https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Celuha 2026-05-06T21:21:49Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_eksamiajad&diff=136334 2021-01-10T08:24:28Z

<p>Celuha: /* 11. jaanuar */</p> <hr /> <div>[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> <br /> __NOTOC__<br /> <br /> == Värske info ja eksaminimekiri ==<br /> <br /> '''NB! Kuna aegade eelistused jagunesid kahe kellaaja vahel, toimuvad eksamid kõigil kolmel päeval kahe sessioonina - kell 10 ja kell 13.''' 11. jaanuarile on küll registreerunud vaid kolm inimest kella 10-ks, seega võimaluse korral seal teist sessiooni ei teeks - aga hädakorral on võimalik. <br /> <br /> '''Paraku juhtus ka see, et eksamile jättis registreerumata ca 1/4 seltskonnast ehk ligi 40 inimest (lisaks registreerus tosinajagu veel ainult ÕISi kaudu). Seetõttu ei saa eksami sujuvat kulgemist enam garanteerida, kuna &quot;nurga tagant&quot; võib laekuda veel suur hulk inimesi ja kogu protsessi mõneks ajaks &quot;koomasse tõmmata&quot;. Ärge järgmistes ainetes enam nii tehke.'''<br /> <br /> Praegune eksaminimekiri on järgmine:<br /> <br /> === 4. jaanuar ===<br /> <br /> 10.00<br /> <br /> * Anne-Mai Agukas<br /> * Rasmus Ilmjärv<br /> * Joel Juhanson <br /> * Tregetter Ling<br /> * Marion Claudia Striž<br /> * Raul Vesinurm<br /> <br /> 13.00<br /> <br /> * Kristian Alex Laherand<br /> * Indrek Möldre<br /> * Vadim Zolotarenko<br /> * Jegert Uusküla<br /> * Ilja Vasilenko<br /> * Merilin Veeber <br /> <br /> === 8. jaanuar ===<br /> <br /> 10.00<br /> <br /> * Andre-Andy Bernhardt<br /> * Marek Enn<br /> * Andri Frolov<br /> * Gregor Kaljulaid<br /> * Madis Järve<br /> * Aleks Moppel<br /> * Laada Tereštšenkova<br /> <br /> 13.00<br /> <br /> * Kenert Laak<br /> * Marin Lamesoo<br /> * Dan-Andre Leesment<br /> * Ranar Leisson<br /> * Ken Liiv <br /> * Vadim Solovjov<br /> * Vladislav Stepanenko<br /> * Rasmus Vare<br /> * Andreas Jürgenson<br /> <br /> <br /> === 11. jaanuar ===<br /> <br /> 10.00<br /> <br /> * Aleksandr Gildi<br /> * Artur Semjonov<br /> * Mia Ööbik<br /> * Kevin Mihkelson<br /> <br /> 13.00<br /> <br /> * Ekke Kaha<br /> <br /> == Eksami korraldus ==<br /> <br /> e-ITSPEA 2020. aasta sügissemestri eksam toimub koroonapandeemia tõttu ainult e-vormis ehk essee kirjutamisena distantsilt. Üldine protokoll on järgmine:<br /> # Eksam toimub '''4., 8. ja 11. jaanuaril''' kahe sessioonina - algustega vastavalt kell 10.00 ja kell 13.00.<br /> # ca 15 min enne sessiooni algust saadavad selles kirjutada soovijad õppejõule e-kirja, milles teatavad (vabas vormis), et on valmis kirjutama.<br /> # Õppejõud võtab juhuvalikuga 3 esseeteemat ja vastab igale soovijale eraldi, käivitades kella mõni minut hiljem (kui vastus saadetakse 10.05, siis tüüpiliselt käivitub aeg 10.10-st). NB! Kui kirjad kuhjuvad (10 inimest tahavad korraga teemat), siis tuleb veidi oodata - aga aeg ei käivitu enne, kui vastus on saadetud. Kui valmisolekukirjale ei tule õppejõu vastust ca 15 minuti jooksul, tuleks see igaks juhuks uuesti saata (vähetõenäoline; kui aga peaks juhtuma, ei käivitu aeg enne teemade saatmist).<br /> # Eksamiessee kirjutatakse '''ühel''' saadetud teemadest (mitte kõigil kolmel!). Orienteeruv maht on tavapärase 12-punktise kirjastiili korral umbes 2 lehekülge. Eksamiessee tuleb esitada '''PDF-vormingus''' (kõige universaalsem variant eri platvormidel).<br /> # Eksamiessee tuleb saata e-kirjaga õppejõule 2 tundi peale aja käivitumist (jäik ajapiir on 2,5 tundi - peale seda saatmine ei lähe arvesse ja eksam loetakse ebaõnnestunuks, aga eelnevad punktid ja nende pealt saada võidav hinne jäävad kehtima!).<br /> # Essee kättesaamisel vastab õppejõud kirjale, kinnitab kättesaamist ja seiskab essee ajaarvestuse. Sarnaselt algusega: kui õppejõult ei ole vastust 15 minuti jooksul peale essee saatmist, tuleks see uuesti saata.<br /> # Ärge kustutage saadetud esseesid enne lõpphinde teadasaamist (võimalike vaidluste või ka tehniliste probleemide puhuks)!<br /> # Kui õppejõud on kõik esseed läbi lugenud ja hinnanud, avaldab ta uuendatud punktitabeli (tavapärasel aadressil ja parooliga).<br /> # Tulemused lähevad ÕISi hiljemalt järgmisel (vähema osalejate arvu puhul ka samal) päeval.<br /> <br /> Tähelepanuks: need, kes saadavad töö ära tublisti enne tähtaega, võivad saada vastuse juba varem. Kui aga lõpus tuleb taas 55 tööd 5 minutiga, siis tekib selge järjekord, seega vaikimisi lahendus on ikkagi punktitabel.<br /> <br /> == Eksamile registreerumine ==<br /> <br /> Esialgu on igal päeval üks sessioon - kui inimesi tuleb üle 20, lisandub uus sessioon. Üldjuhul on &quot;kes ees, see ****&quot; ehk esimesed registreerujad saavad vaikimisi hommikused ajad. Soovi korral on aga lubatud lisada nimele endale sobivaim kellaaeg - üritan neid võimalusel arvestada (kindlalt lubada ei saa, rahvast on palju).<br /> <br /> (See on algne registreerumisnimekiri - eksaminimekiri on nüüd eespool)<br /> <br /> === 4. jaanuar ===<br /> <br /> 10.00<br /> <br /> * NÄIDE: Paul-Peeter Päkapikk (sooviks kirjutada 13.30)<br /> * Kristian Alex Laherand (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * Jegert Uusküla (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * Merilin Veeber (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * Marion Claudia Striž<br /> * Raul Vesinurm (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * Tregetter Ling<br /> * Joel Juhanson <br /> * Indrek Möldre (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * Anne-Mai Agukas<br /> * Vadim Zolotarenko (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * Rasmus Ilmjärv<br /> * Ilja Vasilenko (sooviks kirjutada 13.00)<br /> *...<br /> <br /> === 8. jaanuar ===<br /> <br /> 10.00<br /> <br /> * Marek Enn (10.00)<br /> * Andre-Andy Bernhardt<br /> * Rasmus Vare (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * Vladislav Stepanenko (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * Andri Frolov<br /> * Kenert Laak (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * Ranar Leisson (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * Marin Lamesoo (sooviks kirjutaks 13:00)<br /> * Dan-Andre Leesment (sooviks kirjutada 13:00)<br /> * Aleks Moppel (sooviks kirjutada 16.00)<br /> * Solovjov Vadim (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * Gregor Kaljulaid (eelistaks kell 10.00)<br /> * Ken Liiv (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * Madis Järve (eelistan kirjutada 10.00)<br /> * Joonas Kaal<br /> * Vladislav Švan (sooviks kirjutada 10.00)<br /> * Andreas Jürgenson (sooviks kirjutada 13.00)<br /> <br /> === 11. jaanuar ===<br /> <br /> 10.00<br /> <br /> * Aleksandr Gildi<br /> * Artur Semjonov<br /> * Mia Ööbik<br /> * Aleksandr Haruzin<br /> * Martin Borissov<br /> * Steven Teras<br /> * Cer-Lyn Luhasaar<br /> * ...<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=136109 2020-12-14T09:11:00Z

<p>Celuha: /* Illegaalsed kasutused */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Dark_web Dark web], ehk tumeveeb (ka pimeveeb), on osa veebist mis eksisteerib vaid pimevõrkudes &lt;ref&gt; [https://akit.cyber.ee/term/5956-pimevork] &lt;/ref&gt;. Sellised pimevõrgud toimivad läbi interneti, kuid kasutavad kindlat tarkvara või metoodikat informatsioonile ligipääsemiseks.<br /> Tumeveeb on osa [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Deep_web| süvaveebist] ning omab mitmeid [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Legaalsed_kasutused legaalseid] ning [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalseid kasutusi]. Enamus tegevusest tumeveebis on illegaalne, mis on pälvinud sellele palju tähelepanu meedias.<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> [[File:History of the Dark Web Timeline-01-3.webp|middle|thumb|400px|Tumeveebi ajalugu ajaskaalal&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:History_of_the_Dark_Web_Timeline-01-3.webp&lt;/ref&gt;]]<br /> === Deep web ===<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet. Süvaveeb on tänapäeva interneti osa, mida ei ole võimalik üldiste otsingumootoritega surfata - selleks on spetsiaalsed brauserid, näiteks Tor. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.theguardian.com/science/2013/apr/19/online-high-net-drugs-deal&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web ===<br /> Internet kui vahend, mida tänapäeval teame, tehti avalikuks 1991. aasta augustikuus. Tänu oma revolutsioonilistele omadustele, kogus see kiiresti miljoneid kasutajaid. Üheksakümnendatel oli peamine muusika tarbimisevahend CD plaat ning uus mp3 formaat - mõlemad võimaldasid inimestel muusikapalasid ning albumeid lihtsasti piraatida. Interneti tulekuga tekkisid esimesed illegaalsed muusika jagamiseks mõeldud veebilehed. Tänu sellele taipasid inimesed, et internetti on nõnda võimalik ära kasutada põhimõtteliselt mistahes kauba või teenusega. Teiste illegaalsete teenuste tekkimine internetis oli kõigest aja küsimus. Aastal 2000 avaldati vabavara nimega &quot;Freenet&quot;, mis võimaldas anonüümselt jagada faile ning sirvida ja luua &quot;free-lehekülgi&quot;. See ei kogunud nii palju populaarsust kui Tor, aga seda peetakse kui anonüümse interneti nõudluse algatajaks. Kaks aastat hiljem avaldati vabavara Tor - privaatne interneti sirvimise võrgustik. See võimaldas kasutajatel sirvida internetti täiesti anonüümselt, sõltumata riikide piirangutest. Tor oli aga väga keeruline ning tehniline, mis piiras väga kasutajate arvu. Aastal 2008 hakati arendama Tor brauserit, mis muudaks seda takrvara palju kättesaadavamaks ning sõbralikumaks algajate vastu. Kui brauser lõpuks välja tuli, hakkas tänapäeva tumeveeb tõeliselt vohama. 2009. aastal avaldati tänapäeva tumeveebi universaalne valuuta ehk Bitcoin. See krüptovaluuta lahendas suure probleemi - illegaalseid tehninguid oli senini tumeveebis väga keeruline ning ohtlik teha. Bitcoin on anonüümne ning kindel valuuta, mida ei ole võimalik häkkida - ideaalne tumeveebi kasutajale. Kaks märkimisväärset sündmust tumeveebi ajaloos on suurima narkootikumite turu kinnipanek 2013. aastal ning suurima lapsporno lehekülje kinnipanek 2015. aastal. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.fbi.gov/news/stories/playpen-creator-sentenced-to-30-years&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele, on vaja teatud informatsiooni, sest sinna ei ole lihtne sisse pääseda, kuna mitte ainult ostjad, vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayoneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi kuulsamatel turgudel Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel. Siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, kuid siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, AlphaBay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb kogu aeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või karistuste eest, juhul kui müüjate identiteet saadakse teada. Et kasvada, peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse, et säilitada ja tekitada endale uusi kliente. Enamik lehti tumeveebis on pettus, kuid need kes suudavad hoida oma reputatsiooni ja usaldusväärsust, on peamised lehed illegaalseks tehinguks. Võimalus kasutada tumeveebi on ka lihtsalt turvalisuse eesmärgil. Inimesed kes hoolivad oma turvalisusest või tahavad vestelda teemadel, mida valitsus ei taha näha, näiteks erinevad üleskutsed, saavad kasutada tumeveebi ilma, et oleks otsene oht nende identiteedi avastamiseks. Enamik tumeveebist koosneb siiski illegaalsest tegevusest, mis on sellele juba omane ning tuntud.&lt;ref&gt;https://www.digitalshadows.com/blog-and-research/dark-web-monitoring-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> Tumeveeb on saanud mitmeid tagasilööke valitsuste poolt, võttes maha mitmed nende kuulsaimad lehed läbi aegade. Samuti on seal palju pettureid, kes näiliselt tegelevad ostu-müügiga, kuid petavad ostjatelt lihtsalt raha välja. Et kõike seda ära jätta peavad inimesed tumeveebis leidma uuenduslikke viise kuidas suurendada oma turundust ning olla nähtamatu valitsuste ning korrakaitse eest.<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust. See võib küll vähendada käivet, kuid teeb illegaalsetele müüjatele asja usaldusväärsemaks, aga ei tähenda, et korra kaitsel ei ole võimalik ligipääseda ning nende tegevus sulgeda.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010-ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks tumeveebis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka tumeveebi krüptoraha kasutus, kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks. &lt;&lt; Bitcoinile ennustatakse suurt tulevikku ning Paypal, mis on üks suurimaid virtuaalseid rahakotte, lisas hiljuti võimaluse osta, müüa ning hoiustada krüptoraha. Aastaks 2021 plaanib Paypal lasta krüptorahaga maksta 26 miljonile erinevale teenusapakkujale. Kuid see, et Bitcoin kuulus on ei tähenda, et tumeveeb võtab selle kohe oma põhivaluutaks. Kuna nende ülesanne on olla võimalikult märkamatu, võib leiduda parem krüptovaluuta, millega tehinguid teha ning olla veel rohkem märkamatu, samas hoides oma reputatsiooni.&lt;ref&gt;https://www.cnbc.com/2020/10/21/paypal-gets-into-crypto-with-new-features-for-trading-and-shopping.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot- krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viise kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis, kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid, siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks. Inimestel on võimalik ennetada personaalse info levimist kasutades erinevaid paroole ning ning hoida neid kindlas. Samuti peab olema ettevaatlik kuhu üles laadida erinevaid faile või meediat, mis sisaldab tähtsaid andmeid või infot, mis võib kahju tekitada.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumide- ja relvadega kauplemine&lt;ref&gt;https://criminal.findlaw.com/criminal-charges/dark-web-crimes.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/23738871.2017.1298643?scroll=top&amp;needAccess=true&amp;&lt;/ref&gt;<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv, millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taoliselt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu, kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga. &lt;ref&gt;https://www.nytimes.com/2020/03/04/technology/can-you-hire-a-hit-man-online.html&lt;/ref&gt;<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake (edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe, mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest, oleks õige rääkida ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega vahekorras olemine või selle vaatamine ning eneserahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks aastal 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit. &lt;ref&gt; https://www.ilo.org/global/lang--en/index.htm &lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|middle|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> '''Not Evil'''(hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> '''Torch''' ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> '''Ahmia''' ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> '''Kilos''' (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/find-active-onion-sites/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://medium.com/@alexanderstonec/8-best-deep-web-dark-web-hidden-search-engines-of-2020-9b528419f2a2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> <br /> Arusaadavalt mängib tumeveeb tänases päevas suurt rolli. Mida kiirem on interneti ja tehnoloogia areng seda rohkem leitakse uusi viise kuritegevuse efektiivseks läbiviimiseks. Tumeveeb on selleks ideaalne ning pidevalt arenev keskkond. Täieliku anonüümsuse taga peituvatel kriminaalidel on lihtne viia läbi seadusevastaseid tegusid, milleks enamasti kipub olema narkoäri, aga ka relva-ja inimkaubandus, pornograafia või dokumentide võltsimine. Kuigi valitsused on sealsete kuritegudega pidevas võitluses, lõikavad selle olemasolust kasu ka nemad. Tänu tumeveebile saavad seadusesilmad järjepideva kahtlase tegevusega kasutajaid lisada musta nimekirja. Seejärel koguda nende vastu piisavalt asitõendeid, teha kindlaks nende taga seisev isik ning läbi selle tagada suuremal hulgal kurjategijaid, heal juhul isegi ennetada nende tegevust. Positiivsest mainimata ei saa jätta ka tavainimestele tekkivat lisaturalisust. Seega oleks pealiskaudne öelda, et &quot;tumeveeb&quot; on pelgalt koht kuritegevuseks ilma, et see omaks häid eeliseid.<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=136089 2020-12-14T08:28:22Z

