Autorid:

Kristiina Liebert A31

Chris Liebert A32

12.12.2013
= Eesmärk =

Luua aine Linuxi administreerimine raames Ubuntu testkeskkonnas keskne logihalduse süsteem, mis vastaks meie poolt püstitatud nõuetele. Klient peab saatma logid logiserverisse, kus need salvestatakse. Hiljem peab olema võimalik salvestatud logisid sirvida ning neist otsida.

= Nõuded =

'''Nõuded kliendile:'''
*Töötab Linux/Unix keskkonnas - sellepärast, et meie testsüsteemis on kasutusel arvutid, millel on operatsioonisüsteemiks Ubuntu 13.04.
*TCP protokolli tugi - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.
*TLS protokolli tugi - tegemist on SSL'i järeltulijaga, mis võimaldab kahel osapoolel turvaliselt suhelda ning seega on sõnumite pealtkuulamine välistatud.
*Esmane sõnumite filtreerimine - võimaldab esmast sõnumite filtreerimist ning samuti korduvate sõnumite eemaldamist, mis muidu ummistaksid võrguliiklust.

'''Nõuded logiserverile:'''
*TCP protokolli kasutamise võimalus - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.
*UDP protokolli kasutamise võimalus - vajalik seadmete puhul, mis ei toeta TCP protokolli.

'''Nõuded logide esitamise vahendile:'''
*Veebiliides, mis võimaldab logisid sirvida ning erinevate parameetrite järgi logisid otsida.

= Tarkvara =

Server: Ubuntu server 64bit, versioon 12.04 LTS

Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04

Logimise klient: Rsyslog

Logiserver: Logstash

Logide salvestamine: Elasticsearch

Veebiliides: Kibana

Logimise kliendi valimisel otsustasime Rsyslog’i kasuks, sest antud tarkvara on vaikimis paigaldatud meie poolt kasutatavas operatsioonisüsteemis ja vastab eelpool püstitatud nõuetele.

Logiserveriks valisime Logstash’i, mis täitis kõik meie poolt seatud nõuded. Logstash’i miinuseks võib lugeda asjaolu, et tegemist on üsna mälunõudliku programmiga. Kuid kuna antud keskkonnas pole vähene mälukasutus üheks kriteeriumiks, siis leiame, et suurem mälukasutus pole probleemiks.

Veebiliideseks valisime Kibana, mis ühildub hästi Elasticsearch’i ja Logstash’iga.

= Serveri seadistamine =

Serverina kasutame juba meile tuttavaks saanud eelnevalt seadistatud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova siit].

Alustuseks muudame failis '''/etc/network/interfaces''' eth1 liidese IP aadressi. Meie testkeskkonnas on selleks '''192.168.56.201'''.
 [[File:Etcnetworkinterfaces.png‎]] 
''Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/network/interfaces failist''

Järgmiseks muudame failis '''/etc/hostname''' serveri nime. Meie testkeskkonnas on selleks '''rsyslog'''.
 [[File:Etchostname.png‎]] 
''Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/hostname failist''
== Logstash ==
''Kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”''

Paigaldame Java ''(Logstash vajab seda oma tööks)''
<source lang="bash">
apt-get update
apt-get install openjdk-7-jre
</source>

Loome kausta '''/etc/logstash'''
<source lang="bash">
mkdir /etc/logstash
</source>

Rakenduse paigaldamine:
<source lang="bash">
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar
</source>

Loome kausta /etc/logstash konfiguratsioonifaili '''logstash.conf''', kuhu sisestame:

<source lang="bash">
nano /etc/logstash/logstash.conf
</source>
<source lang="bash">
input {
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid
tcp {
type => "syslog-tcp"
port => 10514
}

#Logiserveri enda logid
file {
type => "logserver"
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]
}
}
output {
#Saadetakse andmebaasi
elasticsearch {
}
}

</source>

Järgnevalt loome Upstart rakendusele vastava kirje, et Logstash alustaks serveri käivitamisel automaatselt oma tööd. Loome vajaliku faili ja kasutaja ning lisame loodud kasutaja adm gruppi:

<source lang="bash">
touch /etc/init/logstash-server.conf
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash
usermod -a -G adm logstash
</source>

Loon kausta '''/var/log/logstash'''
<source lang="bash">
mkdir /var/log/logstash
</source>

Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:
<source lang="bash">
chown -R logstash:adm /etc/logstash/
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/
</source>

Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':
<source lang="bash">
# logstash server instance
description "logstash server instance"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

env HOME=/etc/logstash
chdir /etc/logstash
setuid logstash
setgid adm
console log

#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'

script
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf
end script
</source>

Käsitsi saab Logstash'i käivitada käsuga:
<source lang="bash">
initctl start logstash-server
</source>

