https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Bpentsuk 2026-05-09T05:16:02Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:DriimTiimKriim&diff=126749 2017-11-13T05:19:28Z

<p>Bpentsuk: /* Kasutatav tehnoloogia */</p> <hr /> <div>=Liikmed=<br /> * Kaspar Kaal<br /> * Brita Pentšuk<br /> <br /> =Idee=<br /> Luua rakendus raamatute, muusika ja/või muu multimeedia haldamiseks ning nii-öelda &quot;silma peal&quot; hoidmiseks.<br /> <br /> =Projekti analüüs=<br /> <br /> ===Projekti kirjeldus===<br /> Projekti eesmärgiks on luua desktop-rakendus, mis võimaldab lihtsalt ja väikese vaevaga hallata ja arvet pidada kasutajale kuuluva erineva multimeedia või kirjanduse üle, olgu selleks siis muusika, videod, mängud, raamatud või muu. Kasutaja avab rakenduse, kuhu tal on võimalik luua konto või juba olemasolevale sisse logida. Eeldatud on, et samas seadmes võib sama rakendust kasutada mitu inimest, seega on konto isikustamine individuaalne, aga samas võib olla ka näiteks ühe kindla perekonna ühine, kuhu sisestatakse kõik neile kuuluvad asjad. Kui kontol on vaid üks kindel kasutaja, siis näeb ta ainult enda poolt rakendusse lisatud sissekandeid, mitte aga kõiki multimeediat, mis arvutis, muudel seadmetel või ka füüsilisel kujul olemas on. Kasutajal on võimalik valida, mis tüüpi meediat ta soovib andmebaasi lisada. Kasutajal peab olema võimalus jätta rakendusse ka tühjad väljad, kuna alati pole kogu informatsioon teada või tähtis. Lisaks peab olema võimalus sisestada lisainfot, milleks võib olla ükskõik mis. Vajalik peab olema võimalus kirjeid kustutada, seda juhuks, kui mõni asi peaks kaduma, purunema või lihtsalt ei soovi seda rakenduses enam kajastada.<br /> <br /> Rakenduse kasutaja võib võimalusel oma kontol oleva info avalikustada, seda selleks, et näiteks sõbrad ja tuttavad teaksid, milliseid raamatuid, mänge ja muid asju ta omab, on hetkel välja laenutanud või mille kohta soovib teistele jagada mingit täiendavat või uut informatsiooni. Viimane annab inimestele ülevaate, kas kindel kasutaja omab mõnda tallegi huvipakkuvat, mida saaks laenata ning ei peaks ise seda topelt siis kas ostma või mujalt otsima – näiteks teatavasti on arvutimängud üsna kallid ja kui kellelgi sõbral on see juba olemas, siis oleks ta kindlasti nõus seda laenama, aga samas ta sooviks ka mäletada, kellele ja kuna, et see hiljem tagasi saada. Info avalikustamine võiks käia e-maili põhiselt ning alati peab jääma võimalus listist inimesi eemaldada.<br /> <br /> Loomulikult on rakendusel ka otsinguvõimalus, et olemasolevatest andmetest hõlpsasti vajaminev üles leida. Kasutaja peab saama otsida nii nime, kindla parameetri või märksõna kaudu. Esimesel juhul suunab rakendus kasutaja sissekandelehe peale, kus on kõik sisestatud info just selle kindla eseme kohta. Teine võimalus otsimiseks on sisestada mingi parameeter või märksõna, mille järel rakendus tagastab nimekirja kõikidest sissekannetest, mis antud valdkonda kuuluvad ning sobivad. Näiteks võimaldab see otsida kõiki filme, mille žanr on komöödia, või kõiki projekte, kus on kaasa löönud ameerika näitleja Danny DeVito. Vajutades millelegi tulemuste nimekirjas, viib rakendus kasutaja teemalehele, millel on omakorda olemas teave, kus just see kindel otsingutulemus parasjagu asub (kaust arvutis, riiul toas, sõbra käes vms) ja kogu muu sinna kuuluv lisainformatsioon, mis kasutaja on varasemalt sisestanud. Juhul, kui otsingule ühtegi tulemust ei leita, kuvatakse vastavasisuline teade ka kasutajale.<br /> <br /> ===Ohud ja mis võib osutada problemaatiliseks===<br /> Rakendus peaks olema võimalikult minimalistlik (disaini poolest), loogiline ja lihtsasti kasutatav. Programm on mõeldud inimeste elu lihtsustama. Esialgu on andmete sisestamine tüütu ja ebamugav, aga see tasub end ära, kuna rakendus tagab siiski edasise organiseerituse ning võib säästa tulevikus väärtuslikku aega millegi leidmisel (näiteks kui on vajadus taasleida mõni muusikaplaat, mida pole aastaid kuulanud, kuid mis sai omal ajal kellelegi laenatud). Kuigi protsess andmete sisestamisel pole ju keeruline ega pikk ning info detailsus on kasutaja poolt täielikult määratud, peab siiski arvestama tõsiasjaga, et rakendus ei tohi minna liialt kirjuks ja segaseks, vastasel juhul kaoks selle igasugune kasutuseesmärk. <br /> Teiseks ohuks võib osutuda ka kasutajapoolne ükskõiksus või kiire tüdinemine rakendusest, seega peab hoolitsema selle eest, et programm oleks siiski piisavalt atraktiivne. Lisaks võib probleemiks kujuneda see, et andmebaas jääb liiga hõredaks, infovaeseks või ei tehta vajaminevaid täiendusi, mistõttu võib kasutaja niimoodi petta iseennast (näiteks laenutas sõbrale aastaid tagasi ühe vinüülplaadi, kes omakorda laenas selle oma sõbra tuttavale, kuid ilma vajaliku märkuseta rakenduses võib tekkida olukord, kus sellise ahela lõpp võib minna kaduma ehk siis sõbra sõber ei mäleta enam, kellele ta selle laenas).<br /> Loomulikult võivad probleemideks osutuda loogika- ja stiilivead koodis ning ajapuudus.<br /> <br /> ===Must have:===<br /> *Võimalus sisse logida <br /> *Võimalus registreerida uus konto<br /> *Võimalus määrata kui detailne on esitatud info<br /> *Võimalus ka hiljem muuta sissekannete sisu <br /> *Võimalus kustutada sissekandeid<br /> *Võimalus kustutada oma kasutaja<br /> *Võimalus otsida sissekandeid ükskõik mis väärtuse kaudu, olgu selleks žanr, valmimis aasta või „Mallele laenatud“<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> *Lihtne ja loogiline kasutajaliides<br /> *Võimalus teha rakenduse sisu vastavalt vajadusele ja soovile sõpradele/tuttavatele avalikuks<br /> *Salasõna ja kautajanime recovery<br /> *Võimalus lisada pilte ja kasutada neid otsimisel<br /> *Turvaline sisselogimine<br /> *Võimalus luua teavitusi ja meeldetuletusi (näiteks &quot;Raamat on olnud laenus juba aasta, küsi tagasi!&quot; või &quot;Uus Nickelbacki album tuleb välja 27.13.2017&quot;)<br /> <br /> =Versioonihaldus=<br /> https://driimtiimkriim.visualstudio.com/DriimKriim<br /> <br /> =Kasutatav tehnoloogia=<br /> * C#<br /> * WPF<br /> <br /> =Blogi=<br /> 12.11.2017 Lisatud projekti analüüs. &lt;br&gt;<br /> 11.11.2017 Lisatud Idee ja link versioonihaldusele. &lt;br&gt;<br /> 22.10.2017 Sai loodud DriimTiimKriim leht wikis. &lt;br&gt;</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=126748 2017-11-13T05:17:38Z

<p>Bpentsuk: /* Meeskond DriimTiimKriim */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon:<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:''' meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> Retsensioon meskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:DriimTiimKriim&diff=126747 2017-11-13T05:13:26Z

<p>Bpentsuk: /* Liikmed */</p> <hr /> <div>=Liikmed=<br /> * Kaspar Kaal<br /> * Brita Pentšuk<br /> <br /> =Idee=<br /> Luua rakendus raamatute, muusika ja/või muu multimeedia haldamiseks ning nii-öelda &quot;silma peal&quot; hoidmiseks.<br /> <br /> =Projekti analüüs=<br /> <br /> ===Projekti kirjeldus===<br /> Projekti eesmärgiks on luua desktop-rakendus, mis võimaldab lihtsalt ja väikese vaevaga hallata ja arvet pidada kasutajale kuuluva erineva multimeedia või kirjanduse üle, olgu selleks siis muusika, videod, mängud, raamatud või muu. Kasutaja avab rakenduse, kuhu tal on võimalik luua konto või juba olemasolevale sisse logida. Eeldatud on, et samas seadmes võib sama rakendust kasutada mitu inimest, seega on konto isikustamine individuaalne, aga samas võib olla ka näiteks ühe kindla perekonna ühine, kuhu sisestatakse kõik neile kuuluvad asjad. Kui kontol on vaid üks kindel kasutaja, siis näeb ta ainult enda poolt rakendusse lisatud sissekandeid, mitte aga kõiki multimeediat, mis arvutis, muudel seadmetel või ka füüsilisel kujul olemas on. Kasutajal on võimalik valida, mis tüüpi meediat ta soovib andmebaasi lisada. Kasutajal peab olema võimalus jätta rakendusse ka tühjad väljad, kuna alati pole kogu informatsioon teada või tähtis. Lisaks peab olema võimalus sisestada lisainfot, milleks võib olla ükskõik mis. Vajalik peab olema võimalus kirjeid kustutada, seda juhuks, kui mõni asi peaks kaduma, purunema või lihtsalt ei soovi seda rakenduses enam kajastada.<br /> <br /> Rakenduse kasutaja võib võimalusel oma kontol oleva info avalikustada, seda selleks, et näiteks sõbrad ja tuttavad teaksid, milliseid raamatuid, mänge ja muid asju ta omab, on hetkel välja laenutanud või mille kohta soovib teistele jagada mingit täiendavat või uut informatsiooni. Viimane annab inimestele ülevaate, kas kindel kasutaja omab mõnda tallegi huvipakkuvat, mida saaks laenata ning ei peaks ise seda topelt siis kas ostma või mujalt otsima – näiteks teatavasti on arvutimängud üsna kallid ja kui kellelgi sõbral on see juba olemas, siis oleks ta kindlasti nõus seda laenama, aga samas ta sooviks ka mäletada, kellele ja kuna, et see hiljem tagasi saada. Info avalikustamine võiks käia e-maili põhiselt ning alati peab jääma võimalus listist inimesi eemaldada.<br /> <br /> Loomulikult on rakendusel ka otsinguvõimalus, et olemasolevatest andmetest hõlpsasti vajaminev üles leida. Kasutaja peab saama otsida nii nime, kindla parameetri või märksõna kaudu. Esimesel juhul suunab rakendus kasutaja sissekandelehe peale, kus on kõik sisestatud info just selle kindla eseme kohta. Teine võimalus otsimiseks on sisestada mingi parameeter või märksõna, mille järel rakendus tagastab nimekirja kõikidest sissekannetest, mis antud valdkonda kuuluvad ning sobivad. Näiteks võimaldab see otsida kõiki filme, mille žanr on komöödia, või kõiki projekte, kus on kaasa löönud ameerika näitleja Danny DeVito. Vajutades millelegi tulemuste nimekirjas, viib rakendus kasutaja teemalehele, millel on omakorda olemas teave, kus just see kindel otsingutulemus parasjagu asub (kaust arvutis, riiul toas, sõbra käes vms) ja kogu muu sinna kuuluv lisainformatsioon, mis kasutaja on varasemalt sisestanud. Juhul, kui otsingule ühtegi tulemust ei leita, kuvatakse vastavasisuline teade ka kasutajale.<br /> <br /> ===Ohud ja mis võib osutada problemaatiliseks===<br /> Rakendus peaks olema võimalikult minimalistlik (disaini poolest), loogiline ja lihtsasti kasutatav. Programm on mõeldud inimeste elu lihtsustama. Esialgu on andmete sisestamine tüütu ja ebamugav, aga see tasub end ära, kuna rakendus tagab siiski edasise organiseerituse ning võib säästa tulevikus väärtuslikku aega millegi leidmisel (näiteks kui on vajadus taasleida mõni muusikaplaat, mida pole aastaid kuulanud, kuid mis sai omal ajal kellelegi laenatud). Kuigi protsess andmete sisestamisel pole ju keeruline ega pikk ning info detailsus on kasutaja poolt täielikult määratud, peab siiski arvestama tõsiasjaga, et rakendus ei tohi minna liialt kirjuks ja segaseks, vastasel juhul kaoks selle igasugune kasutuseesmärk. <br /> Teiseks ohuks võib osutuda ka kasutajapoolne ükskõiksus või kiire tüdinemine rakendusest, seega peab hoolitsema selle eest, et programm oleks siiski piisavalt atraktiivne. Lisaks võib probleemiks kujuneda see, et andmebaas jääb liiga hõredaks, infovaeseks või ei tehta vajaminevaid täiendusi, mistõttu võib kasutaja niimoodi petta iseennast (näiteks laenutas sõbrale aastaid tagasi ühe vinüülplaadi, kes omakorda laenas selle oma sõbra tuttavale, kuid ilma vajaliku märkuseta rakenduses võib tekkida olukord, kus sellise ahela lõpp võib minna kaduma ehk siis sõbra sõber ei mäleta enam, kellele ta selle laenas).<br /> Loomulikult võivad probleemideks osutuda loogika- ja stiilivead koodis ning ajapuudus.<br /> <br /> ===Must have:===<br /> *Võimalus sisse logida <br /> *Võimalus registreerida uus konto<br /> *Võimalus määrata kui detailne on esitatud info<br /> *Võimalus ka hiljem muuta sissekannete sisu <br /> *Võimalus kustutada sissekandeid<br /> *Võimalus kustutada oma kasutaja<br /> *Võimalus otsida sissekandeid ükskõik mis väärtuse kaudu, olgu selleks žanr, valmimis aasta või „Mallele laenatud“<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> *Lihtne ja loogiline kasutajaliides<br /> *Võimalus teha rakenduse sisu vastavalt vajadusele ja soovile sõpradele/tuttavatele avalikuks<br /> *Salasõna ja kautajanime recovery<br /> *Võimalus lisada pilte ja kasutada neid otsimisel<br /> *Turvaline sisselogimine<br /> *Võimalus luua teavitusi ja meeldetuletusi (näiteks &quot;Raamat on olnud laenus juba aasta, küsi tagasi!&quot; või &quot;Uus Nickelbacki album tuleb välja 27.13.2017&quot;)<br /> <br /> =Versioonihaldus=<br /> https://driimtiimkriim.visualstudio.com/DriimKriim<br /> <br /> =Kasutatav tehnoloogia=<br /> * C#<br /> * WPF</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:DriimTiimKriim&diff=126746 2017-11-13T05:13:00Z

<p>Bpentsuk: /* Kasutatav tehnoloogia */</p> <hr /> <div>==Liikmed==<br /> * Kaspar Kaal<br /> * Brita Pentšuk<br /> <br /> =Idee=<br /> Luua rakendus raamatute, muusika ja/või muu multimeedia haldamiseks ning nii-öelda &quot;silma peal&quot; hoidmiseks.<br /> <br /> =Projekti analüüs=<br /> <br /> ===Projekti kirjeldus===<br /> Projekti eesmärgiks on luua desktop-rakendus, mis võimaldab lihtsalt ja väikese vaevaga hallata ja arvet pidada kasutajale kuuluva erineva multimeedia või kirjanduse üle, olgu selleks siis muusika, videod, mängud, raamatud või muu. Kasutaja avab rakenduse, kuhu tal on võimalik luua konto või juba olemasolevale sisse logida. Eeldatud on, et samas seadmes võib sama rakendust kasutada mitu inimest, seega on konto isikustamine individuaalne, aga samas võib olla ka näiteks ühe kindla perekonna ühine, kuhu sisestatakse kõik neile kuuluvad asjad. Kui kontol on vaid üks kindel kasutaja, siis näeb ta ainult enda poolt rakendusse lisatud sissekandeid, mitte aga kõiki multimeediat, mis arvutis, muudel seadmetel või ka füüsilisel kujul olemas on. Kasutajal on võimalik valida, mis tüüpi meediat ta soovib andmebaasi lisada. Kasutajal peab olema võimalus jätta rakendusse ka tühjad väljad, kuna alati pole kogu informatsioon teada või tähtis. Lisaks peab olema võimalus sisestada lisainfot, milleks võib olla ükskõik mis. Vajalik peab olema võimalus kirjeid kustutada, seda juhuks, kui mõni asi peaks kaduma, purunema või lihtsalt ei soovi seda rakenduses enam kajastada.<br /> <br /> Rakenduse kasutaja võib võimalusel oma kontol oleva info avalikustada, seda selleks, et näiteks sõbrad ja tuttavad teaksid, milliseid raamatuid, mänge ja muid asju ta omab, on hetkel välja laenutanud või mille kohta soovib teistele jagada mingit täiendavat või uut informatsiooni. Viimane annab inimestele ülevaate, kas kindel kasutaja omab mõnda tallegi huvipakkuvat, mida saaks laenata ning ei peaks ise seda topelt siis kas ostma või mujalt otsima – näiteks teatavasti on arvutimängud üsna kallid ja kui kellelgi sõbral on see juba olemas, siis oleks ta kindlasti nõus seda laenama, aga samas ta sooviks ka mäletada, kellele ja kuna, et see hiljem tagasi saada. Info avalikustamine võiks käia e-maili põhiselt ning alati peab jääma võimalus listist inimesi eemaldada.<br /> <br /> Loomulikult on rakendusel ka otsinguvõimalus, et olemasolevatest andmetest hõlpsasti vajaminev üles leida. Kasutaja peab saama otsida nii nime, kindla parameetri või märksõna kaudu. Esimesel juhul suunab rakendus kasutaja sissekandelehe peale, kus on kõik sisestatud info just selle kindla eseme kohta. Teine võimalus otsimiseks on sisestada mingi parameeter või märksõna, mille järel rakendus tagastab nimekirja kõikidest sissekannetest, mis antud valdkonda kuuluvad ning sobivad. Näiteks võimaldab see otsida kõiki filme, mille žanr on komöödia, või kõiki projekte, kus on kaasa löönud ameerika näitleja Danny DeVito. Vajutades millelegi tulemuste nimekirjas, viib rakendus kasutaja teemalehele, millel on omakorda olemas teave, kus just see kindel otsingutulemus parasjagu asub (kaust arvutis, riiul toas, sõbra käes vms) ja kogu muu sinna kuuluv lisainformatsioon, mis kasutaja on varasemalt sisestanud. Juhul, kui otsingule ühtegi tulemust ei leita, kuvatakse vastavasisuline teade ka kasutajale.<br /> <br /> ===Ohud ja mis võib osutada problemaatiliseks===<br /> Rakendus peaks olema võimalikult minimalistlik (disaini poolest), loogiline ja lihtsasti kasutatav. Programm on mõeldud inimeste elu lihtsustama. Esialgu on andmete sisestamine tüütu ja ebamugav, aga see tasub end ära, kuna rakendus tagab siiski edasise organiseerituse ning võib säästa tulevikus väärtuslikku aega millegi leidmisel (näiteks kui on vajadus taasleida mõni muusikaplaat, mida pole aastaid kuulanud, kuid mis sai omal ajal kellelegi laenatud). Kuigi protsess andmete sisestamisel pole ju keeruline ega pikk ning info detailsus on kasutaja poolt täielikult määratud, peab siiski arvestama tõsiasjaga, et rakendus ei tohi minna liialt kirjuks ja segaseks, vastasel juhul kaoks selle igasugune kasutuseesmärk. <br /> Teiseks ohuks võib osutuda ka kasutajapoolne ükskõiksus või kiire tüdinemine rakendusest, seega peab hoolitsema selle eest, et programm oleks siiski piisavalt atraktiivne. Lisaks võib probleemiks kujuneda see, et andmebaas jääb liiga hõredaks, infovaeseks või ei tehta vajaminevaid täiendusi, mistõttu võib kasutaja niimoodi petta iseennast (näiteks laenutas sõbrale aastaid tagasi ühe vinüülplaadi, kes omakorda laenas selle oma sõbra tuttavale, kuid ilma vajaliku märkuseta rakenduses võib tekkida olukord, kus sellise ahela lõpp võib minna kaduma ehk siis sõbra sõber ei mäleta enam, kellele ta selle laenas).<br /> Loomulikult võivad probleemideks osutuda loogika- ja stiilivead koodis ning ajapuudus.<br /> <br /> ===Must have:===<br /> *Võimalus sisse logida <br /> *Võimalus registreerida uus konto<br /> *Võimalus määrata kui detailne on esitatud info<br /> *Võimalus ka hiljem muuta sissekannete sisu <br /> *Võimalus kustutada sissekandeid<br /> *Võimalus kustutada oma kasutaja<br /> *Võimalus otsida sissekandeid ükskõik mis väärtuse kaudu, olgu selleks žanr, valmimis aasta või „Mallele laenatud“<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> *Lihtne ja loogiline kasutajaliides<br /> *Võimalus teha rakenduse sisu vastavalt vajadusele ja soovile sõpradele/tuttavatele avalikuks<br /> *Salasõna ja kautajanime recovery<br /> *Võimalus lisada pilte ja kasutada neid otsimisel<br /> *Turvaline sisselogimine<br /> *Võimalus luua teavitusi ja meeldetuletusi (näiteks &quot;Raamat on olnud laenus juba aasta, küsi tagasi!&quot; või &quot;Uus Nickelbacki album tuleb välja 27.13.2017&quot;)<br /> <br /> =Versioonihaldus=<br /> https://driimtiimkriim.visualstudio.com/DriimKriim<br /> <br /> =Kasutatav tehnoloogia=<br /> * C#<br /> * WPF</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:DriimTiimKriim&diff=126745 2017-11-13T05:12:24Z

<p>Bpentsuk: /* Versioonihaldus */</p> <hr /> <div>==Liikmed==<br /> * Kaspar Kaal<br /> * Brita Pentšuk<br /> <br /> =Idee=<br /> Luua rakendus raamatute, muusika ja/või muu multimeedia haldamiseks ning nii-öelda &quot;silma peal&quot; hoidmiseks.<br /> <br /> =Projekti analüüs=<br /> <br /> ===Projekti kirjeldus===<br /> Projekti eesmärgiks on luua desktop-rakendus, mis võimaldab lihtsalt ja väikese vaevaga hallata ja arvet pidada kasutajale kuuluva erineva multimeedia või kirjanduse üle, olgu selleks siis muusika, videod, mängud, raamatud või muu. Kasutaja avab rakenduse, kuhu tal on võimalik luua konto või juba olemasolevale sisse logida. Eeldatud on, et samas seadmes võib sama rakendust kasutada mitu inimest, seega on konto isikustamine individuaalne, aga samas võib olla ka näiteks ühe kindla perekonna ühine, kuhu sisestatakse kõik neile kuuluvad asjad. Kui kontol on vaid üks kindel kasutaja, siis näeb ta ainult enda poolt rakendusse lisatud sissekandeid, mitte aga kõiki multimeediat, mis arvutis, muudel seadmetel või ka füüsilisel kujul olemas on. Kasutajal on võimalik valida, mis tüüpi meediat ta soovib andmebaasi lisada. Kasutajal peab olema võimalus jätta rakendusse ka tühjad väljad, kuna alati pole kogu informatsioon teada või tähtis. Lisaks peab olema võimalus sisestada lisainfot, milleks võib olla ükskõik mis. Vajalik peab olema võimalus kirjeid kustutada, seda juhuks, kui mõni asi peaks kaduma, purunema või lihtsalt ei soovi seda rakenduses enam kajastada.<br /> <br /> Rakenduse kasutaja võib võimalusel oma kontol oleva info avalikustada, seda selleks, et näiteks sõbrad ja tuttavad teaksid, milliseid raamatuid, mänge ja muid asju ta omab, on hetkel välja laenutanud või mille kohta soovib teistele jagada mingit täiendavat või uut informatsiooni. Viimane annab inimestele ülevaate, kas kindel kasutaja omab mõnda tallegi huvipakkuvat, mida saaks laenata ning ei peaks ise seda topelt siis kas ostma või mujalt otsima – näiteks teatavasti on arvutimängud üsna kallid ja kui kellelgi sõbral on see juba olemas, siis oleks ta kindlasti nõus seda laenama, aga samas ta sooviks ka mäletada, kellele ja kuna, et see hiljem tagasi saada. Info avalikustamine võiks käia e-maili põhiselt ning alati peab jääma võimalus listist inimesi eemaldada.<br /> <br /> Loomulikult on rakendusel ka otsinguvõimalus, et olemasolevatest andmetest hõlpsasti vajaminev üles leida. Kasutaja peab saama otsida nii nime, kindla parameetri või märksõna kaudu. Esimesel juhul suunab rakendus kasutaja sissekandelehe peale, kus on kõik sisestatud info just selle kindla eseme kohta. Teine võimalus otsimiseks on sisestada mingi parameeter või märksõna, mille järel rakendus tagastab nimekirja kõikidest sissekannetest, mis antud valdkonda kuuluvad ning sobivad. Näiteks võimaldab see otsida kõiki filme, mille žanr on komöödia, või kõiki projekte, kus on kaasa löönud ameerika näitleja Danny DeVito. Vajutades millelegi tulemuste nimekirjas, viib rakendus kasutaja teemalehele, millel on omakorda olemas teave, kus just see kindel otsingutulemus parasjagu asub (kaust arvutis, riiul toas, sõbra käes vms) ja kogu muu sinna kuuluv lisainformatsioon, mis kasutaja on varasemalt sisestanud. Juhul, kui otsingule ühtegi tulemust ei leita, kuvatakse vastavasisuline teade ka kasutajale.<br /> <br /> ===Ohud ja mis võib osutada problemaatiliseks===<br /> Rakendus peaks olema võimalikult minimalistlik (disaini poolest), loogiline ja lihtsasti kasutatav. Programm on mõeldud inimeste elu lihtsustama. Esialgu on andmete sisestamine tüütu ja ebamugav, aga see tasub end ära, kuna rakendus tagab siiski edasise organiseerituse ning võib säästa tulevikus väärtuslikku aega millegi leidmisel (näiteks kui on vajadus taasleida mõni muusikaplaat, mida pole aastaid kuulanud, kuid mis sai omal ajal kellelegi laenatud). Kuigi protsess andmete sisestamisel pole ju keeruline ega pikk ning info detailsus on kasutaja poolt täielikult määratud, peab siiski arvestama tõsiasjaga, et rakendus ei tohi minna liialt kirjuks ja segaseks, vastasel juhul kaoks selle igasugune kasutuseesmärk. <br /> Teiseks ohuks võib osutuda ka kasutajapoolne ükskõiksus või kiire tüdinemine rakendusest, seega peab hoolitsema selle eest, et programm oleks siiski piisavalt atraktiivne. Lisaks võib probleemiks kujuneda see, et andmebaas jääb liiga hõredaks, infovaeseks või ei tehta vajaminevaid täiendusi, mistõttu võib kasutaja niimoodi petta iseennast (näiteks laenutas sõbrale aastaid tagasi ühe vinüülplaadi, kes omakorda laenas selle oma sõbra tuttavale, kuid ilma vajaliku märkuseta rakenduses võib tekkida olukord, kus sellise ahela lõpp võib minna kaduma ehk siis sõbra sõber ei mäleta enam, kellele ta selle laenas).<br /> Loomulikult võivad probleemideks osutuda loogika- ja stiilivead koodis ning ajapuudus.<br /> <br /> ===Must have:===<br /> *Võimalus sisse logida <br /> *Võimalus registreerida uus konto<br /> *Võimalus määrata kui detailne on esitatud info<br /> *Võimalus ka hiljem muuta sissekannete sisu <br /> *Võimalus kustutada sissekandeid<br /> *Võimalus kustutada oma kasutaja<br /> *Võimalus otsida sissekandeid ükskõik mis väärtuse kaudu, olgu selleks žanr, valmimis aasta või „Mallele laenatud“<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> *Lihtne ja loogiline kasutajaliides<br /> *Võimalus teha rakenduse sisu vastavalt vajadusele ja soovile sõpradele/tuttavatele avalikuks<br /> *Salasõna ja kautajanime recovery<br /> *Võimalus lisada pilte ja kasutada neid otsimisel<br /> *Turvaline sisselogimine<br /> *Võimalus luua teavitusi ja meeldetuletusi (näiteks &quot;Raamat on olnud laenus juba aasta, küsi tagasi!&quot; või &quot;Uus Nickelbacki album tuleb välja 27.13.2017&quot;)<br /> <br /> =Versioonihaldus=<br /> https://driimtiimkriim.visualstudio.com/DriimKriim<br /> <br /> ==Kasutatav tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> <br /> ===Blogi===<br /> 12.11.2017 Lisatud projekti analüüs. &lt;br&gt;<br /> 11.11.2017 Lisatud Idee ja link versioonihaldusele. &lt;br&gt;<br /> 22.10.2017 Sai loodud DriimTiimKriim leht wikis. &lt;br&gt;</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:DriimTiimKriim&diff=126744 2017-11-13T05:07:20Z

<p>Bpentsuk: /* Nice to have: */</p> <hr /> <div>==Liikmed==<br /> * Kaspar Kaal<br /> * Brita Pentšuk<br /> <br /> =Idee=<br /> Luua rakendus raamatute, muusika ja/või muu multimeedia haldamiseks ning nii-öelda &quot;silma peal&quot; hoidmiseks.<br /> <br /> =Projekti analüüs=<br /> <br /> ===Projekti kirjeldus===<br /> Projekti eesmärgiks on luua desktop-rakendus, mis võimaldab lihtsalt ja väikese vaevaga hallata ja arvet pidada kasutajale kuuluva erineva multimeedia või kirjanduse üle, olgu selleks siis muusika, videod, mängud, raamatud või muu. Kasutaja avab rakenduse, kuhu tal on võimalik luua konto või juba olemasolevale sisse logida. Eeldatud on, et samas seadmes võib sama rakendust kasutada mitu inimest, seega on konto isikustamine individuaalne, aga samas võib olla ka näiteks ühe kindla perekonna ühine, kuhu sisestatakse kõik neile kuuluvad asjad. Kui kontol on vaid üks kindel kasutaja, siis näeb ta ainult enda poolt rakendusse lisatud sissekandeid, mitte aga kõiki multimeediat, mis arvutis, muudel seadmetel või ka füüsilisel kujul olemas on. Kasutajal on võimalik valida, mis tüüpi meediat ta soovib andmebaasi lisada. Kasutajal peab olema võimalus jätta rakendusse ka tühjad väljad, kuna alati pole kogu informatsioon teada või tähtis. Lisaks peab olema võimalus sisestada lisainfot, milleks võib olla ükskõik mis. Vajalik peab olema võimalus kirjeid kustutada, seda juhuks, kui mõni asi peaks kaduma, purunema või lihtsalt ei soovi seda rakenduses enam kajastada.<br /> <br /> Rakenduse kasutaja võib võimalusel oma kontol oleva info avalikustada, seda selleks, et näiteks sõbrad ja tuttavad teaksid, milliseid raamatuid, mänge ja muid asju ta omab, on hetkel välja laenutanud või mille kohta soovib teistele jagada mingit täiendavat või uut informatsiooni. Viimane annab inimestele ülevaate, kas kindel kasutaja omab mõnda tallegi huvipakkuvat, mida saaks laenata ning ei peaks ise seda topelt siis kas ostma või mujalt otsima – näiteks teatavasti on arvutimängud üsna kallid ja kui kellelgi sõbral on see juba olemas, siis oleks ta kindlasti nõus seda laenama, aga samas ta sooviks ka mäletada, kellele ja kuna, et see hiljem tagasi saada. Info avalikustamine võiks käia e-maili põhiselt ning alati peab jääma võimalus listist inimesi eemaldada.<br /> <br /> Loomulikult on rakendusel ka otsinguvõimalus, et olemasolevatest andmetest hõlpsasti vajaminev üles leida. Kasutaja peab saama otsida nii nime, kindla parameetri või märksõna kaudu. Esimesel juhul suunab rakendus kasutaja sissekandelehe peale, kus on kõik sisestatud info just selle kindla eseme kohta. Teine võimalus otsimiseks on sisestada mingi parameeter või märksõna, mille järel rakendus tagastab nimekirja kõikidest sissekannetest, mis antud valdkonda kuuluvad ning sobivad. Näiteks võimaldab see otsida kõiki filme, mille žanr on komöödia, või kõiki projekte, kus on kaasa löönud ameerika näitleja Danny DeVito. Vajutades millelegi tulemuste nimekirjas, viib rakendus kasutaja teemalehele, millel on omakorda olemas teave, kus just see kindel otsingutulemus parasjagu asub (kaust arvutis, riiul toas, sõbra käes vms) ja kogu muu sinna kuuluv lisainformatsioon, mis kasutaja on varasemalt sisestanud. Juhul, kui otsingule ühtegi tulemust ei leita, kuvatakse vastavasisuline teade ka kasutajale.<br /> <br /> ===Ohud ja mis võib osutada problemaatiliseks===<br /> Rakendus peaks olema võimalikult minimalistlik (disaini poolest), loogiline ja lihtsasti kasutatav. Programm on mõeldud inimeste elu lihtsustama. Esialgu on andmete sisestamine tüütu ja ebamugav, aga see tasub end ära, kuna rakendus tagab siiski edasise organiseerituse ning võib säästa tulevikus väärtuslikku aega millegi leidmisel (näiteks kui on vajadus taasleida mõni muusikaplaat, mida pole aastaid kuulanud, kuid mis sai omal ajal kellelegi laenatud). Kuigi protsess andmete sisestamisel pole ju keeruline ega pikk ning info detailsus on kasutaja poolt täielikult määratud, peab siiski arvestama tõsiasjaga, et rakendus ei tohi minna liialt kirjuks ja segaseks, vastasel juhul kaoks selle igasugune kasutuseesmärk. <br /> Teiseks ohuks võib osutuda ka kasutajapoolne ükskõiksus või kiire tüdinemine rakendusest, seega peab hoolitsema selle eest, et programm oleks siiski piisavalt atraktiivne. Lisaks võib probleemiks kujuneda see, et andmebaas jääb liiga hõredaks, infovaeseks või ei tehta vajaminevaid täiendusi, mistõttu võib kasutaja niimoodi petta iseennast (näiteks laenutas sõbrale aastaid tagasi ühe vinüülplaadi, kes omakorda laenas selle oma sõbra tuttavale, kuid ilma vajaliku märkuseta rakenduses võib tekkida olukord, kus sellise ahela lõpp võib minna kaduma ehk siis sõbra sõber ei mäleta enam, kellele ta selle laenas).<br /> Loomulikult võivad probleemideks osutuda loogika- ja stiilivead koodis ning ajapuudus.<br /> <br /> ===Must have:===<br /> *Võimalus sisse logida <br /> *Võimalus registreerida uus konto<br /> *Võimalus määrata kui detailne on esitatud info<br /> *Võimalus ka hiljem muuta sissekannete sisu <br /> *Võimalus kustutada sissekandeid<br /> *Võimalus kustutada oma kasutaja<br /> *Võimalus otsida sissekandeid ükskõik mis väärtuse kaudu, olgu selleks žanr, valmimis aasta või „Mallele laenatud“<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> *Lihtne ja loogiline kasutajaliides<br /> *Võimalus teha rakenduse sisu vastavalt vajadusele ja soovile sõpradele/tuttavatele avalikuks<br /> *Salasõna ja kautajanime recovery<br /> *Võimalus lisada pilte ja kasutada neid otsimisel<br /> *Turvaline sisselogimine<br /> *Võimalus luua teavitusi ja meeldetuletusi (näiteks &quot;Raamat on olnud laenus juba aasta, küsi tagasi!&quot; või &quot;Uus Nickelbacki album tuleb välja 27.13.2017&quot;)<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> https://driimtiimkriim.visualstudio.com/DriimKriim<br /> <br /> ==Kasutatav tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> <br /> ===Blogi===<br /> 12.11.2017 Lisatud projekti analüüs. &lt;br&gt;<br /> 11.11.2017 Lisatud Idee ja link versioonihaldusele. &lt;br&gt;<br /> 22.10.2017 Sai loodud DriimTiimKriim leht wikis. &lt;br&gt;</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:DriimTiimKriim&diff=126743 2017-11-13T05:00:24Z

