ICO wiki - User contributions [en]

Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele

2020-12-13T18:59:32Z

Caruut: /* Twitter */

== Sissejuhatus ==

Elame ajal, mil sotsiaalmeediast on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Ühelt poolt pakub see kasulikke platvorme ja häid võimalusi informatsiooni kiirele levimisele. Teisest küljest on aga sotsiaalmeedia muutunud sõltuvuseks ja seda eriti noorte seas. Sellega kaasneb mitmeid negatiivseid mõjusid kõigile nagu näiteks ärevushood, depressioon, eneseväärikuse langus. Oleme võtnud vaatluse alla viis populaarset ja kaua aega kasutuses olnud sotsiaalmeedia kanalit ning uurime, kuidas need mõjutavad noori negatiivselt. Lisaks viisime läbi ka küsitluse antud teemal.

== Facebook ja Messenger ==
Facebook on ülemaailmne suhtlusvõrgustik, mida hetkel kasutavad pea igas vanuses inimesed. Igakuiseid kasutajaid on Facebookis ligi 2.7 miljardit<ref>https://www.statista.com/statistics/264810/number-of-monthly-active-facebook-users-worldwide/</ref>. Ka väga paljud noored on loonud sinna omale kasutaja. Facebookis on arendatud ka Messenger, mis on isegi populaarsem kui Facebook ise noorte seas.

2011. aastal viis Dr Larry Rosen läbi uuringu, kuidas mõjutab Facebooki kasutamine noori. Uuring põhineb 1000 teismelise küsitluste vastustel ning 300 noore vaatlemise põhjal. Suurim efekt on arvatavasti noorte õpingutele. Sotsiaalmeedia juba üldiselt võtab palju aega ära, kuid Facebook haarab enda alla suure osa sellest. Uuringu läbiviimiseks jälgis Dr Larry Rosen 15 minutit noori, kes tegelesid õppimisega. Sel ajal pani ta tähele, et õpilased kasutasid regulaarselt Facebooki. Pikemas perspektiivis selgus, et noorte, kes vähemalt korra veerand tunni jooksul näiteks Messengeris käisid, testide hinded olid ka kehvemad. Selliseid noorukeid on võimalik võrrelda häiritud sõidukijuhiga.<ref>https://wehavekids.com/parenting/Teens-and-Facebook</ref> Sarnasus seisneb selles, et mõlemad peaksid panema hoolikalt tähele, mis toimub, kas siis liikluses või õppetöös, kuid neid ümbritsevad segavad faktorid. Kuna ei pühenduta täielikult oma ülesandele, siis võib lähitulevikus tekkida õnnetus. Kas siis avarii või oodatust kehvem testitulemus. Lisaks tiheda Facebooki kasutamise tõttu on pikaajaline süvenenud lugemine haruldane, sest tekstist on raske aru saada, kui samal ajal on vaja kellegagi suhelda Messengeris.

Facebooki kasutamine muudab lapse antisotsiaalseks. Miks üldse inimestega kokku saada, kui on võimalik ka vestelda Messengeris.<ref>https://www.thehansindia.com/posts/index/Hans/2018-08-11/Top-10-negative-effects-of-Facebook-on-teens/404938</ref> Ja kui tullaksegi kokku, siis võib ikkagi juhtuda, et kõik passivad telefonides ning tunnevad vajadust suhelda kellegi teisega. Tekkinud antisotsiaalsusest võib tuleneda ka agressiivsus. See võib väljenduda näiteks selles, et teismelist ei huvita teiste tunded ning võib kergelt öelda midagi solvavat. Ise ei pane seda isegi tähele, kuid suhtluspartnerile võis see väga haiget teha. Sellest järeldub ka, et Facebooki sõltlasest noor võib olla nartsissist. Vähene empaatiavõime on juba välja toodud, kuid ta on ka hoolimatu. Võiks lisada ka enesearmastuse ning soovi olla imetletud teiste poolt. See võib tekkida näiteks laikide kogumisest. Mida rohkem laike, seda paremini noor end tunneb. Arvan, et see teema on aktuaalne ka Facebookis, mitte ainult teistes sotsiaalmeediates, näiteks Instagramis.
Paanilisest laikide kogumisest võib tekkida nii mõnelgi noorel depressioon<ref>https://www.socialworktoday.com/archive/exc_080811.shtml</ref>. Selle põhjustajaks võib ka olla teiste staatuste muutused ja teiste postitused, mis panevad noore tundma end ebapopulaarsena<ref>https://www.marketwatch.com/story/new-study-claims-facebook-instagram-and-snapchat-are-linked-to-depression-2018-11-09</ref>. Võrreldakse isegi sõprade arvu, sul on nii palju sõpru Facebookis, aga mul ei ole. Suurem tõenäosus on, et depressioon tabab rohkem neid teismelisi, kelle enesehinnang on juba niigi madal. Facebooki kasutamine võib noortes tekitada ka muid häireid. Näiteks ärevushäireid ja muuta noort agressiivsemaks kui tavaliselt.

Kuna Facebookis on väga palju inimesi, siis on võimalus hakata täiesti võõraste inimestega suhtlema<ref>https://www.thehansindia.com/posts/index/Hans/2018-08-11/Top-10-negative-effects-of-Facebook-on-teens/404938</ref>. Kuid kui ei ole oma vestluskaaslast reaalses elus kordagi kohanud, siis ei saa sajaprotsendiliselt olla kindel tema usaldusväärsuses. Teise ekraani taga võib istuda ju kasvõi mõni kriminaal. Eriti suur probleem seisneb selles, et teismeeas noored on eriti mõjutatavad välistest teguritest. Ning seetõttu võivad avaldada Facebookis kohatavad võõrad noortele halba mõju. Kirjutades ei ole eriti võimalik lugeda välja suhtluspartneri emotsioone. Ja see ei ole isegi seotud ainult võõrastega vestlemisel. Ka tuttavatega Messengeris rääkimisel võivad tekkida arusaamatused, kuna ei ole võimalik lugeda näost emotsioone.<ref>https://www.thehansindia.com/posts/index/Hans/2018-08-11/Top-10-negative-effects-of-Facebook-on-teens/404938</ref> Näiteks üritab keegi midagi sarkasmiga öelda, kuid teisel pool ekraani istuv inimene võtab seda hoopis solvanguna. Ehk siis näost-näkku suhtlemisel on võimalik paremini edasi anda oma emotsioone ning suhtlemine on seetõttu kergem.

Üks väga tähtis mõju noore tulevikule on see, mida ta postitab Facebooki. Sinna läheb väga palju personaalset infot üles nooruki elu kohta. Täisnimi, vanus, meiliaadress, elukoht jne. Tulevikus võib sellest tekkida probleem, sest kõik need andmed võivad sattuda kriminaalide kätte, kes võivad neid omakasu eesmärgil ära kasutada.<ref>https://www.ukessays.com/essays/english-language/the-effect-of-facebook-on-teenagers-english-language-essay.php</ref> Võiks öelda, et noorte puhul on see probleem veel suurem kui natuke vanemate puhul, sest noorukid ei mõtle nii väga läbi, mida postitada. Nad ei mõtle ka pikema perioodi peale. Neid andmeid on ju jäädavalt väga raske hiljem kustutada.

Facebookil on mitmeid negatiivseid aspekte, mis võivad noorte elu mõjutada. Näiteks tähelepanu hajumine, depressioon, võõrastega suhtlemine jne. Iga probleemiga peaks varakult tegelema, mitte laskma probleemil noore ellu sügavamalt juurduda.

== Instagram ==
Instagram on fotode jagamise rakendus, mis kuulub Facebookile ja millel on kogu maailmas 700 miljonit kasutajat.<ref>Karen Gilchrist, 19.05.2017, "Instagram most likely to cause young people to feel depressed and lonely out of major social apps, study says", 12.12.2020,
https://www.cnbc.com/2017/05/19/instagram-most-likely-to-cause-young-people-to-feel-depressed-and-lonely-out-of-major-social-apps-study-says.html, 12.12.2020</ref> Kasutaja saab postitada pildi ja selle juurde kuuluva teksti. Samuti saab pilte lisada story`sse, kus see püsib vaid 24 tundi ja seejärel kustub. Järjest kogub populaarsust ka Instagram TV, kuhu on võimalik üles laadida pikemaid videoid kui tavalise postitusena. Paljud inimesed kasutavad Instagrami kui fotoblogimise platvormi, postitades pilte ja videoid nii puhkuse kui ka igapäevaelu kohta ning jagades jälgijatega oma huvisid.

Põhiline eesmärk kasutajatel on oma postitustele meeldimiste ja kommentaaride kogumine ning jälgijaskonna kasvatamine. See toob kahjuks endaga kaasa mitmeid murekohti. On kindlaks tehtud, et platvormi kasutamisega kaasneb noorte seas näiteks suurenenud ärevus ja väheneb enesehinnang.

Seda, et on põhjust muretsemiseks, tunnevad ka noored ise. Aastal 2017 korraldas Kuninglik rahvatervise selts uuringu, mille käigus küsiti 1479-lt noorelt, vanuses 14–24, kuidas erinevad sotsiaalmeedia platvormid nende tervist ja heaolu mõjutavad. Uuringu tulemustest selgus, et Instagramiga kaasnevad depressioon, ärevus, kehv kehapilt ja üksinduse tunne. Samuti mõjub see negatiivselt ka unekvaliteedile ja suurendab kiusamist. On näha, kuidas noored leiavad Instagramist kerge vaevaga ohvri, keda mõne postituse tõttu norida.

On selge, et sotsiaalmeedias näidatakse end oma parimast küljest ja kõik, mida postitatakse, ei ole alati tõde. Noored võrdlevad end teistega ja nähes teisi pidevalt puhkusel või lõbusalt aega veetmas, võib tekkida tunne, et nende elus on midagi puudu. Postitused võivad seada ka ebareaalseid ootusi ning tekitada puudulikkuse ja madala enesehinnangu tunde. Näiteks töödeldakse väga põhjalikult oma pilte ja lisatakse erinevaid filtreid. Samast uuringust ka selgus, et Instagram sai kehapildi ja ärevuse eest halvima hinde. Näiteks kirjutas üks uuringule vastaja järgmiselt: "Instagram paneb tüdrukuid ja naisi kergesti tundma, nagu poleks nende keha piisavalt hea, kuna inimesed lisavad filtreid ja redigeerivad oma pilte, et nad näeksid välja "täiuslikud".<ref>https://time.com/4793331/instagram-social-media-mental-health/</ref>
Olukorra parandamiseks on suure jälgijaskonnaga inimesed algatanud erinevaid trende. Näiteks näidatakse reaalsust, mis tegelikult postitatud piltide taga peitub või lihtsalt postitatakse ilma filtrita pilte. Lisaks on tehtud ettepanekuid, et negatiivset mõju vähendada, märkides ära pildid, mida on digitaalselt töödeldud. Veel, et sotsiaalmeedia platvormid peaksid postituste põhjal tuvastama kasutajaid, keda võivad vaevata vaimsed probleemid ning neile diskreetselt abi soovitama. Samuti võiksid kasutajatele, kes platvormil liiga pikalt aega veedavad tulla selle kohta hoiatused. <ref>http://www.pealinn.ee/tagid/koik/psuhholoog-sotsiaalmeediast-voib-murdeealine-saada-tosise-n243549</ref>

Olen täiesti nõus, et Instagram võib vaimsele tervisele halvasti mõjuda ja panna inimesi arvama, et nende elul on midagi viga. Usun aga, et see kui palju Instagram inimest mõjutab on tema enda kätes, sest on võimalus valida, keda jälgida ja keda mitte. Mis aga puudutab ettepanekut, et pildi juurde võiks panna märke, kui seda on töödeldud, siis ma seda ei poolda. Ma arvan, et see võib endaga kaasa tuua uusi probleeme. Enamus kasutajatest töötleb oma pilte, aga tavakasutajate puhul ma ei leia, et selle märkimiseks on põhjust. Vaimsete probleemide tuvastamist ja abi soovitamist ma pooldan kindlasti, sest ma usun, et sellest võiks abi olla. Hoiatuste saatine on ka kindlasti het mõtel, sest tihti on kuulda, kuidas inimesaed räägivad, et rakendust kasutades kipub ajataju kaduma ja ehk oleks sellisel juhul hoiatustest abi.

== Twitter ==

Twitteri ülesehitus on enam vähem samasugune nagu Facebookil, samas sarnaneb see ka Instagramile. Saab postitada oma seinale pilte, tekste ja videoid nagu Facebookis, aga sõprade lisamise asemel saab hoopis jälgida teisi. Twitter on väljakujunenud pisikesteks blogideks, kus inimesed tavaliselt jagavad oma arvamust. Samas kasutatakse Twitterit ka uudiste jagamiseks. Twitter asutati 21. märtsi 2006 San Franciscos. <ref>Twitter https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter (vaadatud 10.12.20)</ref>

Nagu ka iga teise sotsiaalmeedikanaliga on ka Twitteris postitatul palju mõju noortele. Minule on alati jäänud mulje, et Twitteris jagatakse vabamalt oma arvamust, sest Twitteris on kasutusel kasutajanimed oma nimede asemel, mis aitavad identiteeti varjata. See teeb inimesed julgemaks. Samas on mulle jäänud ka tunne, et inimesed kasutavad Twitterit rohkem vabas vormis ehk keegi eriti ei mõtle, mida ta sinna postitab või kuidas see teistele mõjub nagu Instagramis või Facebookis.

Twitter on tavaliselt avalikum kui teised sotsiaalmeedia kanalid, kuigi seal saab panna ka oma profiili privaatseks, aga tavaliselt seda ei kasutata. Sellest tuleb ka see, et paljud postitused jõuavad rohkemate inimesteni, lisaks on veel Twitteris hashtag-i süsteem, mis võimaldab kiiresti postitust levitada.

Twitterit kasutab ligikaudu 330 miljonit kasutajat igakuiselt, iga päevaselt 145 miljonit inimest. Umbes 63% kasutajatest jääb vanuselt 35-65 eluaastate vahele. Iga päev saadetakse 500 miljonit säutsu, mis teeb umbes 5,787 säutsu sekundis. <ref>Ying Lin. 10 TWITTER STATISTICS EVERY MARKETER SHOULD KNOW IN 2020 [INFOGRAPHIC] 2020 https://www.oberlo.com/blog/twitter-statistics (vaadatud 1.12.20)</ref> 44% USA elanikkonnast vahemikus 18-24 eluaastat kasutavad Twitterit.<ref>Katie Shel. Top Twitter Demographics That Matter to Social Media Marketers 2020 https://blog.hootsuite.com/twitter-demographics/ (vaadatud 4.12.20)</ref> Twitterit kasutab umbes 32% 13-17-aastaseid. <ref>Elina Mir, Caroline Novas, Meg Seymour. Social Media and Adolescents’ and Young Adults’ Mental Health https://www.center4research.org/social-media-affects-mental-health/ (vaadatud 4.12.20)</ref>

Kuna Twitter on suhteliselt avalik, siis liigne avalikkus võib mõjuda noorele negatiivselt. Vaatleme neid noori, kes on 15-aastased ja nooremad. Tavaliselt nad ei mõtle, mida nad oma sotsiaalmeediasse postitavad ning kuidas see neid mõjutada võiks. Oletame, et noor paneb üles pildi endast, lisab sinna hashtag-id ja tema konto ei ole privaatse peal. Kasutades Dashboard Tweet Binder <ref>Dashboard Tweet Binder https://dash.tweetbinder.com/report/free</ref>veebirakendust võib näha, et postitades pildi ainuüksi kirjaga “#me”, siis selle potentsiaalne levimine on kuni peaaegu 488 000 erineva kasutajani, kelle seast ei pruugi kõik olla just heade kavatsustega, näiteks nagu keegi võib hakata jälitama, kirjutama privaatselt ebameeldivaid sõnumeid. Samas võib sattuda nii ka pedofiilideni. Üldiselt piltide postitamine sellisesse väga avalikkus sotsiaalmeediasse võib tuua kaasa teiste poolt kirjutatud enesehinnangut langetavaid kommentaare ja reaktsioone, mitte ainult kohaliku vaatajaskonna poolt vaid ka mujalt maailmast.

