
==Ilja Peters 12==
==Veiko Pilt A31==
==Jagnar Pindmaa A31==
==Priit Pobbul A22==
==Arina Püvi A21==
==Karet Rikko A21==
==Toomas Rohumets A21==
==Taavi Salumets A21==
==Risto Siitan A22==
==Oliver Soom A22==
==Kaspar Steinberg A32==
==Andres Sumin A22==
==Meelis Suursalu A22==
==Meelis Tamm A21==
==Ott Telga A31==
==Tavo Toomemägi A41==
==Taavi Toppi A21==
==Tarmo Trumm A21==
==Timo Trummer A32==
==Olle Tuur A22==
==Arto Vaas A32==
==Andres Vaher A22==
==Jaan Vahtre A21==
==Kristjan Vaik A21==
==Sten Vaisma A22==
==Kristjan Vask A21==
==Vadim Vinogradin A21==
==Heigo Võsujalg A21==
==Kristjan Väljako A21==

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad

2011-04-17T19:56:42Z

Ateearu: /* Alvar Teearu AK31 */

=Kaugõpe=
==Rene Albin AK31==
==Lembit Elmik AK21==
==Aleksei Issaikin AK21==
[[Ubuntu Serveri Install]]

==Andre Jõgi AK21==
==Pavel Kodotšigov AK22==

[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.

==Ivo Kruusamäe AK21==

[[Gzip]] - pisut veel nokitsen

==Siim Kullerkupp AK21==
==Andres Kõrvemaa AK21==

[[Dig]] - täiendan veel

==Lauri Liibert AK21==
==Märt Lindre AK21==

[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)

==Rasmus Linnamäe AK22==
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST)
==Priit Lume AK31==

[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)

==Tiit Maripuu AK22==
==Marko Megerild AK21==
==Artur Mölter AK22==
[[Iozone]]

==Margus Nairis AK31==

[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.

==Karel Niine AK22==
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment) - Valmis ülevaatamiseks.

==Ulvar Petmanson AK22==
==Märten Rodes AK22==
[[htop]] Valmis ülevaatamiseks

==Tanel Štaub AK22==
==Alvar Teearu AK31==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]

==Aleksei Timošenko AK21==
=Päevaõpe=

==Rasmus Aav A21==
==Pavel Abin 12==
==Allar Adoberg A22==
==Arvi Alamaa A21==
==Ivar Ambos A22==
==Sergei Gorjunov A21==
==Rene Haavre A32==
==Kristjan Kalder A22==
==Kadri Kalme A22==
==Alfi Kannus A21==
==Nikolai Klõga G11==
==Reio Kokla A31==
==Vladimir Kolesnik A22==
==Ivar Krustok A22==
==Katrin Kukk A22==
==Rain Kõrgmaa A22==
==Siim Kängsepp A22==
==Urmo Laaneots A21==
==Karel Laid A31==
==Henrik Leinola A22==
==Kaspar Leivo A41==
==Juhan Liiva A21==
==Kaido Loonurm A41==
==Urmas Luuk A22==
==Andres Mill A22==
==Janar Märjama A22==
==Kairo Ostapenko A31==
==Kristjan Pajumaa A22==
==Ilja Peters 12==
==Veiko Pilt A31==
==Jagnar Pindmaa A31==
==Priit Pobbul A22==
==Arina Püvi A21==
==Karet Rikko A21==
==Toomas Rohumets A21==
==Taavi Salumets A21==
==Risto Siitan A22==
==Oliver Soom A22==
==Kaspar Steinberg A32==
==Andres Sumin A22==
==Meelis Suursalu A22==
==Meelis Tamm A21==
==Ott Telga A31==
==Tavo Toomemägi A41==
==Taavi Toppi A21==
==Tarmo Trumm A21==
==Timo Trummer A32==
==Olle Tuur A22==
==Arto Vaas A32==
==Andres Vaher A22==
==Jaan Vahtre A21==
==Kristjan Vaik A21==
==Sten Vaisma A22==
==Kristjan Vask A21==
==Vadim Vinogradin A21==
==Heigo Võsujalg A21==
==Kristjan Väljako A21==

Talk:Wireshark

2011-04-17T19:54:30Z

Ateearu: Created page with 'Vaatasin üle referaadi Wiresharkist, tegu on siis ülevaatliku kirjatükiga antud programmi funktsioonidest. Tegu tõesti programmiga, mis võimaldab päris põhjalikku veebi li…'

Vaatasin üle referaadi Wiresharkist, tegu on siis ülevaatliku kirjatükiga antud programmi funktsioonidest. Tegu tõesti programmiga, mis võimaldab päris põhjalikku veebi liikluse jälgimist, võimaldades võrgus liikuvate pakettide analüüsi.
 