<p>Bpentsuk: /* Idee */</p> <hr /> <div>==Liikmed==<br /> * Kaspar Kaal<br /> * Brita Pentšuk<br /> <br /> =Idee=<br /> Luua rakendus raamatute, muusika ja/või muu multimeedia haldamiseks ning nii-öelda &quot;silma peal&quot; hoidmiseks.<br /> <br /> =Projekti analüüs=<br /> <br /> ===Projekti kirjeldus===<br /> Projekti eesmärgiks on luua desktop-rakendus, mis võimaldab lihtsalt ja väikese vaevaga hallata ja arvet pidada kasutajale kuuluva erineva multimeedia või kirjanduse üle, olgu selleks siis muusika, videod, mängud, raamatud või muu. Kasutaja avab rakenduse, kuhu tal on võimalik luua konto või juba olemasolevale sisse logida. Eeldatud on, et samas seadmes võib sama rakendust kasutada mitu inimest, seega on konto isikustamine individuaalne, aga samas võib olla ka näiteks ühe kindla perekonna ühine, kuhu sisestatakse kõik neile kuuluvad asjad. Kui kontol on vaid üks kindel kasutaja, siis näeb ta ainult enda poolt rakendusse lisatud sissekandeid, mitte aga kõiki multimeediat, mis arvutis, muudel seadmetel või ka füüsilisel kujul olemas on. Kasutajal on võimalik valida, mis tüüpi meediat ta soovib andmebaasi lisada. Kasutajal peab olema võimalus jätta rakendusse ka tühjad väljad, kuna alati pole kogu informatsioon teada või tähtis. Lisaks peab olema võimalus sisestada lisainfot, milleks võib olla ükskõik mis. Vajalik peab olema võimalus kirjeid kustutada, seda juhuks, kui mõni asi peaks kaduma, purunema või lihtsalt ei soovi seda rakenduses enam kajastada.<br /> <br /> Rakenduse kasutaja võib võimalusel oma kontol oleva info avalikustada, seda selleks, et näiteks sõbrad ja tuttavad teaksid, milliseid raamatuid, mänge ja muid asju ta omab, on hetkel välja laenutanud või mille kohta soovib teistele jagada mingit täiendavat või uut informatsiooni. Viimane annab inimestele ülevaate, kas kindel kasutaja omab mõnda tallegi huvipakkuvat, mida saaks laenata ning ei peaks ise seda topelt siis kas ostma või mujalt otsima – näiteks teatavasti on arvutimängud üsna kallid ja kui kellelgi sõbral on see juba olemas, siis oleks ta kindlasti nõus seda laenama, aga samas ta sooviks ka mäletada, kellele ja kuna, et see hiljem tagasi saada. Info avalikustamine võiks käia e-maili põhiselt ning alati peab jääma võimalus listist inimesi eemaldada.<br /> <br /> Loomulikult on rakendusel ka otsinguvõimalus, et olemasolevatest andmetest hõlpsasti vajaminev üles leida. Kasutaja peab saama otsida nii nime, kindla parameetri või märksõna kaudu. Esimesel juhul suunab rakendus kasutaja sissekandelehe peale, kus on kõik sisestatud info just selle kindla eseme kohta. Teine võimalus otsimiseks on sisestada mingi parameeter või märksõna, mille järel rakendus tagastab nimekirja kõikidest sissekannetest, mis antud valdkonda kuuluvad ning sobivad. Näiteks võimaldab see otsida kõiki filme, mille žanr on komöödia, või kõiki projekte, kus on kaasa löönud ameerika näitleja Danny DeVito. Vajutades millelegi tulemuste nimekirjas, viib rakendus kasutaja teemalehele, millel on omakorda olemas teave, kus just see kindel otsingutulemus parasjagu asub (kaust arvutis, riiul toas, sõbra käes vms) ja kogu muu sinna kuuluv lisainformatsioon, mis kasutaja on varasemalt sisestanud. Juhul, kui otsingule ühtegi tulemust ei leita, kuvatakse vastavasisuline teade ka kasutajale.<br /> <br /> ===Ohud ja mis võib osutada problemaatiliseks===<br /> Rakendus peaks olema võimalikult minimalistlik (disaini poolest), loogiline ja lihtsasti kasutatav. Programm on mõeldud inimeste elu lihtsustama. Esialgu on andmete sisestamine tüütu ja ebamugav, aga see tasub end ära, kuna rakendus tagab siiski edasise organiseerituse ning võib säästa tulevikus väärtuslikku aega millegi leidmisel (näiteks kui on vajadus taasleida mõni muusikaplaat, mida pole aastaid kuulanud, kuid mis sai omal ajal kellelegi laenatud). Kuigi protsess andmete sisestamisel pole ju keeruline ega pikk ning info detailsus on kasutaja poolt täielikult määratud, peab siiski arvestama tõsiasjaga, et rakendus ei tohi minna liialt kirjuks ja segaseks, vastasel juhul kaoks selle igasugune kasutuseesmärk. <br /> Teiseks ohuks võib osutuda ka kasutajapoolne ükskõiksus või kiire tüdinemine rakendusest, seega peab hoolitsema selle eest, et programm oleks siiski piisavalt atraktiivne. Lisaks võib probleemiks kujuneda see, et andmebaas jääb liiga hõredaks, infovaeseks või ei tehta vajaminevaid täiendusi, mistõttu võib kasutaja niimoodi petta iseennast (näiteks laenutas sõbrale aastaid tagasi ühe vinüülplaadi, kes omakorda laenas selle oma sõbra tuttavale, kuid ilma vajaliku märkuseta rakenduses võib tekkida olukord, kus sellise ahela lõpp võib minna kaduma ehk siis sõbra sõber ei mäleta enam, kellele ta selle laenas).<br /> Loomulikult võivad probleemideks osutuda loogika- ja stiilivead koodis ning ajapuudus.<br /> <br /> ===Must have:===<br /> *Võimalus sisse logida <br /> *Võimalus registreerida uus konto<br /> *Võimalus määrata kui detailne on esitatud info<br /> *Võimalus ka hiljem muuta sissekannete sisu <br /> *Võimalus kustutada sissekandeid<br /> *Võimalus kustutada oma kasutaja<br /> *Võimalus otsida sissekandeid ükskõik mis väärtuse kaudu, olgu selleks žanr, valmimis aasta või „Mallele laenatud“<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> *Lihtne ja loogiline kasutajaliides<br /> *Salasõna ja kautajanime recovery<br /> *Võimalus lisada pilte ja kasutada neid otsimisel<br /> *Turvaline sisselogimine<br /> *Võimalus luua teavitusi (näiteks et &quot;Raamat on olnud laenus juba aasta,küsi tagasi!&quot; või et &quot;Uus Nickelbacki album tuleb välja 27.13.2017&quot;)<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> https://driimtiimkriim.visualstudio.com/DriimKriim<br /> <br /> ==Kasutatav tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> <br /> ===Blogi===<br /> 12.11.2017 Lisatud projekti analüüs. &lt;br&gt;<br /> 11.11.2017 Lisatud Idee ja link versioonihaldusele. &lt;br&gt;<br /> 22.10.2017 Sai loodud DriimTiimKriim leht wikis. &lt;br&gt;</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:DriimTiimKriim&diff=126742 2017-11-13T04:57:32Z

<p>Bpentsuk: /* Ohud ja mis võib osutada problemaatiliseks */</p> <hr /> <div>==Liikmed==<br /> * Kaspar Kaal<br /> * Brita Pentšuk<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua rakendus muusika ja muu multimeedia haldamiseks ning nii-öelda silma peal hoidmiseks.<br /> <br /> =Projekti analüüs=<br /> <br /> ===Projekti kirjeldus===<br /> Projekti eesmärgiks on luua desktop-rakendus, mis võimaldab lihtsalt ja väikese vaevaga hallata ja arvet pidada kasutajale kuuluva erineva multimeedia või kirjanduse üle, olgu selleks siis muusika, videod, mängud, raamatud või muu. Kasutaja avab rakenduse, kuhu tal on võimalik luua konto või juba olemasolevale sisse logida. Eeldatud on, et samas seadmes võib sama rakendust kasutada mitu inimest, seega on konto isikustamine individuaalne, aga samas võib olla ka näiteks ühe kindla perekonna ühine, kuhu sisestatakse kõik neile kuuluvad asjad. Kui kontol on vaid üks kindel kasutaja, siis näeb ta ainult enda poolt rakendusse lisatud sissekandeid, mitte aga kõiki multimeediat, mis arvutis, muudel seadmetel või ka füüsilisel kujul olemas on. Kasutajal on võimalik valida, mis tüüpi meediat ta soovib andmebaasi lisada. Kasutajal peab olema võimalus jätta rakendusse ka tühjad väljad, kuna alati pole kogu informatsioon teada või tähtis. Lisaks peab olema võimalus sisestada lisainfot, milleks võib olla ükskõik mis. Vajalik peab olema võimalus kirjeid kustutada, seda juhuks, kui mõni asi peaks kaduma, purunema või lihtsalt ei soovi seda rakenduses enam kajastada.<br /> <br /> Rakenduse kasutaja võib võimalusel oma kontol oleva info avalikustada, seda selleks, et näiteks sõbrad ja tuttavad teaksid, milliseid raamatuid, mänge ja muid asju ta omab, on hetkel välja laenutanud või mille kohta soovib teistele jagada mingit täiendavat või uut informatsiooni. Viimane annab inimestele ülevaate, kas kindel kasutaja omab mõnda tallegi huvipakkuvat, mida saaks laenata ning ei peaks ise seda topelt siis kas ostma või mujalt otsima – näiteks teatavasti on arvutimängud üsna kallid ja kui kellelgi sõbral on see juba olemas, siis oleks ta kindlasti nõus seda laenama, aga samas ta sooviks ka mäletada, kellele ja kuna, et see hiljem tagasi saada. Info avalikustamine võiks käia e-maili põhiselt ning alati peab jääma võimalus listist inimesi eemaldada.<br /> <br /> Loomulikult on rakendusel ka otsinguvõimalus, et olemasolevatest andmetest hõlpsasti vajaminev üles leida. Kasutaja peab saama otsida nii nime, kindla parameetri või märksõna kaudu. Esimesel juhul suunab rakendus kasutaja sissekandelehe peale, kus on kõik sisestatud info just selle kindla eseme kohta. Teine võimalus otsimiseks on sisestada mingi parameeter või märksõna, mille järel rakendus tagastab nimekirja kõikidest sissekannetest, mis antud valdkonda kuuluvad ning sobivad. Näiteks võimaldab see otsida kõiki filme, mille žanr on komöödia, või kõiki projekte, kus on kaasa löönud ameerika näitleja Danny DeVito. Vajutades millelegi tulemuste nimekirjas, viib rakendus kasutaja teemalehele, millel on omakorda olemas teave, kus just see kindel otsingutulemus parasjagu asub (kaust arvutis, riiul toas, sõbra käes vms) ja kogu muu sinna kuuluv lisainformatsioon, mis kasutaja on varasemalt sisestanud. Juhul, kui otsingule ühtegi tulemust ei leita, kuvatakse vastavasisuline teade ka kasutajale.<br /> <br /> ===Ohud ja mis võib osutada problemaatiliseks===<br /> Rakendus peaks olema võimalikult minimalistlik (disaini poolest), loogiline ja lihtsasti kasutatav. Programm on mõeldud inimeste elu lihtsustama. Esialgu on andmete sisestamine tüütu ja ebamugav, aga see tasub end ära, kuna rakendus tagab siiski edasise organiseerituse ning võib säästa tulevikus väärtuslikku aega millegi leidmisel (näiteks kui on vajadus taasleida mõni muusikaplaat, mida pole aastaid kuulanud, kuid mis sai omal ajal kellelegi laenatud). Kuigi protsess andmete sisestamisel pole ju keeruline ega pikk ning info detailsus on kasutaja poolt täielikult määratud, peab siiski arvestama tõsiasjaga, et rakendus ei tohi minna liialt kirjuks ja segaseks, vastasel juhul kaoks selle igasugune kasutuseesmärk. <br /> Teiseks ohuks võib osutuda ka kasutajapoolne ükskõiksus või kiire tüdinemine rakendusest, seega peab hoolitsema selle eest, et programm oleks siiski piisavalt atraktiivne. Lisaks võib probleemiks kujuneda see, et andmebaas jääb liiga hõredaks, infovaeseks või ei tehta vajaminevaid täiendusi, mistõttu võib kasutaja niimoodi petta iseennast (näiteks laenutas sõbrale aastaid tagasi ühe vinüülplaadi, kes omakorda laenas selle oma sõbra tuttavale, kuid ilma vajaliku märkuseta rakenduses võib tekkida olukord, kus sellise ahela lõpp võib minna kaduma ehk siis sõbra sõber ei mäleta enam, kellele ta selle laenas).<br /> Loomulikult võivad probleemideks osutuda loogika- ja stiilivead koodis ning ajapuudus.<br /> <br /> ===Must have:===<br /> *Võimalus sisse logida <br /> *Võimalus registreerida uus konto<br /> *Võimalus määrata kui detailne on esitatud info<br /> *Võimalus ka hiljem muuta sissekannete sisu <br /> *Võimalus kustutada sissekandeid<br /> *Võimalus kustutada oma kasutaja<br /> *Võimalus otsida sissekandeid ükskõik mis väärtuse kaudu, olgu selleks žanr, valmimis aasta või „Mallele laenatud“<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> *Lihtne ja loogiline kasutajaliides<br /> *Salasõna ja kautajanime recovery<br /> *Võimalus lisada pilte ja kasutada neid otsimisel<br /> *Turvaline sisselogimine<br /> *Võimalus luua teavitusi (näiteks et &quot;Raamat on olnud laenus juba aasta,küsi tagasi!&quot; või et &quot;Uus Nickelbacki album tuleb välja 27.13.2017&quot;)<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> https://driimtiimkriim.visualstudio.com/DriimKriim<br /> <br /> ==Kasutatav tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> <br /> ===Blogi===<br /> 12.11.2017 Lisatud projekti analüüs. &lt;br&gt;<br /> 11.11.2017 Lisatud Idee ja link versioonihaldusele. &lt;br&gt;<br /> 22.10.2017 Sai loodud DriimTiimKriim leht wikis. &lt;br&gt;</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:DriimTiimKriim&diff=126741 2017-11-13T04:56:13Z

<p>Bpentsuk: /* Projekti kirjeldus */</p> <hr /> <div>==Liikmed==<br /> * Kaspar Kaal<br /> * Brita Pentšuk<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua rakendus muusika ja muu multimeedia haldamiseks ning nii-öelda silma peal hoidmiseks.<br /> <br /> =Projekti analüüs=<br /> <br /> ===Projekti kirjeldus===<br /> Projekti eesmärgiks on luua desktop-rakendus, mis võimaldab lihtsalt ja väikese vaevaga hallata ja arvet pidada kasutajale kuuluva erineva multimeedia või kirjanduse üle, olgu selleks siis muusika, videod, mängud, raamatud või muu. Kasutaja avab rakenduse, kuhu tal on võimalik luua konto või juba olemasolevale sisse logida. Eeldatud on, et samas seadmes võib sama rakendust kasutada mitu inimest, seega on konto isikustamine individuaalne, aga samas võib olla ka näiteks ühe kindla perekonna ühine, kuhu sisestatakse kõik neile kuuluvad asjad. Kui kontol on vaid üks kindel kasutaja, siis näeb ta ainult enda poolt rakendusse lisatud sissekandeid, mitte aga kõiki multimeediat, mis arvutis, muudel seadmetel või ka füüsilisel kujul olemas on. Kasutajal on võimalik valida, mis tüüpi meediat ta soovib andmebaasi lisada. Kasutajal peab olema võimalus jätta rakendusse ka tühjad väljad, kuna alati pole kogu informatsioon teada või tähtis. Lisaks peab olema võimalus sisestada lisainfot, milleks võib olla ükskõik mis. Vajalik peab olema võimalus kirjeid kustutada, seda juhuks, kui mõni asi peaks kaduma, purunema või lihtsalt ei soovi seda rakenduses enam kajastada.<br /> <br /> Rakenduse kasutaja võib võimalusel oma kontol oleva info avalikustada, seda selleks, et näiteks sõbrad ja tuttavad teaksid, milliseid raamatuid, mänge ja muid asju ta omab, on hetkel välja laenutanud või mille kohta soovib teistele jagada mingit täiendavat või uut informatsiooni. Viimane annab inimestele ülevaate, kas kindel kasutaja omab mõnda tallegi huvipakkuvat, mida saaks laenata ning ei peaks ise seda topelt siis kas ostma või mujalt otsima – näiteks teatavasti on arvutimängud üsna kallid ja kui kellelgi sõbral on see juba olemas, siis oleks ta kindlasti nõus seda laenama, aga samas ta sooviks ka mäletada, kellele ja kuna, et see hiljem tagasi saada. Info avalikustamine võiks käia e-maili põhiselt ning alati peab jääma võimalus listist inimesi eemaldada.<br /> <br /> Loomulikult on rakendusel ka otsinguvõimalus, et olemasolevatest andmetest hõlpsasti vajaminev üles leida. Kasutaja peab saama otsida nii nime, kindla parameetri või märksõna kaudu. Esimesel juhul suunab rakendus kasutaja sissekandelehe peale, kus on kõik sisestatud info just selle kindla eseme kohta. Teine võimalus otsimiseks on sisestada mingi parameeter või märksõna, mille järel rakendus tagastab nimekirja kõikidest sissekannetest, mis antud valdkonda kuuluvad ning sobivad. Näiteks võimaldab see otsida kõiki filme, mille žanr on komöödia, või kõiki projekte, kus on kaasa löönud ameerika näitleja Danny DeVito. Vajutades millelegi tulemuste nimekirjas, viib rakendus kasutaja teemalehele, millel on omakorda olemas teave, kus just see kindel otsingutulemus parasjagu asub (kaust arvutis, riiul toas, sõbra käes vms) ja kogu muu sinna kuuluv lisainformatsioon, mis kasutaja on varasemalt sisestanud. Juhul, kui otsingule ühtegi tulemust ei leita, kuvatakse vastavasisuline teade ka kasutajale.<br /> <br /> ===Ohud ja mis võib osutada problemaatiliseks===<br /> Rakendus peaks olema võimalikult minimalistlik (disaini poolest) ja lihtsasti kasutatav, kuna on tegemist rakendusega, mis eeldab, et kasutaja paneks ennast ebamugavamasse olukorda (sisestaks andmed) selle nimel et pärast oleks võimalik rohkesti võita mugavuses (kui on vaja leida plaat, mida pole 10 aastat kuulanud ja, mis vist sai kellelegi ära laenatud). Kuigi andmete sisestamise protsess pole keeruline ega pikk ja info detailsus on kasutaja poolt määratav peab siiski arvestama, et inimesed ei taha teha lisatööd mistõttu, kui teha rakendus liiga keeruline või tüütu kaoks selle igasugune kasutus eesmärk. Teisisõnu suurim oht kasutuse poolest on, et rakendus osutub nii ebamugavaks, et selle kasutamine ära ei tasu tegelikkuses. Lisaks lisab ebamugavusele veel, see et andmebaas tekib ainult nii korralik kuivõrd kasutaja viitsib andmeid sisse kanda. Kui kasutaja lisab ainult iga teise raamatu või albumi mis ta ostab siis tagantjärgi osutub programm üsnagi mõttetuks kuna aastaid hiljem kasutaja ei mäleta enam, mida ta lisas ja mida mitte.<br /> <br /> ===Must have:===<br /> *Võimalus sisse logida <br /> *Võimalus registreerida uus konto<br /> *Võimalus määrata kui detailne on esitatud info<br /> *Võimalus ka hiljem muuta sissekannete sisu <br /> *Võimalus kustutada sissekandeid<br /> *Võimalus kustutada oma kasutaja<br /> *Võimalus otsida sissekandeid ükskõik mis väärtuse kaudu, olgu selleks žanr, valmimis aasta või „Mallele laenatud“<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> *Lihtne ja loogiline kasutajaliides<br /> *Salasõna ja kautajanime recovery<br /> *Võimalus lisada pilte ja kasutada neid otsimisel<br /> *Turvaline sisselogimine<br /> *Võimalus luua teavitusi (näiteks et &quot;Raamat on olnud laenus juba aasta,küsi tagasi!&quot; või et &quot;Uus Nickelbacki album tuleb välja 27.13.2017&quot;)<br /> <br /> ==Versioonihaldus==<br /> https://driimtiimkriim.visualstudio.com/DriimKriim<br /> <br /> ==Kasutatav tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF<br /> <br /> ===Blogi===<br /> 12.11.2017 Lisatud projekti analüüs. &lt;br&gt;<br /> 11.11.2017 Lisatud Idee ja link versioonihaldusele. &lt;br&gt;<br /> 22.10.2017 Sai loodud DriimTiimKriim leht wikis. &lt;br&gt;</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=120439 2017-04-25T09:40:13Z

<p>Bpentsuk: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=120411 2017-04-24T08:35:11Z

<p>Bpentsuk: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=120069 2017-04-13T14:13:45Z

<p>Bpentsuk: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gurmaanid&diff=114747 2016-11-16T22:08:26Z

<p>Bpentsuk: /* Retsensioonid */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br /> ==Meeskonnaliikmed ja rollid ==<br /> <br /> *'''Koit Kõrvel''' - projektijuht, disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Marko Kask''' - disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Brita Pentšuk''' - arendaja, disainer<br /> *'''Ott Sõerumäe''' - arendaja, disainer<br /> <br /> == Idee ==<br /> Retseptiraamat, mis annab kasutajatele võimaluse sisestada uusi ja endale meelepäraseid retsepte, neid vajadusel muuta või kustutada, kommenteerida ning hinnata. Retsepte on võimalik vastavalt nende liigitusele, toidukomponentidele ja nimetusele kas otsida, sorteerida või filtreerida.<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> *C#<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> == Rakenduse sisu ==<br /> <br /> === Analüüs ===<br /> Tegu on WPF-rakendusega “Gurmaanid”, mis kujutab endast interaktiivset retseptiraamatut. Rakendus koondab endas mitmeid võimalusi: kasutajaks registreerimist, kasutaja poolt uute retseptide sisestamist ja juba olemasolevate muutmist, retseptile pildi lisamist, hindamissüsteemi ja kommentaariumit.<br /> Retsepte on võimalik näha, kommenteerida ja hinnata kõigil, seda ilma kasutajaks registreerimata. Retseptide lisamisvõimalus rakendub vaid registreeritud kasutajale.<br /> Retseptid jaotatakse kategooriatesse – otsingumootor suudab orienteeruda erinevate valmistusviiside ja koostisosade vahel, mis tagab kiire ning kasutajasõbraliku lähenemise.<br /> Et toiduvalmistamine hõlpsamaks muuta, on iga retsepti juures vastavalt inimeste arvule võimalik genereerida ka vajaminevate komponentide koguseid.<br /> <br /> Arvestades tänapäeva kiiret elutempot, võiks olla antud rakenduse eesmärgiks muuta inimeste elu lihtsamaks. Retseptiraamatud paberkandjal sisaldavad vaid kitsast ja valitud hulka retsepte, nende puhul on tavaliselt fikseeritud nii koostisosad kui ka kogused, mis paraku jätab katsetaja mõneti pimedusse. Meie rakenduses on võimalik aga koguseid vastavalt vajadusele määrata ja retsepti vajadusel kommenteerida – mida, kas ja kuidas teha vastavalt maitsele teisiti, et lõpptulemus saaks veelgi parem. Retseptide juures on eraldi välja toodud kalorisisaldus ja toidus olevad allergeenid (''Nice to have'').<br /> Samuti puudub tavapärastes retseptiraamatutes võimalus retsepte nende koostisosade järgi filtreerida, ikka on määratud ära toidukategooriad, näiteks nagu hoidised, supid, salatid ja nii edasi. Vahel on meil käepärast vaid teatud üksikud toiduained, millega midagi peale ei osata hakata. Sellisel juhul on lihtne retsepte ühe, kahe või kolme koostisosa järgi otsida - meie rakendus tagab sellise võimaluse. Retsepte saab otsida ka kindla nime järgi. Retseptinimed on andmebaasis unikaalsed.<br /> Kasutajatele annab selline rakendus võimaluse luua enda isiklik retseptiraamat – selline, mis varem sai eksisteerida vaid märkmikutes ja käsikirjaliselt.<br /> Tulevikus võib WPF-rakendusest edasi arendada mobiilirakenduse.<br /> <br /> Probleemseks võib kujuneda kasutajaliidese ja andmebaaside omavaheline sidumine. Vähene kogemus kasutajaliidese disainimisel võib ohustada soovi luua kasutajasõbralik ning mugav ja eelkõige kasutama kutsuv rakendus. Ajapuuduse tõttu võivad mõned lisafunktsioonid jääda tagaplaanile. Suurimaks väljakutseks võivad kujuneda loogikavead koodis.<br /> <br /> === Põhifunktsionaalsus (Must have): ===<br /> *Kasutajaks registreerimise võimalus<br /> *Retseptide lisamine, muutmine ja eemaldamine<br /> *Retseptidele kirjelduse lisamine<br /> *Retseptidele kategooriate lisamine<br /> *Retseptidele piltide lisamine<br /> *Retseptide valmistamise kirjeldus samm-sammult<br /> *Retsepti lisamise aeg<br /> *Hindamissüsteem ja kommentaarid<br /> <br /> === Lisafunktsionaalsus (Nice to have): ===<br /> *Mugav, lihtne ja väljanägemiselt ülivinge kasutajaliides<br /> *Koostisosade koguste arvutamine vastavalt vajadusele<br /> *Allergeenide olemasolu toidus<br /> *''Progress bar'' kasutamine<br /> <br /> === Võimalikud probleemid ===<br /> *Ei suuda asju realiseerida<br /> *Ajapuudus<br /> *Kood ei tööta või selles esinevad loogikavead<br /> <br /> === Andmebaasiskeem ===<br /> [[File:GurmaanideMudel.png|700px|]]<br /> <br /> ==Retsensioonid==<br /> *Analüüsi retsensioon ATDV kohta: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ATDV ATDV]<br /> <br /> ==Logi ==<br /> <br /> ===21.10.2016===<br /> *Idee genereerimine ja analüüs<br /> *Wiki lehe tegemine<br /> *Esialgse andmebaasimudeli loomine<br /> <br /> ===27.10.2016===<br /> *WPF-rakenduse loomine<br /> <br /> ===01.11.2016===<br /> *Analüüsi lisamine Wiki lehele</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ATDV&diff=114166 2016-11-07T23:33:48Z

<p>Bpentsuk: /* Analüüsi retsensioon */</p> <hr /> <div>==Analüüsi retsensioon==<br /> Antud rakenduse eesmärk on selgesti sõnastatud ja arusaadav, sihtgrupp on kenasti välja toodud. Funktsioon on paigas, lisaväärtust annab võimalus rakendust vastavalt laenutuskategooriale kergesti ümber teha (raamatulaenutusest arendada näiteks tööriistalaenutus). Analüüs on põhjalik, välja on toodud mõistlikud põhifunktsionaalsused, Nice to have lisafunktsioonid samuti reaalselt tehtavad, kui aega peaks üle jääma. Ette tulevaid probleeme on realistlikult vaadeldud.<br /> <br /> Kriitika ja mõned soovitused tulevad seoses kasutajakontodega:<br /> <br /> '''1. ”Kasutajad saavad ise sisse logida (nt raamatukogu kasutajaks registreerumisel saadud kasutajanime ja parooli alusel) ja vaadata oma andmeid ja laenutusi.”''' &lt;br&gt;<br /> - Kontaktandmeid võiks saada kasutaja ise ka muuta, hetkel näib, et sisselogimise ainsaks praktiliseks eeliseks jääb enda laenutuste vaatamine.<br /> <br /> '''2. ”Sisselogitud kujul saab raamatukogu tädi(d) lugejaid ja raamatuid ka kustutada.”''' &lt;br&gt;<br /> - Mis saab kustutatud kasutajatele laenutatud raamatutest? Kas nende kohta ilmub kuskile mingi märge, et raamat on kadunud või pole enam saadaval? Nii kasutajatel kui ka raamatutel on “aktiivne” staatus andmebaasimudelis olemas..<br /> <br /> '''3. ”Raamatusoovitused (rakendus soovitab lugejale raamatu, kui ta ise ei suuda otsustada)”''' &lt;br&gt;<br /> - Tekib küsimus, mille põhjal raamatusoovitus aset leiab, kuna uuel kasutajal ju pole ajalugu leotud žanrite, eelistatud autorite või formaadi (novell, romaan, õppekirjandus) näol. Ilmselt loob rakendus soovitused võttes andmebaasist enimlaenutatud teosed?<br /> <br /> '''4. ”ning näiteks maha kantud või kaotsiläinud raamatuid sealt eemaldada”''' &lt;br&gt;<br /> - Ehk pole isegi tarvis neid sealt eemaldada ja piisaks deaktiveerimisest, kuna tulevikus võib sama teos taas kogusse lisanduda või kadunud raamatud välja ilmuda.<br /> <br /> Kui tahta veel viriseda, siis andmebaasimudeli kallal. Leidsime, et eraldi olemit žanri ja raamatu vahele poleks tarvis, kuna igal raamatul on üldiselt vaid üks kindel žanr ega kuulu korraga mitmesse kategooriasse. Siinjuures on tegemist muidugi tõlgendamise küsimusega, kui tahta olla ülimalt spetsiifiline, siis võib ju ka nii olla. Näiteid veebirakendustest, kus teoseid liigitatakse mitmetesse žanritesse, on teisigi, võtame kasvõi maailmakuulsa filmiportaali IMDB.com. &lt;br&gt;<br /> ERD järgi ei tohi olemi &quot;LAENUTUS&quot; atribuut &quot;Tagastatud&quot; väärtus olla tühi (NULL). Lähtudes andmetüübist (timestamp) võiks järeldada, et tegemist on raamatu tagastamise ajaga - s.t, kui tagastamise aeg on olemas, siis on raamat toodud tagasi ja kui aeg puudub, siis on see jätkuvalt laenutatud välja. Seega raamatut välja laenates peab kohe alguses määrama ka tagastamise aja, muidu andmebaasi andmete sisestamine ebaõnnestub. Kokkuvõtlikult - kui raamat laenata välja, siis tuleks sel samal ajahetkel määrata ka &quot;Tagastatud&quot; ajahetk.<br /> Tekiks justkui loogikaviga - kohe, kui laenad raamatu välja, määratakse see ka tagastatuks.<br /> <br /> Üldjuhul on tegemist igati korraliku, vajaliku ja funktsionaalse rakendusega, millel potentsiaali tulevikus millekski suuremaks areneda ning mis võiks ka võimalikuks tuluallikaks osutuda.<br /> <br /> <br /> ''Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Gurmaanid Gurmaanid] &lt;br&gt;<br /> Retsensiooni esitamise aeg 08.11.2016</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ATDV&diff=114165 2016-11-07T23:33:20Z

<p>Bpentsuk: /* Analüüsi retsensioon */</p> <hr /> <div>==Analüüsi retsensioon==<br /> Antud rakenduse eesmärk on selgesti sõnastatud ja arusaadav, sihtgrupp on kenasti välja toodud. Funktsioon on paigas, lisaväärtust annab võimalus rakendust vastavalt laenutuskategooriale kergesti ümber teha (raamatulaenutusest arendada näiteks tööriistalaenutus). Analüüs on põhjalik, välja on toodud mõistlikud põhifunktsionaalsused, Nice to have lisafunktsioonid samuti reaalselt tehtavad, kui aega peaks üle jääma. Ette tulevaid probleeme on realistlikult vaadeldud.<br /> <br /> <br /> Kriitika ja mõned soovitused tulevad seoses kasutajakontodega:<br /> <br /> '''1. ”Kasutajad saavad ise sisse logida (nt raamatukogu kasutajaks registreerumisel saadud kasutajanime ja parooli alusel) ja vaadata oma andmeid ja laenutusi.”''' &lt;br&gt;<br /> - Kontaktandmeid võiks saada kasutaja ise ka muuta, hetkel näib, et sisselogimise ainsaks praktiliseks eeliseks jääb enda laenutuste vaatamine.<br /> <br /> '''2. ”Sisselogitud kujul saab raamatukogu tädi(d) lugejaid ja raamatuid ka kustutada.”''' &lt;br&gt;<br /> - Mis saab kustutatud kasutajatele laenutatud raamatutest? Kas nende kohta ilmub kuskile mingi märge, et raamat on kadunud või pole enam saadaval? Nii kasutajatel kui ka raamatutel on “aktiivne” staatus andmebaasimudelis olemas..<br /> <br /> '''3. ”Raamatusoovitused (rakendus soovitab lugejale raamatu, kui ta ise ei suuda otsustada)”''' &lt;br&gt;<br /> - Tekib küsimus, mille põhjal raamatusoovitus aset leiab, kuna uuel kasutajal ju pole ajalugu leotud žanrite, eelistatud autorite või formaadi (novell, romaan, õppekirjandus) näol. Ilmselt loob rakendus soovitused võttes andmebaasist enimlaenutatud teosed?<br /> <br /> '''4. ”ning näiteks maha kantud või kaotsiläinud raamatuid sealt eemaldada”''' &lt;br&gt;<br /> - Ehk pole isegi tarvis neid sealt eemaldada ja piisaks deaktiveerimisest, kuna tulevikus võib sama teos taas kogusse lisanduda või kadunud raamatud välja ilmuda.<br /> <br /> <br /> Kui tahta veel viriseda, siis andmebaasimudeli kallal. Leidsime, et eraldi olemit žanri ja raamatu vahele poleks tarvis, kuna igal raamatul on üldiselt vaid üks kindel žanr ega kuulu korraga mitmesse kategooriasse. Siinjuures on tegemist muidugi tõlgendamise küsimusega, kui tahta olla ülimalt spetsiifiline, siis võib ju ka nii olla. Näiteid veebirakendustest, kus teoseid liigitatakse mitmetesse žanritesse, on teisigi, võtame kasvõi maailmakuulsa filmiportaali IMDB.com. &lt;br&gt;<br /> ERD järgi ei tohi olemi &quot;LAENUTUS&quot; atribuut &quot;Tagastatud&quot; väärtus olla tühi (NULL). Lähtudes andmetüübist (timestamp) võiks järeldada, et tegemist on raamatu tagastamise ajaga - s.t, kui tagastamise aeg on olemas, siis on raamat toodud tagasi ja kui aeg puudub, siis on see jätkuvalt laenutatud välja. Seega raamatut välja laenates peab kohe alguses määrama ka tagastamise aja, muidu andmebaasi andmete sisestamine ebaõnnestub. Kokkuvõtlikult - kui raamat laenata välja, siis tuleks sel samal ajahetkel määrata ka &quot;Tagastatud&quot; ajahetk.<br /> Tekiks justkui loogikaviga - kohe, kui laenad raamatu välja, määratakse see ka tagastatuks.<br /> <br /> Üldjuhul on tegemist igati korraliku, vajaliku ja funktsionaalse rakendusega, millel potentsiaali tulevikus millekski suuremaks areneda ning mis võiks ka võimalikuks tuluallikaks osutuda.<br /> <br /> <br /> <br /> ''Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Gurmaanid Gurmaanid] &lt;br&gt;<br /> Retsensiooni esitamise aeg 08.11.2016</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ATDV&diff=114164 2016-11-07T23:32:52Z

<p>Bpentsuk: /* Analüüsi retsensioon */</p> <hr /> <div>==Analüüsi retsensioon==<br /> Antud rakenduse eesmärk on selgesti sõnastatud ja arusaadav, sihtgrupp on kenasti välja toodud. Funktsioon on paigas, lisaväärtust annab võimalus rakendust vastavalt laenutuskategooriale kergesti ümber teha (raamatulaenutusest arendada näiteks tööriistalaenutus). Analüüs on põhjalik, välja on toodud mõistlikud põhifunktsionaalsused, Nice to have lisafunktsioonid samuti reaalselt tehtavad, kui aega peaks üle jääma. Ette tulevaid probleeme on realistlikult vaadeldud.<br /> <br /> Kriitika ja mõned soovitused tulevad seoses kasutajakontodega:<br /> <br /> '''1. ”Kasutajad saavad ise sisse logida (nt raamatukogu kasutajaks registreerumisel saadud kasutajanime ja parooli alusel) ja vaadata oma andmeid ja laenutusi.”''' &lt;br&gt;<br /> - Kontaktandmeid võiks saada kasutaja ise ka muuta, hetkel näib, et sisselogimise ainsaks praktiliseks eeliseks jääb enda laenutuste vaatamine.<br /> <br /> '''2. ”Sisselogitud kujul saab raamatukogu tädi(d) lugejaid ja raamatuid ka kustutada.”''' &lt;br&gt;<br /> - Mis saab kustutatud kasutajatele laenutatud raamatutest? Kas nende kohta ilmub kuskile mingi märge, et raamat on kadunud või pole enam saadaval? Nii kasutajatel kui ka raamatutel on “aktiivne” staatus andmebaasimudelis olemas..<br /> <br /> '''3. ”Raamatusoovitused (rakendus soovitab lugejale raamatu, kui ta ise ei suuda otsustada)”''' &lt;br&gt;<br /> - Tekib küsimus, mille põhjal raamatusoovitus aset leiab, kuna uuel kasutajal ju pole ajalugu leotud žanrite, eelistatud autorite või formaadi (novell, romaan, õppekirjandus) näol. Ilmselt loob rakendus soovitused võttes andmebaasist enimlaenutatud teosed?<br /> <br /> '''4. ”ning näiteks maha kantud või kaotsiläinud raamatuid sealt eemaldada”''' &lt;br&gt;<br /> - Ehk pole isegi tarvis neid sealt eemaldada ja piisaks deaktiveerimisest, kuna tulevikus võib sama teos taas kogusse lisanduda või kadunud raamatud välja ilmuda.<br /> <br /> <br /> Kui tahta veel viriseda, siis andmebaasimudeli kallal. Leidsime, et eraldi olemit žanri ja raamatu vahele poleks tarvis, kuna igal raamatul on üldiselt vaid üks kindel žanr ega kuulu korraga mitmesse kategooriasse. Siinjuures on tegemist muidugi tõlgendamise küsimusega, kui tahta olla ülimalt spetsiifiline, siis võib ju ka nii olla. Näiteid veebirakendustest, kus teoseid liigitatakse mitmetesse žanritesse, on teisigi, võtame kasvõi maailmakuulsa filmiportaali IMDB.com. &lt;br&gt;<br /> ERD järgi ei tohi olemi &quot;LAENUTUS&quot; atribuut &quot;Tagastatud&quot; väärtus olla tühi (NULL). Lähtudes andmetüübist (timestamp) võiks järeldada, et tegemist on raamatu tagastamise ajaga - s.t, kui tagastamise aeg on olemas, siis on raamat toodud tagasi ja kui aeg puudub, siis on see jätkuvalt laenutatud välja. Seega raamatut välja laenates peab kohe alguses määrama ka tagastamise aja, muidu andmebaasi andmete sisestamine ebaõnnestub. Kokkuvõtlikult - kui raamat laenata välja, siis tuleks sel samal ajahetkel määrata ka &quot;Tagastatud&quot; ajahetk.<br /> Tekiks justkui loogikaviga - kohe, kui laenad raamatu välja, määratakse see ka tagastatuks.<br /> <br /> Üldjuhul on tegemist igati korraliku, vajaliku ja funktsionaalse rakendusega, millel potentsiaali tulevikus millekski suuremaks areneda ning mis võiks ka võimalikuks tuluallikaks osutuda.<br /> <br /> <br /> <br /> ''Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Gurmaanid Gurmaanid] &lt;br&gt;<br /> Retsensiooni esitamise aeg 08.11.2016</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ATDV&diff=114163 2016-11-07T23:32:31Z

<p>Bpentsuk: /* Analüüsi retsensioon */</p> <hr /> <div>==Analüüsi retsensioon==<br /> Antud rakenduse eesmärk on selgesti sõnastatud ja arusaadav, sihtgrupp on kenasti välja toodud. Funktsioon on paigas, lisaväärtust annab võimalus rakendust vastavalt laenutuskategooriale kergesti ümber teha (raamatulaenutusest arendada näiteks tööriistalaenutus). Analüüs on põhjalik, välja on toodud mõistlikud põhifunktsionaalsused, Nice to have lisafunktsioonid samuti reaalselt tehtavad, kui aega peaks üle jääma. Ette tulevaid probleeme on realistlikult vaadeldud.<br /> <br /> Kriitika ja mõned soovitused tulevad seoses kasutajakontodega:<br /> <br /> '''1. ”Kasutajad saavad ise sisse logida (nt raamatukogu kasutajaks registreerumisel saadud kasutajanime ja parooli alusel) ja vaadata oma andmeid ja laenutusi.”''' &lt;br&gt;<br /> - Kontaktandmeid võiks saada kasutaja ise ka muuta, hetkel näib, et sisselogimise ainsaks praktiliseks eeliseks jääb enda laenutuste vaatamine.<br /> <br /> '''2. ”Sisselogitud kujul saab raamatukogu tädi(d) lugejaid ja raamatuid ka kustutada.”''' &lt;br&gt;<br /> - Mis saab kustutatud kasutajatele laenutatud raamatutest? Kas nende kohta ilmub kuskile mingi märge, et raamat on kadunud või pole enam saadaval? Nii kasutajatel kui ka raamatutel on “aktiivne” staatus andmebaasimudelis olemas..<br /> <br /> '''3. ”Raamatusoovitused (rakendus soovitab lugejale raamatu, kui ta ise ei suuda otsustada)”''' &lt;br&gt;<br /> - Tekib küsimus, mille põhjal raamatusoovitus aset leiab, kuna uuel kasutajal ju pole ajalugu leotud žanrite, eelistatud autorite või formaadi (novell, romaan, õppekirjandus) näol. Ilmselt loob rakendus soovitused võttes andmebaasist enimlaenutatud teosed?<br /> <br /> '''4. ”ning näiteks maha kantud või kaotsiläinud raamatuid sealt eemaldada”''' &lt;br&gt;<br /> - Ehk pole isegi tarvis neid sealt eemaldada ja piisaks deaktiveerimisest, kuna tulevikus võib sama teos taas kogusse lisanduda või kadunud raamatud välja ilmuda.<br /> <br /> <br /> Kui tahta veel viriseda, siis andmebaasimudeli kallal. Leidsime, et eraldi olemit žanri ja raamatu vahele poleks tarvis, kuna igal raamatul on üldiselt vaid üks kindel žanr ega kuulu korraga mitmesse kategooriasse. Siinjuures on tegemist muidugi tõlgendamise küsimusega, kui tahta olla ülimalt spetsiifiline, siis võib ju ka nii olla. Näiteid veebirakendustest, kus teoseid liigitatakse mitmetesse žanritesse, on teisigi, võtame kasvõi maailmakuulsa filmiportaali IMDB.com. &lt;br&gt;<br /> ERD järgi ei tohi olemi &quot;LAENUTUS&quot; atribuut &quot;Tagastatud&quot; väärtus olla tühi (NULL). Lähtudes andmetüübist (timestamp) võiks järeldada, et tegemist on raamatu tagastamise ajaga - s.t, kui tagastamise aeg on olemas, siis on raamat toodud tagasi ja kui aeg puudub, siis on see jätkuvalt laenutatud välja. Seega raamatut välja laenates peab kohe alguses määrama ka tagastamise aja, muidu andmebaasi andmete sisestamine ebaõnnestub. Kokkuvõtlikult - kui raamat laenata välja, siis tuleks sel samal ajahetkel määrata ka &quot;Tagastatud&quot; ajahetk.<br /> Tekiks justkui loogikaviga - kohe, kui laenad raamatu välja, määratakse see ka tagastatuks.<br /> <br /> Üldjuhul on tegemist igati korraliku, vajaliku ja funktsionaalse rakendusega, millel potentsiaali tulevikus millekski suuremaks areneda ning mis võiks ka võimalikuks tuluallikaks osutuda.<br /> <br /> ''Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Gurmaanid Gurmaanid] &lt;br&gt;<br /> Retsensiooni esitamise aeg 08.11.2016</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&diff=114154 2016-11-07T22:14:12Z