<p>Celuha: /* Kokkuvõte */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Dark_web Dark web], ehk tumeveeb (ka pimeveeb), on osa veebist mis eksisteerib vaid pimevõrkudes &lt;ref&gt; [https://akit.cyber.ee/term/5956-pimevork] &lt;/ref&gt;. Sellised pimevõrgud toimivad läbi interneti, kuid kasutavad kindlat tarkvara või metoodikat informatsioonile ligipääsemiseks.<br /> Tumeveeb on osa [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Deep_web| süvaveebist] ning omab mitmeid [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Legaalsed_kasutused legaalseid] ning [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalseid kasutusi]. Enamus tegevusest tumeveebis on illegaalne, mis on pälvinud sellele palju tähelepanu meedias.<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> [[File:History of the Dark Web Timeline-01-3.webp|middle|thumb|400px|Tumeveebi ajalugu ajaskaalal&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:History_of_the_Dark_Web_Timeline-01-3.webp&lt;/ref&gt;]]<br /> === Deep web ===<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet. Süvaveeb on tänapäeva interneti osa, mida ei ole võimalik üldiste otsingumootoritega surfata - selleks on spetsiaalsed brauserid, näiteks Tor. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.theguardian.com/science/2013/apr/19/online-high-net-drugs-deal&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web ===<br /> Internet kui vahend, mida tänapäeval teame, tehti avalikuks 1991. aasta augustikuus. Tänu oma revolutsioonilistele omadustele, kogus see kiiresti miljoneid kasutajaid. Üheksakümnendatel oli peamine muusika tarbimisevahend CD plaat ning uus mp3 formaat - mõlemad võimaldasid inimestel muusikapalasid ning albumeid lihtsasti piraatida. Interneti tulekuga tekkisid esimesed illegaalsed muusika jagamiseks mõeldud veebilehed. Tänu sellele taipasid inimesed, et internetti on nõnda võimalik ära kasutada põhimõtteliselt mistahes kauba või teenusega. Teiste illegaalsete teenuste tekkimine internetis oli kõigest aja küsimus. Aastal 2000 avaldati vabavara nimega &quot;Freenet&quot;, mis võimaldas anonüümselt jagada faile ning sirvida ja luua &quot;free-lehekülgi&quot;. See ei kogunud nii palju populaarsust kui Tor, aga seda peetakse kui anonüümse interneti nõudluse algatajaks. Kaks aastat hiljem avaldati vabavara Tor - privaatne interneti sirvimise võrgustik. See võimaldas kasutajatel sirvida internetti täiesti anonüümselt, sõltumata riikide piirangutest. Tor oli aga väga keeruline ning tehniline, mis piiras väga kasutajate arvu. Aastal 2008 hakati arendama Tor brauserit, mis muudaks seda takrvara palju kättesaadavamaks ning sõbralikumaks algajate vastu. Kui brauser lõpuks välja tuli, hakkas tänapäeva tumeveeb tõeliselt vohama. 2009. aastal avaldati tänapäeva tumeveebi universaalne valuuta ehk Bitcoin. See krüptovaluuta lahendas suure probleemi - illegaalseid tehninguid oli senini tumeveebis väga keeruline ning ohtlik teha. Bitcoin on anonüümne ning kindel valuuta, mida ei ole võimalik häkkida - ideaalne tumeveebi kasutajale. Kaks märkimisväärset sündmust tumeveebi ajaloos on suurima narkootikumite turu kinnipanek 2013. aastal ning suurima lapsporno lehekülje kinnipanek 2015. aastal. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.fbi.gov/news/stories/playpen-creator-sentenced-to-30-years&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele, on vaja teatud informatsiooni, sest sinna ei ole lihtne sisse pääseda, kuna mitte ainult ostjad, vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayoneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi kuulsamatel turgudel Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel. Siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, kuid siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, AlphaBay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb kogu aeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või karistuste eest, juhul kui müüjate identiteet saadakse teada. Et kasvada, peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse, et säilitada ja tekitada endale uusi kliente. Enamik lehti tumeveebis on pettus, kuid need kes suudavad hoida oma reputatsiooni ja usaldusväärsust, on peamised lehed illegaalseks tehinguks. Võimalus kasutada tumeveebi on ka lihtsalt turvalisuse eesmärgil. Inimesed kes hoolivad oma turvalisusest või tahavad vestelda teemadel, mida valitsus ei taha näha, näiteks erinevad üleskutsed, saavad kasutada tumeveebi ilma, et oleks otsene oht nende identiteedi avastamiseks. Enamik tumeveebist koosneb siiski illegaalsest tegevusest, mis on sellele juba omane ning tuntud.&lt;ref&gt;https://www.digitalshadows.com/blog-and-research/dark-web-monitoring-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> Tumeveeb on saanud mitmeid tagasilööke valitsuste poolt, võttes maha mitmed nende kuulsaimad lehed läbi aegade. Samuti on seal palju pettureid, kes näiliselt tegelevad ostu-müügiga, kuid petavad ostjatelt lihtsalt raha välja. Et kõike seda ära jätta peavad inimesed tumeveebis leidma uuenduslikke viise kuidas suurendada oma turundust ning olla nähtamatu valitsuste ning korrakaitse eest.<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust. See võib küll vähendada käivet, kuid teeb illegaalsetele müüjatele asja usaldusväärsemaks, aga ei tähenda, et korra kaitsel ei ole võimalik ligipääseda ning nende tegevus sulgeda.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010-ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks tumeveebis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka tumeveebi krüptoraha kasutus, kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks. &lt;&lt; Bitcoinile ennustatakse suurt tulevikku ning Paypal, mis on üks suurimaid virtuaalseid rahakotte, lisas hiljuti võimaluse osta, müüa ning hoiustada krüptoraha. Aastaks 2021 plaanib Paypal lasta krüptorahaga maksta 26 miljonile erinevale teenusapakkujale. Kuid see, et Bitcoin kuulus on ei tähenda, et tumeveeb võtab selle kohe oma põhivaluutaks. Kuna nende ülesanne on olla võimalikult märkamatu, võib leiduda parem krüptovaluuta, millega tehinguid teha ning olla veel rohkem märkamatu, samas hoides oma reputatsiooni.&lt;ref&gt;https://www.cnbc.com/2020/10/21/paypal-gets-into-crypto-with-new-features-for-trading-and-shopping.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot- krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viise kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis, kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid, siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks. Inimestel on võimalik ennetada personaalse info levimist kasutades erinevaid paroole ning ning hoida neid kindlas. Samuti peab olema ettevaatlik kuhu üles laadida erinevaid faile või meediat, mis sisaldab tähtsaid andmeid või infot, mis võib kahju tekitada.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumide- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv, millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taoliselt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu, kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake (edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe, mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest, oleks õige rääkida ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega vahekorras olemine või selle vaatamine ning eneserahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks aastal 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|middle|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> '''Not Evil'''(hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> '''Torch''' ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> '''Ahmia''' ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> '''Kilos''' (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/find-active-onion-sites/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://medium.com/@alexanderstonec/8-best-deep-web-dark-web-hidden-search-engines-of-2020-9b528419f2a2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> <br /> Arusaadavalt mängib tumeveeb tänases päevas suurt rolli. Mida kiirem on interneti ja tehnoloogia areng seda rohkem leitakse uusi viise kuritegevuse efektiivseks läbiviimiseks. Tumeveeb on selleks ideaalne ning pidevalt arenev keskkond. Täieliku anonüümsuse taga peituvatel kriminaalidel on lihtne viia läbi seadusevastaseid tegusid, milleks enamasti kipub olema narkoäri, aga ka relva-ja inimkaubandus, pornograafia või dokumentide võltsimine. Kuigi valitsused on sealsete kuritegudega pidevas võitluses, lõikavad selle olemasolust kasu ka nemad. Tänu tumeveebile saavad seadusesilmad järjepideva kahtlase tegevusega kasutajaid lisada musta nimekirja. Seejärel koguda nende vastu piisavalt asitõendeid, teha kindlaks nende taga seisev isik ning läbi selle tagada suuremal hulgal kurjategijaid, heal juhul isegi ennetada nende tegevust. Positiivsest mainimata ei saa jätta ka tavainimestele tekkivat lisaturalisust. Seega oleks pealiskaudne öelda, et &quot;tumeveeb&quot; on pelgalt koht kuritegevuseks ilma, et see omaks häid eeliseid.<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ITSPEA_wiki-kirjat%C3%B6%C3%B6de_leht&diff=136081 2020-12-14T07:58:44Z

<p>Celuha: </p> <hr /> <div>[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]]<br /> <br /> See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.<br /> <br /> == Individuaalsed kirjatööd ==<br /> <br /> === sügis 2012 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br /> <br /> === sügis 2013 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br /> <br /> === sügis 2015 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br /> <br /> == Rühmatööd ==<br /> <br /> === kevad 2017 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F &quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis &quot;IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis&quot; - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad&quot;Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?&quot; - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_&quot;Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule&quot; - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_&quot;Industry 4.0&quot; - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed &quot;Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu&quot;- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism &quot;IT ja terrorism&quot; - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused &quot;Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused&quot; - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum &quot;Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_&quot;Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas&quot; - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga &quot;X-tee - kodanik kohtub riigiga&quot; - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks &quot;E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks&quot; - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus &quot;IT - haridus ja - haritus&quot;] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''<br /> * [[&quot;Robootika, AI ja eetika&quot;]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika &quot;Arvutikriminalistika&quot;] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel &quot;Turundusest Facebooki näitel&quot;] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel &quot;IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel&quot;] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must<br /> <br /> === sügis 2017 ===<br /> * [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis<br /> * [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma<br /> * [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa<br /> * [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv<br /> * [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme<br /> * [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa<br /> * [[&quot;Avalik või privaatne pilveteenus?&quot;]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet<br /> * [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu<br /> * [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront<br /> * [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit<br /> * [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru<br /> * [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap<br /> * [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde<br /> * [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli<br /> <br /> === Kevad 2019 ===<br /> * [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla<br /> * [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.<br /> * [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.<br /> * [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru<br /> * [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann<br /> * [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas<br /> * [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov<br /> * [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan<br /> <br /> === Kevad 2020 ===<br /> * [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter<br /> * [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma<br /> * [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa<br /> * [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson<br /> * [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa<br /> * [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees<br /> * [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps<br /> * [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino<br /> <br /> === Sügis 2020 ===<br /> <br /> * [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma<br /> * [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev<br /> * [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem<br /> * [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste<br /> *[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu<br /> * [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv<br /> * [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd<br /> * [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav<br /> * [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli<br /> * [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell<br /> * [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko<br /> * [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov<br /> * [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner<br /> * [[Andmepüügi liigid ja võtted]] - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova<br /> * [[Tumeveeb]] - Steven Teras, Paul Siht, Sebastian Magagni, Marko Paumere, Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> [[Category:ITSPEA]]<br /> [[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]]</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135919 2020-12-13T20:10:08Z