Liigne avalikkus toob kaasa ka liigselt avalikud arvamused. Tihti Twitterit lugedes olen näinud teravaid sõnavõtte säutsude all, kus siis laimatakse teist sellise arvamuse omamisest või siis hoopis toetatakse. Tavaliselt lõppeb see sellega, et pooldajad ja vastuolijad hakkavad omavahel pikemaid ja ebameeldivamaid argumente üksteise vastu kirjutama, mis lõpuks võivad ühele osapoolele negatiivsel mõjuda ja tekitada vaimset kahju. Tehakse ka nalju teiste arvamuse või maailmavaate üle, mis võib kaasa tuua ka negatiivse meeleolu ja enese mitte uskumise.

Nagu kõik sotsiaalmeediad on Twitter sõltuvust tekitav. See omakorda jälle võtab palju meie ajast. Eriti noorte ajast, kes peavad tegelema näiteks koolitööga. Ühe asja vaatamine võib jätta meid “vangi” ja satume tsüklisse, kus end unustame, mille tõttu võib kannatada nii õppimine, magamine ning reaalne sotsiaalne elu.

Twitterisse registreerimiseks peab olema vähemalt 13 aasta vanune. Nagu ka paljudes teistes sotsiaalmeedia kanalites on näha, et siiski leidub kasutajaid, kes on alla minimaalse vanusepiiri. Keegi ei saa kontrollida seda, kas laps on oma sünniaastat muutnud või mitte, peale lapsevanemate. Seda saaks keegi teine kontrollida ainult siis, kui peaks registreerima ennast ID-kaardi või smart-ID-ga. Selleks, et vältida seda, et kellegi alaealine laps teeb kellelegi teisele liiga, peab jälgima lapsevanem, kes selgitab olukorda, miks selline käitumine on vale, vastasel juhul ei pruugita sellest aru saada, miks nii teha ei tohi. Kindlasti peab ka lapsevanem jälgima, milline informatsioon jõuab lapseni - kas see on tema vanusele sobilik või mitte, kas see võib põhjustada lapsele kuidagi moodi kahju ning vastavalt olukorrale ka tegema noore kaitseks samme. Samas saab ka Twitteri meeskond ebasobiva säutsu reportides üle vaadata, aga lihtne säutsu ära kustutamine ei lahenda üldist probleemi, vaid likvideerib ühe elemendi sellest probleemist ajutiselt seniks kuni järgmine teeb seda sama.

2019. aasta suvel avaldas TED YouTube'is video pealkirjaga “How Twitter needs to change | Jack Dorsey”. Jack Dorsey on üks Twitteri asutajates ja ka esimees alates 2015.<ref>Twitter https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter (vaadatud 10.12.20) 2020=</ref> aastast. Videos arutatakse sellest, mis on Twitteriga juhtunud - pidev ahistamine, solvamine, mis on väga lihtne sellise dünaamikaga sotsiaalmeedias. Dorsey ütleb, et nad on välja töötanud programmi, mis tuvastab ära solvangud, ahistamised ja muud negatiivselt mõjuvad säutsud, kuid enne kui võetakse midagi ette (kustutatakse säuts või isegi konto), siis vaatavad inimesed need üle. Varem kasutas Twitter ainult inimeste enda saadetud aruandeid selliste asjade kohta.<ref>TED.How Twitter needs to change 2019 https://www.youtube.com/watch?v=BcgDvEdGEXg (vaadatud 10.12.20)</ref>

== Snapchat ==
Snapchat on väga tuntud multimeedia telefonirakendus, mis loodi aastal 2011. Autoriteks on Evan Spiegel, Bobby Murphy ja Reggie Brown.<ref>Wikipedia, Snapchat, 06.12.2020 https://et.wikipedia.org/wiki/Snapchat</ref> Rakenduse põhimõte on saata üksteisele pilte, videoid või sõnumeid, mis kustuvad teatud aja möödudes automaatselt ära (üldjuhul 10 sekundi pärast). Hilisemates tarkvaraversioonides tutvustati ka palju uusi funktsioone nagu “story” (lugu) ehk pilt/video, mis on kõigile sõpradele nähtav 24 tundi. Samuti lisandusid kurikuulsad filtrid ning teised pildi/video redigeerimise võimalused. Hetkel on snapchatil üle 249 miljoni aktiivse kasutaja neist 71 miljonit on eurooplased. Kõige rohkem kasutavad snapchati inimesed vanuses 10 - 29 eluaastat, mis moodustab ligi 66% kogu kasutajaskonnast.<ref>Snapchat by the Numbers: Stats, Demographics & Fun Facts, 07.12.2020,1https://www.omnicoreagency.com/snapchat-statistics/</ref> Lisaks sellele toodi välja, et keskmine alla 25 aastane inimene kasutab snapchati ligikaudu 40 minutit ning avab rakendust päeva jooksul keskmiselt 20 korda.<ref>Snapchat by the Numbers: Stats, Demographics & Fun Facts, 2020 https://smartsocial.com/effects-of-snapchat-teens/</ref> Vaatamata sellele, et snapchat tundub täiesti süütu rakendusena on välja toodud, et ta on noorte seas väga sõltuvust tekitav ning peidab endas negatiivset mõju noore inimese mentaalsele tervisele. Järgnevalt hakkan uurima, millist mõju ning ohte kujutab endas snapchati kasutamine noorte inimeste seas.

Esmalt tahaks välja tuua paar uut snapchati lisatud funktsionaalsusest, millest üks riivab väga jõudsalt inimese privaatsust ning teine tekitab varjatud kujul sõltuvust. Nimelt aastal 2015 lisas snapchat niinimetatud “streak” funktsiooni. Tegemist on tule/tulekahju emotikoniga, mis näitab, mitu päeva järjest on inimene teatud kasutajaga suhelnud. Antud emotikon kustub 24 tunni möödudes, kui inimesed kelle vahel vestlus toimus ei ole selles ajavahemikus jõudnud saata ühtegi uut sõnumit (tegemist peab olema “snapiga” ehk pildi kujul sõnumiga).<ref>https://evolvetreatment.com/blog/snapchat-streaks-addicted-teens/</ref> Paljud noored võtavad seda väga tõsiselt ning nende “streak” võib ulatuda tuhandetesse päevadesse (võin seda isiklikult kinnitada nii enda kui sõprade näitel, kelle “streak” on samuti ulatanud sadadesse ning tuhandetesse päevadesse). See on tõesti väga kaval mõte, kuidas hoida snapchati kasutajate baasi aktiivsetena, kuid pidev muretsemine “streak” kadumise pärast ning sellest mõtlemine mõjub väga halvasti mentaalsele tervisele ning tekitab teatud sõltuvust, mida on raske endale teadvustada. Paljud noored on juba läinud nii kaugele, et on hakanud terroriseerima oma sõpru, kes ei hoia “streaki” nii-öelda elus ehk nad üritavad teha kõike (helistada, saata sõnum kasutades teisi sotsiaalmeedia kanaleid), et säilitada streak oma vestluskaaslasega. Teine uus funktsioon, mis lisati aastal 2017 on “SnapMap”, tegemist on sisuliselt sisseehitatud kaardirakendusega, mille abil on võimalik jälgida enda sõprade asukohta reaalajas juhul kui snapchat rakendus on aktiivses kasutuses.<ref>https://learnsafe.com/the-dangers-of-snap-map-on-snapchat/</ref> Probleem seisneb selles, et kaart on väga täpne ning võimaldab näha tänavanime ja hoonet, milles parasjagu antud isik viibib. Samuti on võimalik postitada kaardile niinimetatud “Our story” (meie lugu) ehk pilt/video, mis on nähtav ka täiesti võõrastele inimestel üle maailma. Seetõttu võivad paljud pahatahtlikud inimesed seda funktsiooni ära kasutada. Kõige targem tegu oleks antud funktsioon välja lülitada või määrata ennast nähtavaks ainult sõpradele, kelle vastu on ka reaalne usaldus.

Sotsiaalmeedia mõjub ka üldises pildis väga halvasti noorte tervisele. Nimelt uuringud näitavad, et noored, kes veedavad sotsiaalmeedias üle kahe tunni päevas on kurtnud sagedamini kehvast vaimsest tervisest, sealhulgas psühholoogilisest stressist (ärevuse ja depressiooni sümptomite näol). Samuti on täheldatud, et sotsiaalmeedia suurenenud kasutamine on oluliselt seotud noorte halva une kvaliteediga, sest üldjuhul kasutavad noored oma nutiseadmeid õhtul enne magamaminekut. Ekraani vaatamine pimedas ruumis tekitab aga kunstlikult päevase tunde, mis omakorda lükkab uinumist edasi. Levima on hakanud ka küberkiusamine, mis on paljude probleemide, sealhulgas vaimse tervise, hariduse ja sotsiaalsete suhete peamine riskitegur, millel on sageli pikaajaline mõju täiskasvanueas.<ref>https://smartsocial.com/effects-of-snapchat-teens/</ref> Olen ka ise olnud tunnistajaks küberkiusamisele, mis lõppes kahjuks väga kurbade tagajärgedega. Siinkohal tuleks endale teadvustada väga tõsiselt, millist mõju avaldab sotsiaalmeedia ning seda tuleks piirata või kasutada ainult vajaduse põhiselt.

== YouTube ==

== Küsimustiku analüüs ==
Koostasime küsimustiku, et teada saada teiste kogemusi meie valitud sotsiaalmeediatega. Küsimustikule vastas 56 inimest, kes jagunesid 50% ja 50% meesteks ja naisteks. Kõige vanemad vastajad olid 23-aastased, kõige nooremad aga 12-aastased. 56 vastajast oli 32% gümnaasiumist, 48% ülikoolist, 9% on ajateenijad ja põhikoolist ning üks inimene, kes hetkel ei õpi. Enamus vastajaid olid 19-aastased.

Meeste ja naiste seast kasutatakse igapäevaselt kõige rohkem Facebooki, YouTube, Snapchati ja Instagrami. Neli meest ja kaks naist kasutavad igapäevaselt kõiki meie uuritud sotsiaalmeedia kanaleid. Kaks mees ja kolm naist kasutavad igapäevaselt ainult YouTube. 48 inimest kasutab igapäevaselt YouTube, 43 inimest Facebooki, 44 inimest Instagrami, 36 inimest Snapchati ja Twitterit kasutab 12 inimest.

Üldises arvestuses meeldib noortele kõige rohkem YouTube, kõige vähem aga Twitter. Järgnevas diagrammis on näha küsimuse tulemusi. Vastajad said valida mitu vastust. YouTube on arvatavasti kõige suurema meeldivusega, sest tegu on ka meelelahutusega. Teisi kanaleid kasutatakse pigem suhtluseks.

[[File:1.png]]

Vastanude arust kõige populaarsem sotsiaalmeedia kanal on YouTube. Naiste arvates on kõige populaarsem Instagram 14 vastanuga, meestel aga YouTube 15 vastunuga. Twitter ei osutunud kellegi arvates populaarseks. Küsimuses kõige ebapopulaarsema sotsiaalmeedia kanali kohta osutus kõige ebapopulaarsemaks Twitter ning seejärel Snapchat. Kusjuures Twitter osutus ebapopulaarseimaks nii meeste kui ka naiste arvestuses.

[[File:Milline neist on kõige populaarsem sotsiaalmeedia kanal teie meelest.png]]

Vaadates allolevat graafikut võib teha järelduse, et küsitlusest selgub, et vastanute arvates avaldab kõige rohkem negatiivset mõju noortele Instagram, kus valiti “5 (Avaldab väga palju)” 16. korral, samas arvab viis inimest, et Instagram avaldab väga vähe mõju. Kõige rohkem arvasid vastanud, et Twitter ei avalda üldse mõju.

[[File:Kui palju negatiivset mõju need sotsiaalmeedia kanalid teie arvates noortele avaldavad.png]]

Uurisime ka kui suur on tõenäosus, et kohatakse olukordi, kus üks meie valitut kanalist mõjub negatiivselt noorele. Vastanute vahel leiab kõige suurema tõenäosusega negatiivseid olukordi Instagramis ning seejärel Facebookis. Kõige vähem selliseid olukordi võib leida, aga Snapchatis ja YouTube’is. Twitteris negatiivse olukorra kohtamise tõenäosused jagunevad suhteliselt võrdselt.

[[File:Kui suur on tõenäosus et kohtad olukordi kus see kanal mõjub noorele negatiivselt nendes sotsiaalmeediates.png]]

Küsisime, kui tihti puutuvad vastanud kokku kiusamisega nendes sotsiaalmeediates viie palli ulatuses. Selgus, et ainult 3,6% vastanutest puutub väga tihti kokku ehk vastasid viiesti pallist viis. Neli palli viiest sai 10,7% häältest. Kolm või rohkem palli valisid kokku 11 meest ja ainult neli naist. 57,1% vastanutes valis kokku kas nulli või ühe ehk võib järeldada, et põhiliselt ei puutu meie küsitluses osalenud noored kokku kiusamisega.

Viimaseks valikvastustega küsimuseks oli meil, et milles avaldub sotsiaalmeedias kiusamine. Vastajad said valida mitu vastust ja soovi korral ka kirjutada enda variandi. Meie väljapakutud vastuse protsendid jagunesid järgnevalt: soos 55,4%, rassis 73,2%, välimuses 91,1% ja seksuaalses orientatsioonis 80,4%. Lisaks pakuti välja veel, et kiusamine väljendub maailmavaadetes ja poliitilistes veendumustes, arvamustes, õppimises, perekondlikus seisus (üksik vanem, vaesus, rikkus), pedofiilias ja kõiges, mis pähe tuleb.

Soovisime teada vastajatelt, milline sotsiaalmeedia kanal mõjub nende meelest kõige negatiivsemalt noortele ja miks. Päris paljud tõid välja Instagrami. Põhjusteks olid Instagramis tekkivad ebareaalsed standardid, mis mõjuvad halvasti enesehinnangule, seal levib igasugust infot, mida ei ole võimalik kontrollida kontode ja postituste rohkuse tõttu. Toodi välja ka see, et Instagramis on palju postitamise võimalusi, mille tõttu on ka kiusamine kergem.

Facebook toodi välja põhjendustega, et seal kritiseeritakse inimese uskumusi ja välimust. Lisaks on seal liiga kerge olla n-ö netihero ning võimalus kommenteerida mitte just eriti tarka juttu. Antud kommentaarid võivad anda noortele valearusaamad sellest, kuidas viisakas suhtlus välja näeb.