<p>Bpentsuk: /* Meeskond:Gurmaanid */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2016''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.11.2016 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''20.11.2016 '''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> 20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''18.12.2016'''(30p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.01.2016(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> =Teemad 2016 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2016=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===<br /> Liikmed:<br /> * Egert Aia<br /> Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc<br /> <br /> Sisse saab logida jalutsis vajutades login<br /> <br /> admini log: 1@eesti.ee<br /> <br /> admini pw: a<br /> <br /> <br /> PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)<br /> <br /> ===Meeskond: Pirate Netflix===<br /> Liikmed:<br /> * Arti Zirk<br /> * Mihkel Vajak<br /> * Janno Oolo<br /> * Joosep Voolmaa<br /> <br /> Meeskonna wikileht: [[Pirate_Netflix]]<br /> <br /> TFS link: https://flowland.visualstudio.com/Pirate%20Netflix%20Demo<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Brainery<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: D♭===<br /> Liikmed:<br /> * Semjon Greef<br /> * Martin Arusalu<br /> * Martin Nõukas<br /> * Roomet Saadi<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Gurmaanid meeskond Gurmaanid] kohta.<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RJ meeskond RJ] kohta.<br /> <br /> ===Meeskond: ParkWell===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> * Madis Roosioks<br /> Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bomory===<br /> Liikmed:<br /> * Hando Laasmägi<br /> * Tarvo Tammejuur<br /> * Cathy Toomast<br /> Meeskonna koduleht: [[Bomory]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> Õppejõule saadetud 01.11.2016.<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO: Vitamin C tiim teeb<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kassarakendus===<br /> Liikmed:<br /> * Mikk Sarapuu<br /> * Meelis Sääsk<br /> * Piret Pomerants<br /> Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Pie Piper===<br /> Liikmed:<br /> * Villem Markus Loigom<br /> * Olari Pipenberg<br /> * Uku-Mart Uprus<br /> * Ardo Erik<br /> Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> NA Hidden Mustard teeb<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> NA<br /> <br /> ===Meeskond: Hidden Mustard===<br /> Liikmed:<br /> * Andreas Kirotar<br /> * Tõnn Vaher<br /> * Aivar Romandi<br /> * Anneli Asser<br /> Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: B12===<br /> Liikmed:<br /> * Kerdo Kullamäe<br /> * Marvin Mardiat<br /> * Martin Paakspuu<br /> Meeskonna koduleht: [[B12]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Elibrium ===<br /> Liikmed:<br /> * Märt Häkkinen<br /> * Karl Frank<br /> Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: CozinHero ===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Metsvahi<br /> * Kai Kallastu<br /> Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bank ===<br /> Liikmed:<br /> * Aleksei Kopõlov<br /> * Teet Adamson<br /> * Sander Perens<br /> * Tarvo Sbitnev<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]<br /> <br /> Projekti TFS: https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensiooni teeb meeskond Librarians<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Valmib 20.11.2016<br /> <br /> ===Meeskond: ATDV===<br /> Liikmed:<br /> * Aldin Talve - arendaja<br /> * Delia Viirmaa - projektijuht<br /> * Mart-Erki Nõumees - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[ATDV]]<br /> <br /> ADTV TFS: [https://adtvmn.visualstudio.com/ADTV SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon meeskonna &quot;Korter Kõrgel Künkal&quot; toote analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Korterid_K%C3%B5rgel_K%C3%BCnkal siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Sõnajalg===<br /> '''Liikmed''':<br /> * Argo Hansen<br /> * Ragnar Rästas<br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Sõnajalg]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]<br /> <br /> '''Retsensioonid:''''&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna &quot;B12&quot; retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond:Gurmaanid===<br /> Liikmed:<br /> * Koit Kõrvel<br /> * Marko Kask<br /> * Brita Pentšuk<br /> * Ott Sõerumäe<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]<br /> <br /> '''Retsensioonid''' &lt;br&gt;<br /> Analüüsi retsensioon ATDV kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ATDV ATDV]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===<br /> Liikmed:<br /> * Edward Mardo<br /> Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensiooni analüüsile teeb meeskond &quot;ATDV&quot;<br /> <br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Librarians===<br /> Liikmed:<br /> * Kerttu Liis Lootus<br /> * Lisandra Noor<br /> * Lisette Noor<br /> Meeskonna koduleht: [[Librarians]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Bank<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Brainery===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Lugus<br /> * Elina Kuldkepp<br /> * Berit Põldoja<br /> * Taavi Teearu<br /> Meeskonna koduleht: [[Brainery]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Bomory<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> [https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad]<br /> <br /> ===Meeskond: Rent A Book===<br /> Liikmed:<br /> * Aapo Kersalu<br /> * Kristjan Kotto<br /> * Paul John Niidas<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [[Rent A Book]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rent_A_Book#Retsensioon Meeskonna &quot;Forevernotes&quot; retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> &lt;br&gt;<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [https://rentabookproject.visualstudio.com/Rent%20A%20Book Rent A Book]<br /> <br /> ===Meeskond: BMS===<br /> Liikmed:<br /> * Kert Kukk<br /> Meeskonna koduleht: [[BMS]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Dogify===<br /> Liikmed:<br /> * Roland Soosaar<br /> * Krista Norak<br /> * Mihkel Roots<br /> <br /> Meeskonna koduleht [[Dogify]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ForeverNotes===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Muru<br /> * Joosep Koort<br /> * Martin Nigul<br /> Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://forevernotes.visualstudio.com/ForeverNotes SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: NullPointerException===<br /> Liikmed:<br /> * Kertu Nurmberg<br /> * Tõnis Piirits<br /> Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: SuperSalajane===<br /> Liikmed:<br /> *Sirle Maarja Allikas<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Jaan Kastõgov<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane<br /> <br /> Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> <br /> Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Autoparandaja===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Viilveer<br /> Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon projekti [[Paabli analüüsile]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tostukid.visualstudio.com<br /> <br /> ===Meeskond: Paabel===<br /> Liikmed:<br /> * Rutt Lindström<br /> * Esta Prangel<br /> * Krista Rüütel<br /> * Liina Abner<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Paabel]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO Projekti &quot;Isearve&quot; retsensioon: [[Talk:Isearve]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Agraarbeib===<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Kaia Runthal<br /> * Marianne Trubetskoi<br /> * Taavi Tilk<br /> * Mihkel Matson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu<br /> <br /> '''Analüüs (01.11)'''<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon (08.11) TODO'''<br /> Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]<br /> <br /> '''Prototüüp (20.11) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode (18.12) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]<br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon (08.01) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/LõpptooteRetsensioon Retsensioon meeskonna ??? tootele]<br /> <br /> ===Meeskond: MoneyG 1.0===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Saar<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Andres Kepler<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]<br /> <br /> Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> TODO<br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Kask - programmeerija<br /> * Marko Nõu - programmeerija<br /> * Anto Animägi - projektijuht<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Vitamin C#===<br /> Liikmed:<br /> * Marko Belzetski<br /> * Rene Väli<br /> * Kaia Tomson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kingalaenutus===<br /> Liikmed:<br /> * Kristi Saare<br /> * Kersti Maurer<br /> * Liisi Taimre<br /> * Siim Pääro<br /> <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]<br /> <br /> '''projekti TFS: https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus'''<br /> NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon projektile [[Rahaplaneerija retsensioon]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Isearve ===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Priit Tiganik<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Isearve]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: DevHelp===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Jääger (projektijuht)<br /> * Mikk Erlenheim<br /> * Kristo Leemets<br /> Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]<br /> <br /> ===Meeskond: Elekter ===<br /> '''Liikmed:'''<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Kristo Oidermaa<br /> * Tiit Post<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/Elekter]<br /> <br /> '''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes [[Talk:FoodBytes]]<br /> <br /> ===Meeskond: Battle2048===<br /> Liikmed:<br /> *Andrus Seiman<br /> *Annely Aasalaid<br /> *Kristjan Peterson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> TODO<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: EasyDesk===<br /> Liikmed:<br /> * Marju Pütsepp<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> * Projekti &quot;Agraarbeib&quot; analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Ajamasin===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Hellerma<br /> * Teele Sepman<br /> <br /> Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)<br /> <br /> '''Retsensioonid''':<br /> Analüüsi retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OnTime OnTime]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Jarvis===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Grigori Palamartšuk - Scrum Master &amp; Product owner<br /> * Andrei Grigorjev - arendaja<br /> * Artyom Likhachev - arendaja<br /> * Maksim Tšeljabov - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TBD<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TBD<br /> <br /> ===Meeskond: TikTokTek===<br /> Liikmed:<br /> * Eva Ibrus<br /> * Rain Saarmäe<br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> [[TikTokTek]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tiktoktek.visualstudio.com<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Rahaplaneerija===<br /> Liikmed:<br /> * Maila Keerus<br /> * Kersti Miller<br /> * Evelin Jõgi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> [[Rahaplaneerija]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br /> <br /> '''Retsensioonid''':<br /> [[Talk:EasyDesk]]<br /> <br /> '''Lõpptoode''':<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Garden of Towers===<br /> Liikmed:<br /> * Nele Sergejeva<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers<br /> <br /> Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: FoodCab===<br /> Liikmed:<br /> * Mario Mustasaar<br /> * Peeter Ploom<br /> * Rain Elken<br /> * Roland Türi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: MyLibrary===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: OnTime ===<br /> '''Liikmed''':<br /> *Tatjana Kruglova<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht''':<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime<br /> <br /> '''Projetki TFS''': https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> '''Retsenseeritav''': <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: FoodBytes ===<br /> Liikmed:<br /> *Aet Udusaar<br /> *Taavi Põder<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: SeDuM===<br /> Liikmed:<br /> *Liina Laumets <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&diff=114153 2016-11-07T22:12:56Z

<p>Bpentsuk: /* Meeskond:Gurmaanid */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2016''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.11.2016 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''20.11.2016 '''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> 20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''18.12.2016'''(30p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.01.2016(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> =Teemad 2016 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2016=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===<br /> Liikmed:<br /> * Egert Aia<br /> Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc<br /> <br /> Sisse saab logida jalutsis vajutades login<br /> <br /> admini log: 1@eesti.ee<br /> <br /> admini pw: a<br /> <br /> <br /> PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)<br /> <br /> ===Meeskond: Pirate Netflix===<br /> Liikmed:<br /> * Arti Zirk<br /> * Mihkel Vajak<br /> * Janno Oolo<br /> * Joosep Voolmaa<br /> <br /> Meeskonna wikileht: [[Pirate_Netflix]]<br /> <br /> TFS link: https://flowland.visualstudio.com/Pirate%20Netflix%20Demo<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Brainery<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: D♭===<br /> Liikmed:<br /> * Semjon Greef<br /> * Martin Arusalu<br /> * Martin Nõukas<br /> * Roomet Saadi<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Gurmaanid meeskond Gurmaanid] kohta.<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RJ meeskond RJ] kohta.<br /> <br /> ===Meeskond: ParkWell===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> * Madis Roosioks<br /> Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bomory===<br /> Liikmed:<br /> * Hando Laasmägi<br /> * Tarvo Tammejuur<br /> * Cathy Toomast<br /> Meeskonna koduleht: [[Bomory]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> Õppejõule saadetud 01.11.2016.<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO: Vitamin C tiim teeb<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kassarakendus===<br /> Liikmed:<br /> * Mikk Sarapuu<br /> * Meelis Sääsk<br /> * Piret Pomerants<br /> Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Pie Piper===<br /> Liikmed:<br /> * Villem Markus Loigom<br /> * Olari Pipenberg<br /> * Uku-Mart Uprus<br /> * Ardo Erik<br /> Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> NA Hidden Mustard teeb<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> NA<br /> <br /> ===Meeskond: Hidden Mustard===<br /> Liikmed:<br /> * Andreas Kirotar<br /> * Tõnn Vaher<br /> * Aivar Romandi<br /> * Anneli Asser<br /> Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: B12===<br /> Liikmed:<br /> * Kerdo Kullamäe<br /> * Marvin Mardiat<br /> * Martin Paakspuu<br /> Meeskonna koduleht: [[B12]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Elibrium ===<br /> Liikmed:<br /> * Märt Häkkinen<br /> * Karl Frank<br /> Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: CozinHero ===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Metsvahi<br /> * Kai Kallastu<br /> Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bank ===<br /> Liikmed:<br /> * Aleksei Kopõlov<br /> * Teet Adamson<br /> * Sander Perens<br /> * Tarvo Sbitnev<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]<br /> <br /> Projekti TFS: https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensiooni teeb meeskond Librarians<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Valmib 20.11.2016<br /> <br /> ===Meeskond: ATDV===<br /> Liikmed:<br /> * Aldin Talve - arendaja<br /> * Delia Viirmaa - projektijuht<br /> * Mart-Erki Nõumees - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[ATDV]]<br /> <br /> ADTV TFS: [https://adtvmn.visualstudio.com/ADTV SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon meeskonna &quot;Korter Kõrgel Künkal&quot; toote analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Korterid_K%C3%B5rgel_K%C3%BCnkal siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Sõnajalg===<br /> '''Liikmed''':<br /> * Argo Hansen<br /> * Ragnar Rästas<br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Sõnajalg]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]<br /> <br /> '''Retsensioonid:''''&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna &quot;B12&quot; retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond:Gurmaanid===<br /> Liikmed:<br /> * Koit Kõrvel<br /> * Marko Kask<br /> * Brita Pentšuk<br /> * Ott Sõerumäe<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensioon ATDV kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ATDV ATDV]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===<br /> Liikmed:<br /> * Edward Mardo<br /> Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensiooni analüüsile teeb meeskond &quot;ATDV&quot;<br /> <br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Librarians===<br /> Liikmed:<br /> * Kerttu Liis Lootus<br /> * Lisandra Noor<br /> * Lisette Noor<br /> Meeskonna koduleht: [[Librarians]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Bank<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Brainery===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Lugus<br /> * Elina Kuldkepp<br /> * Berit Põldoja<br /> * Taavi Teearu<br /> Meeskonna koduleht: [[Brainery]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Bomory<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> [https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad]<br /> <br /> ===Meeskond: Rent A Book===<br /> Liikmed:<br /> * Aapo Kersalu<br /> * Kristjan Kotto<br /> * Paul John Niidas<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [[Rent A Book]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rent_A_Book#Retsensioon Meeskonna &quot;Forevernotes&quot; retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> &lt;br&gt;<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [https://rentabookproject.visualstudio.com/Rent%20A%20Book Rent A Book]<br /> <br /> ===Meeskond: BMS===<br /> Liikmed:<br /> * Kert Kukk<br /> Meeskonna koduleht: [[BMS]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Dogify===<br /> Liikmed:<br /> * Roland Soosaar<br /> * Krista Norak<br /> * Mihkel Roots<br /> <br /> Meeskonna koduleht [[Dogify]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ForeverNotes===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Muru<br /> * Joosep Koort<br /> * Martin Nigul<br /> Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://forevernotes.visualstudio.com/ForeverNotes SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: NullPointerException===<br /> Liikmed:<br /> * Kertu Nurmberg<br /> * Tõnis Piirits<br /> Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: SuperSalajane===<br /> Liikmed:<br /> *Sirle Maarja Allikas<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Jaan Kastõgov<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane<br /> <br /> Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> <br /> Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Autoparandaja===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Viilveer<br /> Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon projekti [[Paabli analüüsile]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tostukid.visualstudio.com<br /> <br /> ===Meeskond: Paabel===<br /> Liikmed:<br /> * Rutt Lindström<br /> * Esta Prangel<br /> * Krista Rüütel<br /> * Liina Abner<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Paabel]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO Projekti &quot;Isearve&quot; retsensioon: [[Talk:Isearve]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Agraarbeib===<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Kaia Runthal<br /> * Marianne Trubetskoi<br /> * Taavi Tilk<br /> * Mihkel Matson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu<br /> <br /> '''Analüüs (01.11)'''<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon (08.11) TODO'''<br /> Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]<br /> <br /> '''Prototüüp (20.11) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode (18.12) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]<br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon (08.01) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/LõpptooteRetsensioon Retsensioon meeskonna ??? tootele]<br /> <br /> ===Meeskond: MoneyG 1.0===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Saar<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Andres Kepler<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]<br /> <br /> Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> TODO<br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Kask - programmeerija<br /> * Marko Nõu - programmeerija<br /> * Anto Animägi - projektijuht<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Vitamin C#===<br /> Liikmed:<br /> * Marko Belzetski<br /> * Rene Väli<br /> * Kaia Tomson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kingalaenutus===<br /> Liikmed:<br /> * Kristi Saare<br /> * Kersti Maurer<br /> * Liisi Taimre<br /> * Siim Pääro<br /> <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]<br /> <br /> '''projekti TFS: https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus'''<br /> NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon projektile [[Rahaplaneerija retsensioon]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Isearve ===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Priit Tiganik<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Isearve]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: DevHelp===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Jääger (projektijuht)<br /> * Mikk Erlenheim<br /> * Kristo Leemets<br /> Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]<br /> <br /> ===Meeskond: Elekter ===<br /> '''Liikmed:'''<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Kristo Oidermaa<br /> * Tiit Post<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/Elekter]<br /> <br /> '''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes [[Talk:FoodBytes]]<br /> <br /> ===Meeskond: Battle2048===<br /> Liikmed:<br /> *Andrus Seiman<br /> *Annely Aasalaid<br /> *Kristjan Peterson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> TODO<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: EasyDesk===<br /> Liikmed:<br /> * Marju Pütsepp<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> * Projekti &quot;Agraarbeib&quot; analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Ajamasin===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Hellerma<br /> * Teele Sepman<br /> <br /> Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)<br /> <br /> '''Retsensioonid''':<br /> Analüüsi retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OnTime OnTime]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Jarvis===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Grigori Palamartšuk - Scrum Master &amp; Product owner<br /> * Andrei Grigorjev - arendaja<br /> * Artyom Likhachev - arendaja<br /> * Maksim Tšeljabov - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TBD<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TBD<br /> <br /> ===Meeskond: TikTokTek===<br /> Liikmed:<br /> * Eva Ibrus<br /> * Rain Saarmäe<br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> [[TikTokTek]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tiktoktek.visualstudio.com<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Rahaplaneerija===<br /> Liikmed:<br /> * Maila Keerus<br /> * Kersti Miller<br /> * Evelin Jõgi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> [[Rahaplaneerija]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br /> <br /> '''Retsensioonid''':<br /> [[Talk:EasyDesk]]<br /> <br /> '''Lõpptoode''':<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Garden of Towers===<br /> Liikmed:<br /> * Nele Sergejeva<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers<br /> <br /> Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: FoodCab===<br /> Liikmed:<br /> * Mario Mustasaar<br /> * Peeter Ploom<br /> * Rain Elken<br /> * Roland Türi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: MyLibrary===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: OnTime ===<br /> '''Liikmed''':<br /> *Tatjana Kruglova<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht''':<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime<br /> <br /> '''Projetki TFS''': https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> '''Retsenseeritav''': <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: FoodBytes ===<br /> Liikmed:<br /> *Aet Udusaar<br /> *Taavi Põder<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: SeDuM===<br /> Liikmed:<br /> *Liina Laumets <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&diff=114152 2016-11-07T22:11:01Z

<p>Bpentsuk: /* Meeskond: ATDV */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2016''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.11.2016 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''20.11.2016 '''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> 20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''18.12.2016'''(30p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.01.2016(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> =Teemad 2016 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2016=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===<br /> Liikmed:<br /> * Egert Aia<br /> Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc<br /> <br /> Sisse saab logida jalutsis vajutades login<br /> <br /> admini log: 1@eesti.ee<br /> <br /> admini pw: a<br /> <br /> <br /> PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)<br /> <br /> ===Meeskond: Pirate Netflix===<br /> Liikmed:<br /> * Arti Zirk<br /> * Mihkel Vajak<br /> * Janno Oolo<br /> * Joosep Voolmaa<br /> <br /> Meeskonna wikileht: [[Pirate_Netflix]]<br /> <br /> TFS link: https://flowland.visualstudio.com/Pirate%20Netflix%20Demo<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Brainery<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: D♭===<br /> Liikmed:<br /> * Semjon Greef<br /> * Martin Arusalu<br /> * Martin Nõukas<br /> * Roomet Saadi<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Gurmaanid meeskond Gurmaanid] kohta.<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RJ meeskond RJ] kohta.<br /> <br /> ===Meeskond: ParkWell===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> * Madis Roosioks<br /> Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bomory===<br /> Liikmed:<br /> * Hando Laasmägi<br /> * Tarvo Tammejuur<br /> * Cathy Toomast<br /> Meeskonna koduleht: [[Bomory]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> Õppejõule saadetud 01.11.2016.<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO: Vitamin C tiim teeb<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kassarakendus===<br /> Liikmed:<br /> * Mikk Sarapuu<br /> * Meelis Sääsk<br /> * Piret Pomerants<br /> Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Pie Piper===<br /> Liikmed:<br /> * Villem Markus Loigom<br /> * Olari Pipenberg<br /> * Uku-Mart Uprus<br /> * Ardo Erik<br /> Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> NA Hidden Mustard teeb<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> NA<br /> <br /> ===Meeskond: Hidden Mustard===<br /> Liikmed:<br /> * Andreas Kirotar<br /> * Tõnn Vaher<br /> * Aivar Romandi<br /> * Anneli Asser<br /> Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: B12===<br /> Liikmed:<br /> * Kerdo Kullamäe<br /> * Marvin Mardiat<br /> * Martin Paakspuu<br /> Meeskonna koduleht: [[B12]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Elibrium ===<br /> Liikmed:<br /> * Märt Häkkinen<br /> * Karl Frank<br /> Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: CozinHero ===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Metsvahi<br /> * Kai Kallastu<br /> Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bank ===<br /> Liikmed:<br /> * Aleksei Kopõlov<br /> * Teet Adamson<br /> * Sander Perens<br /> * Tarvo Sbitnev<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]<br /> <br /> Projekti TFS: https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensiooni teeb meeskond Librarians<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Valmib 20.11.2016<br /> <br /> ===Meeskond: ATDV===<br /> Liikmed:<br /> * Aldin Talve - arendaja<br /> * Delia Viirmaa - projektijuht<br /> * Mart-Erki Nõumees - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[ATDV]]<br /> <br /> ADTV TFS: [https://adtvmn.visualstudio.com/ADTV SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon meeskonna &quot;Korter Kõrgel Künkal&quot; toote analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Korterid_K%C3%B5rgel_K%C3%BCnkal siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Sõnajalg===<br /> '''Liikmed''':<br /> * Argo Hansen<br /> * Ragnar Rästas<br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Sõnajalg]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]<br /> <br /> '''Retsensioonid:''''&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna &quot;B12&quot; retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond:Gurmaanid===<br /> Liikmed:<br /> * Koit Kõrvel<br /> * Marko Kask<br /> * Brita Pentšuk<br /> * Ott Sõerumäe<br /> Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===<br /> Liikmed:<br /> * Edward Mardo<br /> Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensiooni analüüsile teeb meeskond &quot;ATDV&quot;<br /> <br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Librarians===<br /> Liikmed:<br /> * Kerttu Liis Lootus<br /> * Lisandra Noor<br /> * Lisette Noor<br /> Meeskonna koduleht: [[Librarians]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Bank<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Brainery===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Lugus<br /> * Elina Kuldkepp<br /> * Berit Põldoja<br /> * Taavi Teearu<br /> Meeskonna koduleht: [[Brainery]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Bomory<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> [https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad]<br /> <br /> ===Meeskond: Rent A Book===<br /> Liikmed:<br /> * Aapo Kersalu<br /> * Kristjan Kotto<br /> * Paul John Niidas<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [[Rent A Book]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rent_A_Book#Retsensioon Meeskonna &quot;Forevernotes&quot; retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> &lt;br&gt;<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [https://rentabookproject.visualstudio.com/Rent%20A%20Book Rent A Book]<br /> <br /> ===Meeskond: BMS===<br /> Liikmed:<br /> * Kert Kukk<br /> Meeskonna koduleht: [[BMS]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Dogify===<br /> Liikmed:<br /> * Roland Soosaar<br /> * Krista Norak<br /> * Mihkel Roots<br /> <br /> Meeskonna koduleht [[Dogify]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ForeverNotes===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Muru<br /> * Joosep Koort<br /> * Martin Nigul<br /> Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://forevernotes.visualstudio.com/ForeverNotes SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: NullPointerException===<br /> Liikmed:<br /> * Kertu Nurmberg<br /> * Tõnis Piirits<br /> Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: SuperSalajane===<br /> Liikmed:<br /> *Sirle Maarja Allikas<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Jaan Kastõgov<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane<br /> <br /> Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> <br /> Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Autoparandaja===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Viilveer<br /> Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon projekti [[Paabli analüüsile]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tostukid.visualstudio.com<br /> <br /> ===Meeskond: Paabel===<br /> Liikmed:<br /> * Rutt Lindström<br /> * Esta Prangel<br /> * Krista Rüütel<br /> * Liina Abner<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Paabel]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO Projekti &quot;Isearve&quot; retsensioon: [[Talk:Isearve]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Agraarbeib===<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Kaia Runthal<br /> * Marianne Trubetskoi<br /> * Taavi Tilk<br /> * Mihkel Matson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu<br /> <br /> '''Analüüs (01.11)'''<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon (08.11) TODO'''<br /> Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]<br /> <br /> '''Prototüüp (20.11) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode (18.12) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]<br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon (08.01) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/LõpptooteRetsensioon Retsensioon meeskonna ??? tootele]<br /> <br /> ===Meeskond: MoneyG 1.0===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Saar<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Andres Kepler<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]<br /> <br /> Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> TODO<br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Kask - programmeerija<br /> * Marko Nõu - programmeerija<br /> * Anto Animägi - projektijuht<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Vitamin C#===<br /> Liikmed:<br /> * Marko Belzetski<br /> * Rene Väli<br /> * Kaia Tomson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kingalaenutus===<br /> Liikmed:<br /> * Kristi Saare<br /> * Kersti Maurer<br /> * Liisi Taimre<br /> * Siim Pääro<br /> <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]<br /> <br /> '''projekti TFS: https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus'''<br /> NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon projektile [[Rahaplaneerija retsensioon]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Isearve ===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Priit Tiganik<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Isearve]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: DevHelp===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Jääger (projektijuht)<br /> * Mikk Erlenheim<br /> * Kristo Leemets<br /> Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]<br /> <br /> ===Meeskond: Elekter ===<br /> '''Liikmed:'''<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Kristo Oidermaa<br /> * Tiit Post<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/Elekter]<br /> <br /> '''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes [[Talk:FoodBytes]]<br /> <br /> ===Meeskond: Battle2048===<br /> Liikmed:<br /> *Andrus Seiman<br /> *Annely Aasalaid<br /> *Kristjan Peterson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> TODO<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: EasyDesk===<br /> Liikmed:<br /> * Marju Pütsepp<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> * Projekti &quot;Agraarbeib&quot; analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Ajamasin===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Hellerma<br /> * Teele Sepman<br /> <br /> Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)<br /> <br /> '''Retsensioonid''':<br /> Analüüsi retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OnTime OnTime]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Jarvis===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Grigori Palamartšuk - Scrum Master &amp; Product owner<br /> * Andrei Grigorjev - arendaja<br /> * Artyom Likhachev - arendaja<br /> * Maksim Tšeljabov - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TBD<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TBD<br /> <br /> ===Meeskond: TikTokTek===<br /> Liikmed:<br /> * Eva Ibrus<br /> * Rain Saarmäe<br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> [[TikTokTek]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tiktoktek.visualstudio.com<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Rahaplaneerija===<br /> Liikmed:<br /> * Maila Keerus<br /> * Kersti Miller<br /> * Evelin Jõgi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> [[Rahaplaneerija]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br /> <br /> '''Retsensioonid''':<br /> [[Talk:EasyDesk]]<br /> <br /> '''Lõpptoode''':<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Garden of Towers===<br /> Liikmed:<br /> * Nele Sergejeva<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers<br /> <br /> Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: FoodCab===<br /> Liikmed:<br /> * Mario Mustasaar<br /> * Peeter Ploom<br /> * Rain Elken<br /> * Roland Türi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: MyLibrary===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: OnTime ===<br /> '''Liikmed''':<br /> *Tatjana Kruglova<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht''':<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime<br /> <br /> '''Projetki TFS''': https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> '''Retsenseeritav''': <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: FoodBytes ===<br /> Liikmed:<br /> *Aet Udusaar<br /> *Taavi Põder<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: SeDuM===<br /> Liikmed:<br /> *Liina Laumets <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ATDV&diff=114151 2016-11-07T22:06:30Z

<p>Bpentsuk: </p> <hr /> <div>==Analüüsi retsensioon==<br /> Antud rakenduse eesmärk on selgesti sõnastatud ja arusaadav, sihtgrupp on kenasti välja toodud. Funktsioon on paigas, lisaväärtust annab võimalus rakendust vastavalt laenutuskategooriale kergesti ümber teha (raamatulaenutusest arendada näiteks tööriistalaenutus). Analüüs on põhjalik, välja on toodud mõistlikud põhifunktsionaalsused, Nice to have lisafunktsioonid samuti reaalselt tehtavad, kui aega peaks üle jääma. Ette tulevaid probleeme on realistlikult vaadeldud.<br /> <br /> Kriitika ja mõned soovitused tulevad seoses kasutajakontodega:<br /> <br /> '''1. ”Kasutajad saavad ise sisse logida (nt raamatukogu kasutajaks registreerumisel saadud kasutajanime ja parooli alusel) ja vaadata oma andmeid ja laenutusi.”''' &lt;br&gt;<br /> - Kontaktandmeid võiks saada kasutaja ise ka muuta, hetkel näib, et sisselogimise ainsaks praktiliseks eeliseks jääb enda laenutuste vaatamine.<br /> <br /> '''2. ”Sisselogitud kujul saab raamatukogu tädi(d) lugejaid ja raamatuid ka kustutada.”''' &lt;br&gt;<br /> - Mis saab kustutatud kasutajatele laenutatud raamatutest? Kas nende kohta ilmub kuskile mingi märge, et raamat on kadunud või pole enam saadaval? Nii kasutajatel kui ka raamatutel on “aktiivne” staatus andmebaasimudelis olemas..<br /> <br /> '''3. ”Raamatusoovitused (rakendus soovitab lugejale raamatu, kui ta ise ei suuda otsustada)”''' &lt;br&gt;<br /> - Tekib küsimus, mille põhjal raamatusoovitus aset leiab, kuna uuel kasutajal ju pole ajalugu leotud žanrite, eelistatud autorite või formaadi (novell, romaan, õppekirjandus) näol. Ilmselt loob rakendus soovitused võttes andmebaasist enimlaenutatud teosed?<br /> <br /> '''4. ”ning näiteks maha kantud või kaotsiläinud raamatuid sealt eemaldada”''' &lt;br&gt;<br /> - Ehk pole isegi tarvis neid sealt eemaldada ja piisaks deaktiveerimisest, kuna tulevikus võib sama teos taas kogusse lisanduda või kadunud raamatud välja ilmuda.<br /> <br /> <br /> Kui tahta veel viriseda, siis andmebaasimudeli kallal. Leidsime, et eraldi olemit žanri ja raamatu vahele poleks tarvis, kuna igal raamatul on üldiselt vaid üks kindel žanr ega kuulu korraga mitmesse kategooriasse. Siinjuures on tegemist muidugi tõlgendamise küsimusega, kui tahta olla ülimalt spetsiifiline, siis võib ju ka nii olla. Näiteid veebirakendustest, kus teoseid liigitatakse mitmetesse žanritesse, on teisigi, võtame kasvõi maailmakuulsa filmiportaali IMDB.com.<br /> ERD järgi ei tohi olemi &quot;LAENUTUS&quot; atribuut &quot;Tagastatud&quot; väärtus olla tühi (NULL). Lähtudes andmetüübist (timestamp) võiks järeldada, et tegemist on raamatu tagastamise ajaga - s.t, kui tagastamise aeg on olemas, siis on raamat toodud tagasi ja kui aeg puudub, siis on see jätkuvalt laenutatud välja. Seega raamatut välja laenates peab kohe alguses määrama ka tagastamise aja, muidu andmebaasi andmete sisestamine ebaõnnestub. Kokkuvõtlikult - kui raamat laenata välja, siis tuleks sel samal ajahetkel määrata ka &quot;Tagastatud&quot; ajahetk.<br /> Tekiks justkui loogikaviga - kohe, kui laenad raamatu välja, määratakse see ka tagastatuks.<br /> <br /> Üldjuhul on tegemist igati korraliku, vajaliku ja funktsionaalse rakendusega, millel potentsiaali tulevikus millekski suuremaks areneda ning mis võiks ka võimalikuks tuluallikaks osutuda.<br /> <br /> ''Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Gurmaanid Gurmaanid] &lt;br&gt;<br /> Retsensiooni esitamise aeg 08.11.2016</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ATDV&diff=114150 2016-11-07T22:05:32Z

<p>Bpentsuk: /* Analüüsi retsensioon */</p> <hr /> <div>==Analüüsi retsensioon==<br /> Antud rakenduse eesmärk on selgesti sõnastatud ja arusaadav, sihtgrupp on kenasti välja toodud. Funktsioon on paigas, lisaväärtust annab võimalus rakendust vastavalt laenutuskategooriale kergesti ümber teha (raamatulaenutusest arendada näiteks tööriistalaenutus). Analüüs on põhjalik, välja on toodud mõistlikud põhifunktsionaalsused, Nice to have lisafunktsioonid samuti reaalselt tehtavad, kui aega peaks üle jääma. Ette tulevaid probleeme on realistlikult vaadeldud.<br /> <br /> Kriitika ja mõned soovitused tulevad seoses kasutajakontodega:<br /> <br /> '''1. *”Kasutajad saavad ise sisse logida (nt raamatukogu kasutajaks registreerumisel saadud kasutajanime ja parooli alusel) ja vaadata oma andmeid ja laenutusi.”''' &lt;br&gt;<br /> - Kontaktandmeid võiks saada kasutaja ise ka muuta, hetkel näib, et sisselogimise ainsaks praktiliseks eeliseks jääb enda laenutuste vaatamine.<br /> <br /> '''2. *”Sisselogitud kujul saab raamatukogu tädi(d) lugejaid ja raamatuid ka kustutada.”''' &lt;br&gt;<br /> - Mis saab kustutatud kasutajatele laenutatud raamatutest? Kas nende kohta ilmub kuskile mingi märge, et raamat on kadunud või pole enam saadaval? Nii kasutajatel kui ka raamatutel on “aktiivne” staatus andmebaasimudelis olemas..<br /> <br /> '''3. *”Raamatusoovitused (rakendus soovitab lugejale raamatu, kui ta ise ei suuda otsustada)”''' &lt;br&gt;<br /> - Tekib küsimus, mille põhjal raamatusoovitus aset leiab, kuna uuel kasutajal ju pole ajalugu leotud žanrite, eelistatud autorite või formaadi (novell, romaan, õppekirjandus) näol. Ilmselt loob rakendus soovitused võttes andmebaasist enimlaenutatud teosed?<br /> <br /> '''4. *”ning näiteks maha kantud või kaotsiläinud raamatuid sealt eemaldada”''' &lt;br&gt;<br /> - Ehk pole isegi tarvis neid sealt eemaldada ja piisaks deaktiveerimisest, kuna tulevikus võib sama teos taas kogusse lisanduda või kadunud raamatud välja ilmuda.<br /> <br /> <br /> Kui tahta veel viriseda, siis andmebaasimudeli kallal. Leidsime, et eraldi olemit žanri ja raamatu vahele poleks tarvis, kuna igal raamatul on üldiselt vaid üks kindel žanr ega kuulu korraga mitmesse kategooriasse. Siinjuures on tegemist muidugi tõlgendamise küsimusega, kui tahta olla ülimalt spetsiifiline, siis võib ju ka nii olla. Näiteid veebirakendustest, kus teoseid liigitatakse mitmetesse žanritesse, on teisigi, võtame kasvõi maailmakuulsa filmiportaali IMDB.com.<br /> ERD järgi ei tohi olemi &quot;LAENUTUS&quot; atribuut &quot;Tagastatud&quot; väärtus olla tühi (NULL). Lähtudes andmetüübist (timestamp) võiks järeldada, et tegemist on raamatu tagastamise ajaga - s.t, kui tagastamise aeg on olemas, siis on raamat toodud tagasi ja kui aeg puudub, siis on see jätkuvalt laenutatud välja. Seega raamatut välja laenates peab kohe alguses määrama ka tagastamise aja, muidu andmebaasi andmete sisestamine ebaõnnestub. Kokkuvõtlikult - kui raamat laenata välja, siis tuleks sel samal ajahetkel määrata ka &quot;Tagastatud&quot; ajahetk.<br /> Tekiks justkui loogikaviga - kohe, kui laenad raamatu välja, määratakse see ka tagastatuks.<br /> <br /> Üldjuhul on tegemist igati korraliku, vajaliku ja funktsionaalse rakendusega, millel potentsiaali tulevikus millekski suuremaks areneda ning mis võiks ka võimalikuks tuluallikaks osutuda.<br /> <br /> ''Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Gurmaanid Gurmaanid] &lt;br&gt;<br /> Retsensiooni esitamise aeg 08.11.2016</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ATDV&diff=114127 2016-11-07T19:21:59Z

<p>Bpentsuk: /* Analüüsi retsensioon */</p> <hr /> <div>==Analüüsi retsensioon==<br /> Retsenseeris meeskond &quot;Gurmaanid&quot; 08.11.2016</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&diff=114126 2016-11-07T19:16:42Z