<p>Celuha: /* Kokkuvõte */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Dark_web Dark web], ehk tumeveeb (ka pimeveeb), on osa veebist mis eksisteerib vaid pimevõrkudes &lt;ref&gt; [https://akit.cyber.ee/term/5956-pimevork] &lt;/ref&gt;. Sellised pimevõrgud toimivad läbi interneti, kuid kasutavad kindlat tarkvara või metoodikat informatsioonile ligipääsemiseks.<br /> Tumeveeb on osa [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Deep_web| süvaveebist] ning omab mitmeid [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Legaalsed_kasutused legaalseid] ning [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalseid kasutusi]. Illegaalne kasutus toob tumeveebile palju tähelepanu ning enamus tegevusest tumeveebis on illegaalne, mis on pälvinud sellele palju tähelepanu meedias.<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> [[File:History of the Dark Web Timeline-01-3.webp|middle|thumb|400px|Tumeveebi ajalugu ajaskaalal&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:History_of_the_Dark_Web_Timeline-01-3.webp&lt;/ref&gt;]]<br /> === Deep web ===<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet. Süvaveeb on tänapäeva interneti osa, mida ei ole võimalik üldiste otsingumootoritega surfata - selleks on spetsiaalsed brauserid, näiteks Tor. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.theguardian.com/science/2013/apr/19/online-high-net-drugs-deal&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web ===<br /> Internet kui vahend, mida tänapäeval teame, tehti avalikuks 1991. aasta augustikuus. Tänu oma revolutsioonilistele omadustele, kogus see kiiresti miljoneid kasutajaid. Üheksakümnendatel oli peamine muusika tarbimisevahend CD plaat ning uus mp3 formaat - mõlemad võimaldasid inimestel muusikapalasid ning albumeid lihtsasti piraatida. Interneti tulekuga tekkisid esimesed illegaalsed muusika jagamiseks mõeldud veebilehed. Tänu sellele taipasid inimesed, et internetti on nõnda võimalik ära kasutada põhimõtteliselt mistahes kauba või teenusega. Teiste illegaalsete teenuste tekkimine internetis oli kõigest aja küsimus. Aastal 2000 avaldati vabavara nimega &quot;Freenet&quot;, mis võimaldas anonüümselt jagada faile ning sirvida ja luua &quot;free-lehekülgi&quot;. See ei kogunud nii palju populaarsust kui Tor, aga seda peetakse kui anonüümse interneti nõudluse algatajaks. Kaks aastat hiljem avaldati vabavara Tor - privaatne interneti sirvimise võrgustik. See võimaldas kasutajatel sirvida internetti täiesti anonüümselt, sõltumata riikide piirangutest. Tor oli aga väga keeruline ning tehniline, mis piiras väga kasutajate arvu. Aastal 2008 hakati arendama Tor brauserit, mis muudaks seda takrvara palju kättesaadavamaks ning sõbralikumaks algajate vastu. Kui brauser lõpuks välja tuli, hakkas tänapäeva tumeveeb tõeliselt vohama. 2009. aastal avaldati tänapäeva tumeveebi universaalne valuuta ehk Bitcoin. See krüptovaluuta lahendas suure probleemi - illegaalseid tehninguid oli senini tumeveebis väga keeruline ning ohtlik teha. Bitcoin on anonüümne ning kindel valuuta, mida ei ole võimalik häkkida - ideaalne tumeveebi kasutajale. Kaks märkimisväärset sündmust tumeveebi ajaloos on suurima narkootikumite turu kinnipanek 2013. aastal ning suurima lapsporno lehekülje kinnipanek 2015. aastal. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.fbi.gov/news/stories/playpen-creator-sentenced-to-30-years&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele, on vaja teatud informatsiooni, sest sinna ei ole lihtne sisse pääseda, kuna mitte ainult ostjad, vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayoneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi kuulsamatel turgudel Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel. Siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, kuid siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, AlphaBay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb kogu aeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või karistuste eest, juhul kui müüjate identiteet saadakse teada. Et kasvada, peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse, et säilitada ja tekitada endale uusi kliente. Enamik lehti tumeveebis on pettus, kuid need kes suudavad hoida oma reputatsiooni ja usaldusväärsust, on peamised lehed illegaalseks tehinguks. Võimalus kasutada tumeveebi on ka lihtsalt turvalisuse eesmärgil. Inimesed kes hoolivad oma turvalisusest või tahavad vestelda teemadel, mida valitsus ei taha näha, näiteks erinevad üleskutsed, saavad kasutada tumeveebi ilma, et oleks otsene oht nende identiteedi avastamiseks. Enamik tumeveebist koosneb siiski illegaalsest tegevusest, mis on sellele juba omane ning tuntud.&lt;ref&gt;https://www.digitalshadows.com/blog-and-research/dark-web-monitoring-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> Tumeveeb on saanud mitmeid tagasilööke valitsuste poolt, võttes maha mitmed nende kuulsaimad lehed läbi aegade. Samuti on seal palju pettureid, kes näiliselt tegelevad ostu-müügiga, kuid petavad ostjatelt lihtsalt raha välja. Et kõike seda ära jätta peavad inimesed tumeveebis leidma uuenduslikke viise kuidas suurendada oma turundust ning olla nähtamatu valitsuste ning korrakaitse eest.<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust. See võib küll vähendada käivet, kuid teeb illegaalsetele müüjatele asja usaldusväärsemaks, aga ei tähenda, et korra kaitsel ei ole võimalik ligipääseda ning nende tegevus sulgeda.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010-ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks tumeveebis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka tumeveebi krüptoraha kasutus, kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks. &lt;&lt; Bitcoinile ennustatakse suurt tulevikku ning Paypal, mis on üks suurimaid virtuaalseid rahakotte, lisas hiljuti võimaluse osta, müüa ning hoiustada krüptoraha. Aastaks 2021 plaanib Paypal lasta krüptorahaga maksta 26 miljonile erinevale teenusapakkujale. Kuid see, et Bitcoin kuulus on ei tähenda, et tumeveeb võtab selle kohe oma põhivaluutaks. Kuna nende ülesanne on olla võimalikult märkamatu, võib leiduda parem krüptovaluuta, millega tehinguid teha ning olla veel rohkem märkamatu, samas hoides oma reputatsiooni.&lt;ref&gt;https://www.cnbc.com/2020/10/21/paypal-gets-into-crypto-with-new-features-for-trading-and-shopping.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot- krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viise kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis, kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid, siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks. Inimestel on võimalik ennetada personaalse info levimist kasutades erinevaid paroole ning ning hoida neid kindlas. Samuti peab olema ettevaatlik kuhu üles laadida erinevaid faile või meediat, mis sisaldab tähtsaid andmeid või infot, mis võib kahju tekitada.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumide- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv, millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taoliselt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu, kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake (edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe, mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest, oleks õige rääkida ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega vahekorras olemine või selle vaatamine ning eneserahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks aastal 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|middle|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> '''Not Evil'''(hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> '''Torch''' ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> '''Ahmia''' ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> '''Kilos''' (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/find-active-onion-sites/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://medium.com/@alexanderstonec/8-best-deep-web-dark-web-hidden-search-engines-of-2020-9b528419f2a2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> <br /> Arusaadavalt mängib süvaveeb tänases päevas suurt rolli. Mida kiirem on interneti ja tehnoloogia areng seda rohkem leitakse uusi viise kuritegevuse efektiivseks läbiviimiseks. Süvaveeb on selleks ideaalne ning pidevalt arenev keskkond. Täieliku anonüümsuse taga peituvatel kriminaalidel on lihtne viia läbi seadusevastaseid tegusid, milleks enamasti kipub olema narkoäri, aga ka relva-ja inimkaubandus, pornograafia või dokumentide võltsimine. Kuigi valitsused on sealsete kuritegudega pidevas võitluses, lõikavad selle olemasolust kasu ka nemad. Tänu süvaveebile saavad seadusesilmad järjepideva kahtlase tegevusega kasutajaid lisada musta nimekirja. Seejärel koguda nende vastu piisavalt asitõendeid, teha kindlaks nende taga seisev isik ning läbi selle tagada suuremal hulgal kurjategijaid, heal juhul isegi ennetada nende tegevust. Positiivsest mainimata ei saa jätta ka tavainimestele tekkivat lisaturalisust. Seega oleks pealiskaudne öelda, et &quot;tumeveeb&quot; on pelgalt koht kuritegevuseks ilma, et see omaks häid eeliseid.<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135907 2020-12-13T19:39:32Z

<p>Celuha: /* Illegaalsed kasutused */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Dark_web Dark web], ehk tumeveeb (ka pimeveeb), on osa veebist mis eksisteerib vaid pimevõrkudes &lt;ref&gt; [https://akit.cyber.ee/term/5956-pimevork] &lt;/ref&gt;. Sellised pimevõrgud toimivad läbi interneti, kuid kasutavad kindlat tarkvara või metoodikat informatsioonile ligipääsemiseks.<br /> Tumeveeb on osa [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Deep_web| süvaveebist] ning omab mitmeid [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Legaalsed_kasutused legaalseid] ning [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalseid kasutusi]. Illegaalne kasutus toob tumeveebile palju tähelepanu ning enamus tegevusest tumeveebis on illegaalne, mis on pälvinud sellele palju tähelepanu meedias.<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> [[File:History of the Dark Web Timeline-01-3.webp|middle|thumb|400px|Tumeveebi ajalugu ajaskaalal&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:History_of_the_Dark_Web_Timeline-01-3.webp&lt;/ref&gt;]]<br /> === Deep web ===<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet. Süvaveeb on tänapäeva interneti osa, mida ei ole võimalik üldiste otsingumootoritega surfata - selleks on spetsiaalsed brauserid, näiteks Tor. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.theguardian.com/science/2013/apr/19/online-high-net-drugs-deal&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web ===<br /> Internet kui vahend, mida tänapäeval teame, tehti avalikuks 1991. aasta augustikuus. Tänu oma revolutsioonilistele omadustele, kogus see kiiresti miljoneid kasutajaid. Üheksakümnendatel oli peamine muusika tarbimisevahend CD plaat ning uus mp3 formaat - mõlemad võimaldasid inimestel muusikapalasid ning albumeid lihtsasti piraatida. Interneti tulekuga tekkisid esimesed illegaalsed muusika jagamiseks mõeldud veebilehed. Tänu sellele taipasid inimesed, et internetti on nõnda võimalik ära kasutada põhimõtteliselt mistahes kauba või teenusega. Teiste illegaalsete teenuste tekkimine internetis oli kõigest aja küsimus. Aastal 2000 avaldati vabavara nimega &quot;Freenet&quot;, mis võimaldas anonüümselt jagada faile ning sirvida ja luua &quot;free-lehekülgi&quot;. See ei kogunud nii palju populaarsust kui Tor, aga seda peetakse kui anonüümse interneti nõudluse algatajaks. Kaks aastat hiljem avaldati vabavara Tor - privaatne interneti sirvimise võrgustik. See võimaldas kasutajatel sirvida internetti täiesti anonüümselt, sõltumata riikide piirangutest. Tor oli aga väga keeruline ning tehniline, mis piiras väga kasutajate arvu. Aastal 2008 hakati arendama Tor brauserit, mis muudaks seda takrvara palju kättesaadavamaks ning sõbralikumaks algajate vastu. Kui brauser lõpuks välja tuli, hakkas tänapäeva tumeveeb tõeliselt vohama. 2009. aastal avaldati tänapäeva tumeveebi universaalne valuuta ehk Bitcoin. See krüptovaluuta lahendas suure probleemi - illegaalseid tehninguid oli senini tumeveebis väga keeruline ning ohtlik teha. Bitcoin on anonüümne ning kindel valuuta, mida ei ole võimalik häkkida - ideaalne tumeveebi kasutajale. Kaks märkimisväärset sündmust tumeveebi ajaloos on suurima narkootikumite turu kinnipanek 2013. aastal ning suurima lapsporno lehekülje kinnipanek 2015. aastal. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.fbi.gov/news/stories/playpen-creator-sentenced-to-30-years&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele, on vaja teatud informatsiooni, sest sinna ei ole lihtne sisse pääseda, kuna mitte ainult ostjad, vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayoneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi kuulsamatel turgudel Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel. Siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, kuid siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, AlphaBay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb kogu aeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või karistuste eest, juhul kui müüjate identiteet saadakse teada. Et kasvada, peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse, et säilitada ja tekitada endale uusi kliente. Enamik lehti tumeveebis on pettus, kuid need kes suudavad hoida oma reputatsiooni ja usaldusväärsust, on peamised lehed illegaalseks tehinguks. Võimalus kasutada tumeveebi on ka lihtsalt turvalisuse eesmärgil. Inimesed kes hoolivad oma turvalisusest või tahavad vestelda teemadel, mida valitsus ei taha näha, näiteks erinevad üleskutsed, saavad kasutada tumeveebi ilma, et oleks otsene oht nende identiteedi avastamiseks. Enamik tumeveebist koosneb siiski illegaalsest tegevusest, mis on sellele juba omane ning tuntud.&lt;ref&gt;https://www.digitalshadows.com/blog-and-research/dark-web-monitoring-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> Tumeveeb on saanud mitmeid tagasilööke valitsuste poolt, võttes maha mitmed nende kuulsaimad lehed läbi aegade. Samuti on seal palju pettureid, kes näiliselt tegelevad ostu-müügiga, kuid petavad ostjatelt lihtsalt raha välja. Et kõike seda ära jätta peavad inimesed tumeveebis leidma uuenduslikke viise kuidas suurendada oma turundust ning olla nähtamatu valitsuste ning korrakaitse eest.<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust. See võib küll vähendada käivet, kuid teeb illegaalsetele müüjatele asja usaldusväärsemaks, aga ei tähenda, et korra kaitsel ei ole võimalik ligipääseda ning nende tegevus sulgeda.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010-ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks tumeveebis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka tumeveebi krüptoraha kasutus, kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks. &lt;&lt; Bitcoinile ennustatakse suurt tulevikku ning Paypal, mis on üks suurimaid virtuaalseid rahakotte, lisas hiljuti võimaluse osta, müüa ning hoiustada krüptoraha. Aastaks 2021 plaanib Paypal lasta krüptorahaga maksta 26 miljonile erinevale teenusapakkujale. Kuid see, et Bitcoin kuulus on ei tähenda, et tumeveeb võtab selle kohe oma põhivaluutaks. Kuna nende ülesanne on olla võimalikult märkamatu, võib leiduda parem krüptovaluuta, millega tehinguid teha ning olla veel rohkem märkamatu, samas hoides oma reputatsiooni.&lt;ref&gt;https://www.cnbc.com/2020/10/21/paypal-gets-into-crypto-with-new-features-for-trading-and-shopping.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot- krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viise kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis, kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid, siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks. Inimestel on võimalik ennetada personaalse info levimist kasutades erinevaid paroole ning ning hoida neid kindlas. Samuti peab olema ettevaatlik kuhu üles laadida erinevaid faile või meediat, mis sisaldab tähtsaid andmeid või infot, mis võib kahju tekitada.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumide- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv, millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taoliselt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu, kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake (edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe, mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest, oleks õige rääkida ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega vahekorras olemine või selle vaatamine ning eneserahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks aastal 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|middle|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> '''Not Evil'''(hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> '''Torch''' ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> '''Ahmia''' ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> '''Kilos''' (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/find-active-onion-sites/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://medium.com/@alexanderstonec/8-best-deep-web-dark-web-hidden-search-engines-of-2020-9b528419f2a2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135900 2020-12-13T19:31:23Z

