ICO wiki - User contributions [en]

Talk:Screen

2017-11-09T19:48:55Z

Bbrokan: Created page with "ver 1.0 '''Retsenseerija:''' {| class="wikitable" border="1" |- ! KRITEERIUM ! KAAL ! HINNANG ! SELGITUS |- |- | Autor | 0,5 | | |- |- | Sissejuhatus | 1 | | |- |- |..."

ver 1.0

'''Retsenseerija:'''

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Autor
| 0,5
|
|
|-

|-
| Sissejuhatus
| 1
|
|
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 3
|
|
|-

|-
| Näited
| 3
|
|
|-

|-
| Võtmed
| 1
|
|
|-

|-
| Käskude eristus tekstis
| 1
|
|
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
|
|
|-

|-
| '''Kokku'''
| ''''''
| ''''''
|
|-
|}

Screen

2017-11-09T19:46:17Z

Bbrokan:

'''Screen''' - vaba konsooli utiliitide multiplekser, mis võimaldab kasutajal juurdepääsu mitmele seansile ühe seansi jooksul.
Kasulik mitmete programmide käivitamiseks käsurealt. Kõige sagedasem '''screen''' kasutatakse programmide minimserimiseks,
mis ise seda ei võimalda ja võimalusega neid tagasi kutsuda. See võiks olla mugav töös programmidega, mis ei ole realiseeritud
'''daemon + klient''' kujul, vaid ühe tervikuna ja ei tööta ilma interfeisi käivitamisetta.
'''Screen''' loob eraldi seisav objekt, mis tavaliset nimetatakse '''screen'''. Iga screen on eraldi aken, mida saab minimserida ja tagasi kutsuda,
kui teha analoogijat graafilise interfeisiga. 

===Screen algajatel===
Uue screeni loomiseks kasutatakse:
screen
[[File:Screen new.PNG]] 
Screeni minimisermimiseks kasutatakse klahvide kombinatsioon:
ctrl + a - viib screen komand reziimi
d - komand akna minimisermimiseks
Screeni tagastamiseks kasutatkse võtti '''r'''
screen -r
[[File:ScreenList.PNG]] 
Kui avatud rohkem, kui üks screen, siis tuleb ka märgida screen nimi ka
screen -r 11647.pts-0.xxxxx
Kõik käivitatud aknad saab vaadata käsüga:
screen -list või screen -ls
[[File:listScreen.PNG]] 
Töö lihtsustamiseks screenidele saab anda ka eraldi nimed võtmega '''S''' ja käivitada program screeni alustamisel:
screen -S ruby rails -p 3001 &
Screeni kinni panemiseks kasutatakse screeni sees komand:
exit
Need käsud on vajalikud screeni harilikus kasutamises ja neile kes ei ole varem kasutanud screeni. 

===Head võtmed kasutamiseks===
Eralid veel olemas teised võtmed, mida saab kasutada koos nendega, mis juba olid enne arutamisel:
-A - adapterid screeni aknad, sinu akna suurusule.
-c file - kasutada teine konf fail screenie jaoks.
-d/-D - lülitab valja '''deatach''' juba olemas olev screen.
-d -r/ -d -R - lülitab välja screen ja avab see uuesti sinu terminalis juhul kui screen oli juba aktiveertid teisel sessionil.
-h - määrab ajaloo suurust.
-L - automaatne logimine.
-x - ühendada juba olemas oleva screeniega, mis juba avatud teisel sessionil.
-X - saada käsk juba olemas olevale screenile.

===Abi ja info ===
Rohkem infot ja abi screeni kohta saab käsuga:
man screen

===Allikad===
http://xgu.ru/wiki/man:screen
 
Oma teadmised.
===Autor===
Autor: Boris Brokan AK21
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Screen

2017-11-09T19:43:47Z

Bbrokan:

'''Screen''' - vaba konsooli utiliitide multiplekser, mis võimaldab kasutajal juurdepääsu mitmele seansile ühe seansi jooksul.
Kasulik mitmete programmide käivitamiseks käsurealt. Kõige sagedasem '''screen''' kasutatakse programmide minimserimiseks,
mis ise seda ei võimalda ja võimalusega neid tagasi kutsuda. See võiks olla mugav töös programmidega, mis ei ole realiseeritud
'''daemon + klient''' kujul, vaid ühe tervikuna ja ei tööta ilma interfeisi käivitamisetta.
'''Screen''' loob eraldi seisav objekt, mis tavaliset nimetatakse '''screen'''. Iga screen on eraldi aken, mida saab minimserida ja tagasi kutsuda,
kui teha analoogijat graafilise interfeisiga. 