Nii mitmed mainisid ka Twitterit, sest seal leiavad aset tihti üsna teravad konfliktid (nn “twitter beef”) ja ka “cancel culture”. Need konfliktid võivad olla põhjustatud sellest, et inimesed postitavad sinna kõike, mida nad mõtlevad. Ja inimeste arvamused ju ei ole tihti samad. Seetõttu hakatakse üksteist ründama sõnadega.

Snapchati ja YouTube’i mainiti kõige vähem. Snapchati puhul mainiti, et ei mõelda läbi, mida jagatakse, vaid tehakse video/pilt kiiresti valmis ning kohe saadetakse see edasi. Kuid see võib olla negatiivse sisuga, mis mõjutab saaja enesehinnangut. See on ka sõltuvust tekitav. Näiteks nn “streak’ide” hoidmine ja filtrid, mis loovad ebarealistlikke ilustandardeid. YouTube’is on kerge mõjutada noori. Lisaks ei pruugi olla kõik reklaamid sobivad noortele seal. YouTube’is on võimalik ka teha pikemaid videosid, kuhu saab panna sisse rohkem kiusamist.

Küsisime, kuidas on sotsiaalmeedia kasutamine vastajaid negatiivselt mõjutanud. Paljud tõid välja, et sotsiaalmeedia kasutamine mõjutab nende enesehinnangut. Näiteks kui ei saada piisavalt ''like''’e Instagramis või keegi postitas väga ilusa ''selfie''. See tekitab kahtlusi endas ning muudab end ebakindlamaks oma välimuse osas. Lisaks oli probleemiks, et ei ole võimalik mõista inimeste emotsioone näiteks Messengeri teel ning see võib mõjutada ennast.

Teise suure negatiivse mõjuna toodi välja, et sotsiaalmeedia tekitab sõltuvust. Näiteks mõtled, et veedad 20 minutit Instagramis, kuid juba on möödunud 3 tundi. Sõltuvuse tõttu nii mitmedki vastanutest ei kasutanud oma aega produktiivselt ning nende õppeedukus seetõttu langes.

Toodi välja ka tekkinud ärevushäiret ning tähelepanu hajumist. Lisaks öeldi, et sotsiaalmeedia paneb reaalselt toimuvat vähem hindama. Näiteks kui saadi kellegagi kokku, siis oli ikka vaja oma telefoni aeg-ajalt kontrollida. Mainiti ka, et uudised mõjutavad vastajat. Täpsemalt poliitilised uudised, kust võeti eeskuju ning hakati reaalses elus ka agressiivsemalt seetõttu käituma.

Esitasime küsimustiku vastajatele küsimuse, et kuidas saaks sotsiaalmeedia kasutamist teha noortele sõbralikumaks. Oli mitmeid inimesi, kes ei osanud tuua ühtegi potentsiaalset lahendust välja. Leiti ka, et seda ei ole võimalik kuidagi noortele sõbralikumaks teha, sest sotsiaalmeedia kasutamine on juba nii juurdunud, et sealt midagi ära kaotatakse, siis võib tekkida veelgi suurem probleem.

Kuid siiski oli välja toodud mitmeid lahendusi. Soovitati muuta rakenduste UX (''user experience'') võimalikult ebamugavaks. Selle tagajärjel kasutaksid noored vähem erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid. Vastaja tõi näiteks Instagrami ja Facebooki, mis on hiljuti seda teinud ning seetõttu kasutab ta neid kanaleid vähem.

Pakuti ka välja, et liiga noortel ei tohikski olla võimalus sotsiaalmeediale ligi pääseda, seetõttu peaks noorte vanust rohkem kontrollima. Kuid kui ligipääs on siiski olemas, siis võiks vanuse järgi filtreerida teavet, mida noor sotsiaalmeediast saab. Variant oleks ka luua noortele eraldi äpp, mis oleks just kindlas vanuses populaarne ning kus ei oleks võimalik kiusamisel tekkida.

Tähtis on mõista, kuidas sotsiaalmeedia mõjutab inimest ja ümbritsevat maailma negatiivselt. Näiteks kui inimesel on madal enesehinnang, siis peab ta seda endale teadvustama ning langetama valiku, kas piirata enda kokkupuudet postitustega, mis võivad veel alandada enesehinnangut ja jälgida positiivseid asju või mitte kasutama sotsiaalmeediat. Kuid võimalus on ka jätkata sotsiaalmeedia kanalite kasutamist ning teadvustada seda endale, kuidas mõni postitus võib tema enesehinnangut mõjutada. Kui see toimib, siis ehk ei mõju postitus inimese enesehinnangule nii halvasti.

Sellest tulenevalt, kuidas postitused mõjutavad inimest, siis tähtis on erinevate influencerite käitumine. Nad võiksid olla noortele eeskujuks, näidates näiteks töötlemata pilte, sest töödeldud fotod loovad perfektse iluideaali, mille poole siis inimesed püüdlevad. Kuid noored peaksid endale teadvustama reaalsust kõigi nende piltide taga. Sellega võiksid abiks olla ka teised, kes siis hariksid antud teemal noori. Et nad mõistaksid, et kõik ei ole nii ilus nagu fotodelt tundub. Tähtis on ka õpetada neile, mida on õige postitada ise.

Nii mitmed vastajad leidsid ka, et kõik peaksid olema probleemi lahendusse kaasatud. Ehk igaüks peaks püüdma teistega arvestada ning mitte kõike välja ütlema/kommenteerima, mis pähe tuleb.

Viimaks toodi välja, et peaks muutma sotsiaalmeedia algoritme. See ei tohiks keskenduda niivõrd tulu teenimisele, vaid pigem lihtsalt inimeste vahelisele suhtlusele ja kasutaja heaolule. Hetkel kasutatakse lapsi ja noori ära raha teenimiseks (näiteks YouTube). Lisaks toimib mõni sotsiaalmeedia justkui “põhjatu auguna” (näiteks TikTok) ehk sa lihtsalt jäädki vaatama ning liigne kasutamine võib mõjuda tervisele. Vaimsele tervisele võib mõjuda ka halvasti n-ö laikide ja jälgijate kogumine.

== Kokkuvõte ==
Sotsiaalmeediast on saanud võimas vahend nii suhtlus- kui ka töömaastikul, kuid kahjuks võib ta endaga kaasa tuua ka negatiivseid tagajärgi. Instagram mõjutab enim enesehinnangut ja tekitab ärevust, sest palju kohtab ebareaalseid ilustandardeid ja lihtsalt "perfektset" elu, mis tegelikult aga tõele ei vasta. Antud hetkel ei ole selle kõige leevendamiseks püsivat lahendust leitud.

== References ==
{{reflist}}

Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele

2020-12-13T18:44:08Z

Caruut: /* Küsimustiku analüüs */

== Sissejuhatus ==

Elame ajal, mil sotsiaalmeediast on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Ühelt poolt pakub see kasulikke platvorme ja häid võimalusi informatsiooni kiirele levimisele. Teisest küljest on aga sotsiaalmeedia muutunud sõltuvuseks ja seda eriti noorte seas. Sellega kaasneb mitmeid negatiivseid mõjusid kõigile nagu näiteks ärevushood, depressioon, eneseväärikuse langus. Oleme võtnud vaatluse alla viis populaarset ja kaua aega kasutuses olnud sotsiaalmeedia kanalit ning uurime, kuidas need mõjutavad noori negatiivselt. Lisaks viisime läbi ka küsitluse antud teemal.

== Facebook ja Messenger ==
Facebook on ülemaailmne suhtlusvõrgustik, mida hetkel kasutavad pea igas vanuses inimesed. Igakuiseid kasutajaid on Facebookis ligi 2.7 miljardit<ref>https://www.statista.com/statistics/264810/number-of-monthly-active-facebook-users-worldwide/</ref>. Ka väga paljud noored on loonud sinna omale kasutaja. Facebookis on arendatud ka Messenger, mis on isegi populaarsem kui Facebook ise noorte seas.

2011. aastal viis Dr Larry Rosen läbi uuringu, kuidas mõjutab Facebooki kasutamine noori. Uuring põhineb 1000 teismelise küsitluste vastustel ning 300 noore vaatlemise põhjal. Suurim efekt on arvatavasti noorte õpingutele. Sotsiaalmeedia juba üldiselt võtab palju aega ära, kuid Facebook haarab enda alla suure osa sellest. Uuringu läbiviimiseks jälgis Dr Larry Rosen 15 minutit noori, kes tegelesid õppimisega. Sel ajal pani ta tähele, et õpilased kasutasid regulaarselt Facebooki. Pikemas perspektiivis selgus, et noorte, kes vähemalt korra veerand tunni jooksul näiteks Messengeris käisid, testide hinded olid ka kehvemad. Selliseid noorukeid on võimalik võrrelda häiritud sõidukijuhiga.<ref>https://wehavekids.com/parenting/Teens-and-Facebook</ref> Sarnasus seisneb selles, et mõlemad peaksid panema hoolikalt tähele, mis toimub, kas siis liikluses või õppetöös, kuid neid ümbritsevad segavad faktorid. Kuna ei pühenduta täielikult oma ülesandele, siis võib lähitulevikus tekkida õnnetus. Kas siis avarii või oodatust kehvem testitulemus. Lisaks tiheda Facebooki kasutamise tõttu on pikaajaline süvenenud lugemine haruldane, sest tekstist on raske aru saada, kui samal ajal on vaja kellegagi suhelda Messengeris.

Facebooki kasutamine muudab lapse antisotsiaalseks. Miks üldse inimestega kokku saada, kui on võimalik ka vestelda Messengeris.<ref>https://www.thehansindia.com/posts/index/Hans/2018-08-11/Top-10-negative-effects-of-Facebook-on-teens/404938</ref> Ja kui tullaksegi kokku, siis võib ikkagi juhtuda, et kõik passivad telefonides ning tunnevad vajadust suhelda kellegi teisega. Tekkinud antisotsiaalsusest võib tuleneda ka agressiivsus. See võib väljenduda näiteks selles, et teismelist ei huvita teiste tunded ning võib kergelt öelda midagi solvavat. Ise ei pane seda isegi tähele, kuid suhtluspartnerile võis see väga haiget teha. Sellest järeldub ka, et Facebooki sõltlasest noor võib olla nartsissist. Vähene empaatiavõime on juba välja toodud, kuid ta on ka hoolimatu. Võiks lisada ka enesearmastuse ning soovi olla imetletud teiste poolt. See võib tekkida näiteks laikide kogumisest. Mida rohkem laike, seda paremini noor end tunneb. Arvan, et see teema on aktuaalne ka Facebookis, mitte ainult teistes sotsiaalmeediates, näiteks Instagramis.
Paanilisest laikide kogumisest võib tekkida nii mõnelgi noorel depressioon<ref>https://www.socialworktoday.com/archive/exc_080811.shtml</ref>. Selle põhjustajaks võib ka olla teiste staatuste muutused ja teiste postitused, mis panevad noore tundma end ebapopulaarsena<ref>https://www.marketwatch.com/story/new-study-claims-facebook-instagram-and-snapchat-are-linked-to-depression-2018-11-09</ref>. Võrreldakse isegi sõprade arvu, sul on nii palju sõpru Facebookis, aga mul ei ole. Suurem tõenäosus on, et depressioon tabab rohkem neid teismelisi, kelle enesehinnang on juba niigi madal. Facebooki kasutamine võib noortes tekitada ka muid häireid. Näiteks ärevushäireid ja muuta noort agressiivsemaks kui tavaliselt.

Kuna Facebookis on väga palju inimesi, siis on võimalus hakata täiesti võõraste inimestega suhtlema<ref>https://www.thehansindia.com/posts/index/Hans/2018-08-11/Top-10-negative-effects-of-Facebook-on-teens/404938</ref>. Kuid kui ei ole oma vestluskaaslast reaalses elus kordagi kohanud, siis ei saa sajaprotsendiliselt olla kindel tema usaldusväärsuses. Teise ekraani taga võib istuda ju kasvõi mõni kriminaal. Eriti suur probleem seisneb selles, et teismeeas noored on eriti mõjutatavad välistest teguritest. Ning seetõttu võivad avaldada Facebookis kohatavad võõrad noortele halba mõju. Kirjutades ei ole eriti võimalik lugeda välja suhtluspartneri emotsioone. Ja see ei ole isegi seotud ainult võõrastega vestlemisel. Ka tuttavatega Messengeris rääkimisel võivad tekkida arusaamatused, kuna ei ole võimalik lugeda näost emotsioone.<ref>https://www.thehansindia.com/posts/index/Hans/2018-08-11/Top-10-negative-effects-of-Facebook-on-teens/404938</ref> Näiteks üritab keegi midagi sarkasmiga öelda, kuid teisel pool ekraani istuv inimene võtab seda hoopis solvanguna. Ehk siis näost-näkku suhtlemisel on võimalik paremini edasi anda oma emotsioone ning suhtlemine on seetõttu kergem.

Üks väga tähtis mõju noore tulevikule on see, mida ta postitab Facebooki. Sinna läheb väga palju personaalset infot üles nooruki elu kohta. Täisnimi, vanus, meiliaadress, elukoht jne. Tulevikus võib sellest tekkida probleem, sest kõik need andmed võivad sattuda kriminaalide kätte, kes võivad neid omakasu eesmärgil ära kasutada.<ref>https://www.ukessays.com/essays/english-language/the-effect-of-facebook-on-teenagers-english-language-essay.php</ref> Võiks öelda, et noorte puhul on see probleem veel suurem kui natuke vanemate puhul, sest noorukid ei mõtle nii väga läbi, mida postitada. Nad ei mõtle ka pikema perioodi peale. Neid andmeid on ju jäädavalt väga raske hiljem kustutada.

Facebookil on mitmeid negatiivseid aspekte, mis võivad noorte elu mõjutada. Näiteks tähelepanu hajumine, depressioon, võõrastega suhtlemine jne. Iga probleemiga peaks varakult tegelema, mitte laskma probleemil noore ellu sügavamalt juurduda.

== Instagram ==
Instagram on fotode jagamise rakendus, mis kuulub Facebookile ja millel on kogu maailmas 700 miljonit kasutajat.<ref>https://www.cnbc.com/2017/05/19/instagram-most-likely-to-cause-young-people-to-feel-depressed-and-lonely-out-of-major-social-apps-study-says.html</ref> Kasutaja saab postitada pildi ja selle juurde kuuluva teksti. Samuti saab pilte lisada story`sse, kus see püsib vaid 24 tundi ja seejärel kustub. Järjest kogub populaarsust ka Instagram TV, kuhu on võimalik üles laadida pikemaid videoid kui tavalise postitusena. Paljud inimesed kasutavad Instagrami kui fotoblogimise platvormi, postitades pilte ja videoid nii puhkuse kui ka igapäevaelu kohta ning jagades jälgijatega oma huvisid.

Põhiline eesmärk kasutajatel on oma postitustele meeldimiste ja kommentaaride kogumine ning jälgijaskonna kasvatamine. See toob kahjuks endaga kaasa mitmeid murekohti. On kindlaks tehtud, et platvormi kasutamisega kaasneb noorte seas näiteks suurenenud ärevus ja väheneb enesehinnang.