<p>Celuha: /* Dark webi tulevik */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Dark_web Dark web], ehk tumeveeb (ka pimeveeb), on osa veebist mis eksisteerib vaid pimevõrkudes &lt;ref&gt; [https://akit.cyber.ee/term/5956-pimevork] &lt;/ref&gt;. Sellised pimevõrgud toimivad läbi interneti, kuid kasutavad kindlat tarkvara või metoodikat informatsioonile ligipääsemiseks.<br /> Tumeveeb on osa [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Deep_web| süvaveebist] ning omab mitmeid [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Legaalsed_kasutused legaalseid] ning [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalseid kasutusi]. Illegaalne kasutus toob tumeveebile palju tähelepanu ning enamus tegevusest tumeveebis on illegaalne, mis on pälvinud sellele palju tähelepanu meedias.<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> [[File:History of the Dark Web Timeline-01-3.webp|middle|thumb|400px|Tumeveebi ajalugu ajaskaalal&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:History_of_the_Dark_Web_Timeline-01-3.webp&lt;/ref&gt;]]<br /> === Deep web ===<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet. Süvaveeb on tänapäeva interneti osa, mida ei ole võimalik üldiste otsingumootoritega surfata - selleks on spetsiaalsed brauserid, näiteks Tor. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.theguardian.com/science/2013/apr/19/online-high-net-drugs-deal&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web ===<br /> Internet kui vahend, mida tänapäeval teame, tehti avalikuks 1991. aasta augustikuus. Tänu oma revolutsioonilistele omadustele, kogus see kiiresti miljoneid kasutajaid. Üheksakümnendatel oli peamine muusika tarbimisevahend CD plaat ning uus mp3 formaat - mõlemad võimaldasid inimestel muusikapalasid ning albumeid lihtsasti piraatida. Interneti tulekuga tekkisid esimesed illegaalsed muusika jagamiseks mõeldud veebilehed. Tänu sellele taipasid inimesed, et internetti on nõnda võimalik ära kasutada põhimõtteliselt mistahes kauba või teenusega. Teiste illegaalsete teenuste tekkimine internetis oli kõigest aja küsimus. Aastal 2000 avaldati vabavara nimega &quot;Freenet&quot;, mis võimaldas anonüümselt jagada faile ning sirvida ja luua &quot;free-lehekülgi&quot;. See ei kogunud nii palju populaarsust kui Tor, aga seda peetakse kui anonüümse interneti nõudluse algatajaks. Kaks aastat hiljem avaldati vabavara Tor - privaatne interneti sirvimise võrgustik. See võimaldas kasutajatel sirvida internetti täiesti anonüümselt, sõltumata riikide piirangutest. Tor oli aga väga keeruline ning tehniline, mis piiras väga kasutajate arvu. Aastal 2008 hakati arendama Tor brauserit, mis muudaks seda takrvara palju kättesaadavamaks ning sõbralikumaks algajate vastu. Kui brauser lõpuks välja tuli, hakkas tänapäeva tumeveeb tõeliselt vohama. 2009. aastal avaldati tänapäeva tumeveebi universaalne valuuta ehk Bitcoin. See krüptovaluuta lahendas suure probleemi - illegaalseid tehninguid oli senini tumeveebis väga keeruline ning ohtlik teha. Bitcoin on anonüümne ning kindel valuuta, mida ei ole võimalik häkkida - ideaalne tumeveebi kasutajale. Kaks märkimisväärset sündmust tumeveebi ajaloos on suurima narkootikumite turu kinnipanek 2013. aastal ning suurima lapsporno lehekülje kinnipanek 2015. aastal. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.fbi.gov/news/stories/playpen-creator-sentenced-to-30-years&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele, on vaja teatud informatsiooni, sest sinna ei ole lihtne sisse pääseda, kuna mitte ainult ostjad, vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayoneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi kuulsamatel turgudel Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel. Siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, kuid siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, AlphaBay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb kogu aeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või karistuste eest, juhul kui müüjate identiteet saadakse teada. Et kasvada, peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse, et säilitada ja tekitada endale uusi kliente. Enamik lehti tumeveebis on pettus, kuid need kes suudavad hoida oma reputatsiooni ja usaldusväärsust, on peamised lehed illegaalseks tehinguks. Võimalus kasutada tumeveebi on ka lihtsalt turvalisuse eesmärgil. Inimesed kes hoolivad oma turvalisusest või tahavad vestelda teemadel, mida valitsus ei taha näha, näiteks erinevad üleskutsed, saavad kasutada tumeveebi ilma, et oleks otsene oht nende identiteedi avastamiseks. Enamik tumeveebist koosneb siiski illegaalsest tegevusest, mis on sellele juba omane ning tuntud.&lt;ref&gt;https://www.digitalshadows.com/blog-and-research/dark-web-monitoring-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> Tumeveeb on saanud mitmeid tagasilööke valitsuste poolt, võttes maha mitmed nende kuulsaimad lehed läbi aegade. Samuti on seal palju pettureid, kes näiliselt tegelevad ostu-müügiga, kuid petavad ostjatelt lihtsalt raha välja. Et kõike seda ära jätta peavad inimesed tumeveebis leidma uuenduslikke viise kuidas suurendada oma turundust ning olla nähtamatu valitsuste ning korrakaitse eest.<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust. See võib küll vähendada käivet, kuid teeb illegaalsetele müüjatele asja usaldusväärsemaks, aga ei tähenda, et korra kaitsel ei ole võimalik ligipääseda ning nende tegevus sulgeda.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010-ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks tumeveebis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka tumeveebi krüptoraha kasutus, kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks. &lt;&lt; Bitcoinile ennustatakse suurt tulevikku ning Paypal, mis on üks suurimaid virtuaalseid rahakotte, lisas hiljuti võimaluse osta, müüa ning hoiustada krüptoraha. Aastaks 2021 plaanib Paypal lasta krüptorahaga maksta 26 miljonile erinevale teenusapakkujale. Kuid see, et Bitcoin kuulus on ei tähenda, et tumeveeb võtab selle kohe oma põhivaluutaks. Kuna nende ülesanne on olla võimalikult märkamatu, võib leiduda parem krüptovaluuta, millega tehinguid teha ning olla veel rohkem märkamatu, samas hoides oma reputatsiooni.&lt;ref&gt;https://www.cnbc.com/2020/10/21/paypal-gets-into-crypto-with-new-features-for-trading-and-shopping.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot- krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viise kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis, kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid, siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks. Inimestel on võimalik ennetada personaalse info levimist kasutades erinevaid paroole ning ning hoida neid kindlas. Samuti peab olema ettevaatlik kuhu üles laadida erinevaid faile või meediat, mis sisaldab tähtsaid andmeid või infot, mis võib kahju tekitada.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest, oleks õige rääkida ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|middle|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> '''Not Evil'''(hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> '''Torch''' ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> '''Ahmia''' ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> '''Kilos''' (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/find-active-onion-sites/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://medium.com/@alexanderstonec/8-best-deep-web-dark-web-hidden-search-engines-of-2020-9b528419f2a2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135879 2020-12-13T19:14:37Z

<p>Celuha: /* Dark web tänapäeval */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Dark_web Dark web], ehk tumeveeb (ka pimeveeb), on osa veebist mis eksisteerib vaid pimevõrkudes &lt;ref&gt; [https://akit.cyber.ee/term/5956-pimevork] &lt;/ref&gt;. Sellised pimevõrgud toimivad läbi interneti, kuid kasutavad kindlat tarkvara või metoodikat informatsioonile ligipääsemiseks.<br /> Tumeveeb on osa [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Deep_web| süvaveebist] ning omab mitmeid [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Legaalsed_kasutused legaalseid] ning [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalseid kasutusi]. Illegaalne kasutus toob tumeveebile palju tähelepanu ning enamus tegevusest tumeveebis on illegaalne, mis on pälvinud sellele palju tähelepanu meedias.<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> [[File:History of the Dark Web Timeline-01-3.webp|middle|thumb|400px|Tumeveebi ajalugu ajaskaalal&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:History_of_the_Dark_Web_Timeline-01-3.webp&lt;/ref&gt;]]<br /> === Deep web ===<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet. Süvaveeb on tänapäeva interneti osa, mida ei ole võimalik üldiste otsingumootoritega surfata - selleks on spetsiaalsed brauserid, näiteks Tor. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.theguardian.com/science/2013/apr/19/online-high-net-drugs-deal&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web ===<br /> Internet kui vahend, mida tänapäeval teame, tehti avalikuks 1991. aasta augustikuus. Tänu oma revolutsioonilistele omadustele, kogus see kiiresti miljoneid kasutajaid. Üheksakümnendatel oli peamine muusika tarbimisevahend CD plaat ning uus mp3 formaat - mõlemad võimaldasid inimestel muusikapalasid ning albumeid lihtsasti piraatida. Interneti tulekuga tekkisid esimesed illegaalsed muusika jagamiseks mõeldud veebilehed. Tänu sellele taipasid inimesed, et internetti on nõnda võimalik ära kasutada põhimõtteliselt mistahes kauba või teenusega. Teiste illegaalsete teenuste tekkimine internetis oli kõigest aja küsimus. Aastal 2000 avaldati vabavara nimega &quot;Freenet&quot;, mis võimaldas anonüümselt jagada faile ning sirvida ja luua &quot;free-lehekülgi&quot;. See ei kogunud nii palju populaarsust kui Tor, aga seda peetakse kui anonüümse interneti nõudluse algatajaks. Kaks aastat hiljem avaldati vabavara Tor - privaatne interneti sirvimise võrgustik. See võimaldas kasutajatel sirvida internetti täiesti anonüümselt, sõltumata riikide piirangutest. Tor oli aga väga keeruline ning tehniline, mis piiras väga kasutajate arvu. Aastal 2008 hakati arendama Tor brauserit, mis muudaks seda takrvara palju kättesaadavamaks ning sõbralikumaks algajate vastu. Kui brauser lõpuks välja tuli, hakkas tänapäeva tumeveeb tõeliselt vohama. 2009. aastal avaldati tänapäeva tumeveebi universaalne valuuta ehk Bitcoin. See krüptovaluuta lahendas suure probleemi - illegaalseid tehninguid oli senini tumeveebis väga keeruline ning ohtlik teha. Bitcoin on anonüümne ning kindel valuuta, mida ei ole võimalik häkkida - ideaalne tumeveebi kasutajale. Kaks märkimisväärset sündmust tumeveebi ajaloos on suurima narkootikumite turu kinnipanek 2013. aastal ning suurima lapsporno lehekülje kinnipanek 2015. aastal. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.fbi.gov/news/stories/playpen-creator-sentenced-to-30-years&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele, on vaja teatud informatsiooni, sest sinna ei ole lihtne sisse pääseda, kuna mitte ainult ostjad, vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayoneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi kuulsamatel turgudel Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel. Siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, kuid siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, AlphaBay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb kogu aeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või karistuste eest, juhul kui müüjate identiteet saadakse teada. Et kasvada, peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse, et säilitada ja tekitada endale uusi kliente. Enamik lehti tumeveebis on pettus, kuid need kes suudavad hoida oma reputatsiooni ja usaldusväärsust, on peamised lehed illegaalseks tehinguks. Võimalus kasutada tumeveebi on ka lihtsalt turvalisuse eesmärgil. Inimesed kes hoolivad oma turvalisusest või tahavad vestelda teemadel, mida valitsus ei taha näha, näiteks erinevad üleskutsed, saavad kasutada tumeveebi ilma, et oleks otsene oht nende identiteedi avastamiseks. Enamik tumeveebist koosneb siiski illegaalsest tegevusest, mis on sellele juba omane ning tuntud.&lt;ref&gt;https://www.digitalshadows.com/blog-and-research/dark-web-monitoring-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> Tumeveeb on saanud mitmeid tagasilööke valitsuste poolt, võttes maha mitmed nende kuulsaimad lehed läbi aegade. Samuti on seal palju pettureid, kes näiliselt tegelevad ostu-müügiga kuid petavad ostjatelt lihtsalt raha välja. Et kõike seda ära jätta peavad inimesed tumeveebis leidma uuenduslikke viise kuidas suurendada oma turundust ning olla nähtamatu valitsuste ning korrakaitse eest.<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust. See võib küll vähendada käivet kuid teeb illegaalsetele müüjatele asja usaldusväärsemaks aga ei tähenda, et korra kaitsel ei ole võimalik ligipääseda ning nende tegevus sulgeda.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks tumeveebis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka tumeveebi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks. &lt;&lt; Bitcoinile ennustatakse suurt tulevikku ning Paypal, mis on üks suurimaid virtuaalseid rahakotte, lisas hiljuti võimaluse osta, müüa ning hoiustada krüptoraha. Aastaks 2021 plaanib Paypal lasta krüptorahaga maksta 26 miljonile erinevale teenusapakkujale. Kuid see, et Bitcoin kuulus on ei tähenda et tumeveeb võtab selle kohe oma põhivaluutaks. Kuna nende ülesanne on olla võimalikult märkamatu võib leiduda parem krüptovaluuta millega tehinguid teha ning olla veel rohkem märkamatu samas hoides oma reputatsiooni.&lt;ref&gt;https://www.cnbc.com/2020/10/21/paypal-gets-into-crypto-with-new-features-for-trading-and-shopping.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks. Inimestel on võimalik ennetada personaalse info levimist kasutades erinevaid paroole ning ning hoida neid kindlas. Samuti peab olema ettevaatlik kuhu üles laadida erinevaid faile või meediat mis sisaldab tähtsaid andmeid või infot mis võib kahju tekitada.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest, oleks õige rääkida ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|middle|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> '''Not Evil'''(hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> '''Torch''' ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> '''Ahmia''' ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> '''Kilos''' (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/find-active-onion-sites/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://medium.com/@alexanderstonec/8-best-deep-web-dark-web-hidden-search-engines-of-2020-9b528419f2a2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135811 2020-12-13T18:42:29Z