===Screen algajatel===
Uue screeni loomiseks kasutatakse:
screen
[[File:Screen new.PNG]] 
Screeni minimisermimiseks kasutatakse klahvide kombinatsioon:
ctrl + a - viib screen komand reziimi
d - komand akna minimisermimiseks
Screeni tagastamiseks kasutatkse võtti '''r'''
screen -r
[[File:ScreenList.PNG]] 
Kui avatud rohkem, kui üks screen, siis tuleb ka märgida screen nimi ka
screen -r 11647.pts-0.xxxxx
Kõik käivitatud aknad saab vaadata käsüga:
screen -list või screen -ls
[[File:listScreen.PNG]] 
Töö lihtsustamiseks screenidele saab anda ka eraldi nimed võtmega '''S''' ja käivitada program screeni alustamisel:
screen -S ruby rails -p 3001 &
Screeni kinni panemiseks kasutatakse screeni sees komand:
exit
Need käsud on vajalikud screeni harilikus kasutamises ja neile kes ei ole varem kasutanud screeni. 

===Head võtmed kasutamiseks===
Eralid veel olemas teised võtmed, mida saab kasutada koos nendega, mis juba olid enne arutamisel:
-A - adapterid screeni aknad, sinu akna suurusule.
-c file - kasutada teine konf fail screenie jaoks.
-d/-D - lülitab valja '''deatach''' juba olemas olev screen.
-d -r/ -d -R - lülitab välja screen ja avab see uuesti sinu terminalis juhul kui screen oli juba aktiveertid teisel sessionil.
-h - määrab ajaloo suurust.
-L - automaatne logimine.
-x - ühendada juba olemas oleva screeniega, mis juba avatud teisel sessionil.
-X - saada käsk juba olemas olevale screenile.

===Abi ja info ===
Rohkem infot ja abi screeni kohta saab käsuga:
man screen

===Autor===
Autor: Boris Brokan AK21
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Screen

2017-11-09T19:43:10Z

Bbrokan: Created page with "'''Screen''' - vaba konsooli utiliitide multiplekser, mis võimaldab kasutajal juurdepääsu mitmele seansile ühe seansi jooksul. Kasulik mitmete programmide käivitamiseks k..."

File:ListScreen.PNG

2017-11-09T19:26:42Z

Bbrokan:

File:ScreenList.PNG

2017-11-09T19:25:06Z

Bbrokan:

2015-10-17T19:38:38Z

Bbrokan:

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Boris Brokan

Esitamise kuupäev: 22.10.2015 kell 10:00

==Essee==
Õppeaine eesmärgiks on tutvustada IT maailma ning motiveerida tudengeid süvenema oma õpingutesse. Igal loengul olid erinevad külastajad, kes on seotud meie erialaga. Kahjuks ma ei olnud kõikidel loengutel, seoses, et olid mõned probleemid tööl, aga vaatasin kõik loengu salvestused.
Esimene loeng oli kõigepealt tutvustus õpeainega. Milleks meil on vaja see õpeaine ja mida ootab meist õpejõud. Räägiti õppekorraldusest ja sisekorrast. Millised õppekeskonnad olemas meie ülikoolis, olemas erinevad stipendiumid, täesti palju huviringe ja kuidas toimid õpeprotses. Anti ka infot hindamise süsteemist, mida on vaja teha, kui tahad õppida siin, millised ollukorrad võiks juhtuda ja kuidas need lahendada. Ja veel öeldi, et igal loengul külastavad meid erinevad huvitavad inimesed, selleks et rääkida mõnda juttu meile.