== Elasticsearch ==

Rakenduse allalaadimine, selle paigaldamine ja pärast paigaldust allalaetud faili eemaldamine:
<source lang="bash">
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb
rm elasticsearch-0.90.0.deb
</source>
Käsitsi saab Elasticsearch’i käivitada käsuga:
<source lang="bash">
service elasticsearch start
</source>

== Kibana ==
Kuna Kibana vajab oma tööks ruby ja rubygems pakke, siis paigaldame need:
<source lang="bash">
apt-get install ruby1.9.3 rubygems
</source>

Rakenduse allalaadimine, installimine ja pärast paigaldamist allalaetud faili eemaldamine:
<source lang="bash">
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz
tar -zxf v0.2.0.tar.gz
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana
rm v0.2.0.tar.gz
cd /etc/kibana
gem install bundler
bundle install
</source>

Rakenduse konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb''' . Muudame parameetri '''KibanaHost''' väärtust, et Kibana kasutajakeskkond oleks veebiserveriga ligipääsetav.
<source lang="bash">
nano /etc/kibana/KibanaConfig.rb
KibanaHost = '192.168.56.201’
</source>

Loome Kibana jaoks samuti Upstart kirje:

Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja sisestame:
<source lang="bash">
nano /etc/init/kibana.conf
</source>
<source lang="bash">
# kibana.conf# kibana - log viewer
description "Kibana logstash viewer"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

# Environment
env HOME=/etc/kibana/
chdir /etc/kibana
setuid logstash
setgid adm
console log

# Run Kibana, which is in /etc/kibana
script
ruby /etc/kibana/kibana.rb
end script
</source>

Käsitsi saab Kibana't käivitada käsuga:
<source lang="bash">
initctl start kibana
</source>

= Kliendi seadistamine =
Kliendina kasutame samuti juba meile tuttavaks saanud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova siit].

'''Rsyslog'''

Kui rsyslog’i vaikimisi paigaldatud pole, siis selle paigaldamiseks tuleb tegutseda järgmiselt:
<source lang="bash">
apt-get update
apt-get install rsyslog
</source>

Konfiguratsioonifaili '''/etc/rsyslog.conf''' muutmine:

Lisame rea '''*.* @@192.168.56.201:10514'''

@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades UDP protokolli
@@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades TCP protokolli
*.* - selle [http://shallowsky.com/blog/linux/rsyslog-conf-tutorial.html parameetriga] määrame ära, et logiserverile edastatakse kõiki tüüpi sõnumid olenemata nende prioriteedist.
''Mõned näited prioriteetide kohta: debug, info, notice, warning, err, crit, alert''
IP aadressiga määrame, kuhu sõnumid edastatakse ehk meie logiserveri IP aadress

Pärast konfiguratsioonifaili muutmist on oluline teha teenusele restart:
<source lang="bash">
service rsyslog restart
</source>

Lisame '''/etc/hosts''' faili meie eelnevalt seadistatud logiserveri kohta kirje, kasutades selleks logiserveri IP'd, täispikka domeeninime ja serveri nime. Meie testkeskkonna puhul on kirje järgmine:
<source lang="bash">
192.168.56.201 rsyslog.planet.zz rsyslog
</source>

= Lahenduse testimine =
1. Oma lahenduse käigus lisasime Upstart’i kirjed Kibana ja Logstash’i jaoks, et need logiserveri käivitamisel automaatselt tööle hakkaksid. Selle testimiseks pole muud paremat moodust, kui server seisma panna ning uuesti käima panna. Serveri käivitamisel veendume, et vajalikud teenused on üleval''(Kibana,Elasticsearch,Logstash)''.

2. Kontrollimaks, kas seadistatud veebiliides töötab ning meil sellele ligipääs on, sisestame veebibrauserisse aadressi: '''192.168.56.201:5601'''

Kui kõik on eelnevalt õigesti seadistatud, siis avaneb Kibana veebiliides.
 [[File:Kibanaveeb.png‎|1100px]] 
''Italic text''

= Tulemus =
Rsyslog edastab sündmused kesksele logiserverile, kus jookseb Logstash. Logiteated salvestatakse Elasticsearch’i andmebaasi. Kibana võimaldab veebiliidese vahendusel vaadelda logisid ning samuti võimaldab otsida logidest.

Kasutatud materjal:
http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf

Keskne logihaldus

2014-01-09T21:56:09Z

Cliebert: /* Lahenduse testimine */

Autorid:

Kristiina Liebert A31

Chris Liebert A32

12.12.2013
= Eesmärk =

Luua aine Linuxi administreerimine raames Ubuntu testkeskkonnas keskne logihalduse süsteem, mis vastaks meie poolt püstitatud nõuetele. Klient peab saatma logid logiserverisse, kus need salvestatakse. Hiljem peab olema võimalik salvestatud logisid sirvida ning neist otsida.