Seda, et on põhjust muretsemiseks, tunnevad ka noored ise. Aastal 2017 korraldas Kuninglik rahvatervise selts uuringu, mille käigus küsiti 1479-lt noorelt, vanuses 14–24, kuidas erinevad sotsiaalmeedia platvormid nende tervist ja heaolu mõjutavad. Uuringu tulemustest selgus, et Instagramiga kaasnevad depressioon, ärevus, kehv kehapilt ja üksinduse tunne. Samuti mõjub see negatiivselt ka unekvaliteedile ja suurendab kiusamist. On näha, kuidas noored leiavad Instagramist kerge vaevaga ohvri, keda mõne postituse tõttu norida.

On selge, et sotsiaalmeedias näidatakse end oma parimast küljest ja kõik, mida postitatakse, ei ole alati tõde. Noored võrdlevad end teistega ja nähes teisi pidevalt puhkusel või lõbusalt aega veetmas, võib tekkida tunne, et nende elus on midagi puudu. Postitused võivad seada ka ebareaalseid ootusi ning tekitada puudulikkuse ja madala enesehinnangu tunde. Näiteks töödeldakse väga põhjalikult oma pilte ja lisatakse erinevaid filtreid. Samast uuringust ka selgus, et Instagram sai kehapildi ja ärevuse eest halvima hinde. Näiteks kirjutas üks uuringule vastaja järgmiselt: "Instagram paneb tüdrukuid ja naisi kergesti tundma, nagu poleks nende keha piisavalt hea, kuna inimesed lisavad filtreid ja redigeerivad oma pilte, et nad näeksid välja "täiuslikud".<ref>https://time.com/4793331/instagram-social-media-mental-health/</ref>
Olukorra parandamiseks on suure jälgijaskonnaga inimesed algatanud erinevaid trende. Näiteks näidatakse reaalsust, mis tegelikult postitatud piltide taga peitub või lihtsalt postitatakse ilma filtrita pilte. Lisaks on tehtud ettepanekuid, et negatiivset mõju vähendada, märkides ära pildid, mida on digitaalselt töödeldud. Veel, et sotsiaalmeedia platvormid peaksid postituste põhjal tuvastama kasutajaid, keda võivad vaevata vaimsed probleemid ning neile diskreetselt abi soovitama. Samuti võiksid kasutajatele, kes platvormil liiga pikalt aega veedavad tulla selle kohta hoiatused. <ref>http://www.pealinn.ee/tagid/koik/psuhholoog-sotsiaalmeediast-voib-murdeealine-saada-tosise-n243549</ref>

Olen täiesti nõus, et Instagram võib vaimsele tervisele halvasti mõjuda ja panna inimesi arvama, et nende elul on midagi viga. Usun aga, et see kui palju Instagram inimest mõjutab on tema enda kätes, sest on võimalus valida, keda jälgida ja keda mitte. Mis aga puudutab ettepanekut, et pildi juurde võiks panna märke, kui seda on töödeldud, siis ma seda ei poolda. Ma arvan, et see võib endaga kaasa tuua uusi probleeme. Enamus kasutajatest töötleb oma pilte, aga tavakasutajate puhul ma ei leia, et selle märkimiseks on põhjust. Vaimsete probleemide tuvastamist ja abi soovitamist ma pooldan kindlasti, sest ma usun, et sellest võiks abi olla. Hoiatuste saatine on ka kindlasti het mõtel, sest tihti on kuulda, kuidas inimesaed räägivad, et rakendust kasutades kipub ajataju kaduma ja ehk oleks sellisel juhul hoiatustest abi.

== Twitter ==

Twitteri ülesehitus on enam vähem samasugune nagu Facebookil, samas sarnaneb see ka Instagramile. Saab postitada oma seinale pilte, tekste ja videoid nagu Facebookis, aga sõprade lisamise asemel saab hoopis jälgida teisi. Twitter on väljakujunenud pisikesteks blogideks, kus inimesed tavaliselt jagavad oma arvamust. Samas kasutatakse Twitterit ka uudiste jagamiseks. Twitter asutati 21. märtsi 2006 San Franciscos. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter</ref>

Nagu ka iga teise sotsiaalmeedikanaliga on ka Twitteris postitatul palju mõju noortele. Minule on alati jäänud mulje, et Twitteris jagatakse vabamalt oma arvamust, sest Twitteris on kasutusel kasutajanimed oma nimede asemel, mis aitavad identiteeti varjata. See teeb inimesed julgemaks. Samas on mulle jäänud ka tunne, et inimesed kasutavad Twitterit rohkem vabas vormis ehk keegi eriti ei mõtle, mida ta sinna postitab või kuidas see teistele mõjub nagu Instagramis või Facebookis.

Twitter on tavaliselt avalikum kui teised sotsiaalmeedia kanalid, kuigi seal saab panna ka oma profiili privaatseks, aga tavaliselt seda ei kasutata. Sellest tuleb ka see, et paljud postitused jõuavad rohkemate inimesteni, lisaks on veel Twitteris hashtag-i süsteem, mis võimaldab kiiresti postitust levitada.

Twitterit kasutab ligikaudu 330 miljonit kasutajat igakuiselt, iga päevaselt 145 miljonit inimest. Umbes 63% kasutajatest jääb vanuselt 35-65 eluaastate vahele. Iga päev saadetakse 500 miljonit säutsu, mis teeb umbes 5,787 säutsu sekundis. <ref>https://www.oberlo.com/blog/twitter-statistics</ref> 44% USA elanikkonnast vahemikus 18-24 eluaastat kasutavad Twitterit.<ref>https://blog.hootsuite.com/twitter-demographics/</ref> Twitterit kasutab umbes 32% 13-17-aastaseid. <ref>https://www.center4research.org/social-media-affects-mental-health/</ref>

Kuna Twitter on suhteliselt avalik, siis liigne avalikkus võib mõjuda noorele negatiivselt. Vaatleme neid noori, kes on 15-aastased ja nooremad. Tavaliselt nad ei mõtle, mida nad oma sotsiaalmeediasse postitavad ning kuidas see neid mõjutada võiks. Oletame, et noor paneb üles pildi endast, lisab sinna hashtag-id ja tema konto ei ole privaatse peal. Kasutades Dashboard Tweet Binder <ref>https://dash.tweetbinder.com/report/free</ref>veebirakendust võib näha, et postitades pildi ainuüksi kirjaga “#me”, siis selle potentsiaalne levimine on kuni peaaegu 488 000 erineva kasutajani, kelle seast ei pruugi kõik olla just heade kavatsustega, näiteks nagu keegi võib hakata jälitama, kirjutama privaatselt ebameeldivaid sõnumeid. Samas võib sattuda nii ka pedofiilideni. Üldiselt piltide postitamine sellisesse väga avalikkus sotsiaalmeediasse võib tuua kaasa teiste poolt kirjutatud enesehinnangut langetavaid kommentaare ja reaktsioone, mitte ainult kohaliku vaatajaskonna poolt vaid ka mujalt maailmast.

Liigne avalikkus toob kaasa ka liigselt avalikud arvamused. Tihti Twitterit lugedes olen näinud teravaid sõnavõtte säutsude all, kus siis laimatakse teist sellise arvamuse omamisest või siis hoopis toetatakse. Tavaliselt lõppeb see sellega, et pooldajad ja vastuolijad hakkavad omavahel pikemaid ja ebameeldivamaid argumente üksteise vastu kirjutama, mis lõpuks võivad ühele osapoolele negatiivsel mõjuda ja tekitada vaimset kahju. Tehakse ka nalju teiste arvamuse või maailmavaate üle, mis võib kaasa tuua ka negatiivse meeleolu ja enese mitte uskumise.

Nagu kõik sotsiaalmeediad on Twitter sõltuvust tekitav. See omakorda jälle võtab palju meie ajast. Eriti noorte ajast, kes peavad tegelema näiteks koolitööga. Ühe asja vaatamine võib jätta meid “vangi” ja satume tsüklisse, kus end unustame, mille tõttu võib kannatada nii õppimine, magamine ning reaalne sotsiaalne elu.

Twitterisse registreerimiseks peab olema vähemalt 13 aasta vanune. Nagu ka paljudes teistes sotsiaalmeedia kanalites on näha, et siiski leidub kasutajaid, kes on alla minimaalse vanusepiiri. Keegi ei saa kontrollida seda, kas laps on oma sünniaastat muutnud või mitte, peale lapsevanemate. Seda saaks keegi teine kontrollida ainult siis, kui peaks registreerima ennast ID-kaardi või smart-ID-ga. Selleks, et vältida seda, et kellegi alaealine laps teeb kellelegi teisele liiga, peab jälgima lapsevanem, kes selgitab olukorda, miks selline käitumine on vale, vastasel juhul ei pruugita sellest aru saada, miks nii teha ei tohi. Kindlasti peab ka lapsevanem jälgima, milline informatsioon jõuab lapseni - kas see on tema vanusele sobilik või mitte, kas see võib põhjustada lapsele kuidagi moodi kahju ning vastavalt olukorrale ka tegema noore kaitseks samme. Samas saab ka Twitteri meeskond ebasobiva säutsu reportides üle vaadata, aga lihtne säutsu ära kustutamine ei lahenda üldist probleemi, vaid likvideerib ühe elemendi sellest probleemist ajutiselt seniks kuni järgmine teeb seda sama.

2019. aasta suvel avaldas TED YouTube'is video pealkirjaga “How Twitter needs to change | Jack Dorsey”. Jack Dorsey on üks Twitteri asutajates ja ka esimees alates 2015.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter</ref> aastast. Videos arutatakse sellest, mis on Twitteriga juhtunud - pidev ahistamine, solvamine, mis on väga lihtne sellise dünaamikaga sotsiaalmeedias. Dorsey ütleb, et nad on välja töötanud programmi, mis tuvastab ära solvangud, ahistamised ja muud negatiivselt mõjuvad säutsud, kuid enne kui võetakse midagi ette (kustutatakse säuts või isegi konto), siis vaatavad inimesed need üle. Varem kasutas Twitter ainult inimeste enda saadetud aruandeid selliste asjade kohta.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=BcgDvEdGEXg</ref>

== Snapchat ==
Snapchat on väga tuntud multimeedia telefonirakendus, mis loodi aastal 2011. Autoriteks on Evan Spiegel, Bobby Murphy ja Reggie Brown.<ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Snapchat</ref> Rakenduse põhimõte on saata üksteisele pilte, videoid või sõnumeid, mis kustuvad teatud aja möödudes automaatselt ära (üldjuhul 10 sekundi pärast). Hilisemates tarkvaraversioonides tutvustati ka palju uusi funktsioone nagu “story” (lugu) ehk pilt/video, mis on kõigile sõpradele nähtav 24 tundi. Samuti lisandusid kurikuulsad filtrid ning teised pildi/video redigeerimise võimalused. Hetkel on snapchatil üle 249 miljoni aktiivse kasutaja neist 71 miljonit on eurooplased. Kõige rohkem kasutavad snapchati inimesed vanuses 10 - 29 eluaastat, mis moodustab ligi 66% kogu kasutajaskonnast.<ref>https://www.omnicoreagency.com/snapchat-statistics/</ref> Lisaks sellele toodi välja, et keskmine alla 25 aastane inimene kasutab snapchati ligikaudu 40 minutit ning avab rakendust päeva jooksul keskmiselt 20 korda.<ref>https://smartsocial.com/effects-of-snapchat-teens/</ref> Vaatamata sellele, et snapchat tundub täiesti süütu rakendusena on välja toodud, et ta on noorte seas väga sõltuvust tekitav ning peidab endas negatiivset mõju noore inimese mentaalsele tervisele. Järgnevalt hakkan uurima, millist mõju ning ohte kujutab endas snapchati kasutamine noorte inimeste seas.

Esmalt tahaks välja tuua paar uut snapchati lisatud funktsionaalsusest, millest üks riivab väga jõudsalt inimese privaatsust ning teine tekitab varjatud kujul sõltuvust. Nimelt aastal 2015 lisas snapchat niinimetatud “streak” funktsiooni. Tegemist on tule/tulekahju emotikoniga, mis näitab, mitu päeva järjest on inimene teatud kasutajaga suhelnud. Antud emotikon kustub 24 tunni möödudes, kui inimesed kelle vahel vestlus toimus ei ole selles ajavahemikus jõudnud saata ühtegi uut sõnumit (tegemist peab olema “snapiga” ehk pildi kujul sõnumiga).<ref>https://evolvetreatment.com/blog/snapchat-streaks-addicted-teens/</ref> Paljud noored võtavad seda väga tõsiselt ning nende “streak” võib ulatuda tuhandetesse päevadesse (võin seda isiklikult kinnitada nii enda kui sõprade näitel, kelle “streak” on samuti ulatanud sadadesse ning tuhandetesse päevadesse). See on tõesti väga kaval mõte, kuidas hoida snapchati kasutajate baasi aktiivsetena, kuid pidev muretsemine “streak” kadumise pärast ning sellest mõtlemine mõjub väga halvasti mentaalsele tervisele ning tekitab teatud sõltuvust, mida on raske endale teadvustada. Paljud noored on juba läinud nii kaugele, et on hakanud terroriseerima oma sõpru, kes ei hoia “streaki” nii-öelda elus ehk nad üritavad teha kõike (helistada, saata sõnum kasutades teisi sotsiaalmeedia kanaleid), et säilitada streak oma vestluskaaslasega. Teine uus funktsioon, mis lisati aastal 2017 on “SnapMap”, tegemist on sisuliselt sisseehitatud kaardirakendusega, mille abil on võimalik jälgida enda sõprade asukohta reaalajas juhul kui snapchat rakendus on aktiivses kasutuses.<ref>https://learnsafe.com/the-dangers-of-snap-map-on-snapchat/</ref> Probleem seisneb selles, et kaart on väga täpne ning võimaldab näha tänavanime ja hoonet, milles parasjagu antud isik viibib. Samuti on võimalik postitada kaardile niinimetatud “Our story” (meie lugu) ehk pilt/video, mis on nähtav ka täiesti võõrastele inimestel üle maailma. Seetõttu võivad paljud pahatahtlikud inimesed seda funktsiooni ära kasutada. Kõige targem tegu oleks antud funktsioon välja lülitada või määrata ennast nähtavaks ainult sõpradele, kelle vastu on ka reaalne usaldus.

Sotsiaalmeedia mõjub ka üldises pildis väga halvasti noorte tervisele. Nimelt uuringud näitavad, et noored, kes veedavad sotsiaalmeedias üle kahe tunni päevas on kurtnud sagedamini kehvast vaimsest tervisest, sealhulgas psühholoogilisest stressist (ärevuse ja depressiooni sümptomite näol). Samuti on täheldatud, et sotsiaalmeedia suurenenud kasutamine on oluliselt seotud noorte halva une kvaliteediga, sest üldjuhul kasutavad noored oma nutiseadmeid õhtul enne magamaminekut. Ekraani vaatamine pimedas ruumis tekitab aga kunstlikult päevase tunde, mis omakorda lükkab uinumist edasi. Levima on hakanud ka küberkiusamine, mis on paljude probleemide, sealhulgas vaimse tervise, hariduse ja sotsiaalsete suhete peamine riskitegur, millel on sageli pikaajaline mõju täiskasvanueas.<ref>https://smartsocial.com/effects-of-snapchat-teens/</ref> Olen ka ise olnud tunnistajaks küberkiusamisele, mis lõppes kahjuks väga kurbade tagajärgedega. Siinkohal tuleks endale teadvustada väga tõsiselt, millist mõju avaldab sotsiaalmeedia ning seda tuleks piirata või kasutada ainult vajaduse põhiselt.