<p>Celuha: /* Dark web */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Dark_web Dark web], ehk tumeveeb (ka pimeveeb), on osa veebist mis eksisteerib vaid pimevõrkudes &lt;ref&gt; [https://akit.cyber.ee/term/5956-pimevork] &lt;/ref&gt;. Sellised pimevõrgud toimivad läbi interneti, kuid kasutavad kindlat tarkvara või metoodikat informatsioonile ligipääsemiseks.<br /> Tumeveeb on osa [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Deep_web| süvaveebist] ning omab mitmeid [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Legaalsed_kasutused legaalseid] ning [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalseid kasutusi]. Illegaalne kasutus toob tumeveebile palju tähelepanu ning enamus tegevusest tumeveebis on illegaalne, mis on pälvinud sellele palju tähelepanu meedias.<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> [[File:History of the Dark Web Timeline-01-3.webp|middle|thumb|400px|Tumeveebi ajalugu ajaskaalal&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:History_of_the_Dark_Web_Timeline-01-3.webp&lt;/ref&gt;]]<br /> === Deep web ===<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet. Süvaveeb on tänapäeva interneti osa, mida ei ole võimalik üldiste otsingumootoritega surfata - selleks on spetsiaalsed brauserid, näiteks Tor. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.theguardian.com/science/2013/apr/19/online-high-net-drugs-deal&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web ===<br /> Internet kui vahend, mida tänapäeval teame, tehti avalikuks 1991. aasta augustikuus. Tänu oma revolutsioonilistele omadustele, kogus see kiiresti miljoneid kasutajaid. Üheksakümnendatel oli peamine muusika tarbimisevahend CD plaat ning uus mp3 formaat - mõlemad võimaldasid inimestel muusikapalasid ning albumeid lihtsasti piraatida. Interneti tulekuga tekkisid esimesed illegaalsed muusika jagamiseks mõeldud veebilehed. Tänu sellele taipasid inimesed, et internetti on nõnda võimalik ära kasutada põhimõtteliselt mistahes kauba või teenusega. Teiste illegaalsete teenuste tekkimine internetis oli kõigest aja küsimus. Aastal 2000 avaldati vabavara nimega &quot;Freenet&quot;, mis võimaldas anonüümselt jagada faile ning sirvida ja luua &quot;free-lehekülgi&quot;. See ei kogunud nii palju populaarsust kui Tor, aga seda peetakse kui anonüümse interneti nõudluse algatajaks. Kaks aastat hiljem avaldati vabavara Tor - privaatne interneti sirvimise võrgustik. See võimaldas kasutajatel sirvida internetti täiesti anonüümselt, sõltumata riikide piirangutest. Tor oli aga väga keeruline ning tehniline, mis piiras väga kasutajate arvu. Aastal 2008 hakati arendama Tor brauserit, mis muudaks seda takrvara palju kättesaadavamaks ning sõbralikumaks algajate vastu. Kui brauser lõpuks välja tuli, hakkas tänapäeva tumeveeb tõeliselt vohama. 2009. aastal avaldati tänapäeva tumeveebi universaalne valuuta ehk Bitcoin. See krüptovaluuta lahendas suure probleemi - illegaalseid tehninguid oli senini tumeveebis väga keeruline ning ohtlik teha. Bitcoin on anonüümne ning kindel valuuta, mida ei ole võimalik häkkida - ideaalne tumeveebi kasutajale. Kaks märkimisväärset sündmust tumeveebi ajaloos on suurima narkootikumite turu kinnipanek 2013. aastal ning suurima lapsporno lehekülje kinnipanek 2015. aastal. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.fbi.gov/news/stories/playpen-creator-sentenced-to-30-years&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sisse pääseda, sest sinna ei ole lihtne sissepääs kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayoneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi kuulsamatel turgudel Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel. Siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, kuid siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, AlphaBay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või karistuste eest juhul kui müüjate identiteet saadakse teada. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente. Enamik lehti tumeveebis on pettus kuid need kes suudavad hoida oma reputatsiooni ja usaldusväärsust on peamised lehed illegaalseks tehinguks. Võimalus kasutada tumeveebi on ka lihtsalt turvalisuse eesmärgil. Inimesed kes hoolivad väga palju oma turvalisusest või tahavad vestelda teemadel mida valitsus ei taha näha, näiteks erinevad üleskutsed, saavad kasutada tumeveebi ilma, et oleks otsene oht nende identiteet teada saada. Kuid enamik tumeveebist koosneb siiski illegaalsest tegevusest, mis on sellele juba omane ning tuntud.&lt;ref&gt;https://www.digitalshadows.com/blog-and-research/dark-web-monitoring-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> Tumeveeb on saanud mitmeid tagasilööke valitsuste poolt, võttes maha mitmed nende kuulsaimad lehed läbi aegade. Samuti on seal palju pettureid, kes näiliselt tegelevad ostu-müügiga kuid petavad ostjatelt lihtsalt raha välja. Et kõike seda ära jätta peavad inimesed tumeveebis leidma uuenduslikke viise kuidas suurendada oma turundust ning olla nähtamatu valitsuste ning korrakaitse eest.<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust. See võib küll vähendada käivet kuid teeb illegaalsetele müüjatele asja usaldusväärsemaks aga ei tähenda, et korra kaitsel ei ole võimalik ligipääseda ning nende tegevus sulgeda.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks tumeveebis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka tumeveebi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks. &lt;&lt; Bitcoinile ennustatakse suurt tulevikku ning Paypal, mis on üks suurimaid virtuaalseid rahakotte, lisas hiljuti võimaluse osta, müüa ning hoiustada krüptoraha. Aastaks 2021 plaanib Paypal lasta krüptorahaga maksta 26 miljonile erinevale teenusapakkujale. Kuid see, et Bitcoin kuulus on ei tähenda et tumeveeb võtab selle kohe oma põhivaluutaks. Kuna nende ülesanne on olla võimalikult märkamatu võib leiduda parem krüptovaluuta millega tehinguid teha ning olla veel rohkem märkamatu samas hoides oma reputatsiooni.&lt;ref&gt;https://www.cnbc.com/2020/10/21/paypal-gets-into-crypto-with-new-features-for-trading-and-shopping.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks. Inimestel on võimalik ennetada personaalse info levimist kasutades erinevaid paroole ning ning hoida neid kindlas. Samuti peab olema ettevaatlik kuhu üles laadida erinevaid faile või meediat mis sisaldab tähtsaid andmeid või infot mis võib kahju tekitada.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest, oleks õige rääkida ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|middle|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> '''Not Evil'''(hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> '''Torch''' ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> '''Ahmia''' ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> '''Kilos''' (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/find-active-onion-sites/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://medium.com/@alexanderstonec/8-best-deep-web-dark-web-hidden-search-engines-of-2020-9b528419f2a2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135808 2020-12-13T18:39:08Z

<p>Celuha: /* Dark web */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Dark_web Dark web], ehk tumeveeb (ka pimeveeb), on osa veebist mis eksisteerib vaid pimevõrkudes &lt;ref&gt; [https://akit.cyber.ee/term/5956-pimevork] &lt;/ref&gt;. Sellised pimevõrgud toimivad läbi interneti, kuid kasutavad kindlat tarkvara või metoodikat informatsioonile ligipääsemiseks.<br /> Tumeveeb on osa [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Deep_web| süvaveebist] ning omab mitmeid [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Legaalsed_kasutused legaalseid] ning [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalseid kasutusi]. Illegaalne kasutus toob tumeveebile palju tähelepanu ning enamus tegevusest tumeveebis on illegaalne, mis on pälvinud sellele palju tähelepanu meedias.<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> [[File:History of the Dark Web Timeline-01-3.webp|middle|thumb|400px|Tumeveebi ajalugu ajaskaalal&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:History_of_the_Dark_Web_Timeline-01-3.webp&lt;/ref&gt;]]<br /> === Deep web ===<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet. Süvaveeb on tänapäeva interneti osa, mida ei ole võimalik üldiste otsingumootoritega surfata - selleks on spetsiaalsed brauserid, näiteks Tor. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.theguardian.com/science/2013/apr/19/online-high-net-drugs-deal&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web ===<br /> Internet kui vahend, mida tänapäeval teame, tehti avalikuks 1991. aasta augustikuus. Tänu oma revolutsiooniliste omadustele, kogus see kiiresti miljoneid kasutajaid. Üheksakümnendatel oli peamine muusika tarbimisevahend CD plaat ning uus mp3 formaat - mõlemad võimaldasid inimestel muusikapalasid ning albumeid lihtsasti piraatida. Interneti tulekuga tekkisid esimesed illegaalsed muusika jagamiseks mõeldud veebilehed. Tänu sellele taipasid inimesed, et internetti on nõnda võimalik ära kasutada põhimõtteliselt mistahes kauba või teenusega. Teiste illegaalsete teenuste tekkimine internetis oli kõigest aja küsimus. Aastal 2000 avaldati vabavara nimega &quot;Freenet&quot;, mis võimaldas anonüümselt jagada faile ning sirvida ja luua &quot;free-lehekülgi&quot;. See ei kogunud nii palju populaarsust kui Tor, aga seda peetakse kui anonüümse interneti nõudluse algatajaks. Kaks aastat hiljem avaldati vabavara Tor - privaatne interneti sirvimise võrgustik. See võimaldas kasutajatel sirvida internetti täiesti anonüümselt, sõltumata riikide piirangutest. Tor oli aga väga keeruline ning tehniline, mis piiras väga kasutajate arvu - aastal 2008 hakati arendama Tor brauserit, mis muudaks seda takrvara palju kättesaadavamaks ning sõbralikumaks algajate vastu. Kui brauser lõpuks välja tuli, hakkas tänapäeva tumeveeb tõeliselt vohama. 2009. aastal avaldati tänapäeva tumeveebi universaalset valuutat ehk Bitcoini. See krüptovaluuta lahendas suure probleemi - illegaalseid tehninguid oli senini tumeveebis väga keeruline ning ohtlik teha. Bitcoin on anonüümne ning kindel valuuta, mida ei ole võimalik häkkida - ideaalne tumeveebi kasutajale. Kaks märkimisväärset sündmust tumeveebi ajaloos on suurima narkootikumite turu kinnipanek 2013. aastal ning suurima lapsporno lehekülje kinnipanek 2015. aastal. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.fbi.gov/news/stories/playpen-creator-sentenced-to-30-years&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sisse pääseda, sest sinna ei ole lihtne sissepääs kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayoneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi kuulsamatel turgudel Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel. Siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, kuid siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, AlphaBay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või karistuste eest juhul kui müüjate identiteet saadakse teada. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente. Enamik lehti tumeveebis on pettus kuid need kes suudavad hoida oma reputatsiooni ja usaldusväärsust on peamised lehed illegaalseks tehinguks. Võimalus kasutada tumeveebi on ka lihtsalt turvalisuse eesmärgil. Inimesed kes hoolivad väga palju oma turvalisusest või tahavad vestelda teemadel mida valitsus ei taha näha, näiteks erinevad üleskutsed, saavad kasutada tumeveebi ilma, et oleks otsene oht nende identiteet teada saada. Kuid enamik tumeveebist koosneb siiski illegaalsest tegevusest, mis on sellele juba omane ning tuntud.&lt;ref&gt;https://www.digitalshadows.com/blog-and-research/dark-web-monitoring-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> Tumeveeb on saanud mitmeid tagasilööke valitsuste poolt, võttes maha mitmed nende kuulsaimad lehed läbi aegade. Samuti on seal palju pettureid, kes näiliselt tegelevad ostu-müügiga kuid petavad ostjatelt lihtsalt raha välja. Et kõike seda ära jätta peavad inimesed tumeveebis leidma uuenduslikke viise kuidas suurendada oma turundust ning olla nähtamatu valitsuste ning korrakaitse eest.<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust. See võib küll vähendada käivet kuid teeb illegaalsetele müüjatele asja usaldusväärsemaks aga ei tähenda, et korra kaitsel ei ole võimalik ligipääseda ning nende tegevus sulgeda.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks tumeveebis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka tumeveebi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks. &lt;&lt; Bitcoinile ennustatakse suurt tulevikku ning Paypal, mis on üks suurimaid virtuaalseid rahakotte, lisas hiljuti võimaluse osta, müüa ning hoiustada krüptoraha. Aastaks 2021 plaanib Paypal lasta krüptorahaga maksta 26 miljonile erinevale teenusapakkujale. Kuid see, et Bitcoin kuulus on ei tähenda et tumeveeb võtab selle kohe oma põhivaluutaks. Kuna nende ülesanne on olla võimalikult märkamatu võib leiduda parem krüptovaluuta millega tehinguid teha ning olla veel rohkem märkamatu samas hoides oma reputatsiooni.&lt;ref&gt;https://www.cnbc.com/2020/10/21/paypal-gets-into-crypto-with-new-features-for-trading-and-shopping.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks. Inimestel on võimalik ennetada personaalse info levimist kasutades erinevaid paroole ning ning hoida neid kindlas. Samuti peab olema ettevaatlik kuhu üles laadida erinevaid faile või meediat mis sisaldab tähtsaid andmeid või infot mis võib kahju tekitada.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest, oleks õige rääkida ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|middle|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> '''Not Evil'''(hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> '''Torch''' ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> '''Ahmia''' ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> '''Kilos''' (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/find-active-onion-sites/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://medium.com/@alexanderstonec/8-best-deep-web-dark-web-hidden-search-engines-of-2020-9b528419f2a2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135807 2020-12-13T18:38:44Z

<p>Celuha: /* Dark web */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Dark_web Dark web], ehk tumeveeb (ka pimeveeb), on osa veebist mis eksisteerib vaid pimevõrkudes &lt;ref&gt; [https://akit.cyber.ee/term/5956-pimevork] &lt;/ref&gt;. Sellised pimevõrgud toimivad läbi interneti, kuid kasutavad kindlat tarkvara või metoodikat informatsioonile ligipääsemiseks.<br /> Tumeveeb on osa [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Deep_web| süvaveebist] ning omab mitmeid [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Legaalsed_kasutused legaalseid] ning [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalseid kasutusi]. Illegaalne kasutus toob tumeveebile palju tähelepanu ning enamus tegevusest tumeveebis on illegaalne, mis on pälvinud sellele palju tähelepanu meedias.<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> [[File:History of the Dark Web Timeline-01-3.webp|middle|thumb|400px|Tumeveebi ajalugu ajaskaalal&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:History_of_the_Dark_Web_Timeline-01-3.webp&lt;/ref&gt;]]<br /> === Deep web ===<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet. Süvaveeb on tänapäeva interneti osa, mida ei ole võimalik üldiste otsingumootoritega surfata - selleks on spetsiaalsed brauserid, näiteks Tor. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.theguardian.com/science/2013/apr/19/online-high-net-drugs-deal&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web ===<br /> Internet kui vahend, mida tänapäeval teame, tehti avalikuks 1991 aasta augustikuus. Tänu oma revolutsiooniliste omadustele, kogus see kiiresti miljoneid kasutajaid. Üheksakümnendatel oli peamine muusika tarbimisevahend CD plaat ning uus mp3 formaat - mõlemad võimaldasid inimestel muusikapalasid ning albumeid lihtsasti piraatida. Interneti tulekuga tekkisid esimesed illegaalsed muusika jagamiseks mõeldud veebilehed. Tänu sellele taipasid inimesed, et internetti on nõnda võimalik ära kasutada põhimõtteliselt mistahes kauba või teenusega. Teiste illegaalsete teenuste tekkimine internetis oli kõigest aja küsimus. Aastal 2000 avaldati vabavara nimega &quot;Freenet&quot;, mis võimaldas anonüümselt jagada faile ning sirvida ja luua &quot;free-lehekülgi&quot;. See ei kogunud nii palju populaarsust kui Tor, aga seda peetakse kui anonüümse interneti nõudluse algatajaks. Kaks aastat hiljem avaldati vabavara Tor - privaatne interneti sirvimise võrgustik. See võimaldas kasutajatel sirvida internetti täiesti anonüümselt, sõltumata riikide piirangutest. Tor oli aga väga keeruline ning tehniline, mis piiras väga kasutajate arvu - aastal 2008 hakati arendama Tor brauserit, mis muudaks seda takrvara palju kättesaadavamaks ning sõbralikumaks algajate vastu. Kui brauser lõpuks välja tuli, hakkas tänapäeva tumeveeb tõeliselt vohama. 2009. aastal avaldati tänapäeva tumeveebi universaalset valuutat ehk Bitcoini. See krüptovaluuta lahendas suure probleemi - illegaalseid tehninguid oli senini tumeveebis väga keeruline ning ohtlik teha. Bitcoin on anonüümne ning kindel valuuta, mida ei ole võimalik häkkida - ideaalne tumeveebi kasutajale. Kaks märkimisväärset sündmust tumeveebi ajaloos on suurima narkootikumite turu kinnipanek 2013. aastal ning suurima lapsporno lehekülje kinnipanek 2015. aastal. &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/history-of-the-dark-web&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.fbi.gov/news/stories/playpen-creator-sentenced-to-30-years&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sisse pääseda, sest sinna ei ole lihtne sissepääs kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayoneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi kuulsamatel turgudel Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel. Siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, kuid siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, AlphaBay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või karistuste eest juhul kui müüjate identiteet saadakse teada. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente. Enamik lehti tumeveebis on pettus kuid need kes suudavad hoida oma reputatsiooni ja usaldusväärsust on peamised lehed illegaalseks tehinguks. Võimalus kasutada tumeveebi on ka lihtsalt turvalisuse eesmärgil. Inimesed kes hoolivad väga palju oma turvalisusest või tahavad vestelda teemadel mida valitsus ei taha näha, näiteks erinevad üleskutsed, saavad kasutada tumeveebi ilma, et oleks otsene oht nende identiteet teada saada. Kuid enamik tumeveebist koosneb siiski illegaalsest tegevusest, mis on sellele juba omane ning tuntud.&lt;ref&gt;https://www.digitalshadows.com/blog-and-research/dark-web-monitoring-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> Tumeveeb on saanud mitmeid tagasilööke valitsuste poolt, võttes maha mitmed nende kuulsaimad lehed läbi aegade. Samuti on seal palju pettureid, kes näiliselt tegelevad ostu-müügiga kuid petavad ostjatelt lihtsalt raha välja. Et kõike seda ära jätta peavad inimesed tumeveebis leidma uuenduslikke viise kuidas suurendada oma turundust ning olla nähtamatu valitsuste ning korrakaitse eest.<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust. See võib küll vähendada käivet kuid teeb illegaalsetele müüjatele asja usaldusväärsemaks aga ei tähenda, et korra kaitsel ei ole võimalik ligipääseda ning nende tegevus sulgeda.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks tumeveebis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka tumeveebi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks. &lt;&lt; Bitcoinile ennustatakse suurt tulevikku ning Paypal, mis on üks suurimaid virtuaalseid rahakotte, lisas hiljuti võimaluse osta, müüa ning hoiustada krüptoraha. Aastaks 2021 plaanib Paypal lasta krüptorahaga maksta 26 miljonile erinevale teenusapakkujale. Kuid see, et Bitcoin kuulus on ei tähenda et tumeveeb võtab selle kohe oma põhivaluutaks. Kuna nende ülesanne on olla võimalikult märkamatu võib leiduda parem krüptovaluuta millega tehinguid teha ning olla veel rohkem märkamatu samas hoides oma reputatsiooni.&lt;ref&gt;https://www.cnbc.com/2020/10/21/paypal-gets-into-crypto-with-new-features-for-trading-and-shopping.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks. Inimestel on võimalik ennetada personaalse info levimist kasutades erinevaid paroole ning ning hoida neid kindlas. Samuti peab olema ettevaatlik kuhu üles laadida erinevaid faile või meediat mis sisaldab tähtsaid andmeid või infot mis võib kahju tekitada.&lt;ref&gt;https://www.soscanhelp.com/blog/future-of-the-dark-web&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest, oleks õige rääkida ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|middle|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> '''Not Evil'''(hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> '''Torch''' ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> '''Ahmia''' ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> '''Kilos''' (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/find-active-onion-sites/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://medium.com/@alexanderstonec/8-best-deep-web-dark-web-hidden-search-engines-of-2020-9b528419f2a2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135277 2020-12-11T19:21:22Z

<p>Celuha: /* Ligipääs */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> [[File:History of the Dark Web Timeline-01-3.webp|middle|thumb|400px|Tumeveebi ajalugu ajaskaalal&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:History_of_the_Dark_Web_Timeline-01-3.webp&lt;/ref&gt;]]<br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sinna pääseda kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda. Enne Operatsioon Bayoneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus tumeveebi turgudel nagu näiteks Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel. Kuigi siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, kuid ükski pole neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, Alpha Bay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või korrakaitse eest. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente.<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust.<br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Selle anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks dark webis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptovaluuta populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka tumeveebi krüptoraha kasutus kuna seal hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks ning valuuta mida ei saa omanikuga ühendada teeb korrakaitsel nende kinnipüüdmise väga raskeks.<br /> <br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viise kuidas saada infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks.<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest, oleks õige rääkida ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|middle|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> '''Not Evil'''(hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> '''Torch''' ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> '''Ahmia''' ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> '''Kilos''' (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/find-active-onion-sites/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://medium.com/@alexanderstonec/8-best-deep-web-dark-web-hidden-search-engines-of-2020-9b528419f2a2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135245 2020-12-11T14:38:53Z

<p>Celuha: /* Inimkaubandus */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sinna pääseda sest sinna ei ole lihtne sissepääs kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi turgudel nagu näiteks Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel.Kuigi siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, Alpha Bay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või korrakaitse eest. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente.<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust.<br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks dark webis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka dark webi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks.<br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks.<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest, oleks õige rääkida ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|middle|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/find-active-onion-sites/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://medium.com/@alexanderstonec/8-best-deep-web-dark-web-hidden-search-engines-of-2020-9b528419f2a2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135244 2020-12-11T14:36:14Z

<p>Celuha: /* Tööpõhimõte */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sinna pääseda sest sinna ei ole lihtne sissepääs kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi turgudel nagu näiteks Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel.Kuigi siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, Alpha Bay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või korrakaitse eest. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente.<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust.<br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks dark webis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka dark webi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks.<br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks.<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|middle|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/find-active-onion-sites/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://medium.com/@alexanderstonec/8-best-deep-web-dark-web-hidden-search-engines-of-2020-9b528419f2a2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135243 2020-12-11T14:35:40Z

<p>Celuha: /* Ligipääs */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sinna pääseda sest sinna ei ole lihtne sissepääs kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi turgudel nagu näiteks Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel.Kuigi siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, Alpha Bay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või korrakaitse eest. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente.<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust.<br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks dark webis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka dark webi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks.<br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks.<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/find-active-onion-sites/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://medium.com/@alexanderstonec/8-best-deep-web-dark-web-hidden-search-engines-of-2020-9b528419f2a2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135242 2020-12-11T14:33:26Z

<p>Celuha: /* Ligipääs */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sinna pääseda sest sinna ei ole lihtne sissepääs kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi turgudel nagu näiteks Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel.Kuigi siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, Alpha Bay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või korrakaitse eest. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente.<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust.<br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks dark webis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka dark webi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks.<br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks.<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|right|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|right|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/find-active-onion-sites/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://medium.com/@alexanderstonec/8-best-deep-web-dark-web-hidden-search-engines-of-2020-9b528419f2a2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135241 2020-12-11T14:31:49Z

<p>Celuha: /* Ligipääs */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sinna pääseda sest sinna ei ole lihtne sissepääs kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi turgudel nagu näiteks Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel.Kuigi siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, Alpha Bay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või korrakaitse eest. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente.<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust.<br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks dark webis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka dark webi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks.<br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks.<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/find-active-onion-sites/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://medium.com/@alexanderstonec/8-best-deep-web-dark-web-hidden-search-engines-of-2020-9b528419f2a2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135240 2020-12-11T14:31:30Z

<p>Celuha: /* Ligipääs */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sinna pääseda sest sinna ei ole lihtne sissepääs kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi turgudel nagu näiteks Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel.Kuigi siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, Alpha Bay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või korrakaitse eest. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente.<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust.<br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks dark webis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka dark webi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks.<br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks.<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/find-active-onion-sites/&lt;/ref&gt;&lt;refhttps://medium.com/@alexanderstonec/8-best-deep-web-dark-web-hidden-search-engines-of-2020-9b528419f2a2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135239 2020-12-11T14:29:43Z