= Nõuded =

'''Nõuded kliendile:'''
*Töötab Linux/Unix keskkonnas - sellepärast, et meie testsüsteemis on kasutusel arvutid, millel on operatsioonisüsteemiks Ubuntu 13.04.
*TCP protokolli tugi - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.
*TLS protokolli tugi - tegemist on SSL'i järeltulijaga, mis võimaldab kahel osapoolel turvaliselt suhelda ning seega on sõnumite pealtkuulamine välistatud.
*Esmane sõnumite filtreerimine - võimaldab esmast sõnumite filtreerimist ning samuti korduvate sõnumite eemaldamist, mis muidu ummistaksid võrguliiklust.

'''Nõuded logiserverile:'''
*TCP protokolli kasutamise võimalus - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.
*UDP protokolli kasutamise võimalus - vajalik seadmete puhul, mis ei toeta TCP protokolli.

'''Nõuded logide esitamise vahendile:'''
*Veebiliides, mis võimaldab logisid sirvida ning erinevate parameetrite järgi logisid otsida.

= Tarkvara =

Server: Ubuntu server 64bit, versioon 12.04 LTS

Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04

Logimise klient: Rsyslog

Logiserver: Logstash

Logide salvestamine: Elasticsearch

Veebiliides: Kibana

Logimise kliendi valimisel otsustasime Rsyslog’i kasuks, sest antud tarkvara on vaikimis paigaldatud meie poolt kasutatavas operatsioonisüsteemis ja vastab eelpool püstitatud nõuetele.

Logiserveriks valisime Logstash’i, mis täitis kõik meie poolt seatud nõuded. Logstash’i miinuseks võib lugeda asjaolu, et tegemist on üsna mälunõudliku programmiga. Kuid kuna antud keskkonnas pole vähene mälukasutus üheks kriteeriumiks, siis leiame, et suurem mälukasutus pole probleemiks.

Veebiliideseks valisime Kibana, mis ühildub hästi Elasticsearch’i ja Logstash’iga.

= Serveri seadistamine =

Serverina kasutame juba meile tuttavaks saanud eelnevalt seadistatud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova siit].

Alustuseks muudame failis '''/etc/network/interfaces''' eth1 liidese IP aadressi. Meie testkeskkonnas on selleks '''192.168.56.201'''.
 [[File:Etcnetworkinterfaces.png‎]] 
''Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/network/interfaces failist''

Järgmiseks muudame failis '''/etc/hostname''' serveri nime. Meie testkeskkonnas on selleks '''rsyslog'''.
 [[File:Etchostname.png‎]] 
''Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/hostname failist''
== Logstash ==
''Kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”''

Paigaldame Java ''(Logstash vajab seda oma tööks)''
<source lang="bash">
apt-get update
apt-get install openjdk-7-jre
</source>

Loome kausta '''/etc/logstash'''
<source lang="bash">
mkdir /etc/logstash
</source>

Rakenduse paigaldamine:
<source lang="bash">
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar
</source>

Loome kausta /etc/logstash konfiguratsioonifaili '''logstash.conf''', kuhu sisestame:

<source lang="bash">
nano /etc/logstash/logstash.conf
</source>
<source lang="bash">
input {
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid
tcp {
type => "syslog-tcp"
port => 10514
}

#Logiserveri enda logid
file {
type => "logserver"
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]
}
}
output {
#Saadetakse andmebaasi
elasticsearch {
}
}

</source>

Järgnevalt loome Upstart rakendusele vastava kirje, et Logstash alustaks serveri käivitamisel automaatselt oma tööd. Loome vajaliku faili ja kasutaja ning lisame loodud kasutaja adm gruppi:

<source lang="bash">
touch /etc/init/logstash-server.conf
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash
usermod -a -G adm logstash
</source>

Loon kausta '''/var/log/logstash'''
<source lang="bash">
mkdir /var/log/logstash
</source>

Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:
<source lang="bash">
chown -R logstash:adm /etc/logstash/
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/
</source>

Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':
<source lang="bash">
# logstash server instance
description "logstash server instance"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

env HOME=/etc/logstash
chdir /etc/logstash
setuid logstash
setgid adm
console log

#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'

script
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf
end script
</source>

Käsitsi saab Logstash'i käivitada käsuga:
<source lang="bash">
initctl start logstash-server
</source>

== Elasticsearch ==

Rakenduse allalaadimine, selle paigaldamine ja pärast paigaldust allalaetud faili eemaldamine:
<source lang="bash">
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb
rm elasticsearch-0.90.0.deb
</source>
Käsitsi saab Elasticsearch’i käivitada käsuga:
<source lang="bash">
service elasticsearch start
</source>