Nad rääkisid oma kogemustest ja elust, millised olid nende mõted, eesmärgid, ettepanekud ja motiverimis momendid, kui nad tegid oma esimesed sammud it valdkonnas. Minu meelest kõige tähstamad asjad oli need, kus nad rääkisid oma tööst, mida on vaja selleks, et olla edukas. Millised mõted peas sul peavad olema ja millised tegevused sa pead tegema, et saada hea spetsialistina it valdkonnas. Nad proovisid motiverida meid ja anda oma kogemust meile, et me hakkaksime mõtlema ja uurima, mida ootab meid tulevikus, mida võiks teha ja millest võiks mõelda, et olla edukas it valdkonnas.(1)

 
Juba teisel loengul meid külastas Tiina Seeman. Ta rääkis proektijuhtimisest, selgitas meile miks igal projektil peab olema projektijuht ja milline peab olema hea projektjuht. Näitas meile statistika tabeleid ja seletas miks aja planerimine on väga tähtis projektis. Rääkis ka oma kogemustest ja karjäärist.(2)

 
Kolmas loeng läks koos Elar Rangiga. See loeng mulle väga meeldis. Nagu ma sain aru, ta on veebirakenduste arendaja ja turvalise testija. Ta lõpetas Tallinna Polütehnikumi nagu mina, aga kohe ei läinud õppima, läks tööle. Meeldis kui ta rääkis, kuidas ta jõudis ülikooli. Väga palju ta rääkis oma õpimisest ülikoolis. Miks, kui ta on arendaja aga läks administrerimist õppima. Millised trikke ta kasutas, et saada CUM LAUDE. Tegi ka väga suurt sovitust meile : “Ära karda küsida ja suhelda”. (3)

 
Neljanda loengu viis läbi Taavi Tuisk. Ta on süsteemiadministraator ja ta alustas oma karjääri TTÜ-s. Ta rääkis meile, süsteemiadministraatori tööst, tema kohustustest ja rollist asutuses. Rääkis milline peab olema süsteemiadministraator. Kui ise juba töötan it valdkonnas kaks aastat ja tean millised võiks juhtuda ollukorad, ma olen põhimõteliselt nõus temaga, et inimene, kes töötab süsteemiadministraatorina peab olema väga stressikindel ja leidlik. Rääkis ka sellset, et kui raske oli kuskilt 20 aastat tagasi, kui eestis it valdkonn just tegi oma esimesed sammud. Sel ajal dokumentatsioon oli puudulik või puuduv, esimesed süsteemid olid koos suurte veadega ja olid kehvad töövahendid. Veel oli soovitus temast et on vaja valida töökohta, kus on perspektiiv ja arendamis võimalus on suur, mitte see töökoht, kus inimene teeb natuke tööd ja pärast tegeleb oma asjadega või puhkab.(4)

 
Viies loeng oli koos Kert Suviga ja ta rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Mulle ei meeldinud see loeng, seosega et mulle ei meeldib arendamine ja testimine. aga sain ka teada palju huvi asju. Ta selgitas meile, miks viiakse teste läbi, kust sai see oma algust. Selgitas, et testitakse kõigepealt selleks, et informatsiooni saada. Selles valdkonnas on 2 probleemi, esimene on see, et testitakse vähe ja teine on see, et spetsialiste on vähe. Spetsialiste on vähe sellepärast, et see ei ole popularne töö, testijad saavad väiksed palgad ja testida oskab igaüks. Kahjuks testimine on kallis. Andis ta ka seletust, kes on testija - professionaalne skeptik ja pessimist, temal puudub pime usk, tal on masside mõtlemisest teistsugune arusaam, ta on tugev analüütik.(5)