== YouTube ==

== Küsimustiku analüüs ==
Koostasime küsimustiku, et teada saada teiste kogemusi meie valitud sotsiaalmeediatega. Küsimustikule vastas 56 inimest, kes jagunesid 50% ja 50% meesteks ja naisteks. Kõige vanemad vastajad olid 23-aastased, kõige nooremad aga 12-aastased. 56 vastajast oli 32% gümnaasiumist, 48% ülikoolist, 9% on ajateenijad ja põhikoolist ning üks inimene, kes hetkel ei õpi. Enamus vastajaid olid 19-aastased.

Meeste ja naiste seast kasutatakse igapäevaselt kõige rohkem Facebooki, YouTube, Snapchati ja Instagrami. Neli meest ja kaks naist kasutavad igapäevaselt kõiki meie uuritud sotsiaalmeedia kanaleid. Kaks mees ja kolm naist kasutavad igapäevaselt ainult YouTube. 48 inimest kasutab igapäevaselt YouTube, 43 inimest Facebooki, 44 inimest Instagrami, 36 inimest Snapchati ja Twitterit kasutab 12 inimest.

Üldises arvestuses meeldib noortele kõige rohkem YouTube, kõige vähem aga Twitter. Järgnevas diagrammis on näha küsimuse tulemusi. Vastajad said valida mitu vastust. YouTube on arvatavasti kõige suurema meeldivusega, sest tegu on ka meelelahutusega. Teisi kanaleid kasutatakse pigem suhtluseks.

[[File:1.png]]

Vastanude arust kõige populaarsem sotsiaalmeedia kanal on YouTube. Naiste arvates on kõige populaarsem Instagram 14 vastanuga, meestel aga YouTube 15 vastunuga. Twitter ei osutunud kellegi arvates populaarseks. Küsimuses kõige ebapopulaarsema sotsiaalmeedia kanali kohta osutus kõige ebapopulaarsemaks Twitter ning seejärel Snapchat. Kusjuures Twitter osutus ebapopulaarseimaks nii meeste kui ka naiste arvestuses.

[[File:Milline neist on kõige populaarsem sotsiaalmeedia kanal teie meelest.png]]

Vaadates allolevat graafikut võib teha järelduse, et küsitlusest selgub, et vastanute arvates avaldab kõige rohkem negatiivset mõju noortele Instagram, kus valiti “5 (Avaldab väga palju)” 16. korral, samas arvab viis inimest, et Instagram avaldab väga vähe mõju. Kõige rohkem arvasid vastanud, et Twitter ei avalda üldse mõju.

[[File:Kui palju negatiivset mõju need sotsiaalmeedia kanalid teie arvates noortele avaldavad.png]]

Uurisime ka kui suur on tõenäosus, et kohatakse olukordi, kus üks meie valitut kanalist mõjub negatiivselt noorele. Vastanute vahel leiab kõige suurema tõenäosusega negatiivseid olukordi Instagramis ning seejärel Facebookis. Kõige vähem selliseid olukordi võib leida, aga Snapchatis ja YouTube’is. Twitteris negatiivse olukorra kohtamise tõenäosused jagunevad suhteliselt võrdselt.

[[File:Kui suur on tõenäosus et kohtad olukordi kus see kanal mõjub noorele negatiivselt nendes sotsiaalmeediates.png]]

Küsisime, kui tihti puutuvad vastanud kokku kiusamisega nendes sotsiaalmeediates viie palli ulatuses. Selgus, et ainult 3,6% vastanutest puutub väga tihti kokku ehk vastasid viiesti pallist viis. Neli palli viiest sai 10,7% häältest. Kolm või rohkem palli valisid kokku 11 meest ja ainult neli naist. 57,1% vastanutes valis kokku kas nulli või ühe ehk võib järeldada, et põhiliselt ei puutu meie küsitluses osalenud noored kokku kiusamisega.

Viimaseks valikvastustega küsimuseks oli meil, et milles avaldub sotsiaalmeedias kiusamine. Vastajad said valida mitu vastust ja soovi korral ka kirjutada enda variandi. Meie väljapakutud vastuse protsendid jagunesid järgnevalt: soos 55,4%, rassis 73,2%, välimuses 91,1% ja seksuaalses orientatsioonis 80,4%. Lisaks pakuti välja veel, et kiusamine väljendub maailmavaadetes ja poliitilistes veendumustes, arvamustes, õppimises, perekondlikus seisus (üksik vanem, vaesus, rikkus), pedofiilias ja kõiges, mis pähe tuleb.

Soovisime teada vastajatelt, milline sotsiaalmeedia kanal mõjub nende meelest kõige negatiivsemalt noortele ja miks. Päris paljud tõid välja Instagrami. Põhjusteks olid Instagramis tekkivad ebareaalsed standardid, mis mõjuvad halvasti enesehinnangule, seal levib igasugust infot, mida ei ole võimalik kontrollida kontode ja postituste rohkuse tõttu. Toodi välja ka see, et Instagramis on palju postitamise võimalusi, mille tõttu on ka kiusamine kergem.

Facebook toodi välja põhjendustega, et seal kritiseeritakse inimese uskumusi ja välimust. Lisaks on seal liiga kerge olla n-ö netihero ning võimalus kommenteerida mitte just eriti tarka juttu. Antud kommentaarid võivad anda noortele valearusaamad sellest, kuidas viisakas suhtlus välja näeb.

Nii mitmed mainisid ka Twitterit, sest seal leiavad aset tihti üsna teravad konfliktid (nn “twitter beef”) ja ka “cancel culture”. Need konfliktid võivad olla põhjustatud sellest, et inimesed postitavad sinna kõike, mida nad mõtlevad. Ja inimeste arvamused ju ei ole tihti samad. Seetõttu hakatakse üksteist ründama sõnadega.

Snapchati ja YouTube’i mainiti kõige vähem. Snapchati puhul mainiti, et ei mõelda läbi, mida jagatakse, vaid tehakse video/pilt kiiresti valmis ning kohe saadetakse see edasi. Kuid see võib olla negatiivse sisuga, mis mõjutab saaja enesehinnangut. See on ka sõltuvust tekitav. Näiteks nn “streak’ide” hoidmine ja filtrid, mis loovad ebarealistlikke ilustandardeid. YouTube’is on kerge mõjutada noori. Lisaks ei pruugi olla kõik reklaamid sobivad noortele seal. YouTube’is on võimalik ka teha pikemaid videosid, kuhu saab panna sisse rohkem kiusamist.

Küsisime, kuidas on sotsiaalmeedia kasutamine vastajaid negatiivselt mõjutanud. Paljud tõid välja, et sotsiaalmeedia kasutamine mõjutab nende enesehinnangut. Näiteks kui ei saada piisavalt ''like''’e Instagramis või keegi postitas väga ilusa ''selfie''. See tekitab kahtlusi endas ning muudab end ebakindlamaks oma välimuse osas. Lisaks oli probleemiks, et ei ole võimalik mõista inimeste emotsioone näiteks Messengeri teel ning see võib mõjutada ennast.

Teise suure negatiivse mõjuna toodi välja, et sotsiaalmeedia tekitab sõltuvust. Näiteks mõtled, et veedad 20 minutit Instagramis, kuid juba on möödunud 3 tundi. Sõltuvuse tõttu nii mitmedki vastanutest ei kasutanud oma aega produktiivselt ning nende õppeedukus seetõttu langes.

Toodi välja ka tekkinud ärevushäiret ning tähelepanu hajumist. Lisaks öeldi, et sotsiaalmeedia paneb reaalselt toimuvat vähem hindama. Näiteks kui saadi kellegagi kokku, siis oli ikka vaja oma telefoni aeg-ajalt kontrollida. Mainiti ka, et uudised mõjutavad vastajat. Täpsemalt poliitilised uudised, kust võeti eeskuju ning hakati reaalses elus ka agressiivsemalt seetõttu käituma.

Esitasime küsimustiku vastajatele küsimuse, et kuidas saaks sotsiaalmeedia kasutamist teha noortele sõbralikumaks. Oli mitmeid inimesi, kes ei osanud tuua ühtegi potentsiaalset lahendust välja. Leiti ka, et seda ei ole võimalik kuidagi noortele sõbralikumaks teha, sest sotsiaalmeedia kasutamine on juba nii juurdunud, et sealt midagi ära kaotatakse, siis võib tekkida veelgi suurem probleem.

Kuid siiski oli välja toodud mitmeid lahendusi. Soovitati muuta rakenduste UX (''user experience'') võimalikult ebamugavaks. Selle tagajärjel kasutaksid noored vähem erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid. Vastaja tõi näiteks Instagrami ja Facebooki, mis on hiljuti seda teinud ning seetõttu kasutab ta neid kanaleid vähem.

Pakuti ka välja, et liiga noortel ei tohikski olla võimalus sotsiaalmeediale ligi pääseda, seetõttu peaks noorte vanust rohkem kontrollima. Kuid kui ligipääs on siiski olemas, siis võiks vanuse järgi filtreerida teavet, mida noor sotsiaalmeediast saab. Variant oleks ka luua noortele eraldi äpp, mis oleks just kindlas vanuses populaarne ning kus ei oleks võimalik kiusamisel tekkida.

Tähtis on mõista, kuidas sotsiaalmeedia mõjutab inimest ja ümbritsevat maailma negatiivselt. Näiteks kui inimesel on madal enesehinnang, siis peab ta seda endale teadvustama ning langetama valiku, kas piirata enda kokkupuudet postitustega, mis võivad veel alandada enesehinnangut ja jälgida positiivseid asju või mitte kasutama sotsiaalmeediat. Kuid võimalus on ka jätkata sotsiaalmeedia kanalite kasutamist ning teadvustada seda endale, kuidas mõni postitus võib tema enesehinnangut mõjutada. Kui see toimib, siis ehk ei mõju postitus inimese enesehinnangule nii halvasti.

Sellest tulenevalt, kuidas postitused mõjutavad inimest, siis tähtis on erinevate influencerite käitumine. Nad võiksid olla noortele eeskujuks, näidates näiteks töötlemata pilte, sest töödeldud fotod loovad perfektse iluideaali, mille poole siis inimesed püüdlevad. Kuid noored peaksid endale teadvustama reaalsust kõigi nende piltide taga. Sellega võiksid abiks olla ka teised, kes siis hariksid antud teemal noori. Et nad mõistaksid, et kõik ei ole nii ilus nagu fotodelt tundub. Tähtis on ka õpetada neile, mida on õige postitada ise.

Nii mitmed vastajad leidsid ka, et kõik peaksid olema probleemi lahendusse kaasatud. Ehk igaüks peaks püüdma teistega arvestada ning mitte kõike välja ütlema/kommenteerima, mis pähe tuleb.

Viimaks toodi välja, et peaks muutma sotsiaalmeedia algoritme. See ei tohiks keskenduda niivõrd tulu teenimisele, vaid pigem lihtsalt inimeste vahelisele suhtlusele ja kasutaja heaolule. Hetkel kasutatakse lapsi ja noori ära raha teenimiseks (näiteks YouTube). Lisaks toimib mõni sotsiaalmeedia justkui “põhjatu auguna” (näiteks TikTok) ehk sa lihtsalt jäädki vaatama ning liigne kasutamine võib mõjuda tervisele. Vaimsele tervisele võib mõjuda ka halvasti n-ö laikide ja jälgijate kogumine.

== Kokkuvõte ==
Sotsiaalmeediast on saanud võimas vahend nii suhtlus- kui ka töömaastikul, kuid kahjuks võib ta endaga kaasa tuua ka negatiivseid tagajärgi. Instagram mõjutab enim enesehinnangut ja tekitab ärevust, sest palju kohtab ebareaalseid ilustandardeid ja lihtsalt "perfektset" elu, mis tegelikult aga tõele ei vasta. Antud hetkel ei ole selle kõige leevendamiseks püsivat lahendust leitud.

== References ==
{{reflist}}

Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele

2020-12-11T18:07:35Z

Caruut: /* Küsimustiku analüüs */

File:Kui suur on tõenäosus et kohtad olukordi kus see kanal mõjub noorele negatiivselt nendes sotsiaalmeediates.png

2020-12-11T18:02:53Z

Caruut:

File:Kui palju negatiivset mõju need sotsiaalmeedia kanalid teie arvates noortele avaldavad.png

2020-12-11T18:02:07Z

Caruut:

File:Milline neist on kõige populaarsem sotsiaalmeedia kanal teie meelest.png

2020-12-11T18:01:31Z

Caruut:

File:1.png

2020-12-11T17:52:51Z

Caruut: Caruut uploaded a new version of File:1.png

Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele

2020-12-11T17:52:16Z

Caruut: /* Küsimustiku analüüs */

Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele

2020-12-11T17:42:14Z

Caruut: /* Küsimustiku analüüs */

Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele

2020-12-11T01:49:50Z

Caruut: /* Twitter */

Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele

2020-12-11T01:40:47Z

Caruut: /* Sissejuhatus */

Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele

2020-12-11T01:37:32Z

Caruut:

== Sissejuhatus ==

Elame ajal, mil sotsiaalmeediast on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Ühelt poolt pakub see kasulikke platvorme ja häid võimalusi näiteks turunduse valdkonnale. Teisest küljest on aga sotsiaalmeedia muutunud sõltuvuseks ja seda eriti noorte seas. Sellega kaasneb mitmeid negatiivseid mõjusid kõigile. Oleme võtnud vaatluse alla viis populaarset ja kaua aega kasutuses olnud sotsiaalmeedia kanalit ning uurime, kuidas need mõjutavad noori negatiivselt. Lisaks viisime läbi ka küsitluse antud teemal.

== Facebook ja Messenger ==

== Instagram ==

== Twitter ==

Twitteri ülesehitus on enam vähem samasugune nagu Facebookil, samas sarnaneb see ka Instagramile. Saab postitada oma seinale pilte, tekste ja videoid nagu Facebookis, aga sõprade lisamise asemel saab hoopis jälgida teisi. Twitter on väljakujunenud pisikesteks blogideks, kus inimesed tavaliselt jagavad oma arvamust. Samas kasutatakse Twitterit ka uudiste jagamiseks. Twitter asutati 21. märtsi 2006 San Franciscos. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter</ref>

Nagu ka iga teise sotsiaalmeedikanaliga on ka Twitteris postitatul palju mõju noortele. Minule on alati jäänud mulje, et Twitteris jagatakse vabamalt oma arvamust, sest Twitteris on kasutusel kasutajanimed oma nimede asemel, mis aitavad identiteeti varjata. See teeb inimesed julgemaks. Samas on mulle jäänud ka tunne, et inimesed kasutavad Twitterit rohkem vabas vormis ehk keegi eriti ei mõtle, mida ta sinna postitab või kuidas see teistele mõjub nagu Instagramis või Facebookis.

Twitter on tavaliselt avalikum kui teised sotsiaalmeedia kanalid, kuigi seal saab panna ka oma profiili privaatseks, aga tavaliselt seda ei kasutata. Sellest tuleb ka see, et paljud postitused jõuavad rohkemate inimesteni, lisaks on veel Twitteris hashtag-i süsteem, mis võimaldab kiiresti postitust levitada.