== Kibana ==
Kuna Kibana vajab oma tööks ruby ja rubygems pakke, siis paigaldame need:
<source lang="bash">
apt-get install ruby1.9.3 rubygems
</source>

Rakenduse allalaadimine, installimine ja pärast paigaldamist allalaetud faili eemaldamine:
<source lang="bash">
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz
tar -zxf v0.2.0.tar.gz
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana
rm v0.2.0.tar.gz
cd /etc/kibana
gem install bundler
bundle install
</source>

Rakenduse konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb''' . Muudame parameetri '''KibanaHost''' väärtust, et Kibana kasutajakeskkond oleks veebiserveriga ligipääsetav.
<source lang="bash">
nano /etc/kibana/KibanaConfig.rb
KibanaHost = '192.168.56.201’
</source>

Loome Kibana jaoks samuti Upstart kirje:

Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja sisestame:
<source lang="bash">
nano /etc/init/kibana.conf
</source>
<source lang="bash">
# kibana.conf# kibana - log viewer
description "Kibana logstash viewer"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

# Environment
env HOME=/etc/kibana/
chdir /etc/kibana
setuid logstash
setgid adm
console log

# Run Kibana, which is in /etc/kibana
script
ruby /etc/kibana/kibana.rb
end script
</source>

Käsitsi saab Kibana't käivitada käsuga:
<source lang="bash">
initctl start kibana
</source>

= Kliendi seadistamine =
Kliendina kasutame samuti juba meile tuttavaks saanud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova siit].

'''Rsyslog'''

Kui rsyslog’i vaikimisi paigaldatud pole, siis selle paigaldamiseks tuleb tegutseda järgmiselt:
<source lang="bash">
apt-get update
apt-get install rsyslog
</source>

Konfiguratsioonifaili '''/etc/rsyslog.conf''' muutmine:

Lisame rea '''*.* @@192.168.56.201:10514'''

@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades UDP protokolli
@@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades TCP protokolli
*.* - selle [http://shallowsky.com/blog/linux/rsyslog-conf-tutorial.html parameetriga] määrame ära, et logiserverile edastatakse kõiki tüüpi sõnumid olenemata nende prioriteedist.
''Mõned näited prioriteetide kohta: debug, info, notice, warning, err, crit, alert''
IP aadressiga määrame, kuhu sõnumid edastatakse ehk meie logiserveri IP aadress

Pärast konfiguratsioonifaili muutmist on oluline teha teenusele restart:
<source lang="bash">
service rsyslog restart
</source>

Lisame '''/etc/hosts''' faili meie eelnevalt seadistatud logiserveri kohta kirje, kasutades selleks logiserveri IP'd, täispikka domeeninime ja serveri nime. Meie testkeskkonna puhul on kirje järgmine:
<source lang="bash">
192.168.56.201 rsyslog.planet.zz rsyslog
</source>

= Lahenduse testimine =
1. Oma lahenduse käigus lisasime Upstart’i kirjed Kibana ja Logstash’i jaoks, et need logiserveri käivitamisel automaatselt tööle hakkaksid. Selle testimiseks pole muud paremat moodust, kui server seisma panna ning uuesti käima panna. Serveri käivitamisel veendume, et vajalikud teenused on üleval''(Kibana,Elasticsearch,Logstash)''.

2. Kontrollimaks, kas seadistatud veebiliides töötab ning meil sellele ligipääs on, sisestame veebibrauserisse aadressi: '''192.168.56.201:5601'''

Kui kõik on eelnevalt õigesti seadistatud, siis avaneb Kibana veebiliides.
 [[File:Kibanaveeb.png‎]] 

= Tulemus =
Rsyslog edastab sündmused kesksele logiserverile, kus jookseb Logstash. Logiteated salvestatakse Elasticsearch’i andmebaasi. Kibana võimaldab veebiliidese vahendusel vaadelda logisid ning samuti võimaldab otsida logidest.

Kasutatud materjal:
http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf

2014-01-09T19:47:22Z

Cliebert: /* Serveri seadistamine */

File:Etcnetworkinterfaces.png

2014-01-09T19:46:57Z

Cliebert:

2013-02-28T16:57:17Z

Cliebert: /* Skriptimiskeeled */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Chris Liebert 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

==Essee==
'''Õppekorraldus ja sisekord'''

Selles sissejuhatavas loengus tutvustati meile kõrghariduse eesmärki - oluline on õpingute jooksul tervikpildi omandamine, milleks aluspõhja annab bakalaureuseõpe, kuid konkreetsemate erialaste teadmiste saamiseks tuleks läbida ka magistriõpe. Indrek Rokk tutvustas IT Kolledži laboreid ja tegutsevaid klubisid. Samuti pandi südamele lugeda läbi õppekorralduse eeskiri, et õpingute ajal ei tuleks ebameeldivaid üllatusi ega õppejõududega möödarääkimisi. Lühidalt tutvustati e-õppe keskkonda ehk Moodlet ja IT Kolledži Üliõpilasesindust. Ülesastunud esinejad jäid meelde huumori ja sõbralikkuse poolest. Seega esmamulje IT Kolledžist jäi positiivne.