<p>Bpentsuk: /* Meeskond: ATDV */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2016''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.11.2016 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''20.11.2016 '''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> 20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''18.12.2016'''(30p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.01.2016(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> =Teemad 2016 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2016=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===<br /> Liikmed:<br /> * Egert Aia<br /> Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc<br /> <br /> Sisse saab logida jalutsis vajutades login<br /> <br /> admini log: 1@eesti.ee<br /> <br /> admini pw: a<br /> <br /> <br /> PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)<br /> <br /> ===Meeskond: Pirate Netflix===<br /> Liikmed:<br /> * Arti Zirk<br /> * Mihkel Vajak<br /> * Janno Oolo<br /> * Joosep Voolmaa<br /> <br /> Meeskonna wikileht: [[Pirate_Netflix]]<br /> <br /> TFS link: https://flowland.visualstudio.com/Pirate%20Netflix%20Demo<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Brainery<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: D♭===<br /> Liikmed:<br /> * Semjon Greef<br /> * Martin Arusalu<br /> * Martin Nõukas<br /> * Roomet Saadi<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Gurmaanid meeskond Gurmaanid] kohta.<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RJ meeskond RJ] kohta.<br /> <br /> ===Meeskond: ParkWell===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> * Madis Roosioks<br /> Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bomory===<br /> Liikmed:<br /> * Hando Laasmägi<br /> * Tarvo Tammejuur<br /> * Cathy Toomast<br /> Meeskonna koduleht: [[Bomory]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> Õppejõule saadetud 01.11.2016.<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO: Vitamin C tiim teeb<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kassarakendus===<br /> Liikmed:<br /> * Mikk Sarapuu<br /> * Meelis Sääsk<br /> * Piret Pomerants<br /> Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Pie Piper===<br /> Liikmed:<br /> * Villem Markus Loigom<br /> * Olari Pipenberg<br /> * Uku-Mart Uprus<br /> * Ardo Erik<br /> Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> NA Hidden Mustard teeb<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> NA<br /> <br /> ===Meeskond: Hidden Mustard===<br /> Liikmed:<br /> * Andreas Kirotar<br /> * Tõnn Vaher<br /> * Aivar Romandi<br /> * Anneli Asser<br /> Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: B12===<br /> Liikmed:<br /> * Kerdo Kullamäe<br /> * Marvin Mardiat<br /> * Martin Paakspuu<br /> Meeskonna koduleht: [[B12]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Elibrium ===<br /> Liikmed:<br /> * Märt Häkkinen<br /> * Karl Frank<br /> Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: CozinHero ===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Metsvahi<br /> * Kai Kallastu<br /> Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bank ===<br /> Liikmed:<br /> * Aleksei Kopõlov<br /> * Teet Adamson<br /> * Sander Perens<br /> * Tarvo Sbitnev<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]<br /> <br /> Projekti TFS: https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensiooni teeb meeskond Librarians<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Valmib 20.11.2016<br /> <br /> ===Meeskond: ATDV===<br /> Liikmed:<br /> * Aldin Talve - arendaja<br /> * Delia Viirmaa - projektijuht<br /> * Mart-Erki Nõumees - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[ATDV]]<br /> <br /> ADTV TFS: [https://adtvmn.visualstudio.com/ADTV SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensiooni teeb meeskond &quot;Gurmaanid&quot;<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Sõnajalg===<br /> '''Liikmed''':<br /> * Argo Hansen<br /> * Ragnar Rästas<br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Sõnajalg]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]<br /> <br /> '''Retsensioonid:''''&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna &quot;B12&quot; retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond:Gurmaanid===<br /> Liikmed:<br /> * Koit Kõrvel<br /> * Marko Kask<br /> * Brita Pentšuk<br /> * Ott Sõerumäe<br /> Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===<br /> Liikmed:<br /> * Edward Mardo<br /> Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Librarians===<br /> Liikmed:<br /> * Kerttu Liis Lootus<br /> * Lisandra Noor<br /> * Lisette Noor<br /> Meeskonna koduleht: [[Librarians]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Bank<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Brainery===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Lugus<br /> * Elina Kuldkepp<br /> * Berit Põldoja<br /> * Taavi Teearu<br /> Meeskonna koduleht: [[Brainery]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Bomory<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> [https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad]<br /> <br /> ===Meeskond: Rent A Book===<br /> Liikmed:<br /> * Aapo Kersalu<br /> * Kristjan Kotto<br /> * Paul John Niidas<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [[Rent A Book]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rent_A_Book#Retsensioon Meeskonna &quot;Forevernotes&quot; retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> &lt;br&gt;<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [https://rentabookproject.visualstudio.com/Rent%20A%20Book Rent A Book]<br /> <br /> ===Meeskond: BMS===<br /> Liikmed:<br /> * Kert Kukk<br /> Meeskonna koduleht: [[BMS]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Dogify===<br /> Liikmed:<br /> * Roland Soosaar<br /> * Krista Norak<br /> * Mihkel Roots<br /> <br /> Meeskonna koduleht [[Dogify]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ForeverNotes===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Muru<br /> * Joosep Koort<br /> * Martin Nigul<br /> Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://forevernotes.visualstudio.com/ForeverNotes SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: NullPointerException===<br /> Liikmed:<br /> * Kertu Nurmberg<br /> * Tõnis Piirits<br /> Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: SuperSalajane===<br /> Liikmed:<br /> *Sirle Maarja Allikas<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Jaan Kastõgov<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane<br /> <br /> Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> <br /> Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Autoparandaja===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Viilveer<br /> Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon projekti [[Paabli analüüsile]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tostukid.visualstudio.com<br /> <br /> ===Meeskond: Paabel===<br /> Liikmed:<br /> * Rutt Lindström<br /> * Esta Prangel<br /> * Krista Rüütel<br /> * Liina Abner<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Paabel]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO Projekti &quot;Isearve&quot; retsensioon: [[Talk:Isearve]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Agraarbeib===<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Kaia Runthal<br /> * Marianne Trubetskoi<br /> * Taavi Tilk<br /> * Mihkel Matson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu<br /> <br /> '''Analüüs (01.11)'''<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon (08.11) TODO'''<br /> Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]<br /> <br /> '''Prototüüp (20.11) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode (18.12) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]<br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon (08.01) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/LõpptooteRetsensioon Retsensioon meeskonna ??? tootele]<br /> <br /> ===Meeskond: MoneyG 1.0===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Saar<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Andres Kepler<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]<br /> <br /> Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> TODO<br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Kask - programmeerija<br /> * Marko Nõu - programmeerija<br /> * Anto Animägi - projektijuht<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Vitamin C#===<br /> Liikmed:<br /> * Marko Belzetski<br /> * Rene Väli<br /> * Kaia Tomson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kingalaenutus===<br /> Liikmed:<br /> * Kristi Saare<br /> * Kersti Maurer<br /> * Liisi Taimre<br /> * Siim Pääro<br /> <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]<br /> <br /> '''projekti TFS: https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus'''<br /> NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon projektile [[Rahaplaneerija retsensioon]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Isearve ===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Priit Tiganik<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Isearve]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: DevHelp===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Jääger (projektijuht)<br /> * Mikk Erlenheim<br /> * Kristo Leemets<br /> Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]<br /> <br /> ===Meeskond: Elekter ===<br /> '''Liikmed:'''<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Kristo Oidermaa<br /> * Tiit Post<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/Elekter]<br /> <br /> '''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes [[Talk:FoodBytes]]<br /> <br /> ===Meeskond: Battle2048===<br /> Liikmed:<br /> *Andrus Seiman<br /> *Annely Aasalaid<br /> *Kristjan Peterson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> TODO<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: EasyDesk===<br /> Liikmed:<br /> * Marju Pütsepp<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> * Projekti &quot;Agraarbeib&quot; analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Ajamasin===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Hellerma<br /> * Teele Sepman<br /> <br /> Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)<br /> <br /> '''Retsensenseeritav''':<br /> [[Talk:OnTime]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Jarvis===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Grigori Palamartšuk - Scrum Master &amp; Product owner<br /> * Andrei Grigorjev - arendaja<br /> * Artyom Likhachev - arendaja<br /> * Maksim Tšeljabov - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TBD<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TBD<br /> <br /> ===Meeskond: TikTokTek===<br /> Liikmed:<br /> * Eva Ibrus<br /> * Rain Saarmäe<br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> [[TikTokTek]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tiktoktek.visualstudio.com<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Rahaplaneerija===<br /> Liikmed:<br /> * Maila Keerus<br /> * Kersti Miller<br /> * Evelin Jõgi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> [[Rahaplaneerija]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br /> <br /> '''Retsensioonid''':<br /> [[Talk:EasyDesk]]<br /> <br /> '''Lõpptoode''':<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Garden of Towers===<br /> Liikmed:<br /> * Nele Sergejeva<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers<br /> <br /> Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: FoodCab===<br /> Liikmed:<br /> * Mario Mustasaar<br /> * Peeter Ploom<br /> * Rain Elken<br /> * Roland Türi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: MyLibrary===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: OnTime ===<br /> '''Liikmed''':<br /> *Tatjana Kruglova<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht''':<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime<br /> <br /> '''Projetki TFS''': https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> '''Retsenseeritav''': <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: FoodBytes ===<br /> Liikmed:<br /> *Aet Udusaar<br /> *Taavi Põder<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: SeDuM===<br /> Liikmed:<br /> *Liina Laumets <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&diff=114069 2016-11-07T15:17:21Z

<p>Bpentsuk: /* Meeskond: D♭ */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2016''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.11.2016 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''20.11.2016 '''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> 20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''18.12.2016'''(30p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.01.2016(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> =Teemad 2016 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2016=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===<br /> Liikmed:<br /> * Egert Aia<br /> Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensiooni teeb CozinHero<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc<br /> <br /> Sisse saab logida jalutsis vajutades login<br /> <br /> admini log: 1@eesti.ee<br /> <br /> admini pw: a<br /> <br /> <br /> PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)<br /> <br /> ===Meeskond: Pirate Netflix===<br /> Liikmed:<br /> * Arti Zirk<br /> * Mihkel Vajak<br /> * Janno Oolo<br /> * Joosep Voolmaa<br /> Meeskonna koduleht: [[Pirate_Netflix]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Brainery<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: D♭===<br /> Liikmed:<br /> * Semjon Greef<br /> * Martin Arusalu<br /> * Martin Nõukas<br /> * Roomet Saadi<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO - retsensiooni teeb meeskond &quot;Gurmaanid&quot;<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ParkWell===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> * Madis Roosioks<br /> Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bomory===<br /> Liikmed:<br /> * Hando Laasmägi<br /> * Tarvo Tammejuur<br /> * Cathy Toomast<br /> Meeskonna koduleht: [[Bomory]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> Õppejõule saadetud 01.11.2016.<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO: Vitamin C tiim teeb<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kassarakendus===<br /> Liikmed:<br /> * Mikk Sarapuu<br /> * Meelis Sääsk<br /> * Piret Pomerants<br /> Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Pie Piper===<br /> Liikmed:<br /> * Villem Markus Loigom<br /> * Olari Pipenberg<br /> * Uku-Mart Uprus<br /> * Ardo Erik<br /> Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> NA Hidden Mustard teeb<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> NA<br /> <br /> ===Meeskond: Hidden Mustard===<br /> Liikmed:<br /> * Andreas Kirotar<br /> * Tõnn Vaher<br /> * Aivar Romandi<br /> * Anneli Asser<br /> Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: B12===<br /> Liikmed:<br /> * Kerdo Kullamäe<br /> * Marvin Mardiat<br /> * Martin Paakspuu<br /> Meeskonna koduleht: [[B12]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Elibrium ===<br /> Liikmed:<br /> * Märt Häkkinen<br /> * Karl Frank<br /> Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: CozinHero ===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Metsvahi<br /> * Kai Kallastu<br /> Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bank ===<br /> Liikmed:<br /> * Aleksei Kopõlov<br /> * Teet Adamson<br /> * Sander Perens<br /> * Tarvo Sbitnev<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]<br /> <br /> Projekti TFS: https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensiooni teeb meeskond Librarians<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Valmib 20.11.2016<br /> <br /> ===Meeskond: ATDV===<br /> Liikmed:<br /> * Aldin Talve - arendaja<br /> * Delia Viirmaa - projektijuht<br /> * Mart-Erki Nõumees - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[ATDV]]<br /> <br /> ADTV TFS: [https://adtvmn.visualstudio.com/ADTV SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Sõnajalg===<br /> '''Liikmed''':<br /> * Argo Hansen<br /> * Ragnar Rästas<br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Sõnajalg]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]<br /> <br /> '''Retsensioonid:''''&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna &quot;B12&quot; retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond:Gurmaanid===<br /> Liikmed:<br /> * Koit Kõrvel<br /> * Marko Kask<br /> * Brita Pentšuk<br /> * Ott Sõerumäe<br /> Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===<br /> Liikmed:<br /> * Edward Mardo<br /> Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Librarians===<br /> Liikmed:<br /> * Kerttu Liis Lootus<br /> * Lisandra Noor<br /> * Lisette Noor<br /> Meeskonna koduleht: [[Librarians]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Bank<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Brainery===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Lugus<br /> * Elina Kuldkepp<br /> * Berit Põldoja<br /> * Taavi Teearu<br /> Meeskonna koduleht: [[Brainery]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Bomory<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> [https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad]<br /> <br /> ===Meeskond: Rent A Book===<br /> Liikmed:<br /> * Aapo Kersalu<br /> * Kristjan Kotto<br /> * Paul John Niidas<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Rent A Book]]<br /> <br /> '''Retsensioonid''&quot; <br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: BMS===<br /> Liikmed:<br /> * Kert Kukk<br /> Meeskonna koduleht: [[BMS]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Dogify===<br /> Liikmed:<br /> * Roland Soosaar<br /> * Krista Norak<br /> * Mihkel Roots<br /> <br /> Meeskonna koduleht [[Dogify]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ForeverNotes===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Muru<br /> * Joosep Koort<br /> * Martin Nigul<br /> Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: NullPointerException===<br /> Liikmed:<br /> * Kertu Nurmberg<br /> * Tõnis Piirits<br /> Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: SuperSalajane===<br /> Liikmed:<br /> *Sirle Maarja Allikas<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Jaan Kastõgov<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane<br /> <br /> Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> <br /> Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Autoparandaja===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Viilveer<br /> Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon projekti [[Paabli analüüsile]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tostukid.visualstudio.com<br /> <br /> ===Meeskond: Paabel===<br /> Liikmed:<br /> * Rutt Lindström<br /> * Esta Prangel<br /> * Krista Rüütel<br /> * Liina Abner<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Paabel]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO Projekti &quot;Isearve&quot; retsensioon: [[Talk:Isearve]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Agraarbeib===<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Kaia Runthal<br /> * Marianne Trubetskoi<br /> * Taavi Tilk<br /> * Mihkel Matson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu<br /> <br /> '''Analüüs (01.11)'''<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon (08.11) TODO'''<br /> Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]<br /> <br /> '''Prototüüp (20.11) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode (18.12) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]<br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon (08.01) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/LõpptooteRetsensioon Retsensioon meeskonna ??? tootele]<br /> <br /> ===Meeskond: MoneyG 1.0===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Saar<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Andres Kepler<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]<br /> <br /> Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> TODO<br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Kask - programmeerija<br /> * Marko Nõu - programmeerija<br /> * Anto Animägi - projektijuht<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Vitamin C#===<br /> Liikmed:<br /> * Marko Belzetski<br /> * Rene Väli<br /> * Kaia Tomson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kingalaenutus===<br /> Liikmed:<br /> * Kristi Saare<br /> * Kersti Maurer<br /> * Liisi Taimre<br /> <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]<br /> <br /> '''projekti TFS: https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus'''<br /> NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Isearve ===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Priit Tiganik<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Isearve]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: DevHelp===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Jääger (projektijuht)<br /> * Mikk Erlenheim<br /> * Kristo Leemets<br /> Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]<br /> <br /> ===Meeskond: Elekter ===<br /> '''Liikmed:'''<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Kristo Oidermaa<br /> * Tiit Post<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/Elekter]<br /> <br /> '''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes (TODO)<br /> <br /> ===Meeskond: Battle2048===<br /> Liikmed:<br /> *Andrus Seiman<br /> *Annely Aasalaid<br /> *Kristjan Peterson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> TODO<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: EasyDesk===<br /> Liikmed:<br /> * Marju Pütsepp<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> * Projekti &quot;Agraarbeib&quot; analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Ajamasin===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Hellerma<br /> * Teele Sepman<br /> <br /> Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)<br /> <br /> '''Retsensenseeritav''':<br /> [[Talk:OnTime]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Jarvis===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Grigori Palamartšuk - Scrum Master &amp; Product owner<br /> * Andrei Grigorjev - arendaja<br /> * Artyom Likhachev - arendaja<br /> * Maksim Tšeljabov - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TBD<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TBD<br /> <br /> ===Meeskond: TikTokTek===<br /> Liikmed:<br /> * Eva Ibrus<br /> * Rain Saarmäe<br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> [[TikTokTek]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tiktoktek.visualstudio.com<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Rahaplaneerija===<br /> Liikmed:<br /> * Maila Keerus<br /> * Kersti Miller<br /> * Evelin Jõgi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> [[Rahaplaneerija]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br /> <br /> '''Retsensioonid''':<br /> [[Talk:EasyDesk]]<br /> <br /> '''Lõpptoode''':<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Garden of Towers===<br /> Liikmed:<br /> * Nele Sergejeva<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers<br /> <br /> Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: FoodCab===<br /> Liikmed:<br /> * Mario Mustasaar<br /> * Peeter Ploom<br /> * Rain Elken<br /> * Roland Türi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: MyLibrary===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: OnTime ===<br /> '''Liikmed''':<br /> *Tatjana Kruglova<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht''':<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime<br /> <br /> '''Projetki TFS''': https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> '''Retsenseeritav''': <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: FoodBytes ===<br /> Liikmed:<br /> *Aet Udusaar<br /> *Taavi Põder<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: SeDuM===<br /> Liikmed:<br /> *Liina Laumets <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gurmaanid&diff=113713 2016-11-01T21:48:02Z

<p>Bpentsuk: /* Idee */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br /> ==Meeskonnaliikmed ja rollid ==<br /> <br /> *'''Koit Kõrvel''' - projektijuht, disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Marko Kask''' - disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Brita Pentšuk''' - arendaja, disainer<br /> *'''Ott Sõerumäe''' - arendaja, disainer<br /> <br /> == Idee ==<br /> Retseptiraamat, mis annab kasutajatele võimaluse sisestada uusi ja endale meelepäraseid retsepte, neid vajadusel muuta või kustutada, kommenteerida ning hinnata. Retsepte on võimalik vastavalt nende liigitusele, toidukomponentidele ja nimetusele kas otsida, sorteerida või filtreerida.<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> *C#<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> == Rakenduse sisu ==<br /> <br /> === Analüüs ===<br /> Tegu on WPF-rakendusega “Gurmaanid”, mis kujutab endast interaktiivset retseptiraamatut. Rakendus koondab endas mitmeid võimalusi: kasutajaks registreerimist, kasutaja poolt uute retseptide sisestamist ja juba olemasolevate muutmist, retseptile pildi lisamist, hindamissüsteemi ja kommentaariumit.<br /> Retsepte on võimalik näha, kommenteerida ja hinnata kõigil, seda ilma kasutajaks registreerimata. Retseptide lisamisvõimalus rakendub vaid registreeritud kasutajale.<br /> Retseptid jaotatakse kategooriatesse – otsingumootor suudab orienteeruda erinevate valmistusviiside ja koostisosade vahel, mis tagab kiire ning kasutajasõbraliku lähenemise.<br /> Et toiduvalmistamine hõlpsamaks muuta, on iga retsepti juures vastavalt inimeste arvule võimalik genereerida ka vajaminevate komponentide koguseid.<br /> <br /> Arvestades tänapäeva kiiret elutempot, võiks olla antud rakenduse eesmärgiks muuta inimeste elu lihtsamaks. Retseptiraamatud paberkandjal sisaldavad vaid kitsast ja valitud hulka retsepte, nende puhul on tavaliselt fikseeritud nii koostisosad kui ka kogused, mis paraku jätab katsetaja mõneti pimedusse. Meie rakenduses on võimalik aga koguseid vastavalt vajadusele määrata ja retsepti vajadusel kommenteerida – mida, kas ja kuidas teha vastavalt maitsele teisiti, et lõpptulemus saaks veelgi parem. Retseptide juures on eraldi välja toodud kalorisisaldus ja toidus olevad allergeenid (''Nice to have'').<br /> Samuti puudub tavapärastes retseptiraamatutes võimalus retsepte nende koostisosade järgi filtreerida, ikka on määratud ära toidukategooriad, näiteks nagu hoidised, supid, salatid ja nii edasi. Vahel on meil käepärast vaid teatud üksikud toiduained, millega midagi peale ei osata hakata. Sellisel juhul on lihtne retsepte ühe, kahe või kolme koostisosa järgi otsida - meie rakendus tagab sellise võimaluse. Retsepte saab otsida ka kindla nime järgi. Retseptinimed on andmebaasis unikaalsed.<br /> Kasutajatele annab selline rakendus võimaluse luua enda isiklik retseptiraamat – selline, mis varem sai eksisteerida vaid märkmikutes ja käsikirjaliselt.<br /> Tulevikus võib WPF-rakendusest edasi arendada mobiilirakenduse.<br /> <br /> Probleemseks võib kujuneda kasutajaliidese ja andmebaaside omavaheline sidumine. Vähene kogemus kasutajaliidese disainimisel võib ohustada soovi luua kasutajasõbralik ning mugav ja eelkõige kasutama kutsuv rakendus. Ajapuuduse tõttu võivad mõned lisafunktsioonid jääda tagaplaanile. Suurimaks väljakutseks võivad kujuneda loogikavead koodis.<br /> <br /> === Põhifunktsionaalsus (Must have): ===<br /> *Kasutajaks registreerimise võimalus<br /> *Retseptide lisamine, muutmine ja eemaldamine<br /> *Retseptidele kirjelduse lisamine<br /> *Retseptidele kategooriate lisamine<br /> *Retseptidele piltide lisamine<br /> *Retseptide valmistamise kirjeldus samm-sammult<br /> *Retsepti lisamise aeg<br /> *Hindamissüsteem ja kommentaarid<br /> <br /> === Lisafunktsionaalsus (Nice to have): ===<br /> *Mugav, lihtne ja väljanägemiselt ülivinge kasutajaliides<br /> *Koostisosade koguste arvutamine vastavalt vajadusele<br /> *Allergeenide olemasolu toidus<br /> *''Progress bar'' kasutamine<br /> <br /> === Võimalikud probleemid ===<br /> *Ei suuda asju realiseerida<br /> *Ajapuudus<br /> *Kood ei tööta või selles esinevad loogikavead<br /> <br /> === Andmebaasiskeem ===<br /> [[File:GurmaanideMudel.png|700px|]]<br /> <br /> ==Retsensioonid==<br /> TODO<br /> <br /> ==Logi ==<br /> <br /> ===21.10.2016===<br /> *Idee genereerimine ja analüüs<br /> *Wiki lehe tegemine<br /> *Esialgse andmebaasimudeli loomine<br /> <br /> ===27.10.2016===<br /> *WPF-rakenduse loomine<br /> <br /> ===01.11.2016===<br /> *Analüüsi lisamine Wiki lehele</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gurmaanid&diff=113712 2016-11-01T21:46:57Z

<p>Bpentsuk: /* Idee */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br /> ==Meeskonnaliikmed ja rollid ==<br /> <br /> *'''Koit Kõrvel''' - projektijuht, disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Marko Kask''' - disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Brita Pentšuk''' - arendaja, disainer<br /> *'''Ott Sõerumäe''' - arendaja, disainer<br /> <br /> == Idee ==<br /> Retseptiraamat, mis annab kasutajatele võimaluse sisestada uusi ja endale meelepäraseid retsepte, neid vajadusel muuta või kustutada, kommenteerida ning hinnata. Retsepte on võimalik vastavalt nende liigituse, toidukomponentide või nimetuse alusel otsida, sorteerida ja filtreerida.<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> *C#<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> == Rakenduse sisu ==<br /> <br /> === Analüüs ===<br /> Tegu on WPF-rakendusega “Gurmaanid”, mis kujutab endast interaktiivset retseptiraamatut. Rakendus koondab endas mitmeid võimalusi: kasutajaks registreerimist, kasutaja poolt uute retseptide sisestamist ja juba olemasolevate muutmist, retseptile pildi lisamist, hindamissüsteemi ja kommentaariumit.<br /> Retsepte on võimalik näha, kommenteerida ja hinnata kõigil, seda ilma kasutajaks registreerimata. Retseptide lisamisvõimalus rakendub vaid registreeritud kasutajale.<br /> Retseptid jaotatakse kategooriatesse – otsingumootor suudab orienteeruda erinevate valmistusviiside ja koostisosade vahel, mis tagab kiire ning kasutajasõbraliku lähenemise.<br /> Et toiduvalmistamine hõlpsamaks muuta, on iga retsepti juures vastavalt inimeste arvule võimalik genereerida ka vajaminevate komponentide koguseid.<br /> <br /> Arvestades tänapäeva kiiret elutempot, võiks olla antud rakenduse eesmärgiks muuta inimeste elu lihtsamaks. Retseptiraamatud paberkandjal sisaldavad vaid kitsast ja valitud hulka retsepte, nende puhul on tavaliselt fikseeritud nii koostisosad kui ka kogused, mis paraku jätab katsetaja mõneti pimedusse. Meie rakenduses on võimalik aga koguseid vastavalt vajadusele määrata ja retsepti vajadusel kommenteerida – mida, kas ja kuidas teha vastavalt maitsele teisiti, et lõpptulemus saaks veelgi parem. Retseptide juures on eraldi välja toodud kalorisisaldus ja toidus olevad allergeenid (''Nice to have'').<br /> Samuti puudub tavapärastes retseptiraamatutes võimalus retsepte nende koostisosade järgi filtreerida, ikka on määratud ära toidukategooriad, näiteks nagu hoidised, supid, salatid ja nii edasi. Vahel on meil käepärast vaid teatud üksikud toiduained, millega midagi peale ei osata hakata. Sellisel juhul on lihtne retsepte ühe, kahe või kolme koostisosa järgi otsida - meie rakendus tagab sellise võimaluse. Retsepte saab otsida ka kindla nime järgi. Retseptinimed on andmebaasis unikaalsed.<br /> Kasutajatele annab selline rakendus võimaluse luua enda isiklik retseptiraamat – selline, mis varem sai eksisteerida vaid märkmikutes ja käsikirjaliselt.<br /> Tulevikus võib WPF-rakendusest edasi arendada mobiilirakenduse.<br /> <br /> Probleemseks võib kujuneda kasutajaliidese ja andmebaaside omavaheline sidumine. Vähene kogemus kasutajaliidese disainimisel võib ohustada soovi luua kasutajasõbralik ning mugav ja eelkõige kasutama kutsuv rakendus. Ajapuuduse tõttu võivad mõned lisafunktsioonid jääda tagaplaanile. Suurimaks väljakutseks võivad kujuneda loogikavead koodis.<br /> <br /> === Põhifunktsionaalsus (Must have): ===<br /> *Kasutajaks registreerimise võimalus<br /> *Retseptide lisamine, muutmine ja eemaldamine<br /> *Retseptidele kirjelduse lisamine<br /> *Retseptidele kategooriate lisamine<br /> *Retseptidele piltide lisamine<br /> *Retseptide valmistamise kirjeldus samm-sammult<br /> *Retsepti lisamise aeg<br /> *Hindamissüsteem ja kommentaarid<br /> <br /> === Lisafunktsionaalsus (Nice to have): ===<br /> *Mugav, lihtne ja väljanägemiselt ülivinge kasutajaliides<br /> *Koostisosade koguste arvutamine vastavalt vajadusele<br /> *Allergeenide olemasolu toidus<br /> *''Progress bar'' kasutamine<br /> <br /> === Võimalikud probleemid ===<br /> *Ei suuda asju realiseerida<br /> *Ajapuudus<br /> *Kood ei tööta või selles esinevad loogikavead<br /> <br /> === Andmebaasiskeem ===<br /> [[File:GurmaanideMudel.png|700px|]]<br /> <br /> ==Retsensioonid==<br /> TODO<br /> <br /> ==Logi ==<br /> <br /> ===21.10.2016===<br /> *Idee genereerimine ja analüüs<br /> *Wiki lehe tegemine<br /> *Esialgse andmebaasimudeli loomine<br /> <br /> ===27.10.2016===<br /> *WPF-rakenduse loomine<br /> <br /> ===01.11.2016===<br /> *Analüüsi lisamine Wiki lehele</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gurmaanid&diff=113710 2016-11-01T21:43:53Z

<p>Bpentsuk: /* Idee */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br /> ==Meeskonnaliikmed ja rollid ==<br /> <br /> *'''Koit Kõrvel''' - projektijuht, disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Marko Kask''' - disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Brita Pentšuk''' - arendaja, disainer<br /> *'''Ott Sõerumäe''' - arendaja, disainer<br /> <br /> == Idee ==<br /> Retseptiraamat, mis annab kasutajatele võimaluse sisestada uusi ja endale meelepäraseid retsepte, neid vajadusel muuta või kustutada, kommenteerida ning hinnata. Retsepte on võimalik vastavalt nende liigitusele, toidukomponendele või nimetusele otsida, sorteerida ja filtreerida.<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> *C#<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> == Rakenduse sisu ==<br /> <br /> === Analüüs ===<br /> Tegu on WPF-rakendusega “Gurmaanid”, mis kujutab endast interaktiivset retseptiraamatut. Rakendus koondab endas mitmeid võimalusi: kasutajaks registreerimist, kasutaja poolt uute retseptide sisestamist ja juba olemasolevate muutmist, retseptile pildi lisamist, hindamissüsteemi ja kommentaariumit.<br /> Retsepte on võimalik näha, kommenteerida ja hinnata kõigil, seda ilma kasutajaks registreerimata. Retseptide lisamisvõimalus rakendub vaid registreeritud kasutajale.<br /> Retseptid jaotatakse kategooriatesse – otsingumootor suudab orienteeruda erinevate valmistusviiside ja koostisosade vahel, mis tagab kiire ning kasutajasõbraliku lähenemise.<br /> Et toiduvalmistamine hõlpsamaks muuta, on iga retsepti juures vastavalt inimeste arvule võimalik genereerida ka vajaminevate komponentide koguseid.<br /> <br /> Arvestades tänapäeva kiiret elutempot, võiks olla antud rakenduse eesmärgiks muuta inimeste elu lihtsamaks. Retseptiraamatud paberkandjal sisaldavad vaid kitsast ja valitud hulka retsepte, nende puhul on tavaliselt fikseeritud nii koostisosad kui ka kogused, mis paraku jätab katsetaja mõneti pimedusse. Meie rakenduses on võimalik aga koguseid vastavalt vajadusele määrata ja retsepti vajadusel kommenteerida – mida, kas ja kuidas teha vastavalt maitsele teisiti, et lõpptulemus saaks veelgi parem. Retseptide juures on eraldi välja toodud kalorisisaldus ja toidus olevad allergeenid (''Nice to have'').<br /> Samuti puudub tavapärastes retseptiraamatutes võimalus retsepte nende koostisosade järgi filtreerida, ikka on määratud ära toidukategooriad, näiteks nagu hoidised, supid, salatid ja nii edasi. Vahel on meil käepärast vaid teatud üksikud toiduained, millega midagi peale ei osata hakata. Sellisel juhul on lihtne retsepte ühe, kahe või kolme koostisosa järgi otsida - meie rakendus tagab sellise võimaluse. Retsepte saab otsida ka kindla nime järgi. Retseptinimed on andmebaasis unikaalsed.<br /> Kasutajatele annab selline rakendus võimaluse luua enda isiklik retseptiraamat – selline, mis varem sai eksisteerida vaid märkmikutes ja käsikirjaliselt.<br /> Tulevikus võib WPF-rakendusest edasi arendada mobiilirakenduse.<br /> <br /> Probleemseks võib kujuneda kasutajaliidese ja andmebaaside omavaheline sidumine. Vähene kogemus kasutajaliidese disainimisel võib ohustada soovi luua kasutajasõbralik ning mugav ja eelkõige kasutama kutsuv rakendus. Ajapuuduse tõttu võivad mõned lisafunktsioonid jääda tagaplaanile. Suurimaks väljakutseks võivad kujuneda loogikavead koodis.<br /> <br /> === Põhifunktsionaalsus (Must have): ===<br /> *Kasutajaks registreerimise võimalus<br /> *Retseptide lisamine, muutmine ja eemaldamine<br /> *Retseptidele kirjelduse lisamine<br /> *Retseptidele kategooriate lisamine<br /> *Retseptidele piltide lisamine<br /> *Retseptide valmistamise kirjeldus samm-sammult<br /> *Retsepti lisamise aeg<br /> *Hindamissüsteem ja kommentaarid<br /> <br /> === Lisafunktsionaalsus (Nice to have): ===<br /> *Mugav, lihtne ja väljanägemiselt ülivinge kasutajaliides<br /> *Koostisosade koguste arvutamine vastavalt vajadusele<br /> *Allergeenide olemasolu toidus<br /> *''Progress bar'' kasutamine<br /> <br /> === Võimalikud probleemid ===<br /> *Ei suuda asju realiseerida<br /> *Ajapuudus<br /> *Kood ei tööta või selles esinevad loogikavead<br /> <br /> === Andmebaasiskeem ===<br /> [[File:GurmaanideMudel.png|700px|]]<br /> <br /> ==Retsensioonid==<br /> TODO<br /> <br /> ==Logi ==<br /> <br /> ===21.10.2016===<br /> *Idee genereerimine ja analüüs<br /> *Wiki lehe tegemine<br /> *Esialgse andmebaasimudeli loomine<br /> <br /> ===27.10.2016===<br /> *WPF-rakenduse loomine<br /> <br /> ===01.11.2016===<br /> *Analüüsi lisamine Wiki lehele</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gurmaanid&diff=113622 2016-11-01T19:48:14Z

<p>Bpentsuk: /* Logi */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br /> ==Meeskonnaliikmed ja rollid ==<br /> <br /> *'''Koit Kõrvel''' - projektijuht, disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Marko Kask''' - disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Brita Pentšuk''' - arendaja, disainer<br /> *'''Ott Sõerumäe''' - arendaja, disainer<br /> <br /> == Idee ==<br /> Retseptiraamat.<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> *C#<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> == Rakenduse sisu ==<br /> <br /> === Analüüs ===<br /> Tegu on WPF-rakendusega “Gurmaanid”, mis kujutab endast interaktiivset retseptiraamatut. Rakendus koondab endas mitmeid võimalusi: kasutajaks registreerimist, kasutaja poolt uute retseptide sisestamist ja juba olemasolevate muutmist, retseptile pildi lisamist, hindamissüsteemi ja kommentaariumit.<br /> Retsepte on võimalik näha, kommenteerida ja hinnata kõigil, seda ilma kasutajaks registreerimata. Retseptide lisamisvõimalus rakendub vaid registreeritud kasutajale.<br /> Retseptid jaotatakse kategooriatesse – otsingumootor suudab orienteeruda erinevate valmistusviiside ja koostisosade vahel, mis tagab kiire ning kasutajasõbraliku lähenemise.<br /> Et toiduvalmistamine hõlpsamaks muuta, on iga retsepti juures vastavalt inimeste arvule võimalik genereerida ka vajaminevate komponentide koguseid.<br /> <br /> Arvestades tänapäeva kiiret elutempot, võiks olla antud rakenduse eesmärgiks muuta inimeste elu lihtsamaks. Retseptiraamatud paberkandjal sisaldavad vaid kitsast ja valitud hulka retsepte, nende puhul on tavaliselt fikseeritud nii koostisosad kui ka kogused, mis paraku jätab katsetaja mõneti pimedusse. Meie rakenduses on võimalik aga koguseid vastavalt vajadusele määrata ja retsepti vajadusel kommenteerida – mida, kas ja kuidas teha vastavalt maitsele teisiti, et lõpptulemus saaks veelgi parem. Retseptide juures on eraldi välja toodud kalorisisaldus ja toidus olevad allergeenid (''Nice to have'').<br /> Samuti puudub tavapärastes retseptiraamatutes võimalus retsepte nende koostisosade järgi filtreerida, ikka on määratud ära toidukategooriad, näiteks nagu hoidised, supid, salatid ja nii edasi. Vahel on meil käepärast vaid teatud üksikud toiduained, millega midagi peale ei osata hakata. Sellisel juhul on lihtne retsepte ühe, kahe või kolme koostisosa järgi otsida - meie rakendus tagab sellise võimaluse. Retsepte saab otsida ka kindla nime järgi. Retseptinimed on andmebaasis unikaalsed.<br /> Kasutajatele annab selline rakendus võimaluse luua enda isiklik retseptiraamat – selline, mis varem sai eksisteerida vaid märkmikutes ja käsikirjaliselt.<br /> Tulevikus võib WPF-rakendusest edasi arendada mobiilirakenduse.<br /> <br /> Probleemseks võib kujuneda kasutajaliidese ja andmebaaside omavaheline sidumine. Vähene kogemus kasutajaliidese disainimisel võib ohustada soovi luua kasutajasõbralik ning mugav ja eelkõige kasutama kutsuv rakendus. Ajapuuduse tõttu võivad mõned lisafunktsioonid jääda tagaplaanile. Suurimaks väljakutseks võivad kujuneda loogikavead koodis.<br /> <br /> === Põhifunktsionaalsus (Must have): ===<br /> *Kasutajaks registreerimise võimalus<br /> *Retseptide lisamine, muutmine ja eemaldamine<br /> *Retseptidele kirjelduse lisamine<br /> *Retseptidele kategooriate lisamine<br /> *Retseptidele piltide lisamine<br /> *Retseptide valmistamise kirjeldus samm-sammult<br /> *Retsepti lisamise aeg<br /> *Hindamissüsteem ja kommentaarid<br /> <br /> === Lisafunktsionaalsus (Nice to have): ===<br /> *Mugav, lihtne ja väljanägemiselt ülivinge kasutajaliides<br /> *Koostisosade koguste arvutamine vastavalt vajadusele<br /> *Allergeenide olemasolu toidus<br /> *''Progress bar'' kasutamine<br /> <br /> === Võimalikud probleemid ===<br /> *Ei suuda asju realiseerida<br /> *Ajapuudus<br /> *Kood ei tööta või selles esinevad loogikavead<br /> <br /> === Andmebaasiskeem ===<br /> [[File:GurmaanideMudel.png|700px|]]<br /> <br /> ==Retsensioonid==<br /> TODO<br /> <br /> ==Logi ==<br /> <br /> ===21.10.2016===<br /> *Idee genereerimine ja analüüs<br /> *Wiki lehe tegemine<br /> *Esialgse andmebaasimudeli loomine<br /> <br /> ===27.10.2016===<br /> *WPF-rakenduse loomine<br /> <br /> ===01.11.2016===<br /> *Analüüsi lisamine Wiki lehele</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gurmaanid&diff=113600 2016-11-01T19:19:18Z

<p>Bpentsuk: /* Lisafunktsionaalsus (Nice to have): */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br /> ==Meeskonnaliikmed ja rollid ==<br /> <br /> *'''Koit Kõrvel''' - projektijuht, disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Marko Kask''' - disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Brita Pentšuk''' - arendaja, disainer<br /> *'''Ott Sõerumäe''' - arendaja, disainer<br /> <br /> == Idee ==<br /> Retseptiraamat.<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> *C#<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> == Rakenduse sisu ==<br /> <br /> === Analüüs ===<br /> Tegu on WPF-rakendusega “Gurmaanid”, mis kujutab endast interaktiivset retseptiraamatut. Rakendus koondab endas mitmeid võimalusi: kasutajaks registreerimist, kasutaja poolt uute retseptide sisestamist ja juba olemasolevate muutmist, retseptile pildi lisamist, hindamissüsteemi ja kommentaariumit.<br /> Retsepte on võimalik näha, kommenteerida ja hinnata kõigil, seda ilma kasutajaks registreerimata. Retseptide lisamisvõimalus rakendub vaid registreeritud kasutajale.<br /> Retseptid jaotatakse kategooriatesse – otsingumootor suudab orienteeruda erinevate valmistusviiside ja koostisosade vahel, mis tagab kiire ning kasutajasõbraliku lähenemise.<br /> Et toiduvalmistamine hõlpsamaks muuta, on iga retsepti juures vastavalt inimeste arvule võimalik genereerida ka vajaminevate komponentide koguseid.<br /> <br /> Arvestades tänapäeva kiiret elutempot, võiks olla antud rakenduse eesmärgiks muuta inimeste elu lihtsamaks. Retseptiraamatud paberkandjal sisaldavad vaid kitsast ja valitud hulka retsepte, nende puhul on tavaliselt fikseeritud nii koostisosad kui ka kogused, mis paraku jätab katsetaja mõneti pimedusse. Meie rakenduses on võimalik aga koguseid vastavalt vajadusele määrata ja retsepti vajadusel kommenteerida – mida, kas ja kuidas teha vastavalt maitsele teisiti, et lõpptulemus saaks veelgi parem. Retseptide juures on eraldi välja toodud kalorisisaldus ja toidus olevad allergeenid (''Nice to have'').<br /> Samuti puudub tavapärastes retseptiraamatutes võimalus retsepte nende koostisosade järgi filtreerida, ikka on määratud ära toidukategooriad, näiteks nagu hoidised, supid, salatid ja nii edasi. Vahel on meil käepärast vaid teatud üksikud toiduained, millega midagi peale ei osata hakata. Sellisel juhul on lihtne retsepte ühe, kahe või kolme koostisosa järgi otsida - meie rakendus tagab sellise võimaluse. Retsepte saab otsida ka kindla nime järgi. Retseptinimed on andmebaasis unikaalsed.<br /> Kasutajatele annab selline rakendus võimaluse luua enda isiklik retseptiraamat – selline, mis varem sai eksisteerida vaid märkmikutes ja käsikirjaliselt.<br /> Tulevikus võib WPF-rakendusest edasi arendada mobiilirakenduse.<br /> <br /> Probleemseks võib kujuneda kasutajaliidese ja andmebaaside omavaheline sidumine. Vähene kogemus kasutajaliidese disainimisel võib ohustada soovi luua kasutajasõbralik ning mugav ja eelkõige kasutama kutsuv rakendus. Ajapuuduse tõttu võivad mõned lisafunktsioonid jääda tagaplaanile. Suurimaks väljakutseks võivad kujuneda loogikavead koodis.<br /> <br /> === Põhifunktsionaalsus (Must have): ===<br /> *Kasutajaks registreerimise võimalus<br /> *Retseptide lisamine, muutmine ja eemaldamine<br /> *Retseptidele kirjelduse lisamine<br /> *Retseptidele kategooriate lisamine<br /> *Retseptidele piltide lisamine<br /> *Retseptide valmistamise kirjeldus samm-sammult<br /> *Retsepti lisamise aeg<br /> *Hindamissüsteem ja kommentaarid<br /> <br /> === Lisafunktsionaalsus (Nice to have): ===<br /> *Mugav, lihtne ja väljanägemiselt ülivinge kasutajaliides<br /> *Koostisosade koguste arvutamine vastavalt vajadusele<br /> *Allergeenide olemasolu toidus<br /> *''Progress bar'' kasutamine<br /> <br /> === Võimalikud probleemid ===<br /> *Ei suuda asju realiseerida<br /> *Ajapuudus<br /> *Kood ei tööta või selles esinevad loogikavead<br /> <br /> === Andmebaasiskeem ===<br /> [[File:GurmaanideMudel.png|700px|]]<br /> <br /> ==Retsensioonid==<br /> TODO<br /> <br /> ==Logi ==<br /> <br /> *21.10.2016<br /> <br /> *27.10.2016</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gurmaanid&diff=113599 2016-11-01T19:18:17Z

<p>Bpentsuk: /* Põhifunktsionaalsus (Must have): */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br /> ==Meeskonnaliikmed ja rollid ==<br /> <br /> *'''Koit Kõrvel''' - projektijuht, disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Marko Kask''' - disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Brita Pentšuk''' - arendaja, disainer<br /> *'''Ott Sõerumäe''' - arendaja, disainer<br /> <br /> == Idee ==<br /> Retseptiraamat.<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> *C#<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> == Rakenduse sisu ==<br /> <br /> === Analüüs ===<br /> Tegu on WPF-rakendusega “Gurmaanid”, mis kujutab endast interaktiivset retseptiraamatut. Rakendus koondab endas mitmeid võimalusi: kasutajaks registreerimist, kasutaja poolt uute retseptide sisestamist ja juba olemasolevate muutmist, retseptile pildi lisamist, hindamissüsteemi ja kommentaariumit.<br /> Retsepte on võimalik näha, kommenteerida ja hinnata kõigil, seda ilma kasutajaks registreerimata. Retseptide lisamisvõimalus rakendub vaid registreeritud kasutajale.<br /> Retseptid jaotatakse kategooriatesse – otsingumootor suudab orienteeruda erinevate valmistusviiside ja koostisosade vahel, mis tagab kiire ning kasutajasõbraliku lähenemise.<br /> Et toiduvalmistamine hõlpsamaks muuta, on iga retsepti juures vastavalt inimeste arvule võimalik genereerida ka vajaminevate komponentide koguseid.<br /> <br /> Arvestades tänapäeva kiiret elutempot, võiks olla antud rakenduse eesmärgiks muuta inimeste elu lihtsamaks. Retseptiraamatud paberkandjal sisaldavad vaid kitsast ja valitud hulka retsepte, nende puhul on tavaliselt fikseeritud nii koostisosad kui ka kogused, mis paraku jätab katsetaja mõneti pimedusse. Meie rakenduses on võimalik aga koguseid vastavalt vajadusele määrata ja retsepti vajadusel kommenteerida – mida, kas ja kuidas teha vastavalt maitsele teisiti, et lõpptulemus saaks veelgi parem. Retseptide juures on eraldi välja toodud kalorisisaldus ja toidus olevad allergeenid (''Nice to have'').<br /> Samuti puudub tavapärastes retseptiraamatutes võimalus retsepte nende koostisosade järgi filtreerida, ikka on määratud ära toidukategooriad, näiteks nagu hoidised, supid, salatid ja nii edasi. Vahel on meil käepärast vaid teatud üksikud toiduained, millega midagi peale ei osata hakata. Sellisel juhul on lihtne retsepte ühe, kahe või kolme koostisosa järgi otsida - meie rakendus tagab sellise võimaluse. Retsepte saab otsida ka kindla nime järgi. Retseptinimed on andmebaasis unikaalsed.<br /> Kasutajatele annab selline rakendus võimaluse luua enda isiklik retseptiraamat – selline, mis varem sai eksisteerida vaid märkmikutes ja käsikirjaliselt.<br /> Tulevikus võib WPF-rakendusest edasi arendada mobiilirakenduse.<br /> <br /> Probleemseks võib kujuneda kasutajaliidese ja andmebaaside omavaheline sidumine. Vähene kogemus kasutajaliidese disainimisel võib ohustada soovi luua kasutajasõbralik ning mugav ja eelkõige kasutama kutsuv rakendus. Ajapuuduse tõttu võivad mõned lisafunktsioonid jääda tagaplaanile. Suurimaks väljakutseks võivad kujuneda loogikavead koodis.<br /> <br /> === Põhifunktsionaalsus (Must have): ===<br /> *Kasutajaks registreerimise võimalus<br /> *Retseptide lisamine, muutmine ja eemaldamine<br /> *Retseptidele kirjelduse lisamine<br /> *Retseptidele kategooriate lisamine<br /> *Retseptidele piltide lisamine<br /> *Retseptide valmistamise kirjeldus samm-sammult<br /> *Retsepti lisamise aeg<br /> *Hindamissüsteem ja kommentaarid<br /> <br /> === Lisafunktsionaalsus (Nice to have): ===<br /> *Mugav, lihtne ja väljanägemiselt ülivinge kasutajaliides<br /> *''Progress bar'' kasutamine<br /> <br /> === Võimalikud probleemid ===<br /> *Ei suuda asju realiseerida<br /> *Ajapuudus<br /> *Kood ei tööta või selles esinevad loogikavead<br /> <br /> === Andmebaasiskeem ===<br /> [[File:GurmaanideMudel.png|700px|]]<br /> <br /> ==Retsensioonid==<br /> TODO<br /> <br /> ==Logi ==<br /> <br /> *21.10.2016<br /> <br /> *27.10.2016</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gurmaanid&diff=113598 2016-11-01T19:17:44Z

<p>Bpentsuk: /* Põhifunktsionaalsus (Must have): */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br /> ==Meeskonnaliikmed ja rollid ==<br /> <br /> *'''Koit Kõrvel''' - projektijuht, disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Marko Kask''' - disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Brita Pentšuk''' - arendaja, disainer<br /> *'''Ott Sõerumäe''' - arendaja, disainer<br /> <br /> == Idee ==<br /> Retseptiraamat.<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> *C#<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> == Rakenduse sisu ==<br /> <br /> === Analüüs ===<br /> Tegu on WPF-rakendusega “Gurmaanid”, mis kujutab endast interaktiivset retseptiraamatut. Rakendus koondab endas mitmeid võimalusi: kasutajaks registreerimist, kasutaja poolt uute retseptide sisestamist ja juba olemasolevate muutmist, retseptile pildi lisamist, hindamissüsteemi ja kommentaariumit.<br /> Retsepte on võimalik näha, kommenteerida ja hinnata kõigil, seda ilma kasutajaks registreerimata. Retseptide lisamisvõimalus rakendub vaid registreeritud kasutajale.<br /> Retseptid jaotatakse kategooriatesse – otsingumootor suudab orienteeruda erinevate valmistusviiside ja koostisosade vahel, mis tagab kiire ning kasutajasõbraliku lähenemise.<br /> Et toiduvalmistamine hõlpsamaks muuta, on iga retsepti juures vastavalt inimeste arvule võimalik genereerida ka vajaminevate komponentide koguseid.<br /> <br /> Arvestades tänapäeva kiiret elutempot, võiks olla antud rakenduse eesmärgiks muuta inimeste elu lihtsamaks. Retseptiraamatud paberkandjal sisaldavad vaid kitsast ja valitud hulka retsepte, nende puhul on tavaliselt fikseeritud nii koostisosad kui ka kogused, mis paraku jätab katsetaja mõneti pimedusse. Meie rakenduses on võimalik aga koguseid vastavalt vajadusele määrata ja retsepti vajadusel kommenteerida – mida, kas ja kuidas teha vastavalt maitsele teisiti, et lõpptulemus saaks veelgi parem. Retseptide juures on eraldi välja toodud kalorisisaldus ja toidus olevad allergeenid (''Nice to have'').<br /> Samuti puudub tavapärastes retseptiraamatutes võimalus retsepte nende koostisosade järgi filtreerida, ikka on määratud ära toidukategooriad, näiteks nagu hoidised, supid, salatid ja nii edasi. Vahel on meil käepärast vaid teatud üksikud toiduained, millega midagi peale ei osata hakata. Sellisel juhul on lihtne retsepte ühe, kahe või kolme koostisosa järgi otsida - meie rakendus tagab sellise võimaluse. Retsepte saab otsida ka kindla nime järgi. Retseptinimed on andmebaasis unikaalsed.<br /> Kasutajatele annab selline rakendus võimaluse luua enda isiklik retseptiraamat – selline, mis varem sai eksisteerida vaid märkmikutes ja käsikirjaliselt.<br /> Tulevikus võib WPF-rakendusest edasi arendada mobiilirakenduse.<br /> <br /> Probleemseks võib kujuneda kasutajaliidese ja andmebaaside omavaheline sidumine. Vähene kogemus kasutajaliidese disainimisel võib ohustada soovi luua kasutajasõbralik ning mugav ja eelkõige kasutama kutsuv rakendus. Ajapuuduse tõttu võivad mõned lisafunktsioonid jääda tagaplaanile. Suurimaks väljakutseks võivad kujuneda loogikavead koodis.<br /> <br /> === Põhifunktsionaalsus (Must have): ===<br /> *Kasutajaks registreerimise võimalus<br /> *Retseptide lisamine, muutmine ja eemaldamine<br /> *Retseptidele kirjelduse lisamine<br /> *Retseptidele kategooriate lisamine<br /> *Retseptidele piltide lisamine<br /> *Retseptide valmistamise kirjeldus samm-sammult<br /> *Retsepti lisamise aeg<br /> *Koostisosade koguste arvutamine vastavalt vajadusele<br /> *Hindamissüsteem ja kommentaarid<br /> <br /> === Lisafunktsionaalsus (Nice to have): ===<br /> *Mugav, lihtne ja väljanägemiselt ülivinge kasutajaliides<br /> *''Progress bar'' kasutamine<br /> <br /> === Võimalikud probleemid ===<br /> *Ei suuda asju realiseerida<br /> *Ajapuudus<br /> *Kood ei tööta või selles esinevad loogikavead<br /> <br /> === Andmebaasiskeem ===<br /> [[File:GurmaanideMudel.png|700px|]]<br /> <br /> ==Retsensioonid==<br /> TODO<br /> <br /> ==Logi ==<br /> <br /> *21.10.2016<br /> <br /> *27.10.2016</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gurmaanid&diff=113590 2016-11-01T19:09:45Z

<p>Bpentsuk: /* Andmebaasiskeem */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br /> ==Meeskonnaliikmed ja rollid ==<br /> <br /> *'''Koit Kõrvel''' - projektijuht, disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Marko Kask''' - disainer, gurmaan, arendaja<br /> *'''Brita Pentšuk''' - arendaja, disainer<br /> *'''Ott Sõerumäe''' - arendaja, disainer<br /> <br /> == Idee ==<br /> Retseptiraamat.<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> <br /> *C#<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> == Rakenduse sisu ==<br /> <br /> === Analüüs ===<br /> Tegu on WPF-rakendusega “Gurmaanid”, mis kujutab endast interaktiivset retseptiraamatut. Rakendus koondab endas mitmeid võimalusi: kasutajaks registreerimist, kasutaja poolt uute retseptide sisestamist ja juba olemasolevate muutmist, retseptile pildi lisamist, hindamissüsteemi ja kommentaariumit.<br /> Retsepte on võimalik näha, kommenteerida ja hinnata kõigil, seda ilma kasutajaks registreerimata. Retseptide lisamisvõimalus rakendub vaid registreeritud kasutajale.<br /> Retseptid jaotatakse kategooriatesse – otsingumootor suudab orienteeruda erinevate valmistusviiside ja koostisosade vahel, mis tagab kiire ning kasutajasõbraliku lähenemise.<br /> Et toiduvalmistamine hõlpsamaks muuta, on iga retsepti juures vastavalt inimeste arvule võimalik genereerida ka vajaminevate komponentide koguseid.<br /> <br /> Arvestades tänapäeva kiiret elutempot, võiks olla antud rakenduse eesmärgiks muuta inimeste elu lihtsamaks. Retseptiraamatud paberkandjal sisaldavad vaid kitsast ja valitud hulka retsepte, nende puhul on tavaliselt fikseeritud nii koostisosad kui ka kogused, mis paraku jätab katsetaja mõneti pimedusse. Meie rakenduses on võimalik aga koguseid vastavalt vajadusele määrata ja retsepti vajadusel kommenteerida – mida, kas ja kuidas teha vastavalt maitsele teisiti, et lõpptulemus saaks veelgi parem. Retseptide juures on eraldi välja toodud kalorisisaldus ja toidus olevad allergeenid (''Nice to have'').<br /> Samuti puudub tavapärastes retseptiraamatutes võimalus retsepte nende koostisosade järgi filtreerida, ikka on määratud ära toidukategooriad, näiteks nagu hoidised, supid, salatid ja nii edasi. Vahel on meil käepärast vaid teatud üksikud toiduained, millega midagi peale ei osata hakata. Sellisel juhul on lihtne retsepte ühe, kahe või kolme koostisosa järgi otsida - meie rakendus tagab sellise võimaluse. Retsepte saab otsida ka kindla nime järgi. Retseptinimed on andmebaasis unikaalsed.<br /> Kasutajatele annab selline rakendus võimaluse luua enda isiklik retseptiraamat – selline, mis varem sai eksisteerida vaid märkmikutes ja käsikirjaliselt.<br /> Tulevikus võib WPF-rakendusest edasi arendada mobiilirakenduse.<br /> <br /> Probleemseks võib kujuneda kasutajaliidese ja andmebaaside omavaheline sidumine. Vähene kogemus kasutajaliidese disainimisel võib ohustada soovi luua kasutajasõbralik ning mugav ja eelkõige kasutama kutsuv rakendus. Ajapuuduse tõttu võivad mõned lisafunktsioonid jääda tagaplaanile. Suurimaks väljakutseks võivad kujuneda loogikavead koodis.<br /> <br /> === Põhifunktsionaalsus (Must have): ===<br /> *Retseptide lisamine, muutmine ja eemaldamine<br /> *Retseptide kirjelduse lisamine<br /> *Retseptide kategooriate lisamine<br /> *Retseptide piltide lisamise võimalus<br /> *Retseptide valmistamise kirjeldus samm-sammult kui ka võimalus kirjeldusi ise lisada<br /> *Märkmed sellest, kuna on retsept lisatud<br /> *Võimalus arvutada koostisosade koguseid vastavalt vajadustele<br /> *Hindamissüsteem ja kommentaaride lisamise võimalus<br /> <br /> === Lisafunktsionaalsus (Nice to have): ===<br /> *Mugav, lihtne ja väljanägemiselt ülivinge kasutajaliides<br /> *''Progress bar'' kasutamine<br /> <br /> === Võimalikud probleemid ===<br /> *Ei suuda asju realiseerida<br /> *Ajapuudus<br /> *Kood ei tööta või selles esinevad loogikavead<br /> <br /> === Andmebaasiskeem ===<br /> [[File:GurmaanideMudel.png|700px|]]<br /> <br /> ==Retsensioonid==<br /> TODO<br /> <br /> ==Logi ==<br /> <br /> *21.10.2016<br /> <br /> *27.10.2016</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:GurmaanideMudel.png&diff=113581 2016-11-01T19:04:47Z

<p>Bpentsuk: </p> <hr /> <div></div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Bpentsuk&diff=96382 2015-11-03T16:53:40Z

<p>Bpentsuk: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Brita Pentšuk<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Täna elame IT-ajastul. Peame paratamatult tõdema, et maailm on muutunud: elu muudavad lihtsamaks järjest moodsamad tehnoloogiad, elukorralduses on telefoni või arvuti puudumine pigem üllatav kui tavapärane, töökohad eelistavad aina enam neid inimesi, kel mingisugunegi ettekujutus infotehnoloogiast. Seega IT on igal pool ja möödapääsmatu. Minu jaoks on oluline, kui saan selles valdkonnas oma silmaringi laiendada, õppida ja areneda, et teha oma elu sedasi lihtsamaks ning tulevikus pakkuda ise uusi lahendusi juba olemasolevate kõrvale. Antud aine annabki põgusa ülevaate infotehnoloogia erinevatest suundadest: mis on siduvat, kokkulangevat ja erinevat.<br /> <br /> Sissejuhatav loeng oli õpingukorraldust tutvustav. Õppeosakonnajuhataja Inga Vau toonitas, et IT Kolledžis toime tulla pole kerge, panustama peab palju aega õppimisele, samuti peab oskama aega planeerida. Ta tutvustas erinevaid määruseid ja seaduseid, eeskirju ja juhendeid ning tegi lühitutvustuse tähtsamatest õpilast puudutavatest toimingutest, kuupäevadest, info- ja õppekeskkondadest, mis kõik aitavad õpingutes paremini orienteeruda. Inga Vau andis ühe nipina soovituse valida valikaineid vastavalt oma tulevikuootustele.<br /> Eraldi tutvustati tagasiside erinevaid variante, millest osavõtt aitab võimalikke kooli või õppetööga seonduvaid puudusi likvideerida ja mõjutada õppeprotsesse. Räägiti selleaastastest stipendiumidest.<br /> Endine kooli vilistlane ja praegune õppejõud Lauri Võsandi, kes ühtlasi juhendab ka robootikaklubi, tegi kiire ülevaate koolivälistest huviringidest. Ta soovitas erialaainete kõrvale õppida ka majandust või ettevõtlust, mis aitaksid tulevikus vältida läbipõrumist tööturul, lisaks säilitada enda tehtud tööd. Väga oluline tänapäeva tihedas konkurentsis on enesemüümise kunst, mille tähtsuse üle spekuleerisid ka teised vilistlased oma avalikus loengus “IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks” &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2015/05/26/it_kolledzist_edukaks_it-ettevotjaks/# IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks]&lt;/ref&gt;.<br /> Kristjan Karmo oli oma sõnavõtuga väga heaks inspiratsiooniks paljudele tulevastele tudengitele. Vaatamata oma läbikukkumistele nii TTÜ-s kui ka IT Kolledžis säilis järjepidevus ja asi sai lõpuks ikkagi tehtud. Laisematele soovitas ta tasulist õpet, kuna muidu võibki tegemata jäänud aineid maksma jääda. Tasulise õppe puhul mõeldakse eelnevalt hoolikalt läbi, mida tegema minnakse.<br /> Andres Septer soovitas kõigil järele mõelda – kas õpetaja-õpilase kodutöö on ikka nii ebavõrdne? Tundide, arvestuste ja eksamite ettevalmistamine, läbiviimine ning hindamine on ajakulukas töö. Selle kõrvale mahub veel üks häiriv paratamatus – lollid küsimused.<br /> Loeng oli informatiivne ja huvitav. Ilmselt ka viimane omasuguste seas, kus manitsetakse gümnaasiumile sarnaselt õppima ja pingutama.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus rääkis IT-projektide juhtimisest viis aastat tagasi IT Kolledži lõpetanud Tiina Seeman. See polnud talle, nagu ka paljudele teistele, esimene kõrgharidus. Esmalt lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, kuid kuna ta riigisektoris töötada ei soovinud ja ka sama eriala magister ei olnud ahvatlev, leidis ta IT Kolledži näol uudsema väljundi. Inspiratsiooni selleks sai ta kolleegilt, kellega tutvus, töötades EMT-s. Tiina hakkas huvituma süsteemidest, eelkõige sellest, kuidas nad töötavad. Praeguseks on ta töötanud mitmetes levinud ja suurtes firmades, nagu Eesti Energia, TeliaSonera ja Bang &amp; Olufsen. Hetkel juhib ta AS Ekspress Grupi tütarettevõtet Zave Media.<br /> Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas ''cum laude''. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkama saamisest.<br /> Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi ''no-no'' situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, enamik on arhiveeritud IT-põhiselt.<br /> Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ettevalmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viies loeng oli jällegi üks huvitav ja hästi ülesehitatud esitlus, mille eeskõnelejaks oli Kert Suvi – oma isikliku ettevõtte ASA Quality Services juhataja. Erialast haridusteed alustas ta Tartu Kutsehariduskeskuses, õppides veebispetsialistiks, seejärel täiendades end IT Kolledžis arendaja erialal. Testimine tähendabki info saamist või hankimist ainsal eesmärgil: maandada riske, et sedasi tagada igati kvaliteetne ja õige tulem ehk lõpp-produkt. Siinjuures leidsin palju ühiseid paralleele teises loengus esinenud Tiina Seemani jutuga, kuid eks analüüsil ja testimisel olegi ühine alus, lihtsalt üks tegeleb algfaasiga, teine lõppfaasiga. Põhilised probleemid, mille pärast testija ametikohta peljatakse, on ebakujundid, et testimine pole piisavalt atraktiivne, tasu saab vähe, selleks pole erilisi oskusi tarvis ning et tegu on igava asjaga. Tegelikkus on hoopis vastupidine: ametil on palju erinevaid väljundeid, suundi ja võimalusi. Testimine pole eriti populaarne ka ettevõtjate hulgas, seda kuni esimese tõsise läbikukkumiseni, mille järel kõige kergem tulemus on suure rahasumma vastu taevast lendamine. On ka hullemaid tulemusi. Testija on oma iseloomu poolest professionaalne skeptik või pessimist, tugev analüütik, tuleb osata teisiti mõelda ning asju teise nurga alt vaadata, kasuks tuleb kavalus, mis väljendub süsteemi kriitiliste kohtade kindlakstegemises, mis oluliselt vähendab töö ajakulu.<br /> Testimist olen mina kaalunud endale tulevikuametiks valida ja antud esitlus andis selles suunas tugeva motivatsioonipuhangu. Kassipildid olid ka nii ägedad!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Testimine ja tarkvara kvaliteet” 24.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg, kes vähemalt minu jaoks ei vajanud tutvustamist. Ta andis oma esitluses vihjeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tunnistas, et programmeerimine ei ole niisama programmeerimine ehk “Mis on pildil valesti?”. Programmeerimine tähendab oluliselt rohkem, kui koodi kirjutamist, kuid paraku kõiki vajaminevaid asju koolides ei õpetata ning ka ametijuhendis ei kajastata. Suur roll on kommunikatsioonil, sest tarkvara koosneb kihtidest, mille ühendused ei pruugi olla nii püsivad ja seega on probleemid kiired tulema. Taaskord leidis kajastust juba eelnevates loengutes teiste esinejate poolt öeldu, näiteks projektijuhi ülesanneteks on tiimi edukas toimima panemine, visiooni täpne ja selge väljendus. Edukaks saavad need, kes suudavad probleeme ette näha ja ennetada, on valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust ja kes on valmis ootamatusteks. Kool aga ei pruugi anda kõike vajalikku, küll aga näitab üsna palju meie suhtumist töösse. Oli väga informatiivne ja kahju, et esitluses ei saadud kõiki aspekte läbi võetud, näiteks inimtüüpe.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” 1.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus esines IT-ettevõtja Tanel Unt, kes alustas oma esimese tarkvarafirma loomist juba enne 18-aastaseks saamist. Ta hakkas koos sõpradega arendusega tegelema kooli kõrvalt, programmeerides erinevaid servereid ja programme. Üllatusena tuli, kui ühel hetkel tehti neile investorite poolt pakkumine ja tehingu lõpetamiseks tuli notari juurde vanemad kaasa võtta; siis sai ta aru, et asi on tõsine. Esimese arendusega väga hästi ei läinud, kuid see andis edasiseks väga hea õppetunni. Seitsmest start-up'ist on tal edukalt käima läinud üks. See tõsiasi annab tunnistust väga järjepidevast ja tugevast natuurist, mis ei lase lüüasaamistel kunagi end lõplikult maha murda. Ta andis juurde motivatsiooni tegelemaks ettevõtlusega isegi siis, kui ei suudeta ülikooli ära lõpetada. Ettevõtlusega tegelemisel ei ole see kuigi määrav aspekt. Ettevõtlusega tegeledes on olulisteks plussideks oma isikliku aja planeerimise võimalus, otsuste vastuvõtmisel saab olla vaba. Ka siinkohal tuli välja kommunikatsiooni vajalikkus, ilma milleta pole ettevõtlusmaastikul just eriti palju ära teha. Mulle meeldis ettekanne väga, kuid ilmselt tuleviku perspektiivi silmas pidades pole see mulle eriti oluline, kuna oma ettevõtet ma endal tulevikus ei näe, kuid kes teab!? Elu keerdkäigud on vahel kummalised.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true/# Loeng “Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” 8.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, misjärel pakutakse kasutajale edaspidi just temale meeldivaid tooteid või teenuseid. Reklaami kasutatakse inimeste mõjutamiseks, kuid see võib olla kas kasulik või kahjulik. Kõik see andmete hulk, statistika ja reklaam on tihedalt omavahel seotud.<br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka tulevasel ametikohal. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.<br /> <br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> * korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> * üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/# Pangarekvisiidid punkt 5].&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele:<br /> * kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> * kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> * kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <br /> <br /> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Aastas on vaja saada vähemalt 54 EAP-d.<br /> Ühe EAP maksumus on 50€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/# Teine kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 21 + 27 = 48 EAP<br /> <br /> 54 - 48 = 6 EAP<br /> <br /> 6 * 50 = 300€<br /> <br /> Esitatav arve on 300€<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Bpentsuk&diff=95271 2015-10-26T23:27:21Z

<p>Bpentsuk: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Brita Pentšuk<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Täna elame IT-ajastul. Peame paratamatult tõdema, et maailm on muutunud: elu muudavad lihtsamaks järjest moodsamad tehnoloogiad, elukorralduses on telefoni või arvuti puudumine pigem üllatav kui tavapärane, töökohad eelistavad aina enam neid inimesi, kel mingisugunegi ettekujutus infotehnoloogiast. Seega IT on igal pool ja möödapääsmatu. Minu jaoks on oluline, kui saan selles valdkonnas oma silmaringi laiendada, õppida ja areneda, et teha oma elu sedasi lihtsamaks ning tulevikus pakkuda ise uusi lahendusi juba olemasolevate kõrvale. Antud aine annabki põgusa ülevaate infotehnoloogia erinevatest suundadest: mis on siduvat, kokkulangevat ja erinevat.<br /> <br /> Sissejuhatav loeng oli õpingukorraldust tutvustav. Õppeosakonnajuhataja Inga Vau toonitas, et IT Kolledžis toime tulla pole kerge, panustama peab palju aega õppimisele, samuti peab oskama aega planeerida. Ta tutvustas erinevaid määruseid ja seaduseid, eeskirju ja juhendeid ning tegi lühitutvustuse tähtsamatest õpilast puudutavatest toimingutest, kuupäevadest, info- ja õppekeskkondadest, mis kõik aitavad õpingutes paremini orienteeruda. Inga Vau andis ühe nipina soovituse valida valikaineid vastavalt oma tulevikuootustele.<br /> Eraldi tutvustati tagasiside erinevaid variante, millest osavõtt aitab võimalikke kooli või õppetööga seonduvaid puudusi likvideerida ja mõjutada õppeprotsesse. Räägiti selleaastastest stipendiumidest.<br /> Endine kooli vilistlane ja praegune õppejõud Lauri Võsandi, kes ühtlasi juhendab ka robootikaklubi, tegi kiire ülevaate koolivälistest huviringidest. Ta soovitas erialaainete kõrvale õppida ka majandust või ettevõtlust, mis aitaksid tulevikus vältida läbipõrumist tööturul, lisaks säilitada enda tehtud tööd. Väga oluline tänapäeva tihedas konkurentsis on enesemüümise kunst, mille tähtsuse üle spekuleerisid ka teised vilistlased oma avalikus loengus “IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks” &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2015/05/26/it_kolledzist_edukaks_it-ettevotjaks/# IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks]&lt;/ref&gt;.<br /> Kristjan Karmo oli oma sõnavõtuga väga heaks inspiratsiooniks paljudele tulevastele tudengitele. Vaatamata oma läbikukkumistele nii TTÜ-s kui ka IT Kolledžis säilis järjepidevus ja asi sai lõpuks ikkagi tehtud. Laisematele soovitas ta tasulist õpet, kuna muidu võibki tegemata jäänud aineid maksma jääda. Tasulise õppe puhul mõeldakse eelnevalt hoolikalt läbi, mida tegema minnakse.<br /> Andres Septer soovitas kõigil järele mõelda – kas õpetaja-õpilase kodutöö on ikka nii ebavõrdne? Tundide, arvestuste ja eksamite ettevalmistamine, läbiviimine ning hindamine on ajakulukas töö. Selle kõrvale mahub veel üks häiriv paratamatus – lollid küsimused.<br /> Loeng oli informatiivne ja huvitav. Ilmselt ka viimane omasuguste seas, kus manitsetakse gümnaasiumile sarnaselt õppima ja pingutama.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus rääkis IT-projektide juhtimisest viis aastat tagasi IT Kolledži lõpetanud Tiina Seeman. See polnud talle, nagu ka paljudele teistele, esimene kõrgharidus. Esmalt lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, kuid kuna ta riigisektoris töötada ei soovinud ja ka sama eriala magister ei olnud ahvatlev, leidis ta IT Kolledži näol uudsema väljundi. Inspiratsiooni selleks sai ta kolleegilt, kellega tutvus, töötades EMT-s. Tiina hakkas huvituma süsteemidest, eelkõige sellest, kuidas nad töötavad. Praeguseks on ta töötanud mitmetes levinud ja suurtes firmades, nagu Eesti Energia, TeliaSonera ja Bang &amp; Olufsen. Hetkel juhib ta AS Ekspress Grupi tütarettevõtet Zave Media.<br /> Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas ''cum laude''. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkama saamisest.<br /> Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi ''no-no'' situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, enamik on arhiveeritud IT-põhiselt.<br /> Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ettevalmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viies loeng oli jällegi üks huvitav ja hästi ülesehitatud esitlus, mille eeskõnelejaks oli Kert Suvi – oma isikliku ettevõtte ASA Quality Services juhataja. Erialast haridusteed alustas ta Tartu Kutsehariduskeskuses, õppides veebispetsialistiks, seejärel täiendades end IT Kolledžis arendaja erialal. Testimine tähendabki info saamist või hankimist ainsal eesmärgil: maandada riske, et sedasi tagada igati kvaliteetne ja õige tulem ehk lõpp-produkt. Siinjuures leidsin palju ühiseid paralleele teises loengus esinenud Tiina Seemani jutuga, kuid eks analüüsil ja testimisel olegi ühine alus, lihtsalt üks tegeleb algfaasiga, teine lõppfaasiga. Põhilised probleemid, mille pärast testija ametikohta peljatakse, on ebakujundid, et testimine pole piisavalt atraktiivne, tasu saab vähe, selleks pole erilisi oskusi tarvis ning et tegu on igava asjaga. Tegelikkus on hoopis vastupidine: ametil on palju erinevaid väljundeid, suundi ja võimalusi. Testimine pole eriti populaarne ka ettevõtjate hulgas, seda kuni esimese tõsise läbikukkumiseni, mille järel kõige kergem tulemus on suure rahasumma vastu taevast lendamine. On ka hullemaid tulemusi. Testija on oma iseloomu poolest professionaalne skeptik või pessimist, tugev analüütik, tuleb osata teisiti mõelda ning asju teise nurga alt vaadata, kasuks tuleb kavalus, mis väljendub süsteemi kriitiliste kohtade kindlakstegemises, mis oluliselt vähendab töö ajakulu.<br /> Testimist olen mina kaalunud endale tulevikuametiks valida ja antud esitlus andis selles suunas tugeva motivatsioonipuhangu. Kassipildid olid ka nii ägedad!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Testimine ja tarkvara kvaliteet” 24.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg, kes vähemalt minu jaoks ei vajanud tutvustamist. Ta andis oma esitluses vihjeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tunnistas, et programmeerimine ei ole niisama programmeerimine ehk “Mis on pildil valesti?”. Programmeerimine tähendab oluliselt rohkem, kui koodi kirjutamist, kuid paraku kõiki vajaminevaid asju koolides ei õpetata ning ka ametijuhendis ei kajastata. Suur roll on kommunikatsioonil, sest tarkvara koosneb kihtidest, mille ühendused ei pruugi olla nii püsivad ja seega on probleemid kiired tulema. Taaskord leidis kajastust juba eelnevates loengutes teiste esinejate poolt öeldu, näiteks projektijuhi ülesanneteks on tiimi edukas toimima panemine, visiooni täpne ja selge väljendus. Edukaks saavad need, kes suudavad probleeme ette näha ja ennetada, on valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust ja kes on valmis ootamatusteks. Kool aga ei pruugi anda kõike vajalikku, küll aga näitab üsna palju meie suhtumist töösse. Oli väga informatiivne ja kahju, et esitluses ei saadud kõiki aspekte läbi võetud, näiteks inimtüüpe.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” 1.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus esines IT-ettevõtja Tanel Unt, kes alustas oma esimese tarkvarafirma loomist juba enne 18-aastaseks saamist. Ta hakkas koos sõpradega arendusega tegelema kooli kõrvalt, programmeerides erinevaid servereid ja programme. Üllatusena tuli, kui ühel hetkel tehti neile investorite poolt pakkumine ja tehingu lõpetamiseks tuli notari juurde vanemad kaasa võtta; siis sai ta aru, et asi on tõsine. Esimese arendusega väga hästi ei läinud, kuid see andis edasiseks väga hea õppetunni. Seitsmest start-up'ist on tal edukalt käima läinud üks. See tõsiasi annab tunnistust väga järjepidevast ja tugevast natuurist, mis ei lase lüüasaamistel kunagi end lõplikult maha murda. Ta andis juurde motivatsiooni tegelemaks ettevõtlusega isegi siis, kui ei suudeta ülikooli ära lõpetada. Ettevõtlusega tegelemisel ei ole see kuigi määrav aspekt. Ettevõtlusega tegeledes on olulisteks plussideks oma isikliku aja planeerimise võimalus, otsuste vastuvõtmisel saab olla vaba. Ka siinkohal tuli välja kommunikatsiooni vajalikkus, ilma milleta pole ettevõtlusmaastikul just eriti palju ära teha. Mulle meeldis ettekanne väga, kuid ilmselt tuleviku perspektiivi silmas pidades pole see mulle eriti oluline, kuna oma ettevõtet ma endal tulevikus ei näe, kuid kes teab!? Elu keerdkäigud on vahel kummalised.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true/# Loeng “Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” 8.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, misjärel pakutakse kasutajale edaspidi just temale meeldivaid tooteid või teenuseid. Reklaami kasutatakse inimeste mõjutamiseks, kuid see võib olla kas kasulik või kahjulik. Kõik see andmete hulk, statistika ja reklaam on tihedalt omavahel seotud.<br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka tulevasel ametikohal. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.<br /> <br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> * korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> * üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/# Pangarekvisiidid punkt 5].&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele:<br /> * kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> * kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> * kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <br /> <br /> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Aastas on vaja saada vähemalt 54 EAP-d.<br /> Ühe EAP maksumus on 50€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/# Teine kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 21 + 27 = 48 EAP<br /> <br /> 54 - 48 = 6 EAP<br /> <br /> 6 * 50 = 300€<br /> <br /> Esitatav arve on 300€<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Bpentsuk&diff=95270 2015-10-26T23:17:28Z