Twitterit kasutab ligikaudu 330 miljonit kasutajat igakuiselt, iga päevaselt 145 miljonit inimest. Umbes 63% kasutajatest jääb vanuselt 35-65 eluaastate vahele. Iga päev saadetakse 500 miljonit säutsu, mis teeb umbes 5,787 säutsu sekundis. <ref>https://www.oberlo.com/blog/twitter-statistics</ref> 44% USA elanikkonnast vahemikus 18-24 eluaastat kasutavad Twitterit.<ref>https://blog.hootsuite.com/twitter-demographics/</ref> Twitterit kasutab umbes 32% 13-17-aastaseid. <ref>https://www.center4research.org/social-media-affects-mental-health/</ref>

Kuna Twitter on suhteliselt avalik, siis liigne avalikkus võib mõjuda noorele negatiivselt. Vaatleme neid noori, kes on 15-aastased ja nooremad. Tavaliselt nad ei mõtle, mida nad oma sotsiaalmeediasse postitavad ning kuidas see neid mõjutada võiks. Oletame, et noor paneb üles pildi endast, lisab sinna hashtag-id ja tema konto ei ole privaatse peal. Kasutades Dashboard Tweet Binder <ref>https://dash.tweetbinder.com/report/free</ref>veebirakendust võib näha, et postitades pildi ainuüksi kirjaga “#me”, siis selle potentsiaalne levimine on kuni peaaegu 488 000 erineva kasutajani, kelle seast ei pruugi kõik olla just heade kavatsustega, näiteks nagu keegi võib hakata jälitama, kirjutama privaatselt ebameeldivaid sõnumeid. Samas võib sattuda nii ka pedofiilideni. Samas ka võib see tuua kaasa enesehinnangut langetavaid kommentaare ja reaktsioone, mitte ainult kohalikust vaatajaskonnast vaid ka mujalt maailmast.

Liigne avalikkus toob kaasa ka liigselt avalikud arvamused. Tihti ise Twitterit lugedes olen näinud teravaid sõnavõtte säutsude all, kus siis laimatakse teist sellise arvamuse omamisest või toetatakse ja siis pooldajad ja vastuolijad hakkavad veel omavahel sõdima. Tehakse ka nalju teiste arvamuse üle või maailmavaate üle, mis võib kaasa tuua ka negatiivse meeleolu ja enese mitte uskumise.

Nagu kõik sotsiaalmeediad on Twitter sõltuvust tekitav. See omakorda jälle võtab palju meie ajast. Eriti noorte ajast, kes peavad tegelema näiteks koolitööga. Ühe asja vaatamine võib jätta meid “vangi” ja satume tsüklisse, kus end unustame, mille tõttu võib kannatada nii õppimine, magamine ning reaalne sotsiaalne elu.

Twitterisse registreerimiseks peab olema vähemalt 13 aasta vanune. Nagu ka paljudes teistes sotsiaalmeedia kanalites on näha, et siiski leidub kasutajaid, kes on alla minimaalse vanusepiiri. Keegi ei saa kontrollida seda, kas laps on oma sünniaastat muutnud või mitte, peale lapsevanemate. Seda saaks keegi teine kontrollida ainult siis, kui peaks registreerima ennast ID-kaardi või smart-ID-ga. Selleks, et vältida seda, et kellegi alaealine laps teeb kellelegi teisele liiga, peab jälgima lapsevanem, kes selgitab olukorda, miks selline käitumine on vale, vastasel juhul ei pruugita sellest aru saada, miks nii teha ei tohi. Kindlasti peab ka lapsevanem jälgima, milline informatsioon jõuab lapseni - kas see on tema vanusele sobilik või mitte, kas see võib põhjustada lapsele kuidagi moodi kahju ning vastavalt olukorrale ka tegema noore kaitseks samme. Samas saab ka Twitteri meeskond ebasobiva säutsu reportides üle vaadata, aga lihtne säutsu ära kustutamine ei lahenda üldist probleemi, vaid likvideerib ühe elemendi sellest probleemist ajutiselt seniks kuni järgmine teeb seda sama.

2019. aasta suvel avaldas TED YouTube'is video pealkirjaga “How Twitter needs to change | Jack Dorsey”. Jack Dorsey on üks Twitteri asutajates ja ka esimees alates 2015.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter</ref> aastast. Videos arutatakse sellest, mis on Twitteriga juhtunud - pidev ahistamine, solvamine, mis on väga lihtne sellise dünaamikaga sotsiaalmeedias. Dorsey ütleb, et nad on välja töötanud programmi, mis tuvastab ära solvangud, ahistamised ja muud negatiivselt mõjuvad säutsud, kuid enne kui võetakse midagi ette (kustutatakse säuts või isegi konto), siis vaatavad inimesed need üle. Varem kasutas Twitter ainult inimeste enda saadetud aruandeid selliste asjade kohta.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=BcgDvEdGEXg</ref>

== Snapchat ==

== YouTube ==

== Küsimustiku analüüs ==

== Kokkuvõte ==

== References ==
{{reflist}}

Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele

2020-12-11T01:32:13Z

Caruut: /* Twitter */

== Sissejuhatus ==

== Facebook ja Messenger ==

== Instagram ==

== Twitter ==

Twitteri ülesehitus on enam vähem samasugune nagu Facebookil, samas sarnaneb see ka Instagramile. Saab postitada oma seinale pilte, tekste ja videoid nagu Facebookis, aga sõprade lisamise asemel saab hoopis jälgida teisi. Twitter on väljakujunenud pisikesteks blogideks, kus inimesed tavaliselt jagavad oma arvamust. Samas kasutatakse Twitterit ka uudiste jagamiseks. Twitter asutati 21. märtsi 2006 San Franciscos. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter</ref>

Nagu ka iga teise sotsiaalmeedikanaliga on ka Twitteris postitatul palju mõju noortele. Minule on alati jäänud mulje, et Twitteris jagatakse vabamalt oma arvamust, sest Twitteris on kasutusel kasutajanimed oma nimede asemel, mis aitavad identiteeti varjata. See teeb inimesed julgemaks. Samas on mulle jäänud ka tunne, et inimesed kasutavad Twitterit rohkem vabas vormis ehk keegi eriti ei mõtle, mida ta sinna postitab või kuidas see teistele mõjub nagu Instagramis või Facebookis.

Twitter on tavaliselt avalikum kui teised sotsiaalmeedia kanalid, kuigi seal saab panna ka oma profiili privaatseks, aga tavaliselt seda ei kasutata. Sellest tuleb ka see, et paljud postitused jõuavad rohkemate inimesteni, lisaks on veel Twitteris hashtag-i süsteem, mis võimaldab kiiresti postitust levitada.

Twitterit kasutab ligikaudu 330 miljonit kasutajat igakuiselt, iga päevaselt 145 miljonit inimest. Umbes 63% kasutajatest jääb vanuselt 35-65 eluaastate vahele. Iga päev saadetakse 500 miljonit säutsu, mis teeb umbes 5,787 säutsu sekundis. <ref>https://www.oberlo.com/blog/twitter-statistics</ref> 44% USA elanikkonnast vahemikus 18-24 eluaastat kasutavad Twitterit.<ref>https://blog.hootsuite.com/twitter-demographics/</ref> Twitterit kasutab umbes 32% 13-17-aastaseid. <ref>https://www.center4research.org/social-media-affects-mental-health/</ref>

Kuna Twitter on suhteliselt avalik, siis liigne avalikkus võib mõjuda noorele negatiivselt. Vaatleme neid noori, kes on 15-aastased ja nooremad. Tavaliselt nad ei mõtle, mida nad oma sotsiaalmeediasse postitavad ning kuidas see neid mõjutada võiks. Oletame, et noor paneb üles pildi endast, lisab sinna hashtag-id ja tema konto ei ole privaatse peal. Kasutades Dashboard Tweet Binder <ref>https://dash.tweetbinder.com/report/free</ref>veebirakendust võib näha, et postitades pildi ainuüksi kirjaga “#me”, siis selle potentsiaalne levimine on kuni peaaegu 488 000 erineva kasutajani, kelle seast ei pruugi kõik olla just heade kavatsustega, näiteks nagu keegi võib hakata jälitama, kirjutama privaatselt ebameeldivaid sõnumeid. Samas võib sattuda nii ka pedofiilideni. Samas ka võib see tuua kaasa enesehinnangut langetavaid kommentaare ja reaktsioone, mitte ainult kohalikust vaatajaskonnast vaid ka mujalt maailmast.

Liigne avalikkus toob kaasa ka liigselt avalikud arvamused. Tihti ise Twitterit lugedes olen näinud teravaid sõnavõtte säutsude all, kus siis laimatakse teist sellise arvamuse omamisest või toetatakse ja siis pooldajad ja vastuolijad hakkavad veel omavahel sõdima. Tehakse ka nalju teiste arvamuse üle või maailmavaate üle, mis võib kaasa tuua ka negatiivse meeleolu ja enese mitte uskumise.

Nagu kõik sotsiaalmeediad on Twitter sõltuvust tekitav. See omakorda jälle võtab palju meie ajast. Eriti noorte ajast, kes peavad tegelema näiteks koolitööga. Ühe asja vaatamine võib jätta meid “vangi” ja satume tsüklisse, kus end unustame, mille tõttu võib kannatada nii õppimine, magamine ning reaalne sotsiaalne elu.

Twitterisse registreerimiseks peab olema vähemalt 13 aasta vanune. Nagu ka paljudes teistes sotsiaalmeedia kanalites on näha, et siiski leidub kasutajaid, kes on alla minimaalse vanusepiiri. Keegi ei saa kontrollida seda, kas laps on oma sünniaastat muutnud või mitte, peale lapsevanemate. Seda saaks keegi teine kontrollida ainult siis, kui peaks registreerima ennast ID-kaardi või smart-ID-ga. Selleks, et vältida seda, et kellegi alaealine laps teeb kellelegi teisele liiga, peab jälgima lapsevanem, kes selgitab olukorda, miks selline käitumine on vale, vastasel juhul ei pruugita sellest aru saada, miks nii teha ei tohi. Kindlasti peab ka lapsevanem jälgima, milline informatsioon jõuab lapseni - kas see on tema vanusele sobilik või mitte, kas see võib põhjustada lapsele kuidagi moodi kahju ning vastavalt olukorrale ka tegema noore kaitseks samme. Samas saab ka Twitteri meeskond ebasobiva säutsu reportides üle vaadata, aga lihtne säutsu ära kustutamine ei lahenda üldist probleemi, vaid likvideerib ühe elemendi sellest probleemist ajutiselt seniks kuni järgmine teeb seda sama.

2019. aasta suvel avaldas TED YouTube'is video pealkirjaga “How Twitter needs to change | Jack Dorsey”. Jack Dorsey on üks Twitteri asutajates ja ka esimees alates 2015.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter</ref> aastast. Videos arutatakse sellest, mis on Twitteriga juhtunud - pidev ahistamine, solvamine, mis on väga lihtne sellise dünaamikaga sotsiaalmeedias. Dorsey ütleb, et nad on välja töötanud programmi, mis tuvastab ära solvangud, ahistamised ja muud negatiivselt mõjuvad säutsud, kuid enne kui võetakse midagi ette (kustutatakse säuts või isegi konto), siis vaatavad inimesed need üle. Varem kasutas Twitter ainult inimeste enda saadetud aruandeid selliste asjade kohta.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=BcgDvEdGEXg</ref>

== Snapchat ==

== YouTube ==

== Küsimustiku analüüs ==

== Kokkuvõte ==

== References ==
{{reflist}}

Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele

2020-12-11T01:26:45Z

Caruut: /* Twitter */

== Sissejuhatus ==

== Facebook ja Messenger ==

== Instagram ==

== Twitter ==

Twitteri ülesehitus on enam vähem samasugune nagu Facebookil, samas sarnaneb see ka Instagramile. Saab postitada oma seinale pilte, tekste ja videoid nagu Facebookis, aga sõprade lisamise asemel saab hoopis jälgida teisi. Twitter on väljakujunenud pisikesteks blogideks, kus inimesed tavaliselt jagavad oma arvamust. Samas kasutatakse Twitterit ka uudiste jagamiseks. Twitter asutati 21. märtsi 2006 San Franciscos. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter</ref>

Nagu ka iga teise sotsiaalmeedikanaliga on ka Twitteris postitatul palju mõju noortele. Minule on alati jäänud mulje, et Twitteris jagatakse vabamalt oma arvamust, sest Twitteris on kasutusel kasutajanimed oma nimede asemel, mis aitavad identiteeti varjata. See teeb inimesed julgemaks. Samas on mulle jäänud ka tunne, et inimesed kasutavad Twitterit rohkem vabas vormis ehk keegi eriti ei mõtle, mida ta sinna postitab või kuidas see teistele mõjub nagu Instagramis või Facebookis.

Twitter on tavaliselt avalikum kui teised sotsiaalmeedia kanalid, kuigi seal saab panna ka oma profiili privaatseks, aga tavaliselt seda ei kasutata. Sellest tuleb ka see, et paljud postitused jõuavad rohkemate inimesteni, lisaks on veel Twitteris hashtag-i süsteem, mis võimaldab kiiresti postitust levitada.

Twitterit kasutab ligikaudu 330 miljonit kasutajat igakuiselt, iga päevaselt 145 miljonit inimest. Umbes 63% kasutajatest jääb vanuselt 35-65 eluaastate vahele. Iga päev saadetakse 500 miljonit säutsu, mis teeb umbes 5,787 säutsu sekundis. <ref>https://www.oberlo.com/blog/twitter-statistics</ref> 44% USA elanikkonnast vahemikus 18-24 eluaastat kasutavad Twitterit.<ref>https://blog.hootsuite.com/twitter-demographics/</ref> Twitterit kasutab umbes 32% 13-17-aastaseid. <ref>https://www.center4research.org/social-media-affects-mental-health/</ref>

Kuna Twitter on suhteliselt avalik, siis liigne avalikkus võib mõjuda noorele negatiivselt. Vaatleme neid noori, kes on 15-aastased ja nooremad. Tavaliselt nad ei mõtle, mida nad oma sotsiaalmeediasse postitavad ning kuidas see neid mõjutada võiks. Oletame, et noor paneb üles pildi endast, lisab sinna hashtag-id ja tema konto ei ole privaatse peal. Kasutades Dashboard Tweet Binder <ref>https://dash.tweetbinder.com/report/free</ref>veebirakendust võib näha, et postitades pildi ainuüksi kirjaga “#me”, siis selle potentsiaalne levimine on kuni peaaegu 488 000 erineva kasutajani, kelle seast ei pruugi kõik olla just heade kavatsustega, näiteks nagu keegi võib hakata jälitama, kirjutama privaatselt ebameeldivaid sõnumeid. Samas võib sattuda nii ka pedofiilideni. Samas ka võib see tuua kaasa enesehinnangut langetavaid kommentaare ja reaktsioone, mitte ainult kohalikust vaatajaskonnast vaid ka mujalt maailmast.

Liigne avalikkus toob kaasa ka liigselt avalikud arvamused. Tihti ise Twitterit lugedes olen näinud teravaid sõnavõtte säutsude all, kus siis laimatakse teist sellise arvamuse omamisest või toetatakse ja siis pooldajad ja vastuolijad hakkavad veel omavahel sõdima. Tehakse ka nalju teiste arvamuse üle või maailmavaate üle, mis võib kaasa tuua ka negatiivse meeleolu ja enese mitte uskumise.

