https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Avendla 2026-05-07T08:55:38Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Timeify&diff=129225 2018-01-24T18:43:22Z

<p>Avendla: /* Retsensioon projektile */</p> <hr /> <div>= Retsensioon projektile =<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> <br /> Meeskonna Timeify eesmärgiks oli luua WPFrakendus, mis võimaldab töödejuhatajal tööde ja ülesannete haldust saamaks ülevaate töös olevatest objektidest. Töötajal on võimalus temaga seotud objete / tööülesandeid vaadata. Administraatoril on võimalus hallata firmasid ning töötavaid isikuid. Rakendus on üles ehitatud Windows-platvormile.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> <br /> Rakendus kompileerus ning käivitus ilusasti, kompileerimisel vigu ei esinenud. Peale käivitamist avanes sisselogimisaken, mis võinuks veidike suurem olla. Rakenduse esmasel käivitamisel ei tehtud andmebaasi kasutajate migratsiooni - esmased kasutajad pidi käsitsi baasi lisama. Program.cs Main meetodis üritatakse admin kasutaja tekitada, kui admin kasutaja puudub. Nähtavasti oli admin olemas aga parool oli teine.<br /> <br /> == Andmebaas ==<br /> <br /> Andmebaasi jaoks kasutati Entity Frameworki ning ka migratsioonid tehti Entity Frameworki abil. Andmebaasitabelid paistsid asjakohased, korrektsete andmetüüpidega ning midagi üleliigset ei esinenud. Ainult kasutaja parooli võiks hoida miski räsina. (plaintexti asemel).<br /> <br /> == Kasutajaliides ==<br /> <br /> Kasutajaliides ja kasutajamugavus oli OK, kui nuriseda, siis oleks võinud veidi kenam välja näha. Must have funktsionaalsusest on enamus täidetud, mõnda asja aga ei suutnud tuvastada - töötajate otsing näiteks. Olulisi vigu rakenduse käitamisel ei tuvastanud, ning rakendus ei crashinud kasutamise käigus. <br /> <br /> == Kood ==<br /> <br /> Kood paistis korralik ning loetav, oli isegi kasutatud XML dokumentatsiooni genereerimist kommentaaride baasilt. Controllerites liiga palju tegevust ei olnud ning äriloogika oli jaotatud teenustesse. <br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> Kokkuvõttes saame tõdeda, et vaatamata veidi kohmakale kujundusele on arvestades aine mahtu ning meeskonna suurust, tegemist korraliku projektiga. Kindlasti annaks sama rakendusega edasi minna ka veebirakenduste aines. Mis muudaks rakenduse kasutamise veelgi mugavamaks ja tänapäevasemaks.<br /> Plaanitud tehnoloogiad, mida rakenduse arendamisel kasutati, olid õigesti valitud ning antud projektile sobivad. <br /> <br /> <br /> Retsenseeris meeskond PlantWise, 24.12.2018</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=129224 2018-01-24T18:31:52Z

<p>Avendla: /* Meeskond: PlantWise */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]<br /> *13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> *13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> *14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> <br /> '''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''<br /> Kaitsmisele registreerimine:<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]<br /> *09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]<br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]<br /> *10:15 - [[TeravMDB]]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]<br /> *10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]<br /> *11:15 - HardwareMonitoring<br /> *11:30 - Timeify<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:xzy XYZ]<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam] <br /> <br /> Lõpptoote retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> Projekti lõpptoote retsensioon meeskonnale Raavo asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon tiimile Raavo: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround] analüüsile<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace] lõpptootele<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna analüüsi retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> Meeskonna lõpptoote retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:''' asub [https://drive.google.com/file/d/1J6elglbUOsJloe5wExf8HJyQo9NDqYSQ/view siin] &lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi ja lõpptoote retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale Kalimali budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote retsensioon''' meeskonnale TeravMDB: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.28by_SharpResto.29:TeravMDB retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor &lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#Retsensioon_meeskonnale_Hardware_Monitoring_.28tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#L.C3.B5pptoote_retsensioon_tiimi_HardwareMonitoring_l.C3.B5pptootele_.28tervitustega_tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring]<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Timeify Retsensioon] meeskonna '''Timeify''' projektile<br /> <br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)<br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> [https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon] meeskonna '''H2I''' projekti/lõpptoodanugu retsensioon<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.282Do.29 siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:''' [https://drive.google.com/open?id=19-dadzTTCH3Vs3Am1ZlZ6J6UL9EGysMY siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote dokumentatsioon:''' [https://drive.google.com/open?id=1TNNtflXHjrWYnrzHr8uRgFSDF4-UCFPo siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''Kalimali''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget#L.C3.B5pptoote_retsensioon_2 siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> [https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. &lt;br&gt;<br /> Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].&lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=129069 2018-01-23T15:44:16Z

<p>Avendla: /* Meeskond: PlantWise */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]<br /> *13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> *13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> *14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> <br /> '''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''<br /> Kaitsmisele registreerimine:<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]<br /> *09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]<br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]<br /> *10:15 - [[TeravMDB]]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]<br /> *10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]<br /> *11:15 - HardwareMonitoring<br /> *11:30 - Timeify<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor &lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)<br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> [https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> [https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. &lt;br&gt;<br /> Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=129044 2018-01-23T07:18:26Z

<p>Avendla: /* Meeskond: PlantWise */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]<br /> *13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> *13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> *14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> <br /> '''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''<br /> Kaitsmisele registreerimine:<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]<br /> *09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]<br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]<br /> *10:15 - [[TeravMDB]]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]<br /> *10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]<br /> *11:15 - HardwareMonitoring<br /> *11:30 - Timeify<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor &lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood projektile '''PlantWise'''] (Pakitud .zip faili)<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> [https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. &lt;br&gt;<br /> Lähtekood asub [https://bitbucket.org/Intiveit/h02i-project/ siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PlantWise&diff=126730 2017-11-12T22:17:39Z

<p>Avendla: /* Blogi */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp - ''front-end arendaja''<br /> * Gert Vesterberg - ''nooremarendaja''<br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua Androidi rakendus, mis võimaldab hallata erinevaid taimi nii koduses kui ka töökeskkonnas: salvestada taimede kirjeldusi, väetamis- ja kastmissagedusi, märkida taim kastetuks ning (''nice to have'' funktsionaalsusena) saada meeldetuletus järgmise kastmisaja saabumise kohta.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> Rakenduse näol on tegemist pilvepõhise teenusega, kus kasutajakontod ning nendega seonduv info on salvestatud serverisse ning mobiilirakendus saab ning salvestab infot üle REST API.<br /> <br /> *C# / ASP.NET<br /> *SQL andmebaas (HSQL/PostgreSQL)<br /> *Xamarin<br /> *Git<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> ====Must have====<br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Eelnevalt ette salvestatud taimedega andmebaas ehk taimede raamatukogu.<br /> *Erinevate taimegruppide lisamine, nt. taimed tööl, kodus, maal.<br /> *Taimegruppide muutmine, kusutamine.<br /> *Konkreetsete taimede lisamine.<br /> *Konkreetsete taimede muutmine, kustutamine.<br /> *Ülevaade taimedest.<br /> *Väetamise ja kastmise kuupäeva uuendamine.<br /> <br /> ====Nice to have====<br /> *Taime kastmise ja väetamise ajaloo kuvamine.<br /> *Foto lisamine konkreetse taime ning grupi juurde.<br /> *Kasutajal endal võimalus taimede raamatukogu hallata. Taimi lisada, muuta, eemaldada.<br /> *Meeldetuletused kastmis- või väetamisaja saabumise kohta.<br /> *Teise kasutaja lisamine enda loodud taimegruppi kasutajaks. Näiteks saaksid elukaaslased koos hallata kodus olevaid taimi või kolleegid tööl olevaid taimi.<br /> <br /> ====Edasiarenduse võimalused====<br /> *Rakenduse ühendamine niiskusanduritega.<br /> *Ühendumine Facebooki kaudu. <br /> *Kogu andmebaas viia üle ''blockchain'''i.<br /> *Tulevikus võiks rakendus kasutada ''big data''t ja ''machine learning''ut, et tuvastada taime kastmise vajadust.<br /> <br /> ====Mis võib osutuda problemaatiliseks?====<br /> *Kuna puudub varasem mobiilirakenduste loomise kogemus, siis võib osutuda suureks väljakutseks intuitiivse ning selge UI loomine. <br /> *Kuna pole varem nimetatud tehnoloogiaid kasutanud võib ka aeg saada murekohaks, sest ka väikse asja tööle saamine võib võtta plaanitust kauem aega.<br /> <br /> ====Andmebaasitabelid====<br /> # Users<br /> # Plants - plant library<br /> # UserPlantsGroups<br /> # UserPlants<br /> # PlantWateringHistory<br /> # Fertilizers<br /> # FertilizingHistory<br /> <br /> ====Kasutuslugu 1 - rakenduse tutvustuse lugemine====<br /> ''Uue kasutajana soovin lugeda PlantWise rakenduse kohta, et saaksin paremini aru, millega on tegu.''<br /> *Kasutaja avab rakenduse. <br /> **Avanenud '''1. vaates''' on kaks lahtrit &quot;Username&quot;, &quot;Password&quot; ja &quot;Login&quot; nupp. Lehe ülemises osas on menüüriba (iga vaate osa), mis koosneb PlantWise logost vasakul ning ☰ (menüü) nupust paremal.<br /> *Kasutaja vajutab ☰ nupule.<br /> **Avaneb kaks valikut &quot;Info&quot; ja &quot;Register&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab &quot;Info&quot; nupule.<br /> **Avanenud '''2. vaates''' on rakendust tutvustav tekst ning menüüriba.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - kasutajaks registreerumine====<br /> ''Uue kasutajana soovin registreeruda PlantWise kasutajaks, et saaksin paremini hallata enda taimi.''<br /> *Kasutaja avab rakenduse. <br /> *Kasutaja vajutab ☰ nupule ja valib &quot;Register&quot;.<br /> **Avanenud '''3. vaates''' on kolm lahtrit &quot;Username&quot;, &quot;Password&quot;, &quot;Retype password&quot; ja &quot;Register&quot; nupp. <br /> *Kasutaja sisestab kasutajanime, mis on juba kasutusel.<br /> **Kuvatakse veateade, et kasutajanimi on juba kasutusel.<br /> *Kasutaja sisestab erinevad paroolid.<br /> **Kuvatakse veateade, et paroolid ei kattu.<br /> *Kasutaja pole kõiki välju täitnud ning vajutab &quot;Register&quot; nupule.<br /> **Kuvatakse veateade täitmata väljade kohta.<br /> *Kasutaja sisestab korrektselt kõik väljad ja vajutab &quot;Register&quot; nupule.<br /> **Kasutaja on registreeritud ning ühtlasi ka kohe sisse logitud.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - sisselogimine====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin siseneda PlantWise rakendusse, et saaksin hakata enda taimi haldama.''<br /> *Kasutaja avab rakenduse. <br /> *Kasutaja sisestab &quot;Username&quot; lahtrisse enda kasutajanime ning &quot;Password&quot; lahtrisse vale parooli.<br /> **Kuvatakse veateade, et parool on vale.<br /> *Kasutaja täidab korrektselt &quot;Username&quot; ja &quot;Password&quot; lahtrid ning vajutab &quot;Login&quot; nupule.<br /> **Kasutaja on sisse logitud.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - uue grupi lisamine====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin lisada uue grupi - näiteks &quot;Taimed töö juures&quot;, et hiljem sellesse gruppi taimi lisada.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse.<br /> **Kui kasutajal ei ole varasemalt taimi lisatud, siis avaneb '''4. vaade''' tekstiga, et kasutajal ei ole veel ühtegi taime, juhised, kuidas edasi toimida ning nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab ☰ nupule.<br /> **Avaneb neli valikut &quot;My plants&quot;, &quot;My groups&quot;, &quot;Info&quot; ja &quot;Log out&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab &quot;My groups&quot; nupule.<br /> **Kui kasutajal pole ühtegi gruppi salvestatud, siis avaneb '''5. vaade''', kus on tekst, et kasutajal pole veel ühtegi gruppi ning nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab nupule &quot;Add new&quot;.<br /> **Avaneb '''6. vaade''' grupi lisamise vormiga, kus on kolm välja &quot;Group name&quot;, &quot;Location&quot;, &quot;Description&quot; ning nupud &quot;Save&quot; ja &quot;Cancel&quot;. <br /> *Kasutaja täidab korrektselt kõik väljad ning vajutab &quot;Save&quot; nuppu.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 5 - grupi andmete muutmine/täiendamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin muuta eelnevalt salvestatyd grupi andmeid, et grupp sisaldaks täpset ja õiget informatsiooni.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse ja vajutab menüüs &quot;My groups&quot; nupule.<br /> **Kuna kasutajal on juba eelnevalt grupp salvestatud, siis avaneb '''5. vaade''' gruppide loeteluga: grupi nimi ja sellest paremal kaks valikut &quot;Edit&quot; ning &quot;Delete&quot;. Vaate ülemises osas on nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab nupule &quot;Edit&quot;.<br /> **Avaneb 6. vaade grupi lisamise vormiga, mis on täidetud varasemalt salvestatud informatsiooniga.<br /> *Kasutaja teeb soovitud muudatused ning vajutab &quot;Save&quot; nuppu.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 6 - grupi kustutamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin kustutada eelnevalt salvestatud gruppi, kuna ma ei soovi seda gruppi enam hallata.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse ja vajutab menüüs &quot;My groups&quot; nupule.<br /> **Avaneb 5. vaade gruppide loeteluga: grupi nimi ja sellest paremal kaks valikut &quot;Edit&quot; ning &quot;Delete&quot;. Vaate ülemises osas on nupp &quot;Add new&quot;.<br /> *Kasutaja vajutab nupule &quot;Delete&quot;.<br /> **Kui kasutajal on konkreetse grupiga taimed seotud, siis kuvatakse veateade ja &quot;Ok&quot; nupp. Kui grupi andmed kasutusel ei ole kuvatakse kinnituse küsimine.<br /> *Kasutaja kinnitab grupi kustutamise soovi.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 7 - uue taime lisamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin lisada uut taime, et omada ülevaadet kastmise ning väetamise aegade kohta.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse ja vajutab avanenud 4. vaates &quot;Add new&quot; nupule.<br /> **Avaneb '''7. vaade''' taime lisamise vormiga, kus on: neli lahtrit &quot;Plant name&quot;, &quot;Location&quot;, &quot;Last watered&quot;, &quot;Last fertilized&quot;; kaks rippmenüüga välja &quot;Plant description&quot;, mis saab sisendi eelnevalt salvestatud raamatukogust ja &quot;Add to group&quot;, mis saab sisendi kasutaja loodud gruppidest; nupud &quot;Save&quot; ja &quot;Cancel&quot;. <br /> *Kasutaja täidab korrektselt kõik väljad ja vajutab &quot;Save&quot;.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Kasutuslugu 8 - olemasolevate taimede haldamine ====<br /> ''Registreeritud kasutajana soovin näha ülevaadet enda taimedest ja märkida taimi kastetuks, et teada saada, millal on järgmine kastmine.''<br /> *Kasutaja logib rakendusse sisse. <br /> **Kuna kasutajal on taim salvestatud siis on avanenud 4. vaates loetelu gruppide järgi.<br /> *Kasutaja vajutab grupi nimele.<br /> ** Avaneb '''8. vaade''' grupi kirjeldusega ja loeteluga grupis olevatest taimedest. Loetelus on ära toodud taime nimi, asukoht, järgmine kastmise ja väetamise aeg ''timebar''na. Nimistus on ülevalpool taimed, mis vajavad kastmist või väetamist kõige enne. Taimest paremal on kaks nuppu &quot;Water&quot; ja &quot;Fertilize&quot;. <br /> *Kasutaja märgib taime kastetuks, vajutades &quot;Water&quot; nuppu.<br /> **Taime järgmine kastmise aeg on uuendatud vastavalt käesolevale kuupäevale ning kastmis intervallile.<br /> *Kasutaja vajutab taime nimele.<br /> **Avaneb '''9. vaade''', kus on kogu info taime kohta: taime nimi, taimeliik, asukoht, kirjeldus, kastmis- ning väetamissagedus, järgmise kastmise ning väetamise aeg ''timebar''na. Lisaks on neli nuppu: &quot;Water&quot;, &quot;Fertilize&quot;, &quot;Edit&quot;, &quot;Delete&quot; ning &quot;Back&quot;. ''Nice to have'' funktsionaalsusena on ka veel viies nupp &quot;History&quot;, mis kuvab kastmiste ning väetamiste ajaloo.<br /> Kasutuslugu lõppeb.<br /> <br /> ====Tööjaotus====<br /> * Anita - Analüüs, Kasutuslood, Kujundus, Androidi App<br /> * Allar - Androidi App<br /> * Gert - Andmebaasi disain, Andmebaasi loomine, REST API, API dokumentatsioon, Koduleht<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''17.09.17''' Meeskonna moodustamine ja idee paika panek - Cryptocurrency-explorer.<br /> *'''01.10.17''' Koosolek kasutajaliideste raamistike teemal.<br /> *'''22.10.17''' Wiki lehe ja TFS konto loomine.<br /> *'''04.11.17''' Skype koosolek. Projekti analüüsimine, mille käigus otsustasime projekti ideed muuta - PlantWise.<br /> *'''05.11.17''' Skype koosolek. Wiki lehe täiendamine projekti analüüsiga.<br /> *'''12.11.17''' Meeskkonna &quot;Phoney&quot; analüüsi retsenseerimine.</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=126729 2017-11-12T22:15:26Z