 
Kuues loeng oli väga huvitav, minu meelest see oli kõige huvitam loeng. Meid külastas Targo Tennisberg. Ta tuli loengule mitte nagu tavaline inivmene, aga nagu maag. Minu arvamusest, kohe oli aru saadav, et ta tahab, et teda mite ainult kuulnud aga veel ka vaadanud mida ta teeb. Alustas ta ajaloost, rääkis alkimikutest. Peale seda ta tuli õigeks teemaks ja hakkas rääkima it valdkonnast. Ta rääkis projektides. Hea projekt sõltub ajast, ressurssidest ja kvaliteedist. Ta andis meile edu võtmed: probleemide ennetamine ja riskide maandamine (mitte see, kui ägedat koodi sa oskad kirjutada), valmisolek teha tegevusi, mis jäävad väljapoole sinu ametikirjeldusest, efektiivse kommunikatsiooni võime ja valmisolek ootamatusteks. Kuidas saada head töökohta? On vaja olla taiplik, teha asjad õigeaegselt ära ja olla hea tiimikaaslane. Targo Tennisberg rääkis, et kõiki oskusi võib omandada ka iseseisvalt, seepärast kool ei ole oluline. Koolis olulised on saavutused. Konkreetsetest teadmistest tähtsam on võime õppida. Diplomist tähtsam on võime asju lõpule viia. Loengutest tähtsam on võime koostööd teha. Kool pakub praktilisi võimalusi nende harjutamiseks.(6)

 
Seitsmenda loengu viis läbi Tanel Unt. Ta on IT ettevõtja ja tihti tegeleb start-uppidega. Oma sõpradega alustas ta ka oma startupp, nad tahtsid teha oma digiboksi aga see oli liiga raske. Siis nad tegid tavalist tarkvara teistele inimestele. Tanel Unt andis meile nõu - õppida, sest tänapäeval meie maailm nii kiiresti muutub, näiteks erinevad uued tehnoloogiad luuakse, aga selleks, et neid jälgida on vaja palju õppida iseseisvalt. Ta soovis meile uskuda iseendasse, õppida, kuidas oma kapitali suurendada, alustada väikestest ettevõttest. Kui te otsustasite, et tahate saada ettevõtjaks, siis Tanel Unt soovib minna koolitusele, kus räägitakse sellest kuidas heaks ettevõtjaks saada. Kui te tegelete ise ettevõtmisega, saate ise otsustada millele kulutada kapitali, mida teha ja mida arendada. Ta täpsustas, et on olemas risk. Kui te ainult alustasite tegelema ettevõtmisega ja teie juurde tuleb suur klient, siis on ka suur vastutus. Parem alustada väikestest klientidest. (7)

 
Viimane loeng oli koos Oleg Bogdanoviga ja Oliver Kadakga. Oliver Kadak rääkis meile andmeanalüüsi olulisusest. Andmeid, mida analüüsida, on igas valdkonnas: iga üks hoojab oma andmebaasi. Ta on matemaatik-teoreetik ja koodikirjutaja. Oma esimesed masinkoodi programmid ta kirjutas aastal 1974. Ta töötas laevaprogrammeerijana, on tegelenud kosmoseuuringutega, kirjutas programmi haiglatele.(8)

Arvan, et see õppeaine andis mulle väga palju infot sellst, mida ootab mind tulevikus, et ma saan ise valida oma teed ja ise saan planeerida kõik tegevused minu elust. Need keda, ma kuulsin andsid väga palju soovitusi, mida võiks kasutada elust.

 
'''Kasutatud allikad'''

(1) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305?ec=true

(2) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true

(3) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true

(4) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true

(5) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true

(6) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true

(7) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true

(8) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

1. Võin teha korduseksamit kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.

2. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]</ref>

3. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;
üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.12]</ref>

4. Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

5. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7.] kohaselt tasuta, tasulisel (OF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussoorituse maksumuseks nii [http://willie.itcollege.ee/?url=kordussooritused ÕIS-i] kui ka [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 eurot.

===Küsimus 2===
'''''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. '''''

Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

1)
2)
3)
4)

'''''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''''

===Ülessanne===

User:Bbrokan

2015-10-17T19:33:29Z

Bbrokan: Created page with " Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Boris Brokan Esitamise kuupäev: 22.10.2015 kell 10:00 ==Essee== Õppeaine eesm..."

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Boris Brokan

Esitamise kuupäev: 22.10.2015 kell 10:00

==Essee==
Õppeaine eesmärgiks on tutvustada IT maailma ning motiveerida tudengeid süvenema oma õpingutesse. Igal loengul olid erinevad külastajad, kes on seotud meie erialaga. Kahjuks ma ei olnud kõikidel loengutel, seoses, et olid mõned probleemid tööl, aga vaatasin kõik loengu salvestused.
Esimene loeng oli kõigepealt tutvustus õpeainega. Milleks meil on vaja see õpeaine ja mida ootab meist õpejõud. Räägiti õppekorraldusest ja sisekorrast. Millised õppekeskonnad olemas meie ülikoolis, olemas erinevad stipendiumid, täesti palju huviringe ja kuidas toimid õpeprotses. Anti ka infot hindamise süsteemist, mida on vaja teha, kui tahad õppida siin, millised ollukorrad võiks juhtuda ja kuidas need lahendada. Ja veel öeldi, et igal loengul külastavad meid erinevad huvitavad inimesed, selleks et rääkida mõnda juttu meile.

Nad rääkisid oma kogemustest ja elust, millised olid nende mõted, eesmärgid, ettepanekud ja motiverimis momendid, kui nad tegid oma esimesed sammud it valdkonnas. Minu meelest kõige tähstamad asjad oli need, kus nad rääkisid oma tööst, mida on vaja selleks, et olla edukas. Millised mõted peas sul peavad olema ja millised tegevused sa pead tegema, et saada hea spetsialistina it valdkonnas. Nad proovisid motiverida meid ja anda oma kogemust meile, et me hakkaksime mõtlema ja uurima, mida ootab meid tulevikus, mida võiks teha ja millest võiks mõelda, et olla edukas it valdkonnas.(1)

 
Juba teisel loengul meid külastas Tiina Seeman. Ta rääkis proektijuhtimisest, selgitas meile miks igal projektil peab olema projektijuht ja milline peab olema hea projektjuht. Näitas meile statistika tabeleid ja seletas miks aja planerimine on väga tähtis projektis. Rääkis ka oma kogemustest ja karjäärist.(2)

 
Kolmas loeng läks koos Elar Rangiga. See loeng mulle väga meeldis. Nagu ma sain aru, ta on veebirakenduste arendaja ja turvalise testija. Ta lõpetas Tallinna Polütehnikumi nagu mina, aga kohe ei läinud õppima, läks tööle. Meeldis kui ta rääkis, kuidas ta jõudis ülikooli. Väga palju ta rääkis oma õpimisest ülikoolis. Miks, kui ta on arendaja aga läks administrerimist õppima. Millised trikke ta kasutas, et saada CUM LAUDE. Tegi ka väga suurt sovitust meile : “Ära karda küsida ja suhelda”. (3)

 
Neljanda loengu viis läbi Taavi Tuisk. Ta on süsteemiadministraator ja ta alustas oma karjääri TTÜ-s. Ta rääkis meile, süsteemiadministraatori tööst, tema kohustustest ja rollist asutuses. Rääkis milline peab olema süsteemiadministraator. Kui ise juba töötan it valdkonnas kaks aastat ja tean millised võiks juhtuda ollukorad, ma olen põhimõteliselt nõus temaga, et inimene, kes töötab süsteemiadministraatorina peab olema väga stressikindel ja leidlik. Rääkis ka sellset, et kui raske oli kuskilt 20 aastat tagasi, kui eestis it valdkonn just tegi oma esimesed sammud. Sel ajal dokumentatsioon oli puudulik või puuduv, esimesed süsteemid olid koos suurte veadega ja olid kehvad töövahendid. Veel oli soovitus temast et on vaja valida töökohta, kus on perspektiiv ja arendamis võimalus on suur, mitte see töökoht, kus inimene teeb natuke tööd ja pärast tegeleb oma asjadega või puhkab.(4)

 
Viies loeng oli koos Kert Suviga ja ta rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Mulle ei meeldinud see loeng, seosega et mulle ei meeldib arendamine ja testimine. aga sain ka teada palju huvi asju. Ta selgitas meile, miks viiakse teste läbi, kust sai see oma algust. Selgitas, et testitakse kõigepealt selleks, et informatsiooni saada. Selles valdkonnas on 2 probleemi, esimene on see, et testitakse vähe ja teine on see, et spetsialiste on vähe. Spetsialiste on vähe sellepärast, et see ei ole popularne töö, testijad saavad väiksed palgad ja testida oskab igaüks. Kahjuks testimine on kallis. Andis ta ka seletust, kes on testija - professionaalne skeptik ja pessimist, temal puudub pime usk, tal on masside mõtlemisest teistsugune arusaam, ta on tugev analüütik.(5)