Nagu kõik sotsiaalmeediad on Twitter sõltuvust tekitav. See omakorda jälle võtab palju meie ajast. Eriti noorte ajast, kes peavad tegelema näiteks koolitööga. Ühe asja vaatamine võib jätta meid “vangi” ja satume tsüklisse, kus end unustame, mille tõttu võib kannatada nii õppimine, magamine ning reaalne sotsiaalne elu.

Twitterisse registreerimiseks peab olema vähemalt 13 aasta vanune. Nagu ka paljudes teistes sotsiaalmeedia kanalites on näha, et siiski leidub kasutajaid, kes on alla minimaalse vanusepiiri. Keegi ei saa kontrollida seda, kas laps on oma sünniaastat muutnud või mitte, peale lapsevanemate. Seda saaks keegi teine kontrollida ainult siis, kui peaks registreerima ennast ID-kaardi või smart-ID-ga. Selleks, et vältida seda, et kellegi alaealine laps teeb kellelegi teisele liiga, peab jälgima lapsevanem, kes selgitab olukorda, miks selline käitumine on vale, vastasel juhul ei pruugita sellest aru saada, miks nii teha ei tohi. Kindlasti peab ka lapsevanem jälgima, milline informatsioon jõuab lapseni - kas see on tema vanusele sobilik või mitte, kas see võib põhjustada lapsele kuidagi moodi kahju ning vastavalt olukorrale ka tegema noore kaitseks samme. Samas saab ka Twitteri meeskond ebasobiva säutsu reportides üle vaadata, aga lihtne säutsu ära kustutamine ei lahenda üldist probleemi, vaid likvideerib ühe elemendi sellest probleemist ajutiselt seniks kuni järgmine teeb seda sama.

2019. aasta suvel avaldas TED YouTubes video pealkirjaga “How Twitter needs to change | Jack Dorsey”. Jack Dorsey on üks Twitteri asutajates ja ka esimees alates 2015.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter</ref> aastast. Videos arutatakse sellest, mis on Twitteriga juhtunud - pidev ahistamine, solvamine, mis on väga lihtne sellise dünaamikaga sotsiaalmeedias. Dorsey ütleb, et nad on välja töötanud programmi, mis tuvastab ära solvangud, ahistamised ja muud negatiivselt mõjuvad säutsud, kuid enne kui võetakse midagi ette (kustutatakse säuts või isegi konto), siis vaatavad inimesed need üle. Varem kasutas Twitter ainult inimeste enda saadetud aruandeid selliste asjade kohta.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=BcgDvEdGEXg</ref>

== Snapchat ==

== YouTube ==

== Küsimustiku analüüs ==

== Kokkuvõte ==

== References ==
{{reflist}}

Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele

2020-12-11T01:22:59Z

Caruut: /* Twitter */

== Sissejuhatus ==

== Facebook ja Messenger ==

== Instagram ==

== Twitter ==

Twitteri ülesehitus on enam vähem samasugune nagu Facebookil, samas sarnaneb see ka Instagramile. Saab postitada oma seinale pilte, tekste ja videoid nagu Facebookis, aga sõprade lisamise asemel saab hoopis jälgida teisi. Twitter on väljakujunenud pisikesteks blogideks, kus inimesed tavaliselt jagavad oma arvamust. Samas kasutatakse Twitterit ka uudiste jagamiseks. Twitter asutati 21. märtsi 2006 San Franciscos. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter</ref>

Nagu ka iga teise sotsiaalmeedikanaliga on ka Twitteris postitatul palju mõju noortele. Minule on alati jäänud mulje, et Twitteris jagatakse vabamalt oma arvamust, sest Twitteris on kasutusel kasutajanimed oma nimede asemel, mis aitavad identiteeti varjata. See teeb inimesed julgemaks. Samas on mulle jäänud ka tunne, et inimesed kasutavad Twitterit rohkem vabas vormis ehk keegi eriti ei mõtle, mida ta sinna postitab või kuidas see teistele mõjub nagu Instagramis või Facebookis.

Twitter on tavaliselt avalikum kui teised sotsiaalmeedia kanalid, kuigi seal saab panna ka oma profiili privaatseks, aga tavaliselt seda ei kasutata. Sellest tuleb ka see, et paljud postitused jõuavad rohkemate inimesteni, lisaks on veel Twitteris hashtag-i süsteem, mis võimaldab kiiresti postitust levitada.

Twitterit kasutab ligikaudu 330 miljonit kasutajat igakuiselt, iga päevaselt 145 miljonit inimest. Umbes 63% kasutajatest jääb vanuselt 35-65 eluaastate vahele. Iga päev saadetakse 500 miljonit säutsu, mis teeb umbes 5,787 säutsu sekundis. <ref>https://www.oberlo.com/blog/twitter-statistics</ref> 44% USA elanikkonnast vahemikus 18-24 eluaastat kasutavad Twitterit.<ref>https://blog.hootsuite.com/twitter-demographics/</ref> Twitterit kasutab umbes 32% 13-17-aastaseid. <ref>https://www.center4research.org/social-media-affects-mental-health/</ref>

Kuna Twitter on suhteliselt avalik, siis liigne avalikkus võib mõjuda noorele negatiivselt. Vaatleme neid noori, kes on 15-aastased ja nooremad. Tavaliselt nad ei mõtle, mida nad oma sotsiaalmeediasse postitavad ning kuidas see neid mõjutada võiks. Oletame, et noor paneb üles pildi endast, lisab sinna hashtag-id ja tema konto ei ole privaatse peal. Kasutades Dashboard Tweet Binder <ref>https://dash.tweetbinder.com/report/free</ref>veebirakendust võib näha, et postitades pildi ainuüksi kirjaga “#me”, siis selle potentsiaalne levimine on kuni peaaegu 488 000 erineva kasutajani, kelle seast ei pruugi kõik olla just heade kavatsustega, näiteks nagu keegi võib hakata jälitama, kirjutama privaatselt ebameeldivaid sõnumeid. Samas võib sattuda nii ka pedofiilideni. Samas ka võib see tuua kaasa enesehinnangut langetavaid kommentaare ja reaktsioone, mitte ainult kohalikust vaatajaskonnast vaid ka mujalt maailmast.

Liigne avalikkus toob kaasa ka liigselt avalikud arvamused. Tihti ise Twitterit lugedes olen näinud teravaid sõnavõtte säutsude all, kus siis laimatakse teist sellise arvamuse omamisest või toetatakse ja siis pooldajad ja vastuolijad hakkavad veel omavahel sõdima. Tehakse ka nalju teiste arvamuse üle või maailmavaate üle, mis võib kaasa tuua ka negatiivse meeleolu ja enese mitte uskumise.

Nagu kõik sotsiaalmeediad on Twitter sõltuvust tekitav. See omakorda jälle võtab palju meie ajast. Eriti noorte ajast, kes peavad tegelema näiteks koolitööga. Ühe asja vaatamine võib jätta meid “vangi” ja satume tsüklisse, kus end unustame, mille tõttu võib kannatada nii õppimine, magamine ning reaalne sotsiaalne elu.

Twitterisse registreerimiseks peab olema vähemalt 13 aasta vanune. Nagu ka paljudes teistes sotsiaalmeedia kanalites on näha, et siiski leidub kasutajaid, kes on alla minimaalse vanusepiiri. Keegi ei saa kontrollida seda, kas laps on oma sünniaastat muutnud või mitte, peale lapsevanemate. Seda saaks keegi teine kontrollida ainult siis, kui peaks registreerima ennast ID-kaardi või smart-ID-ga. Selleks, et vältida seda, et kellegi alaealine laps teeb kellelegi teisele liiga, peab jälgima lapsevanem, kes selgitab olukorda, miks selline käitumine on vale, vastasel juhul ei pruugita sellest aru saada, miks nii teha ei tohi. Samas saab ka Twitteri meeskond selle reportides üle vaadata, aga lihtne säutsu ära kustutamine ei lahenda üldist probleemi, vaid likvideerib ühe elemendi sellest probleemist ajutiselt seniks kuni järgmine teeb seda sama.

2019. aasta suvel avaldas TED YouTubes video pealkirjaga “How Twitter needs to change | Jack Dorsey”. Jack Dorsey on üks Twitteri asutajates ja ka esimees alates 2015.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter</ref> aastast. Videos arutatakse sellest, mis on Twitteriga juhtunud - pidev ahistamine, solvamine, mis on väga lihtne sellise dünaamikaga sotsiaalmeedias. Dorsey ütleb, et nad on välja töötanud programmi, mis tuvastab ära solvangud, ahistamised ja muud negatiivselt mõjuvad säutsud, kuid enne kui võetakse midagi ette (kustutatakse säuts või isegi konto), siis vaatavad inimesed need üle. Varem kasutas Twitter ainult inimeste enda saadetud aruandeid selliste asjade kohta.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=BcgDvEdGEXg</ref>

== Snapchat ==

== YouTube ==

== Küsimustiku analüüs ==

== Kokkuvõte ==

== References ==
{{reflist}}

Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele

2020-12-11T01:22:43Z

Caruut: /* Twitter */

== Sissejuhatus ==

== Facebook ja Messenger ==

== Instagram ==

== Twitter ==

Twitteri ülesehitus on enam vähem samasugune nagu Facebookil, samas sarnaneb see ka Instagramile. Saab postitada oma seinale pilte, tekste ja videoid nagu Facebookis, aga sõprade lisamise asemel saab hoopis jälgida teisi. Twitter on väljakujunenud pisikesteks blogideks, kus inimesed tavaliselt jagavad oma arvamust. Samas kasutatakse Twitterit ka uudiste jagamiseks. Twitter asutati 21. märtsi 2006 San Franciscos. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter</ref>

Nagu ka iga teise sotsiaalmeedikanaliga on ka Twitteris postitatul palju mõju noortele. Minule on alati jäänud mulje, et Twitteris jagatakse vabamalt oma arvamust, sest Twitteris on kasutusel kasutajanimed oma nimede asemel, mis aitavad identiteeti varjata. See teeb inimesed julgemaks. Samas on mulle jäänud ka tunne, et inimesed kasutavad Twitterit rohkem vabas vormis ehk keegi eriti ei mõtle, mida ta sinna postitab või kuidas see teistele mõjub nagu Instagramis või Facebookis.

Twitter on tavaliselt avalikum kui teised sotsiaalmeedia kanalid, kuigi seal saab panna ka oma profiili privaatseks, aga tavaliselt seda ei kasutata. Sellest tuleb ka see, et paljud postitused jõuavad rohkemate inimesteni, lisaks on veel Twitteris hashtag-i süsteem, mis võimaldab kiiresti postitust levitada.

Twitterit kasutab ligikaudu 330 miljonit kasutajat igakuiselt, iga päevaselt 145 miljonit inimest. Umbes 63% kasutajatest jääb vanuselt 35-65 eluaastate vahele. Iga päev saadetakse 500 miljonit säutsu, mis teeb umbes 5,787 säutsu sekundis. <ref>https://www.oberlo.com/blog/twitter-statistics</ref> 44% USA elanikkonnast vahemikus 18-24 eluaastat kasutavad Twitterit.<ref>https://blog.hootsuite.com/twitter-demographics/</ref> Twitterit kasutab umbes 32% 13-17-aastaseid. <ref>https://www.center4research.org/social-media-affects-mental-health/</ref>

Kuna Twitter on suhteliselt avalik, siis liigne avalikkus võib mõjuda noorele negatiivselt. Vaatleme neid noori, kes on 15-aastased ja nooremad. Tavaliselt nad ei mõtle, mida nad oma sotsiaalmeediasse postitavad ning kuidas see neid mõjutada võiks. Oletame, et noor paneb üles pildi endast, lisab sinna hashtag-id ja tema konto ei ole privaatse peal. Kasutades Dashboard Tweet Binder <ref>https://dash.tweetbinder.com/report/free</ref>veebirakendust võib näha, et postitades pildi ainuüksi kirjaga “#me”, siis selle potentsiaalne levimine on kuni peaaegu 488 000 erineva kasutajani, kelle seast ei pruugi kõik olla just heade kavatsustega, näiteks nagu keegi võib hakata jälitama, kirjutama privaatselt ebameeldivaid sõnumeid. Samas võib sattuda nii ka pedofiilideni. Samas ka võib see tuua kaasa enesehinnangut langetavaid kommentaare ja reaktsioone, mitte ainult kohalikust vaatajaskonnast vaid ka mujalt maailmast.

Liigne avalikkus toob kaasa ka liigselt avalikud arvamused. Tihti ise Twitterit lugedes olen näinud teravaid sõnavõtte säutsude all, kus siis laimatakse teist sellise arvamuse omamisest või toetatakse ja siis pooldajad ja vastuolijad hakkavad veel omavahel sõdima. Tehakse ka nalju teiste arvamuse üle või maailmavaate üle, mis võib kaasa tuua ka negatiivse meeleolu ja enese mitte uskumise.

Nagu kõik sotsiaalmeediad on Twitter sõltuvust tekitav. See omakorda jälle võtab palju meie ajast. Eriti noorte ajast, kes peavad tegelema näiteks koolitööga. Ühe asja vaatamine võib jätta meid “vangi” ja satume tsüklisse, kus end unustame, mille tõttu võib kannatada nii õppimine, magamine ning reaalne sotsiaalne elu.

Twitterisse registreerimiseks olema vähemalt 13 aasta vanune. Nagu ka paljudes teistes sotsiaalmeedia kanalites on näha, et siiski leidub kasutajaid, kes on alla minimaalse vanusepiiri. Keegi ei saa kontrollida seda, kas laps on oma sünniaastat muutnud või mitte, peale lapsevanemate. Seda saaks keegi teine kontrollida ainult siis, kui peaks registreerima ennast ID-kaardi või smart-ID-ga. Selleks, et vältida seda, et kellegi alaealine laps teeb kellelegi teisele liiga, peab jälgima lapsevanem, kes selgitab olukorda, miks selline käitumine on vale, vastasel juhul ei pruugita sellest aru saada, miks nii teha ei tohi. Samas saab ka Twitteri meeskond selle reportides üle vaadata, aga lihtne säutsu ära kustutamine ei lahenda üldist probleemi, vaid likvideerib ühe elemendi sellest probleemist ajutiselt seniks kuni järgmine teeb seda sama.