<p>Bpentsuk: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Brita Pentšuk<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Täna elame IT-ajastul. Peame paratamatult tõdema, et maailm on muutunud: elu muudavad lihtsamaks järjest moodsamad tehnoloogiad, elukorralduses on telefoni või arvuti puudumine pigem üllatav kui tavapärane, töökohad eelistavad aina enam neid inimesi, kel mingisugunegi ettekujutus infotehnoloogiast. Seega IT on igal pool ja möödapääsmatu. Minu jaoks on oluline, kui saan selles valdkonnas oma silmaringi laiendada, õppida ja areneda, et teha oma elu sedasi lihtsamaks ning tulevikus pakkuda ise uusi lahendusi juba olemasolevate kõrvale. Antud aine annabki põgusa ülevaate infotehnoloogia erinevatest suundadest: mis on siduvat, kokkulangevat ja erinevat.<br /> <br /> Sissejuhatav loeng oli õpingukorraldust tutvustav. Õppeosakonnajuhataja Inga Vau toonitas, et IT Kolledžis toime tulla pole kerge, panustama peab palju aega õppimisele, samuti peab oskama aega planeerida. Ta tutvustas erinevaid määruseid ja seaduseid, eeskirju ja juhendeid ning tegi lühitutvustuse tähtsamatest õpilast puudutavatest toimingutest, kuupäevadest, info- ja õppekeskkondadest, mis kõik aitavad õpingutes paremini orienteeruda. Inga Vau andis ühe nipina soovituse valida valikaineid vastavalt oma tulevikuootustele.<br /> Eraldi tutvustati tagasiside erinevaid variante, millest osavõtt aitab võimalikke kooli või õppetööga seonduvaid puudusi likvideerida ja mõjutada õppeprotsesse. Räägiti selleaastastest stipendiumidest.<br /> Endine kooli vilistlane ja praegune õppejõud Lauri Võsandi, kes ühtlasi juhendab ka robootikaklubi, tegi kiire ülevaate koolivälistest huviringidest. Ta soovitas erialaainete kõrvale õppida ka majandust või ettevõtlust, mis aitaksid tulevikus vältida läbipõrumist tööturul, lisaks säilitada enda tehtud tööd. Väga oluline tänapäeva tihedas konkurentsis on enesemüümise kunst, mille tähtsuse üle spekuleerisid ka teised vilistlased oma avalikus loengus “IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks” &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2015/05/26/it_kolledzist_edukaks_it-ettevotjaks/# IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks]&lt;/ref&gt;.<br /> Kristjan Karmo oli oma sõnavõtuga väga heaks inspiratsiooniks paljudele tulevastele tudengitele. Vaatamata oma läbikukkumistele nii TTÜ-s kui ka IT Kolledžis säilis järjepidevus ja asi sai lõpuks ikkagi tehtud. Laisematele soovitas ta tasulist õpet, kuna muidu võibki tegemata jäänud aineid maksma jääda. Tasulise õppe puhul mõeldakse eelnevalt hoolikalt läbi, mida tegema minnakse.<br /> Andres Septer soovitas kõigil järele mõelda – kas õpetaja-õpilase kodutöö on ikka nii ebavõrdne? Tundide, arvestuste ja eksamite ettevalmistamine, läbiviimine ning hindamine on ajakulukas töö. Selle kõrvale mahub veel üks häiriv paratamatus – lollid küsimused.<br /> Loeng oli informatiivne ja huvitav. Ilmselt ka viimane omasuguste seas, kus manitsetakse gümnaasiumile sarnaselt õppima ja pingutama.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus rääkis IT-projektide juhtimisest viis aastat tagasi IT Kolledži lõpetanud Tiina Seeman. See polnud talle, nagu ka paljudele teistele, esimene kõrgharidus. Esmalt lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, kuid kuna ta riigisektoris töötada ei soovinud ja ka sama eriala magister ei olnud ahvatlev, leidis ta IT Kolledži näol uudsema väljundi. Inspiratsiooni selleks sai ta kolleegilt, kellega tutvus, töötades EMT-s. Tiina hakkas huvituma süsteemidest, eelkõige sellest, kuidas nad töötavad. Praeguseks on ta töötanud mitmetes levinud ja suurtes firmades, nagu Eesti Energia, TeliaSonera ja Bang &amp; Olufsen. Hetkel juhib ta AS Ekspress Grupi tütarettevõtet Zave Media.<br /> Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas ''cum laude''. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkama saamisest.<br /> Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi ''no-no'' situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, enamik on arhiveeritud IT-põhiselt.<br /> Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ettevalmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viies loeng oli jällegi üks huvitav ja hästi ülesehitatud esitlus, mille eeskõnelejaks oli Kert Suvi – oma isikliku ettevõtte ASA Quality Services juhataja. Erialast haridusteed alustas ta Tartu Kutsehariduskeskuses, õppides veebispetsialistiks, seejärel täiendades end IT Kolledžis arendaja erialal. Testimine tähendabki info saamist või hankimist ainsal eesmärgil: maandada riske, et sedasi tagada igati kvaliteetne ja õige tulem ehk lõpp-produkt. Siinjuures leidsin palju ühiseid paralleele teises loengus esinenud Tiina Seemani jutuga, kuid eks analüüsil ja testimisel olegi ühine alus, lihtsalt üks tegeleb algfaasiga, teine lõppfaasiga. Põhilised probleemid, mille pärast testija ametikohta peljatakse, on ebakujundid, et testimine pole piisavalt atraktiivne, tasu saab vähe, selleks pole erilisi oskusi tarvis ning et tegu on igava asjaga. Tegelikkus on hoopis vastupidine: ametil on palju erinevaid väljundeid, suundi ja võimalusi. Testimine pole eriti populaarne ka ettevõtjate hulgas, seda kuni esimese tõsise läbikukkumiseni, mille järel kõige kergem tulemus on suure rahasumma vastu taevast lendamine. On ka hullemaid tulemusi. Testija on oma iseloomu poolest professionaalne skeptik või pessimist, tugev analüütik, tuleb osata teisiti mõelda ning asju teise nurga alt vaadata, kasuks tuleb kavalus, mis väljendub süsteemi kriitiliste kohtade kindlakstegemises, mis oluliselt vähendab töö ajakulu.<br /> Testimist olen mina kaalunud endale tulevikuametiks valida ja antud esitlus andis selles suunas tugeva motivatsioonipuhangu. Kassipildid olid ka nii ägedad!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Testimine ja tarkvara kvaliteet” 24.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg, kes vähemalt minu jaoks ei vajanud tutvustamist. Ta andis oma esitluses vihjeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tunnistas, et programmeerimine ei ole niisama programmeerimine ehk “Mis on pildil valesti?”. Programmeerimine tähendab oluliselt rohkem, kui koodi kirjutamist, kuid paraku kõiki vajaminevaid asju koolides ei õpetata ning ka ametijuhendis ei kajastata. Suur roll on kommunikatsioonil, sest tarkvara koosneb kihtidest, mille ühendused ei pruugi olla nii püsivad ja seega on probleemid kiired tulema. Taaskord leidis teema kajastust juba eelnevates loengutes teiste esinejate poolt öeldu, näiteks projektijuhi ülesanneteks on tiimi edukas toimima panemine, visiooni täpne ja selge väljendus. Edukaks saavad need, kes suudavad probleeme ette näha ja ennetada, on valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust ja kes on valmis ootamatuteks. Kool aga ei pruugi anda kõike vajalikku, küll aga näitab üsna palju meie suhtumist töösse. Oli väga informatiivne ja kahju, et esitluses ei saadud kõiki aspekte läbi võetud, näiteks inimtüüpe.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” 1.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus esines IT-ettevõtja Tanel Unt, kes alustas oma esimese tarkvarafirma loomist juba enne 18-aastaseks saamist. Ta hakkas koos sõpradega arendusega tegelema kooli kõrvalt, programmeerides erinevaid servereid ja programme. Üllatusena tuli, kui ühel hetkel tehti neile investorite poolt pakkumine ja tehingu lõpetamiseks tuli notari juurde vanemad kaasa võtta, siis ta sai aru, et asi on tõsine. Esimese arendusega väga hästi ei läinud, kuid see andis edasiseks väga hea õppetunni. Seitsmest start-up'ist on tal edukalt käima läinud üks. See tõsiasi annab tunnistust väga järjepidevast ja tugevast natuurist, mis ei lase lüüasaamistel kunagi end lõplikult maha murda. Ta andis juurde motivatsiooni tegelemaks ettevõtlusega isegi siis, kui ei suudeta ülikooli ära lõpetada. Ettevõtlusega tegelemisel ei ole see kuigi määrav aspekt. Ettevõtlusega tegeledes on olulisteks plussideks oma isikliku aja planeerimise võimalus, otsuste vastuvõtmisel saab olla vaba. Ka siinkohal tuli välja kommunikatsiooni vajalikkus, ilma milleta pole ettevõtlusmaastikul just eriti palju ära teha. Mulle meeldis ettekanne väga, kuid ilmselt tuleviku perspektiivi silmas pidades pole see mulle eriti oluline, kuna oma ettevõtet ma endal tulevikus ei näe, kuid kes teab!? Elu keerdkäigud on vahel kummalised.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true/# Loeng “Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” 8.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, misjärel pakutakse kasutajale edaspidi just temale meeldivaid tooteid või teenuseid. Reklaami kasutatakse inimeste mõjutamiseks, kuid see võib olla kas kasulik või kahjulik. Kõik see andmete hulk, statistika ja reklaam on tihedalt omavahel seotud.<br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka ametikohal tulevikus. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.<br /> <br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> * korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> * üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/# Pangarekvisiidid punkt 5].&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele:<br /> * kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> * kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> * kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <br /> <br /> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Aastas on vaja saada vähemalt 54 EAP-d.<br /> Ühe EAP maksumus on 50€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/# Teine kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 21 + 27 = 48 EAP<br /> <br /> 54 - 48 = 6 EAP<br /> <br /> 6 * 50 = 300€<br /> <br /> Esitatav arve on 300€<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Bpentsuk&diff=95269 2015-10-26T23:16:17Z

<p>Bpentsuk: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Brita Pentšuk<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Täna elame IT-ajastul. Peame paratamatult tõdema, et maailm on muutunud: elu muudavad lihtsamaks järjest moodsamad tehnoloogiad, elukorralduses on telefoni või arvuti puudumine pigem üllatav kui tavapärane, töökohad eelistavad aina enam neid inimesi, kel mingisugunegi ettekujutus infotehnoloogiast. Seega IT on igal pool ja möödapääsmatu. Minu jaoks on oluline, kui saan selles valdkonnas oma silmaringi laiendada, õppida ja areneda, et teha oma elu sedasi lihtsamaks ning tulevikus pakkuda ise uusi lahendusi juba olemasolevate kõrvale. Antud aine annabki põgusa ülevaate infotehnoloogia erinevatest suundadest: mis on siduvat, kokkulangevat ja erinevat.<br /> <br /> Sissejuhatav loeng oli õpingukorraldust tutvustav. Õppeosakonnajuhataja Inga Vau toonitas, et IT Kolledžis toime tulla pole kerge, panustama peab palju aega õppimisele, samuti peab oskama aega planeerida. Ta tutvustas erinevaid määruseid ja seaduseid, eeskirju ja juhendeid ning tegi lühitutvustuse tähtsamatest õpilast puudutavatest toimingutest, kuupäevadest, info- ja õppekeskkondadest, mis kõik aitavad õpingutes paremini orienteeruda. Inga Vau andis ühe nipina soovituse valida valikaineid vastavalt oma tulevikuootustele.<br /> Eraldi tutvustati tagasiside erinevaid variante, millest osavõtt aitab võimalikke kooli või õppetööga seonduvaid puudusi likvideerida ja mõjutada õppeprotsesse. Räägiti selleaastastest stipendiumidest.<br /> Endine kooli vilistlane ja praegune õppejõud Lauri Võsandi, kes ühtlasi juhendab ka robootikaklubi, tegi kiire ülevaate koolivälistest huviringidest. Ta soovitas erialaainete kõrvale õppida ka majandust või ettevõtlust, mis aitaksid tulevikus vältida läbipõrumist tööturul, lisaks säilitada enda tehtud tööd. Väga oluline tänapäeva tihedas konkurentsis on enesemüümise kunst, mille tähtsuse üle spekuleerisid ka teised vilistlased oma avalikus loengus “IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks” &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2015/05/26/it_kolledzist_edukaks_it-ettevotjaks/# IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks]&lt;/ref&gt;.<br /> Kristjan Karmo oli oma sõnavõtuga väga heaks inspiratsiooniks paljudele tulevastele tudengitele. Vaatamata oma läbikukkumistele nii TTÜ-s kui ka IT Kolledžis säilis järjepidevus ja asi sai lõpuks ikkagi tehtud. Laisematele soovitas ta tasulist õpet, kuna muidu võibki tegemata jäänud aineid maksma jääda. Tasulise õppe puhul mõeldakse eelnevalt hoolikalt läbi, mida tegema minnakse.<br /> Andres Septer soovitas kõigil järele mõelda – kas õpetaja-õpilase kodutöö on ikka nii ebavõrdne? Tundide, arvestuste ja eksamite ettevalmistamine, läbiviimine ning hindamine on ajakulukas töö. Selle kõrvale mahub veel üks häiriv paratamatus – lollid küsimused.<br /> Loeng oli informatiivne ja huvitav. Ilmselt ka viimane omasuguste seas, kus manitsetakse gümnaasiumile sarnaselt õppima ja pingutama.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus rääkis IT-projektide juhtimisest viis aastat tagasi IT Kolledži lõpetanud Tiina Seeman. See polnud talle, nagu ka paljudele teistele, esimene kõrgharidus. Esmalt lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, kuid kuna ta riigisektoris töötada ei soovinud ja ka sama eriala magister ei olnud ahvatlev, leidis ta IT Kolledži näol uudsema väljundi. Inspiratsiooni selleks sai ta kolleegilt, kellega tutvus, töötades EMT-s. Tiina hakkas huvituma süsteemidest, eelkõige sellest, kuidas nad töötavad. Praeguseks on ta töötanud mitmetes levinud ja suurtes firmades, nagu Eesti Energia, TeliaSonera ja Bang &amp; Olufsen. Hetkel juhib ta AS Ekspress Grupi tütarettevõtet Zave Media.<br /> Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas ''cum laude''. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkama saamisest.<br /> Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi ''no-no'' situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, enamik on arhiveeritud IT-põhiselt.<br /> Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ette valmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viies loeng oli jällegi üks huvitav ja hästi ülesehitatud esitlus, mille eeskõnelejaks oli Kert Suvi – oma isikliku ettevõtte ASA Quality Services juhataja. Erialast haridusteed alustas ta Tartu Kutsehariduskeskuses, õppides veebispetsialistiks, seejärel täiendades end IT Kolledžis arendaja erialal. Testimine tähendabki info saamist või hankimist ainsal eesmärgil: maandada riske, et sedasi tagada igati kvaliteetne ja õige tulem ehk lõpp-produkt. Siinjuures leidsin palju ühiseid paralleele teises loengus esinenud Tiina Seemani jutuga, kuid eks analüüsil ja testimisel olegi ühine alus, lihtsalt üks tegeleb algfaasiga, teine lõppfaasiga. Põhilised probleemid, mille pärast testija ametikohta peljatakse, on ebakujundid, et testimine pole piisavalt atraktiivne, tasu saab vähe, selleks pole erilisi oskusi tarvis ning et tegu on igava asjaga. Tegelikkus on hoopis vastupidine: ametil on palju erinevaid väljundeid, suundi ja võimalusi. Testimine pole eriti populaarne ka ettevõtjate hulgas, seda kuni esimese tõsise läbikukkumiseni, mille järel kõige kergem tulemus on suure rahasumma vastu taevast lendamine. On ka hullemaid tulemusi. Testija on oma iseloomu poolest professionaalne skeptik või pessimist, tugev analüütik, tuleb osata teisiti mõelda ning asju teise nurga alt vaadata, kasuks tuleb kavalus, mis väljendub süsteemi kriitiliste kohtade kindlakstegemises, mis oluliselt vähendab töö ajakulu.<br /> Testimist olen mina kaalunud endale tulevikuametiks valida ja antud esitlus andis selles suunas tugeva motivatsioonipuhangu. Kassipildid olid ka nii ägedad!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Testimine ja tarkvara kvaliteet” 24.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg, kes vähemalt minu jaoks ei vajanud tutvustamist. Ta andis oma esitluses vihjeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tunnistas, et programmeerimine ei ole niisama programmeerimine ehk “Mis on pildil valesti?”. Programmeerimine tähendab oluliselt rohkem, kui koodi kirjutamist, kuid paraku kõiki vajaminevaid asju koolides ei õpetata ning ka ametijuhendis ei kajastata. Suur roll on kommunikatsioonil, sest tarkvara koosneb kihtidest, mille ühendused ei pruugi olla nii püsivad ja seega on probleemid kiired tulema. Taaskord leidis teema kajastust juba eelnevates loengutes teiste esinejate poolt öeldu, näiteks projektijuhi ülesanneteks on tiimi edukas toimima panemine, visiooni täpne ja selge väljendus. Edukaks saavad need, kes suudavad probleeme ette näha ja ennetada, on valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust ja kes on valmis ootamatuteks. Kool aga ei pruugi anda kõike vajalikku, küll aga näitab üsna palju meie suhtumist töösse. Oli väga informatiivne ja kahju, et esitluses ei saadud kõiki aspekte läbi võetud, näiteks inimtüüpe.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” 1.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus esines IT-ettevõtja Tanel Unt, kes alustas oma esimese tarkvarafirma loomist juba enne 18-aastaseks saamist. Ta hakkas koos sõpradega arendusega tegelema kooli kõrvalt, programmeerides erinevaid servereid ja programme. Üllatusena tuli, kui ühel hetkel tehti neile investorite poolt pakkumine ja tehingu lõpetamiseks tuli notari juurde vanemad kaasa võtta, siis ta sai aru, et asi on tõsine. Esimese arendusega väga hästi ei läinud, kuid see andis edasiseks väga hea õppetunni. Seitsmest start-up'ist on tal edukalt käima läinud üks. See tõsiasi annab tunnistust väga järjepidevast ja tugevast natuurist, mis ei lase lüüasaamistel kunagi end lõplikult maha murda. Ta andis juurde motivatsiooni tegelemaks ettevõtlusega isegi siis, kui ei suudeta ülikooli ära lõpetada. Ettevõtlusega tegelemisel ei ole see kuigi määrav aspekt. Ettevõtlusega tegeledes on olulisteks plussideks oma isikliku aja planeerimise võimalus, otsuste vastuvõtmisel saab olla vaba. Ka siinkohal tuli välja kommunikatsiooni vajalikkus, ilma milleta pole ettevõtlusmaastikul just eriti palju ära teha. Mulle meeldis ettekanne väga, kuid ilmselt tuleviku perspektiivi silmas pidades pole see mulle eriti oluline, kuna oma ettevõtet ma endal tulevikus ei näe, kuid kes teab!? Elu keerdkäigud on vahel kummalised.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true/# Loeng “Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” 8.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, misjärel pakutakse kasutajale edaspidi just temale meeldivaid tooteid või teenuseid. Reklaami kasutatakse inimeste mõjutamiseks, kuid see võib olla kas kasulik või kahjulik. Kõik see andmete hulk, statistika ja reklaam on tihedalt omavahel seotud.<br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka ametikohal tulevikus. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.<br /> <br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> * korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> * üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/# Pangarekvisiidid punkt 5].&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele:<br /> * kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> * kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> * kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <br /> <br /> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Aastas on vaja saada vähemalt 54 EAP-d.<br /> Ühe EAP maksumus on 50€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/# Teine kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 21 + 27 = 48 EAP<br /> <br /> 54 - 48 = 6 EAP<br /> <br /> 6 * 50 = 300€<br /> <br /> Esitatav arve on 300€<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Bpentsuk&diff=95268 2015-10-26T23:13:20Z

<p>Bpentsuk: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Brita Pentšuk<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Täna elame IT-ajastul. Peame paratamatult tõdema, et maailm on muutunud: elu muudavad lihtsamaks järjest moodsamad tehnoloogiad, elukorralduses on telefoni või arvuti puudumine pigem üllatav kui tavapärane, töökohad eelistavad aina enam neid inimesi, kel mingisugunegi ettekujutus infotehnoloogiast. Seega IT on igal pool ja möödapääsmatu. Minu jaoks on oluline, kui saan selles valdkonnas oma silmaringi laiendada, õppida ja areneda, et teha oma elu sedasi lihtsamaks ning tulevikus pakkuda ise uusi lahendusi juba olemasolevate kõrvale. Antud aine annabki põgusa ülevaate infotehnoloogia erinevatest suundadest: mis on siduvat, kokkulangevat ja erinevat.<br /> <br /> Sissejuhatav loeng oli õpingukorraldust tutvustav. Õppeosakonnajuhataja Inga Vau toonitas, et IT Kolledžis toime tulla pole kerge, panustama peab palju aega õppimisele, samuti peab oskama aega planeerida. Ta tutvustas erinevaid määruseid ja seaduseid, eeskirju ja juhendeid ning tegi lühitutvustuse tähtsamatest õpilast puudutavatest toimingutest, kuupäevadest, info- ja õppekeskkondadest, mis kõik aitavad õpingutes paremini orienteeruda. Inga Vau andis ühe nipina soovituse valida valikaineid vastavalt oma tulevikuootustele.<br /> Eraldi tutvustati tagasiside erinevaid variante, millest osavõtt aitab võimalikke kooli või õppetööga seonduvaid puudusi likvideerida ja mõjutada õppeprotsesse. Räägiti selleaastastest stipendiumidest.<br /> Endine kooli vilistlane ja praegune õppejõud Lauri Võsandi, kes ühtlasi juhendab ka robootikaklubi, tegi kiire ülevaate koolivälistest huviringidest. Ta soovitas erialaainete kõrvale õppida ka majandust või ettevõtlust, mis aitaksid tulevikus vältida läbipõrumist tööturul, lisaks säilitada enda tehtud tööd. Väga oluline tänapäeva tihedas konkurentsis on enesemüümise kunst, mille tähtsuse üle spekuleerisid ka teised vilistlased oma avalikus loengus “IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks” &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2015/05/26/it_kolledzist_edukaks_it-ettevotjaks/# IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks]&lt;/ref&gt;.<br /> Kristjan Karmo oli oma sõnavõtuga väga heaks inspiratsiooniks paljudele tulevastele tudengitele. Vaatamata oma läbikukkumistele nii TTÜ-s kui ka IT Kolledžis säilis järjepidevus ja asi sai lõpuks ikkagi tehtud. Laisematele soovitas ta tasulist õpet, kuna muidu võibki tegemata jäänud aineid maksma jääda. Tasulise õppe puhul mõeldakse eelnevalt hoolikalt läbi, mida tegema minnakse.<br /> Andres Septer soovitas kõigil järele mõelda – kas õpetaja-õpilase kodutöö on ikka nii ebavõrdne? Tundide, arvestuste ja eksamite ettevalmistamine, läbiviimine ning hindamine on ajakulukas töö. Selle kõrvale mahub veel üks häiriv paratamatus – lollid küsimused.<br /> Loeng oli informatiivne ja huvitav. Ilmselt ka viimane omasuguste seas, kus manitsetakse gümnaasiumile sarnaselt õppima ja pingutama.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus rääkis IT-projektide juhtimisest viis aastat tagasi IT Kolledži lõpetanud Tiina Seeman. See polnud talle, nagu ka paljudele teistele, esimene kõrgharidus. Esmalt lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, kuid kuna ta riigisektoris töötada ei soovinud ja ka sama eriala magister ei olnud ahvatlev, leidis ta IT Kolledži näol uudsema väljundi. Inspiratsiooni selleks sai ta kolleegilt, kellega tutvus, töötades EMT-s. Tiina hakkas huvituma süsteemidest, eelkõige sellest, kuidas nad töötavad. Praeguseks on ta töötanud mitmetes levinud ja suurtes firmades, nagu Eesti Energia, TeliaSonera ja Bang &amp; Olufsen. Hetkel juhib ta AS Ekspress Grupi tütarettevõtet Zave Media.<br /> Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas ''cum laude''. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkama saamisest.<br /> Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi ''no-no'' situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, kõik on arhiveeritud.<br /> Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ette valmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viies loeng oli jällegi üks huvitav ja hästi ülesehitatud esitlus, mille eeskõnelejaks oli Kert Suvi – oma isikliku ettevõtte ASA Quality Services juhataja. Erialast haridusteed alustas ta Tartu Kutsehariduskeskuses, õppides veebispetsialistiks, seejärel täiendades end IT Kolledžis arendaja erialal. Testimine tähendabki info saamist või hankimist ainsal eesmärgil: maandada riske, et sedasi tagada igati kvaliteetne ja õige tulem ehk lõpp-produkt. Siinjuures leidsin palju ühiseid paralleele teises loengus esinenud Tiina Seemani jutuga, kuid eks analüüsil ja testimisel olegi ühine alus, lihtsalt üks tegeleb algfaasiga, teine lõppfaasiga. Põhilised probleemid, mille pärast testija ametikohta peljatakse, on ebakujundid, et testimine pole piisavalt atraktiivne, tasu saab vähe, selleks pole erilisi oskusi tarvis ning et tegu on igava asjaga. Tegelikkus on hoopis vastupidine: ametil on palju erinevaid väljundeid, suundi ja võimalusi. Testimine pole eriti populaarne ka ettevõtjate hulgas, seda kuni esimese tõsise läbikukkumiseni, mille järel kõige kergem tulemus on suure rahasumma vastu taevast lendamine. On ka hullemaid tulemusi. Testija on oma iseloomu poolest professionaalne skeptik või pessimist, tugev analüütik, tuleb osata teisiti mõelda ning asju teise nurga alt vaadata, kasuks tuleb kavalus, mis väljendub süsteemi kriitiliste kohtade kindlakstegemises, mis oluliselt vähendab töö ajakulu.<br /> Testimist olen mina kaalunud endale tulevikuametiks valida ja antud esitlus andis selles suunas tugeva motivatsioonipuhangu. Kassipildid olid ka nii ägedad!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Testimine ja tarkvara kvaliteet” 24.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg, kes vähemalt minu jaoks ei vajanud tutvustamist. Ta andis oma esitluses vihjeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tunnistas, et programmeerimine ei ole niisama programmeerimine ehk “Mis on pildil valesti?”. Programmeerimine tähendab oluliselt rohkem, kui koodi kirjutamist, kuid paraku kõiki vajaminevaid asju koolides ei õpetata ning ka ametijuhendis ei kajastata. Suur roll on kommunikatsioonil, sest tarkvara koosneb kihtidest, mille ühendused ei pruugi olla nii püsivad ja seega on probleemid kiired tulema. Taaskord leidis teema kajastust juba eelnevates loengutes teiste esinejate poolt öeldu, näiteks projektijuhi ülesanneteks on tiimi edukas toimima panemine, visiooni täpne ja selge väljendus. Edukaks saavad need, kes suudavad probleeme ette näha ja ennetada, on valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust ja kes on valmis ootamatuteks. Kool aga ei pruugi anda kõike vajalikku, küll aga näitab üsna palju meie suhtumist töösse. Oli väga informatiivne ja kahju, et esitluses ei saadud kõiki aspekte läbi võetud, näiteks inimtüüpe.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” 1.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus esines IT-ettevõtja Tanel Unt, kes alustas oma esimese tarkvarafirma loomist juba enne 18-aastaseks saamist. Ta hakkas koos sõpradega arendusega tegelema kooli kõrvalt, programmeerides erinevaid servereid ja programme. Üllatusena tuli, kui ühel hetkel tehti neile investorite poolt pakkumine ja tehingu lõpetamiseks tuli notari juurde vanemad kaasa võtta, siis ta sai aru, et asi on tõsine. Esimese arendusega väga hästi ei läinud, kuid see andis edasiseks väga hea õppetunni. Seitsmest start-up'ist on tal edukalt käima läinud üks. See tõsiasi annab tunnistust väga järjepidevast ja tugevast natuurist, mis ei lase lüüasaamistel kunagi end lõplikult maha murda. Ta andis juurde motivatsiooni tegelemaks ettevõtlusega isegi siis, kui ei suudeta ülikooli ära lõpetada. Ettevõtlusega tegelemisel ei ole see kuigi määrav aspekt. Ettevõtlusega tegeledes on olulisteks plussideks oma isikliku aja planeerimise võimalus, otsuste vastuvõtmisel saab olla vaba. Ka siinkohal tuli välja kommunikatsiooni vajalikkus, ilma milleta pole ettevõtlusmaastikul just eriti palju ära teha. Mulle meeldis ettekanne väga, kuid ilmselt tuleviku perspektiivi silmas pidades pole see mulle eriti oluline, kuna oma ettevõtet ma endal tulevikus ei näe, kuid kes teab!? Elu keerdkäigud on vahel kummalised.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true/# Loeng “Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” 8.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, misjärel pakutakse kasutajale edaspidi just temale meeldivaid tooteid või teenuseid. Reklaami kasutatakse inimeste mõjutamiseks, kuid see võib olla kas kasulik või kahjulik. Kõik see andmete hulk, statistika ja reklaam on tihedalt omavahel seotud.<br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka ametikohal tulevikus. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.<br /> <br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> * korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> * üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/# Pangarekvisiidid punkt 5].&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele:<br /> * kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> * kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> * kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <br /> <br /> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Aastas on vaja saada vähemalt 54 EAP-d.<br /> Ühe EAP maksumus on 50€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/# Teine kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 21 + 27 = 48 EAP<br /> <br /> 54 - 48 = 6 EAP<br /> <br /> 6 * 50 = 300€<br /> <br /> Esitatav arve on 300€<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Bpentsuk&diff=95267 2015-10-26T23:12:19Z

<p>Bpentsuk: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Brita Pentšuk<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Täna elame IT-ajastul. Peame paratamatult tõdema, et maailm on muutunud: elu muudavad lihtsamaks järjest moodsamad tehnoloogiad, elukorralduses on telefoni või arvuti puudumine pigem üllatav kui tavapärane, töökohad eelistavad aina enam neid inimesi, kel mingisugunegi ettekujutus infotehnoloogiast. Seega IT on igal pool ja möödapääsmatu. Minu jaoks on oluline, kui saan selles valdkonnas oma silmaringi laiendada, õppida ja areneda, et teha oma elu sedasi lihtsamaks ning tulevikus pakkuda ise uusi lahendusi juba olemasolevate kõrvale. Antud aine annabki põgusa ülevaate infotehnoloogia erinevatest suundadest: mis on siduvat, kokkulangevat ja erinevat.<br /> <br /> Sissejuhatav loeng oli õpingukorraldust tutvustav. Õppeosakonnajuhataja Inga Vau toonitas, et IT Kolledžis toime tulla pole kerge, panustama peab palju aega õppimisele, samuti peab oskama aega planeerida. Ta tutvustas erinevaid määruseid ja seaduseid, eeskirju ja juhendeid ning tegi lühitutvustuse tähtsamatest õpilast puudutavatest toimingutest, kuupäevadest, info- ja õppekeskkondadest, mis kõik aitavad õpingutes paremini orienteeruda. Inga Vau andis ühe nipina soovituse valida valikaineid vastavalt oma tulevikuootustele.<br /> Eraldi tutvustati tagasiside erinevaid variante, millest osavõtt aitab võimalikke kooli või õppetööga seonduvaid puudusi likvideerida ja mõjutada õppeprotsesse. Räägiti selleaastastest stipendiumidest.<br /> Endine kooli vilistlane ja praegune õppejõud Lauri Võsandi, kes ühtlasi juhendab ka robootikaklubi, tegi kiire ülevaate koolivälistest huviringidest. Ta soovitas erialaainete kõrvale õppida ka majandust või ettevõtlust, mis aitaksid tulevikus vältida läbipõrumist tööturul, lisaks säilitada enda tehtud tööd. Väga oluline tänapäeva tihedas konkurentsis on enesemüümise kunst, mille tähtsuse üle spekuleerisid ka teised vilistlased oma avalikus loengus “IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks” &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2015/05/26/it_kolledzist_edukaks_it-ettevotjaks/# IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks]&lt;/ref&gt;.<br /> Kristjan Karmo oli oma sõnavõtuga väga heaks inspiratsiooniks paljudele tulevastele tudengitele. Vaatamata oma läbikukkumistele nii TTÜ-s kui ka IT Kolledžis säilis järjepidevus ja asi sai lõpuks ikkagi tehtud. Laisematele soovitas ta tasulist õpet, kuna muidu võibki tegemata jäänud aineid maksma jääda. Tasulise õppe puhul mõeldakse eelnevalt hoolikalt läbi, mida tegema minnakse.<br /> Andres Septer soovitas kõigil järele mõelda – kas õpetaja-õpilase kodutöö on ikka nii ebavõrdne? Tundide, arvestuste ja eksamite ettevalmistamine, läbiviimine ning hindamine on ajakulukas töö. Selle kõrvale mahub veel üks häiriv paratamatus – lollid küsimused.<br /> Loeng oli informatiivne ja huvitav. Ilmselt ka viimane omasuguste seas, kus manitsetakse gümnaasiumile sarnaselt õppima ja pingutama.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus rääkis IT-projektide juhtimisest viis aastat tagasi IT Kolledži lõpetanud Tiina Seeman. See polnud talle, nagu ka paljudele teistele, esimene kõrgharidus. Esmalt lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, kuid kuna ta riigisektoris töötada ei soovinud ja ka sama eriala magister ei olnud ahvatlev, leidis ta IT Kolledži näol uudsema väljundi. Inspiratsiooni selleks sai ta kolleegilt, kellega tutvus, töötades EMT-s. Tiina hakkas huvituma süsteemidest, eelkõige sellest, kuidas nad töötavad. Praeguseks on ta töötanud mitmetes levinud ja suurtes firmades, nagu Eesti Energia, TeliaSonera ja Bang &amp; Olufsen. Hetkel juhib ta AS Ekspress Grupi tütarettevõtet Zave Media.<br /> Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas ''cum laude''. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkamasaamisest.<br /> Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi ''no-no'' situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, kõik on arhiveeritud.<br /> Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ette valmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viies loeng oli jällegi üks huvitav ja hästi ülesehitatud esitlus, mille eeskõnelejaks oli Kert Suvi – oma isikliku ettevõtte ASA Quality Services juhataja. Erialast haridusteed alustas ta Tartu Kutsehariduskeskuses, õppides veebispetsialistiks, seejärel täiendades end IT Kolledžis arendaja erialal. Testimine tähendabki info saamist või hankimist ainsal eesmärgil: maandada riske, et sedasi tagada igati kvaliteetne ja õige tulem ehk lõpp-produkt. Siinjuures leidsin palju ühiseid paralleele teises loengus esinenud Tiina Seemani jutuga, kuid eks analüüsil ja testimisel olegi ühine alus, lihtsalt üks tegeleb algfaasiga, teine lõppfaasiga. Põhilised probleemid, mille pärast testija ametikohta peljatakse, on ebakujundid, et testimine pole piisavalt atraktiivne, tasu saab vähe, selleks pole erilisi oskusi tarvis ning et tegu on igava asjaga. Tegelikkus on hoopis vastupidine: ametil on palju erinevaid väljundeid, suundi ja võimalusi. Testimine pole eriti populaarne ka ettevõtjate hulgas, seda kuni esimese tõsise läbikukkumiseni, mille järel kõige kergem tulemus on suure rahasumma vastu taevast lendamine. On ka hullemaid tulemusi. Testija on oma iseloomu poolest professionaalne skeptik või pessimist, tugev analüütik, tuleb osata teisiti mõelda ning asju teise nurga alt vaadata, kasuks tuleb kavalus, mis väljendub süsteemi kriitiliste kohtade kindlakstegemises, mis oluliselt vähendab töö ajakulu.<br /> Testimist olen mina kaalunud endale tulevikuametiks valida ja antud esitlus andis selles suunas tugeva motivatsioonipuhangu. Kassipildid olid ka nii ägedad!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Testimine ja tarkvara kvaliteet” 24.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg, kes vähemalt minu jaoks ei vajanud tutvustamist. Ta andis oma esitluses vihjeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tunnistas, et programmeerimine ei ole niisama programmeerimine ehk “Mis on pildil valesti?”. Programmeerimine tähendab oluliselt rohkem, kui koodi kirjutamist, kuid paraku kõiki vajaminevaid asju koolides ei õpetata ning ka ametijuhendis ei kajastata. Suur roll on kommunikatsioonil, sest tarkvara koosneb kihtidest, mille ühendused ei pruugi olla nii püsivad ja seega on probleemid kiired tulema. Taaskord leidis teema kajastust juba eelnevates loengutes teiste esinejate poolt öeldu, näiteks projektijuhi ülesanneteks on tiimi edukas toimima panemine, visiooni täpne ja selge väljendus. Edukaks saavad need, kes suudavad probleeme ette näha ja ennetada, on valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust ja kes on valmis ootamatuteks. Kool aga ei pruugi anda kõike vajalikku, küll aga näitab üsna palju meie suhtumist töösse. Oli väga informatiivne ja kahju, et esitluses ei saadud kõiki aspekte läbi võetud, näiteks inimtüüpe.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” 1.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus esines IT-ettevõtja Tanel Unt, kes alustas oma esimese tarkvarafirma loomist juba enne 18-aastaseks saamist. Ta hakkas koos sõpradega arendusega tegelema kooli kõrvalt, programmeerides erinevaid servereid ja programme. Üllatusena tuli, kui ühel hetkel tehti neile investorite poolt pakkumine ja tehingu lõpetamiseks tuli notari juurde vanemad kaasa võtta, siis ta sai aru, et asi on tõsine. Esimese arendusega väga hästi ei läinud, kuid see andis edasiseks väga hea õppetunni. Seitsmest start-up'ist on tal edukalt käima läinud üks. See tõsiasi annab tunnistust väga järjepidevast ja tugevast natuurist, mis ei lase lüüasaamistel kunagi end lõplikult maha murda. Ta andis juurde motivatsiooni tegelemaks ettevõtlusega isegi siis, kui ei suudeta ülikooli ära lõpetada. Ettevõtlusega tegelemisel ei ole see kuigi määrav aspekt. Ettevõtlusega tegeledes on olulisteks plussideks oma isikliku aja planeerimise võimalus, otsuste vastuvõtmisel saab olla vaba. Ka siinkohal tuli välja kommunikatsiooni vajalikkus, ilma milleta pole ettevõtlusmaastikul just eriti palju ära teha. Mulle meeldis ettekanne väga, kuid ilmselt tuleviku perspektiivi silmas pidades pole see mulle eriti oluline, kuna oma ettevõtet ma endal tulevikus ei näe, kuid kes teab!? Elu keerdkäigud on vahel kummalised.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true/# Loeng “Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” 8.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, misjärel pakutakse kasutajale edaspidi just temale meeldivaid tooteid või teenuseid. Reklaami kasutatakse inimeste mõjutamiseks, kuid see võib olla kas kasulik või kahjulik. Kõik see andmete hulk, statistika ja reklaam on tihedalt omavahel seotud.<br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka ametikohal tulevikus. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.<br /> <br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> * korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> * üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/# Pangarekvisiidid punkt 5].&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele:<br /> * kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> * kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> * kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <br /> <br /> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Aastas on vaja saada vähemalt 54 EAP-d.<br /> Ühe EAP maksumus on 50€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/# Teine kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 21 + 27 = 48 EAP<br /> <br /> 54 - 48 = 6 EAP<br /> <br /> 6 * 50 = 300€<br /> <br /> Esitatav arve on 300€<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Bpentsuk&diff=95265 2015-10-26T23:07:46Z