<p>Celuha: /* Tööpõhimõte */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sinna pääseda sest sinna ei ole lihtne sissepääs kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi turgudel nagu näiteks Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel.Kuigi siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, Alpha Bay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või korrakaitse eest. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente.<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust.<br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks dark webis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka dark webi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks.<br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks.<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135238 2020-12-11T14:29:19Z

<p>Celuha: /* Tööpõhimõte */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sinna pääseda sest sinna ei ole lihtne sissepääs kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi turgudel nagu näiteks Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel.Kuigi siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, Alpha Bay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või korrakaitse eest. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente.<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust.<br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks dark webis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka dark webi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks.<br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks.<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> &lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;<br /> &lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135236 2020-12-11T14:28:48Z

<p>Celuha: /* Ligipääs */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sinna pääseda sest sinna ei ole lihtne sissepääs kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi turgudel nagu näiteks Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel.Kuigi siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, Alpha Bay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või korrakaitse eest. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente.<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust.<br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks dark webis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka dark webi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks.<br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks.<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]]<br /> &lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;<br /> &lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://heimdalsecurity.com/blog/how-to-get-on-the-dark-web/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135235 2020-12-11T14:27:46Z

<p>Celuha: /* Ligipääs */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sinna pääseda sest sinna ei ole lihtne sissepääs kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi turgudel nagu näiteks Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel.Kuigi siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, Alpha Bay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või korrakaitse eest. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente.<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust.<br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks dark webis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka dark webi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks.<br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks.<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]]<br /> &lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;<br /> &lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele.&lt;ref&gt;https://www.howtogeek.com/133680/htg-explains-what-is-a-vpn/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.vpnmentor.com/blog/whats-the-dark-web-how-to-access-it-in-3-easy-steps/&lt;/ref&gt;Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135234 2020-12-11T14:24:44Z

<p>Celuha: /* Tööpõhimõte */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sinna pääseda sest sinna ei ole lihtne sissepääs kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi turgudel nagu näiteks Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel.Kuigi siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, Alpha Bay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või korrakaitse eest. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente.<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust.<br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks dark webis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka dark webi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks.<br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks.<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]]<br /> &lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;<br /> &lt;ref&gt;https://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele. Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135233 2020-12-11T14:24:33Z

<p>Celuha: /* Tööpõhimõte */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sinna pääseda sest sinna ei ole lihtne sissepääs kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi turgudel nagu näiteks Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel.Kuigi siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, Alpha Bay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või korrakaitse eest. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente.<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust.<br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks dark webis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka dark webi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks.<br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks.<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]]<br /> &lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html&lt;/ref&gt;<br /> &lt;refhttps://www.tomsguide.com/us/what-is-tor-faq,news-17754.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele. Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135230 2020-12-11T14:21:19Z

<p>Celuha: /* Tööpõhimõte */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sinna pääseda sest sinna ei ole lihtne sissepääs kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi turgudel nagu näiteks Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel.Kuigi siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, Alpha Bay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või korrakaitse eest. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente.<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust.<br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks dark webis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka dark webi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks.<br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks.<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]]<br /> [https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html]<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele. Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135229 2020-12-11T14:20:31Z

<p>Celuha: /* Tööpõhimõte */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> === Dark web tänapäeval ===<br /> Tumeveebi anonüümsus toob ligi mitmeid illegaalseid ärisid ning teenusepakkujaid. Selleks, et pääseda ligi illegaalsetele lehtedele on aga vaja teatud informatsiooni kuidas sinna pääseda sest sinna ei ole lihtne sissepääs kuna mitte ainult ostjad vaid ka korrakaitse üritab sellele ligi pääseda, et müüjad kätte saada või leht sulgeda.<br /> Enne Operatsioon Bayneti toimus peamine küber kriminaalne tegevus dark webi turgudel nagu näiteks Alpha Bay ning Hansa, kuid peale operatsiooni need lehed pandi kinni. Nendel lehtedel toimus üle 1 miljardi dollari eest tehinguid tuhandete ostjate ning müüjate vahel.Kuigi siiani eksisteerib erinevaid turge, näiteks Tochka ja Empire, siiski pole üksi neist suutnud pürgida samasuguse kuulsuseni nagu Silk Road, Alpha Bay või Hansa. Kuigi uusi turge tuleb koguaeg juurde, ei suudeta neid kasvatada pideva ohu tõttu mahavõtmise või korrakaitse eest. Et kasvada peab neil turgudel olema hea maine, piisavalt suur rahastus ning ka kaitse et säilitada kliente ning tekitada omale ka uusi kliente.<br /> <br /> === Dark webi tulevik ===<br /> <br /> ==== Ligipääsetavuse vähendamine ====<br /> Tumeveebis on mitmeid kuulsaid lehti maha võetud kriminaalse tegevuse tõttu, näiteks Silk Road, Alphabay ning Hansa. Seetõttu võib tulevikus tulla lehtedele sissepääsemiseks paroolid, tasuline sissepääs või mingi muu viis, kuidas limiteerida inimeste külastust.<br /> ==== Krüptoraha kasutamise tõus ====<br /> Krüptoraha tõus hakkas Bitcoini kuulsuse tõusuga 2010ndate alguses. Krüptoraha anonüümsus tegi selle kiiresti populaarseks vahendiks dark webis illegaalsete toodete müümiseks. Krüptoraha populaarsuse suurenemisega kaasneb arvatavasti ka dark webi krüptoraha kasutus kuna dark webil hoitakse pidevalt silma peal kriminaalide kinnipüüdmiseks.<br /> ==== Personaalse info müügi suurenemine ====<br /> Internetis on väga palju inimeste personaalset infot, näiteks krediitkaardi numbrid, erinevad veebilehe kasutajad ja muud tähtsad andmed inimeste kohta. Kuna interneti pätid arenevad kogu aeg ning arendavad uusi viis kuidas saada seda infot kätte, suureneb arvatavasti ka selle müük dark webis kuna neid andmeid tuleb järjest rohkem juurde. Kui inimesed või erinevad teenusepakkujad ei kaitse andmeid siis teevad nad nende kättesaamise väga lihtsaks.<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]]<br /> [https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html]<br /> [http://www.example.com link title]<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele. Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135166 2020-12-11T12:36:58Z

<p>Celuha: /* Praktikas */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> ==== Dark web tänapäeval ====<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele. Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135162 2020-12-11T12:30:59Z

<p>Celuha: /* Ligipääs */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> ==== Dark web tänapäeval ====<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]]<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele. Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> [[File:Torch .png|left|thumb|400px|Otsingumootor Torch'i avaleht&lt;ref&gt;https://www.deepweb-siteslinks.com/wp-content/uploads/2018/03/Torch-Search-Engine-4.png&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud.<br /> [[File:the-hidden-wiki2.png|left|thumb|400px|Hidden Wiki&lt;ref&gt;https://www.wizcase.com/blog/safely-find-the-best-dark-web-sites/&lt;/ref&gt;]]<br /> Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Torch_.png&diff=135161 2020-12-11T12:23:36Z

<p>Celuha: </p> <hr /> <div></div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:The-hidden-wiki2.png&diff=135160 2020-12-11T12:23:21Z

<p>Celuha: </p> <hr /> <div></div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135159 2020-12-11T12:22:56Z

<p>Celuha: /* Tööpõhimõte */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> ==== Dark web tänapäeval ====<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]]<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele. Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud. Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135158 2020-12-11T12:21:23Z

<p>Celuha: /* Tööpõhimõte */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> ==== Dark web tänapäeval ====<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. Joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> [[File:how_tor_works_1-100763523-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 1, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-2-100763518-large.jpg|right|thumb|400px|Joonis 2, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]<br /> [[File:tor-3-100763520-large.jpg|left|thumb|400px|Joonis 3, Tor'i tööpõhimõte&lt;ref&gt;https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html/&lt;/ref&gt;]]]<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele. Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud. Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Tor-3-100763520-large.jpg&diff=135152 2020-12-11T12:04:57Z

<p>Celuha: </p> <hr /> <div></div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Tor-2-100763518-large.jpg&diff=135151 2020-12-11T12:04:47Z

<p>Celuha: </p> <hr /> <div></div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:How_tor_works_1-100763523-large.jpg&diff=135150 2020-12-11T12:04:21Z

<p>Celuha: </p> <hr /> <div></div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135124 2020-12-11T11:23:03Z

<p>Celuha: /* Tööpõhimõte */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> ==== Dark web tänapäeval ====<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega (vt. Joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele. Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud. Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135121 2020-12-11T11:22:45Z

<p>Celuha: /* Tööpõhimõte */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> ==== Dark web tänapäeval ====<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega(vt. Joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele. Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud. Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135120 2020-12-11T11:22:17Z

<p>Celuha: /* Ligipääs */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> ==== Dark web tänapäeval ====<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega(vt. Joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele. Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad.<br /> <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> <br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> <br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud. Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135118 2020-12-11T11:21:54Z

<p>Celuha: /* Ligipääs */</p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> ==== Dark web tänapäeval ====<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega(vt. Joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele. Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> <br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad. <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> <br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> <br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> <br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud. Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tumeveeb&diff=135117 2020-12-11T11:21:05Z