 
Kuues loeng oli väga huvitav, minu meelest see oli kõige huvitam loeng. Meid külastas Targo Tennisberg. Ta tuli loengule mitte nagu tavaline inivmene, aga nagu maag. Minu arvamusest, kohe oli aru saadav, et ta tahab, et teda mite ainult kuulnud aga veel ka vaadanud mida ta teeb. Alustas ta ajaloost, rääkis alkimikutest. Peale seda ta tuli õigeks teemaks ja hakkas rääkima it valdkonnast. Ta rääkis projektides. Hea projekt sõltub ajast, ressurssidest ja kvaliteedist. Ta andis meile edu võtmed: probleemide ennetamine ja riskide maandamine (mitte see, kui ägedat koodi sa oskad kirjutada), valmisolek teha tegevusi, mis jäävad väljapoole sinu ametikirjeldusest, efektiivse kommunikatsiooni võime ja valmisolek ootamatusteks. Kuidas saada head töökohta? On vaja olla taiplik, teha asjad õigeaegselt ära ja olla hea tiimikaaslane. Targo Tennisberg rääkis, et kõiki oskusi võib omandada ka iseseisvalt, seepärast kool ei ole oluline. Koolis olulised on saavutused. Konkreetsetest teadmistest tähtsam on võime õppida. Diplomist tähtsam on võime asju lõpule viia. Loengutest tähtsam on võime koostööd teha. Kool pakub praktilisi võimalusi nende harjutamiseks.(6)

 
Seitsmenda loengu viis läbi Tanel Unt. Ta on IT ettevõtja ja tihti tegeleb start-uppidega. Oma sõpradega alustas ta ka oma startupp, nad tahtsid teha oma digiboksi aga see oli liiga raske. Siis nad tegid tavalist tarkvara teistele inimestele. Tanel Unt andis meile nõu - õppida, sest tänapäeval meie maailm nii kiiresti muutub, näiteks erinevad uued tehnoloogiad luuakse, aga selleks, et neid jälgida on vaja palju õppida iseseisvalt. Ta soovis meile uskuda iseendasse, õppida, kuidas oma kapitali suurendada, alustada väikestest ettevõttest. Kui te otsustasite, et tahate saada ettevõtjaks, siis Tanel Unt soovib minna koolitusele, kus räägitakse sellest kuidas heaks ettevõtjaks saada. Kui te tegelete ise ettevõtmisega, saate ise otsustada millele kulutada kapitali, mida teha ja mida arendada. Ta täpsustas, et on olemas risk. Kui te ainult alustasite tegelema ettevõtmisega ja teie juurde tuleb suur klient, siis on ka suur vastutus. Parem alustada väikestest klientidest. (7)

 
Viimane loeng oli koos Oleg Bogdanoviga ja Oliver Kadakga. Oliver Kadak rääkis meile andmeanalüüsi olulisusest. Andmeid, mida analüüsida, on igas valdkonnas: iga üks hoojab oma andmebaasi. Ta on matemaatik-teoreetik ja koodikirjutaja. Oma esimesed masinkoodi programmid ta kirjutas aastal 1974. Ta töötas laevaprogrammeerijana, on tegelenud kosmoseuuringutega, kirjutas programmi haiglatele.(8)

Arvan, et see õppeaine andis mulle väga palju infot sellst, mida ootab mind tulevikus, et ma saan ise valida oma teed ja ise saan planeerida kõik tegevused minu elust. Need keda, ma kuulsin andsid väga palju soovitusi, mida võiks kasutada elust.

 
'''Kasutatud allikad'''

(1) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305?ec=true

(2) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true

(3) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true

(4) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true

(5) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true

(6) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true

(7) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true

(8) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

1. Võin teha korduseksamit kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.

2. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]</ref>

3. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;
üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.12]</ref>

4. Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

5. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7.] kohaselt tasuta, tasulisel (OF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussoorituse maksumuseks nii [http://willie.itcollege.ee/?url=kordussooritused ÕIS-i] kui ka [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 eurot.