Failisüsteem

2013-01-03T18:32:12Z

Csaareot: /* Linuxi failisüsteemid */

Failisüsteem

2013-01-03T18:31:21Z

Csaareot:

Failisüsteem

2013-01-03T18:28:05Z

Csaareot:

2013-01-03T14:38:43Z

Csaareot:

Failisüsteem

2013-01-03T14:22:20Z

Csaareot: Created page with 'Failisüsteem - süsteem, kuidas andmed arvutis paiknevad ja indekseeritakse, viis nende haldamiseks, organiseerimiseks ja talletamiseks. Tänapäeval on laialtkasutatavad hierar…'

Failisüsteem - süsteem, kuidas andmed arvutis paiknevad ja indekseeritakse, viis nende haldamiseks, organiseerimiseks ja talletamiseks. Tänapäeval on laialtkasutatavad hierarhilise ülesehitusega failisüsteemid.
Levinud failisüsteemid - FAT (Windows), FAT32 (Windowsi varasemates versioonides), NTFS (alates Windows NT), EXT2 (Unix-tüüpi alguses), EXT3 (Unix-tüüpi), EXT4 (Unix-tüüpi), ReiserFS (Unix-tüüpi), UFS (Unix-tüüpi), HFS (Mac).

failisüsteem Opsüsteemist sõltuv kõvakettal säilitatavate kataloogide ja failide kogumi korraldusviis.
DOS, Windows, OS/2, Mac OS ja UNIX’i-põhised opsüsteemid - kõigil neil on olemas oma failisüsteemid, kus failid on paigutatud hierarhilisse (puukujulisse) struktuuri. Iga fail paigutatakse mingisse kataloogi ("directory" või Windows’i puhul "folder").

Failisüsteem määrab ära ka failinimede kohta kehtivad reeglid. Need reeglid näevad ette, kui pikk tohib failinimi olla, milliseid tähemärke selles tohib kasutada ja kui pikk tohib olla failinime laiend. Failisüsteemist sõltub ka see, kuidas tuleb vormindada rada faili leidmiseks kataloogistruktuurist

failisüsteem Opsüsteemi osa või lisaprogramm, mis toetab failisüsteemi. Näit. opsüsteemi MS Windows eri versioonide puhul on kasutusel kas FAT või NTFS, lisaprogrammid on näit. NFS (Network File System) ja Andrew File System (AFS).
Termin "failisüsteem" selle mõttes on sama, mis failipaigutustabel, st selle all mõeldakse mitte puukujulise struktuurina organiseeritud faile endid, vaid seda struktuuri kirjeldavat failipaigutustabelit

2. laiendatud failisüsteem ext2 on Linux’i kerneli failisüsteem, failisüsteemi ext järglane aastast 1993.
ext2 oli kuni ext3 kasutuselevõtuni standardseks failisüsteemiks selliste opsüsteemide juures nagu Red Hat Linux, Fedora Core ja Debian Linux’i distrod. Lisaks Linux’ile saab seda kasutada ka koos opsüsteemidega BSD, MS Windows (läbi IFS’i) ja Mac OS X.

ext2 lubab faili maksimaalseks suuruseks 2 TiB, failinime maksimaalseks pikkuseks kuni 255 tähemärki, failide arvuks kuni 1018 ja salvesti suuruseks kuni 16 TiB
3. laiendatud failisüsteem Linux’i failisüsteem aastast 1999, mis võeti esmakordselt kasutusele kernelis 2.4.15. ext3 erineb oma eelkäijast ext2 peamiselt selle poolest, et siin kasutatakse failisüsteemi muudatuste tegemisel päevikut. Lisaks sellele on siin üle mitme ploki ulatuvate kataloogide tarvis kasutusel puukujulised kataloogiindeksid ja failisüsteem on võimeline kasvama töö käigus.
ext3 on ühilduv failisüsteemiga ext2 ning kui andmed on kõvakettal failistüsteemis ext2, siis üleminekul failisüsteemile ext3 puudub vajadus teha andmetest varukoopiat
4. laiendatud failisüsteem Linux’i failisüsteem aastast 2006, mis võeti esmakordselt kasutusele kerneli 2.6.19 juures. On tahapoole ühilduv oma eelkäijaga ext3 ning erineb viimasest peamiselt selle poolest, et toetab suuremaid mälumahte (kuni 1024 petabaiti) ning failide salvestamisel on võimalik kasutada ekstente

failipaigutustabel Failipaigutustabeliks nimetatakse tabelit, mida opsüsteem hoiab kõvakettal selleks ettenähtud kaitstud piirkonnas ja kus kirjeldatakse failide füüsilist paigutust kõvakettal.
Kettale salvestamisel jagatakse fail ühesuurusteks klastriteks ja need kirjutatakse kettale vabadesse kohtadesse, mis ei pruugi paikneda kõrvuti. Seega peavad failipaigutustabelis olema kirjeldatud faili kõigi klastrite asukohad, et faili saaks lugemisel tervikuks kokku panna. Klastri suurus on harilikult 2048 baiti, 4096 baiti või 8192 baiti. Veel suuremate klastrite kasutamine poleks enam mõistlik, sest sageli on kogu fail väiksem kui üks klaster ning osa kettaruumi jääb siis lihtsalt kasutamata

DOS ja Windows’i vanemad versioonid kuni Windows 95 OSR2 (OEM Release 2) kasutasid failipaigutustabelis 16-bitiseid kandeid (FAT16), mis piiras kõvaketta suuruse ära 128 megabaidiga (2048-baidiste klastrite puhul). 16-bitiste aadressidega failipaigutustabelit võib kasutada ka kuni 512 MB ketaste juures, kui võtta klastri suuruseks 8192 baiti, kuid sel juhul jääb juba märgatav osa kettaruumist kasutamata. DOS 5.0 ja hilisemad versioonid toetavad 16-bitiste FAT16 failisüsteemi 2 gigabaidistel kõvaketastel, kuid ketas on siis tarkvaraliselt jagatud nelja eraldi ossa ja igal osal on oma failipaigutustabel.

Windows 95 OSR2 juures võeti esmakordselt kasutusele 32-bitise adresseerimisega failipaigutustabel FAT32, mis toetab terabaitidesse ulatuva mahuga kõvakettaid. FAT32 on kasutusel ka kõigi hilisemate Windows’i versioonide juures.

On kujunenud nii, et kui kirjutatakse lihtsalt FAT, siis peetakse silmas FAT16 ning kui räägitakse failisüsteemist FAT32, siis ka nii kirjutatakse

Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis

2013-01-03T14:10:47Z

Csaareot: /* Carolin Saareots A21 */

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=

==Matis Palm A21==

[[Sar]]

===Arvustus:===

==Veiko Virk A21==

[[Linux Memory Management]]

===Arvustus:===

==Vjatšeslav Jertsalov A22==

[[Ubuntu repositooriumid]]

===Arvustus:===

==Sten Aus A22==

[[Regulaaravaldised]] (täiendan)

===Arvustus:===

==Dineta Mahno A21==

[[Kernel based Virtual Masin]]

===Arvustus:===

==Kimmo Lillipuu A21==

[[Tree]]

===Arvustus:===

==Heigo Punapart A21==

[[Wapiti]]

===Arvustus:===

==Meelis Sootalu A22==

[[zsh]]

===Arvustus:===

==Carolin Saareots A21==

[[Failisüsteem]]

===Arvustus:===

==Kalle Kadakas A22==

[[LightDM]]

===Arvustus:===

==Grete Maisla A21==

[[Bashi kiirklahvid]]

===Arvustus:===

== Chris Liebert A22 ==

[[Tail]]

===Arvustus:===

== Kristiina Liebert A21 ==

[[Printimine Linuxi keskkonnas]]

===Arvustus:===

== Piia Ploovits A22 ==

[[Caca-utils]]

===Arvustus:===

== Kaarel Kuurmann A21==

[[GPG]]

===Arvustus:===

==Liis Mironova A22==

[[VIM]]

===Arvustus:===

== Sandra Sirel A21 ==

[[Kettakvoot]]

===Arvustus:===

==Martin Leppik A21==

[[/dev/null]]

==Mehis Meos A21==

[[Gnome]]

===Arvustus:===

==Kristian Kivimägi A22==

[[nmcli]]

===Arvustus:===

==Kaarel Väinaste A32==

[[Lubuntu]]

===Arvustus:===

==Priidu Niit A22==

[[Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine]]

===Arvustus:===

==Dmitri Keler A32==

[[Chattr]]

===Arvustus:===
==Alar Hansar A31==

[[Razor-qt]]

===Arvustus:===

==Marek Lepla A32==

[[Keskkonna muutujad]]

===Arvustus:===

==Kristjan Karu A31==

[[acpid]]

===Arvustus:===

=Kaugõpe=

==Margus Kurnikov AK21==

[[TACACS+]]

===Arvustus:===

==Randel Raidmets A21==

[[Sftp]]

===Arvustus:===

==Indrek Mitt a21==
[[Traceroute]]

===Arvustus:===

==Ülo Vardja AK21==

[[IP aliase loomine Ubuntus]]

===Arvustus:===

==Sandra Ugast AK21==
 [[Ln]] 