'''Innovatsiooni olemus ja juhtimine'''

Esimese nii-öelda korraliku loengu pidas meile Linnar Viik, kes rääkis innovatsioonist. Innovatsiooniaastast on möödas küll juba 2 aastat, aga kuna olukord majanduses on endiselt segane, siis uuenduslikkus on jätkuvalt kuum teema. Linnar rääkis kuidas inimestel on kujunenud valearvamus, et innovatsiooniga saavad tegeleda ainult suurettevõtted. Pigem on olukord just vastupidi, sest innovaatilisus on tihti väikeettevõtete jaoks ainus võimalus turule murdmiseks ja suurkonkurentidega võistlemiseks. Seega Linnari jutt kulus meile kõigile ära, kes me vähegi tulevikus ettevõtlusega plaanime tegeleda. Loengust jäi meelde üks oluline kuupäev – aasta 2020, mil peaks valmima Euroopa digitaalne ühisturg ning fakt, et Eesti ettevõtete kõige suuremad kulutused innovatsiooni vallas on seotud masinatega. Väga meeldis üks mõte, mis kõlas umbes järgmiselt: „Innovatsioon on nagu jalgrattaga sõitma õppimine, enne õnnestumist kukutakse palju, kuid läbi kukkumiste õpitakse ja lõpuks läheb õnneks.“ Nii on ka programmeerimise puhul. Tuleb nii kaua koodi kirjutada kuni programm tööle hakkab. Aga just need töö käigus tehtud vead, teevad meist paremad programmeerijad.

'''Ideest teostuseni'''

Järgmiseks astus meie ette IT Kolledži vilistlane, Mart Mangus – aktiivne ettevõtja igapäevase palgatöö kõrvalt. Kogemusi noormehel ettevõttevaldkonnast jagus. Sissejuhatuseks rääkis ta enda erinevatest ettevõtmistest, millest mõned on osutunud edukateks, teised mitte. Ka Marguse jutust kerkis esile, et pärast ebaõnnestumist ei tohi jääda toppama vaid tuleb otsida pidevalt uusi võimalusi kuidas edasi minna. Tema ettevõtted midagi radikaalselt muutnud ei ole, küll aga oli nendes märgata just seda innovaatilist mõtlemist, millest Linnar Viik meile eelmises loengus rääkis. Näiteks pant24, mille puhul pandimaja idee toodi Internetti. Mardi puhul jäi meelde see, et ta suutis kogu auditooriumi tööle panna ja tegevus loengus oli mitmekülgne, mis peletas igasuguse une. Koos arutleti palgatööliseks või ettevõtjaks olemise plusside ja miinuste üle, tehti SWOT analüüsi ja korrati üle ka Eesti maksusüsteem. Tegemist oli taaskord väga kasuliku loenguga, mis pani võib-olla nii mõnegi tudengi mõtlema, et õppimise kõrvalt võiks tegeleda ka ettevõtlusega.

'''Robootikast IT Kolledžis'''

Nagu Indrek Rokk juba esimeses loengus mainis, siis IT Kolledžis on aktiivne robootikaklubi, mis on aastate jooksul ka Robotexil esindatud olnud ja näpsanud mitmed esikohad. Sellest ja rohkemast tuli meile jutustama Margus Ernits. See, mida Margus loengu alguses rääkis, et gümnasistidele õpetatakse koolis kuiva teooriat, millel reaalses maailmas rakendust ei näi olevat, mis tekitab omakorda olukorra kus õpilased on vähemotiveeritud. See kõik tundus tuttav. Võib-olla sellepärast, et alles 4 kuud tagasi ma lõpetasin gümnaasiumi ja just seda ma mitmel korral gümnaasiumi vältel tundsingi. Sellepärast ma Marguse poolt mainitud uudse lähenemisega, et õppimine peaks olema mänguline, olen 100% päri. Loengust jäi meelde tarkvara nimega Mind map, mis võib õppimisel kasulikuks abivahendiks osutuda. Loeng lõppes lihtsa matemaatilise ülesandega, kuid mille lahendamine osutus küllaltki aeganõudvaks, sest ülesanne polnud matemaatiliselt püstitatud. Mis minu meelest näitas, et puhas teooria õppimine pole sugugi just parim lahendus.