<p>Bpentsuk: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Brita Pentšuk<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Täna elame IT-ajastul. Peame paratamatult tõdema, et maailm on muutunud: elu muudavad lihtsamaks järjest moodsamad tehnoloogiad, elukorralduses on telefoni või arvuti puudumine pigem üllatav kui tavapärane, töökohad eelistavad aina enam neid inimesi, kel mingisugunegi ettekujutus infotehnoloogiast. Seega IT on igal pool ja möödapääsmatu. Minu jaoks on oluline, kui saan selles valdkonnas oma silmaringi laiendada, õppida ja areneda, et teha oma elu sedasi lihtsamaks ning tulevikus pakkuda ise uusi lahendusi juba olemasolevate kõrvale. Antud aine annabki põgusa ülevaate infotehnoloogia erinevatest suundadest: mis on siduvat, kokkulangevat ja erinevat.<br /> <br /> Sissejuhatav loeng oli õpingukorraldust tutvustav. Õppeosakonnajuhataja Inga Vau toonitas, et IT Kolledžis toime tulla pole kerge, panustama peab palju aega õppimisele, samuti peab oskama aega planeerida. Ta tutvustas erinevaid määruseid ja seaduseid, eeskirju ja juhendeid ning tegi lühitutvustuse tähtsamatest õpilast puudutavatest toimingutest, kuupäevadest, info- ja õppekeskkondadest, mis kõik aitavad õpingutes paremini orienteeruda. Inga Vau andis ühe nipina soovituse valida valikaineid vastavalt oma tulevikuootustele.<br /> Eraldi tutvustati tagasiside erinevaid variante, millest osavõtt aitab võimalikke kooli või õppetööga seonduvaid puudusi likvideerida ja mõjutada õppeprotsesse. Räägiti selleaastastest stipendiumidest.<br /> Endine kooli vilistlane ja praegune õppejõud Lauri Võsandi, kes ühtlasi juhendab ka robootikaklubi, tegi kiire ülevaate koolivälistest huviringidest. Ta soovitas erialaainete kõrvale õppida ka majandust või ettevõtlust, mis aitaksid tulevikus vältida läbipõrumist tööturul, lisaks säilitada enda tehtud tööd. Väga oluline tänapäeva tihedas konkurentsis on enesemüümise kunst, mille tähtsuse üle spekuleerisid ka teised vilistlased oma avalikus loengus “IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks” &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2015/05/26/it_kolledzist_edukaks_it-ettevotjaks/# IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks]&lt;/ref&gt;.<br /> Kristjan Karmo oli oma sõnavõtuga väga heaks inspiratsiooniks paljudele tulevastele tudengitele. Vaatamata oma läbikukkumistele nii TTÜ-s kui ka IT Kolledžis säilis järjepidevus ja asi sai lõpuks ikkagi tehtud. Laisematele soovitas ta tasulist õpet, kuna muidu võibki tegemata jäänud aineid maksma jääda. Tasulise õppe puhul mõeldakse eelnevalt hoolikalt läbi, mida tegema minnakse.<br /> Andres Septer soovitas kõigil järele mõelda – kas õpetaja-õpilase kodutöö on ikka nii ebavõrdne? Tundide, arvestuste ja eksamite ettevalmistamine, läbiviimine ning hindamine on ajakulukas töö. Selle kõrvale mahub veel üks häiriv paratamatus – lollid küsimused.<br /> Loeng oli informatiivne ja huvitav. Ilmselt ka viimane omasuguste seas, kus manitsetakse gümnaasiumile sarnaselt õppima ja pingutama.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus rääkis IT-projektide juhtimisest viis aastat tagasi IT Kolledži lõpetanud Tiina Seeman. See polnud talle, nagu ka paljudele teistele, esimene kõrgharidus. Esmalt lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, kuid kuna ta riigisektoris töötada ei soovinud ja ka sama eriala magister ei olnud ahvatlev, leidis ta IT Kolledži näol uudsema väljundi. Inspiratsiooni selleks sai ta kolleegilt, kellega tutvus, töötades EMT-s. Tiina hakkas huvituma süsteemidest, eelkõige sellest, kuidas nad töötavad. Praeguseks on ta töötanud mitmetes levinud ja suurtes firmades, nagu Eesti Energia, TeliaSonera ja Bang &amp; Olufsen. Hetkel juhib ta AS Ekspress Grupi tütarettevõtet Zave Media.<br /> Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas cum laude. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkamasaamisest.<br /> Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi no-no situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, kõik on arhiveeritud.<br /> Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ette valmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viies loeng oli jällegi üks huvitav ja hästi ülesehitatud esitlus, mille eeskõnelejaks oli Kert Suvi – oma isikliku ettevõtte ASA Quality Services juhataja. Erialast haridusteed alustas ta Tartu Kutsehariduskeskuses, õppides veebispetsialistiks, seejärel täiendades end IT Kolledžis arendaja erialal. Testimine tähendabki info saamist või hankimist ainsal eesmärgil: maandada riske, et sedasi tagada igati kvaliteetne ja õige tulem ehk lõpp-produkt. Siinjuures leidsin palju ühiseid paralleele teises loengus esinenud Tiina Seemani jutuga, kuid eks analüüsil ja testimisel olegi ühine alus, lihtsalt üks tegeleb algfaasiga, teine lõppfaasiga. Põhilised probleemid, mille pärast testija ametikohta peljatakse, on ebakujundid, et testimine pole piisavalt atraktiivne, tasu saab vähe, selleks pole erilisi oskusi tarvis ning et tegu on igava asjaga. Tegelikkus on hoopis vastupidine: ametil on palju erinevaid väljundeid, suundi ja võimalusi. Testimine pole eriti populaarne ka ettevõtjate hulgas, seda kuni esimese tõsise läbikukkumiseni, mille järel kõige kergem tulemus on suure rahasumma vastu taevast lendamine. On ka hullemaid tulemusi. Testija on oma iseloomu poolest professionaalne skeptik või pessimist, tugev analüütik, tuleb osata teisiti mõelda ning asju teise nurga alt vaadata, kasuks tuleb kavalus, mis väljendub süsteemi kriitiliste kohtade kindlakstegemises, mis oluliselt vähendab töö ajakulu.<br /> Testimist olen mina kaalunud endale tulevikuametiks valida ja antud esitlus andis selles suunas tugeva motivatsioonipuhangu. Kassipildid olid ka nii ägedad!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Testimine ja tarkvara kvaliteet” 24.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg, kes vähemalt minu jaoks ei vajanud tutvustamist. Ta andis oma esitluses vihjeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tunnistas, et programmeerimine ei ole niisama programmeerimine ehk “Mis on pildil valesti?”. Programmeerimine tähendab oluliselt rohkem, kui koodi kirjutamist, kuid paraku kõiki vajaminevaid asju koolides ei õpetata ning ka ametijuhendis ei kajastata. Suur roll on kommunikatsioonil, sest tarkvara koosneb kihtidest, mille ühendused ei pruugi olla nii püsivad ja seega on probleemid kiired tulema. Taaskord leidis teema kajastust juba eelnevates loengutes teiste esinejate poolt öeldu, näiteks projektijuhi ülesanneteks on tiimi edukas toimima panemine, visiooni täpne ja selge väljendus. Edukaks saavad need, kes suudavad probleeme ette näha ja ennetada, on valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust ja kes on valmis ootamatuteks. Kool aga ei pruugi anda kõike vajalikku, küll aga näitab üsna palju meie suhtumist töösse. Oli väga informatiivne ja kahju, et esitluses ei saadud kõiki aspekte läbi võetud, näiteks inimtüüpe.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” 1.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus esines IT-ettevõtja Tanel Unt, kes alustas oma esimese tarkvarafirma loomist juba enne 18-aastaseks saamist. Ta hakkas koos sõpradega arendusega tegelema kooli kõrvalt, programmeerides erinevaid servereid ja programme. Üllatusena tuli, kui ühel hetkel tehti neile investorite poolt pakkumine ja tehingu lõpetamiseks tuli notari juurde vanemad kaasa võtta, siis ta sai aru, et asi on tõsine. Esimese arendusega väga hästi ei läinud, kuid see andis edasiseks väga hea õppetunni. Seitsmest start-up'ist on tal edukalt käima läinud üks. See tõsiasi annab tunnistust väga järjepidevast ja tugevast natuurist, mis ei lase lüüasaamistel kunagi end lõplikult maha murda. Ta andis juurde motivatsiooni tegelemaks ettevõtlusega isegi siis, kui ei suudeta ülikooli ära lõpetada. Ettevõtlusega tegelemisel ei ole see kuigi määrav aspekt. Ettevõtlusega tegeledes on olulisteks plussideks oma isikliku aja planeerimise võimalus, otsuste vastuvõtmisel saab olla vaba. Ka siinkohal tuli välja kommunikatsiooni vajalikkus, ilma milleta pole ettevõtlusmaastikul just eriti palju ära teha. Mulle meeldis ettekanne väga, kuid ilmselt tuleviku perspektiivi silmas pidades pole see mulle eriti oluline, kuna oma ettevõtet ma endal tulevikus ei näe, kuid kes teab!? Elu keerdkäigud on vahel kummalised.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true/# Loeng “Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” 8.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, misjärel pakutakse kasutajale edaspidi just temale meeldivaid tooteid või teenuseid. Reklaami kasutatakse inimeste mõjutamiseks, kuid see võib olla kas kasulik või kahjulik. Kõik see andmete hulk, statistika ja reklaam on tihedalt omavahel seotud.<br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka ametikohal tulevikus. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.<br /> <br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> * korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> * üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/# Pangarekvisiidid punkt 5].&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele:<br /> * kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> * kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> * kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <br /> <br /> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Aastas on vaja saada vähemalt 54 EAP-d.<br /> Ühe EAP maksumus on 50€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/# Teine kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 21 + 27 = 48 EAP<br /> <br /> 54 - 48 = 6 EAP<br /> <br /> 6 * 50 = 300€<br /> <br /> Esitatav arve on 300€<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Bpentsuk&diff=95257 2015-10-26T22:26:47Z

<p>Bpentsuk: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Brita Pentšuk<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Täna elame IT-ajastul. Peame paratamatult tõdema, et maailm on muutunud: elu muudavad lihtsamaks järjest moodsamad tehnoloogiad, elukorralduses on telefoni või arvuti puudumine pigem üllatav kui tavapärane, töökohad eelistavad aina enam neid inimesi, kel mingisugunegi ettekujutus infotehnoloogiast. Seega IT on igal pool ja möödapääsmatu. Minu jaoks on oluline, kui saan selles valdkonnas oma silmaringi laiendada, õppida ja areneda, et teha oma elu sedasi lihtsamaks ning tulevikus pakkuda ise uusi lahendusi juba olemasolevate kõrvale. Antud aine annabki põgusa ülevaate infotehnoloogia erinevatest suundadest: mis on siduvat, kokkulangevat ja erinevat.<br /> <br /> Sissejuhatav loeng oli õpingukorraldust tutvustav. Õppeosakonnajuhataja Inga Vau toonitas, et IT Kolledžis toime tulla pole kerge, panustama peab palju aega õppimisele, samuti peab oskama aega planeerida. Ta tutvustas erinevaid määruseid ja seaduseid, eeskirju ja juhendeid ning tegi lühitutvustuse tähtsamatest õpilast puudutavatest toimingutest, kuupäevadest, info- ja õppekeskkondadest, mis kõik aitavad õpingutes paremini orienteeruda. Inga Vau andis ühe nipina soovituse valida valikaineid vastavalt oma tulevikuootustele.<br /> Eraldi tutvustati tagasiside erinevaid variante, millest osavõtt aitab võimalikke kooli või õppetööga seonduvaid puudusi likvideerida ja mõjutada õppeprotsesse. Räägiti selleaastastest stipendiumidest.<br /> Endine kooli vilistlane ja praegune õppejõud Lauri Võsandi, kes ühtlasi juhendab ka robootikaklubi, tegi kiire ülevaate koolivälistest huviringidest. Ta soovitas erialaainete kõrvale õppida ka majandust või ettevõtlust, mis aitaksid tulevikus vältida läbipõrumist tööturul, lisaks säilitada enda tehtud tööd. Väga oluline tänapäeva tihedas konkurentsis on enesemüümise kunst, mille tähtsuse üle spekuleerisid ka teised vilistlased oma avalikus loengus “IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks” &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2015/05/26/it_kolledzist_edukaks_it-ettevotjaks/# IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks]&lt;/ref&gt;.<br /> Kristjan Karmo oli oma sõnavõtuga väga heaks inspiratsiooniks paljudele tulevastele tudengitele. Vaatamata oma läbikukkumistele nii TTÜ-s kui ka IT Kolledžis säilis järjepidevus ja asi sai lõpuks ikkagi tehtud. Laisematele soovitas ta tasulist õpet, kuna muidu võibki tegemata jäänud aineid maksma jääda. Tasulise õppe puhul mõeldakse eelnevalt hoolikalt läbi, mida tegema minnakse.<br /> Andres Septer soovitas kõigil järele mõelda – kas õpetaja-õpilase kodutöö on ikka nii ebavõrdne? Tundide, arvestuste ja eksamite ettevalmistamine, läbiviimine ning hindamine on ajakulukas töö. Selle kõrvale mahub veel üks häiriv paratamatus – lollid küsimused.<br /> Loeng oli informatiivne ja huvitav. Ilmselt ka viimane omasuguste seas, kus manitsetakse gümnaasiumile sarnaselt õppima ja pingutama.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus rääkis IT-projektide juhtimisest viis aastat tagasi IT Kolledži lõpetanud Tiina Seeman. See polnud talle, nagu ka paljudele teistele, esimene kõrgharidus. Esmalt lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, kuid kuna ta riigisektoris töötada ei soovinud ja ka sama eriala magister ei olnud ahvatlev, leidis ta IT Kolledži näol uudsema väljundi. Inspiratsiooni selleks sai ta kolleegilt, kellega tutvus, töötades EMT-s. Tiina hakkas huvituma süsteemidest, eelkõige sellest, kuidas nad töötavad. Praeguseks on ta töötanud mitmetes levinud ja suurtes firmades, nagu Eesti Energias, TeliaSoneras ja Bang &amp; Olufsenis. Hetkel juhib ta AS Ekspress Grupi tütarettevõtet Zave Media.<br /> Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas cum laude. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkamasaamisest.<br /> Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi no-no situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, kõik on arhiveeritud.<br /> Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ette valmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viies loeng oli jällegi üks huvitav ja hästi ülesehitatud esitlus, mille eeskõnelejaks oli Kert Suvi – oma isikliku ettevõtte ASA Quality Services juhataja. Erialast haridusteed alustas ta Tartu Kutsehariduskeskuses, õppides veebispetsialistiks, seejärel täiendades end IT Kolledžis arendaja erialal. Testimine tähendabki info saamist või hankimist ainsal eesmärgil: maandada riske, et sedasi tagada igati kvaliteetne ja õige tulem ehk lõpp-produkt. Siinjuures leidsin palju ühiseid paralleele teises loengus esinenud Tiina Seemani jutuga, kuid eks analüüsil ja testimisel olegi ühine alus, lihtsalt üks tegeleb algfaasiga, teine lõppfaasiga. Põhilised probleemid, mille pärast testija ametikohta peljatakse, on ebakujundid, et testimine pole piisavalt atraktiivne, tasu saab vähe, selleks pole erilisi oskusi tarvis ning et tegu on igava asjaga. Tegelikkus on hoopis vastupidine: ametil on palju erinevaid väljundeid, suundi ja võimalusi. Testimine pole eriti populaarne ka ettevõtjate hulgas, seda kuni esimese tõsise läbikukkumiseni, mille järel kõige kergem tulemus on suure rahasumma vastu taevast lendamine. On ka hullemaid tulemusi. Testija on oma iseloomu poolest professionaalne skeptik või pessimist, tugev analüütik, tuleb osata teisiti mõelda ning asju teise nurga alt vaadata, kasuks tuleb kavalus, mis väljendub süsteemi kriitiliste kohtade kindlakstegemises, mis oluliselt vähendab töö ajakulu.<br /> Testimist olen mina kaalunud endale tulevikuametiks valida ja antud esitlus andis selles suunas tugeva motivatsioonipuhangu. Kassipildid olid ka nii ägedad!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Testimine ja tarkvara kvaliteet” 24.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg, kes vähemalt minu jaoks ei vajanud tutvustamist. Ta andis oma esitluses vihjeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tunnistas, et programmeerimine ei ole niisama programmeerimine ehk “Mis on pildil valesti?”. Programmeerimine tähendab oluliselt rohkem, kui koodi kirjutamist, kuid paraku kõiki vajaminevaid asju koolides ei õpetata ning ka ametijuhendis ei kajastata. Suur roll on kommunikatsioonil, sest tarkvara koosneb kihtidest, mille ühendused ei pruugi olla nii püsivad ja seega on probleemid kiired tulema. Taaskord leidis teema kajastust juba eelnevates loengutes teiste esinejate poolt öeldu, näiteks projektijuhi ülesanneteks on tiimi edukas toimima panemine, visiooni täpne ja selge väljendus. Edukaks saavad need, kes suudavad probleeme ette näha ja ennetada, on valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust ja kes on valmis ootamatuteks. Kool aga ei pruugi anda kõike vajalikku, küll aga näitab üsna palju meie suhtumist töösse. Oli väga informatiivne ja kahju, et esitluses ei saadud kõiki aspekte läbi võetud, näiteks inimtüüpe.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” 1.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus esines IT-ettevõtja Tanel Unt, kes alustas oma esimese tarkvarafirma loomist juba enne 18-aastaseks saamist. Ta hakkas koos sõpradega arendusega tegelema kooli kõrvalt, programmeerides erinevaid servereid ja programme. Üllatusena tuli, kui ühel hetkel tehti neile investorite poolt pakkumine ja tehingu lõpetamiseks tuli notari juurde vanemad kaasa võtta, siis ta sai aru, et asi on tõsine. Esimese arendusega väga hästi ei läinud, kuid see andis edasiseks väga hea õppetunni. Seitsmest start-up'ist on tal edukalt käima läinud üks. See tõsiasi annab tunnistust väga järjepidevast ja tugevast natuurist, mis ei lase lüüasaamistel kunagi end lõplikult maha murda. Ta andis juurde motivatsiooni tegelemaks ettevõtlusega isegi siis, kui ei suudeta ülikooli ära lõpetada. Ettevõtlusega tegelemisel ei ole see kuigi määrav aspekt. Ettevõtlusega tegeledes on olulisteks plussideks oma isikliku aja planeerimise võimalus, otsuste vastuvõtmisel saab olla vaba. Ka siinkohal tuli välja kommunikatsiooni vajalikkus, ilma milleta pole ettevõtlusmaastikul just eriti palju ära teha. Mulle meeldis ettekanne väga, kuid ilmselt tuleviku perspektiivi silmas pidades pole see mulle eriti oluline, kuna oma ettevõtet ma endal tulevikus ei näe, kuid kes teab!? Elu keerdkäigud on vahel kummalised.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true/# Loeng “Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” 8.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, misjärel pakutakse kasutajale edaspidi just temale meeldivaid tooteid või teenuseid. Reklaami kasutatakse inimeste mõjutamiseks, kuid see võib olla kas kasulik või kahjulik. Kõik see andmete hulk, statistika ja reklaam on tihedalt omavahel seotud.<br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka ametikohal tulevikus. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.<br /> <br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> * korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> * üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/# Pangarekvisiidid punkt 5].&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele:<br /> * kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> * kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> * kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <br /> <br /> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Aastas on vaja saada vähemalt 54 EAP-d.<br /> Ühe EAP maksumus on 50€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/# Teine kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 21 + 27 = 48 EAP<br /> <br /> 54 - 48 = 6 EAP<br /> <br /> 6 * 50 = 300€<br /> <br /> Esitatav arve on 300€<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Bpentsuk&diff=95253 2015-10-26T22:10:21Z

<p>Bpentsuk: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Brita Pentšuk<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Täna elame IT-ajastul. Peame paratamatult tõdema, et maailm on muutunud: elu muudavad lihtsamaks järjest moodsamad tehnoloogiad, elukorralduses on telefoni või arvuti puudumine pigem üllatav kui tavapärane, töökohad eelistavad aina enam neid inimesi, kel mingisugunegi ettekujutus infotehnoloogiast. Seega IT on igal pool ja möödapääsmatu. Minu jaoks on oluline, kui saan selles valdkonnas oma silmaringi laiendada, õppida ja areneda, et teha oma elu sedasi lihtsamaks ning tulevikus pakkuda ise uusi lahendusi juba olemasolevate kõrvale. Antud aine annabki põgusa ülevaate infotehnoloogia erinevatest suundadest: mis on siduvat, kokkulangevat ja erinevat.<br /> <br /> Sissejuhatav loeng oli õpingukorraldust tutvustav. Õppeosakonnajuhataja Inga Vau toonitas, et IT Kolledžis toime tulla pole kerge, panustama peab palju aega õppimisele, samuti peab oskama aega planeerida. Ta tutvustas erinevaid määruseid ja seaduseid, eeskirju ja juhendeid ning tegi lühitutvustuse tähtsamatest õpilast puudutavatest toimingutest, kuupäevadest, info- ja õppekeskkondadest, mis kõik aitavad õpingutes paremini orienteeruda. Inga Vau andis ühe nipina soovituse valida valikaineid vastavalt oma tulevikuootustele.<br /> Eraldi tutvustati tagasiside erinevaid variante, millest osavõtt aitab võimalikke kooli või õppetööga seonduvaid puudusi likvideerida ja mõjutada õppeprotsesse. Räägiti selleaastastest stipendiumidest.<br /> Endine kooli vilistlane ja praegune õppejõud Lauri Võsandi, kes ühtlasi juhendab ka robootikaklubi, tegi kiire ülevaate koolivälistest huviringidest. Ta soovitas erialaainete kõrvale õppida ka majandust või ettevõtlust, mis aitaksid tulevikus vältida läbipõrumist tööturul, lisaks säilitada enda tehtud tööd. Väga oluline tänapäeva tihedas konkurentsis on enesemüümise kunst, mille tähtsuse üle spekuleerisid ka teised vilistlased oma avalikus loengus “IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks” &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2015/05/26/it_kolledzist_edukaks_it-ettevotjaks/# IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks]&lt;/ref&gt;.<br /> Kristjan Karmo oli oma sõnavõtuga väga heaks inspiratsiooniks paljudele tulevastele tudengitele. Vaatamata oma läbikukkumistele nii TTÜ-s kui ka IT Kolledžis säilis järjepidevus ja asi sai lõpuks ikkagi tehtud. Laisematele soovitas ta tasulist õpet, kuna muidu võibki tegemata jäänud aineid maksma jääda. Tasulise õppe puhul mõeldakse eelnevalt hoolikalt läbi, mida tegema minnakse.<br /> Andres Septer soovitas kõigil järele mõelda – kas õpetaja-õpilase kodutöö on ikka nii ebavõrdne? Tundide, arvestuste ja eksamite ettevalmistamine, läbiviimine ning hindamine on ajakulukas töö. Selle kõrvale mahub veel üks häiriv paratamatus – lollid küsimused.<br /> Loeng oli informatiivne ja huvitav. Ilmselt ka viimane omasuguste seas, kus manitsetakse gümnaasiumile sarnaselt õppima ja pingutama.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus rääkis IT-projektide juhtimisest viis aastat tagasi IT Kolledži lõpetanud Tiina Seeman. See polnud talle, nagu ka paljudele teistele, esimene kõrgharidus. Esmalt lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, kuid kuna ta riigisektoris töötada ei soovinud ja ka sama eriala magister ei olnud ahvatlev, leidis ta IT Kolledži näol uudsema väljundi. Inspiratsiooni selleks sai ta kolleegilt, kellega tutvus, töötades EMT-s. Tiina hakkas huvituma süsteemidest, eelkõige sellest, kuidas nad töötavad. Praeguseks on ta töötanud mitmetes levinud ja suurtes firmades, nagu Eesti Energias, TeliaSoneras ja Bang &amp; Olufsenis. Hetkel juhib ta AS Ekspress Grupi tütarettevõtet Zave Media.<br /> Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas cum laude. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkamasaamisest.<br /> Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi no-no situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, kõik on arhiveeritud.<br /> Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ette valmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viies loeng oli jällegi üks huvitav ja hästi ülesehitatud esitlus, mille eeskõnelejaks oli Kert Suvi – oma isikliku ettevõtte ASA Quality Services juhataja. Erialast haridusteed alustas ta Tartu Kutsehariduskeskuses, õppides veebispetsialistiks, seejärel täiendades end IT Kolledžis arendaja erialal. Testimine tähendabki info saamist või hankimist ainsal eesmärgil: maandada riske, et sedasi tagada igati kvaliteetne ja õige tulem ehk lõpp-produkt. Siinjuures leidsin palju ühiseid paralleele teises loengus esinenud Tiina Seemani jutuga, kuid eks analüüsil ja testimisel olegi ühine alus, lihtsalt üks tegeleb algfaasiga, teine lõppfaasiga. Põhilised probleemid, mille pärast testija ametikohta peljatakse, on ebakujundid, et testimine pole piisavalt atraktiivne, tasu saab vähe, selleks pole erilisi oskusi tarvis ning et tegu on igava asjaga. Tegelikkus on hoopis vastupidine: ametil on palju erinevaid väljundeid, suundi ja võimalusi. Testimine pole eriti populaarne ka ettevõtjate hulgas, seda kuni esimese tõsise läbikukkumiseni, mille järel kõige kergem tulemus on suure rahasumma vastu taevast lendamine. On ka hullemaid tulemusi. Testija on oma iseloomu poolest professionaalne skeptik või pessimist, tugev analüütik, tuleb osata teisiti mõelda ning asju teise nurga alt vaadata, kasuks tuleb kavalus, mis väljendub süsteemi kriitiliste kohtade kindlakstegemises, mis oluliselt vähendab töö ajakulu.<br /> Testimist olen mina kaalunud endale tulevikuametiks valida ja antud esitlus andis selles suunas tugeva motivatsioonipuhangu. Kassipildid olid ka nii ägedad!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Testimine ja tarkvara kvaliteet” 24.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg, kes vähemalt minu jaoks ei vajanud tutvustamist. Ta andis oma esitluses vihjeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tunnistas, et programmeerimine ei ole niisama programmeerimine ehk “Mis on pildil valesti?”. Programmeerimine tähendab oluliselt rohkem, kui koodi kirjutamist, kuid paraku kõiki vajaminevaid asju koolides ei õpetata ning ka ametijuhendis ei kajastata. Suur roll on kommunikatsioonil, sest tarkvara koosneb kihtidest, mille ühendused ei pruugi olla nii püsivad ja seega on probleemid kiired tulema. Taaskord leidis teema kajastust juba eelnevates loengutes teiste esinejate poolt öeldu, näiteks projektijuhi ülesanneteks on tiimi edukas toimima panemine, visiooni täpne ja selge väljendus. Edukaks saavad need, kes suudavad probleeme ette näha ja ennetada, on valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust ja kes on valmis ootamatuteks. Kool aga ei pruugi anda kõike vajalikku, küll aga näitab üsna palju meie suhtumist töösse. Oli väga informatiivne ja kahju, et esitluses ei saadud kõiki aspekte läbi võetud, näiteks inimtüüpe.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” 1.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus esines IT-ettevõtja Tanel Unt, kes alustas oma esimese tarkvarafirma loomist juba enne 18-aastaseks saamist. Ta hakkas koos sõpradega arendusega tegelema kooli kõrvalt, programmeerides erinevaid servereid ja programme. Üllatusena tuli, kui ühel hetkel tehti neile investorite poolt pakkumine ja tehingu lõpetamiseks tuli notari juurde vanemad kaasa võtta, siis ta sai aru, et asi on tõsine. Esimese arendusega väga hästi ei läinud, kuid see andis edasiseks väga hea õppetunni. Seitsmest start-up'ist on tal edukalt käima läinud üks. See tõsiasi annab tunnistust väga järjepidevast ja tugevast natuurist, mis ei lase lüüasaamistel kunagi end lõplikult maha murda. Ta andis juurde motivatsiooni tegelemaks ettevõtlusega isegi siis, kui ei suudeta ülikooli ära lõpetada. Ettevõtlusega tegelemisel ei ole see kuigi määrav aspekt. Ettevõtlusega tegeledes on olulisteks plussideks oma isikliku aja planeerimise võimalus, otsuste vastuvõtmisel saab olla vaba. Ka siinkohal tuli välja kommunikatsiooni vajalikkus, ilma milleta pole ettevõtlusmaastikul just eriti palju ära teha. Mulle meeldis ettekanne väga, kuid ilmselt tuleviku perspektiivi silmas pidades pole see mulle eriti oluline, kuna oma ettevõtet ma endal tulevikus ei näe, kuid kes teab!? Elu keerdkäigud on vahel kummalised.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true/# Loeng “Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” 8.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, misjärel pakutakse kasutajale edaspidi just temale meeldivaid tooteid või teenuseid. Reklaami kasutatakse inimeste mõjutamiseks, kuid see võib olla kas kasulik või kahjulik. Kõik see andmete hulk, statistika ja reklaam on tihedalt omavahel seotud.<br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka ametikohal tulevikus. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.<br /> <br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> * korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> * üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/# Pangarekvisiidid punkt 5].&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele:<br /> * kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> * kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> * kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <br /> <br /> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Aastas on vaja saada vähemalt 54 EAP-d.<br /> Ühe EAP maksumus on 50€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/# Teine kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 21 + 27 = 48 EAP<br /> <br /> 54 - 48 = 6 EAP<br /> <br /> 6 * 50 = 300€<br /> <br /> Esitatav arve on 300€<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Bpentsuk&diff=95252 2015-10-26T22:08:59Z

<p>Bpentsuk: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Brita Pentšuk<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Täna elame IT-ajastul. Peame paratamatult tõdema, et maailm on muutunud: elu muudavad lihtsamaks järjest moodsamad tehnoloogiad, elukorralduses on telefoni või arvuti puudumine pigem üllatav kui tavapärane, töökohad eelistavad aina enam neid inimesi, kel mingisugunegi ettekujutus infotehnoloogiast. Seega IT on igal pool ja möödapääsmatu. Minu jaoks on oluline, kui saan selles valdkonnas oma silmaringi laiendada, õppida ja areneda, et teha oma elu sedasi lihtsamaks ning tulevikus pakkuda ise uusi lahendusi juba olemasolevate kõrvale. Antud aine annabki põgusa ülevaate infotehnoloogia erinevatest suundadest: mis on siduvat, kokkulangevat ja erinevat.<br /> <br /> Sissejuhatav loeng oli õpingukorraldust tutvustav. Õppeosakonnajuhataja Inga Vau toonitas, et IT Kolledžis toime tulla pole kerge, panustama peab palju aega õppimisele, samuti peab oskama aega planeerida. Ta tutvustas erinevaid määruseid ja seaduseid, eeskirju ja juhendeid ning tegi lühitutvustuse tähtsamatest õpilast puudutavatest toimingutest, kuupäevadest, info- ja õppekeskkondadest, mis kõik aitavad õpingutes paremini orienteeruda. Inga Vau andis ühe nipina soovituse valida valikaineid vastavalt oma tulevikuootustele.<br /> Eraldi tutvustati tagasiside erinevaid variante, millest osavõtt aitab võimalikke kooli või õppetööga seonduvaid puudusi likvideerida ja mõjutada õppeprotsesse. Räägiti selleaastastest stipendiumidest.<br /> Endine kooli vilistlane ja praegune õppejõud Lauri Võsandi, kes ühtlasi juhendab ka robootikaklubi, tegi kiire ülevaate koolivälistest huviringidest. Ta soovitas erialaainete kõrvale õppida ka majandust või ettevõtlust, mis aitaksid tulevikus vältida läbipõrumist tööturul, lisaks säilitada enda tehtud tööd. Väga oluline tänapäeva tihedas konkurentsis on enesemüümise kunst, mille tähtsuse üle spekuleerisid ka teised vilistlased oma avalikus loengus “IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks” &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2015/05/26/it_kolledzist_edukaks_it-ettevotjaks/# IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks]&lt;/ref&gt;.<br /> Kristjan Karmo oli oma sõnavõtuga väga heaks inspiratsiooniks paljudele tulevastele tudengitele. Vaatamata oma läbikukkumistele nii TTÜ-s kui ka IT Kolledžis säilis järjepidevus ja asi sai lõpuks ikkagi tehtud. Laisematele soovitas ta tasulist õpet, kuna muidu võibki tegemata jäänud aineid maksma jääda. Tasulise õppe puhul mõeldakse eelnevalt hoolikalt läbi, mida tegema minnakse.<br /> Andres Septer soovitas kõigil järele mõelda – kas õpetaja-õpilase kodutöö on ikka nii ebavõrdne? Tundide, arvestuste ja eksamite ettevalmistamine, läbiviimine ning hindamine on ajakulukas töö. Selle kõrvale mahub veel üks häiriv paratamatus – lollid küsimused.<br /> Loeng oli informatiivne ja huvitav. Ilmselt ka viimane omasuguste seas, kus manitsetakse gümnaasiumile sarnaselt õppima ja pingutama.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus rääkis IT-projektide juhtimisest viis aastat tagasi IT Kolledži lõpetanud Tiina Seeman. See polnud talle, nagu ka paljudele teistele, esimene kõrgharidus. Esmalt lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, kuid kuna ta riigisektoris töötada ei soovinud ja ka sama eriala magister ei olnud ahvatlev, leidis ta IT Kolledži näol uudsema väljundi. Inspiratsiooni selleks sai ta kolleegilt, kellega tutvus, töötades EMT-s. Tiina hakkas huvituma süsteemidest, eelkõige sellest, kuidas nad töötavad. Praeguseks on ta töötanud mitmetes levinud ja suurtes firmades, nagu Eesti Energias, TeliaSoneras ja Bang &amp; Olufsenis. Hetkel juhib ta AS Ekspress Grupi tütarettevõtet Zave Media.<br /> Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas cum laude. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkamasaamisest.<br /> Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi no-no situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, kõik on arhiveeritud.<br /> Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ette valmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viies loeng oli jällegi üks huvitav ja hästi ülesehitatud esitlus, mille eeskõnelejaks oli Kert Suvi – oma isikliku ettevõtte ASA Quality Services juhataja. Erialast haridusteed alustas ta Tartu Kutsehariduskeskuses, õppides veebispetsialistiks, seejärel täiendades end IT Kolledžis arendaja erialal. Testimine tähendabki info saamist või hankimist ainsal eesmärgil: maandada riske, et sedasi tagada igati kvaliteetne ja õige tulem ehk lõpp-produkt. Siinjuures leidsin palju ühiseid paralleele teises loengus esinenud Tiina Seemani jutuga, kuid eks analüüsil ja testimisel olegi ühine alus, lihtsalt üks tegeleb algfaasiga, teine lõppfaasiga. Põhilised probleemid, mille pärast testija ametikohta peljatakse, on ebakujundid, et testimine pole piisavalt atraktiivne, tasu saab vähe, selleks pole erilisi oskusi tarvis ning et tegu on igava asjaga. Tegelikkus on hoopis vastupidine: ametil on palju erinevaid väljundeid, suundi ja võimalusi. Testimine pole eriti populaarne ka ettevõtjate hulgas, seda kuni esimese tõsise läbikukkumiseni, mille järel kõige kergem tulemus on suure rahasumma vastu taevast lendamine. On ka hullemaid tulemusi. Testija on oma iseloomu poolest professionaalne skeptik või pessimist, tugev analüütik, tuleb osata teisiti mõelda ning asju teise nurga alt vaadata, kasuks tuleb kavalus, mis väljendub süsteemi kriitiliste kohtade kindlakstegemises, mis oluliselt vähendab töö ajakulu.<br /> Testimist olen mina kaalunud endale tulevikuametiks valida ja antud esitlus andis selles suunas tugeva motivatsioonipuhangu. Kassipildid olid ka nii ägedad!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Testimine ja tarkvara kvaliteet” 24.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg, kes vähemalt minu jaoks ei vajanud tutvustamist. Ta andis oma esitluses vihjeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tunnistas, et programmeerimine ei ole niisama programmeerimine ehk “Mis on pildil valesti?”. Programmeerimine tähendab oluliselt rohkem, kui koodi kirjutamist, kuid paraku kõiki vajaminevaid asju koolides ei õpetata ning ka ametijuhendis ei kajastata. Suur roll on kommunikatsioonil, sest tarkvara koosneb kihtidest, mille ühendused ei pruugi olla nii püsivad ja seega on probleemid kiired tulema. Taaskord leidis teema kajastust juba eelnevates loengutes teiste esinejate poolt öeldu, näiteks projektijuhi ülesanneteks on tiimi edukas toimima panemine, visiooni täpne ja selge väljendus. Edukaks saavad need, kes suudavad probleeme ette näha ja ennetada, on valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust ja kes on valmis ootamatuteks. Kool aga ei pruugi anda kõike vajalikku, küll aga näitab üsna palju meie suhtumist töösse. Oli väga informatiivne ja kahju, et esitluses ei saadud kõiki aspekte läbi võetud, näiteks inimtüüpe.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” 1.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus esines IT-ettevõtja Tanel Unt, kes alustas oma esimese tarkvarafirma loomist juba enne 18-aastaseks saamist. Ta hakkas koos sõpradega arendusega tegelema kooli kõrvalt, programmeerides erinevaid servereid ja programme. Üllatusena tuli, kui ühel hetkel tehti neile investorite poolt pakkumine ja tehingu lõpetamiseks tuli notari juurde vanemad kaasa võtta, siis ta sai aru, et asi on tõsine. Esimese arendusega väga hästi ei läinud, kuid see andis edasiseks väga hea õppetunni. Seitsmest start-up'ist on tal edukalt käima läinud üks. See tõsiasi annab tunnistust väga järjepidevast ja tugevast natuurist, mis ei lase lüüasaamistel kunagi end lõplikult maha murda. Ta andis juurde motivatsiooni tegelemaks ettevõtlusega isegi siis, kui ei suudeta ülikooli ära lõpetada. Ettevõtlusega tegelemisel ei ole see kuigi määrav aspekt. Ettevõtlusega tegeledes on olulisteks plussideks oma isikliku aja planeerimise võimalus, otsuste vastuvõtmisel saab olla vaba. Ka siinkohal tuli välja kommunikatsiooni vajalikkus, ilma milleta pole ettevõtlusmaastikul just eriti palju ära teha. Mulle meeldis ettekanne väga, kuid ilmselt tuleviku perspektiivi silmas pidades pole see mulle eriti oluline, kuna oma ettevõtet ma endal tulevikus ei näe, kuid kes teab!? Elu keerdkäigud on vahel kummalised.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true/# Loeng “Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” 8.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, misjärel pakutakse kasutajale edaspidi just temale meeldivaid tooteid või teenuseid. Reklaami kasutatakse inimeste mõjutamiseks, kuid see võib olla kas kasulik või kahjulik. Kõik see andmete hulk, statistika ja reklaam on tihedalt omavahel seotud.<br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka ametikohal tulevikus. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.<br /> <br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Andres Septer, Merle Varendi) 26. augusti loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> * korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> * üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/# Pangarekvisiidid punkt 5].&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele:<br /> * kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> * kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> * kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <br /> <br /> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Andres Septer, Merle Varendi) 26. augusti loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Aastas on vaja saada vähemalt 54 EAP-d.<br /> Ühe EAP maksumus on 50€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/# Teine kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 21 + 27 = 48 EAP<br /> <br /> 54 - 48 = 6 EAP<br /> <br /> 6 * 50 = 300€<br /> <br /> Esitatav arve on 300€<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Bpentsuk&diff=95251 2015-10-26T22:06:32Z