===Arvustus:===

==Maris Kuusik AK21==
 [[Failihaldus Linux shellis]] 

===Arvustus:===

==Aare Uibomäe AK21==

[[Kasutajate haldamine Ubuntus]]

===Arvustus:===
==Tõnu Erm AK21==

[[Killall]]

===Arvustus:===

==Tanel Liik AK21==

[[alias bash shellis]]

===Arvustus:===

==Ingrid Sibul AK21==

[[usermod käsu võimalused]]

===Arvustus:===

==Tauri Jaanus AK21==

[[Zed Attack Proxy]]

===Arvustus:===

==Karmen Matkur AK41==

[[time]]

===Arvustus:===

==Hannes Kumari AK21==

[[Bash konfiguratsioonifailid]]

===Arvustus:===

==Harri Uljas AK31==

[[Nmap]]

===Arvustus:===

Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis

2012-11-21T18:27:42Z

Csaareot: /* Carolin Saareots A21 */

2012-10-11T12:25:48Z

Csaareot: /* Carolin Saareots A21 */

== Sten Aus A22 ==

Igati asjakohane ja kvaliteetne juhend. Juhend katab suurema osa vajalikest ja enim kasutatavatest otsedeedest.

Oleksin oodanud töö autorilt rohkem sisulist ja tekstilist poolt. (Võib-olla on alles see lisandumas? :)) Töös on hetkel vaid üles loetletud paljud võimalikud käsud ja pisike selgitav rida, mis selle käsuga teha saab. Leian, et tavakasutajale oleks kasulik selgitada kiirklahvide (otseteede) kasutusotstarvet, et nad ikka kindlasti hakkaksid neid kasutama.

Igatahes leidsin ka endale uusi funktsioone ja võimalusi, millest ma enne teadlik ei olnud. Siiski - katsetasin Windows 7 keskkonnas - osati töötavad! :) Aga eks juhend ju ongi mõeldud Windows 8 jaoks. :)

Tööl on puudu sissejuhatus ja sisukord, võib-olla annaks neid kiirklahve kuidagi funktsioonidega liigitada. Ja puudu on ka kasutatud allikad - kindlasti saab ka nii, et klaviatuuril kõik kombinatsioonid läbi proovida, kuid sügavalt loodan, et töö autoril on olnud teine lähenemine.

Hästi koostatud ja lihtne juhed. Pilte on palju, nad on suured(kuid mitte liialt) ja arusaadavad. Tekstilisi näiteid on ka suur hulk(kuid teksti ise on veidi vähe), kvaliteet konteksti mõttes on neil siiski kõrge. Laisk lugeja väga naudiks sellist juhendit. Isiklikult tunnen puudust korralikumast sissejuhatusest ja tekstilisest seletusest mõne kriitilisema koha juures.. Näiteks kas kõik windows-nupud töötavad ka siis, kui mul on rakendus lahti täisekraanil, mis on viinud mind välja windows-töökeskkonnast. Esineb mõnel hulgal kirjavigu. Näiteks, sõnad, mis peaksid koos eksisteerima, on kirjutatud lahku(kui kahtled, kirjuta pigem kokku). Nõrk emakeel on vist tänapäeva ühiskonnas paratamatus.
Kokkuvõttes ,mulle meeldib juhend, õppisin sellest nii mõndagi.

Kristjan A21

==Tarmo Tüür==

Täiesti mõistlik juhend, mis sai kohe ka meeldejätmist ning proovimist, mida oleks vajalik kasutada. Pildid ja kõik olid silmale hea vaadata ning hea oli lugeda. Ei ole liigset teksti ning seletamist, vaid on kõik kirjas mis vaja. Sissejuhatus on jah natukene pealiskaudne, kuid tõene. Ehk oleks võinud ka piltide ja tekstide vahed natukene suuremad olla aga ei midagi katastroofilist.
Ma soovitaks juhendit algajatele, kes Windows 8 keskkonnaga on alles kohtunud ning tahaks seda võimalikult mugavalt kasutada.

== Carolin Saareots A21 ==

Juhend on väga lihtsalt üles ehitatud ja isegi mu ema saaks sellest aru ja oskaks kasutada otseteid klaviatuuril, kui ta tegeleks vähegi rohkem arvuti kasutamisega. Väga hästi on ära näidatu/või e-maili vaatamiseks.
Teema autor on ka ära seletanud mida miski käsk teeb ja tähendab.
Kuigi oleksin oodanud natukene rohkemat edasijõudnutele. Sest tänapäeval jääb inimesi aina vähemaks, kes ei oska arvutit kasutada, teema autor on välja toonud väga algelised ja lihtsad kombinatsioonid.