'''Serverikeskuste võrguarhitektuur'''

Järjekorras 5. loengu viisid läbi Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Kõigepealt andis Toomas ülevaate Net Group’st ja nende tegemistest. Huvitav oli kuulda, et nende firmas on Facebook pigem just kohustuslik, mis näitab, et firma on uuenduslik ja käib ajaga kaasas, sest olegem ausad, läbi sotsiaalmeedia on suurepärane võimalus oma ettevõtet reklaamida. Jutujärje võttis üle Jaan, kes rääkis peamiselt serverikeskuse ülesehitusest ja selle haldamisest ning kuidas see on aja jooksul muutunud ja milline on tulevik. Kuna jutt oli väga tehniline ja sisaldas palju võõraid termineid, siis slaidid ja joonised olid väga asjalikud ja aitasid muidu keerulist juttu paremini mõista. Minu jaoks kõige huvitavam osa loengust oli see, kui ta rääkis nii-öelda pilvest. Ilmselt tulevikus ongi meil ainult ekraan laua peal ja kõik vajalikud rakendused tulevad teenuspakkujalt. Eks pilve populaarsust näitab ka asjaolu, et pärast Apple iOS 5 tulekut on iCloud saanud nädalaga juurde 20 miljonit uut kasutajat. Minu arvates võiks Jaan uuesti meile rääkima tulla, küll aga järgmisel õppeaastal, näiteks aine CISCO raames.

'''Kas sellist IT-d me tahtsimegi?'''

Järgmisena astus meie ette Agu Leinfeld, samuti IT Kolledži vilistlane, kes parajasti töötab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses. Arutleti üldiselt tehnoloogia positiivsest ja negatiivsest mõjust kogukonnale, aga ka mis tulevik toob. Mina isiklikult arvan, et tehnoloogia on mõjunud ja mõjub kogukonnale positiivselt. Loodan ainult, et keegi leiab viisi küberkurjategijate ohjeldamiseks. Loengut toetasid mitmed huvitavad faktid. Näiteks, et inimeste kõnnikiirus on tõusnud 10% ning harjumuseks on saanud e-posti lugemine WC’s. Viimane fakt näitab, et tehnoloogia arenguga suureneb ka inimest ümbritsev informatsiooni hulk ja raske on kõiges selles orienteeruda. Selles hetkel valitsevas infokülluses napib isegi aega, et rahulikult WC’s käia. Külalisesineja omas sarnast tulevikuvaadet nagu Jaan Feldmann, et IT hakkab tulema pilvest ning riistvara tavakasutaja jaoks odavneb: piisab ainult ekraani ostmisest.

'''Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas'''

Oma tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmas tuli rääkima Anto Veldre.Peamiselt läks teema küberkuritegevusele, mis oli sobilik jätk eelmisele loengule. Anto rääkis kuidas ühiskond on muutunud sõltuvaks tehnoloogiast ja sidest, mida aga oskajad saavad kergekäeliselt enda jaoks tööle panna ning sageli halval eesmärgil. Küberkurjategijad võivad varastada inimeste identiteete, pangakaartide andmeid jms. Samuti leidub veel inimesi, kes langevad pilakirjade ohvriteks, kus keegi teatab, et suur summa raha ootab sind, aga kõigepealt tuleb teha ise üks ülekanne kellelegi. On väljakujunenud arusaam, et kui arvutil on viirusekaitse peal, siis ollakse viiruste ja kõige paha eest kaitstud, mis aga on vale. Eks tuleb ise olla kaine mõistusega ja mitte klikkida iga läikiva asja peale, mis pakub miljoneid.

'''Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi'''

Loengutesarja lõpetas Kalle Tammemäe, endine IT Kolledži rektor. Loengus kirjeldati TTÜ campust, kus midagi asub ja millised võimalused siin tudengitel on. Samuti saime hea kokkuvõtliku ülevaate Eesti kõrghariduse ülesehitusest ja mille poole tulevikus püüeldakse. Minu arvates oleks see loeng sobinud seda loengusarja avama mitte lõpetama, sest küllaltki pikalt keskenduti TTÜ campusele, mida oleks olnud huvitavam kuulata semestri alguses. Praeguseks oleme enamus juba keskkonnaga tuttavaks saanud ja ei pakkunud nii palju huvi see, kuigi sain ka nii mõndagi uut teada.

Ma arvan, et õpingukorraldus ja erialatutvustus ainena täitis oma eesmärgi. Kindlasti oli huvitavam kuulata erinevate valdkondade esindajaid kui oleks olnud kuulata ühte inimest kõik need 8 loengut. Kõik külalisesinejad olid oma ala spetsialistid ja suutsid enamasti oma teema auditooriumi jaoks huvitavaks muuta ning kaasata tudengid arutellu. Minu jaoks andis õpingukorraldus ja erialatutvustus põgusa ülevaate IT valdkonna inimeste tegemistest ja mitmekülgsest töövaldkonnast.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Eksami mittesooritamisel tuleb teha järeleksam. Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Eksami uuesti sooritamiseks tuleb kokkuleppida vastava õppejõuga, kes võib anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksamiks registreerimiseks tuleb minna õppeosakonda või saata õppekonsultandile e-post. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni. Eksami kordussoorituse tasu riigieelarvelisele tudengile puudub, küll aga riigieelarvevälisele tudengile määratakse see rektori käskkirjaga.