<p>Bpentsuk: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Brita Pentšuk<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Täna elame IT-ajastul. Peame paratamatult tõdema, et maailm on muutunud: elu muudavad lihtsamaks järjest moodsamad tehnoloogiad, elukorralduses on telefoni või arvuti puudumine pigem üllatav kui tavapärane, töökohad eelistavad aina enam neid inimesi, kel mingisugunegi ettekujutus infotehnoloogiast. Seega IT on igal pool ja möödapääsmatu. Minu jaoks on oluline, kui saan selles valdkonnas oma silmaringi laiendada, õppida ja areneda, et teha oma elu sedasi lihtsamaks ning tulevikus pakkuda ise uusi lahendusi juba olemasolevate kõrvale. Antud aine annabki põgusa ülevaate infotehnoloogia erinevatest suundadest: mis on siduvat, kokkulangevat ja erinevat.<br /> <br /> Sissejuhatav loeng oli õpingukorraldust tutvustav. Õppeosakonnajuhataja Inga Vau toonitas, et IT Kolledžis toime tulla pole kerge, panustama peab palju aega õppimisele, samuti peab oskama aega planeerida. Ta tutvustas erinevaid määruseid ja seaduseid, eeskirju ja juhendeid ning tegi lühitutvustuse tähtsamatest õpilast puudutavatest toimingutest, kuupäevadest, info- ja õppekeskkondadest, mis kõik aitavad õpingutes paremini orienteeruda. Inga Vau andis ühe nipina soovituse valida valikaineid vastavalt oma tulevikuootustele.<br /> Eraldi tutvustati tagasiside erinevaid variante, millest osavõtt aitab võimalikke kooli või õppetööga seonduvaid puudusi likvideerida ja mõjutada õppeprotsesse. Räägiti selleaastastest stipendiumidest.<br /> Endine kooli vilistlane ja praegune õppejõud Lauri Võsandi, kes ühtlasi juhendab ka robootikaklubi, tegi kiire ülevaate koolivälistest huviringidest. Ta soovitas erialaainete kõrvale õppida ka majandust või ettevõtlust, mis aitaksid tulevikus vältida läbipõrumist tööturul, lisaks säilitada enda tehtud tööd. Väga oluline tänapäeva tihedas konkurentsis on enesemüümise kunst, mille tähtsuse üle spekuleerisid ka teised vilistlased oma avalikus loengus “IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks” &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2015/05/26/it_kolledzist_edukaks_it-ettevotjaks/# IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks]&lt;/ref&gt;.<br /> Kristjan Karmo oli oma sõnavõtuga väga heaks inspiratsiooniks paljudele tulevastele tudengitele. Vaatamata oma läbikukkumistele nii TTÜ-s kui ka IT Kolledžis säilis järjepidevus ja asi sai lõpuks ikkagi tehtud. Laisematele soovitas ta tasulist õpet, kuna muidu võibki tegemata jäänud aineid maksma jääda. Tasulise õppe puhul mõeldakse eelnevalt hoolikalt läbi, mida tegema minnakse.<br /> Andres Septer soovitas kõigil järele mõelda – kas õpetaja-õpilase kodutöö on ikka nii ebavõrdne? Tundide, arvestuste ja eksamite ettevalmistamine, läbiviimine ning hindamine on ajakulukas töö. Selle kõrvale mahub veel üks häiriv paratamatus – lollid küsimused.<br /> Loeng oli informatiivne ja huvitav. Ilmselt ka viimane omasuguste seas, kus manitsetakse gümnaasiumile sarnaselt õppima ja pingutama.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus rääkis IT-projektide juhtimisest viis aastat tagasi IT Kolledži lõpetanud Tiina Seeman. See polnud talle, nagu ka paljudele teistele, esimene kõrgharidus. Esmalt lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, kuid kuna ta riigisektoris töötada ei soovinud ja ka sama eriala magister ei olnud ahvatlev, leidis ta IT Kolledži näol uudsema väljundi. Inspiratsiooni selleks sai ta kolleegilt, kellega tutvus, töötades EMT-s. Tiina hakkas huvituma süsteemidest, eelkõige sellest, kuidas nad töötavad. Praeguseks on ta töötanud mitmetes levinud ja suurtes firmades, nagu Eesti Energias, TeliaSoneras ja Bang &amp; Olufsenis. Hetkel juhib ta AS Ekspress Grupi tütarettevõtet Zave Media.<br /> Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas cum laude. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkamasaamisest.<br /> Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi no-no situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, kõik on arhiveeritud.<br /> Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ette valmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viies loeng oli jällegi üks huvitav ja hästi ülesehitatud esitlus, mille eeskõnelejaks oli Kert Suvi – oma isikliku ettevõtte ASA Quality Services juhataja. Erialast haridusteed alustas ta Tartu Kutsehariduskeskuses, õppides veebispetsialistiks, seejärel täiendades end IT Kolledžis arendaja erialal. Testimine tähendabki info saamist või hankimist ainsal eesmärgil: maandada riske, et sedasi tagada igati kvaliteetne ja õige tulem ehk lõpp-produkt. Siinjuures leidsin palju ühiseid paralleele teises loengus esinenud Tiina Seemani jutuga, kuid eks analüüsil ja testimisel olegi ühine alus, lihtsalt üks tegeleb algfaasiga, teine lõppfaasiga. Põhilised probleemid, mille pärast testija ametikohta peljatakse, on ebakujundid, et testimine pole piisavalt atraktiivne, tasu saab vähe, selleks pole erilisi oskusi tarvis ning et tegu on igava asjaga. Tegelikkus on hoopis vastupidine: ametil on palju erinevaid väljundeid, suundi ja võimalusi. Testimine pole eriti populaarne ka ettevõtjate hulgas, seda kuni esimese tõsise läbikukkumiseni, mille järel kõige kergem tulemus on suure rahasumma vastu taevast lendamine. On ka hullemaid tulemusi. Testija on oma iseloomu poolest professionaalne skeptik või pessimist, tugev analüütik, tuleb osata teisiti mõelda ning asju teise nurga alt vaadata, kasuks tuleb kavalus, mis väljendub süsteemi kriitiliste kohtade kindlakstegemises, mis oluliselt vähendab töö ajakulu.<br /> Testimist olen mina kaalunud endale tulevikuametiks valida ja antud esitlus andis selles suunas tugeva motivatsioonipuhangu. Kassipildid olid ka nii ägedad!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Testimine ja tarkvara kvaliteet” 24.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg, kes vähemalt minu jaoks ei vajanud tutvustamist. Ta andis oma esitluses vihjeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tunnistas, et programmeerimine ei ole niisama programmeerimine ehk “Mis on pildil valesti?”. Programmeerimine tähendab oluliselt rohkem, kui koodi kirjutamist, kuid paraku kõiki vajaminevaid asju koolides ei õpetata ning ka ametijuhendis ei kajastata. Suur roll on kommunikatsioonil, sest tarkvara koosneb kihtidest, mille ühendused ei pruugi olla nii püsivad ja seega on probleemid kiired tulema. Taaskord leidis teema kajastust juba eelnevates loengutes teiste esinejate poolt öeldu, näiteks projektijuhi ülesanneteks on tiimi edukas toimima panemine, visiooni täpne ja selge väljendus. Edukaks saavad need, kes suudavad probleeme ette näha ja ennetada, on valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust ja kes on valmis ootamatuteks. Kool aga ei pruugi anda kõike vajalikku, küll aga näitab üsna palju meie suhtumist töösse. Oli väga informatiivne ja kahju, et esitluses ei saadud kõiki aspekte läbi võetud, näiteks inimtüüpe.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” 1.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus esines IT-ettevõtja Tanel Unt, kes alustas oma esimese tarkvarafirma loomist juba enne 18-aastaseks saamist. Ta hakkas koos sõpradega arendusega tegelema kooli kõrvalt, programmeerides erinevaid servereid ja programme. Üllatusena tuli, kui ühel hetkel tehti neile investorite poolt pakkumine ja tehingu lõpetamiseks tuli notari juurde vanemad kaasa võtta, siis ta sai aru, et asi on tõsine. Esimese arendusega väga hästi ei läinud, kuid see andis edasiseks väga hea õppetunni. Seitsmest start-up'ist on tal edukalt käima läinud üks. See tõsiasi annab tunnistust väga järjepidevast ja tugevast natuurist, mis ei lase lüüasaamistel kunagi end lõplikult maha murda. Ta andis juurde motivatsiooni tegelemaks ettevõtlusega isegi siis, kui ei suudeta ülikooli ära lõpetada. Ettevõtlusega tegelemisel ei ole see kuigi määrav aspekt. Ettevõtlusega tegeledes on olulisteks plussideks oma isikliku aja planeerimise võimalus, otsuste vastuvõtmisel saab olla vaba. Ka siinkohal tuli välja kommunikatsiooni vajalikkus, ilma milleta pole ettevõtlusmaastikul just eriti palju ära teha. Mulle meeldis ettekanne väga, kuid ilmselt tuleviku perspektiivi silmas pidades pole see mulle eriti oluline, kuna oma ettevõtet ma endal tulevikus ei näe, kuid kes teab!? Elu keerdkäigud on vahel kummalised.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true/# Loeng “Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” 8.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, misjärel pakutakse kasutajale edaspidi just temale meeldivaid tooteid või teenuseid. Reklaami kasutatakse inimeste mõjutamiseks, kuid see võib olla kas kasulik või kahjulik. Kõik see andmete hulk, statistika ja reklaam on tihedalt omavahel seotud.<br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka ametikohal tulevikus. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.<br /> <br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Andres Septer, Merle Varendi) 26. augusti loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> * korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> * üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/# Pangarekvisiidid punkt 5].&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele:<br /> * kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> * kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> * kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <br /> <br /> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Andres Septer, Merle Varendi) 26. augusti loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Aastas on vaja saada vähemalt 54 EAP-d.<br /> Ühe EAP maksumus on 50€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/# Teine kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 21 + 27 = 48 EAP<br /> <br /> 54 - 48 = 6 EAP<br /> <br /> 6 * 50 = 300€<br /> <br /> Esitatav arve on 300€<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Bpentsuk&diff=95250 2015-10-26T22:00:15Z

<p>Bpentsuk: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Brita Pentšuk<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Täna elame IT-ajastul. Peame paratamatult tõdema, et maailm on muutunud: elu muudavad lihtsamaks järjest moodsamad tehnoloogiad, elukorralduses on telefoni või arvuti puudumine pigem üllatav kui tavapärane, töökohad eelistavad aina enam neid inimesi, kel mingisugunegi ettekujutus infotehnoloogiast. Seega IT on igal pool ja möödapääsmatu. Minu jaoks on oluline, kui saan selles valdkonnas oma silmaringi laiendada, õppida ja areneda, et teha oma elu sedasi lihtsamaks ning tulevikus pakkuda ise uusi lahendusi juba olemasolevate kõrvale. Antud aine annabki põgusa ülevaate infotehnoloogia erinevatest suundadest: mis on siduvat, kokkulangevat ja erinevat.<br /> <br /> Sissejuhatav loeng oli õpingukorraldust tutvustav. Õppeosakonnajuhataja Inga Vau toonitas, et IT Kolledžis toime tulla pole kerge, panustama peab palju aega õppimisele, samuti peab oskama aega planeerida. Ta tutvustas erinevaid määruseid ja seaduseid, eeskirju ja juhendeid ning tegi lühitutvustuse tähtsamatest õpilast puudutavatest toimingutest, kuupäevadest, info- ja õppekeskkondadest, mis kõik aitavad õpingutes paremini orienteeruda. Inga Vau andis ühe nipina soovituse valida valikaineid vastavalt oma tulevikuootustele.<br /> Eraldi tutvustati tagasiside erinevaid variante, millest osavõtt aitab võimalikke kooli või õppetööga seonduvaid puudusi likvideerida ja mõjutada õppeprotsesse. Räägiti selleaastastest stipendiumidest.<br /> Endine kooli vilistlane ja praegune õppejõud Lauri Võsandi, kes ühtlasi juhendab ka robootikaklubi, tegi kiire ülevaate koolivälistest huviringidest. Ta soovitas erialaainete kõrvale õppida ka majandust või ettevõtlust, mis aitaksid tulevikus vältida läbipõrumist tööturul, lisaks säilitada enda tehtud tööd. Väga oluline tänapäeva tihedas konkurentsis on enesemüümise kunst, mille tähtsuse üle spekuleerisid ka teised vilistlased oma avalikus loengus “IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks” &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2015/05/26/it_kolledzist_edukaks_it-ettevotjaks/# IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks]&lt;/ref&gt;.<br /> Kristjan Karmo oli oma sõnavõtuga väga heaks inspiratsiooniks paljudele tulevastele tudengitele. Vaatamata oma läbikukkumistele nii TTÜ-s kui ka IT Kolledžis säilis järjepidevus ja asi sai lõpuks ikkagi tehtud. Laisematele soovitas ta tasulist õpet, kuna muidu võibki tegemata jäänud aineid maksma jääda. Tasulise õppe puhul mõeldakse eelnevalt hoolikalt läbi, mida tegema minnakse.<br /> Andres Septer soovitas kõigil järele mõelda – kas õpetaja-õpilase kodutöö on ikka nii ebavõrdne? Tundide, arvestuste ja eksamite ettevalmistamine, läbiviimine ning hindamine on ajakulukas töö. Selle kõrvale mahub veel üks häiriv paratamatus – lollid küsimused.<br /> Loeng oli informatiivne ja huvitav. Ilmselt ka viimane omasuguste seas, kus manitsetakse gümnaasiumile sarnaselt õppima ja pingutama.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus rääkis IT-projektide juhtimisest viis aastat tagasi IT Kolledži lõpetanud Tiina Seeman. See polnud talle, nagu ka paljudele teistele, esimene kõrgharidus. Esmalt lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, kuid kuna ta riigisektoris töötada ei soovinud ja ka sama eriala magister ei olnud ahvatlev, leidis ta IT Kolledži näol uudsema väljundi. Inspiratsiooni selleks sai ta kolleegilt, kellega tutvus, töötades EMT-s. Tiina hakkas huvituma süsteemidest, eelkõige sellest, kuidas nad töötavad. Praeguseks on ta töötanud mitmetes levinud ja suurtes firmades, nagu Eesti Energias, TeliaSoneras ja Bang &amp; Olufsenis. Hetkel juhib ta AS Ekspress Grupi tütarettevõtet Zave Media.<br /> Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas cum laude. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkamasaamisest.<br /> Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi no-no situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, kõik on arhiveeritud.<br /> Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ette valmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viies loeng oli jällegi üks huvitav ja hästi ülesehitatud esitlus, mille eeskõnelejaks oli Kert Suvi – oma isikliku ettevõtte ASA Quality Services juhataja. Erialast haridusteed alustas ta Tartu Kutsehariduskeskuses, õppides veebispetsialistiks, seejärel täiendades end IT Kolledžis arendaja erialal. Testimine tähendabki info saamist või hankimist ainsal eesmärgil: maandada riske, et sedasi tagada igati kvaliteetne ja õige tulem ehk lõpp-produkt. Siinjuures leidsin palju ühiseid paralleele teises loengus esinenud Tiina Seemani jutuga, kuid eks analüüsil ja testimisel olegi ühine alus, lihtsalt üks tegeleb algfaasiga, teine lõppfaasiga. Põhilised probleemid, mille pärast testija ametikohta peljatakse, on ebakujundid, et testimine pole piisavalt atraktiivne, tasu saab vähe, selleks pole erilisi oskusi tarvis ning et tegu on igava asjaga. Tegelikkus on hoopis vastupidine: ametil on palju erinevaid väljundeid, suundi ja võimalusi. Testimine pole eriti populaarne ka ettevõtjate hulgas, seda kuni esimese tõsise läbikukkumiseni, mille järel kõige kergem tulemus on suure rahasumma vastu taevast lendamine. On ka hullemaid tulemusi. Testija on oma iseloomu poolest professionaalne skeptik või pessimist, tugev analüütik, tuleb osata teisiti mõelda ning asju teise nurga alt vaadata, kasuks tuleb kavalus, mis väljendub süsteemi kriitiliste kohtade kindlakstegemises, mis oluliselt vähendab töö ajakulu.<br /> Testimist olen mina kaalunud endale tulevikuametiks valida ja antud esitlus andis selles suunas tugeva motivatsioonipuhangu. Kassipildid olid ka nii ägedad!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Testimine ja tarkvara kvaliteet” 24.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg, kes vähemalt minu jaoks ei vajanud tutvustamist. Ta andis oma esitluses vihjeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tunnistas, et programmeerimine ei ole niisama programmeerimine ehk “Mis on pildil valesti?”. Programmeerimine tähendab oluliselt rohkem, kui koodi kirjutamist, kuid paraku kõiki vajaminevaid asju koolides ei õpetata ning ka ametijuhendis ei kajastata. Suur roll on kommunikatsioonil, sest tarkvara koosneb kihtidest, mille ühendused ei pruugi olla nii püsivad ja seega on probleemid kiired tulema. Taaskord leidis teema kajastust juba eelnevates loengutes teiste esinejate poolt öeldu, näiteks projektijuhi ülesanneteks on tiimi edukas toimima panemine, visiooni täpne ja selge väljendus. Edukaks saavad need, kes suudavad probleeme ette näha ja ennetada, on valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust ja kes on valmis ootamatuteks. Kool aga ei pruugi anda kõike vajalikku, küll aga näitab üsna palju meie suhtumist töösse. Oli väga informatiivne ja kahju, et esitluses ei saadud kõiki aspekte läbi võetud, näiteks inimtüüpe.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” 1.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus esines IT-ettevõtja Tanel Unt, kes alustas oma esimese tarkvarafirma loomist juba enne 18-aastaseks saamist. Ta hakkas koos sõpradega arendusega tegelema kooli kõrvalt, programmeerides erinevaid servereid ja programme. Üllatusena tuli, kui ühel hetkel tehti neile investorite poolt pakkumine ja tehingu lõpetamiseks tuli notari juurde vanemad kaasa võtta, siis ta sai aru, et asi on tõsine. Esimese arendusega väga hästi ei läinud, kuid see andis edasiseks väga hea õppetunni. Seitsmest start-up'ist on tal edukalt käima läinud üks. See tõsiasi annab tunnistust väga järjepidevast ja tugevast natuurist, mis ei lase lüüasaamistel kunagi end lõplikult maha murda. Ta andis juurde motivatsiooni tegelemaks ettevõtlusega isegi siis, kui ei suudeta ülikooli ära lõpetada. Ettevõtlusega tegelemisel ei ole see kuigi määrav aspekt. Ettevõtlusega tegeledes on olulisteks plussideks oma isikliku aja planeerimise võimalus, otsuste vastuvõtmisel saab olla vaba. Ka siinkohal tuli välja kommunikatsiooni vajalikkus, ilma milleta pole ettevõtlusmaastikul just eriti palju ära teha. Mulle meeldis ettekanne väga, kuid ilmselt tuleviku perspektiivi silmas pidades pole see mulle eriti oluline, kuna oma ettevõtet ma endal tulevikus ei näe, kuid kes teab!? Elu keerdkäigud on vahel kummalised.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true/# Loeng “Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” 8.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, mis siis pakub kasutajale edaspidi temale meeldivaid tooteid või teenuseid. Reklaami kasutatakse inimeste mõjutamiseks, kuid see võib olla kas kasulik või kahjulik. Kõik see admete hult, statistika ja reklaam on tihedalt omavahel seotud.<br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka ametikohal tulevikus. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.<br /> <br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Andres Septer, Merle Varendi) 26. augusti loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> * korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> * üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/# Pangarekvisiidid punkt 5].&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele:<br /> * kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> * kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> * kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <br /> <br /> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Andres Septer, Merle Varendi) 26. augusti loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Aastas on vaja saada vähemalt 54 EAP-d.<br /> Ühe EAP maksumus on 50€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/# Teine kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 21 + 27 = 48 EAP<br /> <br /> 54 - 48 = 6 EAP<br /> <br /> 6 * 50 = 300€<br /> <br /> Esitatav arve on 300€<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Bpentsuk&diff=95248 2015-10-26T21:58:25Z

<p>Bpentsuk: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Brita Pentšuk<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Täna elame IT-ajastul. Peame paratamatult tõdema, et maailm on muutunud: elu muudavad lihtsamaks järjest moodsamad tehnoloogiad, elukorralduses on telefoni või arvuti puudumine pigem üllatav kui tavapärane, töökohad eelistavad aina enam neid inimesi, kel mingisugunegi ettekujutus infotehnoloogiast. Seega IT on igal pool ja möödapääsmatu. Minu jaoks on oluline, kui saan selles valdkonnas oma silmaringi laiendada, õppida ja areneda, et teha oma elu sedasi lihtsamaks ning tulevikus pakkuda ise uusi lahendusi juba olemasolevate kõrvale. Antud aine annabki põgusa ülevaate infotehnoloogia erinevatest suundadest: mis on siduvat, kokkulangevat ja erinevat.<br /> <br /> Sissejuhatav loeng oli õpingukorraldust tutvustav. Õppeosakonnajuhataja Inga Vau toonitas, et IT Kolledžis toime tulla pole kerge, panustama peab palju aega õppimisele, samuti peab oskama aega planeerida. Ta tutvustas erinevaid määruseid ja seaduseid, eeskirju ja juhendeid ning tegi lühitutvustuse tähtsamatest õpilast puudutavatest toimingutest, kuupäevadest, info- ja õppekeskkondadest, mis kõik aitavad õpingutes paremini orienteeruda. Inga Vau andis ühe nipina soovituse valida valikaineid vastavalt oma tulevikuootustele.<br /> Eraldi tutvustati tagasiside erinevaid variante, millest osavõtt aitab võimalikke kooli või õppetööga seonduvaid puudusi likvideerida ja mõjutada õppeprotsesse. Räägiti selleaastastest stipendiumidest.<br /> Endine kooli vilistlane ja praegune õppejõud Lauri Võsandi, kes ühtlasi juhendab ka robootikaklubi, tegi kiire ülevaate koolivälistest huviringidest. Ta soovitas erialaainete kõrvale õppida ka majandust või ettevõtlust, mis aitaksid tulevikus vältida läbipõrumist tööturul, lisaks säilitada enda tehtud tööd. Väga oluline tänapäeva tihedas konkurentsis on enesemüümise kunst, mille tähtsuse üle spekuleerisid ka teised vilistlased oma avalikus loengus “IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks” &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2015/05/26/it_kolledzist_edukaks_it-ettevotjaks/# IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks]&lt;/ref&gt;.<br /> Kristjan Karmo oli oma sõnavõtuga väga heaks inspiratsiooniks paljudele tulevastele tudengitele. Vaatamata oma läbikukkumistele nii TTÜ-s kui ka IT Kolledžis säilis järjepidevus ja asi sai lõpuks ikkagi tehtud. Laisematele soovitas ta tasulist õpet, kuna muidu võibki tegemata jäänud aineid maksma jääda. Tasulise õppe puhul mõeldakse eelnevalt hoolikalt läbi, mida tegema minnakse.<br /> Andres Septer soovitas kõigil järele mõelda – kas õpetaja-õpilase kodutöö on ikka nii ebavõrdne? Tundide, arvestuste ja eksamite ettevalmistamine, läbiviimine ning hindamine on ajakulukas töö. Selle kõrvale mahub veel üks häiriv paratamatus – lollid küsimused.<br /> Loeng oli informatiivne ja huvitav. Ilmselt ka viimane omasuguste seas, kus manitsetakse gümnaasiumile sarnaselt õppima ja pingutama.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus rääkis IT-projektide juhtimisest viis aastat tagasi IT Kolledži lõpetanud Tiina Seeman. See polnud talle, nagu ka paljudele teistele, esimene kõrgharidus. Esmalt lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, kuid kuna ta riigisektoris töötada ei soovinud ja ka sama eriala magister ei olnud ahvatlev, leidis ta IT Kolledži näol uudsema väljundi. Inspiratsiooni selleks sai ta kolleegilt, kellega tutvus, töötades EMT-s. Tiina hakkas huvituma süsteemidest, eelkõige sellest, kuidas nad töötavad. Praeguseks on ta töötanud mitmetes levinud ja suurtes firmades, nagu Eesti Energias, TeliaSoneras ja Bang &amp; Olufsenis. Hetkel juhib ta AS Ekspress Grupi tütarettevõtet Zave Media.<br /> Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas cum laude. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkamasaamisest.<br /> Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi no-no situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, kõik on arhiveeritud.<br /> Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ette valmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viies loeng oli jällegi üks huvitav ja hästi ülesehitatud esitlus, mille eeskõnelejaks oli Kert Suvi – oma isikliku ettevõtte ASA Quality Services juhataja. Erialast haridusteed alustas ta Tartu Kutsehariduskeskuses, õppides veebispetsialistiks, seejärel täiendades end IT Kolledžis arendaja erialal. Testimine tähendabki info saamist või hankimist ainsal eesmärgil: maandada riske, et sedasi tagada igati kvaliteetne ja õige tulem ehk lõpp-produkt. Siinjuures leidsin palju ühiseid paralleele teises loengus esinenud Tiina Seemani jutuga, kuid eks analüüsil ja testimisel olegi ühine alus, lihtsalt üks tegeleb algfaasiga, teine lõppfaasiga. Põhilised probleemid, mille pärast testija ametikohta peljatakse, on ebakujundid, et testimine pole piisavalt atraktiivne, tasu saab vähe, selleks pole erilisi oskusi tarvis ning et tegu on igava asjaga. Tegelikkus on hoopis vastupidine: ametil on palju erinevaid väljundeid, suundi ja võimalusi. Testimine pole eriti populaarne ka ettevõtjate hulgas, seda kuni esimese tõsise läbikukkumiseni, mille järel kõige kergem tulemus on suure rahasumma vastu taevast lendamine. On ka hullemaid tulemusi. Testija on oma iseloomu poolest professionaalne skeptik või pessimist, tugev analüütik, tuleb osata teisiti mõelda ning asju teise nurga alt vaadata, kasuks tuleb kavalus, mis väljendub süsteemi kriitiliste kohtade kindlakstegemises, mis oluliselt vähendab töö ajakulu.<br /> Testimist olen mina kaalunud endale tulevikuametiks valida ja antud esitlus andis selles suunas tugeva motivatsioonipuhangu. Kassipildid olid ka nii ägedad!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Testimine ja tarkvara kvaliteet” 24.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg, kes vähemalt minu jaoks ei vajanud tutvustamist. Ta andis oma esitluses vihjeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tunnistas, et programmeerimine ei ole niisama programmeerimine ehk “Mis on pildil valesti?”. Programmeerimine tähendab oluliselt rohkem, kui koodi kirjutamist, kuid paraku kõiki vajaminevaid asju koolides ei õpetata ning ka ametijuhendis ei kajastata. Suur roll on kommunikatsioonil, sest tarkvara koosneb kihtidest, mille ühendused ei pruugi olla nii püsivad ja seega on probleemid kiired tulema. Taaskord leidis teema kajastust juba eelnevates loengutes teiste esinejate poolt öeldu, näiteks projektijuhi ülesanneteks on tiimi edukas toimima panemine, visiooni täpne ja selge väljendus. Edukaks saavad need, kes suudavad probleeme ette näha ja ennetada, on valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust ja kes on valmis ootamatuteks. Kool aga ei pruugi anda kõike vajalikku, küll aga näitab üsna palju meie suhtumist töösse. Oli väga informatiivne ja kahju, et esitluses ei saadud kõiki aspekte läbi võetud, näiteks inimtüüpe.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” 1.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus esines IT-ettevõtja Tanel Unt, kes alustas oma esimese tarkvarafirma loomist juba enne 18-aastaseks saamist. Ta hakkas koos sõpradega arendusega tegelema kooli kõrvalt, programmeerides erinevaid servereid ja programme. Üllatusena tuli, kui ühel hetkel tehti neile investorite poolt pakkumine ja tehingu lõpetamiseks tuli notari juurde vanemad kaasa võtta, siis ta sai aru, et asi on tõsine. Esimese arendusega väga hästi ei läinud, kuid see andis edasiseks väga hea õppetunni. Seitsmest start-up'ist on tal edukalt käima läinud üks. See tõsiasi annab tunnistust väga järjepidevast ja tugevast natuurist, mis ei lase lüüasaamistel kunagi end lõplikult maha murda. Ta andis juurde motivatsiooni tegelemaks ettevõtlusega isegi siis, kui ei suudeta ülikooli ära lõpetada. Ettevõtlusega tegelemisel ei ole see kuigi määrav aspekt. Ettevõtlusega tegeledes on olulisteks plussideks oma isikliku aja planeerimise võimalus, otsuste vastuvõtmisel saab olla vaba. Ka siinkohal tuli välja kommunikatsiooni vajalikkus, ilma milleta pole ettevõtlusmaastikul just eriti palju ära teha. Mulle meeldis ettekanne väga, kuid ilmselt tuleviku perspektiivi silmas pidades pole see mulle eriti oluline, kuna oma ettevõtet ma endal tulevikus ei näe, kuid kes teab!? Elu keerdkäigud on vahel kummalised.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true/# Loeng “Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” 8.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, mis siis edasi pakub kasutajale edaspidi temale meeldivaid tooteid või teenuseid.<br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka ametikohal tulevikus. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.<br /> <br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Andres Septer, Merle Varendi) 26. augusti loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> * korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> * üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/# Pangarekvisiidid punkt 5].&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele:<br /> * kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> * kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> * kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <br /> <br /> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Andres Septer, Merle Varendi) 26. augusti loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Aastas on vaja saada vähemalt 54 EAP-d.<br /> Ühe EAP maksumus on 50€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/# Teine kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 21 + 27 = 48 EAP<br /> <br /> 54 - 48 = 6 EAP<br /> <br /> 6 * 50 = 300€<br /> <br /> Esitatav arve on 300€<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Bpentsuk&diff=95247 2015-10-26T21:55:50Z

<p>Bpentsuk: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Brita Pentšuk<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Täna elame IT-ajastul. Peame paratamatult tõdema, et maailm on muutunud: elu muudavad lihtsamaks järjest moodsamad tehnoloogiad, elukorralduses on telefoni või arvuti puudumine pigem üllatav kui tavapärane, töökohad eelistavad aina enam neid inimesi, kel mingisugunegi ettekujutus infotehnoloogiast. Seega IT on igal pool ja möödapääsmatu. Minu jaoks on oluline, kui saan selles valdkonnas oma silmaringi laiendada, õppida ja areneda, et teha oma elu sedasi lihtsamaks ning tulevikus pakkuda ise uusi lahendusi juba olemasolevate kõrvale. Antud aine annabki põgusa ülevaate infotehnoloogia erinevatest suundadest: mis on siduvat, kokkulangevat ja erinevat.<br /> <br /> Sissejuhatav loeng oli õpingukorraldust tutvustav. Õppeosakonnajuhataja Inga Vau toonitas, et IT Kolledžis toime tulla pole kerge, panustama peab palju aega õppimisele, samuti peab oskama aega planeerida. Ta tutvustas erinevaid määruseid ja seaduseid, eeskirju ja juhendeid ning tegi lühitutvustuse tähtsamatest õpilast puudutavatest toimingutest, kuupäevadest, info- ja õppekeskkondadest, mis kõik aitavad õpingutes paremini orienteeruda. Inga Vau andis ühe nipina soovituse valida valikaineid vastavalt oma tulevikuootustele.<br /> Eraldi tutvustati tagasiside erinevaid variante, millest osavõtt aitab võimalikke kooli või õppetööga seonduvaid puudusi likvideerida ja mõjutada õppeprotsesse. Räägiti selleaastastest stipendiumidest.<br /> Endine kooli vilistlane ja praegune õppejõud Lauri Võsandi, kes ühtlasi juhendab ka robootikaklubi, tegi kiire ülevaate koolivälistest huviringidest. Ta soovitas erialaainete kõrvale õppida ka majandust või ettevõtlust, mis aitaksid tulevikus vältida läbipõrumist tööturul, lisaks säilitada enda tehtud tööd. Väga oluline tänapäeva tihedas konkurentsis on enesemüümise kunst, mille tähtsuse üle spekuleerisid ka teised vilistlased oma avalikus loengus “IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks” &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2015/05/26/it_kolledzist_edukaks_it-ettevotjaks/# IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks]&lt;/ref&gt;.<br /> Kristjan Karmo oli oma sõnavõtuga väga heaks inspiratsiooniks paljudele tulevastele tudengitele. Vaatamata oma läbikukkumistele nii TTÜ-s kui ka IT Kolledžis säilis järjepidevus ja asi sai lõpuks ikkagi tehtud. Laisematele soovitas ta tasulist õpet, kuna muidu võibki tegemata jäänud aineid maksma jääda. Tasulise õppe puhul mõeldakse eelnevalt hoolikalt läbi, mida tegema minnakse.<br /> Andres Septer soovitas kõigil järele mõelda – kas õpetaja-õpilase kodutöö on ikka nii ebavõrdne? Tundide, arvestuste ja eksamite ettevalmistamine, läbiviimine ning hindamine on ajakulukas töö. Selle kõrvale mahub veel üks häiriv paratamatus – lollid küsimused.<br /> Loeng oli informatiivne ja huvitav. Ilmselt ka viimane omasuguste seas, kus manitsetakse gümnaasiumile sarnaselt õppima ja pingutama.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teises loengus rääkis IT-projektide juhtimisest viis aastat tagasi IT Kolledži lõpetanud Tiina Seeman. See polnud talle, nagu ka paljudele teistele, esimene kõrgharidus. Esmalt lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, kuid kuna ta riigisektoris töötada ei soovinud ja ka sama eriala magister ei olnud ahvatlev, leidis ta IT Kolledži näol uudsema väljundi. Inspiratsiooni selleks sai ta kolleegilt, kellega tutvus, töötades EMT-s. Tiina hakkas huvituma süsteemidest, eelkõige sellest, kuidas nad töötavad. Praeguseks on ta töötanud mitmetes levinud ja suurtes firmades, nagu Eesti Energias, TeliaSoneras ja Bang &amp; Olufsenis. Hetkel juhib ta AS Ekspress Grupi tütarettevõtet Zave Media.<br /> Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas cum laude. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkamasaamisest.<br /> Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi no-no situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, kõik on arhiveeritud.<br /> Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ette valmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viies loeng oli jällegi üks huvitav ja hästi ülesehitatud esitlus, mille eeskõnelejaks oli Kert Suvi – oma isikliku ettevõtte ASA Quality Services juhataja. Erialast haridusteed alustas ta Tartu Kutsehariduskeskuses, õppides veebispetsialistiks, seejärel täiendades end IT Kolledžis arendaja erialal. Testimine tähendabki info saamist või hankimist ainsal eesmärgil: maandada riske, et sedasi tagada igati kvaliteetne ja õige tulem ehk lõpp-produkt. Siinjuures leidsin palju ühiseid paralleele teises loengus esinenud Tiina Seemani jutuga, kuid eks analüüsil ja testimisel olegi ühine alus, lihtsalt üks tegeleb algfaasiga, teine lõppfaasiga. Põhilised probleemid, mille pärast testija ametikohta peljatakse, on ebakujundid, et testimine pole piisavalt atraktiivne, tasu saab vähe, selleks pole erilisi oskusi tarvis ning et tegu on igava asjaga. Tegelikkus on hoopis vastupidine: ametil on palju erinevaid väljundeid, suundi ja võimalusi. Testimine pole eriti populaarne ka ettevõtjate hulgas, seda kuni esimese tõsise läbikukkumiseni, mille järel kõige kergem tulemus on suure rahasumma vastu taevast lendamine. On ka hullemaid tulemusi. Testija on oma iseloomu poolest professionaalne skeptik või pessimist, tugev analüütik, tuleb osata teisiti mõelda ning asju teise nurga alt vaadata, kasuks tuleb kavalus, mis väljendub süsteemi kriitiliste kohtade kindlakstegemises, mis oluliselt vähendab töö ajakulu.<br /> Testimist olen mina kaalunud endale tulevikuametiks valida ja antud esitlus andis selles suunas tugeva motivatsioonipuhangu. Kassipildid olid ka nii ägedad!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Testimine ja tarkvara kvaliteet” 24.09.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg, kes vähemalt minu jaoks ei vajanud tutvustamist. Ta andis oma esitluses vihjeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tunnistas, et programmeerimine ei ole niisama programmeerimine ehk “Mis on pildil valesti?”. Programmeerimine tähendab oluliselt rohkem, kui koodi kirjutamist, kuid paraku kõiki vajaminevaid asju koolides ei õpetata ning ka ametijuhendis ei kajastata. Suur roll on kommunikatsioonil, sest tarkvara koosneb kihtidest, mille ühendused ei pruugi olla nii püsivad ja seega on probleemid kiired tulema. Taaskord leidis teema kajastust juba eelnevates loengutes teiste esinejate poolt öeldu, näiteks projektijuhi ülesanneteks on tiimi edukas toimima panemine, visiooni täpne ja selge väljendus. Edukaks saavad need, kes suudavad probleeme ette näha ja ennetada, on valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust ja kes on valmis ootamatuteks. Kool aga ei pruugi anda kõike vajalikku, küll aga näitab üsna palju meie suhtumist töösse. Oli väga informatiivne ja kahju, et esitluses ei saadud kõiki aspekte läbi võetud, näiteks inimtüüpe.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” 1.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seitsmendas loengus esines IT-ettevõtja Tanel Unt, kes alustas oma esimese tarkvarafirma loomist juba enne 18-aastaseks saamist. Ta hakkas koos sõpradega arendusega tegelema kooli kõrvalt, programmeerides erinevaid servereid ja programme. Üllatusena tuli, kui ühel hetkel tehti neile investorite poolt pakkumine ja tehingu lõpetamiseks tuli notari juurde vanemad kaasa võtta, siis ta sai aru, et asi on tõsine. Esimese arendusega väga hästi ei läinud, kuid see andis edasiseks väga hea õppetunni. Seitsmest start-up'ist on tal edukalt käima läinud üks. See tõsiasi annab tunnistust väga järjepidevast ja tugevast natuurist, mis ei lase lüüasaamistel kunagi end lõplikult maha murda. Ta andis juurde motivatsiooni tegelemaks ettevõtlusega isegi siis, kui ei suudeta ülikooli ära lõpetada. Ettevõtlusega tegelemisel ei ole see kuigi määrav aspekt. Ettevõtlusega tegeledes on olulisteks plussideks oma isikliku aja planeerimise võimalus, otsuste vastuvõtmisel saab olla vaba. Ka siinkohal tuli välja kommunikatsiooni vajalikkus, ilma milleta pole ettevõtlusmaastikul just eriti palju ära teha. Mulle meeldis ettekanne väga, kuid ilmselt tuleviku perspektiivi silmas pidades pole see mulle eriti oluline, kuna oma ettevõtet ma endal tulevikus ei näe, kuid kes teab!? Elu keerdkäigud on vahel kummalised.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true/# Loeng “Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” 8.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka ametikohal tulevikus. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.<br /> <br /> <br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Andres Septer, Merle Varendi) 26. augusti loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> * korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> * üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/# Pangarekvisiidid punkt 5].&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele:<br /> * kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> * kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> * kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <br /> <br /> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Andres Septer, Merle Varendi) 26. augusti loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Aastas on vaja saada vähemalt 54 EAP-d.<br /> Ühe EAP maksumus on 50€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/# Teine kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 21 + 27 = 48 EAP<br /> <br /> 54 - 48 = 6 EAP<br /> <br /> 6 * 50 = 300€<br /> <br /> Esitatav arve on 300€<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Bpentsuk&diff=94554 2015-10-22T21:31:24Z

<p>Bpentsuk: /* Küsimus 5 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Brita Pentšuk<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Andres Septer, Merle Varendi) 26. augusti loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> * korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> * üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/# Pangarekvisiidid punkt 5].&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele:<br /> * kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> * kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> * kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <br /> <br /> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Andres Septer, Merle Varendi) 26. augusti loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Aastas on vaja saada vähemalt 54 EAP-d.<br /> Ühe EAP maksumus on 50€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/# Teine kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 21 + 27 = 48 EAP<br /> <br /> 54 - 48 = 6 EAP<br /> <br /> 6 * 50 = 300€<br /> <br /> Esitatav arve on 300€<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Bpentsuk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Bpentsuk&diff=94553 2015-10-22T21:30:10Z

<p>Bpentsuk: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Brita Pentšuk<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 22.10.2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Andres Septer, Merle Varendi) 26. augusti loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> * korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> * üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/# Pangarekvisiidid punkt 5].&lt;/ref&gt;<br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele:<br /> * kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> * kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> * kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <br /> <br /> Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng 1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Aastas on vaja saada vähemalt 54 EAP-d.<br /> Ühe EAP maksumus on 50€ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/# Teine kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 21 + 27 = 48 EAP<br /> <br /> 54 - 48 = 6 EAP<br /> <br /> 6 * 50 = 300€<br /> <br /> Esitatav arve on 300€<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Bpentsuk