 
Plusspoole peale paneksin, et autor on süsteemselt ja kenasti väljatoonud programmi erifunktsioonide ja komponentide nimekirja. Eriti meeldis näide, milles autor kuvas Wiresharkiga liiklusest loetud paketis avalikult nähtava parooli. Ilmselgelt võiks see lugeja mõtlema panna, kas on ikka hea mõte, kasutada HTTP protokolli oma paroolide edastamiseks. Peale nähtut ehk tavakasutaja ei edasta enam http kanalit pidi paroole, mis korduvad kasutaja muudel kontodel ja IT- tudeng võiks tedada, et sellisete kasutajate tuvastamist nõudvate saitide jaoks on olemas HTTPS.
 
 
Miinuspoolele paneks selle, et funktsioonide ja komponentide omadusi pole täpsemalt kui ühe lühikese lasega iseloomustatud. Iseenesest oleks referaadist rohkem kasu, kui need oleks lahti seletatud ja lisatud ka näide, mis juhtudel antud funktsiooni kasuada saaksime. Huvitav oleks olnud ka lugeda, üldisemat infot, mida Wireshark rakendusega pakettidest välja saame lugeda, näiteks kasutaja arvuti nime, brauseri jne.
 
 
Kokkuvõttvalt saab öelda, et tegu on dokumentatsiooni meenutava referadiga, mida on võimalik kasutada näiteks lisa allikana. Näiteks kui pole veel teinud valikut, mis programmi paketti analüüsiks valida(näeb mida Wireshark toetab) või nägemaks, mida juba installitud programm kasutamiseks võimaldab.

Windows Server administreerimine aines valminud referaadid 2011 kevad, kaugõpe

2011-04-16T18:55:14Z

Ateearu: /* Alvar Teearu */

(näide)
==Jaan Igamees==
*Referaat : [[Disk Management]] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Disk_Management
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22ISU_-_aI_Sii_jUu%22
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Alphabook%22
==Karel Niine==
*Referaat : [[File Server Resource Manager (FSRM)]]
**Arvustus1 : [[Talk:Tagavarakoopiate_loomine_ja_taaste_Windows_Server_operatsioonis%C3%BCsteemis]]
**Arvustus2 : [[Talk:Windows Server 2008 R2 kaughaldusvahendid]]

==Heidi Olesk==
*Referaat : [[ Tagavarakoopiate loomine ja taaste Windows Server operatsioonisüsteemis]]
**Arvustus1 : --[[Talk:Windows Server 2008 R2 kaughaldusvahendid]]
**Arvustus2 : --

==Andres Kõrvemaa==
*Referaat : [[ Failiserveri paigaldus ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis ]]
**Arvustus1 : [[Talk:Windows Server 2008 litsentsimine]]
**Arvustus2 : --

==Ivo Kruusamäe==
*Referaat : [[ Windows Server 2008 R2 kaughaldusvahendid ]]
**Arvustus1 : [[ Talk:Grupireeglite loomine ja rakendamine Windows Server 2008 R2 ja Windows 7 operatsioonisüsteemides ]]
**Arvustus2 : [[ Talk:AppLocker'i seadistamine ja kasutamine ]]

==Pavel Kodotšigov==
*Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/DHCP_serveri_paigaldamine_ja_haldamine_Windows_Server_operatsioonis%C3%BCsteemis DHCP serveri paigaldamine ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis ]
**Arvustus1 : -- [[Talk:DNS serveri paigaldamine ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis]]
**Arvustus2 : -- [[Talk:File_Server_Resource_Manager_%28FSRM%29]]

==Artur Kulikov==
*Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/DirectAccess_serveri_paigaldamine_ja_haldamine_Windows_Server_operatsioonis%C3%BCsteemis DirectAccess serveri paigaldamine ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis]
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Management
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BranchCache_paigaldus_ja_seadistamine_Windows_Server_operatsioonis%C3%BCsteemis

==Sander Tuulik==
*Referaat : [[Windows Small Business Server]]
**Arvestus1: --[[Talk: BranchCache paigaldus ja seadistamine Windows Server operatsioonisüsteemis]]
**Arvestus2: --[[Talk: WSUS]]