===Küsimus 5===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===
Teisel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele kõigi esimese õppeaasta võimaluste puhul(tervislikud põhjused, sõjavägi, lapse hooldamine) ja lisana muudel põhjustel. Akadeemilise puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mis vormistatakse rektori käskkirjaga. Maksimaalne ühekordne akateemiline puhkus on 3 aastat, mida on võimalik taotleda lapse hooldamiseks. Puhkus lõpetatakse automaatselt, juhul kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust oma puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Puhkust varasemat lõpetamist saab taotleda avaldusega rektori nimele. Ainult üliõpilane, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus deklareerida õppeaineid, seda vastava kirjaliku taotlusega õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Jah, kõigil puhkusel olevatel üliõpilastel on õigus sooritada eksameid ja arvestusi.

=Skriptimiskeeled=
===Quest 3===

<source lang="bash">
#!/bin/bash
#Autor: Chris Liebert
#Grupp: A22
#Kuupäev: 26.02.2013

# See skript kontrollib, kas kasutajal, kes skripti käivitas on õigus kirjutada etteantud kataloogi või mitte.
# Kataloogi nimi antakse ette käsurealt.

#Muutuja, millega saame käsurealt kataloogi nime.
KAUST=$1

#Kontroll, kas etteantud kataloog on ikka kataloog ja, kas kasutajal on õigus sinna kirjutada
if [ -d $KAUST ] && [ -w $KAUST ]
then
exit 0

#Kui etteantud kataloog pole kataloog või kui on kataloog, aga kasutajal pole õigust sinna kirjutada.
else
exit 1
fi

</source>

===Quest 4===
<source lang="bash">
#!/bin/bash
#Autor: Chris Liebert
#Grupp: A22

#See skript kontrollib, kas etteantud kasutaja kodukataloogis on faile või katalooge,
#mis ei kuulu etteantud kasutajale.

#Parameetri kontroll. Kui vastab süntaksile, siis muutuja väärtustatakse, kui ei vasta süntaksile, siis näitan kasutajale, milline on õige süntaks
if [ $# -eq 1 ];then
KASUTAJA=$1
else
echo "Käivita skript järgmiselt: $0 [kasutajanimi]"
exit 3
fi

#Kontrollin, kas etteantud kasutaja on olemas
getent passwd $KASUTAJA > /dev/null 2>&1
if [ $? -eq 0 ];then

#Kui etteantud kasutaja on olemas, siis kontrollin, kas kasutajal on kodukataloog ka olemas
getent passwd $KASUTAJA | cut -d":" -f6 | grep "/" > /dev/null 2>&1
if [ $? -ne 0 ];then
exit 2
else

#Toon sisse uue muutuja, mille väärtuseks on eelmises punktis saadud kodukataloog(kui oli olemas)
KODUKAUST=$(getent passwd $KASUTAJA | cut -d":" -f6 | grep "/")

#Kontrollin, kas kodukataloog sisaldab faile või katalooge, mis ei kuulu etteantud kasutajale(kui leidub, siis kirjutan need väljundisse)
ls -la "$KODUKAUST" | grep -v "$KASUTAJA"
exit 0
fi
else
exit 1
fi
</source>

[[Category:Erialatutvustus 2011]]

Bash quests 2013

2013-02-26T21:13:13Z

Cliebert: /* Quest 3 Võib teha, nii bashis, kui pythonis annab 5p kas arvestusse või kodutööle */

2012-12-02T19:31:28Z

Cliebert: /* Süntaks ja parameetrid */

= Sissejuhatus =
<tt>tail</tt> on programm UNIX’i ja UNIX’i laadsetes süsteemides, mis kopeerib standardväljundisse ehk arvuti ekraanile failist n (n > 0) viimast rida. Vaikimisi väljastatakse 10 viimast rida.

= Süntaks ja parameetrid=
<tt>tail</tt> käsu süntaks on: 

<tt>tail [parameeter] [fail]</tt>

Parameetrid võimaldavad vastavalt soovile muuta vaikimisi väljastatavate ridade arvu või prinditavat üksust. Printida on võimalik peamiselt ridade või baitide kaupa. Samuti on mitmeid teisi parameetreid, millest mõnda järgnevalt lähemalt vaatamegi. ''Näidisfailidena on kasutatud fail1’te ja file2’te. Näited on testitud Ubuntu Server 12.04.1 LTS operatsioonisüsteemil, kui ei ole teisiti öeldud.''