<p>Celuha: </p> <hr /> <div><br /> ''Rühmaliikmed:''<br /> Sebastian Magagni<br /> Marko Paumere<br /> Steven Teras<br /> Paul Siht<br /> Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> <br /> === Deep web ===<br /> Süvaveebi juured (1969-)<br /> “Advanced Research Projects Agency Network”, lühendiks ARPANET, oli Ühendriikide kaitseministeeriumi poolt rahastatud projekt. Selle eesmärgiks oli luua arvutite põhjal kommunikatsioonisüsteemi, millel puuduks kindel tuum. Selline struktuur pakkus paremat kaitset rünnakute vastu.<br /> Projekt sai alguse tänu ülikoolide koostööle ning sõltumata sellest, et projekti võttis valitsus üle, said samad teadlased selle kallal piiranguteta edasi töötada. Hea näide on maailma esimene veebitehing: Stanfordi ja MIT teadlased kasutasid ARPANET-i kasutajaid, et müüa kanepit.<br /> Aastal 1983 jagunes projekt kahte ossa - MILNET, mida hakkas valitsus kasutama ning tsiviilversioon ARPANET-ist, millest hiljem kujunes tänapäeva internet.<br /> <br /> === Dark web ===<br /> ==== Dark web tänapäeval ====<br /> <br /> == Rakendused == <br /> <br /> === Legaalsed kasutused ===<br /> <br /> [[File:B6be77d1900facdcd23fc5a8084c9ee8_(1).png|thumb|250px|right|Facebooki kasutajad läbi Tor'i brauseri&lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;]]<br /> Dark web (Tumeveeb) sisaldab mitmeid teaduslikke artikleid, raamatuid, e-posti teenuse pakkujaid, kui ka foorumeid ning sotsiaalmeediaid. Neid kasutatakse tihti just sellepärast, et tumeveeb pakub paremat anonüümsust ning turvalisust selle kasutajale. <br /> Alternatiivid tavapärasele sotsiaalmeediale on näiteks Torbook ning Blackbook.<br /> Selliste sotsiaalmeediate ning meiliaadresside kasutamine on tähtis inimestel kes elavad riikides, kus on autoritaarne riigikorraldus või range meedia tsensuur. <br /> Anonüümsus võimaldab represseeritud isikutel või dissidentidel teavitada kontaktisikuid ning välisriikide meediat, kartmata otseseid tagajärgi. <br /> Ka inimesed kes muretsevad oma haigusseisundite üle või sõltuvad narkootikumitest, võivad kasutada tumeveebi, et suhelda arstide ning spetsialistidega. Ilma, et satuks sotsiaalse surve alla. <br /> Facebook omab ka Tor’is kättesaadavat lehte, mida kasutatakse iga kuu üle miljoni korra. &lt;ref&gt;[https://www.wvxu.org/post/legitimate-uses-dark-web#stream/0]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://ca.finance.yahoo.com/news/million-people-now-access-facebook-130357526.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Darknet_estonia_connections_2020_Q4.png|left|thumb|400px|Tor'i kasutatavus Eestis, 2020. aasta neljandas kvartalis &lt;ref&gt;https://metrics.torproject.org/&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==== Piir legaalsuse ning illegaalsuse vahel ====<br /> Vajaliku tarkvara alla tõmbamine tumeveebi külastamiseks või tavakasutus pole ebaseaduslik.<br /> Piir legaalse ning illegaalse tegevuse vahel võib sõltuda riigist ning võib kohati olla õhkõrn. <br /> Tumeveebis sirvimisel tuleb kasutada kainet mõistust, nagu ka tavaveebis. Iga asja peale ei tohiks vajutada ning peaks mõistma kus on piirid. <br /> Näiteks lehtede külastamine üldiselt ei ole ebaseaduslik. Üldiselt sellepärast, et kindlate lehtede ning foorumite külastamine, mis sisaldavad illegaalset tegevust, võib anda alust ka sinu kahtlustamiseks. Näiteks leheküljed mis levitavad vaenu teiste rahvuste või rasside suhted või ka kõik tegevused mis on viidatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveeb#Illegaalsed_kasutused illegaalsete kasutuste all] &lt;ref&gt; https://www.onestopit.com/a-quick-guide-to-legal-vs-illegal-activity-on-the-dark-web/ &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === Illegaalsed kasutused ===<br /> Peamisteks kuritegudeks, mida dark webis korda saadetakse on palgamõrvad, väljapressimised, seksuaalkaubandus, terrorismi organiseerimine, laps porno ja narkootikumidega- ja relvadega kauplemine<br /> ====Palgamõrvad====<br /> Palgamõrvu saab tellida näiteks selliselt leheküljelt nagu Azerbaijani Eagles. Seal on olemas järgmised valikud: 2000USD - läbi peksmine, 5000USD - mõrv, 50 000USD - mõrv millele eelneb korralik piinamine. Kuigi Dark Webis toimub reaalselt suurel hulgal illegaalseid akte, siis ei ole ühtegi inimest tuvastatud, kelle mõrv oleks taedaolevalt tellitud taolistelt leheküljelt. See küll ei kinnita, et neid reaalselt ei toimu kuid annab eeldust oletada, et peamiselt on tegu lihtsalt petukaubaga.<br /> ====Väljapressimised====<br /> Väljapressimised saavad tänases kiiresti arenevas ühiskonnas üha tuure. Selle juurde käib suurel määral selline asi nagu Deepfake(edaspidi süvavõltsing). Süvavõltsing on meetod, mille abil saab panna näiteks mõne Isise terroristi näo asemele Kersti Kaljulaidi näo. See tehnoloogia on nii võimas, et inimsilmaga pole võimalik vahet teha, kas tegu on reaalselt Kerstiga või on tegu moonutatud pildi või videoga. Väljapressimisel kasutatakse süvavõltsingut, et teha inimestest klippe mida isegi ei pruugi eksisteerida ning klippide mitte-avalikustamiseks peab ohver saatma kurjategijale x hulga bitcoine. Teine viis kuidas väljapressimisi teostatakse on häkkimise või avalikustamata piltide, videote vms teel. Sellisel juhul saadetakse ohvrile failid, mille tagajärjel nõutakse taaskord raha, et need avalikkusele ei jõuaks.<br /> <br /> ====Terrorism====<br /> Üks põhiline põhjus, miks terrorirünnakud ootamatult aset leiavad on just Dark web. Seal saavad terroristikesed rahulikult plaani pidada, et kus, millal, kellega ja mida õhku-/maha lasta. Samuti leiavad terroristid sealt ka kergesti manipuleeritavaid inimesi, keda oma sekti värbata ning välja koolitama hakata.<br /> <br /> ====Inimkaubandus====<br /> Rääkides kergesti manipuleeritavatest inimestest leian, et oleks õige aeg rääkida natuke ka dark webis aset leidvast laps pornograafiast. Kui inimene on peast natuke haige või mõne sügava lapsepõlve trauma ohvriks sattunud, siis võib ta ennast leida olukorrast, kus talle pakub rahuldust lastega seksimine või selle vaatamine ning enese rahuldamine. Kuna aga vanglas lapspornot ei näidata, siis tuleb opereerida kuidagi nii, et politsei sellest omale lõhna ninna ei saaks. Siinkohal tõttab aga taaskord appi Tor, kust on võimalik leida lapspornot igale maitsele, ilma, et sellest ühtegi märki alles jääks. Näiteks 2018 tabati Inglismaalt 144000 inimest, kes jäid politsei huviorbiiti lapspornograafia müümise, filmimise, selles olsalemise, või tarbimisega.<br /> Lisaks erineva nišiporno levitamisega on sealt võimalik ka endale inimesi tellida. Seda tehakse peamiselt orjanduse või sunnitud prostitutsiooni eesmärgil. Vahel kasutatakse seda teenust ka organitega kaubitsemise eesmärgil. Peamisteks ohviteks inimkaubanduses on lapsed ning naised. Rahvusvahelise tööjõu organisatsiooni hinnangul toodetakse igal aastal puhtalt orjanduse abil 150 miljardit USA dollarit.<br /> <br /> == Praktikas ==<br /> <br /> === Tööpõhimõte ===<br /> Tor-i võrk käib läbi tuhandete vabatahtlike inimeste arvutite serverite, mis on jaotatud üle kogu maailma. Võrku sisenedes pakitakse kasutaja info kokku krüpteeritud paketiks. Seejärel, erinevalt tava-võrkudest, eemaldatakse paketi päis, mis sisaldab endas osa kasutaja adresseerimisteabest, näiteks kasutatavat operatsioonisüsteemi. Lõpuks krüptib Tor ka ülejäänud adresseerimisteabest ning hakkab andmepaketti sihtkohta saatma. <br /> Tor koosneb kolmekihilisest puhverserverist, mis piltlikult meenutab sibulat. Sellest ka Tor-i sibulalogo. Võrk ühendab end juhuslikult valitud sisendsõlmega(vt. Joonised 1, 2, 3). Iga sõlm dekrüpteerib täpselt nii palju andmeid, et teada kust sõlmest need tulid ning kuhu need edasi peavad minema. Pärast info tuvastamist pakitakse pakett taaskord kokku ning saadetakse edasi sihtpunkti.<br /> <br /> === Ligipääs ===<br /> <br /> Kui on tekkinud huvi tumeveebi aukudes surfamiseks, tuleks kõigepealt selgeks teha põhiasjad- kuidas tagada enda maksimaalne turvalisus ja privaatsus, kuidas saada ligipääs ning kuidas hoiduda eemal jamadest. Kõige levinum ja lihtsam viis saada tumeveebi on läbi eelnevalt mainitud Tor-i brauseri. Seda saab tasuta alla laadida ja installida Tor-i ametlikul koduleheküljel. <br /> Enne veebi kasutamist tasuks omale hankida VPN (Virtual Private Network). VPN võimaldab interneti kaudu luua turvalise ühenduse mõne teise võrguga. VPN-e saab kasutada piiratud veebisaitidele juurdepääsemiseks, sirvimistegevuse varjamiseks avalikus WiFi-s ja palju muud. Seega, kuigi Tor on ka üksinda kordades turvalisem clear neti-ist, tagab VPN-i sisselükkamine enne Tori külastust kasutajale toplet turvalisuse. <br /> Tor-i brauserit avades viiakse kasutaja automaatselt DuckDuckGo otsingumootorisse. Kuigi see on disainitud eriti turvaliseks, krüpteerides veebiotsinguid, ei tohiks seda võtta tumeveebi Google-na. Seda põhjusel, et isegi läbi Tor-i otsides, annab DuckDuckGo põhimõtteliselt samu vastuseid, mida annab Google läbi tavaveebi.Tavaveebi otsingutulemused tunneb ära selle järgi, et nad ei lõpe “.onion”-iga. Õnneks on olemas ka otsingumootorid, mis on pühendunud ainuüksi .onion lehekülgedele. Mõned populaarsemad neist on:<br /> <br /> Not Evil (hss3uro2hsxfogfq.onion/)<br /> Not Evil-il on väga lihtne liides, milles on vaid sarkastiline pilt koos otsinguribaga ülaosas. Otsides märksõnu, tagastab leht otsitavad tulemused, mis on küll üsna segaselt välja toodud. Lingid siiski toimivad. <br /> Torch ( xmh57jrzrnw6insl.onion/)<br /> Torch on üks populaarsemaid ja enim kiidetud olemasolevaid süvaveebi otsingumootoreid. See on töös alates 1996. aastast, mis on ainult tõestuseks selle kvaliteedile. Ka ülesehitus on äärmiselt lihtne- logo, mille all on otsinguriba. Vaatamata sellele, et kasutaja andmed ja ajalugu on kaitstud, kuvab Torch siiski staatilisi reklaame, mis on kõigil ühesugused. Väidetavalt on otsingumootori andmebaasis üle 1 miljoni lehe.<br /> Ahmia ( msydqstlz2kzerdg.onion/)<br /> Ahmia on samuti üks vähestest otsingumootoritest, mis tõesti töötavad. Ka sellel on lihtne kasutajaliides, omades mõningaid juhiseid ning otsinguriba. Teates, mida otsida, võib see olla üks parimaid otsingumootoreid, kuna see toob välja ka kõige tumedamad tulemused. Üks Ahmia omadusi, mida teised ei paku, on “Link Graph”. See näitab ühendusi ühelt lingilt teisele.<br /> Kilos (dnmugu4755642434.onion/)<br /> Kilos viib kasutaja otse süvaveebi tumedale poolele. Peaaegu kõik leitud tulemused on illegaalsed. Nagu nimigi vihjab, on tegemist narkootikumidele suunatud otsingumootoriga. Märksõnaga filtreeritakse kõiki selle kaheksat turgu, üle poole miljoni foorumipostituse, pea miljonit tagasisidet ja kolme tuhandet müüjat. <br /> <br /> Olles jõudnud otsingumootorini, on probleemiks tihtilugu “.onion” veebilehtede leidmine. Selleks head lahendused on kas The Hidden Wiki, foorumid/ jututoad või Deep Web Links. The Hidden Wiki on hea koht alustuseks uutele tumeveebi külastajatele. Selle ülesehitus sarnaneb tavaveebi Wikipediale erinevusega, et Hidden Wiki hoiab endas hetkel toimivaid linke eri teemalistele .onion saitidele nagu on krüptoraha teenused, dark market-id, tumeveebi verisoonid populaarsetest sotsiaalvõrgustikest, porno, kräkkimise how-to-d, võltsdokumentide teenused ja palju muud. Samasugust informatsiooni leiab ka foorumitest. Foorumite boonuseks on see, et seal levitavate linkide kohta käib tihti palju arutelu. Seeläbi saab ära näha, mida see sisaldab ning kui ustava veebilehega on tegu. Samuti peidab endas väga palju url-e Deep Web Links. Selle halvaks küljeks on aga asjaolu, et linke ei uuendata just kuigi tihti ning teates tumeveebi, on leheküljed kerged kaduma. Seega ei pruugi kõik seal leiduvad lehed töötada. Deep Web Links-is on ka suur hulk lehekülgi, mida külastada ei tasuks. Õnneks nagu Hidden Wikis, on ka seal url-ide taga lühikirjeldused sellest, mida veebileht endas sisaldab. <br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> == Viited ==</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_r%C3%BChmat%C3%B6%C3%B6d&diff=134897 2020-12-02T14:54:11Z

<p>Celuha: </p> <hr /> <div>[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> <br /> Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad. <br /> <br /> <br /> *'''Piraatlus vs ''striimingu''teenused''' - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma<br /> *'''Arvutimängude areng ja mõju''' - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel<br /> *'''Digikultuuri säilitamine''' - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav<br /> *'''IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus''' - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv<br /> *'''Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele''' - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli<br /> *'''Andmepüügi liigid ja võtted''' - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova<br /> *'''COVID-19 mõju töökultuurile''' - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem<br /> *'''Mis on tehisintellekt?''' - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste<br /> *'''Tumeveeb'''- Sebastian Magagni, Marko Paumere, Steven Teras, Paul Siht, Cer-Lyn Luhasaar<br /> <br /> [[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> [[Category:ITSPEA]]</div>

Celuha https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_osalejad&diff=134294 2020-09-09T19:31:02Z

<p>Celuha: </p> <hr /> <div>[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> <br /> Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.<br /> <br /> NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(<br /> <br /> <br /> Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net<br /> <br /> Tudengid:<br /> * Kristiina Melissa Jõeäär https://itblogi924580776.wordpress.com/<br /> * Paul Siht https:/tegelen-veel.net/varstisaabvalmis<br /> * Carina Ruut https://ca-itspea.blogspot.com/<br /> * Andre-Andy Bernhardt https://bernhardt2310.wordpress.com/<br /> * Tanel Saar https://kunagi.midagi.teen<br /> * Roman Malõsev https://wordpress.com/home/romanmal405897434.wordpress.com<br /> * Siim Lukas Simmo https://siimls-it-eet-sots-ja-prof.blogspot.com/<br /> * Anna Borissova<br /> * Kaari Kargu https://it-kaarik.blogspot.com/<br /> * Dan-Andre Leesment https://danandreleesment.blogspot.com/<br /> * Rainer Aas https://raineraas-itespa.blogspot.com/<br /> * Marko Rillo https://rillo.ee/category/programmeerimine/ [https://rillo.ee/category/programmeerimine/feed/ RSS]<br /> * Marko Lindeberg https://itspea2020.wordpress.com/blogipostitused/ [https://itspea2020.wordpress.com/feed/ RSS]<br /> * Edvin Põiklik <br /> * Hanna-Kristella Lehtsaar <br /> * Karl-Kevin Köörna https://karlkoorna.wordpress.com [https://karlkoorna.wordpress.com/feed RSS]<br /> * Martin Vool https://icy0004mvool.wordpress.com/blog/ [https://icy0004mvool.wordpress.com/feed RSS]<br /> * Kuldar Vakker https://arendaja.blogspot.com/<br /> * Kristi Rikma https://itespaspektid.blogspot.com/<br /> * Kenert Laak https://kelaak.blogspot.com/<br /> * Hans Kristian Laur<br /> * Kristjan Mänd<br /> * Margus Laanem https://mlaane.blogspot.com/<br /> * Anne-Mai Agukas https://aagukas.wordpress.com/<br /> * Ergas-Ever Kask https://erkask.wordpress.com/<br /> * Eric Rodionov https://errodi-itspea.blogspot.com/<br /> * Aleksander Ozerov https://it-aozero.blogspot.com/<br /> * Marek Enn https://printhelloblog.blogspot.com/ [https://printhelloblog.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS<br /> * Rupert Pirson https://rupertpirson.blogspot.com/<br /> * Aleksandr Jefimov https://altispeajefi.blogspot.com/<br /> * Artjom Strelkov https://arstre-itspea.blogspot.com<br /> * Jan Solovjov https://jasolo-itspea.blogspot.com/<br /> * Cer-Lyn Luhasaar https://cerlynluhasaar.blogspot.com/ <br /> <br /> [[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> <br /> [[Category:ITSPEA]]</div>

Celuha