<p>Avendla: /* Meeskond: PlantWise */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:''' meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> Retsensioon meskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Phoney&diff=126727 2017-11-12T22:12:53Z

<p>Avendla: </p> <hr /> <div>== Retsensioon analüüsile == <br /> <br /> '''Retsensendid''': Gert Vesterberg, Allar Vendla, Anita Sepp (PlantWise)<br /> <br /> '''Projekti idee'''<br /> <br /> Projekti idee on huvitav ja väga leidlik. Iseasi kui palju leidub inimesi, kellel on suuremas koguses kõnekaarte, millel kasutamata raha peal on. Ei ole päris kindel kas sellisel kujul leiduks teenusel/rakendusel kasutajaid.<br /> <br /> '''Projekti skoop'''<br /> <br /> Projekti skoop on antud kursuse mahtu arvestades mõistlik, must-have funktsionaalsus katab põhilised ärivajadused ära, nice-to-have featuurid seevastu teeksid rakenduse kasutamise mugavamaks, ent nende puudumine ei sega esmast katsetamist.<br /> <br /> '''Kasutatavad tehnoloogiad'''<br /> <br /> Kasutatavate tehnoloogiate osas oleks neid võinud veidi täpsemini välja tuua - milliseid teeke ning library'sid plaanitakse kasutada. Samuti natukene lahti seletada API osa (mis standardile ning andmestruktuurile API toetub) - kas REST / JSON või midagi muud?<br /> <br /> Mis puutub allalaetavasse rakendusse, siis kui juba Web API teed otsustasite minna, oleks võinud ka teha veebiliidese, kaovad mured kasutajatele rakenduse uuenduste pakkumisega, igasugused platvormiga seotud turvaprobleemid ja kasutatavus erinevatel seadmetel ja operatsioonisüsteemidel.<br /> Kuid taaskord aine mahu juurde tagasi tulles, ei oleks see ilmselt mõistlik, kuna nii väikese meeskonnaga ei jõuaks seda ilmselt valmis, kuid selle võiks näiteks lisada nice-to-have loetellu.<br /> <br /> Lisaks oleks soovinud näha kõrgtasemel andmebaasi analüüsi, kasvõi olemite nimekiri ning valitud andmebaasimootor. Kahjuks see aga puudub.<br /> <br /> '''Ettepanekud analüüsi osas'''<br /> <br /> Pisemate ning agiilsete projektide analüüsi soovitaks kirjutada kasutajalugudena. See aitab ülejäänud meeskonnal paremini ülesandeid mõista ning analüüsi peale ei kulu liialt aega. Samas on kasutajalood küllaltki paindlikud, mistõttu on neid lihtne projekti edenedes muuta (kui näiteks projekti käigus peaks selguma, et miski asi ei tööta või on tarvis implementeerida teistmoodi).<br /> <br /> '''Riskid'''<br /> <br /> Kõige suurem risk on siin integratsioon kolmanda osapoolega, ehk Fortumo API-ga. Kindlasti tuleks enne projekti alustamiseks kindlaks teha, kas nn. prepaid-kõnekaardilt saab Fortumo teenuseid tarbida, seal võivad olla mõningad piirangud (aga ei pruugi). Positiivne on näha, et Fortumalt kinnituse mitte saamise võimalusega on arvestatud ja sellele on väljapakutud asjakohane lahendus - Fortumo sandboxi kasutamise näol.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> Kokkuvõtteks on tegemist päris huvitava kuid küsitava vajalikkusega projektiga. Juhul, kui teil on plaanis selle ideega kuskile edasi minna, soovitame kindlasti veebiliides ehitada ning mõelda ka turvalisuse peale (HTTPS, korralik autentimine, andmebaasis olevad asjad krüpteeritud), kuna tegemist on ikkagi rahalise teenusega.</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Phoney&diff=126726 2017-11-12T22:11:57Z

<p>Avendla: /* Retsensioon analüüsile */</p> <hr /> <div>== Retsensioon analüüsile == <br /> <br /> '''Retsensendid''': Gert Vesterberg, Allar Vendla, Anita Sepp (PlantWise)<br /> <br /> IN_PROGRESS<br /> <br /> '''Projekti idee'''<br /> <br /> Projekti idee on huvitav ja väga leidlik. Iseasi kui palju leidub inimesi, kellel on suuremas koguses kõnekaarte, millel kasutamata raha peal on. Ei ole päris kindel kas sellisel kujul leiduks teenusel/rakendusel kasutajaid.<br /> <br /> '''Projekti skoop'''<br /> <br /> Projekti skoop on antud kursuse mahtu arvestades mõistlik, must-have funktsionaalsus katab põhilised ärivajadused ära, nice-to-have featuurid seevastu teeksid rakenduse kasutamise mugavamaks, ent nende puudumine ei sega esmast katsetamist.<br /> <br /> '''Kasutatavad tehnoloogiad'''<br /> <br /> Kasutatavate tehnoloogiate osas oleks neid võinud veidi täpsemini välja tuua - milliseid teeke ning library'sid plaanitakse kasutada. Samuti natukene lahti seletada API osa (mis standardile ning andmestruktuurile API toetub) - kas REST / JSON või midagi muud?<br /> <br /> Mis puutub allalaetavasse rakendusse, siis kui juba Web API teed otsustasite minna, oleks võinud ka teha veebiliidese, kaovad mured kasutajatele rakenduse uuenduste pakkumisega, igasugused platvormiga seotud turvaprobleemid ja kasutatavus erinevatel seadmetel ja operatsioonisüsteemidel.<br /> Kuid taaskord aine mahu juurde tagasi tulles, ei oleks see ilmselt mõistlik, kuna nii väikese meeskonnaga ei jõuaks seda ilmselt valmis, kuid selle võiks näiteks lisada nice-to-have loetellu.<br /> <br /> Lisaks oleks soovinud näha kõrgtasemel andmebaasi analüüsi, kasvõi olemite nimekiri ning valitud andmebaasimootor. Kahjuks see aga puudub.<br /> <br /> '''Ettepanekud analüüsi osas'''<br /> <br /> Pisemate ning agiilsete projektide analüüsi soovitaks kirjutada kasutajalugudena. See aitab ülejäänud meeskonnal paremini ülesandeid mõista ning analüüsi peale ei kulu liialt aega. Samas on kasutajalood küllaltki paindlikud, mistõttu on neid lihtne projekti edenedes muuta (kui näiteks projekti käigus peaks selguma, et miski asi ei tööta või on tarvis implementeerida teistmoodi).<br /> <br /> '''Riskid'''<br /> <br /> Kõige suurem risk on siin integratsioon kolmanda osapoolega, ehk Fortumo API-ga. Kindlasti tuleks enne projekti alustamiseks kindlaks teha, kas nn. prepaid-kõnekaardilt saab Fortumo teenuseid tarbida, seal võivad olla mõningad piirangud (aga ei pruugi). Positiivne on näha, et Fortumalt kinnituse mitte saamise võimalusega on arvestatud ja sellele on väljapakutud asjakohane lahendus - Fortumo sandboxi kasutamise näol.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> Kokkuvõtteks on tegemist päris huvitava kuid küsitava vajalikkusega projektiga. Juhul, kui teil on plaanis selle ideega kuskile edasi minna, soovitame kindlasti veebiliides ehitada ning mõelda ka turvalisuse peale (HTTPS, korralik autentimine, andmebaasis olevad asjad krüpteeritud), kuna tegemist on ikkagi rahalise teenusega.</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Cryptocurrency-explorer&diff=125714 2017-11-04T13:49:15Z

<p>Avendla: /* Tehnoloogiad */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp - ''front-end arendaja''<br /> * Gert Vesterberg - ''nooremarendaja''<br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua Androidi rakendus, mis võimaldab teha krüptovaluuta hinnapäringuid, -jälgimist. Rakendus saab infot CoinMarketCap ning Coinbase API'dest. Rakenduse abil on võimalik jälgida ka krüptorahade hindade muutumist aja lõikes.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *SQLite<br /> *Xamarin Forms<br /> *Git<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''17.09.17''' Meeskonna moodustamine ja idee paika panek<br /> *'''01.10.17''' Koosolek kasutajaliideste raamistike teemal<br /> *'''22.10.17''' Wiki lehe ja TFS konto loomine</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Cryptocurrency-explorer&diff=125078 2017-10-22T20:39:14Z

<p>Avendla: /* Tehnoloogiad */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp - ''front-end arendaja''<br /> * Gert Vesterberg - ''nooremarendaja''<br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua Androidi rakendus, mis võimaldab teha krüptovaluuta hinnapäringuid, -jälgimist. Rakendus saab infot CoinMarketCap ning Coinbase API'dest. Rakenduse abil on võimalik jälgida ka krüptorahade hindade muutumist aja lõikes.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *Xamarin Forms<br /> *Git<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''17.09.17''' Meeskonna moodustamine ja idee paika panek<br /> *'''01.10.17''' Koosolek kasutajaliideste raamistike teemal<br /> *'''22.10.17''' Wiki lehe ja TFS konto loomine</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Cryptocurrency-explorer&diff=125077 2017-10-22T20:38:49Z

<p>Avendla: /* Liikmed */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> = Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp - ''front-end arendaja''<br /> * Gert Vesterberg - ''nooremarendaja''<br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua Androidi rakendus, mis võimaldab teha krüptovaluuta hinnapäringuid, -jälgimist. Rakendus saab infot CoinMarketCap ning Coinbase API'dest. Rakenduse abil on võimalik jälgida ka krüptorahade hindade muutumist aja lõikes.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *Xamarin Forms<br /> *<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''17.09.17''' Meeskonna moodustamine ja idee paika panek<br /> *'''01.10.17''' Koosolek kasutajaliideste raamistike teemal<br /> *'''22.10.17''' Wiki lehe ja TFS konto loomine</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga&diff=122088 2017-05-11T19:38:17Z

<p>Avendla: /* X-tee sünd */</p> <hr /> <div>Autorid: Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla<br /> =X-tee=<br /> X-tee on üks suuremaid Eesti kui e-riigi müügiartiklitest. Kuid mida “X-tee” lihtsamalt seletades tähendab?<br /> Kui võrrelda riigi infosüsteemi linnaga, milles on palju erinevaid maju (andmekogusid), siis X-tee on nagu tänavavõrgustik, mida mööda toimub infoliiklus andmekogude vahel. Oma nimegi on X-tee saanud võrdlusest ristmikuga, kus kohtuvad andmekogud ja infosüsteemid, et üksteisega infot vahetada.&lt;ref name=ISAVKXT&gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Riigi infosüsteem x-tee.PNG]]<br /> <br /> ''Joonis 1 - Riigi infosüsteem X-tee''<br /> <br /> Moodne riigipidamine on andmete keskne ja riigi toimimiseks hallatakse andmeid väga suurtes kogustes. Eestis puudub ühtne superandmebaas andmeid hoitakse nende tekkekohas, igas asutuses eraldi ja üksteise andmeid ei dubleerita. Samas on asutustel vaja otsuste tegemiseks andmeid, mis neile ei kuulu. Näiteks politsei, kes vajab pidevalt infot rahvastikuregistrist või töötukassa kes vajab infot terviseinfosüsteemist.<br /> <br /> Kuid kuidas vahetada olulisi andmeid turvaliselt?<br /> Andmed peavad olema õigetele osapooltele lihtsalt kättesaadavad.<br /> Andmed peavad säilitama usaldusväärsuse, et keegi kolmas neid liikumise käigus muutnud ei ole.<br /> Andmed peavad oma teekonnal jääma konfidentsiaalseks ehk olema võõraste silmade eest kaitstud.<br /> X-tee on andmete vahetamise platvorm kus kõik 3 nõuet on täidetud.<br /> <br /> X-tee muudab elu lihtsamaks nii riigile kui kodanikule. Näiteks lapse sünni korral edastab haigla info rahvastikuregistrisse ja sealt automaatselt haigekassasse, et lapsel oleks ravikindlustus ja perearst. Nii ei teki liigseid pabereid ega kulutada aega. Riik toimib taustal.<br /> Asutused saavad X-tee abil tööprotsesse mugavamaks muuta. Paljusid tegevusi saab automatiseerida et töötajad võiksid tegeleda asjadega, kus on inimmõistust rohkem tarvis. Samuti ei pea asutus andmete autentsuse pärast muretsema.Näiteks maksuametist tulnud andmed on kindlalt just maksuametist pärit. Ja kõigele lisaks saab X-tee kasutusele võtta olenemata sellest, millist tehnoloogiat asutuses kasutatakse.<br /> <br /> Riigile on X-tee eelkõige võimaluste looja, et asutused saaksid omavahel andmeid efektiivselt vahetada. delikaatne info liigub turvaliselt ja süsteem ise on nii kindel et halbadest kavatsustest kogu riigi infosüsteemi maha jooksmiseks ei piisa. Eesti X-tee sünnist, aastast 2001, on süsteem toiminud ilma ühegi tõrketa. X-tee aitab riigil näha suurt pilti ehk kuidas on erinevad riigiasutused omavahel seotud. Lisaks võimaldab X-tee andmeid vahetada mitte ainult riigi sees vaid ka üle piiride. Seda muidugi juhul kui teisel pool riigipiiri on andmebaasid ja infosüsteemid korras. Kõige rohkem võidavad kiiremast riikipidamisest muidugi kodanikud, kes saavad endale paremini toimiva riigi ning võimaluse paberite esitamise ja vormide täitmise asemel palju enda jaoks kasulikku teha.&lt;ref&gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi infosüsteem Eestis on hajusalt üles ehitatud. Selles on eri tehnoloogilistel platvormidel ja aegadel loodud andmekogusid. Et vormida kasutajale valmis üks mugav e-teenus, peavad andmekogud omavahel ladusalt suhtlema, sest teenus komplekteeritakse eri andmekogude andmetest.&lt;ref name=ISAVKXT /&gt;<br /> <br /> =X-tee sünd=<br /> X-tee projekti eesmärgiks on välja arendada tarkvaraliste, riistvaraliste ja organisatsiooniliste meetmete kogum enamiku riigi halduses olevate andmekogude ühtlustatud kasutamiseks.<br /> <br /> Projekti käivitamise tingisid mitmed infotehnoloogilised ja majanduslikud põhjused.<br /> Esiteks olid riigi üksikud andmekogud jõudnud arengufaasi, kus nende poolt lahendatavad andmetöötlusülesanded nõudsid järjest rohkem erinevate andmekogude omavahelist andmekasutust nn. ristkasutust. Vastavatele arendusprojektidele taotlevad finantsvahendid üha suurenesid, aga tehnoloogilises mõttes oli ja on nende projektide sisu väga sarnane: üks andmekogu küsib üle Interneti teiselt andmekogult andmetöötlusoperatsioonide täitmiseks andmeid. Sellele infotehnoloogiliselt standardiseeritavale lahendusele oli mõistlik (näit. majanduslikult) välja töötada standardlahenduste komplekt, mida annab väikese töömahuga kohandada enamiku ristkasutusülesannete lahendamiseks.<br /> Teiseks oli mõistlik välja pakkuda andmekogudega suhtlemiseks üks ja ühtlustatud kasutajaliideste kogum, mis kõlbab nii dialoogi korraldamiseks tarbija (kodanik, ametnik, eraettevõtja) ja paljude andmebaaside vahel, aga ka rakendusprogrammide (või infosüsteemide) ja andmebaaside vahelise koostöö realiseerimiseks. Sellise ühtlustatud tegevusi ja ühtlustatud kujundust sisaldava liidese selgeksõppimine, kasutuselevõtmine jne. on eeldatavatele kasutajatele vähem aeganõudev kui paljude kõikvõimalike üksikute andmebaaside liideste kasutamine. Samal ajal jääb ära suhtlemine paljude andmetöötluses seni abiks olnud ametnikega – neid lihtsalt pole enam vaja.<br /> Kolmandaks oli mõistlik luua ühtlustatud kasutajate autentimise teenus, sest igaühel meist piisab omada ühte passi või ühte ID-kaarti või siis ühte andmete ristkasutamist lubavat tunnuselementi. Selle teenuse baasil oli võimalik välja arendada ka põhjalik ja mitmetasemeline autoriseerimisvahendite süsteem, mida saab rakendada asutuste kaupa ametnike juurdepääsuõiguste reguleerimiseks &lt;ref&gt;http://kodu.ut.ee/~peeter_l/seminar/eelmised/04s/ahto_xtartu.ppt&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimesed sammud X-tee platvormi käivitamiseks astuti Eestis 2000. aastal, kui peaministri nõuniku Linnar Viigi initsiatiivil algatati pilootprojekt. Seda finantseeriti Teede- ja Sideministeeriumi, Siseministeeriumi ja Riigikantselei eelarvest ja seda koordineeris Majandusministeeriumi riigi infosüsteemide osakond (RISO). Algeselt olid omavahel seotud kolm andmebaasi ning andmevahetus toimus üle XML-RPC. Üheks suurimaks väljakutseks oli, kas kasutada mõne kommertsfirma omanduslikku vahekihitehnoloogiat või ajada läbi vaba tarkvaraga. &lt;ref&gt;https://moodle.ria.ee/mod/book/view.php?id=320&amp;chapterid=29&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aastal 2000 tellis RISO põhjalikuma kontseptsiooni ning selle alusel asuti kirjutama hanget. Hankedokumendis sooviti kasutada SOAP (Simple Object Access Protocol) tehnoloogiat, kuid konkursi võitja Assert (praegune Fujitsu ja Aktors) eelistas RPCd – sest SOAP oli tollal tehnoloogiana alles toores. Asserti üks lepingupartnereid oli AS Cybernetica ja neil oli suur mõju X-tee loomisele. Tänaseks on Cybernetica kujunenud X-tee põhitarnijaks. Algselt ei olnudki lahenduse nimi X-tee, loojad kutsusid seda hoopis ristmikuks.<br /> <br /> Aastal 2001 läks RISO tellitud X-tee käima ning füüsiliselt asus keskus Toompeal tollase Informaatikafondi keldris. X-teega tegelenud inimestest enamik olid tollal RISO palgal, osa aga Informaatikafondi töötajad.<br /> Infotehnoloogia seisukohalt midagi uut ei leiutatud, kuid olemasoleva tehnoloogiate baasil uus riigipidamise viis . Lahendus ise aga sai nimeks X-tee.<br /> Kavand esitati valitsusele 2001. aasta märtsis. Selles defineeriti toonane olukord, projekti eesmärk ja ülesehitus.<br /> Arhitektuuri puhul pandi paika järgmised juhtmõtted: &lt;ref&gt;https://blog.ria.ee/sissejuhatus-x-teesse-osa-1/&lt;/ref&gt;<br /> lahendus käib üle üldotstarbelise avaliku neti (see on otseliinist odavam, kallimat poleks suutnud kinni maksta);<br /> iga ühendatud asutus on tuvastatav (krüptograafilise sertifikaadi abil). See välistab võimaluse, et häkker kusagilt lennujaama WiFist siseneb ja mõne andmebaasi tühjaks tõmbab;<br /> avatud kood - algselt avalikustati (kliendi juurde installeeritava) nn turvaserveri lähtekood, hiljem kogu lähtekood. Tarkvara lähtekoodi avalikustamine oli väga oluline meede, sest võimaldab ka kolmandatel osapooltel veenduda, et meie lahendused on turvalised<br /> et aga odavus turvet ei ohustaks, käib kogu side üle krüpteeritud sidekanali. Kui tavaline turvaliseks andmesideks pruugitav VPN huugab kogu aeg, siis X-teel pannakse krüpteeritud tunnelid püsti vaid hetkedeks, kui neid ka tegelikult vaja läheb (TSL/SSL);<br /> andmevaldaja saab klientidelt nõuda, et iga päringut tegev isik end tuvastataks (Eestis on see imelihtne – ID-kaart ja isikukood abiks);<br /> kõigest jääb maha jälg, st iga päring logitakse, samuti loendatakse isiku ja/või asutuse esitatud päringute koguseid;<br /> “vabu” päringuid (leia kõik mustad kassid Pimedal tänaval!) siiski teha ei saa. Kõik päringumallid on eelnevalt ette valmistatud. Ühtlasi saab ka päringulogisse kirjutada palju lühemalt – 2015. aasta juulikuu 5-ndamal päeval kell 13.00 ja 15 sekundit tegi isik 37412029381 asutusest (äriregistri koodiga) 12345678 päringu LemmikLoomaRegistrisse vastavalt mallile “koeraomaniku-tuvastamine.wsdl” (WSDL).<br /> <br /> Projekti visioon oli juurdepääs andmekogudele kui ühtsele tervikule 7 päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas. See juurdepääs pidi tagama, et<br /> kodanikud saavad ja annavad teavet seadusega antud õiguste piires,<br /> riigiametnikud saavad otsustamisprotsessis kasutada riigi andmekogusid oma volituste piires,<br /> ettevõtjad saavad äritoimingute teostamisel kasutada riigi andmekogudes sisalduvat infot oma volituste piires.<br /> <br /> <br /> 2001. a aprillis ja mais korraldati kaheetapiline riigihankekonkurss. Selle võitis AS Assert (hilisem ärinimi AS Cell Network), kes kasutas alltöövõttu:<br /> · AS Cybernetica – arhitektuur, protokollistik ja turvalahendused;<br /> · AS Andmevara – testpäringud rahvastikuregistrisse, ehitisregistrisse;<br /> · Reaalsüsteemide AS – testpäringud äriregistrisse;<br /> · AS Datel – testpäringud elektroonilisse kinnistusraamatusse;<br /> · Eesti kommertspangad – kasutajate autentimine.<br /> X-teed hakati riiklikult juurutama 17. detsembril 2001.<br /> <br /> =Turvalisus=<br /> Kui annaksime kellegi kätte hoiule oma isiklikke esemeid siis kindlasti me ei tahaks, et keegi neid esemeid sellel perioodil ilma meie loata kasutaks, muudaks ega lõhuks. Sama kehtib ka isiklike andmetega. Kodanik, kes annab oma andmed riigile kasutada, ei taha, et nendele saaks ligi mõni kolmanda osapoole isik, kes muudaks või kasutaks neid andmeid. Andmete turvalisuse põhilised kriteeriumid on käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus. Käideldavus tähendab, et andmed peavad olema volitatud isikule takistusteta ja mugavalt kättesaadavad. Terviklus tähendab, et andmed ei ole volituseta modifitseeritud ja konfidentsiaalsus määrab, et andmetele on ligipääs ainult volitatud isikutele. Need nimetatud kolm kriteeriumit on aluseks infosüsteemide andmevahetuskihile X-tee. Järgnevalt vaatlemegi, kuidas need kolm andmeturbe kriteeriumit on tagatud X-tee arhitektuuril.<br /> Andmete käideldavus on sõltumatu X-tee andmevahetuskihist kuna on ülesehitatud hajusrakendusena, kus andmekogu info vahetamine asutuste vahel ei sõltu kolmandast osapoolest. Iga ettevõte/asutus, kes tahab kasutada teisi andmekogusid või pakkuda oma andmekogu teenusena teisele ettevõttele/asutusel, peab omama X-tee turvaserverit. X-tee turvaserver on vajalik, et ühenduda X-tee andmevahetuskihiga. Kuna ka andmevahetuskiht on hajutatud siis ühe turvaserveri ühenduse katkemisel ei ole kogu andmevahetuskiht häiritud. Näitena kui Maa-ameti turvaserver ei ole kättesaadav siis X-teega liidestatud asutused ei saa kasutada Maa-ameti aadressiandmete andmekogu aga teiste asutuste andmekogude sellest häiritud ei ole, näiteks Siseministeeriumi rahvastikuregister. Kuna ka iga andmekogu ja infosüsteem võib olla ülesehitatud erinevalt siis X-tee andmevahetuskiht loob standardiseerituse, et kõik andmekogud ja infosüsteemid suudaksid omavahel ühtselt suhelda.<br /> Terviklikus X-tee andmevahetuskihil tähendab seda, et andmevahetus asutuste vahel on krüpteeritud ja allkirjastatud ning samuti ka logitakse andmevahetust. Kõik päringud, mis käivad üle X-tee asutuste vahel on logitud ja kontrollitud - veendumaks, et andmeid ei ole volitamata kasutatud ega muudetud.<br /> Konfidentsiaalsus on tagatud sellega, et iga X-tee andmevahetuskihi liige ei saa pärida kõiki andmeid. Selleks, et hakata kasutama mõnda ametikogu tuleb kõigepealt asutus/ettevõte registreerima ja tõestama oma autentsust Riigi Infosüsteemide Ametile. X-tee liikmeks saades tuleb veel omakorda küsida vastava andmekogu haldajalt ligipääsu andmekogule, näiteks rahvastikuregistri andmekogu ligipääsuks tuleb taotleda õigus Siseministeeriumist. Samuti ka iga teostatud päring peab olema autenditud ja autoriseeritud.<br /> Aastal 2015 avalikustati X-tee lähtekood. Turvalisuse poolelt väidetakse, et süsteem on turvaline kui selle süsteemi lähtekood on avalikustatud. Avatud lähtekood võimaldab kõigil soovijatel uurida, kuidas süsteem on ülesehitatud ja kuidas tegelikult toimib ning vajaduse korral anda teada vigadest ja turvaaukudest. Isiklikult arvan, et selline lähtekoodi avalikustamine muudab tarkvara rohkem läbipaistvamaks ja tekitab usalduse tarkvara suhtes. Kui aga võrrelda kinnise ja avatud lähtekoodiga tarkvara turvalisust siis see on vaieldav. Avatud lähtekoodi puhul on kood avalik ja ründajatel on lihtsam koodi uurida ning kasutada ära sealseid turvaauke, kui suletud lähtekoodiga tarkvara puhul. Kinnise lähtekoodi puhul aga ei pruugi kõik turvaaugud välja paista ning väheste arendajate hulgast võivad sootuks avastamata jääda, mida võib pahatahtlik üritaja pikalt ära kasutada. Arvamust on avaldatud, et piisaval hulgal arendajate korral leitakse tarkvarast turvaaugud kiiresti. Kas lähtekoodi avalikustamine muutis X-tee turvalisemaks aga avatumaks ja usaldusväärsemaks kindlasti.<br /> Sellejuures tekib ka kindlasti kodanikul küsimus kui turvalised on ikkagi infosüsteemid ja andmekogud, sest see osa, mis jääb turvaserverist ettevõtte/asutuse sisse on ettevõtte/asutuse enda arendada. X-teega liidestamiseks on RIA määratlenud eelduseks, et asutuse infosüsteem on kontrollitud ja teostatud vastav turbeaste. Kas see ei võiks ka viia selleni, et terves riigis kasutatakse kõikides andmekogudes ja infosüsteemides sama raamistiku/süsteemi nagu on üle X-tee andmevahetuskihi suhtlemine. Seejuures ei peaks iga andmekogu/infosüsteemi loomisega hakkama iga asutus või ettevõte hakkama leiutama nö jalgratast vaid saaks kasutada olemasolevaid vahendeid. See hoiaks kokku suuri kulutusi arenduste peale ja samamoodi saaks avalikustada ka infosüsteemide/andmekogude lähtekoodi.<br /> Praegusel hetkel on võimalik ka kodanikul endal kontrollida, millised asutused on tema kohta teinud päringuid andmekogudest üle X-tee. Päringute vaatamiseks tuleb logida eesti.ee portaali kus hetkel on nimekirjas rahvastikuregistri, haigekassa retseptide ja kodakondsus-ja migratsioonivaldkonna andmekogude vaatamiste päringud. Nendele kolmele valikule peaks tulema kindlasti ka lisa. Täpsemate küsimuste korral tuleb kodanikul endal ühendust võtta päringu teinud asutusega.<br /> <br /> =Eesti.ee=<br /> Juba kaua aega ei ole mõeldav riigi pidamine ja kodanike „haldamine“ paberimajanduse najal. Paratamatult tuleb minna üle arvutitele ja andmebaasidele, aga üks suurimaid probleeme on andmete kogumine ühte suurde kesksesse andmebaasi. Siinkohal tulebki mängu X-tee, mis tundub ideaalne variant riigi pidamiseks. Tänu oma turvalisusele ja andmete jaotusele on sellest saanud Eesti Vabariigi alustala. Veel 10 aastat tagasi olid kodanikuportaal ja X-tee päringute portaal visuaalselt ja käitumismudeli poolest kaks erinevat keskkonda samas kohas, mis sisuliselt täitsid sama eesmärki – pakkuda kodanikule erinevaid e-teenuseid. Üha rohkem inimesi ja ettevõtjaid hakkasid Riigi Infosüsteemi Ametilt aru pärima, et miks peab olema kaks erinevat keskkonda, ja 2007. aasta maikuus kuulutatigi välja riigihange X-tee päringute portaali ja eesti.ee teenuste ühendamiseks eeldusega, et kasutamine oleks mugav ja lihtne. &lt;ref&gt;https://www.ria.ee/ee/x-tee-paringute-portaal-ja-kodanikuportaal-saavad-uhise-nao.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Tänaseks ongi meil riigiportaal eesti.ee, kuhu on koondatud üle 500 e-teenuse, 500 artiklit ja 2500 kontakti ja mis pakub ühes turvalises keskkonnas infot, kontaktandmeid ja erinevaid e-teenuseid nii kodanikule kui ka ametnikule ja ettevõtjale. Lehte külastab tööpäevas üle 14000 inimese &lt;ref&gt;https://www.ria.ee/ee/riigiportaal.html&lt;/ref&gt;. Riigiportaali logo peal on kirjas „Uks e-riiki“ ja seda ta tõepoolest on ning mitte ainult meie enda arust, Eesti e-riiklus on korduvalt ja järjest rohkem jäänud silma ka kogu ülejäänud maailmale olles mitmes valdkonnas ka teerajaja. Portaalis jooksevad pidevalt uuendatud uudised riigi kohta ning olulisemad tähtajad (näiteks tuludeklaratsiooni täitmiseks). Suur rõhk on pandud turvalisusele, mille tagab X-tee andmevahetuskiht. Iga kasutaja peab enda isikut tõestama logides sisse kas panga kaudu või siis ID-kaardi või mobiil ID’ga.<br /> <br /> Kodanikuna on kindlasti absoluutselt iga inimene kasutanud eesti.ee portaali. Asjaajamised, mis varem oleks kaasa toonud mitmeid telefonikõnesid, halvemal juhul lausa kohale sõitmist ja peale mitmeid tunde järjekorras ootamist hulga paberite täitmist või oleks lausa kättesaamatud olnud, on nüüdseks vaid kiire isikutuvastamise ja paari hiirenupu vajutuse kaugusel. Lihtne näide omaenda elust oleks just hiljuti aegunud Euroopa ravikindlustuskaardi aegumine. Varemalt oleks selle jaoks pidanud kuskile kohale sõitma ja taotluse täitma, kuid nüüd võttis kogu see ettevõtmine minu elust alla kahe minuti, piisas sisse logimisest ja kaardi tellimiseks ühe nupu vajutamisest. Isegi tellimise jaoks õige koha leidmine polnud imekombel keerukas, seda ütlen seetõttu, et mõningaid asju võib olla lehelt päris keeruline leida. Iga kodanik saab vaadata enda kohta suurel hulgal erinevaid andmeid, mis on läbi x-tee saadaval erinevate asutuste andmebaasidest. Näiteks näeb ära erinevate dokumentide nagu ID-kaart või juhiloa aegumistähtaega, kui on ametlik e-mail suunatud mõnele oma kasutuses olevale meiliaadressile, siis tulevad ka vajalikud teavitused piisava ajavaruga kohale. Näha saab isegi oma kaitseväeteenistuse andmeid, mis veel mitte nii kaua aega tagasi olid suhteliselt kättesaamatud. Väga tähtsal kohal on ka tervishoiu andmed, tervisekindlustuse info ja kodanikule kirjutatud ravimite retseptid. Ettevõtte asutamise soovi korral saab sealt ka juhised selle tegemiseks.<br /> <br /> Lisaks andmete vaatamisele on kodanikul läbi portaali võimalik erinevatele asutustele taotlusi esitada. Kui olete hiljuti kolinud, siis vastavalt seadusele tuleks uus elukoht registreerida 30 päeva jooksul. Elukohateate esitamine on üks paljudest võimalikest vormidest mida saab ilma kuhugi kohale ilmumata suurema vaevata internetis esitada. Soovijad saavad registreerida end Eesti keele tasemeeksamile ja kodakondsuseksamile. Lapsevanematel, kes soovivad oma last esimesse klassi registreerida piisab vaid oma andmed e-vormi lisamisest ja selle teele saatmisest. Samamoodi saab e-vormi kaudu taotleda näiteks sotsiaaltoetusi.<br /> <br /> Peale kodanikele mõeldud info ja teenuste on tänu keskkondade ühinemisele samast kohast kätte saadavad ka teenused ettevõtjatele. Ettevõtte omanik saab näiteks infot raamatupidamise ja aruandluse kohta, erinevate tegevuslubade ja maksude kohta. Ettevõtjana on mul iga aasta vaja teha taotlus vormi A1 saamiseks. Kunagi oli vaja selle jaoks täita ära hunnik pabereid, mis tuli saata Maksu- ja tolliametisse. Praegu tähendab see aga poolenisti eeltäidetud vormi, kus tuleb paari tunnise täitmise asemel kulutada keskmiselt viisteist minutit kui sedagi. Ametnike jaoks on olemas veelgi enam teenuseid vastavalt õigustele ja partneritele läbi X-tee.<br /> <br /> Hiljuti lisandus riigiportaali ka andmejälgija &lt;ref&gt;https://geenius.ee/uudis/riigiportaali-andmejalgijast-naeb-seda-kes-su-isikuandmeid-on-parinud&lt;/ref&gt;. Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt on isikuandmete omanikuks isik ise ja on otseselt seotud isiku privaatsusega. Samal ajal aga tehakse inimeste kohta läbi X-tee pidevalt päringuid ilma nende teadmata, teadmata kes ja mis eesmärgil päringuid tegi. Tegelikult oli andmejälgija põhimõtteliselt olemas juba X-tee algusest peale, sest turvakaalutlustel otsustati logida iga viimne kui päring infoga pärija kohta, mida ja kelle kohta päriti. Hetkeseisuga tehti see kõigile kodanikele kättesaadavaks. Igaüks saab vaadata kes on tema kohta päringuid teinud ja mida on päritud. Seda, mis põhjusel mingi päring tehti ei saa aga muud moodi teada kui tuleb võtta ühendust päringu teinud asutusega.<br /> <br /> Eesti.ee partnerid saavad oluliselt säästa oma IT arenduskulusid kasutades riigiportaali tööriistu. Tänu X-tee’le ei pea riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused hakkama eraldi looma suhteid teiste asutustega kellega nad tahaksid infot vahetada ning saavad kasutada juba eelloodud riistvaralisi ja tarkvaralisi lahendusi ning teenuseid. Teine asutus või kodanik saab aga lihtsa vaevaga ligi liikmeks oleva asutuse teenusteni mille jaoks varem oleks pidanud kohale tulema või pabereid täitma.<br /> <br /> =Eksport=<br /> Algusaastatel eksisteeris ainult üks X-tee - see oli terviklik süsteem ning RIAs asus vaid üks eksemplar. Teisisõnu oli tollal tarkvara, reeglistik ning vajalikud teadmised kõik ühes kohas ning ainult seal. Tänapäeval võib vaadata X-teed kui midagi enamat, see on rohkem kui ainult tarkvara, protokollide ning standardite kogumik. Lisaks mahukale arengutööle, kogemustele ning asutuste ja isikutevaheliste suhtluse mõistmisele, on ka Eestil ideid, kuidas meie oma X-tee ühedada teiste riikidega. See tähendab omakorda, et Eesti aitab enda süsteemist, kogu asja tuumast, luua koopiad teistele riikidele.&lt;ref&gt;https://www.ria.ee/ee/x-tee-tutvustus.html&lt;/ref&gt;<br /> Taolist süsteemi, kus lisaks Eestile kasutavad X-tee baasil süsteeme nimetatakse X-teede võrgustikuks ehk usaldusföderatsiooniks. See annab võimaluse eri üksuste, riikide või näiteks asutuste vaheliseks turvaliseks internetipõhiseks andmevahetuseks. See eeldab, et neil kõigil on kasutusel sarnased X-tee keskkonnad. Need üksused haldavad iseseisavalt enda süsteemi turvalisus ning haldust, kuid suhtlus teiste usaldusföderatsiooni liikmetega käib ikkagi üle X-tee protokolli. Taoline süsteem eeldab, et kõik osapooled vastavad teatud nõudmistele. Kõik algab lepingute allkirjastamisega, misjärel uuritakse nõudeid usaldusteenustele, see tähendab e-templeid mis kinnitavad info tõesust, erinevaid infoturbe ning kasutamise nõudeid, X-tee teenuste järelvalve tingimusi ning muidugi ka vajalikku tehnilist võimekust. Kõik liikmed peavad kõnelema üksteisega ühte keelt ning järgima etteantud protokolle. Selles peitubki X-tee võlu.<br /> &lt;ref&gt;https://www.ria.ee/ee/x-tee-usaldusfoderatsioon.html&lt;/ref&gt;<br /> Kui alguses oli üks, nimetu X-tee, siis tänapäeval võib neid olla mitmeid. Näiteks võiks vabalt IT Kolledži X-tee olla itk.xtee.ee nimeline, samamoodi ka TTÜ näiteks ttu.xtee.ee. Kui eelnevas lõigus väljatoodud punktid on täidetud, siis piiranguid pole! Tuues analoogiat riikide X-teede suhtlusest, kus vahetatakse isikute ning näiteks asutuste andmed, siis ITK ning TTÜ saaksid omavahele vahetada nii õpilaste kui ka õppejõudude andmeid. Kõigil õpilastel on võimalus kasutada neile teenustele ligipääsemiseks õppeinfosüsteemi, riigi tasandil on selleks kodanikuportaal www.eesti.ee.<br /> Soomes elab märgatav hulk Eesti kodanikke ning vanade standardite järgi andmete vahetamine võtab märgatava aja- ning inimressursi. Kui eestlane Soomes, või ka soomlane Eestis, soovib apteegis retseptiravimit osta, siis on see pea võimatu. Kuidas kindlaks teha, kas just sellel isikul on retsept olemas? <br /> Soome on võtnud kätte ning ehitab taolise süsteemi nagu Eestis, päris oma enda X-tee. RIA ning Soome rahvastikuregistri amet on sõlminud kokkuleppe ning töötavad kahe riigi infosüsteemide sõlmimisega. Soomes on toimiva analoogi nimi Palveluväylä. Koostööd alustati juba 2014ndal aastal. Eesmärgiks oli 2017 aasta aprillis süsteem valmis saada, kuid 2017 aasta märtsis allkirjastati ühine mittetulundusühing X-tee arendamiseks, haldamiseks ning väljatöötamiseks Soome ja Eesti vahel. Peaeesmärk on kiirendada andmevahetust ning lihtsustada ettevõtjate tööd mõlemal pool Soome lahte. Esimeste toimivate süsteemide loodetakse toimima saada rahvastikuregistri pärignud kahe riigi vahel. Tulevikus võiks kogu Euroopa olla seotud ühtse süsteemi abil, mis lihtsustaks riikide vahelist andmevahetust ning Eesti ning Soome vaheline pilootprojekt annab loodetavasti selleks tõuke. Seoses kahe riigi vahelise koostööga on nüüd avalikustatud ka kogu X-tee lähtekood, mis on avalikustatud MIT litsentsiga. Lähtekood on leitav siit https://github.com/ria-ee/X-Road<br /> &lt;ref&gt;http://vm.fi/palveluvayla?p_p_id=56_INSTANCE_SSKDNE5ODInk&amp;p_p_lifecycle=0&amp;p_p_state=normal&amp;p_p_mode=view&amp;p_p_col_id=column-2&amp;p_p_col_count=1&amp;_56_INSTANCE_SSKDNE5ODInk_languageId=en_US&lt;/ref&gt;<br /> Lisaks X-teele on suur osa meie digitaalsest identideedist seotud enda tuvastamisega - isikukaardi ning mobiil-id’ga. See annab võimaluse kõigil turvaliselt endaga seotud asju võrgus ajada. Eesti kogemus sellel alal on suureks eeskujuks paljudele, ning RIA koostöös ettevõttetega on aidanud X-tee ning isikutuvastus süsteemide juurutamisele ka teistes riikides. Organisatsiooniks, kes sellega tegeleb on E-riigi akadeemia, mis aitab levitada e-valitsemis ning küberturvalisuse parimaid teadmisi ning kogemusi. Tänaseks hetkeks, 2017 mai, on juba erinevaid e-lahendusi aidatud kasutusele võtta juba 26 riigis. <br /> &lt;ref&gt;http://www.postimees.ee/3031571/eesti-on-aidanud-e-riigi-lahendusi-juurutada-26-riigis&lt;/ref&gt;<br /> &lt;ref&gt;http://www.ega.ee/et/&lt;/ref&gt;<br /> Eesti ettevõtted on aidanud luua näiteks e-riigi lahendusi Armeenias, Ukrainas, Moldovas, Kõrgõzstanis ning Palestiinas. Palestiinas on loodud X-tee süsteem mis aitab neil kohalikku valitsemist ning bürokraatiat vähendada, just nagu Eestis. Samuti õpetab E-riigi akadeemia neid küberturvalisuse alal ning valmistab ette Palestiinat digitaalse allkirjastamise kasutuselevõtuks. Juba praegult on töös uue IKT poliitika väljatöötamine, sealsete uute e-teenuste arendamine. Viimased koostöölepped on sõlmitud näiteks Katari ning Küprosega. Uudistaja ning uurijaid on olnud ka veel kaugemalt, näiteks Fääri saartelt, Indiast ning Bhutanist.<br /> &lt;ref&gt;http://www.ega.ee/et/project/elektrooniline-identiteet-kuprosele/&lt;/ref&gt;<br /> &lt;ref&gt;http://www.ega.ee/et/project/palestiina-infouhiskonna-ja-e-teenuste-turvalisuse-arendamine/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Enne veel, kui kogu X-tee lähtekood oli avalik, tegeles selle litsentseerimise ning väljastamiseks Majandus- ning kommunikatsiooniministeerium. Kõrgõzstan hankis endal X-tee viienda versiooni, mille nimeks sai Tunduk. Esimesed ning peamised teenused, mis seal loodi, on seotud passi-, isiku- ning tolliteenustega. Samuti koolitati kohalikke, et nemad saaksid oma X-teed veelgi edasi arendada. Tunduki süsteemi arendamist ning loomist aitasid Eesti Välisministeerium ning USAID - United States Agency for International Development.<br /> &lt;ref&gt;http://www.ituudised.ee/uudised/2016/04/25/korgozstan-saab-eestilt-x-tee-5-polvkonna-terviklahenduse-all-litsentsi&lt;/ref&gt;<br /> Cybernetica, meie e-riigi peamisi väljatöötajaid on aidanud Aserbaidžaanis luua täieliku e-riigi lahenduse. See hõlmab endas sertifitseerimiskeskuse väljaarendamist, kiipkaartide süsteemi ning mobiil-id süsteemi. Selle puhuks lõi Aserbaidžaan vajaliku seadlusandluse digiallkirjastamise jaoks. Peamine inistatiiv kohaliku süsteemi loomiseks tuli Aserbaidžaani Maksuministeeriumilt, kes on ka ühtlasi teenuse üks suuremaid kasutajaid. Kohalik nimi mobiil-id’le on Asan Imza - „Lihtne allkiri”.<br /> &lt;ref&gt;http://asanimza.az/en/&lt;/ref&gt;<br /> &lt;ref&gt;https://cyber.ee/referentsid-ja-kogemused/referents/eid-lahendus-aserbaidzaani-vabariigile/&lt;/ref&gt;<br /> &lt;ref&gt;http://epl.delfi.ee/news/melu/eesti-ettevotted-ekspordivad-meie-e-riigi-aserbaidzaani?id=64056123&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga&diff=122087 2017-05-11T19:37:37Z

<p>Avendla: /* X-tee sünd */</p> <hr /> <div>Autorid: Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla<br /> =X-tee=<br /> X-tee on üks suuremaid Eesti kui e-riigi müügiartiklitest. Kuid mida “X-tee” lihtsamalt seletades tähendab?<br /> Kui võrrelda riigi infosüsteemi linnaga, milles on palju erinevaid maju (andmekogusid), siis X-tee on nagu tänavavõrgustik, mida mööda toimub infoliiklus andmekogude vahel. Oma nimegi on X-tee saanud võrdlusest ristmikuga, kus kohtuvad andmekogud ja infosüsteemid, et üksteisega infot vahetada.&lt;ref name=ISAVKXT&gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Riigi infosüsteem x-tee.PNG]]<br /> <br /> ''Joonis 1 - Riigi infosüsteem X-tee''<br /> <br /> Moodne riigipidamine on andmete keskne ja riigi toimimiseks hallatakse andmeid väga suurtes kogustes. Eestis puudub ühtne superandmebaas andmeid hoitakse nende tekkekohas, igas asutuses eraldi ja üksteise andmeid ei dubleerita. Samas on asutustel vaja otsuste tegemiseks andmeid, mis neile ei kuulu. Näiteks politsei, kes vajab pidevalt infot rahvastikuregistrist või töötukassa kes vajab infot terviseinfosüsteemist.<br /> <br /> Kuid kuidas vahetada olulisi andmeid turvaliselt?<br /> Andmed peavad olema õigetele osapooltele lihtsalt kättesaadavad.<br /> Andmed peavad säilitama usaldusväärsuse, et keegi kolmas neid liikumise käigus muutnud ei ole.<br /> Andmed peavad oma teekonnal jääma konfidentsiaalseks ehk olema võõraste silmade eest kaitstud.<br /> X-tee on andmete vahetamise platvorm kus kõik 3 nõuet on täidetud.<br /> <br /> X-tee muudab elu lihtsamaks nii riigile kui kodanikule. Näiteks lapse sünni korral edastab haigla info rahvastikuregistrisse ja sealt automaatselt haigekassasse, et lapsel oleks ravikindlustus ja perearst. Nii ei teki liigseid pabereid ega kulutada aega. Riik toimib taustal.<br /> Asutused saavad X-tee abil tööprotsesse mugavamaks muuta. Paljusid tegevusi saab automatiseerida et töötajad võiksid tegeleda asjadega, kus on inimmõistust rohkem tarvis. Samuti ei pea asutus andmete autentsuse pärast muretsema.Näiteks maksuametist tulnud andmed on kindlalt just maksuametist pärit. Ja kõigele lisaks saab X-tee kasutusele võtta olenemata sellest, millist tehnoloogiat asutuses kasutatakse.<br /> <br /> Riigile on X-tee eelkõige võimaluste looja, et asutused saaksid omavahel andmeid efektiivselt vahetada. delikaatne info liigub turvaliselt ja süsteem ise on nii kindel et halbadest kavatsustest kogu riigi infosüsteemi maha jooksmiseks ei piisa. Eesti X-tee sünnist, aastast 2001, on süsteem toiminud ilma ühegi tõrketa. X-tee aitab riigil näha suurt pilti ehk kuidas on erinevad riigiasutused omavahel seotud. Lisaks võimaldab X-tee andmeid vahetada mitte ainult riigi sees vaid ka üle piiride. Seda muidugi juhul kui teisel pool riigipiiri on andmebaasid ja infosüsteemid korras. Kõige rohkem võidavad kiiremast riikipidamisest muidugi kodanikud, kes saavad endale paremini toimiva riigi ning võimaluse paberite esitamise ja vormide täitmise asemel palju enda jaoks kasulikku teha.&lt;ref&gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi infosüsteem Eestis on hajusalt üles ehitatud. Selles on eri tehnoloogilistel platvormidel ja aegadel loodud andmekogusid. Et vormida kasutajale valmis üks mugav e-teenus, peavad andmekogud omavahel ladusalt suhtlema, sest teenus komplekteeritakse eri andmekogude andmetest.&lt;ref name=ISAVKXT /&gt;<br /> <br /> =X-tee sünd=<br /> X-tee projekti eesmärgiks on välja arendada tarkvaraliste, riistvaraliste ja organisatsiooniliste meetmete kogum enamiku riigi halduses olevate andmekogude ühtlustatud kasutamiseks.<br /> <br /> Projekti käivitamise tingisid mitmed infotehnoloogilised ja majanduslikud põhjused.<br /> Esiteks olid riigi üksikud andmekogud jõudnud arengufaasi, kus nende poolt lahendatavad andmetöötlusülesanded nõudsid järjest rohkem erinevate andmekogude omavahelist andmekasutust nn. ristkasutust. Vastavatele arendusprojektidele taotlevad finantsvahendid üha suurenesid, aga tehnoloogilises mõttes oli ja on nende projektide sisu väga sarnane: üks andmekogu küsib üle Interneti teiselt andmekogult andmetöötlusoperatsioonide täitmiseks andmeid. Sellele infotehnoloogiliselt standardiseeritavale lahendusele oli mõistlik (näit. majanduslikult) välja töötada standardlahenduste komplekt, mida annab väikese töömahuga kohandada enamiku ristkasutusülesannete lahendamiseks.<br /> Teiseks oli mõistlik välja pakkuda andmekogudega suhtlemiseks üks ja ühtlustatud kasutajaliideste kogum, mis kõlbab nii dialoogi korraldamiseks tarbija (kodanik, ametnik, eraettevõtja) ja paljude andmebaaside vahel, aga ka rakendusprogrammide (või infosüsteemide) ja andmebaaside vahelise koostöö realiseerimiseks. Sellise ühtlustatud tegevusi ja ühtlustatud kujundust sisaldava liidese selgeksõppimine, kasutuselevõtmine jne. on eeldatavatele kasutajatele vähem aeganõudev kui paljude kõikvõimalike üksikute andmebaaside liideste kasutamine. Samal ajal jääb ära suhtlemine paljude andmetöötluses seni abiks olnud ametnikega – neid lihtsalt pole enam vaja.<br /> Kolmandaks oli mõistlik luua ühtlustatud kasutajate autentimise teenus, sest igaühel meist piisab omada ühte passi või ühte ID-kaarti või siis ühte andmete ristkasutamist lubavat tunnuselementi. Selle teenuse baasil oli võimalik välja arendada ka põhjalik ja mitmetasemeline autoriseerimisvahendite süsteem, mida saab rakendada asutuste kaupa ametnike juurdepääsuõiguste reguleerimiseks &lt;ref&gt;kodu.ut.ee/~peeter_l/seminar/eelmised/04s/ahto_xtartu.ppt&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimesed sammud X-tee platvormi käivitamiseks astuti Eestis 2000. aastal, kui peaministri nõuniku Linnar Viigi initsiatiivil algatati pilootprojekt. Seda finantseeriti Teede- ja Sideministeeriumi, Siseministeeriumi ja Riigikantselei eelarvest ja seda koordineeris Majandusministeeriumi riigi infosüsteemide osakond (RISO). Algeselt olid omavahel seotud kolm andmebaasi ning andmevahetus toimus üle XML-RPC. Üheks suurimaks väljakutseks oli, kas kasutada mõne kommertsfirma omanduslikku vahekihitehnoloogiat või ajada läbi vaba tarkvaraga. &lt;ref&gt;https://moodle.ria.ee/mod/book/view.php?id=320&amp;chapterid=29&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aastal 2000 tellis RISO põhjalikuma kontseptsiooni ning selle alusel asuti kirjutama hanget. Hankedokumendis sooviti kasutada SOAP (Simple Object Access Protocol) tehnoloogiat, kuid konkursi võitja Assert (praegune Fujitsu ja Aktors) eelistas RPCd – sest SOAP oli tollal tehnoloogiana alles toores. Asserti üks lepingupartnereid oli AS Cybernetica ja neil oli suur mõju X-tee loomisele. Tänaseks on Cybernetica kujunenud X-tee põhitarnijaks. Algselt ei olnudki lahenduse nimi X-tee, loojad kutsusid seda hoopis ristmikuks.<br /> <br /> Aastal 2001 läks RISO tellitud X-tee käima ning füüsiliselt asus keskus Toompeal tollase Informaatikafondi keldris. X-teega tegelenud inimestest enamik olid tollal RISO palgal, osa aga Informaatikafondi töötajad.<br /> Infotehnoloogia seisukohalt midagi uut ei leiutatud, kuid olemasoleva tehnoloogiate baasil uus riigipidamise viis . Lahendus ise aga sai nimeks X-tee.<br /> Kavand esitati valitsusele 2001. aasta märtsis. Selles defineeriti toonane olukord, projekti eesmärk ja ülesehitus.<br /> Arhitektuuri puhul pandi paika järgmised juhtmõtted: &lt;ref&gt;https://blog.ria.ee/sissejuhatus-x-teesse-osa-1/&lt;/ref&gt;<br /> lahendus käib üle üldotstarbelise avaliku neti (see on otseliinist odavam, kallimat poleks suutnud kinni maksta);<br /> iga ühendatud asutus on tuvastatav (krüptograafilise sertifikaadi abil). See välistab võimaluse, et häkker kusagilt lennujaama WiFist siseneb ja mõne andmebaasi tühjaks tõmbab;<br /> avatud kood - algselt avalikustati (kliendi juurde installeeritava) nn turvaserveri lähtekood, hiljem kogu lähtekood. Tarkvara lähtekoodi avalikustamine oli väga oluline meede, sest võimaldab ka kolmandatel osapooltel veenduda, et meie lahendused on turvalised<br /> et aga odavus turvet ei ohustaks, käib kogu side üle krüpteeritud sidekanali. Kui tavaline turvaliseks andmesideks pruugitav VPN huugab kogu aeg, siis X-teel pannakse krüpteeritud tunnelid püsti vaid hetkedeks, kui neid ka tegelikult vaja läheb (TSL/SSL);<br /> andmevaldaja saab klientidelt nõuda, et iga päringut tegev isik end tuvastataks (Eestis on see imelihtne – ID-kaart ja isikukood abiks);<br /> kõigest jääb maha jälg, st iga päring logitakse, samuti loendatakse isiku ja/või asutuse esitatud päringute koguseid;<br /> “vabu” päringuid (leia kõik mustad kassid Pimedal tänaval!) siiski teha ei saa. Kõik päringumallid on eelnevalt ette valmistatud. Ühtlasi saab ka päringulogisse kirjutada palju lühemalt – 2015. aasta juulikuu 5-ndamal päeval kell 13.00 ja 15 sekundit tegi isik 37412029381 asutusest (äriregistri koodiga) 12345678 päringu LemmikLoomaRegistrisse vastavalt mallile “koeraomaniku-tuvastamine.wsdl” (WSDL).<br /> <br /> Projekti visioon oli juurdepääs andmekogudele kui ühtsele tervikule 7 päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas. See juurdepääs pidi tagama, et<br /> kodanikud saavad ja annavad teavet seadusega antud õiguste piires,<br /> riigiametnikud saavad otsustamisprotsessis kasutada riigi andmekogusid oma volituste piires,<br /> ettevõtjad saavad äritoimingute teostamisel kasutada riigi andmekogudes sisalduvat infot oma volituste piires.<br /> <br /> <br /> 2001. a aprillis ja mais korraldati kaheetapiline riigihankekonkurss. Selle võitis AS Assert (hilisem ärinimi AS Cell Network), kes kasutas alltöövõttu:<br /> · AS Cybernetica – arhitektuur, protokollistik ja turvalahendused;<br /> · AS Andmevara – testpäringud rahvastikuregistrisse, ehitisregistrisse;<br /> · Reaalsüsteemide AS – testpäringud äriregistrisse;<br /> · AS Datel – testpäringud elektroonilisse kinnistusraamatusse;<br /> · Eesti kommertspangad – kasutajate autentimine.<br /> X-teed hakati riiklikult juurutama 17. detsembril 2001.<br /> <br /> =Turvalisus=<br /> Kui annaksime kellegi kätte hoiule oma isiklikke esemeid siis kindlasti me ei tahaks, et keegi neid esemeid sellel perioodil ilma meie loata kasutaks, muudaks ega lõhuks. Sama kehtib ka isiklike andmetega. Kodanik, kes annab oma andmed riigile kasutada, ei taha, et nendele saaks ligi mõni kolmanda osapoole isik, kes muudaks või kasutaks neid andmeid. Andmete turvalisuse põhilised kriteeriumid on käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus. Käideldavus tähendab, et andmed peavad olema volitatud isikule takistusteta ja mugavalt kättesaadavad. Terviklus tähendab, et andmed ei ole volituseta modifitseeritud ja konfidentsiaalsus määrab, et andmetele on ligipääs ainult volitatud isikutele. Need nimetatud kolm kriteeriumit on aluseks infosüsteemide andmevahetuskihile X-tee. Järgnevalt vaatlemegi, kuidas need kolm andmeturbe kriteeriumit on tagatud X-tee arhitektuuril.<br /> Andmete käideldavus on sõltumatu X-tee andmevahetuskihist kuna on ülesehitatud hajusrakendusena, kus andmekogu info vahetamine asutuste vahel ei sõltu kolmandast osapoolest. Iga ettevõte/asutus, kes tahab kasutada teisi andmekogusid või pakkuda oma andmekogu teenusena teisele ettevõttele/asutusel, peab omama X-tee turvaserverit. X-tee turvaserver on vajalik, et ühenduda X-tee andmevahetuskihiga. Kuna ka andmevahetuskiht on hajutatud siis ühe turvaserveri ühenduse katkemisel ei ole kogu andmevahetuskiht häiritud. Näitena kui Maa-ameti turvaserver ei ole kättesaadav siis X-teega liidestatud asutused ei saa kasutada Maa-ameti aadressiandmete andmekogu aga teiste asutuste andmekogude sellest häiritud ei ole, näiteks Siseministeeriumi rahvastikuregister. Kuna ka iga andmekogu ja infosüsteem võib olla ülesehitatud erinevalt siis X-tee andmevahetuskiht loob standardiseerituse, et kõik andmekogud ja infosüsteemid suudaksid omavahel ühtselt suhelda.<br /> Terviklikus X-tee andmevahetuskihil tähendab seda, et andmevahetus asutuste vahel on krüpteeritud ja allkirjastatud ning samuti ka logitakse andmevahetust. Kõik päringud, mis käivad üle X-tee asutuste vahel on logitud ja kontrollitud - veendumaks, et andmeid ei ole volitamata kasutatud ega muudetud.<br /> Konfidentsiaalsus on tagatud sellega, et iga X-tee andmevahetuskihi liige ei saa pärida kõiki andmeid. Selleks, et hakata kasutama mõnda ametikogu tuleb kõigepealt asutus/ettevõte registreerima ja tõestama oma autentsust Riigi Infosüsteemide Ametile. X-tee liikmeks saades tuleb veel omakorda küsida vastava andmekogu haldajalt ligipääsu andmekogule, näiteks rahvastikuregistri andmekogu ligipääsuks tuleb taotleda õigus Siseministeeriumist. Samuti ka iga teostatud päring peab olema autenditud ja autoriseeritud.<br /> Aastal 2015 avalikustati X-tee lähtekood. Turvalisuse poolelt väidetakse, et süsteem on turvaline kui selle süsteemi lähtekood on avalikustatud. Avatud lähtekood võimaldab kõigil soovijatel uurida, kuidas süsteem on ülesehitatud ja kuidas tegelikult toimib ning vajaduse korral anda teada vigadest ja turvaaukudest. Isiklikult arvan, et selline lähtekoodi avalikustamine muudab tarkvara rohkem läbipaistvamaks ja tekitab usalduse tarkvara suhtes. Kui aga võrrelda kinnise ja avatud lähtekoodiga tarkvara turvalisust siis see on vaieldav. Avatud lähtekoodi puhul on kood avalik ja ründajatel on lihtsam koodi uurida ning kasutada ära sealseid turvaauke, kui suletud lähtekoodiga tarkvara puhul. Kinnise lähtekoodi puhul aga ei pruugi kõik turvaaugud välja paista ning väheste arendajate hulgast võivad sootuks avastamata jääda, mida võib pahatahtlik üritaja pikalt ära kasutada. Arvamust on avaldatud, et piisaval hulgal arendajate korral leitakse tarkvarast turvaaugud kiiresti. Kas lähtekoodi avalikustamine muutis X-tee turvalisemaks aga avatumaks ja usaldusväärsemaks kindlasti.<br /> Sellejuures tekib ka kindlasti kodanikul küsimus kui turvalised on ikkagi infosüsteemid ja andmekogud, sest see osa, mis jääb turvaserverist ettevõtte/asutuse sisse on ettevõtte/asutuse enda arendada. X-teega liidestamiseks on RIA määratlenud eelduseks, et asutuse infosüsteem on kontrollitud ja teostatud vastav turbeaste. Kas see ei võiks ka viia selleni, et terves riigis kasutatakse kõikides andmekogudes ja infosüsteemides sama raamistiku/süsteemi nagu on üle X-tee andmevahetuskihi suhtlemine. Seejuures ei peaks iga andmekogu/infosüsteemi loomisega hakkama iga asutus või ettevõte hakkama leiutama nö jalgratast vaid saaks kasutada olemasolevaid vahendeid. See hoiaks kokku suuri kulutusi arenduste peale ja samamoodi saaks avalikustada ka infosüsteemide/andmekogude lähtekoodi.<br /> Praegusel hetkel on võimalik ka kodanikul endal kontrollida, millised asutused on tema kohta teinud päringuid andmekogudest üle X-tee. Päringute vaatamiseks tuleb logida eesti.ee portaali kus hetkel on nimekirjas rahvastikuregistri, haigekassa retseptide ja kodakondsus-ja migratsioonivaldkonna andmekogude vaatamiste päringud. Nendele kolmele valikule peaks tulema kindlasti ka lisa. Täpsemate küsimuste korral tuleb kodanikul endal ühendust võtta päringu teinud asutusega.<br /> <br /> =Eesti.ee=<br /> Juba kaua aega ei ole mõeldav riigi pidamine ja kodanike „haldamine“ paberimajanduse najal. Paratamatult tuleb minna üle arvutitele ja andmebaasidele, aga üks suurimaid probleeme on andmete kogumine ühte suurde kesksesse andmebaasi. Siinkohal tulebki mängu X-tee, mis tundub ideaalne variant riigi pidamiseks. Tänu oma turvalisusele ja andmete jaotusele on sellest saanud Eesti Vabariigi alustala. Veel 10 aastat tagasi olid kodanikuportaal ja X-tee päringute portaal visuaalselt ja käitumismudeli poolest kaks erinevat keskkonda samas kohas, mis sisuliselt täitsid sama eesmärki – pakkuda kodanikule erinevaid e-teenuseid. Üha rohkem inimesi ja ettevõtjaid hakkasid Riigi Infosüsteemi Ametilt aru pärima, et miks peab olema kaks erinevat keskkonda, ja 2007. aasta maikuus kuulutatigi välja riigihange X-tee päringute portaali ja eesti.ee teenuste ühendamiseks eeldusega, et kasutamine oleks mugav ja lihtne. &lt;ref&gt;https://www.ria.ee/ee/x-tee-paringute-portaal-ja-kodanikuportaal-saavad-uhise-nao.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Tänaseks ongi meil riigiportaal eesti.ee, kuhu on koondatud üle 500 e-teenuse, 500 artiklit ja 2500 kontakti ja mis pakub ühes turvalises keskkonnas infot, kontaktandmeid ja erinevaid e-teenuseid nii kodanikule kui ka ametnikule ja ettevõtjale. Lehte külastab tööpäevas üle 14000 inimese &lt;ref&gt;https://www.ria.ee/ee/riigiportaal.html&lt;/ref&gt;. Riigiportaali logo peal on kirjas „Uks e-riiki“ ja seda ta tõepoolest on ning mitte ainult meie enda arust, Eesti e-riiklus on korduvalt ja järjest rohkem jäänud silma ka kogu ülejäänud maailmale olles mitmes valdkonnas ka teerajaja. Portaalis jooksevad pidevalt uuendatud uudised riigi kohta ning olulisemad tähtajad (näiteks tuludeklaratsiooni täitmiseks). Suur rõhk on pandud turvalisusele, mille tagab X-tee andmevahetuskiht. Iga kasutaja peab enda isikut tõestama logides sisse kas panga kaudu või siis ID-kaardi või mobiil ID’ga.<br /> <br /> Kodanikuna on kindlasti absoluutselt iga inimene kasutanud eesti.ee portaali. Asjaajamised, mis varem oleks kaasa toonud mitmeid telefonikõnesid, halvemal juhul lausa kohale sõitmist ja peale mitmeid tunde järjekorras ootamist hulga paberite täitmist või oleks lausa kättesaamatud olnud, on nüüdseks vaid kiire isikutuvastamise ja paari hiirenupu vajutuse kaugusel. Lihtne näide omaenda elust oleks just hiljuti aegunud Euroopa ravikindlustuskaardi aegumine. Varemalt oleks selle jaoks pidanud kuskile kohale sõitma ja taotluse täitma, kuid nüüd võttis kogu see ettevõtmine minu elust alla kahe minuti, piisas sisse logimisest ja kaardi tellimiseks ühe nupu vajutamisest. Isegi tellimise jaoks õige koha leidmine polnud imekombel keerukas, seda ütlen seetõttu, et mõningaid asju võib olla lehelt päris keeruline leida. Iga kodanik saab vaadata enda kohta suurel hulgal erinevaid andmeid, mis on läbi x-tee saadaval erinevate asutuste andmebaasidest. Näiteks näeb ära erinevate dokumentide nagu ID-kaart või juhiloa aegumistähtaega, kui on ametlik e-mail suunatud mõnele oma kasutuses olevale meiliaadressile, siis tulevad ka vajalikud teavitused piisava ajavaruga kohale. Näha saab isegi oma kaitseväeteenistuse andmeid, mis veel mitte nii kaua aega tagasi olid suhteliselt kättesaamatud. Väga tähtsal kohal on ka tervishoiu andmed, tervisekindlustuse info ja kodanikule kirjutatud ravimite retseptid. Ettevõtte asutamise soovi korral saab sealt ka juhised selle tegemiseks.<br /> <br /> Lisaks andmete vaatamisele on kodanikul läbi portaali võimalik erinevatele asutustele taotlusi esitada. Kui olete hiljuti kolinud, siis vastavalt seadusele tuleks uus elukoht registreerida 30 päeva jooksul. Elukohateate esitamine on üks paljudest võimalikest vormidest mida saab ilma kuhugi kohale ilmumata suurema vaevata internetis esitada. Soovijad saavad registreerida end Eesti keele tasemeeksamile ja kodakondsuseksamile. Lapsevanematel, kes soovivad oma last esimesse klassi registreerida piisab vaid oma andmed e-vormi lisamisest ja selle teele saatmisest. Samamoodi saab e-vormi kaudu taotleda näiteks sotsiaaltoetusi.<br /> <br /> Peale kodanikele mõeldud info ja teenuste on tänu keskkondade ühinemisele samast kohast kätte saadavad ka teenused ettevõtjatele. Ettevõtte omanik saab näiteks infot raamatupidamise ja aruandluse kohta, erinevate tegevuslubade ja maksude kohta. Ettevõtjana on mul iga aasta vaja teha taotlus vormi A1 saamiseks. Kunagi oli vaja selle jaoks täita ära hunnik pabereid, mis tuli saata Maksu- ja tolliametisse. Praegu tähendab see aga poolenisti eeltäidetud vormi, kus tuleb paari tunnise täitmise asemel kulutada keskmiselt viisteist minutit kui sedagi. Ametnike jaoks on olemas veelgi enam teenuseid vastavalt õigustele ja partneritele läbi X-tee.<br /> <br /> Hiljuti lisandus riigiportaali ka andmejälgija &lt;ref&gt;https://geenius.ee/uudis/riigiportaali-andmejalgijast-naeb-seda-kes-su-isikuandmeid-on-parinud&lt;/ref&gt;. Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt on isikuandmete omanikuks isik ise ja on otseselt seotud isiku privaatsusega. Samal ajal aga tehakse inimeste kohta läbi X-tee pidevalt päringuid ilma nende teadmata, teadmata kes ja mis eesmärgil päringuid tegi. Tegelikult oli andmejälgija põhimõtteliselt olemas juba X-tee algusest peale, sest turvakaalutlustel otsustati logida iga viimne kui päring infoga pärija kohta, mida ja kelle kohta päriti. Hetkeseisuga tehti see kõigile kodanikele kättesaadavaks. Igaüks saab vaadata kes on tema kohta päringuid teinud ja mida on päritud. Seda, mis põhjusel mingi päring tehti ei saa aga muud moodi teada kui tuleb võtta ühendust päringu teinud asutusega.<br /> <br /> Eesti.ee partnerid saavad oluliselt säästa oma IT arenduskulusid kasutades riigiportaali tööriistu. Tänu X-tee’le ei pea riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused hakkama eraldi looma suhteid teiste asutustega kellega nad tahaksid infot vahetada ning saavad kasutada juba eelloodud riistvaralisi ja tarkvaralisi lahendusi ning teenuseid. Teine asutus või kodanik saab aga lihtsa vaevaga ligi liikmeks oleva asutuse teenusteni mille jaoks varem oleks pidanud kohale tulema või pabereid täitma.<br /> <br /> =Eksport=<br /> Algusaastatel eksisteeris ainult üks X-tee - see oli terviklik süsteem ning RIAs asus vaid üks eksemplar. Teisisõnu oli tollal tarkvara, reeglistik ning vajalikud teadmised kõik ühes kohas ning ainult seal. Tänapäeval võib vaadata X-teed kui midagi enamat, see on rohkem kui ainult tarkvara, protokollide ning standardite kogumik. Lisaks mahukale arengutööle, kogemustele ning asutuste ja isikutevaheliste suhtluse mõistmisele, on ka Eestil ideid, kuidas meie oma X-tee ühedada teiste riikidega. See tähendab omakorda, et Eesti aitab enda süsteemist, kogu asja tuumast, luua koopiad teistele riikidele.&lt;ref&gt;https://www.ria.ee/ee/x-tee-tutvustus.html&lt;/ref&gt;<br /> Taolist süsteemi, kus lisaks Eestile kasutavad X-tee baasil süsteeme nimetatakse X-teede võrgustikuks ehk usaldusföderatsiooniks. See annab võimaluse eri üksuste, riikide või näiteks asutuste vaheliseks turvaliseks internetipõhiseks andmevahetuseks. See eeldab, et neil kõigil on kasutusel sarnased X-tee keskkonnad. Need üksused haldavad iseseisavalt enda süsteemi turvalisus ning haldust, kuid suhtlus teiste usaldusföderatsiooni liikmetega käib ikkagi üle X-tee protokolli. Taoline süsteem eeldab, et kõik osapooled vastavad teatud nõudmistele. Kõik algab lepingute allkirjastamisega, misjärel uuritakse nõudeid usaldusteenustele, see tähendab e-templeid mis kinnitavad info tõesust, erinevaid infoturbe ning kasutamise nõudeid, X-tee teenuste järelvalve tingimusi ning muidugi ka vajalikku tehnilist võimekust. Kõik liikmed peavad kõnelema üksteisega ühte keelt ning järgima etteantud protokolle. Selles peitubki X-tee võlu.<br /> &lt;ref&gt;https://www.ria.ee/ee/x-tee-usaldusfoderatsioon.html&lt;/ref&gt;<br /> Kui alguses oli üks, nimetu X-tee, siis tänapäeval võib neid olla mitmeid. Näiteks võiks vabalt IT Kolledži X-tee olla itk.xtee.ee nimeline, samamoodi ka TTÜ näiteks ttu.xtee.ee. Kui eelnevas lõigus väljatoodud punktid on täidetud, siis piiranguid pole! Tuues analoogiat riikide X-teede suhtlusest, kus vahetatakse isikute ning näiteks asutuste andmed, siis ITK ning TTÜ saaksid omavahele vahetada nii õpilaste kui ka õppejõudude andmeid. Kõigil õpilastel on võimalus kasutada neile teenustele ligipääsemiseks õppeinfosüsteemi, riigi tasandil on selleks kodanikuportaal www.eesti.ee.<br /> Soomes elab märgatav hulk Eesti kodanikke ning vanade standardite järgi andmete vahetamine võtab märgatava aja- ning inimressursi. Kui eestlane Soomes, või ka soomlane Eestis, soovib apteegis retseptiravimit osta, siis on see pea võimatu. Kuidas kindlaks teha, kas just sellel isikul on retsept olemas? <br /> Soome on võtnud kätte ning ehitab taolise süsteemi nagu Eestis, päris oma enda X-tee. RIA ning Soome rahvastikuregistri amet on sõlminud kokkuleppe ning töötavad kahe riigi infosüsteemide sõlmimisega. Soomes on toimiva analoogi nimi Palveluväylä. Koostööd alustati juba 2014ndal aastal. Eesmärgiks oli 2017 aasta aprillis süsteem valmis saada, kuid 2017 aasta märtsis allkirjastati ühine mittetulundusühing X-tee arendamiseks, haldamiseks ning väljatöötamiseks Soome ja Eesti vahel. Peaeesmärk on kiirendada andmevahetust ning lihtsustada ettevõtjate tööd mõlemal pool Soome lahte. Esimeste toimivate süsteemide loodetakse toimima saada rahvastikuregistri pärignud kahe riigi vahel. Tulevikus võiks kogu Euroopa olla seotud ühtse süsteemi abil, mis lihtsustaks riikide vahelist andmevahetust ning Eesti ning Soome vaheline pilootprojekt annab loodetavasti selleks tõuke. Seoses kahe riigi vahelise koostööga on nüüd avalikustatud ka kogu X-tee lähtekood, mis on avalikustatud MIT litsentsiga. Lähtekood on leitav siit https://github.com/ria-ee/X-Road<br /> &lt;ref&gt;http://vm.fi/palveluvayla?p_p_id=56_INSTANCE_SSKDNE5ODInk&amp;p_p_lifecycle=0&amp;p_p_state=normal&amp;p_p_mode=view&amp;p_p_col_id=column-2&amp;p_p_col_count=1&amp;_56_INSTANCE_SSKDNE5ODInk_languageId=en_US&lt;/ref&gt;<br /> Lisaks X-teele on suur osa meie digitaalsest identideedist seotud enda tuvastamisega - isikukaardi ning mobiil-id’ga. See annab võimaluse kõigil turvaliselt endaga seotud asju võrgus ajada. Eesti kogemus sellel alal on suureks eeskujuks paljudele, ning RIA koostöös ettevõttetega on aidanud X-tee ning isikutuvastus süsteemide juurutamisele ka teistes riikides. Organisatsiooniks, kes sellega tegeleb on E-riigi akadeemia, mis aitab levitada e-valitsemis ning küberturvalisuse parimaid teadmisi ning kogemusi. Tänaseks hetkeks, 2017 mai, on juba erinevaid e-lahendusi aidatud kasutusele võtta juba 26 riigis. <br /> &lt;ref&gt;http://www.postimees.ee/3031571/eesti-on-aidanud-e-riigi-lahendusi-juurutada-26-riigis&lt;/ref&gt;<br /> &lt;ref&gt;http://www.ega.ee/et/&lt;/ref&gt;<br /> Eesti ettevõtted on aidanud luua näiteks e-riigi lahendusi Armeenias, Ukrainas, Moldovas, Kõrgõzstanis ning Palestiinas. Palestiinas on loodud X-tee süsteem mis aitab neil kohalikku valitsemist ning bürokraatiat vähendada, just nagu Eestis. Samuti õpetab E-riigi akadeemia neid küberturvalisuse alal ning valmistab ette Palestiinat digitaalse allkirjastamise kasutuselevõtuks. Juba praegult on töös uue IKT poliitika väljatöötamine, sealsete uute e-teenuste arendamine. Viimased koostöölepped on sõlmitud näiteks Katari ning Küprosega. Uudistaja ning uurijaid on olnud ka veel kaugemalt, näiteks Fääri saartelt, Indiast ning Bhutanist.<br /> &lt;ref&gt;http://www.ega.ee/et/project/elektrooniline-identiteet-kuprosele/&lt;/ref&gt;<br /> &lt;ref&gt;http://www.ega.ee/et/project/palestiina-infouhiskonna-ja-e-teenuste-turvalisuse-arendamine/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Enne veel, kui kogu X-tee lähtekood oli avalik, tegeles selle litsentseerimise ning väljastamiseks Majandus- ning kommunikatsiooniministeerium. Kõrgõzstan hankis endal X-tee viienda versiooni, mille nimeks sai Tunduk. Esimesed ning peamised teenused, mis seal loodi, on seotud passi-, isiku- ning tolliteenustega. Samuti koolitati kohalikke, et nemad saaksid oma X-teed veelgi edasi arendada. Tunduki süsteemi arendamist ning loomist aitasid Eesti Välisministeerium ning USAID - United States Agency for International Development.<br /> &lt;ref&gt;http://www.ituudised.ee/uudised/2016/04/25/korgozstan-saab-eestilt-x-tee-5-polvkonna-terviklahenduse-all-litsentsi&lt;/ref&gt;<br /> Cybernetica, meie e-riigi peamisi väljatöötajaid on aidanud Aserbaidžaanis luua täieliku e-riigi lahenduse. See hõlmab endas sertifitseerimiskeskuse väljaarendamist, kiipkaartide süsteemi ning mobiil-id süsteemi. Selle puhuks lõi Aserbaidžaan vajaliku seadlusandluse digiallkirjastamise jaoks. Peamine inistatiiv kohaliku süsteemi loomiseks tuli Aserbaidžaani Maksuministeeriumilt, kes on ka ühtlasi teenuse üks suuremaid kasutajaid. Kohalik nimi mobiil-id’le on Asan Imza - „Lihtne allkiri”.<br /> &lt;ref&gt;http://asanimza.az/en/&lt;/ref&gt;<br /> &lt;ref&gt;https://cyber.ee/referentsid-ja-kogemused/referents/eid-lahendus-aserbaidzaani-vabariigile/&lt;/ref&gt;<br /> &lt;ref&gt;http://epl.delfi.ee/news/melu/eesti-ettevotted-ekspordivad-meie-e-riigi-aserbaidzaani?id=64056123&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga&diff=121980 2017-05-10T21:45:39Z

<p>Avendla: </p> <hr /> <div>Autorid: Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla<br /> =X-tee=<br /> X-tee on üks suuremaid Eesti kui e-riigi müügiartiklitest. Kuid mida “X-tee” lihtsamalt seletades tähendab?<br /> Kui võrrelda riigi infosüsteemi linnaga, milles on palju erinevaid maju (andmekogusid), siis X-tee on nagu tänavavõrgustik, mida mööda toimub infoliiklus andmekogude vahel. Oma nimegi on X-tee saanud võrdlusest ristmikuga, kus kohtuvad andmekogud ja infosüsteemid, et üksteisega infot vahetada.&lt;ref name=ISAVKXT&gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Riigi infosüsteem x-tee.PNG]]<br /> <br /> ''Joonis 1 - Riigi infosüsteem X-tee''<br /> <br /> Moodne riigipidamine on andmete keskne ja riigi toimimiseks hallatakse andmeid väga suurtes kogustes. Eestis puudub ühtne superandmebaas andmeid hoitakse nende tekkekohas, igas asutuses eraldi ja üksteise andmeid ei dubleerita. Samas on asutustel vaja otsuste tegemiseks andmeid, mis neile ei kuulu. Näiteks politsei, kes vajab pidevalt infot rahvastikuregistrist või töötukassa kes vajab infot terviseinfosüsteemist.<br /> <br /> Kuid kuidas vahetada olulisi andmeid turvaliselt?<br /> Andmed peavad olema õigetele osapooltele lihtsalt kättesaadavad.<br /> Andmed peavad säilitama usaldusväärsuse, et keegi kolmas neid liikumise käigus muutnud ei ole.<br /> Andmed peavad oma teekonnal jääma konfidentsiaalseks ehk olema võõraste silmade eest kaitstud.<br /> X-tee on andmete vahetamise platvorm kus kõik 3 nõuet on täidetud.<br /> <br /> X-tee muudab elu lihtsamaks nii riigile kui kodanikule. Näiteks lapse sünni korral edastab haigla info rahvastikuregistrisse ja sealt automaatselt haigekassasse, et lapsel oleks ravikindlustus ja perearst. Nii ei teki liigseid pabereid ega kulutada aega. Riik toimib taustal.<br /> Asutused saavad X-tee abil tööprotsesse mugavamaks muuta. Paljusid tegevusi saab automatiseerida et töötajad võiksid tegeleda asjadega, kus on inimmõistust rohkem tarvis. Samuti ei pea asutus andmete autentsuse pärast muretsema.Näiteks maksuametist tulnud andmed on kindlalt just maksuametist pärit. Ja kõigele lisaks saab X-tee kasutusele võtta olenemata sellest, millist tehnoloogiat asutuses kasutatakse.<br /> <br /> Riigile on X-tee eelkõige võimaluste looja, et asutused saaksid omavahel andmeid efektiivselt vahetada. delikaatne info liigub turvaliselt ja süsteem ise on nii kindel et halbadest kavatsustest kogu riigi infosüsteemi maha jooksmiseks ei piisa. Eesti X-tee sünnist, aastast 2001, on süsteem toiminud ilma ühegi tõrketa. X-tee aitab riigil näha suurt pilti ehk kuidas on erinevad riigiasutused omavahel seotud. Lisaks võimaldab X-tee andmeid vahetada mitte ainult riigi sees vaid ka üle piiride. Seda muidugi juhul kui teisel pool riigipiiri on andmebaasid ja infosüsteemid korras. Kõige rohkem võidavad kiiremast riikipidamisest muidugi kodanikud, kes saavad endale paremini toimiva riigi ning võimaluse paberite esitamise ja vormide täitmise asemel palju enda jaoks kasulikku teha.&lt;ref&gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi infosüsteem Eestis on hajusalt üles ehitatud. Selles on eri tehnoloogilistel platvormidel ja aegadel loodud andmekogusid. Et vormida kasutajale valmis üks mugav e-teenus, peavad andmekogud omavahel ladusalt suhtlema, sest teenus komplekteeritakse eri andmekogude andmetest.&lt;ref name=ISAVKXT /&gt;<br /> <br /> =X-tee sünd=<br /> =Turvalisus=<br /> =Eksport=<br /> =Eesti.ee=<br /> [[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga&diff=121979 2017-05-10T21:44:10Z

<p>Avendla: /* X-tee */</p> <hr /> <div>Autorid: Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla<br /> =X-tee=<br /> X-tee on üks suuremaid Eesti kui e-riigi müügiartiklitest. Kuid mida “X-tee” lihtsamalt seletades tähendab?<br /> Kui võrrelda riigi infosüsteemi linnaga, milles on palju erinevaid maju (andmekogusid), siis X-tee on nagu tänavavõrgustik, mida mööda toimub infoliiklus andmekogude vahel. Oma nimegi on X-tee saanud võrdlusest ristmikuga, kus kohtuvad andmekogud ja infosüsteemid, et üksteisega infot vahetada.&lt;ref name=InfosüsteemideAndmevahetuskihtXTee&gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Riigi infosüsteem x-tee.PNG]]<br /> <br /> ''Joonis 1 - Riigi infosüsteem X-tee''<br /> <br /> Moodne riigipidamine on andmete keskne ja riigi toimimiseks hallatakse andmeid väga suurtes kogustes. Eestis puudub ühtne superandmebaas andmeid hoitakse nende tekkekohas, igas asutuses eraldi ja üksteise andmeid ei dubleerita. Samas on asutustel vaja otsuste tegemiseks andmeid, mis neile ei kuulu. Näiteks politsei, kes vajab pidevalt infot rahvastikuregistrist või töötukassa kes vajab infot terviseinfosüsteemist.<br /> <br /> Kuid kuidas vahetada olulisi andmeid turvaliselt?<br /> Andmed peavad olema õigetele osapooltele lihtsalt kättesaadavad.<br /> Andmed peavad säilitama usaldusväärsuse, et keegi kolmas neid liikumise käigus muutnud ei ole.<br /> Andmed peavad oma teekonnal jääma konfidentsiaalseks ehk olema võõraste silmade eest kaitstud.<br /> X-tee on andmete vahetamise platvorm kus kõik 3 nõuet on täidetud.<br /> <br /> X-tee muudab elu lihtsamaks nii riigile kui kodanikule. Näiteks lapse sünni korral edastab haigla info rahvastikuregistrisse ja sealt automaatselt haigekassasse, et lapsel oleks ravikindlustus ja perearst. Nii ei teki liigseid pabereid ega kulutada aega. Riik toimib taustal.<br /> Asutused saavad X-tee abil tööprotsesse mugavamaks muuta. Paljusid tegevusi saab automatiseerida et töötajad võiksid tegeleda asjadega, kus on inimmõistust rohkem tarvis. Samuti ei pea asutus andmete autentsuse pärast muretsema.Näiteks maksuametist tulnud andmed on kindlalt just maksuametist pärit. Ja kõigele lisaks saab X-tee kasutusele võtta olenemata sellest, millist tehnoloogiat asutuses kasutatakse.<br /> <br /> Riigile on X-tee eelkõige võimaluste looja, et asutused saaksid omavahel andmeid efektiivselt vahetada. delikaatne info liigub turvaliselt ja süsteem ise on nii kindel et halbadest kavatsustest kogu riigi infosüsteemi maha jooksmiseks ei piisa. Eesti X-tee sünnist, aastast 2001, on süsteem toiminud ilma ühegi tõrketa. X-tee aitab riigil näha suurt pilti ehk kuidas on erinevad riigiasutused omavahel seotud. Lisaks võimaldab X-tee andmeid vahetada mitte ainult riigi sees vaid ka üle piiride. Seda muidugi juhul kui teisel pool riigipiiri on andmebaasid ja infosüsteemid korras. Kõige rohkem võidavad kiiremast riikipidamisest muidugi kodanikud, kes saavad endale paremini toimiva riigi ning võimaluse paberite esitamise ja vormide täitmise asemel palju enda jaoks kasulikku teha.&lt;ref&gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi infosüsteem Eestis on hajusalt üles ehitatud. Selles on eri tehnoloogilistel platvormidel ja aegadel loodud andmekogusid. Et vormida kasutajale valmis üks mugav e-teenus, peavad andmekogud omavahel ladusalt suhtlema, sest teenus komplekteeritakse eri andmekogude andmetest.&lt;ref name=InfosüsteemideAndmevahetuskihtXTee /&gt;<br /> <br /> =X-tee sünd=<br /> =Turvalisus=<br /> =Eksport=<br /> =Eesti.ee=<br /> [[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga&diff=121978 2017-05-10T21:41:59Z

<p>Avendla: /* X-tee */</p> <hr /> <div>Autorid: Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla<br /> =X-tee=<br /> X-tee on üks suuremaid Eesti kui e-riigi müügiartiklitest. Kuid mida “X-tee” lihtsamalt seletades tähendab?<br /> Kui võrrelda riigi infosüsteemi linnaga, milles on palju erinevaid maju (andmekogusid), siis X-tee on nagu tänavavõrgustik, mida mööda toimub infoliiklus andmekogude vahel. Oma nimegi on X-tee saanud võrdlusest ristmikuga, kus kohtuvad andmekogud ja infosüsteemid, et üksteisega infot vahetada.&lt;ref name=InfosüsteemideAndmevahetuskihtX-tee &gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Riigi infosüsteem x-tee.PNG]]<br /> <br /> ''Joonis 1 - Riigi infosüsteem X-tee''<br /> <br /> Moodne riigipidamine on andmete keskne ja riigi toimimiseks hallatakse andmeid väga suurtes kogustes. Eestis puudub ühtne superandmebaas andmeid hoitakse nende tekkekohas, igas asutuses eraldi ja üksteise andmeid ei dubleerita. Samas on asutustel vaja otsuste tegemiseks andmeid, mis neile ei kuulu. Näiteks politsei, kes vajab pidevalt infot rahvastikuregistrist või töötukassa kes vajab infot terviseinfosüsteemist.<br /> <br /> Kuid kuidas vahetada olulisi andmeid turvaliselt?<br /> Andmed peavad olema õigetele osapooltele lihtsalt kättesaadavad.<br /> Andmed peavad säilitama usaldusväärsuse, et keegi kolmas neid liikumise käigus muutnud ei ole.<br /> Andmed peavad oma teekonnal jääma konfidentsiaalseks ehk olema võõraste silmade eest kaitstud.<br /> X-tee on andmete vahetamise platvorm kus kõik 3 nõuet on täidetud.<br /> <br /> X-tee muudab elu lihtsamaks nii riigile kui kodanikule. Näiteks lapse sünni korral edastab haigla info rahvastikuregistrisse ja sealt automaatselt haigekassasse, et lapsel oleks ravikindlustus ja perearst. Nii ei teki liigseid pabereid ega kulutada aega. Riik toimib taustal.<br /> Asutused saavad X-tee abil tööprotsesse mugavamaks muuta. Paljusid tegevusi saab automatiseerida et töötajad võiksid tegeleda asjadega, kus on inimmõistust rohkem tarvis. Samuti ei pea asutus andmete autentsuse pärast muretsema.Näiteks maksuametist tulnud andmed on kindlalt just maksuametist pärit. Ja kõigele lisaks saab X-tee kasutusele võtta olenemata sellest, millist tehnoloogiat asutuses kasutatakse.<br /> <br /> Riigile on X-tee eelkõige võimaluste looja, et asutused saaksid omavahel andmeid efektiivselt vahetada. delikaatne info liigub turvaliselt ja süsteem ise on nii kindel et halbadest kavatsustest kogu riigi infosüsteemi maha jooksmiseks ei piisa. Eesti X-tee sünnist, aastast 2001, on süsteem toiminud ilma ühegi tõrketa. X-tee aitab riigil näha suurt pilti ehk kuidas on erinevad riigiasutused omavahel seotud. Lisaks võimaldab X-tee andmeid vahetada mitte ainult riigi sees vaid ka üle piiride. Seda muidugi juhul kui teisel pool riigipiiri on andmebaasid ja infosüsteemid korras. Kõige rohkem võidavad kiiremast riikipidamisest muidugi kodanikud, kes saavad endale paremini toimiva riigi ning võimaluse paberite esitamise ja vormide täitmise asemel palju enda jaoks kasulikku teha.&lt;ref&gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi infosüsteem Eestis on hajusalt üles ehitatud. Selles on eri tehnoloogilistel platvormidel ja aegadel loodud andmekogusid. Et vormida kasutajale valmis üks mugav e-teenus, peavad andmekogud omavahel ladusalt suhtlema, sest teenus komplekteeritakse eri andmekogude andmetest.&lt;ref name=InfosüsteemideAndmevahetuskihtX-tee /&gt;<br /> <br /> =X-tee sünd=<br /> =Turvalisus=<br /> =Eksport=<br /> =Eesti.ee=<br /> [[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga&diff=121976 2017-05-10T21:40:17Z

<p>Avendla: /* X-tee */</p> <hr /> <div>Autorid: Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla<br /> =X-tee=<br /> X-tee on üks suuremaid Eesti kui e-riigi müügiartiklitest. Kuid mida “X-tee” lihtsamalt seletades tähendab?<br /> Kui võrrelda riigi infosüsteemi linnaga, milles on palju erinevaid maju (andmekogusid), siis X-tee on nagu tänavavõrgustik, mida mööda toimub infoliiklus andmekogude vahel. Oma nimegi on X-tee saanud võrdlusest ristmikuga, kus kohtuvad andmekogud ja infosüsteemid, et üksteisega infot vahetada.&lt;ref&gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Riigi infosüsteem x-tee.PNG]]<br /> <br /> ''Joonis 1 - Riigi infosüsteem X-tee''<br /> <br /> Moodne riigipidamine on andmete keskne ja riigi toimimiseks hallatakse andmeid väga suurtes kogustes. Eestis puudub ühtne superandmebaas andmeid hoitakse nende tekkekohas, igas asutuses eraldi ja üksteise andmeid ei dubleerita. Samas on asutustel vaja otsuste tegemiseks andmeid, mis neile ei kuulu. Näiteks politsei, kes vajab pidevalt infot rahvastikuregistrist või töötukassa kes vajab infot terviseinfosüsteemist.<br /> <br /> Kuid kuidas vahetada olulisi andmeid turvaliselt?<br /> Andmed peavad olema õigetele osapooltele lihtsalt kättesaadavad.<br /> Andmed peavad säilitama usaldusväärsuse, et keegi kolmas neid liikumise käigus muutnud ei ole.<br /> Andmed peavad oma teekonnal jääma konfidentsiaalseks ehk olema võõraste silmade eest kaitstud.<br /> X-tee on andmete vahetamise platvorm kus kõik 3 nõuet on täidetud.<br /> <br /> X-tee muudab elu lihtsamaks nii riigile kui kodanikule. Näiteks lapse sünni korral edastab haigla info rahvastikuregistrisse ja sealt automaatselt haigekassasse, et lapsel oleks ravikindlustus ja perearst. Nii ei teki liigseid pabereid ega kulutada aega. Riik toimib taustal.<br /> Asutused saavad X-tee abil tööprotsesse mugavamaks muuta. Paljusid tegevusi saab automatiseerida et töötajad võiksid tegeleda asjadega, kus on inimmõistust rohkem tarvis. Samuti ei pea asutus andmete autentsuse pärast muretsema.Näiteks maksuametist tulnud andmed on kindlalt just maksuametist pärit. Ja kõigele lisaks saab X-tee kasutusele võtta olenemata sellest, millist tehnoloogiat asutuses kasutatakse.<br /> <br /> Riigile on X-tee eelkõige võimaluste looja, et asutused saaksid omavahel andmeid efektiivselt vahetada. delikaatne info liigub turvaliselt ja süsteem ise on nii kindel et halbadest kavatsustest kogu riigi infosüsteemi maha jooksmiseks ei piisa. Eesti X-tee sünnist, aastast 2001, on süsteem toiminud ilma ühegi tõrketa. X-tee aitab riigil näha suurt pilti ehk kuidas on erinevad riigiasutused omavahel seotud. Lisaks võimaldab X-tee andmeid vahetada mitte ainult riigi sees vaid ka üle piiride. Seda muidugi juhul kui teisel pool riigipiiri on andmebaasid ja infosüsteemid korras. Kõige rohkem võidavad kiiremast riikipidamisest muidugi kodanikud, kes saavad endale paremini toimiva riigi ning võimaluse paberite esitamise ja vormide täitmise asemel palju enda jaoks kasulikku teha.&lt;ref&gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi infosüsteem Eestis on hajusalt üles ehitatud. Selles on eri tehnoloogilistel platvormidel ja aegadel loodud andmekogusid. Et vormida kasutajale valmis üks mugav e-teenus, peavad andmekogud omavahel ladusalt suhtlema, sest teenus komplekteeritakse eri andmekogude andmetest.&lt;ref name=&quot;Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee&quot; /&gt;<br /> <br /> =X-tee sünd=<br /> =Turvalisus=<br /> =Eksport=<br /> =Eesti.ee=<br /> [[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=121975 2017-05-10T21:36:43Z

<p>Avendla: /* kevad 2017 (rühmatööd) */</p> <hr /> <div>See sektsioon on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] kirjatööd wiki kujul esitada.<br /> <br /> == sügis 2012 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br /> <br /> == sügis 2013 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br /> <br /> == sügis 2015 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br /> <br /> == kevad 2017 (rühmatööd) ==<br /> [[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F &quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis &quot;IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis&quot; - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_-_kas_võimatu_missioon_&quot;Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?&quot; - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_&quot;Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule&quot; - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_&quot;Industry 4.0&quot; - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed &quot;Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu&quot;- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism &quot;IT ja terrorism&quot; - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused &quot;Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused&quot; - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum &quot;Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_&quot;Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas&quot; - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga &quot;X-tee - kodanik kohtub riigiga&quot; - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=121974 2017-05-10T21:35:48Z

<p>Avendla: /* kevad 2017 (rühmatööd) */</p> <hr /> <div>See sektsioon on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] kirjatööd wiki kujul esitada.<br /> <br /> == sügis 2012 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br /> <br /> == sügis 2013 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br /> <br /> == sügis 2015 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br /> <br /> == kevad 2017 (rühmatööd) ==<br /> [[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F &quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis &quot;IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis&quot; - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_-_kas_võimatu_missioon_&quot;Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?&quot; - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_&quot;Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule&quot; - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_&quot;Industry 4.0&quot; - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed &quot;Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu&quot;- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism &quot;IT ja terrorism&quot; - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused &quot;Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused&quot; - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum &quot;Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_&quot;Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas&quot; - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga&diff=121973 2017-05-10T21:34:28Z

<p>Avendla: </p> <hr /> <div>Autorid: Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla<br /> =X-tee=<br /> X-tee on üks suuremaid Eesti kui e-riigi müügiartiklitest. Kuid mida “X-tee” lihtsamalt seletades tähendab?<br /> Kui võrrelda riigi infosüsteemi linnaga, milles on palju erinevaid maju (andmekogusid), siis X-tee on nagu tänavavõrgustik, mida mööda toimub infoliiklus andmekogude vahel. Oma nimegi on X-tee saanud võrdlusest ristmikuga, kus kohtuvad andmekogud ja infosüsteemid, et üksteisega infot vahetada.&lt;ref&gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Riigi infosüsteem x-tee.PNG]]<br /> <br /> ''Joonis 1 - Riigi infosüsteem X-tee''<br /> <br /> Moodne riigipidamine on andmete keskne ja riigi toimimiseks hallatakse andmeid väga suurtes kogustes. Eestis puudub ühtne superandmebaas andmeid hoitakse nende tekkekohas, igas asutuses eraldi ja üksteise andmeid ei dubleerita. Samas on asutustel vaja otsuste tegemiseks andmeid, mis neile ei kuulu. Näiteks politsei, kes vajab pidevalt infot rahvastikuregistrist või töötukassa kes vajab infot terviseinfosüsteemist.<br /> <br /> Kuid kuidas vahetada olulisi andmeid turvaliselt?<br /> Andmed peavad olema õigetele osapooltele lihtsalt kättesaadavad.<br /> Andmed peavad säilitama usaldusväärsuse, et keegi kolmas neid liikumise käigus muutnud ei ole.<br /> Andmed peavad oma teekonnal jääma konfidentsiaalseks ehk olema võõraste silmade eest kaitstud.<br /> X-tee on andmete vahetamise platvorm kus kõik 3 nõuet on täidetud.<br /> <br /> X-tee muudab elu lihtsamaks nii riigile kui kodanikule. Näiteks lapse sünni korral edastab haigla info rahvastikuregistrisse ja sealt automaatselt haigekassasse, et lapsel oleks ravikindlustus ja perearst. Nii ei teki liigseid pabereid ega kulutada aega. Riik toimib taustal.<br /> Asutused saavad X-tee abil tööprotsesse mugavamaks muuta. Paljusid tegevusi saab automatiseerida et töötajad võiksid tegeleda asjadega, kus on inimmõistust rohkem tarvis. Samuti ei pea asutus andmete autentsuse pärast muretsema.Näiteks maksuametist tulnud andmed on kindlalt just maksuametist pärit. Ja kõigele lisaks saab X-tee kasutusele võtta olenemata sellest, millist tehnoloogiat asutuses kasutatakse.<br /> <br /> Riigile on X-tee eelkõige võimaluste looja, et asutused saaksid omavahel andmeid efektiivselt vahetada. delikaatne info liigub turvaliselt ja süsteem ise on nii kindel et halbadest kavatsustest kogu riigi infosüsteemi maha jooksmiseks ei piisa. Eesti X-tee sünnist, aastast 2001, on süsteem toiminud ilma ühegi tõrketa. X-tee aitab riigil näha suurt pilti ehk kuidas on erinevad riigiasutused omavahel seotud. Lisaks võimaldab X-tee andmeid vahetada mitte ainult riigi sees vaid ka üle piiride. Seda muidugi juhul kui teisel pool riigipiiri on andmebaasid ja infosüsteemid korras. Kõige rohkem võidavad kiiremast riikipidamisest muidugi kodanikud, kes saavad endale paremini toimiva riigi ning võimaluse paberite esitamise ja vormide täitmise asemel palju enda jaoks kasulikku teha.&lt;ref&gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi infosüsteem Eestis on hajusalt üles ehitatud. Selles on eri tehnoloogilistel platvormidel ja aegadel loodud andmekogusid. Et vormida kasutajale valmis üks mugav e-teenus, peavad andmekogud omavahel ladusalt suhtlema, sest teenus komplekteeritakse eri andmekogude andmetest.&lt;ref&gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> =X-tee sünd=<br /> =Turvalisus=<br /> =Eksport=<br /> =Eesti.ee=<br /> [[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga&diff=121972 2017-05-10T21:31:02Z

<p>Avendla: Created page with &quot;Autorid: Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla =X-tee= X-tee on üks suuremaid Eesti kui e-riigi müügiartiklitest. Kuid mida “X-tee” lihtsam...&quot;</p> <hr /> <div>Autorid: Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla<br /> =X-tee=<br /> X-tee on üks suuremaid Eesti kui e-riigi müügiartiklitest. Kuid mida “X-tee” lihtsamalt seletades tähendab?<br /> Kui võrrelda riigi infosüsteemi linnaga, milles on palju erinevaid maju (andmekogusid), siis X-tee on nagu tänavavõrgustik, mida mööda toimub infoliiklus andmekogude vahel. Oma nimegi on X-tee saanud võrdlusest ristmikuga, kus kohtuvad andmekogud ja infosüsteemid, et üksteisega infot vahetada.&lt;ref&gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Riigi infosüsteem x-tee.PNG]]<br /> <br /> ''Joonis 1 - Riigi infosüsteem X-tee''<br /> <br /> Moodne riigipidamine on andmete keskne ja riigi toimimiseks hallatakse andmeid väga suurtes kogustes. Eestis puudub ühtne superandmebaas andmeid hoitakse nende tekkekohas, igas asutuses eraldi ja üksteise andmeid ei dubleerita. Samas on asutustel vaja otsuste tegemiseks andmeid, mis neile ei kuulu. Näiteks politsei, kes vajab pidevalt infot rahvastikuregistrist või töötukassa kes vajab infot terviseinfosüsteemist.<br /> <br /> Kuid kuidas vahetada olulisi andmeid turvaliselt?<br /> Andmed peavad olema õigetele osapooltele lihtsalt kättesaadavad.<br /> Andmed peavad säilitama usaldusväärsuse, et keegi kolmas neid liikumise käigus muutnud ei ole.<br /> Andmed peavad oma teekonnal jääma konfidentsiaalseks ehk olema võõraste silmade eest kaitstud.<br /> X-tee on andmete vahetamise platvorm kus kõik 3 nõuet on täidetud.<br /> <br /> X-tee muudab elu lihtsamaks nii riigile kui kodanikule. Näiteks lapse sünni korral edastab haigla info rahvastikuregistrisse ja sealt automaatselt haigekassasse, et lapsel oleks ravikindlustus ja perearst. Nii ei teki liigseid pabereid ega kulutada aega. Riik toimib taustal.<br /> Asutused saavad X-tee abil tööprotsesse mugavamaks muuta. Paljusid tegevusi saab automatiseerida et töötajad võiksid tegeleda asjadega, kus on inimmõistust rohkem tarvis. Samuti ei pea asutus andmete autentsuse pärast muretsema.Näiteks maksuametist tulnud andmed on kindlalt just maksuametist pärit. Ja kõigele lisaks saab X-tee kasutusele võtta olenemata sellest, millist tehnoloogiat asutuses kasutatakse.<br /> <br /> Riigile on X-tee eelkõige võimaluste looja, et asutused saaksid omavahel andmeid efektiivselt vahetada. delikaatne info liigub turvaliselt ja süsteem ise on nii kindel et halbadest kavatsustest kogu riigi infosüsteemi maha jooksmiseks ei piisa. Eesti X-tee sünnist, aastast 2001, on süsteem toiminud ilma ühegi tõrketa. X-tee aitab riigil näha suurt pilti ehk kuidas on erinevad riigiasutused omavahel seotud. Lisaks võimaldab X-tee andmeid vahetada mitte ainult riigi sees vaid ka üle piiride. Seda muidugi juhul kui teisel pool riigipiiri on andmebaasid ja infosüsteemid korras. Kõige rohkem võidavad kiiremast riikipidamisest muidugi kodanikud, kes saavad endale paremini toimiva riigi ning võimaluse paberite esitamise ja vormide täitmise asemel palju enda jaoks kasulikku teha.&lt;ref&gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi infosüsteem Eestis on hajusalt üles ehitatud. Selles on eri tehnoloogilistel platvormidel ja aegadel loodud andmekogusid. Et vormida kasutajale valmis üks mugav e-teenus, peavad andmekogud omavahel ladusalt suhtlema, sest teenus komplekteeritakse eri andmekogude andmetest.&lt;ref&gt;[https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee]&lt;/ref&gt;<br /> =X-tee sünd=<br /> =Turvalisus=<br /> =Eksport=<br /> =Eesti.ee=</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Riigi_infos%C3%BCsteem_x-tee.PNG&diff=121971 2017-05-10T21:20:37Z

<p>Avendla: https://www.ria.ee/public/publikatsioonid/x_tee_lihtne.pdf</p> <hr /> <div>https://www.ria.ee/public/publikatsioonid/x_tee_lihtne.pdf</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111292 2016-10-22T07:43:59Z

<p>Avendla: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad kohe peale gümnaasiumi lõpetamist ITd õppima, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena. Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. augusti salvestus]&lt;/ref&gt;, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellist, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, oli et igast ainest tuleb leida enda jaoks iva. Sellisel juhul võivad huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks üks paremaid soovitusi oli see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Lembitu Ling. Tema tutvustas end kui self made süssadmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endalgi viimase tera osas kogemusi.<br /> <br /> Neljandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. septembri salvestus]&lt;/ref&gt;, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli kõnelejal, Andres Septeril, palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; täitis külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Tema rääkis IT ja turunduse koostoimimisest. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> Kokkuvõttes sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas tulevikus õigemaid otsuseid vastu võtta.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> * Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> * Kordsussooritusele registreerimine toimub ÕISis.<br /> * RF kohal eksami kordussoorituse eest tasuma ei pea.<br /> * OF kohal kehtestatakse eksami kordussoorituse tasu rektori käskkirjaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri - Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]&lt;/ref&gt; Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Õppekorraldus eeskirjale. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorraldus eeskiri - Õppetegevuse alused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Esimese semestri lõpus esitatakse õppurile arve 1 täitmata EAP eest, mis teeb 1x50 = 50 eurot. Teise semestri lõpus peab õppur tasuma arve 9 [54 - (26+19)] täitmata jäänud EAP eest, mis teeb 9x50 = 450 eurot.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111291 2016-10-22T07:42:12Z

<p>Avendla: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad kohe peale gümnaasiumi lõpetamist ITd õppima, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena. Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. augusti salvestus]&lt;/ref&gt;, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellist, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, oli et igast ainest tuleb leida enda jaoks iva. Sellisel juhul võivad huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks üks paremaid soovitusi oli see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Lembitu Ling. Tema tutvustas end kui self made süssadmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endalgi viimase tera osas kogemusi.<br /> <br /> Neljandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. septembri salvestus]&lt;/ref&gt;, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli kõnelejal, Andres Septeril, palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; täitis külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Tema rääkis IT ja turunduse koostoimimisest. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> Kokkuvõttes sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas tulevikus õigemaid otsuseid vastu võtta.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> * Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> * Kordsussooritusele registreerimine toimub ÕISis.<br /> * RF kohal eksami kordussoorituse eest tasuma ei pea.<br /> * OF kohal kehtestatakse eksami kordussoorituse tasu rektori käskkirjaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri - Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]&lt;/ref&gt; Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Õppekorraldus eeskirjale. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorraldus eeskiri - Õppetegevuse alused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Esimese semestri lõpus esitatakse õppurile arve 1 täitmata EAP eest, mis teeb 1x50 = 50 eurot. Teise semestri lõpus peab õppur tasuma arve 9 [54 - (26+19)] täitmata jäänud EAP eest, mis teeb 9x50 = 450 eurot.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111290 2016-10-22T07:39:42Z

<p>Avendla: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad kohe peale gümnaasiumi lõpetamist ITd õppima, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena. Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. augusti salvestus]&lt;/ref&gt;, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellist, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, oli et igast ainest tuleb leida enda jaoks iva. Sellisel juhul võivad huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks üks paremaid soovitusi oli see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Lembitu Ling. Tema tutvustas end kui self made süssadmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endalgi viimase tera osas kogemusi.<br /> <br /> Neljandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. septembri salvestus]&lt;/ref&gt;, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli kõnelejal, Andres Septeril, palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; täitis külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Tema rääkis IT ja turunduse koostoimimisest. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> Kokkuvõttes sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas tulevikus õigemaid otsuseid vastu võtta.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> * Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> * Kordsussooritusele registreerimine toimub ÕISis.<br /> * RF kohal eksami kordussoorituse eest tasuma ei pea.<br /> * OF kohal kehtestatakse eksami kordussoorituse tasu rektori käskkirjaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri - Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]&lt;/ref&gt; Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Õppekorraldus eeskirjale. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorraldus eeskiri - Õppetegevuse alused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Esimese semestri lõpus esitatakse õppurile arve 1 täitmata EAP eest, mis teeb 1x50€. Teise semestri lõpus peab õppur tasuma arve 9 [54 - (26+19)] täitmata jäänud EAP eest, mis teeb 9x50=450 Eurot.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111281 2016-10-21T21:07:39Z

<p>Avendla: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. augusti salvestus]&lt;/ref&gt;, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.<br /> <br /> Neljandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. septembri salvestus]&lt;/ref&gt;, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli kõnelejal, Andres Septeril, palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat ja ei kahetse. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; täitis külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Tema rääkis IT ja turunduse koostoimimisest. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> Kokkuvõttes sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas tulevikus õigemaid otsuseid vastu võtta.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> * Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> * Kordsussooritusele registreerimine toimub ÕISis.<br /> * RF kohal eksami kordussoorituse eest tasuma ei pea.<br /> * OF kohal kehtestatakse eksami kordussoorituse tasu rektori käskkirjaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri - Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]&lt;/ref&gt; Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Õppekorraldus eeskirjale. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorraldus eeskiri - Õppetegevuse alused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Esimese semestri lõpus esitatakse õppurile arve 1 täitmata EAP eest, mis teeb 1x50€. Teise semestri lõpus peab õppur tasuma arve 9 [54 - (26+19)] täitmata jäänud EAP eest, mis teeb 9x50=450 Eurot.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111262 2016-10-21T17:35:59Z

<p>Avendla: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. augusti salvestus]&lt;/ref&gt;, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.<br /> <br /> Neljandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. septembri salvestus]&lt;/ref&gt;, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli kõnelejal, Andres Septeril, palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat ja ei kahetse. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; täitis külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Tema rääkis IT ja turunduse koostoimimisest. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> Kokkuvõttes sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas tulevikus õigemaid otsuseid vastu võtta.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> * Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> * Kordsussooritusele registreerimine toimub ÕISis.<br /> * RF kohal eksami kordussoorituse eest tasuma ei pea.<br /> * OF kohal kehtestatakse eksami kordussoorituse tasu rektori käskkirjaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri - Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]&lt;/ref&gt; Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Õppekorraldus eeskirjale. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorraldus eeskiri - Õppetegevuse alused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Esimese semestri lõpus esitatakse õppurile arve 1 täitmata EAP eest, mis teeb 1x50€. Teise semestri lõpus peab õppur tasuma arve 9 [54 - (26+19)] täitmata jäänud EAP eest, mis teeb 9x50=450 Eurot.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111258 2016-10-21T17:25:08Z

<p>Avendla: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. augusti salvestus]&lt;/ref&gt;, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.<br /> <br /> Neljandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. septembri salvestus]&lt;/ref&gt;, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli kõnelejal, Andres Septeril, palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat ja ei kahetse. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; täitis külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Tema rääkis IT ja turunduse koostoimimisest. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> Kokkuvõttes sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas tulevikus õigemaid otsuseid vastu võtta.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> * Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> * Kordsussooritusele registreerimine toimub ÕISis.<br /> * RF kohal eksami kordussoorituse eest tasuma ei pea.<br /> * OF kohal kehtestatakse eksami kordussoorituse tasu rektori käskkirjaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri - Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]&lt;/ref&gt; Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Õppekorraldus eeskirjale. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorraldus eeskiri - Õppetegevuse alused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> Esimesel semestril esitatakse õppurile arve 1 puuduva EAP eest, mis teeb 1x50€. Teise semestri lõpuks peab õppur tasuma 54 - (26+19)<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111256 2016-10-21T17:16:54Z

<p>Avendla: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. augusti salvestus]&lt;/ref&gt;, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.<br /> <br /> Neljandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. septembri salvestus]&lt;/ref&gt;, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli kõnelejal, Andres Septeril, palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat ja ei kahetse. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; täitis külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Tema rääkis IT ja turunduse koostoimimisest. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> Kokkuvõttes sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas tulevikus õigemaid otsuseid vastu võtta.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> * Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> * Kordsussooritusele registreerimine toimub ÕISis.<br /> * RF kohal eksami kordussoorituse eest tasuma ei pea.<br /> * OF kohal kehtestatakse eksami kordussoorituse tasu rektori käskkirjaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri - Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]&lt;/ref&gt; Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Õppekorraldus eeskirjale. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorraldus eeskiri - Õppetegevuse alused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111255 2016-10-21T17:16:28Z

<p>Avendla: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. augusti salvestus]&lt;/ref&gt;, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.<br /> <br /> Neljandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. septembri salvestus]&lt;/ref&gt;, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli kõnelejal, Andres Septeril, palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat ja ei kahetse. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; täitis külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Tema rääkis IT ja turunduse koostoimimisest. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> Kokkuvõttes sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas tulevikus õigemaid otsuseid vastu võtta.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> * Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> * Kordsussooritusele registreerimine toimub ÕISis.<br /> * RF kohal eksami kordussoorituse eest tasuma ei pea.<br /> * OF kohal kehtestatakse eksami kordussoorituse tasu rektori käskkirjaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri - Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]&lt;/ref&gt; Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Õppekorraldus eeskirjale. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorraldus eeskiri - Õppetegevuse alused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111254 2016-10-21T17:11:47Z

<p>Avendla: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. augusti salvestus]&lt;/ref&gt;, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.<br /> <br /> Neljandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. septembri salvestus]&lt;/ref&gt;, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli kõnelejal, Andres Septeril, palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat ja ei kahetse. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; täitis külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Tema rääkis IT ja turunduse koostoimimisest. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> Kokkuvõttes sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas tulevikus õigemaid otsuseid vastu võtta.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> * Kordsussooritusele registreerimine toimub ÕISis.<br /> * RF kohal eksami kordussoorituse eest tasuma ei pea.<br /> * OF kohal kehtestatakse eksami kordussoorituse tasu rektori käskkirjaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri - Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]&lt;/ref&gt; Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Õppekorraldus eeskirjale. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorraldus eeskiri - Õppetegevuse alused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111253 2016-10-21T17:03:18Z

<p>Avendla: /* Küsimus 4 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. augusti salvestus]&lt;/ref&gt;, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.<br /> <br /> Neljandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. septembri salvestus]&lt;/ref&gt;, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli kõnelejal, Andres Septeril, palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat ja ei kahetse. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; täitis külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Tema rääkis IT ja turunduse koostoimimisest. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> Kokkuvõttes sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas tulevikus õigemaid otsuseid vastu võtta.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/ref&gt;'''<br /> <br /> * Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> * Kordussoortus tuleb kokku leppida õppeosakonna ja õppejõuga.<br /> * Kordsussooritusele registreerimine toimub ÕISis. <br /> * Korduseksami tähtajaks on ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> * RF kohal eksami kordussoorituse eest tasuma ei pea.<br /> * OF kohal kehtestatakse eksami kordussoorituse tasu rektori käskkirjaga.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]&lt;/ref&gt; Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Õppekorraldus eeskirjale. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorraldus eeskiri - Õppetegevuse alused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111246 2016-10-21T13:34:39Z

<p>Avendla: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. augusti salvestus]&lt;/ref&gt;, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.<br /> <br /> Neljandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. septembri salvestus]&lt;/ref&gt;, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli kõnelejal, Andres Septeril, palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat ja ei kahetse. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; täitis külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Tema rääkis IT ja turunduse koostoimimisest. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> Kokkuvõttes sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas tulevikus õigemaid otsuseid vastu võtta.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/ref&gt;'''<br /> <br /> * Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> * Kordussoortus tuleb kokku leppida õppeosakonna ja õppejõuga.<br /> * Kordsussooritusele registreerimine toimub ÕISis. <br /> * Korduseksami tähtajaks on ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> * RF kohal eksami kordussoorituse eest tasuma ei pea.<br /> * OF kohal kehtestatakse eksami kordussoorituse tasu rektori käskkirjaga.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111245 2016-10-21T13:09:40Z

<p>Avendla: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. augusti salvestus]&lt;/ref&gt;, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.<br /> <br /> Neljandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. septembri salvestus]&lt;/ref&gt;, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli kõnelejal, Andres Septeril, palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat ja ei kahetse. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; täitis külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Tema rääkis IT ja turunduse koostoimimisest. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> Kokkuvõttes sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas tulevikus õigemaid otsuseid vastu võtta.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111244 2016-10-21T13:05:33Z

<p>Avendla: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. augusti salvestus]&lt;/ref&gt;, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.<br /> <br /> Neljandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. septembri salvestus]&lt;/ref&gt;, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli kõnelejal, Andres Septeril, palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat ja ei kahetse. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; täitis külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Tema rääkis IT ja turunduse koostoimimisest. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> Kokkuvõttes sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas tulevikus õigemaid otsuseid vastu võtta.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111243 2016-10-21T13:03:03Z

<p>Avendla: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. augusti salvestus]&lt;/ref&gt;, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.<br /> <br /> Neljandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. septembri salvestus]&lt;/ref&gt;, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli kõnelejal, Andres Septeril, palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat ja ei kahetse. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; täitis külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Tema rääkis IT ja turunduse koostoimimisest. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> Kokkuvõttes sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas tulevikus õigemaid otsuseid vastu võtta.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111242 2016-10-21T13:02:25Z

<p>Avendla: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. augusti salvestus]&lt;/ref&gt;, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.<br /> <br /> Neljandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute &quot;IT tööturg&quot; ja &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. septembri salvestus]&lt;/ref&gt;, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli kõnelejal, Andres Septeril, palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. septembri salvestus]&lt;/ref&gt; käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat ja ei kahetse. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri salvestus]&lt;/ref&gt; täitis külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Tema rääkis IT ja turunduse koostoimimisest. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> <br /> Kokkuvõttes sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas tulevikus õigemaid otsuseid vastu võtta.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111225 2016-10-21T11:57:35Z

<p>Avendla: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE) */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.<br /> Loengule tagasimõeldes ja märkmeid sirvides tekkis muidugi üks küsimus, millele loengust vastust ei saanudki. Millest selline hüüdnimi &quot;snakeman&quot;?<br /> <br /> Neljandas loengus, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat ja ei kahetse. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus täitsi külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas õigemaid otsuseid vastu võtta. <br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111099 2016-10-20T12:28:36Z

<p>Avendla: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.<br /> Loengule tagasimõeldes ja märkmeid sirvides tekkis muidugi üks küsimus, millele loengust vastust ei saanudki. Millest selline hüüdnimi &quot;snakeman&quot;?<br /> <br /> Neljandas loengus, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat ja ei kahetse. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus täitsi külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas õigemaid otsuseid vastu võtta. <br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111097 2016-10-20T12:22:21Z

<p>Avendla: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.<br /> Loengule tagasimõeldes ja märkmeid sirvides tekkis muidugi üks küsimus, millele loengust vastust ei saanudki. Millest selline hüüdnimi &quot;snakeman&quot;?<br /> <br /> Neljandas loengus, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat ja ei kahetse. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.<br /> <br /> Kuuendas loengus oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.<br /> <br /> Seitsmendas loengus täitsi külalislektori rolli Hedi Mardisoo Starmani turundaja. Põhisõnum, mis loengust teada sain, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö &quot;suust-suhu&quot; levitada, siis konkurentis tihenedes, ei ole see enam piisav. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsi tegemata ei maksa tegutsema hakata.<br /> <br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111062 2016-10-19T21:32:20Z

<p>Avendla: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.<br /> Loengule tagasimõeldes ja märkmeid sirvides tekkis muidugi üks küsimus, millele loengust vastust ei saanudki. Millest selline hüüdnimi &quot;snakeman&quot;?<br /> <br /> Neljandas loengus, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:<br /> * Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.<br /> * Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.<br /> * Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.<br /> Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.<br /> <br /> Viiendas loengus käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis juba 14 aastat ning selle ajaga on väga palju huvitavat toimunud.<br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111061 2016-10-19T21:21:04Z

<p>Avendla: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.<br /> Loengule tagasimõeldes ja märkmeid sirvides tekkis muidugi üks küsimus, millele loengust vastust ei saanudki. Millest selline hüüdnimi &quot;snakeman&quot;?<br /> <br /> Neljandas loengus, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad: <br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=111056 2016-10-19T20:54:20Z

<p>Avendla: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> <br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> <br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.<br /> <br /> <br /> Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.<br /> <br /> <br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=110955 2016-10-19T19:44:26Z

<p>Avendla: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut, kus ta rääkis oma elutarkusi, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja <br /> <br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>

Avendla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Avendla&diff=110947 2016-10-19T19:41:00Z

<p>Avendla: Created page with &quot;=Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)= Autor: Allar Vendla Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016 ==Essee== Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline...&quot;</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Allar Vendla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.<br /> Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.<br /> Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut, kus ta rääkis oma elutarkusi. <br /> <br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>

Avendla