-n väljastamine ridade kaupa

Viimase 15 rea kopeerimine standardväljundisse:

<tt>tail –n 15 fail1</tt>

Kuigi vaikimisi väljastab <tt>tail</tt> failist n viimast rida on võimalik ka printida alates n-ndast (n > 0) reast. Selleks tuleb soovitud ridade arvu ette lisada + märk.

Alates 15. reast väljastamine:

<tt>tail –n +15 fail1</tt>

-c väljastamine baitide kaupa

Viimase 25 baidi kopeerimine standardväljundisse:

<tt>tail –c 25 fail1</tt>

Sarnaselt ridade kaupa väljastaminsele on ka siin võimalik kasutada + märki ja väljastada alates n-ndast (n > 0) baidist.

Alates 25. baidist väljastamine:

<tt>tail –c +25 fail1</tt>

-b väljastamine 512-baidiste blokkide kaupa

See parameeter küll ei kuulu enam POSIX.1-2008[http://pubs.opengroup.org/onlinepubs/9699919799/] versioonis standartide hulka, aga kuna mõnes UNIX’i realisatsioonis võib see veel toimida, olen selle ka siinkohal ära maininud. ''(Minu versioon seda ei toeta, seega on näide testimata.)'' Samuti sarnaselt eelnevatele parameetritele on toetatud ka alates n-dast blokist väljastamine.

Viimase 2 512-baidi suurusega bloki väljastamine:

<tt>tail –b 2 fail1</tt>

tail enam kui 1 faili puhul

<tt>tail</tt> on suuteline väljastama andmeid korraga ka mitmest failist. Kuid sellisel juhul lisatakse vaikimisi iga faili ette päis selle faili nimega. Päis on kujul <tt>==> XXX <==</tt>, kus <tt>XXX</tt> tähistab faili nime.

Kahest failist viimase 5 rea väljastamine:

<tt>tail –n 5 fail1 fail2</tt>

-v väljastab alati päised faili nimega

See parameeter võimaldab ka ühe faili korral sellenimelise päise väljastada.

Failist väljastamine alates 5. baidist koos sellenimelise päisega:

<tt>tail –c +5 –v fail1</tt>

-q faili päisete keelamine

Kuna mitme faili puhul väljastab <tt>tail</tt> vaikimisi iga faili ees ka päise, siis mõnikord võib tekkida vajadus neid mitte kuvada. Just seda see parameeter võimaldabki.

Kahest failist nende viimase 5 rea väljastamine koos failide päistega:

<tt>tail –n 5 –q fail1 fail2</tt>

= Failide monitooring =

-f

<tt>tail</tt> on heaks abimeheks kui tahame näha failidesse viimati lisatud ridu. Kuid parameeter <tt>–f</tt> teeb sellest veel parema tööriista. Kui muidu väljastab <tt>tail</tt> soovitud andmed ja lõpetab töö, siis seda parameetrit kasutades väljastab <tt>tail</tt> soovitud andmed ja jätkab failist „lugemist”. Kui mõni teine protsess lisab faili uusi ridu, siis tail kuvab need standardväljundisse. Mis võib osutuda väga kasulikuks näiteks logifailide monitoorimisel.

Viimase 10 rea väljastamine ning uute ridade lisandumisel nende väljastamine standardväljundisse:

<tt>tail –f /var/log/syslog</tt>

-F

Juhul kui tegemist on sellise failiga, mida aegajalt mõne tegevuse ''(näiteks file rotation[http://linux.about.com/cs/linux101/g/logfilerotation.htm])'' käigus ümbernimetatakse, siis on mõistlik <tt>–f</tt> parameetri asemel kasutada parameetrit <tt>–F</tt>. See kindlustab selle, et <tt>tail</tt> jätkab faili monitoorimist ka siis kui see luuakse uuesti või muudetakse faili nime. Näiteks:

<tt>tail –F /var/log/syslog</tt>

<tt>tail</tt>'i monitooringu saab katkestada kasutades klahvikombinatsiooni Ctrl+C.

= Kokkuvõte =
...
= Allikad =
http://en.wikipedia.org/wiki/Tail_%28Unix%29 
http://www.gnu.org/software/coreutils/manual/html_node/tail-invocation.html 
http://pubs.opengroup.org/onlinepubs/9699919799/ 
http://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=tail&apropos=0&sektion=0&manpath=FreeBSD+5.3-RELEASE+and+Ports&format=html 
http://linux.about.com/cs/linux101/g/logfilerotation.htm 

= Autor =
Chris Liebert A22 (õppeaasta 2012/2013).
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]