==Heiki Nooremäe==
*Referaat : [[BranchCache paigaldus ja seadistamine Windows Server operatsioonisüsteemis]]
**Arvustus1: [[Talk:Windows_Small_Business_Server]]
**Arvustus2: [[Talk:Windows_Server_2008_litsentsimine]]

==Aivar Kriisa==
*Referaat : [[VDI]]
**Arvustus1: --
**Arvustus2: --
==Mati Tomson==
*Referaat : [[Windows Server 2008 litsentsimine]]
**Arvustus1: - [[ Talk:DHCP serveri paigaldamine ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis ]]
**Arvustus2: -[[ Talk:DNS serveri paigaldamine ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis ]]

==Aleksei Issaikin==
*Referaat : [[DNS serveri paigaldamine ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis]]
**Arvustus1: -- [[Talk:DHCP serveri paigaldamine ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis]]
**Arvustus2: -- [[Talk:Windows Server 2008 Windows Firewall]]

==Märten Rodes==
*Referaat : [[IIS veebiserveri paigaldamine ja haldamine]]
**Arvustus1: [[Talk:Tagavarakoopiate_loomine_ja_taaste_Windows_Server_operatsioonis%C3%BCsteemis]]
**Arvustus2: [[Talk:Kasutajate importimine csvde abil]]
==Priit Lume==
*Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2008_Windows_Firewall Windows Server 2008 Windows Firewall]
**Arvustus1: [[Talk:DNS serveri paigaldamine ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis]]
**Arvustus2: --

==Teet Raudsep==
*Referaat :
**Arvustus1: --
**Arvustus2: --
==Ulvar Petmanson==
*Referaat : [[Grupireeglite loomine ja rakendamine Windows Server 2008 R2 ja Windows 7 operatsioonisüsteemides]]
**Arvustus1: --
**Arvustus2: --
==Rasmus Linnamäe==
*Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AppLocker'i_seadistamine_ja_kasutamine AppLocker'i seadistamine ja kasutamine]
**Arvustus1 : --
**Arvustus2 : --
==Alvar Teearu==
*Referaat : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Print_Services_rolli_paigaldamine_ja_seadistamine_Windows_Server_2008_R2_operatsioonis%C3%BCsteemis
**Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2008_Windows_Firewall
**Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_veebiserveri_paigaldamine_ja_haldamine

==Tanel Štaub==
*Referaat : [[Kasutajate importimine csvde abil]]
**Arvustus1: --
**Arvustus2: --

Talk:IIS veebiserveri paigaldamine ja haldamine

2011-04-16T18:54:54Z

Ateearu:

Tegu siis sellise referaadiga, kus selle tegija on läbinud serverile IIS wizardi ja dokumenteerinud seal nähtu üles Wikisse. Sellega on ka kenasti hakkama saadud, referaadis on juhised ja illustreerivad pildid. Oleks lisaks soovinud lugeda IIS turavlisusest, erinevatest moodulitest ja miks mitte ka näide, kus serveril jooksevad kaks saiti, sellisel juhul oleks olemas rohkem praktilisem abi, juhuks kui lugeja kunagi paigaldamisega kokku peaks puutuma.

'''Alvar Teearu AK31'''

Talk:IIS veebiserveri paigaldamine ja haldamine

2011-04-16T18:42:19Z

Ateearu: Created page with 'Tegu siis sellise referaadiga, kus selle tegija on läbinud serverile IIS wizardi ja dokumenteerinud seal nähtu üles Wikisse. Sellega on ka kenasti hakkama saadud. Oleks lisaks…'

Tegu siis sellise referaadiga, kus selle tegija on läbinud serverile IIS wizardi ja dokumenteerinud seal nähtu üles Wikisse. Sellega on ka kenasti hakkama saadud. Oleks lisaks soovinud lugeda IIS turavlisusest, erinevatest moodulitest ja miks mitte ka näide, kus serveril jooksevad kaks saiti.

'''Alvar Teearu AK31'''

Windows Server administreerimine aines valminud referaadid 2011 kevad, kaugõpe

2011-04-16T18:19:23Z

Ateearu: /* Alvar Teearu */

(näide)
==Jaan Igamees==
*Referaat : [[Disk Management]] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Disk_Management
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22ISU_-_aI_Sii_jUu%22
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Alphabook%22
==Karel Niine==
*Referaat : [[File Server Resource Manager (FSRM)]]
**Arvustus1 : [[Talk:Tagavarakoopiate_loomine_ja_taaste_Windows_Server_operatsioonis%C3%BCsteemis]]
**Arvustus2 : [[Talk:Windows Server 2008 R2 kaughaldusvahendid]]

==Heidi Olesk==
*Referaat : [[ Tagavarakoopiate loomine ja taaste Windows Server operatsioonisüsteemis]]
**Arvustus1 : --[[Talk:Windows Server 2008 R2 kaughaldusvahendid]]
**Arvustus2 : --

==Andres Kõrvemaa==
*Referaat : [[ Failiserveri paigaldus ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis ]]
**Arvustus1 : [[Talk:Windows Server 2008 litsentsimine]]
**Arvustus2 : --

==Ivo Kruusamäe==
*Referaat : [[ Windows Server 2008 R2 kaughaldusvahendid ]]
**Arvustus1 : [[ Talk:Grupireeglite loomine ja rakendamine Windows Server 2008 R2 ja Windows 7 operatsioonisüsteemides ]]
**Arvustus2 : [[ Talk:AppLocker'i seadistamine ja kasutamine ]]

==Pavel Kodotšigov==
*Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/DHCP_serveri_paigaldamine_ja_haldamine_Windows_Server_operatsioonis%C3%BCsteemis DHCP serveri paigaldamine ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis ]
**Arvustus1 : -- [[Talk:DNS serveri paigaldamine ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis]]
**Arvustus2 : -- [[Talk:File_Server_Resource_Manager_%28FSRM%29]]

==Artur Kulikov==
*Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/DirectAccess_serveri_paigaldamine_ja_haldamine_Windows_Server_operatsioonis%C3%BCsteemis DirectAccess serveri paigaldamine ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis]
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Management
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BranchCache_paigaldus_ja_seadistamine_Windows_Server_operatsioonis%C3%BCsteemis

==Sander Tuulik==
*Referaat : [[Windows Small Business Server]]
**Arvestus1: --[[Talk: BranchCache paigaldus ja seadistamine Windows Server operatsioonisüsteemis]]
**Arvestus2: --[[Talk: WSUS]]

==Heiki Nooremäe==
*Referaat : [[BranchCache paigaldus ja seadistamine Windows Server operatsioonisüsteemis]]
**Arvustus1: [[Talk:Windows_Small_Business_Server]]
**Arvustus2: [[Talk:Windows_Server_2008_litsentsimine]]

==Aivar Kriisa==
*Referaat : [[VDI]]
**Arvustus1: --
**Arvustus2: --
==Mati Tomson==
*Referaat : [[Windows Server 2008 litsentsimine]]
**Arvustus1: - [[ Talk:DHCP serveri paigaldamine ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis ]]
**Arvustus2: -[[ Talk:DNS serveri paigaldamine ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis ]]

==Aleksei Issaikin==
*Referaat : [[DNS serveri paigaldamine ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis]]
**Arvustus1: -- [[Talk:DHCP serveri paigaldamine ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis]]
**Arvustus2: -- [[Talk:Windows Server 2008 Windows Firewall]]

==Märten Rodes==
*Referaat : [[IIS veebiserveri paigaldamine ja haldamine]]
**Arvustus1: [[Talk:Tagavarakoopiate_loomine_ja_taaste_Windows_Server_operatsioonis%C3%BCsteemis]]
**Arvustus2: [[Talk:Kasutajate importimine csvde abil]]
==Priit Lume==
*Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2008_Windows_Firewall Windows Server 2008 Windows Firewall]
**Arvustus1: [[Talk:DNS serveri paigaldamine ja haldamine Windows Server operatsioonisüsteemis]]
**Arvustus2: --

==Teet Raudsep==
*Referaat :
**Arvustus1: --
**Arvustus2: --
==Ulvar Petmanson==
*Referaat : [[Grupireeglite loomine ja rakendamine Windows Server 2008 R2 ja Windows 7 operatsioonisüsteemides]]
**Arvustus1: --
**Arvustus2: --
==Rasmus Linnamäe==
*Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AppLocker'i_seadistamine_ja_kasutamine AppLocker'i seadistamine ja kasutamine]
**Arvustus1 : --
**Arvustus2 : --
==Alvar Teearu==
*Referaat : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Print_Services_rolli_paigaldamine_ja_seadistamine_Windows_Server_2008_R2_operatsioonis%C3%BCsteemis
**Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2008_Windows_Firewall
**Arvustus2: --

==Tanel Štaub==
*Referaat : [[Kasutajate importimine csvde abil]]
**Arvustus1: --
**Arvustus2: --