2019. aasta suvel avaldas TED YouTubes video pealkirjaga “How Twitter needs to change | Jack Dorsey”. Jack Dorsey on üks Twitteri asutajates ja ka esimees alates 2015.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter</ref> aastast. Videos arutatakse sellest, mis on Twitteriga juhtunud - pidev ahistamine, solvamine, mis on väga lihtne sellise dünaamikaga sotsiaalmeedias. Dorsey ütleb, et nad on välja töötanud programmi, mis tuvastab ära solvangud, ahistamised ja muud negatiivselt mõjuvad säutsud, kuid enne kui võetakse midagi ette (kustutatakse säuts või isegi konto), siis vaatavad inimesed need üle. Varem kasutas Twitter ainult inimeste enda saadetud aruandeid selliste asjade kohta.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=BcgDvEdGEXg</ref>

== Snapchat ==

== YouTube ==

== Küsimustiku analüüs ==

== Kokkuvõte ==

== References ==
{{reflist}}

Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele

2020-12-11T01:22:08Z

Caruut: /* Twitter */

== Sissejuhatus ==

== Facebook ja Messenger ==

== Instagram ==

== Twitter ==

Twitteri ülesehitus on enam vähem samasugune nagu Facebookil, samas sarnaneb see ka Instagramile. Saab postitada oma seinale pilte, tekste ja videoid nagu Facebookis, aga sõprade lisamise asemel saab hoopis jälgida teisi. Twitter on väljakujunenud pisikesteks blogideks, kus inimesed tavaliselt jagavad oma arvamust. Samas kasutatakse Twitterit ka uudiste jagamiseks. Twitter asutati 21. märtsi 2006 San Franciscos. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter</ref>

Nagu ka iga teise sotsiaalmeedikanaliga on ka Twitteris postitatul palju mõju noortele. Minule on alati jäänud mulje, et Twitteris jagatakse vabamalt oma arvamust, sest Twitteris on kasutusel kasutajanimed oma nimede asemel, mis aitavad identiteeti varjata. See teeb inimesed julgemaks. Samas on mulle jäänud ka tunne, et inimesed kasutavad Twitterit rohkem vabas vormis ehk keegi eriti ei mõtle, mida ta sinna postitab või kuidas see teistele mõjub nagu Instagramis või Facebookis.

Twitter on tavaliselt avalikum kui teised sotsiaalmeedia kanalid, kuigi seal saab panna ka oma profiili privaatseks, aga tavaliselt seda ei kasutata. Sellest tuleb ka see, et paljud postitused jõuavad rohkemate inimesteni, lisaks on veel Twitteris hashtag-i süsteem, mis võimaldab kiiresti postitust levitada.

Twitterit kasutab ligikaudu 330 miljonit kasutajat igakuiselt, iga päevaselt 145 miljonit inimest. Umbes 63% kasutajatest jääb vanuselt 35-65 eluaastate vahele. Iga päev saadetakse 500 miljonit säutsu, mis teeb umbes 5,787 säutsu sekundis. <ref>https://www.oberlo.com/blog/twitter-statistics</ref> 44% USA elanikkonnast vahemikus 18-24 eluaastat kasutavad Twitterit.<ref>https://blog.hootsuite.com/twitter-demographics/</ref> Twitterit kasutab umbes 32% 13-17-aastaseid. <ref>https://www.center4research.org/social-media-affects-mental-health/</ref>

Kuna Twitter on suhteliselt avalik, siis liigne avalikkus võib mõjuda noorele negatiivselt. Vaatleme neid noori, kes on 15-aastased ja nooremad. Tavaliselt nad ei mõtle, mida nad oma sotsiaalmeediasse postitavad ning kuidas see neid mõjutada võiks. Oletame, et noor paneb üles pildi endast, lisab sinna hashtag-id ja tema konto ei ole privaatse peal. Kasutades Dashboard Tweet Binder <ref>https://dash.tweetbinder.com/report/free</ref>veebirakendust võib näha, et postitades pildi ainuüksi kirjaga “#me”, siis selle potentsiaalne levimine on kuni peaaegu 488 000 erineva kasutajani, kelle seast ei pruugi kõik olla just heade kavatsustega, näiteks nagu keegi võib hakata jälitama, kirjutama privaatselt ebameeldivaid sõnumeid. Samas võib sattuda nii ka pedofiilideni. Samas ka võib see tuua kaasa enesehinnangut langetavaid kommentaare ja reaktsioone, mitte ainult kohalikust vaatajaskonnast vaid ka mujalt maailmast.

Liigne avalikkus toob kaasa ka liigselt avalikud arvamused. Tihti ise Twitterit lugedes olen näinud teravaid sõnavõtte säutsude all, kus siis laimatakse teist sellise arvamuse omamisest või toetatakse ja siis pooldajad ja vastuolijad hakkavad veel omavahel sõdima. Tehakse ka nalju teiste arvamuse üle või maailmavaate üle, mis võib kaasa tuua ka negatiivse meeleolu ja enese mitte uskumise.

Nagu kõik sotsiaalmeediad on Twitter sõltuvust tekitav. See omakorda jälle võtab palju meie ajast. Eriti noorte ajast, kes peavad tegelema näiteks koolitööga. Ühe asja vaatamine võib jätta meid “vangi” ja satume tsüklisse, kus end unustame, mille tõttu võib kannatada nii õppimine, magamine ning reaalne sotsiaalne elu.

Kaitsmaks noori peab Twitterisse registreerimiseks olema vähemalt 13 aasta vanune. Nagu ka paljudes teistes sotsiaalmeedia kanalites on näha, et siiski leidub kasutajaid, kes on alla minimaalse vanusepiiri. Keegi ei saa kontrollida seda, kas laps on oma sünniaastat muutnud või mitte, peale lapsevanemate. Seda saaks keegi teine kontrollida ainult siis, kui peaks registreerima ennast ID-kaardi või smart-ID-ga. Selleks, et vältida seda, et kellegi alaealine laps teeb kellelegi teisele liiga, peab jälgima lapsevanem, kes selgitab olukorda, miks selline käitumine on vale, vastasel juhul ei pruugita sellest aru saada, miks nii teha ei tohi. Samas saab ka Twitteri meeskond selle reportides üle vaadata, aga lihtne säutsu ära kustutamine ei lahenda üldist probleemi, vaid likvideerib ühe elemendi sellest probleemist ajutiselt seniks kuni järgmine teeb seda sama.

2019. aasta suvel avaldas TED YouTubes video pealkirjaga “How Twitter needs to change | Jack Dorsey”. Jack Dorsey on üks Twitteri asutajates ja ka esimees alates 2015.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter</ref> aastast. Videos arutatakse sellest, mis on Twitteriga juhtunud - pidev ahistamine, solvamine, mis on väga lihtne sellise dünaamikaga sotsiaalmeedias. Dorsey ütleb, et nad on välja töötanud programmi, mis tuvastab ära solvangud, ahistamised ja muud negatiivselt mõjuvad säutsud, kuid enne kui võetakse midagi ette (kustutatakse säuts või isegi konto), siis vaatavad inimesed need üle. Varem kasutas Twitter ainult inimeste enda saadetud aruandeid selliste asjade kohta.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=BcgDvEdGEXg</ref>

== Snapchat ==

== YouTube ==

== Küsimustiku analüüs ==

== Kokkuvõte ==

== References ==
{{reflist}}

Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele

2020-12-11T01:07:26Z

Caruut: Created page with "== Sissejuhatus == == Facebook ja Messenger == == Instagram == == Twitter == Twitteri ülesehitus on enam vähem samasugune nagu Facebookil, samas sarnaneb see ka Insta..."

== Sissejuhatus ==

== Facebook ja Messenger ==

== Instagram ==

== Twitter ==

Twitteri ülesehitus on enam vähem samasugune nagu Facebookil, samas sarnaneb see ka Instagramile. Saab postitada oma seinale pilte, tekste ja videoid nagu Facebookis, aga sõprade lisamise asemel saab hoopis jälgida teisi. Twitter on väljakujunenud pisikesteks blogideks, kus inimesed tavaliselt jagavad oma arvamust. Samas kasutatakse Twitterit ka uudiste jagamiseks. Twitter asutati 21. märtsi 2006 San Franciscos. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter</ref>

Nagu ka iga teise sotsiaalmeedikanaliga on ka Twitteris postitatul palju mõju noortele. Minule on alati jäänud mulje, et Twitteris jagatakse vabamalt oma arvamust, sest Twitteris on kasutusel kasutajanimed oma nimede asemel, mis aitavad identiteeti varjata. See teeb inimesed julgemaks. Samas on mulle jäänud ka tunne, et inimesed kasutavad Twitterit rohkem vabas vormis ehk keegi eriti ei mõtle, mida ta sinna postitab või kuidas see teistele mõjub nagu Instagramis või Facebookis.

Twitter on tavaliselt avalikum kui teised sotsiaalmeedia kanalid, kuigi seal saab panna ka oma profiili privaatseks, aga tavaliselt seda ei kasutata. Sellest tuleb ka see, et paljud postitused jõuavad rohkemate inimesteni, lisaks on veel Twitteris hashtag-i süsteem, mis võimaldab kiiresti postitust levitada.

Twitterit kasutab ligikaudu 330 miljonit kasutajat igakuiselt, iga päevaselt 145 miljonit inimest. Umbes 63% kasutajatest jääb vanuselt 35-65 eluaastate vahele. Iga päev saadetakse 500 miljonit säutsu, mis teeb umbes 5,787 säutsu sekundis. <ref>https://www.oberlo.com/blog/twitter-statistics</ref> 44% USA elanikkonnast vahemikus 18-24. aastat kasutavad Twitterit.<ref>https://blog.hootsuite.com/twitter-demographics/</ref> Twitterit kasutab umbes 32% 13-17. aastaseid. <ref>https://www.center4research.org/social-media-affects-mental-health/</ref>

Kuna Twitter on suhteliselt avalik, siis liigne avalikkus võib mõjuda noorele negatiivselt. Vaatleme neid noori, kes on 15. aastased ja nooremad. Tavaliselt nad ei mõtle, mida nad oma sotsiaalmeediasse postitavad ning kuidas see neid mõjutada võiks. Oletame, et noor paneb üles pildi endast, lisab sinna hashtag-id ja tema konto ei ole privaatse peal. Kasutades Dashboard Tweet Binder <ref>https://dash.tweetbinder.com/report/free</ref>veebirakendust võib näha, et postitades pildi ainuüksi kirjaga “#me”, siis selle potentsiaalne levimine on kuni peaaegu 488 000 erineva kasutajani, kelle seast ei pruugi kõik olla just heade kavatsustega, näiteks nagu keegi võib hakata jälitama, kirjutama privaatselt ebameeldivaid sõnumeid. Samas võib sattuda nii ka pedofiilideni. Samas ka võib see tuua kaasa enesehinnangut langetavaid kommentaare ja reaktsioone, mitte ainult kohalikust vaatajaskonnast vaid ka mujalt maailmast.

Liigne avalikkus toob kaasa ka liigselt avalikud arvamused. Tihti ise Twitterit lugedes olen näinud teravaid sõnavõtte säutsude all, kus siis laimatakse teist sellise arvamuse omamisest või toetatakse ja siis pooldajad ja vastuolijad hakkavad veel omavahel sõdima. Tehakse ka nalju teiste arvamuse üle või maailmavaate üle, mis võib kaasa tuua ka negatiivse meeleolu ja enese mitte uskumise.

Nagu kõik sotsiaalmeediad on Twitter sõltuvust tekitav. See omakorda jälle võtab palju meie ajast. Eriti noorte ajast, kes peavad tegelema näiteks koolitööga. Ühe asja vaatamine võib jätta meid “vangi” ja satume tsüklisse, kus end unustame. Mille tõttu võib kannatada nii õppimine, magamine, reaalne sotsiaalne elu.

Kaitsmaks noori peab Twitterisse registreerimiseks olema vähemalt 13. aasta vanune. Nagu ka paljudes teistes sotsiaalmeediakanalites on näha, et siiski leidub kasutajaid, kes on alla vanusepiiri. Keegi ei saa kontrollida seda, kas laps on oma sünniaastat muutnud või mitte, peale lapsevanemate. Seda saaks kontrollida ainult siis, kui peaks registreerima ennast ID-kaardi või smart-ID-ga. Selleks, et vältida seda, et just kellegi laps teeb kellelegi liiga, peab jälgima lapsevanem, kes selgitab olukorda, miks selline käitumine hea pole.

2019. aasta suvel avaldas TED YouTubes video pealkirjaga “How Twitter needs to change | Jack Dorsey”. Jack Dorsey on üks Twitteri asutajates ja ka esimees alates 2015.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Twitter</ref> aastast. Videos arutatakse sellest, mis on Twitteriga juhtunud - pidev ahistamine, solvamine, mis on väga lihtne sellise dünaamikaga sotsiaalmeedias. Dorsey ütleb, et nad on välja töötanud programmi, mis tuvastab ära solvangud, ahistamised ja muud negatiivselt mõjuvad säutsud, kuid enne kui võetakse midagi ette (kustutatakse säuts või isegi konto), siis vaatavad inimesed need üle. Varem kasutas Twitter ainult inimeste enda saadetud aruandeid selliste asjade kohta.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=BcgDvEdGEXg</ref>

== Snapchat ==

== YouTube ==

== Küsimustiku analüüs ==

== Kokkuvõte ==

== References ==
{{reflist}}

ITSPEA wiki-kirjatööde leht

2020-12-11T00:49:15Z

Caruut: /* Sügis 2020 */

[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]]

See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.

== Individuaalsed kirjatööd ==

=== sügis 2012 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]

=== sügis 2013 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]

=== sügis 2015 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]

== Rühmatööd ==

=== kevad 2017 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F "Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?" - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis "IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis" - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad"Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?" - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_"Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule" - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_"Industry 4.0" - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed "Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu"- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism "IT ja terrorism" - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused "Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused" - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum "Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_"Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas" - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga "X-tee - kodanik kohtub riigiga" - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks "E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks" - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus "IT - haridus ja - haritus"] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''
* [["Robootika, AI ja eetika"]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika "Arvutikriminalistika"] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel "Turundusest Facebooki näitel"] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel "IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel"] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must

=== sügis 2017 ===
* [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis
* [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma
* [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa
* [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv
* [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme
* [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa
* [["Avalik või privaatne pilveteenus?"]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet
* [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu
* [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront
* [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit
* [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru
* [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap
* [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde
* [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli

=== Kevad 2019 ===
* [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla
* [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.
* [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.
* [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru
* [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann
* [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas
* [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov
* [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan

=== Kevad 2020 ===
* [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter
* [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma
* [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa
* [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson
* [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa
* [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees
* [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps
* [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino

=== Sügis 2020 ===

* [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma
* [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev
* [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem
* [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste
*[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu
* [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv
* [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd
* [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav
* [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli

[[Category:ITSPEA]]
[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]]

E-ITSPEA rühmatööd

2020-10-03T16:38:12Z

Caruut:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad.

*'''Piraatlus vs ''striimingu''teenused''' - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma
*'''Arvutimängude areng ja mõju''' - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel
*'''Digikultuuri säilitamine''' - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav
*'''IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus''' - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov ja Mark Voronenko
*'''Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele''' - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]

E-ITSPEA osalejad

2020-09-07T21:19:04Z

Caruut:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.

NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(

Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net

Tudengid:
* Kristiina Melissa Jõeäär https://itblogi924580776.wordpress.com/
* Paul Siht https:/tegelen-veel.net/varstisaabvalmis
* Carina Ruut https://ca-itspea.blogspot.com/
* Andre-Andy Bernhardt https://bernhardt2310.wordpress.com/
* Tanel Saar https://kunagi.midagi.teen
* Roman Malõsev https://wordpress.com/home/romanmal405897434.wordpress.com
* Siim Lukas Simmo
* Anna Borissova
* Kaari Kargu https://it-kaarik.blogspot.com/
* Dan-Andre Leesment https://danandreleesment.blogspot.com/
* Rainer Aas https://raineraas-itespa.blogspot.com/
* Marko Rillo https://rillo.ee/category/programmeerimine/ [https://rillo.ee/category/programmeerimine/feed/ RSS]

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

[[Category:ITSPEA]]

E-ITSPEA osalejad

2020-09-07T08:13:22Z

Caruut: